Investeeri 2_2013

inv

este

eri

nr

2/2

013

lhv panga ajakiri nr 2/2013

Taavet Hinrikus

ja TransferWise pööravad maailma pangandust

INTERVJUU Erki kilu

EESTI ETTEVÕTE Viru kEEmia Grupp

ANDRES VIISEMANN kEskpankadE EkspErimEnt

GURU karl-Johan pErsson

LHV TOETAB aasta EttEVõtJa konkurss

Uus Audi SQ5 TDI. Kui see auto vaid nõnda

kiiresti silmapiiri taha ei kaoks…

Audi SQ5 TDI (230kW / 313hj)Kiirendus 0 – 100 km/h: 5,1 sek; keskmine kütusekulu 6,8 l/100 km;keskmine CO2 emissioon 179 g / km.

Vorsprung durch Technik

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected] Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected] Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected]

3investeeri – nr 2/2013

Juhtkiri

4 Intervjuu: Erki Kilu Viimase aja olulisematest arengutest LHV Pangas.

10 Eesti ettevõte Viru Keemia Grupp.

18 Intervjuu: Ben Hammersley Tehnoloogiavisionäär otsib panganduses uut.

24 Praktiline nõuanne Kas ja millist autot osta või liisida?

28 Persoon: Taavet Hinrikus TransferWise’i ja LHV seostest.

36 Investori ABC Majanduse mõõdikud.

39 Investeerimine Balti analüüsid.

42 Uudis KredExi uus riiklik riskikapitali fondifond.

44 Pangakaart LHV tõi turule uue pangakaardi.

50 Mobiilipank Pank ilmub nutitelefoni.

52 Guru Karl-Johan Persson.

56 Äriklient Kerkib „roheline“ ärihoone.

58 Investeerimine Andres Viisemann tõusuhullusest.

64 LHV toetab Aasta Ettevõtja konkurss.

68 LHV toetab Tallinna Restoranide Nädal.

70 LHV uudised

72 Raamatututvustus Huvitavat investeerimisest LHV riiulitelt.

74 Ristsõna Lahenda ja võida raamatuid!

Sisukord

Ettevõtmistes on tähtis ettepoole vaada-ta. Innovaatorid mõtlevad juba täna sellele, mida kliendid homme vajavad. Ja ühtlasi mõtlevad innovaatorid ka sellele, mida nad ise sooviks klientidele tulevikus pakkuda. Nii nagu Eesti juurtega TransferWise sel sügisel oma esimeste reklaamidega Londo-nis päid pöörab ja maailma maksetavasid muudab, soovivad ka paljud teised leida oma võimalusi maailma muuta.

Pangandus on huvitav valdkond – näh-tusena iidvana, aga ometi pidevas muutu-mises. Maailma hiidpangad seisavad küll nagu kaljud ka praegustel ebaselgetel ae-gadel, kuid värsked ideed võivad siiski nen-de muutumatuid seinu murendada.

LHV Panga juht Erki Kilu ütleb inter-vjuus, et selline mõiste nagu „kodupank“ on ajast ja arust. LHV tahab selle käibelt kaotada, sest soovime, et inimestel ja et-tevõtetel oleks otsustes vabad käed. LHV on algusest peale panustanud asjatundlik-kusele ning soovinud kodumaise pangana raha hoidmist ja kasvatamist kliendi jaoks võimalikult lihtsaks teha. Seega peame iga oma pakutava teenusega ja iga kliendiga suhtlemisel näitama end parimast küljest. Praktikas tähendab see, et head ideed lähe-vad töösse, mitte ei jää lihtsalt toredateks mõteteks.

Selles ajakirja numbris kirjutame päris mitmes loos, kuidas heast ideest võib sün-dida midagi suurt ja tähelepanuväärset.

tekst: priit rum

LHV kommunikatsioonijuht

Väljaandja: AS LHV PankVastutav väljaandja: Priit Rum

toimetamine ja kujundamine:Ajakirjade Kirjastusmakett: Magnus Löwenhielm

kaanefoto: Aivar Kullamaatrükk: Kroonpresstrükiarv: 42 000

reklaam: Nordicomtellimine ja reklaam:[email protected] või 6 800 400

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

investeeri – nr 2/20134

Pank olgu kliendi jaoks lihtne

FO

TO

D:

JA

RE

K J

ÕE

PE

RA


LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu võtab intervjuus kokku viimase aja olulisemad arengud LHV Pangas ja Eesti panganduses tervikuna.

Eesti majandus ei kasva tänavu nii jõudsalt kui analüütikud lootsid. Kuidas läheb LHV Pangal?Loomulikult mõjutab meie käekäiku Eesti majanduse areng tervikuna, aga kiirest kasvust olulisem on meie jaoks sel aastal olnud kasumlikult tegutse-mine. Nii pank kui ka varahaldus on sel aastal korralikku kasumit teeninud. Samas oleme jätkuvalt kasvatanud ka oma ärimahte. Pensionifondide mahult oleme Eestis kolmandal ja panga bilan-simahult juba kuuendal kohal. Hoiuste mahult ja väljastatud kaartide arvult oleme isegi viiendal kohal. Vaatamata väiksemale majanduskasvule on Eestis ärilaenude mahud viimase aasta jooksul jälle kasvama hakanud ja nii on ka meie laenuportfell sel aastal läbi teinud korra-liku kasvu.

Mis on osutunud uue pangana turule tulles kõige suuremateks väljakutseteks?Paistab, et korraliku pangateenuse pak-kumiseks on vaja laia valikut erinevatest pangatoodetest. Ei saa piirduda ainult mingi osaga toodetest. Samas tuleb kogu see arendustöö, mida teised pangad on teinud juba paarkümmend aastat, teha paari aastaga. Selline jooksmine võtab meie inimestelt väga palju energiat ja aega. Olen neile selle eest palju tänu võlgu. Iga toote juures tuleb läbi mõelda, kas seda saaks teha millegi poolest pa-remini kui teised pangad seni teinud on. Kui me kasutaks kõiges samu lahendusi kui teised, lõpetaksime lihtsalt „me too“ pangana.

Kas Eesti pangandusest leiab inno vatsiooni?Eesti panganduses pole viimase kümne aasta jooksul enam sisuliselt mingit inno-vatsiooni olnud. Eelmisel aastal Pangalii-du korraldatud Pangandusteo konkursil said auhindu erinevad rahaplaneerijad ja finantsabimehed, mis asuvad interne-tipankades. Selliseid rahaplaneerijaid on maailmas tehtud juba aastaid ja viimasel ajal on mitmed neist ka hingusele läinud. Keegi ei suuda neid pikaajaliselt kasuta-da. Ma ei usu, et inimene, kellel pole dist-sipliini oma reaalseidki rahaasju korras hoida, suudab pidada igapäevast vir-tuaalset arvestust oma tulude ja kulude kohta internetipangas. Alguses võib olla küll huvitav mingeid kulusid lahterdada, aga sisuliselt tähendab see, et inimene peab hakkama iseendale raamatupida-mist korraldama. Kes on oma olemuselt raamatupidaja, suudab oma rahaasjad ise korras hoida, kes ei ole, ei suuda seda ka virtuaalselt teha.

Kas see pole siiski LHV internetipanga puuduseks, et seal ei ole niisugust rahaplaneerijat?Lähtume kontseptsioonist, et interneti-pank on töövahend oma pangatoimin-gute kiireks ja efektiivseks teostamiseks. Keegi ei taha internetipangas aega veeta või seal niisama ringi surfida.

Eestis tegutsevad pangad on üldiselt väga efektiivsed ja võimelised pakkuma klientidele igati kaasaaegseid lahendusi nii pangatoodete kui ka teeninduskanalite

tekst: priit rum



osas. Kuidas on olukord innovatsiooniga maailma panganduses?Vahel öeldakse, et pangandus on juba vii-mased kümme aastat valmis ja rohkem ei ole siin midagi teha. Ma ei ole sellega päris nõus. Mulle tundub, et panganduse äärealadele tekib pidevalt uusi väikseid tegijaid ja on vaid aja küsimus, millal keegi neist suurema tüki mõnest pan-kade traditsioonilisest ärist ära näpsab. TransferWise on siin hea näide. Tundub, et suured pangad istuvad oma infrastruk-

tuuri otsas ja nende eesmärgiks on oma turuosa kaitsmine ning uuendustele vas-tuseismine. Ka meil on olnud mitmeid arutelusid teemal, kas peaksime ennast rohkem positsioneerima traditsioonilise pangana või aitama kaasa uute tulijate tekkele? Uue pangana ei ole meil endal aga midagi kaitsta ja seetõttu oleme vali-nud teise tee.

Kuidas uued tulijad olukorda mõjutavad?Uued tulijad keskenduvad peamiselt erinevatele makselahendustele. Ja need, kes sellele turule trügivad, ei ole enam väiksed start-upid. Suvel teatas Apple, et on patenteerinud virtuaalse raha iMoney koos digitaal-se rahakoti tehnoloogiaga. Mida see tulevikus kaasa võib tuua ja kui palju pankurite elu üle maailma muuta, on hetkel raske prognoosida. Võib-olla ei muutu midagi, aga võib-olla muutub väga palju. Üldiselt on aga trend selles suunas, et maksete tegemine muutub kliendi jaoks järjest soodsamaks ja see omakorda võtab ära osa teenustasutulu pankadelt.

Kuidas pangad uutele tulijatele vastu saavad? Millega pangad üldse peaksid tegelema?Panga põhitegevus on ikkagi laenude andmine. Raske on mõista, miks pan-gad endiselt annavad nii madala intres-siga laene. Kui teenustasud vähenevad, siis peavad laenuintressid tõusma, et mõistlikku kasumit teenida. Finant-seerimise kulu on kõigil pankadel täna madal. Küsimus on pigem kapitali hinnas, mida pangad peavad panema

laenuportfelli vastu. Kui omanikud lepivad ühekohalise kapitalitootlusega, siis väga tore, aga mina sellisesse panka ei investeeriks. Oleme oma kapitali-tootlusele seadnud oluliselt kõrgemad eesmärgid.

Tahate rohkematele inimestele kodupangaks saada?Mõiste „kodupank“ on ajast ja arust. Paljudel inimestel on mitu pangakon-tot ja nad kasutavad erinevaid tooteid erinevates pankades. Näiteks on laen võetud ühest pangast, arveldatakse teises ja pensioni jaoks kogutakse raha hoopis kolmandas. Me ei ütle kunagi kliendile, et kui tuled LHV Panka, siis pead kõik oma pangateenused meie juurde tooma. Sageli alustavad kliendid mingi konkreetse tootega meie juu-res. Näiteks liituvad pensionifondiga, võtavad Partner Pangakaardi, teevad hoiuse või toovad oma väärtpaberid meile üle. Mõne aja pärast vaatavad, et internetipank on siin täitsa normaalne ja maksed ka tasuta. Suhe uue pangaga kasvab sammhaaval.

intervjuu

Mõiste „kodupank“ on ajast ja arust.


Mõnede teiste Eestis tegutsevate pankade taktika on lihtne – nad pakuvad eluasemelaenu, mis seob kogu noore pere pangaga aastateks. Mis on LHVl sellisele klientide võitmisele vastu panna?Ma soovitaksin võtta eluasemelaenu sealt, kus see on kõige odavam, ja muud pangateenused sealt, kus need on kõige mugavamad. Me soovime klientide jaoks olla eelkõige parim pank, kus oma raha hoida ja kasvatada. Olgu selleks siis pen-sionifondid, hoiused, investeerimisteenu-sed vms. Need on tooted, kus me tahame olla parimad. Me ei ole kindlasti pank, kust saab kõige odavamat laenuraha. Väga lihtne on olla odav laenupakkuja. Tuleb ainult intress alla lasta ja kliendid tulevad. Säästmise ja investeerimise val-las tugevaks saamine võtab aga aastaid aega ja seda kompetentsi ei ole võimalik tekitada hoogtöö korras.

Milliseid uusi tooteid veel plaanis on peale innovaatilise combokaardi?Ma ei ütleks, et kombineeritud combo-

pangakaart nüüd ka teab mis suur inno-vatsioon on, aga Eesti turul siiski. Pigem on heameel selle üle, et Partner Panga-kaarti saab valida nii deebet- kui ka kre-diitfunktsiooniga. Nüüd on tõesti kolm kaarti – deebet-, krediit- ja Partnerkaart – ühe plastiku peal ja rahakotis niiöelda rohkem ruumi. Suuremad arendused on hetkel seotud just sellega, et klientide elu igapäevaste pangaasjade ajamisel meie juures lihtsamaks muuta.

Pangas peab lihtne olema?Jah. Huvitav on vaadata, kuidas aja jooksul on muutunud Eesti ettevõtete korporatiivsed väärtused. Kui ühek-sakümnendatel tahtis pea iga ettevõte olla „avatud“, siis nüüd tahavad samad ettevõtted olla „lihtsad“. Meie samamoodi. Ilmselt on see ajastust tingitud. Elutem-po on oluliselt kiiremaks muutunud ja enam ei jõua igale tegevusele pikalt aega kulutada. Paremini müüvad need tooted ja teenused, mida on kiire ja lihtne saada või kasutada.

Erki Kilu sihib kasvu: „Me oleme näljased! Me mõtleme iga päev sellele, kuidas uusi kliente saada ja kasvada.“


Kas lihtsusele ja kiirusele panustamine pole põhjalikkuse ja läbimõeldud otsuste vastand? Ja kas just see pole praegu maailmas probleemiks?Kõige lihtsamalt toimivate teenuste või protsesside saamiseks on kulutatud ilm-selt oluliselt rohkem aega kui keeruliste peale. Keerulise protsessi oskab igaüks kuidagi välja mõelda, aga selle lihtsaks lihvimine on juba peenem kunst.

Mille poolest veel erineb LHV strateegia teiste pankade strateegiatest?Meil on tegelikult täiesti erinev stratee-gia. Me oleme näljased! Me mõtleme iga päev sellele, kuidas uusi kliente saada ja panka kasvatada. Me ei aruta teema-del, kuidas kulusid kärpida ja oma te-gevust efektiivsemaks muuta, vaid kui palju me siia või sinna veel investeerida tahame ning kui kiiresti on võimalik kasvada.

Meie suuremad konkurendid on aga positsioneeritud pigem nii, et oma tu-ruosa kaitsta. See sunnib tegema teist-suguseid otsuseid. Kui langevate tulude olukorras kulusid kärpida, siis takistab see edasist arengut ja tulud langevad veelgi. Sellisest spiraalist on raske välja tulla.

Kas on plaanis börsile minna?Jah, see plaan on endine. Me tegeleme peamiselt raha vahendamisega Eestis. Ühelt poolt tulevad Eesti inimesed ja ettevõtted meie juurde hoiustama ning teiselt poolt teised Eesti inimesed ja et-tevõtted laenavad meie käest sama raha. Raha vahendajana teenime intressimar-ginaali. Kui oleme börsil, siis on Eesti ini-mestel võimalik sellest ka oma osa saada. Meie aktsionäride soov pole kunagi olnud luua paarile inimesele kuuluvat panka, pigem ikka luua pank, mis tõesti teeniks Eesti ühiskonna huve ja aitaks kaasa meie kohaliku finantssüsteemi arengule. Me teeme seda panka paljuski missioo-nitundest, mitte ainult raha teenimise eesmärgil.

intervjuu


Põlevkivi põletav küsimus

FO

TO

D A

IVA

R K

UL

LA

MA

A


Viis aastat tähendab suurtööstuse mõistes umbes sama, mis igapäevaelus homne päev. Suurtööstuse investeerin-gud nõuavad ettevalmistusfaasis erilist põhjalikkust, mis omakorda tähendab planeerimist vähemalt 10-15-aastases perspektiivis. Suurte kapitalimahukate energeetikaprojektide puhul peab väga täpselt hindama kogu projekti investee-ringut, mingil juhul ei tohi teha stra-teegilisi vigu. Näiteks planeerimise ja projekteerimise faas võib kesta 5-7 aastat, ehitus ligi 3 aastat, käivitus paar aastat ning alles seejärel hakkab projekt andma positiivset rahavoogu.

Nii selgitab VKG juht Priit Rohumaa oma kabinetis suurtööstuse toimimise mudelit, mille aluseks on ülimalt põhja-lik analüüs ja läbimõeldud investeeringu-te planeerimine. Finantsküsimustes tun-neb Rohumaa end väga koduselt, kuna alustas aastal 2000 VKG-s finantsdirek-torina ja juhatuse aseesimehena. Ühek-sa aastat hiljem sai temast juhatuse esi-mees ettevõttes, mille aastakäive küünib praegu 215 miljoni euroni ja kus töötab üle 2000 inimese. VKG viimase kaheksa aasta investeeringute summa ületab 500 miljoni euro piiri ja sama palju on lähi-aastatel tulemas. Õigupoolest on VKG ainus erakätes olev Eesti ettevõte, mis Eesti majandusse sellises mahus on in-vesteerinud.

Eesti mõistes ülisuurtele summadele vaatamata on VKG oma investeerimisot-sustega kahe jalaga maa peal. Investee-

ringute kava planeeritakse rohkem kui kümneks aastaks ette. Projekte finant-seeritakse oma rahavooge ja pangalaene kombineerides selliselt, et iga uus inves-teering kasvataks dünaamiliselt kontser-ni rahavoogu ja annaks võimaluse järg-misteks suuremateks arenguetappideks. „On erakordselt oluline,“ märgib Rohu-maa, „et suurte kapitalimahukate inves-teerimisprojektide käikulaskmisel tuleks tõesti selline rahavoog nagu alguses pla-neeriti. Kahtluste korral on kasulik võt-ta pigem täiendavalt aega, et detailid üle kontrollida, enne kui reaalseks ehitami-seks läheb.“

Eelnev selgitabki VKG juhatuse juu-lis tehtud rasket otsust peatada põhjali-kult läbianalüüsitud diislitehase ehitus. Peatada vaatamata sellele, et Eesti ühe oodatuima majandusprojekti projektee-rimisele oli kulunud juba ligi 6 miljonit eurot, ehitaja oli maailmatasemel osa-lejatega konkursil välja valitud ja pro-jekti poolt rääkisid mitmed tugevad ar-gumendid. Priit Rohumaa peab silmas näiteks muutuvaid tururegulatsioone, mis suurendavad nõudlust puhtamate toodete järele. Peatamise põhjuseks sai ebakindlus riigi maksu- ja ressursipo-liitikas ning lisaks ka muutuv Euroopa Liidu seadusandlus. „Muutuv maksupo-liitika on meie sektori jaoks suurim risk, sest see ei lase teha usaldusväärset ja pikaajalist prognoosi,“ ütleb Priit Rohu-maa. „Täna 400 miljoni eurose projek-tiga tööle hakates ei saa me endale seda

Eesti ettevõte

Eesti ettevõte Viru Keemia Grupp (VKG) on tänaseks kasvanud maailma üheks suuremaks põlevkiviõli tootjaks. Suurtööstus teeb plaane hoolikalt ja pika aja peale ette, ometi pani VKG hiljuti seisma nii mõnegi vaatleja hinnangul suurt tulu tõotanud diislitehase rajamise.

tekst: esta tatrik

ajakirjanik


lubada, et poole ehituse peal muutub ressursi- või maksupoliitika. Muutused, ebakindlus ja prognoosimatus mõjuta-vad sellisel juhul meie ettevõtte usaldus-väärsust.“ Muuseas, mais otsustas oma diislitehase ehituse samadel põhjustel edasi lükata ka Eesti Energia.

Viiest eurost üksSeda, kui kapitalimahukas on põlevkivi ümbertöötlemise ärimudel, illustreerib lihtne näide. Kogu väärtusahelas – kae-vandamine, õlitootmine, energiatööstus, infrastruktuur – tuleb investeerida üle 5 euro selleks, et saada 1 euro konsolidee-ritud käivet. Seega peavad kõik plaanid olema pika aja peale täpselt paigas. Kõik, mida VKG täna ja lähitulevikus teeb, sai paika pandud juba 2000ndate alguses. Jaanuaris 2013 avatud Ojamaa kaevandus on üks näide sellest, kui läbi-põimunud on VKG-s iga arengusamm. Eesti kõige uuem, ligi 120 miljonit eurot maksnud kaevandus on rajatud nii, et see varustaks toorainega nii vanu vabrikuid kui ka kolme uut Petroter-tehnoloogial põhinevat tehast. Oma toorainebaas annab uutesse õli-, keemia- ja energeeti-kaprojektidesse investeerimisel kindlus-tunde.

Kaarte segab riigi kaevepoliitika (Eesti aastane kaevemaht on 20 miljonit tonni põlevkivi), mis veel ei luba uut kaevan-dust täisvõimsusega koormata. Seetõttu ostab VKG puudujääva osa kivist endiselt Eesti Energia käest. „Kui poleks seda pii-rangut, saaksime kindlasti ressursi poo-lest iseseisvaks,“ ütleb Rohumaa. Uusi kaevandusi hetkel VKG-l plaanis rajada ei ole.

Küll aga jätkub Petroter II ja Petroter III õlitehase ehitus, mis suurendab prae-gust 350 000-tonnist õlitoodangut 220 000 tonni võrra. Petroter II on füüsili-selt – kõrguselt ja metallkonstruktsioo-nide poolest – juba püsti. Monteerimis- ja seadistustööd peaks lõppema järgmise aasta kolmandaks kvartaliks, millele järgneb käivitamise periood. Petroter III

Eesti ettevõte

priit rohumaa Eesti majanduse käekäigustEesti majanduse käekäigu osas olen optimistlik. Võr-reldes näiteks Lääne- ja Lõuna-Euroopaga on meil palju vähem riiklikult „ära-hellitatud“ tööstust. Maail-ma paljudes majandusvald-kondades on kriisiaeg kujunenud palju pikemaks, kui me arvasime. Kõik sek-torid on muidugi erinevad – mõned on hetkel halvas seisus, teised aga naudivad kiiret arengut. Seetõttu ma ei kirjeldaks olukorda ühe konkreetse värviga.

VKG on kriiside ajal tei-nud mitmeid valusaid otsu-seid, mida varem, arengu ajal edasi lükkasime. Kind-lasti on kriis meid tugeva-maks teinud, võiks öelda, voolujoonelisemaks. Hetkel näen, et otsused kapitali paigutamise osas on olnud sellevõrra mõistlikumad.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.


Eesti ettevõte

tehase investeering käivitub lähikuul. Mõlemale tehasele tehtud investeering (koos energeetika ja infrastruktuuri in-vesteeringuga) on kokku üle 200 miljoni euro.

Kosmeetika ja tuhkbetoonEesti põlevkiviressurss on piiratud ja seetõttu tahab VKG tooraine potentsiaali maksimaalselt kasutada. Keemiaturud on konservatiivsed ja karmide nõuetega, kuid läbimurdeid on saavutatud mitmeid. Näiteks sellest aastast toodab VKG põlev-kivifenoolist vaiku autorehvitööstustele, eelkõige Hiinasse. Kosmeetikatööstuse gigantidele L’Orealile ja Schwarzkopfile toodab VKG juuksevärvide komponenti. Poolteist aastat tagasi käivitus tuhaploki-tehas, kus valmistatakse Rohumaa sõnul Eesti kõige kvaliteetsemaid ehitusplokke. Praegu töötatakse aktiivselt sisse nende turgu Baltikumis ja Venemaal.

Ettevõtte juhatuse hinnangul on tse-menditehase rajamine ainult aja küsimus. „Tsemenditehas hakkaks ära kasutama nii tootmistes tekkivat jääkenergiat kui ka põlevkivi mineraalset potentsiaali.“ Kok-kuvõttes annab see Rohumaa kinnitusel lõpptoodangule soodsa hinna. Aga mitte ainult seda. Tsemenditehase rajamine lee-

vendaks tootmisprotsessis tekkiva mine-raalse jäätme probleemi. Ehk lahtiseleta-tult tuhamägede kuhjumist. Tuhamägede täielik kadumine ei ole esialgu siiski veel reaalne. Küll aga on reaalne jäätmete täie-lik ärakasutamine ehitussektoris või tee-deehituses. „Keemiliste ja mineraalsete omaduste poolest on tuhk sarnane paekivi ja tsemendiga. Tuhkbetoonteid on rajatud ka nõukogude ajal. Kogu maailmas pööra-takse järjest rohkem tähelepanu jäätmete kasutamisele teedeehituses, et vähendada vajadust uute liiva- ja paekarjääride järe-le,“ räägib Rohumaa. „Hetkel on meie kae-vanduses rajatud test-teelõik ja arendus-töö käib. Meie arvates on reaalne kasutada vähemalt osaliselt Ida-Virumaa põlevki-vitööstuse aherainet ja tuhka Eesti teede-ehituses.“

Suurtööstuse „jalajäljed“Rohumaa on seisukohal, et tänapäevane keskkonnateadlikkus vähendab oluliselt tööstuse kõrvalmõjusid. „Ma ei räägiks keskkonnapoliitika karmistumisest, pigem tooksin esile, et meie aja kesk-konnaalased nõudmised on paremini läbimõeldud, uuritud ja analüüsitud kui varem. Normid käivad müra, vee, visuaal-sete aspektide, põllumaa hävitamise ning lindude ja loomade elupaikade kohta.“ Rasketööstus jääb keskkonnale alati oma mõju avaldama. Maailma suurettevõtete seas on üsna tavaline avaldada vabatahtli-kult ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja sääst-va arengu (Corporate Social Responsibi-lity) aruannet. Eestis hakkas VKG seda esimesena täitma ning avalikustab selgelt kõik põlevkivi väärtusahelaga seotud keskkonna-alased ja majanduslikud näi-tajad. Rohumaa näeb siin laiemat seost. „CSR aruandlus aitab suurendada meie usaldusväärsust nii kohaliku kogukonna, riigi kui ka suurte välispankade silmis.“

Palju on ajakirjanduses räägitud VKG-st kui võimalikust börsiettevõttest. Kuigi VKG on börsi nõuetele vastav et-tevõte, ei ole noteerimine aktsionäridele siiski aktuaalne.

Eestis toodetakse kokku 660 000

tonni õli.VKG toodab sellest

57%.

VKG – Eesti suurim põlevkiviõli tootja.

(Allikas: VKG aastaraamat 2012)


Uus pangan dusE-maailma eksperdi ja briti tehnoloogia-ajakirja Wired kaasautori Ben Hammersley tutvustuseks öeldakse sageli „tehnoloogiavisionäär“. Ta tegeleb interneti, digitaalse infotulva ja tehnoloogiate mõjuga meie igapäevaelule. Ka üha tehnoloogia- ja infopõhisemaks muutuv pangandus ja investeerimine kuulub tema huvisfääri. Kust suunast ootab maailmakodanik Hammersley järgmist „uut asja“ panganduses? Ben Hammersleyga vestlesime tema külaskäigu ajal Eestisse.

Investorid muretsevad juba mitmendat aastat järjest võlakriisi pärast. Kas digitaalsest maailmast oleks nende muredele leevendajat oodata? Ei, seda küll mitte. On ohtlik, kui inime-sed ootavad digitaaltehnoloogialt imela-hendusi, päästmist. Moodsad tehnoloo-giad võivad mitmel viisil majanduskriise pigem süvendada, sest internet muudab majanduse toimimise keerukamaks. Kriisi sünnitas inimloomus. Digitaal-tehnoloogia võimaldab aga kõigel, mida inimloomus sünnitab, juhtuda kiiremalt ja võimsamalt. Seepärast saavad kriisile lahenduse tuua ainult inimesed, mitte

tehnoloogia. Kui pidevalt oodata tehno-loogiat, mis tuleks ja meie probleemid lahendaks, siis oleme ka pidevalt hädas. Google ega keegi teine ei saa sellele krii-sile mingit lahendust leiutada. Lahen-dus on poliitiline ja ühiskondlik, mitte tehnoloogiline.

Milline on teie isiklik seos investeerimisega? Olete digimaailma tundva inimesena teinud investeeringuid perspektiivikatesse idufirmadesse?Ei. Olen mõne firma nõukogus, aga ma ei investeeri ise. Üks põhjus, miks ma seda ei tee – ma reisin väga palju. Elan kuus

tekst: villu zirnask

Eesti Päevalehe kolumnist

intervjuu


kuud ühes riigis ja siis kuus kuud järg-mises. Investeeringud hakkaksid sellist eluviisi segama. Teine põhjus on see, et ma löön kaasa erinevates valitsusprojek-tides ja ma ei saa endale lubada huvide konflikti.

Mitmeid tehnoloogilisi uuendusi – ühisrahastamine, mitmesugused uued maksevõimalused, digivaluutad – on esitletud vana pangandust lõhkuvatena. Aga „tavalised“ pangad on rahamaailmas ikka peaosas. Milline on teie hinnangul see innovatsioon, mis muudab pangandust?Tõeline pangandust raputav innovatsioon

puudutab klienditeenindust. Seda, kuidas mina või teie pangaga asju ajame. Maail-ma suurte jaepankade klienditeenindus on kohutav – kontorid on avatud kõigest loetud tunnid või on need siis lihtsalt ebasõbralikud, sinuga räägitakse keeru-lisi mõisteid kasutades, internetipangan-dus on kehv. Ameerikast on tuua vaid üksikuid näiteid pankadest, kus kliendi-teenindust korraldavad inimesed, kes on klienditeeninduse alal asjatundjad.

Mis oleks, kui panga klienditeenindus sarnaneks tõeliselt hea hotelli omale? Või oleks nagu Apple Store’is või Amazo-nis? Näiteks Suurbritannias on Metro

FO

TO

D:

UR

MA

S K

AM

DR

ON

Ben Hammersley meiliaad-ressilt tuleb kõigepealt au-tomaatvastus, pealkirjaks „ootuste juhtimine“. Päris vastus võib tulla alles paar päeva hiljem, sest „vahel on hea mõneks ajaks digitaaltehnoloogia juurest kaduda ja mõned päevad offline olla“.


Bank (www.metrobankonline.co.uk), mis pakub hämmastavalt head kliendi-teenindust ja mille kontorid on lahti iga päev kella seitsmest hommikul seits-meni õhtul. Konto saad avatud veerand tunniga ja kui sul on pangakontorisse as-tudes koer kaasas, siis nad pakuvad talle koeraküpsiseid. Nendega on palju meel-

divam ja lihtsam asju ajada kui vanade jaepankadega.

Mis puutub investeerimis- ja äripan-gandusse, siis siin ma näen ainult ühte suurt suundumust – üha raskem on hoi-da asju salajas.

Olete öelnud, et internetipõlvkonnal on ümbritsevale maailmale teistsugused nõudmised kui neil, kes pole internetiga koos üles kasvanud. Kas see tähendab, et uus põlvkond esitab teistsuguseid nõudmisi ka inimestele, kes korraldavad nende rahaasju – pankuritele, fondijuhtidele? Usun, et internetipõlvkonnas on veel vähe neid, kellel on fondihaldur ja nõud-mised selles küsimuses välja kujunenud. Just tegevuste suurem läbipaistvus võib olla see, mida nad nõudma hakkavad. Aeg, kui internetipõlvkond kasvab nii suureks, et neil hakkab niisuguseid teenuseid vaja minema, saab olema in-vesteerimispankuritele ja fondijuhtidele tõeliselt huvitav.

Üks takistus parema klienditeeninduse teel on pankasid puudutavad regulatsioonid – näiteks rahapesu tõkestamise reeglid ...Jah, aga see puudutab ainult esimest kümmet minutit teie kliendisuhtest. Kui konto on juba avatud, siis ei sega miski enam head teenindust pakkumast. Panga vahetamine on küllalt tülikas, see ei tasu enamasti vaeva. Kui mõni pank suudaks pakkuda midagi lisaks, näiteks sünkroni-seerida oma teenused nende digitaalsete teenustega, mida ma juba kasutan – siis tekiks mul ajend panka vahetada.

Osad pangateenused on „hällist hauani“ tüüpi – pikad kodulaenud, pensionikogumise tooted. Kas neisse on ka võimalik kliendisõbralikkuse revolutsiooni tuua?Ma ei ole nende teenuste loomisega tegelenud. Aga kui keegi palkaks mind pangasüsteemi ümber disainima, teeksin seda hea meelega.

Kevadel esines Ben Hammersley Pärnu turunduskonverentsil.

intervjuu


Mis globaliseerumisest saab? Ühest küljest on see justkui tugev trend, aga teisalt räägitakse järjest rohkem kohalike kogukondade tugevnemisest, tehakse „osta kohalikku“ kampaaniaid ...Need asjad segunevad. Mina ostan kohalikku toitu, aga ma ostan ka Hiinas tehtud elektroonikat ja Jaapani rõivaid ning ma reisin kogu maailmas. Mõnel juhul on lokaalne parem, mõnel juhul globaalne.

Huvitav asi on kultuuri globaliseeru-mine. Näiteks Jaapani puutöövõtted ja tööriistad on teistsugused kui Euroopas ja kui neid siin rakendada, saame tule-muse, mis on ühtaegu käsitöönduslik, kohalik kui ka globaalne. Võetakse pa-rim erinevatest kultuuridest ja see on väga hea, sest lihtsalt fakt, et üks asi on

kohalik, ei tähenda, et see on automaat-selt ka hea.

Tagasipöördumisest käsitööna valmistatud asjade juurde räägite ka oma raamatus „64 Things You Need to Know Now for Then“. Kas liigume jätkuval sellel suunal?Jah, ma arvan küll. Eriti arenenud maa-ilmas, kus tuleb leida uusi viise väärtuse loomiseks.

Kui ei saa teha asju odavalt nagu Hii-nas või Indias, siis tuleb teha neid kal-lilt, eks? See viibki käsitööni. Lisaks tä-hendavad moodsad tööstustehnoloogiad nagu 3D printimine, et väikeses koguses saab käsitööna teha küllaltki keerukaid asju.

Aga kes teab, võib-olla olen ma oma

tulevikunägemuses liiga romantiline. Paljud minusugused tehnoloogiainime-sed räägivad pöördumisest käsitöö juur-de.

Võib-olla on see meie jaoks nagu teraa-pia – tahaksime tegelikult olla laevaehita-jad või kokad või puusepad ning käsitööst rääkides väljendame oma tehnoloogiatü-dimust.

Kirjutasite mulle, et püüate saavutada „tervemat suhet digitaalse maailmaga“ ja et sellest räägib ka teie järgmine raamat. Kuidas kirjutamine edeneb?Kehvasti. Kirjutamine on raske. Tahan mõnedes asjades kõigepealt ise selgusele jõuda, neid korralikult mõista. Andke mulle veel aasta või poolteist ja raamat tuleb.

Digimaailma kasvu vaadates küsitakse aina sagedamini, et mis saab, kui ühel hetkel läheb elekter pikemaks ajaks ära? Mida teie sellest hirmust arvate?Aga sõltuvus tulest – mis saab siis, kui ühel päeval tuli kustub? Sõltuvus rattast – mis saab siis, kui ühel päeval pole enam ümmargusi asju? Muidugi, võib-ol-la ükskord juhtub midagi, mis viib meid tagasi 15. sajandisse. Võib-olla … Aga mis siis?

Ma ei pea sellepärast praegu elama hakkama nii, nagu see oleks juba juhtu-nud. Ükskord võib penitsilliin otsa saada, aga seni, kuni seda pole juhtunud, kasu-tan ma vajadusel antibiootikume. Mul ei ole probleemi 21. sajandis olemisega, isegi kui see peaks põhjusel või teisel lühiajali-seks jääma.

Üha raskem on hoida asju salajas.Ta on mitmete IT-raamatute autor („Hacking Gmail“, „Developing Feeds with RSS and Atom“). Raama-tus „64 Things You Need to Now for Then“ selgitab ta 64 essees interneti ja selle-ga seotud tehnoloogiate mõju ja tähendust meie igapäevaelule. Praegu kirju-tab ta raamatut sellest, kuidas korraldada oma elu digitaalse infotulva tingi-mus tes.

Ta on olnud ultrajooksja, läbinud kuulsa 250-kilo-meetrise mitmepäevajook-su Marathon des Sables Sahara kõrbes, kuid raske põlvevigastuse tõttu tege-leb nüüd jooksmise asemel joogaga.

Ben hammersley (s 1976) on pühendunud interneti mõju lahtimõtesta-misele. Ehk kuidas internet mõjutab ühiskonda, rah-vusvahelisi suhteid, äri, kul-tuuri. Ta on teinud kaas-tööd Wiredile, Timesile, Guardianile, BBC-le. Ham-mersley on Briti peaministri esindaja Londoni TechCitys ja Euroopa Komisjoni mee-diavabaduse grupi liige. Karjääri alguses tegi ta re-portaaže pingekolletest Afganistanis ja Pakistanis ning sai üheks multimee-diaajakirjanduse pioneeriks.

Tere tulemast A. Le Coq Arenale!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL

Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe bu�et õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu

Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule tutvu Triobet Business Clubiga järgmisel EESTI KOONDISE kodumängul:

15.11.2013 Eesti - AserbaidžaanPääsme hind 95 EUR

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile [email protected] või helistage +372 627 9958

Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

Hinnad kehtivad ühele inimesele ja sisaldavad käibemaksu.

SUURTOETAJAD PEATOETAJA TOETAJAD MEEDIAPARTNERID


Kes otsib autot ostes võimalikult madalat kuumakset, kes sama raha eest võimalikult head autot, keda vaevab hoopis küsimus, kas tema valikule oleks autoturul mõnd paremat alternatiivi. Üldiselt huvitab autoostjat siiski küsimus – kuidas liisida endale sobiv auto kõige mõistlikumatel tingimustel?

Kuidas valida sobivat autot?

praktiline nõuanne


tekst: hallar loogma

BRC Autokeskus

Auto valimine peaks algama vajadus-te ja ootuste analüüsimisest. Kui palju ja mis tingimustes sõidetakse, milline peab olema auto mahutavus, suurus, mugavus, turvalisus, ökonoomsus, milline lisava-rustus on vajalik? Kui palju ollakse val-mis auto pidamisele kulutama? Samuti on tähtis kaaluda, kuidas võivad vajadu-sed lähiaastatel muutuda.

Järgmisena tuleks analüüsida, kuidas oma seniste valikutega rahule on jäädud ja mis eelmiste autode juures on häiri-nud, samuti uurida tuttavate kogemusi.

Valikut suunab oluliselt ka see, kas au-tot ostetakse pelgalt tarbeesemeks või oodatakse sellelt ka emotsionaalset laen-gut, ehk kui tähtsal kohal on auto ilus vä-

limus, mark, maine? Kompromissideks tuleb alati valmis olla – reeglina pole või-malik saada korraga kuluefektiivsust, tarbefunktsioonide täitmist ning ilu ja mugavust.

Kulu kokku?Oluline on arvesse võtta auto pidamise kogukulu. Üks tüüpilisemaid vigu on üksnes ostuhinna põhjal otsustamine, jättes kulud kompleksselt analüüsimata. Ostja vaatab tavaliselt soetusmaksu-must või liisingu esimest sissemakset, kuid kindlasti tuleks mõelda ka sellele, milliseks kujuneb auto väärtus perioo-di lõpuks ja milline on seeläbi perioodi vältel kaotatav rahasumma. Sama oluline

FO

TO

: S

HU

TT

ER

ST

OC

K


praktiline nõuanne

kui auto hind ja hinnalangus, on muude kulude suurus.

Auto pidamise kulukomponentideks on: kütusekulu, kindlustuskulu, hool-dus- jm regulaarne ülalpidamiskulu (sh rehvid jms), remondikulu (sh võimalikud ootamatud kulud), väärtuse vähenemine ajas ehk hinnaamortisatsioon, kapitali-kulu (liisingu intress või auto väljaostmi-sel kinnipandud raha kulu).

Uus auto+ Plussid

Kindlus, usaldusväärsus, garantii, ma-dalamad riskid ja madalam remondi-kulu.

– Miinused kõrge hind ja suur hinnalangus, kõrge-mad regulaarhoolduse kulud garantii kehtivusajal margiesinduses.

• Ostjale, kes ei ole väga hinnatundlik, kasutab autot väga intensiivselt või kavatseb sõita sama autoga pikka aega.

Kasutatud auto+ Plussid

Soodne hind, „sama raha eest parem“.Ei ole suurt esialgset hinnalangust.Auto püsib turuhinnas.

– Miinused Riskid ostmisel, potentsiaalne remon-dikulu.

• Ostjale, kes on hinnatundlik, ei ole oma valikus täiesti kindel või plaanib osteta-vat autot pidada lühemat aega.

Piiratud eelarve tingimustes on reeg-lina kalli margi ja kõrgema klassi autot mõistlikum osta kasutatuna, kuid kind-lasti mitte „ärakasutatuna”. Soovitav on vältida „superpakkumisi“ – kui ikka mõni auto on teistest sarnastest palju odavam, siis küllap on selleks ka põhjus.

Tavatarbijal tasuks riskide maandami-seks osta kasutatud auto mõnest suure-mast ja soliidsemast autopoest.

Diisel või bensiinimootor?Mootoritüübi valik sõltub peamiselt aasta-sest läbisõidust. Kui läbisõiduks prognoo-sitakse üle 20 000 km aastas, on diisel-mootoriga masin reeglina otstarbekam, sellest väiksema näitaja puhul on eelised bensiinimootoril.

Kui osta väiksemat sorti auto ja sellega vähe sõita, siis ei ole kõrgema hooldusku-lu ja kallima ostuhinnaga diiselmootoril mõtet.

Suurema ja raskema maasturi puhul tuleks eelistada diislit. Diiselautod on kal-limad, kuid hoiavad ka paremini hinda.

Hoolduskulu Luksuslikumate ja hea mainega mar-kide sõidukite hooldus on kallim. Nn rahvaautot on alati odavam hooldada ja remontida.

Prognoositavate remondikulude suurus sõltub auto margist, vanusest, läbisõidust ja sellest, kuidas teda hoida. Hooldusväl-bad, mille järel tuleb teenindusse pöör-duda, võivad margiti päris palju erineda. Mõnel juhul on see näiteks 15 000 kilo-meetrit, mõne margi puhul 30 000 km.

Soovitav on vältida „superpakkumisi”.

Praktiline või emotsionaalne?Üllatavalt sageli on autoostja kahevahel – kas kuulata autot ostes mõistust või südant? Kas osta ökonoomne, praktiline ja “tavaline“ sõiduk või rõhuda stiilile? Kindlasti tuleks vältida hetkeemot-siooni ajel otsustamist. Enne stiilse ja erilise auto ostmist tuleks teha korralik kodutöö – ikka selleks, et tekkida võivad suured ülalpidamiskulud hiljem tuju ei rikuks.

Osta või liisida?Odavama hinnaklassi autot on reeglina mõtet osta, kallima hinnaklassi sõidukit aga liisida. Kallima auto liisimine peaks vastu andma rohkem mugavust, emot-siooni ning kokkuhoidu muude kulude pealt (nt väiksem remondi- ja kütuseku-lu).

Kindlasti soovitame vältida üleliisi-mist, ehk liisingu kasutamist ülejõu käi-va või taluvuspiirile jääva kuluga auto soetamiseks.

Kriisiaeg näitas ilmekalt, et sissetu-lekute vähenemisel võib autoliisingust saada ebaproportsionaalselt suur prob-leem, mistõttu soovitame alati hinnata liisingumakseid koos teatud puhvriga oma eelarves. Kui sissetulek peaks vä-henema või muud kulutused suurene-ma, siis on võimalik osta vähem kütust või lükata auto mõne osa remonti edasi, kuid liisingumakseid peab ikka tasu-ma.

Kuidas liisida?Kogemusele tuginevalt ei soovita me liisingu parameetreid üle optimeerida, ehk ajada taga väga väikest sissemakset või väga kõrget kasutusrendi jääkväär-tust. Nii näiteks tuleb null-sissemaksega liisingu ennetähtaegsel lõpetamisel tihti lõpetamise hetkel korralikult peale maksta, väga kõrge jääkväärtusega liisi-tud auto tagastamisel tekib tihti vaidlusi normaalse kulumuse üle.

Üldiselt soovitame võtta liising nö normaalparameetritega: 20% sissemaks,

jääkväärtusega näiteks 5-aastasel pe-rioodil 20-30%. Sellisel juhul ei ole le-pingu kestel stressi ei kliendil ega lii-singufirmal ning vajadusel on võimalik lepingust selle kestel normaalselt väl-juda.

Kui ettevõte vajab sõidukeidSuurema sõidukipargi korral on mõistlik küsida hoolduspakkumist kogu liisingu-perioodile. Suuremad autopargid reeg-lina liisitakse ja sõidukeid ei osteta pe-rioodi lõpul välja. Seega on oluline müüja poolt aktsepteeritav jääkväärtus perioodi lõpul – sellest sõltub liisingumakse suurus. Tuleb jälgida, et kulumus jääks normi (AMTEL standard, www.amtel.ee) piiresse. Nii välditakse ootamatuid kulu-sid autode tagastamisel. Heas korras auto eest on tihti võimalik saada ka rohkem kui liisingulepingu jääkväärtus.

Töötajale kasutamiseks mõeldud auto liisimisel või ostmisel tuleks jälgida, et autot oleks vajadusel võimalik suurema kahjuta realiseerida. Soovitame sõlmida töötajaga leping, kus fikseeritakse auto heaperemeheliku hoidmise kohustus, auto seisukord ja komplektsus üleandmi-se hetkel, lubatav läbisõit ja muud kasu-tustingimused. Kui töötaja soovib valida kallima või erilisema auto, tuleks temaga sõlmida kokkulepe, mille kohaselt töösuh-te lõppedes kannab ta ise (enda valitud) auto realiseerimise kulud. Kõige rohkem kipuvad amortiseeruma „peremehetud“ firmaautod, nende remondikulu on tava-lisest kõrgem ja tihti ei vasta nad liisingu-perioodi lõpul normaalse kulumuse stan-dardile.

Tarbesõidukit valides soovitaks silmas pidada võimalikke vajaduste muutusi lä-hiaastatel. Ettevõtetel, mille põhitegevus ei ole transport, kuid kes soetavad oma tarbeks veokeid, tasuks järelturgu silmas pidades valida võimalikult standardse konfiguratsiooniga ja Eestis populaarset marki masinad. Vastasel juhul ootab veo-ki hilisemal realiseerimisel ees vaevaline müügiprotsess ja suur kaotus hinnas.

kõige levinum autoostKasutatud autode müüja-telt soovitakse tüüpiliselt väikest automaatkäigukas-tiga saksa või jaapani autot, läbisõiduga alla 100 000 km ja hinnaga alla 10 000 euro.

Samuti on üsna nõutud kuni 3 aasta vanused kõr-gema klassi sõidukid uue madalama klassi auto hin-naga.

Põhjalikumad näpunäited igale autoostjale www.brcauto.eu.


persoon

FO

TO

D:

AIV

AR

KU

LL

AM

AA

, J

AR

EK

JÕ

EP

ER

A


TransferWise ehk knap*

*loe: ümberpööratud pank


TransferWise’i tegevuse kasv on tõe-poolest muljetavaldav, ütleb LHV Panga tugiteenuste osakonna juht Liina Maria Lepik. „Kui aasta tagasi vahendasime kuus ligi 1400 TransferWise’i makset kogusummas 2,75 miljonit eurot, siis selle aasta augustis vahendasime 9600 makset kogusummas 28,5 miljonit eurot ja seda seitsmes eri valuutas.“ See tähendab ligi seitsmekordset kasvu LHV Panga abil tehtud maksete arvus ja koguni kümne-kordset kasvu maksete mahus.

Aga pidage, hüüatab nüüd tähelepane-lik lugeja – kui pankade laul on lauldud, siis miks saame me siin rääkida LHV Panga ärimahu kasvust?

„“Hüvasti pangad“ on loosung, mida tuleb võtta teatud annuse huumoriga, mitte otsida sellest absoluutset tõde,“ rää-gib Taavet Hinrikus, üks TransferWise’i asutajatest. Vähe on ettevõtteid, mille äri-mudeli kõik aspektid saaks ühte lauses-se kokku võtta. Ei saa ka TransferWise’i puhul.

„Pakume üht spetsiifilist pangateenust ühele spetsiifilisele kliendigrupile,“ sel-gitab Hinrikus. „Vaadake, millist rahvus-vahelist makseteenust pakuvad Suurbri-tannia või Saksamaa vanad pangad – see teenus on nii halb, et selles nišis saame pakkuda klientidele oluliselt paremat la-hendust.“

Rahvusvahelise makseteenuse all peab ta silmas makseid eri valuutadega riikide vahel. Euroala-sisestes maksetes, ületa-gu need pealegi riigipiire, TransferWise kliendile pankadega võrreldes suurt või-

tu ei saa anda, sest valuutakursivahesid pole ja ka pankade teenustasu on EL-i re-gulatsiooniga surutud siseriikliku makse tasemele.

Seda, milles seisneb vanade Euroopa pankade nõrkus ja TransferWise’i tuge-vus, on kümned tehnoloogiaajakirjani-kud juba kirjeldanud. Aga kordame lühi-dalt üle.

Viis protsenti vaheltNiisiis, TransferWise sai alguse Hin-rikuse ja ettevõtte teise asutaja Kristo Käärmanni isiklikust vajadusest vahe-tada Briti naelu eurodeks ja vastupidi. Hinrikus töötas sel ajal Skype’is – ta oli Skype’i esimene töötaja – ja sai palka eurodes. Aga ta elas Londonis ja vajas naelu. Käärmann elas ja töötas Londonis ja sai palka naeltes, aga pidi tasuma eu-rodes võetud laenu Eestis. Nad vahetasid valuutat maailmakursi järgi omavahel – Hinrikus Käärmannile eurosid, Käär-mann Hinrikusele naelu – ning märka-sid, et nõnda säästab arvestatava summa, sest näiteks 1000-naelase ülekande eest euroalasse võtavad Briti pangad teenusta-su ja kursivahedena umbes 50 naela ehk viis protsenti.

Sellele Hinrikus ja Käärmann oma äri ehitasidki, et pakkuda ka teistele võima-lust pankade hiiglaslikke teenustasusid vältida.

Hinrikus räägib, et TransferWise’i kliendid on enamasti kõrgelt haritud eksperdid ja professionaalid, kes elavad või töötavad väljaspool oma sünnimaad

persoon

tekst: villu zirnask

Eesti Päevalehe kolumnist

Hüvasti pangad, teie laul on lauldud. Seda TransferWise’i (makseteenust pakkuva Eesti juurtega firma) reklaamlauset on nii Eesti kui ka välismaa meedia tänavu mõnuga levitanud. Sest kes siis ei tahaks pankade ja pankurite – paljude arvates liiga mõjukate, liiga hästi makstute – vastu pisut mässata.


– eestlased või itaallased Londonis, ingla-sed Frankfurdis või Berliinis jne.

TransferWise alustas naela- ja euro-maksete pakkumisest, nüüdseks on nad laiendanud oma teenust ka Šveitsi fran-kidele, USA dollaritele, Poola zlottidele, Norra kroonidele, Taani kroonidele, Un-gari forintidele, Gruusia laridele. Enne aasta lõppu tahetakse jõuda veel Kanada, Austraalia, Singapuri, Hongkongi, Lõu-na-Aafrika, Vene, Ukraina, Iisraeli, Tür-gi, Bulgaaria, Tšehhi ja Leedu valuutade lisamiseni.

Kas TransferWise ei karda, et koos äri-mahu kasvuga muutuvad nad tasapisi kohmakamaks ja ühest hetkest alates ei oma selles osas suurte vanade pankade ees enam eelist?

Hinrikus möönab, et organisatsioo-nid muutuvad kasvades paratamatult kohmakamaks, kuid lisab, et suurpan-kadest on TransferWise selles osas veel mõõtmatult kaugel ning vaevalt ta sama kohmakaks üldse muutub, sest tema tee-nused on üles ehitatud moodsamale plat-vormile. Samuti ei rõhu TransferWise’i kui online-teenuse pakkujat vajadus üle-val pidada pangakontoreid ja muud sar-nast infrastruktuuri.

Asi pole ahnusesTransferWise’i makseteenuse kasutami-seks tuleb minna ettevõtte veebilehele transferwise.com, luua endale konto (mis nõuab neile passi, ID-kaardi või juhiloa koopia saatmist, sest ka TransferWi-se peab täitma rahapesu tõkestamise eeskirju). Siis tuleb sisestada makse summa ja saaja andmed – rahvusvahe-line pangakonto number (IBAN) ning panga kood (BIC/SWIFT). Seejärel on teil vaja TransferWise’ile üle kanda makses märgitud rahasumma, seda saab teha ülekandega oma pangakontolt või deebetkaardiga tasudes. TransferWise arvestab raha ümber saaja valuutasse ning kannab vastava summa üle tema pangakontole. Raha jõuab pärale 1-3 pan-gapäeva jooksul.

Väiksemate kui 200-naelaste või 200-euroste maksete eest võtab Trans-ferWise teenustasuks ühe naela või ühe euro, suuremate summade pealt 0,5% makse summast. Lisaks sellele tuleb raha saatjal tasuda oma pangale kohali-ku makse tasu, aga see on väike või sageli päris tasuta.

Pankadest soodsamat rahvusvahelist makset võimaldab TransferWise’il pak-kuda mitte väiksem ahnus, vaid asjaolu, et tegelikult ei liiguta ta raha ühest va-luutast ja riigist teise. Raha, mille klient kandis näiteks tema kontole LHV Pan-

Taavet Hinrikus TransferWise'i ärimudelist: oleks ideaalne, kui laekumi-sed ja väljaminekud oleks igas valuutapaaris võrdsed.


gas, jääbki sinna. LHV on see pank, mille kaudu TransferWise võtab vastu ja teos-tab euromakseid. Kui klient soovib saa-ta raha näiteks Poolasse, siis raha, mis saajale Poola zlottides üle tuleb kanda, võetakse TransferWise’i kontolt Poola pangas. Nõnda saab TransferWise vältida kulukate rahvusvaheliste maksesüstee-mide kasutamist.

Mängu sekkub LHVLHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu kiidab, et TransferWise on olnud positiiv-seks impulsiks panga arveldusi korral-dava back-office’i arengule nii tehnilises kui ka organisatsioonilises mõttes. LHV

koostöö TransferWise’iga algas varakult – kohe, kui too oma tootega aktiivsemalt turule tuli. „Kui suudame korrektselt teenindada TransferWise’i makseid, suudame olla heaks pangaks ka teistele ettevõtetele, kellel on vaja teha suuremas mahus euromakseid,“ usub ta.

Ka Hinrikus ei ole omapoolse kiituse-ga kitsi, iseloomustades LHV Panka kui modernset, kiiret, paindlikku ja kliendi-sõbralikku. Kõik eurooplased seda veel ei tea ning nende rahustamiseks on Trans-ferWise korduma kippuvate küsimus-te sektsiooni pannud sellise küsimuse: „Teie konto eurode jaoks (SEPA makse) on Eestis? Kas see on ok?“ Vastus on loo-mulikult, et muidugi – nii Eesti kui LHV Pank on täiesti usaldusväärsed.

TransferWise’i ärimudeli puhul oleks ideaalne, kui laekumised ja väljamine-kud oleks igas valuutapaaris võrdsed. Nõnda, et päeva jooksul laekuks korral-dusi näiteks Briti naelade saatmiseks Poola sama palju kui Poola zlottide saat-miseks Suurbritanniasse. Tegelikkuses nii head tasakaalu enamasti pole.

Kihisev turgHinrikus ütleb, et mõtte piirata TransferWise’i tegevust sellise tasakaa-lunõudega jätsid nad kiiresti kõrvale, sest see oleks olnud väga piirav – öelda kliendile, et täna me makset teha ei saa, sest pole piisavalt zlotte. Selle asemel ostavad nad vajaliku koguse puuduvat vääringut valuutaturult LHV Panga või teiste partnerpankade vahendusel.

Suurtes valuutapaarides nagu näiteks euro ja nael on TransferWise’il enamasti endalgi piisavalt likviidsust. Valuutaturu abi tuleb rohkem kasutada väiksemates valuutades, kuid TransferWise otsib ka nende puhul võimalusi rahavoogude pa-remaks tasakaalustamiseks.

Näiteks Suurbritanniast Poola saada-vad raha peamiselt eraisikud. Vastassuu-nas raha saata soovivaid eraisikuid eriti pole, küll aga leidub Poolas väikefirma-sid, kellel on vaja Suurbritanniasse mak-

persoon

taavet hinrikus (32)Ettevõtja ja investor.Elab ja töötab marsruudil London-Tallinn-maailm.Karismaatiline suhtleja, ületab vähimagi vaevata kultuurilisi suhtlemispiire ida ja lääne vahel. Skype’i esimene palgaline.Kooliharidus Tartust, magistrikraad Singapurist. Investeerinud umbes 15 firmasse ja startupi.


seid teha. Praegu peamiselt eraisikutest koosneva klientuuri täiendamine väi-keettevõtetega kuulub seepärast samuti TransferWise’i eesmärkide hulka.

Tehnilises mõttes on TransferWise’i makseteenus küllaltki hõlpsasti kopeeri-tav. Õigupoolest on raha sarnasel viisil lii-gutatud juba ammustest aegadest peale. Sama põhimõtet – raha riigipiiri ei ületa, riigipiiri ületab ainult info, kes kellele ja kui palju raha üle kannab – on kasutatud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas levinud era-viisilistes hawala-võrgustikes, mida on mainitud juba 8. sajandist pärinevates is-lami tekstides.

Võib-öelda, et TransferWise’i lahen-dust püütakse juba järele teha. Kui lähete TransferWise’i veebilehelt Leedu ettevõt-jate loodud firma TransferGo veebilehele, siis ilmselt leiate selle ülesehituse olevat küllaltki tuttavliku.

Hinrikus ütleb, et TransferWise kon-kurente ei karda. „Me ei kuluta eriti palju oma aega uurimisele, mida TransferGo või teised teevad. Kui üks ärimudel töö-tab hästi, siis tekib paratamatult ka selle kopeerijaid. Peaasi, et ise teeme oma tööd hästi.“

Nõnda rahulikult võimaldab Hinriku-sel konkurentsi suhtuda kaks asjaolu. Esiteks see, et makseteenuste turg on to-hutult suur. Maailmas on mitusada mil-jonit väljaspool oma kodumaad töötavat inimest. Aastas liigutavad eraisikud ja väikeettevõtted üle riigipiiride ligikau-du kümne triljoni euro suuruse summa. Võrdluseks: TransferWise on viimase aasta jooksul vahendanud ligi 200 miljo-ni euro väärtuses klientide makseid.

Lühidalt, makseteenuste turg on väga kaugel olukorrast, kus valitsevaks saab kä-putäis teenusepakkujaid. Pigem on tegu

KONVERENTSIDSEMINARID, VASTUVÕTUD

FIRMAPEODMOTIVATSIOONIPÄEVAD

Küsi parimat pakkumist Tallinki hotellidest:

[email protected]

(+372) 6 300 808

www.tallinkhotels.com


otsekui kihiseva sipelgapesaga, kus on väga palju erinevaid makselahendusi ja teenusepakkujaid. Kõigi eelduste kohaselt toovad tehnoloogilised arengud siia mit-mekesisust veelgi juurde. Kuluefektiivset, mugavat ja usaldusväärset teenust pakku-vatele maksevahendajatele on alati ruumi.

Teine asi, mis lubab Hinrikusel rahuli-kult tulevikku vaadata, on TransferWise’i maine. Ettevõtte pole küll sama tuntud kui näiteks Western Union või PayPal, kuid see-eest on tema kõige värskemate investorite seas PayPali kaasasutaja Pe-ter Thieli riskikapitalifirma. Samuti ka-sutab TransferWise usalduse loomiseks Hinrikuse Skype’i tausta – see vanu tele-komifirmasid raputanud ja rahvusvahe-liste kõnede ökonoomikat tohutult muut-nud firma pakub ju jätkuvalt inimestele soodsat välismaaga ühenduse pidamise võimalust.

Usalduse ja tuntuse loomisele tuleb ka-suks seegi, et viimase aasta jooksul on TransferWise saanud hulganisti positiiv-set meediakajastust – ajendiks on olnud uute investorite kaasamine ja muu meel-

diva seas ka näiteks Briti miljardäri Ric-hard Bransoni kiitus.

Meediakajastuste kriitilisemat serva – kui sellist paitamist saab nimetada kriiti-kaks – esindab India veebiajakirja Inc 42 Magazine arvustus: „Toode on suurepära-ne, kuid uue finantsteenuse turule toomi-sel on äärmiselt oluline usalduse loomine. See on TransferWise suurim tulevikuväl-jakutse. Nad peavad veenma inimesi, et nende kätte võib raha usaldada ja et raha jõuab kindlalt saajani. Selleks võib vaja minna kulukat turundusstrateegiat. /.../ Potentsiaalne turg on tohutu ja ainult väi-kest osa sellest on vaja, et kiiresti kasva-da. Nagu öeldud, turundus on võti.“

Seni on TransferWise turunduses toe-tunud ainult klientide suust suhu leviva-tele soovitustele – kliendid pole soovitus-tega kitsid olnud ning äri on tänu sellele jõudsalt kasvanud. Pärast maikuist täien-dava kapitali kaasamist – kuus miljonit dollarit Thieli riskikapitalifirmalt Valar Ventures – ütles Hinrikus, et osa sellest rahast kulub ka klassikalise turunduse proovimiseks.

LHV alustas TransfeWise’iga koostööd kohe, kui Hinrikus oma tootega turule tuli. Panga arveldusi korraldava back-office’i arengule on koostöö hoogu juurde andnud.


investori aBC

Ükskõik kui väga aeg-ajalt ka ei tun-duks, et aktsia- ja võlakirjaturgusid juhib keskpankade rahapoliitika, siis lõppude lõpuks tõmbab majanduse tegelik käe-käik väärtpaberid tagasi reaalsusesse. Instrumentide hinnad, mille aluseks on ettevõtete või valitsuste tegevus, on justkui kummiga sõlmitud majanduse külge, pendeldades selle suhtes üles ja alla, vahel rohkem, vahel vähem. Millised on erinevad majanduslikud indikaatorid, mis aitavad väärtpaberitele liikumissuu-na kätte näidata?

Juhtivad indikaatoridSee võib esmapilgul näida veidi kum-malisena, aga juhtivate või ettevaatavate indikaatorite (leading indicators) hulka loetakse aktsia- ja võlakirjaturgusid. Põ-himõtteliselt võiks seda võrdsustada olu-korraga, kus ära eksides küsin iseendalt nõu või vaatan, kuhu suurem seltskond läheb ning võtan neile sappa, teadmata,

kas tehtud otsus on õige või mitte. Olgugi, et investorite ja kauplejate otsuseid kipu-vad tihtipeale juhtima emotsioonid, siis kollektiivne suunataju võiks siiski viidata majanduse üldisele tervisele.

Kui turuosaliste usk majandusaktiivsuse paranemisse on suur, peaks riskide võtmi-ne olema õigustatud ning aktsiaturud tänu sellele tõusukursile jääma. Seda veendu-must aitaksid kinnitada paralleelselt lan-gevad võlakirjade hinnad, kuna suureneb müüjate osakaal, kes soovivad raha tulusa-maks investeeringuks vabastada.

Paraku pärast seda, kui keskpangad globaalse majanduskriisiga võitlemiseks oma bilansse võimsalt suurendama hak-kasid, on signaalide lugemine aktsia- ja võlakirjaturgude liikumiste pealt muutu-nud raskeks. Ühest küljest üritab näiteks USA keskpank kunstlikult ise valitsuse võlakirjasid ostes intresse alla suruda, tei-sest küljest ei lase sealsed aktsiaturud sa-mal ajal üldse ennast halvematest majan-

Majanduse mõõdikudMillised on erinevad majanduslikud indikaatorid, mis aitavad väärtpaberitele liikumissuuna kätte näidata?

tekst: erko rebane

LHV Varahalduse analüütik


dusuudistest häirida, kuna püsib lootus, et keskpank on oma eesmärkide saavuta-misel võidukas.

Nendel kahel turul on aga aeg-ajalt tun-da investorite ülevoolavaid emotsioone ja siis kaotavad hinnaliikumised kontakti reaalsusega. Näiteks 2011. aasta suvel, kui Kreeka võlaprobleem teravamalt päe-vakorda tõusis ja uut globaalset majan-duslangust kartma hakati, tegid paljud aktsiaturud lühikese ajaga läbi üle 10% korrektsiooni. Kuna aga ettevõtete täht-samad töötajad samal ajal suurendasid märkimisväärselt oma ettevõtte aktsiate ostusid, võib järeldada, et aktsiaturud rea-geerisid üle ega peegeldanud adekvaatselt tegelikku ärikeskkonda. Hästi kirjeldab selle indikaatori täpsust majandusteadla-ne Paul Samuelson kunagise tsitaadiga: „Viimasest viiest majandussurutisest on aktsiaturud ette näinud üheksat.“

Efektiivsemalt töötavad mitmed muud juhtivad majandusindikaatorid, mille sekka mahuvad näiteks töötu abiraha taotlused, erinevad ettevõtete ja tarbijate kindlustunde küsitlused, töötleva tööstu-se ja teenindussektori ostujuhtide indek-

sid (PMI), väljastatud ehitusload, ettevõ-tete kaubavarud.

Viimase puhul tasub siiski tähele pan-na, et kaubavarude suurenemist saab kahtepidi tõlgendada. See leiab aset kas-vava nõudluse ootuses või vastupidi, oodatust nõrgema lõpptarbimise tõt-tu. Lõpliku tõe väljaselgitamiseks oleks mõistlik suhestada kaubavarusid müügi-ga ja vaadata trendi. Kui varud suurene-vad, aga nende suhe müüki püsib sama või isegi kahaneb, siis järelikult on tegu positiivse majandusliku signaaliga.

Kokkulangevad indikaatoridKokkulangevate või samaaegsete indi-kaatorite (coincident indicators) nimetus tuleneb sellest, et nad muutuvad samas taktis majandusega. Sellesse nimekirja kuuluvad näiteks riigi tööstustoodang, inimeste sissetulekud, jaemüük. Kui majandusolukord paraneb, peaksid järelikult kasvama ka tööstustoodang, sissetulekud ja jaemüük. Me näeme selle statistika põhjal, millises faasis on hetkel majandus, kuid ei saa teada, millises suunas liigutakse.

Töötutoetuste nõudlus mõjutab turgu

500

700

900

1100

1300

1500

1700

1900

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

200

250

300

350

400

450

500

550

600

650

700

mida madalam on nõudlus töötutoetuste järele, seda tugevam on tööturg ning perspektiivikam majandus, mis omakorda soosib aktsiaturgu.

S&P 500 (vasak telg)

USA esmaste töötu abiraha taotluste arvu nelja nädala libisev keskmine

pu

nkti

tuh

at

Allikas: Bloomberg


investori aBC

Paljude majandusega kokkulangevate indikaatorite puhul tasub tähele panna, et nad jõuavad turuosalisteni viitega. Näi-teks teise kvartali lõppedes pole statis-tikaamet kohe juuli esimesel tööpäeval võimeline ütlema, mis oli kolme kuu si-semajanduse kogutoodang või juuni töös-tustoodang, kuna andmete kogumine ja töötlemine võtab aega. Selline statistika võib investorini jõuda kuu või kaks pä-rast mõõdetava perioodi lõppu ja sestap

on väärtpaberiturgude mõistes tegemist üldiselt juba aegunud infoga, kuna inves-torid on paljude muude signaalide põhjal üritanud juba ammu numbrit ära arvata ning otsustes arvesse võtta.

Tagasivaatavad indikaatoridTagasivaatavad või järelindikaatorid (lagging indicators) dokumenteerivad majanduslikke muutusi mitmekuulise hilinemisega, mis tekitab kohe küsimuse, mis kasu on sellisest infost? Põhjus on tegelikult lihtne, nende abil saab kinnitu-se majanduses aset leidnud sündmustele ja määrata ära trendi.

Sellisteks indikaatoriteks on muuhul-gas ettevõtete ja eraisikute laenumahud, kapitaliinvesteeringud, keskpanga int-ressid, tarbijahinnaindeks, töötuse määr. Näiteks lohiseb tööpuuduse määr ma-jandusel järel, kuna keerulisemates tin-gimustes ei pruugi ettevõtted kohe töö-tajaid vähendama hakata, vaid kärbivad töötunde või palka. Samuti ei pruugita nõudluse taastudes kohe uusi töötajaid

värvata, vaid eelistatakse võimalusel tõs-ta olemasoleva personali koormust ja töö-tasu.

Indikaatorid igapäevaelusKõige hõlpsam on kolme indikaatori rolli mõista elulise näite abil. Oletame, et plaa-nin kehakaalu langetada. Kokkulangevat indikaatorit pole selles protsessis kee-ruline seostada – astun kaalule ja saan täpselt teada, milline on jooksev seis.

Ettevaatavaks indikaatoriks võiks aga olla kalorite arv, mida toiduga tarbin ja trennis kulutan. Kui mulle on see arvu-liselt teada, võin aimata, millises suunas keha mass muutub ja võib-olla isegi mää-rata muutumise tempo. Aga kalorid ei garanteeri kindlat näitu kaalul, vaid viita-vad teatud tõenäosuse juures võimalikule kehamassile.

Tagasivaatavaks indikaatoriks oleks va-nade riiete mõõdud. Kui vöö ümbermõõt on juba piisavalt vähenenud, jäävad pük-sid suureks ning mul tuleb poodi väikse-ma numbriga teksapaari järele minna. Kehakaalu muutudes on vanade riiete põhjal lihtne leida kinnitust sellele, milli-ne on minu muutumine olnud. Järelikult on see ka tõestuseks, kas valitud dieet ning treening toimivad või mitte.

Kuigi kolme indikaatorit saab eraldi-seisvalt käsitleda, siis kõige tõhusamaks kujunevad järeldused ikkagi neid ühes-koos kasutades. Niimoodi näeme laiemat pilti ja ühtlasi teadvustame, kus olime, kus viibime ja kuhu suundume.

Astun kaalule ja saan teada, milline on jooksev seis.


Tänases majanduskliimas, kus hoiuste intressimäärad jäävad alla ühe protsendi, otsivad paljud säästjad oma kapitalile kõrgema tootlusega alternatiive. Üks esimesi varaklasse, mis kindlasti igale investorile kohe meelde tuleb, on aktsiad.

Aktsia on väärtpaber, kuid lisaks sellele tähistab see ka tükikest ettevõttest. Aktsiate omamine tähendab ühtlasi ette-võtte omanikuks olemist ja selle kasu-mist või kahjumist osa saamist. Selleks, et otsused vara aktsiatesse paigutamise osas oleks targad ja otstarbekad, peaks iga investor olema kursis ettevõtete käekäigu ja uudistega, mis aktsia hinda mõjutavad. Info kogumiseks on erinevaid võimalusi, kuid alati ei pea kõike ise leiutama.

Üks lihtsamaid viise investeerida akt-siatesse on teha seda läbi väärtpaberi-bör-si nagu näiteks NASDAQ OMX Tallinn, kus on võimalik soetada näiteks Tallink Grupi või Tallinna Vee aktsiaid. Juhul

kui ettevõtte suudab oma kasumlikkust parandada pikema ajaperioodi jooksul, võidab sellest iga aktsionär, kas aktsia hin-na kasvu või dividendide kaudu. Edukas investeerimine tähendab informeeritud otsuseid ja põhjalikku analüüsi. LHV-s oleme võtnud eesmärgiks aidata oma klientidel teha targemaid otsuseid, toetu-des meie analüüsidele, mis pakuvad klien-dile kiiret, kuid samas põhjalikku ülevaa-det. Tegemist on teenusega, mis mõõduka tasu eest teeb kaupleja eest suure töö ära.

Varem kandis Balti analüüside teenus nime LHV Pro. Oleme uuendanud nii teenuse nime, sisu kui ka selle väljanäge-mist. Edaspidi keskendume meie kodutu-

tekst: arno tara

LHV Panga analüütik

Balti analüüsid

FO

TO

: J

AR

EK

JÕ

EP

ER

A


ru – Eesti, Läti ja Leedu – börsiettevõtete põhjalikumale ja eelkõige operatiivsema-le analüüsile. Nüüdsest on meie analüü-sid vaid inglise keeles, kuid see-eest on kaetavate ettevõtete ring laienenud ning analüüside ilmumissagedus suurenenud.

Iga kaetav ettevõte saab pärast põhja-likku analüüsi ja viie hindamismeetodi kasutamist õiglase väärtuse hinnavahe-miku, millega kaasneb ka vastav soovitus – osta, müü või hoia. Näiteks „osta“ soo-vituse anname ettevõttele, kelle oodatav tootlus ületab järgmise 12-18 kuu jooksul 10 protsenti. Ütleme, et meie hinnangul on Premia Foodsi õiglase väärtuse hin-navahemikuks 0,85 – 0,95 eurot, aga akt-sia kaupleb täna 0,72 euro juures. Seega ületab õiglase väärtuse hinnavahemik tänast turuhinda rohkem kui meie poolt nõutud 10% ning tänu sellele anname et-tevõttele „osta“ soovituse.

Hetkel katame 18 ettevõtet, kuid lähi-kuudel plaanime laieneda 23 ettevõtteni.

Meie analüüsid kirjeldavad ettevõtete arengut, turupositsiooni ning annavad kiire ja põhjaliku ülevaate. Balti majan-dussektori olulisemaid sündmusi kajasta-me ka igapäevaselt foorumis, kus toimub elav arutelu. Iga börsipäeva hommikul teeme kokkuvõtte Balti ettevõtetega seo-tud olulisematest uudistest ja sündmus-test (Baltic Morning News).

Turgude liikumist üldistab turuindeks, nagu näiteks NASDAQ OMX Tallinn. Indeksi arvutamine toimub jooksvalt, ka-sutades kõigi Tallinna Börsi noteeritud aktsiate viimaseid hindu ning võrreldes väärtpaberite summaarset turuväärtust eelmise perioodi vastavate andmetega. Indeksis sisalduvatele väärtpaberite-le pole kehtestatud osakaalupiiranguid, seega iga väärtpaberi mõju indeksile vas-

investeerimine

Väljavõte teenusest ja näide kaetavatest ettevõ-tetest. Põhjaliku analüüsi tulemusena saab iga et-tevõte õiglase väärtuse hinnavahemiku, millega kaasneb soovitus – osta, müü või hoia.


tab tema turuväärtuse tegelikule osakaa-lule summaarses turuväärtuses.

Võrreldes muu maailmaga on Balti-kumi börsiindeksite tootlused olnud vii-mase 12 kuu jooksul väga tugevad ning kohati isegi ületanud maailma tuntud benchmarke. Baltikumi börsiindeksitest on enim tõusnud Tallinna börs 24,7%, järgnevad Riia ja Vilniuse börs vastavalt 16,0 protsendi ja 21,2 protsendiga. Euroo-pa indeksitest on suurima tõusu läbi tei-nud Prantsuse neljakümnest suurimast ettevõttest koosnev CAC 40 indeks, mis on kasvanud 29,6 protsenti. Järgnevad Saksamaa tuntuim börsiindeks DAX, mis on tõusnud 20,5% ja Londoni kuul-saim FTSE 100 börsiindeks 16,0 protsen-

diga. USA kuulsaim börsiindeks NAS-DAQ on tõusnud viimase 12 kuuga 24,9%, mis ületab nii S&P 500 (20,2%) kui ka Dow Jonesi (15,7%) tootlusi. Aasia turgu-del on märkimisväärse tõusu teinud Nik-kei 225 (67,8%) indeks, mis koosneb 225 tuntumast Jaapani ettevõttest.

Kokkuvõttes võib öelda, et viimastel aastatel on paljude Baltikumi börsiette-võtete aktsiate hind näidanud tugevat tõusu ja kasvuruumi on veelgi. Kui inves-tor soovib madala tootlusega hoiuse ase-mel panustada aktsiatesse, siis on Balti analüüsid hea viis siinsete ettevõtete ja majanduselu jälgimiseks, et teha infor-meeritud otsused ja jõuda õigeaegselt või-maluste jälile.

Balti börsiindeksid on kriisijärgse põhjaga võrreldes taastunud, kuid tippudeni on jäänud veel pikk maa.

tootlusEesti Aasta algusest Viimased 12 kuud Viimase 3 aastatArco Vara -30,1% -40,8% -74,5%Baltika 4,2% 10,9% -32,5%Ekspress Grupp 8,5% 13,8% -21,1%Harju Elekter 6,6% 22,6% 26,4%Merko Ehitus 21,7% 25,8% -11,4%Nordecon -13,7% -12,9% -24,1%Olympic Entertainment Group 10,1% 32,6% 99,1%Premia Foods 15,1% 11,2% -17,7%Silvano Fashion Group -4,3% -10,6% 20,1%Skano Group 0,0% -2,3% 9,3%Tallink Grupp 13,3% 48,3% 52,8%Tallinna Kaubamaja 4,1% 3,5% 14,3%Tallinna Vesi 24,4% 31,3% 100,6%

lätiGrindeks 34,1% 35,3% -4,2%Latvijas Kuģniecība 40,1% 36,8% -11,8%Olainfarm 33,8% 64,6% 170,6%

leeduApranga 24,9% 35,5% 83,4%City Service AB -3,7% 2,8% -20,0%LESTO AB 26,6% 29,4% -1,5%Linas Agro Group 24,6% 39,8% 32,9%Panevėžio Statybos Trestas (PST) 24,1% 21,6% -20,0%

Pieno Žvaigždės 19,8% 18,5% 78,0%

Rokiškio Sūris 15,2% 16,0% 26,1%TEO LT 5,9% 26,3% 49,7%Šiaulių Bankas 28,4% 22,0% -2,9%

Allikas: Bloomberg 10.10.2013


KredEx loob fondifondiSihtasutus KredEx plaanib lükata 2014. aasta keskpaigaks käima riikliku riskikapitali fondifondi, mis pakuks kasvupotentsiaaliga ettevõtetele uusi rahastusvõimalusi ja arendaks Eesti riskikapitaliturgu.

uudis

„Meil on küll üsna palju aktiivseid ja edukaid ettevõtjaid, kuid plaanide realiseerimiseks vajalikku kapitali on küllaltki raske leida,“ tõdeb KredExi juhataja Andrus Treier. Tema hinnan-gul on Eesti kapitaliturg Euroopaga võrreldes veel vähe arenenud ja liiga panganduskeskne. „Era- ja riskikapitali investeeringud moodustasid Eestis 2012. aastal 0,1% SKP-st, mis on 6 korda väik-sem näiteks Rootsi vastavast näitajast ja 2,5 korda väiksem Euroopa keskmisest,“ toob Treier näite.

Nii valmistabki KredEx ette nn fon-difondi mudelit. Riiklik fond ei tee in-vesteeringut otse ettevõttesse, vaid valib välja usaldusväärsed erafondihaldurid, kes kaasavad oma fondidesse lisaks rii-gi investeeringule ka enda ja investorite eraraha. Osaluse kaudu saab jagada ris-ke ning tagada riigi ja erakapitali huvide kooskõla ja fondi äripõhimõtetel juhti-mist.

Fondifondi mudelist loodetakse suurt abi kohaliku turu arendamisele. Treieri sõnul on eesmärk tegutseda niinimetatud nurgakiviinvestori rollis ja leida siinsesse piirkonda rohkem professionaalseid, kõr-ge oskusteabe ja laia kontaktivõrgustiku-ga fondihaldureid. Nii kasvaks investorite usaldus ja huvi investeerida ning riigi pa-nus saaks mitmekordse võimenduse.

KredEx osaleb investorina ka Balti In-novatsioonifondis (BIF), mis alustas te-gevust käesoleva aasta alguses. Kui BIF keskendub peamiselt juba ennast tõesta-nud kasvuettevõtete rahastamisele (era-kapital ehk Private Equity), siis loodava fondi eesmärgiks on pakkuda kapitali just alustavatele ja varases faasis ettevõte-tele (riskikapital ehk Venture Capital).

Uue fondifondi loomiseks on kavas ka-sutada Euroopa Liidu järgmise eelarve-perioodi (2014–2020) struktuurivahendeid esialgses mahus 55 miljonit eurot, millele lisandub erainvestorite panus.

tekst: priit rum


Telli ajakiri ja puhka kuninglikult

Marokos!Tellides ajakirja aastaks saad 2 KUUD TASUTA lisaks

Täpsem info kampaania tingimuste ja reisikorraldaja pakkumise kohta aadressil www.ajakirjad24.ee/Maroko.

Telli siit: Tel.666 2233, www.ajakirjad24.ee/maroko

Telli ajakiri ja puhka kuninglikult

Marokos!Tellides ajakirja aastaks saad 2 KUUD TASUTA lisaks

Täpsem info kampaania tingimuste ja reisikorraldaja pakkumise kohta aadressil www.ajakirjad24.ee/Maroko.

Telli siit: Tel.666 2233, www.ajakirjad24.ee/maroko

Pangakaart


LHV arveldustoodete osakonna juhataja Jonna Pechteri sõnul on uus pangakaart Eestis küll esimene omatao-line, kuid kombineeritud kaarte leidub mujalgi, näiteks Põhjamaades. „Me ei arva, et meie panga kliendil peaks olema rahakott erinevatest plastikkaartidest pungil. Internetipangas leiavad kliendid kõik asjad ühest kohast, nüüd saab ka kõik meie kaarditeenused panna ühele pangakaardile.“

Kombineeritud kaart tähendab, et kõi-kide toimingute tegemisel saab kaardika-sutaja valida, kas ta soovib kasutada oma arvelduskontol olevat raha ehk kaardi deebeti poolt või soovib kasutada kaarti krediitkaardina ja teha tehingu krediidi-limiidi arvelt.

Uue kaardiga lisandub valikuvõima-lus, millega kaardi kasutajatel tuleb harjuda. Üldiselt on kaardi kasutamine makseterminalides ja sularahaautomaa-

pangakaart

Kaardi tagakülje alumisse serva on kirjutatud krediit-kaardi number ning selle kõrvale kolmekohaline kre-diitkaardi turvakood. Neid andmeid tuleb kasutada internetimakse tegemisel kui kaardiomanik soovib, et ostusumma läheks maha krediidikontolt.

Kaardi tagakülje keskele on kirjutatud kaardiga seo-tud arvelduskonto number (IBAN), et kasutajal oleks mugavam oma kontole raha kanda. Kasutatud kre-diidisumma saab LHV in-ternetipangas arvelduskon-tolt paari nupuvajutusega krediidikontole üle kanda.

Uue kaardi esikülg ei erine eriti varasematest kaarti-dest. MasterCardi logo juurde on lisatud info kaardi funktsionaalsuse kohta – „Debit/Credit“ märge näi-tab, et kaardiomaniku jaoks on esimene valik deebet-kaart ja teine valik krediit-kaart.

Kaardi esiküljel on dee-betkaardi number. Seda tuleb kasutada internetis makse tegemiseks juhul, kui kaardiomanik soovib, et makse summa võetakse maha arvelduskontolt. Dee-betkaardi turvakood, mida kasutatakse internetimakse kinnitamiseks, asub tänas-telt kaartidelt juba tuttaval kohal kaardi tagaküljel all-kirjariba kõrval.


tides siiski küllaltki sarnane praegusele. Tähele tuleb panna järgmist erinevust – enne PIN-koodi sisestamist ja mak-se sooritamist peab klient klahvistikult valima, kas soovib, et summa arvesta-takse maha tema arvelduskontolt (ehk debit) või krediidikontolt (credit). Jonna Pechteri sõnul on selline valikuvõimalus Eesti makseterminalidel juba olemas ja näiteks turistid kasutavad seda samuti usinalt.

„LHV uus pangakaart on debit/credit tüüpi kaart ja see tähendab, et esmajoo-nes on kliendi kaart deebetkaart,“ selgi-tas Pechter. „See tähendab, et kaart toi-mib alati deebetkaardina ja sellele saab väga mugavalt juurde võtta krediidilimii-di. Nii võib olemasoleva rahaga teha iga-päevaseid oste, suuremate ostude puhul või enne palgapäeva aga kasutada kre-diiti, mida ei pea kohe tagasi maksma. Kasutatud krediit on järgmise maksepäe-

Uut LHV pangakaarti saab kasutada kuutasu maks-mata, kui klient teeb kuus vähemalt ühe tehingu.


pangakaart

vani intressivaba ja krediiti saab sel pe-rioodil tasuta kasutada.“

Rahvusvahelise kaarditeenuste firma Mastercardi 2011. aasta uuringu andme-tel on kombineeritud kaartide tehno-loogia olemas 97% Eesti müügipunktide kaardimaksete terminalidest. Samuti toetavad kõik Eesti sularahaautomaa-did LHV pangakaartide uusi funktsioo-ne.

Kõikjal maailmas ei pruugi kombinee-ritud kaart ühtmoodi toimida ning kõik makseterminalid ei pruugi kliendile va-likut kuvada. „Kui pista kaart välismaal näiteks kohvikut külastades makseter-minali, mis kombineeritud funktsionaal-susega kaarti ei toeta, siis saab kaardiga ikkagi maksta – kaart toimib deebetkaar-dina ja raha läheb maha kliendi arveldus-kontolt,“ selgitas Pechter. Sellisel juhul

soovitab pank arvestada, et kliendi enda arveldusarvel peaks olema piisav raha-summa.

LHV uue pangakaardi tulek ei tähen-da sugugi, et kõik kliendid peavad võt-ma krediiti ja kasutama uut kaarti kre-diitkaardina. See on lihtsalt võimalus, mitte kohustus. Neil, kes ei soovi kre-diidikontot kasutada, on võimalus jätta krediidikonto null-limiidiga. Kui tekib vajadus, saab taotleda endale krediidili-miidi ja kasutada edaspidi kaardi mõle-mat poolt.

Maailmas on levinud ka vastupidise põhimõttega credit/debit funktsionaal-susega kaardid, mis on esmalt krediit-kaardid, kuid LHV hinnangul Eestisse see lahendus väga ei sobiks. „See ei lähe päris hästi kokku vastutustundliku lae-

namise printsiibiga, sest nii peaks klient esmavalikuna krediiti kasutama,“ kom-menteeris Pechter. „Meie soovime, et klient saaks krediidi kasutamise valiku-võimalusena.“

Kaarti on võimalik kasutada tasuta, kuutasusid maksmata, kui klient teeb igas kuus vähemalt ühe tehingu – mak-sab kaupluses, internetis või võtab sula-raha. Kui aga klient kuu jooksul kaarti ei kasuta, rakendub kaardi tasu 1 euro kuus.

Uus ja mitmekesisem PartnerSeoses uute pangakaartide tulekuga asendab LHV Pank koostöös Kaubama-jaga senise LHV Partner Krediitkaardi uue Partner Pangakaardiga. Uus kaart on mitmekesisem ja annab rohkem võimalusi. Sisuliselt on ühes kaardis

ühendatud kolm kaarti ja kolm võimalust maksmiseks – maksta saab arveldus- või krediidikontol oleva rahaga või hoo-pis Partnerprogrammi boonusrahaga. Partner Pangakaardile laienevad kõik Partnerprogrammi soodustused. Sarna-selt LHV Partner Krediitkaardiga saab ka Partner Pangakaardiga Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning Selveri, I.L.U., ABC Kinga ja Shu kauplustes makstes topelt boonusraha. Sealjuures pole vahet, kas klient maksab oma kaardi deebet- või krediidipoolega.

LHV Partner Krediitkaardid toimivad kehtivusaja lõpuni. Mõistagi võib klient ka varem oma kaardi Partner Panga-kaardi vastu vahetada. Selleks tuleks pöörduda LHV pangakontorisse või anda endast märku LHV kodulehel.

Krediidi kasutamine on valikuvõimalus.

Telli kohe Äripäev 4 nädalaks vaid 12 € (tavahind 25 €) eest ja saad kingituseks The Economisti raamatu “Megamuutus. Maailm aastal 2050”

(Mark Stevenson, 336 lk, hind poes 28,5 €).

Tellimuse vormistamiseks mine kiosk.aripaev.ee/apraamatmegamuutusKampaania kehtib 30. novembrini 2013.

4 nädalat 12 €Kingituse väärtus 28,5 €

+ kingitus

Teisipäev, 17. september 2013

nr 166 (4823) 3 eurot

EUR/USD

1,3357

EUR/SEK

8,6943

USD/EUR

0,7487

NordPool

37,89

Euribor

0,338%

EILE tutvustatud uue

nägemuse riigifirmade

juhtimisest koostas Erkki

Raasuke koos töögrupiga

majandusminister Juhan

Partsi tellimusel. FOTO:

ANDRAS KRALLA

MEEDIA

Linnamäe: Ekspressil

napib väljaostuks raha

Arvan, et neil ei ole vaba raha selleks, et Õhtulehte välja osta, ütles Eesti Meedia värske

suuromanik MARGUS LINNAMÄE teise osaniku Ekrepress Grupi kohta. 6–7

TELLIJATELE

Holmeni juht:

eestlastel käib

kõik kibekähku

Siin tehakse otsuseid lausa

mööda minnes, võrdleb Holmen

Metsa uus juht LASSE NILSSON

eestlasi rootslastega. Tööstus

Majandusminister Juhan Partsi

nõustav Erkki Raasuke koondaks

riigiettevõtted ühe valdusfirma

alla, mis kergitaks saadavat

kasumit 100 miljoni euro

võrra. 2, 4–5

KOHTUASI

Eestlasi hagenu võttis

taas ette kohtutee

Aasta tagasi Eesti nimekaid tip

p-

juhte hagenud Londoni börsifir-

ma esitas kopsaka hagi ka Ernst &

Youngi vastu. Kui eestlastelt nõu-

takse sisse 26,6 miljonit eurot, siis

audiitorifirmalt 6

miljonit. 8–9

REKLAAM

Ravimifirmad jagasid

mullu arstidele 1,4 mln

Ravimifirmad kulutavad oma rek-

laamirahast üha suurema tüki

arstidele. Eelmisel aastal toeta-

ti arste ja apteekreid ligi 1,4 miljo-

ni euroga ja üritusi enam kui 700

000 euroga. 11

LOGISTIKA

Ametisõitudeks

jätkub palju võimalusi

Töötajate transpordi korraldami-

sel on lisaks ametiautole muid-

ki võimalusi. Näiteks taksokaarti

tasub kasutada siis, kui parkimis-

tasu ületaks taksosõidu maksu-

muse. 12–13

Toetusstreik ja poliitiline

streik on aegunud meetmed ja

tuleks sellisena kaotada.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar kuulutab kadu marksistli-

kele iganditele töösuhetes. 18

KOLUMN

Riigile

100 miljonit

eurot

rohkem

värske

Kolmapäev, 18. september 2013

nr 167 (4824) 3 eurot

EUR/USD

1,3357

EUR/SEK

8,6360

USD/EUR

0,7487

NordPool

37,79

Euribor

0,339%

Pangad müüvad kriisi ajal

kokku haaratud kortereid

ja äripindu ning väljuvad

kinnisvaraärist. 4–5

Pankade kinnisvarafirmad

panevad uksed kinni

SWEDBANKI kinnisvarafirma Ektornet, mida juhib Meelis Šokman, on viimase kahe aastaga müünud rohkem kui poole oma kinnisvarast. FOTO: VEIKO TÕKMAN

ÜÜRISUHTED

Sõõrumaa üürib

linnale äripindu

Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele külaliskorteri üürinud TÕNIS SÕÕRUMAA kuulub

ka Tallinna linnale äriruume üüriva ettevõtte ja selle omanikfirma nõukogusse. 6–7

TELLIJATELE

Materjalitootjad

ehitusturu

tõmbetuultes

Mullune edukaim ehitusmater-

jalide tootja TMB otsib juhi JAAN

LUTSU sõnul kasvu pigem välis-

turgudel. Ehitus

RAVIMITURG

Teder ja ravimihiiud

võitlevad riigikohtus

Õiguskantsler Indrek Tederi võit-

lus suuri kette Magnumit ja Tam-

rot soosiva apteekide asutamispii-

rangu vastu jõudis eile riigikohtus-

se. Kohtuotsuse avalikustamise

aeg selgub kuu aja jooksul. 8–9

FOTOREPORTAAŽ

Erastamise magusad

ja hapud viljad

Tänavu möödub 20 aastat erasta-

misseaduse vastuvõtmisest, mis

käivitas masserastamise. Äripäev

näitab, mis on kunagistest Ees-

ti tööstuse lipulaevadest saanud

erakätes. 10–11

EHITUS

Pinnaseuuring aitab

ehituskulusid säästa

Põhjalik pinnaseuuring aitab

maja omanikul ehitada sobivaima

vundamendi ja nii ehituskulusid

säästa. Ka hoiab sellega ära maja

vajumise ja uuselurajoonide üle-

ujutused. 12–13

Järgmistel valimistel oleks

parim valimislubadus “Tasuta

tervis hoiusüsteem!”.

Kui riik meie maksuraha eest juba mingeid hüvesid pakub, siis tuleks tal seda

teha täielikult ja hästi, kirjutab Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas. 14KOLUMN

IS SÕÕRUMAA kuulub

a nõukogusse. 6–7

Neljapäev, 19. september 2013

nr 168 (4825) 3 eurot

EUR/USD

1,3352

EUR/SEK

8,6263

USD/EUR

0,7490

NordPool

52,62

Euribor

0,340%

LÄTTI Ventspilsi lähedale paigutas Indrek Kuivallik koos pankadega 40 mln eurot tuulikuteparki, mida saaks praeguselt tasemelt enam kui kaks korda võimsamaks laiendada. FOTOD: ERAKOGU

IDEE

Arro: idufirmadele õlg

alla maksepuhkusega

Et Eesti idufirmad ellu jääksid, võiks riik neile anda aastase käibemaksupuhkuse, leiab

Arengufondi juht TÕNIS ARRO. 6–7KINNISVARA

Palgatõus pani

kinnisvara

hinna kerkima

Üle 8% kerkinud kinnisvarahin-

dade taga on soodsad intressid ja

palgatõus, leiab kinnisvaraanalüü-

tik TÕNU TOOMPARK. 8–9

RAVIMITURG

Apteekritel sunnitud

liit hulgimüüjatega

Apteekritele kuuluvad apteegid

on sunnitud tegema koostööd

hulgimüüjate Magnumi ja Tamro-

ga, et neilt soodustusi saada. Ap-

teek OÜ omanik Kai Kimmel seda

sidet siiski ahistavaks ei pea. 3

INVESTOR

Fedi kärpe mõju

ulatuks ka Eestisse

Föderaalreservi võimalik võla-

kirjaostude vähendamine näitab

ühelt poolt USA majanduse para-

nemist. Eestit võib see mõjutada

nii dollariintresside kui ka kütuse-

hindade kaudu. 16–17

TÖÖSTUS

Tekstiilitööstus

investeerib jõuliselt

Mullu kasvasid tekstiilitööstuse in-

vesteeringud üle kahe korra. Ees-

märk on ennekõike konkurentsi-

võime ja tootmismahu suurenda-

mine, sageli ka vajadus tootmise

püsikulusid alla saada. 10–11

Eesti valitsusel puudub visioon

või eesmärk, mille suunas meie

riiki ja majandust juhtida.

Ajakirjanik Toomas Reisalu arvates tuleks lõpuks ometi otsustada, mis on

Eestile tulevikus kasulik ja riigi arengut silmas pidades kõige tähtsam. 14

KOLUMN

Starmani omanik

Läti tuulepargiäris

Mitmesse tulevikuärisse investeeriv

Starmani asutaja Indrek Kuivallik teenib

tuulikutega juba kasumit. 4–5

maksupuhkuse, leiab

Esmaspäev, 23. september 2013nr 171 (4827) 3 eurot

EUR/USD1,3514

EUR/SEK8,5969

USD/EUR0,7400

NordPool49,39

Euribor0,335%

PALK

Kõrgem palk teenib ennast tagasiCV Keskuse juht PAAVO HEIL soovitab ettevõtjatel maksta rohkem palka, sest see annab eeldused parema toote loomiseks ja lubab küsida konkurentidest kõrgemat hinda. 6–7

TEHNOLOOGIA

Apple’i fännid jahtisid uut iPhone’iÜhendriikides Palo Altos isegi viis päeva Apple’i kaupluse juures jär-jekorras seisnud fännide lemmik on kuldne iPhone 5s. 10–11

HOIUSED

Nordea astus peavoolust väljaNordea pank tõstis kuuks ajaks hoiuseintressi kolm korda kõrge-male, 3 protsendile. Konkurendid viitavad Euroopa madalatele int-ressidele ega plaani Nordea kam-paaniaga kaasa minna. 8–9

BÖRS

Robotkauplemine tekitab mikrokrahheInimsilmale nähtamatu välkkaup-lemine on maailma aktsiaturud viimastel aastatel tuhandeid kor-di krahhi kukutanud. On see juhus või uus viis, kuidas siseinfoga kau-belda? 20–21

KINNISVARA

Mida katusekorteri ostul silmas pidadaKatusekorrus on sageli elamule hiljem peale ehitatud ja seetõttu tuleks uurida, kas korteril on kasu-tusluba. Korter tasub ka üle mõõ-ta – kasulik pind peab olema ar-vestatud 1,6 meetri kõrguselt. 14

Pereäris töötajad ei saa enesele lubada mõtet, et ah, mis see minu asi on.Salon+ salongiketi juht Helena Lõhmus kirjutab, et pereettevõtteid iseloo-mustab suurem pühendumus ühisele eesmärgile. 18

KOLUMN

Bürokraatia vähendamise vastu

Eesti pole nõus üle võtma firmade aruandlust vähendavaid uusi raamatupidamis-nõudeid ja läheb ELi vastu kohtusse. 4–5

RAHANDUSMINIS-

TER Jürgen Ligi hinnangul võiks äärmist lihtsusta-tust kaaluda vaid mikroettevõtete puhul. FOTO: MEELI

KÜTTIM

palka, sest see annabkõrgemat hinda. 6–7


Sellest sügisest saavad LHV kliendid kasutada mobiilipanka, mille arendamisel on silmas peetud eelkõige lihtsust – kõik vajalikud toimingud peavad ka käigu pealt tehtud saama.

mobiilipank

LHV ilmub taskuekraanile

Tehnika kiire areng muudab inimeste igapäevaseid vajadusi. Uus mobiiliraken-dus on mõeldud selleks, et näiteks poes sisseoste tehes oleks lihtne kontrollida oma pangakaardi kasutuslimiiti ja va-jadusel seda ka enne maksmist korraks kergitada. Juba enne spetsiaalse raken-duse tulekut kasutas iga kümnes klient LHV internetipanka mobiilse seadmega. Nutitelefon on asendamas laua- ja sülear-vuteid ning on ka panganduses tõusmas internetipanga kõrval järjest olulisemaks pangatoimingute kanaliks.

LHV mobiilipangas saab klient lülita-da sisse automaatse teavituse funktsiooni (push notification) ja seadistada selle mär-guanded vastavalt oma vajadusele. Nii annab nutitelefon soovijale kohe märku, kui tema kontole laekub näiteks kaua-oodatud makse, tema makselimiit hak-

kab täis saama või kui tema pangakaardi kehtivusaja lõpp läheneb.

LHV mobiilipangas kasutatakse sisse-logimiseks kõige kiiremat ja turvalisemat isiku tuvastamise võimalust ehk Mobiil-IDd. Rakendusega saab kiirelt ja opera-tiivselt sooritada makseid ja vaadata oma konto seisu või detailsemat väljavõtet. Samuti pakub mobiilipank kõike vajalik-ku pangakaardi mugavaks kasutamiseks, nagu limiitide muutmine või kaardi blo-keerimine. Loomulikult sisaldab äpp ka LHV kliendihalduri nime ja kontakte, ju-huks kui on vaja täpsemat abi.

Esimesena pakub LHV valmis mobii-lipanka iPhone’i operatsioonisüsteemile, peagi jõuab klientideni ka Androidiga telefonidele mõeldud rakendus. Laadi mobiilipank alla ja hakka seda kasuta-ma!

LHV ilmub taskuekraanile


H&MimeesRohkem kui 66 aastat tagasi avas üks mees Rootsis Hennesi nimelise naisteriiete poe. Läks päris hästi, sest umbes 20 aasta pärast sai ta osta juba ka Mauritz Widforssi nimelise jahitarvete kaupluse, kus juhtumisi müüdi ka meesteriideid. Neid kaht poodi omavahel ühendades sündiski Hennes & Mauritz.

Guru

Tänaseks on selle mehe ärist saanud 104 000 töötajaga rahvusvaheline bränd, millel on 51 riigis kokku üle 2900 poe. Eesotsas istub aga asutaja lemmik-poja-poeg, Karl-Johan Persson (38).

Persson on väga karismaatiline mees. Ta meeldib kõigile, ka alluvatele. Tore, lahke, kena ja avatud on need märksõ-nad, millega teda Stockholmis asuva pea-kontori koridorides iseloomustatakse. Säravad silmad, lumivalgel ilma ühegi kortsuta triiksärgil paar esimest nööpi lahti, hästiistuv pintsak ja nagu täpp i peal – veatu maniküür, ilmub ta kohtu-misele H&M-i helgesse ja avarasse koos-olekuteruumi. Täpselt selline näeb ta

välja ka igal teisel fotol, mis temast üldse kunagi H&M-i karjääri jooksul tehtud on. Mõnel üksikul juhul lisandub sinna ka lips, kuid üldiselt mitte. Ühelt rõivamoe-firma tegevjuhilt, kelle kauplustesse tuleb kolmel päeval nädalas uut kaupa, on see üllatav.

Ta on olnud selles äris nüüdseks ka-heksa aastat, neist neli tegevjuhina. Ameti võttis ta üle oma isalt, Stefan Pers-sonilt, kes oli eelmisel aastal maailma rikkamate inimeste edetabelis 17. kohal. „Ei, ma ei tahtnud kohe alguses H&M-i tööle tulla. Proovisin ikka erinevaid oma ärisid ka,“ tunnistab Karl-Johan Persson. Viimase eduka ärina mainib ta koos sõb-

tekst: teele teder

ajakirjanik ja veebikesk-konna peatoimetaja


raga loodud ning 2007. aastal mahamüü-dud ürituste korraldamise äri, mida nii mõneski ärilehes on nimetatud Skandi-naavia edukamaks.

Praegu hingab Persson siiski ainult H&M-i rütmis ja on oma tegevusvaldkon-naga rahul. „Esiteks on see ju pereäri ja on loogiline, et ma sellega seotud olen. Teiseks on mood põnev ja lõbus ala. Ma loen isegi moeajakirju,“ tunnistab ta. Et aga veelgi rohkem teemaga kursis olla ja nagu H&M-il vaja, teistest sammujagu ees püsida, kuulub tema igapäevaste ko-hustuste hulka ka konkurentide poodide külastamine. „Vaatan iga päev üle, mida nad pakuvad, millised inimesed nende poes on, mida nad ostavad.“ Ise ta sealt mõistagi enamasti midagi ei osta, H&M-i valik on piisavalt lai. Siiski leidub tema

riidekapis lisaks H&M-i toodangule ka luksusbrändide rõivaid. „Kui mulle mida-gi ikka väga meeldib, siis tunnistan, tões-ti ostan. Aga seda ei juhtu üldse tihti, sest üldiselt ma arvan, et see pole kõige tar-gem tegu. Miks maksta ühe riidejupi eest üle mõistuse palju?“

Terve mõistus ja fantaasiaKuigi Karl-Johan Persson on õppinud Londonis European Business Schoolis äri ja majandust, on väga paljud tema ärilised tõekspidamised pärit ikkagi va-naisalt, H&M-i loojalt Erling Perssonilt. Väga tihti mõtleb ta, mida vanaisa mingis olukorras teeks. „Ta ütles alati, et „terve mõistus ja fantaasia käigu käsikäes“. Poi-sikesena ei saanud ma sellest absoluut-selt aru, aga nüüd juba järjest rohkem.“

h&m arvudes

2012 käive: 13 855 milj eurot2012 brutokasum: 8 244 milj eurottöötajate arv: u 104 000poodide arv: u 2 900

2012 avati 339 uut poodi. Kõige rohkem Hiinas ja USAs, edukalt laieneti ka Venemaa, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia turgudel.

2013 avatakse poed viies uues riigis: Eesti, Leedu, Tšiili, Serbia, Indoneesia.

2013 on kavas hoogne laienemine online-kauban-duses.


Vanaisa õpetas ka paindlikkust. „Ei tasu kogu aeg ühe ja sama asjaga põruda, tark on proovida pidevalt midagi uut. Kui see uus asi ka ei õnnestu, siis on vaja äriplaa-ni uuesti muuta, ja kui vaja, siis veel kord muuta, ja veel kord.“

Ka H&M on pidevas muutumises. „Pal-jud ilmselt ei tea, aga H&M on müünud ka juustu ja jahitarbeid. Ja tänapäeval võib see veidrana kõlada, aga aastaküm-neid tagasi triigiti kõik meie riided enne poodi jõudmist käsitsi üle,“ räägib Pers-son. Nüüdseks on olulised hoopis teised märksõnad. Üks H&M-i tippjuhtide poolt sagedamini kasutatav sõna on „keskkon-nasäästlik“. Tänu sellele sõnale pööratakse

rohkem tähelepanu materjalidele (H&M on maailmas number üks orgaanilise puu-villa kasutamises) ja nende pikaajalisusele ning keskkonnasõbralikkusele. Loomisel on ka uus hooldusmärk „Clever clothing“, millest loodetakse, et seda hakkavad ka-sutama ka teised rõivafirmad (märk peaks tarbijat suunama oma riideid keskkonna-sõbralikumalt hooldama). Tänu Perssonile on teoks saanud ka midagi, mida poleks vist mitte keegi 10 aastat tagasi uskunud. H&M on liikunud endisest kiirmoe-brän-dist keskkonnasäästlike firmade TOP100 hulka, 73. kohale (Corporate Knights aja-kirja edetabel, jaanuar 2013. ). „H&M-is pole võib-olla alati tehtud õigeid otsuseid, kuid tänaseks olen ma uhke selle üle, mida teen.“

Meeskonnamängijad Tegevjuhi sõnul pole H&M-i kõige suu-remaks väärtuseks mitte hea hinnaga kvaliteetsed riided, vaid personal. „Meil

on väga head inimesed tööl! Juba mu vanaisa oskas töötajaid valida. See tuli talle kasuks, sest talle endale meeldis kohutavalt golfi mängida,“ ütleb ta naer-des. Küllap veetis vanaisa aja, mis oleks muidu kulunud töötajate juhendamisele, lihtsalt golfirajal. Perssoni sõnul palga-takse vaid meeskonnatöötajaid. „Neid, kes omaette särada soovivad, meil vaja pole!“ Kui uus töötaja on leitud ja ta on olenemata ametikohast läbinud nädalase praktika H&M-i poes, on põhimõtteliselt kõik võimalik. „Meil on väga palju juhu-seid, kus oleme uude ametisse määra-nud töötajaid, kes võibolla päris 100% ei kvalifitseeru, aga me näeme potentsiaali

ja anname võimaluse.“ Kui töötajal on aga staaži rohkem kui 5 aastat, jagatakse temaga ka selle meeletu rahvusvahelise hiigelkontserni kasumit.

„Me oleme väikefirma mentaliteedi-ga. Minu kabinetiuks on kõigile avatud ja igaüks võib tulla mulle oma arvamust avaldama või ideid tutvustama. Meie info liigub kiiresti kõigil tasanditel. Ja me tahame samamoodi jätkata, ükskõik kui suureks firma tulevikus ka kasvab,“ ütleb Persson. Ning peab oluliseks rõ-hutada, et see pole mitte Rootsi moodi, vaid H&M-i moodi. Niisugune mõtteviis tähendab muuhulgas ka seda, et kõik H&M-i töötajad, kelle töökoht asub väl-jaspool poodi, töötavad kahel päeval aas-tas ikkagi ka H&M-i poes, et kohtuda klientidega ja viia end kurssi poeeluga. Nii võib vabalt juhtuda, et näiteks Rocca al Mare H&M-i poes teenindab teid Karl-Johan Persson isiklikult. Väikefir-ma asi!

Guru

H&M on müünud juustu ja jahitarbeid.


Äriklient

Väljast puidust, seest roheline

Sõpruse puiesteele Tallinnas kerkib kevadeks uuenduslik „roheline“ büroohoone, millest saab esimene omataoline Eestis.

Hoone rajab Siili Ärimaja OÜ (ehitus-firma on Mitt&Perlebach OÜ) vastavalt Green Building kontseptsioonile ning selle ehitusmaksumuseks kujuneb 2,6 miljonit eurot. Seega pole rohelise mõtte-viisi maja ehitamine sugugi kallim teiste büroohoonete maksumusest. Leitud on võimalused, kuidas keskkonnasäästlikud süsteemid asendavad traditsioonilise-maid, näiteks suunatakse kaugkütte- või gaasitrassi ehitamise kulud hoopis maa-küttesüsteemi rajamiseks.

Sõpruse puiestee 157 asuv maja on al-gusest peale kavandatud esimeseks kesk-konnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutavaks büroomajaks Eestis. Erilise identiteedi ja loodussäästva kontsept-siooni tõttu tunnevad üürnikud kontori-pindade vastu ka huvi. Kas see võib olla märk büroohoonete tulevikust Eestis?

Sõpruse 157 ärimaja ehitus, mida toe-tab ka LHV, algas maikuus 65 maa-alu-

se energiavaia paigaldamisega. Talvel maaküte soojendab, suvel jällegi jahutab – nii tagab süsteem küttelt kuni 50-prot-sendilise kokkuhoiu. Hoone alla tuleb spetsiaalne vihmaveemahuti sademevee jaoks, mida kasutatakse tulevikus näiteks tualettruumides. Selline lahendus vähen-dab veekulu kuni 75 protsenti. Praegu toimub hoone konstruktsiooni monteeri-mine.

Mustamäe ja Kristiine piiril asuv hoone kaetakse lehiselaudisega, välise klaasfas-saadi ette on projekteeritud ribid ja sir-mid, mis aitavad suvel vähendada hoone jahutusele kuluvat energiat. Maja katus, seinad ja aknad tehakse tavahoonega võr-reldes kaks korda energiasäästlikumad.

Uute hoonete säästlikul planeerimisel on tähtis ka asukoht. Südalinnast küm-neminutilise autosõidu kaugusel on töö-tav infrastruktuur, läheduses asuvad toit-lustus- ja teenindusasutused.

Green Building on Eu-roopa Komisjoni poolt 2005. aastal ellukutsutud programm – ehitusviis, mille kohaselt keskendutakse ressursside efektiivsele ka-sutamisele ning arvestatak-se keskkonnasõbralikkust kogu hoone elutsükli jook-sul. See eeldab tihedat koostööd disainerite, arhi-tektide, inseneride ja kliendi vahel. Ühiseks eesmärgiks on luua ehitis, mis on ener-gia-, vee- ja muude res-sursside kasutamisel sääst-lik ja keskkonnasõbralik. Vastavalt EL-i direktiividele peavad aastaks 2018 kõik projekteeritavad ja ehitata-vad avalikud- ja büroohoo-ned vastama liginullener-giahoonete nõuetele.


Sügisel möödub viis aastat Lehman Brothersi pankrotist. Lehman oli ainuke kriitilise suuruse ja tähtsusega investee-rimispank, millel lasti pankrotti minna. See tekitas väärtpaberiturgudel sellise paanika, et valitsused on nn Lehmani järgsel perioodil riskinud pigem enda maksejõuetusega, kui lubanud mõnel järgmisel suurpangal pankrotti minna. Järgnevatel aastatel on valitsused ja keskpangad püüdnud iga hinnaga luua stabiilsust. Aga võibolla oligi just näiline stabiilsus see, mis finantskriisi põhjustas?

Enamiku jaoks tuli 2008. aastal ala-nud finantskriis ootamatusena nagu välk selgest taevast. Veel pool aastat enne kinnisvaramulli lõhkemist USAs tea-tas keskpanga juht, et probleeme ei ole. Kui nii prominentne majandusmõtleja ei suutnud kriisi ette näha, kuidas siis oleks pidanud tavakodanikud selleks majan-duslikuks vapustusteks valmis olema? Põhivoolu finantsmeedia kajastas väga

optimistlikult ja ühekülgselt nii aktsia- kui kinnisvaraturgu, rääkimata sellest, et investeerimispankurid ja ka poliitikud on pea alati tuleviku suhtes positiivsed.

Ma ei ole nõus väitega, et finantskrii-si ei olnud võimalik ette näha. Need, kes olid valmis vaatama, nägid ka hoiatus-märke. Ja need, kes vabatahtlikult kat-sid oma silmad silmaklappidega, saavad süüdistada ainult iseennast. Ma mäletan jutuajamisi oma sõprade ja kolleegidega nii kodumaalt kui kaugemalt, kes ammu enne Lehmani langemist ei varjanud oma hämmastust, kuidas sisuliselt mak-sejõuetute leibkondade laenukohustus-test lapiti kokku kõrgeima (AAA) kre-diidireitinguga võlakirjad. Kui mingi asi paistab liiga ilus, et olla tõsi, siis tõenäoli-selt see ei olegi tõsi.

tekst: andres viisemann

LHV Varahalduse fondijuht

TõusuhullusMul oli palju kindlam tunne 2008. aasta sügisel, kui maailma majandus-poliitika tüüri juures olijad tunnistasid, et neil pole aimugi, mida tulevik toob.


Inimloomuses on, et kaldutakse näge-ma seda, mida tahetakse näha, ning eira-takse ohumärke. Järjest tõusvad aktsia-turud ning kasvavad kinnisvarahinnad sobisid väga ilusasti paljude unistustega ning inimesed andsid järele kalduvusele uskuda seda, mida ihaldati.

Käesoleva aasta märtsis raputas fi-nantsturgusid uudis, et mitme Küprose panga kohustused on suuremad kui va-rad, ning seetõttu vajab riik teiste Eu-rotsooni riikide ja IMF-i finantstoetust. Ka see sündmus ei oleks tohtinud olla suureks üllatuseks neile investoritele ja majandustegelastele, kes Euroopa võla-kirjaturgu jälgivad. 2012. aasta märtsis, kui Kreeka valitsuse võlakirjade väärtus osaliselt maha kirjutati, oli küllalt suur osa Küprose pankade varadest investee-

ritud just neissesamadesse Kreeka valit-suse võlakirjadesse. Jahmatama peaks panema hoopis see, kuidas Küprose pan-kade maksejõetus sai avalikuks alles aas-ta pärast sisulist sündmust. Probleemi püüti ignoreerida nii kaua, kuni seda ei olnud enam võimalik ignoreerida.

Ma ei arva, et finantsturgudel toimuvat (eriti lühiajaliselt) oleks lihtne ette näha. Küll aga usun, et investoritel oleks pika-ajalise finantstervise huvides parem jää-da realistideks, kuigi valitsused, keskpan-gad ja eelkõige finantssektor ise õhutavad optimismi. Optimist on valmis kulutama ka seda raha, mida ta ei ole veel teeninud. Mida rohkem kulutatakse, seda kiiremini kasvab majandus. Kui aga majandus kas-vab, siis on kergem teenindada juba võe-tud laene ja kasvatada veelgi laenukoor-

Sügis viis aastat tagasi – reporterid tunglevad Lehman Brothersi pea-kontori ees New Yorgis. Investeerimispanga pankrot vallandas turgudel paanika ja finantskriisi.

FO

TO

D:

CO

RB

IS/S

CA

NP

Ix


must. See on nagu Münchhauseni trikk. Ja ühtlasi on see käesoleva aja vaim.

Enamik inimesi on nõus hinnangu-ga, et 2008. aasta finantskriisi põhjustas liialt kiiresti ja liialt suureks kasvanud laenukoormus. Kui vaadata aktsiahin-dade tõusu viimastel aastatel (mitmed maailma börsid on tõusnud rekordilistele hinnatasemetele), siis paistab, et samal ajal usutakse ka, et viimane finantskriis on jäetud seljataha ning juba lähitulevik saab olema (vähemalt finantsiliselt) olu-liselt helgem. Kas siin ei ole vastuolu? Mida me siis viimasest kriisist õppisime ja mis on täna maailma majanduses pa-remini kui viis-kuus aastat tagasi?

Tänu keskpankade erakorralistele meetmetele on laenuintressid täna ma-dalamad kui viis aastat tagasi. Seetõttu on juba võetud laenude teenindamine muutunud oluliselt lihtsamaks. Isegi ma-janduslikult läbimõtlemata projektid, millega buumi viimastel aastatel alustati, suudavad täna tasuda intressimakseid, millega nad kriisi haripunktis hätta jäid. Kuna pangahoiused enam sisuliselt int-ressi ei teeni, siis on paljudel vajadus või kiusatus oma raha paremini tööle panna investeerides seda projektidesse, kuhu

kaasatakse ka ajalooliselt rekordmadala-te intressimääradega laenuraha.

Kui eelmise finantskriisi põhjustas liig-ne laenukoormus, siis oleks ju loogiline, et kriisi lahenemine eeldaks laenukoor-muse vähenemist. Kuid laenukoormuse alanemine on kõike muud kui tegelik-kus. Paljudes arenenud riikides on täna laenukoormus (kui liita kokku erasektori ja valitsuse võlad) hoopis tõusnud. Sel-le summa võrra, mille jagu erasektor on võlga vähendanud, on valitsused rohkem laenu võtnud ja veel natuke rohkemgi. Keskpangad on intressimäärasid kunst-likult alla surudes teinud valitsustel ja ka erasektoril laenude teenindamise lihtsa-maks. Kuid see on nagu valuvaigisti, mit-te ravim, mis probleemi leevendaks. Ma-jandus ja finantsturud on tuimestite mõju all ning optimistlikumad juba jätkavad varasemat tervistkahjustavat tegevust. Aga kui (laenu)koormus kasvab veelgi, sest tuimesti surub alla intressikulu valu (mis on loomulik kaitsereaktsioon), siis on risk sattuda ohutsooni. Ning peab ar-vestama, et veelgi tugevamat tuimestit ei ole enam kusagilt võtta – intressimäärad ei saa lõputult alaneda, eriti olukorras, kus nad on juba 0% lähedal.

investeerimine

Mõned ajad on varakasvatamiseks paremad kui teised.


Kui USA hakkas juhinduma rahapo-liitikast, mille järgi keskpank sisuliselt finantseerib valitsuse kulutusi, siis esi-algu šokeeris see nii investoreid kui ma-jandusteadlasi. Sellele, mis kunagi oli tabu, anti uus, veidi arusaamatu, kuid isegi optimistlikult kõlav nimi – kvanti-tatiivne lõdvendamine (Quantitative Ea-sing – QE). Nüüd, viis aastat hiljem, on QE (akronüüm aitab vältida asjade õige nimega nimetamist) muutunud normaal-seks ning iseenesestmõistetavaks tege-vuseks ning väiksemadki viited sellele, et keskpangad võiks lõpetada massiivsed rahatrükkimise programmid ning pöör-duda tagasi rahapoliitika juurde, mida peeti normaalseks 20. sajandil, ähvar-davad kutsuda esile turgude ulatusliku languse. Alates internetimulli lõhkemi-sest käesoleva aastatuhande alguses on

keskpangad väiksemategi majanduse ja-henemise märkide ilmnedes alandanud intressimäärasid, et tagada stabiilsust. Kuid nagu tuntud majandusteadlane Hy-man Minski on täheldanud: „Stabiilsus viib ebastabiilsuseni.“ Investorid on täna-seks harjunud sellega, et kui turud peak-sid langema, siis keskpankurid panevad rahaveskid veelgi kiiremini käima ning varade hinnad saavad liikuda ainult üles-poole.

Finantsturud peaksid olema teooria ko-haselt ka efektiivsed, see tähendab võtma koheselt arvesse kogu avalikku informat-siooni. See on teoorias nii. Teooria (eriti majandusteooria) paikapidavuse kohta on teinud tabava märkuse kuulus pesa-pallur ja löövate ütlemiste poolest tuntud Yogi Berra: „Teoorias teooria ja praktika ei erine, praktikas aga küll.“ Minu teada

ei eksisteeri ühtegi praktikas kontrollitud teooriat, mis kinnitaks, et suurest laenu-koormusest tulenevaid probleeme on või-malik lahendada veelgi suurema laena-misega, kuigi käesoleval ajal paistab see olevat domineeriv mõttemudel. Mul oli palju kindlam tunne 2008. aasta sügisel, kui mitmed maailma majanduspoliitika tüüri juures olevad inimesed tunnista-sid ausalt, et neil ei ole aimu sellest, mida tulevik toob. Mul on täna palju suurem hirm tuleviku ees, kuna need, kelle käes on maailma majanduse rool, paistavad väga enesekindlana.

Nüüd juba rohkem kui kakskümmend aastat finantsturgudel toimetanuna olen ma kaotanud usu enamikku täna õpeta-tavatest finants- ja majandusteooriatest. Need teooriad on küll mõõdukalt kasu-likud mõistmaks, kuidas suur osa turust

mõtleb, kuna need on õpetused, mida maailma parimad või kallimad ärikoolid müüvad. Kuid ma ei imestaks raasugi, kui mõni „koolitamata“, kuid kriitiliselt mõtlev investor saavutab oma pead ja instinkte kasutades paremad tulemused kui kallilt koolitatud investeerimispan-kurid.

Üheks mitteprofessionaalse investori eeliseks on vabadus nn võrdlusindeksist. Raske on teha pikaajalisi otsuseid, kui sinu tulemust mõõdetakse lühiajaliselt. Kui väärtpaberite hinnad tõusevad, siis professionaalsel investoril on raske seda kõrvalt vaadata. Kui ta laseb turu tõusu mööda, siis jääb ta võrreldes kolleegide ja konkurentidega kaotajaks. Kui ta aga in-vesteerib, vaatamata oma analüüsile, et väärtpaberiturg on liiga kallis, ja väärtpa-beri hinnad seejärel langevad, siis ei ole

See on nagu valuvaigisti, mitte ravim.


investeerimine

maailmas, mis kummardab võrdlusin-dekseid, tema jaoks midagi halvasti nii-kaua, kuni ta kaotab vähem kui kolleegid ja konkurendid.

Fondihalduri tööd tehes olen ma püüd-nud mõõdukalt oma pead kasutada. Ka mina ei ole vaba võrdlusindeksite ikkest, kuid vast poovad need erinevatel põh-justel mind vähem kui minu kolleege ja konkurente. Ka olen ma enda jaoks välja mõelnud (ma ei ole teinud küsitlust), et minu juhitud fondide keskmine klient ei rõõmusta mõne aktsiaindeksi tootluse löömise üle olukorras, kus tema investee-ringu väärtus nominaalselt ja veel enam reaalselt kahaneb. Ma usun, et minu

kliendid soovivad, et vara, mida nad minu hallatavatesse fondidesse koguvad, eelkõige säiliks. Loomulikult üritan ma seda vara ka aja jooksul maksimaalselt kasvatada, kuid minu kogemus ütleb, et mõned ajad on vara kasvatamiseks pare-mad kui teised.

Praegu on suur osa LHV pensioni-fondide portfellidest rahas. Kuigi LHV fondidesse tuleb kuust kuusse uut raha juurde, olen ma sellele vaatamata ole-masolevaid positsioone vähehaaval likvi-deerinud. Põhjuseks on see, et ma ei näe, mis õigustaks väärtpaberite ja ka muude varade hindade tõusu tänastelt juba kül-laltki kõrgetelt hinnatasemetelt. Küll aga näen ma olulisi riske, mis võivad väärt-paberite hinnad oluliselt madalamatele tasemetele tuua. Peamisteks riskiteguri-teks on juba varem mainitud majanduse kui terviku võlakoorem ning pikemas perspektiivis väga suure tõenäosusega tõusvad intressimäärad. Seejuures ma ei ennusta intressimäärade kiiret kasvu.

Intressimäärad võivad jääda madalaks pikemaks ajaks, soodustades veelgi enam laenamist. Ma ei näe, kuidas on võimalik sellest olukorrast välja tulla, kui puudu-vad mehhanismid, mis sunniksid võla-koormust vähendama. Maailma suuri-ma võlakirjafondi juht Bill Gross võrdles võlakoormust supernoovaga, mis kasvab niikaua, kuni ta hakkab ühel hetkel kok-ku tõmbuma.

Samas ma ei arva, et kontol seisev raha, mis pakub ülimadalat intressitootlust ning mida servast närib inflatsioon, oleks pikaajaliselt hea investeering. Kuid täna-ses ebakindlas maailmas ei ole palju vali-da. Parem on leppida madalama tootluse-

ga segasel ajal, kui riskida investeeringu (aktsiate, võlakirjade, kinnisvara, vääris-metallide) suure hinnalangusega lühike-se perioodi vältel.

Ma aktsepteerin seisukohta, et aktsia-turud pakuvad üle pikema ajahorison-di (rohkem kui kümme aastat) paremat tootlust kui deposiidid, võlakirjad ja ka kinnisvara. On ju loogiline, et mõistlikult võetud (ettevõtlus)risk, mis toetab ühis-konna majanduslikku arengut, võiks saa-da mõistliku tootluse kujul kompensee-ritud. Kuid ma kahtlen selles, kas tänane aktsiaturg, mida on kergitanud keskpan-kade rahapoliitiline eksperiment, mis paratamatult ühel päeval lõpeb, pakub tänaste hinnatasemete juures seda või-malust.

Vahel on küll väga raske „tegevusetult“ istuda ja kõrvalt vaadata, kuidas turud tõusevad. Kuid ka minus on mõningal määral optimismi. Ma usun, et kunagi tu-levad investeerimiseks paremad ajad ning ma tahan selleks hästi valmis olla.

Ebakindlas maailmas ei ole palju valida.


Aasta Ettevõtjaks said sel aastal kandideerida ettevõtete omanikud või omanikest juhid, kelle ettevõtted on turul tegutsenud üle kolme aasta, kus töötab vähemalt kümme inimest ning mille 2012. aasta käibe alampiir on vähemalt 2 miljonit eurot.

Siiani on konkursil määravaks olnud innovatsioon. „Innovatsiooni võib leida ja peab otsima nii tuules, leivas kui ka elektris,” ütles ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves eelmise aasta ga-laüritusel.

Aasta Ettevõtja konkursist räägib lähe-

malt Baltimaade juhtiva konsultatsiooni- ja audiitorbüroo EY Baltic AS turunduss-petsialist Hedwig Meidra.

Aasta Ettevõtja konkurss on laias maailmas tuntud juba üle 25 aasta. Kuidas mainekas konkurss Eestisse jõudis?Aasta Ettevõtja ehk Entrepreneur Of The Year konkursiga alustas EY tõe-poolest juba 1986. aastal USAs Milwau-kees. Oli tekkinud vajadus tunnustada ettevõtjaid, kes panustasid ühiskonda ning andsid tööd miljonitele üle terve maailma. Sündis konkurss, mille idee oli

tekst: teele teder

ajakirjanik ja veebikeskkon-na peatoimetaja

Majandusinimeste OscarigalaMuusikafännidele on Grammy auhinnad, filmisõpradele Oscari-gala, majandusinimestele aga Aasta Ettevõtja konkurss! Sel aastal juba kuuendat korda toimuvat Eesti Aasta Ettevõtja valimist toetab LHV.

lhV toetab


anda parima ettevõtja tiitel inimestele, kelle ideed viivad majandust edasi, kes loovad töökohti ega karda läbi kukkuda. Algselt USAs laineid löönud konkurss on tänaseks kasvanud rahvusvaheliseks ja maailmas antakse auhind välja 145 linnas, 60 riigis.

Eestis alustas EY Aasta Ettevõtja kon-kursiga kuus aastat tagasi. Aasta parima ettevõtja konkursi eesmärk on tutvusta-da ettevõtja visioone ja unistusi, ärieeti-kat, sotsiaalset panust ühiskonda, aga ka tehtud vigu ja õnnestumisi. Iga ettevõtte taga on inimene – keegi, kes on otsusta-nud riskida oma isikliku raha ja tulevi-kuga ning viinud oma ideed ja visioonid ellu.

Ettevõtjate ja publiku jaoks on kõige olulisemad sündmused ühe konkursiaas-ta jooksul kohaliku riigi võitja väljakuulu-tamine ning seejärel rahvusvaheline kon-kurss World Entrepreneur Of The Year, kuhu saabuvad parimateks kuulutatud ettevõtjad.

Kas nüüd, kui konkurss toimub juba kuuendat korda, on midagi kandideerija

te hulgas ka märgatavalt muutunud? Aeg on ju edasi läinud. Ei saaks öelda, et ettevõtjad selle kuue aasta jooksul oleks väga palju muutunud. Muutusi on märgata pigem äritulemus-tes. Näha on, et paljud ettevõtted on suu-detud siiski kriisist välja tuua. Ettevõtjad ise on öelnud, et kriis on palju õpetanud ning täna ollakse juba rohkem valmis ootamatusteks. Kandidaadid on läbi kuue aasta näidanud kohandumisvõimet kee-rulistes majandusoludes. Innovatsioon protsessides, ärimudelites ning toodetes on muutumas tavapäraseks.

Mida Aasta Ettevõtja tiitel annab? Tiitel on rahvusvaheline ning annab võitjale, kuid ka programmis edukalt osalenud kandidaatidele teatud kvali-teedimärgi. Igal aastal kandideerivad oma riigi parima tiitlile 60 riigi ette-võtjad. Igal aastal suunduvad võitjad edasi rahvusvahelisele konkursile World Entrepreneur Of The Year, mis toimub Monte Carlos. Selle käigus vahetatakse ideid ning luuakse ja saadakse kontakte, mida muidu on pea võimatu või keeruli-

Majandusinimeste Oscarigala Monte Carlosse kogunevad

igal aastal 60 riigi edukamad ettevõtjad, et selgitada välja maailma parim.


ne saada. Võimalus ükskõik millise riigi parima ettevõtjaga kohvilauas suhelda ja ideid vahetada on omaette väärtus. Lisaks kõigele eelnevale saavad ettevõtjad ka positiivset meediatähelepanu sellis-telt kanalitelt nagu näiteks BBC, CNBC, Financial Times jpt.

Kui suur oli sel aastal osavõtt ning kuidas tase oli? Konkursi kutseid saadeti tänavu u 1000, nende hulgast valis EY poolfinaali 14 kandidaati. Iga kandidaadiga kohtuti personaalselt ning kahetunnise interv-juu käigus said nad rääkida nii endast, oma maailmavaadetest kui ka ettevõtte spetsiifilistest aspektidest. Poolfinaali pääsemine on juba edu ning ettevõtjate taset hinnatakse kuues kategoorias: et-tevõtlik meelelaad, strateegiad, ettevõtte majandusedu, töömeetodid, innovatsioon ja eetika ehk sotsiaalne vastutus.

Mis valdkondadest on kandideerijaid kõige enam? Poolfinaali esitatud kandidaadid on aas-tate lõikes valdavalt kas tootmise või IT-valdkonnast, see oli nii ka tänavu. Siiski

on kandidaate ka teenuste, meditsiini ja loomemajanduse valdkonnast.

Kuidas on siiani eestlastel läinud World Entrepreneur Of The Year konkursil? Meile on olnud seal alati positiivne taga-siside. Erinevus muudest konkurssidest on see, et maailma aasta ettevõtja tiitliga pärjatakse üks, aga ülejäänud on võrdselt teised. Arvestades, milliste riikidega me konkureerime ja kui lühike on meie ettevõtluse ajalugu, siis oleme suutnud endast jälje jätta ka rahvusvaheliselt. Eestlaste ideede lennukus on tuntud, loodame, et ühel päeval antakse tiitel World Entrepreneur Of The Year Eesti parimale ettevõtjale.

Kui suurt rolli Aasta Ettevõtja konkurss Eesti majanduselus mängib? Konkurss tõstab Eesti majanduselus ette-võtjad positiivselt esile ning toob välja need väärtused, mida nad oma tegemistega Ees-ti ühiskonnale annavad. Olgu selleks siis töökohtade loomine, teenuste pakkumine või sotsiaalne mõõde. Nende tegemised ei mõjuta üksnes majanduselu, need on oluline osa ühiskonnas toimuvast.

lhV toetab

konkursi on võitnud Jaan Puusaag, Indrek Sepp, Peter Hunt, Priit Ala-mäe, Taavi Kotka ja Ruth Oltjer.

sel aastal kuuluvad žüriisse: Aavo Kokk (Catella Corpo-rate Finance), Ants Laos (Viru Keemia Grupp AS), Hans H. Luik (Eesti Eksp-ress), Heldur Meerits (Au-dentes AS), Marika Priske (Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeerium), Meelis Atonen (Tavid AS) ning eelmise aasta pari-maks ettevõtjaks kuuluta-tud Ruth Oltjer (Chemi-Pharm AS).

konkursi peakorraldaja EYi koostööpartnerid on Toyota Baltic (Lexus), Ergo Kindlustus, Eesti Ekspress ja LHV Pank.

Eesti aasta Ettevõtja tiitlile kandideerivad:Mailis Lintlom (Windoor AS)Thomas Padovani (Webinf-luence Group AS)Peeter ja Priit Rebane (BDG Holdings OÜ)Anthony ja Max Rivshin (Top Connect OÜ)Hellar Mutle (Bestra Engi-neering AS)

Konkursi finaal ja gala toi-mub 7. novembril Tallinnas Swissoteli banketisaalis.


Üritust korraldava projektijuhi Mairit Saluveeri sõnul muutub Tallinn sarnaselt mitme maailma suurlinnaga üheks nädalaks toiduparadiisiks. „Soo-vime anda inimestele meeldiva põhjuse tulla sellel põhjamaiselt pimedal ajal kodust välja. Pakume suurepärastest toorainetest valmistatud roogi,“ selgitab Saluveer. Tema sõnul võib Tallinna res-toranide kõrge taseme üle uhke olla ning 1.-7. novembrini toimuva aktsiooniga juhitaksegi restoranidele tähelepanu.

Restoranide Nädalaks on reserveeritud rohkem kui 15 000 kohta. Erakordse hin-naga söögikorrad pakutakse komplekt-menüüdena roogadest, mis on välja va-

litud restoranide tavapärastest à la carte menüüdest ning esindavad iga restorani olemust parimal moel.

Korraldajate andmeil osales Tallinna restoranide nädalal 2011. aastal 25 res-torani ja üle 7000 külalise, aasta hiljem juba 33 toitlustusasutust 11 000 külasta-jaga. „Tallinna Restoranide Nädala on nii restoranid kui ka külalised suurepäraselt vastu võtnud. Sel aastal on puhas rõõm, et osalevaid restorane on juba 35,“ rõõ-mustab projektijuht Saluveer. „Restorani-dele pakub üritus hea võimaluse ennast tutvustada.“

Suure huvi tõttu valmis sel aastal üri-tuse tarvis spetsiaalne reserveerimis- ja

Restoraninädala maitseelamusedNovembri esimesel nädalal on paljude tallinlaste ja külaliste tähelepanu pealinna restoranidel ja hõrgutava-tel roogadel. Tallinna Restoranide Nädalal 2013 osaleb 35 restorani.

lhV toetab


piletimüügisüsteem, mis aitab pakkuda külalistele paremat osalemis- ja regist-reerimisvõimalust.

„Tallinna Restoranide Nädalal resto-ranides tekkiv melu on üks lisavõlu sü-giseses linnaelus, see köidab nii külasta-jaid kui restorane. Vaiksemat õhkkonda eelistavatel külalistel soovitame samuti Tallinna Restoranide Nädala võimalusi proovida. Ma usun, et nad ei pea pettu-ma,“ ütleb Saluveer.

Tallinna Restoranide Nädal toimub tänavu kolmandat korda ning algusest peale on selle läbiviimist ja Eesti tippkok-kade roogade tutvustamist toetanud ka LHV.

osalevad restoranid: Balalaika, Balthasar, Bocca, Bollywood, Bona-parte, Bordoo, Cha Dao, Chedi, City, Cru, Dominic, Fish & Wine, Fuente, Gian-ni, Kadriorg, Kolm Sibulat, Kuninga, Kuldne Notsu, La Bottega, Leib Resto ja Aed, Lusikas, M.C Grill, Mekk, Monaco, Neh, Neikid, Nero, Nevskij, Platz, Resto-ran Ö, Ribe, Rucola, Salt, Sfäär, Tchaikovsky.

kohti saab reserveerida piletimüügisüsteemi kaudu kodulehel www.tallinnres-taurantweek.ee. Restora-nist otse pakkumist osta ei saa, pakkumine kehtib vä-hemalt üks päev ette bro-neerides. Pakkumised keh-tivad kuni 6-liikmelistele seltskondadele. Tehtud broneeringut ei saa tühista-da, korvata või muuta, sa-mas saab seda soovi korral üle anda.


lhV panga uudised

Terve oktoobrikuu vältel oli LHV Tallinna kontoris avatud uudistamiseks loova koostöö disaininäitus EKA EXPO 2013, mis tõi pangasaali näited Eesti Kunstiakadeemia ja ettevõtjate toote-arendusprojektidest.

Näitus, mis avati Disainiöö raames, tut-vustas disainilahendusi, prototüüpe, ka-vandeid ja valmistooteid. Esmakordselt tutvustati EKA tudengite kaubamärgi

SAM sarja, ratastega kelku Snoller ning ehte- ja sepakunsti meistrite tehtud esin-dusnõusid. Näituse raames toimusid ka disainierialade esindajate kohtumised et-tevõtjatega.

“Täna mõistavad ettevõtjad disaini tähtsust üha rohkem kui vältimatut osa lisandväärtuse loomisel,“ rääkis näituse avamisel EKA teadus- ja arendusosakon-na juhataja Inga Raukas.

LHV kontor muutus näitusesaaliks


Eestis võetakse kasutusele pikemad kontonumbrid ja otse-korralduse asendab automaatne e-arve2014. aasta 1. veebruarist hakkavad Eestis kehtima üleeuroopalised (SEPA) maksetingimused.

Muudatused puuduta-vad ka LHV Panga kliente: tuleb arvestada, et otsekor-raldused asendatakse au-tomaatselt e-arve püsimak-seteenusega ning tuleb harjuda ka senisest pikema kontonumbriga. Erakliendid muretsema ei pea, sest pank teeb muudatused nende eest. Ettevõtetel tu-leb oma süsteemid uue maksete impordi ja konto väljavõtte tehnilise formaa-diga vastavusse viia.

Ühtse euromaksete piir-konna taustainfo on leitav Pangaliidu kodulehelt.

stipendium it tudengiteleLHV Pank ja Hariduse Info-tehnoloogia Sihtasutus sõl-misid koostööleppe, mille kohaselt pank toetab järg-mise kolme aasta jooksul IT Akadeemia programmi lõ-petajaid rahaliste stipendiu-midega. Uus LHV Panga stipendium on mõeldud ba-kalaureuse astme tudengite-le, et ärgitada infotehnoloo-gia tudengeid panustama oma oskusi majanduse ja panganduse valdkonda.

LHV toetuse alusel jaga-takse kolmel järjestikusel õppeaastal välja üks 3000 euro suurune stipendium. Stipendiumiga tunnustatak-se IKT-alaseid bakalaureu-setöid, mis aitavad kaasa Eesti majanduse arengule või finantssektori edenda-misele Eestis. Stipendiumile saavad kandideerida Tallin-na Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli informaatika õppe-kavade tudengid.

Taotlusi saab esitada 2014. aasta kevadel IT Akadeemia kodulehel www.studyitin.ee.

Sel sügisel on osavõtt LHV investee-rimisalaste seminaride sarjast olnud viimaste aastate rahvarohkeim. Sügis-hooajal on kauplemis- ja investeerimis-teadmisi koguma oodatud peamiselt need investeerimishuvilised, kellel kogemusi esialgu veel napib.

Praeguseks on korraldatud 10 seminari investeerimisest üldiselt, turgudest ja tee-nustest. LHV Maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on „Investeerimiskool“ sügisel väga hoogsalt alanud. „Kohati on huvi seminaride vastu juba võrreldav 2007. aasta tippajaga,“ selgitab Valliki-

vi. „Seminaridele on tulnud uus laine in-vesteerimishuvilisi ning alustajate loen-gutele on olnud raske kohti leida.“

Kogemustega investoritele on mõeldud turuülevaate- ja tooteseminarid, kuid kõi-ge rohkem, pea 300 osalist, kogunes kuu-lama „Investeerimise ABC“ seminari. Novembris ja detsembris seisab ees veel 7 võimalust nõuandeid kuulama tulla. Val-likivi sõnul on nii mõnigi põnev seminar veel registreerumiseks avatud.

LHV „Investeerimiskooli“ üritused on tasuta. Registreerimine aadressil fp.lhv.ee/academy.

„Investeerimiskoolis“ uued huvilised


JOSEPH T HALLINAN

Errornomics: Why We make mistakes and What We Can do to avoid them2010

Inimesed võivad tegutseda mõistusevastaselt, põikpäi-selt ja pimestatult. Kuid meie eksimusi on võimalik ette ennustada. Raamat kirjeldab meie elu mõjuta-vaid eksimusi väikestest möödapanekutest eluohtli-ke altminekuteni. Raamatu autor, Pulitzeri preemiaga pärjatud Joseph T Hallinan selgitab, kuidas saame iga-päevaseid eksimusi vältida ja käsitleb huvitavate näide-te varal, kuidas inimmõistu-sele omased käitumuslikud efektid meie vigades väljen-duvad.

raamatud

DAVID A. STOCKMAN

the Great deformation: the Corruption of Capitalism in america2013

USA-d on finantskriisi järel ohustamas fiskaalne kuris-tik. Uued jõud on viinud USA riigirahanduse kokku-kukkumise äärele ja eraet-tevõtluse spekulatiivsesse keerisesse. Raamat võtab luubi alla Washingtonis või-mu haarava onupojapoliiti-ka, keskse planeerimise, majanduse ergutamise tak-tika ja päästepaketid. Autor loetleb teoses üles nii kor-ruptandid kui turupõhimõ-tete kaitsjad ning lahterdab USA tänasesse seisu tüüri-nud presidendid ja kesk-pangajuhid. Ameerika on muutunud sõjakaks, vähe-neva maksubaasiga riigiks, mis tasakaalust väljas eel-arve mõjude leevendami-seks trükib raha juurde. Kas inflatsiooni, finantsmul-lide, pingul eelarvete ja ebaausate turuvõtete põh-juseks saab pidada onupo-japoliitikat kõige kõrgemal tasemel?

R. JAMES BREIDING

swiss made: the untold story Behind switzerland’s success2013

Šveitsi edulugu võiks olla ka Eestile eeskujuks. See võrdlemisi väike väheste loodusressurssidega riik tõmbab kui magnetiga mo-tiveeritud, teotahtelisi ette-võtjaid, kes soovivad maail-ma innovaatiliste ideedega muuta. Šveits on olnud üli-edukas mitmel rindel. Suu-red ja tugevad Šveitsi ette-võtted troonivad nii maailma panganduses, ra-vimitööstuses kui masina-ehituses. Kuidas see neil õnnestub ja kuidas Šveits endiselt konkurentsis pü-sib, sellest raamat räägibki. Kirjutis toob uuringutele tu-ginedes lugejani Šveitsi et-tevõtete päritolu, struktuuri ja omadused.

RaamatututvustusÜkskõik millises eluvaldkonnas esimeste sammude tegemine ei tähenda harilikult seda, et tuleb hakata ise jalgratast leiutama. Eelkäijate kogemustele ja kirjapandud teadmistele toetudes saame märksa lihtsamini midagi uut selgeks õppida kui katse-eksituse meetodil.

Seekord tutvustame uusi raamatuid, mis on sisult üsna erinevad, kuid mida ühendab huvipakkuv viis investeerimisvaldkonda käsitleda. Kindlasti leiab ka Eesti lugeja nendest LHV raamatukogus leiduvatest teostest tähelepanekuid ja ideid, mida igapäevaselt majanduses rakendada.

lhV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või [email protected]. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.


SATYAJIT DAS

traders, Guns and money: knowns and unknowns in the dazzling World of derivatives2012

Warren Buffett on tuletis-instrumente nimetanud „ra-handuslikeks massihävitus-relvadeks“ ja just sellest, kuidas tõelise raha pöörita-mine käib ja kes suurt män-gu mängivad, see bestsel-ler kirjutabki. Tegemist on insideri haarava vaatega peadpööritavalt kiirele tule-tisinstrumentide maailmale. Teos paljastab koomilises võtmes turgudele omased mängud võõra rahaga ja nende aluseks oleva maail-mavaate. Kui teid huvitab, millist rolli derivatiivid ja eri-nevad finantstooted glo-baalses majanduskriisis mängisid, tasub see hea ülevaade kindlasti kätte võtta.

MICHAEL LEWIS

the Big short: inside the doomsday machine2011

Eksib see, kes arvab, et vii-mases finantskriisis võitjaid ei olnudki. Oli küll. Sellised ootamatud kangelased on Michael Lewise populaarse raamatu tegelased. Teos toonitab üldisele voolule vastu astunud inimeste ebaharilikku loomust. Need, kes uskusid mulli lõhkemisse ja leidsid kavala võimaluse sellele raha pa-nustada, kasvatasid kriisi abil oma vara kuni tuhan-dekordseks. Krahhis oli siiski ka palju kaotajaid ja nendelgi on teoses oma osa.

BENJAMIN GRAHAM

the intelligent investor: the Classic text on Value investing2005

Benjamin Grahami klassi-kaline 1949. aastast päri-nev teos on andnud kogu maailmas sadadele tuhan-detele inimestele õpetust ja inspiratsiooni. LHV raama-tukokku jõudnud kordus-trükk sisaldab Grahami teksti uuendamata kujul ja investeerimispõhimõtteid, nii nagu need 65 aastat ta-gasi sõnastati. Nii ajalugu kui turuarengud on tõesta-nud, et samad põhimõtted kehtivad ka täna. Just tä-nase volatiilse turu tingi-mustes on hea üle korrata kõige olulisem selle kohta, kuidas teha õigeid otsuseid ja kuidas oma investeerin-guid kaitsta ja kasvatada.

ALEx H FREY

a Beginner’s Guide to investing: how to Grow Your money the smart and Easy Way2012

Kompaktne ja otsekohene raamat annab lihtsa ülevaa-te investeerimisest ja oma vara kasvatamisest. Mõel-dud eelkõige algajatele, kuid teos sobib ka neile, kes paljude vastuoluliste nõuannete rägastikus pare-mini orienteeruda soovivad. Kui lugeja eesmärk pole in-vesteerimist või kauplemist enda põhitegevuseks vali-da, vaid pigem oma vara targalt ja selgelt paigutada, on Alex H Frey kirjutis kin-del abimees.

TURNEY DUFF

the Buy side: a Wall street trader’s tale of spectacular Excess2013

See on täiskasvanuks saa-mise lugu. Tegevuspaigaks Wall Street ja peategela-seks lihtne ameerika noor-mees, kellest kujuneb Wall Streeti üks mõjukamaid tervis hoiu-kauplejaid ja kurikuulsamaid pidutsejaid. Autor kirjutab enda koge-mustest Morgan Stanleys, laia haardega hedge-fondi firmas Galleon Group ja mujalgi. Ühe inimese aren-gu kaudu avatakse lugejale börsihaide maailm, kus mil-jonid dollarid voolavad osa-vaima meelitaja taskusse ning kus tähtsal kohal on lõbujanu, seks ja narkooti-kumid. Saab ka selgeks, et kõrge lennuga kaasneb oht kõrgelt kukkuda.


ristsõna

Palun saada vastus e-postiga: [email protected]. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisteemalist raamatut LHV raamatu-kogust. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „AKRE-DITIIV“. Investeerimis-alased raamatud võitsid: siim soans, Eve Jaanson, krista kiisel. Võitjatega võetakse ühendust. Palju õnne!

Investeeri 2_2013

Documents

Transcript of Investeeri 2_2013