Milia on taastatud traditsiooniline küla Kreeta saarel.

Olles igast küljest piiratud kõrgete mägedega ja

kaetud Kreetale ebatavaliselt laia valiku taimedega,

tundub Milia paradiisisaarena.

KoguKonnad | kevad 2011 | 19

Milia ökoküla mäekurus Kreetal

TEKST JA FOTOD INGRID VOOGLAID

a

r

t

i

k

l

i

d

KoguKonnad | kevad 2011 | 20KoguKonnad | kevad 2011 | 20

Sel talvel tekkis mul ootamatult võimalus minna paariks

kuuks Kreetale. Haarasin võimalusest kohe kinni ja lahkete

kogukonnahuviliste toetusel saigi sõit teoks. Uurides inter-

netist, kuidas on Kreetal lood ökoküladega, leidsin ainult

ühe. Selgus, et seegi on tegelikult rohkem ettevõte kui kom-

muun, aga ikkagi ökoküla vormis. Leidsin, et Milia kui

traditsioonilises mägikülas ökoloogiliselt tegutseva majutus-

küla külastamine on hea võimalus lähedalt tutvuda ökoküla

majanduslikult üleval pidamise võimalusega. Elasin Kreetal

ühe Eesti pere juures ja koos käisime ka Milias. Olime seal

kaks ööd ja kolm päeva.

Milia on taastatud traditsiooniline küla Kreekas, Kreeta

saarel, mäekurus Kissamose provintsis Chania prefektuuris

ligikaudu 60 km Chania linnast. Külal on 120 ha maad kahel

erineva pinnase ja taimestikuga mäeküljel, mida eraldab

kuru põhjas oja. Olles igast küljest piiratud kõrgete mäge-

dega ja kaetud Kreetale ebatavaliselt laia valiku taimedega,

tundub Milia paradiisisaarena.

Miliasse jõudmiseks tuleb peale kolme väikese küla läbimist

sõita 10 km mööda käänulist kitsast mägiteed, millest viima-

sed paar kilomeetrit on kruusatee. Sinna sõitmise ajal mõtle-

sin, et nende edu saladus on ühekordsed külastajad, kel

puudub ettekujutus mägiteedest. Vähegi kõrgust kartval

inimesel ei tasu autoaknast välja vaadata. Minu kõrguse-

kartus oli õnneks selleks päevaks puhkuse võtnud ja vaated

olid vaimustavad. Autojuht klammerdus siiski rooli külge ja

peatus iga natukese aja tagant. Kord juba mägiteele jõud-

nud, puudub võimalus ümber pööramiseks. Kui keegi oleks

teise autoga vastu tulnud, oleks üks pidanud kas alla või

üles tagasi tagurdama. Käänakud on valdavalt U tähe

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

KoguKonnad | kevad 2011 | 20

a

r

t

i

k

l

i

d

KoguKonnad | kevad 2011 | 21KoguKonnad | kevad 2011 | 21

kujulised ja vahel harva eraldab teeserva kuristikust logisev

traataed. Viimane on pigem küll tee ääres söövate kitsede

kui autode kaitseks. Õnnelikult kohale jõudnud ja keeruli-

sele teele viidanud, juhiti meie tähelepanu asjaolule, et all

maanteede ääres võib igal pool näha liiklusõnnetuses hukku-

nuile viitavaid mälestusmärke, kuid mägiteel neid ei ole.

Kitsal kõrgel teel kõik kardavad ja sõidavad väga ettevaatli-

kult. Tee lõpp on lausa meelega kruusateeks jäetud – ilma

selleta tuleks ilmselt rohkem külastajaid, kui Milias vastu

võtta jõutakse.

Milia ajalugu

Teadaolevalt asustati Milia küla esmakordselt 16. sajandi

lõpupoolel. Küla õitses kuni 17. sajandi keskpaigani, mil seal

levis koolera. Taasasustati Milia alles II Maailmasõja ajal 12

pere poolt, kellele sai mägede rüpes ja sajanditevanuste kasta-

nipuude varjus peituv küla turvaliseks peidupaigaks. Sel ajal

viis küla juurde vaid raskesti leitav väike mägirada ning hoo-

ned nägid välja mägede loomuliku osana. Sõja lõpus hüljati

küla taas. Maad kasutati vaid loomade karjatamiseks ning

hooned lagunesid. 1980-te alguseks oli maa ülekarjatatud,

tulekahjudes kannatanud ja kunagi külluslikud veevarud

vähenenud.

1982 alustasid kaks perekonda, Tsourounakis ja Makrakis,

Milia taastamist. Vahendid selleks saadi erainvesteeringu-

test ning EEC põllumajandusturismi grandist. Eranditult

kõik hooned külas asuvad olemas olnud vundamentidel ning

looduslikud kivimoodustised, mida oli varem seinana kasuta-

tud, on seda ka nüüd. 1993 jõuti hoonete renoveerimisega

lõpule ning sealt edasi on Milias tegutsenud mägi-ökoküla

kogemust pakkuv majutusasutus. Külas järgitakse keskkon-

nasõbralikku eluviisi ning tuginetakse Kreeta ja eriti Miliat

ümbritsevate külade traditsioonidele.

Milia tähendab kreeka keeles Õunapuu. Küla sai oma nime

seal kunagi rohkearvuliselt kasvanud õunapuude järgi, mida

nüüdseks on vähe järele jäänud. Tänaseni kasvab külas aga

palju kõrges eas kastanipuid. Kogu küla on metsastatud, istu-

tatud on tuhandeid puid. Milias on oluliselt rikkalikum tai-

mestik, kui mujal Kreetal. Mujal lokkab kõikjal pinnakatte-

taimena kollaste õitega ristikuline, seal nägime seda vaid

korra. Mäeservadel õitsevad väikesed alpikannid. Mets, mis

Kreetal on juba iseenesest haruldane nähtus, lõhnab nagu

Eestis ja on koduselt samblane. Seal nägime esimest korda

maasikapuud ja maitsesime selle viljadest tehtud moosi. Hea

oli. Mesi on seal mõrkja maitsega ja väga tume.

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

KoguKonnad | kevad 2011 | 21

Peamine osa taimestiku mitmekesisusest on mäekurude põhjas

a

r

t

i

k

l

i

d

KoguKonnad | kevad 2011 | 22KoguKonnad | kevad 2011 | 22

Ökoloogiline eluviis

Külas ei ole telekat ega raadiot. Kõik linna meenutav palutak-

se tulles maha jätta. Restoran avatud köögi ja söögisaaliga,

vastuvõtt ja kontor on kõik ühes ning restorani all on koha-

peal elava pere eluruumid. Keset restorani on väike laud

sülearvutiga, mis täidab kontori otstarvet. Ühte söögilauda

kasutatakse teise arvutilauana. Tubades ei ole elektripisti-

kuid, fotoaparaati laadisime restoranis. Mobiililevi on küll

igal pool, kuid wifi levib ainult restoranis ja selle sisse lülita-

mist tuleb eraldi paluda. Söögisaalis avaldas esimesel õhtul

muljet vaikus. Ainus kord, kui Milias põgusalt muusikat

kuulsin, oli hommikul kella 7 paiku jalutama minnes läbi

teise toa ukse. Ilmselt oli kellelgi patareidega mängija kaasas.

Linnud laulsid varahommikust hilisõhtuni, ajades isegi tava-

liselt kaua magavad lapsed kella seitsmest üles. Kaugusest

kostis kitsede ja lammaste hääli, kanad kaagutasid söögisaali

lähedal ning koer haukus meid nähes rõõmsalt. Püüdsime

kõndida vaikselt ja püsida ette tehtud radadel, et mitte

kedagi häirida.

Tubades on ainult elementaarne mööbel: voodid, laud, kapp.

Mööbel ja detailid tubades on ümbritsevatest küladest

kogutud ja taastatud. Meie toas oli taastatud vana leivaahi

ning siin-seal puidust voolitud ja kootud tarbeesemeid. WC-

dushiruum toas on tänapäevane, seda valgustavad katuse-

aken ning mägedevaatega aken. Dushiruum on majas kõige

valgem osa. Toas on ka infokaust, kus kirjutatakse Milia

ajaloost ja korraldusest ning palutakse inimestel vee, kütte-

puude ja elektriga säästlik olla. Keelatud on taimede korja-

mine, jaht, lõkke tegemine.

Autode jaoks on parkla 150 m külast väljas ning autoga palu-

takse külla mitte siseneda. Äärmisel vajadusel võib korraks

ettevaatlikult sõita ja auto kohe tagasi parklasse viia. Kodu-

lehel on juhised bussiga lähimasse peatusse tulekuks, kuhu

külast autoga vastu tullakse.

Kogu külas kasutatav elekter toodetakse kohapeal päikese-

paneelide, tuulegeneraatori ja generaatori abil. Generaatorit

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

a

r

t

i

k

l

i

d

KoguKonnad | kevad 2011 | 23KoguKonnad | kevad 2011 | 23

kasutatakse ainult talvekuudel õhtuti mõned tunnid tubades

lambivalguse võimaldamiseks. Rohkem kasutatakse küünla-

valgust. Söögisaalis õhtul tuled ei põle, laual on küünlad ja

kamin-ahjus elav tuli. Ka meile anti esimesel õhtul peale söö-

mist tuppa kaasa kaks küünalt ja tehti kamin-ahju tuli val-

mis. Kodulehelt võis lugeda, et soovitatav on kaasa võtta

oma taskulamp õhtul liikumiseks. Meie ukse vastas põles

siiski latern ka.

Kogu küla vesi saadakse kahest allikast. Suvel kuivavad ojad

ning vett saab vaid maa alt. Tubades on küll dush, kuid

sooja vett saab vaid pärastlõunal paar tundi. Kasutatud vesi

filtreeritakse ja suunatakse kastanite kastmiseks. Tulevikus

on plaanis hakata koguma vihmavett, mida saab ainult

sügisel ja talvel. Terrassid iga toa katusel ehitati selle mõtte-

ga, et oleks lamedat pinda vee kogumiseks. Praegu on need

lihtsalt vaimustavate vaadete nautimise kohad. Pesu peseb

kohapeal elav pere AAA+ pesumasinaga ja majutustubade

pesu viiakse külastuste kõrghooajal ehk suvel ja sügisel kord

nädalas Chaniasse pessu ja triikimisele.

Kõik looduslik on külas ringluses ning sellele, mida ei saa

uuesti looduslikku ringlusse lasta, püütakse leida alternatiiv-

seid kasutusviise. 80% oma ja söögisaalis pakutavast toidust

kasvatavad nad ise. Milias kasutatakse traditsioonilisi põllu-

majandusmeetodeid ilma kemikaalide ja suurte masinateta.

Jalutamas käies võib siin-seal kohata puudel rippumas pude-

leid kahjurite püüdmiseks. Nende kasvatatud saadused on

ametlikult tunnustatult orgaanilised.

Loomadelt ja lindudelt saadakse loomseid toiduaineid, villa,

nahka, sulgi ja sõnnikut. Väljastpoolt toovad nad sisse

ainult lähipiirkonnast pärinevat. Esmajärjekorras eelistatak-

se naaberkülasid ja kaugeim koht, kust ostetakse, on Chania.

Nii kõrvalises ja raskesti ligipääsetavas kohas ei oleks ele-

mentaarselt vajaliku väljastpoolt sisse toomine ka praktiline.

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

KoguKonnad | kevad 2011 | 23

Kitsad rajad mäeküljel, millel kasvatatakse taimi ja loomi

Iga majakese katus on teise terrass

a

r

t

i

k

l

i

d

KoguKonnad | kevad 2011 | 24KoguKonnad | kevad 2011 | 24

Väikese punase traktoriga sõidetakse mööda mäeküljele teh-

tud radu. Neil kitsastel radadel söövad ka kaks lehma, eesel

ja kitsed. Kasse on palju, kuid nad on poolmetsikud, jookse-

vad eest ära. Kutsikas on väga sõbralik, temaga käisime mitu

korda jalutamas. Mustade, pruunide ja valgete kanade seas

on kolm uhket kalkunit ning mõned haned ja pardid. Kitsi

on musti, valgeid, pruune, beezhe ja kirjusid. Kitsi ei ole

inimestega harjutatud ja seepärast neile päris ligi me ei saa-

nud. Jalutamas käies paistis neid igal pool väikeste karjadena

mäeservadel puhkamas. Osad neist kuuluvad ka naaberküla-

de karjustele. Kord varahommikul hüppas minu ees põõsast

üksik kitsetall välja ja lippas eemale. Lambaid ja lehmi nägi-

me vaid korra eemalt ja põgus kohtumine oli ka eesliga.

Kuru kohal lendavad kullid.

Küla hoiavad majutusasutusena toimivana kohapeal elav

abielupaar Zoran ja Theodora, kes on siin olnud 11 aastat ja

töötavad oma koha unistuse nimel. Küla tegevusega on

siiani seotud ka esialgsed rajajad ja omanikud, kellest vanem

on praeguseks 71-aastane ja annab küla korralduses nõu.

Teine omanik alustas 20-aastaselt ja osaleb praegugi aktiiv-

selt küla tegevuses. Küla toimimisest rääkis meiega Tassos,

kes on külaga seotud olnud 15 aastat. Lisaks on külas tööd ja

tegemist leidnud kohaliku piirkonna elanikud. Kõigil külas

tegutsevatel inimestel on mitmekesised ülesanded. Erineva-

tel päevadel tegelevad toiduga erinevad inimesed, kuid

ükskord tabasime sööma minnes selle päeva koka restorani

ukse ees kappi restaureerimas.

Vabatahtlike külla võtmise kohta öeldi, et praegu neil ei ole

neid kusagil majutada, kuid tulevikus on plaanis ehitada

väikesed puust majakesed neile, kes soovivad külas pikemalt

peatuda. Tulla soovijaid on palju, lisaks lihtsalt vabatahtli-

kele tahavad nende juures oma praktikat teha ka agronoo-

mia üliõpilased.

Lõpetuseks

Lahkudes tundus tee oluliselt lühem, kuigi kõrgus paistis

alla sõites veidi hirmutavam. Parklas tulid meile vastu järg-

mised külastajad, kes ei olnud üldse seda nägu nagu nad

oleks äsja mööda kitsast keerlevat joont mäest üles sõitnud.

Endalegi paistis järgmine külastus tulevikus võimalik. Suu-

rem osa külas tegutsevatest inimestest sõidab seda teed

pidevalt. Väga selgeks sai, et kui nemad suudavad sellistes

oludes edukalt ökoküla pidada ja pikalt ette täis broneeritud

olla, siis Eestis puudub igasugune õigustus kõrvalisemate

piirkondade sobimatuseks.

I. Vooglaid. Milia ökoküla mäekurus Kreetal

KoguKonnad | kevad 2011 | 24

www.milia.gr »