!"#"$%&– Maailma majanduse temperatuur ja põletikukolded

Kristjan Tamla

17.10.2012

© Swedbank

Ettekande teemad

• Maailma majandus viimase aastasaja jooksul• Maailma majanduse kriisidest taastumine• Millele tähelepanu pöörata

– Pikemas ettevaates– Lühemas ettevaates

• Turgude perspektiiv– Pikemas ettevaates– Lühemas ettevaates

© Swedbank

USA majanduskasv (a/a)

­15%

­10%

­5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

1930

1934

1938

1942

1946

1950

1954

1958

1962

1966

1970

1974

1978

1982

1986

1990

1994

1998

2002

2006

SKP kasv 10a keskmine

Maailm hakkas ära harjuma majanduse “igikestva” kasvuga, ja… (1)

Sisuliselt 20a ilma maj languseta

© Swedbank

Maailm hakkas ära harjuma majanduse “igikestva” kasvuga, ja… (2)

Andmed: Mihov

Ei ühtegi negatiivset shokki…

© Swedbank

…ja inflatsiooni stabiliseerumisega

Globaalne inflatsioon

© Swedbank

…ja areneva maailma esiletõusuga (1)

SKP tase, 1991=100

100

150

200

250

300

350

400

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Maailm Arenev Aasia

1980­2007 perioodi sisse jäid: (i) Aasia finantskriis 1997/98; (ii) 9/11; (iii) 2 sõda Iraagiga; jms

© Swedbank

…ja areneva maailma esiletõusuga (2)

© Swedbank

Järelikult…

Või siiski…???

© Swedbank

Majanduskriis 2008 kuni…???

USA majanduskasv (a/a)

­15%

­10%

­5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

1930

1936

1942

1948

1954

1960

1966

1972

1978

1984

1990

1996

2002

2008

SKP kasv 10a keskmine

Sügavaim langus alates 1940ndatest

© Swedbank

Kuidas me siia jõudsime??? Intressimäärad

© Swedbank

Kuidas me siis siia jõudsime???

Finantsvõimenduse kasv

© Swedbank

Kuidas me siit välja saaksime?

Deutsche Bank – “A Journey to the Unknown” (03.09.2012)

© Swedbank

Majandust üritatakse ravida sarnaste meetmetega, mis tekitasid

kriisi (1)

baasintress

Blue Ocean???

© Swedbank

Näide: intressimäärade mõju

USA eraisikute laen (% kasutatavasse tulusse)

USA eraisikute laenumaksed (% kasutatavasse tulusse)

Kõrge võlakoormus => intressidel suurem roll => rohkem

“ebatraditsioonilisi” meetmeid intresside madalal hoidmiseks

© Swedbank

Majandust üritatakse ravida sarnaste meetmetega, mis tekitasid

kriisi (2)?

Valitsuste laenukoormus

Valitsussektori võlg (% of SKPst)

Allikas: IMF Allikas: Reinhard&Rogoff

Majanduskasv arenevates riikides (1790­2009) riigivõla

erinevatel tasemetel

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

4.0%

kuni 30% 30%...60% 60%...90% üle 90%

© Swedbank

Senised “ebatraditsioonilised” meetmed ei jää viimaseks

© Swedbank

Võimalikud järeldused

• Arenenud riikide majanduskasv– Tõenäoliselt aeglasem kui paaril viimasel kümnendil– Väga suure tõenäosusega oluliselt heitlikum kui paaril viimasel kümnendil

• Inflatsioon– Pigem suured muutused suhtelistes hindades (toorained ja toit vs IT, jne)

• Majanduspoliitika– Kui kasvu ei tule, tuleb võlakoormust vähendada– Vastukaaluks saab ehk intresse (eriti lühikesi) väga madalal hoida

• Turud– Madalad, kuid aeglaselt tõusvad intressid (eriti pikemates tähtaegades)– Aktsiaturgude suur heitlikkus

© Swedbank

Millele lähiperspektiivis tähelepanu pöörata?

© Swedbank

Kaubandustsükli jahenemine

!"#$%&'#())*+(,"-

.$/&0121"3$

© Swedbank

Nõrgema kasvuperioodi jõudmine arenevatele

turgudeleIMFi majanduskasvu prognoos 2012.okt vs 2012.apr

© Swedbank

Arenenud riikide keskpangad käituvad arvatust

agressiivsemalt, et intresse madalal hoida

© Swedbank

Euroopa vs USA ja arenev maailm

USA “Fiscal cliff” ehk “eelarve kuristik”

© Swedbank

Mida võiks see finantsturgude kontekstis tähendada?

© Swedbank

Madalad intressid (eriti lühikesed) veel “käega katsutavaks” ajaks

Lühiajalised intressid

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

jaan.01

jaan.02

jaan.03

jaan.04

jaan.05

jaan.06

jaan.07

jaan.08

jaan.09

jaan.10

jaan.11

jaan.12

jaan.13

jaan.14

Euribor 6 kuud Pankade hoiuste tähtajaline intress

Turuprognoos

Allikad: Bloomberg, Eesti Pank

© Swedbank

Hoiused “jooksevad” nõrgema finantssektoriga riikidest

tugevamatesse – soosib madalaid hoiuseintresse

tugevamates riikides

© Swedbank

Mida siis teha – võlakirjad (1)?

4$53$"/

© Swedbank

Mida siis teha – võlakirjad (2)?

© Swedbank

Turul on valitsenud suur võlakirjade emiteerimine

Kõrge kvaliteediga võlakirjad – pigem üksikud võlakirjad ja eesmärgiga hoida lõppemiseni kui võlakirja fondid

Võlakirjafondid on “ohtlikud” olukorras, kus lühike intress on põhja jõudmas

© Swedbank

Mida siis teha – aktsiad? – tootlus koos dividendiga

6,/12&7$/*5"8&92,+$

:*5,;$8&<6=>>8&?@@&!"#$%8&:A7&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@HA"(/$#&</1/$+8&</1"#15#&I&4,,5+8&J@@&9,K;,+(/$8&!"#$%8&A<L&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@HM1;1"8&6,NO,&<:8&6,;(%&J@@&!"#$%8&M4P&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@H:K$5Q("Q&R15N$/+8&R<9!8&!"#$%&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@H

!"#$%&'()&#*&$+(,%"-./

@F @S @T C@ CC CE

!"#$%

U@

J@

?@

F@

S@

T@

C@@

CC@

CE@

CV@

CU@

CJ@Mida aktsiaturgudel lühiajaliselt vaadata:

(i) Hinnatase – a) ajalooline, b) vs teised varaklassid

(ii) Turutehnilised näitajad: a) investorite positsioonid, b) kasumi­ootused, c) tehniline analüüs

(iii) Potentsiaalne likviidsus

(iv) Majandustsükli perspektiiv

© Swedbank

Aktsiad – hinnatase

Peale viimast tõusu hakkab hinnatase lähenema ajaloolisele keskmisele. Seda aga optimistlike kasumiootuste tingimustes

Aktsiate hinnatase – P/E suhe

© Swedbank

Turutehnilised näitajad (1)

Ettevõtete kasumlikkuse ootused (USA)Investorite positisioonid

Source: BofAML, fund manager survey

Source: Goldman Sachs

© Swedbank

Turutehnilised näitajad (2)

Source: BofAML, fund manager survey

Aktsiafondide vaba raha hulk

© Swedbank

Aktsiad – kokkuvõte ja regionaalne vaade

• Pigem vaadata aktsiaid, mis võimaldavad jätkusuutlikku dividendi – madalate intresside keskkonnas on rahavood väga hinnatud

• Regionaalselt – tähelepanu nihkumine USA probleemidele– Eelarve puudujääk: ­9% SKPst; valitsussektori võlg: 110% SKPst

– Euroopa haldussuutlikkust kritiseerivad kõik, kuid USA oma ei seata millegi pärast isegi küsimuse alla?

– “Fiscal cliff” – ca 4% SKPst

Milliseid riske aktsiaturg näeb

© Swedbank

Mida siis teha – riskantsed võlakirjad?

R$55(22&WO"3X8&:*5,&Y(QX&P($2#&!"#$%8&P($2#&1"#&<;5$1#

P($2#&'Z- <;5$1#&'Z;-!"#$%&'()&#*&$+(,%"-./

@E @V @U @J @? @F @S @T C@ CC CE@

J

C@

CJ

E@

EJ

V@

© Swedbank

Kõrgema krediidiriskiga võlakirjad on atraktiivsemad

© Swedbank

Mida siis teha – toorained?

• Nafta ja tööstusmetallid –haavatavad kui arenevate riikide majanduskasvu aeglustumine saab kinnitust ja vastupidi

• Väärismetallid – kuni “rahatrükk” jätkub ja intressid püsivad olematul tasemel suurt kukkumist pigem ei tule

• Toiduained – probleemiks on madal varude tase võrreldes tarbimisega, mis muudab hinnad väga heitlikuks

Allikas: Hacket Financial Advisors

Toorainete hindade 10a muutus

© Swedbank

Kokkuvõte

• Millele pöörata majanduses tähelepanu lähikvartalites– Pigem enam USA­le ning arenevatele majandustele– Pigem vähem Euroopale

• Investeerimisest– Madalad hoiuseintressid on siin, et jääda veel mõneks ajaks– Aktsiad• Pole enam odavad• Pigem vaadata dividendi maksvaid aktsiaid ja Euroopat

– Võlakirjad• Kõrge reitinguga – kallid, ostes ole valmis hoidma lõpuni, ettevaatlik fondide suhtes

• Madalama reitinguga – ajaloolises perspektiivis enim atraktiivsed• Toorained – tee vahet rohkem majandustsüklist vs rohkem üldisest likviidsusest mõjutatud kategooriatel

© Swedbank

HOIATUS

• Käesolev dokument ei kujuta endast Swedbanki krediidi­ või muude toodete pakkumust ega soovitust teha mistahes tehing Swedbanki või muu siin mainitud kolmanda isikuga. Siin esitatud informatsioon pärineb avalikest allikatest, mida Swedbank peab usaldusväärseks, ning see on üksnes kirjeldava iseloomuga. Kuigi dokumendi koostamisel on rakendatud mõistlikku hoolt, et esitatud andmed ei oleks ebaõiged või eksitavad, ei kinnitata ühelgi viisil vastavate andmete täpsust või täielikkust ning ei võeta mingit vastutust mistahes kahju eest, mis tekib käesolevale dokumendile tuginemise tagajärjel. Dokumenti ega ühtki selle osa ei tohi tõlgendada kui investeerimis­ või muud nõustamist. Dokumendis välja toodud indeksite ja muu finantsvara väärtus võib ajas nii tõusta kui langeda ning minevikutootlus ei taga samasugust tootlust tulevikus. Käesolev dokument on konfidentsiaalne ning seda ei tohi Swedbanki nõusolekuta reprodutseerida või kolmandatele isikutele edasi anda.

Tänan!