ET IAS 1

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 1 Finantsaruannete esitamineEesmrk1 Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada ldotstarbeliste finantsaruannete esitamise alused tagamaks vrreldavus nii (majandus)ksuse varasemate perioodide finantsaruannetega kui ka teiste (majandus)ksuste finantsaruannetega. Selle eesmrgi saavutamiseks kehtestatakse kesoleva standardiga finantsaruannete esitamise ldnuded, juhised nende struktuuri kohta ning miinimumnuded nende sisu kohta. Konkreetsete tehingute ja teiste sndmuste kajastamist, mtmist ning avalikustamist ksitletakse teistes standardites ja tlgendustes.

Rakendusala2 3 Kesolevat standardit rakendatakse kigi ldotstarbeliste finantsaruannete suhtes, mis on koostatud ja esitatud koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS). ldotstarbelised finantsaruanded on sellised aruanded, mis on meldud vastama nende kasutajate vajadustele, kes ei saa nuda aruannete koostamist konkreetselt oma teabe vajadustest lhtudes. ldotstarbelisi finantsaruandeid vib esitada eraldi vi mne teise avaliku dokumendi, nagu niteks majandusaasta aruande vi emissiooniprospekti, koosseisus. Kesolevat standardit ei rakendata koosklas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus koostatud lhendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Taoliste finantsaruannete suhtes rakendatakse aga paragrahve 1341. Kesolev standard on vrdselt rakendatav kigi (majandus)ksuste suhtes olenemata sellest, kas nad koostavad konsolideeritud vi konsolideerimata finantsaruandeid, nagu need on mratletud IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded. Kehtetu Kesolevas standardis kasutatakse kasumit taotlevaile (majandus)ksustele, kaasa arvatud avaliku sektori riksustele, sobivaid misteid. Erasektori, avaliku sektori vi valitsuse mittetulundusksustel, kes soovivad kesolevat standardit rakendada, vib osutuda vajalikuks muuta finantsaruannete ja nende teatavate kirjete nimetusi. Sarnaselt vib (majandus)ksustel, kellel ei ole omakapitali, nagu see on mratletud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine (nt teatud avatud investeerimisfondid), ja (majandus)ksustel, kelle aktsiakapital ei liigitu omakapitaliks (nt teatud histud), osutuda vajalikuks kohandada finantsaruannetes liikmete vi osanike osaluste esitamist.

4 5

6

Finantsaruannete eesmrk7 Finantsaruanded on (majandus)ksuse finantsseisundi ja -tulemuse struktureeritud esitus. ldotstarbeliste finantsaruannete eesmrk on anda (majandus)ksuse finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoogude kohta informatsiooni, mida lai ring aruande kasutajaid saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Finantsaruanded nitavad ka juhtkonna ktte usaldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Selle eesmrgi titmiseks annavad finantsaruanded informatsiooni (majandus)ksuse: a) b) c) d) e) varade; kohustiste; omakapitali; tulude ja kulude; omakapitali muude muutuste; ja

1

ET IAS 1

f)

rahavoogude kohta.

See informatsioon koos lisades sisalduva muu informatsiooniga aitab finantsaruannete kasutajatel prognoosida (majandus)ksuse tulevasi rahavoogusid ning eesktt nende ajastust ja kindlust.

Finantsaruannete komponendid8 Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab jrgmisi komponente: a) b) c) bilanss; kasumiaruanne; omakapitali muutuste aruanne, mis nitab kas: i) ii) d) e) 9 kiki muutusi omakapitalis, vi muutusi omakapitalis, vlja arvatud need muutused, mis tulenevad sellistest tehingutest omanikega, kus viimased rakendavad oma omanikuigusi;

rahavoogude aruanne; ja lisad, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvttest ja teistest selgitavatest lisadest.

Paljud (majandus)ksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka juhtkonna koostatud finantslevaate, mis kirjeldab ja selgitab (majandus)ksuse finantstulemuse ja -seisundi kujunemist ning teda ees ootavaid peamisi ebakindlusi. Selline aruanne vib sisaldada levaadet: a) peamistest finantstulemust mjutavatest teguritest, kaasa arvatud muutused (majandus)ksuse majanduskeskkonnas, (majandus)ksuse reageeringud nendele muutustele ja nende mjud ning (majandus)ksuse finantstulemuste silitamisele ja parandamisele suunatud investeerimispoliitika, sealhulgas dividendipoliitika; (majandus)ksuse finantseerimisallikatest ning eesmrgiks seatud kohustiste ja omakapitali suhtarvust; ja (majandus)ksuse ressurssidest, mida koosklas IFRS-idega ei kajastata bilansis.

b) c) 10

Paljud (majandus)ksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka selliseid raporteid ja aruandeid, nagu niteks keskkonnaraportid ja lisandvrtuse aruanded, ja seda eelkige sellistes tstusharudes, kus keskkonnategurid on olulised ja kus ttajaid loetakse thtsaks kasutajarhmaks. Finantsaruannetest eraldi esitatavad raportid ja aruanded ei kuulu IFRS-ide rakendusalasse.

Misted11 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Teostamatu. Nude rakendamine on teostamatu, kui (majandus)ksus ei ole kigile mistlikele jupingutustele vaatamata vimeline seda rakendama. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards IFRS) on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nukogu (International Accounting Standards Board IASB) poolt vastu vetud standardid ja tlgendused. Need hlmavad: a) b) c) rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS); rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS); ja Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tlgendamise Komitee (IFRIC) vi selle eelkija Standardite Tlgendamise Alalise Komisjoni (SIC) tehtud tlgendusi.

2

ET IAS 1

Oluline. Andmete puudumine vi vrkajastamine on oluline, kui see kas eraldivetuna vi summaarsena vib mjutada finantsaruannete kasutajate aruannete alusel tehtud majandusotsuseid. Olulisus sltub puudumise vi vrkajastamise summa suurusest ja olemusest, hinnatuna vastavas kontekstis. Mravaks asjaoluks vib olla kas andmete suurus vi olemus vi kombinatsioon mlemast. Lisad sisaldavad informatsiooni lisaks bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes toodud teabele. Lisades avaldatakse jutustav kirjeldus vi ksikasjalikum anals nendes aruannetes avaldatud kirjete kohta ning informatsioon objektide kohta, mis ei vasta neis aruannetes kajastamise tingimustele. 12 Hindamaks, kas andmete puudumine vi vrkajastamine vis mjutada kasutajate majandusotsuseid, ning olla seega oluline, on vaja vaadelda neile kasutajaile iseloomulikke tunnusjooni. Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamphimtete paragrahvis 25 on eldud, et eeldatakse, et kasutajatel on piisavad teadmised ri- ja majandustegevusest ning raamatupidamise valdkonnast ning tahe saadud informatsiooni mduka hoolsusega analsida. Seetttu tuleb hindamisel arvestada, millist mju majandusotsuste tegemisel selliste tunnusjoontega kasutajatele eeldatavasti avaldatakse.

ldphimtted iglane esitus ja vastavus rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS)13 Finantsaruanded peavad kajastama iglaselt (majandus)ksuse finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. iglane esitus nuab tehingute, muude sndmuste ja tingimuste mjude esitamist koosklas Raamistikus stestatud varade, kohustiste, tulude ja kulude mistetega ja kajastamiskriteeriumitega. Eeldatakse, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite asjakohane rakendamine koos vajadusel lisainformatsiooni avalikustamisega annab tulemuseks iglase esitusega finantsaruanded. (Majandus)ksus, mille finantsaruanded vastavad IFRS-idele, avalikustab selle vastavuse selgesnaliselt ja tingimusteta lisades. Finantsaruandeid ei tohi nimetada IFRS-idega vastavuses olevateks, vlja arvatud juhul, kui need finantsaruanded jrgivad kiki IFRS-ide nudeid. Asjakohaste IFRS-ide rakendamisega on (majandus)ksusel vimalik peaaegu kikides olukordades saavutada iglane esitus. iglane esitus nuab ka, et (majandus)ksus: a) valib ja rakendab arvestusmeetodeid koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. IAS 8-s stestatakse kindel juhiste hierarhia, mida juhtkond peab arvestama konkreetse objekti kajastamist reguleeriva standardi vi tlgenduse puudumisel. esitab informatsiooni, sealhulgas arvestusmeetodid, viisil, mis tagab asjakohase, usaldusvrse, vrreldava ja arusaadava esituse. avalikustab tiendavalt informatsiooni, kui rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite konkreetsed nuded ei ole piisavad, et vimaldada finantsaruannete kasutajatel mista konkreetsete tehingute, muude sndmuste ja tingimuste mju (majandus)ksuse finantsseisundile ja -tulemusele.

14

15

b) c)

16 17

Ebasobivate arvestusmeetodite kasutamist ei heasta kasutatavate arvestusmeetodite avalikustamine, lisad ega selgitav materjal. Sellistel rmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond juab jreldusele, et mne standardi vi tlgenduse nude jrgimine vib olla selliselt eksitav, et see phjustaks vastuolu Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga, kaldub (majandus)ksus krvale sellest nudest paragrahvis 18 toodud viisil juhul, kui vastav regulatiivne raamistik seda nuab vi sellist krvalekaldumist ei keela. Juhul, kui (majandus)ksus kaldub krvale mne standardi vi tlgenduse nudest koosklas paragrahviga 17, avalikustab (majandus)ksus: a) juhtkonna jrelduse, et finantsaruanded kajastavad iglaselt (majandus)ksuse finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid;

18

3

ET IAS 1

b) c)

et (majandus)ksus on jrginud kehtivaid standardeid ja tlgendusi, vlja arvatud asjaolu, et ta on iglase esituse saamiseks teatud konkreetsest nudest krvale kaldunud; selle standardi vi tlgenduse, millest (majandus)ksus on krvale kaldunud, pealkirja, krvalekalde olemuse, sealhulgas selle standardi vi tlgendusega nutava ksitluse, phjuse, miks see ksitlus oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus mratletud finantsaruannete eesmrgiga, ja valitud ksitluse; ja iga esitatud perioodi puhul krvalekalde finantsmju igale finantsaruande kirjele, mis oleks esitatud selle nude jrgmisel.

d) 19

Juhul, kui (majandus)ksus on eelneval perioodil mne standardi vi tlgenduse nudest krvale kaldunud ja see krvalekaldumine mjutab ka kesoleva perioodi finantsaruannetes kajastatud summasid, avalikustab (majandus)ksus informatsiooni, mis on nutud paragrahvi 18 punktides c ja d. Paragrahvi 19 tuleb rakendada niteks juhul, kui (majandus)ksus kaldus eelneval perioodil krvale mne standardi vi tlgenduse nudest varade vi kohustiste mtmisel ja see krvalekalle mjutab aruandeperioodi finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste muutuste mtmist. Sellistel rmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond juab jreldusele, et mne standardi vi tlgenduse nude jrgimine vib olla selliselt eksitav, et see phjustaks vastuolu Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga, kuid vastav regulatiivne raamistik keelab nudest krvalekaldumise, vhendab (majandus)ksus selliseid tajutavaid, eksitavaid vastavusaspekte maksimaalselt, avalikustades: a) knealuse standardi vi tlgenduse pealkirja, nude olemuse ja phjuse, miks juhtkond on arvamusel, et nude jrgimine oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruande vastuollu sattumine Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga; ja iga esitatud perioodi puhul, iga finantsaruannete kirje korrigeerimised, mida juhtkonna hinnangul oleks vaja teha, et saavutada iglane esitus.

20

21

b) 22

Paragrahvide 17-21 thenduses satuks informatsioon vastuollu finantsaruannete eesmrgiga, kui informatsioon ei esita tehinguid, muid sndmusi ja tingimusi usaldusvrselt, mida selle informatsiooniga kas soovitakse esitada vi mida sellelt phjendatult oodatakse, ja jrelikult mjutab see tenoliselt finantsaruannete kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Hinnates, kas standardi vi tlgenduse teatud nue on selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruannete vastuollu sattumine Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga, kaalub juhtkond jrgmist: a) b) miks ei saavutata finantsaruannete eesmrki konkreetses olukorras; ja kuidas knealuse (majandus)ksuse olukord erineb teiste antud nuet jrgivate (majandus)ksuste olukorrast. Juhul, kui teised (majandus)ksused sarnastes tingimustes jrgivad antud nuet, kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)ksuse poolt nude jrgimine ei ole selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga.

Tegevuse jtkuvus23 Finantsaruandeid koostades hindab juhtkond (majandus)ksuse suutlikkust tegevust jtkata. Finantsaruanded koostatakse tegevuse jtkuvuse alusel, vlja arvatud juhul, kui juhtkond kas plaanib (majandus)ksust likvideerida vi selle tegevuse lpetada vi kui tal puudub muu realistlik alternatiiv ja ta on sunnitud seda tegema. Juhul, kui juhtkond on oma hinnangu andmisel teadlik sellistest olulistest ebakindlust phjustatavatest sndmustest vi asjaoludest, mis vivad anda phjust kahtlemiseks (majandus)ksuse vimes tegevust jtkata, avalikustatakse need ebakindlused. Juhul, kui finantsaruandeid ei koostata tegevuse jtkuvuse alusel, avalikustatakse see asjaolu koos finantsaruannete koostamise alusega ja phjusega, miks (majandus)ksust ei ksitleta jtkuvalt tegutsevana. Tegevuse jtkuvuse eelduse phjendatuse hindamisel arvestab juhtkond kogu kttesaadavat informatsiooni tuleviku kohta, mis peab hlmama vhemalt kahteteist kuud alates bilansipevast, kuid ei ole piiratud sellega. Hindamise phjalikkus sltub iga juhtumiga seotud asjaoludest. Kui (majandus)ksuse tegevus on olnud tulutoov ja tal on olnud raskusteta juurdeps finantsvahenditele, vib ka detailse analsita juda jrelduseni, et tegevuse jtkuvuse alus on asjakohane. Teistel juhtudel vib juhtkonnal osutuda vajalikuks kaaluda suurt hulka erinevaid tegureid olemasoleva ja prognoositava tasuvuse kohta, vlgade tagasimaksegraafikute ja vimalike

24

4

ET IAS 1

alternatiivsete finantseerimisallikate kohta, enne kui on vimalik veenduda, et tegevuse jtkuvuse alus on asjakohane.

Tekkephine arvestus25 26 (Majandus)ksus koostab oma finantsaruanded, vlja arvatud rahavoogusid ksitlev informatsioon, tekkephisest arvestusest lhtudes. Tekkephise arvestuse kasutamisel kajastatakse objekte varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kuludena (finantsaruannete elemendid) juhul, kui need vastavad knealuste elementide Raamistikus toodud mratlustele ja kajastamiskriteeriumitele.

Esituse jrjepidevus27 Objektide esitamise ja liigitamise phimtted finantsaruannetes silitatakse muutumatutena hest perioodist teise, vlja arvatud juhul kui: a) oluliste muutuste tttu (majandus)ksuse ritegevuses vi (majandus)ksuse finantsaruannete lbivaatamise tulemusena on ilmne, et teistsugune esitusviis vi liigitamine oleks sobivam, arvestades IAS 8-s esitatud arvestusmeetodite valiku- ja rakendamiskriteeriume; vi mni standard vi tlgendus nuab muutust esitusviisis.

b) 28

Oluline omandamine vi vrandamine vi finantsaruannete esitusviisi lbivaatamine vib viidata asjaolule, et finantsaruanded tuleks esitada senisest erineval viisil. (Majandus)ksus muudab oma finantsaruannete esitusviisi ainult juhul, kui muudetud esitusviis annab usaldusvrset ja finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat informatsiooni ja uuendatud struktuuri kasutatakse tenoliselt ka tulevikus nii, et vrreldavuse phimtet ei rikuta. Selliste muudatuste tegemisel esitusviisis peab (majandus)ksus oma vrdlusinformatsiooni koosklas paragrahvidega 38 ja 39 mber liigitama.

Olulisus ja summeerimine29 30 Kik sarnaseid objekte sisaldavad olulised rhmad esitatakse finantsaruannetes eraldi. Erineva olemuse vi otstarbega objektid esitatakse eraldi, vlja arvatud juhul, kui need on ebaolulised. Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute vi muude sndmuste ttlemise tulemusena, mille kigus need tehingud ja sndmused summeeritakse rhmadesse nende olemuse vi otstarbe alusel. Summeerimise ja liigitamise protsessi lppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad kirjed bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes vi lisades. Vheolulised objektid summeeritakse phiaruannetes vi lisades teiste objektidega. Objekt, mis ei ole piisavalt oluline phiaruandes endas eraldi esitamiseks, vib olla piisavalt oluline eraldi esitamiseks lisades. Olulisuse phimtte rakendamisest tuleneb, et mingi standardi vi tlgenduse konkreetset avalikustamisnuet ei ole vaja tita, kui saadav informatsioon ei ole oluline.

31

Saldeerimine32 33 Varasid ja kohustisi ning tulusid ja kulusid ei saldeerita, vlja arvatud juhul, kui see on mne standardi vi tlgendusega nutud vi lubatud. On thtis, et varad ja kohustised ning tulud ja kulud esitatakse aruandes eraldi. Saldeerimine kasumiaruandes vi bilansis, vlja arvatud juhul, kui saldeerimine peegeldab tehingu vi muu sndmuse sisu, kahandab finantsaruannete kasutajate vimet mista aset leidnud tehinguid, muid sndmusi ja tingimusi ning hinnata (majandus)ksuse tulevasi rahavoogusid. Varade mtmist vhendatuna allahindluse vrra niteks iganenud varude allahindluse vi ebatenoliselt laekuvate nuete allahindluse vrra ei loeta saldeerimiseks. IAS 18-s Mgitulu mratakse tulu miste ja nutakse selle mtmist saadud vi saadaoleva tasu iglases vrtuses, arvestades kiki (majandus)ksuse poolt antud hinnaalandusi ja mahust tulenevaid hinnaalandeid.

34

5

ET IAS 1

(Majandus)ksus sooritab oma tavaprase tegevuse kigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on phitegevuse seisukohast juhuslikud. Selliste tehingute tulemused esitatakse samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu vi muu sndmuse sisu. Niteks: a) b) phivarade, sealhulgas investeeringute ja ritegevuses kasutatavate varade mgikasum ja -kahjum kajastatakse, lahutades mgitulust vara bilansilise (jk)maksumuse ja kaasnevad mgikulud; ning kulutusi, mis on seotud koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastatud eraldisega ja mis hvitatakse kolmanda osapoolega saavutatud lepingulise kokkuleppe kohaselt (niteks tarnija garantiileping), vib saldeerida nendega seotud hvitistega.

35

Lisaks esitatakse sarnaste tehingute rhmast tulenevad kasumid ja kahjumid saldeerituna, niteks valuutakursi muutuste kasumid ja kahjumid vi kauplemise eesmrgil hoitavatest finantsinstrumentidest saadud kasumid ja kahjumid. Juhul, kui sellised kasumid ja kahjumid on olulised, esitatakse need siiski eraldi.

Vrdlusinformatsioon36 Vrdlusinformatsioon eelmise perioodi kohta esitatakse kikide finantsaruannetes esitatud summade puhul, vlja arvatud juhul, kui mni standard vi tlgendus lubab vi nuab teisiti. Vrdlusinformatsioon tuleb esitada seletava ja kirjeldava informatsiooni kohta siis, kui see on kesoleva perioodi finantsaruannete mistmiseks asjakohane. Mningatel juhtudel on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav informatsioon jtkuvalt asjakohane ka kesoleval perioodil. Niteks avalikustatakse kesoleval perioodil ksikasjad igusvaidluse kohta, mille tulemus oli eelmisel bilansipeval ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajal on kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmisel bilansipeval ja milliseid abinusid on selle lahendamiseks kesoleval perioodil tarvitusele vetud. Juhul, kui finantsaruannete objektide esitusviisi vi liigitust muudetakse, liigitatakse vrdlusinformatsioon mber, vlja arvatud juhul, kui see on teostamatu. Vrdlusinformatsiooni mberliigitamisel avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) 39 mberliigitamise olemuse; iga mberliigitatud objekti vi objektide liigi summa; ja mberliigitamise phjuse.

37

38

Juhul, kui vrdlusinformatsiooni mberliigitamine on teostamatu, avalikustab (majandus)ksus: a) b) summade mberliigitamata jtmise phjuse; ja selliste paranduste olemuse, mida oleks tulnud summade mberliigitamisel teha.

40

Perioodidevahelise informatsiooni vrreldavuse parandamine aitab finantsaruannete kasutajatel teha majandusotsuseid, eriti vimaldades finantsinformatsiooni trendide hindamist prognooside tegemise eesmrgil. Mnikord on vrreldavuse saavutamiseks eelneva perioodi vrdlusinformatsiooni mberliigitamine praktiliselt teostamatu. Niteks vib juhtuda, et eelmis(t)el perioodi(de)l ei ole andmeid kogutud selliselt, mis lubaks mberliigitamist ja informatsiooni taasloomine ei pruugi olla teostatav. IAS 8 ksitleb arvestusmeetodi muutusega vi vigade parandamisega seotud vrdlusinformatsiooni korrigeerimisi.

41

6

ET IAS 1

Struktuur ja sisu Sissejuhatus42 Kesolev standard nuab teatavate kirjete avalikustamist bilansis, kasumiaruandes ja omakapitali muutuste aruandes ja teiste kirjete avalikustamist kas nimetatud phiaruannetes vi nende lisades. IAS 7 Rahavoogude aruanded stestab nuded rahavoogude aruande esitusviisile. Kesolev standard kasutab mnikord mistet avalikustamine laias thenduses, hlmates nii bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes kui ka nende lisades esitatavaid objekte. Ka teistes standardites ja tlgendustes nutakse teabe avalikustamist. Juhul, kui knealuses standardis vi mnes teises standardis vi tlgenduses ei ole stestatud teisiti, esitatakse avalikustatav teave kas bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes vi rahavoogude aruandes (mis iganes neist on asjakohane) vi nende aruannete lisades.

43

Finantsaruannete identifitseerimine44 45 Finantsaruanded identifitseeritakse selgelt ja eraldatakse muust samas avaldatud dokumendis sisalduvast informatsioonist. IFRS-id kehtivad ainult finantsaruannete suhtes ja mitte aastaaruandes vi muus dokumendis esitatud muu teabe suhtes. Seetttu on oluline, et finantsaruannete kasutajad suudaksid eristada IFRS-ide kohaselt koostatud teavet muust teabest, mis vib aruannete kasutajatele kasulik olla, kuid mida standardid ei ksitle. Finantsaruannete iga komponent identifitseeritakse selgelt. Lisaks tuuakse alljrgnevad andmed selgesti ja juhul, kui see on vajalik esitatud teabe igeks mistmiseks, korduvalt vlja: a) b) c) d) e) 47 aruandva (majandus)ksuse nimi vi muud identifitseerimiseks vajalikud andmed ja mis tahes muutused sellises informatsioonis vrreldes eelmise bilansipevaga; kas finantsaruanded hlmavad ksikut (majandus)ksust vi (majandus)ksuste rhma; bilansipev vi periood, mida finantsaruanded ksitlevad, olenevalt kumb neist on asjakohane finantsaruannete knealuse komponendi suhtes; esitusvaluuta mratletuna IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud kohaselt; ja tpsusaste, mida kasutatakse finantsaruannetes arvandmete esitamisel.

46

Paragrahvi 46 nudeid tidetakse harilikult nii, et finantsaruannete igal lehekljel esitatakse leheklje pealdis ja veergude lhipealdised. Sellise informatsiooni parima esitusviisi kindlaksmramine tugineb hinnangul. Niteks juhul, kui finantsaruanded esitatakse elektroonilisel kujul, ei kasutata alati eraldi leheklgi ja lalmainitud andmed esitatakse seetttu piisavalt tihti, et kindlustada finantsaruannetes sisalduva informatsiooni ige mistmine. Finantsaruanded on tihti paremini mistetavad, kui informatsioon esitatakse tuhandetes vi miljonites esitusvaluuta hikutes. Selline esitusviis on aktsepteeritav seni, kuni tpsusaste on avalikustatud ja oluline teave ei ole aruandest vlja jnud.

48

Aruandeperiood49 Finantsaruanded esitatakse vhemalt ks kord aastas. Juhul, kui (majandus)ksuse bilansipev muutub ja aruandeaasta finantsaruanne esitatakse hest aastast pikema vi lhema aruandeperioodi kohta, avalikustab (majandus)ksus lisaks finantsaruannetega hlmatud perioodile ka: a) b) lhema vi pikema perioodi kasutamise phjuse; ja fakti, et kasumiaruande, omakapitali muutuste aruande, rahavoogude aruande ja nendega seotud lisade vrdlusandmed ei ole heselt vrreldavad.

7

ET IAS 1

50

Tavaliselt koostatakse finantsaruanded jrjepidevalt heaastase perioodi kohta. Siiski koostavad mned (majandus)ksused praktilistel phjustel aruande niteks 52-ndalase perioodi kohta. Kesolev standard ei vlista sellise perioodi kasutamist, sest tulemuseks olevad finantsaruanded ei erine tenoliselt oluliselt finantsaruannetest, mida esitataks heaastase perioodi kohta.

BilanssLhi- ja pikaajaliste elementide eristamine51 (Majandus)ksus esitab kibevarad ja phivarad ning lhi- ja pikaajalised kohustised paragrahvide 57-67 kohaselt bilansis eraldi liikidena, vlja arvatud juhul, kui likviidsusel phinev esitusviis annab usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni. Sellise erandi rakendamisel esitatakse kik varad ja kohustised ldjoontes nende likviidsuse jrjekorras. Olenemata sellest, kumba esitusviisi kasutatakse, avalikustab (majandus)ksus iga vara ja kohustise kirje kohta, mis sisaldab summasid, mis eeldatavasti laekuvad vi tasutakse a) mitte hiljem kui kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva ja b) hiljem kui kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva, selle summa, mis eeldatavasti laekub vi tasutakse prast kaheteist kuu mdumist. Kui (majandus)ksus tarnib kaupu vi pakub teenuseid selgelt mratletava ritskli jooksul, siis kibe- ja phivara ning pika- ja lhiajaliste kohustiste eraldamine bilansis annab kasulikku informatsiooni, eristades kibekapitalina ringleva netovara (majandus)ksuse pikaajalise kasutusega objektidest. Samuti vimaldab see esile tuua varad, mis jooksva ritskli jooksul eeldatavasti realiseeritakse, ning kohustised, mis tuleb sama perioodi vltel arveldada. Mnede (majandus)ksuste puhul, nagu niteks finantsasutused, annab varade ja kohustiste esitamine kasvavas vi kahanevas likviidsusjrjekorras informatsiooni, mis on usaldusvne ja asjakohasem kui esitamine lhi- ja pikaajaliste elementide eristuse alusel, kuna (majandus)ksus ei paku kaupu vi teenuseid selgelt mratletava ritskli jooksul. Paragrahvi 51 rakendamisel on (majandus)ksusel lubatud esitada osad oma varad ja kohustised lhi- ja pikaajalise liigitatuse alusel ning teised likviidsusjrjekorras, kui selline esitus annab usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni. Vajadus segaesituseks vib tekkida, kui (majandus)ksusel on erinevaid tegevusvaldkondi. Informatsioon varade ja kohustiste eeldatavate realiseerimiskuupevade kohta on kasulik (majandus)ksuse likviidsuse ja maksevime hindamisel. IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave nuab finantsvarade ja finantskohustiste maksethtaegade avalikustamist. Finantsvarad hlmavad nudeid ostjate vastu ja muid nudeid ning finantskohustised vlgnevusi tarnijatele ja muid vlgnevusi. Informatsioon mitterahaliste varade ja kohustiste, nagu varude ja eraldiste, realiseerumise ja arveldamise eeldatava thtaja kohta on samuti kasulik, olenemata sellest, kas varad ja kohustised on liigitatud lhi- ja pikaajalisteks vi mitte. Niteks avalikustab (majandus)ksus selliste varude summa, mis eeldatavasti realiseeritakse pikema aja jooksul kui kaheteist kuu mdumisel bilansipevast.

52

53

54

55

56

Kibevarad57 Vara liigitatakse kibevaraks, kui see vastab vhemalt hele jrgnevatest kriteeriumitest: a) b) c) d) eeldatavasti see realiseeritakse vi on meldud mgiks vi tarbimiseks (majandus)ksuse tavaprase ritskli jooksul; seda hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil; eeldatavasti see realiseeritakse kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva; vi see on raha vi raha ekvivalent (nagu see on mratletud IAS 7-s), vlja arvatud juhul, kui vara kasutamine vahetamiseks vi kohustise arveldamiseks on piiratud vhemalt kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva.

Kik teised varad liigitatakse phivaradeks.

8

ET IAS 1

58 59

Kesolevas standardis kasutatav miste phivara hlmab pikaajalisi materiaalseid, immateriaalseid ning finantsvarasid. Standard ei keela alternatiivsete nimetuste kasutamist, kui nende thendus on selge. (Majandus)ksuse ritskkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha vi raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)ksuse tavaline ritskkel ei ole selgelt mratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Kibevarad hlmavad varasid (nagu niteks varud ja nuded ostjate vastu), mis makse, tarbitakse vi realiseeritakse tavaprase ritskli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavasti ei realiseerita kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva. Kibevarad hlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil (finantsvarasid liigitatakse selle kategooria raames kauplemise eesmrgil hoitavateks koosklas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine) ja pikaajaliste finantsvarade lhiajalist osa.

Lhiajalised kohustised60 Kohustis liigitatakse lhiajaliseks, kui see vastab vhemalt hele jrgmistest kriteeriumitest: a) b) c) d) eeldatavasti see arveldatakse (majandus)ksuse tavaprase ritskli jooksul; seda hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil; selle arveldamise thtaeg on kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva; vi (majandus)ksusel pole tingimusteta igust kohustise arveldamist edasi lkata rohkem kui kaksteist kuud prast bilansipeva.

Kik muud kohustised liigitatakse pikaajalisteks. 61 Mned lhiajalised kohustised, nagu vlad tarnijatele, ttajate palgakulude ja muude tegevuskuludega seotud viitvlad, on osa (majandus)ksuse tavaprase ritskli jooksul kasutatavast kibekapitalist. Sellised jooksva ritegevusega seotud objektid liigitatakse lhiajalisteks kohustisteks isegi siis, kui nende arveldamise thtaeg on hiljem kui kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva. Samasugune tavaprane ritskkel kehtib nii (majandus)ksuse varade kui ka kohustiste liigitamise puhul. Kui (majandus)ksuse tavaprane ritskkel ei ole selgelt mratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. On teisi lhiajalisi kohustisi, mida ei arveldata tavaprase ritskli kigus, kuid nende arveldamise thtaeg on kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva vi neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil. Selliste kohustiste nideteks on finantskohustised, mida liigitatakse IAS 39 kohaselt kauplemise eesmrgil hoitavateks, arvelduskrediidid ja lhiajaline osa pikaajalistest finantskohustistest, dividendivlad, tulumaksuvlg ja muud mitte jooksva ritegevusega seotud vlad. Finantskohustised, mida kasutatakse pikaajaliseks finantseerimiseks (s.t need, mis ei kuulu (majandus)ksuse tavaprases ritsklis kasutatava kibekapitali hulka) ja mida ei tule tasuda kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva, kuuluvad pikaajaliste kohustiste alla, mida ksitletakse paragrahvides 65 ja 66. (Majandus)ksus liigitab oma finantskohustised lhiajalisteks, kui need tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva, isegi sellisel juhul kui: a) b) 64 esialgne thtaeg oli pikem kui kaksteist kuud; ja pikaajaline refinantseerimise vi maksegraafiku muutmise leping on slmitud prast bilansipeva ja enne finantsaruannete avaldamiseks heaks kiitmist.

62

63

Kui (majandus)ksus kavatseb ja ta omab igust omal rangemisel olemasoleva laenulepingu alusel kohustust refinantseerida vi pikendada vhemalt kaheteistkmneks kuuks prast bilansipeva, liigitatakse kohustus pikaajaliseks ka siis, kui see muidu tuleks tasuda lhema perioodi jooksul. Kui aga kohustuse refinantseerimine vi pikendamine ei ole (majandus)ksuse otsustada (niteks juhul, kui puudub refinantseerimise kokkulepe), refinantseerimisvimalust ei arvestata ja kohustus liigitatakse lhiajaliseks. Kui (majandus)ksus rikub bilansipeval vi enne seda pikaajalises laenulepingus stestatud tingimusi, mille tttu muutub kohustis nudmisel vljamaksmisele kuuluvaks, liigitatakse kohustis lhiajaliseks ka siis, kui laenuandja on prast bilansipeva ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist nustunud rikkumise tttu laenu mitte vlja nudma. See kohustis liigitatakse lhiajaliseks, kuna bilansipeval ei ole (majandus)ksusel tingimusteta igust seda arveldust edasi lkata rohkem kui kaheteistkmneks kuuks alates nimetatud kuupevast.

65

9

ET IAS 1

66

Samas liigitatakse kohustis pikaajaliseks, kui laenuandja on bilansipevaks nustunud andma ajapikendust, mis kehtib vhemalt kaksteist kuud prast bilansipeva ning mille jooksul (majandus)ksus saab lepingurikkumist krvaldada ja mille jooksul laenuandja ei saa nuda kohest tagasimaksmist. Kui lhiajalisteks kohustisteks liigitatud laenude puhul toimuvad bilansipeva ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupeva vahelisel perioodil jrgmised sndmused, siis need kuuluvad mitte-korrigeerivate sndmustena avalikustamisele koosklas IAS 10-ga Bilansipevajrgsed sndmused: a) b) c) pikaajaline refinantseerimine; pikaajalise laenulepingu tingimuste rikkumise krvaldamine; ja laenuandjalt pikaajalise laenulepingu rikkumise krvaldamiseks ajapikenduse saamine, mis kehtib vhemalt kaksteist kuud prast bilansipeva.

67

Bilansis esitatavad andmed68 Bilanss sisaldab vhemalt jrgmisi kirjeid, mis vljendavad summasid ulatuses, mis ei ole esitatud koosklas paragrahviga 68A: a) b) c) d) e) f) g) h) i) j) k) l) m) n) o) p) 68A materiaalsed phivarad; kinnisvarainvesteeringud; immateriaalsed varad; finantsvarad (vlja arvatud punktides e, h ja i toodud summad); kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud; bioloogilised varad; varud; nuded ostjate vastu ja muud nuded; raha ja raha ekvivalendid; vlad tarnijatele ja muud vlad; eraldised; finantskohustised (vlja arvatud punktides j ja k toodud summad); tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad koosklas IAS 12-ga Tulumaks; edasilkkunud tulumaksu kohustised ja edasilkkunud tulumaksu varad koosklas IAS 12-ga; vhemusosalus (esitatakse omakapitali koosseisus); ja emaettevtte omanikele omistatav emiteeritud kapital ja reservid.

Bilanss sisaldab ka kirjeid, mis vljendavad jrgnevaid summasid: a) varade, mis on koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad liigitatud mgiks hoitavaks, vi mis kuuluvad mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppidesse, kogusumma; ja kohustised, mis kuuluvad mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppidesse koosklas IFRS 5-ga.

b) 69

Bilansis esitatakse tiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui nende esitamine on oluline (majandus)ksuse finantsseisundi mistmiseks.

10

ET IAS 1

70 71

Kui (majandus)ksus esitab oma bilansis kibe- ja phivara ning lhi- ja pikaajalised kohustised eraldi, ei liigita ta edasilkkunud tulumaksu vara (kohustisi) kibevaraks (lhiajalisteks kohustisteks). Kesolev standard ei tee ettekirjutusi kirjete esitamise jrjekorra ega formaadi kohta. Paragrahvis 68 ksnes loetletakse kirjeid, mille olemus vi otstarve on piisavalt erinevad, et igustada bilansis eraldi esitamist. Tiendavalt: a) b) lisatakse kirjeid, kui objekti vi samalaadsete objektide kogumi suurus, olemus vi otstarve on selline, et eraldi esitamine on oluline (majandus)ksuse finantsseisundi mistmiseks; ja vib objektide vi samalaadsete objektide kogumi nimetusi ja jrjekorda muuta sltuvalt (majandus)ksuse tegevuse ja tehingute olemusest, et anda (majandus)ksuse finantsseisundi mistmiseks olulist teavet. Niteks vib finantsasutus muuta laltoodud nimetusi, et anda edasi informatsiooni, mis on asjakohane finantsasutuse tegevuse jaoks.

72

Hinnang tiendavate kirjete eraldi esitamise vajalikkuse kohta phineb jrgmiste asjaolude hindamisel: a) b) c) varade olemus ja likviidsus; varade otstarve (majandus)ksuses; ja kohustiste summad, olemus ja arveldamise thtajad.

73

Erinevate mtmisaluste kasutamine vara erinevate liikide puhul viitab asjaolule, et nende olemus vi otstarve on erinev ja seetttu tuleb need esitada eraldi kirjetena. Niteks materiaalsete phivarade erinevaid liike vib koosklas IAS 16-ga Materiaalsed phivarad kajastada soetusmaksumuses vi mberhinnatud maksumuses.

Bilansis vi lisades esitatav informatsioon74 75 (Majandus)ksus avalikustab kas bilansis vi selle lisades esitatud kirjete tiendavaid alajaotusi, mis on liigitatud sobival viisil (majandus)ksuse tegevusest lhtudes. Alajaotuste detailsus sltub IFRS-ide nuetest ja vastavate summade suurusest, olemusest ja otstarbest. Paragrahvis 72 vlja toodud tegureid kasutatakse ka alajaotustesse liigitamise aluse le otsustamisel. Avalikustatav teave erineb iga objekti puhul, niteks: a) b) c) d) e) 76 materiaalsete phivarade objektid jagatakse liikidesse koosklas IAS 16-ga; nuded jagatakse nueteks ostjate vastu, nueteks seotud osapoolte vastu, ettemakseteks ja muudeks nueteks; varud jagatakse IAS 2 Varud kohaselt sellistesse alajaotustesse nagu kaup, tootmisvarud, materjalid, lpetamata toodang ja valmistooted; eraldised jagatakse ttajate hvitistega seotud eraldisteks ja muudeks eraldisteks; ja sissemakstud omakapital ja reservid jagatakse erinevatesse rhmadesse, nagu niteks sissemakstud omakapital, lekurss ja reservid.

(Majandus)ksus avalikustab bilansis vi lisades jrgmised andmed: a) aktsiakapitali iga liigi kohta: i) ii) iii) iv) v) lubatud aktsiate arv; emiteeritud ja tielikult tasutud aktsiate arv ning emiteeritud ja mittetielikult tasutud aktsiate arv; aktsia nimivrtus vi asjaolu, et aktsiatel nimivrtus puudub; perioodi alguses ja lpus ringluses olevate aktsiate arvu vrdlus; antud liigiga seotud igused, eelised ja piirangud, sealhulgas dividendide jaotamise ja kapitali tagasimaksmise piirangud;

11

ET IAS 1

vi) vii) b) 77

(majandus)ksuse enda vi selle ttar- vi sidusettevtete valduses olevad aktsiad; optsioonide ja aktsiate mgilepingute alusel emiteerimisele kuuluvad aktsiad, sealhulgas tingimused ja summad; ning

iga omakapitali reservi olemus ja eesmrgi kirjeldus.

(Majandus)ksus, millel puudub aktsiakapital, niteks tis- vi usaldushing, avalikustab paragrahvi 76 punktis a nutavaga vrdvrse informatsiooni, mis nitab igas omakapitali liigis aruandeperioodil toimunud muutusi ja iga omakapitali liigiga seotud igusi, eeliseid ja piiranguid.

KasumiaruanneAruandeperioodi kasum vi kahjum78 79 Kik aruandeperioodi tulu- ja kuluobjektid kajastatakse kasumis vi kahjumis, vlja arvatud juhul, kui mne standardi vi tlgendusega nhakse ette teisiti. Kik aruandeperioodi tulu- vi kuluobjektid sisalduvad tavaliselt kasumis vi kahjumis. See hlmab arvestushinnangute muutuste mju. Siiski vib esineda olukordi, mil teatud objekte ei kajastata kesoleva perioodi kasumis vi kahjumis. IAS 8 ksitleb kahte sellist olukorda: vigade parandamine ja arvestusmeetodite muutuste mju. Teised standardid ksitlevad objekte, mis vivad vastata Raamistikus stestatud tulude ja kulude mistele, kuid mida tavaliselt ei kajastata kasumis vi kahjumis. Nideteks on mberhindluse kasumid (vt IAS 16), teatud kasumid ja kahjumid vlismaiste riksuste finantsaruannete mberarvestusest (vt IAS 21) ning kasumid vi kahjumid mgiootel finantsvarade mberhindlusest (vt IAS 39).

80

Kasumiaruandes esitatavad andmed81 Kasumiaruanne sisaldab vhemalt jrgmisi kirjeid perioodi vastavate summade kohta: a) b) c) d) e) mgitulu; finantskulud; osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevtete ja hisettevtmiste kasumist vi kahjumist; tulumaksu kulu; koondsumma i) lpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujrgsest kasumist vi kahjumist ja ii) lpetatud tegevusvaldkondadesse kuuluvate varade vi mgigruppide mberhindamisel iglasesse vrtusesse, millest on maha arvatud mgikulutused, vi nende mgil kajastatud tulumaksujrgsest kasumist vi kahjumist; ja kasum vi kahjum.

f) 82

Jrgmised kirjed avalikustatakse kasumiaruandes perioodi kasumi vi kahjumi jaotusena: a) b) vhemusosalusele omistatav kasum vi kahjum; ja emaettevtte omanikele omistatav kasum vi kahjum.

83 84

Kasumiaruandes esitatakse tiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui see on oluline (majandus)ksuse finantstulemuse mistmiseks. Kuna (majandus)ksuse mitmesuguste tegevuste, tehingute ja muude sndmuste mjud erinevad sageduse, kasumi- vi kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse osas, aitab finantstulemuse komponentide avalikustamine mista saavutatud finantstulemust ja prognoosida jrgmiste perioodide tulemusi. Kasumiaruandesse lisatakse tiendavaid kirjeid ning kirjete nimetusi vi jrjekorda muudetakse, kui see on vajalik finantstulemuse

12

ET IAS 1

komponentide selgitamiseks. Arvestatakse erinevate tulu- ja kulukomponentide olulisust, olemust ja otstarvet. Niteks vib finantsasutus muuta nimetusi, et anda teavet, mis on oluline finantsasutuse tegevuse suhtes. Tulu- ja kuluobjekte ei saldeerita, vlja arvatud juhul, kui paragrahvis 32 toodud kriteeriumid on tidetud. 85 (Majandus)ksus ei esita kasumiaruandes ega lisades mingeid tulu- ja kuluobjekte erakorralise tulu vi kuluna.

Kasumiaruandes vi selle lisades esitatav informatsioon86 87 Kui tulu- ja kuluobjektid on olulised, avalikustatakse nende olemus ja summa eraldi. Tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamist phjustada vivad olukorrad on: a) b) c) d) e) f) g) 88 89 90 varude allahindlused neto realiseerimisvrtuseni vi materiaalsete phivarade allahindlused kaetava vrtuseni, samuti ka selliste allahindluste thistamised; (majandus)ksuse tegevuste restruktureerimised ja mis tahes restruktureerimiskulusid puudutavate eraldiste thistamised; materiaalse phivara objektide vrandamised; investeeringute vrandamised; lpetatud tegevusvaldkonnad; kohtuvaidlustega kaasnevad arveldused; ja muud eraldiste thistamised.

(Majandus)ksus esitab kulude analsi, kasutades liigitust, mis phineb kas kulude olemusel vi nende otstarbel (majandus)ksuse tegevuses, olenevalt kumb neist annab usaldusvrset ja asjakohasemat teavet. (Majandus)ksustel soovitatakse paragrahvis 88 ettenhtud anals esitada kasumiaruandes. Kulud liigitatakse alajaotustesse, et tuua esile majandustulemuse elemendid, mis vivad erineda sageduse, kasumi- vi kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse poolest. See anals esitatakse hel kahest vimalikust viisist. Esimene analsiviis on olemusphine kululiigitusmeetod. Kasumiaruandes kajastatavad kulud liidetakse vastavalt nende olemusele (niteks amortisatsioon, materjalide ost, transpordikulud, hvitised ttajatele ja reklaamikulud), jagamata neid mber vastavalt (majandus)ksuse erinevatele funktsioonidele. Seda meetodit vib olla lihtne rakendada, sest kulude jaotamine otstarvete phjal ei ole vajalik. Nide olemusphisest kululiigitusmeetodist: Mgitulu Muud tulud Valmistoodete ja lpetamata toodangu varude muutused Kasutatud tooraine ja kaubad X X X X X (X) X X X

91

Ttajate hvitiste kuludKulumi ja amortisatsioonikulu Muud kulud Kulud kokku Kasum

13

ET IAS 1

92

Teine analsiviis on kulude otstarbe vi mdud toodete maksumuse meetod ja selles liigitatakse kulud nende otstarbe jrgi mdud toodete maksumuseks vi niteks turustus- vi halduskuludeks. Selle meetodi kohaselt avalikustab (majandus)ksus vhemalt oma mdud toodete maksumuse teistest kuludest eraldi. See meetod vib finantsaruannete kasutajatele anda asjakohasemat teavet kui olemusphine kululiigitusmeetod, kuid kulude jaotamine otstarbe jrgi vib olla meelevaldne ja suurel mral hinnanguline. Nide otstarbephisest kululiigitusest: Mgitulu Mdud toodete maksumus Brutokasum Muud tulud Turustuskulud Halduskulud Muud kulud Kasum X (X) X X (X) (X) (X) X

93 94

Otstarbephist kululiigitusmeetodit kasutavad (majandus)ksused avalikustavad lisainformatsiooni kulude olemuse kohta, sealhulgas kulumi ja amortisatsioonikulu ning ttajate hvitiste kulud. Otstarbephise ja olemusphise kululiigitusmeetodi vahel tehtav valik sltub ajaloolistest ja tootmisharuga seotud teguritest ning (majandus)ksuse olemusest. Mlemad meetodid toovad esile need kulud, mis vivad otseselt vi kaudselt muutuda seoses (majandus)ksuse mgi- vi tootmistasemega. Kuna mlemal meetodil on erinevate (majandus)ksuse tpide puhul oma eelised, nutakse kesoleva standardiga, et juhtkond valib kige asjakohasema ja usaldusvrsema esitusviisi. Otstarbephist kululiigitust kasutades on siiski nutav lisainformatsiooni avalikustamine kulude olemuse kohta, sest see on kasulik tulevaste rahavoogude prognoosimiseks. Paragrahvis 93 on ttajate hvitised sama thendusega nagu IAS 19-s Hvitised ttajatele. (Majandus)ksus avalikustab kas kasumiaruandes vi omakapitali muutuste aruandes vi nende lisades dividendide summa, mis on perioodi jooksul kajastatud vljamaksetena omanikele, ning vastava summa he aktsia kohta.

95

Omakapitali muutuste aruanne96 (Majandus)ksus esitab omakapitali muutuste aruande, mis nitab: a) b) c) d) perioodi kasumit vi kahjumit; kiki perioodi tulu- ja kuluobjekte, mis teiste standardite vi tlgenduste nuete kohaselt on kajastatud otse omakapitalis, ja nende objektide kogusummat; perioodi kogutulu ja kulu (arvutatud a ja b summana), nidates eraldi emaettevtte omanikele ja vhemusosalusele kuuluvaid kogusummasid; iga omakapitali komponendi kohta arvestusmeetodite muutuste ja vigade parandamiste kajastamise mju koosklas IAS 8-ga.

Ainult neid kirjeid sisaldavat omakapitali muutuste aruannet nimetatakse kajastatud tulude ja kulude aruandeks. 97 Samuti esitab (majandus)ksus kas omakapitali muutuste aruandes vi lisades:

14

ET IAS 1

a) b) c) 98

tehingud oma omanikuigusi rakendavate omanikega, nidates eraldi vljamakseid omanikele; jaotamata kasumi (s.o akumuleeritud kasumi vi kahjumi) saldo perioodi alguses ja bilansipeval ja sellel perioodil toimunud muutused; ja kigi sissemakstud omakapitali liikide ja kigi reservide bilansiliste (jk)maksumuste vrdlus perioodi alguses ja lpus, avalikustades igat muutust eraldi.

Muutused (majandus)ksuse omakapitalis kahe bilansipeva vahel peegeldavad netovara suurenemist vi vhenemist selle perioodi jooksul. Vlja arvatud muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikuigusi rakendavate omanikega (nagu niteks omakapitali sissemaksed, (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide tagasiostmine ja dividendid) ja selliste tehingutega otseselt seotud kulutustest, peegeldab omakapitali kogumuutus (majandus)ksuse antud perioodi tegevusest tulenevaid tulusid ja kulusid (olenemata kas need tulud ja kulud on kajastatud kasumiaruandes vi otse omakapitali muutustena). Kesolevas standardis nutakse, et kik perioodi tulud ja kulud sisalduksid kasumis vi kahjumis, vlja arvatud juhul, kui mnes muus standardis vi tlgenduses nutakse teisiti. Teistes standardites nutakse mnede tulude ja kulude (nagu niteks mberhindamise kasumid vi kahjumid, teatud valuutakursside muutused, kasumid vi kahjumid mgiootel finantsvarade mberhindlusest ning nendega seotud tasumisele kuuluva tulumaksu ja edasilkkunud tulumaksu summad) kajastamist otse omakapitali muutustena. Kuna (majandus)ksuse finantsseisundi muutuste hindamisel kahe bilansipeva vahel on oluline vtta arvesse kiki tulu- ja kuluobjekte, nutakse kesolevas standardis omakapitali muutuste aruande esitamist, mis toob vlja (majandus)ksuse kogutulud ja -kulud, kaasa arvatud selle osa, mis on kajastatud otse omakapitalis. IAS 8-s nutakse tagasiulatuvaid arvestusmeetodite muutuste mjuga seotud korrigeerimisi mral, mil see on teostatav, vlja arvatud juhul, kui leminekustted mnes teises standardis vi tlgenduses nuavad teisiti. Samuti nutakse IAS 8-s, et korrigeerimised vigade parandamiseks tehtaks tagasiulatuvalt mral, mil see on teostatav. Tagasiulatuvad muudatused ja tagasiulatuvad korrigeerimised tehakse lbi jaotamata kasumi saldo, vlja arvatud juhul, kui mnes standardis vi tlgenduses nutakse mne muu omakapitali komponendi tagasiulatuvat korrigeerimist. Paragrahvi 96 punktis d nutakse omakapitali muutuste aruandes iga komponendi osas tehtud kogukorrigeerimise avalikustamist, kajastades eraldi arvestusmeetodite muutusest ja vigade korrigeerimisest tulenevad summad. Need korrigeerimised avalikustatakse iga eelnenud perioodi kohta ja perioodi alguse seisuga. Paragrahvides 96 ja 97 toodud nudeid vib tita mitmel moel. ks nide on veergformaat, milles vrreldakse omakapitali iga elemendi alg- ja lppsaldot. Teine vimalus on esitada omakapitali muutuste aruandes vaid paragrahvis 96 nimetatud elemendid. Sellise lhenemise korral nidatakse paragrahvis 97 kirjeldatud elemente lisades.

99

100

101

Rahavoogude aruanne102 Rahavoogude informatsioon annab finantsaruannete kasutajatele aluse hinnata (majandus)ksuse vimet genereerida raha ja raha ekvivalente ning selle (majandus)ksuse vajadust neid rahavooge kasutada. IAS 7-s stestatakse nuded rahavoogude aruande esitamisviisile ja sellega seotud teabe avalikustamisele.

LisadStruktuur103 Lisad: a) b) c) esitavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete kasutatud arvestusmeetodite kohta koosklas paragrahvidega 108-115; avalikustavad IFRS-idega nutud informatsiooni, mis ei ole esitatud bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ega rahavoogude aruandes; ja annavad tiendavat informatsiooni, mis ei ole esitatud bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ega rahavoogude aruandes, aga mis on oluline nendest arusaamiseks.

15

ET IAS 1

104

Lisad esitatakse, niivrd kui see on teostatav, sstemaatiliselt. Bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes esitatud igas kirjes viidatakse lisades sisalduvale vastava kirjega seotud informatsioonile. Lisad esitatakse tavaliselt alljrgnevalt toodud jrjekorras, mis aitab kasutajatel finantsaruandeid paremini mista ja neid teiste (majandus)ksuste finantsaruannetega vrrelda: a) b) c) d) kinnitus aruannete IFRS-idele vastavuse kohta (vt paragrahv 14); kokkuvte olulistest rakendatud arvestusmeetoditest (vt paragrahv 108); toetav informatsioon bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes esitatud kirjete kohta nende aruannete ja kirjete esitamise jrjekorras; ja muu avalikustatav teave, sealhulgas: i) ii) tingimuslikud kohustised (vt IAS 37) ja bilansis kajastamata lepingulised siduvad tulevikukohustused; ja mittefinantsinformatsioon, niteks (majandus)ksuse finantsriskide juhtimise eesmrgid ja poliitikad (vt IFRS 7).

105

106

Mnes olukorras vib osutuda vajalikuks vi soovitavaks muuta objektide jrjestust lisades. Niteks vib informatsiooni finantsinstrumentide kasumiaruandes kajastatud iglaste vrtuste muutuste kohta esitada koos nende lunastusthtaegu ksitletavate andmetega, kuigi esimesed on seotud kasumiaruandega ja viimased bilansiga. Siiski silitatakse lisades sstemaatiline struktuur niivrd, kuivrd see on teostatav. Lisad, mis annavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta, vivad olla esitatud finantsaruannete eraldi osana.

107

Arvestusmeetodite avalikustamine108 (Majandus)ksus avalikustab kokkuvtte olulistest arvestusmeetoditest: a) b) 109 finantsaruannete koostamisel kasutatud mtmisalus (vi -alused); ja muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on olulised finantsaruannete mistmiseks.

Kasutajatel on oluline teada finantsaruannetes kasutatud mtmisalust vi -aluseid (niteks soetusmaksumus, hetkemaksumus, neto realiseerimisvrtus, iglane vrtus vi kaetav vrtus), kuna finantsaruande koostamise alus mjutab oluliselt nende analsi. Kui finantsaruandes on kasutatud mitut mtmisalust, niteks kui teatud varade liike kajastatakse mberhinnatud vrtustes, piisab nende varade ja kohustiste liikide vlja toomisest, mille suhtes ht vi teist mtmisalust rakendatakse. Otsustades selle le, kas konkreetne arvestusmeetod tuleks avalikustada, kaalub juhtkond, kas see avalikustamine aitaks kasutajatel mista, kuidas tehingud, muud sndmused ja tingimused kajastuvad (majandus)ksuse finantstulemuses ja finantsseisundis. Konkreetsete arvestusmeetodite avalikustamine on kasutajaile eriti kasulik, kui need meetodid on valitud standardites ja tlgendustes lubatud alternatiivide hulgast. heks niteks on informatsiooni avalikustamine selle kohta, kas hisettevtja kajastab oma osalust hiselt kontrollitud (majandus)ksuses, kasutades proportsionaalset konsolideerimist vi kapitaliosaluse meetodit (vt IAS 31 Osalemised hisettevtmistes). Mnedes standardites nutakse spetsiifiliselt teatud arvestusmeetodite avalikustamist, kaasa arvatud juhtkonnapoolsed valikud erinevate lubatud meetodite vahel. Niteks nutakse IAS 16-s materiaalsete phivarade liikide mtmisaluste avalikustamist. IAS 23-s Laenukasutuse kulutused nutakse informatsiooni avalikustamist selle kohta, kas laenukasutuse kulutused kajastatakse koheselt kuluna vi kapitaliseeritakse tingimustele vastavate varaobjektide soetusmaksumuse osana. Iga (majandus)ksus otsustab oma ritegevusest lhtudes, milliste arvestusmeetodite avalikustamist viksid tema finantsaruannete kasutajad eeldada sellist tpi (majandus)ksuse puhul. Niteks tulumaksuga maksustatavate (majandus)ksuste puhul vib eeldada, et nad avalikustavad arvestusmeetodi tulumaksu, kaasa arvatud edasilkkunud tulumaksukohustise ja varade, kajastamise kohta. Kui (majandus)ksusel on olulisi vlismaiseid riksusi vi tehinguid vlisvaluutas, vib eeldada valuutakursi muutustest tekkinud kasumi ja kahjumi kajastamise arvestusmeetodite avalikustamist. Kui on toimunud rihendusi, avalikustatakse firmavrtuse ja vhemusosaluse arvestusmeetodid.

110

111

16

ET IAS 1

112

Arvestusmeetod vib olla oluline (majandus)ksuse ritegevuse olemusest tulenevalt isegi siis, kui aruandeperioodi ja eelnevate perioodide summad ei ole olulised. Samuti on asjakohane avalikustada kik olulised arvestusmeetodid, mis ei ole IFRS-ide poolt spetsiifiliselt nutud, aga mida (majandus)ksus on valinud ja rakendanud koosklas IAS 8-ga. (Majandus)ksus avalikustab oluliste arvestusmeetodite kokkuvttes vi muudes lisades lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele (vt paragrahv 116) ka arvestusmeetodite rakendamisel tehtud juhtkonnapoolsed otsused, mis omavad kige olulisemat mju finantsaruannetes kajastatud summadele. Arvestusmeetodite rakendamisel teeb juhtkond lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele mitmesuguseid otsuseid, mis vivad oluliselt mjutada finantsaruannetes kajastatud summasid. Niteks teeb juhtkond otsuseid, et mrata: a) b) c) d) kas finantsvarad on lunastusthtajani hoitavad investeeringud; millal kantakse sisuliselt kik finantsvarade ja renditavate varade omandiigusega seotud olulised riskid ja hved le teistele (majandus)ksustele; kas teatud kaupade mgid on sisult finantseerimiskokkulepped, mistttu nad ei tekita mgitulu; ja kas (majandus)ksuse ja eriotstarbelise (majandus)ksuse vahelise suhte olemus viitab sellele, et (majandus)ksus kontrollib eriotstarbelist (majandus)ksust.

113

114

115

Osa koosklas paragrahviga 113 avalikustatud teabest on nutud teiste standarditega. Niteks nutakse IAS 27-s, et (majandus)ksus avalikustaks phjused, miks (majandus)ksuse osalusega ei kaasne kontrolli investeerimisobjekti le, mis ei ole ttarettevte, kuigi (majandus)ksus omab otseselt vi kaudselt lbi ttarettevtete enam kui poolt investeerimisobjekti hleigusest vi potentsiaalsest hleigusest. IAS 40-s nutakse, et juhul, kui kinnisvara liigitamine on raske, avalikustataks (majandus)ksuses vlja ttatud kriteeriumid, mille alusel tehakse vahet kinnisvarainvesteeringute ja omaniku poolt kasutatava kinnisvara vi tavaprase majandustegevuse kigus mgiks hoitava kinnisvara vahel.

Peamised hindamisebakindluse allikad116 (Majandus)ksus avalikustab lisades teabe tulevikku puudutavate peamiste eelduste ja muude peamiste hindamisebakindluse allikate kohta bilansipeval, millega kaasnev oluline risk vib phjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste korrigeerimisi jrgmisel majandusaastal. Nende varade ja kohustiste suhtes sisaldavad lisad alljrgnevaid andmeid: a) b) 117 nende olemus; ja nende bilansiline (jk)maksumus bilansipeval.

Mnede varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste mramine nuab hinnanguid ebakindlate tulevikusndmuste mjude kohta nendele varadele ja kohustistele bilansipeval. Niteks hiljutiste jlgitavate turuhindade puudumisel, mida saaks kasutada alljrgnevate varade ja kohustiste mtmisel, on vajalikud tulevikku suunatud hinnangud mtmaks materiaalsete phivarade liikide kaetavat vrtust, tehnoloogilise iganemise mju varudele, kimasoleva kohtuasja tulemustega seotud eraldisi ja selliseid pikaajalisi ttajate hvitisi nagu pensionikohustused. Need hinnangud hlmavad eeldusi selliste andmete kohta nagu rahavoogude vi kasutatud diskontomrade riskikorrigeerimised, tulevased muutused palkades ja tulevased muutused teisi kulutusi mjutavates hindades. Peamised eeldused ja muud peamised hindamisebakindluse allikad, mis avalikustatakse paragrahvi 116 kohaselt, on seotud hinnangutega, mis nuavad juhtkonnalt kige raskemaid, subjektiivsemaid vi komplekssemaid otsuseid. Ebakindlate olukordade vimalikku tulevast lahendust mjutavate tegurite ja eelduste arvu kasvuga kaasneb otsuste muutumine subjektiivsemaks ja keerulisemaks, mistttu harilikult suureneb ka varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste oluliste korrigeerimiste vimalus. Paragrahvis 116 nimetatud avalikustatav teave ei ole nutav varade ja kohustiste osas, mis kannavad olulist riski, et nende bilansilised (jk)maksumused vivad oluliselt jrgmisel majandussaastal muutuda, kui neid mdetakse bilansipeval iglastes vrtustes, mis tuginevad hiljutistel jlgitavatel turuhindadel (sellised iglased vrtused vivad oluliselt muutuda jrgmisel majandusaastal, kuid neid muutusi ei phjusta kasutatud eeldused vi muud hindamisebakindluse allikad bilansipeval).

118

119

17

ET IAS 1

120

Paragrahvis 116 nimetatud avalikustatav teave esitatakse viisil, mis aitab finantsaruannete kasutajatel mista juhtkonna poolt tehtud otsuseid tuleviku kohta ja muude hindamisebakindluse allikate kohta. Antud teabe olemus ja ulatus varieerub vastavalt eelduste ja muude asjaolude olemusele. Nited avalikustatavast teabest on: a) b) c) d) eelduste vi muude hindamisebakindluste olemus; bilansiliste (jk)maksumuste tundlikkus nende arvutuste aluseks olevate meetodite, eelduste ja hinnangute suhtes, kaasa arvatud tundlikkuse phjused; eeldatav ebakindla olukorra lahendus ja ebakindlusest mjutatud varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste phjendatult vimalike tulemuste vahemik jrgmisel majandusaastal; ja seletus muutustele varem tehtud eeldustes vastavate varade ja kohustiste osas, kui ebakindlus jb lahendamata.

121 122

Paragrahvis 116 nutud teabe avalikustamisel ei ole vaja avalikustada eelarve informatsiooni vi prognoose. Kui peamiste eelduste vi muude peamiste hindamisebakindluste allikate vimalike mjude ulatuse avalikustamine bilansipeva seisuga ei ole teostatav, avalikustab (majandus)ksus asjaolu, et olemasolevate teadmiste kohaselt on phjendatult vimalik, et jrgmisel majandusaastal vib eeldatust erinevate tulemuste puhul osutuda vajalikuks korrigeerida oluliselt vastava vara vi kohustise bilansilist (jk)maksumust. Igal juhul avalikustab (majandus)ksus mingi eelduse poolt mjutatud konkreetse vara vi kohustise (vi varade ja kohustiste liikide) bilansilise (jk)maksumuse ja olemuse. Paragrahvis 113 nimetatud avalikustatav teave teatud juhtkonnapoolsete otsuste kohta (majandus)ksuse arvestusmeetodite rakendamisel ei ole seotud paragrahvis 116 nutud avalikustatava teabega peamiste hindamisebakindluste allikate kohta. Mningate peamiste eelduste avalikustamine, mis muidu oleks nutav koosklas paragrahviga 116, on nutud teiste standarditega. Niteks nutakse IAS 37-s, et teatud olukordades avalikustataks tuleviku sndmusi puudutavad peamised eeldused, mis mjutavad eraldiste liike. IFRS 7-s nutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida rakendati iglases vrtuses kajastatavate finantsvarade ja finantskohustiste iglaste vrtuste hindamisel. IAS 16-s nutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida kasutatakse materiaalsete phivarade mberhinnatud objektide iglase vrtuse hindamisel.

123

124

Kapital124A 124B (Majandus)ksus avalikustab teabe, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata (majandus)ksuse kapitali juhtimise eesmrke, poliitikat ja protsesse. Paragrahvi 124A nuete titmiseks avalikustab (majandus)ksus jrgmise teabe: a) kvalitatiivne informatsioon kapitali juhtimise eesmrkidest, poliitikast ja protsessidest, sealhulgas (kuid mitte ksnes): i) ii) iii) b) kirjeldus sellest, mida ta juhib kapitalina; kui (majandus)ksus peab vastama vljastpoolt kehtestatud kapitalinuetele, nende nuete olemus ja viis, kuidas need nuded on rakendatud kapitali juhtimisel; ja kuidas ta tidab oma kapitali juhtimise eesmrke.

kokkuvtlikud kvantitatiivsed andmed selle kohta, mida ta juhib kapitalina. Mned (majandus)ksused peavad mningaid finantskohustisi (nt allutatud vla mned vormid) kapitali osaks. Teised (majandus)ksused ei pea kapitaliks omakapitali mningaid komponente (nt komponendid, mis tekivad rahavoogude riskimaandamisest). kik punktide a ja b muutused vrreldes eelneva perioodiga. kas ta perioodi jooksul vastas vljastpoolt kehtestatud kapitalinuetele, mida ta peab jrgima. juhul kui (majandus)ksus ei vastanud sellistele vljastpoolt kehtestatud kapitalinuetele, sellise mittevastavuse tagajrjed.

c) d) e)

18

ET IAS 1

Nimetatud avalikustatav informatsioonil. 124C

teave

tugineb

juhtkonna

vtmeisikutele

esitataval

(majandus)ksusesisesel

(Majandus)ksus vib kapitali juhtida mitmel erineval viisil ja temalt vidakse nuda vastavust mitmetele erinevatele kapitalinuetele. Niteks vivad segakontserni kuuluda (majandus)ksused, mis tegelevad kindlustus- ja pangandustegevusega ning need (majandus)ksused vivad tegutseda erinevates jurisdiktsioonides. Kui hine kapitalinuete ja kapitali juhtimisviiside avalikustamine ei anna kasulikku informatsiooni vi moonutab finantsaruande kasutaja arusaama (majandus)ksuse kapitaliallikatest, avalikustab (majandus)ksus eraldi informatsiooni iga (majandus)ksusele kehtiva kapitalinude kohta.

Muu avalikustatav teave125 (Majandus)ksus avalikustab lisades: a) dividendide summa, mille kohta on tehtud jaotusettepanek vi mille jaotamine on vlja kuulutatud enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist, aga mida ei ole kajastatud aruandeperioodi vljamaksena omanikele, ja vastav summa aktsia kohta; ja eelisaktsiate kikide mittekajastatud kumulatiivsete dividendide summa.

b) 126

(Majandus)ksus avalikustab jrgmise teabe, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetes: a) b) c) (majandus)ksuse alaline asukoht ja iguslik vorm, asutamiskohajrgne riik ja registreeritud asukoha aadress (vi peamine tegevuskoht, kui see erineb registreeritud asukohast); (majandus)ksuse ritegevuse ja phitegevusvaldkondade kirjeldus; ja emaettevtte ja kogu kontserni le lplikku kontrolli omava emaettevtte nimi.

Justumiskuupev127 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksused rakendavad paragrahvi 96 muudatust 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IAS 19 Hvitised ttajatele muudatusi (aktuaarsed kasumid ja kahjumid, kontserni plaanid ja avalikustatav teave) varasema perioodi suhtes, rakendub selle varasema perioodi suhtes ka kesolev muudatus. (Majandus)ksused rakendavad paragrahvides 124A124C kirjeldatud nudeid 1. jaanuaril 2007 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav.

127A

127B

IAS 1 (muudetud 1997) tagasivtmine128 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 1 Finantsaruannete esitamine, parandatud 1997.

19

ET - IAS 2

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 2 VarudEesmrk1 Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada varude arvestuslik ksitlus. Varude arvestuse phiksimuseks on soetusmaksumuse suurus, milles vara kajastada ja edasi kanda kuni temaga seotud tulude kajastamiseni. Kesolevas standardis antakse juhiseid soetusmaksumuse mramise ning selle edasise kuluna kajastamise kohta, kaasa arvatud vimalikud allahindlused neto realiseerimisvrtuseni. Standardis antakse ka juhiseid soetusmaksumuse arvestusvalemite kohta, mida kasutatakse varude soetusmaksumuse mramiseks.

Rakendusala2 Kesolevat standardit rakendatakse kikide varude suhtes, vlja arvatud: a) b) c) 3 lpetamata toodang, mis tekib ehituslepingute, kaasa arvatud nendega otseselt seotud teeninduslepingute raames (vt IAS 11 Ehituslepingud); finantsinstrumendid (vt IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine ja IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine); ja pllumajandustegevusega seotud bioloogilised varad ja pllumajandustoodang likuse hetkel (vt IAS 41 Pllumajandus).

Kesolevat standardit ei rakendata varude mtmisel, mida omavad: a) pllumajandus- ja metsandussaaduste, likuse jrgselt toodetud pllumajandustoodangu ning mineraalide ja mineraaltoodete tootjad sel mral, mil neid mdetakse neto realiseerimisvrtuses vastavalt nende majandusharude heale tavale. Kui neid varusid mdetakse neto realiseerimisvrtuses, kajastatakse nimetatud vrtuse muutusi muutuse toimumise perioodi kasumaruandes. kauba vahendajad-kauplejad, kes mdavad oma varusid iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused. Kui neid varusid mdetakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused, kajastatakse iglase vrtuse muutusi, millest on maha arvatud mgikulutused, muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

b)

4

Paragrahvi 3 punktis a nimetatud varusid mdetakse teatud tootmisetappides neto realiseerimisvrtuses. See toimub niteks juhul, kui pllumajanduskultuurid on koristatud vi mineraalid kaevandatud ning nende mk on kindlustatud forvard-lepingu vi riikliku garantiiga, vi kui eksisteerib aktiivne turg ning mgi ebannestumise oht ei ole mrkimisvrne. Selliste varude suhtes ei kehti ksnes kesoleva standardi mtmisnuded. Kauba vahendajad-kauplejad on need, kes ostavad vi mvad kaupa teiste nimel vi omal kel. Paragrahvi 3 punktis b nimetatud varud on peamiselt omandatud mgi eesmrgil lhitulevikus ja kasumi saamiseks hinnamuutuste vi vahendajate-kauplejate juurdehindluse mra arvelt. Kui neid varusid mdetakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused, ei kehti nende suhtes ksnes kesoleva standardi mtmisnuded.

5

Misted6 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Varud on varad:

20

ET - IAS 2

a) b) c)

mida hoitakse mgiks tavaprase ritegevuse kigus; mida parajasti toodetakse niisuguse mgi eesmrgil; vi mis esinevad materjalide vi tarvikutena, mida tarbitakse tootmisprotsessis vi teenuste osutamisel.

Neto realiseerimisvrtus on tavaprases ritegevuses kasutatav hinnanguline mgihind, millest on maha arvatud toote lpetamiseks ja mgi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus. 7 Neto realiseerimisvrtus viitab netosummale, mida (majandus)ksus loodab saada varude mgist tavaprase ritegevuse kigus. iglane vrtus peegeldab summat, mille eest samu varusid viks vahetada teadlike, ja huvitatud ostjate ja mjate vahel turul. Esimene on (majandus)ksusespetsiifiline vrtus; teine ei ole. Varude neto realiseerimisvrtus ei pruugi vrduda iglase vrtusega, millest on maha arvatud mgikulutused. Varud hlmavad ostetud ja edasimgiks hoitavaid kaupu, kaasa arvatud niteks jaemja poolt ostetud ja edasimgi eesmrgil hoitav kaup vi edasimgi eesmrgil hoitav maa ja muu kinnisvara. Samuti kuuluvad varude hulka (majandus)ksuse poolt toodetud valmistoodang vi tootmises olev lpetamata toodang ning ka materjalid ja tarvikud, mis ootavad kasutamist tootmisprotsessis. Teenuse osutaja puhul hlmavad varud teenuse kulutusi, nagu kirjeldatakse paragrahvis 19 ja mille puhul (majandus)ksus ei ole veel kajastanud nendega seotud tulu (vt IAS 18 Mgitulu).

8

Varude mtmine9 Varusid mdetakse kas soetusmaksumuses vi neto realiseerimisvrtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam.

Varude soetusmaksumus10 Varude soetusmaksumus sisaldab kiki ostu-, ttlemis- ja muid kulutusi, ilma milleta varud ei oleks olemasolevas asukohas ega tseisundis.

Ostukulutused11 Varude ostukulutuste hulka kuuluvad ostuhind, imporditollimaksud ja muud maksud (vlja arvatud need, mida maksuhaldur (majandus)ksusele hiljem ei tagasta) ning transpordi-, kitlemis- ja muud valmistoodangu, materjalide ja teenuste omandamisega otseselt seotud kulutused. Kaubanduslikud allahindlused, hinnaalandid ja muu sarnane arvatakse ostukulutuste mramisel maha.

Ttlemiskulutused12 Varude ttlemiskulutuste hulka kuuluvad toodanguhikutega otseselt seotud kulud, nagu otsesed tjukulud. Need sisaldavad ka materjali valmistoodanguks muutmisel tekkivaid sstemaatiliselt toodetele jaotatavaid tootmise psivaid ja muutuvaid ldkulusid. Tootmise psivad ldkulud on need toodangu kaudsed kulud, mis olenemata toodangu mahust jvad suhteliselt muutumatuks, niteks tehase hoonete ja seadmete kulum ja hooldus ning tehase juhtimis- ja halduskulud. Tootmise muutuvad ldkulud on need kaudsed toodangu kulud, mis muutuvad otseselt vi peaaegu otseselt koos muutustega toodangu mahus, niteks kaudsed materjalikulud ja kaudsed tjukulud. Tootmise psivate ldkulude jaotamine ttlemiskulutustele phineb tootmisseadmete normaalvimsusel Normaalvimsus on teatud ajaperioodide vi aastaaegade jooksul normaalsetes tingimustes keskmine eeldatavalt toodetav toodang, arvestades plaanilisest hooldusest tekkivat vimsuskadu. Tegelikku tootmisvimsuse taset vib kasutada juhul, kui see on ligilhedane normaalvimsusele. Igale toodanguhikule jaotatud psivate ldkulude maht ei suurene madala tootmistaseme vi tootmisseisakute tttu. Jaotamata ldkulusid kajastatakse kuludena nende tekkimise perioodil. Ebatavaliselt krge tootmismahuga perioodidel vhendatakse igale

13

21

ET - IAS 2

toodanguhikule jaotatud psivate ldkulude mahtu nii, et varusid ei mdeta soetusmaksumusest krgemas maksumuses. Tootmise muutuvad ldkulud jaotatakse igale toodanguhikule tootmisseadmete tegeliku kasutamise alusel. 14 Tootmisprotsessis vidakse toota samaaegselt mitut toodet. See toimub niteks kui he ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitut toodet vi juhul, kui vljundiks on phi- ja krvaltoode. Kui iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi ei ole vimalik tpselt eristada, jaotatakse need toodetele phjendatud ja jrjepideval alusel. Jaotamine vib niteks phineda iga toote suhtelisel mgivrtusel kas tootmisprotsessi etapis, mil tooted muutuvad ksteisest eristatavaks, vi tootmise lppjrgus. Enamik krvaltooteid on oma olemuselt ebaolulised. Sellisel juhul mdetakse neid enamasti neto realiseerimisvrtuses ning see maksumus lahutatakse phitoote soetusmaksumusest. Selle tulemusena ei erine phitoote bilansiline (jk)maksumus oluliselt tema soetusmaksumusest.

Muud kulutused15 Muid kulutusi kajastatakse varude soetusmaksumuse koosseisus ainult sel mral, mil neid tehakse varude olemasolevasse asukohta ja tseisundisse viimisel. Niteks vib olla kohane lisada varude soetusmaksumusele mittetootmislikud ldkulud vi spetsiifilistele klientidele meldud toodete kujundamisega seotud kulutused. Kulutused, mida ei arvata varude soetusmaksumuse hulka ning mida kajastatakse nende tekkeperioodi kuludena, on niteks: a) b) c) d) 17 18 ebatavaliselt suured materjali-, tju- vi muud tootmiskulude kaod; laokulud, vlja arvatud juhul, kui need on vltimatud tootmisprotsessis enne jrgmist tootmisetappi; ldhalduskulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja tseisundisse; ja mgikulutused.

16

IAS 23 Laenukasutuse kulutused mratleb need piiratud asjaolud, mil varude soetusmaksumusse arvatakse ka laenukasutuse kulutused. (Majandus)ksus vib osta varusid tavaprasest pikemate maksethtaegadega. Kui kokkulepe sisaldab sisult finantseerimise komponenti, kajastatakse seda komponenti, niteks tavaprase maksetingimustega ostuhinna ja makstud summa vahet, finantseerimisperioodi jooksul intressikuluna.

Teenuse osutaja varude soetusmaksumus19 Kui teenuse osutajad omavad varusid, mdetakse neid selle tootmiskuludes. Antud kulutused sisaldavad peamiselt tjukulusid ja muid teenuse osutamisega otseselt seotud personalikulusid, kaasa arvatud kulutused juhtivpersonalile ning seotud ldkulud. Mgi- ja ldhalduspersonaliga seotud tjukulusid ja muid kulutusi ei lisata soetusmaksumusele, vaid neid kajastatakse vastava tekkeperioodi kuludena. Teenuse osutaja varude soetusmaksumus ei sisalda kasumimarginaali ega mitteseotud lisakulusid, milliseid teenuse osutajad on sageli hinnakujundusel arvestanud.

Bioloogilistest varadest saadud pllumajandustoodangu soetusmaksumus20 Koosklas IAS 41-ga Pllumajandus mdetakse (majandus)ksuse bioloogilistest varadest saadud pllumajandustoodangu varusid nende esmasel kajastamisel iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikohaga seotud kulud likuse hetkel. Seda loetakse kesoleva standardi mistes varude soetusmaksumuseks antud kuupeval.

Varude soetusmaksumuse mtmise meetodid21 Varude soetusmaksumuse mtmise meetodeid, nagu normkulutuse meetod vi jaehinna meetod, vib kasutada praktilistel kaalutlustel, kui tulemused on ligilhedased soetusmaksumusele. Normkulutuste puhul vetakse

22

ET - IAS 2

arvesse materjali ja tarvikute, tju, efektiivsuse ja tootmisvimsuse kasutamise normtasemed. Neid vaadatakse regulaarselt le ning vajadusel korrigeeritakse vastavalt tegelikele tingimustele. 22 Jaehinna meetodit kasutatakse sageli jaekaubanduses, et mta varusid, mis sisaldavad suurt arvu kiiresti muutuvaid sarnaste marginaalidega objekte, mille suhtes on ebaotstarbekas kasutada teisi soetusmaksumuse mtmise meetodeid. Varude soetusmaksumus mratakse, vhendades varude mgivrtust vastava brutorentaablusmra protsendi vrra. Kasutatav protsent vtab arvesse varud, mis on hinnatud nende esialgsest mgihinnast madalamaks. Tihti rakendatakse iga jaemgi osakonna suhtes keskmist protsenti.

Soetusmaksumuse arvestusvalemid23 Juhul, kui ksikud varude objektid on ksteisest selgelt eristatavad ning konkreetsete projektide raames toodetud ja eraldatud, lhtutakse kaupade ja teenuste soetusmaksumuse kindlaksmramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Iga varuobjekti soetusmaksumuse kindlaksmramisel lhtutakse konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest. See on asjakohane ksitlus mingi kindla projektiga seotud objektide puhul, olenemata sellest, kas need on ostetud vi toodetud. Samas kui objektide hulk on suur ning objektid ei ole ksteisest selgelt eristatavad, on iga objekti soetusmaksumuse kindlaksmramine otstarbetu. Sellisel juhul vib kasutada varudesse allesjvate objektide valikumeetodit, et leida eelnevalt kindlaksmratud mju kasumile vi kahjumile. Varude soetusmaksumus, vlja arvatud paragrahvis 23 kirjeldatud varude puhul, mratakse kindlaks kasutades lihtjrjekorra (FIFO) vi kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvestusvalemit. (Majandus)ksus kasutab kigi samalaadsete ja ksuses sama kasutusega varude suhtes sama soetusmaksumuse arvestusvalemit. Erinevat laadi ja kasutusega varude suhtes vivad erinevad soetusmaksumuse arvestusvalemid olla phjendatud. Niteks (majandus)ksuse hes risegmendis kasutatud varudel vib olla teises risegmendis kasutatud sama tpi varudest erinev kasutus. Samas ei ole varude geograafilise asukoha (vi vastavate maksureeglite) erinevus iseenesest piisav, igustamaks erinevate soetusmaksumuse arvestusvalemite kasutamist. FIFO valemi rakendamisel eeldatakse, et esimeses jrjekorras ostetud vi toodetud varuobjektid makse esimesena, mistttu perioodi lpus jvad varudesse need objektid, mis on ostetud vi toodetud viimasena. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvestusvalemi rakendamisel loetakse iga ksiku objekti soetusmaksumuseks sarnaste objektide perioodi alguse soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud vi toodetud objektide soetusmaksumuse kaalutud keskmist. Keskmist vib arvutada perioodiphiselt vi iga tiendava partii saabumise jrel, sltuvalt (majandus)ksuse tingimustest.

24

25

26

27

Neto realiseerimisvrtus28 Varude soetusmaksumus hinnatakse alla juhul, kui varud on kahjustatud, tielikult vi osaliselt kasutusklbmatud vi kui nende mgihind on langenud. Varude soetusmaksumus hinnatakse alla ka siis, kui toote eeldatavad kulud vara valmistamiseks vi eeldatavad mgikulud on suurenenud. Varude soetusmaksumuselt neto realiseerimisvrtuseni allahindamise praktika on koosklas seisukohaga, et varasid ei tohiks kajastada suuremas vrtuses, kui on nende hinnanguline mgi- vi kasutusvrtus. ldjuhul hinnatakse varud alla neto realiseerimisvrtuseni ksikobjektide kaupa. Siiski vib teatud asjaoludel osutuda otstarbekaks rhmitada sarnaseid vi omavahel seotud objekte. Selline olukord vib esineda he ja sama tootegrupiga seotud varude objektide puhul, millel on sarnane otstarve vi lppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tootegrupi objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, nagu niteks valmistoodang vi kik teatud tegevussegmendi varud. Teenuse osutajad mravad tavaliselt kindlaks kulutused iga teenuse kohta, mille eest vetakse eraldi mgihinda. Seetttu ksitletakse igat sellist teenust eraldiseisva objektina. Neto realiseerimisvrtuse hinnangud phinevad kige usaldusvrsematel tenditel, mis on kttesaadavad hinnangute tegemise ajal varude eeldatava realiseerimisvrtuse kohta. Nendes hinnangutes vetakse arvesse prast perioodi lppu aset leidnud sndmustega otseselt seotud hinna vi kulude kikumisi sel mral, mil need sndmused kinnitavad perioodi lpus ilmnenud olukorda. Neto realiseerimisvrtuse mramisel vetakse arvesse ka varude hoidmise eesmrki. Niteks phineb siduvate mgi- vi teeninduslepingute titmiseks hoitavate varude neto realiseerimisvrtus lepinguhinnal. Kui

29

30

31

23

ET - IAS 2

mgilepingud ei kata hoitavate varude kogust, phineb lejgi neto realiseerimisvrtus ldistel mgihindadel. Eraldised vivad tuleneda laoseisu letavatest siduvatest mgi- vi ostulepingutest. Selliseid eraldisi ksitletakse IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. 32 Varude tootmiseks hoitavaid materjale ja tarvikuid ei hinnata alla juhul, kui neist valmistatavad valmistooted suudetakse eeldatavasti ma soetusmaksumuses vi sellest krgemas vrtuses. Kui aga materjalide hinnalangus viitab sellele, et valmistoodangu soetusmaksumus letab neto realiseerimisvrtuse, hinnatakse materjalid alla nende neto realiseerimisvrtuseni. Sellisel juhul vib materjalide asendusmaksumus olla nende neto realiseerimisvrtuse parimaks olemasolevaks mtmisaluseks. Igal jrgneval perioodil hinnatakse neto realiseerimisvrtust uuesti. Kui asjaolud, mis eelnevalt phjustasid varude soetusmaksumuse allahindamise, ei eksisteeri enam vi kui esineb selgeid tendeid neto realiseerimisvrtuse tusu kohta muutunud majandustingimuste tttu, thistatakse allahindlus (s.o thistamine on piiratud esialgse allahindluse summaga), nii et uus bilansiline (jk)maksumus on kas soetusmaksumus vi korrigeeritud neto realiseerimisvrtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Selline olukord leiab aset niteks siis, kui varuobjekt, mida mgihinna languse tttu kajastatakse neto realiseerimisvrtuses, on jrgneval perioodil endiselt alles ning selle mgihind on vahepeal tusnud.

33

Kuluna kajastamine34 Varude mmisel kajastatakse nende bilansilist (jk)maksumust kuluna samal perioodil, mil kajastatakse nendega seotud tulu. Varude allahindlusi neto realiseerimisvrtusele ning kiki varude kadusid kajastatakse kuluna sel perioodil, mil leiab aset allahindlus vi kadu. Varude neto realiseerimisvrtuse tusust tulenevad thistatud allahindluse summad kajastatakse varude kulu summa vhendamisena perioodil, mil thistamise toimub. Mned varud vib jaotada teistele varakontodele, niteks varud, mida kasutatakse omatoodetud materiaalsete phivarade koostisosadena. Sellisel viisil muu vara hulka arvestatud varud kajastatakse kuluna antud vara kasuliku tea jooksul.

35

Avalikustamine36 Finantsaruannetes avalikustatakse: a) b) c) d) e) f) g) h) 37 varude mtmisel kasutatud arvestusmeetodid, kaasa arvatud kasutatud soetusmaksumuse arvestusvalem; varude bilansilise brutomaksumus ja (majandus)ksuse asjakohaste liigituste bilansiline (jk)maksumus; varude, mida kajastatakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused, bilansiline (jk)maksumus; perioodi jooksul kulusse kantud varude summa; perioodi jooksul kulusse kantud mahakantud varude summa koosklas paragrahviga 34; varasemalt allahinnatud varude allahindluse thistamise summad, mille tttu on perioodi kuludena kajastatud mahakantud varude summat vhendatud koosklas paragrahviga 34; asjaolud vi sndmused, mis on phjustanud varude allahindluse thistamise koosklas paragrahviga 34; ning kohustiste tagatisena panditud varude bilansiline (jk)maksumus.

Informatsioon varude erinevate liikide bilansilise (jk)maksumuse ning nende varade muutuste ulatuse kohta on finantsaruande kasutajatele kasulik. Varud liigitatakse tavaliselt kaupadeks, tootmistarvikuteks, materjalideks, lpetamata toodanguks ja valmistoodanguks. Teenuse osutaja varusid vib kirjeldada kui lpetamata toodangut. Varud, mis on perioodi jooksul kajastatud kuluna, millele sageli viidatakse kui mdud toodangu kulule, koosnevad ndseks mdud varuobjektide soetusmaksumusse eelnevalt llitatud kulutustest ning jaotamata

38

24

ET - IAS 2

tootmise ldkuludest ja ebaharilikult suurtest varude tootmiskuludest. (Majandus)ksuse eriprad vivad tingida ka muude summade kaasaarvamist, nagu niteks turustamiskulud. 39 Mned (majandus)ksused kasutavad teistsugust kasumiaruande vormi, avalikustades aruandeperioodi jooksul kuluna kajastatud varude soetusmaksumuse asemel muid summasid. Kesoleva vormi kohaselt esitab (majandus)ksus kulude analsi, kasutades kulude sisul phinevat liigitust. Sellisel juhul avalikustab (majandus)ksus kuluna kajastatult tooraine ja tarvikute, tjukulude ja muude kulude maksumuse koos perioodil toimunud varude netomuutustega.

Justumiskuupev40 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine41 42 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 2 Varud (muudetud 1993). Kesoleva standardiga asendatakse SIC-1 Jrjepidevus erinevad varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid.

25

ET IAS 7

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 7 Rahavoogude aruandedEesmrkInformatsioon (majandus)ksuse rahavoogude kohta on kasulik, kuna selle alusel saavad finantsaruannete kasutajad hinnata (majandus)ksuse vimet teenida raha ja raha ekvivalente ning (majandus)ksuse vajadust neid rahavooge kasutada. Majanduslike otsuste langetamiseks peavad kasutajad hindama (majandus)ksuse vimet teenida raha ja raha ekvivalente ning nende teenimise ajastust ja kindlust. Kesoleva standardi eesmrk on nuda (majandus)ksuse raha ja raha ekvivalentide ajaloolisi muutusi kajastava informatsiooni esitamist rahavoogude aruande nol, milles aruandeperioodi jooksul tekkinud rahavood liigitatakse phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

Rakendusala1 2 3 (Majandus)ksus koostab kesoleva standardi nuetele vastava rahavoogude aruande ja esitab selle finantsaruannete lahutamatu osana iga perioodi kohta, mille kohta finantsaruanded esitatakse. Kesoleva standardiga asendatakse 1977. aasta juulis kinnitatud IAS 7 Finantsseisundi muutuste aruanne. (Majandus)ksuse finantsaruannete kasutajad on huvitatud sellest, kuidas (majandus)ksus teenib raha ja raha ekvivalente ning neid kasutab. Selline huvi ei sltu (majandus)ksuse tegevuse laadist ega asjaolust, et raha vib, niteks finantsasutuse puhul, ksitleda (majandus)ksuse tootena. (Majandus)ksused vajavad raha phimtteliselt samadel eesmrkidel, olenemata tulutoovate phitegevusalade erinevustest. Raha vajatakse tegutsemiseks, kohustuste titmiseks ning investoritele (majandus)ksusesse tehtud investeeringutelt teenitud tulu vljamaksmiseks. Sellest tulenevalt kohustab kesolev standard kiki (majandus)ksusi esitama rahavoogude aruannet.

Rahavooge ksitlevast informatsioonist saadav kasu4 Kui rahavoogude aruannet kasutatakse koos lejnud finantsaruannetega, annab see informatsiooni, mis vimaldab kasutajatel hinnata muutusi (majandus)ksuse netovaras, kapitalistruktuuris (sh likviidsust ja maksevimet) ning vimet mjutada rahavoogude summasid ja ajastust, et kohaneda muutuvate tingimuste ja vimalustega. Rahavooge ksitlev informatsioon on kasulik (majandus)ksuse raha ja raha ekvivalentide teenimise hindamiseks ning see vimaldab kasutajatel ttada vlja eri (majandus)ksuste tulevaste rahavoogude ndisvrtuse hindamise ja vrdlemise mudelid. Samuti parandab see erinevate (majandus)ksuste phitegevuse tulemuste vrreldavust, kuna sellega krvaldatakse hesugustele tehingutele ja sndmustele rakendatavate erinevate arvestuslike ksitluste kasutamise mju. Rahavoogusid ksitlevat ajaloolist informatsiooni kasutatakse tihti tulevaste rahavoogude summa, ajastuse ja usaldatavuse nitajana. Samuti on see kasulik tulevaste rahavoogude varasemate prognooside paikapidavuse kontrollimisel ning kasumlikkuse, neto rahavoogude ja hinnamuutuste mju omavahelise suhte analsimisel.

5

Misted6 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Raha hlmab sularaha ja nudmiseni hoiuseid.

26

ET IAS 7

Raha ekvivalendid on lhiajalised lilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille vrtuse muutumiste risk on vike. Rahavood on raha ja raha ekvivalentide laekumised ja vljamaksed. Phitegevus hlmab (majandus)ksuse philisi tulutoovaid ja muid tegevusi, mis ei ole investeerimis- ega finantseerimistegevus. Investeerimistegevus on phivara ja muude investeeringute (v.a raha ekvivalentideks liigitatud investeeringud) omandamine ja mk. Finantseerimistegevus on tegevus, mille tulemusena muutub (majandus)ksuse sissemakstud omakapitali ja laenukohustuste suurus ja koosseis.

Raha ja raha ekvivalendid7 Raha ekvivalente hoitakse lhiajaliste rahaliste kohustuste titmiseks, mitte investeerimise vi muul eesmrgil. Investeeringut saab ksitleda raha ekvivalendina, kui seda on lihtne muuta teadaoleva suurusega rahasummaks ja selle vrtuse muutumise risk on vike. Seetttu saab investeeringut tavaliselt ksitleda raha ekvivalendina ainult juhul, kui sellel on lhiajaline lppthtaeg, niteks kuni kolm kuud alates omandamise kuupevast. Omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringuid ei ksitleta raha ekvivalentidena, v.a juhul, kui need on oma olemuselt raha ekvivalendid, niteks eelisaktsiad, mis on omandatud pisut enne lunastusthtpeva ja millel on kindlaksmratud lunastusthtaeg. Pangalaene ksitletakse tavaliselt finantseerimistegevusena. Mnedes riikides moodustavad nudmisel tagasimakstavad arvelduslaenud (majandus)ksuse rahavoogude juhtimise lahutamatu osa. Sellistel juhtudel ksitletakse arvelduslaene raha ja raha ekvivalentide komponendina. Selliseid panganduskorraldusi iseloomustab pangakonto saldo sage kikumine positiivse ja negatiivse jgi vahel. Rahavood ei hlma raha vi raha ekvivalentide komponentide vahelisi liikumisi, kuna knealused komponendid on pigem (majandus)ksuse rahavoogude juhtimise, kui phi-, investeerimis- vi finantseerimistegevuse osa. Rahavoogude juhtimine hlmab kasutamata raha investeerimist raha ekvivalentidesse.

8

9

Rahavoogude aruande esitamine10 11 Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid, liigitades need phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. (Majandus)ksus esitab phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood oma ritegevusele kige asjakohasemal viisil. Tegevusphine liigitamine annab informatsiooni, mis vimaldab kasutajatel hinnata knealuste tegevuste mju (majandus)ksuse finantsseisundile ning selle raha ja raha ekvivalentide summale. Seda informatsiooni vib kasutada ka knealuste tegevuste omavaheliste suhete hindamisel. Mni tehing vib hlmata ka rahavoogusid, mida liigitatakse erinevalt. Niteks kui laenu tagasimakse summa sisaldab nii intressi kui ka laenu phiosa, vib intressi liigitada phitegevuse alla ja laenu phiosa kajastatakse finantseerimistegevuse all.

12

Phitegevus13 Phitegevusest tulenevate rahavoogude summa nitab, kas (majandus)ksus on oma ritegevuses teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, silitada (majandus)ksuse tegevusvime, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid kasutamata (majandus)ksusevliseid finantseerimisallikaid. Phitegevuse ajalooliste rahavoogude teatud komponente ksitlev informatsioon on koos muu informatsiooniga kasulik ka phitegevusest tulenevate tulevaste rahavoogude prognoosimisel. Phitegevuse rahavood tulenevad eelkige (majandus)ksuse peamistest tulutoovatest tegevustest. Seetttu on need ldjuhul rahavood tehingutest ja muudest sndmustest, mis mjutavad puhaskasumit vi -kahjumit. Phitegevuse rahavood on niteks:

14

27

ET IAS 7

a) b) c) d) e) f) g)

rahalaekumised kaupade mgist ja teenuste osutamisest; litsentsi-, teenus- ja komisjonitasude ning muu tulu rahalaekumised; rahamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest; rahamaksed ttajatele ja ttajate eest; kindlustusandja rahalaekumised ja -maksed seoses kindlustuspreemiate, nuete, aastamaksete ja muude kindlustushvitistega; tulumaksuga seotud rahamaksed vi -tagastused, v.a juhul, kui neid on vimalik konkreetselt seostada investeerimis- vi finantseerimistegevusega; ja rahalaekumised vi -maksed, mis on seotud kauplemiseesmrgil hoitavate lepingutega.

Mne tehinguga, niteks phivahendi mgiga, vib kaasneda kasum vi kahjum, mis vetakse arvesse puhaskasumi vi -kahjumi kindlaksmramisel. Siiski liigitatakse selliste tehingutega seotud rahavood investeerimistegevuse rahavoogudeks. 15 (Majandus)ksus vib omada vrtpabereid ja laene kauplemiseesmrgil, mis sel juhul sarnanevad spetsiaalselt edasimgiks omandatud varudega. Seetttu liigitatakse kaubeldavate vrtpaberite ostu ja mgiga seotud rahavood phitegevuse alla. Samuti liigitatakse phitegevuse alla finantsasutuste poolt tehtud ettemaksed ja antud laenud, sest need on seotud knealuste (majandus)ksuste