Investeerimine tööohutusse – kas tööandjale ainult tüütu kulu ?
-
Upload
burton-wood -
Category
Documents
-
view
67 -
download
5
description
Transcript of Investeerimine tööohutusse – kas tööandjale ainult tüütu kulu ?
Investeerimine tööohutusse – kas tööandjale ainult tüütu kulu ?
Virve Siirak
Tallinna Tehnikaülikool
Majandusteaduskond
Ärikorralduse Instituut
Töökeskkonna-ja ohutuse õppetool
E-post: [email protected]
Ettekande põhipunktid
• Iga tööohutusse ja töötervishoidu investeeritud 1 EUR toob ettevõttele tagasi 2,2 EUR
Rahvusvaheline uuring
• TTÜs analooguuringuna kaitstud magistritöö:
• Eestis 1 EUR toob tagasi 1,3 EUREesti uuring
• Rahvusvahelise uuringu ja Eesti uuringu tulemuste võrdlus
Mida peaks Eestis edasi
tegema ?
Sissejuhatus: tööohutuse ja töötervishoiu seadusandluse 3 sammast
• Moraal ja eetika
• Keegi ei tohi teha teistele inimestele kahju
• Eesmärk:
• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine
• Töötajate sotsiaalne kaitse
• Töötajate elukvaliteet ei tohi langeda
• Eesmärk:
• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine
• Preventsioon:• Kas • kulu või tulu ?
• Eesmärk:
• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsioon: vaidlusküsimused
Milline on tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsiooni
mikromajanduslik efekt ?
Kas tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsioon toob ettevõttele kasu ?
Rahvusvaheline uuring: eelnevatele küsimustele hakkasid otsima vastust-
Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon (International Social Security Association – ISSA)
German Social Accident Insurance - DGUV
German Social Accident Insurance Institution for the Energy, Textile, Electrical and Media Products Sectors - BG ETEM
Ettekanne põhineb alljärgneval materjalil
Final Report 2013:www.issa.int/ROP
Calculating the International Return on Prevention for Companies:
Costs and Benefits of Investments in OHS
Ettevõtete ennetustegevuse tasuvuse arvutamine:
töötervishoidu ja tööohutusse tehtud investeeringute kulud ja
tulud
Rahvusvahelise uuringu projekti juhid ja ettekande autorid
Prof. Dr.
Dietmar Bräunig Justus-Liebig Universität, Giessen
Dr.
Thomas KohstallInstitut für Arbeit und
Gesundheit (IAG) DGUV
Uuriti 337 ettevõtet 19 riigist
Vene Föderatsioon
Hong Kong (Hiina)
Türgi Vietnam
Korea Vabariik
Malaisia
Singapur
India
Austraalia
Austria Saksamaa Rumeenia
Kanada Rootsi Shweits
USA
Elevandiluurannik
Tshehhi
Aserbaidzaan
Rahvusvahelise uuringu meetod
• Näost näkku• Telefoni teel• E-posti teel
Intervjuud
• Ettevõtete juhte • Töökeskkonnaspetsialiste• Riskijuhte• jt tööelu eest vastutavaid
isikuid
Intervjueeriti
Rahvusvahelise uuringu valim
• 1 ettevõtet 1 miljoni tööealise elanikkonna kohta
• Igast riigist minimaalselt 10, maksimaalselt 40 ettevõtet
Intervjueeriti
• Ettevõtted valiti • kõikidest valdkondadest• Ettevõtted osalesid vabatahtlikult
Ettevõtete valdkonnad
• Kaevandused• Ehitus• Äritegevus• Tööstuslik tootmine
Erilist tähelepanu pöörati järgmistele
valdkondadele
Rahvusvahelise uuringu tulemused
• Keskmiselt on iga tööohutusse ja töötervishoidu investeeritud 1 EUR toonud ettevõttele tagasi 2,2 EUR aastas.
1:2,2• Oskuslikul investeerimisel võib see
summa olla suurem kui 2,2 EUR aastas.1:2,2
• Sama suhe kehtib ka teiste rahavääringute kohta1:2,2
Rahvusvahelise uuringu tulemused
• Kõige tugevam järgmistes valdkondades:
Preventsiooni mõju
• Tootmine• Transport
• Personali jaotus• Ladustamine
Rahvusvahelise uuringu tulemused
•Ohtude vähenemine•Töötajate riski-ja ohutuse alase teadlikkuse tõus
Preventsiooni tulemused ettevõttele
•Tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade rikkumise vähenemine•Tööõnnetuste vähenemine
•Ettevõtte maine kasv•Töökultuuri paranemine
Rahvusvahelise uuringu tulemused: täiendavate investeeringute mõju ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis
• Kulud vähenevad50%•Kulud jäävad samaks25%
•Kulud suurenevad24%
Rahvusvahelise uuringu tulemused: 3 kõige tähtsamat tööohutuse ja töötervishoiu kulu ja tululiiki
Kulud Tulud
• 1. Ohutusjuhendid
• 2. Arstlik kontroll, meditsiiniline tugi
• 3. Organisatoorsed kulud
Rahvusvahelise uuringu järeldused
Projekti tulemusi mitte ülehinnata ega alahinnata
Projekt on esimene samm õiges suunas
Vajalikud edasised siseriiklikud ja riikide-vahelised uuringuid
Magistritöö: analooguuring rahvusvahelisele uuringule
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Organisatsiooni ja juhtimise õppetool
Kaido Kuusk
TÖÖOHUTUSE - JA TÖÖTERVISHOIUGA SEOTUD
ENNETUSTEGEVUSE MIKROMAJANDUSLIK MÕJU
ETTEVÕTETELE
Magistritöö
Juhendaja: lektor Virve Siirak
Tallinn 2013
Magistritöö eesmärk
Kas ettevõtetes tehtav tööohutuse ja
töötervishoiu alane ennetustegevus on ettevõttele pikemas
perspektiivis mikromajanduslikult
kasulik ?
Magistritöös küsitletud:
Valitud 11 ettevõtet
Küsitletud olid
Personalitöötajad Töökeskkonnaspetsialistid
Tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistid
Riskijuhid, tööelu juhid
Magistritöö uuring: milline on olukord Eestis ?
• Järgnevatel tabelitel on võrdlevalt esitatud rahvusvahelise uuringu tulemused ja magistritöö uuringu tulemused
• Tabelite koostaja on magistritöö autor Kaido Kuusk
Võrdlevad
tabelid
• Tabelites olevad terminid:• Rahvusvaheline uuring= baasuuring • Magistritöö uuring = analooguuring
Terminid
Uuringu valimi struktuur
Intervjueeritud ettevõtete arv
Ettevõtte suurus Baasuuring Eesti analoog
< 50 36 1
50-249 83 5
250-999 101 1
>999 80 4
Tegevusala Baasuuring Eesti analoog
Mäetööstus 21 1
Ehitus 41 1
Hulgi – ja
jaekaubandus19 2
Töötlev tööstus 149 4
Muu 67 3
Märkimata 3 0
1.Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu suhtelist tähtsust enda ettevõttes?
Tööohutuse ja töötervishoiu suhteline tähtsus ettevõttes
0%
0%
0%
9%
36%
55%
0%
1%
2%
7%
25%
65%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
Tähtsusetu
Väga tähtis
Eesti analoog Baasuuring
2. Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu mõju Teie ettevõttes järgmistes valdkondades?
Tööohutuse ja töötervishoiu mõju ettevõtte erinevates valdkondades
5,24
4,72
4,92
4,74
4,6
4,35
3,76
3,67
4,52
4,73
4,64
4,64
4,64
4,36
4,00
3,91
3,64
4,31
1 2 3 4 5 6
Tootmine
Personali jaotus
Transport
Ladustamine
Tootmise planeerimine
Ostmine
Teadus-ja arendustegevus
Turundus
Kokku keskmine
Baasuuring Eesti analoog1=tähtsusetu 6=väga tähtis
3: Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevuse tulemusi Teie ettevõttes?
• Küsimusele vastates jäid baasuuringus käsitletud maade ettevõtete juhid ja Eesti ettevõtete juhid oma vastustega erinevatele arvamustele.
Baasuuring Analooguuring (Eesti)
1 Ohutegurite vähendamine Töötajate teadlikkuse tõus
2 Töötajate teadlikkuse tõus Ettevõtte ohutuskultuuri paranemine
3 Ettevõtte maine paranemine Ettevõtte maine paranemine
4 Ettevõtte ohutuskultuuri paranemine
Ohutegurite vähendamine
4. Kuidas hindate hetkel rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid Teie firma sees?
Hinnang hetkel ettevõttes rakendatud tööohutuse ja töötervishoiu meetmetele
0%
0%
0%
9%
64%
27%
0%
2%
5%
16%
50%
27%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
1
2
3
4
5
6
Eesti analoog Baasuuring1=tähtsusetu 6=väga tähtis
5. Kuidas mõjutaksid Teie arvates täiendavad investeeringud ennetustegevusse ettevõtte kulutusi pikemas perspektiivis?
Täiendavate investeeringute mõju ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis
27%
27%
45%
24%
25%
50%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Ettevõtte kulud tõusevad
Ettevõte kulud jäävadsamaks
Ettevõtte kuludvähenevad
Eesti analoog Baasuuring
6. Milline oleks Teie arvates ettevõtte kulude muutus?
Täiendavate investeeringute mõju ulatus ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis
0%
9%
0%
0%
18%
0%
0%
18%
9%
9%
9%
0%
3%
21%
15%
32%
24%
5%
2%
14%
25%
30%
23%
6%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
väga vähe
väga palju
väga vähe
väga palju
Ett
evõt
te k
ulud
suu
rene
vad
Ett
evõt
te k
ulud
väh
enev
ad
Eesti analoog Baasuuring
7. Palun hinnake, kululiigi põhiselt, tööohutuse ja tervishoiu kulutusi (eurodes) ühe töötaja kohta Teie ettevõttes aastal 2012.
Tööohutuse ja töötervishoiu kulutused töötaja kohta
101
113
39
30
196
237
70
168
278
141
58
293
274
123
0 50 100 150 200 250 300 350
Kulutused isikukaitsevahenditele
Kulutused turvalisus spetsialistidele,dokumentatsioonile
Kulutused konkreetsete ennetusmeetmetekoolitustele
Kulutused arstlikele läbivaatustele
Organisatsioonilised kulutused
Investeeringu kulud
Alustamise kulutused
Eesti analoog BaasuuringKulud töötaja kohta EUR
8. Tuginedes oma kogemustele, kuidas hindate (eeldatavat) tööohutuse ja töötervishoiu tulude ja kulude suhet ettevõttes
Tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevuse tulu kordaja (ROP)
27%
55%
9%
9%
0%
0%
9%
56%
15%
6%
5%
10%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
0-0,99
1-1,99
2-2,99
3-4,99
5-6,99
>= 7
Eesti analoog Baasuuring
Eesti analoog ROP = 1,3
Baasuuring ROP = 2,2
9. Palun märkige kõik tööohutuse ja töötervishoiu tululiigid, mis on olulised Teie ettevõttele.
Olulised tululiigid tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas
5%
13%
15%
18%
23%
26%
9%
15%
14%
21%
19%
21%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%
Lisaväärtus tooteuuendusteks
Lisaväärtus keskendumisel püsivale kvaliteedile japarematele toodetele
Kulude kokkuhoid tootmisjääkide vältimisel jatootmiskatkestustest tingitud puudujäägi tootmisele
kulutatud aja vähendamisel
Lisaväärtus töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõstmisel
Kulude kokkuhoid töökatkestuste ennetamise läbi
Lisaväärtus ettevõtte maine tõstmisel
Eesti analoog Baasuuring
10. Tööohutuse ja töötervishoiu kasu töötaja kohta (eurodes)
Tööohutuse ja töötervishoiu kasu töötaja kohta
632
566
632
414
441
254
268
241
188
161
134
53
0 100 200 300 400 500 600 700 800
Lisaväärtus ettevõtte maine tõstmisel
Kulude kokkuhoid töökatkestusteennetamise läbi
Lisaväärtus töötajate motivatsiooni jarahulolu tõstmisel
Kulude kokkuhoid tootmisjääkide vältimiselja tootmiskatkestustest tingitud puudujäägi
tootmisele kulutatud aja vähendamisel
Lisaväärtus keskendumisel püsivalekvaliteedile ja parematele toodetele
Lisaväärtus tooteuuendusteks
Baasuuring Eesti analoogKulud töötaja kohta EUR
Eesti uuringu tulemused
•Töötajate tööohutusealase teadlikkuse tõus
Preventsiooni meetmete
mõju
•Ettevõtte töökultuuri paranemine•Ettevõtte maine paranemine
Eesti uuringu tulemused
Ettevõtete juhtide positiivne meelestatus.
Ettevõtete maine paranemine
Töötajate motivatsiooni tõus
Töökatkestuste vähenemine
Uuringute hinnangud põhiliselt ühtivad
Probleem
Magistritöö autor: Eesti ettevõtete juhtide jaoks on ennetustegevusega kaasnev kulu ja tulu arvutamine siiski veel võõras tegevus.
Kuna ettevõtete raamatupidamise sisekorraeeskirjad määratlevad neid kululiike erinevalt, ei arvesta ka ettevõtte juhid ennetustegevuse kaasnevaid kulutusi ühtsetel alustel.
Soovitused
Eesti ettevõtte juhid vajavad ühtset metoodikat kulude-tulude arvutamiseks ja analüüsimiseks.
Tuleks luua ühtne alus juba eeltäidetud tööohutuse ja töötervishoiu tulu ja kulu liikidega
Tulemus on abiks ettevõtete juhtide motivatsioonile investeerida preventsiooni.
Soovitused
Vajalikud on edasised
samalaadsed uuringud
Tänan tähelepanu eest !
Küsimused ?
Täpsemad vastused rahvusvahelise uuringu
kohta: www.issa.int/ROP