Ain Põldvere (projektijuht)

Maare Rändur Ranek Rohtla Rein Sinisalu

Anne Põldvere Merike Rass Silja Liibert

KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA MAHAJÄETUD EHITUSMAAVARADE KARJÄÄRIDE REVISJON LÄÄNE-EESTIS (HIIU, LÄÄNE, PÄRNU, RAPLA, SAARE, VILJANDI MAAKOND)

(kolmeteistkümnes köites)

II köide

HIIU MAAKONNA KARJÄÄRID

Tellija: Keskkonnaministeerium

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

OÜ Eesti Geoloogiakeskus Aivar Pajupuu juhatuse liige

Tartu–Tallinn 2014

SISUKORD Teine köide (Hiiu maakonna karjäärid)

1. Hirmuste karjäär 3 2. Lambakarjamaa karjäär 7 3. Ligema karjäär 10

1. HIRMUSTE KARJÄÄR

Üldandmed Mahajäetud Hirmuste kruusakarjäär asub Hiiumaal, Hiiu vallas, Hirmuste külas RMK Putkaste mk 165 kinnistutel 39201:001:0663 ja Putkaste mk 3 kinnistul 39201:001:0118 (gr. lisa 1). Karjäär paikneb Kõpu looduskaitsealal (KLO1000570) ja osaliselt Kõpu hoiuala Hirmuste sihtkaitsevööndis (foto 1), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Karjäär asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis atrorubens (neiuvaip, tumepunane) levialal. Mahajäetud karjääri kirdenurgas on „Hirmuste karjääri“ allikas (foto 5), mille kaitsevöönd on 50 m raadiusega. Juurdepääsutee, Pühalepa−Kärdla−Kõpu maantee 61 kilomeetri kohalt mööda Suurepsi−Hirmuste teed 2,8 km paremale, on rahuldavas seisus. Eesti Geoloogiakeskus OÜ fondi andmeil (EGF 6787) on Hirmuste karjäärile mäeeraldisi vormistatud möödunud sajandi 60−70-ndatel aastatel Hiiumaa Teedejaoskonnale kolmel korral (1963, 1966 ja 1970.a) kokku 3,14 ha. Mäeeraldiste kattekihiks oli 0,2 m paksune liivasegune kasvuvukiht, kasulikuks kihiks 2−2,5 m paksune peene- kuni keskmiseteraline kruus tardrahnudega. Veetase oli maapinnast 2,5−3 m sügavusel kruusa lamamis. Kruusa lamamiks oli tihe saviliivmoreen peene kruusa ja rahnudega. Mäeeraldiste varu kokku oli 56,5 tuh m3. Peale kaevevaru ammendamist tuli kaeveala korrastada ja metsastada. 1987. aastal rajas ENSV Geoloogia Valitsus Hirmuste karjääri laiendusvõimaluse selgitamiseks 37 puurauku, sh kaks (pa 104 ja pa 105) karjääri põhja. Puuraukude sügavus oli 0,9−7,8 m, laboriuuringuteks võeti 31 proovi (Soa jt., 1987). Uuringuandmed näitasid, et karjääril puudub laienemise võimalus ida ja lõuna suunas, küll aga põhja ja ida suunas, kus kasulikuks kihiks 1,9−5,4 m (keskm. 3,5 m) paksune kruusasegune liiv. Veetase oli maapinnast 3,5 meetri sügavusel. Liivas on kruusaosakesi 6,0−23,8% (keskm. 16,6%), savi- ja tolmuosakesi 0,6−5,5% (keskm. 3,2%), liiva peensusmoodul on 2,1−3,2 (keskm. 2,6). Peale kruusaosakeste eraldamist sobib liiv ehitusmörtide ja betoonisegude valmistamiseks. Karjääri põhja rajatud puurauk 104 suudme kõrgus oli abs 10,5 m, sügavus 0,9 m, sellest 0,3 m jäme kruus ja 0,6 m saviliivmoreen. Puurauk 105 suudme kõrgus oli abs 14,6 m, sügavus 1,3 m , sellest 0,7 m jäme kruus ja 0,6 m saviliivmoreen. Põhjavee tase jäi uuritud tasemetest sügavamale. EMK 25.05.1999.a. istungi protokollilise otsusega kanti Hirmuste liivamaardla (reg. kaart nr 0476) pindalaga 28,73 ha ja ehitusliiva aktiivse reservvaruga 1006 tuh m3 riiklikku maardlate registrisse. Karjääri seisund LIDAR kõrgusandmete põhjal on koostatud karjääri ja piirneva ala maapinna samakõrgusjooned, mis on kantud karjääri plaanile (graafiline lisa 1). Karjääri üldseisund on hea. Kaevetöödega rikutud ala pindala on ca 1,5 ha, kaevetöid on tehtud loode-, põhja- ja kirdeosas, kus kaeveastmed ja nõlvad on tasandatud (20−30°) ning karjääri põhi kamardunud (fotod 3, 4, 6) ja kattunud isekülvi teel hõreda männinoorendikuga. Karjääri põhja kõrgus alaneb kagust loode suunas abs 13,5 meetrilt abs 9,0 meetrini, põhi on

3

kuiv. Hinnanguliselt on karjääris kruusa kaevandatud 25−30 tuh m3. Kaevetöödest puutumata lõuna- ja keskosal kasvab männimets. Ülevaate karjääri seisundist annavad fotod 1–8 (pildistas R. Sinisalu). Karjääri kasutamisvõimalused ja korrastamisvajadus Vastuseks järelpärimisele teatas Hiiu Vallavalitsus, et Hirmuste karjääri korrastamise vajadus ja maht tuleb täpsustada kohapeal. Kui maaomanikul tekib huvi Hirmuste karjääris kaevetöid taasalustada, tuleks varu arvele võtmiseks teha geoloogiline uuring ja taotleda Keskkonnaametilt kaevandamise luba. Omaaegsel 3,14 ha suurusega mäeeraldisel on kaevetöid tehtud ca 1,5 ha-l. Kaevandamata 1,6 ha suuruse ala kruusa varu on hinnanguliselt 20−25 tuh m3. Kui aga maaomanikul puudub huvi Hirmuste karjääris kaevetöid taasalustada, tuleks kaevetöödega rikutud karjääriala korrastada. Karjäär on heas korras: nõlvad normaalse kaldega, kaeveastmed tasandatud, rändrahnud kogutud hunnikutesse (fotod 2 ja 8), karjääri põhi on tasane, kuiv ja kamardunud, seega tehnilist korrastamist ei vaja. Bioloogilise korrastamise käigus tuleks ammendatud karjääriala ca 1,5 ha ulatuses katta männikultuuriga. Kindlasti tuleb likvideerida karjääri veetud ehitusjäätmed, mida on hinnanguliselt kaks väikeauto kärutäit (foto 7).

Fotod 1 ja 2. Mahajäetud Hirmuste karjäär paikneb Kõpu LKA Hirmuste sihtkaitsevööndis. Kaevetöödel väljatud rahnud on koondatud karjääri põhja hunnikutesse.

4

Fotod 3 ja 4. Karjääri tasandatud lõunanõlv on liivane, põhjanõlv kruusane. Karjääri tasasel põhjal on isekülvi teel hakanud kasvama männikultuur.

Fotod 5 ja 6. Allikas karjääri kirdenurgas. Vaade karjääri tasasele kamardunud põhjaosale.

5

Fotod 7 ja 8. Karjääri lääneservale on toodud 2 väikeauto kärutäit lammutusjäätmeid. Kokkukuhjatud kivide vahele kasvanud puude vanus on 20−25 aastat. Kirjandus T. Maantoa, 1963, 1966, 1970. Seletuskiri Hirmuste kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde. EGF 6787. K. Soa, jt., 1987. Eesti NSV liiva- ja kruusliiva karjääride geoloogiline teenindamine. ENSV Geoloogia Valitsus. EGF 4256.

6

3.2. LAMBAKARJAMAA KARJÄÄR Üldandmed Mahajäetud Lambakarjamaa liivakarjäär asub Hiiumaal Käina vallas Luguse külas, Suuremõisa−Käina−Emmaste tugimaanteelt 1,6 km paremale mööda Luguse−Kakumaa tugimaanteed, riigi reservmaal „Kiire“ kinnistul (AT1006170066; gr. lisa 2). Karjääri ümbritsevad eramaad: Siimu (KÜ 36802:001:0415), Jaaguhansu (KÜ 36802:001:1013), Seljakopli (KÜ 36802:001:0104), Tuisuhansu (KÜ 36802:001:0012), Tuisu-Siimu (KÜ 36802:001:2626), Raja (KÜ 36802:001:2782). Lõunas külgneb karjäär Luguse−Kakumaa kõrvalmaanteega, läänes Jõekalda kohaliku tee ja Rebassaare peakraaviga. Juurdepääs karjäärile tugimaanteelt kinnistu kaguosas mööda Liivaku teed või põhjas mööda Tuisu−Siimu teed. Lähim asutus Käolina on 0,1 km edelas ja Porsiku 0,3 km kagus. Eesti Geoloogiakeskus OÜ fondi andmeil (EGF 6787) vormistati 22,05 suurune Lambakarjamaa mäeeraldis 1971. ja 1975. aastal toonasele Hiiumaa Teede Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskonnale Heltermaa−Käina−Emmaste maantee ehitamiseks. Karjäärialust tasast liivatasandikku kattis kadakase alusmetsaga männinoorendik. Geoloogilise uuringu tegi ENSV AT ja MM PK „Eesti Maanteeprojekt“, rajati 11 puurauku ja 3 šurfi, materjaliks oli vähese kruusa- ja veeristesisaldusega peen- ja tolmliiv paksusega 1,6−2,3 meetrit, lamamiks oli viirsavi. Märgiti, et põhjavee tase püsib aastaringselt kõrgel – keskmiselt 2,0 m sügavusel maapinnast, karjääri kirdenurgas isegi ainult 0,7−0,8 m sügavusel. Lähtudes põhjavee tasemest ja hilisematest rekultiveerimistöödest arvestati keskmiseks kaevandamissügavuseks 1,5 m seega pidi karjääri põhi jääma 0,5 m põhjavee tasemest kõrgemale. Mäeeraldise äärealadele jäeti 5−6 m laiused varuribad kattekihi vallide paigutamiseks ja hilisemaks nõlvade tasandamiseks. Mäeeraldise kaevevaruks hinnati 345 tuh m3. Laboriandmeil sobis liiv kasutamiseks teede mulletes. Ammendatud karjääriala soovitati rekultiveerida metsamaaks. Karjääri seisund LIDAR kõrgusandmete põhjal on koostatud karjääri ja piirneva ala maapinna samakõrgusjooned, mis on kantud karjääri plaanile (graafiline lisa 2). Karjääri üldseisund on halb. Kuigi karjääri kaeveastmed ja nõlvad on tasandatud püsinõlvuseni, on karjääriala hooldamata metsas ja võsas praktiliselt võimatu liikuda. Erinevad puuliigid paigutuvad vastavalt sellele, millise tasemeni on karjääris kaevetöid tehtud. Mänd on karjääri nõlva peal ja nõlval, must lepp ja kask nõlva jalamil, harilik lepp ja paju karjääri põhjas ajuti üleujutatud alal, alaliselt vee all olevad piirkonnad on risustunud mahalangenud puudega ja kattunud tiheda pilliroorindega (fotod 1−4). Kaevetöödega rikutud ala pindala on ca 25 ha, sellest ca 3 ha väljaspool omaaegse karjääri mäeeraldist. Karjääri põhi on 4,5−5,5 m abs kõrgusvahemikus ning ca 50% ulatuses kas ajuti või alaliselt üleujutatud. Karjääri keskosa, ca 12,4 ha suuruse sopilise kujuga liigniiske piirkonna, on valinud kasvupaigaks veelembene III kategooria kaitsealune liik Epipactis palustris (neiuvaip, soo-). Hinnanguliselt on karjääris liiva kaevandatud 330−370 tuh m3. Ülevaate karjääri seisundist ja seal toimuvast annavad fotod 1–10 (pildistas R. Sinisalu).

7

Karjääri kasutamisvõimalused ja korrastamisvajadus Geoloogilised eeldused karjääri taaskasutusele võtmiseks puuduvad. Käina valla soov oli mahajäetud karjääriala metsa väärtuse tõstmine. Tehnilist korrastamist vajaks eelkõige ca 12,4 ha suurune üleujutatud piirkond, kuid see on arvel III kategooria kaitsealuse liigi püsielupaigana. Mahajäetud karjääriala metsa väärtust saaks suurendada püsielupaika ümbritseval alal metsa hooldus- ja harvendusraiega. Tehnilist korrastamist vajavad kolm omaaegse Lambakarjamaa karjääri mäeeraldisest kirde ja kagu poole jäävat võssa kasvanud madalaveelist kaeveala (fotod 5 ja 6) pindalaga ca 0,7 ha, ca 1,0 ha ja ca 0,8 ha, kokku ca 2,5 ha. Kahe kirdes oleva 0,2−0,5 m sügavuse liigniiske kaeveala vahel kulgeb kohalik Tuisuhansu tee, teest põhja poole jääva kaeveala läänekaldal on mitteametlik loomsete jäätmete matmispaik (info Vallavalitsuse maanõunikult pr. Merilin Kaevandeselt). Kaevealade korrastamisel metsastamiseks sobiliku seisuni on vajalik tagasitäite maht ca 15−20 tuh m3. Kolmanda, kagu poole jääva ca 0,8 ha suuruse korrastamist vajava kaeveala tagasitäiteks vajalik maht oleks ca 5−10 tuh m3. Tehnilisele korrastamisele eelnevalt tuleb korrastatavad kaevealad puhastada mudast ja kõrkjatest, eemaldada kaldal kasvavad puud ja põõsad. Kolme tehnilist korrastamist vajava kaeveala taastamiseks metsastamiseks vajaliku seisuni, on vajalik tagasitäite materjali maht 20−25 tuh m3, see kogus tuleb leida väljapool riigimaad. Kindlasti tuleb kokku korjata ja ära vedada karjääri põhjaosas ca 50 m2 suuruselt alalt 4−5 väikeauto kärutäit ehitusprahti (foto 8) ja likvideerida läheduses olev loomsete jäätmete matmispaik. Kuna tegemist on mitteametliku jäätmete matmispaigaga, siis on selle suurust ja likvideerimiseks vajaminevat tööjõukulu ning materjali mahtu raske hinnata.

Fotod 1 ja 2. Karjääri nõlval kasvab mänd, jalamil kask ja must lepp.

8

Fotod 3 ja 4. Ajuti üleujutatud piirkonda katab harilik lepp, kask ja pajuvõsa. Alaliselt vee all olevad piirkonnad karjääri keskosas on risustunud mahalangenud puudega ja kattunud tiheda pilliroorindega.

Fotod 5 ja 6. Karjääri kirdeosas tehnilist korrastamist vajavad kaevealad.

Fotod 7 ja 8. Loomsete jäätmete matmispaik karjääri põhjaosas, selle läheduses on metsa alla poetatud ehitusjäätmeid. Kirjandus V. Rahumägi, 1971; 1975. Seletuskiri Lambakarjamaa liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde. EGF 6787

9

3.3. LIGEMA KARJÄÄR Üldandmed Mahajäetud Ligema liivakarjäär asub Hiiumaal, Käina vallas, Ligema külas, riigimaal maatulundusmaana arvel oleval Ene kinnistul (KÜ 36801:001:0100 gr. lisa 3). Karjääri ümbritseb põhjas, idas ja läänes Ligema kinnistu (KÜ 36801:001:0220), lõunas Kõla (KÜ 17502:001:0561), Kaare (KÜ 17502:001:0132) ja Velje (KÜ 17502:001:3040) maatulundusmaana arvel olevad kinnistud. Mahajäetud karjäärist põhja poole jääb omaaegne Hiiumaa Teedejaoskonnale kuulunud 10,78 ha suurune Ligema kruusakarjäär, edelas külgneb maaparandussüsteemiga Vähesoo (kood: 7116180020150). Karjääri keskosas ca 0,2 ha suurusel alal on III kategooria kaitsealuse liigi Charadrius dubius (väiketüll) asurala. Lähim inimasustus jääb 0,3 km kaugusele ida- ja põhja poole. Juurdepääsutee, Valgu−Lelu−Leemeti kõrvalmaanteelt 0,3 km vasakule mööda Kadaka teed, on rahuldavas seisus. Mahajäetud karjäär paikneb osaliselt Muda kruusamaardlal (reg. kaart 0458). Millal Ene kinnistule kruusakarjäär tekkis ja kes oli kaevandaja on teadmata. Eesti Geoloogiakeskus OÜ fondi andmeil (EGF 6787) on omaaegsele Ligema karjäärile mäeeraldisi vormistatud möödunud sajandi 70-ndatel Hiiumaa Teedejaoskonnale kahel korral (1970.a -7,61 ha, 1974.a - 3,17 ha) kokku 10,78 ha. Karjääri materjali vajati Heltermaa−Käina−Emmaste maantee ehitamiseks. Geoloogilise uuringu tegi Eesti NSV AT ja MM PK „Eesti Maanteeprojekt“, kes koostas mäeeralduste seletuskirjad ning karjääri korrastamise ja rekultiveerimise projekti. Uuringu käigus rajati 13 puurauku ning 2 šurfi. Kattekihiks oli 0,2 m paksune kruusasegune kasvukiht, kasulikuks kihiks kruus ja tolmliiv paksusega 2,8−4,0 m, lamamiks oli savi. Põhjavee tase oli maapinnast 1,3−1,5 m sügavusel. Kuna allpoole veetaset jääva liiva-kruusa paksus oli veekogu rajamiseks ebapiisav, soovitati osa matrjali jätta kaevandamata, et hiljem oleks kaeveala võimalik metsastada. Karjääri kaevevaru kokku oli 147 tuh m3. 1980-ndaks aastaks oli Teedejaoskonna karjäär ammendatud, maa-ala korrastatud ja ettevalmistatud metsastamiseks, ning tollasele maaomanikule tagastatud. 1982−1984. aastal Hiiumaal läbi viidud liiva ja kruusa otsingu ja hinnangutööde käigus kontuuriti Muda kruusamaardla. Maardla paikneb suhteliselt madalal põhja-lõunasuunalisel Baltimere rannavallil. Maardla läbilõige on järgmine (ülalt alates): 0,2−0,5 m kasvukiht; 0,6−6,2 m veeriseline kruus peeneteralise liiva lisandiga; 0,0−2,0 m eriteraline liiv vähese peene kruusaga; 0,4−2,8+ hall tihe savi. Kruus sisaldab jämepurdu (>5 mm osakesed) keskmiselt 36,6%, liivaosise peensusmoodul on 1,83, savi- ja tolmuosakeste sisaldus 5,6%. Kruusa saab kasutada peale purustamist tsiviil- ja teedeehituses. EMK 25.05.1999.a istungi protokollilise otsusega nr 99-23 kanti Muda kruusamaardla riiklikku maavarade registrisse (reg. kaart 0458) pindalaga 288,69 ha ja ehituskruusa aktiivse reservvaruga 8016 tuh m3. Karjääri seisund LIDAR kõrgusandmete põhjal on koostatud karjääri ja piirneva ala maapinna samakõrgusjooned, mis on kantud karjääri plaanile (graafiline lisa 3). Karjääri seisund on halb. Kaevetöödega rikutud ala pindala on ca 3,5 ha, karjääri rajatud viie ca 0,5 m sügavuse veekogu kogupindala on 1,9 ha (fotod 1, 2, 5, 7, 8). Sissesõiduteele kõige lähema veekogu (plaanil nr 1) lääneosal on sügavust kohati ca 1,5 m, siin käivad kohalikud

10

elanikud suplemas. Karjääri ümbritseva maapinna kõrgus on 11−11,5 m abs vahemikus, veetase karjääri veekogudes abs 9,0 m. Karjääri põhi on abs 9,5 m tasemel, kamardunud ja võsastunud (foto 3). Karjääri nõlvad on tasandatud kaldega 30−35° (foto 4). Ülevaate karjääri seisundist annavad fotod 1–8 (pildistas R. Sinisalu). Karjääri kasutamisvõimalused ja korrastamisvajadus Kaevetöödega rikutud karjääriala haarab praktiliselt kogu Ene kinnistu. Seega puudub karjääril taaskasutusele võtmise perspektiiv. Millised on üldse mahajäetud madalaveelise karjääri korrastamise võimalused? 1) Kui taastada metsamaaks, tuleks kaevetöödega rikutud ca 3,5 ha suuruse kaeveala pinda tõsta 10,0 m abs kõrgustasemeni. Vajaminev tagasitäite maht oleks ca 40 tuh m3, millest 30 tuh m3 läheks veekogude täiteks ja ca 10 tuh m3 karjääri põhja täiteks. 2) Käina Vallavalitsuse arvates võiks Ene kinnistu korrastada selliselt, et kohalikud elanikud võiksid jätkuvalt kasutada karjääri veekogu supluskohana. Karjääri viiest eraldiasetsevast veekogust on kõige halvemas seisus veekogud nr 4 (ca 0,3 ha) ja nr 5 (ca 0,2 ha), need tuleks kindlasti likvideerida. Vajalik tagasitäite maht oleks vastavalt ca 4 tuh m3 ja ca 2 tuh m3. 1982−1984. aasta liiva ja kruusliiva otsingutöödel rajatud puurauk nr 48 paikneb veekogu nr 3 lähedal. Puuraugu sügavus oli 6,0 m ja läbilõige järgmine: int. 0,0−0,4 m oli kruusasegune kasvukiht; 0,4−3,5 m peen kuni keskmine savine kruus; 3,5−6,0+ m hall savi. Põhjavee tase oli maapinnast 1,1 m sügavusel. Süvendades veekogusid nr 1, 2 ja 3 ca 1,5 m võrra (7,0 m abs tasemeni) ning tekitades ühtse ca 1,5 ha suuruse veekogu, oleks süvendist väljatud materjali maht ca 20 tuh m3, millest piisab madalaveeliste veekogude nr 4 ja nr 5 likvideerimiseks ja ca 2,0 ha karjääripõhja tõstmiseks ca 0,5 m võrra. Enne süvendustöödele asumist tuleb teha täiendav geoloogiline uuring.

Fotod 1 ja 2. Madalaveelised veekogud nr 2 ja 3 on kaldalähedastes piirkondades kattunud tiheda pilliroo puhmastikuga.

11

Foto 3. Veekogusid 1 ja 2 eraldava riba laius on 3−4 m ja kõrgus 0,5 m. Foto 4. Karjääri tasandatud läänenõlv.

Fotod 5 ja 6. Karjääri idapoolset veekogu nr 1 kasutatakse supluskohana. Karjääri põhi on kruusane.

Fotod 7 ja 8. Vaade veekogudele nr 4 ja nr 5, millised on soovitav likvideerida. Kirjandus R. Sinisalu, jt., 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. IV kd. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 4081. T. Maantoa, H. Remmel 1970, 1974. Seletuskiri Ligema kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde. EGF 6787.

12