Viljandi Kesklinna Koolisõppis 2012/2013 õa-l

669 õpilast,

27 klassikomplekti,

54 õpetajat,

13 koolitöötajat

ajalugu ajalugu 32

Ma ei tea meie koolist palju, agausun, et need seinad siin räägivadlugusid, mida keegi ei tea.

Siin koolis on käinud väga paljuõpilasi. Iga sein mäletab kõikineid, igal seinal on oma lemmik-õpilane või vilistlane. Isegi, kui saei saa selle kooli vilistlaseks, mä-letavad need seinad sind.

Neid seinu võib olla mitu kordaremonditud, aga meid, õpilasi, eiunusta nad iial.

Need seinad teavad palju sala-dusi, aga neid saladusi meile eiräägita. Terve koolimaja jääbmeid mäletama. Jääb isegi mäle-tama neid, kes on pahad, neid,kes lõhuvad seinu. Võib-olla nadtahavad jätta endast jälje siiakoolimajja.

Öösiti toimub siin aga midagimuud: seinad räägivad omava-hel, mida on nähtud, mida kuul-dud…

Aga nad ei avalda saladusi. Pal-jud lapsed võivad rääkida neilelugusid, seinad kuulavad, jätavadmeelde ja mõtlevad, kui raskevõib mõnel lapsel olla.

Nemad ei saa aga midagi teha,kuna nad on seinad, mis iial ei saarääkida nagu inimene. Nad saa-vad ainult hoida saladusi.

Marginaali kirjutas Karmel Ritson2010. aastal, kui ta õppis 6. klassis.Tänavu lõpetab ta 9. klassi.

Saladusi hoidvadseinad Meie koolimajas, Viljandimaa vani-

mas gümnaasiumihoones, on antudharidust 135 aastat. Maja on ehitatud1877 baltisaksa kultuuriruumi vaja-dustest lähtuvalt saksa poistele,nende hulgas oli ka mõni haridus-januline eestlane. Gümnaasiumi-hariduse algläte on Gustav Max

Schmidti kool1844. aastal loodud ,mis 1875. aastal läks Liivimaa rüütel-konna valdusesse ja tööd alustasLiivimaa Maagümnaasium, 1877. ajuba praeguses hoones. Regulaarneõppetöö kestis 1892. aastani, milkeelati rahvuskeelne gümnaasium(ka saksakeelne). Vahepeal oli hoonemõnda aega tühi, 1906. a oli siinreaalkooli progümnaasium.

1917. aastal avati eestikeelne poeg-laste gümnaasium. Siit eesti gümnaa-siumist läksid poisid Vabadussõtta,lahinguväljale jätsid oma elu GeorgKütt, Viktor Anderson, Martin Aidasja Aleksander Kaigas. Nende nimedon marmortahvlil kooli aulas. Õppi-mine koolis oli tasuline – õppemaksaastas 2600 marka. Kooli juhatajaksoli Theodor Koik, 1920–1940 saitemast pedagoogina suurnimi. 1934alustas kooli ruumides tegevust kaViljandimaa Kaubanduskool.

1941. a kevadel oli kool saanud ni-meks . 1944. aViljandi II Keskkool

septembris süütasid sakslased ennelinnast lahkumist Uueveski 1 kooli-maja.

Sõjajärgses koolis oli rohkesti me-daliga lõpetanuid. 1952. a muudetikool segakooliks ja 1962 viidi kesk-kooliõpilased ja osa õpetajaid Viljan-di I Keskkooli, mis sai linna ainsakskeskkooliklassidega kooliks.

1962–1976 töötas kool kahes vahe-tuses põhikoolina, kus õppis 927

õpilast 51 õpetajaga. 1972. alustasReet Sinimaa kooli kirjanduslikualmanahhi väljaandmist ja 1973.aastal lõi ta kooliteatri. Sai algusekodulooteemaliste uurimistöödetraditsioon Tiiu Luige algatusel.

1976. a alustati õppetööd J. Köleri

nimelise Viljandi 4. Keskkoolina,viidi sisse polütehnilise tööõpetuseerialad. Direktor Asta Moora algatu-sel loodi ajaloo eriklassid. 1979. aavati kunstiõpetuse eriklassid. Hel-dur Valgmäe õpetas algklassiõpilas-tele malemängu. 1988 hakkas ilmu-ma Irene Artma juhtimisel kooli aja-leht Oma Sõna. Tiiu Luige eestveda-misel rajati koolimuuseum.

1995. aastast kandis kool jälle vana,Viljandi Maagümnaasiumi nime.Selle nime all kestis kool 17 aastat,mil gümnaasiumiklassid 2012. aasta1. juulil lahutati põhikoolist.

Järjepidevat keskharidust anti siin1976. aastast alates, see on ühtekokku36 aastat. VMG oli igati tasemelväikelinna kool. Põhikooli lõpueksa-mite tulemused olid enamasti kõrge-mad vabariigi keskmisest.

Gümnaasiumi riigieksami tulemu-sed olid üldjoontes alati vabariigikeskmisel või sellest kõrgemal tase-mel.

VMG oli ka olümpiaadide kool.Vabariigi tipptasemel on olnud eestikeele ja kirjanduse olümpiaadide

tulemused, õpetajad Aili Kiin, AlliLunter ja Irene Artma.

Silmapaistvaid tulemusi Betti Al-veri konkurssidel saavutas kõigilaegadel kooli vaimsust kõrgel hoid-nud Aili Kiin, üleriigilises Meedia-mullis tegi seda Irene Artma.

Matemaatikas olime kindlalt reaal-kallakuga Jakobsoni kooli kõrvalteine. Toomas Rähni õpilaste riigi-eksamitulemuste keskmine on olnudca 20 punkti riigi keskmisest kõrgem.

Aastast 2001 asutati kunstiklassidebaasil VMG Kunstistuudio ja neliaastat hiljem selle alusel ja õpetajaEne Runingu kooli ettevalmistavategevuse tulemusena Viljandi Kuns-tikool. Silmapaistvaid vabariigi tase-mel uurimistöid kunstiõpetuses onjuhendanud Ene Runing, ajaloosRiina Kangro ja Liivi Vislapuu.

Koolis on töötanud ka heataseme-lised mudilas-, laste- ja poistekoorning neidude ja noortekoor. MallePisarevi ja Pille Kähriku juhenda-misel on koorid osa võtnud kõigistlaulu- ja tantsupidudest. Aastaküm-neid on neil osalenud ka meie koolirahvatantsijad Maie Tammemäeeestvedamisel. 2010 alustati üleriigi-lise heategevusliku koolibändidekonkursi BÄM korraldamisega.

Kehalises kasvatuses on eriti hästisilma paistnud vabariiklikel spordi-võistlustel algklassi õpilased juhen-daja Raina Luhakooderi ettevõtmi-sel.

Koolis hoogustus VMG perioodilõppeotstarbeliste toimetiste ja trü-

kiste väljaandmine. VMG õpetajaiston olnud õppevara trükiste autoridRiina Kangro, Liivi Vislapuu, PilleKährik, Kristy Leinus, Ene Runing,Marika Malmsten, Meelis Reinart,Viivika Ojalill, Maret Lina, ViivuArnim, Malle Pisarev ja Reet Sinimaakoos Reet Lubiga. Margit Kirss onkoostanud inglise keele elektroo-nilised materjalid EIS-es. Üleriigilisteõpikute autoriteks said Aili Kiin,Irene Artma, Toomas Rähn, HeikiRaudla, Alli Lunter.

Viimasel VMG aastal (2011/12) olikoolis -820 õpilast ja õpetas 71 õpetajat, VMG-s töötas 11 magistrikraa-diga õpetajat, 6 õpetaja-metoodikut ja17 vanemõpetajat, nende hulgas 7täiskasvanute koolitajat ja 6 riigieksa-mi hindajat.

Pärast kooliruumide põhjalikkukapitaalremonti 2008–2010 sai kogukool parema ruumilahenduse, kasu-tusele võeti kolmas korrus, kool saiuue mööbli ja sisustuse. Selle perioo-di põhiraskus lasus kauaaegse ja töö-ka majandusjuhataja Eri Pisareviõlul. Nendel aastatel arenes kooljõudsalt ka nn Tiigrihüppe raames,kool sai nõuetekohase arvutiklassi,igasse klassi ja ametiruumi jõudisarvuti.

Koolidirektoriks on olnud alates1978. aastast Aavo Soopa.

Viljandi Maagümnaasiumi lipulangetasid 21. juunil 2012 kell 17.45kooli 72. lennu lõpetajad. 1. juulist2012 kannab kool Viljandi KesklinnaKooli nime.

Kooli kujunemislugunimedes ja numbritesViljandi Kesklinna Koolile on tema tänase näoandnud 135 aastat, sajad õpetajad ja tuhanded õpilased

Alli Lunter,

emakeeleõpetaja

9.b klass viimase koolikella päeval oma esimese õpetaja Gea Gutmanni tunnis.

Viljandi Kesklinna Koolistöötavad vilistlased:

Gea Gutmann, Liivi Ilves,Kätlin Loit, Triin Mets,Kaina Mälgand, Mai Naarits,Kalle Pullmann, Liina Rajaste,Mait Sinimaa, Merle Tekko,Meeri Tuul

Oma Sõna peatoimetaja

Viimasel VMG koolisügisel2011. aastal 10. klassisõppinud noorte luuletused

Kool on koht,kus lõpetatakse lapsepõlvja astutakse uusi samme.Kool on koht,mis hoiab meid iseenda eest.Kool, olles muudkikui vana maja,jääb hinge ja südamesse.Kool on koht,kust astume eluteele,et püüelda kaugemale,kui sõrmed ulatuvad.Kool on koht,kus algab kõik,ja koht,kus lõpeb kõik,et alustada algusest taas.

Karmen Põder

Kool toob meile teadmised,läbib meie mõtteid ja elukogemusi,tirib meid edasimööda hariduse mägiteed.Kus oleks me ilma koolita?Kas mõtleks me samamoodining käiks samu radu,näeks maailmas veel teravaidvärve?Või oleks kõik teisiti?Kas viitsiks me midagi tehavõi saaks laiskuse deemon meistvõitu,mataks maha kõik keerukadmõttedja hülgaks kõik lennukad plaanid?Siis näeks me maailmast vaidkoduõueja lepiks pimedusega oma silmis.

Taivo Tobreluts

koolielu koolisport4 5

Kui 1978. aastal astusid meie majakivitrepist üles noore direktorina,mis olukord siit majast vastuvaatas?

Ega ma ei kujutanud küll ette koguseda tööpõldu, mis siin avanes. Olivaja leida inimesi, mõttekaaslasi,kellega koos olukorda parandada.

Suur probleem oli keskküte, misasus keldris, kuhu tuli süsi alla küh-veldada ja tuhk välja tassida. Kütjateloli enamasti viinaviga küljes. Koolispolnud võimlat ja majas polnud am-mu tehtud kapitaalremonti.

Nii kauaaegse direktori käest võiksküsida, kas Sul on olnud ka häid„halle kardinale“, kelle nõu oledkalliks pidanud?

Eks mõttekaaslasi on olnud alati, niioma koolis kui ka koolijuhtide hul-gas. Mul on olnud häid ülemusi, agaka teekaaslasi, kes on mind palju mõ-jutanud. Kindlasti tahaksin siin ni-metada Valdur Lullat, Eduard Tru-lli, Evald Laprikut, Vello Unti ja teisi.

Kuidas suhtud põhimõttesse, ethariduspõllul saadakse meistriksja haridusjuhiks, läbides kõiki pe-

Juba 35 aastat direktoriametit

dagoogilise töö etappe? Kas kõrge-ma haridusinstantsi töötajal peaksolema seljataga praktiline töö-kogemus koolis?

Hea oleks, kui tal oleks töökogemuskoolis. See aitab suurendada autori-teeti õpetajate hulgas. Samuti usal-dust muutuste ja keerukate aegadegatoimetulekuks. Loomulikult näevadõpetaja ja minister haridusprotsessiväga erinevatelt tasanditelt.

Mäletan, et 80-ndatel oli koolide-vaheline sotsialistlik võistlus, kusKöleri kool oli ikka viimaste hulgas,kuid lapsevanemate ja üldsuse sil-mis mitte. Kas olime siis nii halbkool või ei osanud me seda mängumängida?

Direktor Aavo Soopat küsitles kauaaegne emakeeleõpetaja Alli Lunter

Neiud said näidata oma loovust,koostöö- ja tantsuoskusi.

Poiste võistlusaladeks olid seinaääres istumine, sõudespinning,klotsijooks, löögimasin, kätekõver-dused ja täpsuslöögid saalihokis.

Iga klass pani välja võistkonna javalis igale alale sobivaima esindaja.Hiljem arvutati punktid kokku jakuulutati välja esikolmik.

Autasustati ka individuaalaladevõitjaid. Tüdrukute tantsukavasidhindas kolmeliikmeline žürii – SirliMändma, ning õpetajad Virve Nee-rot ja Mait Sinimaa. Tantsud olidväga head ja konkurents suur, kuidžüriiliikmed jõudsid siiski ühiseleotsusele.

Poiste jõuharjutusi hinnati eraldikahes vanuserühmas. 6.–7. klassidestolid pingerivi järgmine: I koht – 7.b,järgnesid 7.a ja 7.c, 8.–9. klassideparemik oli järgmine: 8.a, 9.b ja 8.b.

Hoogne Stamina 2013

Kõige omanäolisem tantsukava 8.a

Kõige kaasahaaravam tants 7.a

Kõige tehnilisem kava 9.a

Parima ´uga kava 9.bfeeling

Parimad tantsus:

Kolmandat korda peetudspordivõistlus panitüdrukud tantsima japoisid rammu katsuma.

‘'Stamina kui koolisisese sportli-

ku päeva idee andis kehalise kas-

vatuse õpetaja Jaak Luhakooder.

Ta oli juba eelmiste presiden-

tidega sündmuse korraldami-

seks läbirääkimisi pidanud, kuid

varem ei olnud see põnev idee

mingil põhjusel õnnestunud. Se-

da kuuldes tekkis mul "sportlik

hasart", kas saame uue õpilas-

esindusega sellega hakkama või

mitte.Kehalise kasvatuse õpetajad te-

gutsesid sisulise poolega: au-

hinnad, võistlusalad, õpilaste

ettevalmistus.Sündmuse korraldamine näi-

tas õpetajate ja õpilaste suure-

pärast koostöövõimet ja sobis

ideaalselt teiste koolisündmus-

te vahele, muutes koolielu põne-

vamaks ja mitmekesisemaks.Väga hea meel on näha, et Sta-

mina on suutnud olla järjepidev

ja tervist edendavast üritusest on

saamas traditsioon.''

Õpilasesinduse eelminepresident ToomasKoitmäe:

8.a klassi tantsukavasse oli haaratud terve klass.

Aavo Soopa ja koolilipud läbi aegade.

6.b klassi plastilised neiud tantsimas.

Žürii teeb tööd direktori valvsa pilgu all.

Angelika Tõnissoo,

9.b klass

Ega me alguses ehk ei võtnud sedaväga tõsiselt. Tegelikult oli seal paljuka majanduslikke põhjusi, nagu kabi-netisüsteem, siis töö šeffidega, õpe-tajate kvalifikatsioon, selles olimestardis lihtsalt natuke magama jää-nud. Aegapidi kosusime.

Kutsusid mind õppealajuhatajaks1980. aastal. Pidasin vastu 1991.aastani. See oli uuesti sündinudkeskkooli raskeim aeg. Koolis oliüle tuhande õpilase. Nüüd pensio-närina tagasi vaadates võin öelda,et kõikides nendes pööristes, mison koolist üle käinud, oled Sinaüks hea südamega mees olnud.Sinuga on saanud alati rääkida jaSind ka vajadusel ära rääkida.

Tähtis on olla paindlik. Siis on või-malik ka järele anda, kui ise oled äkkiekslikul seisukohal. See on mindaidanud igal ajal. Olen püüdnudmõista, miks inimesed nii teevad võiei tee. Pole ka teadvalt tahtnud ini-mestele teha halba, sellest ei ole kasukellelegi. Ei saa muidugi loota, etkõik sinust ainult head arvavad. Meei ole keegi ideaalsed. Mõned okkadon ikka hinge jäänud.

19. aprillil toimus meie kooli väikestemajas juba neljandat korda kooli-bändide heategevuslik konkurssBÄM, mis oli juba teist korda üle-riigiline. Osalejaid oli Viljandi Kesk-linna Koolist, Viljandi, Suure-Jaani jaVärska Gümnaasiumidest ning Rak-vere Reaalgümnaasiumist, RaplaVesiroosi Gümnaasiumist ja PärnuÜlejõe Gümnaasiumist. Kogu BÄMitulu läks Viljandimaa liikumispuue-tega noorte õppimise toetamiseks.

Meie koolist astus lavale kaks bän-di: @Miller's (koosseisuga Eleryn Tiit,

Väikeste majas rokiti taas BÄMilEva-Maria Komissarov,

9.a klassLaura Tiit, Kristjan Luik, Kalev Välk,Tobias Tammearu, Arlet Tiigi) jaStramp (koosseisuga Artur Leppik,Aaro Abolkaln, Mark Drõgin, OskarIlves, Gregor Rehand).

Kuigi Grand Prix läks RakvereReaalgümnaasiumi bändile Tuli, jäidViljandisse järgmised auhinnad:

Stiilseim bänd – LokomotiivViljandi Gümnaasium

Tulevikulootus – @Miller'sViljandi Kesklinna Kool

Publiku lemmik – @Miller'sViljandi Kesklinna Kool

Parim basskitarrist – Toomas KoitmäeViljandi Gümnaasium

Parim eriinstrumentalist –Tobias TammearuViljandi Kesklinna Kool

Trummari eripreemia – Kalev Välk jrViljandi Kesklinna Kool

Parim vokaal – Eleryn TiitViljandi Gümnaasium

Konkursile järgnenud tantsuõhtulastusid külalisesinejatena üles Nionja vonKuusk.

Ürituse nimi BÄM tuletati neli aas-tat tagasi sõnadest „bändide päevmaagümnaasiumis“ ning selle alga-tajad olid toonased gümnasistid Eva-Lotta Vunder ja Toomas Koitmäe.

Meie kooli 2.–5. klassi õpilastestkoosnev võistkond saavutas võistlus-

sarjas „Tähelepanu, start!” esikoha niimaakonnas kui ka vabariigis. Õpilasi

treenis õpetaja Raina Luhakooder.Poolfinaalist ja finaalist tehti ka teleüle-

kanne, fotol VKLK tublid sportlasedkoos telereporteriga.

Jälle meie võit!

9 pikka kooliaastat on andnud mullepalju sõpru, tarkust, teinud minustkoolilõpetaja. Olen õnnelik, et lõpe-tan just Viljandi Kesklinna Kooli. Tu-lin siia kooli tegelikult alles 5. klassilõpus, kuid hoolimata sellest on seekool mu südame võitnud.

Katariina Kalda

Hariduse, sõbrad, kogemusi, mäles-tusi, elutarkust, iseloomu, huvid jaõnnetunde. Natuke kurbust, stressija muret ikka ka.

Katariina Kuum

Mulle on andnud palju toredaid sõp-ru ja tuttavaid. Lõbusaid ja naljakaidmälestusi. Hetki tundidest. Kuhjagatarkust. Valusaid kogemusi.

Eleriin Lohu

lõpetajad6 7

Mulle meenub selle aasta 1. septem-ber, kui sain kõndida kahe imearmsalapse kõrval kooliparki – üks oli väi-ke poiss ja teine tüdruk. Minu unistusoli juba teisest klassist peale, et saankord jalutada uhkusega väikeste las-te kõrval vanima õpilasena aktusele.

Anne-Liis

Meeles on, kui 8. klassis hakkas kee-mia tund ning esimest korda saimetuttavaks õpetaja Linda Mikkoriganing sellega, kuidas ta hääldas S-isusistades: "Lahussse kogussse." Seeoli ikka väga naljakas!

Jette Leen

Oli tervisepäev ja pidime paralleeli-dega koos matkama ümber Viljandijärve. Minu matk oli Kõrgemäest allaja haiglasse, kuna klassivenna abigaja segastel asjaoludel kukkusin peagaäärekivihunnikusse. Sealt sain enda-le eluks ajaks otsaette armi.

Rihard

Millised õpetajad on Sulle olulisedolnud? Mida nad on õpetanud?

Pildikesi koolielust üheksandike silme läbiMeeldejäävaim on , kes aitasIrene Artma

mul leida oma tõelisi oskusi. Külliki Asu

on lihtsalt ülilahe, hästi tegus, omapärane.Esta Kivisild on lahedate naljade ja ideo-loogiatega õpetaja. on parimMerle Sukk

mateõps. on kõige naljakama-Toivo Luik

te ja omapärasemate naljadega, temalt sainpalju huvitavaid fakte teada. onEster Sims

hea jutustaja, ta teeb raskeid asju selgeks.Elisabeth

Riina Kangro, kes on oma tarkuse ja rõõ-muga suutnud midagi ajaloost meile pähepanna.

Elis

Piret Sadam, sest ta õpetas inglise keele niihästi mulle selgeks. on olnudKülliki Asu

väga-väga hea klassijuhataja.Kristiina

Merle Sukk on õpetanud palju tarkusi, onmulle selle aine väga selgeks teinud. Klas-sijuhataja on mind pannud endasseRaina

rohkem uskuma, olen saanud temalt toe-tust ja rohkem julgust. Kerli

Innar Allvee oli meie algklassiõpetaja jaõpetas meid kõige enam. Siiani on meeles,

kuidas täpselt tunni alguses seisma peab– käed kõrval, keskmine sõrm püksteküljeõmbluse peal, kõht sees, rind ees jaõlad taga. Rihard

Algklassides oli õpetaja mulle vägaGea

oluline, sest tema oli see, kes õpetas meidviisakateks. Peale teda tuli , kesKaina

kuulas alati ära mu mure ja aitas leidalahenduse.

Anne-Liis

Õpetaja on õpetanud, etTatjana Anniko

asjad tuleb õigeks ajaks ära teha. Enid

Härm alati aitab ja minu arvates õpetab tasuurepäraselt inglise keelt.

Jane

Rita Smitt Alli Lunterja on õpetanudelutarkusi, aidanud ja andnud nõu.

Hendrik

Toivo Luik, kuna ta on õpetaja, kelle suh-tes on mul aastate jooksul kõige rohkemerinevaid hoiakuid olnud. Esimestel aas-tatel ei kuulunud ta just mu lemmik-õpetajate listi, aga nüüd olen veendunud,et temast paremat matemaatikaõpetajatei eksisteeri. Angelika

Vastavad tänavused lõpetajad

Mida andsidSulle üheksakooliaastat?

Parim kogemus on see, kui me üheltalvel 6. või 7. klassis mängisimepoistega lumesõda. Me ei tohtinudtegelikult õues olla. Direktor tuli kee-lama ning kogemata sai ta kellegi pal-liga pihta, mille peale kogu seltskondjooksu pani. See oli esimene kord, kuima tundidest põhjuseta puudusin.

Hendrik

Keemias oli töö. Ma ei osanud ningtegin spikri. Kahjuks jäin Linda Mik-korile vahele. Õudust täis tunne oliminu sees ja ma tahtsin, et see olu-kord kiiremini laheneks, aga see ve-nis ja venis... Lugu lõppes sellega, etsain ühe. Parandasin selle ilusakskolmeks.

Suve tulekul istusime sageli kivi-müüri peal ja jäime tundidesse hil-jaks. Kord sain matemaatikasse "H"tähe (=hilines) ja arvasin, et see tähen-dab "HEA!" Mõtlesin, et olin tunnistubli olnud.

Eleriin

Eriti on meelde jäänud see, kui maesmakordselt kooli tulin. Kartsin niiväga. Kogunesime klassi ja siis tulid12. klassi õpilased.

Minu juurde tuli üks poiss, kes tõikommikarbi ja küsis, kas ma kardan.Noogutasin, kuid poiss ütles, et eiole vaja midagi karta, võttis mu kaa-sa ning hakkasime minema.

Siiani mõtlen, kes see poiss küll oli.Tahaks ta nime teada ning talleöelda, et tema viis mind 1. sep-tembril aktusele ja julgustas mind.

Grete

Mäletan oma esimest koolipäeva.Olin elevil, sest olin tahtnud vägakooli minna. Emaga oma klassi jõu-des nägin ilusat õpetajat, kellest saimeie klassijuhataja Jane.

Oma uusi klassikaaslasi nähes olihea meel, et meil nii palju tüdrukuidon. Saime kätte aabitsad, mis kõigilemeeldisid, sest seal olid ju loomad.Aktusele minnes olin segaduses, sest

nägin, et suured õpilased pidid meidkäe kõrval alla viima. Hakkasin nut-ma, ema oli kadunud, aga õnnekstuli õpetaja, kes mind rahustas ja emaüles otsis.

Kerli

Mulle meeldis väga see, kui tegimeinglise keele tunnis näidendeid jahiljem esinesime. Kahjuks läks lavalolles pool teksti närveerimise tõttumeelest ära ja ma mõtlesin ise lauseidvälja. See oli 6. klassis.

Patricia

Üks mälestus viiendast klassist olisee, kuidas ma vedasin iga päev omamängulooma kooli kaasa, kelleleparima sõbrannaga Totu nimekspanime.

Hiljem tuli sellest suur pahandus,sest õpetajale ei meeldinud, kuidasme kogu aeg temaga tunni ajal tege-lesime.

Maria

Õpetaja Innar Allvee oma suureks kasvanud õpilastega üheksandate klasside viimasel koolipäeval.

9.a klassi ülemeelikud noored lustivad pärast aktust linnapargis.

neljarealise tänava tuli sõitvate auto-de vahel laveerides bussi suunasnoormees, mõlemas käes kaks suurtkotti. Autod pidurdasid, meie jälgi-sime hinge kinni pidades, kuidas seelõpeb. Õnneks hästi…

Poiss ise seletas pärast: „Ma tead-sin, et Pariisis on viisakad autojuhidning ega nad jalakäijale otsa sõida.Mul oli ju kiire, sest nägin kaugelt, etkõik on juba bussi juures.“

Brežnevi matuste ajal pidi ükskuuendik planeedist leinama. Koolispidi olema ööpäevane valve. Meie,naisõpetajad, palusime direktsioo-nilt, et öösel peaks ikka mehed valvesolema (tol ajal ei teatud feminismistsuurt midagi). Ööl enne matuseidjäid koolimajja valvama (ma ei teaküll, keda või mida) kehalise kasva-tuse õpetaja Raimond Ranna, eestikeele õpetaja Hillar Ott ja matemaa-tika boss Jaan Meos.

Jõudsin hommikul esimesena koo-limajja ja kui ukse avasin, kostis valipillimäng ja laul „Veel saja aasta pä-rast kordub sama kevade“ üle tervekoolimaja. Õpetajate tuppa sise-nedes nägin laulmas ja mängimasjärgmist ansamblit: Ott akordioniga,Ranna põrutas harjavart vastu põ-randat ja Meos kõlistas lusikaga vas-tu tühje pudeleid. Esimene lausemulle oli: „Sombri, kas sa tulidmatustele?“

Tiina Sombri

Orika silla alt ei mahtunud paadidläbi. Prahti ja puid, mida matkajuhtkord saagis, raius ja koristas, oli veeskuni Raudna sillani.

Karukose kärestiku ja vesiveskitammide läbimisel lamasin hingekinni pidades paadi põhjas, sest nii eiseganud ma oma kaaslast. Peatustespakkusid jõeäärsed elanikud meilehapendatud kasemahla ja Tuhkjatalu peremees isegi mett. Meeldivaüllatuse valmistasid meile kehalisekasvatuse õpetaja Raimond Ranna jaemakeeleõpetaja Hillar Ott, kes sõit-sid Viljandist taksoga peatuspaika-desse meile meelehead tooma!

Püüdsin oma olemasolu ööbimis-paikades õigustada: tegin süüa jakoristasin laagriplatsi.

Viira koolimajani Navesti jõel jõud-sime kolmanda päeva õhtuks. Järg-misel varahommikul panid mehedpaadid järele tulnud veoautole ningnaised pakiti sõiduautosse. Olin ikkahulljulge ullike!

Mõelda oma kaaslastele, kellestpooled on igavikuteel, on valus,samas soe ja armas.

Reet Sinimaa

Kui sõitsime klassiga Pariisi, siis üksnoormees ütles mulle, et vanaemapalus tuua odavat veini, kuna Prant-susmaal olevat head veinid. Enneärasõitu peatus buss Pariisi kesk-linnas neljarealise tänava ääres. Antikaks tundi aega ostlemiseks. Kõikolid kahe tunni pärast tagasi bussijuures, aga Vellot, kes pidi vanaema-le veini ostma, polnud. Järsku hüüdiskeegi: „Vaadake!“ Oh õudust! Üle

mälestused mälestused8 9

Mõtlen OMA VANALE KOOLILE,kus kokk, koolitädid ja õpetajadmoodustasid ühise pere: koos töötati,koos pidutseti. Milline elujõud pul-bitses, eriti vanemates kolleegides!Ühised perepeod, talgu- ja täht-päevad, kadri- ja mardisantidekskäimine, õpetajate ballid, väljasõidudkontsertidele ja teatrietendustele(isegi Moskvasse!), ekskursioonid,talvised suusapäevad Otepääl, suvi-sed paadi- ja süstamatkad… Kõik seeliitis kollektiivi.

Meenub 1971. aasta 18. juuni vara-hommik Viljandi järve paadisada-mas. Matka Viljandist Pärnu suunasalustas meie kooli 4 paatkonda 7sõitjaga vanadel puu- ja vineerpaati-del.Matka esisõitjaks oli noor ja sportlikmatemaatikaõpetaja Toivo Luik.Teises paadis olid emakeeleõpetajaSiivia Priks ja õppealajuhataja Too-mas Aaskivi. Minust pidi saamakaaslane meie kooli tarkpeale – poistetööõpetuse õpetaja Endel Landile.Kujutage nüüd ette järgmist: noorukeebakindel emakeeleõpetaja, kedatoosama paadijuht oli varem mitmelmoel oma eruditsiooniga üllatanud jakelle teadmisi kompinud, ronimaskäte ja jalgade värisedes paati...

Sõnatult asusin kummipatja täispuhuma, et seda siis jala külge siduda(päästeveste meil ei olnud). Sõnatuoli ka paadijuht, kes midagi taolist eioodanud, ja põrutas siis: "Seo siispadi juba kaela, et pea vee pealpüsiks, mitte p....!" Pidin tunnistama,et ma ei oska ujuda, ka sõudnud olinvaid mõned korrad. Kui ta aga avas-tas, et ma pusin veel millegi kallal(panin südamerohud käepärast), kä-ratas ta: "Marss koju!”

Minu meeleheitest heldinuna kut-sus mind oma paati ajalooõpetajaLinda Reinok, kes oma senise kaas-lase Asta Moora (koolidirektori) mi-nu asemele saatis. Matk paatidel pol-nud kerge: kolm päeva ja ööd! Paatetuli ka maad mööda vedada, juba

Päris noore õpetajana olin üllatunud,kuidas koolimaja teisel korrusel elavtädi Miili lõpetas talle omase nõud-liku tooniga klassiõhtuid ja pidusid,et maja saaks õigel ajal suletud. Kordläksime õpilastega talle kui majavaimule teatama, et nüüd on ruumidkorras, üritus lõppenud. Miili ütlesselle peale, et kui teda nii kutsume,siis ei tea me selle maja vaimustmidagi. Järgnes pikk jutt DaamistLillas, kes pidavat vahetevahel majasvaikselt liikuma ja aulas klaveritmängima. Tädi Miili mainis, et justraskel ajal, kui mõned tegelasedraamatuid raiusid, ilmus taas majjaDaam Lillas.

Uurisime, kas Miili ei karda vai-muga kohtumist. Tema viis aga jutuhoopis sellele, kuidas pidi kultuuri-huvi ja kooli tuleviku nimel väärt-kirjandust kooliraamatukogust omatuppa voodi alla peitu vedama, et seeõigel ajal koolile tagasi anda. Ta oliõnnelik, et oli seda teha saanud ja käs-kis meil raamatuid laenutades neisterilisi templeid otsida. See jutuaja-mine jättis hinge mingi seletamatutunde. Paar õpilast uuris minultkõhedusega, kas oli tõesti olnud aeg,mil kirjandusteoseid raiuti.

Jutud Lillast Daamist olid mul ehkununenud, kui punt oma kirjandus-huvilisi tüdrukuid poleks rahvaluu-lekursuse ja kummituste uurimisekäigus teemat uuesti puudutanud.Järgnes nende läbimõeldud plaan,kuidas Lilla Daamiga kohtumiseksmajja ööbima jääda. Mind sellessepolnud pühendatud, kuid järgmiselpäeval kuulsin koolis nende öistest

Mõtelda ja meenutada on mõnus...

Kas tulid matusele?

Marss koju!

Pariisist vanaemaleveini toomas

Emakeeleõpetaja Reet Sinimaa

Aili Kiin

Killukesi aastaist VMGs

seiklustest, hirmudest, seletuskirja-dest, tüdrukute läbielamistest...

Huvijuhi tööaastatest meenub,kuidas sulgesin talveõhtul pärastpidu aula, et lahkuda majast. Olinkõik ruumid üle vaadanud ja tuledkustutanud, kui kuulsin klaveri-helisid aulast. Korraga tuksatas, ettädi Miilil oligi õigus – Daam Lillas onend mullegi ilmutanud.

Hirmu ma ei tundnud, avasinvõtmega aula ukse ja nägin, kuidasklaverimuusika voogas noore kollee-gi mängituna õhtupimeduses niiimeliselt ta lähedal seisvale sõbrale, etseisin lummatult mõne hetke, karteslõhkuda erilist meeleolu. Nii et vanakoolimaja seinad võiksid jutustada,kui nad saaksid, nii ilu kui valu ningkummitustest ja koomilistestki juhtu-mitest...

Mälestuskillukesi on palju, kuidkaasa olen siit majast saanud sügavaaustuse õpetajatöö vastu, mille tege-likke tulemusi tajume aastate pärast.Õpilase ja õpetaja suhtlemise paind-likkus ja väärikus, teineteisest lugu-pidamine, vaimsuse kujundaminekoostööaltis õhustikus – sellele kõige-le ja millelegi sõnulseletamatule viibmõtted vilistlaskokkutulek... Oletänatud, me mitme nimega armaspunane kool!

Töötasin aastail 1977–2012 Viljandi kaunimas koolis.Sain tunda eri ajastute meelsust, millest mõnedki meenu-tused muigama ajavad, ometi ei takistanud ühiskonnaspuhuvad tuuled ega tuulevaikus innustunud tööd javaimsuse hoovusi selles auväärses vanas koolis.

Aili Kiin,

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

ja direktori asetäitja huvitöö alal

aastail 1977- 2012

Viimase gümnaasiumilennuluuletusi kevadest 2012

Tosin unustamatut aastatsama rada, samad inimesed,samad klassiruumid.Igaühel meist on siin omamälestused.Nii palju tülisid, rohkelt probleeme,tüdimust,väsimust, süümepiinu,kohusetundetust.Miks ma siit juba läinud ei ole?Möödub paar nädalatja olen ilma nendest inimestest,nendest ruumidest,nendest mõtetest, mida mõtlenainult siin.Juba tunnen kuratlikku igatsustselle kõige järele.Sellel majal on oma müstiline hing,salapärane hõng,mis hoiab meid selle ligi.Ja hoiab isegi siis, kui on raske.Tosin pikka aastat.

Helena Välba

Kõnnin aastaid sama radaMaagümnaasiumi poole.Tee võib muutuda,seda küll,majagi üksvahe polnud sama,ometi, kõige maailma kiusteon see olnud minu rada.Mitte, et ma poleks tüdinud –

ikka! kord ja uuesti!Et saaksin kord ja uuestileida temast lohutust.On õnnistus, et lõpetansellel rajal, temaga.Nii võin jääda igaveseksajalukku, temaga.

Piret Parrest

Kaksteist aastattammutud selle koolimõlema maja treppidel.See on ühtaegu olnud nii kohutavkui ka imeline.Nähtud nii mõndagi,oldud kiusatud ja ise kiusaja,võidetud võistlusi ja kõike muud.Õpitud vahet tegema tõelistelja maskidega inimestel.Õpitud end väljendamaja kogutud julgust.Jäägu minuga ajalugu ja kirjandus,mis mu meeli kooliajal erutanud.Olgu see banaalne,kui arvatakse nii,banaalsus olgu normiks.

Patrik Hytönen

Vene keele õpetaja Tiina Sombri

Ühe meesõpetaja tunnis vehkisidõpilased massiliselt kontrolltööd ma-ha kirjutada, sest õpetaja luges aja-lehte. Äkki keegi esimeses pingismärkas, et lehel oli auk sees, kustõpetaja sai lapsi jälgida. Siis hakkasleht aga aeglaselt allapoole vajuma ja…õpetaja oli õnneks tukkuma jää-nud!

Kaina Mälgand, 1975

praegu VKLK klassiõpetaja

Läksime ükskord pärast jõuluvahe-aega kooli ja bioloogiaõpetaja särasklassi ees kuidagi eriti. Äkki sosistasklassivend, kes minu ees istus:"Vaata! Õpetaja on jõuludeks uuemitokondritega pluusi saanud!" (Oliselline kirju pluus, millel mingidneerumustrid vms.)

Kord tunnis oli kellelgi tüdrukutestkülm ja ta saatis kirja teise klassi otsa,et klassiõde laenaks talle oma salli,kui seda ise ei kasuta. Teine neiu vaa-tas külmetajale otsa ja viskas salli üleklassi, mille peale Riina Kangro kohereageeris: „Kas teil on siin mingipesumaja avatud või?"

Grete, 2012

Kord vedelesin matemaatikatunnis,pea laual, ning õpetaja Rähn tegimulle märkuse, miks ma niiviisi is-tun. Vastasin, et tegu on mu mate-maatika tegemise poosiga. Selle pea-le soovitas õpetaja mul vastava käsi-raamatu välja anda...

Rauno, 2012

Kirjutan siia oma naljaka ja piinlikujuhtumi, kuidas rikkusin matemaa-tikaeksami pühadust. Mul oli käsil12. klassi lõpetamine. Kevadel, tea-dagi, on pea täis toredaid mõtteid janatuke jampsi ka.

Oli eksamite aeg. Meie klassiaknalaud olid täis õpilaste toodudtoataimi, mis tuli ära viia enne kooli-aasta lõppu. Minul oli seal päris suurja vääääääga okkaline kaktus suuresavikausi sees. Ühel hommikulmõtlesin, et toon selle klassist ära ja

keegi ennast unustas ja käega peadtoetas, pöördus härra Meos sellepoole küsimusega, kas pea on sae-puru täis, et seda toetada vaja?

Madis, 2002

Klassikaline vestlus Mart Rannatunnis. Rand: „Täna on vaba teema,joonistage mida iganes. “Tüüpilineõpilane: „Õpetaja, kas ma vana-ema/koera/maja võin joonistada?”Rand: „Ei, täna on vaba teema, tänajoonistame KÕIK ühe sarvegalehmi!”

Mulle meenub, kuidas tüdrukutegaühel kevadõhtul tahtsime koolispesitsevat kummitust näha ningotsustasime salaja peale tundekeldris asuvasse garderoobi ööbimahiilida. Eeltöö oli meil korralik, sestuurisime välja signalisatsiooniandurite asukohad ja kust kuhuliikuda saab, aga kui oma magamis-kottidega tagumise ukse juurdejõudsime, oli see kinni. Tuli välja, etviimane tund oli ära jäänud ning kõikammu lahkunud. Kuna kodustele olijuba "muinasjutt" kokku räägitud, eijäänud muud üle, kui võtsime minujuurest telgi, ostsime suure sefiiri-tordi ja läksime Viiratsisse järve äär-de telkima.

Kaia, 2002

Mul tuleb see nali kogu aeg meelde,kui olime just peale vaheaega Küllikitunnis ja meil oli Kaiaga omavahel niipalju rääkida, et üldse tähele ei pan-nud, mis see Külliki seal ees seletab.Järsku ütles õpetaja klassi eest:„Alustame sinust, Betty!“ Mmmm...Vaatasime naabriga üksteisele otsa jasiis Kaia ütles, et meil on õpik kojujäänud (vahemärkuseks: kandsimeneid kahe peale kaasas). Külliki:„Aga võib-olla Betty siiski suudaboma koolivaheajast üht-teist ilmaõpikuta meenutada?“

Betty-Maria, 2002

panen lõunani garderoobi, siis eiunusta maha. Kiirustasin klassi,lippasin aknalaua juurde, punnitasinkaktusekausi kaenlasse, pöördusinukse poole... Siis nagu miski häiris.Silmanurgast nägin, et ruumis toi-mus parajasti eksam.

Õpetaja Jaan Meos seisis nagu mä-gi, näost tulipunane, ja puhkis sõna-tult! Oma 20 õpilast vaatasid, suulahti, kuidas ma kesk püha vaikustkaktusega ukse poole sammusin.

Kuidagi ma sealt välja sain, vägapiinlik oli. Tõesti ei olnud pannudtähele eksamist teavitavat silti uksel!Kaktuse vedasin garderoobi küll,aga ikka unustasin ta õhtul sinna.Viimased päevad maagümnaasiu-mi seinte vahel hiilisin mööda seina-ääri ja vältisin õpetajaid... eriti mate-maatikaõpetajat... rohkem veel kuiviimasel kolmel aastal.

Arish Thea, 1994

Loomulikult ei lähe mul meelest,kuidas ühe vahetunni ajal ajas Markoharjavarrega Jarnot taga (või ajasJarno Markot taga?). Tagaaetav jook-sis mingi topisega, ilmselt siis bio-klassist, vehkis jäsemetega ja röökistäiest kõrist: „Märgista mind, maolen sinikaelpart!”

Maret, 2002

Endel Land oli lihtsalt tore mees,kelle näpunäidete järgi tehtud pin-gike mul tänaseni alles! Ladu oli End-lil briljantselt korras. Kui kellelgi mi-dagi vaja oli, siis leidis Puu-Kolla sel-le alati ja tõi. Tal seal taga materjaliikka oli, ei oska kommenteerida, kassee oli kogu õppeaasta kaup või mit-te, kuid millestki puudust küll eiolnud. Õpilastel oli sinna siseneminekeelatud, kuid kuidagi õnnestus sealikka käia.

Kermo, 2002

Meose tunnis pidi koolipingis alativiisakalt, sirgelt ja eeskujulikult istu-ma. Lösutamine oli välistatud. Kui

ajalugu ajalugu10 11

Saepuru täis peaga sinikaelpartehk vilistlaste meenutusi

Ettevõtlikkus ja loovus on märk-sõnad, mis iseloomustavad kooli-lehe toimetuses tegutsenud noori.Rika Margati aeg peatoimetajana olivahest kõige sündmusterohkem: te-ma eestvõtmisel korraldasime üle-riigilise koolilehtede kokkutuleku.

Pärt Talimaa eestvedamisel arenestoimetuses ajakirjanduse uurimusliksuund: igat ettevõetud teemat käsit-leti põhjalikult ja üldistavalt. Meel-dejääv oli eksperiment, kas ja kuidassaab noor Viljandis suitsu osta.

Marta Rohtla ajal arenes toimetusemeeskondlik vaim ja ühtsustunne.Tema korraldas ka järgmise juhi vali-mised nii, et kandidaadid pidid kir-jutama sooviavalduse koos põhjen-dusega ja selle põhjal toimus vestlus-voor.

Võitjaks tulnud 10. klassi õpilaneLaura Mets ei olnud küll varemkoolilehe tööga kokku puutunud,kuid tema töökus, vastutustunne jaoskus inimestega suhelda andis toi-metuse arengule jällegi uued võima-lused.

Lehe viimane toimetaja ViljandiMaagümnaasiumi nime all oli Grete

Evert, kes abituriendina suutis luuaüheks aastaks selliselt toimiva mees-konna, et mina vastutava toimetaja-na ainult vaatasin, noogutasin nõus-tuvalt ja puhkasin (loorberitel vist).

Kõige julgemaks ja põnevamakspean Laura Mallene eksperimentibussijaamas, kus ta luges kõva hääle-ga ette E. Raua „Sipsiku“, et nähakaaskodanike reaktsioone. Inspirat-

sioon selleks tuli A. Valtoni novellist„Rohelise seljakotiga mees“.

Mul on uhke tunne, et toimetusetegemised ei piirdunud ainult koo-lisündmuste vahendamisega, vaidme püüdsime ka mõjutada koolielu.Näiteks helkurikampaania korralda-mine koos maanteeameti ja politsei-ga, mille käigus teadvustati meie õpi-lastele ja õpetajatele helkuri tähtsustning kingiti ka VMG logoga helku-reid. Samuti käis toimetus mitmeidaastaid jõulurõõmu kinkimas niivanadekodus kui ka Väikemõisalastekodus, eriti meeleolukad olidneed siis, kui meie toimetuses oli kamuusikuna tegev Henry Käärik.Toimetuse kõige kaugem ühine reistoimus Strasbourgi.

Kõige rohkem olen koostööd teinudToomas Rähni, Külliki Asu, Aili Kiinija Tiiu Luigega. Tänu Toomasele jatema õpilastele oli leht korrektselt,kuid siiski põnevalt kujundatud. AiliKiin andis meile alati indu, toetasmeid, kui midagi uut tahtsime elluviia. Tema positiivne ja soe suhtumi-ne aitas nii mõnestki raskusest üle.Tiiu Luigele võlgneme selle, et kõiklehed alates esimest numbrist kooli-muuseumisse on kokku korjatud.

Tänan direktor Aavo Soopat, kes pi-das vajalikuks koolilehe paber-kandjal ilmumist, sest olime ainukekool Viljandis, kellel oli nii mahukasja regulaarselt ilmuv leht! Edu, häidideid, aktiivseid ja asjalikke noorisoovin praegu koolilehe toimetusetööd juhtivale Küllikile!

Koolimeedia säratähed

Irene Artma,

Oma Sõna kauaaegne juht

2006. aastast on igaühel võimalikkujundada oma isiklik mark. Sedavõimalust on tänaseks kasutatudüle 6000 korra. Minu väikeses fila-teeliakogus on ka mõni sellinemark. Tegin oma suguvõsalemargi, mis kõigile väga meeldis.Eelmisel aastal muutis Eesti Postnende äärekujundust ja soovisinoma kogusse ka uue vormigamarke. Juhtumisi oli sobiv põhjuskäepärast võtta – Maagümnaa-siumi viimane tegevusaasta.

Kujundasin paar Maagümnaa-siumi-teemalist marki ja tellisinmõned poognad. Enamik markeon nüüdseks erinevates kogudes,palju on neid kasutatud kirjadesaatmiseks. Mõni on mul veelvaruks. Tulge ja küsige!

Toomas Rähn,

endine VMG õpetaja

Maagümnaasiumjõudis markidele

Meie kooli sümbolid, mida eelmi-se aastani iga kooliaasta lõpulkaheteistkümnendatelt klassideltüheteistkümnendikele „päran-dati“, on nüüdseks koha leidnudkoolimuuseumis. Õnneks ei kaotraditsioon aga kuhugi, sest ühek-sandad klassid panid alustalauuele sümbolile – lapitekile, misigal aastal lõpetajatelt uusi tükkekogub.

Tormi Ariva,

6.b klass

Kooli sümboolika

Koolileht Oma Sõna esimenenumber ilmus 1988. aastadetsembris, seega detsemb-ris 2013 saab ajaleht veerand-saja-aastaseks.

Põnevad ettevõtmised

Õpetajate toetus

Uue teki esimeste lappide üleandmine.