1

Finantsstabiilsuse ülevaade

Jana Kask

Avatud seminarEesti Panga muuseumis, 24. oktoobril 2013

2

Teemad

• Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng

• Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

• Hinnangud ja järeldused

3

Suurem majandusaktiivsus on vähendanud rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlustMõnes euroala riigis taastub majandus aeglasemalt ning riske võimendavad kõrge võlakoormus ja nõrk pangandussektor

Allikas: EcoWin

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%Euroala SKP reaalkasv ja tööpuudus

SKP kvartalikasv (vasak telg) SKP aastakasv (vasak telg) tööpuudus (parem telg)

4

Rahaturuintressimäärad on praeguses rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal

2009 2010 2011 2012 2013

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

4.0%

10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad ja intressimäärad pankadevahelisel rahaturul

Saksamaa 10a USA 10a euroala 3k USA 3k

Allikas: EcoWin

5

Turgude senine suur usaldus on taganud Põhjamaade pangagruppidele rahastamise hea kättesaadavuse ja stabiilse hinna Turult kaasatavate vahendite suur osakaal teeb Rootsi pankade rahastamise haavatavaks

Allikas: Bloomberg

2008 2009 2010 2011 2012 2013-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

350

400Põhjamaade ja Euroopa pankade CDS-preemiad

Euroopa ja Põhjamaade pankade CDSi preemiate vaheItraxx Europe Senior FinancialsPõhjamaade pangagrupid

ba

as

pu

nk

ti

6

Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja kinnisvarahindade kiire kasvKinnisvarahindade langus võib põhjustada majanduslanguse ja raskendada pankade võimet finantsturgudelt vahendeid kaasata

Allikad: Valueguard, Norwegian Association of Real Estate Agents, Eesti Panga arvutused

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013100

120

140

160

180

200

Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid(2005=100)

Stockholm Oslo

7

Põhjamaade kinnisvaraturu ja võlakoormusega seotud riske vähendavad majapidamiste likviidsuspuhvrid Samas võib majapidamiste finantsvarade likviidsus osutuda ebapiisavaks

Allikas: Euroopa Keskpank, Statistics Norway, statistikaametid

Taani Norra Rootsi Soome euroala Eesti0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

Majapidamiste võla ja finantsvara suhe kasutatavasse tulusse 2012. aasta lõpus

võlg finantsvarad ilma pensioni- ja kindlustusvarata sularaha ja hoiused

8

Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti ettevõtete maksevõimet halvendanud

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank

I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%Ettevõtete maksekäitumine

viivislaenude osakaal laenuportfellismaksuvõlgadega ettevõtete osakaalmaksehäiretega ettevõtete osakaal

9

Majapidamiste maksevõimega seotud riske on lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada ka soodne areng tööturul

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

2008

2009

2010

2011

2012

2013

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%Töötuse määr ja palgakasv

töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv hoiuste aastakasv

10

Kinnisvarahinnad on kasvanud nominaalsest SKPst kiiremini

2008 2009 2010 2011 2012 2013-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv

SKP nominaalkasv palgakasv korterite mediaanhinna kasv

Allikad: statistikaamet, maa-amet

11

Ligi kümnendiku eluasemelaenuvõtjate laenujääk on tagatise väärtusest suurem

laenumahu alusel

laenude arvu alusel

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Eluasemelaenuportfelli jaotus LTV suhte alusel30.09.2013

kuni 50% 51-80% 81-100% üle 100%

12

Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlikPankade laenustandardid ei ole muutunud

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

-50

0

50

100

150

200

Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenude osakaal laenudes ja eluasemelaenuportfelli kuine muutus

laenujäägi muutus kuus (parem telg)

üle 25a tähtajaga laenude osakaal (vasak telg)

mln

eu

rot

13

Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%Eluasemelaenude intressimäära komponendid

6 kuu EURIBOR intessimarginaal

14

Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli rahastamine tasakaalustatumLaenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

0

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

14,000

16,000

18,000Laenud ja hoiused

laenude-hoiuste suhe (vasak telg) laenude maht (parem telg)

hoiuste maht (parem telg)

mln

eu

rot

Pankade kasumlikkust mõjutava puhta intressitulu kahanemine on peatunudEttevaates mõjutab kasumlikkust peamiselt laenunõudlus ja -hind

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%Pankade puhaskasum ja laenukahjumid

puhaskasum laenukahjumid (neto)

puhaskasum ilma erakorralise finantstuluta puhaskasumi suhe varadesse (parem telg)

mln

eu

rot

Pankade kapitaliseeritus on tänu heale kasumlikkusele paranenudKapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal

16

2008 2009 2010 2011 2012 20130%

5%

10%

15%

20%

25%

30%Pangandussektori kapitali adekvaatsus

kapitali adekvaatsus

Tier 1 kapital riskivarade suhtes

Tier 1 kapital koguvarade suhtes

Peamised riskid ja järeldused

18

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske on väikesed

• Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes• euroala majanduse pööre kasvule• vähenenud pinged finantsturgudel • turud usaldavad Põhjamaade panku

• Eesti mõõtmes toetab finantsstabiilsust• Eesti majanduse hea kasvuväljavaade• siinsete pankade hea kapitaliseeritus• ettevõtete ja majapidamiste stabiilselt hea laenude teenindamise

võime

19

Euroala majanduslangus halvendas euroala pankade varade kvaliteeti märgatavalt

• Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on kahandanud usaldust Euroopa panganduse suhtes

• Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused hindavad kõigi suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi– Ühtsetel alustel pankade hindamine vähendab määramatust ning on

oluliseks eeltingimuseks euroala panganduse toimimist ohustavate riskide vähendamisele

• Pankadel tuleb kapitali puudujäägi korral kaasata kapitali, esimese valikuna erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga– Kapitali puudujääk piiraks pankade võimet majandust

laenuandmisega toetada

20

Põhjamaade finantssektorit hinnatakse turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid

• Põhjamaade jätkuvalt kiirele kinnisvarahindade kasvule võib järgneda kiire langus

• See kahandaks investorite usaldust Põhjamaade pankade suhtes, kes rahastavad oma tegevust suuresti kinnisvaralaenudega tagatud võlakirjadega

• Lisaks otsesele mõjule siin tegutsevatele Põhjamaade pankadele kanduksid raskused Eestisse ka selle kaudu, et meile olulistel eksporditurgudel võib tekkida majanduslangus

• Rootsi ja Norra on kinnisvaraturust lähtuvate riskide tõttu karmistanud laenuandmise tingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel eluasemelaenude riskantsust suuremaks

21

Eestis tegutsevad pangad peaksid kinnisvaralaenude väljastamisel olema jätkuvalt ettevaatlikud

• Eestis on kinnisvarahinnad madalate intressimäärade keskkonnas kiiresti kasvanud– Kiire kasv võib nii pankadele kui ka nende klientidele tekitada

ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võib suurendada kinnisvaralaenude sektori riske

• Pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu on laenuturg mõjutanud kinnisvaraturu hindu ja tehingumahtusid märksa vähem kui kinnisvarabuumi ajal

• Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid senist ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel

22

Laenuportfelli kasv on pidurdunud ning võlakoormus jätkab alanemist

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%Laenu- ja liisinguportfelli maht ja suhe SKPsse

laenude ja liisingu maht laenude ja liisingu suhe SKPsse

23

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti

Põhjamaade kinnisvarahindade kiirele kasvule järgneda võiv järsk langus ohustab piirkonna majandust ja pangagruppe

Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv tekitab spiraali, kus pangad, laenuvõtjad ja säästjad hakkavad käituma üha riskantsemalt

väike risk suur risk

24

Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks on oluline säilitada kapitali miinimumnõue 10% tasemel

• 2014. aastast kehtib Euroopa Liidus kõigile pankadele 8% kapitali adekvaatsuse miinimumnõue– Eestis on 1997. aastast kapitali adekvaatsuse nõue olnud 10% ning

pangad on Eestis olnud aastaid märksa kõrgemalt kapitaliseeritud

• Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus on avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu riikidest märksa muutlikum– Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad

šokid võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade varade kvaliteeti kahjustada väga kiiresti ja väga suures ulatuses

• Seetõttu on pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks oluline kehtestada süsteemse riski puhver 2% tasemel – pankade kapitali miinimumnõue koos puhvriga jääks seega Eestis edasi 10% tasemele

Eestis põhjustab struktuurset süsteemset riski majanduse suurem volatiilsusKa peamiste kaubanduspartnerite majanduse volatiilsus on kõrge

Allikas: Eurostat, EP arvutused

CH

FR

BE

AT IT NL

PL

DE

DK

ES

CY

NO

UK

PT

SE

HU

CZ FI

LU SI

SK IS

GR IE BG

RU

HR LT

EE

LV

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10 SKP reaalkasvu standardhälve

1996-2013 5 aastat 3 aastat

26

Kavandatavad kapitalinõuete muudatused alates 2014. aastast

• Uue regulatsiooni järgi kehtib pankadele lisaks 2,5% kapitali säilitamise puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja boonuste makseid

kuni 31.12.2013 alates 2014

kapitali adekvaatsuse miinimumnõue 10% 8%

süsteemse riski puhver - 2%*

vastutsükliline puhver - 0%*

Kapitalinõuded kokku 10% 10%*

* ettepanek nõude kehtestamiseks