Kaidi Tamm. Tamera - raviv biotoop

8/6/2019 Kaidi Tamm. Tamera - raviv biotoop

1/7

rtkid

KoguKonnad | kevad 2011 | 2 3

KoguKonnad | suvi 2011 | 2 3

Tamera raviv biotoopTEKSTJAFOTOD KAIDI TAMM


2/7

rtkid



Tamera kokla on eksperiment eesmrgiga leida lahendusiglobaalsetele probleemidele ja ttada vlja uusrahukultuuril phinev tulevikumudel. Keskkonnaprobleemenhakse siin inimese sisekriisi peegeldusena, ja seega peitubka kriisi lahendamise vti inimestes endis ja nende suhtesmbritsevaga.

Rongitee Lissabonist paarsada kilomeetrit lunapoolasuvasse Tamera koklla lookleb paralleelselt ookeaniga.Kaunid ookeanivaated vahelduvad mahajetud maastikega.Tamera paikneb paarkmmend kilomeetrit Atlandiookeanist sisemaa poole, lhim rongijaam asub 25 kilomeetrikaugusel Funcheiras ja kombekohaselt saadetakse klalistelevikese tasu eest auto vastu. Ehkki asume keset Luna-Portugali, saab nii autojuhi kui enamusekogukonnaliikmetega rkida saksa keeles. See viitabkogukonna pritolule raviva biotoobi loomise idee prineb1978. aastast kolmelt saksa visionrilt: sotsioloogilt japshholoogilt Dieter Duhmilt, teoloogilt ja rahuaktivistiltSabine Lichtenfelsilt ja fsik Charly Rainer Ehrenpreisilt.Esialgu tehti kooselu-eksperimente Saksamaal, kus asutati

muuhulgas ka ZEGGi kokogukond, kuid kui 1990ndatealguses hakati kogukondlasi vabaarmastuse praktiseerimiseprast sektina taga kiusama, otsustati Saksamaalt lahkuda.1995. aastal leiti Luna-Portugalis Alentejo maakonnassobiv 134 hektariline maatkk ja nii algaski projekti uus,Tamera faas.

Olen Tameras kaheks ndalaks, et teha uurimistd oma

jtkusuutlikke arengumudeleid uuriva doktorit jaoks,

tutvuda Tamera eluviisiga ja osaleda Global EcovillageNetworki konverentsil. Juan kohale juuni viimase pevahtul ja tden, et siin on vaikne. Vaikne on terves Alentejomaakonnas, kus inimeste vljavool on hiiliva krbestumisekrval viimaste aastakmmete suurimaks probleemiks. Enne1940ndaid oli tegu viljaka ja asustatud piirkonnaga, siis aga

veti talumeestelt maad, et Hispaania kodusja jaoksmassiliselt vilja kasvatada. Sja lppedes polnud enamsuuremahulist viljakasvatust vaja, talupidajad olid agalinnadesse rnnanud ja talveperioodil rohkelt sadavvihmavesi hakkas sti jnud viljakat pinnast ookeaniuhtuma. Selle tulemusel on ala krbeks muutumas, kladvlja suremas ja toit on vaatamata heale kliimaleimporditud. Kohalik omavalitsus lootis kiiresti kasvavateeukalptisalude istutamisega olukorda parandada, kuidparaku on eukalptipuudel sgavad juured, mis kuivatavadpinnast ja joovad teiste taimede eest vee ra, mistttuolukord hoopis halvenes.

Ehkki esialgu tekitas sakslaste kogukonna ilmuminekohalikes ksimusi, on kasvava kogukonnaga kaasnev

positiivne mju ilmselge ja Portugali meedia kajastabTamerat peamiselt piirkonna elustaja ning uue lootuseandjana. 2008. aastal hakati Tameras permakultuurieksperdi Sepp Holzeri juhendamisel rajama paisjrvi, ettalveperioodil maha sadavat vihma kuivaks suveks silitada.Sel moel ptakse elustada ka krbestumise ja eukalptidepealetungiga seoses kuivama hakanud korgipuid, millekasvatamisel on Portugalis pikk traditsioon. Tnaseks on

Tameras loodud paisjrvede ssteem, mis on phjaveetaset

K. Tamm. Tamera - raviv biotoop


3/7

rtkid



oluliselt tstnud ja tekitanud uue allikatessteemi.Jrvekallastele rajatud astmikaedades vahelduvad Tootsipeenrad, kus kasvavad koos lilled, juurviljad, maitsetaimed,

pikest varjavad pevalilled ja viljapuud. Tamerast onkujunenud Alentejo roheline oaas. Paisjrvede ssteemiloomisega on Tameral nnestunud nidata, et piirkonnaprobleemiks pole veepuudus, vaid inimtegevuse laastavmju, mida on vimalik mber prata. Sellega on Tameraplvinud kohaliku omavalitsuse ja valitsuse heakskiidu.Soodsat suhtumist on kogukonna edasiseks arendamisekstepoolest tarvis.

Erinevad perspektiividSaabun Tamerasse klalisena ja esimesed paar pevaveedangi klaliskeskuses, kohtun peamiselt teiste klaliste japraktikantidega ning ttan kgis ja permakultuuriaias.Praktikantideks nimetatakse enam kui neljaks ndalaks

Tamerasse tulnud inimesi, kes soovivad saada sgavamatsissevaadet kogukonna maailmavaatesse ja eluviisi. Pevaesimesel poolel ttavad nad koos erinevates valdkondadestegutsevate kogukonnaliikmetega, peva teises pooles agapivad tundma kogukonna phimtteid ja jagavad foorumil

oma mtteid ja kogemusi.

Kogukonna psiasukaid nimetatakse Tameras

kaasttajateks, neid elab ja kohtab klaliskeskusessuhteliselt vhe. Klalistel palutakse ilma kohaliku saatjataerinevatesse asundustesse mitte sisse astuda, et kohalike t-ja elurtmi mitte hirida arvestades suurt klaliste hulkaon see palve arusaadav. Nii piirdungi esimestel pevadelkindla trajektooriga jalutuskikudega mber suure jrve jakuni uue rajatava paisjrveni. Soovides nha Tameraeluviisi ja tegevusi pisut lhemalt ning vestelda erinevatesvaldkondades tegutsevate elanikega, saan klastuskeskusesterinevate tegevusvaldkondade juhtide e-mailid ja lepinkokku rea kohtumisi. Mitteametlikum viiskogukonnaliikmeid tundma ppida on osalemine igalphapeval toimuval ldkogunemisel, kus keegi liikmetestpeab kne, heskoos lauldakse ja vahetatakse uudiseid.Kogunemisele jrgneva hise smaaja kigus on hea uusi

tutvusi slmida.

Pevalilled seemnekasvatusaias - silt palub vilju mitte noppida



4/7

rtkid



Perspektiivierinevus, millest lhtuvalt klalised,praktikandid ja kaasttajad Tamerat nevad ja kirjeldavad,on suur. Klalised ja praktikandid rgivad Tamerast pigemkui vaba armastuse praktiseerimise keskusest, sel teemalpeetakse vestlusi nii kgitoimkonnas, histelgis kuisgipauside ajal. Kiiresti saab selgeks, et paljud klastajadsaabuvad Tamerasse seksuaalsusega seotud ootuste jalootustega ning selle krvalt kogukonna muude eesmrkidejaoks thelepanu eriti ei jagu. Vabaarmastusest rkidespeavad kohalikud silmas seksuaalsuse stereotpidestvabastamist ning aususe ja usalduse taasloomist partneritevahel, mis ei pruugi sugugi thendada paljude partneritega

seksuaalsuhtesse astumist. Psiasukad on seksuaalsuseteemad enda jaoks lbi uurinud ja nende jaoks asuvadprioriteedid mujal, Tamerat kirjeldatakse kui rahu-uurimiskeskust, ravivat akupunktuuripunkti ja usaldusekasvuhoonet.

Oma kogukonna erijoontena toovad kogukonnaliikmed vljatoetumist aastakmnetepikkusele rahu- ja

kogukonnauuringute kogemustepagasile. Uuriminethendab siin eelkige sisemist uurimistd, leidmaks jalahendamaks takistusi rahumeelse ning vgivallatu kooseluees. Kogukonnas elamist nhakse inimeste ravimisel olulisehlbustava ja toetava vahendina. Sellest lhtuvalt on kakeskne vahend lbipaistvuse ja usalduseni judmisel Tamerakogukonnaliikmete vahel grupimeetod foorum. Foorumitkasutatakse usalduse ja aususe taasloomiseks, enda ja

ksteise aktsepteerima ppimiseks. Selle lbiviimisel on

oluline, et osalised mistaksid: probleemid, mida nadkogevad, on universaalsed; hirmu, armukadedust jmskogevad miljonid inimesed. Selline arusaam loob inimese japrobleemi vahele vajaliku distantsi ning hlbustab niikneisikul kui kogu grupil vastavast probleemistlahtilaskmist.

Tegevuse tuumvaldkondadena tuuakse vlja rahuharidust japoliitilist td, alternatiivsete energiaallikate rakenduste

arendamist ning veemaastiku loomise kaudu ala bioloogilise

Maaemale ja naiste iseseisvusele phendatud figuure on Tameraspalju - suur pilt Aula seinalt kirjaga "Arm juhatab sind koju"



5/7

rtkid



mitmekesisuse taastamist. Lhtutakse seisukohast, et kuitahame rahu maapeal, tuleb meil selgeks saada, mida rahuigupoolest thendab ja kuidas viks vlja nha maailm,milles kigil inimestel oleks piisavalt toitu, kus lapsed jaloomad usaldavad jlle tiskasvanuid ja milles konfliktid eivii enam vgivallani, vaid leiavad lahenduse arukust jakaastunnet kasutades. Allasurumine, eitamine ja varjaminetoob kaasa blokeeringuid, loob haigusi ja probleeme. Vgasageli toimub see armastuse ja seksuaalsuse vallas, mistttuselle teemaga avameelselt tegelemist Tameras olulisekspeetaksegi. Leitakse, et maailmas ei saa olla rahu, kuni meheja naise vahel on sda, millest lhtuvad usaldamatus javgivald levivad ksikisikutest laiemasse maailma

Tamera tnaTna elab ja ttab kogukonnas ligi 160 inimest, kellest 100on kaasttajad, keskeltlbi 40 praktikandid (see muutubaastaaja likes) ja 20 lhiajalised klalised. Kuni 2006.aastani oli Tamera valdavalt saksakeelne, ka tna on saksa

keel valdav, ehkki viimase 5 aastaga on inglise ja portugalikeele osakaal judsalt kasvanud. Elatakse neljas suuremaskeskuses: klaliskeskuses, hooldus- ja ehitusklas, poliitiliseskeskuses ja pikesetehnoloogia arendamise klas. Lisaks onoma elamispiirkond ka lastel, teismelistel ja kunstnikel.Projekti fookuses on algusest peale olnud maailmavaatelineja sotsiaalne klg, mis on taganud kogukonna koospsimiseja judsa kasvu. koloogiline aspekt on thtsamaks

muutunud viimastel aastatel ja majandusmudel prinebteadusest: end nhakse vrt uurimisprojektina, mida peaksrahastatama vljastpoolt. Kui annetustest ja korraldatudkursuste tasudest ei piisa psikulude katmiseks, tulebliikmetel puuduv raha leida. Vajadusel on kaasttajadtalveperioodil paariks kuuks palgatle linud.Majandusliku jtkusuutlikkuse saavutamine on allesviimasel ajal teemaks tusnud.

Olme ja infrastruktuur on vga lihtsad. Enamasti elataksesenini telkides ja karavanides, mida kliima ka soosib. hisedon nii kompostkimlad kui pesemisruumid (klastuskeskuseskll meestele ja naistele eraldi). Hooneid pole kll Tamerasveel kuigi palju, aga heaks niteks Tamera arhitektuurist onkogukonnakeskuse hoone ehk Aula, mis on htlasi Ibeeria

poolsaare suurim phuehitis.

Klaliskeskus ja Aula - Ibeeria poolsaare suurim phumaja



6/7

rtkid



Hoonete rajamine seisab muuhulgas ka ehitusloa puudumisetaga. Kik hooned, mis Tameras tnase seisuga asuvad, onkoos ala detailplaneeringuga veel Portugali valitsuseskoosklastamisel.

koloogilise kljega hakati aktiivsemalt tegelema alles 2008.

aastal. Siis algas permakultuuri phimtteid silmas pidades(pais)jrvemaastiku rajamine, et talveperioodil mahasadavat vett kuivaks suveks silitada. Jrvedega koosalustati ka permakultuuri aedade rajamist ja viljapuudeistutamist. Toidu ostmine supermarketitest lpetati alles2010. aastal, mil toitu hakati sisse ostma kohalikelttalunikelt. Alles kujunevate aedade toel suudetakse endtoita vaid paari suvekuu jooksul ligi 30% ulatuses, kuid seeprotsent on iga aastaga suurenemas. Pikeseenergiakasutusvimaluste uurimiseks on Tameras terve paarikmnekaasttajaga asundus. Eesmrgiks on detsentraliseeritud jaiseseisva energiatehnoloogia arendamine, mis olekssltumatu kesksetest energiassteemidest ja mida saaksvimalikult lihtsalt ja soodsalt hakata kasutama maailmakriisikolletes, kus on piisavalt pikesevalgust niteks Lhis-

Idas, Aafrikas ja Luna-Ameerikas. Vlja on ttatudmitmeid pnevaid ja suure potentsiaaliga tehnoloogiaid,kuid arendustegevus alles kib ja tehnikat ei kasutata esialgumujal kui vaid oma tarbeks. Senini on pikeseenergial jabiogaasil phinevad tehnoloogiad, mis vimaldavad tehasa, pumbata vett ja silitada toitu, veel arendusjrgus janeid testitakse pikeseenergia arendamise klas suvekgis.Autarkia on sna, mida sageli kohalikega kneldes

kuulsin, aga mille saavutamiseni Tameras veel aega kulub.

Poliitilisus ei thenda Tameras soovi sekkudaigapevapoliitikasse, vaid soovi muuta koguhiskonnassteemi. Poliitilise visiooni juurde kuulub ka see,et erinevatest kultuuridest prit mehed ja naised ttavad

koos, et toetada uute, jtkusuutlike hiskondlike ssteemideteket. Tamera toetab kriisipiirkondadest, eesktt Iisraeli-Palestiina konfliktipiirkonnast ja Kolumbias asuvastrahuklast San Jos de Apartad-st prit inimeste osalemistrahutreeningutel, kuna muul moel poleks neil inimestelvimalik Tamerasse sita. Nende kursuste eesmrk onekspertidelt ja ksteiselt ppida, et siis naasta oma riikidesseja kasutada kogetut autonoomsete kogukondade loomiseks

kodupaigus.

Tamera maa-ala kirjeldavad kohalikud ise linnuna - pildil thistabTamera territooriumi must figuur



7/7

rtkid

KoguKonnad | kevad 2011 | 2 9KoguKonnad | suvi 2011 | 2 9

Vgivalla maatriksilt elumaatriksileTamera maailmavaade on holistlik: mis on meist vljas, seeon ka meie sees ja mis on sees, see on ka vljas. Seetttu

nhakse ka keskkonnakriisi ravimise vtit inimeses endas jatema suhtumise muutumises mbritsevasse. Leitakse, etravides inimkond terveks hirmust ja vgivallast, laheneb kakeskkonnakriis. Need muutused, mida me maailmas nhasoovime, peame esmalt endas realiseerima. Ravimise esmanetingimus on vgivalla maatriksis kaduma linud usaldusetaastamine. Meie ajastu suurima vljakutsena nhaksetervendavate elukeskkondade (ravivate biotoopide) loomist,

milles oleks vimalik inimestevahelise, inimeste ja loomadevahelise ning inimeste ja muu loodu vahelise usaldusetaastamine. leminek vgivalla maatriksilt elu maatriksilepeaks toimuma mitte olemasolevaga videldes vi vikseidreforme tehes, vaid arendades ja tutvustades uut,alternatiivset mudelit.

Muutuse elluviimiseks on vajalikud inimeste grupid, keselavad usalduses, teevad jtkusuutlikul moel loodusegakoostd, osalevad poliitilises ts ja tegelevad aktiivseltoma sisemaailma korrastamisega. heskoos luuakseelamistingimused, milles saab vimalikuks vana ssteemiuue vastu vljavahetamine uus, elu mudel, mille abil nadlahendavad omavahelised konfliktid, aitab muuta ka tervethiskonda, tervikut. Tameras nhakse, et planeedi

pstmise lootus lasub sellistel vikestel pilootmudelitel.

Tamera loodab olla ks neist usalduse kasvuhoonetest,rahuhariduskeskustest ja uue kultuuri katsevljadest. Endaees nhakse suurt lesannet teenida maailma, ollesinspiratsiooniks ja keskuseks lemaailmsele rahukeskuste

vrgustikule, mis aitaks tervendava akupunktuuripunktinalevitada usaldusel phinevat rahukultuuri le maailma.Usutakse, et teistel inimgruppidel on hulga lihtsam ja kiiremuutel phimtetel baseeruvaid kogukondi luua tnu sellele,et Tameras on sellist td juba tehtud. Samas mndaksevarmalt, et valmislahendusi ja vastuseid veel pole eksperiment nende leidmiseks veel kestab.

Vaade klastuskeskuse elamispiirkonnale


Kaidi Tamm. Tamera - raviv biotoop

Documents

Transcript of Kaidi Tamm. Tamera - raviv biotoop