EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA TÄIENDÕPPE KOOLITUSKESKUS

SOLFEDŽO, MUUSIKATEOORIA JA MUUSIKALOO ÕPETAJATE KUTSEALANE

KOOLITUSPROGRAMM

Marian Pääbus

KADRINA KUNSTIDEKOOLI KROONIKA

Pedagoogiline lõputöö

Juhendaja: dots Leida - Tiia Järg

2006 Tallinn

2

SISUKORD

1

SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3

1. KADRINA MUUSIKAELU ................................................................................................ 5

2. KADRINA KUNSTIDEKOOL ........................................................................................... 5

2.1 KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID ................................................. 10

2.2 KOOLI ALGUSAASTAD DIREKTOR EVE VUNKI PILGU LÄBI........................ 11

2.2.1 Millised asjaolud soodustasid väikese maakoha kunstidekooli käivitumist? ........ 11

2.2.2 Takistavad asjaolud ................................................................................................ 11

2.2.3 Kust saadi pillid?.................................................................................................... 11

2.2.4 Kooli algusaastate mured ja rõõmud...................................................................... 12

2.2.5 Kuidas suhtusid kunstidekooli tegevusse kohalik omavalitsus ja elanikkond? ..... 12

2.2.6 Millal asutati tantsuosakond? ................................................................................. 13

2.2.7 Koolipidajad ........................................................................................................... 13

2.2.8 Raha ....................................................................................................................... 14

2.2.9 Õpilane ja õppemaks .............................................................................................. 15

2.2.10 Õpetajate palgad................................................................................................... 15

2.2.11 Kust saadi õpetajad? ............................................................................................ 16

2.3. KADRINA KUNSTIDEKOOLI ÕPETAJAD ............................................................ 17

2.3.1 Koolis töötanud õpetajad 1.09.1989-1.09. 2005 .................................................... 17

2.3.2 2005/06. õppeaastal koolis töötavad õpetajad ....................................................... 18

2.3.3 Lõpetajate õpetajad 1989 - 2006 ........................................................................... 19

2.4 MEENUTUSED ÕPINGUAASTATEST KADRINA KUNSTIDEKOOLIS ............. 20

2.4.1 Meenutab Riia Lemberg, õpetaja, lõpetas kooli 1997. aastal ................................ 20

2.4.2 Meenutab Anete Viise, lõpetas 2006. aastal ......................................................... 22

2.4.3 Meenutab Dana Vakulenko, lõpetas 2006. aastal .................................................. 23

2.4.4 Hanna Holmbergi muljed muusikakoolist, lõpetas 5. klassi 2006 ........................ 24

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 25

ALLIKAD JA KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................... 26

Lisa 1 I Kihelkondliku laulupäeva kava ............................................................................. 27

Lisa 2 Kokkuvõtted õppeaastatest ...................................................................................... 28

Lisa 3 Konkurssidel osalenud ja enim esinenud õpilased ................................................... 37

Lisa 4 Vilistlased 1991-2006 .............................................................................................. 39

Lisa 5 Summade taotlus kooli avamiseks ........................................................................... 43

Fotod 1-2 Indrek Jurtšenko lõpetamine .............................................................................. 44

Fotod 3-4 Esimene klaveriõpetaja Mailis Põld õpilastega ja esimesed õpetajad 1992. aastal

............................................................................................................................................. 45

Foto 6 Tuuli Piirsalu, õppis koolis kahel erialal ................................................................. 47

Foto 7 Riina Kalmet, õpib EMTAs ..................................................................................... 48

Foto 8 Kooli muusikaosakond 2004. aastal ........................................................................ 49

Kooli logo ........................................................................................................................... 49

3

SISSEJUHATUS

Kadrina alevik asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinn- Narva raudtee ääres. Kadrina

ala kuulus 13. sajandil Repeli muinaskihelkonda. Kadrina vanimaks kultuurimälestiseks on

kirik, mis ehitati arvatavasti 15. sajandi keskpaiku ja pühendati pühak Katharinale, sellest ka

paikkonna nimi. Kirikuraamatu kohta on teateid 16. sajandist.

1633- 1638 teenis Kadrina kogudust Heinrich Stahl (1600- 1657), kes omandas Saksamaal

magistrikraadi. Kadrinas pastorina töötades andis ta välja oma peateose “Käsi- ja

koduraamatu” II- IV osa ja kirjutas esimese eesti keele õpiku “Anführung zu der Ehstnischen

Sprach” (1637). Sellega mõjutas ta tugevasti eesti kirjakeele kujunemist, luues niinimetatud

vana kirjaviisi (Leppik 1996: 19).

1639- 1647 teenis Kadrinas Reiner Brocmann [ Brockman] (1609 - 1646), kes on eestikeelse

juhuluule varasemaid autoreid. Ta tõlkis eesti keelde kirikulaule.

1800- 1843 a. kuulutas Kadrinas jumalasõna ning uuris eesti keelt ja rahvaluulet Arnold

Friedrich Johann Knüpffer (1777- 1843), kes on lõpetanud Jena ülikooli. Teadlasena on ta

kogunud ligi 600 rahvalaulu. Ta rajas eesti keele tuletusõpetuse ja soovitas eesti keele

grammatika aluseks võtta soome grammatikat ning luules kasutada regivärssi (Leppik: 20).

A. F. J. Knüpffer ristis 22. detsembril 1803 Kadrina kirikus väikese Friedrich Reinhold

Kreutzwaldi (1803- 1882).

Kadrinas elanud Eesti tuntud kultuuriloolane Rudolf Põldmäe (1908-1988) avaldas kord

mõtte, et meie kaunis eesti keel – emakeel – vääriks ausammast. Ajakirjanik Rein Sikk asus

mõtet ellu viima. Aastail 1988 – 1992 viisid sajad vabatahtlikud läbi korjandusi, konkursi

korras saadi kavand. Ausammas rajati kooli lähedale. Pidulik avamine toimus 21. mail 1994

(Uusküla 2005).

H. Stahli ja A. F. J. Knüpfferi tööd arvestades on üsna loomulik, et ausammas püstitati

Kadrinasse.

1919 aastast töötas Kadrina kirikus õpetajana Gustav Johannes Beermann (1870- 1945), kes

andis ka koolis usuõpetuse tunde. Ta oli lastele vabariigi aastapäeva puhul rääkinud, et tema

õde Emilie koos Karl August Hermanni naise Paula ja Miina Härmaga õmmelnud esimese

sinimustvalge lipu. Sama lipp pühitseti 1884 aastal Otepääl (Leppik 2000: 21).

4

Kadrina lähedalt talust pärines Alide Dahlberg (1891-1981), sündinud Pohla, (esimese abielu

järgi Vestholm) oli Kadrina kihelkonnakooli esimesi lõpetajaid. Temast sai õpetaja,

riigiametnik ja lastekirjanik, kelle sulest tunneme lastelugusid “Mutionu pidu”, “Väike Mai”,

ligi 40 laste kuuldemängu (Uusküla 2005).

Kadrinas sündis ka Aino Undla- Põldmäe (1910- 1993). Tema isa Aleksander Krimm oli

1909- 1936 Kadrina Hariduse Seltsi esimees. Kultuuri- ja muusikalembesest perest pärinedes

õppis Aino Undla- Põldmäe laulu erialal, kuid siirdus kirjanduse alale. Temast kujunes meie

tuntum Koidula-uurija XX sajandi II poolel (Uusküla 2005).

Need Kadrinaga seotud või Kadrinast pärit inimesed on kuulsad eelmistest sajanditest. Selle

sajandi kuulsused õpivad alles koolis, käivad lasteaias või on veel sündimata. Sportlasena on

ennast heast küljest näidanud Kadrinast pärit kümnevõistleja Kristjan Rahnu. Miks ei võiks

tulevikus Kadrinat esindada Kadri Kuusk, kes on pääsenud “Laulukarusselli” finaali, samuti

mitmel korral “Tähtede laulu” finaali ja saanud seal 5-nda koha. Sel aastal saavutas ta II

Rahvusvahelisel laste- ja noorte akadeemilise laulu konkursil Kohtla- Järvel 3. koha. Kadri

muusikaarmastusele on loodetavasti hoogu andnud ka õppimine Kadrina Kunstidekoolis.

.

Kadrina Kunstidekoolis on lapsi õpetatud seitseteist aastat, aga koolil ei ole veel oma

kroonikat. Kuna töötan ise kunstidekoolis solfedžo- ja nüüd ka muusikaajaloo õpetajana, siis

mõtlesin, et võtan oma töö teemaks kooli ajaloo koostamise.

Õnneks on koolil olnud kõik need aastad üks ja sama direktor Eve Vunk. Ka akordioni

õpetaja Margus Laugesaar töötab koolis algusaastatest peale. Seega on olemas inimesed,

kelle käest sain mind huvitanud küsimustele vastused. Näiteks kust saadi pillid, kust saadi

õpetajad, kuidas lahendati finantsküsimused, millised olid algusaastate mured ja rõõmud?

Rõõmustav on, et koolis töötavad õpetajatena vilistlased Elene Altmäe (Kajalainen) ja Riia

Lemberg. Palusin Riial kirjutada oma kooliaastatest ja võrrelda, mis on koolis muutunud

võrreldes ajaga kui tema ise koolis õppis. Palusin ka selle aasta lõpetajatel kirjutada oma

mälestustest ja mõtetest. Korjasin kokku kooli või kooli tegemisi tutvustavad ajaleheartiklid,

kontserdikavad, fotod. Kirjutasin õppeaastate kaupa millistest üritustest osa võeti, millistel

kontsertidel esineti, mis oli õppeaastal uut jms.

5

Et käesolev töö ei läheks liiga mahukaks, ei ole siin lisadesse pandud kontserdikavasid ja

ajaleheartikleid.

Töö alguses annan ülevaate Kadrina kultuuri - ja muusikaelust. Tänan oma juhendajat Tiia

Järgi, tänu kelle soovitustele tutvusin põhjalikult ka Kadrina ajalooga ja leidsin siit enda

jaoks väga palju uut ja huvitavat. Soovin tänada ka kooli direktorit Eve Vunki, kes oli lahkelt

nõus meenutama kooli algusaegu ja lahkeid kolleege, kes tõid kodudes leiduvaid

kontsrdikavasid.

1. KADRINA MUUSIKAELU

Kadrina muusikaelu arengule on palju kaasa aidanud Kadrina pastor Johannes Heinrich

Luther (24. I 1861- 29. V 1932) (v.t.lisa 1), kes 1880. aastate lõpust alates korraldas

kihelkonnas tegutsevaid koore kaasa haarates kirikukontserte. Ta kutsus 1891. aastal

köstriks kihelkonna tunnustatuima koorijuhi, Tõdva-Kõnnu koolmeistri Joosep Siiaku (1858-

1926) (v.t. lisa 1) ja jõudis sel moel veel samal aastal 250 lauljaga vaimuliku kontserdini,

mille raames kanti ette oratoorium “Elias” ja teisigi keerukaid teoseid, mis ta oli Kadrina

ümbruse kooridele selgeks õpetanud.

Esimesed ilmalikud peoõhtud Kadrina ümbruses said teoks 1890. aastate teisel poolel. Neil

esitati ainult laule ja tantsiti, sest koorilaul oli esimene kunstilise tegevuse liik, mis levis

rahva hulgas. Tõuke selleks andis I üldlaulupidu Tartus 1869. aastal.

Kadrina kihelkonnas said esimesteks koorijuhtideks vallakoolide õpetajad, esimestes

koorides lauljaks koolilapsed ja tegevuse taganttõukajaks kirikulauluoskuse kontroll kohaliku

pastori poolt. Kadrinast kujunes kihelkonna muusikaelu keskus (Leppik 2000).

6

J. H. Luther oli suur muusika- ja koorilaulusõber, kes püüdis tõsta rahva kultuuritaset. Tema

algatusel asutati 1894. aastal kirikukoor, mis oli alguses väga tugev, aga jäi pärast koorijuhi

Narva siirdumist (1913) haridusseltsi, hilisema rahvamaja segakoori varju. (Leppik 2000)

Pärast Eesti taasiseseisvumist sõlmiti sõprussidemed Soome, Rootsi ja Norra

kirikukooridega, mis mõjus siinsetesse lauljatesse väga innustavalt, muutes Kadrina

kirikukoori taas arvestatavaks kooriks.

1913. aastal toimus Kadrinas kihelkonna kooride osavõtul vaimulik laulupäev, kus kooride

üldjuhiks oli Enn Võrk.

Ka Kadrina vennaskogudusel kujunes välja tugev segakoor, mille kõrval esines mõnda aega

veel meeskoor. Haridusseltsi meeskoor loodi 1907. aastal ja sellega töötas J. H. Luther, kes

ei läinud avalikel esinemistel ise koori ette lavale, vaid andis kulisside tagant märku laulu

alustamiseks. Tihti juhatas laval mehi köster Joosep Siiak (Leppik 2003).

Uue seltsimaja (rahvamaja) avamise järel (1930) elavnes ja paisus haridusseltsi tegevus

tunduvalt. 11. juunil 1933 korraldas haridusselts Kadrinas I kihelkondliku laulupäeva.

Osavõtjaiks registreerus 18 koori ja kolm puhkpilliorkestrit. Ühendkoori juhtis Ernst

Rosenberg (1956. aastast Raatma) ja puhkpilliorkestrite üldjuht oli Elmar Liiv (1903-1993).

Kadrinas tegutses sel ajal vabatahtliku tuletõrje ühingu puhkpilliorkester. (v.t. lisa nr. 1)

16. juunil 1940 toimus haridusseltsi korraldusel Kadrina II laulupäev. Ühendkoori juhatasid

Peeter - Paul Lüdig ja Arvo Ranne, ühendorkestrit Harald Lindjärv. 17- ne oma kihelkonna

laulu- ja pasunakoori kõrval võttis külalisena osa Tallinna Rahvaülikooli Seltsi segakoor.

Koos oli umbes 500 lauljat ja pillimängijat üle 1300 pealtvaataja ees. (Tammik 2005: 732-

733)

1944. aastal saadeti haridusselts laiali. Tekkinud tühikut asus täitma rahvamaja, mida varem

mõisteti kui hoonet, nüüd kui asutust. Kooride kõrvale tekkis näitering.

1956. nimetati rahvamaja kultuurimajaks, seal tegutsesid meeskoor, segakoor, ansamblid,

näitlejad ja tantsijad. Rakvere rajooni I kunstilisele isetegevuslaste ülevaatusele Tapale

saadeti Kadrina kultuurimaja naisansambel, meeskoor, segakoor, meeskvartett ning

karaktertantsijad H. Kesküla ja L. Suvi. Esikoha saavutasid meeskoor ja -kvartett.

7

Sõjajärgseil aegadel esines Kadrina laval tihti meeskvartett - Heino Sirvel, Julius Kaarma,

Ants Vainokivi ja Otto Altmäe. 1956 aasta sügisel loodi meeskoor, mis paisus Elmar Kanteri

(1911- 1987) taktikepi all 42-meheliseks ja jõudis käia esinemas isegi Tallinnas “Estonia”

kontserdisaalis. Paari aastaga vähenes lauljate arv 12-ni ja koorist kasvas välja tulevane

meesansambel, mis sai omale 1975. aastal nimeks “Wirro”. Ansambel tegutses edukalt 1991.

aasta kevadeni, mil haigestus ansambli viimane juht ja klaverisaatja Irja Rohtma (Tammik

2005).

1988. aastal asutati naisansambel “Katrina”, mis õige pea kujunes ümber naiskooriks. Samal

aastal tekkis Kadrina pensionäride klubi “Kuldne sügis” juurde rahvatantsurühm, mis 1994.

aastast tegutseb nime all “Vöökudujad”.

Ingrid Rüütli folklooriraamatu “Ühte käivad meie hääled II” (regivärsid Kadrina

kihelkonnast) ilmumine 2002. aastal ja selle esitlus Kadrina Rahvamajas kutsus ellu

folkloorirühma Kadrina Kadrid, juhendajaks Kadri Mägi. Arvukad esinemised on viinud

saavutuseni – rühmale on omistatud kõrgem kategooria autentse folkloori esitamises

(Uusküla 2005 : 14).

Praegu tegutseb Kadrinas veel segakoor (Eve Vunk), naiskoor “Katrina” (Elene Altmäe),

kiriku segakoor (Anne Peäske), puhkpilliorkester (Ülo Mägi) ja rahvapillikapell (Margus

Laugesaar). Enamus ringijuhte on vähem või rohkem seotud Kadrina Kunstidekooliga.

2. KADRINA KUNSTIDEKOOL

Kadrina Kunstidekool loodi 1989. aastal. Alates aastast 1992 on kooli olemasolu ja hea

käekäigu eest hoolitsenud Kadrina vallavolikogu. Munitsipaalhuvialakool on kohaliku

omavalitsuse asutus ja kõik kooli ülalpidamisega seotud kulud kaetakse kohalikust eelarvest.

Koolitusluba saadi esmakordselt 1996. aastal ja praegu kehtiv koolitusluba anti Eesti

Vabariigi Haridusministeeriumi poolt 2001. aastal.

8

Koolis tegeldakse muusika- ja kunstiõppega. Töötavad ka tantsu- ja kunstiringid ning

laulukoorid.

Kadrina Kunstidekooli asutamise idee autor ja toetaja oli tollane Kadrina Keskkooli direktor

Otto Amer (sünd. 1934 Siberis Rõbinskis). Seda tüüpi huvikoolidest oli Kadrina

Kunstidekool vabariigis esimene. Esimesel tööaastal õpetati koolis muusikat ja kunsti, aasta

hiljem lisandus tantsuõpe. Kunstiosakond katkestas tegevuse 1994. aastal, kuid 1999. aastal

avas uksed taas. Alates 2002. aastast kuuluvad kooli juurde ka õpilaskoorid. Koolis on

põhikool, eelkool, lisaklass ja üldkultuuriline osakond. Muusika- ja kunstiosakonna töö

aluseks olid algaastatel üleliidulised õppekavad. Praegu juhindume Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt kinnitatud üleriigilisest õppekavast.

Muusikaosakonnas saab õppida klaverit, akordioni, viiulit, kitarri, puhkpille (flööti, klarnetit,

saksofoni, plokkflööti); lisapillina klaverit, süntesaatorit, lõõtspilli, kitarri. Rühmaainetest

solfedžot, muusikateooriat ja muusikalugu. On võimalus kaasa lüüa ka ansamblites.

Tantsuosakonnas õpitakse eesti rahvatantsu, klassikalist tantsu, seltskonnatantsu,

karaktertantsu, kaasaegseid tantsustiile, tantsuajalugu ja tantsuteooriat.

Kunstiosakonnas õpitakse joonistamist, maali, kompositsiooni, skulptuuri, vormiõpetust ja

kunstiajalugu.

Kooli direktorina asus tööle muusikaõpetaja ja dirigent Eve Vunk. Pedagoogidena alustasid

noored ning entusiastlikud eriharidusega õpetajad. Mitmele neist oli see esimeseks

töökohaks: Mailis Põld (klaver), Margus Laugesaar (akordion), Kuldar Kudu (kitarr), Sigrit

Peets (kunst).

Õpilaskond moodustus Kadrina Keskkooli juures tegutsenud muusikaklasside õpilastest ja

teistest muusikahuvilistest. Vastu võeti 63 õpilast, kellest esimese õppeaasta kevadel lõpetas

kooli 50. Muusikaõpilaste arv jääb 50 - 60 vahele. Kõige vähem õpilasi oli 2001/02

õppeaastal (46), kõige rohkem 1990/91 (75). Kahjuks ei jõua paljud õpilased mitmesugustel

erinevatel põhjustel lõputunnistuseni.

9

Kuna on õpilasi, kes soovivad õppida ainult pilli (st. ilma kõrvalaineteta), siis avati 1999.

aastal ametlikult üldkultuuriline osakond.

Eelkool avati esimest korda 01. oktoobril 1989. aastal. Igal õppeaastal pole eelkool

tegutsenud, see sõltub õpilaste soovidest.

Kunstiõpe on huvitanud paljusid noori, kuid esimestest õpilastest jõudis lõpetamiseni vaid

üks- Ivo Võsa. Nüüdseks on lõpetajaid viis.

Tantsuga on tegelenud väga paljud lapsed. Rohkearvulised tantsurühmad Anita Jugaste ja

Ingrid Pärnamäe käe all on alati pälvinud kiidusõnu. On osaletud kõigil selle aja jooksul

toiminud noorte- ja üldtantsupidudel Tallinnas, Rakveres, Vokal. Paljud noored on tantsinud

12 aastat. See näitab, et juhendaja on suutnud lapsi köita ja tantsurõõmu säilitada.

Õppetöö toimub Kadrina Keskkooli hoones, kunstiosakond on tegutsenud ka keskkooli vanas

internaadis, rahvamajas ja praegu on õppeklass vallamajas.

Koolis tegelevad oma huvialaga peamiselt Kadrina valla lapsed, kuid on ka õpilasi

naabervaldadest – Saksist, Haljalast, Rakverest, Vihulast.

Aastatel 1991- 2006 on kooli on lõpetanud 109 õpilast, nendest muusikaosakonnas 61 (klaver

– 39, akordion – 6, saksofon – 4, viiul- 4, kannel, flööt- 3, klarnet, plokkflööt – 1);

kunstiosakonna 5 ja tantsuosakonna 43 õpilast (v.t. lisa 3).

Kooli vilistlastest töötab oma endises koolis õpetajatena Elene Altmäe (juhatab lastekoori) ja

Riia Lemberg (plokkflöödiõpetajana).

Vilistlastest õpivad 2005/06 õppeaastal muusikat edasi EMTAs Riina Kalmet (flööt) (v.t.

foto nr.7) ja Tallinna Muusikakeskkoolis Mary - Ann Eessaar (viiul) ning Marit Rütman

(flööt).

10

Muusikaga tegelevad paljud meie kooli endised õpilased, tuntuim neist on kooli esimene

lõpetaja Indrek Jurtšenko (akordion), kes laulab Eesti Rahvusmeeskooris ja osaleb mitmetes

teistes muusikaprojektides (v.t. foto 1-2).

Kadrina Kunstidekoolil on valla kultuurielus oluline koht. Õpilased esinevad meeleldi

kontsertidel ja näitustel ning osalevad aktiivselt ka Kadrina Keskkooli ja valla muusika- ja

kunstielus. Lastele on antud võimalus avada oma andeid, arendada loovust, fantaasiat,

ilumeelt ja kunstimaitset ning leida rakendust oma tegutsemislustile.

2.1 KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID

Kadrina Kunstidekooli motoks on: “Näha ilu enda ümber ja luua seda ka ise!”

Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on luua tingimused huvihariduse omandamiseks

Kadrina valla ja naabervaldade õpilastele, anda võimalus lastel ja noortel tegeleda

süvendatult oma huvialade – muusika, tantsu ja kunstiga. Kool soovib koos teiste Kadrina

valla kultuuri- ja õppeasutustega rikastada paikkonna kultuurielu ja luua keskkond

kultuurihuvidega ja laia silmaringiga isiksuse arenguks.

Koolil on mitmeid traditsioone. Korraldatakse kontserte Kadrinas ja mujal maakonnas.

Osaletakse Virumaa muusikakoolide ühisüritustel, maakondlikel ja vabariiklikel

tantsupidudel, kunstiosakond korraldab toredaid maalilaagreid.

Sõprussidemed seovad kooli Helsingi Eira Muusikakooliga, Mikkeli Peamajakooliga ja oma

maakonna teiste muusikakoolidega. Kunstidekooli õpilased on eesti muusikat tutvustanud

Soomes, Rootsis, Norras, Lätis (v.t foto 5).

11

2.2 KOOLI ALGUSAASTAD DIREKTOR EVE VUNKI PILGU LÄBI

2.2.1 Millised asjaolud soodustasid väikese maakoha kunstidekooli käivitumist?

1) Kooli avamise mõtte autori, Kadrina Keskkooli tolleaegse direktori Otto Ameri toetus ja

igakülgne abi.

2) Suur hulk muusika- ja kunstihuvilisi õpilasi. Lastevanemate positiivne suhtumine ja huvi

kooli avamise vastu.

3) Tolleaegse Rakvere rajooni TSN kultuuriosakonna juhataja Vaike Seina toetus ja soov

kool käivitada.

4) Rakvere Lastemuusikakooli direktori Liivi Lukase suur abi muusikakoolide süsteemi

tutvustamisel (dokumentatsioon jne).

5) Kadrinas olid varem tegutsenud muusikaklassid, kus õpiti pillimängu ja ka solfedžot.

Kuna õpilaste tase oli hea, saime kohe alustada 4. klassiga.

6) Pedagoogidena asusid tööle noored entusiastlikud eriharidusega õpetajad. Nad said kõik

ka uued korterid.

7) Meeldiv koostöö Kadrina Keskkooli muusikaõpetajate Rein Inno ja Merike Trepiga ning

kogu pedagoogilise kollektiiviga.

8) Kadrina EPT toetus transpordi osas (pillid, mööbel, noodid).

9) Õpilased olid väga täpsed, harjutasid hoolsalt ja pidasid lugu õigest kellaajast.

10) Õpilastel oli õnneks kodus pille – klavereid, akordione, kitarre (Vunk 2006).

2.2.2 Takistavad asjaolud

1) Koolile eraldatud õpperuumid polnud mõeldud koolitööks, klassid olid läbikostvad. Nii on

see kahjuks siiamaani.

2) Kunstiosakonna õppeklass oli keskkooli vanas internaadis, mis ei sobinud õppetööks.

3) Nappis kunstiosakonna tööks vajalikke materjale ja töövahendeid.

4) Saadaolevad pillid olid madala kvaliteediga.

5) Kunstidekoolil puudub oma maja ja seoses sellega ka oma kooli tunne.

2.2.3 Kust saadi pillid?

1) Tallinna klaverivabrikust (kabinetklaverid “Estonia”, kandled);

12

2) ENSV Kultuuriministeeriumi kaudu (eraldati raha eelarvesse ja osteti puhkpillid,

akordionid);

3) poest (naturaalkitarrid);

4) võeti kasutusele ka Kadrina rahvamaja kunagise puhkpilliorkestri vanu pille;

5) Kadrina Keskkoolist (plokkflöödid, mida jagati tollal kõigile keskkoolidele);

6) meie kasutusse jäid ka kaks Kadrina EPT klubile kuulunud pianiinot.

2.2.4 Kooli algusaastate mured ja rõõmud

Esmaseks mureks oli kooliruumide kättesaamine EPT klubilt, ruumide sisustamine,

õppematerjalide muretsemine, pillide otsimine, transpordi muretsemine õppematerjalide

veoks, tutvumine muusikakoolide töökorraldusega, tutvumine kolleegidega jne.

Muusikalised katsed muusikaosakonda olid juba toimunud, õpilased vastu võetud.

Vastuvõtjatel ei unune see päev siiamaani, sest muusikaosakonna muusikalised katsed

kestsid kaheksa tundi; seal käis üle 80 õpilase, vastu võeti neist 62. Komisjonis olid Tallinna

Riikliku Konservatooriumi viimase kursuse üliõpilane Heli Reimann, kes pidi tulema tööle

direktorina, kuid loobus sellest ametikohast, Rakvere Lastemuusikakooli direktor Liivi

Lukas, tulevased õpetajad: akordioniõpetaja Margus Laugesaar, kitarriõpetaja Kuldar Kudu,

klaveriõpetaja Mailis Põld. Vastuvõtt toimus õpetaja Rein Inno muusikaklassis.

Muusikaosakonna lõpetas esimesel õppeaastal 59 last. Kõige vanemad õpilased olid IV

klassis. Kunstiosakonda astus 14 õpilast, õpetajana asus tööle keskkooli kunstiõpetaja Sigrit

Peets. Kahjuks lõpetas osakond nelja aasta pärast tegutsemise, osakonna lõpetas 4-aastase

õppeajaga Ivo Võsa. Õpetajad olid kõik noored ja entusiastlikud, praktiliselt igal nädalal

istuti koos ja arutati kooliasju. Esimesed tööaastad olid kõigile sisseelamiseks, aga see

tähendas ka aktiivset sisseelamist Kadrina kultuuriellu (Vunk 2006).

2.2.5 Kuidas suhtusid kunstidekooli tegevusse kohalik omavalitsus ja elanikkond?

Proovisime kohe algusaastatel ennast kohalikus kultuurielus teadvustada ja lüüa igal pool

kaasa nii palju, kui meie aeg ja oskused lubasid. Kohaliku omavalitsuse (tollase

külanõukogu) inimesed suhtusid kooli loomisse positiivselt. Mina (Eve Vunk) alustasin kohe

koostööd muusikaõpetaja ja koorijuhi Rein Innoga: juhatasime koos Kadrina segakoori ja

lastekoori; hiljem juhatasin ka naiskoori “Katrina”. Akordioniõpetaja Margus Laugesaar ja

kitarriõpetaja Kuldar Kudu esinesid tihti mitmesugustel kohalikel kultuuriüritustel,

13

korraldasime koolikontserte, õpetajad (lisaks eelnimetatuile klaveriõpetaja Sirje Subbe,

viiuliõpetaja Juta Ross, kandleõpetaja Evelin Holtsmann-Tiiter) esinesid paljudes erinevates

kohtades, nii tollases Rakvere rajoonis kui ka Lõuna-Eestis. Kontsertmeistritena on kooride

juures kaasa löönud Silvi Ugaste ja Merje Vahula. Hakkasid välja kujunema esimesed

traditsioonid – osalemine Rakvere rajooni muusikakoolide ühiskontsertidel, esinemised

Kadrina Keskkoolis ja rahvamajas, kevadkontsert, igakevadine kontsert Lääne-Virumaa

erinevas koolis, rahvusvahelised suhted Soome, Rootsi ja Norra sõprusvaldade muusikutega,

kunstinäitused jne (Vunk 2006).

2.2.6 Millal asutati tantsuosakond?

Tantsuosakond asutati 1990. aastal ja tööd alustas eriharidusega tantsuõpetaja Anita Jugaste.

Korraldasime ka tantsuosakonda astumiseks konkursi. Lapsed olid tantsimisest vaimustatud

ja rühmi oli mitmes vanusegrupis. Ivi Lehtmetsa käe all lõpetasid esimesed neiud (nelja-

aastase õppeajaga) ja korraldasid 1994. aastal väga toreda teatraliseeritud lõpukontserdi.

Tantsuosakonna õppekava oli mitmekesine ja esimesetest õpilastest tantsisid mõned kaksteist

õppeaastat. Osaleti tantsupidudel, käidi välisreisidel Soome Vabariigis, Norra Kuningriigis.

Tantsuosakonna lõpetas neli lendu: 1994 - Ivi Lehtmets; 1997 – Anita Jugaste; 2000, 2001 –

Ingrid Pärnamäe. Tantsuosakonna on lõpetanud tunnistusega 43 õpilast. Alates 2000. aastast

töötab tantsuosakond ringitöö vormis ja kool ei anna lõputunnistust (Vunk 2006).

2.2.7 Koolipidajad

1989 – ENSV Kultuuriministeerium, Rakvere Rajooni TSN TK Kultuuriosakond

(Kadrina Kunstide Kool)

1990 – Lääne-Viru maakond TSN TK Rakvere Kultuuriosakond

1991 – Lääne-Viru Maakonnavalitsuse kultuuriosakond

Kooli pidajaks on alates 1992. aastast Kadrina Vallavalitsus.

Raamatupidamine on Kadrina Vallavalitsusega ühine alates 1993. aastast.

Kuna muusikakoolid ja kunstidekoolid on kuulunud mitme ministeeriumi alla, siis on ka see

tekitanud aegade jooksul parasjagu segadust.

Kõige konkreetsem ja kindlam oli muusikakoolide olukord siis, kui kuuluti

kultuuriministeeriumi alla.

1992 – Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium (Kadrina Kunstidekool)

14

1993 – Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeerium

1996 – Eesti Vabariigi Haridusministeerium

2005 – Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium

Praegu ei sõltu haridus- ja teadusministeeriumist kohaliku omavalitsuse huvikooli elus

peaaegu mitte midagi. Suureks abiks on kuulumine Eesti Muusikakoolide Liitu (loodud

1995). Liidu kaudu liigub info, valmistatakse õpikuid, viiakse läbi pedagoogide täiendõpet,

korraldatakse konkursse, valmistatakse ette solfedžo- ja muusikateooria eksamipiletid,

aidatakse otsida õpetajaid, jagatakse teadmisi tööseadusandlusest, dokumentatsioonist, kooli

üldisest töökorraldusest, saab teavet huvikoolide süsteemis toimuvast jne (Vunk 2006).

2.2.8 Raha

Esimestel aastatel teravaid finantsküsimusi eriti polnud. Mida oskasid küsida, seda ka

said. Siis sai ostetud palju noote, mida kasutame siiani. Ühe kabinetklaveri ostsime rublaaja

lõpus, mäletan, et see maksis ainult 14 000.00 rubla. Oleks pidanud ette aimama, et see võib

viimasteks jäädagi (v.t. lisa 3).

Alles seoses Eesti Vabariigi tekkimisega läks ka meie elu keeruliseks. Toetus vallalt oli

äärmiselt väike ega rahuldanud meie vajadusi – raha oli vähe kõigil. Kui ma õigesti mäletan,

siis majandamiskuludeks oli esimesel krooniaastal kogu kooli tarvis 2 000 krooni.

Eelarvet hakati koostama umbes 10 aastat tagasi, see õpetas oma tegevust planeerima, kuid

selge on see, huvikoolide tarvis pole raha kunagi piisavalt. Sest kõik – osalemised

konkurssidel, festivalidel ja ühiskontsertidel, kontsertide korraldamine, väliskülaliste

vastuvõtt, pedagoogide täiendkoolitus, noodid, pillid, mööbel, kaasaegne infotehnoloogia,

kunstitarbed, riided tantsurühmadele jne, nõuavad raha (Vunk 2006).

15

2.2.9 Õpilane ja õppemaks

Algaastatel muutus õpilaskonna koosseis väga kiiresti, pidevalt tuli pedagoogide koormusi

muuta. Õpilaskontingent muutus püsivamaks 1996. aastal.

Õpilastest oli teatud protsent õppemaksust vabastatud, seda juhul kui perest õppis

kunstidekoolis kaks või enam last. Mõned asutused (TK “Flora”) tasusid oma töötajate laste

õppetasu. Õppetasust olid vabastatud ka muusikakooli õpetajate lapsed ja osaliselt õpilased,

kes käisid mitmes osakonnas. Vabastati ka majanduslikel põhjustel. Alates 2000. aastast

õpilasi õppetasust enam ei vabastatud.

Direktor korjas raha enda kätte ja kui suurem osa käes, viis külanõukogusse, hiljem juba

valda. Viimasel kaheksal aastal tasutakse õppemaks ülekandega panka (Vunk 2006).

Õppetasude suurused läbi aastate:

Aasta Muusikaosakond Tantsuosakond Kunst Koor

1989 104/65 rubla aastas 44 rubla aastas

1995 70 krooni kuus 20 krooni kuus

1998 130 40

2001 150 15/30/45/60 130

2002-

2006

170 60 60/160 10

2.2.10 Õpetajate palgad

Palgamäärad muutusid väga kiiresti, eriti just 1991. aastal. Pedagoogide nädalakoormused on

ka muutunud – varem oli see 18, praegu on 24.

Palgatabeleid on täidetud vähemalt kümnel erineval moel (tunni väärtust arvestatud kuni

nelja kohani pärast koma). Olid mitmesugused palgajärgud ja kord arvestati õppetunni

maksumust, kord kujunes õppetunni maksumus üldtööaja järgi (Vunk 2006).

16

Kõrgema haridusega pedagoogi palga muutumine kooli ajaloo jooksul:

Aasta Koormus-

norm

Ametipalk

(kõrgema haridusega õpetaja)

1989 18 80 rbl

1990

1991 22 340

1992 20 600

1992 22 Jaanuar /1591

Veebruar/1960

märts/3490

juuni/4125 rubla

juuli/750 krooni

1993 1150

1994 20 N 1483/V 1534

1995 algaja õpetaja 1400/1473

staažikas õpetaja N 1935/ V 2005

1996 N 2619/V 2749

1996 sept N 2911/V 2962

1997 algaja õpetaja 2310/2430; staažikas õpetaja 3020

1998 algaja õpetaja 2660/2830; staažikas õpetaja 3210

1999 3210

2000 24 4000

2001 4000

2002 4600

2003 4965

2004 4965

2005 5990

2006 24 7500

2.2.11 Kust saadi õpetajad?

Kooli algusaastatel kehtis veel õpetajate suunamine. Akordioniõpetaja Margus Laugesaar

ja kitarriõpetaja ning muusikariistade remondimeister Kuldar Kudu (1965-2005) tulid H.

Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, klaveriõpetaja Mailis Põld (elab ja töötab praegu

17

Itaalias) Tallinna Konservatooriumist (v.t. foto 3), puhkpilliõpetaja ja noodikoguhoidja Irja

Rohtma (1940-1992) oli kohalik elanik. Kunstiõpetajana alustas tööd keskkooli kunstiõpetaja

Sigrit Peets.

Pärast Mailis Põllu asumist tööle G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli tuli

klaveriõpetajaks Sirje Subbe. Kandleõpetajana asus tööle Evelin Holtsmann-Tiiter (v.t.foto

4).

Õpetajatel oli tööd palju – mõnelgi kuni 40 tundi nädalas. Ülekoormusega töötamine oli

lubatud, sellest ei nähtud suurt probleemi. Et hakkama saada, on muusikakooli õpetajad

pidanud läbi aegade töötama suure koormusega. On olnud aegu, mil ka direktor on andnud

22 tundi nädalas (Vunk 2006).

Koolis on lühemat või pikemat aega töötanud 36 pedagoogi. Esimestest õpetajatest töötavad

praegu Margus Laugesaar (akordion, kitarr) ja direktor Eve Vunk.

Staažikamad õpetajad on veel Silvi Ugaste (klaver), Merje Vahula (klaver) ja Tiit Tammar

(puhkpillid).

2.3. KADRINA KUNSTIDEKOOLI ÕPETAJAD

2.3.1 Koolis töötanud õpetajad 1.09.1989-1.09. 2005

1. Mailis Põld, klaver 01. 08. 1989 31. 08. 1991

2. Irja Rohtma, puhkpill 01. 09. 1989 15. 11. 1992

3. Kuldar Kudu, kitarr 01. 08. 1989 01. 09. 1993

4. Anita Jugaste, tants 31. 08. 1990 25. 08. 1998

5. Urve Smitt, kunstiõpetus 01. 09. 1990 28. 08. 1992

6. Tiina Üllaste, klaver 01. 09. 1990 01. 09. 1994

7. Ivi Lehtmets, tants 10. 09. 1990 28. 08. 1992

02. 01. 2002 31. 05. 2002

8. Maret Vaadre, klaverisaatja 01. 11. 1990 01. 09. 1991

9. Peeter Ross, muusikateooria 01. 08. 1991 01. 08. 1993

10. Sirje Subbe- Tamm, klaver 01. 09. 1991 31. 08. 1997

11. Toomas Jugaste, puhkpill 02. 11. 1992 15. 08. 1996

12. Külli Paulus, kontsertmeister 01. 10. 1992 30. 05. 1993

18

13. Juta Ross, viiul 01. 08. 1993 31. 08. 1997

14. Evelin Tiiter, kannel 01. 09. 1993 31. 08. 2000

15. Anne Peäske, solfedžo, muusikalugu 01. 09. 1993 11. 12. 1995

16. Kaja Russ, kunstiõpetus 15. 09. 1993 02. 02. 1994

17. Siiri Laanesoo, viiul 01. 09. 1997 26. 08. 2002

18. Jüri Takjas, puhkpill (saksofon) 01. 02. 1997 28. 07. 1998

19. Terje Arro, solfedžo, muusikalugu 01. 09. 1997 31. 05. 1999

20. Aime Lips, kontsertmeister 01. 01. 1998 14. 06. 1998

21. Sigrit Peets, kunstiajalugu 01. 09. 2000 09. 08. 2005

22. Rein Inno, ringijuht (koorid) 02. 01. 2002 31. 05. 2002

23. Anneli Raudvee, ringijuht (lilleseade) 02. 01. 2002 31. 05. 2002

2.3.2 2005/06. õppeaastal koolis töötavad õpetajad

1. Eve Vunk, direktor, muusikalugu, laul 01. 07. 1989

2. Margus Laugesaar, akordion, kitarr, lõõtspill, klaverisaatja 01. 08. 1989

3. Silvi Ugaste, klaver, kontsertmeister 01. 09. 1993

4. Merje Vahula, klaver, kontsertmeister 01. 09. 1995

5. Tiit Tammar, puhkpill (flööt, saksofon, trompet, klarnet) 01. 09. 1996

6. Ingrid Pärnamäe, tants 07. 09. 1998

7. Marika Soone, kunstiõpetus 01. 09. 1999

8. Marian Pääbus, solfedžo, muusikalugu, muusikateooria 01. 09. 1999

9. Sirje Tambi, viiul 01. 09. 2002

10. Riia Lemberg, puhkpill (plokkflööt, flööt, saksofon) 01. 10. 2003

11. Merike Trepp, dirigent (mudilaskoor) 01. 10. 2004

12. Elene Altmäe, dirigent (lastekoor) 01. 10. 2004

13. Thea Tõnupärt, klaver 01. 09. 2004

Kunstidekooli pedagoogid on entusiastlikud ja tegusad – nad osalevad valla kultuurielus nii

ringijuhtide kui ka taidlejatena. Akordioni- ja kitarriõpetaja Margus Laugesaart tuntakse kui

solisti, klaverisaatjat ja rahvapilliansambli juhti. Ta esineb nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

Silvi Ugaste ja Merje Vahula on vajadusel kontsertmeistriks kooride juures, Sirje Tambi

mängib viiuldajate ansamblis, Ingrid Pärnamäe tantsib õpetajate tantsurühmas, Eve Vunk

19

juhatab rahvamaja segakoori ja töötab aastaid lasteaia “Sipsik” lauluringi juhendajana, Elene

Altmäe juhatab naiskoori, Merike Trepp mängib rahvamaja kapellis ja on klaverisaatjaks

rahvamaja segarühmale, Riia Lemberg esineb tihti koos oma õpilastega ja ka

saksofonisolistina.

Kooli pedagoogid on taaselustanud iga aastase kevadise muusikaõpetajate kontserdi.

Kontserdipaikadeks on Katariina koguduse leerimaja, rahvamaja, keskkooli aula. Kooli

õpetajad osalevad ka Rakveres korraldataval ülevabariigilisel muusikakoolide õpetajate

muusikapäevadel.

2.3.3 Lõpetajate õpetajad 1989 - 2006

Nr. Õpetaja ees-ja

perekonnanimi

Eriala Lõpetanud

õpilasi

Tööaastad

1. Anita Jugaste tants 15 1990- 1998

2. Toomas Jugaste flööt 1 1992- 1996

3. Siiri Laanesoo viiul 2 1997- 2002

4. Margus Laugesaar akordion 6 1989- 2006

5. Ivi Lehtmets tants 8 1990- 1992

6. Sigrit Peets kunst 1 1989-1994

1999- 2005

7. Marika Soone kunst 2 1999- 2006

8. Sirje Subbe klaver 9 1991- 1997

9. Sirje Tambi viiul 2 2002- 2006

10. Tiit Tammar plokkflööt, flööt,

klarnet, saksofon

7 1996- 2006

11. Jüri Takjas saksofon 1 1997- 1998

12. Evelin Tiiter kannel 3 1993- 2000

13. Silvi Ugaste klaver 17 1993- 2006

14. Merje Vahula klaver 13 1995- 2006

15. Ingrid Pärnamäe tants 20 1998- 2006

20

2.4 MEENUTUSED ÕPINGUAASTATEST KADRINA KUNSTIDEKOOLIS

2.4.1 Meenutab Riia Lemberg, õpetaja, lõpetas kooli 1997. aastal

Olen lõpetamas kolmandat õppeaastat selles koolis õpetajana, olles samas selle kooli

vilistlane. Lõpetamisest on möödas pea kaheksa aastat ja nii paljugi on selle ajaga

unustustehõlma vajunud.

Tööle asudes olin hämmingus, kui vähe on aegade jooksul muutunud kooli sisetingimused. Ja

kui oma mälusopis sobran, siis peab tunnistama, et klassiruumid on olnud minu õpingute

algusaastatest siiani praktiliselt muutumatud. Pooled ruumid on väiksed ja üsna pimedad tänu

kehvale valgustusele. Mööbel on teab kui vana.... Talvel on suuri probleeme külmaga. Kui

meenutan oma õpingute aegu, siis ei meenu ühtki seika, kus ma oleksin vaadanud koolile

viltu. Usun, et mulle ei tulnud mõttessegi anda hinnangut kooli olukorrale. Kõik oli nii nagu

oli ja nii pidigi olema. Tuleb arvestada, et tol ajal olid võimalused siiski teised ja paremat

loota ei tulnud pähegi. Nüüd, kus võimalused on laienenud, panebki imestama kui aeglaselt

asjad liiguvad, lapsed vajavad ju soodsaid tingimusi edukaks õppetööks. Usun, et praegugi ei

tee lapsed ise sellest suurt numbrit, aga toetus ja tugi võiks valla poolt palju suurem olla, kui

ta seni on olnud. Kuid millal see inimene ikka rahule on jäänud, alati leiab midagi, mille

puhul nina krimpsu tõmmata.

Siiski õppetööks vajalike vahendite olukord on paranenud. Täienenud on pillide kogu,

noodipuldid, noodivara, õpikud jne. Vähemalt ei pea praegused õpilased kasutama saksofoni

huulikuklambri asemel nööri, nagu mina pidin seda esimesel õppeaastal tegema.

Meeldiv üllatus oli leida oma endisest ja praegusest õppeklassis vanad armsad noodipuldid,

mille väärtus on aastatega aina kahanenud. Tundub, et need puldid on küll sama vanad kui

kool, õnneks nüüdseks hoitakse neid ainult armsate aegade meenutamiseks (vähemalt loodan

nii).

Samas kõige tähtsam on inimeste olemasolu, tänu kellele see kool eksisteerib. Pean silmas

kooli eestvedajat Evet, kõiki õpetajaid ja loomulikult õpilasi.

Kummaline oli asuda õpetajaks – kolleegideks samad inimesed, kes mind olid õpetanud.

Minu õpingute ajast töötab praegugi seitse õpetajat ehk siis rohkem kui pool. Ning paljud

neist on juba soliidses eas. Aukartlikult asusin siia tööle, kuid aeg-ajalt mõtlen, kuidas iga asi

siin elus vajab värskendamist, et olla elujõuline ja konkurentsivõimeline. Soov oleks näha

väärikate pedagoogide kõrval rohkem ka noori õpetajaid oma lennukate ideedega ja

21

fantaasiatega, kes julgevad rohkem katsetada. Kõik see aga muidugi sõltub sajast erinevast

faktorist – kui palju on õpilasi, kooli roll kohalikus keskkonnas, motivatsioon noorele

õpetajale jne.

Oma õpilastega töötades tõmban tihti paralleele endaga. Tuttav on nende väsimus, kui nad

raske koolikotiga kell neli mu klassi vajuvad, tuttav on tunne, kus tahaks rohkem õues ringi

joosta kui kodus pilli harjutada. Oh kui raske oli endal omal ajal noote pähe ajada....Tuttav on

esinemiseelne pabistamine ja nässu läinud esinemised ning sellest tulenev paha tuju. Või siis

vastupid i- tuttavad on hetked vaadates neid naerusuid ja säravaid silmi, kui nad on millegi

suurepärasega hakkama saanud. Tuttavad on hetked, kus õpilane ootamatult suudab sind nii

meeldivalt üllatada.

Naljakas! Poleks kunagi arvanud, et pean nüüd ise lapsi ergutama, toetama ja olema kaval, et

neid pilli ja muusika juures hoida. Peab tunnistama, et nüüd tunnen suuremat häbitunnet ja

süüd, kui läksin nahaalselt tundi ning teatasin rõõmsalt ja süüdimatult, et pole jõudnud

harjutada, tuues põhjuseks aja nappust. Samas olgem ausad: harjutamata ülesannete ja lugude

taga oli ikka iseenda laiskus ja viitsimatus tööd teha. Paljusid asju oleks võinud teha teisiti.

Pean tunnistama, et vaadates õpilaste koormust, kiirust ja nõudmisi, siis imestan, et leidub

veel neid tahtjaid ja hakkajaid, kes tegelevad spordi, muusika, tantsu, kunsti....mis iganes

huvialaga.

Õpetajana töötades olen juurelnud huvialahariduse üle. Probleeme on igasuguseid, millele

lahendust ei leia üleöö. Olen täheldanud arvamust, et sellise “nõrga” tasemega lapsed nagu

Kadrina kool vastu võtab, ei saaks Tallinnas ühtegi kooli sisse. Võib-olla tõesti. Kuid miks

mitte anda väiksemate võimetega lapsele ka võimalust osa saada sellest värvikirevast

maailmast. Tihti näen neis suuremat tööindu kui andekamatel. Tegelikult, palju meis üldse on

andekust, enam-vähem on kõik raske ja väga vaevarikka töö tulemus. Samas on hulk neid

noori, kes tahavad muusikas kaugele jõuda ja kes on selle nimel nõus rohkem töötama. See

Näiteks Kadrina kool pakub võimalust ainult instrumenti õppida. Kui muusikateooria on nii

raske, et ei saa hakkama, aga pillimäng tundub sujuvat, miks mitte jätkata siis pillimängu

õpinguid. Olen selle poolt, kuid nüüd seisab kogu kool tegelikult silmitsi suure probleemiga.

Teatud vanuses ja klassis tekib tüdimus ja ained lähevad ka keerulisemateks ning

raskemateks. Olin ise neljandas klassis täiesti valmis muusikakoolist loobuma. Minu puhul

aitas ema karm käsk: ” Ise sa sinna läksid, nüüd pead lõpuni käima!” Nüüd, kus vanematel on

vähem aega laste jaoks ja nad niigi näevad nende elutempot, siis on tunda, et loobumine tuleb

22

kergemalt. Kuid iialgi ei tea, mida elu toob ja mis soovid välja ilmuvad, eriti kui sa oled

kümneaastane laps. Mõned aastad hiljem, kui on vaja hakata tähtsaid valikuid tegema, võid

silmitsi seista tõdemusega, et ei saa minna muusikat edasi õppima, kuna oled teoorias

puudulik .... ja seda tagantjärele õppida? Minagi ei mõelnud üldse võimalusele edasi õppida.

Kuni lihtsalt ühel hetkel lahvatas, et prooviks. Muusikakool oli küll selleks ajaks lõpetatud ja

kõik ained ka läbitud, kuid ma polnud kunagi selle nimel tööd teinud. Ja raske oli. Kuid kes

ütles, et kõik peabki kerge olema ...

Sain ise muusikakoolis õppides tunda nii häid kui halbu aegu, aga see on nii igas asjas. Kuid

ma ei kujutaks ette, kui ma tõesti oleks loobunud õpingutest – huvitavad tutvused

muusikutega, sõbrad, kontserdid nii kodulaval kui väljaspool Eestit, pillimängurõõm – kogu

rõõm muusikast! Ma oleksin palju vaesem inimene.

2.4.2 Meenutab Anete Viise, lõpetas 2006. aastal

Meie peres on kõik inimesed mingit pilli õppinud ning mul on hea meel, et ka mina. Ma ei

tea millal ja miks ma just viiuli kasuks otsustasin, aga see oli mu soov ja siin ma nüüd olen:

harjutamas lõpulugusid. Minu jaoks on muusikakoolis käimise aeg olnud väga raske.

Kui mu õde Maarja muusikakooli klaverit õppima läks, olin ma umbes neljane. Juba siis

ütlesin ma kindla sõnaga, et tahan viiulit õppima minna. Ma mäletan, et esimesel aastal oli

emal ja isal mind raske viiuli juurest ära saada. Tegime siis kokkuleppe, et kui ma ühe asja

saan õpitud, võin natuke mängida.

Teises klassis hakkas huvi juba vaikselt taanduma, kuid ei olnud veel päris kadunud. Kui ma

lõpuks kolmandasse klassi jõudsin, hakkas muusikakoolis käimine mulle vastu, kuna see

võttis palju aega ja kodus tuli teha ka lisatööd.

Algul oli minu õpetajaks Siiri Laanesoo, neljandas klassis tuli Sirje Tambi. Tänu õpetaja

vahetusele ja ees seisvatele eksamitele hakkasin ma ka natuke rohkem harjutama. Ma tahtsin

ka uuele õpetajale head muljet jätta.

23

Viiendas klassis leidsin ma endale eesmärgi mille pärast muusikakoolis edasi käia. Ma

tahtsin pärast viiuli lõpetamist hakata saksofoni õppima. Tänu sellele olen jõudnud

lõpuklassi.

Praegusel hetkel arvan, et muusikakooli lõpetamine tähendab minu jaoks ühe etapi

lõppemist. Kuigi mulle praegu enam muusikakoolis käia ei meeldi, ei kujutaks ma oma elu

ette, et ma poleks siin käinud. Tegelikult olen ma õnnelik, et ma olen siin käinud. Tahaksin

väga kooli lõpetada ja pingutan selle nimel.

2.4.3 Meenutab Dana Vakulenko, lõpetas 2006. aastal

Ma täpselt ei mäleta, mis kuupäev see oli, aga tean, et teises klassis see juhtus. Astusin isaga

autost välja ja me sammusime muusikakooli poole.

Ma mäletan seda tunnet, seda tahet midagi muud teha. Tahtsin juba ammu klaverit õppima

minna. Ma mäletan isegi, mida ma kandsin: musta-valge ruudulist kampsunit ja

punakaslillasid teksapükse.

Oma esimeses tunnis küsisin õpetaja Marian Pääbuselt, et mida need kuldsed asjad seal

klaveri all teevad. Ta seletas mulle ja saingi selle võrra targemaks.

Sain Triin Leesnurmega tuttavaks ja kolmandast klassist hakkasime temaga popitama. Usun,

et see on palju mu praegusele õppeedukusele mõjunud.

Esimestel aastatel ei olnud mul klaverit ja tänu sellel ei osanud ka ma hästi mängida. Kui ma

hiljem klaveri sain, ei läinud mul küll automaatselt paremini, aga teadmine, et klaver on

kodus, andis hea tunde. Nüüd harjutan päris tihti.

Mul on vahel tunne, nagu oleksin muusikakooliga üles kasvanud, sest iga aasta möödus

kuidagi omamoodi.

Esimene eksam oli raske, soovisin, et saaksin selle kiiresti ära tehtud. Õnneks sain solfedžo

kolme ja klaveri nelja miinuse.

Mõned aastad ma lausa vihkasin muusikakooli, sest ei osanud midagi, hinded olid ka halvad.

Kuna ma Kadrinas ei ela, ei saanud ma alati tundides käia, sest need algasid hilja.

24

Kuuendast klassist sain uue klaveriõpetaja - Merje Vahula. Meil tekkisid erimeelsused ja

märtsis või veebruaris sain kolmanda ja see-eest hea õpetaja - Silvi Ugaste.

Ta meeldib mulle väga, sest suudab alati rahulikuks jääda. Ta ei tõsta ka siis häält, kui ma

õppinud ei ole ja lihtsalt kümme korda ühte ja sama nooti valesti mängin.

Muusikakooli on andnud mulle klaverimänguoskuse. Ma tean, mida tähendab seitse aastat

õppida ja olla nende viimaste ja ainukeste hulgas, kes lõpetavad. Me tulime muusikakooli

seitsmekesi, kuid nüüd lõpetavad ainult kolm. Tahan kitarri õppida ja üldse muusikaga

rohkem tegeleda.

Kuid tulevastele muusikakooli õpilastele soovitan: Ärge pange poppi, sest see tuleb teile

endale kahjuks. Muusikaga tegelemine on hea ja nii erined teistest, kes seda ei oska!

2.4.4 Hanna Holmbergi muljed muusikakoolist, lõpetas 5. klassi 2006

Hakkasin muusikakoolis käima teises klassis. Teadsin siis kohe, et hakkan flööti õppima.

Mul on hea meel, et hakkasin siin käima, sest leidsin endale siit palju sõpru.

Muusikakooli õpetajad on samuti toredad. Nad on korraldanud mitmeid üritusi õpilastele ja

ka vanematele. Üks tore üritus oli laste ja vanemate päev, kus lapsed said esineda koos

vanematega. See oli tore! Mulle meeldis ka “Veepidu”, mis toimus ujulas. Õpilased

võistlesid erinevatel aladel ja näkineiuks valiti Doris Katre Truuver, kes nüüd on

muusikakooli lõpetanud.

Meie koolis on saanud traditsiooniks osaleda iga aastasel J. Paku festivalil, mis toimub

Rakveres. Mina ise olen pääsenud lõppkontserdile ühel korral. Seal esitad uuesti oma loo ja

saad kuulata ka žürii musitseerimist.

Olen osalenud ka flöödikonkursil, aga seal mul väga hästi ei läinud, sest pabistasin liiga ja

minu pala ei tulnud hästi välja.

Koos Johanna Kristiinaga, kes mängib samuti flööti, käisime puhkpilli suvelaagris

Põltsamaal. Kuna ma polnud seal varem käinud, oli see väga huvitav kogemus.

Laagris mängisime nii orkestris kui ka ansamblis. Orkestri dirigent oli Saksamaalt ja

juhendamine toimus inglise keeles. Pillimängu õppimisel oli meile toeks ka meie õpetaja Tiit

Tammar.

25

KOKKUVÕTE

Öeldakse, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.

Teades, et siiani ei olnud keegi uurinud ega kirja pannud Kadrina Kunstidekooli

algusaastatel toimunut, valisin teemaks kooli kroonika koostamise. Üllatusega avastasin, et

materjale on väga vähe. Õnneks on kooli algusest peale olnud koolil üks ja sama direktor,

kellelt sain mitmetele mind huvitanud küsimustele vastused. 17 aastat on ühe kooli vanuseks

väga lühike aeg. 17 aastat on aga inimese mälu jaoks juba piisav aeg, et kõik enam ei meenu,

kõike enam ei mäleta.

Antud töö eesmärgiks oli anda ülevaade Kadrina Kunstidekooli asutamisest ja tegutsemisest

kooli algusest kuni tänapäevani.

Oma tööd alustasingi olemasolevate materjalide uurimise ja süstematiseerimisega. Kogusin

kokku kontserdikavad ja kooli tutvustavad ajaleheartiklid. Kuna esimese kaheksa aasta kohta

on dokumente vähe säilinud, siis küsitlesin kooli direktorit Eve Vunki ja palusin vilistlastel

kirjutada mäletusi oma kooliajast. Kahjuks oli ka vilistlasi, kes ühel või teisel põhjusel oma

mälestustest ei kirjutanud.

Kirjutasin ka õppeaastate kaupa, mis koolis toimus, kus käidi esinemas jms. Nagu lisast näha

on, saab esimesed märkmed teha alles 1996/97. õppeaastast (kool alustas 1989. aastal).

Osade ürituste ja kontsertide toimumise kohta puuduvad kuupäevalised andmed.

Kadrinas on aegade jooksul väärtustatud kultuuri. Töö alguses andsin lühikese ülevaate

Kadrinas elavatest kultuuritegelastest. Sain teada palju huvitavat. Näiteks ei teadnud ma

varem, et meile kõigile teada “Mutionu pidu” autor Alide Dahlberg on Kadrina kandist pärit.

Eraldi peatükina käsitlesin Kadrina muusikaelu.

Töö ei ole kindlasti veel lõplik, sest iga uus õppeaasta toob midagi uut ja huvitavat

Kadrina Kunstidekooli õpilastele ja õpetajatele. Loodan, et nüüd on kooli kroonika

koostamisele väike tõuge antud ja edspidi koolis toimuvad sündmused leiavad põhjalikuma

ja täpsema jäädvustamise.

26

ALLIKAD JA KASUTATUD KIRJANDUS

Leppik, E. (1996). Mida Kadrina vallas vaadata. Võiduvere.

Leppik, E. (2000). Kultuurilooline Kadrina. Laiuse.

Leppik, E. (2003). Kirjanduslikke seiku Kadrina kandist. Kadrina.

Leppik, E. (2004). Läbi kultuuriloolise Kadrina. MTÜ Neeruti Selts.

Tammik, R. (2005). Kadrina kihelkond läbi aegade. Pärnu: AS Trükk

Uusküla, T. (2005). Kadrina rahvamaja läbi 75 aasta. MTÜ Neeruti Selts.

Kaust 1996/97 – 2000/01 õppeaastatest. Asukoht Kadrina Kunstidekoolis.

Kaust 2001/02 – 2002/03 õppeaastatest. Asukoht Kadrina Kunstidekoolis.

Kaust 2003/04 – 2004/05 õppeaastatest. Asukoht Kadrina Kunstidekoolis.

Vunk Eve : Autori küsitlus. Üleskirjutis. Kadrina, 10 aprill 2006.

Uusküla, T. (2005). Tuntud inimesed. [http/www. kadrina.ee/info/tuntud.htm]

Uusküla, T. (2005). Vallakeskus Kadrina. [http/www. kadrina.ee/info/kadrina-alevik.htm]

27

Lisa 1 I Kihelkondliku laulupäeva kava

11. juunil 1933. aastal Kadrinas toimunud I kihelkondliku laulupäeva kava

13.30 Kogunemine rongkäiguks

14.40 Avamine

Segakoorid

1. Looja vägevus- E. Võrk

2. Sääl kord kasvab- M. Lüdig

3. Palumine- A. Kapp

4. Laulik- E. Võrk

5. Hõiskame kooris- T. Vettik

16.30 Kõne- prof. Jüri Uluots

Meeskoorid

1. Sind surmani- A. Kunileid

2. Munamäel- K. A. Hermann

Puhkpilliorkestrid

1. Avamäng “Fiest”- V. H. Silvedel

2. Hõissa simman- E. Leinev

3. Kalurite tants- E. Leinev

4. Marss “Kodumaa”- R. Kull

19.30 Segakoorid

1. Ärka üles, isamaa- A. Läte

2. Kits ja hunt- M. Lüdig

3. Saarlaste laul- V. Nerep

4. Las kasvame- V. Nerep

Lõppsõna ja hümn

Johannes Luther Joosep Siiak

28

Lisa 2 Kokkuvõtted õppeaastatest

1996-1997 ÕPPEAASTA

Märtsis külastati Eira Muusikakooli Soome Vabariigis. Koos esineti ühiskontserdil.

Augusti lõpus käisid Kadrina Kunstidekooli tantsurühm (õpetaja Anita Jugaste) ja keskkooli

koor (Eve Vunk) Soome Vabariigis Mikkelis. Koos Mikkeli kooriga Cantus Michaelis anti

tore ühiskontsert. Kontsertmeistrina osales Silvi Ugaste (v.t. foto 5).

1998/1999 ÕPPEAASTA

Detsembris käisid kooli esindajad kontsertreisil Helsingis. Koos Eira- ja Rakvere

Muusikakooli õpilastega esineti Vanas Kirikus Helsingis. Õpilastest esinesid Tuuli Piirsalu

(viiul), Riia Lemberg (saksofon), Kairit Teterin, Jürgen Eessaar (klaver) ja Erki Kimber

(akordion).

17. veebruaril esineti Virumaa muusikakoolide ühiskontserdil Tapa Kultuurikojas. Kooli

esindasid Kaia Kabanen, Madis Holm, Mary-Ann Eessaar, Jan Holtsmann, Tuuli Piirsalu,

Riia Lemberg, Riina Kalmet ja Kristina Kongi.

27. veebruaril oli õpilastel võimalus külastada Teater “Estonia” Talveaeda. Läbi kontsertsarja

“See ongi suur muusika” tutvustati vaskpuhkpille. Meie kooli õpilane Riia Lemberg esitas

saksofonil H. Poth`i “Romansi”.

Kevadel toimus kooli 10. aastapäeva kontsert.

1999/2000 ÕPPEAASTA

Õppeaasta alguses avati taas kunstiosakond (õpetaja Marika Soone, kunstiajalugu õpetaja

Sigrit Peets). I - VI klassis hakkas solfedžo andma Marian Pääbus.

17.-19. oktoobril osaleti Eira Muusikakooli, Rakvere Muusikakooli ja Kadrina Kunstidekooli

õpilaste ja õpetajate sõpruskontserdil Rakveres. Meie kooli esindasid: Kadri Kuusk (laul),

Kaia Kabanen, Katrin Kaasik, Maris Meos ja Tuuli Piirsalu (klaver) ja Riina Kalmet (flööt).

Detsembris toimusid jõulu- ja advendikontserdid ja oli kunstiosakonna õpilaste tööde näitus.

16. veebruaril toimus Kadrinas maakonna muusikakoolide ühiskontsert.

29

23. veebruaril osaleti Eesti Vabariigi 82. aastapäeva kontserdil keskkooli aulas.

4. märtsil külastati teater “Estonia” Talveaeda, kus läbi kontsertsarja “See ongi suur

muusika” tutvustati õpilastele lähemalt puupuhkpille. Kadrina Kunstidekoolist oli võimalus

musitseerida Riina Kalmetil ja flöödiansamblil T. Tammaru juhendamisel.

Võeti osa maakonna erialakonkurssidest viiuli, akordioni ja kitarri erialadel.

Osaleti puhkpilli õpilaste konkursil Viljandis.

23. aprillil toimus kevadkontsert keskkooli aulas.

Tantsuosakonna kevadkontsert toimus mais, 17.-20. juulil võeti osa Soome- Eesti tantsupeost

Helsingis.

Juulis osalelesid kunstiosakonna õpilased suvelaagris Vainopeal, viiuliõpilased Haapsalus,

puhkpilliõpilased Põltsamaal ja akordioni eriala õpilased täiendasid oma oskusi Tartus.

2000/01 ÕPPEAASTA

Alates sellest õppeaastast ei ole koolis enam kandleklassi.

Õppeaasta oli väga teguderohke. VII klassi tantsurühm käis 6.-13. septembril Kadrina valla

kultuuridelegatsiooni koosseisus Norras, Trogstadi kiriku 700. aasta juubeliüritustel.

2.detsembril toimus Eira Muusikakooli, Rakvere Muusikakooli ja Kadrina Kunstidekooli

ühiskontsert Helsingis, kus meie kooli esindasid Riina Kalmet, Kristina Kongi ja Siim

Holtsmann.

Toimusid jõulukontserdid Kadrina Rahvamajas, Kadrina Lasteaias ja Kadrina Keskkooli

aulas. Detsembris oli kunstiosakonna õpilaste tööde talvenäitus spordihoone fuajees.

Ida- ja Lääne-Virumaa muusikakoolide talvekontserdil Jõhvis (31. jaanuaril) esinesid Riina

Kalmet (flööt), Priit Rusalepp (klarnet), Helena Sork (klaver), Maarja Vaikmaa ja Maarja

Tipp (viiul).

11. märtsil toimus leerimajas Kadrina Kunstidekooli ja Rakvere Kaurikooli õpilaste

ühiskontsert.

14. märtsil piirkondlikust puhkpilli erialakonkursist Toilas võtsid osa Riina Kalmet, Priit

Rusalepp ja Siim Holtsmann.

12. aprillil toimus keskkooli aulas kooli vilistlase, Viljandi Kultuurikolledži üliõpilase Riia

Lembergi ja Viljandi Kultuurikolledži õpilaste kontsert.

30

17. - 20. mail toimus Kadrinas Mora ja Trogstadi Kultuurikoolide, Janakkala ja Eira

Muusikakoolide ning Kadrina Kunstidekooli õpilaste sõprusfestival.

Mais osalesid meie kooli õpilased Kadrina Keskkooli delegatsiooni koosseisus Leedus ja

esinesid sealsel sõpruskontserdil.

25. mail toimus tantsuosakonna kevadkontsert Vohnja lasteaed-algkoolis.

Tantsuosakonna õpilased osalesid Virumaa tantsupeol Rakveres (26. mai) ja VII klassi

tantsurühm osales 16. – 31. juunil Portugalis rahvusvahelisel folkloorifestivalil.

Kunstiosakond sai sellel aastal uued ruumid spordihoones ja korraldas sealses fuajees

püsinäituseid. Juulis osaleti kunstilaagris Vainopeal.

Juulis võttis Riina Kalmet osa puhkpilliõpilaste suvelaagrist Põltsamaal.

2001/02 ÕPPEAASTA

Õppeaasta alguses toimusid koolis suured muudatused. Koorid, tantsurühmad, solistid ja

ansamblid – kõik kuuluvad nüüd Kadrina Kunstidekoolile.

Õppeaasta oli väga edukas. Laulupeole pürgis kolm koori ja kõik nad sinna ka pääsesid.

Laste- ja poistekoor, õpetaja Rein Inno juhendamisel, said II kategooria ja mudilaskoor,

õpetaja Merike Trepi juhendamisel, I kategooria.

Väga tublid olid ka tantsurühmad. 10 rühmast pääses tantsupeole 8.

Seoses IX noorte laulu- ja tantsupeoga toimus Tallinnas ka õpilastööde näitus “Ei ole üksi

ükski maa” ja sinna valiti meie kooli kunstiõpilase Laura Kalja töö.

Muusika- ja kunstiõpilased käisid 10. novembril kontserdi- ja näitusekülastusel Tallinna

Talveaias ja Kullo kunstikeskuses. Talveaias tutvustati lastele lähemalt puhkpille.

6. veebruaril võeti osa muusika- ja kunstidekoolide Talvemuusikapäevadest Iisakus. Kooli

esindasid puhkpilliansambel koosseisus Priit Rusalepp (klarnet), Kauri Lemberg (saksofon)

ja Hanna Holmberg (flööt), Kalev Mölder I klassist (viiul), Sandra Mark II klassist (klaver) ja

Helena Sork VII klassist (klaver). Samuti IV klassi tantsurühm.

12. veebruaril esineti lastevanemate üldkoosolekul.

31

1. märtsil toimus Kadrina ujulas Veepidu. Osaleda võisid kõik kunstidekooli õpilased. Tehti

vesiaeroobikat, toimusid võistlusmängud vees, võiduujumine. Tehti näomaalinguid, toimus

veega seotud esemete (joonistuste) näitus. Esitati muusikapalu mis olid seotud veega. Õhtu

tipphetkeks oli kunstidekooli näkineiu valimine. Näkineiuks valiti Doris Katre Truuver.

Toimusid erinevate erialade kontserdid keskkooli aulas ja kiriku leerimajas.

Tantsuosakonna õpilased esinesid ka 13. aprillil Kadrina valla 10. aastapäeva kontserdil ja

Virumaa noorte tantsupeol Vokas. Koorid esinesid emadepäeva kontserdil Kadrina

Keskkooli aulas ja osalesid ka Rakveres Virumaa noorte laulupeol.

Esmakordselt hakati Kadrinas tähistama rahvusvahelist tantsupäeva ja 30. aprillil toimuski

õpetaja Ingrid Pärnamäe tantsurühmade kontsert.

Rahvatantsijad, solistid ja ansamblid osalesid Kadrina Keskkooli delegatsiooni koosseisus

Benes, Läti Vabariigis.

31. mail toimus lõpuaktus ja kontsert kooli aulas ja samal päeval esineti ka Kadrina

Keskkooli toetajatele ja sponsoritele.

24. – 29. juunil osalesid tantsuoskonna õpilased noorte tantsupeol Tallinnas.

Juulis osalesid kunstiosakonna õpilased maalilaagris Vainopeal. Kõigi erialade õpilastel oli

võimalus esineda kontsertidel Kadrina kiriku leerimajas ja rahvamajas.

Kooli tegemisi tutvustati valla ajalehes “Kodukant”.

2002/03 ÕPPEAASTA

Septembrist alustas viiuliõpetajana Sirje Tambi.

Sügisel osaleti Kadrina keskkooli 100. aastapäeva üritustel. Esineti külaliste pidulikul

vastuvõtul ja kontsert-aktusel.

Isadepäeval oli Kadrina rahvamajas suur ühiskontsert, kus sai kuulata ka meie kooli õpilaste

pillimängu, laulu ja vaadata tantsurühmade esinemist.

Õpetajad kohtusid Käina Kunstidekooli pedagoogidega.

Rakveres toimusid Jaan Paku nimelised noorte muusikute päevad, millest võtsid aktiivselt

osa ka meie kooli õpilased.

32

Nagu igal aastal, nii esineti ka nüüd jõulu- ja advendikontsertidel Kadrina rahvamajas,

keskkooli aulas ja lasteaias.

Osalesime Virumaa muusika- ja kunstidekoolide “Talvemuusikapäeval” Rakveres. Meie

koolist osalesid Johanna Kristiina Saar (plokkflööt), Sandra Mark, Mirjam Lepiksaar ja

Helena Sork (klaver) ja Madis Lepiksaar (kitarr).

Klaveriõpilaste Virumaa piirkondlikul konkursil Kiviõlis esindas meie kooli Sandra Mark.

Kadrina kiriku leerimajas toimus kooli vilistlaste ja endiste õpilaste Riina Kalmeti, Marit

Rütmani ja Mary-Ann Eessaare kontsert.

Osaleti ka emadepäeva kontserdil Kadrina Keskkoolis ja keskkooli sõpruskoolide festivalil

Kadrinas.

Kunstiosakonna õpilaste tööde näitused olid aastaringselt üleval Kadrina Spordi OÜ fuajees.

Emadepäeva näitus pandi üles Kadrina Keskkoolis ja näitus rahvusvaheliseks

koorikonkursiks Kadrina rahvamajas. Kunstiosakonna õpilased osalesid ka suvel

praktikalaagris Vainopeal.

Kõigi erialade õpilaste kontserdid Kadrina Keskkooli aulas.

Õppeaasta kõige huvitavamaks sündmuseks oli maaprojekt Neerutis seoses Andrus Kivirähki

näidendiga “Kalevipoeg”. Projektis osalesid muusika-, tantsu- ja kunstiosakondade õpilased.

2003/04 ÕPPEAASTA

Oktoobris esineti õpetajatepäeva kontserdil Kadrina Keskkoolis.

17. novembril osalesime Eesti Muusikakoolide Liidu 10. aastapäevale pühendatud kontserdil

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Esinesid Rakvere, Tapa, Kunda, Väike-Maarja

Muusikakoolide ja Kadrina Kunstidekooli õpilased. Meie kooli esindasid Eliisa Mölder

(laul), Hanna Holmberg (flööt), Laura Liisa Lankei (klaver), Kadri Triin Kikkas (viiul),

Kadri Ambos (flööt) ja Madis Lepiksaar (kitarr).

29. novembril toimusid II Jaan Paku nimelised rahvusvahelised noormuusikute päevad

“Rakvere 2003”. Meie kooli esindasid: kitarriduo koosseisus Erki Kimber ja Madis

Lepiksaar, akordioniduo koosseisus Taavet Schotter ja Kalev Pallon, flöödiduo koosseisus

Kadri Ambos ja Hanna Holmberg ning viiuliduo koosseisus Kadri Triin Kikkas ja Maris

Meos.

33

Meie õpilased esinesid isadepäeva kontserdil rahvamajas, jõulukontserdil lasteaias ja

advendikontsertidel rahvamajas ja keskkooli aulas.

17.-29. detsembril oli kunstiosakonna õpilastööde näitus Kullo galeriis ja Tallinnas

Rahvusraamatukogus.

Seoses eeloleva laulu- ja tantsupeoga, võeti osa tantsurühmade ja lastekooride

ühendproovidest Rakveres.

13. veebruaril võeti osa Virumaa muusika- ja kunstidekoolide Talvemuusikapäevast

Kiviõlis. Meie kooli esindasid Laura Liisa Lankei (klaver), Madis Lepiksaar (kitarr) ja

plokkflöödiansambel koosseisus Anni Tedremaa, Lisette Laisaar ja Bertha Kiur.

28. veebruaril Lääne- Virumaa klaveriõpilaste konkursil Rakveres saavutas Everin Kanger II

koha, meie koolist osalesid veel Laura Liisa Lankei, Mirjam Lepiksaar ja Eva Kaarin Viise.

Samal päeval toimuval solfedžo- ja muusikaloo olümpiaadil Jõhvi Muusikakoolis osalesid

Madis Lepiksaar IV kl. ja Lea Pallon VI kl.

12. märtsil toimus Kadrinas esimene akordionimuusikapäev Margus Laugesaare

eestvedamisel.

16. märtsil toimuvast akordioniõpilaste piirkondlikust konkursist Ahtme Muusikakoolis

võtsid osa Kalev Pallon, Erki Kimber ja Taavet Schotter. Viiuli- ja kitarriõpilaste

piirkondlikul konkursil Kohtla- Järve Muusikakoolis osalesid Kadri Triin Kikkas ja Madis

Lepiksaar (17.märts).

16. märtsil oli õpilastel võimalik kuulata Imre Eenmaa (kontrabass) kontserti keskkooli aulas.

17. aprillil toimus Kadrina Kunstidekooli 15. aastapäeva kontsert ja näitus Kadrina

Keskkoolis.

1. mail andsid Kadrina kiriku leerimajas kontserdi Tallinna Muusikakeskkooli õpilased, kooli

endised õpilased, Riina Kalmet ja Marit Rütman.

Meie kooli õpilased esinesid ka emadepäeva kontserdil rahvamajas ja Läsna Rahvamajas.

34

23.-26. mail toimus Kadrina õpilaste ja õpetajate reis valla sõprusvalda Janakkalasse.

Õpilastest oli kaasas ja esinesid kontserdil Kadri Triin Kikkas, Kauri Lemberg, Madis

Lepiksaar ja Priit Rusalepp.

28. juunist – 4. juulini osaleti Tallinnas XXIV üldlaulupeol ( 2 koori) ja XVII üldtantsupeol

( 4 rühma).

2004/05 ÕPPEAASTA

1. septembril alustas koolis tööd klaveriõpetaja Thea Tõnupärt, kes töötab ka Eesti Muusika-

ja Teatriakadeemias.

10. oktoobril toimus I ülevabariigiline õpetajate galakontsert Rakveres. Kadrina

Kunstidekoolist osalesid Margus Laugesaar, Merje Vahula, Sirje Tambi ja Riia Lemberg.

Kohtla-Järvel toimuval konkursil “Viru lauluke” osalesid Eliisa Mölder ja Kristiina Orav.

19. novembril toimus ühiskontsert Eira Muusikakooli ja Kadrina Kunstidekooli õpilaste ja

õpetajatega Kadrina Keskkooli aulas.

20.- 21. novembril toimusid juba kolmandat korda Jaan Paku nimelised rahvusvahelised

noormuusikute päevad Rakvere Gümnaasiumis. Meie koolist osalesid plokkflöödiansambel

Lisette Laisaar, Anni Tedremaa, Mariliis Tiiter ja Triine Viirmann, flöödiduo Hanna

Holmberg ja Johanna Kristiina Saar, viiuliduo Kadri Triin Kikkas ja Maris Meos,

akordioniduo Erki Kimber ja Taavet Scotter. Laura Liisa Lankei saatis klaveril Hanna ja

Johanna Kristiina flöödimängu.

Lisaks igaaastastele jõulu- ja advendikontsertidele lasteaias, rahvamajas ja keskkoolis, anti

kontsert detsembris ka Vaeküla Koolis ja Neeruti Seltsi jõulupeol Kadrina Raamatukogus.

Detsembris toimus Väike-Maarja Muusikakoolis puhkpillipäev, millest võtsid osa Hanna

Holmberg ja Johanna Kristiina Saar.

11. veebruaril toimuval Virumaa muusikakoolide Talvemuusikapäeval Tapa Kultuurikojas

osalesid Iida Anette Allikmaa (klaver), plokkflöödiansambel koosseisus: Triine Viirmann,

35

Mariliis Tiiter, Bertha Kiur, Lisette Laisaar ja Anni Tedremaa, Doris-Katre Truuver (klaver),

Kadri Triin Kikkas ja Maris Meos (viiul), Johanna Kristiina Saar, Hanna Holmberg ja Kadri

Ambos (flööt), Taavet Schotter (akordion) ja Madis Lepiksaar (kitarr).

19. veebruaril solfedžo- ja muusikaloo olümpiaadil Jõhvi Muusikakoolis osales Laura Liisa

Lankei.

Eesti Vabariigi 87. aastapäevale pühendatud kontsertidel esineti keskkooli aulas ja Vohnja

Lasteaed-algkoolis.

11. märtsil toimus meie kooli eestvedamisel II ülevirumaaline akordionimuusikapäev.

Seekordseks külalisesinejaks olid Liis Jõgar Luunja Kultuurimajast ja H. Elleri nimelise

Tartu Muusikakooli akordionistide ansambel. Meie koolist esinesid Kalev Pallon (lõõtspill)

ja Taavet Schotter (akordion).

11. märtsil puhkpillieriala piirkondlikul konkursil Väike- Maarja Muusikakoolis osalesid

õpetaja Riia Lembergi juhendamisel Anni Tedremaa ja Bertha Kiur (plokkflööt) ning õpetaja

Tiit Tammari õpilased Hanna Holmberg ja Johanna Kristiina Saar (flööt).

Klaverieriala piirkondlikul konkursil Ahtme Muusikakoolis osalesid 16. märtsil Laura Liisa

Lankei ja Sandra Mark õpetaja Merje Vahula juhendamisel.

W. A. Mozarti 250. sünniaastapäevale pühendatud kontsert “Mängime Mozartit” toimus 8.

aprillil Kadrina Katariina koguduse leerimajas. Mängiti Mozarti ja tema kaasaegsete

muusikat. Toredaid vahepalasid Mozarti elust lugesid Teili Piiskoppel, Everin Kanger ja

Doris- Katre Truuver.

15. aprillil Kadrina Keskkoolis toimunud laulukonkursil “Mõnusas rütmis” osalesid ka meie

kooli eelklassi ja lauluosakonna õpilased. Rakveres toimunud kitarrimuusikapäeval osales

Madis Lepiksaar.

Muusikaosakonna õpilased, kelle vanemad laulavad segakooris, musitseerisid koos

vanematega 22. aprillil Kadrina segakoori kontserdil.

36

29. aprillil tähistati rahvusvahelist tantsupäeva Ingrid Pärnamäe tantsulaste kontserdiga.

1. mail toimus muusikaosakonna õpetajate kevadkontsert Kadrina Katariina koguduse

leerimajas.

Kunstiosakonna õpilased Janne Rist ja Lea Pullerits osalesid Märjamaal kunstikonkursil

“Üllatav leid”. Kunstiosakonna õpilased osalesid ka Jõgeval IV eelprofessionaalse kunsti

festivalil “EPKF 2005”.

6. – 7. mail toimunud V rahvusvahelisel muusikafestivalil “Kadrina 2005” osalesid

viiuliansambel, plokkflöödiansmbel, Kalev Pallon ja V, VII klassi tantsijad.

Juunis käisid Kalev Pallon ja VII klassi tantsurühm koos õpetajate Ingrid Pärnamäe ja

Margus Laugesaarega kontsertreisil Kadrina valla sõprusvallas Trogstadis (Norra

Kuningriigis).

Lastekoor osales Toilas Virumaa lastelaulupäeval ja mudilaskoor võttis osa Porkuni

Veelaulupäevast.

VII Võru akordionimuusikapäevadel osalesid Kalev Pallon ja Taavet Schotter õpetaja

Margus Laugesaare juhendamisel. Põltsamaal puhkpilli suvelaagrist võtsid osa Hanna

Holmberg ja Johanna Kristiina Saar koos õpetaja Tiit Tammariga.

37

Lisa 3 Konkurssidel osalenud ja enim esinenud õpilased

A. Piirkondlikel konkurssidel osalenud õpilased

Õpilane Eriala Aasta Õpetaja

Elene Kajalainen akordion 1994 Margus Laugesaar

Kairit Teterin klaver 1994 Sirje Subbe

Kaisa Tahlfeld klaver 1994 Sirje Subbe

Karin Truuver klaver 1995 Sirje Subbe

Riina Kalmet flööt 1996 Tiit Tammar

Kersti Kuldma klaver 1997 Merje Vahula

Priit Rusalepp klarnet 1998 Tiit Tammar

Riina Kalmet flööt 1998 Tiit Tammar

Tuuli Piirsalu viiul 2000 Siiri Laanesoo

Mary-Ann Eessaar viiul 2000 Siiri Laanesoo

Priit Rusalepp klarnet 2001 Tiit Tammar

Siim Holtsmann saksofon 2001 Tiit Tammar

Riina Kalmet flööt 2001 Tiit Tammar

Sandra Mark klaver 2003 Merje Vahula

Madris Lepiksaar kitarr 2004 Margus Laugesaar

Kadri Triin Kikkas viiul 2004 Sirje Tambi

Kalev Pallon akordion 2004 Margus Laugesaar

Erki Kimber akordion 2004 Margus Laugesaar

Taavet Schotter akordion 2004 Margus Laugesaar

Laura Liisa Lankei klaver 2005 Merje Vahula

Laura Liisa Lankei klaver 2006 Thea Tõnupärt

Angela Veronika Breivel viiul 2006 Sirje Tambi

38

B. Kontsertidel kõige sagedamini esinenud õpilased

Klaver: Piret Jurtšenko, Maarja Kuldjärv, Tuuli Vunk, Kadri Maadla, Külli Paulus, Kaisa

Tahlfeld, Kairit Teterin, Tuuli Piirsalu, Karin Truuver, Raul Tambek, Marin Mägi, Kristi

Viltrop, Helena Sork, Jane Sork, Jürgen Eessaar, Raul Vallaste, Marin Meos, Kaia Kabanen,

Katrin Kaasik, Doris Katre Truuver, Sandra Mark, Lea Pallon, Mirjam Lepiksaar, Triinu

Sikk, Laura Liisa Lankei, Melissa Oja, Iida Anette Allikma

Akordion: Elene Kajalainen (Altmäe), Margo Peetsalu, Erki Kimber, Peeter Onton, Kalev

Pallon, Taavet Schotter

Kannel: Kristi Keskküla, Anni Ruudi

Plokkflööt: Egne Kriks, Anni Tedremaa

Saksofon: Katrin Lehemets, Riia Lemberg, Kauri Lemberg

Viiul: Tuuli Piirsalu, Maarja Tipp, Mary-Ann Eessaar, Kadri Triin Kikkas, Maris Meos,

Angela Veronika Breivel

Klarnet: Priit Rusalepp

Flööt: Riina Kalmet, Kristiina Kongi, Marit Rütman, Kadri Ambos, Hanna Holmberg,

Johanna Kristiina Saar

Kitarr: Jan Holtsmann, Madis Lepiksaar

Laul: Eliisa Mölder

Muusika erialal on lõpetanud või õpivad edasi:

Indrek Jurtšenko EMA (lõpetanud 2000)

Elene Kajalainen (Altmäe) Tallinna Õpetajate Seminar (lõpetanud 2000)

Marit Rütman Tallinna Muusikakeskkool

Riina Kalmet EMTA

Mary-Ann Eessaar Tallinna Muusikakeskkool

39

Lisa 4 Vilistlased 1991-2006

Nr. Ees- ja perekonnanimi Eriala Lõpetamise

aasta

Õpetaja

1. Indrek Jurtšenko akordion 1991 M. Laugesaar

2. Pirjo Jaanimägi klaver 1993 S. Subbe

3. Piret Jurtšenko klaver 1993 S. Subbe

4. Külli Paulus klaver 1993 S. Subbe

5. Ivo Võsa kunst 1993 S. Peets

6. Kristi Polt tants 1994 I. Lehtmets

7. Piret Karri tants 1994 I. Lehtmets

8. Liina Heide tants 1994 I. Lehtmets

9. Egle Poom tants 1994 I. Lehtmets

10. Kadri Maadla tants 1994 I. Lehtmets

11. Anni Ruudi tants 1994 I. Lehemets

12. Katrin Lehemets tants 1994 I. Lehemets

13. Kristi Keskküla tants 1994 I. Lehemets

14. Evelin Otti akordion 1994 M. Laugesaar

15. Maarja Kuldjärv klaver 1994 S. Subbe

16. Kaidi Sõrm klaver 1994 S. Subbe

17. Katrin Lehemets klaver 1995 S. Subbe

18. Kadri Maadla klaver 1995 S. Subbe

19. Elene Kajalainen akordion 1995 M. Laugesaar

20. Marin Mägi klaver 1996 M. Vahula

21. Erle Saare klaver 1996 M. Vahula

22. Kaisa Tahlfeld klaver 1996 S. Subbe

23. Helina Vallaste flööt 1996 T. Jugaste

24. Tuuli Vunk klaver 1996 S. Subbe

25. Raul Tambek klaver 1996 S. Ugaste

26. Helen Elbra tants 1997 A. Jugaste

27. Elar Endoja tants 1997 A. Jugaste

40

28. Martin Holm tants 1997 A. Jugaste

29. Vaido Kontkar tants 1997 A. Jugaste

30. Ann Kuslap tants 1997 A. Jugaste

31. Kristel Kuusik tants 1997 A. Jugaste

32. Silver Lahi tants 1997 A. Jugaste

33. Maarja Murumägi tants 1997 A. Jugaste

34. Evar Pani tants 1997 A. Jugaste

35. Helina Piiskoppel tants 1997 A. Jugaste

36. Maret Puskar tants 1997 A. Jugaste

37. Kristjan Põldaas tants 1997 A. Jugaste

38. Armin Riiet tants 1997 A. Jugaste

39. Marita Tatsi tants 1997 A. Jugaste

40. Marju Teiva tants 1997 A. Jugaste

41. Kristi Keskküla kannel 1997 E. Tiiter

42. Egne Kriks plokkflööt 1997 T. Tammar

43. Kärt Ojavee kannel 1997 E. Tiiter

44. Tuuli Piirsalu klaver 1997 M. Vahula

45. Maarja Rahnu klaver 1997 M. Vahula

46. Anni Ruudi kannel 1997 E. Tiiter

47. Tiina Sakk klaver 1997 M. Vahula

48. Nele Tamberg klaver 1997 M. Vahula

49. Kairit Teterin klaver 1997 M. Vahula

50. Katrin Lehemets saksofon 1997 J. Takjas

51. Riia Lemberg saksofon 1997 T. Tammar

52. Kadri Haavajõe klaver 1999 M. Vahula

53. Pille Klimask akordion 1999 M. Laugesaar

54. Tuuli Piirsalu viiul 1999 S. Laanesoo

55. Helin Piirisalu klaver 2000 S. Ugaste

56. Kaisa Põldaas klaver 2000 S. Ugaste

57. Karin Truuver klaver 2000 M. Vahula

58. Ingrid Aas tants 2000 I. Pärnamäe

59. Mario Ermas tants 2000 I. Pärnamäe

41

60. Linde-Riin Hallikmann tants 2000 I. Pärnamäe

61. Mihkel Holm tants 2000 I. Pärnamäe

62. Anni Petrovits tants 2000 I. Pärnamäe

63. Kaisa Põldaas tants 2000 I. Pärnamäe

64. Uku Rummi tants 2000 I. Pärnamäe

65. Tõnn Sikk tants 2000 I. Pärnamäe

66. Kadri Toome tants 2000 I. Pärnamäe

67. Mihkel Visnapuu tants 2000 I. Pärnamäe

68. Jürgen Eessaar klaver 2001 S. Ugaste

69. Riina Kalmet flööt 2001 T. Tammar

70. Gülnara Kongi klaver 2001 S. Ugaste

71. Helena Sork klaver 2001 M. Vahula

72. Jane Sork klaver 2001 M. Vahula

73. Kristiina Kongi flööt 2001 T. Tammar

74. Maret Kongi klaver 2001 S. Ugaste

75. Riin Alamets tants 2001 I. Pärnamäe

76. Veiko Aunapuu tants 2001 I. Pärnamäe

77. Liis Jaanimäe tants 2001 I. Pärnamäe

78. Marit Karjus tants 2001 I. Pärnamäe

79. Janelle Koskinen tants 2001 I. Pärnamäe

80. Kauri Lemberg tants 2001 I. Pärnamäe

81. Margit Piirma tants 2001 I. Pärnamäe

82. Tanel Sihver tants 2001 I. Pärnamäe

83. Sille Tammik tants 2001 I. Pärnamäe

84. Meeri Visnapuu tants 2001 I. Pärnamäe

85. Eero Piirisalu klaver 2002 S. Ugaste

86. Maarja Tipp viiul 2002 S. Laanesoo

87. Raul Vallaste klaver 2002 S. Ugaste

88. Kaia Kabanen klaver 2003 S. Ugaste

89. Marin Meos klaver 2003 S. Ugaste

90. Karin Kaare klaver 2004 S. Ugaste

91. Katrin Kaasik klaver 2004 S. Ugaste

42

92. Erki Kimber akordion 2004 M. Laugesaar

93. Kauri Lemberg saksofon 2004 T. Tammar

94. Janne Rist kunst 2004 M. Soone

95. Priit Rusalepp klarnet 2004 T. Tammar

96. Maarja Vaikmaa viiul 2004 S. Tambi

97. Maarja Viise kunst 2004 M. Soone

98. Alexsander Maasik saksofon 2005 T. Tammar

99. Lea Pallon klaver 2005 S. Ugaste

100. Teili Piiskoppel klaver 2005 S. Ugaste

101. Linda Rusalepp klaver 2005 S. Ugaste

102. Doris- Katre Truuver klaver 2005 M. Vahula

103. Kristi Viltrop klaver 2005 M. Vahula

104. Everin Kanger klaver 2006 S. Ugaste

105. Kalev Pallon akordion 2006 M. Laugesaar

106. Dana Vakulenko klaver 2006 S. Ugaste

107. Anete Viise viiul 2006 S. Tambi

108. Lea Pullerits kunst 2006 M. Soone

109. Kadri Soone kunst 2006 M. Soone

43

Lisa 5 Summade taotlus kooli avamiseks

Rakvere Rajooni RSN

Täitevkomitee

27. 07. 89

Summade taotlus

Seoses uue kultuuriasutuse – Kadrina Kunstide Kooli asutamisega palume eraldada

täiendavalt 1989.a.

art. 12 – 22. 762

art. 5- 2 900

art. 3- 1 000

Kokku: 36 662.-

art. 12 alt on vajalik osta:

a) muusikariistad:

klaver – 5 500.- (fond on eraldatud)

viiulid tk. 5 a. 100.- 500 rbl.

trompet tk. 2 a. 300.- 600 rbl.

plokkflööte tk. 10 a. 30.- 300 rbl.

metsasrv tk. 1 a. 600 rbl.

kitarrid (naturaal) 20 a. 30.- 600 rbl.

pianiino 2 a. 1400.- 2800 rbl.

akordion 2 a. 500.- 1000 rbl.

akordion 2 a. 320.- 640 rbl.

klarnet 1 a. 422.- 422 rbl.

________________________________

13. 862

b) tehniline inventaar

kirjutamismasin ( elektri) 1 560.-

grammofon 1 1000.-

magnetofon 1 1150.-

magnetofon 1 740.-

Kokku: 3450.-

c) mööbel, pehme inventar ( minimaalvajadus)

sektsioonkapid 1500.-

kardinad, vaibad 1400.-

kunstiklassi sisustus 1200.-

majapidamisinventar 750.-

koolilauad tk. 20 a. 30.- 600.-

Kokku: 5450.-

art. 5

Plaadid, noodid 900.-

Õppematerjal kunstiklassis 2000.-

Kokku. 2900.-

art. 1000.-

Juhataja V. Sein

44

Fotod 1-2

Kooli esimene lõpetaja Indrek Jurtšenko koos õpetajatega 1991. aastal. (vasakult) Sigrit

Peets, Tiina Üllaste, Anita Jugaste, Margus Laugesaar, Eve Vunk, Irja Rohtma (1940- 1992),

Ingrid Vaikmaa (Indreku ema), (taga) Kuldar Kudu (1965- 2005), Urve Smitt, Mailis Põld

Indrek Jurtšenko, esimene lõpetaja, 1991. aastal lõpuaktusel

45

Fotod 3-4

Kooli esimene klaveriõpetaja Mailis Põld koos õpilastega 1991. aastal

Õpetajad 1992. aastal (vasakult) Merike Trepp, Eve Vunk, Kuldar Kudu (1965- 2005),

Evelin Tiiter, Margus Laugesaar, Sirje Subbe, Peeter Ross, Urve Smitt, Irja Rohtma (1940-

1992

46

Foto 5 Esimene välisreis Soome Vabariiki 1993. aastal

Esimene välisreis Soome Vabariiki, kontsert Mikkeli Peamajakoolis 1993. aastal. Dirigent

Eve Vunk, kontsertmeister Sirje Subbe - Tamm.

47

Foto 6 Tuuli Piirsalu, õppis koolis kahel erialal

Tuuli Piirsalu õppis kahel erialal – klaverit ja viiulit. Lõpetas 1999. aastal

48

Foto 7 Riina Kalmet, õpib EMTAs

Riina Kalmet lõpetas flöödi eriala 2001. aastal, õpib EMTAs. Foto tehtud lõpuaktusel.

49

Foto 8 Kooli muusikaosakond 2004. aastal

Kadrina Kunstidekooli muusikaosakonna õpilased 2004. aastal

Kooli logo