Kallid sõbrad,...mina – vedasime välja ja Guido vedas puid traktori ja käruga puuhoovi. Seal...

Kallid sõbrad, Me kuulsime juba esimesi lõokesi põllul laulmas, päike paistab juba väga eredalt ja kevad on ligidal. Maa meie jalge all muutub jälle pehmeks ja tõmbab meid kaasa endaga tegelema peale pikka külma talve, mille jooksul meie jalad rohkem või vähem isegi ei puudutanud maad, kui me kõndisime mööda valget lumekihti. Tähtedemaailm näitas meile end talve jooksul kahvatuna ja nüüd me ootame, et värvilised “tähed” tuleksid maa seest välja erinevate lilledena. Sellest ajast peale, kui me viimati kirjutasime, mängisime meie jõulunäidendit mitu korda ja vana-aasta õhtu oli väga rahulik, ainult väike grupp inimesi, kes polnud läinud koju või puhkusele, kogunes väga toredale peole Tobiase majja. Me soovisime sellel õhtul, et uuel aastal meie soovid täituksid, et oleks palju päikest ja et uus maja saaks valmis. Pühade Ööde jooksul tegelesime aastaegade maalimisega ja õhtutel rääkisime Camphilli kolmest põhisambast. Küünlapäeval käis meil Kohila Gümnaasiumist 60 last, et töökojas küünlaid valmistada. Sellest kujunes väga elav pidu. Meie karnevalipeost, mis toimus vastlapäeval, võite te lugeda meie ajalehes. Kristiina on kuu aega Soomes ja Sanna Myllylähdest on samal ajal meie juures. Maarja-Maria Tartust veedab oma kevadise koolivaheaja meil ja samuti on meil käinud veel palju külalisi ning veel rohkem on tulemas. Siin ajalehes on mõned luuletused, mis on meie Pahkla Õhtuülikoolist osavõtjate looming. Pahkla Õhtuülikool alustas tööd peale jõule ja toimub igal pühapäeva õhtul. Pahkla muusikud harjutavad jälle. Nemad ja kõik ülejäänud meie külas tahavad teid kutsuda meie igaaastasele

KEVADKONTSERDILE 25. aprillil 2004

kell 11.30 Parimate soovidega Lihavõtteks meie kõigi poolt Katarina

KÜLALISED Meil käisid külalised. Mihkel ja Tina tulid veebruaris. Pärast tuli Elsa ka. Elsa käis vahepeal Haapsalus. Tina õpetas Kaarlile hiina keelt. Siis ma vaatasin kuidas ta kirjutab oma nime hiina keeles. Siis põllumajandust. Ma sain Floriniga kabet mängida, nüüd oskab Daniel ka. Kristiina läks kuuks ajaks Soome ja soome tüdruk Sanna tuli meile. Sanna teeb nukke. Carolal käisid vahepeal sõbrad külas. Eile tulid teised sõbrad Saksamaalt. Aruküla kooli lapsed käisid meil külas ja andsid kontserdi koos meiega. Tore on kui külalised käivad.

Piret

This watermark does not appear in the registered version - http://www.clicktoconvert.com

http://www.clicktoconvert.com

VANA-AASTA ÕHTU

Meil oli tore vana-aasta õhtul. Alguses me hakkasime 30. detsembril Angerja bussi peale minema. Siis ootasime tükk aega bussi.

Siis sõitsime mina ja Katrin P. bussiga Tallinnasse. Tulime Järve selveri peatuses maha. Siis läksime Nõmmele pontšiku kohvikusse. Pärast läksime veel ühte kaubamajja. Siis sõitsime rongiga Sauele. 31. detsembril läksime Kadrioru lossi vaatama ja nägime palju huvitavat. Nägime pilte, maale ja kujusid ja kuldtaldrikud olid ka. Kohtusime seal ka Esther Grünbergi ja tema õega. Kuningapildid meeldisid mulle kõige rohkem. Tallinnas vaatasime ausammast. Siis läksime trammi peale. See oli väga tühi. Tahtsime pannkoogirestorani minna, aga see oli kinni. Siis läksime Loitsukellerisse. Teises restoranis saime ikka pannkooke süüa. Sõitsime tagasi Sauele. Sõime natukene ja läksime Katriniga jalutama ja elektriküünlaid vaatama.

Metsa ei saa ju talveõhtul jalutama minna, sest seal on hästi pime. Sellepärast pidime elektriküünlaid vaatama. Siis sõime jälle ja puhkasime ja siis tuli viimaks aasta lõpp. Ostsime ise alguses ühest poest endale ka ühe raketi. Panime ta maha ja siis ta lendas õhku. Meie rakett oli ilus ja teised raketid olid ka ilusad. Eriti Saue poe juures lendasid ilusad raketid. Me käisime kolmekesi vaatamas – mina, Katrin ja Katrini ema. Isa jätsime koju. Järgmisel hommikul vaatasime Buratino teleteatrit ja filmi „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“. Siis hakkasime Pahklasse tagasi sõitma. Suur aitäh Katrinile ja tema vanematele! Jevgeni

TALV

Talv on külm ja tuisune, õues sajab lund. Toas joon ma sooja teed, siis magan talveund. Näen unes, et on kevad käes, kõik linnud laulavad. Loodus ärkab üles taas ja lilled õitsevad.

Ärkan üles, ikka talv, õues sajab lund. Päike tõuseb, taevas punab, on ilus hommikutund. Kes toksib seal akna peal ja teeb ka tsip tsip tsippi? Need on mu kallid tihased, kes söövad seapekki.



VASTLASPORDIPÄEV PAHKLA KOOLIMAJA JUURES Viiekesi käisime suusatamas. Matthias, Hannes, Caroline, mina, Inge ja Marek. Lükkasime pikki suuski jalgadega edasi. Hannese võistkond võitis suusatamises 3.koha. Siis oli kelguga sõitmine. Keegi oli kelgu peal ja teine vedas. Mina olin lauda-saani peal

ja Hannes ja Caroline vedasid mind. Siis oli veel saapa viskamine. Siis oli auhindade andmine. Ma sain vihikuid ja märkmikuid. Saime suure hunniku vihikuid auhinnaks. Siis sõitsime autoga Pahkla Camphilli Külla tagasi Autojuht oli Matthias. Siis sõime lõunat. Siis kloppisin oma vaiba puhtaks ja vahetasin voodipesu. Lõpuks pesin toapõranda puhtaks. See oli laupäeval. Õigel vastlapäeval käisime aga sõjaväeosas liugu laskmas. Seal tegid mõned inimesed autorallit.

Küsisid meie käest, kas me võime oma bussiga eest ära sõita. Sõitsime lumme. Pärast aitasid nad meil sealt jälle välja ka. Meie lasime liugu raketimäest. Mina lasin selg ees alla. Mul oli kiire hoog sees. Tugev tuul puhus vastu.

Piret sõitis kõige kaugemale. Oli väga ilus ilm. Sellel talvel oli kõik hästi. Oli lumerohke. Oli nii paks lumi ja hästi külm ka. Paistis lühike talv olevat. Kaarel

KÜÜNLATÖÖKODA Talvel ma teen tööd ka küünlatöökojas. Enamiku ajast pakin ma küünlaid. On tähtis, et keegi teeb seda tööd, aga on ka natuke igav. Seepärast ma olen väga õnnelik, et Inge, Kaarel, Jevgeni, Kristiina, Margus, Katrin ja Katarina on ka töökojas. Jevgeni tegi hiiglaseküünlaid ja Kaarel tegi tihti tordiküünlaid. Kui me nägime neid kahte sorti kõrvuti, siis naersime kõvasti – nii jämedad hiiglased ja nii peenikesed tordiküünlad. Me räägime ja naerame palju ja nii lähevad päevad kiiresti. Sageli Guido, Marek, Malle ja Vova tulevad ka töökotta, kui nende oma töö on valmis. Aga mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, et vaha lõhnab nii hästi. Nii on natukene nagu jõulud iga päev. Clara



SIGADE UUDISED Õues on soe ja linnud laulavad. Metssead jooksevad meil ringi ja tuhnivad sigalakomposti. Tegime ükspäev metssigadest pilti. Metsseapõrsad lasid vastlapäeval sigalakomposti peal liugu. Oli ilus ilm sellel päeval. Mitu nädalat elasid metssead keldri katuse all ja magasid seal kui hästi külm oli.

INIMESTE UUDISED Mul oli 8.märtsil sünnipäev. Lõunaks sõime viinereid ja kartuliputru. Õhtul oli koogisöömine. Maasikakook oli njämm, njämm, njämm. Ma sain lõpuks noodipuldi. Teised kingitused olid ka ilusad. Sain punased koerasussid. Ma tänan Silvit selle kingituse eest! Ja Heino kinkis mulle roosi. Ma imetlen seda roosi iga kord, kui ma tuppa lähen. See on ilus roos. See on silmarõõmuks inimestele. Heino on hea inimene. Ta teeb palju nalja. Ta parandas meie maja kraanikausi ja duširuumi ära. Valteril oli jaanuaris sünnipäev. Ta tuli selleks päevaks siia ja tõi kringlit. Ta oli siis veel haiguspuhkusel. Nüüd ta on meil jälle tööl ja teeb nalja ka. Iga kord, kui ma õhtul tuppa lähen, teen ma käsitööd ja kuulan Raadio Elmarit. Sealt tulevad ilusad laulud ja siis ma mõtlen oma sõprade peale. Soovime ilusat kevadet ja palju soojust ja palju päikest! Malle

SIGA Mis ma kuulen: sea häält? Kes seal möllab keldri pääl? Katuse all on mustjashall Siga! Kes nüüd julgeb minna vaatama Silvo ja Heino ligi ronivad Oi, kuis jookseb ära iga metsast tulnud Siga!

Keldri katuse all on soe olla. Põhupallide sees on mõnus olla. Kartulid keldri sees alati nina ees, Siga! Jahimees autoga tuli koos püssiga. Koerad haukusid, püssid paukusid, veri oli tee peal. Vaene metsast tulnud Siga.

Mis ma kuulen: sea häält? Kes seal möllab keldri pääl? Katuse all on mustjashall Siga! Ikka elab meie sõber koos Kristiina kassiga. Võtab kaasa terve pere, kallid loomad metsast ka. Ootab külviaeg, siis saab kõhu täis Siga!



TOOTSI LUGU

Silvo oli Toots. Tal oli parukas peas ja Pitsu oli põues. Kaarel oli Kiir. Tal oli punane parukas peas. Mina olin Arno. Guido oli õpetaja Laur. Tõnisson oli Marek. Tema lasi parve jõe põhja. Ja Ants oli kellamees Lible. Sõime palju toitu. Pärast oli veel tantsimine. Inge

KARNEVAL Mängisime Oskar Lutsu “Kevadet”. Enne valmistasime ette. Siis kaunistasime saali. Olid saun ja sahver, jõgi ja koolimaja.

Kõigepealt hakkasid tunnid. Õpetaja Laur andis muusikatundi. Toots oli kodukäija ja tõi maakera kooli. Kiir istus saunas. Toots küttis sauna ja aina külmemaks läks. Toots tantsis Tali pruudiga köstri pikali. Tõnisson lasi kirikusakste parve jõepõhja. Arno õppis koos Tõnissoniga salmi pähe. Tootsil oli Pitsu põues. Sõime võileibu ja salateid ja jõime limonaadi. Siis tantsisime ja siis Toots jagas asju. Lõpuks lasi kellamees Lible kella. Kaarel

CAROLINE IRMGARD MARIE Siin oli kuulda sosinaid, et keegi peaks tulema ja väga varsti. Juba kolmapäeval. Ta pidi oskama lüpsta, aga keegi täpselt ei teadnud. Kolmapäeva õhtul ta tõesti saabus. Oli pool üksteist õhtul, kui kolm lumist kogu sammusid Vikerkaare maja juurde, et teda üle vaadata. Ta läbis selle ülevaatuse. Mõni päev hiljem tuli tal läbi teha raske test lehmade lüpsmises. Ta läbis selle testi ja võeti vastu Pahkla külakogukonda.



PAHKLA LAUDA TÖÖSTUS – LUGUPEETUD TÖÖTAJAD JA INIMESED

Talve jooksul on meil nii palju tööd tehtud. Panime 4 suurt lihapulli ketti, neid söödame hästi, sest nad lähevad lihaloomaks. Me olime Silviga ikka veel keldris, sorteerisime kartuleid, porgandeid ja peete. Mallel oli seal väga lõbus. Üks lehm tõi ilusti loomaarsti abil ja meie väljatõmbamisega vasika. Mõnikord käisime koos Heinoga metsas puid tegemas. Heino saagis, meie – Marek ja mina – vedasime välja ja Guido vedas puid traktori ja käruga puuhoovi. Seal Ants saeb need tükkideks. Siis me lõhkusime: Silvi, mina, Ants, Silvo, Hannes ka mõnikord. Malle ladus puid. Meil oli seal lõbus. Malle rääkis Heinoga juttu. Heino tühjendab iga reede meie solgiveeaugud. Meie hein mädaneb lakas. Tegime lehmade “bussipeatuse” lüpsilauda ees puhtaks. Nüüd nendel on kergem käia. Silvi aitas meil puhastada. Silvo, Marek ja Guido aitasid ka. Sead kasvavad hästi. Silvi söödab hommikul, Heino pärast lõunal. Järgmisel nädalal hakkame vilja puhastama. Ja kevad võib tulla. Me oleme 30 000 korda tänulikud Silvile, et ta päästis lehma elu vasika käest. Meil on väga hea meel, et Silvi aitab meid siin, kuid oma vanuse kohta on tal liiga palju tööd. Vova

VIIA Viia poegis samal päeval, kui ma Saksamaalt tagasi tulin. Ma läksin lauta, et aidata Silvol käsitsi lüpsta. Malle oli ka seal. Viia oli väga rahutu ja lõi palju jalaga. Lõpuks me saime ikka nii palju piima, et vasikale sellest jätkus. Vasikal ei ole veel nime. Ja kuna ta on pull, siis ta ei saagi endale nime. Caro

Kuidas saab juust meie lauale? Tänu piimaköögi tööle!

MAARJA-MARIA Mulle meeldib siin olla. Ma ei taha ära minna. Tegin küpsiseid ja küünlaid. Mulle meeldib koolis käia. Ma kuulan makki ja olen väga lõbus. Mulle meeldivad tüdrukud ja poisid. Mulle meeldib teha süüa ja nõusid pesta. Meeldib käia kinos ja ujumas.. Hobusega meeldib ratsutada ja jalutada. Ma õpin ka matemaatikat. Maarja



MÄNGUÕHTUD Igal esmaspäeva õhtul pool kaheksa me kohtume Vikerkaare majas ja mängime. Meie lemmikmäng on Memori. Seda me mängime iga kord. Piret on meie meister kabemängija ja Hannes mängib ka. Meile meeldib see õhtu. Piret & Clara

Igal esmaspäeval me kohtume pool kaheksa Vikerkaare majas ja mängime koos külarahvaga. See on alati väga lõbus. Mõnikord me mängime Memorid või teisi mänge ja kui keegi tahab, siis tema võib proovida malet või kabet. Eriti hea on kui Clara teeb teed, sest tema oskab seda nii hästi. Koos Memoriga me õppisime ära ka kõik loomade nimed eesti keeles. Alguses oli väga lõbus ja teised naersid kogu aeg, eriti meie Inge. Aga nüüd me loodame ka, et me saame varsti õues mängida, kui kevad lõpuks tuleb.

Hannes

KÜLA MÄNG Matthias on president Arnold Rüütel ja mina olen Ingrid Rüütel. Hannes on armastusminister. Clara on koristusminister. Carola on juustutegemisminister. Inge on küpsetusminister. Silvo on piimaringiminister. Kaarel on peaminister Juhan Parts. Katrin on rahandusminister. Evelin on majandusminister. Katarina on laulmisminister. Ants on puudeminister. Marek on laudaminister. Pille on koosolekuminister. Tiit on paberiminister. Linne ja Liisa on mänguministrid. Piret on kohviminister. Vova on sigalaminister. Malle on kanademinister. Kersti S. on kudumisminister.

Margus on joonistusminister. Jevgeni on küünlategemisminister. Kristiina on sokitegemisminister. Guido on traktoriminister. Toomas on magamisminister. Silvi on vasikaminister. Heino on kanalisatsiooniminister. Kalju on põldudeminister. Valter on parandusminister. Caroline on nõudepesemisminister. Merle on kütmisminister. Tiia on lugemisminister. Kersti K.



PAGARITÖÖKODA Pagaritöökojas me kõik küpsetame. Teeme leiba, kukleid ja mina teen juustuküpsiseid koos Katriniga. Sanna tegi koos Katriniga kakaoküpsiseid. Täna oli pagaritöökojas täitsa lõbus päev. Inge

SANNA Minu nimi on Sanna. Olen sündinud Helsingis. Enne elasime Kallios, siis Lauttasaares. Siis kolisime Lahtisse. Mina läksin elama Sylvia-Kotisse. Käisin koolis ja pärast õppisin järgemööda kõigis töökodades. Õmblustöökojas õppisin tegema unenukke. Lõputööks tegin vesti. Siis läksin elama Myllylähdesse. Minu pereema oli Maija. Ta tuli mulle autoga järele. Mu toanaaber oli Erja. Ma tegin majapidamistöid ja hoidsin lapsi. Hiljem kolisin teise majja ja sain oma toa alumisel korrusel. Pere-emaks oli Marjut ja kudumistöökojas õmblesin unenukke. Vahel käisime Piia ja Marjutiga linnas asju ajamas. Mul on Myllylähdes palju sõpru. Igal aastal me harjutame “Karjaste näidendit” ja esitame seda jõulupeol. Ma olen õppinud süüa tegema ja väikesi lapsi hoidma. Iga päev hoian ka Iita-kiisut.

Siia Pahklasse tulin vahetuse korras kolmeks nädalaks. Olen õmmelnud kudumistöökojas unenukke ja reedeti küpsetanud küpsiseid. Olen koos Hannese ja Tiiaga süüa teinud. Tiia ütles, et olen väga hea abiline. Majas olen triikinud pesu ja koristanud kööki. Olen tutvunud eesti ja saksa noorte inimestega. Iga päev olen õppinud eesti keelt, lugenud “Kalevalat” ja “Kalevipoega”. Olen käinud teises majas saunas ja piibliõhtul. Jalutamas olen käinud Tiia või Katarinaga. Linnas asju ajamas ja sisseoste tegemas olen ka käinud. Olin ka eestikeelsel Inimpühitsustalitusel. Kui piibliõhtu jaoks oksi toomast tulime, jooksis koer Nässu meile vastu ja haukus. Kass Tiugu istub sageli minu süles. Pühapäeval oli Katrini sünnipäev. Ta sai palju kinke ja kaarte. Margus laulis mitu laulu. Käisin Katarinaga Tallinnas. Ostsin kampsuni, sõrmuse, Tallinna

raamatu ja šokolaadimune. Käisime kohvikus söömas. Mere ääres nägin palju kajakaid, parte ja luiki. Nägin ka laevu, mis sõidavad Soome. Täna käisid külalised Soomest. Neljapäeval on alati külakoosolek. Reede õhtul laulame ja mängime pilli muusikatoas. Algul teeme Katarina juhtimisel hääleharjutusi, siis hakkame laulma. Olen õppinud mitu eesti laulu. Sanna



MEIE AUTO KAPITAALPUHASTUS Oli reedene päev ja kohvipaus Vikerkaare majas oli just alanud. Mina olin arvutiruumis ja üritasin ära saata paari kirja. Teised alustasid kohvi joomist ja küpsiste söömist. Siis kuulsin, et Merle ütles, et meie WV Passat on väga must. Sellest sain ma innustust, et oleks aeg hakata autot puhastama. Hakkasingi seda tegema kell neli, kuna kell kolm alustasin Tobiase maja kütmisega. Carola viis auto Valteri töökoja juurde, sest ma soovisin teda seal puhastada. Võtsin laudast sooja vett pesemiseks ja Valteri töökojast sain švammid. Töö läks väga lõbusalt, sest samal ajal mängis ka raadio ja sealt kostsid väga head laulud. Kella 18.00 oli õhk õues miinuskraadides ja märjad aknaklaasid jäätusid, tekitades ilusaid mustreid. Ma imestasin selle üle, et peaaegu mitte keegi ei soovinud mulle jõudu (see on üks ütlemine eesti keeles “jõudu tööle”). Kuid see ei heidutanud minu meelt. Mulle oli kõige tähtsam, et töö sai valmis ja see võttis kokku 3 tundi aega. Mulle meeldis selline vaheldus igapäevastes töödes. Silvo

Kauneid Lihavõtteid ! MEIE AADRESS: Pahkla Camphilli Küla, Prillimäe, Rapla maakond 79702, Eesti/Estonia

TELEFONID: (372) 48 34 430 – Helle maja 48 34 416 – Tobiase maja 48 34 449 – Comeniuse maja 48 34 419 – Männi maja 48 98 300 – Vikerkaare maja

FAX: (372) 97 231 E-mail: [email protected] ANNETUSED: Eesti Ühispank, kood 401, Rapla kontor, Kohila filiaal, a/a nr.108020 0392 8005


mailto:[email protected]


Kallid sõbrad,...mina – vedasime välja ja Guido vedas puid traktori ja käruga puuhoovi. Seal...

Documents

Transcript of Kallid sõbrad,...mina – vedasime välja ja Guido vedas puid traktori ja käruga puuhoovi. Seal...