Nr 201 detsember 2014

Selles numbris:

Kes saatis pardikesed sohu? | Lk 5

Mis tööd tehti isadepäeval Kõrvekülas? Lk 6

Kuidas kulges Lähte kooli juubelipidu? Lk 7

Miks on Tartu vallas hea elada? Lk 9

Kui vana on Väägvere pasunakoor? Lk 12

Kuidas valmivad kvaliteetsed sillutuskivid? Lk 14

Ja muudki lahedat lugemist!

Jõulu ootel Lumevaip sädeleb niitudel hele,

liigagi särav ta silmale-päike see vööte veab põrandale,

ilm on minemas külmale.

Istun aknal, jäärooside taga,rüppe on vajunud kiire töö,

südames küdemas küsimus vaga:millal saabud, oo jõuluöö?

Emake ketrab ja ümiseb tasa,temagi jõuludest unistab.

Vaatan välja ja ümisen kaasa,päike jääroosidel naeratab.

Kuis on nii armsad need ootusepäevad,detsembri külmad ja tuisanud tee,

südamed tund-tunnilt soojemaks läevad,silmi toob ootus ja igatsus vee.

Anna Mölter

Foto

: Eve

Too

ts

ÜLESKUTSE / SÜndmUSvaLLa TEaTEd

Vallavolikogu istung toimus 19. novembril. istungil osales 16 vallavolikogu liiget.1. Võeti uuesti vastu Jõusa külas asuvate savi, saviaugu, uue-aida, uue-Vorsti ja hansa maaüksuste detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule.2. kehtestati lombi külas asuva tuuleallika maaüksuse (kü tunnus 79403:002:1139) detailplaneering.3. Otsustati lõpetada vaba põllumajandusmaa erastamise menetlus. 4. Otsustati uuesti suunata avalikule enampakkumisele Järve tn 16 kinnistu. 5. arutati 2015. aasta plaanitavatest tegevustest.

selle aasta traditsiooniline lähte Üg abitu-rientide poolt korraldatud heategevuskam-paania toetab enneaegseid lapsi. soovime neile soetada kängurutoole, milles ema ja laps saaksid nahk naha vastas olla. sellise tooli maksumus on umbes 800€.

käisime tartu Ülikool lastekliinikumis enneaegsete lastega tutvumas. kohtusime gritiga, kes sündis septembris, pidi aga il-male tulema alles jaanuaris. ta sünnikaal oli 717g, peaks olema vähemalt 2500g. ta on sügavalt enneaegne laps.

enneaegsete laste seisund võib olla väga kriitiline. Neid toidetakse sondidega, nen-de kopsualveoole tuleb lahti hoida, et nad hingata saaks. Nende olekut tuleb pidevalt kontrollida, et pulss ja vererõhk paigas olek-sid. kuna nii väikesed beebid veel ise keha-temperatuuri hoida ei suuda, tuleb kasutada soojendavaid voodeid, sokikesi, mütse, tek-ke. tihti tuleb teha vereülekandeid, et näi-teks hemoglobiini taset tõsta.

aga enneaegse sünni puhul ei ole ainult lap-sed halvas seisus. see mõjutab väga raskelt ka lapsevanemate elu. Nad tunnevad hirmu, abitust, kurbust ja süütunnet, kuna arvatak-se, et nad on ise oma lapse enneaegse sünni põhjustanud. tihtipeale proovitakse oma

Kokkuvõte vallavolikogu istungist

Enampakkumise kuulutus

Toetame üheskoos enneaegseid lapsi!Eva-Johanna Võik

tartu Vallavalitsus müüb kirjalikul enampakkumisel Järve tn 16 kinnistu katastritunnusega 79402:001:0544, pindalaga 1413 m2 ja sihtotstarbega elamumaa. kinnistu osas kehtib liisukivi maaüksuse detailplaneering, mis näeb ette, et kinnistule võib raja-da kaks hoonet (elamu ja abihoone). maksimaalse ehitusaluse pin-naga 280 m2 ja lubatud kõrgus on 8,5 m. katusekalle on lubatud 0º-20º. krundi piiril on olemas vee- ja kanalisatsioonitrassid ning krundini on olemas tee.enampakkumise alghinnaks on 15000 eurot.enampakkumise võitjaga sõlmitakse notariaalne ostu-müügile-ping hiljemalt 60 päeva peale võitja väljaselgitamist. Ostuhind tu-leb tasuda täies ulatuse enne lepingu sõlmimisest.enampakkumisel osavõtumaksu ja tagatisraha ei nõuta. Notarita-sud tehingult tasub ostja.

muret töösse uputada ja sedaviisi kõik ne-gatiivsed mõtted kõrvale viia, aga see ei aita last.

selle jaoks on loodud kängurutoolid. Need näevad välja nagu tavalised tugitoolid, ent nende kaldenurka saab muuta kuni täiesti pikali asendisse. Need on mugavad ja naha-sõbralikust materjalist tehtud. Nende ees-märk on võimaldada emale/isale olla lapsega nahakontaktis. lapsevanema ülakehal ei ole riideid, samamoodi ka lapsel mitte. Beebi

asetatakse emale või isale rinnale ja kaetakse tekiga. Niimodi tuleb olla ligi tund aega, et tekiks tihedam suhe vanema ja lapse vahel.

kängurutamise teel saab laps tunda vanema hoolivust. see aitab kaasa lapse ja ema/isa vahelise läheduse tekkele. see vähendab ka vanemate masendust. kogu selle stressi tõttu võib emadel rinnapiim otsa saada, känguru-tamine aga aitab kaasa uue tekkele. kuna kängurutada tuleb pikalt – 50-60 minutit – peavad need toolid olema väga mugavad.

tartu Ülikooli lastekliinikumi neonatoloo-gia osakonnas on ligi 20 voodikohta, ent ainult kaks kängurutooli. aitame neile soe-tada uusi ja vajaminevaid kängurutoole!

annetada saab lähtel koolimaja peahoone esimesel korrusel, C-korpuses raamatuko-gus, lasteaias peaukse juures ja a&O kaup-luses. Võimalik on teha ka ülekandeid arve-le: Varje kaarde 221011629291, selgitus: toetame üheskoos.

kogume ka kootud/heegeldatud väikeseid sokke ja mütsikesi, et aidata pisikestel keha-temperatuuri hoida. Neid koguvad kokku lÜg abituriendid Johhanna ja kadri.

korjandus toimub 17. detsembrini.

Kas sina

oled juba

Tartu valda

sisse kirjutatud?

Kui ei, siis tee seda

veel enne aasta lõppu!

Koos on

mõnusam!

JÕULUAEG EELK ÄKSI ANDREASE KOGUDUSESIngel ütles karjastele: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” (luuka ev. 2:10-11)

pühapäev 21.12armulauaga JumalateeNistus Äksi kirikus kell 11:00

kolmapäev 24.12Jõuluõhtu. JumalateeNistus Äksi kirikus kell 15:00

neljapäev 25.121. JõulupÜha. JumalateeNistus Äksi kirikus kell 11:00

pühapäev 28.12pereJumalateeNistus Äksi kirikus kell 11:00

kolmapäev 31.12VaNa-aasta õhtu. armulauaga JumalateeNistus Äksi kirikus kell 11:00

koguduse õpetaja esa luukkala tel 5811 3195Juhatuse esimees koit lang tel 526 8730

Organist tambet anja tel 524 0427koguduse konto seB pangas 101 5200 180 7001, e-post: aksi@eelk.ee

Mul oli siia ilma sündmisega kiire. Ära küsi, miks.

Olen liiga väike, et vastust teada. Aga siin ma nüüd olen -

maailmas, milleks ma veel valmis pole.

Tere tulemast kirikusse!Äksi kogudus soovib kõigile

valla elanikele häid ja rahulikke jõule

ja õnnistatud uut aastat.

pakkumised tuleb esitada kinnises ümbrikus tartu Val-lavalitsuse aadressil haava tn 6 kõrveküla alevik tartu vald 60512 tartumaa hiljemalt 22. detsember 2014 kell 8.15 Ümbrik varustada märgusõnaga “Järve tn 16 kinnistu enampakkumine” ja märge “mitte avada enne 22. detsem-ber 2014. a. kl 8.20

pakkumine peab sisaldama füüsilise isiku puhul nime, isi-kukoodi ja elukohta, juriidilise isiku puhul nime, registri-koodi ja vajadusel esindust tõendavat dokumenti, pakku-mise summat, pakkumise kehtivusaega ja pakkuja allkirja. informatsiooni saab e-maili teel tartuvv@tartuvv.ee

pakkumised avatakse tartu Vallavalitsuses 22. detsember 2014 kell 8.20.

Kinnistu Järve tn. 16 vaatega Saadjärvele. Foto Tiit Helm

2 3

29.-31. oktoobrini toimus Vaba Lava teatrimajas Tallinnas ülevaatefestival „Teater noorele vaatajale“. Festivali korraldas ASSITEJ Eesti Keskus - or-ganisatsioon, mis koondab endas Ees-ti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsia-liste. Festivali sihtgrupiks olid laste ja noorte kõrval ka lasteaedade ja kooli-de õpetajad, huvijuhid, lastevanemate hoolekogude liikmed ning kultuuri-majade programmijuhid. Kolme päe-va jooksul mängiti ette 15 erinevat la-vastust, toimusid etenduste arutelud ja seminarid. Mina olin kohal. Mida ma sealt sain ja milliste mõtetega tagasi tu-lin?

kui festivali teade maavalitsuse noor-sootöö spetsialisti vahendusel minu post-kasti saabus, püüdsin olla registreeru-misega kiire, sest pakutav tundus olevat sisuga, rääkimata sellest, et kõik oli ju lausa tasuta: nii etendused kui ka toitlus-tus ja majutus. Olin valmis selleks, et osa-lejate seas on rohkelt õpetajaid ja kultuu-ritöötajaid. kohale jõudes selgus, et neid haridus- ja kultuuritöötajaid, kes kogu festivaliprogrammile pilgu peale heita ka-vatsesid, oli oodatust üle poole vähem – viiekümne asemel alla kahekümne. Oma-vahelistes vestlustes kurtsid pedagoogid, kui keeruline on kolmeks päevaks töölt ära saada ja et sündmuse teade tuli liiga hilja. Olgu kuidas on, igal juhul on mul õpetajate ja kultuuritöötajate madala osa-lusaktiivsuse pärast kahju, kuna usun, et just nemad oleksid saanud sealt palju.

Ühelt poolt andis festival ülevaate ees-ti väiketeatrite tasemest, stiilist ja reper-tuaarist ning teisalt teadmise, et selles üldises pildis on midagi valesti. kohe esi-

mesel festivalipäeval sain selgeks, et assi-teJ eesti keskuse inimesed korraldavad seda festivali lootuses, et see aitab paran-dada eesti laste- ja noorteteatrite kvalitee-ti ja kasvatada suurte uksehoidjate ehk nende, kes lasteteatreid oma asutustes-se (koolidesse, lasteaedadesse) kutsuvad (õpetajad, huvijuhid), vastutustunnet ja kriitikameelt. praegu olevat puudujäägid mõlemas.

Fesivalirepertuaaris olid minu hinnan-gul kaks VÄga head etendust – teatri piip ja tuut „lummus“ ning Vat teat-ri „Faust“, ning kolm head lavalugu – koidula muuseumi teatri „Viru laulik ja koidula“, Zuga Ühendatud tantsijate „kadunud asjade koobas“ ja miksteatri „pink“. Need etendused kõnetasid mind, pakkusid emotsionaalset naudingut, uusi teadmisi ja äratundmist ning ärgitasid mind enda ja maailma asjade üle arutle-ma, ühesõnaga olid nii emotsionaalses kui intellektuaalses mõttes harivad. uut-moodi katsetuse või meetodi (lapsi aktiiv-selt kaasav lavalugu) poolest oli huvitav ka musta kasti „muinasjutumäng“, kuid etenduse lugu ja näitlejatöö jäid pisut nõr-gaks. kõik ülejäänud olid üsna ühe vit-saga löödud – muinasjutud teatud mõttes „klassikalise“ lahendusega, kus sõnumist kesksemal kohal on ebaoriginaalne sirm ja kostüümid ning nali ja meelelahutus. tõsi, oli väga karismaatilisi karaktereid ja head näitlejatööd, kuid tervikut üksi-ku näitleja panus siiski oluliselt ei paran-danud. parima mulje sellest plokist jät-sid teater kohvris „suur peeter ja Väike peeter“ ning Nuku teatri „Vepsa mui-nasjutud“. Need kaks sobiksid lasteaeda esinema küll – hea näitlejatööga tervikli-kud muinasjutuetendused. Vaatamata jäi

10. novembril käisid kõrveküla lasteaia pardikeste rüh-ma lapsed programmi „põnev koht see laeva soo” raames selli-sillaotsa õpperajal. meie matkajuht piret Valge sisustas aja looduses meeleolukate õppemängude ja huvitavate lugu-dega. tema soovitus liikuda lahtiste silmade ja kõrvadega kandis õige pea vilja: nägime oravate mängu ja „seenekui-vatuspuid”, pasknääri, musträhni ja tema tegutsemise jäl-gi. saime teada, mida sammalhabe tegelikult oma habemes kannab, mis on raba, milleks vanasti kasutati matkaraja äär-de jäävaid suuri auke, milleks on metsas vaja pehkinud puid

piSipErEarvamUS

Kas meil on suva, milliseid teatrielamusi oma lastele pakume?

Põnev koht see Laeva sooTekst ja foto Ülle Luik ja Kaja Kade, Pardikeste rühma õpetajad

Kadri Käärde, Kõrveküla PK huvijuht ja millistele loomadele-lindudele on laeva soo koduks. kaa-savõetud võileiba, mis värskes õhus maitses eriti hästi, sõi-me suurtüki vahitornis ja magustoiduks noppisime mättailt mõned jõhvikad. tagasiteel vaatasime loodust läbi „raami”, salvestades kõige ilusamad looduspildid oma mällu.

Oleme väga tänulikud keskkonnaameti töötajatele, kes on leidnud võimalusi sellisteks tasuta loodusharidusprog-rammideks. pardikeste rühma lapsed on tänu sellistele prog-rammidele loodusega üsna sinasõbrad.

mul festivaliprogrammi viimane etendus – teatri marionett „lõvipoeg otsib sõpra“.

Väga olulised olid etenduste arutelud, kus avameelselt, kuid siiski heasoovlikult anti tagasisidet nähtud etenduste koh-ta. usun, et just nendest aruteludest oli võimalik kõige enam noppida nii teatri-tegijatel endil kui ka etenduste kutsujatel/tellijatel. minu kriitiline meel arenes aru-telude käigus palju. mitte mingil juhul ei ole ma enam nõus kooli kutsuma teatri-truppi, kelle tausta ma ei tea, kelle kohta pole näinud eelnevalt videosalvestust, kes teeb agressiivset reklaamipoliitikat, kes pakub pigem kostümeeritud tegelastega meelelahutusprogrammi kui tõsiseltvõe-tavat ja oma publikut austavat teatriela-must. assiteJ eesti keskuse kodulehel on üleval loetelu laste- ja noorteteatritest, kes on organisatsiooni liikmed, ning sel-le liikmelisusega käib kaasas ka teatav garantii, et pakutav on tõepoolest teatri nime vääriline.

Festival „teater noorele vaatajale“ oli minu selle aasta vägevaim kultuurisünd-mus, ühtlasi ka suurepärane koolitus tee-mal, kuidas hinnata noorte- ja lasteeten-dust ning kuidas üldse teatrietendust vaadata. minu kunstilis-kriitiline meel ja vastutustunne (kelle ma oma maja la-valaudadele noorte ette ikkagi lasen) said festivali käigus üles äratatud. Vastutus-tundlikud „uksehoidjad“ saavad palju ära teha, et teater noorele vaatajale oleks eestis kvaliteetsem – jagagem heade või halbade etenduste infot erialalistides, teh-kem taustauuringut truppide kohta, vaa-dakem ise etendus koos lastega algusest lõpuni ära ja osalegem järgmisel aastal festivalil.

4 5

LähTE KooLi LoodKõrvEKÜLa KooLiLood

10. novembril tähistati Kõrveküla koolis isadepäeva. Varasematel aastatel valdavalt sportlikus stiilis toimunud sündmus oli seekord käsitööhõnguline. Lisaks sportlikele jõukatsumistele toimusid erinevad töötoad – maskide meisterdamine, näomaalingud, tordi tegemine ja puutöö. Aitäh isadele ja vanaisadele, kes sündmusest osa võtsid. Pildid räägivad enda eest ise.

lähte kool sai tänavu 55 aastat vanaks. sellega seoses toimus Vanemuises suur kontsertetendus. uurisin etenduse au-torilt ja üldjuhilt Anneli Kumarilt, kui palju tööd selle ettevalmistamine nõudis. Olen kuulnud paljusid rääkimas, et seekordne kooli juubelipidustuste kontserdiosa oli kõigi aegade parim. Kuidas tulite sellisele mõttele, et kava niimoodi üles ehitada?ma arvan, et ka eelmine juubel oli väga hea kavaga. kui aga rääkida, kuidas ma selle aasta mõtte peale tulin, pean maini-ma, et see idee oli mul peas olnud juba mitu aastat. asi sai alguse nii, et kuulasin raadiost mõnesid laule, nende sõnumit ja mõtlesin, mis sobiks hästi etenduse kon-teksti. kevadel sai hakatud kava tasapisi kokku panema. Kui kaua ettevalmistused aega võtsid?kuigi kava oli kokku pandud kevadel, läks õppimisprotsess lahti sügisest. keva-del tutvustasin kava muusikaõpetajatele ja arutasime, kes võiks laulda, ning sügi-sel alustati harjutamist. Esinejaid oli palju. Kui raske oli panna sellist suurt massi reaalselt seda kava esitama?ma pean tunnistama, et kaks nädalat enne juubelit olin päris ahastuses, kui nii võib öelda. parajasti oli selline seis, et kuna meie noortekoor oli päris kesise osa-võtuga, nägin, kui toores kogu asi veel oli ja kui vähe aega meil reaalselt alles oli. Kas see tähendab, et õpilased justkui ei tahtnud eriti lavale minna?ma ei saa öelda, et ei tahtnud. paljud olid kohe valmis ja harjutasid juba hulk aega varem. peamiseks murekohaks oli see, et gümnasistide osavõtt noortekoorist on niivõrd kesine. seetõttu arutasime muu-sikaõpetajatega läbi, kes võiks olla need noored, kes kooris laulaksid, ja motivee-risime neid osalema. kuna minu arvates oli ka selleaastane repertuaar väga noor-

tepärane, arvasin, et selliseid laule peaks noortele kindlasti laulda meeldima. proo-vide käigus muutus pilt hulga paremaks. laulud said selgeks ja ka artistidele muu-tus laulmine nauditavamaks. Kuidas õpetajad selle kõigega kaasa läksid?Juhendajad tulid väga kenasti kaasa ja tegid supertöö. Nii laulu- kui ka tantsu-õpetajad suutsid teostada kontseptsiooni, millest olin neile rääkinud. suur tänu kõi-gile aineõpetajatele, sest palju proove toi-mus tundide ajast. see oli koht, kus kõik pingutasid ühise eesmärgi nimel. samuti nägime palju vaeva õpetajate kavaga. te-gemist oli pika protsessiga. Aga mis oli ettevalmistuse juures ikka-gi kõige raskem?ma ei saa öelda, et mingi asi oli konk-reetselt kõige raskem, sest neid oli mitu. minu jaoks oli hirmutav nii see, kas meil proovid saavad tehtud, kui ka see, kas see lugu muutub tervikuks. igaüks tegutses mingi perioodi omaette, kes siis laulu, kes tantsu harjutades. seetõttu oligi mul kogu aeg peas mõte, kas see tervik kukub välja nii, nagu ma seda oma vaimusilmas nägin. seda ma ei saanudki enne teada, kui toimus proov Vanemuises. kuigi me saime aulas proove varem teha, oli tege-

mist väga musta prooviga. kuna esinejaid olid kõik üsna pead-jalad koos, ei saanud-ki reaalset tulemust näha enne seda, kui Vanemuises oli peaproov. Kas viimasel minutil ka mingeid prob-leeme tekkis, näiteks mõni esineja ei saanud kohale tulla?seda õnneks ei olnud. kõik võtmeisikud olid kohal. koorist küll puudusid mõned lauljad, aga see oli nii väike kadu, et tuli-me ilusasti toime. lava peal oli kokku 167 õpilast, see on ikka päris suur arv. Kas kontserdi ajal juhtus ka midagi plaanivälist?enne kontserdi algust sai kogu aeg mi-dagi korraldatud. siit-sealt midagi pare-maks sätitud või näpunäiteid antud. kui ma seisin seal kardinate vahel ja asi läks käima, käis mul peast läbi mõte, et nüüd pole mul küll enam midagi teha, nüüd lä-heb siis isevooluteed. see oli huvitav tun-ne, aga ma olin veendunud, et kõik võ-tavad ennast täiesti maksimaalselt kokku ja see kõik tuleb välja. Ja tuligi. eks iga esineja ise teab, kas tal läks midagi mõnes kohas veidi valesti või mitte. eks ikka võis tulla ette, et mõnel lauljal mõni sõna va-lesti läks või pillimees nooti veidike möö-da mängis, aga see kõik kadus terviku sis-se ära ja mingid tõsiseid äpardusi ei olnud. Kas jäite ise lõpptulemusega rahule?Jah. muidugi jäin, sest seda oli lihtsalt suurepärane näha, kuidas esinejatel sil-mad särasid ja nad tõesti nautisid seda, mida nad laval tegid. ka tagasiside oli hästi positiivne, nii õpilastelt endilt kui ka juhendajatelt, õpetajatelt, vilistlastelt ja külalistelt. ma olen tagasisidet küll ainult ülivõrdes saanud. loomulikult, suur kii-tus kõigile esinejatele, juhendajatele ning heale publikule! Nii et siis järgmise juubelini?absoluutselt, mul mõte juba liigub.

Isadepäev Kõrvekülas Lähte kooli 55. aastapäeva tähistati suurejooneliseltKadri Käärde, Kõrveküla PK huvijuht Christopher Võsu 11. meedia

Foto Mari-Liis Koster

76

KooLiLood LähTEKooLiLood LähTE

Tänud korraldajatele. Esireas vasakult koorijuhid Henri Käärik ja Krista Kuus, kava teksti autor Ilona Võik, õhtu juhid Kai-Agathe Lõhmus ja Ivika Lehtsalu, kontsertetenduse üldjuht Anneli Kumar. Tagareas tantsujuhendajad Kadri Jukk ja Maire Jürgel.

Laval on solistid Rauno Koorts ja Teele Tammet.

Tantsusoolo esitavad Marge Roosild ja Mardo Kööp.

Vaade juubelietendusele Vanemuise kontserdisaali rõdult.

LÜG 55 - vilistlased tundi andmas

lähte kooli 55. sünnipäeva tähistasid 24 vilistlast koos õpilastega nii, et andsid 5. novembril tunni praegustele õpilastele. tund toimus kõigis klassides korraga. see oli väga positiivne päeva algus, kui koos oma klassijuhatajaga läks tundi ka kuna-gi kooli lõpetanu. tunniandjaid oli alates 3. lennust lõpetades 47. lennu vilistlase-ga. mitmed neist olid meie oma koolist, st õpetajad, kes on leidnud tagasitee siia. Vilistlaste hulgas oli nii tartu kui tal-linna ülikoolide õppejõude, firmajuhte, kooli direktor, motoklubi omanik, po-litseitöötajaid, kaitseväelasi, sihtasutuse juhataja, teadur, lasteaia juhataja, õpeta-jaid.

põhiteema antud tunnis oli: läh-te koolis saab hea hariduse. selles koo-lis oli hea käia. Vilistlased meenutasid oma kooliaega, rääkisid edasisest haridu-

Viivi Rohtla, Lähte ÜG ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

se ja kutse omandamisest ning praegusest tööst. tänastele õpilastele võeti kaasa fo-tosid oma kooliajast.

õpilaste arvamused külalistunni andjast:• Sain teada palju meie kooli ajaloost, kui-

das kunagi klassides oldi, millised olid koolipingid, tahvel. et polnud pro-jektoreid ja õpitav kirjutati tahvlile ja konspekteeriti hoolega.

• Sain teada, et mitu aastat toimus õppe-töö vaid ühes majas, palju aastaid ka-hes majas.

• Oli tore näha mustvalgeid pilte, mis vi-listlastel kaasas olid, kus meie koolima-ja ümber oleva pargi puud olid alles is-tutatud.

• Sain teada ja ka piltidelt näha, et kanti koolivormi.

• Selliseid tunde võiks olla tihedamini või need võiksid saada traditsiooniks.

• Saime teada, et Lähte kool annab hea hariduse, millega edasist haridusteed jätkata, et saada hea töökoht ja elus ke-nasti edasi jõuda. paljud meie vilistla-sed on kõrgetel kohtadel.

Vilistaste arvamusi:• Oli värskendav ja uus kogemus oma

koolis tundi anda. selliseid projekte võiks olla veelgi, st igal aastal.

• Kui algul kahtlesin, siis nüüd tundsin, et saan tunni andmisega hakkama ja tuleksin veel seda tegema.

• Tänan oma kunagisi õpetajaid, kes mul-le suuna andsid.

Lähte kool tänab ilusa päeva eest Piret Toometit, Triin Tallmeistrit, Peep Puuseppa, Aune Seppa, Anti Peiponeni, Raido Vilti, Kersti Vaherit, Jaana Lu-kaneni, Eve Tammetit, Külli Musta, Marianne Pruksi, Eneken Laanest, Kalev Kõllametsa, Raili Vilti, Jaak Kivistet, Reet Rosenbergi, Ivo Jurakut, Ilona Võiku, Ene Laanest, Virginia Bendti, Meelis Pärtelpoega, Ruth Maria Roosi-Otti, Jaanika Kreelat, kes lahkelt vastasid kutsele. Kahjuks ei võimaldanud

paljudel vilistlastel töökohustused tulla, aga nad lubasid kunagi ikka oma tunni ära anda. Ootame teid, head vilistlased, ikka ja jälle oma kooli!

Juhtiv politseiametnik Jaak Kiviste meenutab oma kooliaastaid Lähtel.Marianne Pruks ilmestab oma juttu tänapäeva laste jaoks nii haruldaste mustvalgete fotodega.

Miks on Lähte kooli põhikooliõpilaste arvates Tartu vallas hea elada?

kodanikukuu raames toimus lähte Ühisgümnaasiumis kirjandusvõistlus teemal „tartumaal/tartu vallas on hea elada“. põhikooliõpilased kirjutasid selle raames kirjandeid, milles tõid välja põhjuseid, miks neile meeldib siin elada. allpool esitame koondi enim nimetatud põhjustest.

Nende arvates on tartu vallas hea elada järgmiste argumen-tide tõttu:

Egle Praosk ja Kerli Retter,12. meedia

1. siin on huvikoolid (spordikool, muusikakool).2. lähtel on maadlusmaja, spordihoone, õpilaskodu ning palalinn - seega palju sportimisvõimalusi (võrkpall, korvpall, jalgpall,

saalihoki, maadlus, kergejõustik, suusatamine) ja huviringe (rahvatants, koorid, kunstiring, õmblusring).3. lähtel on toredad ja sõbralikud inimesed.4. meil on tartu-lähte vaheline kergliiklustee, kus saab sporti teha.5. lähtel on hea ja turvaline elada.

Veel tõid õpilased välja nende jaoks olulisi erinevaid vaatamisväärsusi, nt kukulinna mõis ja kärkna klooster, ning sündmusi, nt saadjärve jooks, tartu valla jaanituli.lapsed tõid veel välja Äksis oleva Jääajakeskuse, kõrveküla ujula ja saadjärve, kus saab purjetada, ujumas käia ning vaba aega veeta. Väga paljud vastanutest kinnitasid, et sooviksid elada ka tulevikus tartu vallas.

Foto

d N

eem

e Aria

Foto

d Ti

it H

elm

8 9

jääaja KESKUSLähTE KooL 55

20. detsembril kell 15.00Eesti-Läti-Leedu koorilauljate kontsert–Camille Saint-Saëns “Oratorio de Noël”,Op. 12 (”Jõuluoratoorium”).Pääs keskuse piletiga.

Täispilet 12 eurot ja sooduspilet 8 eurot,piletid müügil kohapeal ja Ticketpro´s.

26. dets algusega kell 19.00astub üles

Pille Piir klahvpillidel, Silvia Ilves tšellol,

Oliver Rõõmus rütmipillidel.

Mammuti meisterdamise toad lasteleIGAL ADVENDIPÄEVAL

5911 3318, info@jaaaeg.ee, www.jaaaeg.eeJääaja Keskus on avatud T–P 11–18

NB! Jääaja Keskus on suletud24., 25. ja 31. detsembril 2014 ning 1. jaanuaril 2015

30.1107.1214.1221.12

Kell 12–15

Lähte Ühisgümnaasiumis tähistati kodanikukuud

Lähtel toimus algklassidele meeleolukas perepäev

Lähte Ühisgümnaasiumis toimub traditsiooniline jõuluball

terve novembrikuu jooksul tähistati lähte Ühisgümnaasiumis kodanikukuud, mille selleaastaseks teemaks oli „tartu vallas on hea elada“. 19. novembril toimus debatt, kus esines lähte Ühisgümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja henrik guthan. 26. no-vembril toimus koolisisene mitteavalik kõne- ja väitluskonkurss, mis selgitas välja parimad, kes said osalemisvõimaluse 3. detsemb-ril toimuval avalikul kõne- ja väitluskonkursil.

lisaks sellele toimus terve kuu jooksul kirjutiste, joonistuste ja arvamuslugude konkurss, millest enamik osavõitjaid oli algklas-sidest. kogu kodanikukuu traditsioon on lähte koolis olnud juba 10 aastat ning projekti eestvedajaks on olnud ajaloo- ja ühiskon-naõpetuse õpetaja Viivi rohtla.

Neljapäeval, 20. novembril toimus lähte spordihoones perepäev, mis oli mõeldud 1.–3. klassi õpilastele ja nen-de vanematele. Ürituse peakorraldaja oli õpetaja diana Nõlvak. õpetaja Nõlvaku sõnul oli ettevalmistus ürituseks üsnagi pikk: tegevuste planeerimine, vajalike va-hendite soetamine, läbirääkimised ja kok-kulepped. teha oli palju, kuid õnneks oli ka abistajaid. appi tõttasid kõik algklassi-de ja kehalise kasvatuse õpetajad, õpeta-jad Vahur ja tiit, majandusjuhataja rai-do, samuti koristajatädi kaie.

Üritus kestis kaks tundi. aja sisse mah-tusid soojendustants, erinevad õpitoad ja spordiharjutused. õpiti sõlmima mere-

lähte Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilased korraldavad 18. detsembril tra-ditsioonilise jõuluballi, mille tänavuseks teemaks ehk stiiliks on Oscari gala.

kauaoodatud ball algab kell 19.00. esinevad nii bänd, lähte kooli õpilased, õpetajad kui ka vilistlased. kell 20.00 on lava õpetajate päralt, kell 21.00 astub la-vale õpilaste poolt valitud ja kutsutud bänd. muusikalist vahepala pakuvad 11.

Marge Roosild,12. meedia

Raili Haaviste,11. meedia

Targo Torn,11. meedia

mehesõlme, punuti ühiselt suurt patsi, tehti kõhulihaste harjutusi, treeniti mees-konnatööd, loobiti palle täpsuse peale. lõpetuseks tantsiti lapaduud ning ning maiustati ahjusooja kringliga.

tagasiside oli õpetaja diana sõnul sü-dantsoojendav ja innustav ning edaspidigi oodatakse taolist koostegutsemist.

„On tõesti suur rõõm viia läbi üritust, kui iga lüli ketis on tugev,“ sõnab õpeta-ja diana ning soovib enda poolt tänada kogu südamest kõiki abistajaid. samuti tänab ta lapsi, nende vanemaid ja õdesid-vendi. Nemad andsid suure panuse üritu-se õnnestumiseks.

klassi õpilased signe Oja ja kristiina soe. Veidi enne südaööd on käes koogisöömise aeg ning täpselt südaööl nauditakse ilutu-lestikku. lisaks eelnimetatud esinemistele ja tegemistele on oodata veel ka üllatuse-sinejaid.

et selline suur üritus hästi õnnestuks, peavad jõuluballi korraldajad leidma sponsoreid. sellel aastal saadi paljudelt fir-madelt nii rahalist toetust kui ka abi söö-gi, joogi ning dekoratsioonide näol. suu-rim toetaja sellel aastal on tartu vald. ka korraldajad ise peavad õla alla panema: et alustada korraldamiseks vajalike vahendi-

te soetamist panustasid 11. klassi õpilased igaüks 10 eurot.

Balli korraldajad soovivadki siinkohal tänada kõiki toetajaid: OÜ perestroitel, OÜ sadalaagro, OÜ linika Veski küla-listemaja, epomaailm OÜ, as lõuna pa-garid, rotaks, reeda pagar, elistvere loo-mapark, grüne Fee, Vasula aed, rõngu mahl, perekond kams, tartu vald, foto-graaf sandro pihlak.

korraldajad loodavad, et jõuluballile tuleb rohkelt osalejaid, sest mida rohkem, seda uhkem.

Foto

d Ti

it H

elm

10 11

variamUUSiKa

Juubelikontsert - Väägvere orkester 175

Elektrilevi on paigaldanud üle poole kaugloetavatest arvestitest

Tekst ja fotod Tiit Helm Tekst Kaarel Kuusk

auväärsesse ikka jõudnud Väägvere pasuna-koor tähistas 18. oktoobril oma 175. aastapäeva. selleks puhuks kutsuti külalised kõrveküla põ-hikooli aulasse kuulama tähtpäevaks kokku sea-tud kontsertkava. saal oli publikust pungil, saali tagaosas ootasid lahtilõikamist kolm suurt torti.

enne kontserti tehti kokkuvõtteid äsja lõppe-nud david Otto Wirkhausile pühendatud noorte puhkpilli- ja löökriistademängijate võistlusest. pärast noorte pillipoiste ja -tüdrukute austamist hakkasid Väägvere pasunad mürtsuma.

Oli marsse, oli tantsulugusid ning kontserdi viimase palana tuli esitamisele puhkpillilugu le-

gendaarse hans Vaheri sulest. publiku hulgas viibinud auväärt muusika-mees teenis kuulajatelt tormilise aplausi. pärast kontserti liitusid orkestriga auliikmed, kes aegade jooksul samuti Väägvere orkestri koosseisus kaa-sa löönud. ajaloo tarvis jäädvustati ühispilt koos auliikmete ja väärikate õnnitlejatega. Orkestri fotokroonika eest on aastaid seisnud pillimees ning omaaegne dirigent ja abidirigent kalju tisler.

Väägvere pasunakoori sünniloost ja algusaastatest on kirjutatud nii mõ-nedki trükised, ent kuidas on orkestri käekäik kulgenud lähiminevikus, uu-rin orkestrivanem kalev kallaselt. ligi 30 aastat tagasi orkestriga liitunud kalev võttis orkestrivanema rolli üle arved turilt aastal 2003. seega on ta juba aastaid saanud osa selle muusikakollektiivi tegemistest ning aidanud neid ka oma jõuga ellu viia. kalev kallaselt kuulen, et nii nagu paljude teiste kultuurikollektiividega, oli eesti taasiseseisvumise aastatel ka Vääg-vere orkestril mõningane mõõnaperiood. katkesid vanad sidemed, muutus omandivorm ning organisatsioonide alluvussuhted, mistõttu oli probleeme ruumide leidmisega. pesitsetud on omaaegse kultuuriosakonna ruumes kit-sal tänaval, kunagises rajooni kultuurimajas Narva maanteel, endise epa (praeguse kõrgema sõjakooli) keldriruumides ning sealt maanduti lõpuks tartu vallavalitsuse ruumidesse kõrvekülas. sellega oldi 1995. aastaks pü-sivalt oma “kodu” leitud ning saadi rahulikumalt keskenduda muusikate-gemisele. dirigentidena on aegade jooksul orkestri ees seisnud august unt, kalju Fuchs, kalju tisler, madis paal, sulev-arnold unt, Johannes mitt. 2013. aasta sügisest juhib Väägvere pillimehi-naisi priit sonn. abidirigendi-na toetab teda kersti perandi.

muusikute arvu pärast pole orkester kunagi väga muretsema pidanud. entusiastlikke ja musikaalseid mängijaid on ikka jätkunud. aastate eest lii-tusid Väägverega ka luunja orkestri ja ehitusmaterjalitehase puhkpillimän-gijad.

eks ikka tuleb ette, et iganädalasse proovi kõik alati ei jõua, kuid esine-miste ning suurürituste eel on kõik jälle kohal ning mängud saavad mängi-tud. suure panuse ehk lausa põhituumiku orkestri koosseisule on andnud Vaherite suguvõsa, eesotsas hans Vaheriga tammistust. puhkpillimuusi-kaga on ennast sidunud nii hansu lapsed kui nende elukaaslased ja lapsed. tõhusat täiendust annab orkestrile muidugi tartu valla muusikakool, kust on sirgunud juba palju tõsiseid muusikategijaid.

Võrguettevõte Elektrilevi on paigal-danud üle 316 000 kaugloetava arvesti kokku planeeritud 624 000-st. Kaug-lugemisele on üle viidud iga kolmas majapidamine.

kauglugemise projektijuhi mait rahi sõnul võib seniste tulemustega rahule jääda. „Oleme väga tänulikud kõigile klientidele, kes on meie tegemistesse mõistvalt suhtunud ja aidanud kaasa projekti graafikus püsimisele,“ ütles rahi ning lisas, et positiivne tagasiside viitab sellele, et koduomanikud hindavad kõr-gelt näiduteatamise kadumisega kaasne-vat mugavust.

rahi sõnul on oluline silmas pidada, et arvesti paigaldamine ja selle infosüsteemidega ühendamine toimuvad

Orkester Priit Sonni juhendamise koos auliikmetega.

Saksofonide grupp torusid sirgeks puhumas.

Orkester Sulev Undi juhtimisel vallamaja trepil Kõrvekülas.

Väägvere orkester Johannes Mitt›i juhendamisel aastal 2007.

eri aegadel, mille vahele jääb periood kui ka uue arvestiga tuleks näitu edasi teatada. elektrilevi annab igale kliendile kirja teel teada, kui uus arvesti on üle viidud kauglugemisele ja näitusid ei ole enam vaja teatada.

Oluline erinevus võrreldes vana arves-tiga on see, et arvesti tuleb kogu aeg hoida vooluvõrgus. sellisel juhul teab võrguette-võtja, et arvesti on töökorras ja saab edas-tada infot tarbitud elektrikoguste kohta. „Näiteks ka suvilast pikemaks ajaks lah-kudes tuleb vool välja lülitada mitte enam peakaitsmest, vaid arvesti lülitist,“ selgi-tas rahi. Nii saab tarbimiskohas voolu sulgeda, aga arvesti ise jääb vooluvõrguga ühendatuks.

elektrilevi e-teeninduses on igal ko-duomanikul võimalik vaadata, millal on

tema tarbimiskohas planeeritud uue ar-vesti paigaldamine ja kauglugemisele üleviimine. „tuleb arvestada, et tähtajad võivad veel jooksvalt muutuda, kuid täna paigaldusplaanis olulisi muudatusi enam ette näha ei ole,“ lisas rahi.

tulenevalt võrgueeskirjast peavad ees-tis kõik elektriarvestid toimima kaug-loetavana hiljemalt 2017. aasta algusest. kui suurtarbijatele saabus elektrinäitu-de kauglugemine juba 2013. aastaks, siis koduklientidel vahetab elektrilevi välja ligi 630 000 arvestit nelja aasta jooksul. projekti maksumus on 94 miljonit eurot. plaaniliselt paigaldatavad kaugloetavad arvestid kliendile midagi maksma ei lähe.

kaugloetavate arvestite paigaldami-se plaani leiab elektrilevi e-teenindusest aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/kauglugemine-paigaldamine

1. muinasjutulised lumeelukad. 2. Oksal tukkuja.

3. lodjapuu lumised marjapärlid. 4. lumemütsi all õhetav õunapaar.

TalvemuinasjuttFotod Eve Tootsi albumist

1

2 3 4

Fotod Väägvere orkestri arhiivist.

12 13

firma värKfirma värK

Ikodor kvaliteedis alla ei annaTekst ja fotod Tiit Helm

kokkulepitud ajaks suundun kärknas-se, et kohtuda as ikodori juhatajaga. möö-dudes tartu terminaali tanklast ja peavära-vast, märkan kollast viita. see juhatab mind teejupile, mis viib otsejoones terminaali hiiglaslike valgete mahutite taha. möödun Flexoili värskelt valminud tootmis- ja logis-tikahoonest ning märkan ikodori firmalip-pe, mille alt leian eest valmistoodangu la-oplatsi. plats on täis kivialuseid erinevate betoontoodetega: mitut sorti sillutisekive, äärekive ning kaevurakkeid. kergelt tse-mendihalliga kaetud tootmishoonete juu-rest leian maja, milles aiman asuvat admis-tratsiooni ruume. sisenen ning mind võtab lahkesti vastu juhataja Jüri truus.

ikodor on 1996. aastal eesti-soome ühisettevõttena loodud betoontoodete te-has asukohaga kärknas, tartu terminaali kõrval. Juba aastaid enne seda tegutses siin-mail tartu asfaltbetoonitehas, mis tegeles nii teekattematerjali kui betooni tootmi-sega. eesti taasiseseisvumise järel toimusid muutused ka kärknas tegutsevates ettevõ-tetes. mitu aastat kaaluti sealse asfaltbetoo-nitehase tuleviku võimalusi ning juhtus nii, et asfaltbetoonitehase ostis ära konkurent, tartu treF. et aga kahel pool asfaldi toot-mine tundus ebavajalik, ootas kärkna tseh-hi ees tootmise lõpetamine.

tartu vallal olid juba tookord tihedad sidemed soome omavalitsustega, koos teh-ti sporti, vahetati kogemusi. käidi külas põhjanaabritel ning nemadki käisid sage-li siinkandis olukorraga tutvumas ning aja jooksul tekkisid ettevõtjate vahel kontak-tid. kindlasti olid päevakorras ja jututee-maks ettevõtluse arendamise võimalused tartu valla mail. õnneliku juhusena leidus nii meil siin kui soome poolel ettevõtjaid, kes tulid välja ideega luua ühisettevõttena väiksemahuliste betoontoodete tehas. soo-me-poolseks partneriks sai Betset, kel on praeguseks seal enam kui 60-aastane betoo-nitöö kogemus.

1995. aastal jõuti ühisfirma ikOdOr as loomiseni, sama aasta lõpus toodi taa-nist tootmisest kõrvale jäänud tootmisliin. 1996. aastal, selle liini paigaldamise ajal meeskonnaga liitunud Jüri truus, praegu-ne juhataja, meenutab, et tootmise algus oli päris keeruline. Vähe oli teadmisi väike-betoontoodete kohta, vaja oli kätte võidel-da oma koht ehitusturul. soome partnerid küll toetasid värsket ettevõtet oma seniste betooni tootmise kogemuste põhjal, kuid muldkuivast betoonist toodete osas oli nen-degi teadmistepagas tagasihoidlik. käis ju soomes tootmine vedelama betooni baasil ning need retseptid siin ei aidanud. „see-ga tuli vastav „retseptuur“ ise välja töötada ning eks algajatena oli ikka tagasilööke ka,“ meenutab Jüri truus. aga jäädi ellu ning praeguseks on ikodor ehitusmaterjalide tu-rul tegutsenud 18 aastat.

2006. aastal valmis uus tootmisliin, mil-le seadmed toodi soomest ning 2008. a raja-ti täisautomaatne segusõlm, tänu sellele on ikodori tootmistehnoloogia eestis üks pa-rimaid. tänase seisuga on tootenimekirjas peamiselt erinevate värvivalikutega tänava-sillutuskivid, äärekivid, kaevurakked ning muud betoon- ja raudbetoontooted. ikodori näol on tegemist ajaga kaasaskäiva ja inno-vaatilise ettevõttega, mida kinnitavad aas-tatel 2006, 2007, 2008, 2011, 2013 ja 2014 saadud eduka eesti ettevõtte tunnistused. materjaliturul on oma turuosa suudetud tõsta veeerandilt ligi kolmandikuni.

ettevõtte tänast päeva juhataja kõige paremaks ei hinda. Oma mõju on avalda-

nud üleilmne majanduslangus ning selle-ga kaasnenud ehitusturu vähenemine. kui praeguseks on tootmismaht 2007. aasta ta-seme suunas taastumas, siis omahinna pii-rile langenud müügihind kasumit toota ei võimalda. seetõttu on suurte investeerin-gute mõtted mõneks ajaks sahtlisse pistetud ning seni tuleb olemasolevate võimalustega toime tulla.

ehitusmaterjali tootjate hulgas on kon-kurents karm. kui tartu lähistel konku-rente õieti pole, siis tallinna lähistel, kus ka suurim ehitusturg, on konkurentideks rae kivitehas ja talot. kui sageli sunnib konkurents lisaks hinnale andma järele ka kvaliteedis, siis sellele liimile ikodor pole läinud. Just kvaliteet võiks olla nende ar-gumendiks turuosa hoidmisel. selgituseks kirjeldab juhataja üht võtet, kuidas valatud kivide kvaliteeti visuaalselt hinnata. Ni-melt peaks kivi pooleks löömisel murdu-ma ka sisse valatud graniitkillustiku tükid. madala kvaliteedi korral jäävad murdejoo-nel killustiku tükid terveks, jättes murtud kivi teisele poolele augud, millest nad väl-ja on tulnud. spetsiaalsetes laborites testi-takse toodangu vastavust nii tugevusele kui ka külmumistsüklitele. Varasematel aega-del testiti valminud sillutisekive tervikuna, kus puutumata jäi kivide pindmine, kõige tihedam ja tugevam kiht. tänapäeval aga lõigatakse kivid lapiti lõhki ning testitakse selle lõigatud pinna vastupidavust soolale ja külmumistsüklitele. kui toodangu survetu-gevust saab ikodoris kontrollida kohapeal, siis kaasaegseid ehitusmaterjalide laboreid teab Jüri truus eestis olevat vaid kaks: üks teede tehnokeskuses ning teine tallinnas, tehnikaülikoolis. ttÜ-lt ikodor teenust tellibki ning nende poolt on välja antud ka vastavad kvaliteedi serifikaadid.

praktiliselt kogu valmistoodang müüak-se suurte ehitusmaterjalide kettide kaudu, nagu decora, espak, ehituse aBC, Ba-uhof, rautakesko jt. ilmselt jõuab margi-naalne osa toodandust ka piiri taha, kuid seda välismaal tegutsevate eestimaiste töö-võtjate kaudu, mistõttu ekspordina seda osa käsitleda ei saa.

töötajaid on hetkeseisuga 24, kellest 4-5 on administratsioonis, on üks laborant,

3 valvurit ning ülejäänud tegutsevad otse-selt tootval tööl. autotranspordiga ikodor ise ei tegele, kogu veoteenus ostetakse sis-se transpordiettevõtetelt. Veidi enam kui pooled siinsetest töötajatest on tartu valla elanikud, kuid on ka tartlasi ning mu vest-luskaaslane ise vurab kärknasse tööle lau-sa Ülenurme vallast. kuna ehitus on suu-resti sesoonne, on ka materjalide tootmises suurem valu taga just kevadest sügiseni. talveperioodil tuleb paraku osa töötajatest sundpuhkusele lasta, kevadel aga lisajõudu-sid juurde otsida. ka tänavu kevadel võe-ti tööle uusi töötajaid, kuid selgus, et mit-metest tuli peagi loobuda. Oli siis tegemist viinaveaga või puudus uuel tulijal tööharju-mus hoopistükkis. pingeline töö, toodangu kõrge kvaliteet ning ohutusnõuded vastu-tustundetuid inimesi tööl hoida ei võimal-da. küll aga leiti tänavu mitu tublit noort, kellega koostöö veel pikalt võiks jätkuda, nentis juhataja rahulolevalt. kui kuukirja lugejate hulgas on kedagi, kes peab enda-le sobivaks tööd betoonitehases, võiks ke-vadel, aprillikuu paiku tulla ikodori ennast tööle pakkuma. eelteadmisi-oskusi olema ei pea ning kogu väljaõpe toimub kohapeal. samas on oluline teada, et suur osa käib tä-napäeva betoonitööstuses juba arvutite va-hendusel, seega peab seadmete operaatoriks pürgijatel olema valmisolek tööks arvutite-ga. heal meelel on ikodor praktikabaasiks kutsehariduskeskustele. siin on praktikal käinud koostelukkseppasid, mehhatrooni-kuid ja teiste erialade õppijaid. lisaks toe-tab ikodor kutseharidust oma toodanguga, et tulevased spetsialistid saaksid oma oskusi lihvida just ikodoris valminud materjalide-ga. materjalidele lisanduvad muidugi loen-gud, kus nende omadusi ning kasutusvõi-malusi tutvustatakse.

Ülevaatliku jutuajamise lõpetuseks tee-me juhatajaga ringkäigu tehases, et viia

räägitu kokku tegeliku pildiga. alustame 6 meetri sügavuste liiva ja kruusa mahalaa-dimispunkrite juurest, kus suurte külmade aegu põrgukatla taoliselt aurupilved üles kerkivad. Nimelt juhitakse sinna soojust, et külmuma kippuvaid sõlmi ja materjali üles soojendada. Vastuvõtukoludest suunatak-se toormaterjal betoonisõlme kohal kõrgu-vasse tornmahutisse, mis vaheseintega ka-heksaks sektoriks jagatud, et eri fraktsiooni materjalid lahus hoida. siseneme eespool nimetatud täisautomaatsesse betoonisõl-me. tegemist peaks olema eestis ainulaadse lahendusega, kus segusõlme kohal kõrgu-vast tornist vajalik puistematerjal otse alla, korruselt korrusele valgub - esmalt kaalule ning seejärel allapoole, segistisse. siin lisa-takse veel retseptuurile sobiv kogus vajalik-ku pigmenti, et anda valmivatele kividele punane, roheline, pruun või muu värvus. kogu seda protsessi jälgivad soojas kambris arvutite vahendusel kaks operaatorit. mär-kan kuvaritel üsna keerukaid skeeme selle maja erinevatest sõlmedest. segistist liigub muldkuiv betoon linttransportööril pres-si, mis betooni vormidesse laadib, vahepeal vormi kõrvulukustava mürina saatel raputa-des. tekitatav vibratsioon tihendab betoo-ni vajaliku tiheduseni ning seejärel vajutab press vormis olevates pesades segu vastava-kujulisteks kivideks. transportöörlint kan-nab pressi juurest ühe aluse teise järel, täis värkeltpressitud kivipätse, järjekindlalt ikka edasi, vahelao suunas järelvalmima. press aga võtab ette uue vormi ning uue portsu betoonisegu.

Vahelaos kõrguvad kivipätsid virnad sar-naselt leivatehasega, kuid „küpsemine“ toi-mub siin hoopis madalatel temperatuuridel ja aeglaselt. Nimelt vajab betoonkivi kivis-tumiseks vähemalt 16 tundi ning alles see-järel suunatakse alused pakkimisele. enne pakkimist peab iga alusetäis kontrollija

valvsa pilgu alt läbi sõitma. praagid asen-datakse tervetega ning seejärel tõstab ma-sin uue plaaditäie kive eelmistele peale. Nii, rida-realt kerkivad alustele kivivirnad, mis vajaliku suuruse saavutanuna mööda trans-portööri kiletajasse suunatakse. seal kerib masin mõne sekundiga kivilasule ümber mitu korralikku kihti kaitsekilet, mis virna koos hoiab ning ühelgi kivil koormast ka-duda ei lase. edasi ootab pakendatud kivi-alust juba valmistoodangu laoplats. kivip-ressi lähedal näen seina ääres riiuleid sõna otseses mõttes kaalukate kivivormidega, millest igaühe hind võib juhataja sõnul olla mitmeid tuhandeid. iga vorm võimaldab pressida erineva kujuga sillutuskive.

kõrvaltsehhis käib betoonsilluste va-lamine. see toimub hoopistükkis tuttava-mal meetodil. Nimelt on meistrite poolt „saalungitest“ kokku monteeritud vormid, mille täitmiseks toob tõstuk kopaga be-toonisegu ning kallutab seda ettevaatlikult vormide kohal. paarimees lükkab roobiga vormid servani segu täis ning sellele järg-neb tihendamise tsükkel. Vormid täidetud, tõstetakse needki järelvalmima ehk kivistu-ma ning meestel tuleb asuda uute vormide ehitamisele. töö on raske, ent tulemus seda väärt.

endises armatuuritsehhis näen tööta-mas veel üht kivipressi, mis küll eelmi-sest vanem, kuid senini edukalt oma tööd teeb. siingi väljuvad pressi alt värsked, si-ledad kivipätsid ning liiguvad koos alusega läbi seinaava kõrvalruumi, kus terve pätsi-de korrus, kümmekond alusetäit korraga vahelattu valmima tõstetakse. siingi juhib tööd arvuti ning mehed üksnes kontrollivad protsessi kulgu ja masinate korrasolekut.

tänan juhatajat hariva ekskursi eest ning lahkun teadmises, et kvaliteet on siin-se ettevõtte kaubamärk ja kui sillutuskive ostan, siis ikka neid ikodori omi.

Eestis ainulaadne segusõlm, kus tooraine liigub ülalt trornist alla segistitesse.

Segusõlme operaatorite muhelemisest on tunda, et masinad töötavad laitmatult.

Vibropressi alt väljub järjekordne alusetäis siledaid sillutuskive.

Kvaliteetsed kivid ootavad kaubandusvõrku saatmist.

14 15

aja LUgU aja LUgU

tema juures peeti neid siiski. Üldiselt oli linnas jõulude pidamine keerulisem, maal ja asulates lihtsam, aga ega nad eestlaste juures, ei siin ega seal, pidamata jäänud.Vaasi-tädi oli võetud kooliteenijana tööle. ta elas meie korteri lähedal asuva väikese maja ühes tiivas olevas kööktoas. eelmise riigikorra ajal oli ta olnud suure talu perenaine. mees oli tal surnud. talu oli natsionaliseeritud, pojad kui rahvavaenlased viidud vangilaagrisse kasahstanis, nad kaevandasid karagandas vaske. karistusaeg oli 25+5 aastat vangilaagrit, nagu sel ajal kombeks.see tuba oli väike, aga raskel ajal ajas asja ära. korteriaknad olid kaetud paksude kardinatega. tuppa oli toodud väike kuusk ja me hakkasime seda ehtima. Nääriehteid peaaegu ei olnud. ei olnud veel selline aeg, et lähed poodi või kaubamajja ja ostad, mida vaja. poed olid kaubast tühjad. isegi leiba müüdi üks päts inimese kohta ja suhkur oli rusikasuurustes tükkides.Vaasi-tädil olid mõned üksikud eesti ajast säilinid ehted. Need pandi kõige nähtavamasse kohta. kõige uhkem jõuluehe oli hõbedaste tiivakestega inglikene. me ei teadnud algul inglitest midagi. Vaasi-tädi rääkis meile nendest ja ka Jeesus-lapsukese loost. põhiliselt aga kaunistasime kuuske nii, et sidusime sibulõuntele niidid varre külge ja riputasime need kuuse külge. Vaasi-tädi küpsetas erinevaid piparkooke. Nendel koogikestel olid väikesed augud sees ja sealt sai niidi läbi torgata. ka need rändasid kuusekese otsa. mõni sattus vahelduseks suhu ka, aga Vaasi-tädi ei pahandanud, kuigi ta seda kõike nägi. ka sai puu otsa riputatud erinevate värviliste paberitega komme. küünalde jaoks oli neli eesti-aegset küünlajalga. poes ei olnud neid saada. küünlajalad olid eriti uhked, sellised vedruga, milliseid me ei olnud varem isegi näinud.laulsime siis jõululaule.õigemini vanatädi laulis, meie kuulasime. ise me oskasime laulda „Oh kuusepuu, oh kuusepuu” jne. siis tuli jõuluvana, kellel oli siis pruun lambanahkne kasukas tagurpidi seljas ja takust habe ees. ma tundsin ta kohe ära, kuigi ta rääkis jämeda häälega. see oli meie tuttav hobusemees, Viia prits, endine parun von sieversi kutsar. ta aitas meil põldu harida, äestas maad ja ajas kartulivagusid sisse, peale kartulipanekut kinni ja sügisel jälle kartulivõtmiseks lahti.

Jõulud Raadil ja mujal? Ülo Siimets

Kallid lugejad! Käes on jõulud. Selle paarinädalase perioodi võib jagada kolmeks erinevaks tegevuseks-sündmuseks.Esiteks jõulud kui kunagine meie esivanemate komme aastavahetust tähistada. Teiseks kristlaste jõulud, mida tähistatakse kui Kristuse sünnipäeva. Me teame, et umbes kaks tuhat aastat on möödunud Jeesus Kristuse sünnist. Tema täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata. Jõulud olid varem vaid paganlik komme. Selle tõttu seda tähtpäeva kirikutes enne neljandat sajandit ei peetud. Rahvale aga jõulupidustused meeldisid. Aastal 353 andis Rooma piiskop korralduse tähistada Jeesuse sündi 25. detsembril selleks, et see oleks samal ajal paganlike pidustustega, mida peeti talvise pööripäeva järel päikese taassünni puhul. Jeesuse sünnipäevaks kinnistati see päev lõplikult Konstantinoopoli kontsiilis 381. aastal. Saksa keeleruumis said vanad germaanlaste jõulupühad Kristuse sünnipühana kinnituse alles Mainzi sinodil aastal 813, kuid muutusid sellena tõeliseks rahvapühaks alles 14. sajandil. Ameerika Ühendriikides olid jõulud esmakordselt ametliku pühana 1836 Alabamas. Kolmandaks võib lugeda eelmainitutest erinevaid kommertsjõule. Need on juba tänapäevased, üha rohkem levivad kombed. Tuleb tormata ringi mööda erinevaid kaubamaju ning osta erinevat kaupa. Osta kaupa ja seda hästi palju. Mida rohkem osta, seda ilusamad jõulud on.rahva mälestustes on lipharti aeg ja külaskäigud härrade juurde raadi lossi väga paljudel juhtudel seotud „punase toaga“. selle ruumi seinad olid kaunistatud pompeipunase kunstmarmoriga ja kaetud kuulsa akadeemilise kunstniku ja ülikooli kunagise joonistusõpetaja W. krügeri maalitud arabeskide ja lipharti suguvõsa vappidega. toa sisustuseks olid vanaveneetsia kristall-lühtrid, jaapani vaasid, pronks- ja marmorkujud ning hinnaline mööbel. Vaatamisväärsus oli keset ruumi välja pandud louis XiV aegne kirjutuslaud, kuulsa Charles andré Boule´i (surn 1732) originaaltöö. meister oli tuntud oma kunstipärase mööbliga, mida ta intarsiatehnikas maastike, jahistseenide, vappide, aga ka valuornamentidega rikkalikult kaunistas. selle kirjutuslauaga

oli seotud ka ajalooline mälestus: laud kuulus prantsuse kuninga louis XViii sisustuse hulka, kui see õnnetu kuningas omal ajal miitavis (Jelgavas) elas. saali ülejäänud mööbel oli lauaga samas stiilis, 19. saj esimesel poolel pariisi kunstkäsitööliste valmistatud. (2)itaaliapärane loss valmis kolmanda majoraadihärra Carl gotthart von lipharti ajal. tal oli olnud lastesõbralik mees, sest tal endal oli palju lapsi. härra kutsus oma paremate eestööliste lapsi jõulude ajal lossi ja just „punasesse tuppa“, laskis neil laulda ja jagas kingitusi. ajaloomärkmetes on liphartitega seotud esimesed kirjapanekud seoses aastavahetusega 1776. aastast. sel aastal määras raadi esimene mõisahärra testamendis määras ära tulevaste fideikomiss-valduse pärijate kohustused ning ta ei unustatud selles ka vaeseid. ta andis korralduse, kirjutades: „ Lõpuks soovin ma, et fideikomissarius igal aastal uue aasta päeval annaks oma mõlema mõisa - Vastseliina ja Raadi alla kuuluvatele vaestele 130 rbl raha, 150 vakka rukkeid ja 150 vakka otri, et vöörmündrid selle proportsionaalselt kummagi mõisa abivajajate arvule abivajajatele välja jagaks.” raadilt pärit kirjaniku h. prantsu järgi jäi see määrus ( jõulukingituse jagamine) järjekindlalt püsima kuni mõisate võõrandamiseni. ta märgib veel: “Varemail aegadel oli sellel annetusel suur tähtsus vaeste eest hoolitsemisel, eriti seetõttu, et antav toetus saadi ikka samas suuruses ka kitsikusaegadel, millal toiduained olid kallid; ainult rahas määratult olnuks toetusel hoopis väiksem väärtus.” (1, lk 93)seega oli mõisahärra poolt raadi mõisa peredele kuni 1919. aastani iga-aastane jõulukink olemas.rohkem raadi jõuludest mul esialgu andmeid ei ole. ka ameerikas elavad liphartid ei osanud minu küsimusele jõulude kohta midagi vastata. samas tuleb esimeste majoraathärrade puhul kindlasti ära märkida ka nende osalemine heategevuses. sellele pani kindla aluse

Carl von liphart. kui Carl sai Vastseliina kihelkonna uueks omanikuks, pööras ta suuremat tähelepanu heategevusele kui eelmised pärishärrad.Juba 1769. aastal andis ta korralduse uue kivist kiriku ehitamiseks, mis valmis 1772. aastal. ehituskulud olid 5063 rubla ja 24 kop, millest Carl von liphart maksis 3150 rbl, kuna 1242 rbl saadi kirikukassast ning koguduse enda kanda jäi ainult 671 rbl 24 kop. kümmekond aastat hiljem ehitati täielikult mõisaomaniku kulul (1715 rbl 64 kop) endise kiriku kohale uus õpetajamaja. (1, lk 93)teise majoraadihärra reinhold Wilhelmi teeneks Vastseliina rahva ees oli, et ta arvestas tol ajal rahva seas tugevasti levinud vennastekogude liikumist ja toetas seda aineliselt. XiX sajandi algul asutatud kahele palvemajale raadil (mitte segi ajada tartu raadiga) ja margal annetas ta ehitusmaterjali ja määras edaspidiseks küttepuud. ka sai kumbki palvemaja endale päriseks kuue vakamaa suuruse maatüki, mis jäigi palvemajade püsivaks omanduseks. (1, lk 94)ka kolmas majoraadihärra, Carl gotthard von liphart, jättis enesest mõndapidi õige meeldiva mälestuse. esiteks juba aastal 1843 sellega, et kandis suurelt osalt Vastseliina kirikuparandamise kulu ja kinkis kirikusse uue korraliku oreli (tartu meistri kessleri töö). teiseks annetas ta kõigile oma valla koolidele (tosina ümber) maad 8 taalri suuruses koolmeistri palgaks ning toetas koolimajade ehitamist, kus need puudusid.maapäevadel olnud ta alati uuenduste ja rahva elu parandamise pooldaja, ja kui need otsustatud, varmasti ka nende teostaja. (1, lk 96)

kui liphartid said raadi majoraadi omanikeks, oli Vastseliina kihelkonnas kuus vallakooli. 19. sajandi lõpuks oli neid juba üle tosina ja mõistagi olid kõik tublisti paremal järjel kui varem. Oma kihelkonna koolidele tellis von liphart omal kulul ajalehe tingimusel, et seda ümbruskonna rahvale ette loetakse. see määrus kehtis kuni 1917. aastani. edasi natukene jõulude pidamisest nõukogude ajal. mäletan oma lapsepõlveaega, mil Nõukogude liidus jõulude pidamine oli kapitalistlik igand ja usk oopium rahvale. Jõulude asemel peeti nääre. Jõuluvana asemel käis ringi punaste riietega näärivana. Olen sündinud Vändras, seega pärnumaa paksude metsade keskel, kus see rahvalaulus nii tuntud „vana karu“ maha lasti. hiljem kolisime saatuse tahtel räpinasse. see tähendab, et isa suunati sinna tööle ja pere kolis kaasa. Vanasti ei olnud moes nõndanimetatud visiitabielu nagu praegu, kus pere jäi maha teise kohta (linna, alevisse, maale) ja pereisa käis kodunt kaugemale tööle, olles töökoha lähedale ka endale korteri soetanud. kohtutakse nädalavahetustel või veel harvem.„moes“ olid hoopis kohustuslikud komsomoliklassid, kus kõik õpilased kuulusid kommunistliku Noorsooühingu ridadesse. muidugi oli see mood kunstlikult tekitatud, sest paljud, kes ei tahtnud komsomoli astuda, olid klassi üldkoosoleku hääletuse tulemusel sinna ikkagi astuma sunnitud. Nagu ma eespool mainisin, ei vaadatud nõukogude võimu ajal jõulupidude pidamisele eriti hästi. kirikus käimist peeti ideoloogiliselt valeks. õpetajatele oli antud korraldus valvata kirikute ukse juures, et vaadata, kes kirikus käivad. õpetajad panid kirja, keda nad kirikus nägid, ja esitasid andmed klassijuhatajatele. siis tehti klassi üldkoosolek. kirikus käinud õpilased kutsuti klassi ette, kus nad pidid jutustama, miks nad kirikus käivad. aktiivsed komnoored lugesid siis õpetussõnu peale, et “rumalad, kes te jumalat usute” jne.selle tõttu ei külastatud kirikut ka mitte eriti aktiivselt. Jõule ikka peeti salaja.meid oli peres kuus last. isa ja ema olid koolis hommikust õhtuni tööl. isa suri meil varakult. mina olin siis 6-aastane. õed olid minust nooremad. meie eest hoolitses hoidjatädi, või nagu meie kutsusime, Vaasi-tädi. Jõulude pidamine oli keelatud, aga

suvel kündis paar korda vaod läbi. Oma tarbeks oleva kartuli ja juurviljad pidi iga pere peale sõda ise kasvatama, sest poodides ei olnud midagi saada. käisin temaga tihti põllul kaasas. sikutasin hobust päitstest, et ta ikka mööda vagu kõnniks ja keset vagu seisma ei jääks. töö vaheaegadel, kui hobune rohtu sõi ja meie murul lesides leiba näksisime, rääkis vana prits tihti palju huvitavaid lugusid varasemast elust ja paruni suguvõsast.Nüüd, jõuluvanana, kartsid väiksemad lapsed teda ega julgenud salmilugemiseks jõuluvanale ligi astuda. suuremad lapsed pidid neid toetama. põhiliselt tegi seda minu kaksikõde Juta. Jõuluvana andis igale lapsele kotikese piparkookide, kommide ja õuntega. suuremaks saades, keskkooli ajal, korraldasime sõpradega jõuluüritusi ise. Jõule peeti juba selle pärast, et see oli keelatud. mis oli keelatud, see oli aga huvitav ja väljendas noorte protesti mõttetu keelu vastu. Näiteks sõitsime ühel jõuluõhtul ühe maal elava sõbra poole. ta elas rehielamus. suurde rehetuppa oli kuusk üles pandud. ta oli kaunistatud nagu ikka piparkookide, kommide ja õuntega. ka paberist oli kaunistusi välja lõigatud ja kuusele riputatud. siis oli mõningaid värvilisi klaaskuule juba kauplustes saada ja neid olid samuti mõnele oksale riputatud. reheahjus põles tuli. laulsime. selleks ajaks oskasime juba mitmeid jõululaule, aga juba kõlasid ka eesti rahvuslikud laulud, paljud neist keelatud laulude nimekirjast.ahjus küpsetasime singipekiga verivorste, tuhas kartuleid ja peete. mõnes talus oli ka saada valgeid tanguvorste. sellistele üritustele aktiivseid (kaebajaid) komnoori muidugi ei kutsutud. kui ma abiellusin, siis peeti meie peres nii jõule kui nääre. Jõulud toimusid oma pere keskel. Jõuluvanal oli kasukaks minu põhjapõdranahkne tšuktši kuflanka. see oli minu tööriietus põdrakarjuse aegadest. uueks aastaks laenasin ma punase kostüümi oma töö juurest.

Kasutatud kirjandus:1. Hindrik Prants. Minu elukäik. Mälestusi ja

pärimusi. Eesti Päevalehe AS 2010, lk 93-96.

2. Ülo Siimets. Liphartite kunstikogu Raadil. Tartu Valla Kuukiri nr 162, veebruar 2011, lk 6.

1716

rEKLaammEESTE jUTUd / SporT

Tartu seeniormeeste klubi asutamise 13. aastapäev

Lähte Ühisgümnaasium asutuste saalihokis Eesti kolmas

Rein Parm

Tekst ja foto Aimar Poom, Lähte ÜG kehalise kasvatuse õpetaja

kolmapäeval, 15.oktoobril kogunesid meesteklubi mehed ja klubist lugupida-vad külalised kodukotuse kohvikusse, et meenutada meesteklubi asutamist 2001.aasta 9.okoobril. Ülevaate klubi asutami-sest tegi klubi president kalev Jahnson. 20.detsembril 1990.a. asutatud koduko-tuses oli juba selle aja peale üle 600 liikme - põhiliselt naispere. Nii leidsidki naised, et ilma meesteta on kurb maailm. lau-lukooris osavõtnud meestest eino aar-salu eestvedamisel asutati 6-liikmeline meesteklubi 9. oktoobril 2001.a. tegel-di lauamängudega ja korraldati vestlus-ringe. asutajaliikmetest osaleb praeguse klubi tegevuses eeri ladva. käesolevaks ajaks on klubis 75 liiget, kelle vanus ula-tub 60-st 94 aaastani. klubi tegevus on laiahaardeline. sõprussidemed ja kooste-gutsemine teiste eesti Vabariigi klubidega ja kodukotuse teiste huviringidega muu-dab meeste vananemise igakülgselt noo-

28.-29. novembril toimus tartus maaülikooli spordihoones eesti Firmaspordi korraldatud kuldpalli võistlus, kus selgitatakse välja riigi parimad asutused-firmad mitmetel spordialadel. saalihokis osales tra-ditsiooniliselt lähte Ühisgümnaasiumi esindus. tegemist minisaaliho-ki variandiga, kus väljakul neli inimest ja väikesed väravad.

kokku osales 8 võistkonda, mis paigutati neljastesse alagruppidesse. lähte suutis alagrupi läbida puhaste paberitega ehk saime kõik võidud, sellega tagasime koha nelja hulgas ning pikema hommiku-une. Järg-misel päeval poolfinaalis tuli aga vastu võtta kaotus hilisemalt võitjalt tallinna lennujaamalt, tuli tunnistada, vastane oli selgelt parem tule-musega 1:7. kolmanda koha mäng eesti Vanglateenistusega, mille eest mängis ka meie kooli vilistlane aigo pikk, kujunes äärmiselt pingeli-seks. Jäime küll 0:2 taha, kuid suutsime järele jõuda ning isegi viima-sel minutil 4:3 juhtima minna, kuid vastased suutsid ikkagi viigistada. Otsustavaks said karistusvisked ehk bullitid (keskelt tühja väravasse) ja nendega suutsime võtta võidu ja kolmanda koha! pärast eelmise kahe aasta esikohta väike tagasiminek, kuid siiski korralik saavutus.

meie võistkonnas mängisid vilistlased kati loid, tauri turk, Fred haga ning margus puusepp, kooliõpilastest mihkel Vanamb, andre lättemägi, Norman mikk ning õpetaja aimar poom.

Väärismetall ei ole ainult rikaste privileeg, vaid

see on oluline ja kättesaadav igale kodanikule!

KASVAVA VÄÄRTUSEGA

KINGITUSED

Hinnadal. 19 Ä

SÕIDU- JA PAKIAUTODE LAMMUTUS

KASUTATUD JA UUTE AUTOVARUOSADE MÜÜK

SÕIDU- JA PAKIAUTODE REMONT JA HOOLDUS

PUKSIIR

SÕIDUKITE KERETÖÖD, VÄRVIMINE

Tel: +372 50 69 671

OLEME AVATUD E - N 9.00 - 18.00 R 9.00 - 17.00

L, P SULETUD

Tel: +372 56 910 949e-mail: info@kunglaauto.ee

e-mail: varuosa@kunglaauto.eeTartu-Jõgeva mnt. 7,5 km, Võibla külaTartu-Jõgeva mnt. 7,5 km, Võibla küla

Sinu esindaja Riigikogus ja Knopka saate tegija Tallinna Televisioonis

Rahu südamesse, tasakaalu mõtteisse,tervist, valgust ja armastust!

Uueks poliitika-aastaks õigeid valikuid!

detsember 2014

Marika Tuus-Laul

7

14.00 PIDULIK LÕUNA KOOLI SÖÖKLAS

15.00 Vallavanem Aivar Soop - jõulutervitus 15.05 Esineb JÜRI HOMENJA 16.00 Mustlastantsu- ja lauluansambel „Malajarka“ 16.30 Kergemuusikakoor „Tuule“ 17.00 Esinevad Lähte kooli õpilased

17.30 Tantsuks ja meeleoluks Väägvere külakapell

Külla tuleb jõuluvana ! Avatud kohvik

Peo lõpp 21.00

SÕIDUKS PEOLE JA TAGASI ON VÕIMALIK KASUTADA VALLA POOLT ORGANISEERITUD

TRANSPORTI.

PALUME EELNEVALT REGISTREERUDA (KA NEIL, KES EI SOOVI TRANSPORTI)

TELEFONIL 7337 757 (Lemme Rehtla) või 7337 758, 53076020 Jaana Puur,)

ÜRITUST TOETAB TARTU VALLAVALITSUS

13. detsembril 2014 kell 15.00

toimub Kõrveküla Põhikoolis

MEMME-TAADI AASTALÕPU PIDU

ruslikumaks. klubi president kalev Jahn-son tänas klubi tegevusele kaasaaitamise eest klubi asutajaliiget eeri ladvat, juha-tuse liikmeid martin liivat, arvo tederit, rein parmu, Vello padrikut, kalev hir-matit ja matti linnot. kiideti meeste kor-raldatud ürituste läbiviimisel alati abiks olnud kodukotuse naisperet, eriti aime kalpust, merike küünalt ja anne Vald-rut. tervituskõnedega esinesid ja soovisid klubile edaspidiseks nooruslikku tegevust tartu abilinnapea Vladimir sokman, ko-dukotuse juhataja malle salk, kodukotu-se rahvaülikooli juht Vaike-reet kreinin, Voldemar Nikolajev Viljandi vanaisa-de klubist,tõnis pajo kristiine väärikate klubist, helkiv labbi Võru klubist, alar kotli haabersti klubist, urmas lepik Nõmme vanameeste klubist ja mulgimaa naerutaja tõrva tilde alias asta mäeorg.

muusika ja ühislaulude saatel veedeti mõnusalt aega. supi ja suupistete söömi-

se järel mindi koos Võru tänava FunBow-lingu saali mõõtu võtma kuulide veere-tamises. Võitluse avasõnas tänas tartu klubi meeste nimel 10. aastase sõbraliku koostöö eest tänukirjaga ja meenetega FunBowlingu juhtkonda kalev Jahnson. esindatud seitsme võistkonna hulgas saa-vutas esikoha haabersti võistkond, tar-tu mehed jäid teiseks ja kristiine vääri-kad kolmandaks. kõiki kolme esikoha võistkonna liikmeid ja individuaalvõistle-jaid autasustati medalitega ja meenetega. kõige väärikama osavõtja medali teenis 86-aastane richard annamaa tartust. parima naisosavõtja medaliga autasustati silvi labbit Võrust. sõbralikult ja meele-olukalt veedetud päeva lõpetuseks lepiti kokku tartu seeniormeeste klubi 14. sün-nipäeva tähistamises 2015.aastal ning 3. vabariikliku klubide kokkutuleku korral-damises 2015 a. kevadel Viljandis.

Lähte ÜG esindus ülalt vasakult - Margus Puusepp, Fred Haga, Andre Lättemägi, Kati Loid, Aimar Poom, Tauri

Turk, Mihkel Vanamb ja Norman Mikk.

Võistluse pilte näed aadressilt http://fotoalbum.ee/photos/uunotri/sets/1430455

ja tulemusi eesti Firmaspordi kodulehelt http://firmasport.ee/kuldpall/

kohtumiseni järgmisel aastal!

1918

Head kuukirja lugejad ja kaasautorid!kaastöid, teateid ja reklaame ootame hiljemalt eelneva kuu 25. kuupäevaks. mida varem on saadetud kaastööd, seda kindlam on, et need ka järgmisse numbrisse jõuavad.

Väljaandja: Tartu Vallavalitsus ja VallavolikoguToimetaja: Tiit Helm tel. 529 5627 | tvkuukiri@gmail.com

tartu Valla kuukiri | tasuta Tartu Valla Kuukirja saab elektrooniliselt lugeda valla koduleheküljelt aadressil: www.tartuvv.eetrükk ja küljendus: as ecoprint

TagaKÜLg

Ostan kasvavat võsa Tartu Vallas ja selle lähiümbruses.Võsastunud põllumaad, elamukrundid, kraaviservad, metsaääred jne. uuemetsa talu OÜ tel. 55674714 uuemetsa@hotmail.com

Vasula Aed müüb õunu õunahoidlas e-r kell 8.00-15.00 ja tartu turuhoones iga päev. tel. 525 1979, tel. 5567 4714 uuemetsa@hotmail.com

Maramaa külas müüa suures koguses kõdusõnniku muld (6-7 aastat tagasi ladustatud). soovija peab ise ära vedama. tel. 5345 8373 Veljo.

Ära anda raudteeliipri pakud Maramaa külas. pakud suhteliselt mädanenud, kuid võivad sobida kütteks või hakkepuidu tegemiseks. soovija peab raudteetammi töö järgselt koristama. tel. 5345 8373 Veljo.

Tartu vallas Vedu külas tegutsev seakasvatus ettevõte müüb kohapeal alates ¼ searümpasid. ettetellimine tel. 514 5754

Müüa puitbrikett ja kuiv 50cm saarepuu. tel. 522 5810

stiVeN laNg 29.04.1978 - 18.11.2014

hugO maasiNg 12.05.1929 - 23.11.2014

aurelia Vares 27.04.1943 - 27.11.2014

mÄLestAme

95 meta truBaCheVa 26.12.191990 ilse siimaNN 20.12.1924

helmi tsakuhhiNa 21.12.192485 heiNdriCh harak 6.12.1929

kalJu laur 10.12.1929milVi kree 11.12.1929OsVald paNi 13.12.1929

80 maimu kÄÄpariN 1.12.1934aleksaNder FreiBerg 15.12.1934tõNis ramm 21.12.1934

75 hele-mai tOOm 9.12.1939helJu kullamÄe 9.12.1939esta kaasik 15.12.1939aide luBi 27.12.1939

70 riita trillJÄrV 6.12.1944mari-aNNe VOika 22.12.1944edmar metsmaa 27.12.1944helmi must 30.12.1944

65 lJudmila ŠirOkOVa 4.12.1949sirJe Orgel 9.12.1949mare rOOsaar 13.12.1949Valter pOtsepp 22.12.1949

60 milVi kaha-pÖNNi 4.12.1954ahti sÄrak 7.12.1954Olga BaBkOV 11.12.1954Veera tihhONOVa 12.12.1954ViktOr garma 30.12.1954Ülle auNBaum 30.12.1954lia rÜÜtli 31.12.1954

Jätkame kuukirjas väärikas eas juubilaride õnnitlemist. ikka selleks, et hea tahtena tunnustada teie aastakümnete pikkust panust eesti ellu ning et ka teie tuttavatele ja sõpradele tähtpäeva meelde tuletada.Juhul, kui keegi ei soovi oma sünnipäeva avaldada, palume sellest varakult märku anda telefonil 52 95 627 või e-postiga: tvkuukiri@gmail.com.

Õ N N I t L e m edetsembrIKUU

JUUbILArId

sÜNdIsId

kaspar dÖÖriNg 5.11.2014

rOmet-kristJaN tŠudNõi 6.11.2014

remY arumÄe 11.11.2014

samuel mikker 11.11.2014

martali OleFireNkO 19.11.2014