III grupitöö: Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja arengud: audiovisuaalsed materjalid
description
Transcript of III grupitöö: Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja arengud: audiovisuaalsed materjalid
III grupitöö:
Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja arengud:arengud:
audiovisuaalsed materjalidaudiovisuaalsed materjalid
IV: Andreas, Marju, Elis, Priit, Airi
22.03.2010
Audiovisuaalne arhiivAudiovisuaalne arhiiv
Filmid, fotod, magnetlindid..
Eri tüübid, materjalid ja säilitustingimused
Audiovisuaalsed materjalid kasutamistüübi järgi:
– Objektid, mis vajavad kasutamiseks spetsiifilist tehnilist seadet, nt video- ja helisalvestised, digifotod jne
– Kasutamiseks tarvis ainult valgust, nt klassikalised analoogfotod
ProbleemidProbleemid Audiovisuaalse materjali üha kasvav hulk Probleemid:
kasutamine kirjeldamine säilitamine autoriõigus
Kirjeldamine
OCM (Outline of Cultural Materials)
KVIS (Kultuuriväärtuste infosüsteem)
AATAAT (Art & Architecture Thesaurus)
Katalogiseerimise printsiibidKatalogiseerimise printsiibid .. iseloomustavad vastavat
katalogiseerimissüsteemi. bibliograafilised objektid peavad olema
äratuntavad neis sisalduva info järgi kirjeldus objektist saadud info järgi diferentseerimisreeglid sarnaste objektide
puhul Panizzi, Cutter ja Lubetzky arendasid
katalogiseerimise printsiipe
Kataloogi eesmärgidKataloogi eesmärgid
Charles Ammi Cutter (1837-1903)
.. töötas katalogiseermis-printsiibid välja 1876. a, kehtisid kuni 1960. aastani, mil need asendas Seymour Lubetzky.
Kirjeldamise printsiibidKirjeldamise printsiibid Elaine Svenonius'e teose „The Intellectual
Foundation of Information Organization“ (2000) järgi:
Kasutaja mugavuse printsiip Tavakasutuse printsiip Esitamise printsiip Täpsuse printsiip Piisavuse ja vajaduse printsiip Standardiseerimise printsiip Ühtlustamise printsiip
Katalogiseermisprintsiipide Katalogiseermisprintsiipide arendaminearendamine
FRBR (Functional Requirements for Bibliographic Records)
IMAPIMAP (Independent Media Art Preservation)
Audiovisuaalsed materjalidAudiovisuaalsed materjalid Kirjeldamise printsiibid, olulisemad
detailid:
mida täpsemalt ja vahetumalt dokumenteeritud andmed, seda väärtuslikum dokument. Nende puudumisel kaotab audiovisuaalne dokument paljuski oma väärtusest.
1) Arhiivi/katalogiseerimisnumber
2) Sisu: sündmus, osalejad, autorid, aeg, koht
3) Dokumendi füüsiline seisukord (originaal/koopia, formaat, materjal, värviline/mustvalge jne)
4) Salvestamise (ka ümbersalvestamise) aeg
5) Audiovisuaalse ainese kogusse saabumise aeg ja tingimused
6) Lisadetailid (juurdepääsu tingimused, deposiit, kahjustused jms)
• Helilintide ja videokassetide andmeteks mh
– nn time-code (millisel kaugusel lindil või kasseti algusest on võimalik pala leida)
– Helisalvestised on sageli salvestatud eri kiirusega, andmebaasis peaks olema märgitud ka salvestamise ja mahamängimise kiirus
– Kogu salvestise või selle osa kestus.
– Esinejad
• Ülesalvestamiseks on vajalik tehniline info (millega heli- või videosalvestis omal ajal salvestati).
Nii on hiljem lihtsam otsustada ja valida tulevaste koopiate formaati
Eesti audiovisuaalarhiividEesti audiovisuaalarhiivid Filmiarhiiv ja filmiarhiivi infosüsteem FISFIS
Filmiarhiiv:Filmiarhiiv: üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine, juurdepääsu tagamine ja arhiivijärelvalve teostamine.
FISFIS: võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavatele arhivaalidele (filmi+video ja heli leidandmed ning annotatsioonid)
www.filmi.arhiiv.ee
Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTISFOTIS
Sisaldab nii Filmiarhiivi, Ajalooarhiivi kui ka Riigiarhiivi kogudes leiduva materjali kirjeldusi ja digikujutisi.
www.ra.ee/fotis
Aitäh!Aitäh!