KÄSITÖÖ

Tööõpetus põhikoolis

(1) Tööõpetuse üldeesmärk on õpilase kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Ainekava ülesehitus võimaldab

õpilastel kogeda praktilises õppeprotsessis loovat kriitilist suhtlemist, seejuures arvestatakse nii rahvuslikke traditsioone kui ka kaasaegse töömaailma nõudeid. Õpilane

õpib mõtlema, lahendusi otsima, katsetama, teadmisi analüüsima ning oskusi kohandama, et oma originaalseid ideid praktiliselt ellu viia, kasutades oskuslikult

tänapäevaseid materjale, tööriistu ning vahendeid. Eesmärgiks on ka õpilaste kommunikatiivsete, matemaatika-, sotsiaalsete ning tehnoloogilis-tehniliste pädevuste

arendamine. Õppeaine vahendusel luuakse õpilasele positiivses õpikeskkonnas nägemus tuleviku ühiskonna vajadustest, edasiõppimis- ja karjäärivõimalustest.

(2) Tööõpetuse põhikooli ainekava koosneb neljast erinevast ainekavast: käsitööõpetus 1.3. klassile, käsitöö, kodundus ning töö- ja tehnoloogiaõpetus 4.9. klassile.

Vanuseastmest ning sisulisest erinevusest tulenevalt on eraldi esitatud ka ainekavade eesmärgid, õppetegevused ning õpitulemused.

Käsitöö ainekava 1.3. klassile

Õppe-eesmärgid

Käsitööõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab teadmisi mitmesuguste materjalide ja töövahendite kohta, oskab neid oma töös säästlikult kasutada;

2) õpib valima ja õigesti kasutama lihtsamaid töövõtteid materjalide töötlemisel;

3) õpib töötama suulise ja kirjaliku juhendamise abil, vajadusel kasutama abivahendina jooniseid;

4) omandab iseseisva mõtlemise, otsustamise, töötamise oskuse, õpib oma tööd kriitiliselt hindama;

5) õpib oma tööd kavandama, endale võetud tööülesandeid täitma;

6) õpib töötama üksi ja kollektiivselt, vastutama enda ning kaaslaste eest;

7) õpib kodus ja koolis korda ja puhtust hoidma, täitma isikliku hügieeni nõudeid;

8) õpib väärtustama oma kodukoha, Eesti ning teiste rahvaste kultuuritraditsioone;

9) omandab harjumuse lähtuda oma töös esteetilistest normidest ning tõekspidamistest.

Õppetegevus

(1) 1.3. klassi käsitööõpetus on poistele ja tüdrukutele ühine. Õpilased omandavad teadmisi erinevatest materjalidest, oskuse käsitseda lihtsamaid tööriistu ja kasutada

esmaseid õiged töövõtteid. Arendatakse õpilaste fantaasiat, loovust, planeerimis- ja mõtlemisoskust ning käelist vilumust, õpetatakse enese eest hoolitsema ja viisakalt

käituma. Töötades õpib laps ilu nägema ja ise looma.

(2) Õppetöö toimub integreeritult kunstiõpetusega, sest ainekavade teemad osaliselt kattuvad. Ainekava koostamisel arvestab õpetaja ka teistes ainetes õpitavaga.

Tööülesannete valikul seatakse eesmärk arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jne. Oluline

eesmärk on õpilaste iseseisvuse kasvatamine. Kujundatakse oma töö kavandamise oskust nii üksi kui ka rühmas töötades. Hindamisel on esmatähtis õpilase loov

lähenemine ülesandele, tema käeline areng.

1.-3. klassis käsitöö õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

osk

ab e

rist

ada

erin

evai

d m

ater

jale

(p

aber

, te

kst

iil,

pla

stm

ass,

pu

it,

met

all

);

osk

ab k

äsit

sed

a ja

ho

old

ada

lih

tsam

aid

tö

öri

istu

(kää

rid

, n

ug

a, n

õel

, n

aask

el,

haa

mer

);

osk

ab k

asu

tad

a õ

iges

ti l

ihts

amai

d t

öö

võ

ttei

d

mat

erja

lid

e tö

ötl

emis

el;

osk

ab k

avan

dad

a ja

teo

stad

a tö

id;

osk

ab t

öö

tad

a is

esei

sval

t li

hts

ate

töö

juh

end

ite

järg

i;

osk

ab h

inn

ata

om

a tö

öd

est

eeti

lise

st j

a p

rak

tili

sest

kü

ljes

t;

osk

ab h

oid

a k

orr

as o

ma

õp

pev

ahen

dei

d j

a tö

öko

hta

;

osk

ab h

oid

a k

orr

as r

õiv

aid

ja

jala

nõ

usi

d;

osk

ab t

eha

lih

tsam

aid

ko

rras

tust

öid

;

osk

ab k

atta

lau

da;

osk

ab k

äitu

da

vii

sak

alt

söö

gil

auas

, k

odu

s ja

väl

jasp

oo

l

ko

du

.

1. klass - 35 tundi

X X X X

PABERI- JA KARTONGITÖÖD.Paberi ja kartongi liigid, omadused, kasutamine. Töövahendid ja materjalid, nende

otstarve, käsitsemine, hooldamine. Ohutusnõuded. Töökoha organiseerimine.Materjali säästlikkus. Rebimine. Lõikamine

silma ja joone järgi. Lihtsad sümmeetrilised lõiked. Aplikatsioonitööd. Liimimisvõtted. Voltimine. Vihikute kattepaberi

panek. Punumine.

X X X VOOLIMINE. Materjal. Töövahendid. Puhtus ja kord. Voolimisvõtted (veeretamine, rullimine, lamedaks surumine,

venitamine, pigistamine). Ruumilised vormid (kera – munakujuline, piklik). Lihtsad figuurid, esemed. Detailide

ühendamine.

PUNUMINE.Paberiribade punumine aluspaberisse. Kolme haruga palmik.

X X

ÕMBLEMINE. Töövahendid (nõelad, sõrmkübar, käärid). Ohutus. Kehahoid. Käsitsi õmblemine. Õmblus – ja

tikkematerjalid. Riide kasutamine rõivastuses, kodutekstiilis. Riide parem / pahem pool, ääris. Õmblusniidid, - lõngad.

Nõela ja niidi sobivus. Nõela niiditamine., kinnitamine riidesse alustades ja lõpetades. Niidi lõikamine, jätkamine. Piste,

pistevahe. Eelpistes õmblemine ja tikkimine. Aplikatsioon riidemotiividest. Lõnga – ja riidejäätmetest mänguasjad.

X X X X

IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Õppetarvete eest hoolitsemine, ranitsa sisu. Töökoha

korrashoid. Ruumide (klassi, oma toa) korrastamine (tahvel, tolm, põrand). Koristusvahendid. Riiete paigutamine

garderoobis. Kooli – ja koduriided. Vahetusjalatsid. Käitumine sööklas. Laua katmine, koristamine. Isiklikud

hügieenitaebed. Käte hooldamine. Käitumine koolis, kodus, tänaval.

2. klass - 35 tundi

X X X X PABERI – JA KARTONGITÖÖD. Kartongi liigid ja omadused. Joonlaua ja kolmnurga kasutamine. Kartongi lõikamine.

Paberi keskele sisselõike tegemine. Raamatule ümbrispaberi panek. Esemete valmistamine šablooni järgil Maskid.

Stiliseeritud figuurid..

X X X VOOLIMINE. Lihtsad looma -, linnufiguurid, inimese kujutamine. Figuuride rühmad. Reljeefne ornament.

X X PUNUMINE. Keeru – ja ristinöör.

X X ÕMBLEMINE. Taimse päritoluga materjalid ( lina, puuvill), nende kasutamine koduses majapidamises. Niidipakendid

(rull, kera, pool, tokk). Õmblusvahendid (nööp - , haaknõelad). Mõõdulint – riba.

X X LÕNGATÖÖD. Heegeldamisvahendid -, materjali´d. Heegelnõela valik. Alg – ja ahelsilmus. Narmaste heegeldamine

augustatud serva.

X X X X MEISTERDAMINE.Vahendid (nuga, naaskel, tangid, haamer). Loodusliku materjali valimine, säilitamine,

ettevalmissstamine. Omavahel sobivad materjalid (pudelid, traat, korgid, jt.) Kinnitusvõtted ja – materjalid. Mudelite ja

mänguasjade valmistamine kirjelduse nung piltkujutise põhjal.

X X IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED.Klassiruumi kaunistamine (lilled). Lillede hooldamine

vaasi asetamine, Ruumide kaunistaminetähtpäevade puhul. Märgade riiete eest hoolitsemine, puule asetamine. Käitumine

raamatukogus, näitusel.

3. klass - 70 tundi

X X X X X PABERI JA KARTONGITÖÖD.Paber / kartongi valmistamine. Kartongi lõikamine noaga, soonimine,liimimine. Jooniste

tegemine. Lihtsate jooniste põhjal mudelid (köitmine, karbid, geomeetrilised kehad). Linna või asula makett.

Ruumikujundustööd (nukutuba – T, büroo – P).

X X X VOOLIMINE. Igast küljest vaadeldavad esemed, figuurid. Inimene liikumisasendis. Voolimine mälu, fantaasia põhjal.

X X LÕNGATÖÖD JA HEEGELDAMINE. Kinnissilmuste heegeldamine. Töö lõpetamine. Tuti valmistamine.

X X X X X MEISTERDAMINE. Nahatööd. Naha omadused., liigid. Nahatöövahendid. Aplikatsioonitööd., nahast

meisterdamine.Lihtsad ehted ja esemed. Ruumide kaunistaminbe loodusliku materjaliga (vanikud, jõulukroonid,

kuuseehted).Mänguasjad puuokstest,juurtest, torikseentest.

X PUNUMINE. Näpunöör. Õlgedest ja kõrkjatest punumine.

X PUUTÖÖD. Puit. Puidu liigid, omadused, kasutamine. Vineer. Puidutöötlemisvahendid, nende käsitsemine, ohutustehnika.

Vineeri saagimine.

X X X X ÕMBLEMINE. Loomse päritoluga materjalid ( siid, vill) omadused, kasutamine. Ühekordne korrutatud niit, lõng,

õmblusniit. Ühekordne õmblus. Pehme mänguasja kavandamine, õmblemine. Sämppiste (aplikatsioon, ääristamine). Riputi

õmblemine. Nelja auguga nööbi õmblemine.

X X

IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Ruumide korrastamine (mööbli, aknalaudade

puhastamine niiske lapiga). Puhastusvahendid. Kohvilaua katmine. Klassiõhtu selvelaud. Laua kaunistamine. Joogi

pakkumine. Nõudepesuvahendid, nõude pesemine.Pesu pesemine, kuivatamine. Pesupesemisvahendid. Riietus kodus ja

pidulikel puhkudel. Lapse ehted. Poisi ja tüdruku käitumisnormid.

Põhikoolis tööõpetuse õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

Ees

ti k

eel

Kir

jan

du

s

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

1. klass - 35 tundi

X X X X X X X X

PABERI- JA KARTONGITÖÖD.Paberi ja kartongi liigid, omadused, kasutamine.

Töövahendid ja materjalid, nende otstarve, käsitsemine, hooldamine.

Ohutusnõuded. Töökoha organiseerimine.Materjali säästlikkus. Rebimine.

Lõikamine silma ja joone järgi. Lihtsad sümmeetrilised lõiked. Aplikatsioonitööd.

Liimimisvõtted. Voltimine. Vihikute kattepaberi panek. Punumine.

X X X X X

VOOLIMINE. Materjal. Töövahendid. Puhtus ja kord. Voolimisvõtted

(veeretamine, rullimine, lamedaks surumine, venitamine, pigistamine). Ruumilised

vormid (kera – munakujuline, piklik). Lihtsad figuurid, esemed. Detailide

ühendamine.

X X PUNUMINE.Paberiribade punumine aluspaberisse. Kolme haruga palmik.

X X X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Töövahendid (nõelad, sõrmkübar, käärid). Ohutus. Kehahoid.

Käsitsi õmblemine. Õmblus – ja tikkematerjalid. Riide kasutamine rõivastuses,

kodutekstiilis. Riide parem / pahem pool, ääris. Õmblusniidid, - lõngad. Nõela ja

niidi sobivus. Nõela niiditamine., kinnitamine riidesse alustades ja lõpetades. Niidi

lõikamine, jätkamine. Piste, pistevahe. Eelpistes õmblemine ja tikkimine.

Aplikatsioon riidemotiividest. Lõnga – ja riidejäätmetest mänguasjad.

X X X X X X

IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Õppetarvete eest

hoolitsemine, ranitsa sisu. Töökoha korrashoid. Ruumide (klassi, oma toa)

korrastamine (tahvel, tolm, põrand). Koristusvahendid. Riiete paigutamine

garderoobis. Kooli – ja koduriided. Vahetusjalatsid. Käitumine sööklas. Laua

katmine, koristamine. Isiklikud hügieenitaebed. Käte hooldamine. Käitumine

koolis, kodus, tänaval. 2. klass - 35 tundi

X X X X X X X

PABERI – JA KARTONGITÖÖD. Kartongi liigid ja omadused. Joonlaua ja

kolmnurga kasutamine. Kartongi lõikamine. Paberi keskele sisselõike tegemine.

Raamatule ümbrispaberi panek. Esemete valmistamine šablooni järgil Maskid.

Stiliseeritud figuurid..

X X X X X VOOLIMINE. Lihtsad looma -, linnufiguurid, inimese kujutamine. Figuuride

rühmad. Reljeefne ornament.

X X PUNUMINE. Keeru – ja ristinöör.

X X X X X X

ÕMBLEMINE. Taimse päritoluga materjalid ( lina, puuvill), nende kasutamine

koduses majapidamises. Niidipakendid (rull, kera, pool, tokk). Õmblusvahendid

(nööp - , haaknõelad). Mõõdulint – riba.

X X LÕNGATÖÖD. Heegeldamisvahendid -, materjali´d. Heegelnõela valik. Alg – ja

ahelsilmus. Narmaste heegeldamine augustatud serva.

X X X X X

MEISTERDAMINE.Vahendid (nuga, naaskel, tangid, haamer). Loodusliku

materjali valimine, säilitamine, ettevalmissstamine. Omavahel sobivad materjalid

(pudelid, traat, korgid, jt.) Kinnitusvõtted ja – materjalid. Mudelite ja mänguasjade

valmistamine kirjelduse nung piltkujutise põhjal.

X X X X X X X X

IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED.Klassiruumi

kaunistamine (lilled). Lillede hooldamine vaasi asetamine, Ruumide

kaunistaminetähtpäevade puhul. Märgade riiete eest hoolitsemine, puule

asetamine. Käitumine raamatukogus, näitusel.

3. klass - 70 tundi

X X X X X X X X X

PABERI JA KARTONGITÖÖD.Paber / kartongi valmistamine. Kartongi

lõikamine noaga, soonimine,liimimine. Jooniste tegemine. Lihtsate jooniste põhjal

mudelid (köitmine, karbid, geomeetrilised kehad). Linna või asula makett.

Ruumikujundustööd (nukutuba – T, büroo – P).

X X X X X X X VOOLIMINE. Igast küljest vaadeldavad esemed, figuurid. Inimene

liikumisasendis. Voolimine mälu, fantaasia põhjal.

X X X X LÕNGATÖÖD JA HEEGELDAMINE. Kinnissilmuste heegeldamine. Töö

lõpetamine. Tuti valmistamine.

X X X X X X X X X

MEISTERDAMINE. Nahatööd. Naha omadused., liigid. Nahatöövahendid.

Aplikatsioonitööd., nahast meisterdamine.Lihtsad ehted ja esemed. Ruumide

kaunistaminbe loodusliku materjaliga (vanikud, jõulukroonid,

kuuseehted).Mänguasjad puuokstest,juurtest, torikseentest.

X X X PUNUMINE. Näpunöör. Õlgedest ja kõrkjatest punumine.

X X X X X X PUUTÖÖD. Puit. Puidu liigid, omadused, kasutamine. Vineer.

Puidutöötlemisvahendid, nende käsitsemine, ohutustehnika. Vineeri saagimine.

X X X X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Loomse päritoluga materjalid ( siid, vill) omadused, kasutamine.

Ühekordne korrutatud niit, lõng, õmblusniit. Ühekordne õmblus. Pehme

mänguasja kavandamine, õmblemine. Sämppiste (aplikatsioon, ääristamine).

Riputi õmblemine. Nelja auguga nööbi õmblemine.

X X X X X X X X X X X

IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Ruumide

korrastamine (mööbli, aknalaudade puhastamine niiske lapiga). Puhastusvahendid.

Kohvilaua katmine. Klassiõhtu selvelaud. Laua kaunistamine. Joogi pakkumine.

Nõudepesuvahendid, nõude pesemine.Pesu pesemine, kuivatamine.

Pesupesemisvahendid. Riietus kodus ja pidulikel puhkudel. Lapse ehted. Poisi ja

tüdruku käitumisnormid.

Käsitöö ainekava 4.9. klassile

Õppe-eesmärgid

Käsitöö õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab vajalikud oskused eluks, tööks ja harrastusteks;

2) õpib kavandama ja teostama oma ideid, endale ülesandeid võtma ning neid loovalt lahendama;

3) õpib tundma ning õigesti ja säästlikult kasutama erinevaid materjale, töö- ja tehnilisi vahendeid;

4) omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse;

5) õpib töötama teksti ja tööjooniste toel; hankima teavat erinevatest allikatest, saadud teavet analüüsima ja oma oskuste arendamiseks kohandama;

6) omandab õiged tehnoloogilised võtted materjalide töötlemiseks; arvestab töötamisel töötervishoiu ja ohutustehnika nõudeid;

7) arendab loovust ja esteetilist maitset, õpib hindama loomingulise eneseteostuse võimalusi, mida pakub käeline tegevus;

8) õpib väärtustama ja hoidma rahvuskultuuri, elama ühtses kultuuriruumis teiste rahvastega;

9) õpib töötama üksi ning koos teistega, hindama tööks vajalikke isiksuse omadusi: vastutustunnet, täpsust, püsivust, kriitilist meelt;

10) õpib hindama tööd, töö tegijat ning iseennast teatud kutse omandamise seisukohalt.

Õppetegevus

(1) Käsitöö õpetamise põhieesmärk on õpilase kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Käeline tegevus pakub igas

vanuses inimesele loomingulise eneseteostuse võimalusi. 4.9. klassi käsitöös on suund esemelis-tehnoloogilisele tööle. Igas klassis on ette nähtud tekstiilitööd ja

kodundus. Teemade käsitlemiseks kuluvate tundide arvu, nende jaotuse klassiti ning järjestuse määrab õpetaja, sidudes kooli käsitöö ainekava teistes ainetes õpitavaga.

(2) Käsitöö ainekava sisaldab kohustuslikele lisaks valikteemasid, mille hulgast õpetaja ja õpilased koos valivad igal aastal ühe teema, et mitmekesistada õpilaste

käsitööoskusi, muuta ainet loovamaks ning lähendada seda tarbekunstile.

(3) Õmblemine on soovitatav planeerida igale õppeaastale. Tööõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis kahte rühma soolisust

arvestamata. Kokkuleppel võivad tööõpetuse ja käsitöö-kodunduse õpetaja õpilasrühmi vahetada nii, et käsitöö ja kodunduse ainekava rühma õpilased õpivad

tööõpetuse õpetaja juhendamisel valitud tehnilist teemaplokki ning samal ajal tööõpetuse rühma õpilased õpivad käsitöö ja kodunduse õpetaja juhendamisel

kodumajanduse, puhastus-, korrastus- ning toitlustamisteemasid.

(4) Käsitöö on oskusõppeaine. Seetõttu tuleb enamik tundide ajast sisustada õpilaste praktilise tööga. Õpilastel arendatakse käelisi oskusi ja vilumust, õpetatakse tööd

tegema ja tegijat hindama. Iga teema alguses tutvustab õpetaja teemaga seotud töö- ja tuleohutus- ning hügieeninõudeid ning tagab nende täitmise. Oluline on, et

õpilased õpivad tööd kavandama, materjale ning töövahendeid valima ja kasutama, tööjuhendite ja jooniste järgi töötama, vajadusel erinevaid teabeallikaid kasutama;

omandavad terminoloogia, tehnoloogia ja majandusliku mõtlemise.

(5) Kasutatakse mitmesuguseid õppevorme ja -meetodeid. Hinnatakse teadmisi, loovust, teadmiste rakendamise oskust iseseisvas praktilises töös ja valminud tarbeeseme

terviklikkust. Hinnangu andmisel on oluline arvestada õpilase arengut.

4.-6. klassis käsitöö õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

oh

utu

steh

nik

a nõ

ud

eid e

rin

evat

e tö

övõ

tete

rak

end

amis

el;

teab

hee

gel

dam

ise

ja k

ud

um

ise

tin

gm

ärk

e;

teab

õp

itu

d t

öö

liik

ide

juu

res

kas

uta

tud

mat

erja

lid

e

om

adu

si.

osk

ab k

avan

dad

a ja

val

mis

tada

lih

tsai

d e

sem

eid

;

osk

ab t

öö

tad

a is

esei

sval

t tö

öju

hen

dit

e ja

jo

on

iste

jär

gi;

osk

ab h

eeg

eld

ada

ja k

ud

ud

a põ

his

ilm

use

id;

osk

ab t

ikk

ida

üh

e-

ja k

aher

eali

si p

iste

id;

osk

ab m

äära

ta k

oe-

ja l

õim

elõn

ga

suu

nd

a;

osk

ab k

äsit

sed

a õ

mb

lusm

asin

at j

a se

lleg

a õ

mm

eld

a;

osk

ab õ

mm

eld

a li

htõ

mb

lust

ja

pal

istu

st;

osk

ab v

iim

istl

eda

erin

evat

es t

ehn

ikat

es t

öid

.

4. klass – 70 tundi

X 3. klassis õpitud võtete kordamine. Kollektiivsed modelleerimis- ja konstrueerimistööd (kodulinn, koduasula, tulevikulinn),

poistele/tüdrukutele eritemaatilised tööd.

X X TEKSTIILITÖÖD. Varem õpitu kordamine. Loominguline tekstiilitöö. Tekstiileseme kavandamine.

X X TIKKIMINE. Ristpiste. Ristpistes töö kavandamine ja tegemine.

X LAPITÖÖ. Lihtsad lapitehnika võtted. Lapimaal.

X X HEEGELDAMINE. Kasvatamine ja kahandamine servast. Kinnissilmustega heegeldatud lihtsad kujundid, kasutades kasvatamist ja

kahandamist (pajalapid, väikesed linikud).

X X

KUDUMINE. Kudumisvahendid: vardad, materjalid. Materjali ja varraste sobivus. Õige kudumisvõte. Algsilmuste loomine ühe ja

kahe lõngaga. Parempidise silmuse kudumine. Edasi-tagasi kudumine. Sõlmeline äär. Kudumi lõpetamine. Väike parempidiste

silmustega kudumistöö (nuku sall).

X X PUNUMINE. Lihtsad makrameesõlmed (madalsõlmed). Järjehoidja. Vöö sõlmimine.

X X X

TÖÖD MITMESUGUSTE MATERJALIDEGA. Puidust mänguasja meisterdamine või põletustehnikas ornamentide kujundamine

esemetesse (lõikelaud, lusikas). Traadist figuuride modelleerimine, nende täitmine lõngaga või ümber traadi punumine, naelamosaiik.

Voolida igast küljest vaadeldavaid figuure, figuurirühmi, nõusid.

X KUIDAS KÄITUDA JA OLLA. Väikeste võileibade valmistamine ja pakkumine. Võileibade kaasavõtmine matkale. Käitumine

peolauas, teatris, kinos. Pesu triikimine. Lillede kinkimine. Väikese kimbu valmistamine.

X ÕMBLEMINE. Pehmed mänguasjad.

5. klass – 70 tundi

X X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Ohud õmblemisel. Töövahendid ja õmblusmasin. Nõuded õmblusmasinaga töötamiseks. Õmblusmaterjalid.

Looduslikud kiud, ketramine, kanga kudumine, lõime –ja koelõng, Õmblusharjutused. Lihtõmblus, õmblusvarud. Palistused.

Hõlmikseeliku õmblemine.

X X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Ohutus kudumisel. Lõngad. Lõngavööd. Lõnga kerimine. Erinevad vardad. Varda ja lõnga sobivus. Silmuste

loomine. Parem-ja pahempidine silmus edasi-tagasi ridadena. Ääresilmused. Tingmärgid. Kudumi lõpetamine. Salli kudumine edasi-

tagasi ridadena .

X X X X X X

HEEGELDAMINE. Materjalid ja töövahendid. Heegelnõel ja selle osad. Heegelnõela ja lõnga sobivus. Algsilmus, ahelsilmus,

heegelahel. Põhisilmused, nende tingmärgid. Rea kõrguse silmused. Kinnissilmus, selle kolm varianti. Sambad. Tuletatud silmused.

Ristsammas. Pajalappide heegeldamine.

X X X TIKKIMINE. Tikand Eesti rahvakunstis. Pistete liigitus. Üherealised pisted (eel-, tikk- järel-, vars- ja ahelpiste). Kaherealised pisted

(rist-, üleloomis-, aed-, põlvik- ja sämppisted). Tikandi viimistlemine. Pildi tikkimine ristpistes.

X 6. klass – 70 tundi

X X X X X X X HEEGELDAMINE...Ohutus heegeldamisel. Heegelnõel, selle osad. Heegelnõela ja lõnga sobivus. Tingmärgid, rea kõrguse

silmused. Ringselt heegeldamine. Eri kujuga motiivid. Mustri lugemine. Liniku heegeldamine.

X X X X X X X SILMUSKUDUMINE.. Lõngavööd. Harutatud lõnga kasutamine. Lõnga jätkamine. Paarisristipidine silmuste loomine. Ringselt

kudumine. Soki osad. Kannalaka kudumine. Soki kand. Kannakiil. Kahandamine. Kootud esemete aurutamine. Jõulusoki kudumine.

X X X X X TIKKIMINE. Materjalid ja töövahendid. Madal-, mähk-ja narmaspisted. Tikkimistöö kavandamine. Mustri kandmine materjalile.

Tikkimistöö viimistlemine. Padja tikkimine.

X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Töövahendid. Õmblusmasin (niidi poolimine, poolipesa asetamine masinasse, õmblusmasina nõela niiditamine).

Õmblemise alustamise ja lõpetamise nõuded. Labane sidus, trükitud kangad. Puuvillane kangas, selle omadused, kasutamine.

Õmblusniit. Palistused, palistuste nurgad. Põlle kavandamine. Kitsa ja laia palistuse ühendusnurk. Pealeõmmeldavad taskud.

Krookimine, voldid. Kroogitud detaili ühendamine krookimata detailiga. Vööpael, selle ühendamine tootega. Põlle õmblemine.

7. - 9. klassis käsitöö õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

kaa

saeg

seid

käs

itö

ö-

ja õ

mb

lusm

ater

jale

nin

g n

end

e

om

adu

si;

teab

tän

apäe

val

kas

uta

tav

ate

käs

itö

öv

ahen

dit

e o

tsta

rvet

ja

kas

utu

svõ

imal

usi

;

teab

Ees

ti r

ahv

usl

ikk

e k

äsit

öö

liik

e;

teab

õm

blu

smas

ina

lisa

sead

met

e o

tsta

rvet

ja

kas

utu

sala

sid

.

osk

ab h

eeg

eld

ada

skee

mi

järg

i;

osk

ab k

ud

ud

a k

ind

aid

ja

sok

ke;

osk

ab k

ud

ud

a k

irja

list

pin

da

ja e

rin

evai

d k

oek

irju

tin

gm

ärk

ide

järg

i;

osk

ab t

ikk

ida

üh

esu

un

alis

t p

ilu

, m

adal

- ja

mäh

kp

iste

t;

osk

ab v

õtt

a lõ

ikel

ehel

t lõ

iget

ja

sed

a k

oh

and

ada;

osk

ab k

uju

nd

ada

ja õ

mm

eld

a en

dal

e rõ

ivai

d;

o

skab

kas

uta

da

ain

eala

st k

irja

nd

ust

;

osk

ab k

avan

dad

a is

esei

sval

t k

äsit

öö

eset

, v

alid

a se

lle

val

mis

tam

isek

s so

biv

aid

mat

erja

le,

töö

vah

end

eid

ja

teh

no

loog

iat.

7. klass – 70 tundi

X X X X HEEGELDAMINE. Heegeldatud pitsid Eesti rahvakunstis. Materjalid ja töövahendid. Ääre- ja vahepitsid. Tingmärgid.

Skeemi järgi heegeldamine. Võrgulised pinnad. Silmuste kasvatamine ja kahandamine. Heegeldustöö viimistlemine.

Heegeldatud pitside ühendamine riidega.

X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Rahvuslikud kudumid. Materjalid ja töövahendid. Varraste ja lõnga sobivus. Silmuste loomine.

Ringselt kudumine. Kirjamine, kirjakord. Silmuste arvestamine. Käpikute kavandamine ja tööjärjekord. Pöidlaava asukoht,

arvestamine. Kinda kahandamie. Lõngaotste peitmine. Kudumi viimistlemine, aurutamine.

X X

ÕMBLEMINE. Õmblusmaterjalid, klassifikatsioon. Hooldustingmärgid. Õmblusmasin. Masinanõela ehitus, numbrid ja

vahetamine. Erinevad presstallad, nende vahetamine. Õmblusmasina puhastamine. Edasi- tagasi kinnituse tegemine.

Kahekordsed õmblused. Kantimine. Diagonaalse kandiriba laiuse arvutamine, väljalõikamine, jätkamine. Paremale ja

pahemale poolele õmmeldav diagonaalkant, ühe- ja kahekordne rullkant. Katteriidega sisselõikeline kinnis. Öösärgi või

suvekleidi õmblemine.

X X X X TIKKIMINE. Rahvarõivaste pilutikand. Materjalid ja töövahendid. Ühesuunalised pilud. Liht-, keerd-, sõlm-, põim- ja

pistepilud. Pilunurk ja pilupalistuse nurk.

8. klass – 70 tundi

X X X X HEEGELDAMINE. Heegeläärised. Riide ja heegelmaterjali sobivus, värvikindlus. Ettevalmistustööd sõltuvalt riidest ja

eseme kujust. Riideserva üleheegeldamine. Heegelkirjade paigutus riideserval. Kirjakord. Nurgakirja saamine. Heegeldatud

esemete pesemine, tärgeldamine, kuivatamine, aurutamine, triikimine.. Taskurätiku ääristamine pitsiga.

X X X X

SILMUSKUDUMINE. Materjalid ja töövahendid. Lõngavööd. Lõnga ja varraste sobivus. Tagasipööratav sakiline äär,

erinevad soonikud, palmikud, vikeldamine, patent- ja poolpatent, nupulised koed, nööpaukude kudumine. Silmuste

kasvatamine, kahandamine. Lõike järgi kudumine. Oma kampsuni või vesti kavandamine. Silmuste arvutamine. Kudumite

viimistlemine, hooldamine ja hoidmine.

X X X X X X

ÕMBLEMINE. Õmblusmasin. Masina rikked. Nõelaniidi ja pooliniidi pingutamine. Õmblusmasina erinevad programmid,

nende kasutusvõimalused. Erinevad kangad. Lõime ja koelõnga suuna määramine. Koeserv. Kanga laius, selle arvestamine

õmblustoodete valmistamisel. Sissevõtete õmblemine. Tõmblukk-kinnised. Küljeõmblusesse töödeldud tasku. Pükste või

seeliku värvel, selle tegemine ja värveldamine. Rõivaste suurusnumbrid, mõõduvõtmine. Ajakirjade lõikelehed, nende

tingmärgid, kasutamine. Eseme kavandamine. Materjali arvestus. Lõigete paigutamine riidele, õmblusvarud,

väljalõikamine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Proovi tegemine, võimalikud vead, nende parandamine.

Õmmeldud eseme viimistlemine. Seeliku või pükste õmblemine.

X X TIKKIMINE. Rahvuslik lilltikand. Tikandite kasutamine rahvarõivastel ja tarbetekstiilides. Materjalid ja töövahendid.

Mustrite kandmine riidele. Mähk- ja hääbepiste. Lehtede, lilleõite (lihtõied, karikakrad, kannikesed, kellukad,

murtudsüdamed, rukkililled, roosid) ning viljade(maasikad, tõrud, pähklid) tikkimine.

9. klass – 70 tundi

X X

HEEGELDAMINE. Rahvuslikud heegelpitsid. Ajalooline ülevaade. Ühe- ja mitmevärvilised heegelpitsid. Heegelpitside

jaotus valmistamisviisi järgi. Rahvuslike heegelpitsikirjade kasutamine tänapäeval. Värviliste pindade heegeldamine.

Värvikindluse kontrollimine.

X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Pitsilised koekirjad. Pitsiliste koekirjade kasutamine rahvakunstis ja tänapäeval. Haapsalu rätik.

Pitsilised kampsunid, pluusid, linad ja linikud. Ringsel pitsilisel kudumisel kasutatavad tingmärgid ja töövõtted. Pitsilise

liniku kudumine. Pitsilise kudumi kavandamine. Silmuste arvutamine. Kudumi viimistlemine, pesemine, tärgeldamine,

triikimine, aurutamine, hoidmine.

X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Hõlma ülekäik ja katteriie. Kraed. Reväärkrae, selle ühendamine kaelakaarega. Mahapööratud ja kannaga

kraed. Varruka alläärte töötlemise võimalused. Ühe kandiribaga kinnis ja kätis. Kinnis ja kätis varruka ühendusõmbluses,

ringkätis. Varrukate ühendamine pihaosaga. Kanga ettevalmistamine väljalõikamiseks. Lõigete paigutamine riidele.

Õmblusvarud. Väljalõikamine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Traageldamine. Proov, prooviparandused.

Õmmeldud esemete viimistlemine.

X X X

TIKKIMINE. Lapitöö kui rahvaste käsitöökunst. Materjalid ja töövahendid. Käsitsi ja masinaga õmmeldavad lapitööd.

Palkmaja, diagonaal, crazy. Töö kavandamine. Valgetikandi üldiseloomustus. Materjalid ja töövahendid. Rišeljöö.

Auktikand(broderii). Hardangertikand. Niplispitsi üldiseloomustus. Materjalid ja töövahendid.

4. – 9. klassis käsitöö õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

Ees

ti k

eel

Kir

jan

du

s

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

4. klass – 70 tundi

3. klassis õpitud võtete kordamine. Kollektiivsed modelleerimis- ja

konstrueerimistööd (kodulinn, koduasula, tulevikulinn), poistele/tüdrukutele

eritemaatilised tööd.

X X X X X X X X TEKSTIILITÖÖD. Varem õpitu kordamine. Loominguline tekstiilitöö.

Tekstiileseme kavandamine.

X X X X X X X TIKKIMINE. Ristpiste. Ristpistes töö kavandamine ja tegemine.

X X X X X X X X LAPITÖÖ. Lihtsad lapitehnika võtted. Lapimaal.

X X X X X X X

HEEGELDAMINE. Kasvatamine ja kahandamine servast. Kinnissilmustega

heegeldatud lihtsad kujundid, kasutades kasvatamist ja kahandamist (pajalapid,

väikesed linikud).

X X X X X X X X X

KUDUMINE. Kudumisvahendid: vardad, materjalid. Materjali ja varraste sobivus.

Õige kudumisvõte. Algsilmuste loomine ühe ja kahe lõngaga. Parempidise silmuse

kudumine. Edasi-tagasi kudumine. Sõlmeline äär. Kudumi lõpetamine. Väike

parempidiste silmustega kudumistöö (nuku sall).

X X X X X X PUNUMINE. Lihtsad makrameesõlmed (madalsõlmed). Järjehoidja. Vöö

sõlmimine.

X X X X X X X X X

TÖÖD MITMESUGUSTE MATERJALIDEGA. Puidust mänguasja

meisterdamine või põletustehnikas ornamentide kujundamine esemetesse

(lõikelaud, lusikas). Traadist figuuride modelleerimine, nende täitmine lõngaga

või ümber traadi punumine, naelamosaiik. Voolida igast küljest vaadeldavaid

figuure, figuurirühmi, nõusid.

X X X X X X X X X X

KUIDAS KÄITUDA JA OLLA. Väikeste võileibade valmistamine ja pakkumine.

Võileibade kaasavõtmine matkale. Käitumine peolauas, teatris, kinos. Pesu

triikimine. Lillede kinkimine. Väikese kimbu valmistamine.

ÕMBLEMINE. Pehmed mänguasjad.

5. klass – 70 tundi

X X X X X ÕMBLEMINE. Ohud õmblemisel. Töövahendid ja õmblusmasin. Nõuded

õmblusmasinaga töötamiseks. Õmblusmaterjalid. Looduslikud kiud, ketramine,

kanga kudumine, lõime –ja koelõng, Õmblusharjutused. Lihtõmblus,

õmblusvarud. Palistused. Hõlmikseeliku õmblemine.

X X X X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Ohutus kudumisel. Lõngad. Lõngavööd. Lõnga kerimine.

Erinevad vardad. Varda ja lõnga sobivus. Silmuste loomine. Parem-ja

pahempidine silmus edasi-tagasi ridadena. Ääresilmused. Tingmärgid. Kudumi

lõpetamine. Salli kudumine edasi-tagasi ridadena .

X X X X X

HEEGELDAMINE. Materjalid ja töövahendid. Heegelnõel ja selle osad.

Heegelnõela ja lõnga sobivus. Algsilmus, ahelsilmus, heegelahel. Põhisilmused,

nende tingmärgid. Rea kõrguse silmused. Kinnissilmus, selle kolm varianti.

Sambad. Tuletatud silmused. Ristsammas. Pajalappide heegeldamine.

X X X X

TIKKIMINE. Tikand Eesti rahvakunstis. Pistete liigitus. Üherealised pisted (eel-,

tikk- järel-, vars- ja ahelpiste). Kaherealised pisted (rist-, üleloomis-, aed-, põlvik-

ja sämppisted). Tikandi viimistlemine. Pildi tikkimine ristpistes.

6. klass – 70 tundi

X X X X

HEEGELDAMINE...Ohutus heegeldamisel. Heegelnõel, selle osad. Heegelnõela

ja lõnga sobivus. Tingmärgid, rea kõrguse silmused. Ringselt heegeldamine. Eri

kujuga motiivid. Mustri lugemine. Liniku heegeldamine.

X X X X

SILMUSKUDUMINE.. Lõngavööd. Harutatud lõnga kasutamine. Lõnga

jätkamine. Paarisristipidine silmuste loomine. Ringselt kudumine. Soki osad.

Kannalaka kudumine. Soki kand. Kannakiil. Kahandamine. Kootud esemete

aurutamine. Jõulusoki kudumine.

X X X X

TIKKIMINE. Materjalid ja töövahendid. Madal-, mähk-ja narmaspisted.

Tikkimistöö kavandamine. Mustri kandmine materjalile. Tikkimistöö

viimistlemine. Padja tikkimine.

X X X X X

ÕMBLEMINE. Töövahendid. Õmblusmasin (niidi poolimine, poolipesa asetamine

masinasse, õmblusmasina nõela niiditamine). Õmblemise alustamise ja lõpetamise

nõuded. Labane sidus, trükitud kangad. Puuvillane kangas, selle omadused,

kasutamine. Õmblusniit. Palistused, palistuste nurgad. Põlle kavandamine. Kitsa ja

laia palistuse ühendusnurk. Pealeõmmeldavad taskud. Krookimine, voldid.

Kroogitud detaili ühendamine krookimata detailiga. Vööpael, selle ühendamine

tootega. Põlle õmblemine.

7. klass – 70 tundi

X X X X X X

HEEGELDAMINE. Heegeldatud pitsid Eesti rahvakunstis. Materjalid ja

töövahendid. Ääre- ja vahepitsid. Tingmärgid. Skeemi järgi heegeldamine.

Võrgulised pinnad. Silmuste kasvatamine ja kahandamine. Heegeldustöö

viimistlemine. Heegeldatud pitside ühendamine riidega.

X X X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Rahvuslikud kudumid. Materjalid ja töövahendid. Varraste

ja lõnga sobivus. Silmuste loomine. Ringselt kudumine. Kirjamine, kirjakord.

Silmuste arvestamine. Käpikute kavandamine ja tööjärjekord. Pöidlaava asukoht,

arvestamine. Kinda kahandamie. Lõngaotste peitmine. Kudumi viimistlemine,

aurutamine.

X X X X X X

ÕMBLEMINE. Õmblusmaterjalid, klassifikatsioon. Hooldustingmärgid.

Õmblusmasin. Masinanõela ehitus, numbrid ja vahetamine. Erinevad presstallad,

nende vahetamine. Õmblusmasina puhastamine. Edasi- tagasi kinnituse tegemine.

Kahekordsed õmblused. Kantimine. Diagonaalse kandiriba laiuse arvutamine,

väljalõikamine, jätkamine. Paremale ja pahemale poolele õmmeldav

diagonaalkant, ühe- ja kahekordne rullkant. Katteriidega sisselõikeline kinnis.

Öösärgi või suvekleidi õmblemine.

X X X X X TIKKIMINE. Rahvarõivaste pilutikand. Materjalid ja töövahendid. Ühesuunalised

pilud. Liht-, keerd-, sõlm-, põim- ja pistepilud. Pilunurk ja pilupalistuse nurk.

8. klass – 70 tundi

X X X X X X X X

HEEGELDAMINE. Heegeläärised. Riide ja heegelmaterjali sobivus, värvikindlus.

Ettevalmistustööd sõltuvalt riidest ja eseme kujust. Riideserva üleheegeldamine.

Heegelkirjade paigutus riideserval. Kirjakord. Nurgakirja saamine. Heegeldatud

esemete pesemine, tärgeldamine, kuivatamine, aurutamine, triikimine..

Taskurätiku ääristamine pitsiga.

X X X X X X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Materjalid ja töövahendid. Lõngavööd. Lõnga ja varraste

sobivus. Tagasipööratav sakiline äär, erinevad soonikud, palmikud, vikeldamine,

patent- ja poolpatent, nupulised koed, nööpaukude kudumine. Silmuste

kasvatamine, kahandamine. Lõike järgi kudumine. Oma kampsuni või vesti

kavandamine. Silmuste arvutamine. Kudumite viimistlemine, hooldamine ja

hoidmine.

X X X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Õmblusmasin. Masina rikked. Nõelaniidi ja pooliniidi

pingutamine. Õmblusmasina erinevad programmid, nende kasutusvõimalused.

Erinevad kangad. Lõime ja koelõnga suuna määramine. Koeserv. Kanga laius,

selle arvestamine õmblustoodete valmistamisel. Sissevõtete õmblemine.

Tõmblukk-kinnised. Küljeõmblusesse töödeldud tasku. Pükste või seeliku värvel,

selle tegemine ja värveldamine. Rõivaste suurusnumbrid, mõõduvõtmine.

Ajakirjade lõikelehed, nende tingmärgid, kasutamine. Eseme kavandamine.

Materjali arvestus. Lõigete paigutamine riidele, õmblusvarud, väljalõikamine.

Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Proovi tegemine, võimalikud vead,

nende parandamine. Õmmeldud eseme viimistlemine. Seeliku või pükste

õmblemine.

X X X X X X X X

TIKKIMINE. Rahvuslik lilltikand. Tikandite kasutamine rahvarõivastel ja

tarbetekstiilides. Materjalid ja töövahendid. Mustrite kandmine riidele. Mähk- ja

hääbepiste. Lehtede, lilleõite (lihtõied, karikakrad, kannikesed, kellukad,

murtudsüdamed, rukkililled, roosid) ning viljade(maasikad, tõrud, pähklid)

tikkimine.

9. klass – 70 tundi

X X X X X X X

HEEGELDAMINE. Rahvuslikud heegelpitsid. Ajalooline ülevaade. Ühe- ja

mitmevärvilised heegelpitsid. Heegelpitside jaotus valmistamisviisi järgi.

Rahvuslike heegelpitsikirjade kasutamine tänapäeval. Värviliste pindade

heegeldamine. Värvikindluse kontrollimine.

X X X X X X X X

SILMUSKUDUMINE. Pitsilised koekirjad. Pitsiliste koekirjade kasutamine

rahvakunstis ja tänapäeval. Haapsalu rätik. Pitsilised kampsunid, pluusid, linad ja

linikud. Ringsel pitsilisel kudumisel kasutatavad tingmärgid ja töövõtted. Pitsilise

liniku kudumine. Pitsilise kudumi kavandamine. Silmuste arvutamine. Kudumi

viimistlemine, pesemine, tärgeldamine, triikimine, aurutamine, hoidmine.

X X X X X X X X X

ÕMBLEMINE. Hõlma ülekäik ja katteriie. Kraed. Reväärkrae, selle ühendamine

kaelakaarega. Mahapööratud ja kannaga kraed. Varruka alläärte töötlemise

võimalused. Ühe kandiribaga kinnis ja kätis. Kinnis ja kätis varruka

ühendusõmbluses, ringkätis. Varrukate ühendamine pihaosaga. Kanga

ettevalmistamine väljalõikamiseks. Lõigete paigutamine riidele. Õmblusvarud.

Väljalõikamine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Traageldamine.

Proov, prooviparandused. Õmmeldud esemete viimistlemine.

X X X X X X X X

TIKKIMINE. Lapitöö kui rahvaste käsitöökunst. Materjalid ja töövahendid.

Käsitsi ja masinaga õmmeldavad lapitööd. Palkmaja, diagonaal, crazy. Töö

kavandamine. Valgetikandi üldiseloomustus. Materjalid ja töövahendid. Rišeljöö.

Auktikand(broderii). Hardangertikand. Niplispitsi üldiseloomustus. Materjalid ja

töövahendid.

KODUNDUS

Õppe-eesmärgid

Kodunduse õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab tervisliku toitumise põhimõtted;

2) õpib tundma erinevaid toiduaineid, nende toiteväärtust, maitseomadusi ja kasutamise võimalusi;

3) omandab toiduainete töötlemise (toiduvalmistamise) põhiviisid, arvestades seejuures hügieeni, töötervishoiu ning ohutustehnika nõudeid;

4) õpib tundma säästliku majandamise põhimõtteid;

5) arendab tarbija- ja keskkonnateadlikkust;

6) omandab oskusi töötada kodutehnikaga ja kasutada korrastustöödel sobivaid hooldusvahendeid;

7) omandab üldtunnustatud etiketinormid.

Õppetegevus

(1) Kodunduse tundides omandavad õpilased teadmisi toitumisest ja toitlustamisest, kodu kujundamisest ja korrashoiust, rõivaste hooldamisest ja käitumise alustest; neid

valmistatakse ette säästlikult majandavateks teadlikeks tarbijateks.

(2) Toitumisõpetuse teoreetiline osa seostatakse praktilise tegevusega. Õpilastele tutvustatakse rahvuslikke toitumistavasid ja toitumise nüüddisaegseid põhimõtteid.

Kodumasinate ja korrastusvahendite õpetamisel lähtutakse nüüdisaegsest tehnoloogiast.

(3) Lisaks tavapärasele praktilisele tegevusele pööratakse tähelepanu ka õpilaste iseseisvale uurimistööle (referaatide, ettekannete, projektide koostamine). Õppeköögis

töötades järgitakse üldkehtivaid hügieeni, töö- ja tuleohutusnõudeid.

(4) Hindamisel arvestatakse teoreetiliste teadmiste omandamist (ka uurimistöö tulemusi), praktilist tööd õppeköögis (hügieeninõuete järgimist, töövahendite kasutamise,

toiduainete töötlemisel võtete kasutamise õigsust), valminud toidu serveerimise oskust, selle maitseomadusi.

5. – 6. klassis kodunduse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

ter

vis

lik

u t

oit

um

ise

põh

ialu

seid

;

teab

to

itev

äärt

use

mõ

iste

t;

teab

en

amk

asu

tata

vai

d t

oid

uai

nei

d;

teab

isi

kli

ku

hü

gie

eni

nõu

dei

d j

a es

mas

eid

hü

gie

enin

õu

dei

d

kö

ög

is t

öö

tam

isel

;

te

ab e

nam

kas

uta

tav

aid

ko

duk

eem

ia v

ahen

dei

d;

teab

jää

tmek

äitl

use

põ

hia

luse

id.

osk

ab v

alm

ista

da

eri

liik

i võ

ilei

bu

, to

or-

ja

seg

asal

atei

d;

osk

ab v

alid

a so

biv

aid

mai

tsea

inei

d;

osk

ab k

atta

lau

da

ho

mm

iku

-, l

õu

na-

ja

õh

tusö

ög

iks,

kla

ssiõ

htu

ks;

osk

ab k

ori

stad

a la

ud

a ja

pes

ta n

õu

sid

;

osk

ab k

orr

asta

da

ruu

me

ja k

asu

tad

a so

biv

aid

tö

öv

ahen

dei

d.

5. klass - 35 tundi

X X TOITUMINE. Toiduained ja toitained. Toiteväärtus. Teravili ja teraviljasaadused. Piim ja piimasaadused. Muna kui toiduaine.

Aedvili kui toiduaine. Konservid ja pooltooted. Toitumisrežiim.

X

TOIDUVALMISTAMINE. Eeltöötlemata toiduainete ettevalmistamine ja serveerimine (leiva- ja piimatooted, aedviljad, kala- ja

lihatooted, konservid). Võileibade valmistamine. Toor- ja segasalatid. Salatikastmed. Toidud kuumutamata kohupiimast. Keetmata

magustoidud. Joogid.

X ETIKETT. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas.

HÜGIEEN. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja serveerimisel.

X X KODU KORRASHOID. Puhastus- ja korrastustööde abivahendid. Töö kavandamine ja korraldamine.

X MAJANDUS. Energia säästlik kasutamine (vesi, elekter, soojus). Majapidamisjääkide loodussõbralik kasutamine. Kokkuhoiu

võimalused ja kulude analüüs.

6. klass

X TOITUMINE. Toidurasvad. Õpilase päevane toitainevajadus. Toitumisreziim.

X TOIDUVALMISTAMINE. Segasalatid, valmistusviisid, kaunistamine, serveerimine. Einevõileivad. Magustoidud, jaotus.

Puuviljavaagen. Magusa kastmega puuviljasalatid. Mahlajoogid.

ETIKETT. Selvelaud, käitumine selvelauas.

X X KORRASTUSTÖÖD. Korrastustööde organiseerimine. Rõivaste hooldus (triiksärgi triikimine, villaste esemete pesemine,

hooldamine). Pakkematerjalid. Toitude pakkimine väljasõiduks. Piknik.

7. – 9. klassis kodunduse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

põ

hit

oid

uai

nei

d;

teab

to

idu

ain

ete

tasa

kaa

lust

amis

e v

õim

alu

si t

oid

us;

teab

to

idu

ain

ete

ku

um

töö

tlem

ise

põ

hiv

iise

;

teab

to

idu

ain

ete

rik

nem

ise

põh

jusi

;

t

eab

eti

ket

inõu

dei

d p

eola

uas

;

teab

sää

stli

ku

maj

and

amis

e v

õim

alu

si.

osk

ab v

alm

ista

da

ku

um

töö

del

du

d t

oit

e p

õh

ito

idu

ain

etes

t;

osk

ab k

oo

stad

a m

enüü

d;

osk

ab t

eha

toid

ula

ua

kal

ku

lats

ioo

ne;

osk

ab k

uju

nd

ada

ja k

aun

ista

da

ruu

me.

7. klass

X X TOITUMINE. Toitumise põhireeglid. Toitainete tasakaalustus. Päevamenüü.

X TOIDUVALMISTAMINE. Toiduvalmistamise põhi- ja abiviisid. Kaasaegne köök. Kodumasinate ja seadmete hooldus. Keedetud, praetud,

hautatud ja küpsetatud köögiviljaroad. Pudrud. Kala ja kalatooted. Taignatooted. Biskviittainas.

X X X X MAJANDUS. Tarbijainfo ja ostja õigused.

8. klass

X TOITUMINE. Toiduainete riknemine. Toidumürgitused. Toiduainete säilitamise viisid.

X X X X X X TOIDUVALMISTAMINE. Liha. Hautamine. Praadimine. Supid. Lihatoitude lisandid. Hakklihatoidud. Pärmitainas. Väikesed saiad ja kringel

pärmitaignast. Muretainas. Küpsised ja plaadikoogid muretaignast.

X ETIKETT. Toitude pakkumine lauas.

X MAJANDUS. Pesuained. Lauapesu pesemine. Plekieemaldusvahendid ja plekkide eemaldamine. Kulude planeerimine ja tähtpäevalaud.

9. klass

X X X X TOITUMINE. Toitlustushügieen. Konserveerimine. Toidu kontsentraadid ja pooltooted. Toitumine väljaspool kodu. Alternatiivsed

toitumisviisid.

X X X X TOIDUVALMISTAMINE. Üleküpsetatud köögiviljatoidud. Toidud pooltoodetest, konservidest ja kontsentraatidest. Pitsa erinevate

toiduainetega. Laktovegetaarlase lõuna.

X KORRASTUSTÖÖD. Kodukemikaalid. Ergonoomika. Akna – ja põrandapesu. Õppeköögi suurpuhastus.

X MAJANDUS. Pere eelarve.

X ETIKETT. Riietumine ja käitumine erinevates olukordades.

Põhikoolis kodunduse õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

Ees

ti k

eel

Kir

jan

du

s

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

5. klass - 35 tundi

X X X X X X X

TOITUMINE. Toiduained ja toitained. Toiteväärtus. Teravili ja teraviljasaadused.

Piim ja piimasaadused. Muna kui toiduaine. Aedvili kui toiduaine. Konservid ja

pooltooted. Toitumisrežiim.

X X X

TOIDUVALMISTAMINE. Eeltöötlemata toiduainete ettevalmistamine ja

serveerimine (leiva- ja piimatooted, aedviljad, kala- ja lihatooted, konservid).

Võileibade valmistamine. Toor- ja segasalatid. Salatikastmed. Toidud

kuumutamata kohupiimast. Keetmata magustoidud. Joogid.

X X X X X X ETIKETT. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas.

X X X X HÜGIEEN. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja

serveerimisel.

X X X X X X KODU KORRASHOID. Puhastus- ja korrastustööde abivahendid. Töö

kavandamine ja korraldamine.

X X X X X X X

MAJANDUS. Energia säästlik kasutamine (vesi, elekter, soojus).

Majapidamisjääkide loodussõbralik kasutamine. Kokkuhoiu võimalused ja kulude

analüüs.

6. klass

X X X X X TOITUMINE. Toidurasvad. Õpilase päevane toitainevajadus. Toitumisreziim.

X X

TOIDUVALMISTAMINE. Segasalatid, valmistusviisid, kaunistamine,

serveerimine. Einevõileivad. Magustoidud, jaotus. Puuviljavaagen. Magusa

kastmega puuviljasalatid. Mahlajoogid.

X X ETIKETT. Selvelaud, käitumine selvelauas.

X X X X X X X X

KORRASTUSTÖÖD. Korrastustööde organiseerimine. Rõivaste hooldus

(triiksärgi triikimine, villaste esemete pesemine, hooldamine). Pakkematerjalid.

Toitude pakkimine väljasõiduks. Piknik.

7. klass

X X X X X X TOITUMINE. Toitumise põhireeglid. Toitainete tasakaalustus. Päevamenüü.

X X X X X TOIDUVALMISTAMINE. Toiduvalmistamise põhi- ja abiviisid. Kaasaegne

köök. Kodumasinate ja seadmete hooldus. Keedetud, praetud, hautatud ja

küpsetatud köögiviljaroad. Pudrud. Kala ja kalatooted. Taignatooted.

Biskviittainas.

X X X MAJANDUS. Tarbijainfo ja ostja õigused.

8. klass

X X X X X TOITUMINE. Toiduainete riknemine. Toidumürgitused. Toiduainete säilitamise

viisid.

X X X X X X X

TOIDUVALMISTAMINE. Liha. Hautamine. Praadimine. Supid. Lihatoitude

lisandid. Hakklihatoidud. Pärmitainas. Väikesed saiad ja kringel pärmitaignast.

Muretainas. Küpsised ja plaadikoogid muretaignast.

X ETIKETT. Toitude pakkumine lauas.

X X X X X MAJANDUS. Pesuained. Lauapesu pesemine. Plekieemaldusvahendid ja plekkide

eemaldamine. Kulude planeerimine ja tähtpäevalaud.

9. klass

X X X X X X TOITUMINE. Toitlustushügieen. Konserveerimine. Toidu kontsentraadid ja

pooltooted. Toitumine väljaspool kodu. Alternatiivsed toitumisviisid.

X X X X X X

TOIDUVALMISTAMINE. Üleküpsetatud köögiviljatoidud. Toidud

pooltoodetest, konservidest ja kontsentraatidest. Pitsa erinevate toiduainetega.

Laktovegetaarlase lõuna.

X X KORRASTUSTÖÖD. Kodukemikaalid. Ergonoomika. Akna – ja põrandapesu.

Õppeköögi suurpuhastus.

X MAJANDUS. Pere eelarve.

X X ETIKETT. Riietumine ja käitumine erinevates olukordades.

Tööõpetuse ainekava 4.6. klassile

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU ÕPPESISU

teab

ru

um

ilis

te e

sem

ete

tasa

pin

nal

ku

juta

mis

e v

iise

;

trei

pin

gi

ehit

ust

, tö

öp

õh

imõ

tet

ja t

öö

ohu

tusn

õud

eid

;

teab

teh

nil

iste

l jo

on

iste

l k

asu

tata

vat

e jo

on

te t

ähen

du

st;

teab

en

erg

ia k

asu

tusa

lasi

d a

jalo

os

ja t

änap

äev

al;

teab

rat

ta k

asu

tusa

lasi

d o

lmes

ja

teh

nik

as;

teab

pu

urp

ing

i eh

itu

st,

töö

põ

him

õte

t ja

tö

öoh

utu

snõu

dei

d;

teab

õp

itu

d t

öö

liik

ide

juu

res

kas

uta

tav

aid

mat

erja

le j

a

nen

de

om

adu

si;

teab

õp

itu

d t

öö

liik

ide

juu

res

kas

uta

tav

aid

põ

hil

isi

töö

vah

end

eid

ja

töö

ohu

tusn

õud

eid

;

teab

ees

ti r

ahv

usl

ikk

e k

äsit

öö

liik

e;

suu

dab

eri

stad

a ri

stp

roje

kts

ioon

is k

uju

tatu

d l

ihts

a te

hn

ilis

e

det

aili

ku

ju j

a m

õõ

tmei

d;

suu

dab

mää

rata

kin

dla

ks

töö

järj

eko

rda

lih

tsa

töö

esem

e

val

mis

tam

isel

;

suu

dab

kas

uta

da

erin

evai

d m

õõ

tmis

- ja

mär

kim

isv

ahen

dei

d;

suu

dab

käs

itse

da

ohu

tult

õp

itud

tö

öli

ikid

e ju

ure

s

kas

uta

tav

aid

põh

ilis

i tö

öri

istu

;

suu

dab

hin

nat

a ob

jek

tiiv

selt

teh

tu k

val

itee

ti;

suu

dab

lah

end

ada

lih

tsai

d õ

pit

ud

mat

erja

lid

e tö

ötl

emis

ega

seo

tud

rak

end

usü

lesa

nd

eid.

4. klass– 35 tundi

KUIDAS KÄITUDA JA OLLA. Väikeste võileibade valmistamine ja pakkumine. Võileibade

kaasavõtmine matkale. Käitumine peolauas, teatris, kinos. Lillede kinkimine. Väikese kimbu

valmistamine.

X X X X X

TÖÖD MITMESUGUSTE MATERJALIDEGA. Puidu töötlemine. Tutvumine tööriistadega: puurid,

höövlid, viilid. Saagimine, puurimine. Tööde viimistlemine. Lihtsad mänguasjad, esemed.

Alumiinium – ja vasktraadiga tutvumine. Lapik-, lõike – ja ümartangid, nende kasutamine. Traadi

tükeldamine ja painutamine. Traadiosade ühendamine. Lihtsad mänguasjad (figuurid traadist,

plekiribadest). Voolida igast küljest vaadeldavaid figuure, figuurirühmi, nõusid.

X PUNUMINE. Lihtsad makrameesõlmed (madalsõlmed). Järjehoidja, vöö sõlmimine.

X X PABERI – JA KARTONGITÖÖD. 3. klassis omandatud võtete kordamine. Kollektiivsed

modelleerimis – ja konstrueerimistööd (kodulinn, asula, tulevikulinn). Poistele/tüdrukutele

eritemaatilised tööd.

5. klass - 70 tundi

X X X X X X X X KUJUSTAMINE JA TEHNIKALOOMING. Disain ja tehnikaesteetika. Tehnikaloomingu koht

inimkonna arenguloos. Kunsti- ja tehnikaloomingu seosed ja iseärasused. Maitse ja mood. Ajaloolised

stiilid ehitiste ja esemete kujundamisel. Kompositsioon. Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, kontrast,

staatilisus, dünaamilisus, sümmeetria, proportsioonid, rütm. Disaini seaduspärasuste arvestamine

lihtsate esemete kavandamisel. Konstrueerimise põhietapid. Tehnilist taipu arendavate ülesannete

lahendamine: koosteülesanded, tükeldusülesanded, sõlmimisülesanded, jätkamisülesanded. Lihtsa

tööeseme kavandamine etteantud materjalist, etteantud otstarbeks või enda valikul. Tööeseme

viimistlusviisi ja kaunistuse kavandamine. Numbrid, tähed, piktogrammid. Värvusõpetus. Värvuste

vastastikune mõju. Värvide segustamine. Ornamentika.

X X X X X X X X X X

MATERJALIDE TÖÖTLEMINE. Materjalide töötlemise tehnoloogia alase teabe hankimise

võimalused tänapäeva teabelevist. Tutvumine enam levinud kaasaegsete

konstruktsioonimaterjalidega. Valitud tööliigile sobivate/vajalike materjalide omadustega tutvumine,

materjalide otstarbekas valik. Antud tööliigile iseloomulike töövahenditega ja nende kasutamise

võimalustega tutvumine. Moodsad töötlustehnoloogiad ja tehnoloogilised masinad. Arvutitehnoloogia

ja materjalide töötlemise tehnoloogia ühildumise võimalused. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded

seoses tehnoloogiliste protsessidega, ohutute töövõtete omandamine. Materjalide töötlemisviisid ja

-režiimid. Optimaalse töötlustehnoloogia valik ja kavandamine. Elementide liitevõimalused ja

ühendusvõtete kasutamine. Kaasaegsed tehnoloogilised võimalused materjalide töötlemisel ja

detailide ühendamisel.

X X X X X X X X X X

PUIDUTÖÖD. Puidutöökoda. Üldteadmised puitmaterjalidest. Puidule mõõtmine ja märkimine.

Saematerjalid – vineer ja liigitus. Vineeri tootmine. Puidutööde juhised. Tisleripink. Saed. Saagimine.

Sae liigid ja ohutus. Liited. Naelliide. Naelutus ja liimimine. Vineeri saagimine ja ohutus. Puidu

silumine ja lihvimine. Masin – ja käsilihvimine. Ohutus. Puidu kaunistus. Põletus ja täpitsemine.

Värvimine, lakkimine. Panustamine. Kuju toorikud ja nende töötlemine. Puitesemete restaureerimine

(remont). Puidu vormimine.

X X X X X X X X X X

METALLITÖÖD. Metallitöökoda. Lukksepa töölaud ja kruustangid. Üldteadmisi metallidest. Traat ja

selle tootmine. Traadi liigid ja kasutus. Traadi mõõtmine. Märkimine. Tükeldamine. Õgvendamine.

Puhastamine. Traadi tasandus ja painutamine. Aasastamine. Jootmine ja ohutus. Spiraalide

valmistamine. Rõngad. Mähkimine. Kett ja selle viimistlus. Traadi punumine. Traatpanus. Värvilised

metallid ja sulamid. Plekk – liigid ja tootmine. Kasutus ja jootmine. Ohutus. Pleki märkimine,

mõõtmine. Painutus. Tasandus. Õgvendus. Pleki puurimine. Ohutus.

6. klass - 70 tundi

X X X X X X

KATTEVIIMISTLUS. Pinnakatte tähtsus ja ülesanded materjalide omaduste säilitamisel ja välisilme

muutmisel. Kaitsekihi valik sõltuvalt materjalist ja eseme kasutuskeskkonnast. Ajaloolised

kattematerjalid värnits. Puidu toonimiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid: peitsid, konservandid ja

kemikaalid. Läbipaistvad pinnakatted: puiduõlid, vahamastiksid, polituurid ja lakid. Laki koostisosad:

looduslik või sünteetiline vaik, lahusti, täiteaine. Lakkide liigitus lahustite järgi: piiritus-, nitro-, õli-,

pentaftaal- ja polüesterlakid. Pindade ettevalmistamine toonimiseks ja lakkimiseks. Lakkimine pintsli,

tampooni ja püstolpihustiga. Tööohutusnõuded lakkimisel.

X X X X X X X X X X Värvide koostisosad: värvimuld, lahusti, sideaine, plastifikaator. Värvide liigitus: vesiemulsioon-,

nitro-, õli- ja sünteetilised värvid. Värvimine pintsli-, rulli- ja püstolpihustiga ning aerosoolballooniga.

Kaasaegsed pinnakatted-pulbervärvid ja nende kasutamise tehnoloogia.

X X X X X X X ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD. Elektritrelli ehitus ja tööpõhimõte. Elektritrelli ümberlülitamine

löökpuurimisele, pöörlemissuuna muutmine. Akutrelli iseärasused ja kasutamine. Trelli juures

kasutatavad tööriistad puurid, lõikurid, kruvitsad.

X X X X X X X X TIKKSAAG: ehitus ja käsitsemine.

X X ELEKTRIHÖÖVEL: ehitus ja käsitsemine.

X X X X X X X X ELEKTRIFREES: ehitus ja käsitsemine. Lõikeriistade kinnitamine elektrifreesi töövõllile. Freeside

tüübid ja kasutusalad. Lamellifrees. Tapifrees.

X X X X X X X X ELEKTRILISED LIHVIMISSEADMED: ehitus ja käsitsemine. Lihvpaberi valik ja tööpinnale

kinnitamine. Lihvimise tehnoloogia.

X X X X X X ELEKTRIFÖÖN: ehitus ja kasutusala. Kuumuse valik fööniga töötamisel. Föönile kinnitatavad

otsikud.

X X X X X X X KETASLÕIKUR: ehitus ja tööpõhimõte. Abrasiivketaste kinnitamine lõikuri töövõllile.

Ketaslõikuriga töötamine.

X X X X X X X X X X X X PUIDU TREIMINE. Puidu treipingi ehitus, sõlmed, treiterade liigid, kasutamine. Ohutustehnika.

Tooriku töötlemine ja valik. Töövõtted puidu treimisel. Viimistlus.

X X X X X X X X X SAAGIMINE. Saagimise liigid. Kasutamine. Teritamine, hooldamine. Ohutustehnika käsisaega

saagimisel. Piki – ja ristisaagimine. Saagide valik vastavalt materjalile. Detailide saagimine vastavalt

mõõtudele.

X X X X X X X X X X HÖÖVELDAMINE KÄSIHÖÖVLIGA. Höövlite liigid. Kasutamine. Kitsaspinna hööveldamine, lai –

ja otspindade hööveldamine. Ohutustehnika. Höövlite teritamine ja hooldus.

X X X X X X X X X X X X PUURIMISTÖÖD. Puurpingi ehitus, sõlmed, kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X X X METALLITÖÖD. Metallitöö liigid. Tootmine. Töötlemine. Pleki tootmine, liigid ja kasutamine.

Märkimistööd plekist toodete valmistamisel. Pleki painutamine, valtsimine, neetimistööd. Traatimine.

Lihtsamate plekist toodete valmistamine (karbike, prügikühvel).

Tööõpetuse ainekava 7.9. klassile

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

teh

nik

aaja

loo p

öö

rdel

isi

leiu

tisi

, te

hn

olo

og

ilis

e

maa

ilm

a su

un

dum

usi

ja

om

a ro

lli

tule

vik

u t

öö

maa

ilm

as;

teab

seo

seid

lo

od

use

, te

hn

ika

ja r

aken

du

süle

san

net

e v

ahel

;

teab

teh

no

loo

gia

osa

in

imk

onn

a k

ult

uu

ri a

reng

us,

sh

rah

vu

sku

ltuu

ris;

teab

tar

bee

sem

ete

ku

just

amis

e p

õh

imõ

ttei

d j

a to

ote

dis

ain

i

kaa

saeg

seid

su

un

di;

teab

tän

apäe

val

kas

uta

tav

aid

ko

nst

ruk

tsio

on

imat

erja

le j

a

nen

de

om

adu

si;

teab

põ

hil

iste

tän

apäe

val

kas

uta

tav

ate

käs

i- j

a el

ektr

ilis

te

töö

vah

end

ite

ots

tarv

et j

a k

asu

tusv

õim

alu

si;

teab

nü

üd

iste

hn

ika

kas

utu

svõ

imal

usi

, o

lmes

kas

uta

tav

ate

elek

tris

ead

met

e tö

öp

õh

imõ

tet

nin

g o

hu

tut

käs

itle

mis

t;

teab

isi

ku

kai

tsev

ahen

dit

e k

asuta

mis

e k

ord

a ja

oh

utu

steh

nik

a n

õu

dei

d s

eose

s õ

pit

ud

töö

võ

tete

ga;

suu

dab

lug

eda

töö

- ja

ko

ost

ejoo

nis

t n

ing

lih

tsai

d t

ehn

ilis

i

skee

me;

suu

dab

teh

a tö

öjo

on

ist

ja e

skii

si l

ihts

ast

teh

nil

ises

t d

etai

list

;

suu

dab

val

ida

antu

d ü

lesa

nd

e tä

itm

isek

s so

biv

at j

a

jõu

ko

has

t ar

vu

tip

rog

ram

mi;

7. klass - 70 tundi

TÖÖLIIGID:

PUIDU VORMIMINE

X X X X X X PUITLIITED; tapppimistööd, tappide liigid.

X X X X X X X X X X PUIDU TREIMINE. Sisetreimistööd. Figuurpindade treimine.

X X X X X X X X PUITEHISTÖÖ. Spoonide liigid, kasutamine ja lõikamine.

X X X X X METALLIDE TÖÖTLEMINE. Viilimine. Viilide liigid. Kasutamine.

X X X X X SAAGIMINE. Rauasaagide liigid. Kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X PUURIMINE. Puuride ehitus. Kasutamine. Ohutustehnika.

X X X KEERMESTAMINE.

X X X X X X X TREIMINE. Treipingi ehitus. Sõlmed. Treiterade liigid. Kasutamine. Ohutustehnika. Viimistlemine.

8. klass - 70 tundi

X X X X X X X PUIDUTÖÖTLEMISMASINATE OTSTARVE JA KASUTAMINE. Lintsaag. Sõlmed. Ehitus.

Ohutustehnika. Ketassaag - ehitus, sõlmed, ohutustehnika. Rihthöövelmasin – ehitus, sõlmed, ohutustehnika.

Paksusmasin – ehitus, sõlmed, kasutamine. Lihtsamate laudsepatoodete valmistamine puidutöömasinatel.

Kooli mööbli restaureerimine, parandamine.

X X X X X X X MEHHAANIKA– tööpingid.

X X X X X X METALLITÖÖD – lihtsamate toodete valmistamine metallitööpinkidel. Koonuspindade treimine.

Sisetreimine.

X X X X X X X X X Toodete viimistlus. Lakkimine. Värvimine. Peitsimine. Poleerimine.

9. klass - 35 tundi

X X X X X X X X X EHTEKUNST – puitehete valmistamine. (kaelaehted, võtmehoidjad jne).

X X X X X X X X X X

PUIDUTÖÖD. Puidust mööbliesemete ja laudsepatoodete valmistamine. Kooli mööbli remont,

restaureerimine. Puidufreespingi ehitus, sõlmed, kasutamine. Ohutustehnika. Tappimismasin. Ehitus, sõlmed,

kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X X

MATELLITÖÖD. Freespink. Ehitus, sõlmed, kasutamine, ohutustehnika. Freeside liigid, teritamine,

hooldus. Valtsimis – ja painutuspingid. Ehitus, sõlmed, kasutamine, ohutustehnika. Tööriistade korrastus ja

teritamine. Smirgelkäia kasutamine. Vesikäia kasutamine.

7. – 9. klassi tööõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

suu

dab

lei

da

vaj

alik

ku

tea

vet

ain

eala

sest

kir

jan

du

sest

ja

Inte

rnet

ist,

sed

a k

asu

tad

a;

suu

dab

gen

eree

rid

a id

eid

, n

eid o

lme-

ja t

arb

eese

met

e

val

mis

tam

isel

lo

ov

alt

kas

uta

da;

suu

dab

lah

end

ada

pro

ble

emü

lesa

nd

eid

, le

ida

nei

le

alte

rnat

iiv

seid

lah

end

eid

;

suu

dab

val

itu

id (

üh

is)t

egev

usi

põ

hje

nd

ada,

an

alü

üsi

da

ja

and

a n

eile

hin

nan

gu

t;

suu

dab

val

ida

töö

esem

e v

alm

ista

mis

eks

vaj

amin

evai

d

mat

erja

le j

a tö

öv

ahen

dei

d;

suu

dab

kav

and

ada

ises

eisv

alt

töö

esem

e v

alm

ista

mis

e

teh

no

loog

ilis

t k

äik

u j

a v

alm

ista

da

este

etil

isel

t k

uju

nd

atu

d

eset

;

suu

dab

val

mis

tad

a tö

ö h

õlb

ust

amis

eks

vaj

alik

ke

teh

no

loog

ilis

i ta

rvik

uid

;

suu

dab

kas

uta

da

õig

esti

ja

ohutu

lt p

uu

rpin

ki,

tre

ipin

ki,

teri

tusp

ink

i ja

lih

tsam

aid

ele

ktr

ilis

i tö

öv

ahen

dei

d;

suu

dab

tar

bid

a m

ater

jale

ja

ener

gia

t re

ssu

rsse

ja

kes

kk

on

da

sääs

tval

t.

7. klass - 70 tundi

TÖÖLIIGID:

PUIDU VORMIMINE

X X X X X X PUITLIITED; tappimistööd, tappide liigid.

X X X X X X X X PUIDU TREIMINE. Sisetreimistööd. Figuurpindade treimine.

X X X X X X X PUITEHISTÖÖ. Spoonide liigid, kasutamine ja lõikamine.

X X X X X METALLIDE TÖÖTLEMINE. Viilimine. Viilide liigid. Kasutamine.

X X X X X SAAGIMINE. Rauasaagide liigid. Kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X PUURIMINE. Puuride ehitus. Kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X KEERMESTAMINE.

X X X X X X X TREIMINE. Treipingi ehitus. Sõlmed. Treiterade liigid. Kasutamine. Ohutustehnika. Viimistlemine.

8. klass - 70 tundi

X X X X X X X

PUIDUTÖÖTLEMISMASINATE OTSTARVE JA KASUTAMINE. Lintsaag. Sõlmed. Ehitus. Ohutustehnika.

Ketassaag - ehitus, sõlmed, ohutustehnika. Rihthöövelmasin – ehitus, sõlmed, ohutustehnika. Paksusmasin –

ehitus, sõlmed, kasutamine. Lihtsamate laudsepatoodete valmistamine puidutöömasinatel. Kooli mööbli

restaureerimine, parandamine.

X X X X X X X MEHHAANIKA– tööpingid.

X METALLITÖÖD – lihtsamate toodete valmistamine metallitööpinkidel. Koonuspindade treimine. Sisetreimine.

X X X X X Toodete viimistlus. Lakkimine. Värvimine. Peitsimine. Poleerimine.

9. klass - 70 tundi

X X X EHTEKUNST – puitehete valmistamine. (kaelaehted, võtmehoidjad jne).

X X X X X X X X PUIDUTÖÖD. Puidust mööbliesemete ja laudsepatoodete valmistamine. Kooli mööbli remont, restaureerimine.

Puidufreespingi ehitus, sõlmed, kasutamine. Ohutustehnika. Tappimismasin. Ehitus, sõlmed, kasutamine.

Ohutustehnika.

X X X X X X X X MATELLITÖÖD. Freespink. Ehitus, sõlmed, kasutamine, ohutustehnika. Freeside liigid, teritamine, hooldus.

Valtsimis – ja painutuspingid. Ehitus, sõlmed, kasutamine, ohutustehnika. Tööriistade korrastus ja teritamine.

Smirgelkäia kasutamine. Vesikäia kasutamine.

4. – 9. klassis tööõpetuse õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

Ees

ti k

eel

Kir

jan

du

s

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

5. klass - 70 tundi

X X X X X X

KUJUSTAMINE JA TEHNIKALOOMING. Disain ja tehnikaesteetika.

Tehnikaloomingu koht inimkonna arenguloos. Kunsti- ja tehnikaloomingu seosed

ja iseärasused. Maitse ja mood. Ajaloolised stiilid ehitiste ja esemete

kujundamisel. Kompositsioon. Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, kontrast,

staatilisus, dünaamilisus, sümmeetria, proportsioonid, rütm. Disaini

seaduspärasuste arvestamine lihtsate esemete kavandamisel. Konstrueerimise

põhietapid. Tehnilist taipu arendavate ülesannete lahendamine: koosteülesanded,

tükeldusülesanded, sõlmimisülesanded, jätkamisülesanded. Lihtsa tööeseme

kavandamine etteantud materjalist, etteantud otstarbeks või enda valikul.

Tööeseme viimistlusviisi ja kaunistuse kavandamine. Numbrid, tähed,

piktogrammid. Värvusõpetus. Värvuste vastastikune mõju. Värvide segustamine.

Ornamentika.

X X X X

MATERJALIDE TÖÖTLEMINE. Materjalide töötlemise tehnoloogia alase teabe

hankimise võimalused tänapäeva teabelevist. Tutvumine enam levinud

kaasaegsete konstruktsioonimaterjalidega. Valitud tööliigile sobivate/vajalike

materjalide omadustega tutvumine, materjalide otstabrekas valik. Antud tööliigile

iseloomulike töövahenditega ja nende kasutamise võimalustega tutvumine.

Moodsad töötlustehnoloogiad ja tehnoloogilised masinad. Arvutitehnoloogia ja

materjalide töötlemise tehnoloogia ühildumise võimalused. Tervisekaitse- ja

tööohutusnõuded seoses tehnoloogiliste protsessidega, ohutute töövõtete

omandamine. Materjalide töötlemisviisid ja -režiimid. Optimaalse

töötlustehnoloogia valik ja kavandamine. Elementide liitevõimalused ja

ühendusvõtete kasutamine. Kaasaegsed teholoogilised võimalused materjalide

töötlemisel ja detailide ühendamisel.

X X X X X X X X

PUIDUTÖÖD. Puidutöökoda. Üldteadmised puitmaterjalidest. Puidule mõõtmine

ja märkimine. Saematerjalid – vineer ja liigitus. Vineeri tootmine. Puidutööde

juhised. Tisleripink. Saed. Saagimine. Sae liigid ja ohutus. Liited. Naelliide.

Naelutus ja liimimine. Vineeri saagimine ja ohutus. Puidu silumine ja lihvimine.

Masin – ja käsilihvimine. Ohutus. Puidu kaunistus. Põletus ja täpitsemine.

Värvimine, lakkimine. Panustamine. Kuju toorikud ja nende töötlemine.

Puitesemete restaureerimine (remont). Puidu vormimine.

X X X X X X X X

METALLITÖÖD. Metallitöökoda. Lukksepa töölaud ja kruustangid. Üldteadmisi

metallidest. Traat ja selle tootmine. Traadi liigid ja kasutus. Traadi mõõtmine.

Märkimine. Tükeldamine. Õgvendamine. Puhastamine. Traadi tasandus ja

painutamine. Aasastamine. Jootmine ja ohutus. Spiraalide valmistamine. Rõngad.

Mähkimine. Kett ja selle viimistlus. Traadi punumine. Traatpanus. Värvilised

metallid ja sulamid. Plekk – liigid ja tootmine. Kasutus ja jootmine. Ohutus. Pleki

märkimine, mõõtmine. Painutus. Tasandus. Õgvendus. Pleki puurimine. Ohutus.

6. klass - 70 tundi

X X X X X

KATTEVIIMISTLUS. Pinnakatte tähtsus ja ülesanded materjalide omaduste

säilitamisel ja välisilme muutmisel. Kaitsekihi valik sõltuvalt materjalist ja eseme

kasutuskeskkonnast. Ajaloolised kattematerjalid - värnits. Puidu toonimiseks

kasutatavad viimistlusmaterjalid: peitsid, konservandid ja kemikaalid.

Läbipaistvad pinnakatted: puiduõlid, vahamastiksid, polituurid ja lakid.

X X X X X X X X X X X X

Laki koostisosad: looduslik või sünteetiline vaik, lahusti, täiteaine. Lakkide

liigitus lahustite järgi: piiritus-, nitro-, õli-, pentaftaal- ja polüesterlakid. Pindade

ettevalmistamine toonimiseks ja lakkimiseks. Lakkimine pintsli, tampooni ja

püstolpihustiga. Tööohutusnõuded lakkimisel.

X X X X X

Värvide koostisosad: värvimuld, lahusti, sideaine, plastifikaator. Värvide liigitus:

vesiemulsioon-, nitro-, õli- ja sünteetilised värvid. Värvimine pintsli-, rulli- ja

püstolpihustiga ning aerosoolballooniga. Kaasaegsed pinnakatted-pulbervärvid ja

nende kasutamise tehnoloogia.

X X X X X X X X X X X

ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD. Elektritrelli ehitus ja tööpõhimõte. Elektritrelli

ümberlülitamine löökpuurimisele, pöörlemissuuna muutmine. Akutrelli

iseärasused ja kasutamine. Trelli juures kasutatavad tööriistad puurid, lõikurid,

kruvitsad.

X X X X X X X X TIKKSAAG: ehitus ja käsitsemine.

X X X X X X X X X X ELEKTRIHÖÖVEL: ehitus ja käsitsemine.

X X X X X X X X X ELEKTRIFREES: ehitus ja käsitsemine. Lõikeriistade kinnitamine elektrifreesi

töövõllile. Freeside tüübid ja kasutusalad. Lamellifrees. Tapifrees.

X X X X X X X X X ELEKTRILISED LIHVIMISSEADMED: ehitus ja käsitsemine. Lihvpaberi valik

ja tööpinnale kinnitamine. Lihvimise tehnoloogia.

X X X X X X X X X X ELEKTRIFÖÖN: ehitus ja kasutusala. Kuumuse valik fööniga töötamisel. Föönile

kinnitatavad otsikud.

X X X X X X X X X X KETASLÕIKUR: ehitus ja tööpõhimõte. Abrasiivketaste kinnitamine lõikuri

töövõllile. Ketaslõikuriga töötamine.

X X X X X X X X X PUIDU TREIMINE. Puidu treipingi ehitus, sõlmed, treiterade liigid, kasutamine.

Ohutustehnika. Tooriku töötlemine ja valik. Töövõtted puidu treimisel. Viimistlus.

SAAGIMINE. Saagimise liigid. Kasutamine. Teritamine, hooldamine.

Ohutustehnika käsisaega saagimisel. Piki – ja ristisaagimine. Saagide valik

vastavalt materjalile. Detailide saagimine vastavalt mõõtudele.

X X X X X X X X X X

HÖÖVELDAMINE KÄSIHÖÖVLIGA. Höövlite liigid. Kasutamine. Kitsaspinna

hööveldamine, lai – ja otspindade hööveldamine. Ohutustehnika. Höövlite

teritamine ja hooldus.

PUURIMISTÖÖD. Puurpingi ehitus, sõlmed, kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X X X X X

METALLITÖÖD. Metallitöö liigid. Tootmine. Töötlemine. Pleki tootmine, liigid

ja kasutamine. Märkimistööd plekist toodete valmistamisel. Pleki painutamine,

valtsimine, neetimistööd. Traatimine. Lihtsamate plekist toodete valmistamine

(karbike, prügikühvel).

7. klass - 70 tundi

TÖÖLIIGID:

PUIDU VORMIMINE

X X X X X X X X X X PUITLIITED; tapppimistööd, tappide liigid.

X X X X X X X X X X PUIDU TREIMINE. Sisetreimistööd. Figuurpindade treimine.

X X X X X X X X X X X PUITEHISTÖÖ. Spoonide liigid, kasutamine ja lõikamine.

X X X X X X X X X X METALLIDE TÖÖTLEMINE. Viilimine. Viilide liigid. Kasutamine.

X X X X X X X X X X SAAGIMINE. Rauasaagide liigid. Kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X X X X X PUURIMINE. Puuride ehitus. Kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X X X X X KEERMESTAMINE.

X X X X X X X X X X TREIMINE. Treipingi ehitus. Sõlmed. Treiterade liigid. Kasutamine.

Ohutustehnika. Viimistlemine.

8. klass - 70 tundi

X X X X X X X X X X

PUIDUTÖÖTLEMISMASINATE OTSTARVE JA KASUTAMINE. Lintsaag.

Sõlmed. Ehitus. Ohutustehnika. Ketassaag - ehitus, sõlmed, ohutustehnika.

Rihthöövelmasin – ehitus, sõlmed, ohutustehnika. Paksusmasin – ehitus, sõlmed,

kasutamine. Lihtsamate laudsepatoodete valmistamine puidutöömasinatel. Kooli

mööbli restaureerimine, parandamine.

X X X X X X X X X X MEHHAANIKA– tööpingid.

X X X X X X X X X X METALLITÖÖD – lihtsamate toodete valmistamine metallitööpinkidel.

Koonuspindade treimine. Sisetreimine.

X X X X X X X X X X X Toodete viimistlus. Lakkimine. Värvimine. Peitsimine. Poleerimine.

9. klass - 70 tundi

X X X X X X X X X X EHTEKUNST – puitehete valmistamine. (kaelaehted, võtmehoidjad jne).

X X X X X X X X X X

PUIDUTÖÖD. Puidust mööbliesemete ja laudsepatoodete valmistamine. Kooli

mööbli remont, restaureerimine. Puidufreespingi ehitus, sõlmed, kasutamine.

Ohutustehnika. Tappimismasin. Ehitus, sõlmed, kasutamine. Ohutustehnika.

X X X X X X X X X

MATELLITÖÖD. Freespink. Ehitus, sõlmed, kasutamine, ohutustehnika. Freeside

liigid, teritamine, hooldus. Valtsimis – ja painutuspingid. Ehitus, sõlmed,

kasutamine, ohutustehnika. Tööriistade korrastus ja teritamine. Smirgelkäia

kasutamine. Vesikäia kasutamine.

Kasutatav õppekirjandus:

1. E. Rihvk ja teised “Poiste tööõpetus V klassile” Tln. Koolibri 1991.

2. E. Rihvk ja teised “Poiste tööõpetus jaotusmaterjal V –VI klass”. Tln. Koolibri 1990.

3. E. Rihvk jt. “Tööõpetus 6. klassile” Tln. Koolibri 1990 – 1995.

4. E. Rihvk, jt. “Tööõpetus 7. klassile”. Tln. Koolibri

5. E. Rihvk jt. “Tööõpetus 8. klassile”, Tln. Koolibri

6. A. Hein, L. Kiviloo, K. Malmstein “Käsitöö 5 – 6. klassile”

7. A. Hein, L. Kiviloo, K. Malmstein “Käsitöö 7 – 8. klassile”

8. A. Hein, L. Kiviloo, K. Malmstein “Käsitöö 9. klassile”

9. L. Laanpere, H. Raidla “Tikkimine”, Tln. Valgus 1989.