Eesti ettevtted privad kosmosesse

10 tulevikutehnoloogiat

Hillar tork

Srasilmne riskikapitalist Esther Dyson

HEIH E a E E s t I I d E E

Nr 2 (3) >>> juuni 2006

EEsti EksprEss

Meie sidemees kosmosega

foto lauri kulpsoo

HEI 2 (3) >>> juuni 2006 1

sisukord

10

1416

Tuhandik millimeetrit tvitu

EAS toetab teadus- ja arendusasutuste

infrastruktuuri 228 miljoni krooniga

Keemikute kolme miljoni eurone taskunuga

Eesti ettevtted

privad kosmosesse

Eesti soovib saada Euroopa

Kosmoseagentuuri liikmeks

Euroopa oma

asukohassteem

Kosmiline pilk

metsajrvedele

Sidemees kosmosega

Srasilmne riskikapitalist Esther Dyson

Euroopa koost aitab

arendada ktuseelementi

Asper Biotech Euroopa

koostvrgustikes

10 tulevikutehnoloogiat

Eesti peab ressursse

arukamalt kasutama

Valmismehed

Elusettevtluse perspektiivid

Kiireim tee infohiskonda

21

6

40

34

4

6

7

8

10

1114 16

20

2137

40 44 46

2 HEI 2 (3) >>> juuni 2006 HEI 2 (3) >>> juuni 2006 3

juhtkiri

Vib elda, et sportautod ei jta klmaks htki meest. Kuid vhesed on valmis ja suutelised seda ise valmis ehitama, eriti veel nii phjalikult, et esimesi tvite tuleb mta mne tuhan-diku millimeetriga. Just selline mees on Tallinna Tehnikalikooli teadur ja doktorant Andre Gregor.

Huvi mootorite ja tehnika vastu laiemalt oli Andrel veres juba lapse-plvest saati. Teismelisena oli ta suvi-ti koolivaheaegadel philiselt maal ja tegeles mootorratastega. Huvi moo-torispordi vastu sndis just siis, kuid suhe ji puhttehniliseks, sest mate-riaalne olukord ise vidu sitma hak-kamist ei vimaldanud.

Kll aga ei takistanud miski teda ppimast autotehnikat ning tta-mast vidusidu- ja sportautode re-mondi, hoolduse ja projekteerimise-ga tegelevates ettevtetes nii Eestis kui ka Suurbritannias.

Linud suvel Eestisse naastes alustas Andre mootorilaboratooriumi ehitust Tallinna Tehnikalikoolis (TT) Soojustehnika Instituudis.

Nd, aasta hiljem, on ta ennast sisse seadnud nii TT Mustamel kui Koplis asuvates hoonetes ja de-monstreerib, kuidas mootori metall-detailid vaakumkambris niteks ti-taanist viie mikroni paksuse kaitse-kihi peale saavad. Kui kiht on hea, siis mootor ei kulu.

Selline katseseade on Eestis ainu-laadne, tstuslikku Andre teada po-legi. Tema leidis selle likooli ruumi-dest kasutult seismas ning ngi ligi aasta aega vaeva, et see kima pu-titada. Lisaks tuli leida vliskontak-tid, kust tellida just sellele seadmele sobivaid titaankatoode, ja lahenda-da palju muidki probleeme.

Lhimas tulevikus on vaja l-petada Koplis asuva mootorilabora-tooriumi ruumide vljaehitus, kus pole veel helikindlaid seinu, ja sidu-da mootoritealane ettevtmine pin-nete-alase uurimistga doktoran-tuuris. Tema doktorit keskendub hukeste ja paksude kvapinnete ka-sutusvaldkondade uurimisele vidu-sidumootorites. Samuti on seal vi-malik uurida nii gaas- kui vedelk-

tuste plemist siseplemismootori-tes, kaasa arvatud biodiisliktuste mju diiselmootori tle.

Koosts Tallinna Tehnikalikooli Materjalitehnika Instituudi pulber-metallurgia laboriga on Andrel k-sil hrdkattematerjalide uurimi-ne ja nende rakendatavus vidu-sidutehnikas. Lihtsamalt eldes, uute siduri- ja pidurikattematerjali-de leiutamine.

Pikemas perspektiivis plaanib ta alustada krgtehnoloogiliste vi-dusidumootorite valmistamist. Sellistes mootorites kasutataks krg-tehnoloogilisi pindeid ja uudseid teh-nilisi lahendusi. htlasi saaks pak-kuda mootorite hooldust, remonti ning alustada vikeseeria sportau-tode tootmist ja eksporti.

Selleks, et neid eesmrke teosta-da, on vaja ette valmistada tehniline baas ja oskusteave koolitatud inse-neride kujul. Selle loomisega Andre aktiivselt tegelebki.

likooli panus minu ettevtmis-se on olnud mrkimisvrne, tun-nustab Andre saadud ruumide kaudu

pakutud tuge. Slmitud on ka Spin Off koostleping. Siiski ollakse het-kel ikka veel lapsekingades ning n-hakse vaeva kavandatava EASi pro-jekti TT Mehaanikateaduskonna sportauto eeluuringu taotluse et-tevalmistamiseks.

Alles unistustes eksisteeriv esi-mene sportauto on kavas projektee-rida koos tudengite ning Eesti ja rah-vusvaheliste partneritega. Siduki tarvis on soetatud isegi Ferrari Testarossa 12silindriline 390hobu-juline mootor ja julekanne.

Mootorile on tellitud pro-grammeeritav toite- ja stess-teem ning hetkel on ksil sisselaske-kollektorite modifitseerimine. Lpuks soovib Andre hlestada mootori 450hobujuliseks.

Selle kige krvalt juab ta veel rmu tunda sellest, et just leidis ta les ks vidusitja, kes ti talle liiga kiirelt kuluvad klapitukurid. Andrel on seega vimalus nidata, kuidas tema vaakumkambris imehukese, kuid likva pinde saanud detailid edaspidi paremini vastu peavad.

Tuhandik millimeetrit tvitu

tallinna tehnikalikooli teadur andre Gregor nitab saksamaal eritellimusena valminud mmargust katoodi, mis pinnete tekitamise kigus peaaegu olematuks kulub. teises kes on nha pinnatud proovidetailid.

Daniel koppel

kristjan otsmannkristjan.otsmann@ekspress.ee

Eesti teadusmahukate ettevtete ees avanevad ha uued vimalused. Tulevikus ees ootav koost ja vimalik liitumine Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) pakub td nii neile, kes juba praegu kosmose-

tehnikaga otsapidi seotud, kui ka neile, kes tegele-vad praegu veel maapealsete krgtehnoloogiliste projektidega.

Kesolevas numbris anname levaate osast Eesti ettevtteist, mis juba valmistavad vi hakkavad tu-levikus looma tarkvara ja seadmeid, mida kosmo-setehnika abil kasutada. Regio on juba palganud meie mehe kosmoseagentuuris, maailmatasemel sideinseneri Hillar Torki. Regio juht Teet Jagomgi mnab, et Regio viks igast asendist seal (ESA heaks Toim.) td teha, aga siiani pole see ol-nud vimalik, sest Eesti ei kuulu ESAsse.

Regiost kaugemale on judnud USA ettevt-te Vertex Eesti ttarfirma, mis valmistab satellii-diantenne nii maa peale kui ka kosmosesse.

Mlemad ettevtted on head nited sellest, kuidas krg- ja infotehnoloogiat kasutatakse ra mrksa laiemas valdkonnas. Sussexi likooli in-novatsiooniprofessor Nick von Tunzelmann lau-

subki kesolevas ajakirjanumbris ilmuvas intervjuus, et Eesti ei vaja mitte tugevat infotehnoloogiatstust, vaid infotehnoloogia kasutamist ja uute infotehnoloogial phinevate rakendus-te loomist vimalikult laialt teistes ts-tusharudes, mis loovad suurema osa si-semajanduse kogutoodangust.

Eesti nutikaid ettevtteid vaevab t-sine probleem napib piisava koolihari-dusega inimesi. Me ei paista selle poolest maailmas silma ning oleme igati arene-nud riik: meil on praegu puudu pool tu-

hat IT-haridusega inimest, Indias pool miljonit IT-meest ja -naist. Suhtarv on peaaegu sama. Muide, ka Poolas ja veitsis on puudu rahvaarvuga

vrreldes sama osa IT-inimesi. Ainsaks erandiks olid USA ja Jaapan, kui igesti mletan. Aga see ei thenda, et olukor-raga tuleb leppida!

Tartu likooli teadlane Jaak Vilo toob oma arva-musartiklis esile Eesti IT-sektori kriisi peamise phju-se: krgharidusssteem ei valmista ette kllaldaselt tea-dusliku kraadiga inimesi. Vilo pakub vlja ka lahendus-teed: Eesti peab infohiskonna arendamiseks vrtusta-ma senisest enam infotehnoloogiaga tegelevaid inime-si, tagama valdkonna stabiilsema rahastamise, soodus-tama infotehnoloogiat sisaldavate eluvaldkondade pro-jektide ellu viimist ning edendama teadustks vaja-likku infrastruktuuri. Krgtehnoloogiline innovatsioon, mis loob pikema aja jooksul kige rohkem lisandvr-tust, toimub teadusmahukas tstuses, mis ei suuda toimida piisava hulga haritud inimesteta.

Eesti pole suurt midagi ette vtnud, et muuta reaal- ja loodusteadusi koolilaste seas popimaks. Erandina toe-tab EAS fsika promomist koolilaste keskel ning pole vlistatud, et peatselt tuleb ka innovatsiooniteemali-ne teadusnitus AHHAA-keskuses. Riik ei pra piisa-vat thelepanu ka tehnika- ja tppisteaduste doktorip-pe soodustamisele ega ole astunud mrkimisvrseid samme tasemel ppejudude puuduse lahendamiseks. Enne kui Eesti ei paranda sihikindlalt haridusssteemi, pole siin elujrje hppelist tusu oodata.

Kige suurem probleem on meie tehnoloogiline ma-hajmus, mis tuleb eriti teravalt esile tootvas tstu-ses. Arenenud riigid ei ole innovatsiooniteadlase Erik Reinerti snul edenenud mitte IT-sektorit arendades, vaid infotehnoloogia saavutusi majanduses laiemalt

ra kasutades. Infotehnoloogia ei ole eesmrk omaette, vaid vahend, mis ai-tab meil eluga paremini ja thusamalt toime tulla.

Esimese sammuna tuleb koostada arukas ja realistlik plaan. Praeguseks on valminud uuendatud teadus- ja arendus-tegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 20072013 Teadmistephine Eesti 2 tversioon. See neb ette tna-sest oluliselt suuremaid panuseid tea-dus- ja arendustegevuse ning innovat-siooni edendamisse, peamise juurdekas-vu peaks tekitama ettevtetes tehtav uu-rimis- ja arendust. Tulevikus neme, kas see plaan on realistlik ning kas eri-nevalt praegusest strateegiast suudavad ettevtjad ja riik selle ka ellu viia.

HEIH E a E E s t I I d E E

Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Toimetaja Kristjan Otsmann kristjan.otsmann@ekspress.ee

Reklaam Ergo Vahtras 669 8309

Kujundaja tuuli Prees

Korrektuur Katrin Hallas

Vljaandja Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, Narva mnt 11e, Tallinn 10151

Trkk Printall

hei

Avaram vaade

Eesti nutikaid ettevtteid vaevab ks tsine probleem napib piisava haridusega inimesi.

4 HEI 2 (3) >>> juuni 2006

hei

Keemikute kolme miljoni eurone taskunuga

Aasta lpus saavad Tallinna ja Tartu keemikud Ett