Costas Markides: Taavet vidab Koljati targalt tegutsedes

SKYPEI LOOJAD: Eesti kuulsaimad riinglid

HEIH E a E E s t I I d E E

Nr 2 (7) >>> juuni 2007

EEsti EksprEss

Euroopa kolm nobedaimat gaselli

10tuleviku- tehnoloogiat

sisukord

Gasellid ja tiigrid

Ridalas avati mopeedimuuseum-tkoda

Eestis ttatakse vlja ainulaadset keemiatarkvara

3D-freesimistkoda teeb arvutijoonisest maketi

Sgisest alustab td targa juhi portaal

Eesti loodustooted murravad vlisturgudele

Raivo Varest saab IT-rimees

Norra rongiistmete katted valmivad Saaremaal

Ahjas toodetakse tnavu sada moodulahju

Tallinna kerkib Baltikumi esimene intelligentne korterelamu

Skypei loojad: teeme, mida tahame!

Erkko Autio: igahest ei saa hiilgavat ettevtjat

Eesti firma ehitab Norra suusakeskuses kortermaju

Balti Sepiku sihikul lhiriikide kpsise- ja nksiturud

Prnus valmivad landid Botswana kalameestele

Hard-Restauraator on taastanud 25 vanalinna maja

Innovatsiooniaudit: Estiko on igel teel

Innovatsiooniaudit: pilk krvalt aitab leida uusi vimalusi

Innovaatiliste ideede ajujaht

Euroopa kolm nobedaimat gaselli

Taavet vidab Koljati targalt tegutsedes

10 tulevikutehnoloogiat 2007

Kasvu allikad ja uued tehnoloogiad

Kaupmeeste riik vrtuslik mtlemisaine nii ettevtjale kui ka poliitikule

455

6

6667

77

813

18

19

20

21

2324

252832364850

48

21

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 3

6

13

20

2528

36

4 HEI 2 (7) >>> juuni 2007 HEI 2 (7) >>> juuni 2007 5

juhtkiri

HEIH E a E E s t I I d E E

Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Toimetaja Kristjan Otsmann kristjan.otsmann@ekspress.ee

Reklaam Helen silts 669 8061

Kujundaja tarmo Rajamets

Korrektuur Katrin Hallas

Vljaandja Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, Narva mnt 11e, Tallinn 10151

Trkk Printall

Jrgmine HEI! ilmub ...

Kuidas kasvatada gaselle? Ja kas gasellid ratavad tiigri? Probleemipstitus ei ole siiski zooloogiline. Gasellideks nimetatakse ka kiirelt kasvavaid ette-vtteid. Aasia kiire majanduskasvuga riike kutsutakse tiig-riteks, aga rgitakse ka Balti omadest.

Gasellettevtte hest definitsiooni ei ole. Kasv peab olema igal juhul muljetavaldav: +30% kivet ja kolm aas-tat jrjest niteks.

Miks on gasellid olulised? Kui gaselle on palju, kasvab ka riigi majandus tervikuna kiiresti. Aga majandus on tea-tavasti tskliline ja kski kasv ei ole lputu. USA kiire kas-vuga ettevtteid uurinud ja miste gasell kasutusele vt-nud David Birch nitas oma uuringutega, et gasellid on l-latavalt immuunsed majanduslangusele. Kui suurfirmad on sunnitud tegevust koomale tmbama niteks tju-kulude kiire kasvu tttu, on originaalse riidee ja uue vi-siooniga vikeettevtted vimelised looma krgelt maks-tud tkohti.

Eestis ei ole gasellidest puudust. Meil on hulk kasva-vaid ettevtteid, mille taga on sisenudluse kasv: kinnisva-raarendus ja ehitusmaterjalide tootmine, hulgi- ja jaekau-bandus, transport ja logistika.

Eesti Panga prognoosid rgivad siiski sellise kasvu aeg-lustumisest. Jrelikult peaksid teatepulga le vtma lalmai-nitud originaalse riidee ja uue visiooniga vikesed ja kesk-mised ettevtted. Kas meil on selliseid? Kust nad tulevad?

he hea potentsiaaliga kasvumudeli vib kindlasti vlja tuua. Siinsete riinglite ettevte Ambient Sound Investments on teinud mrkimisvrseid investeeringuid Eesti tehnoloo-giaettevtetesse. Miks? Kui lisada, et tegelikult on investo-riteks nn Skypei poisid, saab pilt selgemaks. Ikkagi eestla-sed ja missioonitunne... Aga lisama peaks sedagi, et nii m-nigi nendest ettevtetest on investeerimisklbulikuks are-nenud tnu EASist saadud tehnoloogiaprojektide granti-dele ja sellega on pandud alus edasisele kasvuvimalusele, mida investorid otsivad.

Gasellid ja tiigrid

Siit ka ks vimalik retsept gasellide kas-vatamiseks: kui meie ettevtete arengut ei toe-ta enam Skandinaavia pankade eraisikutele an-tud odavad laenud, tuleb leida les koostvi-malused riikliku majanduse tugissteemi ning rahvuslikult meelestatud ja asja tundvate in-vestorite vahel.

hest maailma olulisemast innovatsiooni tmbekeskusest, Californias asuvast Rniorust leiame veel teisegi gasellide loomise retsepti, mida viks nimetada jagamise kultuuriks. Kui Phja-Euroopa tehnoloogia arendajad kipuvad hoid-ma oma ideed viimase hetkeni vaka all, siis Silicon Valley tehnoloogid knelevad oma riideest igal vi-malikul ja vimatul juhul. Ideed jagades saab selle kohta tagasisidet ning idee autor mistab turu va-jadusi mrksa paremini. Seega on vimalik ideed turu jaoks kohandada, et tulevasel tootel vi tee-nusel oleks vimalikult palju kasutajaid ning see ai-taks sirguval gasellil pikemate hpetega edasi liiku-da. Jagamise kultuur lisab retsepti veel he koostis-osa: idee jagamisel on palju lihtsam leida ideest hu-vitatud investoreid, kelle panus gasellide kasvamisel on samuti mrkimisvrne. Selline, avatud innovat-sioon levib maailmas ha laiemalt.

Alanud riideede vistlus Ajujaht pab jagamise kultuuri levitada ka Eestis kui idee autor suudab leida ideed teostava meeskonna oma ideed jagades ja tutvustades, siis suurenevad tenoliselt tema viduvimalused oluliselt. Vistlus avab edu-kamatele osalejatele ka vrava lopsakamate-le rohuvljadele, aidates luua kontakte nii men-torite kui ka vimalike tulevaste rahastajatega.

Madis VrasMadis.Vooras@eas.ee

Eestis ttatakse vlja ainulaadset keemiatarkvaraASi MolCode arendatav tarkvara on maailmas esimene oma-taoline tehisintellekt. Selle abil luuakse uusi keskkonnasb-ralikke keemilisi hendeid, vhendades keemilistest aine-test ja materjalidest tulenevaid riske inimesele, keskkonna-le ja loomadele. Krgetasemeliste arvutuste teostamiseks sobiva superserveri lahenduse ttas vlja MicroLink Eesti koosts Sun Microsystemsi spetsialistidega.

Kige lihtsamalt seletades vimaldab meie tarkvara teha eri ainete omaduste mramiseks teste virtuaalkesk-konnas, snas MolCodei nukogu esimees professor Mati Karelson (fotol). Euroopa ha karmistuvad nuded keemi-listele henditele ja materjalidele on viimas teadusasutusi uute meetodite rakendamisele. MolCodei tarkvara on ks nendest uutest meetoditest.

Virtuaalse modelleerimise kasutamine katsete asemel vimaldab mrkimisvrselt kokku hoida nii aega kui ka raha. Laboratoorsed katsetused niteks hendite kantsero-geensuse vi mutageensuse mramiseks vivad olla vga kulukad ja aeganudvad. Virtuaalne modelleerimine aitab turvaliselt mrata nende keemiliste hendite omadusi, mil-le eksperimentaalsel mramisel oleks krgendatud risk ini-mesele ja keskkonnale (toksilisus, mutageensus jm) vi mil-le mramiseks teostatakse loomkatseid.

Krgetasemelisteks kvantkeemilisteks arvutusteks so-biva serverilahenduse ttas vlja MicroLink Eesti koos-

ts Sun Microsystemsi spetsialistidega. Serveri peami-seks tlesandeks saab olema kvantkeemiliste arvutuste tegemine: esimeses etapis umbes 100 000 keemilise hen-di toksilisuse, mutageensuse jt omaduste mramiseks ja ennustamiseks.

MolCodei loodud tarkvara phineb Tartu likooli ja Tallinna Tehnikalikooli rahvusvahelisel tipptasemel mole-kulaartehnoloogia uurimisrhmade kogemustel. MolCodei teenuse sihtgrupiks on keemia- ja ravimitstuse ettevt-ted kogu maailmas, aga ka riiklikud organisatsioonid, mil-le tegevus on seotud keemiliste hendite ja ainete ohutu-se ja selle mramisega.

Ridalas avati mopeedi-muuseum-tkoda Mopeediguru Jaan Kelner (fotodel) avas mai lpus Ridalas omalaadse mopeedikeskuse. Seal hakatakse korraldama mopeedimatku, pakkuma mopeedide hooldust, aga ka mma mopeede. Lisaks avati pnevate eksponaatidega mopeedimuu-seum, kus vanimad pillid p-rinevad 1950ndate lpust.

Olen mopeede koguma juhtunud, selleprast ongi nad nii sdamelhedased, tleb Kelner, kelle kollektsioonis on 50 mopeedi, nende seas peaae-gu kik vene aja laiatarbemasi-nad. Osa inimesi kogub rahva-luulet. Mina mopeede, Eesti pii-res, snab ta.

Tegemist on siiski ripro-jektiga. Soetatud on viis hesugust rendimopeedi ning ks kastiga kolmerattaline mopeed. Matka tarbeks pannakse trass paika ja min-nakse sitma. Lhemad mopeedimatkad kestavad neli-viis tundi, pi-kemad mitu peva.

Mopeedikeskusesse investeeriti starditoetuse abiga 300 000 kroo-ni. Kelner leiab, et rikkaks see ettevtmine teda ei tee, kuid aitab edu-kalt hendada t ja hobi.

hei

marko mumm / epl

He

le

n u

rb

an

ik /

mo

to

ma

an

ia

sja tegevust alustanud O Ahja Moodulahi plaanib t-navu toota ja paigaldada 100110 moodulahju ning ml-gutab eksporditurgudele mineku mtteid.

Esialgu keskendub poole aastaga 3040 ahju toot-nud firma siiski Eesti turule. Oleme ise ehitanud sead-med, millega moodulahjusid toodame, ning investee-rinud selleks umbes kuus miljonit krooni, rgib O Ahja Moodulahi juhatuse liige ja ks omanikest Marko Kurits.

Vikeses tootmistsehhis Ahjal valmivad omanoli-sed ja vastupidavad Soome pritolu Crovali materjalist ahjud ja kaminahjud, mida iseloomustab materjali suu-re erikaalu tttu hea soojasalvestusvime: 1248 tundi. Selliseid ahjusid on Soomes valmistatud juba le 50 aas-ta ning need peavad vastu mitu plvkonda.

Ahja Moodulahju t on vga efektiivselt korralda-tud firmas ttab kokku neli inimest ning omanikud kivad ise ka ahjusid paigaldamas.

6 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

hei

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 7

Tallinna kerkib Baltikumi esimene intelligentne korterelamuTallinna kesklinna Juurdeveo tnavale kerkib Baltikumi esimene Targa Kodu kontseptsiooniga korterelamu, kus elaniku jaoks moodustavad htse terviku nii korterite kt-te-, jahutus-, valgustus- ja turvassteemid kui ka hoone ldised tehnossteemid. Iga Targa Kodu omanik saab oma koduga suhelda korterisse paigaldatava puutetundliku ek-raani abil vi ka kodust eemal olles interneti teel.

Projekti arendaja Landscape Investi projektijuhi Mrt Mathiseni snul on tnapeva moodsad majad tis arvuteid ja mitmesuguseid ssteeme, mis paha-tihti ei suuda omavahel koostd teha ja vajavad iga-ks eraldi lhenemist.

Teatud kombineeritud lahendusi on varem kasu-tatud luksuslikumates eramajades ja krgema klassi broohoonetes, kuid nii terviklikku integreeritust pole siiani suudetud pakkuda. Meie Tark Kodu on teadaole-valt Baltikumi esimene sellise terviklahendusega ela-mu, selgitas Mathisen projekti phiolemust.

Targa Kodu juhtssteem optimeerib korteri ekspluatat-sioonikulusid ning suurendab kasutusmugavust. Niteks palava toa puhul otsustab Tark Kodu, kas on vajalik kivi-tada sisemine jahutusssteem vi on otstarbekam juhti-da tuppa vlishku. Samal ajal thjaks jva korteri valve alla panemisega llituvad vlja ka liigsed voolutarbijad. Lisaks on igal elanikul pidev levaade ktte- ja elektriku-ludest ning kuu kokkuvtete majahaldajale edastamise eest hoolitseb samuti Tark Kodu, toob Mathisen mned nited Juurdeveo 19 korterite vimalustest.

Targa Koduga saab suhelda ka interneti teel. Seetttu kuuluvad potentsiaalsete korteriomanike ringi ka inime-sed, kes Tallinnas psivalt ei ela, kuid vajavad pealinnas mugavat peatumispaika neid peaks kitma vimalus oma korteril igast ilmanurgast silm peal hoida ning va-jadusel see oma tulekuks ette valmistada.

Targa Kodu tehnoloogilise lahenduse ttavad vl-ja Eesti ettevtted AS Eltron ja Yoga Intelligence AS. Neljakorruselise 85 korteri ja majaaluse garaaiga hoo-ne projekteerisid Harry Klaar ja Ktlin Saks arhitektuu-ribroost On Arhitektid.

Norra rongiistmete katted valmivad Saaremaal Saaremaal Orissaare lhedal Saiklas tegutsev firma Estnortex valmistab Norrasse vanuri-tele ja invaliididele meldud elektrooniliselt juhitavate toolide katteid ning komplekteerib toolide eri osad. Ettevttes mmeldakse ka rongiistmete katteid.

Saiklas tegutsev firma on kasvanud oma saja-aastase ajalooga Norra suurkliendi HTSiga koos ning hakkab peatselt tootma ka lambavillaga soojustatud magamiskotte Norra vike-lastele. Nendega viivad norralased oma vsukesed mgedesse karastuma.

Tnavu Soome kapitalil phinevast tekstiilifirmast lahku lnud ja iseseisvalt alusta-nud Estnortexis ttab paarkmmend inimest ning firma sihib kesoleval aastal kivet v-hemalt 67 miljoni krooni kanti. Kokku on eri tooteartikleid firmal le 300, kogused he toote puhul kndivad 10st 500ni.

Estnortexi juhatuse liige Marianne Aas tleb, et firmal on HTSiga viieaastane leping. Meie ilma nendeta ei saaks, aga nemad ilma meieta praegu ilmselt ka mitte, sest tootmine on sna keeruline ja koosneb mitmetest etappidest ning eri materjalidest, tleb ta.

Juhatuse liige Kaljo Rahnik lisab, et erinevate komplekteeritavate osade tootmiseks kasutatakse vga mitmesuguseid materjale, teiste seas niteks porolooni, metalli, kummi, plekki, vineeri. Ainult kangas tuleb Norrast, muud materjalid ostetakse Eestist.

Rahnik tleb, et kuna ttajad on tublid ja t kvaliteediga on tellija vga rahul, pole hetkel phjust muretseda niteks selle prast, et mni Hiina firma saarlastelt totsa le vtab.

Ahjas toodetakse tnavu sada moodulahju

hei

Endine minister ja transiidirimees Raivo Vare in-vesteeris vrskelt loodud IT-firmasse 3D Technologies R&D O.

Tegemist on mullu oktoobris registreeritud fir-maga, mille tegevusalaks on tarkvaraarendus, tark-vara mk ning programmeerimine. Varele ja tema ripartnerile Rein Koovile kuulub firmast alla neljan-diku, lejnud osalus jaguneb Kaspar Koovi, Taavi Juursalu ja Jaanus Uri vahel.

Millega ettevte tpsemalt tegelema hakkab, on Vare snul vara rkida. See on vga peen valdkond, tleb ta, lisades, et uudiseid vib firma kohta oodata ehk aasta teises pooles.

Raivo Varest saab IT-rimees

3D-freesimistkoda teeb arvutijoonisest maketi Tartus tegutsev kiiresti arenev firma Digitaliseerimiskeskuse O on EASi starditoetuse abil kivitanud professionaalse 3D-freesimistkoja. Seal saavad arvutiekraanil nhtava-test kahe- ja kolmemtmelistest joonistest kegakatsuta-vad prototbid, mudelid ja maketid.

Seejuures pole eriti oluline, mis asjaga on tegemist ning millisest materjalist see ligatakse. Nii on firma valmista-nud arhitektidele pleksiklaasist vi penoplastist kinnisvara-arenduse makette, aga ka niteks detaile heli- ja videoteh-nikaga tegelejatele ning nukumbli nidiseid.

Digitaliseerimiskeskuse juhatuse liige Martin Terav sel-gitab, et freesimisseade on koordinaatpink, mis likab vaja-liku detaili selle alla pandud materjalist vga tpselt vlja. Niteks puidust, penoplastist vi alumiiniumist. Me oleme arvutiga ttanud inimesed. Nd saame sellest tst mi-dagi kegakatsutavat, tleb ta.

Pelgalt disainigraafika tundmisest ettevtmise puhul Terava snul ei piisa, on vaja olla kursis ka tdeldavate materjalidega, millest ligatakse. Neid oskusi ja vilumusi tiendatakse Digitaliseerimiskeskuses pidevalt.

Sgisest alustab td targa juhi portaal Mne kuu prast avab EAS vikeste ja keskmi-se suurusega ettevtete juhtidele meldud in-foportaali www.juhtimine.ee, mis on osaliselt avatud juba praegu.

EASi juhtimiskvaliteedi programmi juht Veigo Kell tleb, et portaali sihtgrupp on kik juhtimisest ja sellega seotud teemadest huvituvad inimesed, kuid suurem osa infot on mel-dud siiski vikeste ja keskmise suurusega ettevtete juhtidele. Portaal selgitab juhtimisala-seid misteid, samuti leiab portaalist juhtimisalaseid tekste, mis annavad phjaliku le-vaate mitmesugustest teemadest.

Teame, et infot on meeletult palju ja juhid tihtipeale kipuvad olema sellised inimesed, kel napib aega. Portaal pakub neile kiiremat infot, tleb Kell.

Eesti loodustooted murravad vlisturgudele Tartu teaduspargis tegutsev O Tervix teeb jupingutusi astelpajul ja teistel taimedel p-hinevate loodustoodete mgiks Euroopa turule.

Praegu kuulub firma sortimenti paarkmmend nimetust tooteid salve, lisid, mahla-sid. Vilillesiirup, kummelisalv, astelpajuli on vaid mned nited Tervixi toodangust, mil-lest suurema osa moodustavad ravimid. Vlismaal tuntakse enim huvi niteks Tervixi as-telpajuseemneli vastu.

Ettevtte eestvedajad Mati Rtel ja Henry Nuter-Tammin lid loodus-toodete arendamiseks hisfirma juba neli aastat tagasi ning on seejrel aren-danud ja turustanud eri tooteid koos-ts Eesti, Soome ja Saksamaa tead-laste ja arstidega. Tooraine tuleb Eesti mahetaludest ning ettevtte enda is-tandustest.

Digitaliseerimiskeskus

te

rv

ix

vallo kruuser

lanDscape invest

estnortex

aHja mooDulaHi

8 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

Kristjan OtsmannKristjan.Otsmann@ekspress.ee

Mida on hist vhiravimite valmistajal, krge tem-peratuuritaluvusega pooljuhtllitite arendajal ja hiinlastele inglise keele petajatel? Nende kigi soontes voolab Skypei loomisega teenitud raha.

Investeerimisfirmasse Ambient Sound Investments (ASI) koondunud Skypei loojaid Jaan Tallinna, Toivo Annust, Ahti Heinlat ja Priit Kasesalu vib pidada siin-sete riskikapitalistide ja ettevtjate hinnangul pigem ri-ingliteks kui tavaprasteks riskikapitalistideks. Nad inves-teerivad omateenitud raha, mitte teistelt investoritelt ts-tetud fondi, ega pea seetttu vastutama tootluse eest. See paneb pitseri kogu nende kekirjale, snab riskikapitalist Allan Martinson.

Kuigi neist on siiani rgitud kui riskikapitalistidest, kin-nitavad Skypei loojad ka ise oma riingellikku lhenemist. Intervjuus Eesti Ekspressile rhutavad nad korduvalt, et ei pea jika planeerimist oluliseks tootlusest mrksa tht-sam on nende jaoks leida maailma tehnoloogiliselt muut-vaid ettevtteid, millest tulevikus vivad, aga ei pruugi saa-da tipptegijad.

Praeguseks on nad kaalunud investeerimist mitmesa-jasse ettevttesse ning raha paigutanud tosinasse: muu hul-gas vhiravimite vljattajasse Celecurei, hiinlastele ingli-se keele ppekeskkonda loovasse ettevttesse Idapted, Tartu elektroonikaarendajasse Cliftonisse ning regiooni suurimas-se e-hankessteemi MarkIT. Ettevtete profiil nib esmapil-gul kirev, kuid sellesse svimisel vib leida hiseid jooni: kikide puhul on tegemist uute tehnoloogiate vi tehnoloo-gial phinevate uute teenuste arendajatega. Kindlasti on ASI oma lhenemises Ida-Euroopas unikaalne teisi keeru-kasse tehnoloogia tootmis- ja arendustegevusse investee-rivaid firmasid meie regioonis vist ei olegi, lausub ettevt-ja Jri Kaljundi.

Kuidas te valite ettevtteid, millesse inves-teerida? teie profiil tundub sna kitsas kige enam olete investeerinud ju Eestiga seotud tehnoloogiaettevtetesse.Ahti Heinla: Me ise seda nii kitsaks ei pea. Tehnoloogia ja riskiinvesteeringute mttes on meie portfell laiem kui m-nel konkurendil.

Toivo Annus: Meil on lihtsalt Eestis kige suurem kon-taktivrgustik. Ma rgin eesti keelt kige paremini ja siin on kige rohkem tuttavaid. Siinsed projektid on meil esi-mesena lbi hekseldatud ja paremad ettevtted vlja va-litud. Aga meil pole mahte niiviisi paika pandud, et mingi osa teeme Eestis ja mingi osa Petseris.

Heinla: Igal turul vidavad paremad ja kaotavad hal-vemad. Meie oleme valinud turu, kus suure tenosusega oleme vitjate seas Ida-Euroopas on see tenosus kige suurem. Lheme eelkige ettevttesse, kus on vaja dnaa-mikat tekitada, midagi luua.

Milline on ideaalne ettevte, kuhu investeerite?ASI tegevjuht Tauno Tats: Meid huvitab eelkige tehnoloo-giline vljakutse.

Annus: Meil on neli-viis pehmet kriteeriumi. Alates sel-lest, et ettevte peaks asuma Ida-Euroopa poolel, mis on meile arusaadav turg, ja konkurents on siin vrreldama-tult viksem kui USAs vi Hiinas. Elufaasi mttes peaks see olema algfaasi ettevte, mille puhul on tegemist esimese finantseerimisringiga, kus ettevttel pole veel sissetulevat rahavoogu ega kliente.

Ettevtte potentsiaali pole sugugi lihtne hinnata pal-ju lihtsam oleks, kui see on tiksunud kmme aastat kahek-saprotsendilise kibekasvuga, siis vaatad, kuidas tal edasi viks minna. Algfaasis on otsustada palju keerulisem.

Meile meeldib enesekeskselt melda, et suudame teh-noloogiaettevtteid hinnata paremini kui keegi teine. See muidugi ei thenda, et otsustame sada protsenti igesti. Aga valime selliseid ettevtteid kindlasti neist paremini, kes har-junud ettevtteid hilisemas faasis analsima.

Tauno Tats: Esimene asi, mille phjal otsustame, on teh-noloogia, ja teine globaalne ambitsioon ettevte peab soo-vima areneda ja liikuda, mitte jma kohalikuks.

Annus: Ambitsioon teeb ettevtte hsti atraktiivseks kui ned, et meeskond ei tle ainult suusoojaks, et tahab laia maailma minna, vaid vib sellega ka tegelikult hakka-ma saada.

Kui vaadata teie portfellis olevaid ettevt-teid, siis vib mrgata, et mni hlbib neist kriteeriumidest...Annus: Mnel neist on lihtsalt mni kriteerium teistest olu-liselt tugevam. Kui vaatame kolme suurimat investeeringut,

Skypei loojad: teeme, mida tahame!

Neli Skypei loomisega jukaks saanud meest ei hooli kiirest rahateenimisest, vaid otsivad investeerimiseks firmasid, mis muudavad tulevikus maailma.

persoon persoon

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 9

Foto

D tiit bla

at

Kaks kummu-tatud linna-legendiambienti partne-ritega on seotud kaks linnalegendi:

>>> Ettevte ole-vat nime saanud kunagi koos tehtud bndi jrgi: vale. Toivo Annuse snul sndis Skypei osa-luse hoidmiseks loodud firma nimi teel Kberneetika-instituudi kohvikust G-korpuse poole. Algul soovisid part-nerid vtta nime Skype Estonia, kuid see ei nnestunud.

>>> Ambienti part-nerid olevat loonud Tomahawki tpi rakettidele P2P-tpi suhtlemise ssteemi: vale. Kuigi tegemist oli he ajakirja aprillinaljaga, esinevat see tik hes Eesti ekspordi-andmebaasis.

EEstI KUULsaIMad RIINGLId: ahti Heinla (lal vasakul), Jaan tallinn (lal paremal), Priit Kasesalu (all vasakul) ja toivo annus (all paremal).

10 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

persoon

Me investeerime enda raha. Seega pole meil vaja reglementi nagu riski- kapitalistidel, kes lubavad raha investorile teatud ajal tagasi maksta.

siis Clifton on kige rohkem naelapea pihta. Celecure on ka sinna kanti eesmrgi ja haarde poolest neist ei rgi kee-gi, et teeks ravimeid ja laieneks siis Ltti. Nad mlemad on avatud globaalselt.

Markit ei ole kll tehnoloogiaettevte ning on kibe ja arengufaasi poolest seed-jrgust juba mitu aastat edasi are-nenud. Sellesse investeerisime seeprast, et meeskond on vga hea ning ettevte on agressiivses laienemisfaasis.

Tats: Olemegi jaganud ettevtted, millesse investeerime, kaheks htede puhul on oluline tehnoloogiline challenge ja teised on tehnoloogial phinevad teenusettevtted.

Kui enamik ettevtteid on seotud Eestiga, llatab teie portfellis Hiina firma Idapted. Kuidas kki selline krvalehpe?Annus: Nagu mitmete ettevtetega, saime ka nendega kon-takti tuttavate tuttavate kaudu.

Heinla: Meil on Aasias kontaktivrgustik tiesti ole-mas.

Annus: S-thega algava ettevtte aegadest on mul ja teistel poistel olnud vga palju tegemist erinevate Aasia teh-noloogiaettevtetega neljast riigist: Hiina, Taiwan, Jaapan ja Hongkong. Kui vaatame oma toast globaalset pilti, siis selgelt on tegemist regiooniga, kus meie kontaktivrgus-tik on kige parem.

Heinla: Pigem on llatav, et me enne Idaptedit sinna polnud investeerinud.

Annus: Nojah, bussiga sinna ei lhe ja lennukiga on v-sitav. Sinna on lhiajal tulemas veel ks investeering.

Kui palju teil on konkurente Ida-Euroopas? Niteks mahtude poolest oluliselt suurem Index Ventures?Annus: Indexi ksi on nii suur, et ta vaatab ettevtteid, mis on tunduvalt suuremad vrreldes nendega, mida meie vaa-tame. Samuti huvitab neid ettevtete hilisem faas. Teravat konkurentsi sealt tekkimas ei ole. Kui vaadata MarkITi-su-gust ettevtet, siis see viks olla kahe aasta prast nii suur, et sobib Indexile.

Kui sageli on teil ettevte eest ra napsatud ja investeering jnud tegemata?Annus: Pigem oleme ise napsajad. MarkITi puhul kll oli selge olukord, kus ettevte rkis mitme partneriga ja tek-kis veidi vidujooksu tunne.

Kuidas te oma vara haldate?Annus: Kui vaadata varade mahtu, mida Ebay ja Skypei trans-aktsioonist teenisime, ja panna sinna krvale varasem kulu-tamise tempo, siis arvutades, et kauaks peaks sellest jtku-ma, kui midagi ei teeni, tuleb kokku paarsada aastat. Jaan tles mingil koosolekul, et seitse generatsiooni.

Jaan Tallinn: See polnud vga tpne arvutus.Annus: Siis tekkib ksimus, et kuidas seda vara peaksi-

me haldama, et see kestaks vimalikult kaua ning oleks suu-rem, tublim ja parem kui mni varahaldusgrupp. Tekkib sel-line riski hajutamise lesanne, mida on vaja kuidagi lahen-dada. Loomulikult liigume aja jooksul teistesse valdkonda-desse, aga kuna meil on tehnoloogiline taust, siis liigume

eelkige tehnoloogiasse. Pole vlistatud, et viksime teha ka niteks bituumenit vi vrve (naerab).

Tats: Tehnoloogia on ikkagi phivaldkond.Tallinn: Ajaliselt, mitte rahaliselt mdetuna. Tehnoloogia

on tegelikult viksem, samas ajaliselt lheb sinna oluli-selt rohkem.

Tats: Investeerimistskkel on sna pikk ja vaja on ka muid aktivaid, millega kulusid katta, kuni me pole mnest ettevttest vljunud.

Kui pikki investeeringuid te teete?Annus: Me investeerime enda raha. Seega pole meil vaja regle-menti nagu riskikapitalistidel, kes lubavad raha investorile teatud ajal tagasi maksta. Riskikapitalist paigutab investori raha niteks seitsmeks aastaks ja sellest tekkib reglement, mis algul tundub nutikana, kuid teisest kljest pole mingit nutikust, ta on vaid olude sunnil lubaduse vlja andnud.

Meie puhul ajahorisonti ei ole ldse, oleme pigem seotud sellega, kuidas ettevtted liiguvad oma elutsklis edasi. Seni, kuni ettevttes on huvitav, oleme selles sees: kui ettevttes on seis, kus tunneme, et oskame kaasa aidata ja tahame sel-lega tegeleda ehk toimub intensiivne teadus- ja arendustege-vus. Kui hel hetkel Clifton murrab vlja ning dioode mak-se triikraudadesse ja satelliitidesse ning see muutub riks, mis punnitab ha suuremat ja suuremat tehast, siis seal me ei oska enam juurde anda. Siis peaks ettevttest vlja tulema ning mi-nema taas kigi poolt kahtluse alla pandud risse.

Tats: Muidugi ei ole vlistatud, et meil tekkib arusaam, milline on mistlik investeeringute periood.

Annus: Me ei lhe ettevttesse pooleteiseks aastaks vi kuueks kuuks. Pigem neljaks aastaks.

ks netikommentaator uuris, miks investee-risite Oskandosse. tema snul on see ammu surnud ettevtmine ja terve Hiina on selliseid tootjaid tis, mis teevad sama mitu korda odavamalt ja kvaliteetsemalt.Heinla: Nks ongi selles, et investeerida ettevtetesse, mis teistele ei meeldi. Investeerime, sest neme tulevikupo-tentsiaali.

Ambient Sound Investmentsi investeerimisportfellKogukapital investeerimiseks: ligikaudu 1,17 miljardit krooni

riklientide e-hanke keskkond MarkIT (Eesti, Lti, Leedu, Soome) 2 miljonit eurot

>>> Krge temperatuuritaluvusega pooljuhtllitite tootja Clifton (Eesti) 1,5 miljonit eurot

>>> Vhiravimi arendaja Celecure (Eesti) 1,6 miljonit eurot >>> Kaugjlgimis- ja juhtimisseadmete tootja Oskando (Eesti) 500 000 eurot

>>> Telemeetriateenuste ettevte Connecty (Leedu) ei avalikustata>>> Raadiosidetehnoloogia arendaja Modesat (Eesti, Valgevene) 500 000 eurot

>>> Tstuslike sensorite tootja Evikon MCI (Eesti) 200 000 eurot >>> Digitaalse ajatempli tehnoloogia arendaja Guardtime (Eesti, Jaapan) 221 000 eurot

>>> Inglise keele ppimise teenus Idapted (Hiina) 10 000 eurot >>> Videosarjade jagamise teenus blip.tv (USA) ei avalikustata>>> Moehuviliste sotsiaalne vrgustik Frenzoo (Hiina) ei avalikustata>>> Teismeliste sotsiaalne mngukeskkond Flowplay (USA) ei avalikustata

Nutikas sidab Tallinkiga!Kui sidad tihti edasi-tagasi, on arukas valida Tallinki seeriapilet. KAHEKSA sidu hinna eest saad sita tervelt KMME korda!

Osta endale vi firmale juba tna Tallinki seeriapilet ja Sulle langeb osaks aasta lpuni muretut situ Tallinna ja Helsingi vahel! Ssta raha ja aega seeriapiletiga on reisihind htviisi soodne vaatamata aastaajale ning sitmiseks pead endale vaid koha broneerima. Vali just Sulle sobiv pev ja laev. Sinu ksutuses on AutoExpress, Superfast, Star ja Galaxy palju vimalusi ka talvisel ajal. Meie tihedast sidugraafikust leiad kindlasti sobiva aja:

Laev Tallinn-Helsingi Laev Helsingi-TallinnStar 7:00 - 9:00 AutoExpress 7:30 - 9:10*AutoExpress 10:00 - 11:40* Superfast 8:30 - 11:00Galaxy 13:30 - 16:45 Star 10:30 - 12:30**Star 14:00 - 16:00 AutoExpress 12:30 - 14:10Superfast 16:15 - 18:45 Star 17:00 - 19:00AutoExpress 17:30 - 19:10 Galaxy 18:30 - 22:00Star 20:30 - 22:30 AutoExpress 19:30 - 21:10AutoExpress 21:30 - 23:10 Star 23:55 - 02:00

* Ei vlju phapeval** Phapeval vljub Helsingist 10.45 ja saabub Tallinna 12.45

Tallinki 10 korra seeriapiletid Express Class (tavahind 4695 EEK) 3950 EEKFirst Class (tavahind 7825 EEK) 7045 EEKSiduauto (kuni 1,8 krge ja kuni 5m pikk) 3130 EEKPaketiauto (kuni 2,3 krge ja kuni 7m pikk) 7900 EEK

Eeltoodud hinnaga seeriapiletid mgil Tallinki kassades 30. juunini 2007 ja kehtivad kesoleva aasta lpuni. Seeriapilet ei kehti rhmareiside korral. Arve tellimisel/vljastamisel EI LISANDU seeriapiletitele eelregistreerimistasu.

UUS Tallink Star - kiire, pnev, usaldusvre!

Oled juba sitnud? Uus kiire Tallink Star on vimalustelt kruiisilaev, kuid kihutab Tallinna ja Helsingi vahel 3 kor-da pevas vaid 2 tunniga. T asjus reisijatele on laevas mugav Business Lounge, kus on kogu reisi vltel WIFI.

Info ja broneerimine tel: + 372 6 409 808www.tallink.ee

KAKS TA

SUTA

PILETIT!

12 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

persoon gasellid

Erkko Autio: igahest ei saa hiilgavat ettevtjat

Annus: Usume, et suudame Oskando ringi prata. Neme, et telemaatikas turg kasvab ning seal aktiivselt juurde investeerides ja teisi ettevtteid juurde tuues, nagu Oskando tehtud investeering Eurosati ja Connecty Leedus, siis varem vi hiljem saavutame edu. 40 kilomeetrist ole-me 2 jooksnud ja nd lugeja ksib, et Oskando vahefini hakkab sitt tulema, et kas nd viks rajalt maha astuda. Tulemust saab hinnata siis, kui oleme esimesed exitid tei-nud. Siis pannakse paika joonlaud, millelt saab vaadata, et kas kaotame raha vi lheb edukalt.

Kui palju te ldse oma portfelli planeerite?Annus: 2005. aasta lpus lksid finantsnustajatega kohtu-mised sna kiirelt mttevahetusse, kus nustaja joonistas tordi ja tles, et peaksime planeerima portfelli. See planee-rimine on selline... (paus) paljuski nagu... snaklks vi mit-tesisuline tegevus. Reaalselt see tordi mtestatud jagamine tuleb aastatega. Omandame kogemust ja saame jrjest pare-mini aru. Me pole kaasa linud sellega, et ritame esimesest pevast alates portfelli planeerida ja sellest kinni hoida.

Tallinn: Kui eelmine aasta vlja arvata, siis teenime ka-sumit. See, et eBay kukkus 30%, polnud meie s. Meie kes olevatel eBay aktsiatel on ka mgipiirang.

Annus: Dollar ja eBay veerevad allapoole. Jooksvalt oleks vaja ju raha teenida, et maksta kontoriri. Selleks on meil rahaturupaigutused, mis toovad jooksvat positiivset voo-gu. Tehnoloogiaettevtete puhul me ei tea, millal nad tulu hakkavad teenima. Vib-olla Celecure saab vhiravimi viie aastaga, aga vib-olla lheb kuus ja pool.

Heinla: Tehnoloogiasektorit ei saa sellise tpsusega en-nustada. Seda peavad tegema riskikapitalistid, kes vtavad vrast raha. Me ei pea seda tegema ega tahagi.

Tats: Praegu vikski ehk nii olla, et meie portfellist 20% on tehnoloogiaettevtted ja 20% tehnoloogial baseeruvad ettevtted. lejnud 60% peaks ra toitma.

Annus: Tehnoloogiainvesteeringutega on linud ise-gi pris tempokalt. 2005. aasta lpus oli meil arvamus, et teeks iga kahe ndala tagant mingi puraka. Selle peale tead-jamad naeratasid sbralikult vi isegi irvitasid selja taga, et pris lollid. Tempo pole nii kiire olnud, kuid kiire sellest hoo-limata. Selles valdkonnas ei ole keegi nii arvukalt investee-rinud kui meie. Esialgsed unelmad ei osutunud kll teks, aga sellest pole midagi hullu. Oleme linud sellise tempo-ga edasi, kuidas leiame huvitavaid ettevtteid. Kui hakkak-sime seda mtteviisi prama, siis see thendaks lati alla-poole laskmist.

Eri riskikapitalid loodavad erinevat tulu: ni-teks seda, et ks ettevte kmnest muutub vga edukaks. Kuidas teie?Annus: Meil pole kvantitatiivset eesmrki.

Heinla: Kindlasti muutub edukaks ks vhestest. Oleme alles liiga vhe investeerinud. Kindlasti enamik lheb ph-ja (ldine lbusus).

Olete varem elnud, et tahate oma investee-ringutega maailma muuta. Palun selgitage.Heinla: Seletaks sellelt poolelt lahti, et pole oluline, mitu kaatrit pevas ostame. Eesmrk ei seisne selles, et teenida

ha rohkem raha, et seda jtkuks seitsmekmnele plvele. Tehnoloogiasse investeerimine on sisuline eesmrk: eden-dada tehnoloogiat kogu maailmas. Mida vungikamalt, seda parem. Ksimus on sisulises mjus, mitte selles, et mitu dollarit teenida.

Annus: Ei ole selline asi, et tused hommikul les, v-tad apelsinimahla ja siis kohe maailma muutma. See tuleb mngu sellel hetkel, kui on ees valikud, et kuhu investee-ring teha. Kui on seitse asja inboxis, siis on oluline, millele phendan kige rohkem aega. Tegemist on selle hetke tead-liku valikuga, mille paneb paika idee potentsiaal.

Tallinn: Mitte rahalises mttes.Annus: Aga need on omavahel seotud.

Kui palju te sekkute portfellis olevate ettev-tete arendamisse?Annus: Oleneb ettevttest, siin on paar aspekti. ks on see, et kas meil on sinna midagi kaasa anda. Celecurei me ei oska sekkuda, seal me ei ki ka trgimas. Mnes tei-ses, milles on oluline tarkvaraarendus vi internetiteenu-se loomine, seal oskame kaasa rkida. Celecureis saa-me osaleda kaugemas perspektiivis, mis puudutab vlis-partneritega suhtlemist. Teisalt paneb selle paika osaluse mr kui meil on protsent ettevttest, siis pole vima-lust aktiivselt kaasa rapsida ja teiselt poolt ilmselt ka ise ei taha seda teha. Kui on suhteliselt suur osalus, siis rgi-me sna palju kaasa.

Tats: Investoritest sekkume Balti turu keskmisest enam. Kui lheme varajasemas faasis tehnoloogiaettevttesse, siis see vajab kompententsi oluliselt rohkem.

Kas olete seotud ka skypei loojate uue pro-jekti, Joosti internetitelevisiooniga?Tallinn: Oleme sellega tuttavad ja konsulteerime.

Kas olete sellesse investeerinud?Priit Kasesalu: Taega oleme investeerinud ja selle eest saanud vikese osaluse.

Heinla: Ambienti see ei puutu.Tallinn: Bluemoon on investeerinud.

Kui tihti teevad suured riskikapitalid teile koostettepanekuid?Heinla: Ettepanekuid on olnud, kuid me pole kellelegi jah elnud. Seni oleme leidnud, et meie kompetentsid on uni-kaalsed ning puuduvaid komptentse saame kaasata odava-malt kui mne suure venna abil.

Kas Ambient Sound Investments kitub arukalt ja neid saadab edu? Seda on veel vara elda. Ootame neli-viis aas-tat, kuni mni nende portfellis riilma tuulte eest varju leid-nud ettevte on kasvanud taimelavast vlja ja leidnud uue omaniku. Aga ma ei imestaks, kui nende seast vrsuks nii mnigi tuleviku maailma muutja.

Investeeringute tulva lppu pole veel mrgata t-navu kavatseb ettevte kasvatada tehnoloogiaettevte-te portfelli kaks korda ning suurendada meeskonda. Ja uusi investeeringuid lisandub portfelli kiiremini kui ku-nagi varem.

Oleme linud sellise tempoga edasi, kuidas leiame huvitavaid ettevtteid.

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 13

tiit blaat

Jutud ettevtlusvaimu toetamisest ning innovatsiooni edendamisest kipuvad jma ametnike prusmaaks. Kiirelt kasvavad ettevtted hindavad paljasnalise jutu asemel tegusid, seda, et neile luuakse soodne majanduskeskkond, leiab aprillis Tallinnas toimunud krgetasemelisel gasellikonverentsil esinenud Londoni Imperial Kolledi professor Erkko Autio.

Eesti majandus kasvas mullu le kmne protsendi. Kas see rgib siinsest krgest ettevtlikkuse tasemest? Eestis on head tingimused kiire kasvuga ettevtete jaoks. Majandusbuum pakub palju vimalusi. Buumi toetavad in-vesteeringud. Just sellistes tingimustes on hea luua kiire kasvupotentsiaaliga ettevtteid.

Kuidas hindate Eesti gasellide konkurent-sivimet? Oskate mne silmapaistva tegija vlja tuua? Otseseid kogemusi mul Eesti firmadega pole. Ent distant-silt vaadates viksin elda, et huvitavaid vimalusi pakub Eesti tarkvaratstus. See polnud ilmselt juhus, et Skype oma arenduskeskuse just Eestisse li. Eestis on suur aju-potentsiaal, mida kasutada kasvu soodustamiseks info- ja telekomisektoris. Selle kasvu viljad hakkavad paistma ilm-selt alles tulevikus.

Mida arvata Venemaa majanduse potentsiaa-list luua lhiajal palju huvitavaid innovaatilisi gaselle? ks minu kolleeg on uurinud Venemaa majandust. Ta ksit-les 1990ndate keskel 53 Vene ettevtjat. Paar aastat hiljem tahtis ta neid uuesti ksitleda, ent avastas, et pooled neist olid kas kadunud, surnud, vangis vi riigist vlja rnnanud. Keskkond oli Venemaal siis sna hull. Praegu on see muutu-nud pisut stabiilsemaks. Aga probleem on seal institutsioo-nides, mis ei funktsioneeri piisavalt hsti. Ettevtluse kas-vuks on vaja usaldusvrseid institutsioone.

tulles tagasi soome juurde, kui palju kiire kasvupotentsiaaliga ettevtteid aastas soomes luuakse ning millistes sektorites need pead tstavad? Vga paljutotavaid ettevtteid tekib Soomes aastas ligi 60. Kui ldiselt arvatakse, et kiire kasv saab toimuda vaid krg-tehnoloogia vi meeletu innovatsiooni kaudu, siis pris nii

see pole. Soomes on kiiresti kasvavaid ettevtteid tulnud niteks ehituse ja ehitusteenuste sektorist. Neid vib tege-likult tulla igast valdkonnast, niteks kas vi teadmisma-hukate teenuste ning riteenuste vallast.

Millest see oleneb, kust sektorist tulevad gasellid? ldreeglit pole. Gasell ei ole sektoriphine fenomen. Niteks ameeriklane Wayne Huizenga on asutanud koguni kolm fir-mat, mis on kasvanud USA 500 suurima firma hulka. Ja ma ei tleks, et need firmad oleksid eriti krgtehnoloogilised.

Esimene neist, Waste Management, tegeles prgiveo-ga. Alustas he-kahe tnavakvartali teenindamisest paari prgiautoga vga killustunud turul, kus tegutses tuhandeid firmasid. Ning kasvas, konsolideerides sektorit.

Siis ms Huizenga firma maha ja li Blockbusteri vi-deolaenutuse. Ms selle ka maha ja hakkas hoopis au-tori ajama.

Ehk siit saame jreldada, et parim vimalus kiireks kas-vuks on minna killustunud turule madaltehnoloogilisse sek-torisse ja see konsolideerida.

Gasellikonverentsil lahati vimalusi, kuidas riik saaks kiiresti kasvavaid ettevtteid toe-

gasellid

Oma teadusts olete mtnud maailma eri riikide inimeste ootusi oma ettevtlikkuse suhtes ja seda, palju nad suudavad ettevtlu-se kaudu tkohti luua. Miks see on nii oluli-ne? Millest see meile rgib? Reaalselt, nagu mainitud, suudab vga vike osa firma-dest luua tkohti. Alla 10 protsendi kikidest uutest fir-madest ootab, et suudab luua le 70 protsendi uutest t-kohtadest. Siit vihje poliitikategijatele: ehk tuleks kesken-duda just nende alla kmne protsendi toetamisele ja le-jnud unustada ra.

Vrdlesite kaht majanduslikku ja sotsiaalset hiiglast, Hiinat ja Indiat. Esimeses on mitu korda krgem ettevtlikkuse ootuste tase kui teises. Miks? Ei tea, aga kindlasti on see phjus vga huvitav. Vib-olla on Hiina seadnud fookuse rohkem tootmisele ja tugevam et-tevtlusvaim on just sellega seotud. Mulle rgib see India tohutust potentsiaalist.

aga vtame soome, kuidas soomes on ettevtlikkusega, vrreldes niteks muu Euroopaga? Soome on absoluutses phjas selles osas. Riigis on ettevt-likkuse ja kasvule orienteerituse pud. Ettevtlikkuse tase ei erine Soomes ja Rootsis, kll aga kasvuootused, mis on Soomes palju viksemad.

Miks?Siin vib olla mitu phjust. Esiteks Nokia, mis justkui gib endasse inimpotentsiaali, mida viks kasutada teiste kii-resti kasvavate ettevtete loomiseks. Kik tahavad Soomes ttada Nokia heaks.

Teine phjus on 1990ndate alguse majanduslik suru-tis Soomes. See li ettevtjaid valusalt, olid pankrotilained. Sellel on ettevtjate alateadvuses oma jlg, mis teeb neid praegu ettevaatlikumaks.

gasellid

14 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

Parim vimalus kiireks kasvuks on minna killustunud turule madal- tehnoloogi- lisse sektorisse ja see konsoli- deerida.

iPoint haaras hrjal sarvistE-kaubanduse tarkvara tootja iPoint-Systemsi juht Jrg Walden tleb, et firma lihtsalt ei judnud ra oodata riigi stardiabi laadseid meetmeid, sest need olid liiga keerulised ja aeganudvad. Oli vaja hrjal sarvist kinni haarata ja kiiresti tegutseda, sest ri edukalt kivitamise vimalus ei pruugi kaks korda tekkida. Aasta-paar oleksime tegevuse kivita-misega mkutanud ja tna meid poleks, tleb ta.

2001. aastal nelja inimesega asutatud firma on tnaseks kas-vanud 52 ttajani ning avanud ttarettevtted nii Aasias kui ka USAs. Meie kive kasvab aastas 30 protsenti ja rohkem-gi, kiitleb Walden.

iPointi klientideks on mitmed tstusgigandid, nagu Bosch, Continental, Dunlop, Honeywell, 3M, Saint-Gobain Sekurit.

Walden on Saksamaa ettevtluskeskkonnas sna pettu-nud. Siin peab ikka kvasti aega olema selleks, et ainuksi seaduskuulekalt tegutseda. Kui oled Siemens vi Daimler-Chrysler, siis on muidugi lihtsam, neil on selleks tl eraldi kaader, tleb ta.

Toivo TnavsuuToivo.Tanavsuu@ekspress.ee

arvatakse, et gasell on firma, mis kasvab vhemalt 20 protsenti aastas neli aastat jr-jest. Kuidas teie arvates defineerida gaselli?Ma ei hooli definitsioonidest. Gasell on kiiresti kasvav ette-vte. Olulisem on mista, et sellised kiire kasvu saavutanud ettevtted moodustavad vga vikese osa uutest firmadest. Valdavas osas vast loodud ettevtetest ei hakka kunagi tta-ma rohkem kui 12 inimest. Seega rkides ettevtlusest kui fenomenist, rgime peamiselt 12 ttajaga firmadest.

Samas, need vhesed kiire kasvuga firmad on vga olu-lised, sest moodustades parimal juhul vaid 510 protsenti kikidest ettevtetest, loovad nad ometi 75 protsenti ki-kidest uutest tkohtadest.

ks nide: Soomes teenisid kolme aasta jooksul 154 fir-mat kokku 31 miljoni euroni kndiva kahjumi. Selle aga peaaegu kompenseeris 10 firma kokku 22 miljoni euroni kndinud kasum.

tlesite oma konverentsiettekandes, et mitte kik ei pea prgima ettevtjaks. see vide vastandub nii mnelegi Eesti poliitikule, kes kuulutab, et on vaja rohkem ja rohkem ette-vtlikke inimesi. Jah, ma usun siiralt, et ksimus pole mitte ettevtlike inimes-te arvus, vaid nende kvaliteedis. Enamik poliitikuid ei saa sellest aru. Nad rgivad kogu aeg, et on vaja rohkem ette-vtjaid. Reaalselt vib nende hulk kasvada aga vaid teatud piirini, seda letades hakkab tootlikkus vhenema.

Enamik inimesi pole loodud ettevtjaks. Seega pole neid mtet ka ettevtlikkusele innustada.

Minu uuringud, mida olen teinud 53 riigis, on nida-nud, et vaid 1,7 protsenti elanikkonnast tahab luua ette-vtte, kus ttab rohkem kui kmme ttajat. Ja 0,2 prot-senti loodab asutada sellise ettevtte, mis kasvab saja t-tajani ja suuremakski.

MySQL lihtsalt geniaalne!ks vga eduka gaselli nide on tasuta andmebaasi haldami-se tarkvara pakkuja MySQL, mida kasutavad niteks Yahoo!, Google ja NASA.

Printsiibid, mis panid firma edule aluse, on oma lihtsuses geniaalsed. Esiteks pakutakse tarkvara tasuta. Teiseks on see tasuta vaid seni, kuni kasutaja on nus oma andmed avalikult les riputama. Kui ei ole nus, tuleb maksta litsentsi eest.

Tulemuseks on 10 miljonit kasutajat le maailma ning neist vaid 10 000 litsentsiostjat. Ning kasutajate arvu kasv tekib orgaaniliselt.

MySQLi kive on nidanud neli aastat enam kui 50protsen-dilist kasvu. Ja kui keegi ksib, mida see rahalises mttes thendab, siis teadku, et mullu saavutati 80 miljoni dollariline (920 miljoni kroonine) kive.

MySQLi asutasid david axmark, allan Larsson ning Michael Widenius. Firma omanikeringis on tna rida vrikaid riski-kapitalifonde ja tarkvarafirmasid, teiste hulgas Linuxi pakkuja Red Hat.

Enamik inimesi pole loodud ettevtjaks. Seega pole neid mtet ka ette- vtlikkusele innustada.

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 15

Kuidas Eestis toetatakse gaselle? Ettevtluse arendamise sihtasutuse alustavate ettevtete divisjoni direktor Pille-Liis Kello

EAS tegeleb kige enam potentsiaalselt kiiresti kasvavate tstusettevtetega, mis on kasvukvera tusul. Valdkonnad, kus ettevtted tegutsevad, on vga erinevad. Kiire majanduskasvu tingimustes on pea kikide valdkondade ettevtjate seas gaselle.

Gasellide osakaalu on raske hinnata ja EAS otseselt majandusstatistikaga ei tegele, vaid on kasutaja rollis.

Gasellide tekkeks ja kasvuks loovad eelduse kiire majanduskasv ning hea algne riidee vimekate ja ideederohkete inimeste juhtimisel. Valdkonnal pole-gi erilist rolli.

Raske on vlja tuua Eesti eeliseid gasellide tekkeks, erilisi soodsaid tingimusi vrreldes teiste Phja-Euroopa riikidega ei ole. Siiski leidub alati inno-vaatiliste ideedega inimesi, kes suudavad ideid

konkurentsivimeliselt ka ellu viia.

Kik toetusmeetmed on suunatud gasellide arvu kasvatamisele ja nende tekke soodustamisele, seda nii alustavate kui ka tegutsevate ettevtete osas. Nii alustavate ettevtete programmides, ekspordi toe-tusprogrammides kui kindlasti teadusarendusprog-rammides on eelistatud just kiire kasvu potentsiaa-liga ettevtted. Samas on pakutav tugi suunatud potentsiaalsesse tusufaasi, mis thendab, et EAS tegeleb palju ettevtetega, kellest ei saa gaselli. Niteks starditoetuse programmis on otseselt eelis-tatud kasvupotentsiaaliga ettevtted ja ettevtjad, kellel on vimalus taotleda 160 000 krooni, samas kui teiste jtkusuutlike ideedega ettevtjate taotle-

tavaks summaks saab olla 50 000 krooni.

gasellid

tada. siin on vhemalt kolm lhenemisviisi: esiteks ldse mitte toetada, teiseks toetada soodsa ettevtluskeskkonna loomisega ja kolmandaks toetada rahaliselt. Milline lhe-nemine tundub teile kige smpaatsem?Kige parema tulemuse saab riik siis, kui ta suudab mjutada nende inimeste motivatsiooni, kel on suur ettevtlikkus ning va-jalikud oskused ja teadmised ehk ajupotentsiaal. See thendab eelkige krgelt haritud inimeste ettevtlusse suunamist.

Niteks, kui soomlased oleksid sama palju kasvule orienteeritud kui rootslased, oleks Soomes 100 000 t-kohta rohkem.

Euroopa Liit aitaks kiiresti kasvavaid ettevtjaid pal-ju rohkem, kui ta keskenduks sellele, milleks ta algul loodi, ehk kujundaks lplikult valmis htse barjrideta siseturu. Praegu on eksport liidu sees endiselt vga raske, seda takis-tavad mitmesugused barjrid.

Riik ei saa eriti midagi teha selliste ettevtete heaks nagu Skype. Skype ja Nokia ei vaja abi, sest need arene-vad riigi toest sltumata. Aga peale nende supergasellide on veel terve hulk teisi gaselle, keda riik saab aidata kas-vule orienteeritud soodsa majanduskeskkonna loomisega. See peab olema keskkond, kus ettevtlusel on vimalikult vhe regulatiivseid barjre.

Milliseid barjre te silmas peate maksu-keskkonda ja regulatsioone?Kulutusi, mis tuleb ettevtjal teha seaduste jrgimiseks, ni-teks. Saksamaal on palju ettevtteid, mis kasvavad 50 t-tajani ja siis kasv lakkab. Seal oleks justkui lagi ees. Phjus on aga see, et seaduste jrgimiseks vajaminevad kulutused kasvavad prast 50 ttaja piiri letamist dramaatiliselt. Sellest tasemest edasi kasvada pole majanduslikult mtte-kas. Just sellised barjrid tuleb eemaldada.

Kas riik peaks kiiresti kasvavaid ettevtteid toetama ka rahaliselt, niteks asuma riskika-pitalisti rolli, nagu Eesti riik on seda tegemas arengufondi kaudu? Raha andmise vajalikkuses pole ma vga kindel. Kui aga va-litsus astub samme toimiva riskikapitalituru loomiseks kui see on Arengufondi eesmrk , siis on see ilmselt igusta-tud. Aga pikemas perspektiivis peaks riskikapitaliturg ole-ma erasektori prusmaa.

aga kas pole mitte nii, et vrt riidee leiab erasektorist investori igal juhul, olenemata riiklikust toest? Valitsuse poolt riskide vtmine ja turu loomine on igusta-tud. On palju firmasid, mis nitavad oma suurt potentsiaa-li, ja seejrel tuleb raha nende juurde. Aga on ka ettevt-teid, kelle juurde raha ise ei tule, olgugi et nad on paljuto-tavad. See juhtub siis, kui sektor, kus firma tegutseb, on lii-ga vike vi vhearenenud.

Mis eristab neid gaselle, kelle juurde tuleb raha justkui niavel, nendest firmadest, kes peavad raha otsima? Raske elda. Potentsiaalseid Skypee on kusagil vga palju. Aga me ei leia neid kiki. Skype on eriline firma, sest sel-le asutajad olid varem asutanud ka Kazaa. Neid juba teati. Ja kui nad teatasid plaanist luua internetitelefon, teadsid kik, et neil on selleks tehnoloogia ja kogemused. Nad olid

juba loonud midagi edukat, neil oli usalduskrediit. Neil pol-nud vaja raha otsida.

Nii et investori usalduskrediit ja tuntus pole vhethtsad? Ksimus on ettevtja maines. Paljudest ei teata ldse mi-dagi. Ja kes ikka on valmis investeerima tundmatu inime-se ettevtmisesse.

Milliseid barjre nete kiiresti kasvavatel ettevtetel Eestis?Tkte vhesus on ks mure. Ja Eestis vtab veel aega see, et areneks vlja vitjate plvkond, kes tuleb nii-elda teise laine kiiresti kasvavate ettevtetega. Pean silmas kogemus-tega riskikapitaliste, kes teavad, mida teevad. Sest riskika-pitalism ei ole mitte ainult raha kapaga valamine firmasse, vaid ka oskus firmat juhtida kiire arengu teele.

seminaril lahati vimalusi leida kiire kasvu potentsiaaliga ettevtjaid nii-elda varajases staadiumis rohujuure tasandil. Kuivrd see teie arvates on vimalik?Kohalikul tasandil on neid vimalik identifitseerida kll. Minu arvates tuleks soodustada ettevtlusinkubaatorite tegevust, et potentsiaalsed riideed saaksid teineteist toetades koos kasvada. Selliste lisavrtust loovate ettevtluskeskuste koh-ta on Suurbritanniast ja Hollandist hid niteid.

Millised gasellinited on teie arvates kige vrvikamad? Mulle meeldivad firmad, mis on nullist kasvanud oma sek-toris selgelt domineerivaks. Google on ks hea nide, mis on end kehtestanud kui teatud standard. Skype on ka hea nide, mis li omamoodi uue turu. Tarkvara osas tstak-sin esile MySQLi.

Tekstiilitstuses on head niteks Zara ning Hennez & Mauritz. Vanematest nidetest on ks parimaid IKEA. See, mida IKEA tegi, oli tohutult innovaatiline. Mblitstus on ks vanimaid tstusi, IKEA viis lbi kogu selle tstu-se kontseptsiooni uuestisnni: ta suutis luua uue suhtumi-se mblisse ning muuta selle ostmise harjumusi. Nad lid arusaama, et mblit ei osteta terveks eluks, vaid paariks-kolmeks aastaks. Ja siis ostad uue.

Nokia on ka kindlasti tugev nide. Nende konkurentsi-eeliseks sai telefoni disain nemad mistsid esimesena, et telefon on moeinstrument.

16 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

Vrvikas gaselliguru Erkko AutioLondoni Imperial Kolledi tehnoloogiajuhtimise ja ettevtluse ppetooli juht Erkko Autio oli aprillis Tallinnas asetleidnud gasellikonverentsi vr-vikaim esineja. Tema ettekanne erines kuivadest ja poliitilistest ametnike ettekannetest oluliselt, kuna see sisaldas elulhedasi detaile.

Kmnetes riikides ettevtlusuuringuid teinud Autio ti niteks vlja, et Soomes on aastaid ptud luua Rootsi menubndi ABBA klooni. Maailm on ninud aga vaid hte ja telist ABBAt teised samalaadsed ritused on eranditult ebannestunud.

Samuti mrkis Autio, et edu saavutamiseks tuleb panustada oma kige mravamatele ja tugevamatele omadustele, tuues nitena Soome bndi Lordi mulluse Eurovisiooni vidu.

Tihe seminaride klaline Autio on Helsingi likooli tehnoloogiamagister ning oma doktorits uurib ta vrskete tehnoloogiafirmade innovatsiooni. Lisaks Suurbritanniale on Autio loenguid pidanud Tais, veitsis ja Helsingis.

Oma teadusts ja ppets on Autio keskendunud sellistele teemadele nagu tehnoloogia innovatsioon, teaduse ja tstuse vahelised suhted, ette-vtluse kasvumootorid ja kiiresti kasvavad ettevtted.

Inkubaato- rite tegevust tuleb soodustada, et potent- siaalsed riideed saaksid teineteist toetades koos kasvada.

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 19

gasellid

Parimad ehitus- puusepad on Soomes, jrgnevad rootslased ja siis tulevad eestlased.

Toivo Tnavsuu Toivo.Tanavsuu@ekspress.ee

Hetkel ehitavad Natural Housei tmehed niteks Norras Nesbyenis hes suusakeskuses kortermaju. Kokku tuleb sinna ligi 500 korterit, millest 32 on valmis. Need on korterid keskklassi norrakatele, kes mge-des puhkamas kivad.

ks jukas Oslo rimees tellis firmalt aga 600ruutmeet-rise eramu. Kogu projekt lks tellijale maksma 510 miljo-ni krooni vahel, Natural Housei osa oli tarnida majadetai-lid koos pstitusega.

Firma hakkas kiiresti kasvama prast 2004. aastat, kui Eesti astus Euroopa Liitu ning ehitus- ja kinnisvaraturg ko-gus hoogu. Nii Eestis kui ka phja pool tekkis suurem nud-lus hea kvaliteediga puitmajade jrele, mille tellimuse tit-mine ei vta liiga palju aega.

Natural Housei juhataja Heiki Jrissaar tleb, et vii-mase kolme aasta jooksul on firma kive kasvanud le saja protsendi. Eesti puitkarkassmaju teatakse tema s-nul Skandinaavia turul hea kvaliteedi poolest, mis annab silmad ette teiste Ida-Euroopa riikide, niteks Poola firma-de toodangule.

Kui Skandinaavias kliente kuulata, siis nad teevad jr-jestuse, et parimad ehituspuusepad on Soomes, jrgnevad rootslased ja siis tulevad eestlased. Meie tkultuuri kiide-takse, rgib Jrissaar.

Kuna nudlus puitmajade jrele on sellel turul suur, po-legi firmal vaja teha muud reklaami kui lihtsalt ehitada kva-liteetseid puidust moodulmaju ja jrgida seejuures ehitus-kultuuri parimaid tavasid. Nii liigub info firma kohta klien-tide kaudu. Muidugi ei suuda iga majatootja Phjalas lbi la sealsetel tellijatel on peen tehniline maitse, mida peab lihtsalt tundma.

Algust tegi Natural House omal ajal aiamajadega. Seejrel hakati tootma ja paigaldama suvemaju ning elu-maju. Praegu vib firma isegi puidust kortermaja pstita-da. ks selline kolmekorruseline maja on niteks Norras Lillehammeris ehitatud.

Natural Housei majade detailid valmivad Tartu lhedal Roiul paiknevas tsehhis. Kokku ttab seal ja objektidel pai-galdamisega umbes 30 inimest. Tellimusest kuni maja ps-titamiseni kulub mni kuu, sellest objektil kolm-neli nda-lat, seda juhul, kui vundament on valmis.

2004. aastal oli firma phituruks Taani, seejrel kaldus kaalukauss Soome poole. Nd aga tuleb enamik tellimusi Norrast. Thelepanuvrne on suhtumise erinevus puitehi-

Eesti firma ehitab Norra suusakeskuses kortermaju

tistesse Phjamaades ja Eestis. Kui Eestis on puitmaja suht odav ja kehva kvaliteediga maja, siis Phjamaades on puit-maja rohkem hinnatud. Phjus on selles, et Skandinaavias on aastasadu puitmaju ehitatud kvaliteedi arvelt kokku hoidmata, leiab Jrissaar.

Jrissaar lisab, et kui Eesti palk- ja puitkarkassmajade tootjad suudaksid vhegi omavahel koostd teha, oleksid nende ansid phjamaades veelgi paremad kui praegu, kus iga firma ajab oma asja.

Jrissaare snul on firma eesmrk teha ha rohkem ja paremini ning kasvatada aastas kivet vhemalt 1020 protsenti. Anname muidugi endale aru, et selle saavuta-miseks peab toimuma areng areng kasvus, tleb ta, pi-dades silmas eelkige tootearendust ning efektiivsuse kas-vu. Ksimus on ressurssides tju kttesaadavuses, ehitusmaterjali hindades. Potentsiaal ma on seevastu vga suur, lisab ta.

Hetkel kasutab Natural House peamiselt Eesti mater-jale, aga hinnavahe Skandinaavia omadega pole enam nii suur kui varem. Mningad siseviimistlusmaterjalid, nagu niteks teatud kipsplaaditooted, on Jrissaare snul Eestis koguni kallimad kui Norras.

Peamiselt puitsrestikmajade ja aiamajade tootmisega tegelev firma Natural House on edukalt kanda kinnitanud Skandinaavia turul, kus hinnast palju olulisem on kvaliteet.

18 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

gasellid

Toivo Tnavsuu Toivo.Tanavsuu@ekspress.ee

Veel 2000. aastal moodustas 90 protsenti firma toodan-gust leib ja sai. Balti Sepiku tegevjuht Anri Treifeldt rgib, et samal aastal tehti otsus julisemalt ki-vitada tehase kpsise- ja biskviidiliin, mis oli soetatud ju-ba 1997. aastal.

Esimestel aastatel nnestus liinil toota vaid piparkooke, kuid neid valmistati senistest ksitpiparkookidest kmme korda rohkem: 4000 kilogrammi asemel 40 000 kilogrammi. Mullu ms Balti Sepik kokku 140 tonni piparkooke, sellest viiendiku Rootsi ja Ltti.

Mne aasta eest sisenes Balti Sepik edukalt Rootsi kp-siseturule, mes 40 tonni kpsiseid kuus. Rootsi turg osu-tus firma jaoks niivrd edukaks, et esimesel aastal m-di sinna peaaegu kolmandik tootmismahust. Eestis Reval Maiuse kaubamrki kandvad kpsised judsid Skandinaavia turule Eldorado nime all, seda ligi poole tuhande Rootsi kaupluse poelettidel. Sihikule veti ka Lti, Leedu ning Saksamaa turud.

Mki Rootsi turule lihtsustas Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal. Paraku puudusid firmal otselepingud Rootsi jaemgikettidega ning vahendajad kaotasid vaja-likud mgikanalid. See ti Treifeldti snul mningasi ta-gasilke. Rootsi turu osakaal vhenes mullu ning kahanes ka ekspordi osakaal.

Tagasilkidest tegi firma omad jreldused. Eksport-turgudel tegutsedes peab alati olema thelepanelik ning ei tohi le investeerida, sest mahud vivad pevapealt suu-reneda ning ka vheneda, kuid karavan peab edasi liiku-ma, rgib Treifeldt.

Treifeldti snul on firma vtnud endale eesmrgiks ko-duturul kasvatada mki 5 protsenti aastas ning siseneda juliselt lhiturgudele, pdes slmida vlisriikide jaekau-bandusettevtetega otselepinguid.

Tna makse Balti Sepiku kpsiseid Ltis VP Marketi, Stockmanni ning Prisma kauplustes ning Soomes Inexi kau-bandusketis, peamiselt Hilda Mummo kaubamrgi all. Soo-mes makse firma kpsiseid ka mimesuguste privat labeli kaubamrkide all, nagu niteks Anna Tdin. Lisaks leiab Balti Sepiku kpsiseid Saksamaalt, Islandilt ja Portugalist.

Lisaks suunavtule kpsiseturule pdis Balti Sepik Treifeldti snul 2000. aastal alustada rukkileiva tootmist. Leiva tootmine on keerukas ning nuab pikaajalisi koge-musi ja head tehnoloogiat, seetttu jtkasime katsetusi vaid 2000. aasta lpuni. Siiski kasvas sellest perioodist vlja meie menutoode kslauguleib, meenutab ta.

2005. aastal soetas firma automaatse fritriliini Itaaliast, kus valmib kslauguleib Eesti turule, aga ka Ltti ning Soome. Eksportturgudel makse kslauguleiba Bread Snacksi nime all.

67 ttajaga Balti Sepiku toodangu struktuur on sna kirju. Sinna mahuvad thtsuse jrjekorras kpsised ja bisk-viit, kslauguleivad, kondiitritooted, vikesaiad, sgisai, leib ja kulinaariatooted.

Tegevuse mitmekesistamiseks kuulub Balti Sepikule koh-vikukett Reval Cafe. Hetkel on heksa frantsiislepingu alu-sel toimivat esinduspoodi ja kohvikut selle kaubamrgi all. Plaan neb ette avada igal aastal vhemalt ks uus kohvik. Reval Cafe keti kaudu realiseerib firma ligikaudu 50 prot-senti oma vikesaia- ja kondiitritoodangust.

Balti Sepiku sihikul lhi- riikide kpsise- ja nksiturud

Balti Sepikule on osutunud vrdlemisi edukaks seitse aastat tagasi tehtud otsus panustada rohkem kpsise- ja nksiturule ning vhem leivale ja saiale.

pil

le

-rii

n p

re

ge

l /

ep

l

natural House

20 HEI 2 (7) >>> juuni 2007 HEI 2 (7) >>> juuni 2007 21

gasellid

Toivo Tnavsuu Toivo.Tanavsuu@ekspress.ee

Rapala Eesti on Soome samanimelise kontserni suu-rim tootmisksus, mis valmistab maailmaklassi ka-lastuslante ligi 150 riiki. Tehases ttab 280 ini-mest, neist 260 naised. Pevas toodetakse suuresti ksi-tna ligi 60 000 kvaliteetset lanti, mis on vlja arendatud kontserni Soome tootearendusksuses, ent mida testitak-se ja lppviimistletakse Prnu tehases. Peaaegu kogu too-dang lheb ekspordiks le maailma, peamiselt USAsse, aga ka niteks Austraaliasse, Koreasse, Filipiinidele, Tiilisse ja Euroopa riikidesse. Eksootilisim kant, kuhu lante saade-tud, on Botswana.

Rapala tehas on tnu oma edule plvinud viimasel ajal palju thelepanu, kuid firmale endale see ei meeldi. Rapala Eesti juhatuse liige Rauno Rantanen rgib, et kalamehed tulevad tehase ukse taha sooviga lante osta. Aga tehasel pole lubatud neid ise ma.

Kmme aastat tagasi Soome kontserni poolt Eestisse asutatud landitehase areng on olnud pidev, rgib Rantanen. Aastast aastasse on lisandunud jrjest uusi ja vastutusrik-kamaid toperatsioone. Tootmine on kolitud Soomest ja Iirimaalt Eestisse. Oma osa selles on Rapala kaubamrgi lan-tide mgiedul maailmas, mis on parandanud ka Rapala Eesti tulemusi.

Silma hakkab majandustegevuse rentaablus mullu teeniti 146 miljoni kroonise kibe juures 56 miljonit krooni

kasumit. Aasta varem oli kive aga 100 miljonit ja kasum koguni pool sellest ehk 50 miljonit.

Rapala on saavutanud oma positsiooni maailmatu-rul tnu kvaliteedile, tleb Rantanen. Kik landid on te-hases enne pakendamist testitud. Tnu sellele kalamehed usaldavad meid.

Kvaliteeti hindab Rapala lantide puhul ka kirglik kala-mees Vladislav Korets. Vga asjalikud ja lbimeldud lan-did, mis kituvad vees niimoodi, nagu neilt oodatakse. Tegu on nn vabina-lantidega, mille sabaosa teeb vees vedamisel kiireid liigutusi, rkis ta ajakirjale Saldo. Rapala kauba-mrk ei hlma tema snul mitte ainult lante, vaid ka ritvu, rulle, nre, nugasid ja teisi kalastustarbeid.

Rapala otsustas tehase rajada Eestisse juba le kmne aasta tagasi. Rantanen tunnistab, et ei ole saladus, et Eestis olid siis kulutused tunduvalt viksemad kui Soomes. Eesti eelisteks olid kindlasti lhedus Soomele ja infastruktuu-ri areng. Siis oli aeg, kui Eesti majandusel ei linud veel nii hsti ja oli palju ttuid. Samuti oli Rapalal tekkinud vaja-dus laienemise jrele. Seega oli Eestisse tulek asjade loogi-line kik, kinnitab Rantanen. Prast mningasi tehase asu-koha otsinguid maanduti Prnus.

Ja isegi kui praegu on kulud kasvanud ja tjudu raske leida, ei ne Rapala phjust tehast niteks Hiinasse kolida.

Rapala Eesti juhatuse liige Juhani Pehkonen tleb, et kui maailma kalastustarvete turu suurust hinnata 23 mil-jardile dollarile aastas, siis Rapala turuosaks vib julgelt pakkuda kolmandiku.

Prnus valmivad landid Botswana kalameestele

Prnus tegutsev Rapala Eesti kalastus-tarvete tehas on ks kiiremini kasvavaid suurtstusi, mullu kasvas selle kive poole vrra ja aasta varem koguni 70 protsenti.

gasellid

Toivo TnavsuuToivo.Tanavsuu@ekspress.ee

Hard-Restauraator ei ole tavaline kipsplaati laduv ehitusfirma, vaid ettevte, millele vib usaldada ka kige keerukama ajaloolise ehitise endise projekti jrgi restaureerimise. Hetkel ttavad firma restauraatorid niteks Tallinnas Mrivahe tnaval Hellemani torni ja sel-le mripealse kigu kallal. Aga neid vib askeldamas n-ha ka Rootsi Mihkli kirikus ning Kehtna misas. Nagu ka Laitse lossi tallides.

Sajakonna ttajaga Hard-Restauraatori tegevjuht ja omanik Hardi Tooming tleb, et firma meelisobjektid on vanalinna, kesklinna, Kadrioru ja Kalamaja vrikas eas hooned. Tsi kll, firma hoolitses ka Berliini Eesti saatkon-na uuendamise eest, ent see projekt ei osutunud lppkok-kuvttes kuigi kasumlikuks.

Meile meeldivad vanad asjad. Iga maja on omamoo-di eriline ning sellele tuleb omamoodi lheneda, rgib Tooming. See thendab, et erinevalt mingi tpprojekti jr-gi ttavatest ehitajatest ei teki Hard-Restauraatori ehita-jatel kunagi rutiini.

Umbes 30 ttajat firmas on telised restaureerimi-se profid, nende krval on sellid, kelle krval omakorda on lejnud pipoisid.

Mis siis igupoolest on restaureerimine? Tooming tleb, et see on vana ehituspildi ja ehitustava taastamine. Maja vib olla 13. sajandist, aga ka 19. sajandist. Iga kord ei saa seda taastada selle algilme jrgi. Tuleb teha kompromisse. Toominga snul on Tallinna majade puhul nneks silinud vga hea dokumentatsioon.

Loomulikult on Hard-Restauraatori objektidel igape-vased klalised muinsuskaitseametnikud, kes hoiavad kii-valt pilku peal, et isetegevust ei tehtaks. Iga t vajab ametniku heakskiitu. Tooming tunnistab head lbisaamist ametnikega.

Tooming tleb, et firma on restaureerinud Tallinna va-nalinnas keldrist katuseni ehk tielikult umbes 2025 maja. Erinevaid tid ja alltvttu aga on tehtud vhemalt pooltes vanalinna majades kmne aasta jooksul. Hinnapakkumisi

oleme teinud vhemalt kolmveerandi vanalinna majade tdele, lisab ta.

Kokku on vga hsti restaureeritud maju Toominga hinnangul vanalinnas paar-kolmkmmend. Sama palju on rmas maju, ks huvitava ajalooga on niteks Pika tna-va ja Olevime tnava nurgal. Vib elda, et kmmekond restaureeritud maja on vanalinnas tiesti ra lrtsitud, leiab Tooming.

Hard-Restauraatori huvitavamate tdena nimetas ta Raeapteegi renoveerimist Raekoja platsis, lisaks Viru 8 ma-jakompleksi.

Mitte kik aastad pole sna pika eaga firma jaoks olnud vennad. 2000. aastal sattus firma Toominga snul pankro-tistunud tellijatele, mis viis ettevtte suurde htta. Kolm aastat tegeleti kahjumist vlja rabelemisega, millega saa-di hakkama 2004. aastal. Kui saime rikkamaks, tekkis meil vimalus suuremaid ja kallimaid ning suurema riskiga ob-jekte vtta, selgitab ta.

Renoveerimine on kallis lbu. Ruutmeetri hinnana tuleb majaomanikul vlja kia vhemalt 20 000 krooni. Kalleim projekt firma jaoks on olnud meediarimees Hans H. Luige korterelamu Toomrtli tnaval.

Edaspidi ootab Tooming firma kibele kmnekonnaprot-sendilist kasvu aastas. Rmas vrtehitiste hulk on endiselt suur, olgugi et ehituse hinnad on lakke tusnud.

Hoonete restaureerimisega tegelev firma Hard-Restauraator pidi prast pankrotistunud tellijate otsa komistamist hukust pstma ja restaureerima iseennast. Selle lesandega saadi hsti hakkama ning firma kasvatas 2005. aasta kivet 50 protsenti.

Hard-Restauraator on taastanud 25 vanalinna maja

tiit blaat

De

nis

ge

or

gie

vs

ki

/ p

re

ss

Ho

us

e

VaNaLINNa KaItsJa: sajakonna ttajaga Hard-Restauraatori tegevjuht ja omanik Hardi tooming tleb, et firma meelisobjektid on vanalinna, kesklinna, Kadrioru ja Kalamaja vrikas eas hooned.

HEI 2 (7) >>> juuni 2007 23

Askur AlasAskur.Alas@ekspress.ee

Mis ajendas teid tellima innovatsiooniauditit? Estiko-Plastar toodab kilepakendeid eri tstusharudele: toi-duainetstus (sh piimatstus, kondiitritstus, liha- ja ka-latstus), turbatstus, tekstiilitstus, ehitusmaterjalits-tus (sh termokatted ja tavaline standardkile), puidutstus. Traditsioonilise poletleenkile sortimendile on lisandunud paljud uued materjalid, mis vimaldavad toota pakendeid nii vga suurte kvaliteedinudmistega toiduainetstus-tele kui ka pakkuda uudseid lahendusi teiste tstusharu-de ettevtete pakendivajaduste rahuldamiseks. Ettevttes ttab tootearendusmeeskond, mis vastavalt kliendi soovi-le ttab vlja uue pakendilahenduse seega panustame pidevalt innovaatilisse tegevusse.

Meile oli auditi lbimise peamiseks motiiviks saada v-liskonsultandilt uut ja avaramat vaadet oma tegevusele ning lisaks ka hid mtteid ja ideid, mida oma tegevuse paren-damiseks saaksime ette vtta.

Kuidas audit toimus? Protsess iseenesest oli rmiselt lihtne: meile tulid kaks Heivli konsultanti, kes tegid juhatusega neljatunnise s-vaintervjuu firma tegutsemismallide kohta. Prast seda sai-me paari ndala prast uuesti kokku ning konsultandid tut-vustasid oma mudeli baasil koostatud ngemust meie tege-vustest tuues vlja nii meie positiivsed kljed, oma soo-vitused, mida viksime muuta-parendada, kui ka vrdluse teiste Eesti ettevtetega.

Vrdlus teistega on ju alati vike boonus, eriti kui sai-me teada, et olime kigis vaadeldud valdkondades (visioon ja strateegia; turujud; tooted ja pakkumised; ettevtte vi-malused) saanud ldisest keskmisest paremad hinded.

Mis ilmnes auditi kigus ja milliste lahendus-teni juti? Auditi kigus ilmnes, et oleme suhteliselt innovaatiline et-tevte, kuid kige suurem takistus on piiratud turg ja m-givimalused. Thendab, suudame kasvada sellises tempos, nagu meil nnestub kasvatada oma mgimahtusid. Mulle oli rmiselt suur llatus teada saada, et valdavalt on Eesti firmadel piiranguks tootmisvimsus.

Igatahes saime konsultantidelt ka ettepanekuid uuen-dusteks nii turunduse ja mgitegevuse, arenduse, tootmi-se ja tehnoloogia, inimeste arenduse kui ka juhtkonna vi-mekuse vallas. Mitmed ettepanekud on kohe rakendata-vad niteks kliendi- ja ttajate rahulolu uuringute kor-raldamise lihtsustamiseks ja tagasiside andmiseks , mit-meid kaalume pikemas perspektiivis, niteks oma kombi-

jaamaga elektritootmise vimalusi. Osa ettepanekuid olid meil juba varem kasutusel.

Kas ja millist kasu oli auditist? Kui palju on sellest rakendust leidnud? Arvan, et peamine kasu oli kinnitus, et oleme igel teel. Lisaks muidugi ka soovitused, mida teha teisiti ning ka uute teooriate kasutamise tutvustus.

Innovatsiooniaudit: Estiko on igel teel

Estiko juhatuse esimees Triin-Anette Kaasik: innovatsioon ei ole pelgalt patentide ja litsentsidega mdetav.

gasellid

AS ESTIKOAS ESTIKO tegutseb oma praegusel kujul alates aastast 1993, mil tootmis-koondise Estiko krvale 1991. aastal asutatud AS Estiko Kommerts nimetati mber AS ESTIKOks. Omaaegse tootmiskoondise eelkijaks on 1917 Tartus asutatud Eesti Kammivabrik ja 1923 loodud Tartu Kammivabrik.

Estiko ja tema ttarettevtete phitegevusalad on kinnisvara haldamine ja pakkematerjalide tootmine ning mk. Estiko ttarettevteteks on AS ESTIKO-PLASTAR, Estiko Investeeringute AS ning AS Emaje rikeskus (Estiko Investeeringute ASi ttarettevte). Emaje rikeskus on suurim Estiko Investeeringute ASi kinnisvaraprojekt, tuntuimate kinnisvaraprojek-tidena vib veel vlja tuua Sisustus E Kaubamaja ning Kaubahalli. Estiko-Plastar toodab trkitud ja trkkimata pakkematerjale, kilesid ning kilekotte, olles juhtiv kilepakendite tootja Baltikumis.

Mis on innovatsiooniaudit?Innovatsiooniauditeid teostavad Eestis tunnustatud ja Inglise firma PERA Innovation Ltd. poolt akrediteeritud krge kvalifikatsiooniga konsultandid. Auditi aluseks on PERA Innovationi vljattatud ja aastate jooksul lbi-proovitud innovatsioonidiagnostika metoodika.

Innovatsiooniauditi kigus selgitatakse ettevtte hetkeolukord, aidatakse leida kitsaskohad ja kasutamata vimalused ning ttatakse vlja tege-vuskava, mis aitab ettevtet edendada ja olla sellel innovaatilisem. Auditit alustatakse konsultandi ja ettevtte tippjuhtkonna vestlusega, millele kulub kokku umbes pool peva. Seejrel koostab konsultant aruande innovat-siooniauditi tulemustest ning koosts ettevtte juhtkonnaga ttatakse ettevttele vlja lhi- ja pikemaajalised innovatsioonialased sihid ning tege-vuskavad. Seniste innovatsiooniauditite kulud on katnud EAS.

estiko

KILEVaBRIK: Estiko-Plastar toodab kile-pakendeid toiduaine-, turba-, tekstiili-, ehitus-materjali- ja puiduts-tusele.

Majandustarkvara TAAVI

... ja aega jb legi

LISAINFO: www.taavi.ee, info@taavi.eeTuru plats 5/717, 11611 Tallinntel 6 800 855, faks 6 800 859 mobiil 56 800 855

Taavi_A4_2005.indd 1 6/5/07 11:53:14 AM

24 HEI 2 (7) >>> juuni 2007 HEI 2 (7) >>> juuni 2007 25

Tihti tulevad vlja pris elemen- taarsed asjad, mis on jnud tegemata ja endal thele- panuta.

gasellidgasellid

Askur AlasAskur.Alas@ekspress.ee

Mis ajendas teid tellima innovatsiooniauditit? Phjusi oli mitu. Kuna firma on sellises seisus, et areneb ja ko-lib, hakkame uut struktuuri les ehitama, siis oli hea saada li-satuge vljastpoolt. Kui tahta saada ISO-sertifikaate ja toetu-si, siis on vaja innovatsiooniauditit. Nii et mngus olid ka ma-janduslikud phjused. Aga kige rohkem oli vaja saada kr-valt kogemustega inimestelt arvamust meie tegevuse kohta.

Meie firma tegeleb tstusseadmete tootmisega telekom-munikatsiooni tarbeks, niteks valmistame sakslastele masinat, mis kontrollib trkiplaadi joodiste kvaliteeti. Umbes 95% meie toodangust juab lpuks piiri taha. Eesti pole veel tootmise au-tomatiseerimiseks pris valmis, kuid ka siin on aina rohkem neid ettevtteid, mis hakkavad seda tegema. hel hetkel saavad siin tdid otsa, kes on nus suhteliselt vhese raha eest mehhaanilist td tegema, ja nende asemele tuleb robot soetada.

Kuidas audit toimus?Meie juurde tulid firma Heivl Consulting konsultandid. Kigepealt tegime nendega tehases ringkigu ja siis istusi-me maha. Rkisime umbes neli tundi, kirjeldades kogu meie tegevust. Siis tuli jrgmine kokkusaamine. Alguses mtlesin, et mida seal ikka nii palju rkida, aga oli ikka kll, aega ji puudu. Tegelikult on krvalt togimine vajalik sind tuuak-se maa peale tagasi ja eldakse elementaarseid asju, mida peaks tegema, aga mis endal ununevad ra.

Vestlusest sndis pris pikk raport, 24 leheklge. Kui tei-ne kohtumine lbi sai, sndis ka tegevuskava. Lhiajaline ja pikaajaline.

Mis ilmnes auditi kigus ja milliste lahendus-teni judsite? Trtmis inimene ei pra kigele kllaldaselt thelepanu. Tihti tulevad vlja pris elementaarsed asjad, mis on j-nud tegemata ja endal thelepanuta. Niteks polnud meie ettevttes korralikult paika pandud struktuuri ja tjaotust. Vikeettevttes (meil on umbes 50 ttajat) on tjaotuse piiri muidugi raske tmmata. Aga see on vajalik.

Nagu ka auditist vlja tuli, on vaja sellist pris oma too-det. Eks me ole seda alati ka otsinud. Selleks soovitati tea-duskeskustest otsida hist projekti, mida arendada. Eks kik otsivad oma Nokiat. Aga pris vgisi seda ei saa tulla. Kui me oskaks seda elda, siis oleks see lihtne. Otsime! ritame vastavalt ideedele seda leida.

Kas ja millist kasu oli auditist? Kui palju on sellest rakendust leidnud? Aus vastus, et kindlasti oli kasu, sest midagi ei ole elda, paljud asjad loksuvad oma kohale. Juhib thelepanu asja-dele, mis mulle on vib-olla selged, aga teistele mitte. On lihtsam edasi minna.

Millistele ettevtetele soovitate innovatsiooni-auditit? Mina soovitaksin seda nendele ettevtetele, mis on sndi-nud sel sajandil, millel pole vga pikka staai, aga mis on judnud mingi majandusliku stabiilsuseni, judnud mingi-le tasemele ja nd oleks vaja edasi areneda.

Innovatsiooniaudit: pilk krvalt aitab leida uusi vimalusi

Tech Groupi juht Toomas Sutrop: selleks, et olla edukas, tuleb leida oma toode.

EttevttestAS Tech Group on 2001. aastal loodud Eesti kapitalil phinev tstussead-mete valmistamisega tegelev ettevte. Firma poolt valmistatud seadmed aitavad thustada mitmete maailma juhtivate tootjate tootmisprotsesse nii elektroonika- ja masinaehitus- kui ka puidu-, toiduainete-, klaasi-, jtmekit-lus- ning tekstiilitstuse suurtegijate juures.

Tech Group pakub oma klientidele tisteenust alates projektijuhtimisest, lesande selgitamisest ja kirjeldamisest, seadmete projekteerimisest, doku-mentatsiooni valmistamisest ning juhtprogrammide valmistamisest kuni seadme detailide valmistamise, koostamise, hlestamise ja kasutuselev-tuni ning varuosahalduse ja hoolduseni. Ettevte tegeleb nii sarjatoodangu valmistamise kui ka ksikseadmete ja prototpide arendamisega.

Juhtimisssteemi thususe testamiseks on alustatud kvaliteedistandardi ISO9001 juurutamist.

Marika Tammmarika@bda.ee

Ajakirjas HEI avaldatud uudsete maailma, Rnioru vi Eesti ettevtete edulood on arvatavasti paljusid lugejaid mtlema pannud. hed ohkavad vikesest kadedustundest ja soovist samuti midagi suurt korda saa-ta ning teised, kes on juba ht-teist saavutanud, sooviksid teravat vaistu ja vimalust olla igel hetkel iges kohas, et tuleviku tegijaid ra tunda ning sellistesse edulugudes-se investeerida.

riplaanide konkurss ajujahtKesolevast aastast on Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel riplaanide konkursi Ajujaht kujul avatud uued vimalused mlemale mainitud sihtrhmale. Ajujaht on le-eestiline riplaanide vistlus, mille eesmrgiks eden-dada teadmistel phinevat ettevtlust ja toetada uue inno-vaatiliste ettevtjate plvkonna kujunemist. Konkursi les-ehitusse on pimitud mitmeid tmbetegureid, millega loo-detakse leida ja kiirendada vrt ideede judmist avalik-kuse ette.

Niteks Eestis hsti tuntud ettevte Mobi on alguse saa-nud Tartu likooli kursuse raames 2000. aastal. Mobi part-neri Rain Rannu snul sarnanes kursus Ajujahi konkursi-ga, kuna kursuse eesmrk oli kokku tuua eri teaduskonda-de erineva taustaga tudengid ja moodustada nende phjal projektimeeskonnad, mis hakkaksid hte ideed ellu viima. Parimaid lubati premeerida kahe ainepunktiga.

Mobi alustas mobiiltelefoni reklaammngudega. lejnud osalevate vistkondade ideed olid Rannu hinnan-gul veidi lennukamad. Mobi idee aga viidi sellest kursusest ainsana ellu. Mobi idee ei olnud kogu maailma muutev, vaid pigem selline, mille puhul meeskond teadis, et nad suuda-vad selle oma jududega teostada, tleb Rannu.

Kursuse lppedes, prast kahe ainepunkti kttesaamist, leidis meeskond, et nad klapivad hsti ning miks mitte eda-si midagi koos teha. Ettevte oli sndinud.

ri alustajatele vimalus alustada edumaagaNii mnelgi meist tuleb pris tihti ideid, millest viks saa-da edukas ri. Ideest teostuseni suurem osa neist ei jua, sest tavaliselt kerkivad teele mitmed takistused idee au-tor ei tule selle pealegi, et ideest ri teha, vi puudub tead-mine, kuidas ideed ellu viia, vi puudub raha vi napib mtte toetajaid.

Ajujaht alustab sellest, et kutsub osalema kiki, kel on hea idee; eelnevad teadmised rist ei ole kohustuslikud. Julgustame looma meeskondi, kus teadmiste hulk oleks suu-rem kui ksikritajal et majandusinimesed saaks kokku teadlastega, et kohtuksid inimesed, kes hiselt ideesse usu-vad ning kes ksteist toetaksid. Konkursi tingimused julgus-tavad meeskondadesse kaasa haarama ka juba tegutsevaid rimehi ja samuti niteks likoolide professoreid. Oluline on, et kokku saaks meeskond, mis on idee arendamiseks ja teostamiseks piisavalt tugev.

Ajujaht kogub kuni 30. juunini kokku umbes he le-heklje pikkusel etteantud vormil (www.ajujaht.ee) ri-ideed. riidee vib olla kskik millisest eluvaldkonnast, peamine, et see on originaalne ja uudne. riidee esitami-sel tuleb meeskonnal lbi melda oma idee uudsus, raken-

Innovaatiliste ideede ajujaht

Ajujahi vistlus pakub vimaluse tulla vlja oma riideega ning see asjatundliku nu ja koolituse toetusel ka teoks teha.

Ajuinfo konkursi tingimusedwww.ajujaht.ee

riidee vib olla igast eluvaldkonnast, peamine, et idee on originaalne ja uudne. riidee esitamisel tuleb meeskonnal lbi melda oma idee uudsus, raken-datavus ning siht-turu saavutamise vimalused ning neid veenvalt argu-menteerida.

Konkursi ajagraafik>>> mai-juuni 2007 ideede esitamine>>> september 2007 25 edasipseja valik>>> oktoober 2007 koolitused, ideede tien-damine

>>> detsember 2007 riplaanide valmimine>>> september 2007 jaanuar 2008 ritused>>> veebruar 2008 auhinnagala, vitjate sel-gumine

>>> mrts 2008 vitjaideede kivitustoe algus

aivar prtel

sOOVItaB: tech Groupi juht toomas sutrop soovitab innovatsiooniauditit, sest see aitab firmat krvaltvaataja pilguga analsida.

26 HEI 2 (7) >>> juuni 2007

datavus ning sihtturu vimalused ning neid veenvalt ar-gumenteerida. Laekunud riideid hindavad Eestis respek-teeritud riringkondade tegijad, kellelt ka juba tagasiside saamine oma ideele on suur vrtus. rii heakskiidu saa-nud ideede hulgast valitakse parimad meeskonnad, mille-le avaneb juurdeps professionaalide toele, ehk vrreldes tavaprase ri alustajaga on vimalik saada teadmiste ku-jul vike konkurentsieelis.

Konkurentsieelis seisneb selles, et pakume meeskonda-dele tasuta koolituse vahendusel ligipsu tipptasemel tegi-jate teadmistele, kogemustele ja kontaktidele. Oktoobris on vimalik osaleda rahvusvaheliselt tunnustatud INSEADi ri-kooli professori ndalasel riplaneerimise koolitusel ja osa saada ka individuaalsest nustamisest. Eesti ja rahvusva-heliselt tipptasemel rivaldkonna esindajad jagavad seits-mel peval praktilisi oskusi ja kogemusi ri kivitamise ning tegutsemise kohta, mille abil meeskondadel on harukordne vimalus oma riga kaasnevaid riske ennetada ning potent-siaalseid vigu vltida. Vahest isegi olulisem on iga meeskon-na individuaalne nustamine meeskonnale mratud men-tori poolt. Mentorid on nii Eestist kui vlismaalt ning nad valitakse vastavalt riidee valdkonnale.

Ajujahi heks eesmrgiks on avada vistlusel osale-vatele meeskondadele ka uks kontaktvrgustikku ehk viia nad kokku potentsiaalsete investoritega ning rahvusvahe-liste koost- ja ripartneritega. Konkursi korraldusmees-kond loob vimalused osalevatele meeskondadele tutvus-tada oma ri eri riringkondades, kust on hea esitluse ja sobiva juhuse korral vimalus leida omale algatuseks kas esimene klient, kellele eksportida, tooraine tarnija vi liht-salt rahastaja.

Peale krgtasemel praktilise koolituse ning mentorite ja suhetevrgustiku tuleb mainida ka mahukat auhinnafon-di minimaalselt 500 000 krooni, mis vib saada Eesti uute edulugude stardikapitaliks.

Mark Kofman ja tema partner Anton Litvinenko osale-sid 2005. ja 2006. aastal NETSi riplaanivistlusel. Mullusel konkursil osalenud riideest on kasvanud tnaseks ettevte SourceKibitzer O. Kofmani hinnangul oleksid nad oma et-tevtte loomisega hakkama saanud ka riplaanide konkursil osalemata, aga ilmselt mitte nii kiiresti kui vistluse toel.

riplaanide vistlus andis tema snul mitmeklgset kasu. Koolitus andis esmajrjekorras juurde julgust, et oma et-tevttega kohe pihta hakata, rgib ta, lisades, et ta sai ka huvitavaid ja vrtuslikke kontakte ri alustamiseks.

Kofman kll tdeb, et konkursil kirjutatud riplaanist pole tnaseks enam midagi alles, kuid sellest hoolimata ai-tas riplaan ri kavandada ja alustada.

Kofman soovitab uutele riplaanivistlusel osalejatele alustada ri enne plaani kirjutamist, sest pshholoogiliselt on palju lihtsam tegutseda, kui oled idee staadiumi kiirelt lbinud ning omad midagi kegakatsutavat.

Investeerijatele vimalus leida tegijad juba algusfaasisEestis toimuvad kll mitmesugused konkursid lipilastele ja pilastele, kuid Ajujahi kujul on tegu krgtasemel vistlu-sega, mille raames ootame maailmatasemel ideede realisee-rumist, kuna teadmiste, kontaktide ja rahalise toetuse tugi-vrgustik loob pinnase heade riplaanide tekkimiseks.

Ajujaht pakub kindlasti huvi ettevtjatele ja organi-satsioonidele, kes tahavad arendada Eestis ettevtlust vi soovivad olla uute innovaatiliste ettevtete loomise juures eesmrgiga neisse investeerida.

Ajujaht pakub ka osalemisvimalust juba toimivatele riinimestele, riinglitele ja riskikapitalistidele mitmel ta-sandil. Uute potentsiaalsete eduettevtete omanikega saab mtteid vahetada, kui jagada oma kogemusi seminaridel vi hakata mentoriks mnele meeskonnale. Konkursi rii tst osa vtmine nii riideede kui ka hilisemas riplaanide hin-damise etapis pakub hea vimaluse anda tagasisidet uute-le edukatele ridele ja panustada sel moel uute ettevtete tekkesse. Lisaks sellele on vimalik panustada auhinnafon-di, andes vlja niteks mingi valdkonna eriauhinna.

Nuanne konkursil osalejaletoomas Neumann

Protobios, FibroTx

Ettevtete ning eriti tehnoloogiafirmade loomisel on paar olulist komponen-ti, millega tuleb alati arvestada:

>>> Innovatsioon korralikku tehnoloogiafirmat vanade ideedega psti panna ei saa. Vaja on tiesti uut lhenemist vi tiesti uut, teadussaavutus-tel phinevat tehnoloogiat. Innovatsiooni snonm ongi uus: lootus edule on kige suurem, kui tulete vlja millegi uuega.

>>> riidee kui teil on idee olemas, siis kindla peale tuleb iga firmaga alustades tsiselt suhtuda sellisesse asja nagu riplaan. Tegelikult riplaan on see, mille jrgi sa hakkad oma mtet ja ideed ning firmat arendama. riplaan peab seletama, milles seisneb ri erilisus ja uudsus, mis on selle firma aluseks. ks on idee ja tehnoloogia uudsus neid sa eriti ei m. Olulisem on ehitada les toode olgu see tootmisprotess vi pakendatav asi.

>>> turg sa pead mistma, milline on sinu arendatava toote tulevane turg.>>> Meeskond ksinda ei tee suurt midagi, eriti tehnoloogiavaldkonnas. Kokku on vaja panna meeskond, kuhu on haaratud kik eri kompetentsid. Meeskonda peab kuuluma hid teadlasi, hid suhtlejaid ja hid tehnikuid.

Nuded osalejateleIdeekonkurss on suunatud 17-liikmelistele meeskondadele, kellest vhemalt 50% vastab alljrgnevatele kriteeriumidele:

>>> Eesti resident ning >>> likoolis vi rakenduskrgkoolis krgharidust omandav tudeng, magist-rant vi doktorant vi keskeriharidust omandav tudeng vi

>>> lpetanud likooli, rakenduskrgkooli vi keskeriharidust andva kooli mitte varem kui 2004. aastal vi

>>> kuni 40aastane likooli, rakenduskrgkooli vi muu teadusasutuse t-taja.

Nuded meeskondadeleOsalejad moodustavad ideede ja riplaanide esitamiseks meeskonnad jrg-miselt:

>>> Meeskonnas vib olla 17 liiget.>>> Meeskonna liikmetest vhemalt 50% peavad vastama konkursi osaleja kriteeriumidele.

>>> Meeskonnas vib olla osalejaid eri likoolidest ja eri teaduskondadest.>>> Iga idee esitamiseks tuleb moodustada ks meeskond.>>> Osaleja vib olla samal ajal mitme meeskonna liige.>>> Meeskond peab olema registreeritud konkursi tkeskkonnas. Meeskonnaliikmeid vib lisada meeskonda kogu konkursi jooksul.

>>> Meeskondadel on igus kaasata juhendajaks vi meeskonna liikmeks niteks oma likooli professor vi mni eraettevtja.

gasellid

Askur AlasAskur.Alas@ekspress.ee

Euroopa kolm kige kiiremini kasvanud keskmise suu-rusega ettevtet on Prantsuse IT-firma Gameloft (ki-be kasv kolme aasta jooksul 1460%, tkohtade arvu kasv 2307%, Birchi indeks 44 994), Islandi transpordi- ja logis-tikafirma Avion Group (627% / 570% / 25 634) ja Prantsuse tehnoloogiafirma Assystem (283% / 276% / 22 872).

Igal aastal valitakse programmi Europes 500 Listing raa-mes 28st Euroopa riigist 500 firmat, mis on kige kiiremini kasvatanud kivet ja tekitanud juurde tkohti jrjest kol-mel aastal. Mullu vlja valitud 500 firmat tekitasid Euroopas juurde 150 000 uut tkohta ja kasvasid kibelt kolmel aas-tal jrjest (20022005) keskeltlbi 18% aastas.

2006. aasta tipp-500 seas on esimest korda firmasid kuuest uuest ELi riigist Eestist, Ltist, Leedust, Ungarist, Poolast ja Sloveeniast, mis suutsid igal aastal tekitada juurde 21% rohkem uusi tkohti. Eesti firmadest leiame ainsana edetabeli 290. kohalt transpordi- ja logistikafirma Allando Trailwaysi, mis on kolme aastaga kasvatanud kivet 67%.

Firmad jrjestatakse David Birchi indeksi jrgi, vttes arvesse kolmaastaku alguse ttajate arvu (niteks 200) ja kolmaastaku lpu ttajate arvu (niteks 800) ning nende suhte. Nite puhul oleks Birchi indeks (800 - 200) x (800/200) = 600 x 4 = 2400.

Europes 500 on 1996. aastal asutatud mittetulunduslik organisatsioon, mis phendub ettevtlusele ja majandus-kasvule Euroopas, tuues esile suurimaid tusjaid ja tkoh-tade juurdetekitajaid.

Gameloft mngud mobiiltelefonisPrantsuse firma Gameloft (asutatud 1999) vitis gaselli-de vidujooksu lekaalukalt tnu fenomenaalsele kasvu-le. Ettevte suutis kosuda 81 ttajaga vikefirmast kolme aastaga 1950 ttajaga keskmise suurusega firmaks, mis thendab 2307% kasvu.

Gameloft tegeleb mngude tarkvara loomise ja kohan-damisega mobiiltelefonide jaoks. Avalikkuse ette on too-dud niteks sellised rahvusvahelise tuntusega mngud nagu Splinter Cell, Rayman, Prince of Persia ja Tom Clancys Rainbow Six. Mnge turustatakse telekomioperaa-torite, telefonitootjate, distribuutorite ja internetiportaalide kaudu. Tnu neile saab mnge soetada 75 riigis.

Firma vlgneb palju koostle ja litsentsilepingutele tsiste meelelahutushiidudega, kelle seast leiame Ubisoft Entertainmenti, Universal Picturesi, Viacomi ja Sony Picturesi.

2005. aasta lpus oli firmal kuus arendustiimi USAs,

gasellid

Euroopa kolm nobedaimat gaselli

Euroopa kolm kige kiiremat gaselli kappavad Prantsuse ja Islandi infotehnoloogia, tehnoloogia ja logistika karjamaadel. HEI uurib lhemalt, kellega tegu.

gasellid

Kanadas, Rumeenias, Prantsusmaal, Hiinas ja Jaapanis. Enamik mgitulust tuleb Euroopast (57,1%), ent oma osa mngib ka Phja-Ameerika (29,4%). Firma harukonto-rid asuvad USAs, Mehhikos, Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Itaalias, Taanis, Hispaanias, Koreas, Hongkongis, Hiinas, Jaapanis, Austraalias.

Vingete mobiilimngude jaoks peab telefonides olema kas Java, Brew vi Symbiani tehnoloogia. Arc Groupi uuringu kohaselt kasvab selliste telefonide arv 2008. aastaks kahe miljardini.

Praegu saab Gamelofti mnge mngida 900 telefonimude-liga. 2400 programmeerijat tegelevad iga pev uute mn-gude loomise vi kohandamisega mobiiltelefonidele.

Gamelofti juba praegu astutud oluline samm on 3D-3G tehnoloogia ja reaalaja multipleier-mngud. Viimane uudis maikuust rgib sellest, et Gameloft sai mobiiliigused 20th Century Foxi mngule Live Free or Die Hard. Sellele eelnes koosts DreamWorksiga Shreki kolmanda osa kohanda-mine mobiiltelefonile.

Avion Group: laevandusest lennundusse Islandi firma Avion Group (emafirma asutatud 1998) sai ko-dumaal kigepealt tuntuks nime all Eimskip vi tpsemalt Eimskipaflag slands. Kui algul oli tegu peamiselt mere-transpordiga tegeleva ettevttega, siis praegu on kaetud hu-, maa- ja meretransport le maailma.

Firmal on kaks haru aviatsioon ning transport-logis-tika. Aviatsiooniharu esindavad le