Itaalia · 2014-01-27 · Hiljem rahastasidki jõukad linnriigid kogu Itaalia renessanssi ja tohutu...

122

ItaaliaPealinn Rooma, elanikke koos linnastuga 2,75 miljonit.

Pindala 301 230 km2. Rahvaarv 59,6 miljonit (2012).

Kiirteed on tasulised, tasu makstakse tolliväravas. Käibel on euro.

Itaalia rahvastikust moodustavad etnilised itaallased 98%. Itaallasi nagu ka his-paanlasi on peetud suurpereliseks ühiskonnaks, kuid tänapäeva tegelikkus kipub olema vastupidine. Sündivus on kiiresti vähenemas, loomulik iive negatiivne, põlis rahvastik vananeb kiiresti ja Itaalia rahvaarv tõuseb vaid sisserändajate toel. Immigrantide probleem on olnud läbi aegade terav, sest Itaalia vahetus läheduses asuvad Balkanimaad ja Põhja-Aafrika on mõlemad väga konfliktsed alad ja Itaalia ülipikk merepiir teeb hetkel põhiliselt Aafrikast tulvava põgenikevoolu katkestami-se väga keeruliseks.

Itaalia keelel on mitu laialt kõneldavat murret. Itaalia kirjakeele aluseks on Firenze murre. Suuresti on põhjuseks see, et Firenze murret kasutasid kuulsad Itaa-lia kirjanikud, nagu Dante ja Petrarca. Itaaliale kuuluval Korsika saarel on kohalik keel lähedane pigem prantsuse keelele.

Itaalia on katoliiklik maa, mille elanikest 83% on katoliiklased ja vaid 14% mitte-usklikud, kuid katoliiklus ei esine kaasajal enam väga ranges vormis. Erinevalt His-paaniast puudub Itaalias sünge surmale keskendatus ja itaallastele meeldib rõhutada, et ka inkvisitsioon saavutas oma tipu ja rafineerituse Hispaanias, mitte nende juures.

Itaalias leidub hulk huvitavaid tavasid. Näiteks ei ole lubatud joonistada kriidiga asfaldile, välditakse vihmavarju avamist hoone sees, sest see toob halba õnne ja õnnetu number on hoopis 17, number 13 on aga hea kuulsusega.

Itaallaste jaoks on väga olulised perekondlikud sidemed, söök ja jalgpall. Nii kulubki suurem osa itaallaste puhkusest sugulaste külastamisele ja kui nad para-jasti lähedastega koos veini ja hõrgutisi ei vohmi, elavad nad staadionil kaasa oma lemmik meeskonna jalgpallimatšile.

Itaalia, Vatikan, San Marino

123Itaalia, Vatikan, San Marino

Mootorratturite paradiisis Dolomiitide

mäestikus on pildile jäänud (vasakult)

Peeter Lääts, raamatu toimetaja

Pärle Raud ja autor

124

Itaalia valitsus kipub paigal tammuma nagu kana takus, suutmata midagi otsus-tada. Erandina ollakse suhteliselt resoluutne maffia- ja korruptsioonivastases võit-luses. Paljudes tähtsates küsimustes minnakse valitsusest hoopis mööda. Näiteks abielulahutuse seadustamine, tuumaenergia kasutamine või monarhia taandamine otsustati rahvahääletusel. Kuigi suurem osa Itaalia poliitikutest on mehed, on te-gelik võim riigis hoopis naiste käes ja kui tuli ilmsiks, et Silvio Berlusconi oli pi-dutsenud 20 noore naisega, kogunes tänavatele otsemaid 100 000 itaallannat, kes kutset polnud saanud ja hakkas protestima, kuidas „Silvio alandab naisi“, tekitades kirjeldamatu möllu.

1. teekond: Brenner – Vipiteno – Merano – Bolzano – Vigo di Fassa – Bressanone – Brunico – Cortina d’Ampezzo – Forni di Sopra – TolmezzoItaalia mototeedega tutvumist on sobilik alustada 60 miljoni aasta eest tekkinud Dolomiitide mäestikust. Kaunid vaated, mitmekesise profiiliga mägiteed, väl-ja arendatud söögi- ja puhkekohtade võrk, sõbralikud tiroollased ning tavaliselt märkamatuks jäävad politseinikud on mõnus kooslus. Mina soovitan sõita Itaalia Alpisid läbivaid ida-läänesuunalisi teid, mis on sama kaunid nagu põhja-lõunasuuna-lisedki, kuid tunduvalt vähem koormatud lõunasse puhkusele või puhkuselt tagasi


Itaaliale kuuluvad Lõuna-Tirooli ehk itaaliapäraselt Alto Adige ja Dolomiitide mäestikud on täis võrratuid kurvilisi teid

125

kiirustavast turistide massist. Igati tasub vältida tasulistele kiirteedele sattumist, millel sõitmine on kallis ning sama põnev nagu kodugaraaži seinte vahel ratta seljas suuga mootoripõrinat teha.

Dolomiitide valged lubjakiviseinad kerkivad Bolzano ja Tolmezzo linna-de vahel ning piirkonna kaunimad mototeed ühendavad Bolzano linna Cortina d’Ampezzoga.

Bolzano arheoloogiamuuseum pakub sulle võimalust näha haruldast leidu – jäämees Ötzi muumiat. Selle umbes 5300 aasta vanuse surnukeha leidis 1991. aasta septembris Austria ja Itaalia piirialal Tirooli Alpides matkanud abielupaar. Jäämees Ötzi oli liustikujää varjus nii hästi mumifitseerunud, et teadlastel õnnestus analüüsida isegi tema pärilikkusainet. Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida kunagi on õnnestunud analüüsida ja ka saadud tulemused on põnevad: mees suri noolevigastusse umbes pool tundi pärast haavatasaamist ja ilmselt oli ta langenud ootamatu rünnaku ohvriks. Muuhulgas ilmnes, et Ötzi oli haigestunud puukborre-lioosi, mis on vanim tõend selle haiguse esinemisest inimesel. Enne surma oli ta kõhu korralikult kaljukitse- ja hirveliha täis söönud. Õlgadeni ulatuvate pikkade tumedate juuste ja tumedate silmadega umbes 160 cm pikkune ja 50 kilo kaalunud Ötzi oli surres 46-aastane ning tõenäoliselt oma hõimu vanim liige.

Bolzanost edasi viib kaunis tee Vigo di Fassasse, kust võid põigata San Martino di Castrozza kuurorti. Sealt pääseb nii rippgondliga kui köisteel Alpe Tognola ja Cima della Rosetta tippudele karget mägiõhku nautima.

Cortina d’Ampezzos peeti 1956. aasta taliolümpiamängud, tänu millele on tä-nini linnas keskmisest paremad sportimisvõimalused. Siin armastavad puhkamas käia Itaalia rikkad, mis hoiab kõrgel nii teenindustaseme kui ka hinnad.

Siinsed mägiteed on sarnaselt Hispaania ja Prantsusmaaga täis trenni tegevaid jalgrattureid. Eelmise sajandi keskpaigas pandi jalgrattaspordis tõusude raskusast-med paika selle järgi, millise käiguga suutis tolleaegne auto tõusust üles saada, ja just kõige raskemaid, 1. kategooria tõuse kohtab Dolomiitide serpentiinides õige tihti.

Lõuna-Tiroolid kuulusid pikalt Austria keisririigi koosseisu ja nii saab piirkon-nas saksa keelega paremini hakkama kui inglise keelega. Lõuna-Tiroolid hakka-sid Austrialt Itaaliale libisema tänu prantslastele. Kui Napoleon 1800. aastal Itaalia vallutas, peeti teda algul vabastajaks ja ühendajaks, sest varem oli Itaalia ühtne olnud vaid Antiik-Rooma ajal. Illusioon vabastajatest purunes ruttu, kui prantslased Itaalia hindamatud kunstiteosed Pariisi vedasid. Ometi on Prantsusmaal Itaalia va-bastamisel ja ühendamisel suur roll, sest just Prantsusmaaga koos võideldi Austria vastu. Põhjas vallutasid itaallased Magenta ja Solferino lahingutes Austrialt Lom-bardia, Parma, Modena ja Toscana hertsogiriigid. Lõuna-Itaalia vabastamise viisid lõpule itaallaste kuulsa juhi Giuseppe Garibaldi vabatahtlikud. Itaalia ühendamine lõppes 1870. aastal, kui Garibaldi vabatahtlikult kogu võimutäiuse kuningas Vitto-rio Emanuele II-le üle andis.


126

Kui sa oled jõudnud Brunicosse, siis edasi Tolmezzo poole sõites keera suure-pärasele mototeele nr SS52. Kui otsustad Dolomiitidest laskuda Triestesse, siis kõi-ge parema mototee leiad põhjast Goriziast mööda Sloveenia ja Itaalia piiriäärset Strada del Friurit ehk nr SR55 sõites. Itaaliale kuulub Trieste tänu esimese maa-ilmasõja pooltevahetusele, kui Itaalia oma endistele liitlastele Austria-Ungarile ja Saksamaale selja keeras, sõjas küll neilt kõvasti rappida sai, kuid lõpuks tänu kuulu-misele võidukate Antandi riikide poolele ja metsikute kaotuste hinnaga väärtusliku Trieste sadamalinna endaga ühendas. Linna üks toredamaid vaatamisväärsusi on sadamas kalaturu lähedal asuv Acquario Marino veemaailm, mis tutvustab kõik-võimalikke Aadria mere elukaid.

2. teekond: Trento – Rovereto – Verona – Garda järv – Mantova – Vicenza – Padova – VeneziaTrento ümbrus on täis kauneid mototeid, kus ringi sõites päevad linnutiivul käest kaovad. Siinkandis on ühinenud ka Saksa ja Itaalia toidukultuuri paremik, nii et liigselt edasi kiirustada olekski patt. Proovi Valle d’Aostas ja Piemontes armastatud grillitud polentat või toite, millele annab hinge mullahõnguline valge trühvel ehk trifola d’Alba. Piemonte spetsialiteediks on vahuvein spumante, millega itaallased armastavad tähistada mistahes sündmusi.

Rovereto linna kohal kõrgub hiiglaslik Castel Beseno kindlus. Linna lähedal toimusid esimese maailmasõja ajal ägedad lahingud ja linnas asuvas Venezia stiilis lossis asub huvitav ajaloomuuseum, kus erilist tähelepanu väärivad sõjasündmusi kajastavad karmid fotoseeriad.

Enne Garda järve ringsõitu võib külastada Veronat. Selles jõukas kaubandus-linnas on mitmeid silmapaistvaid Rooma-aegseid varemeid ja ehitisi, näiteks Arena amfiteater, mis on Rooma Colosseumi ja Napoli lähedal asuva amfiteatri järel suuruselt kolmas maailmas ning mida tänapäevalgi kasutatakse suurejoonelis-te vaatemängude korraldamiseks. Linnas saab imetleda kohalikust roosast lubja-kivist paleesid ja võimsat Castelvecchio kindlust, milles asub Veneto maakonna üks parimaid kunstigaleriisid ja mis koos Scaligero sillaga moodustab linna vana

kaitse süsteemi. Verona tõmbenumbriks on kirev Erbe väljak, kus müüakse lettidelt peaaegu kõike, mil-

leni fantaasia küündib. Üks vaimustavamaid ehitisi Veronas on 900 aasta vanune San

Zeno Maggiore kirik. Ära jäta tähele-panuta selle uhke hoone pronkstahv-litega kaetud lääneust, kus tahvlitel on kujutatud veidraid naiivsevõitu piiblimotiive.

Garda järve ääres ulatuvad pii-


127

niatega kaetud kaljud tihti peaaegu järvekaldani ning kaljude ja järve vahelt pressib end läbi kurviline tee. Järve lõunatipus asub väike Sirmione poolsaar oma keskaegse Rocca Scaligera kindluse ja päris poolsaare tipus asuvate Rooma-aegsete varemete-ga. Väga lahe mototee tõuseb otse järveäärsest Gargnano linnakesest mägedesse ja jõuab välja kauni Idro järve äärde.

Gardast veidi lõunasse jääb Mantova linn, mida kolmest küljest piiravad Mincio jõest paisutatud järved. Mantovas asub hetsogiloss Palazzo Ducale ja silmapaistev palee Palazzo Te. Kunagi ratsabaasiks ehitatud paleed kasutatakse tänapäeval kunsti-kogude väljapanemiseks ja ka lossi enda ebatavalised freskod on uudistamist väärt.

Garda järve äärest Vicenzasse sõitmiseks saab valida arvukalt väikseid mägi-teid, mille läbimiseks tuleb võtta veidi aega. Vicenzas asub Euroopa vanim sise-amfiteater Teatro Olimpico, mille ümber paiknevad linna jõukamate inimeste pa-leed, kena toomkirik, monumentaalne raekojaks kohandatud basiilika ja turuplats, mille kohal kõrgub 13. sajandist pärinev vangitorn.

Laskudes mägedest alla, ootab ees kunsti ja kauni arhitektuuri poolest kuulus vana ülikoolilinn Padova. Linnas asuv Bütsantsi arhitektuuri mõjudega Basilica di sant’Antonio on üks populaarsemaid palverännakute sihtkohti Itaalias. Kui sa astud


Sume suveõhtu Garda järve kaldal

128

sisse juba 1303. aastal valminud Arena kabelisse, võid nautida kogu kabeli sise-must katvaid Kristuse elust jutustavaid freskosid, mille aastatel 1303–1305 maalis kuulus Firenze kunstnik Giotto.

Venezia on üks turistest kõige tihedamini piiratud paiku, aga kui üle laguuni vii-va noolsirge Via della Libertà silla linna ajaloolisse südamesse jõuad, saad hea õnne korral oma tsikli tasuta kaherattalistele mõeldud parklasse jätta ja oled vaba tolle aastasadu luksuskaupade monopoli hoidnud linnaga tutvuma. Venezia keskaegset pöörast rikkust märgivad Püha Markuse väljakul asuv Doodžide palee, võimsad kirikud ja rohkearvulised uhked kaupmeeste ja võimurite majad. India vürtsid jõud-sid Araabia kaupmeeste kaudu Kairosse, sealt Itaaliasse ja edasi venezialaste või genovalaste kaudu mujale Euroopasse. Enne Veneziasse jõudmist läbisid karavanid kogu Süüria ja Türgi sultani territooriumi, makstes selle eest kõrgeid tollilõivu-sid. Kõige suurema maksu lisasid aga venezialased ja nii tõusis Indiast teele läinud saadetise hind keskmiselt 70–100 korda. Pole siis midagi imestada, et 16. sajandil puhkes linnas tohutu paanika, kui Venezia kaupmehed teada said, et kolmel Por-


Venezia Grande Canalis keeb elu hilisööni

129

tugali laeval oli õnnestunud kaubakoormatega ümber Aafrika purjetades Indiast Euroopasse jõuda.

Itaalia linnriikide tekkimine oli keskaegse Itaalia nõrgenemise tagajärg, sest ilmalik ja paavstivõim võitlesid pidevalt omavahel ja sellises ühe tugeva valitse-ja puudumise olukorras kuulutasid paljud Põhja-Itaalia linnad end suveräänseiks. Just tänu merekaubandusest voolavale rahale ning suurtele laevastikele said kõige võimsamaks neist Venezia, Pisa ja Genova. Paavstil ega Saksa keisril polnud selliste vürtsikaubanduse ning ristisõdijate transportimisega rikastunud linnriikide super-jõule midagi vastu seada.

Hiljem rahastasidki jõukad linnriigid kogu Itaalia renessanssi ja tohutu rikkus andis loominguvabaduse sellistele meistritele, nagu Leonardo da Vinci, Raffael ja Michelangelo. Seevastu Itaalia astronoomide elu polnud sugugi kerge. 1633. aastal kutsuti Rooma kohtu ette Galileo Galilei, kes oli pannud aluse teaduslikule eks-perimenteerimisele ja tulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, ning teadlane oli sunnitud tagasi võtma väite, et Maa ja planeedid liiguvad ümber Päikese. Astronoo-mia helgema poolena aga nimetatakse asteroidide Maa tabamise tõenäosuse skaalat Torino skaalaks.

Venezialased rentisid oma tugevat laevastikku ka mereäärsetele kõrgetele võimukandjatele sõjaliste ope-ratsioonide läbiviimiseks. Itaallaste laevastikud olid võimelised vastaseid logistiliselt blokeerima ja ahistama ning nii pidi isegi uhke Ida-Rooma keisririik pantima ve-nezialastele laevastiku kasutamise eest oma mitme aasta tollitulud. Rikaste ristisõdijate ja rüütliordude sõiduta-mine üle Vahemere kandis Veneziasse samuti tohutuid varandusi.

Sellisel moel kokku aetud raha raiskamine läks üle igasuguse mõistuse ja nii võtsid Venezia valitsejad 1562. aastal vastu määruse, et isegi gondleid ei tohi liigselt ilustada ja need võisid edaspidi olla vaid ühetaolist musta värvi.

Kuigi linna uhkeid paleesid on tore vaadata, on kõige võluvam lihtsalt jalutada üle omanäoliste kanalivõrgus-tikku ületavate sillakeste, uudistada Grande Canalet ja lasta loojuval päikesel kullata laguunipinda. Venezia probleemiks on pidev vajumine ja linna ning seda ümbritseva laguuni kaitseks on Aadria mere mõjude eest rajatud hiigelkallis kümnete kilomeetrite pikkune betoo-nist tamm.

Kui sul kuidagi ei õnnestu vältida turistiderohkusest ärahellitatud Venezias söö-mist, siis klassikaline kohalik roog on magushapus kastmes sardiinid ehk sarde


Töö lõpetanud gondel loksumas laguunis Püha Markuse väljaku kõrval

130

in saor. Suurepärane hõrgutis on ka valge veini kastmes küüslaugu ja peterselliga maitsestatud rannakarbid ehk zuppa di cozze, aga kuna Venezia söögikohtade vahel valitseb väga hõre konkurents, võid siin hõlpsalt püstitada rekordi oma restorani-arve suuruses ja saada vastu väga kesise kõhutäie.

Kui soovid midagi piirkonnale iseloomulikku, siis Veneto ja Friuli-Venezia Giu-lia maakondades on üks eksootilisemaid roogi riisist, hernestest ja Parmesani juus-tust valmistatud vedel puder risi e bisi. Lõuna-Tirooli köögile on suurt mõju aval-danud siin mitme sajandi eest elanud Austria-Ungari rahvaste toidutraditsioonid ja nii armastatakse selles kandis eelroaks mahedat vinnutatud sinki, köömnetega maitsestatud suppe, guljašši ja magusaid struudleid.

3. teekond: Stelvio mägitee – Bormio – Tirano – Morbegno – Como järv – Monza ringrada – Milano – Torino – AostaJärgmine võimas mototee saab alguse Stelvio kuru ületamisega. Sõites mööda teed nr SS38, mis algab Prato allo Stelvio asulast ja toob üle Stelvio mäe, jõuad Bormio linna. See on kargelt kaunis majesteetlik mägedevaheline tee, täis ussina siuglevaid serpentiine ja seest jahedaks võtvaid käänakuid.

Sama teed mööda jõuad Como järveni. Ümber terve järve viib kurviline tee, kõikjal ilusad külakesed, jõukad linnad ja kohvikud suurepärase cappuccino ja tirooliliku tõhusa menüüga. Como järvest veidi läänes asuv Maggiore järv, mis on Piemonte ja Lombardia maakondade piiriks, on samuti mõnus puhkeala, kuid seda teavad ka tuhanded turistid ja nii on liiklussagin laheda kurvisõidu võimatuks muutnud. Õnneks leidub Bergamos, Milanos, Mantovas ja Cremonas suurel hul-gal hindamatuid kunstiaardeid ja nii saab liikluses tiksumise vahelduseks nautida suure joonelist linnaarhitektuuri. Mõnusa vahepalana võib enne Milanosse põika-mist külastada tema satelliitlinna Monzat ja selle lähedal asuvat vormel 1 ringrada Autodromot.

Milano ise on hiiglaslik kau-banduslinn ja ainuüksi linnasüdame läbimõõt on mitu kilomeetrit. Otse linna keskmes seisab imposantne ja legendaarse välimusega toomkirik. See 157 meetrit pikk ja 92 meetrit lai hoone on üks suurimaid gooti stiilis kirikuid maailmas. Kui-gi Milano kiriku ehitamist alustati juba 14. sajandil, polnud isegi 500 aastat hiljem kõik veel päris valmis. Kiriku kõige silmapaistvam osa on tema 135 tornikese, lugematu hulga


Milano õhuline katedraal

131

kujude ja veesülititega katus. Ka fassaad on hämmastav segu erinevatest stiilidest ja kes seda korra on näinud, ei unusta vaatepilti iial.

Milanos külasta kindlasti linna legendaarset moekvartalit, mis on Via Monte Napoleone, Via Manzoni, Via della Spiga ja Corso Venezia tänavate vahele jääv ala. Siin on esindatud kõik kuulsamad Itaalia moemajad alates Pradast ja Versace’ist kuni Valentinoni ja paremat pilti Itaalia moe kõrgklassist mujalt võimalik leida pole.

Silmapaistev ehitis on Vittorio Emanuele II galerii. Selle põhiplaanilt ladina risti kujulise hoone kaheksakandilist keskosa kaunistavad nelja maailmajagu kuju-tavad mosaiigid. Galerii suurejoonelisim detail on metallist ja klaasist katus ja selle keskne kuppel.

Milano parim kunstikogu asub Brera pinakoteegis. Maailma üks kuulsamaid kunstiteoseid – Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ – asub samuti Milanos, Santa Maria delle Grazie kirikus. Muide, da Vinci jättis pildil Kristuse lõpuni joo-nistamata, sest tundis, et pole vääriline seda tegema.

Milanost lõunasse võta ette väike kõrvalepõige Pavia kartuuslaste kloostrisse, mis on Lombardia renessansiarhitektuuri tipp. Selle Milano valitseja Gian Galeazzo Visconti mälestusmärgiks püstitatud kloostri ehitamiseks ja kaunistamiseks kulus üle 200 aasta ja nii on see 700 aasta vanune klooster tõeline ehituskunsti ime.

Itaalias on võimatu nälga jääda ja näiteks Lombardia maakonnas on kuulsad sellised road, nagu minestrone alla Milanese ja risotto alla Milanese ning samuti


Stelvio mägitee näeb ülaltvaates välja nagu rullilt mahajooksnud lint

132

armastatakse siin liharoogi, eriti ossobuco’t ehk üdikondiga vasikakooti tomati- ja veinikastmes.

Torino on Itaalia autotööstuse süda ja olnud läbi aegade FIAT-ide tootmise keskus. Tööstusharu ajaloost annab hea ülevaate siinne automuuseum. Kunagise tööstus revolutsiooni algust sümboliseerib keset linna kõrguv massiivne hiilgava kupli ja selge eesmärgita püstitatud Mole Antonelliana, mis on midagi Eiffeli torni Itaalia vaste taolist.

Torinole on kuulsust toonud skandaalne reliikvia – surilina, millesse olevat surma järgselt mähitud Kristus ja millel senini on näha küljelt haavatud risti löödud mehe keha ja okaskrooni jäetud jäljed. Kuigi 1988. aastal varises surilina müüt kokku, sest süsinikutest näitas, et riideese ei saa olla vanem kui 800 aastat, on see siiski tänapäevani religioosse harduse objektiks. Kui Kristusega seotu jahedaks jätab, võid külastada Egiptuse muuseumi, mida peetakse üheks parimaks maailmas ja mis võlgneb tänu oma väljapanekute kõrge taseme eest Piemontes sündinud Bernardo Drovettile, kes oli Napoleoni sõdade ajal Prantsusmaa konsul Egiptuses. Kui aga muuseumid üldse ei tõmba, jaluta lihtsalt Via Roma peatänaval, mis toob sind linna tähtsamate hoonete ja losside vahelt otse läbi Torino ajaloolise keskuse.

Torinost võid teha väikese kõrvalepõike lõunasse Cuneo poole, pöörates Mondo-vist Torrente Corsaglia orgu ja otsida üles Itaalia suurimad stalaktiidisambaid täis Bossea koopad.

Teekonna lõpetuseks sobib sõita Torinost Aostasse. Tee äärde jäävad Aosta või-murite paleed, millest suuremad on ehk Verrèsi ja Fénisi kindlused, Aostast endast aga leiad suure hulga Rooma-aegseid varemeid.

Kui aga otsustad Torinost teha päevase matka Susa linna, jääb sulle silma roh-kelt märke roomlaste võimuajast: kunagiste akveduktide kaari, 4. sajandist pKr pä-rinev võimas Savoia värav, amfiteatri ja linnamüüride osi ning varajasest keskajast pärinevaid hooneid.

4. teekond: Castel San Giovanni – Bobbio – Genova – Liguuria rannik – Pisa – Vinci – Pistoia – FirenzeKurviline mototee nr SS412 toob sind Bobbiosse, kust sama kena tsiklitee nr SS45 juhatab rannikule. Kogu pikk kitsas Vahemere rannikuriba viinamarjaistanduste-ga kaetud mägede jalamil kannab Liguuria nime. Igal Itaalia piirkonnal on täiesti omanäoline köök, Liguuria toitude visiitkaart on mereanniroad ning värskest küüs-laugupüreest, oliiviõlist, basiilikulehtedest, pähklitest ja populaarsest Parmesani juustust tehtud kaste. Siin armastatakse näiteks cacciucco’t ehk vürtsikat küüslau-gu, veini ja ürtidega keedetud kala- ja mereannihautist.

Liguurias asub kuulsaid kuurorte, nagu näiteks San Remo, aga ka kunagine Vahe-mere valitseja ja võimas kaubalinn Genova, mille tõus sai alguse sadama jaoks loodus-likult soodsa asukoha ja linna põhjast kaitsvate mägede koosmõjust. Tänapäevalgi on


133

sadam sama toimekas kui sadu aastaid varem. Meelelahutuseks võib kü-lastada sadamas asuvat Genova akvaariumi, mis pakub rikkalikku pilti kõik sugustest mereelukatest. Genovas võib rohkelt kohata Christoph Kolumbuse nime, sest kuigi täiesti vettpidavad tõendid puuduvad, peetakse just seda linna kuulsa maadeavastaja sünnikohaks.

Kui sul on isu heita pilk megarikaste mänguasjadele, külasta Genovast idas asuvat Portofino poolsaare sadamat, kus nende luk-susjahid peatuda armastavad. Portofino küla viimasesse otsa sisse sõita ei tohi, sadam asub parklast väikese jalutuskäigu kaugusel.

Kui linnaarhitektuur, muuseumid ja muud vaatamisväärsused sind külmaks jätavad ja soovid vaid lahedalt kurve läbida, siis peaks olema midagi sinu jaoks põrkepiiretega, veidi rallirada meenutav tee nr SS334, mis toob Acqui Terme linnast Vahemere rannikule Albisolasse.

Pisa jõukus pärines kaubandussidemetest Põhja-Aafrika ja Hispaaniaga ning linnriigi hiilgeajast on pärit kuulus Piazza dei Miracoli ehk Imede väljak, mis koosneb suurejoonelisest toomkiri-kust, baptisteeriumist, toomkiriku kellatorniks kavandatud, kuid vil-tu vajunud tornist ja Camposantost ehk kalmistust. Pisa toom kiriku kapiitlihoones asub aardeid täis muuseum. Viltusest Pisa tornist, mis hakkas kalduma juba enne kolmanda korruse valmimist, on teinud vabalt langevate kehadega katseid ka siinsamas sündinud teadlane Galileo Galilei.

Enne Pisast Vincisse sõitmist võid teha väikse haagi Lucca linna, mille korrapärane tänavavõrgustik järgib senimaani 2200 aastat tagasi asutatud Rooma koloonia oma. Lucca tore raidmustritega kaunistatud kirik San Michele in Foro asub endisel Rooma foorumil, mis on lin-na paeväljak tänaseni. Majas, kus sündis Puccini, asub nüüd kuulsa helilooja muuseum. Siin on välja pandud paljude ooperite kostüümi-kavandeid ja muud. Luccas saab jalutada 17. sajandist pärinevatel kaitse-vallidel, mis juba 200 aastat kuuluvad lihtsalt avaliku pargi juurde.

Vinci linn on kuulsa Leonardo sünnilinnaks. Siin asuvas Museo Leonardos on välja pandud suur hulk Leonardo da Vinci masinate ja leiutiste puust mudeleid ning palju muud põnevat. Enne Firenzesse jõudmist võta ette võimas mägine motoring mööda teed nr SP9, mis viib sind Vincist Pistoia linna.

Raha, mis koondus Firenzesse päratu rikka pankurite perekonna


Pisa viltune torn on vaid üks väike osa hiiglaslikust Piazza dei Miracoli ehk Imede väljaku nimelisest kompleksist

134

Medici dünastia ajal, on linnast teinud Itaalia renessansiajastu mälestusmärgi. Me-dicid on kaasaegse panganduse loojad ja linna tuntakse ka kui panganduse sünnilin-na. Kirjanduspärandisse on Firenze andnud näiteks Dante, Petrarca ja Machiavelli, kunstipealinn sai temast aga tänu Donatello, Michelangelo, Botticelli ning teiste maalikunstnike ja skulptorite töödele. Ajalooline Firenze on terviklik kompaktne linnaosa, millega on mõnus jalgsi tutvuda. Siit leiab erinevaid kunsti galeriisid, arheoloogiamuuseumi ja mitmeid väiksemaid kirikuid, samuti hiiglasliku ja rikkali-kult kaunistatud toomkiriku Il Duomo. Toomkiriku 85 meetri kõrgune kella torn on kaetud roosa, valge ja rohelise Toscana marmoriga ning selle on kavandanud kuulus arhitekt ja kunstnik Giotto. Brunelleschi ehitatud hiiglaslik kirikukuppel oli omal ajal maailma suurim ilma tellinguteta ehitatud tarind. Võimalik on tõusta kupli ti-pus asuvale vaateplatvormile ja lasta silmal linnavaadetel puhata. Toomkiriku kõrval asub mosaiikidega kaunistatud interjööriga baptisteerium. Linnasüdame väikesed kitsad keskaegsed tänavad peidavad kuulsat nahatoodete turgu.

Firenze auväärseim ja ainsana teise maailmasõja üle elanud sild on Ponte Vecchio. Sellel 1345. aastal ehitatud sillal asusid algselt seppade, lihunike ja naha-


Kui sul on edasiliikumisega rutt, saad keerata tasulistele Itaalia kiirteedele, võta vaid teelepääsu väravast pilet ja kihuta

135

parkalite töökojad, kuid reostus, hais ja müra, mida nood tekitasid, häiris linnaelanikke niivõrd, et 16. sajandi lõpul anti sillal asuvad hooned juveliiride ja kellasseppade käsutusse. Üle silla läheb omapärane salakoridor, mis ehitati spetsiaalselt Medicide jaoks, et nood saaksid lihtrahvaga kokku puutumata ühelt kaldalt teisele liikuda. Kui sul on rohkem aega, külasta tõeliselt põnevat teadusajaloo muuseumi ja Itaalia suurimat Uffizi maaligaleriid. Linna võimukeskuseks on Palazzo Vecchio ja Piazza della Signoria, kust leiad rohkelt linna tähtsamaid ajaloolisi sündmusi tähistavaid kujusid.

Oma mitmekesise teekonna saad lõpetada läbi Apenniinide sõites. Mototee nr SP65 viib Firenzest Bologna suunas. Läbi terve Itaalia kulgev Apenniinide mäestik pakub üldse väga palju avastamata võimalusi mõnusaks motosõiduks. Siinsed maa-piirkonnad on võrreldes linnadega väga rahulikud, kuid ettevaatlik tasub olla põllu-töömasinate suhtes, mis nendel kurvilistel mägiteedel ühelt põllult teisele vuravad.

5. teekond: Parma – Emilia-Romagna – Modena – Maranello – Bologna – Imola – Ravenna – Rimini – San MarinoAlpidest laskudes jõuad EmiliaRomagna maakonda, mida tuntakse kui gurmaa-nide paradiisi ja riigi viljaaita ja kus nii mõneski kohas pidavat sigu rohkem olema kui inimesi. Kuigi suur osa Emilia-Romagnast on Po jõe tasandik, algavad paljudest piirkonna linnadest mitmed kaunid kurvilised mägiteed, millest ükskõik millist sõitma asudes ei pea pettuma: Piacenzast tee nr SS45, Parmast tee nr SS62, Reggio Emiliast tee nr SS63 või Modenast tee nr SS12.

Tasandikul asuv Parma on kuulus oma sinkide ja juustu poolest, kuid suuremat sõidunaudingut sinna viivad teed ei paku. Linn ise on seevastu imekaunis. Parma toomkirik kuulub Põhja-Itaalia ilusaimate hulka ja selle kõrval asuva baptisteeriumi välisvaade ja ka interjöör on rabavad. Parma la Pilotta nimeline tohu-tu palee koosneb mitmest osast: seal on täielikult puust ehitatud Teat-ro Farnese, lisaks on lossil korralik kunstigalerii ja esimesel korrusel arheoloogiamuuseum, kus asuvad väljapanekud kunagiste etruskide ajast alates.

Modena linnast veidi lõunas Maranellos asuvad nii Ferrari kui ka Maserati tehased. Galleria Ferrari annab võimaluse tutvuda kuulsa automargi ajaloo, autondusalase näituse ja vanade autode väljapanekuga.

Bologna kiviplaatidega sillutatud keskaegsed tänavad, varjuliste sam-mas käikudega hooned ja uhked lossid on koondunud kahe keskse väljaku, Piazza Maggiore ja Piazza del Nettuno ümber. Huvitava ajaloolise taustaga ehitised on Asinelli ja Garisenda tornid. Nimelt püstitasid jõukad perekonnad endale keskajal aset leidnud veriste tülide tõttu linnadesse kõrgeid kindlusmaja funktsioone täitvaid kaitsetorne, kuhu sai perekonnaga pikemaks ajaks varjuda. Algselt oli Bolognas lausa paarsada sellist torni, aga ohutuse huvides on paljud lammutatud, sest tornid


136

kippusid viltu vajuma. Nendes uskumatult kuni 100 meetri kõrgusele küündivates tornides saab ronida poole tuhande astme võrra ülespoole ja tipust avanevad võim-sad vaated Bologna kivikatustele. Külasta San Petronio 14. sajandist pärinevat vahvat tellistest kirikut, linna maaligaleriid ja omapärast teadusmuuseumi, mis ühendab endas anatoomiamuuseumile lisaks ka kartograafia- ja meremuuseumi.

Ravenna tõus võimukeskuseks sai alguse 402. aastal pKr, kui Rooma langes ja Ravennast sai Lääne-Rooma pealinn. Kunagise Rooma impeeriumi võimsus sai alguse sellest, et erinevalt Kreeka linnriikidest andis Rooma kodaniku staatuse ka vallutatud alade elanikele, tunnustades nende ülikuid ja muutes sedasi alistunud või alistatud rahvad oma osaks ja liitlaseks. Impeeriumi nõrkuseks oli vajadus pidevalt laieneda, jagades allutatud alade rikkusi oma leegionäridele. Pidevalt suurenevat riiki oli üha raskem hallata ja võimas impeerium lõhenes kaheks. Imperaator Cons-tantinus pöördus 312. aastal ristiusku ja riigi uueks pealinnaks sai Konstantinoo-pol. Itaalia poolsaar langes gootide ja hiljem langobardide kätte. Ida-Rooma säili-tas tänu tugipunktile Ravennas kontrolli osa Apenniini poolsaare üle ja Ravenna muutus siin paarisajaks aastaks kõige rikkamaks ja võimsamaks linnaks, samal ajal kui Rooma rüüstati ja selle paleed ja areenid varemeiks lõhuti. Külastajad käivad Ravennas imetlemas vanakristlikke mosaiike, siin asub ka Firenzest põgenenud Dante haud ja kogu linn näeb itaaliapäraselt suursugune ja hooletult kena välja.

Kui soovid mägiteedest puhata, saad sõita mööda rannikut Frederico Fellini sünnilinna Riminisse, mis on omapärane suvituslinn vaikse kena vanalinna ja 15 kilomeetri pikkuse supelrannaga, mille äär on tihedalt täis klubisid, kohvikuid, res-torane ja baare. Riminist viib tee otse San Marinosse.

San Marino pindala on 61 km2 ja elanikke on seal veidi üle 30 000. See on lisaks Lesothole ja Vatikanile üks kolmest enklaavriigist maailmas, olles täielikult piiratud Itaaliast. San Marino iseseisvus juba aastal 301 pKr ja nii on ta üks va-nimaid riike Euroopas. Arvatakse, et San Marinole pani aluse Dalmaatsiast pärit kiviraidur Marinus, kelle Rooma imperaator Diocletianus oli kutsunud taastama piraatide purustatud Rimini linna. Lõpetanud töö, ehitas usklik Marinus Titano mäe tippu kloostri. 15. sajandil annetas paavst San Marinole mõned kindlused ja külakesed ning alates sellest ajast on riigi pindala jäänud selliseks, nagu ta seda on ka tänapäeval.

San Marino puutumatust tunnustas 1797. aastal ka Euroopa tolleaegne tipp-valitseja Napoleon. Huvipakkuva faktina oli San Marinos aastatel 1945–1957 või-mul maailma esimene demokraatlikult valitud kommunistlik valitsus. Tänapäeval tegutseb pisiriigis 2500 välisfirmat, San Marinol on isegi 1000-meheline armee ja oma jalgpallimeeskond, keda igatsevad oma alagruppi kõik ülejäänud Euroopa jalg-pallimaad, kaasa arvatud Eesti.

Kaks kolmandikku San Marino tuludest laekub turismist, sest aastas käib riigi-keses üle kahe miljoni külastaja.


137

Kena serpentiinidest koosnev tee viib Monte Titano mäe otsas kõrguva Guaita kindluseni, mis on ehitatud 11. sajandil ja mida on vahepeal kasutatud vanglana. Kui sa mootorrattaga mäkke sõita ei soovi, saad kindluse juurde tõusta ka gondliga.

San Marino on motospordi meka. San Marino vormel 1 grand prix sõidetakse riigist loodes asuval Imola ringrajal ja siinsamas lähedal Riccione poole jääval Misano ringrajal toimuvad nii MotoGP kui ka World Superbike etapid ning tree-ningpäevadel pääsevad rajale harjutama ka tavalised mootorratturid.

San Marinost sisemaa poole saad kurvilist teed pidi teha ringi San Leosse, kus kaljutipul masajas võimsate ümartornidega kindlus.

6. teekond: San Gimignano – Poggibonsi – Castellina in Chianti – Siena – Grosseto – Monte Amiata mägiteedItaalia sisemaa mäestikud on motosõiduks äärmiselt sobivad, sest siin õnnestub väl-tida tihtilugu lausa nuhtluseks muutuvat turistide liiklust. San Gimignano linnas näed juba Bolognast tuttavaid aadliperekondade kindlustorne, mida siin on säilinud 13. See keskaegne linn on peaaegu muutumatuna säilinud tänapäevani. Liikudes edasi üle Toscana maalilise maastiku Poggibonsi linna, võid sõidumõnu saamiseks


Ära unusta külastamast võluvat Sienna linna, kust paljude ilusate arhitektuuriimede seas leiad ka kauni katedraali

138

teha kurvilise kõrvalepõike Castellina in Chiantisse. Poggibonsist aga Colle di Val d’Elsa poole sõites leiad enne Sienat haruldaselt hästi säilinud Monte riggioni kindluslinna, mida tervenisti ümbritseb kõrge ringmüür.

Siena linna vaatamisväärsused on koondunud lehvikukujulise Piazza del Campo ümber ja selle suure platsi punastest tellistest sillu-tise sektorid sümboliseerivad neitsi Maarja kaitsva rüü volte. Platsi ääres seisab kena raekoda oma 102 meetri kõrguse imposantse torni-ga. Linna kohal troonivast toomkirikust leiad hulga imelisi fresko-sid. Sienas peetakse iga aasta 2. juulil ja 16. augustil algav mitme-päevane Toscana kuulsaim festival Il Palio, mille käigus peetakse linnas lühike, kuid äge 90 sekundit kestev võidusõit saduldamata hobuste seljas. Võidusõidule eelnevad kostümeeritud rong-käigud ja mitu päeva kestvad värvikad vaatemängud.

Sienast soovitan keerata teele nr SS73, mille projekteerija sõidab ilmselgelt samuti mootorrattaga ja mis toob sind väl-ja Grossetosse, kuhu võid jääda nautima Toscana ümbruses toodetud „Lambruscot“ või suurepärased punaveine, aga võid ka keerata lenksu sisemaa suunas ja võtta kursi Monte Amia-ta mägi teede poole. Kolmas võimalus on jätkata oma teekonda mööda mererannikut lõuna suunas ja põigata läbi Cerveteri linna-kese külje all asuvast iidsete etruskide nekropolist ehk surnute linnast. Siin laiub tänavavõrgustik, mida ääristavad hauad ja kääbaskalmed ehk tumulused, millest suuremad meenutavad oma tubade, uste ja koridoridega lausa maju.

7. teekond: Ancona – Osimo – Monti Sibillini rahvuspark – Spoleto – Assisi – Perugia – Trasimeno järv Aadria mere ranniku ilusad teed toovad sind ühest rannakuurordist teise. Ancona, mille asutasid juba 2500 aastat tagasi kreekastest Sürakuusa väljarändajad, on suur sadamalinn, kus otse sadama kõrval seisab Rooma-aegne Traianuse kaar ja külas-tada saab Marche maakonna arheloogiamuuseumit. Anconast lõunasse üle Conero poolsaare viib vahva mototee ning piirkonnas on rohkelt liivarandu ja puhkealasid, kus saab aja kohaliku veini ja söögi nautimiseks maha võtta. Proovi ära carpaccio, mida serveeritakse koos Parma juustu ja rukolaga, või kergelt grillitud punasiguri-lehtedest salat või mõni muu suurepärane kohalik värske salat. Väga maitsvad on ka õhukesed soolatud toore liha lõigud ehk bresaola. Kesk-Itaalia köögis on soolalihal


Movendo on suurepärane kuiv Reggio Emilia ja Modena ümbruse veinimeistrite looming

139

ja singil üldse suur tähtsus ja palju kasutatakse keedusinki ehk prosciutto cotto’t.Jõudes Umbriasse, leiad häid sõiduvõimalusi Monti Sibillini rahvuspargi mä-

gedes. See 40 kilomeetri pikkune mäeahelik on osa Apenniinidest ja järsukurvilisi teid pidi saab tõusta kaunite mägimaastike vahele. Umbrias asub mitmeid keskaeg-se hõnguga linnakesi, nagu Assisi, Spolento, Gubbio, Spello, Montefalco ja Todi.

Assisis asuv San Francesco kirik on tähtis kristlik pühamu ja siia voorib aasta läbi tohutul hulgal palverändureid. Kirikut on oma töödega kaunistanud mitmed Itaalia kuulsaimad kunstnikud, sh Giotto, Pietro Lorenzetti, Simone Martini ja Cimabue. Linnast saab alguse väike kurviline Via Subasio mototee, mis toob ringi-ga läbi mägede tagasi Assisist Folignosse toovale suuremale teele, kust edasi tasub sõita Spoletosse. Selles metsaste küngaste keskel asuvas linnakeses satud täielikult keskaegsesse õhustikku ja võid imetleda 14. sajandist pärinevat 80 meetri kõrgust akvedukti Ponte delle Torrit ehk Tornide silda või Rooma-aegset amfiteatrit, kus teadaolevalt on julmade võitlusetenduste käigus tapetud üle 10 000 kristlase.

Gladiaatorid olid antiikaegsed tippmeelelahutajad. Need suurepärase väljaõppe saanud elukutselised võitlesid omavahel elu ja surma peale haruharva. Professio-naalidest gladiaatoritega pandi rahva meelelahutuseks võitlema vangid, orjad või kurjategijad, keda siis verise võitluse käigus kas kiiremini või aeglasemal ja piina-rikkamal moel maha notiti.

Trasimeno järve põhjakallas on Rooma aja ühe kurikuulsama lahingu toimu-mispaik. Aastal 217 eKr meelitas Kartaago väejuht Hannibal siin Rooma leegionid lõksu ja lahingus hukkus rohkem kui 16 000 leegionäri, kelle ühishauad leiti Tuoro sul Trasimeno asula lähedalt.

VatikanRooma on niivõrd suur ajaloo, meelelahutuse ja vaatamisväärsustega täidetud linn, et mõistlik on jätta see omaette reisisihiks. Sellepärast poetan paar sõna vaid Vatikani kohta.

Vatikan ehk ametliku nimega Vatikani Linnriik on oma 44 hektari ja 900 koda-nikuga nii rahvaarvult kui ka pindalalt väikseim riik maailmas. Võimu osas seisab ta selgelt Pühast Toolist ehk roomakatoliku kirikust eraldi, mõlemal on isegi oma passid, mida väljastatakse äärmiselt harva. Paavst, kes Vatikani valitseb, on Euroo-pa ainus absoluutne monarh.

Kunagi kogu Itaalia keskosa vallanud kirikuriik liideti Itaalia Kuningriigiga 1860. aastal ja Rooma lähistel asunud paavstiriigi viimase osaga tehti sama 1870. aastal. Sellest sai alguse Itaalia riigi ja paavstiriigi vastasseis, mille lõpetas Benito Mussoli-ni, kes sõlmis 1929. aasta veebruaris paavstiga Vatikani riigi loomise lepingu.

Paavst tuleb võimule valmimiste teel ja valitseb elu lõpuni. Et saada valituks,


140 Itaalia, Vatikan, San Marino

peab olema alla 80-aastane katoliiklane. Paavstid palkavad linna valvama Šveitsi kaardiväelasi, keda on veidi üle saja ja kes valitakse ainult Šveitsi katoliiklastest elanike seast. Erinevalt ülejäänud linnast, kus suheldakse itaalia keeles, on kaardi-väe suhtluskeeleks saksa keel. Kui teed Vatikanis pätti, võtab sul tutist kinni koha-lik sandarmeeria ja toimetab sind Vatikani vanglasse.

Kõik Vatikani territooriumil asuvad kirikud on loomulikult katoliku kirikud.Suurimad vaatamisväärsused on Püha Peetruse basiilika, kiriku väljak, Sixtuse kabel ja ka paljud teised linnriigi ehitised. Maailmakuulsad on Michelangelo maali-tud Sixtuse kabeli laemaalid ning Raffaeli, Botticelli ja teiste kuulsate Itaalia kunst-nike freskod. Sixtuse kabel on ka koht, kus toimub kardinalide seast uue paavsti valimine.

Vatikani aedadesse pääsevad vaid giidiga grupid. Need kaunid aiad katavad riigi pindalast kolmandiku ja aedades leidub üle 7000 erineva taimeliigi kogu maailmast.

Vatikani Püha Peetruse kiriku esine väljak oma suurejoonelisuses

141

Vatikani muuseumitesse pääseb imelist Giuseppe Momo projekteeritud topelt-spiraali kujulist treppi mööda ja tuntumad neist on näiteks etruski muuseum, Egiptuse muuseum, pinakoteek ja Pio Cristiano varakristlik muuseum. Muuseumi-tesse on välja pandud hindamatud paavstiriigile kuuluvad kunstiteosed ja kõikjal leidub hulgaliselt kauneid freskosid.

Michelangelo, kes on projekteerinud Püha Peetruse kiriku kupli ja Rooma Kapitoo-liumi väljaku, oli päris krõbe tegelane. Juba 17-aastaselt läks ta kirikus freskode maha-joonistamise ajal tülli kõrval sedasama teinud Pietro Torrigianoga, kes teda pikemalt mõtlemata rusikaga näkku lõi, nii et Michelangelo nina murdis. Kõigil Michelangelost tehtud portreedel on tema kõver nina märgatav. Oma elu kohta ütles kunstnik, et üks-kõik kui rikas ta ka ei ole olnud, on ta alati elanud kui vaene mees. Michelangelol oli veidriku maine ja ta magas sageli üleriietes ja saapad jalas, lisaks veetis ta melanhool-selt kõrtsides istudes enam-vähem kogu aja, mil ta kunstiga ei tegelenud.

Püha Peetruse kirik on täiuslikult kaunis arhitektuuriline meistriteos, mille seinte vahelt leiad sadu samas paigas kunagi kõrgunud Constantinuse basiilikast ja mujalt pärinevaid kunstiväärtusi. Basiilika löövi põrandal asuvad märgid näita-vad teiste kirikute suurust selle kirikuga võrreldes.

8. teekond: Capistrello – Sora – Cassino – Capua – Napoli – Pompei – Sorrento – SalernoKui oled Rooma liiklushullusest õnnelikult mööda tüürinud, jõuad Lazio piirkonda. See Türreeni mere ja Apenniini mäestiku vahele jääv ala kuulus kunagi etruski, latiini ja sabiini hõimudele, kuid jäi siis Rooma varju. Laziosse ehitasid paleesid ja villasid jõukad paavstiperekonnad, konkureerides omavahel, kes uhkema hoone püsti lüüa suudab. Piirkond oli kuni 1920. aastateni vähearenenud, kuid siis kuiven-dati Mussolini korraldusel siinsed malaaria levikut põhjustanud sood ja Lazio sai areneva põllumajanduse toel jalad alla.

Monte Salviano rahvuspargist toovad ilusad teed lõunasse Cassino linna, mil-le kohale vana akropoli asemele rajas püha Benedictus 529. aastal Montecassino kloostri. Just siin pani ta kirja oma kuulsad reeglid, mis sidusid ühtseks tervikuks majandustegevuse, vaimse ja loometöö ning hingelise askeesi. Aja jooksul muutu-sid Benedictuse reeglid mungaordude jaoks seaduseks üle terve Euroopa. Monte-cassino tõusis 8. sajandiks tähtsaks teaduskeskuseks ja 11. sajandiks oli tegemist kõige rikkama kloostriga Euroopas. 1944. aastal asus siin sakslaste tugipunkt ja kogu tohutu kloostrikompleks hävis liitlasvägede pommirünnakutes. Neid traagilisi sündmusi märgivad ligiduses asuvas surnuaias 30 000 lahinguis langenud sõduri hauda. Tänaseks on Montecassino klooster taas üles ehitatud ja külastajaid täis.

Enne Napolit jääb su teele Rooma keisririigi üks tuntumaid linnu Capua, kus saab näha suurt amfiteatrit, mille all on säilinud tunnelid. Linna lähedal asunud gla-diaatorite koolist sai 73. aastal eKr alguse gladiaatorite mäss traaklase Spartacuse


142

juhtimisel. Tolleaegsete arheoloogiliste leidudega saab tutvuda Capua arheoloogiamuuseumis.

Campania pealinn Napoli ehk kunagine Antiik-Kreeka koloonia Neapolis on üks vähestest antiikmaailma linnadest Euroopas, mida pole kordagi täielikult hä-vitatud. Itaallased ise ütlevad, et tõeline Itaalia algabki alles Napolist lõunas. Kogu Napoli kesklinn on kirikute, muuseumite, ajalooliste kindluste ja erinevate mäles-tusmärkidega üle puistatud, millest silmapaistvamad on toomkirik ja Napoli rahvuslik arheoloogiamuuseum. See on Itaalia üks tähtsamaid muuseume, kus asuvad Pompeist välja kaevatud aarded – vaasid, skulptuurid ja tarbeesemed.

Põnevate väljapanekute hulgas on Bourbonite ajal peidus olnud Pompeist ja Herculaneumist leitud erootilised kunstiteosed, antiikaegsed mosaiigid Aleksander Suurest ja palju muud.

Võimsa kindluse Castel Nuovo ehitas Anjou hertsog Charles 13. sajandil ja sel-les sünge kuulsusega hoone ühes tiivas asub tänapäeval linnamuuseum.

Otse Vesuuvi jalamil asub antiikne Pompei, mis aastal 79 jäi purustava püro-klastilise voolu teele ja kuum tuhk ning vulkaaniline pimsskivi matsid linna koos selle elanikega enda alla. Lähedal asuvat Herculaneumi tabas tohutu mudavool, kuid sellest hoolimata hukkusid siin vaid vähesed. Suur osa teadmistest vanade roomlaste eluolu kohta pärinebki just Pompei ja Herculaneumi väljakaevamistelt.

Pompeist keera lõunasse kaunile rannikuteele, mis viib sind Sorrentosse ja sealt Salernosse. Võta selle mägede ja uduselt sinetava Türreeni mere vahele surutud ilusa tee nautimiseks mõnus päevake ja kasuta aega kohaliku köögiga tutvumiseks. Siin tasub proovida kohalikku õhukesepõhjalist Napoli pizza’t, millele lisavad maitset an-šoovised. Ka kohalikud magustoidud viivad keele alla. Võid alustada lihtsa piimast valmistatud jäätise ehk gelato’ga, millele on maitsestamiseks lisatud kohvi, šokolaadi ja puuvilju, aga võid asuda ka Itaalia magustoitude raskekahurväe juurde, tõstes ette kohviga immutatud ja mascarpone juustuga biskviitkoogi ehk tiramisù või vahustatud muna, suhkru ja Marsala veini segu biskviittaignaküpsistel ehk zabaglione.

Koos Toscana maakonnaga on Kesk-Itaalia parim koht kokakunsti nautimiseks. Siin on esikohal pastaroad, mida leidub kõikvõimalikus vormis. Proovi suuremat sorti juustu- või lihatäidisega pastat ehk tortelloni’t; liha, juustu ja spinatiga täide-tud makaronitainast rulle ehk cannelloni’t, rääkimata spagettidest, mida pakutakse kõikvõimalike kastmetega, milles leidub mereande, loomaliha, sealiha ja eri sorti juuste.

Napolist saad teha päevase matka sisemaale Beneventosse, mida seostatakse pa-ganlike riitustega ja kus asub suurepäraselt säilinud Traianuse kaar ja Rooma amfi-teater. Kuulus on vürtsikas kohalik Strega liköör (strega on eesti keeles „nõid“).

Salerno puhul tasub heita pilk ajas tagasi. Lõuna-Itaalias algas põnev ajalooli-ne periood esimese aastatuhande vahetusel, kui siia saabusid Jeruusalemma Pühal Haual käinud normanni rüütlitest palverändurid, et Salernos nautida langobardist


143

vürsti Guaimario III külalislahkust. Salernot ründasid aga saratseenid, kes nõudsid hilinenud aastamaksu tasumist. Kui vürst alustas alandlikult maksuraha kogumist, sattus ta normannide pilgete alla. Normannid ründasid piirajaid, lõid nad põgenema ja võtsid rohkelt sõjasaaki. Tänulik Guaimario anus, et päästjad paigale jääksid, normannid saatsid selle peale Normandiasse sõnumi, et Itaalias saab hea sõjamees oma oskustega priskelt raha kokku roobitseda. Itaaliasse hakkas saabuma üha roh-kem sõjakaid normanne, kes toetasid võimuvõitluses vaheldumisi ühte ülikut teise vastu, võttes tasapisi üle kogu Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja Malta saare valitsemise.

Normanni eliitsõdalased tegid enda vastu võitlemise ebamugavaks lihtsa nipi-ga, harjutades end mõõku ja sõjakirveid teadlikult vasaku käega kasutama, saades sedasi jagu ka kilpidega varustatud vaenlastest, kelle jaoks oli keeruline vasakus käes oleva kilbiga tõrjuda paremalt poolt tulevaid lööke ning samal ajal veel parema käega võidelda.

Keskusega Sitsiilias paiknev normannide ühiskond oli keskaja kohta täiesti ebaharilik, sest oli ühtmoodi salliv nii sitsiillaste, araablaste kui juutide vastu. Nii muutus normannide ennenägematult eesrindliku monarhiaga riik kreeka ja araabia keele tõlkimise ja tormilise kunstielu keskuseks.


Mõistatuslikult keeruka ehitusega Castel del Monte kindlus oma üksildasel künkatipul

144

9. teekond: Gran Sasso rahvuspark – Teramo – L’Aquila – Scanno – Isernia – Abruzzo rahvuspark

Hõredalt asustatud ja turistidest rikkumata Abruzzo maakonnas asub looduskau-nis, samanimelist mäehiiglast ümbritsev Gran Sasso rahvuspark. Teramo lin-nast viib mootorrattasõiduks loodud kurutee nr SS80 L’Aquilasse, kuid kui sul on rohkem aega, põika korraks teele nr SS577 ja tee ring ümber Campotosto järve. L’Aquilast veidi põhjas asuvad kunagise vägeva sabiinide hõimu rajatud Amiternumi linna teatri ja amfiteatri varemed. Mägede vahelt leiad hulgaliselt kuruteid, mis juhatavad sind lõunas asuvaisse rahulikesse linnakestesse, kus kohvikud ja restoranid täituvad õhtuti rõõmsameelsete inimestega ja marmorsillutised õhkavad öö läbi päevasoojust.

Üks soovituslik sõiduring viib sind L’Aquilast üksildaselt künka tipus seisva Castel del Monte kindluse juurde, mille ehitamist alustati juba 13. sajandil. Seda kindluslossi peetakse keskaja üheks kõige keerukama arhitektuuriga ilmalikuks ehitiseks. Keiser Friedrich II kasutas Castel del Montet jahilossina, kus ta sai puhata õukonnaelust, tegeleda oma kirjavahetuse ja jahipistrikega. Hiiglaslikul harmooni-liselt kaheksanurksel ehitisel on kaks korrust ja miks see hoone just täpselt sellisena projekteeriti, on tänapäevani mõistatus.

Mägilinnade ehedaks näiteks on keskaegne Scanno, mis on täis kitsaid trepis-tikke, alleesid, pisikesi kirikuid ja kokkupressitud hoovikesi. Scannost lõunasse jääv imekaunis Abruzzo rahvuspark rõõmustab silma kõrgete mäetippude, sineta-vate järvekeste ja metsiku loodusega. Sellel matkamiseks ideaalsel kaitsealal elavad isegi pruunkarud, apenniini hundid ja mägikitsed.

10. teekond: Gargano poolsaar – Melfi – Alberobello – Bari – Brindisi – Lecce

Kannusena Aadria merre ulatuv Gargano poolsaar on täis rannikulinnasid ja ümber poolsaare viivad siledad ja lahedalt sõidetavad mototeed, näiteks nr SS693 ja nr SS89.

Hea näide normanni kindluslossist asub Melfis. Normannide saabumisega ehi-tati kõikjale üle Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia varasemaid langobardide kindlusepaiku ära kasutades lihtsa põhiplaaniga tugevad normanni kindlused. Melfi kindluslossi külastamise teeb veelgi väärtuslikumaks hiiglaslik mägiteedest rikas Monte Vul-ture mägi, mille jalamil loss asub. Melfis asuvas arheoloogiamuuseumis saab näha Bütsantsi väärisesemete kogu.

Melfist lõunasse viib hulgaliselt väikseid kenasid teid, mis toovad lõpuks Materasse, kus kõige huvipakkuvam on koopalinnaosa, mitmed piirkonna ajalugu tut-vustavad muuseumid ja kena barokse fassaadiga San Francesco kirik.

Bari linn Aadria mere ääres on üle elanud nii muslimite võimutsemise kui nor-mannidest vallutajad. Normanni vallutajate ajal 11. sajandil muutus linn vahepeal


145

sama võimsaks kaubalinnaks kui Veneziagi. Basilica di San Nicola on linna vanim normanni kirik. Suurem osa Bari huviväärsustest on koondunud vanalinna, kust leiad ka kindluslossi, mille rajas normannide valitseja Roger II ja kohandas aastatel 1233–1239 ümber Friedrich II.

Barit ümbritsev Apuulia on Itaalia suurim veinitootmispiirkond ja kuigi ülejää-nud piirkonnad sellele vastu püüavad vaielda, tulevad riigi parimad oliivid samuti sealt.

Alberobellos leiad end keset trullide maad. Trullid on omapärased koonuse-kujulised ja ümmargused ehitised, mis on ilma segu kasutamata laotud basaltkivist. Majade seinad on valgeks lubjatud, katused aga mitte. Alberobello linnake ongi trullmajade pealinn ja ilus roheline oaas keset pruuniks põlenud maastikku. Trul-lide päritolu on jäänud ebaselgeks ja selle üle vaieldakse tänapäevani. Alberobellos leidub ka trullirestorane ja -poode ning isegi trullikatedraal.

Lecce linna vaatamisväärsusteks on mitmed Rooma-aegsed mälestusmärgid, amfiteater ja ilusad kaunistatud kirikud. Apenniini poolsaare saapakontsa kõi-


Naljakad koonusekujulised trullid rõõmustavad vaatajaid Alberobellos

146 Itaalia, Vatikan, San Marino

ge kenama mototeeni jõuad aga alles päris lõunas, kus mere ääres keerutav tee nr SP358 on palistatud väikeste jahisadamate, promenaadide ja vaateplatvormidega, millelt saab heita pilgu soojale Aadria merele.

11. teekond: Pollino rahvuspark – Reggio di Calabria – Palermo – Etna vulkaan – Templite org – Siracusa Itaalia nn kinganinal asub mägine Pollino rahvuspark, kust leiad mitu hõreda liik-lusega suurepärast mototeed. Üsna Monte Cotugno järve lõunakalda lähedalt saab alguse võrratu kurviline tee nr SS92, mis Oriolo linnakese poole suundudes muutub numbriks SS481.

Teine tee, mis on valmis sulle sõidurõõmu pakkuma, algab Lauria linnakesest ja kannab numbrit SS19, jätkates Mormanno linna lähistelt numbri SS504 all Scaleasse.

Nüüd oled jõudnud hõredalt asustatud ja suure väljarände poolest tuntud Basilicata ja Calabria maakondadesse, kus tegutseb Itaalia maffia kõige ohtlikum ’ndrangheta-nimeline haru. Kuigi maffia vägivaldsus on kurikuulus, ära lase süda-mel saapasäärde langeda, sest maffia tegevus turiste tavaliselt ei puuduta.

Läbi mägede mööda teed nr SS110 alla ranniku poole sõites jõuad iidsete Kreeka kolooniate piirkonda. Üks neist on Stilo, kus linna kohal omapärane viie kupliga Büt-santsi stiilis Cattolica kirik. Päris vastu Sitsiiliat asuvas Reggio di Calabria linnas tasub aga tutvuda Museo Nazionale della Magna Grecia suure antiikkollektsiooniga.

Sitsiilia hiigelpikal rannajoonel leidub suurepäraseid supelrandu, kuid rannikult sisemaale keerates väärib peaaegu iga tee mootorrattaga proovimist.

Taorminast leiad Kreeka teatri varemed ja otse teatri vastas paistab Euroopa kõr-geim, 3370-meetrine Etna tegevvulkaan, mida antiikrahvad pidasid tulejumal Vulca-nuse sepikojaks. Ka vulkaani ümbritseb võruna keset lopsakat loodust kena tee.

Kogu Sitsiilia ranniku ulatuses saab mõnusaid kurve kulgeda, kuni tee sind kahe võimsa mäe vahel asuvasse Palermosse juhatab. Palermo kesklinn on täis norman-nide, bütsantslaste, kreeklaste ja araablaste mõjutustega arhitektuuri ja siin asuvad saare tähtsamad muuseumid, kasvõi näiteks heatasemeline arheoloogiamuuseum. Palermo Monreale katedraal on 1172. aastal normanni kuninga William II raja-tud kirik, mis anti hiljem benediktlaste ordule kloostriks. Katedraal oli kunagi ka

kuninglik matmispaik ja seda kaunistavad Sitsiilia ja Bütsantsi kunstnike loodud mosaiigid.

Agrigento linnast lõunas asub Templite org ehk Valle dei Templi, mis on üks suuremaid Vana-Kreeka

hoonete kogumeid väljaspool Kreekat. Siin asuvad nii Zeusi, Juno, Harmoonia kui Hephaistose templid ning mit-

med pühamud, kus kummardati loodusjõude, lisaks Rooma-aegsed hauamonumendid ja palju muud.

Siracusa, ajalooliselt Sürakuusa oli kunagi Vana-Kreeka üks

147Itaalia, Vatikan, San Marino

tähtsamaid linnu ja suurjõud kuni 21. aastani eKr, kuni langes roomlaste kätte. La-hingus roomlaste vastu hukkus ka linna kuulsaim elanik Archimedes, kes kasutas oma geniaalseid matemaatikuoskusi kõikvõimalike kaitsesüsteemide ja -mehhanis-mide väljatöötamiseks. Siracusa põnevad muuseumid pakuvad ülevaadet linna aja-loost ja lisaks on säilinud mitme Antiik-Kreeka templi jäänused ning ilus kauneid kirikuid täis vanalinn.

Sitsiilia soe mereline kliima on ideaalne heade viinamarjade küpsemiseks ja tänu sellele valmivad saarel suurepärased tugevamaitselised veinid. Sitsiilia kuul-saim vein on magus Marsala, mille Euroopas tegi tuntuks admiral Nelson.

Kohaliku köögi maiuspalad purjetavad su lauda kas praetud mõõkkala, grillitud tuunikala või Sitsiilia firmaroa maccheroni con le sarde ehk tilliga maitsestatud sardiinidena, mis on kaetud rosinate, piiniapähklite ja riivsaiaga.

Etna põrgukatel öises Sitiilias

Itaalia · 2014-01-27 · Hiljem rahastasidki jõukad linnriigid kogu Itaalia renessanssi ja tohutu...

Documents

Transcript of Itaalia · 2014-01-27 · Hiljem rahastasidki jõukad linnriigid kogu Itaalia renessanssi ja tohutu...