Harjumaal Harku vallas Ihnandu ktilas asuva Tileu sadama kinnistu

Floristiline iilevaade

Koostajad: Kadriann SaarMarianna Saar

' l 'al lrnn, 2{JA7

SISUKORD

lk1. Uuritava ala iildiseloomustus 3

2. Taimkatte kir jeldused ... . . . . . . .4

2.1. Ranniku lodu-sanglepik . . ... 4

2.2. Angervaksa - soo-kurereha kooslus .. . . . . . . . . . . 5

2.3. Punase aruheina kooslus .. .... 5

2.4. Roog-aruheina kooslus ... . ... 6

2.S.Hall irannikuluitekasvukohatri i ip .. . . . . . . . 6

2.5.T. N6mm-li ivatee-hobumadarakooslus .. . . . .6

2.6. Yalgerannikuluitekasvukohati.iiip .... 6

2.6.I. Liiv-vareskaera* merihumuri kooslus ....... 6

2.T.YLllakujunernata taimekooslused . 7

3. Eesti ja ladinakeelsete taimenimede register g

Kokkuv6te . ....1 I

A

1. UURITAVA ALA UTNTSFTOOMUSTUS

Uuritav ala asub Harjumaal, Harku vallas, Ilmandu kiilas filgu sadama kinnistul.Kinnistu asub piki mereranda, haarab vana sadama muuli ja paikneb enamusesklindieelsel terrassil. POhjaosas asub i.isna jiirskude kallastega mageveeline tiik.

Valit66d toimusid 2juulil ja 3.augustil 2007 .Viilit<iride ktiigus tehti kindlaksuuritava ala taimestiku liigiline koosseis jamaarati kindlaks domineerivadtaimekooslused. Kaardile miirgiti punktid, kus taimestiku kirjeldused on tehtud.Selgitati viilja vdiirtuslike taimekoosluste esinemine ja looduskaitsealused liigid.

Taimede nimetused on antud vastavuses "Eesti taimede madralaga"(Tartu,1 999) ja kasvukohatiiiipide kindlaksmiiiiramisel on kasutatud Jaanus Paali"Eesti taimkatte kasvukohatiiiipide klassifikatsiooni" (Tallinn, 1997). Taimede eesti-ja ladinakeelne nimistu on too l6pus.

,.3

2. TAIMKATTE KIRJELDUSED

2.I. RANNIKU LODU-SANGLEPIKSanglepik paikneb piki mereranda liivaranna avakoosluste ja klindiastangu vaheliselalal. Taimestikku kir jeldati punktides r,3,4,9, 10, I I l isaks 13 ja 15 (augustis).

Kirjeldus nr.l - kivine rannariba, suufte sangleppadega.P66sarindes tiksikud mustsdstrad j a vaarikad.Rohurinne kasvab kivide vahel, ebaiihtlane. Domineerivaks liigiks mustjasrebasesaba (kohati 1.40 m k6rgused). Kivide vahel ka vesihein, noollehine malts,hanijalg, viiikesedieline lemmalts, kirburohi, paiseleht, osjad. Paiguti kivide vahel6itsevad angervaks ja soo-l6osilm.Tiigipoolses n6os metstulikas, vereurmarohi, virn, pddrakanep, mets-harakputk,palderjan.Mere kaldal kivide vahel valge kastehein, k6rvendges, kalmus.

Kirjeldus nr. 3. - leppade ja mere vaheline rannavall (astang).P66sarindes Oitsev kutsik-kibuvits, viiikesed vahtrad, pihlakad.Rohurindes merepoolsel vallil: pilliroog, liiv-vareskaer, kiirnoblikas, poldohakasharilik puju. merisinep.Mere ja leppade vahel tallatud ala, mida kasutatakse parklana, rohustu iira tallatud,paiguti lahtine liiv, palju orasheina ja suurt teelehte.

Kirjeldus nr.4. -* merest eemal, kdrgemal leppade all.P66sarindes tihe vaarikas, keskmiselt 1.6 m k6rge.Rohustus liimmastikulembesed liigid: k6rvendges, virn, kurekael, punane pusurohi.

Kirjeldus nr. 9.- vanast muulist metsa suunas, kraavi juures.Merepoolsel kraavikaldal metsvits, palderjan, soo-l6osilm, viiikesedieline pajulill,vesikanep, maam66l, imindges, pddrakanep.Lile kraavi k6rge sanglepik (u 50-60 a), tiiiusega 0,6-0,8.P66sarindes toomingas, must s6star, magesdstar, vaarikas.Rohurinne 60-80 cm kdrge, valdavateks liikideks 6rn lemmalts, salu tiihthein. naiste--sdnajalg. Paiguti ussilakk, vesihein, viiikeseOieline pajulill.

Kirjeldus nr. 10. - rannas suured kivid, sanglepad kasvavad vee piiril.Sarnaneb kirjeldusega nr. 1. PSdsarinne puudub.Rohurinne paiguti. Kivide vahel kasvab odalehist ja rT oollehist maltsa, kirburohtu javesiheina. Ka mustjat rebasesaba, kuid viihem kui punktis nr. l. Liivalaikudel humal-lutserni ja haisevat kurereha.

Kirjeldus nr. 11. - mere ja astanguvahelises metsas.Kdrge sanglepik, tiiiusega 0.6-0,8.P66sarindes toomingad, paj ud, vahtrad.Rohurinne suure katvusega, 60-80 (100) cm k6rge.Domineerivad 6rn lemmalts ja vereurmarohi. Lisanduvad angervaks, naat,korven6 ges. m aam 661. Kdrreli stest viihesel miiiiral harilikku nurmikat.

Kirjeldus nr. 13. - tee ja tiigivaheline ala, kahel pool oja (v6i kraavi).Lodu-sanglepik, tziiusega 0,8. Leppade vahel vesija mahalangenud, kddunenud puud.

1

Alusmets (teine rinne) on moodustunud 4-5m kdrgustest noofiest pihlakatest.P66sarindes toomingad, mages6strad, paiguti massiliselt musta sdstafi, vaarikaid.Rohurinne paikneb peamiselt puude trivetimbristel miitaster.Domineerivad liigid: naiste-sdnajalg, vzliksedieline pajulill, maam66l, angervaks,miitastel j iinesekapsas. Langenud puutiived kaetud samblaga, pdhiliikideki metsa-k2iharik ja raunik.Piki oiakallast viiikesedieline lemmalts, mis on tugevalt kahjustatud jahukasteseenestja lehed enamuses tigude poolt iira sdodud (piiris kole). Kasvama jiitinud vaid ijksikudhariliku ussilaka taimed. Kdrrelistest madalamatel miitastel luht-kastevars iasoonurmikas.

Kirjeldus nr. 15. - mere ja astanguvahelises metsas, sarnaneb kirjeldusega nr. 1 1 .Puurindes sanglepik, tiiiusega 0,6-0,7.P66sarindes must sdstar, punane sdstar, toomingas.Rohurindes domineerib 6rn-lemmalts, mis on jahukastest tugevalt kahjustatud nagupunktis 13. Osaliselt kahjustatud ka salu-tiihthein. Leidub veel angerviksa (6itseb),viiikese6ielist lemmaltsa ja viiikesedielist pajulille. Tee servas meetrilaiuselt 6itsev (iajahukastest kahjustamata) vereurmarohi ja viiikesedieline lemmalts. Tee servaskasvavad ka hallid lepad ja paiguti kontpuu p66sad.

2.2. ANGERVAKSA - SOO-KUREREHA KOOSLUS

Paikneb teega paralleelselt sanglepiku vtiludel, kus puurinne puudub.

Kirjeldus nr. 14.P66sarindes tiksikud madalad toomingad ja punased s6strad.Rohurindes domineerib iilekaalukalt 1.40 m k6rgune, tihe harilik angervaks. Alumisesrindes paiguti drn-lemmalts (6itseb ja jahukastest kahjustamata) ja maam66l.Miitaste vahel vesi, mille servades soo-ldosilm.

2.3. PUNASE ARUHE,INA KOOSLIJS

Paikneb rannajoonest kaugemal, merepinnast kdrgemal, saliinse voondi k6rgemasosas" Sellega piirnevat mereranda kasutatakse aktiivselt ptievitamiseks jasuplemiseks, nii on ka seda ala kasutatud parklaks ja ldkkeplatsiks, mist6ttu kooslusetavalistele liikidele on lisandunud palju umbrohte ja inimkiaslejaid taimeliike.

Kirjeldus nr.2 - Sanglepiku ja mere vaheline k6rgem. tasane terrass.Puudest kasvab mere pool noor vaher, p66sastest pajud ja vastasservas, metsa pooltoomingad.Rohurinne 20-30 (60) cm k6rge, ebatihtlase katvusega.Domineerivateks liikideks punane aruhein, orashein ja hobumadar. Rikkalikultkasvavad ka tedremaran, hiirehernes, p6ldpuju ja kassiristik. Inimkaaslejad, tallatudaladele iseloomulikud on rohkelt esinevad linnurohi, kogelejarohi, voilill ja l6hnavkummel. Merepoolsel ndlval ka liiv-vareskaera puhmikuid.

r

2.4. ROOG-ARUHEINA KOOSLTJS

Tavaline suprasaliinse rannikuniidu kooslus, mis jiirgneb harilikult pilliroo- jalugadevcicindile. Siin paikneb fragmentidena ranna kdrgemas osas. peale roog-aruheina kasvab rikkalikult harilikku orasheina, laikudena punast aruheina ja liivalpadj anditena valget kasteheina ning hanij alga.

Kirjeldus nr. 5. - kdrgemal kiinkal, suure kiviga keskel (paekivihunnik)

P66sarindes paiguti tihe vaarikas. Kooslus ebaiihtlane ja vdib tingimisi lugeda roog-aruheina koosluse hulka kuuluvaks.Rohurinne ebai.ihtlase kdrgusega. Dominantide, roog-aruheina j a orasheina, kdrgusulatub kuni 60 cm. Madalamas (30 cm) rindes kasvab rohkesti harilikku muulukat,raudrohtu, harilikku ndiahammast ja hobumadarat. Ndgudes valget kasteheina jahanijalga.Kiinkast mere poole, rannas kasvavad pilliroog, harilik- ja keraluga, vareskaer,merisinep, pdldpuju, vziike oblikas.

2.5. HALLI RANNIKULUITE KASVUKOHATUUP

Asub kinnistunud liivaluidetel, mere mdjualast kaugemal, kuivema veereziimigaaladel. Puurinne tavaliselt puudub, p66sarindes harilikult kibuvitsa liigid ja kadakad.Rohurinne hakkab kujunema ja tavaliselt sarnaneb kuivadele ndmmeniitudele.Uuritud alal paikneb nimetatud kasvukohati.iiip liivaranna kdrgemas, liitunudtaimkattega osas. Eristati j tirgmisi taimekooslusi.

2.5.L XOHzIV-LIIVATEE - HOBUMADARA KOOSLUS

Kirj eldus nr. 6. -kdrgem taimestunud liivarand.

P66sarindes iiksikud kutsik-kibuvitsad.Rohurinne viilja kujunemas. Kamardunud 50% ulatuses, ebaiihtlane.l)omineerivad liigid: pdldpuju, koldrohi, kassiristik, raudrohi, kukehari, hdbemaran.Kdrrelistest punane aruhein ja harilik kastehein, iiksikud jiineskastikud.Paiguti kogumikena sotit-reiarohi ja sirp-lutsern. Veel hiirehernest ja kassisaba ninglooduskaitsealust aas-karukella.

2.6. V ALGE RANNIKULUITE KASVLIKOHA'IUUP

Tuiskliivaaladel moodustunud luited, kus pinnaseks on lahtine aiuti liikuv liiv.

2.6.1. LIIV-VARESKAERA _ MERIHUMURI KOOSLUS

Kirjeldus nr.12. - piki randa, r,iiikesest roostikupuhmast alates u 60m pikkuselt.Avakooslus, kus domineerivateks on l i iv-vareskaera puhmikud. mil lede vahel

6

laikudena kollakad merihumuri kogumikud. Kooslusele iseloomulikest liikidestesinevad veel merisinep ja maltsad. Uksikutes kohtades ahtalehine podrakanep,kirburohi, pdldpuju ja orashein.Veepiiril harilik luga ja pilliroog.

2.7 . V ALJAKUJLINEMATA TAIMEKOOSLUSED

Kirjeldus nr.7 - killustikutee tiiirest alla, paremale.Jiiiitmaadele iseloomulikud taimeliigid, mis parajasti 6itsevad, moodustadeskirevaviirvilise rohustu.P6hilisteks liikideks on ussikeel, pehme madar, t6lkjas e rakvere raibe, kurekellukas,pdldohakas, ohtetu luste.

Kirjeldus nr. 8. - rannas, vana muuli iiiires.Ilusasti 6itsev, liitumata, umbes 40o/okatvusega rohustu. K6rgus 30-60 (g0)cm.Pdhilised liigid: ohtetu luste, rand-kikkaputk, ussikeel, p6drakanep, kesalill,p6ldohakas, sirp-lutsern, valge mesikas, p6ldristik - k6ik ditsevad, kooslus momendilviiga viirviktillane.Muulil, servades suur takjas, kdrvendges, p6ldpuju, rand-kikkaputk ja rohkestiharilikku kAokannust. Tavaliste jaatmaataimede kdrval leidus ka mdni eksemplarseal6uarohtu j a iiks puhmas koerapri<irirohtu.

+

3. EESTI- JA LADINAKEELSETE TAIMENIMEDE REGISTER

1. Aasosi - Equisetum pratense2. Aas-kurereha- Geranium pratense4. Aas- karukell - Pulsatilla pratensis LK III5. Aed-dunapuu- Malus domestica6. Ahtalehine p6drakanep - Epilobium angustifolium7 . Haisev kurereha - Geranium robertianum8. Hall kogelejarohi - Berteroa incana9. Hall lepp - Alnus incana10. Harilik angervaks - Filipendula ulmaria1 1. Harilik aruhein - Festuca pratensis12. Harilik hiirekdrv - Capsella bursa pastoris13. Harilik kalmus - Acorus calamus14. Harilik kastehein - Agrostis tenuifolia15. Harilik karukeel - Anchusa arvensis16. Harilik kesalill * Matricaria per.forata17. Harilik kirburohi - Polygonum persicaria18. Harilik kukehari - Sedum acre19. Harilik kurekael - Erodium cicutarium20. Harilik kiiokannus - Linaria vulgaris21 . Harilik luga - Juncus e/fusus22. Harl\ik malts - Atriplex patula23. Harilik metsvits * Lysimachia vulgaris24. Harlliknaat * Aegopodium podagraria25. Harilik nurmikas - Poa trivialis26. Harllik orashein * Elytrigia repens27 . Harllikpalderjan - Valeriana fficinalis28. Harilik pihlakas - Sorbus aucuparia29. Harilik pilliroog - Phragmites australis30. Harilik puju - Artemisia vulgaris31 . Harilik pdisrohi - Silene vulgaris32. Harilik saar - Fraxinus excelsior33. Harilik sealduarohi - Scrophularia nodosa34. Harilik sootreiarohi_ Herniaria glabra35. Harilik toomingas - Padus avium36. Harilik tdlkjas - Bunias orientalis37. Harilik ussikeel - Echium vulgare38. Harilik ussilakk - Paris quadrifolicr39. Harilik vaarikas * Rubus idaeus40. Harilik vaher - Acer platanoides41. Harilik vdilill * Taraxecum fficinale42. Ilanlialg - P ot ent il I a ans er ina

I

43. Hobumadar - Galium verum-?2. Humal-lutsern - Medicago lupulina33. Hundipqu * Salix rosmarinifblia34. H6bemaran - Potentilla argentea35. Imikas - Anchusa officinalis36. Jiinesekapsas - Oxalis acetosella37. Jiineskastik - Calamagrostis epigeios38. Kassiristik - Trifolium arvense39. Kassisaba- Veronica spicata40. Kevadm aran - P otentilla tabernaemontanii41. Kerahein- DacQlis glomerara42. Keraluga - Juncus conglomeratus43. Kirju kdrvik * Galeopsis speciosa44. Koera-pdorirohi - Hyoscyamus niger45. Kurekellukas - Campanula rapunculoides46. Kutsik-kibuvits -Ro s a suh canina47. K6rven6ges - Urtica dioica48. Kiihar karuohakas - Carduus crispus49. Kiirnoblikas - Rumex crispus50. Kiilmamailane - Veronica chamaedrys51. Lamba-aruhein - Festuca ovina52. Liiv-merisinep - Cakile maritima53. Liiv-vareskaer - Leymus arenarius54. Maam66l - Geum urbanum55. Magesdstar - Ribes alpinum56. Mets-lrarakputk - Anthriscus silvestris57. Mets-hiirehernes - Vicia crassa58. Merihumur - Honckenya peploides59. Mets-hiirghein - Melampyrum sylvestris60. Metstulikas - Ranunculus cassubicus61. Must sdstar - Ribes nigrum62. Mustjas rebasesaba - Alopecurus arundinacea63. Muulukas - Fragaria viridis64. Naiste-sdnaj alg - Athyr ium .fi I ix-fe mina65. Noollehine malts - Atriplex calothea66. Ndmm-liivatee - Thymus serpyllum67. Odalehine malts - Atriplex hastata68. Ohtetu luste - Bromus inermis69. Punane aruhein - Festuca rubra70. Punane pusurohi - Silene dioica71. Punane s6star - Ribes rubrum72. Pdldohakas - Cirsium arvense73. Pdldpuju - Artemisia campestris74. Rand-kikkaputk - Angelica archangelica subsp maritima75. Roomav madar - Galium aparine76. Roog-aruhein -- Festuca arundinacea77. Salu{iihthein - Stellaria nemorum78. Sanglepp - Alnus glutinosa79. Sirp-lutsern - Medicago .falcata80. Soo-ldosilm - Myosotis scorpioides

g

81. Soomadar - Galium palustre82. Suur teeleht - Plantago major83. Tedremaran * Potentilla erecta84. Valge imindges - Lamium album85. Valge kastehein - Agrostis stolonifera86. Valge pusurohi - Silene alba87. Verev kontpuu - Swida sanguinea88. Vereurmarohi - Chelidonium majus89. Vesihein- Stellaria media90. Villtakj as * Arctium tomentosum91. Vinav tarindges - Teucrium scordium92. Vaikese6ieline lemmalts - Impatiens parviflora93. Viiikesedieline pajulill - Epilobium parviflorum94. Viiike oblikas - Rumex acetosella95. 6rn lemmalts - Impatiens noli-tangere96. Aiatar - Knautia arvensis

/o

KoKKrJvOrp

Tilgu sadama kinnistu maa-ala paikneb mere ja klindiastangu vahelisel 4,0 hektarisuurusel alal.Ulevaate kiiigus.registreeriti 96 soontaimeliiki, nendest 13 liiki puid ja p66said ja 83liiki rohttaimi. Uks rohttaimeliik kuulub kolmanda kategooria kaitstivate liikidenimekirja - aas-karukell (Pulsatilla pratensis) LKIII. Aas-karukella leiri 2.juulilumbes 15 iiraditsenud ja viljadega isendit punkti nr.6 juures ligikaudu 150 ruutmeetrisuuruselt pindalalt. 3.augustil, kontrollimisel enam i.ihtki aas-karukella taime ei leitud.Pdhjuseks v6ib olla poollahtisel liival paiknenud taimede iiratallamine v6i iirakuivamine suve teisel poolel.Huvitavatest taimekooslustest registreeriti liiv-vareskaera - merihumuri kuiunevkooslus umbes 60m pikkusel rannaribal.Suuremal osal uuritud maa-alast paiknes sanglepik, millest umbes pool oli rannikukasvukohattitipi sanglepik ja ligikaudu poolel alal asus lodu-sanglepik alaliseltliignii sketes tingimustes.Liivarand on intensiivselt kasutatav puhkealana ja seet6ttu on ka seal kirjeldatudtaimestik kohati tira tallatud ja koosluste eristamine mdneti tinglik.

/1

Eelnenu floristilise ülevaate taimkatte kirjelduste asukohtade skeem-kaart.

Taimkattekirjelduste numbrid on ringi sees ja musta värvi. Koostajad K. Saar ja M. Saar (2007).