HARIDUSTEADUSTE INSTITUUDI UURIMISTEEMASID 2019/2020 · 2019-09-18 · SISSEJUHATUS Haridusteaduste...
70
HARIDUSTEADUSTE INSTITUUDI UURIMISTEEMASID 2019/2020
Transcript of HARIDUSTEADUSTE INSTITUUDI UURIMISTEEMASID 2019/2020 · 2019-09-18 · SISSEJUHATUS Haridusteaduste...
HARIDUSTEADUSTE
INSTITUUDI
UURIMISTEEMASID
2019/2020
SISSEJUHATUS
Haridusteaduste instituut koondab enda alla neli
akadeemilist suunda – õpetajaharidus ja kasvatusteadus,
elukestev ja mitteformaalõpe, kaasav haridus ning
haridusjuhtimine ja -innovatsioon – pakkudes ülevaatliku
ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust.
Antud kogumikus on esitatud valik instituudi
uurimisteemasid akadeemiliste suundade kaupa.
Veebisirvija lõpus on leitav instituudi
uurimislaborite tutvustus.
AKADEEMILINE SUUND:
ÕPETAJAHARIDUS JA
KASVATUSTEADUS
Õpetajahariduse ja kasvatusteaduse akadeemiline suund
koondab enda alla õpetajahariduse ja laiemalt
kasvatusteaduse ja -filosoofiaga seotud teemad.
Õpetajaharidusega tegelevate õppejõudude ja teadlaste
teadus- ja arendusprojektide fookuses on alus-, alg- ja
põhiharidust puudutavad küsimused õppija, klassi ja kooli
tasandil; õppimine kui nähtus hariduspsühholoogia
vaatenurgast ja digitehnoloogia rakendamine
õppeprotsessis.
Kasvatusteaduse ja õppekava uurijad tegelevad kasvatust,
õpetust ja haridust puudutavate küsimustega nii kohalikus
kui ka globaalses sotsiaal-kultuurilises kontekstis.
Kasvatusfilosoofia ja kasvatuse ajaloo uurijad mõtestavad
ja analüüsivad kasvavat ja õppivat inimest kui sellist,
lähtudes erinevatest mõtlemiskultuuridest ja kultuurilistest
aegruumidest.
LASTEAIAÕPETAJATE
ÕPIKÄSITUSED
(täiskasvanu juhitud,
lapsekeskne ja lapse juhitud
kasvatus)
Õpetajate hinnang oma
pedagoogilisele tegevusele
lapsekeskse kasvatuse
kontekstis.
Vaatlejate hinnang õpetajate
ja assistentide tegevusele
erinevate õpikäsituste
kontekstis (vaatlus ECCOM
skaala või selle kohanduse
alusel).
Juhendajad
Tiia Õun
tiia.õ[email protected]
Maire Tuul
Sarnasel teemal on kaitsnud:
magistritöö Merilin Kimer (2014), Signe
Tera (2018) ja Kertu Mellikov (2018)
bakalaureusetöö Signe Tera (2016), Helena
Haljas (2016) ja Kelli Sagen (2016)
LAPSE SOTSIAALSETE
OSKUSTE ARENG
KOOLIEELSES EAS
1-3-aastaste laste
sotsiaalsete oskuste areng.
1-3-aastaste laste
sotsiaalsete oskuste
toetamine „Kiusamisest
vabaks!“ metoodika abil.
Sotsiaalsed oskused lapse
koolivalmiduse toetamisel.
Juhendaja
Kerstin Kööp
KOOLIEELSE
LASTEASUTUSE
JUHTIMINE
Uurimisteema sobib üliõpilastele, kes on
inspireeritud koolieelse lasteasutuse
juhtimisest.
Uurimistöö annab võimaluse lähemalt
tutvuda koolieelse lasteasutuse juhtimise ja
seal tehtava koostööga ning õppe- ja
kasvatustegevuse korraldusega.
Juhendaja
Silvi Suur
Koostöö koolieelses
lasteasutuses.
Õppe- ja kasvatus-
tegevuse juhtimine.
MITMEKULTUURILINE
HARIDUS
Lasteasutuste ja põhikooli
juhtkondade ja õpetajate
valmisolek ning kogemused
seoses teisest kultuurist laste
haridusasutusse võtmise ja
kaasamisega.
Õpetajate roll ja tähendus õpi-
ja kasvukeskkonna loomisel
ning laste arengu toetamisel
mitmekultuurilises lasteaias ja
koolis.
Juhendajad
Aino Ugaste
Maiki Vanahans
PROJEKT:
EESTIKEELNE ÕPETAJA
VENE RÜHMAS
Vene õppekeelega rühmade
õpetajate hinnang laste eesti
keele oskusele, arusaam
eesti keele õppimise
vajadusest lasteaias ning
hinnang eesti keele
õpetamise hetkeolukorrale.
Projekti „Eestikeelne
õpetaja vene rühmas“
erinevate osapoolte
(lapsevanemate, õpetajate,
juhtkonnaliikmete) ootused
ja kogemus seoses
projektiga.
Juhendajad
Aino Ugaste
Tiia Õun
tiia.õ[email protected]
Maire Tuul
ROBOOTIKA
ALUSHARIDUSES
Õppematerjalide koostamine
robootika lõimimiseks
õppetegevustesse ning
loodud materjalidele
eksperthinnangu saamine.
Laste, õpetajate ja
lastevanemate arvamused ja
kogemus seoses õpperobotite
kasutamisega lasteaias. Juhendajad
Maire Tuul
Janika Leoste
Siia saate paigutada mõne pildi
Õpperoboteid on võimalik kasutada
tehnoloogiaga toetatud õppimise ja
õpetamise uurimise laboris (EDUSPACE).
Vaata vahendite nimekirja:
https://edulabs.ee/uurimislabor/.
KUNSTIHARIDUS
MUUTUVAS
ÕPIKÄSITUSES
Juhendajad
Edna Vahter
Helen Arov
[email protected] eelpool mainitud fookuses võib leida
uurimisküsimusi ja tõstatada probleeme
lähtuvalt näiteks MÕK-i
rakendamisvõimalustest, lõimingu
ideestikust või kaasaegse õpikeskkonna
mõtestamisest. Kõik omaalgatuslikud ideed,
mis puudutavad uurimisteemasid
kunstihariduses, on vägagi oodatud
Kunstikasvatus kooli-
eelses eas
Kunstiõpetus põhikoolis ja
gümnaasiumis
Kunstiharidus täiendus-
õppena
MUUSIKA
ALUSHARIDUSES JA
MUUSIKALINE
KASVATUS KLASSI-
ÕPETAJA TÖÖS
Juhendajad
Maia Muldma
Muusika rakendamis-
võimalused lasteaia
rühmatöös.
Muusikalised tegevused
muukeelsete lasteaialaste
eesti keeleõppe toetamisel.
Muusika kaasamine
klassiõpetaja töösse
õpilaste üldpädevuste
kujundamisel.
Klassiõpetaja muusikaliste
tegevuste võimalustest
ainetevahelise lõimingu
kontekstis.
KUNSTIHARIDUS
MUUTUVAS
ÕPIKÄSITUSES
Juhendajad
Edna Vahter
Helen Arov
[email protected] eelpool mainitud fookuses võib leida
uurimisküsimusi ja tõstatada probleeme
lähtuvalt näiteks MÕK-i
rakendamisvõimalustest, lõimingu
ideestikust või kaasaegse õpikeskkonna
mõtestamisest. Kõik omaalgatuslikud ideed,
mis puudutavad uurimisteemasid
kunstihariduses, on vägagi oodatud
Kunstikasvatus kooli-
eelses eas
Kunstiõpetus põhikoolis ja
gümnaasiumis
Kunstiharidus täiendus-
õppena
ÕPIMOTIVATSIOONI
TOETAVAD
JUHENDAMISTEGEVUSED
I JA II KOOLIASTMES
Motiveeriva õpetamise
võtted.
Õpilaste kaasatus
õppimisse.Juhendaja
Anne-Mai Näkk
Uurimus lähtub enesemääratlusteooriast.
Kesksed andmete kogumise meetodid on
tunnivaatlus ning õpilaste küsitlus; andmeid
kogutakse paarilisega koos. Uurimuse
ajamahust lähtudes on soovitatav alustada
vähemalt aasta enne lõpetamist.
Muuseumite jmt pakutava
programmi analüüs – kirjelduste
analüüs programmide vaatlused.
Muuseumite jmt
haridustöötajate arusaamad
õppimisest ja koostööst
õpetajatega (intervjuud).
Loodusmuuseumiga koostöös
klassiõpetajate koostatud
muuseumitundide materjalide
arendamine ja protsessi analüüs
(1-6. klassile).
ÕPILASTE KOOSTÖISE
PROBLEEMILAHENDUS-
OSKUSE JA AUTONOOMSUSE
TOETAMINE AVATUD
ÕPIKESKKONNAS
Juhendajad
Helene Uppin
Inge Timoštšuk
Tegemist on kvalitatiivse uuringuga, mis
eeldab tudengitelt süvenemist, hinnanguvaba,
lahendusmeelset ja iseseisvat tegutsemist.
AVATUD
ÕPPEKESKKONNA
KUJUNDAMINE JA
KASUTAMINE I JA II
KOOLIASTMES
Juhendajad
Inge Timoštšuk
Helene Uppin
Uurimusliku õppe juhtimine
loodusõpetuses.
Probleemipõhine õpetamine
avatud õppekeskkonnas.
Sotsiaalsed ja
emotsionaalsed aspektid,
mis toetavad või takistavad
avatud õpikeskkonnas
õppimist
Pakume võimalust osaleda projekti
KÜSIMIKS jätkutegevustes ja kasutada ning
koguda projekti kvalitatiivseid andmeid.
Ootame üliõpilasi, kes plaanivad kohe oma
magistritööga alustada ning lõpetavad 2020.
aasta kevadel.
Siia saate paigutada mõne pildi
ROBOOTIKA
PÕHIKOOLIS
Õppematerjalide koostamine
robootikaga toetatud õppeks
ainetundides ning loodud
materjalidele
eksperthinnangu saamine.
Laste ja õpetajate hinnangud
ja kogemus seoses
õpperobotite kasutamisega
ainetunnis, mõju
õpitulemusele ja õpetajate
õpetamisstiilid, uuenduse
omaksvõtt.
Õpperoboteid on võimalik kasutada
tehnoloogiaga toetatud õppimise ja
õpetamise uurimise laboris (EDUSPACE).
Vaata vahendite nimekirja:
https://edulabs.ee/uurimislabor/.
Juhendajad
Janika Leoste
Mati Heidmets
DIGITEHNOLOOGIA
HARIDUSES
Digivahendid ja lahendused
õppetöös.
Õppija, õpetaja ja
haridusasutuse juhi
digipädevused.
IKT põhised õppemängud ja
rakendused (rakendamine ja
loomine)
Tehnoloogiliselt toetatud
innovatsiooniprojektid
hariduses.
Digimäng, robootilised
lahendused ja
meediakasvatus
õppeprotsessis.
Juhendajad
Elyna Nevski
Kristi Vinter-Nemvalts
Kaire Kollom
Linda Helene Sillat
Lastevanemate digisõltuvus.
Laste digisõltuvus.
Õpetajaks õppivate tudengite
digisõltuvus.
DIGISÕLTUVUS
Juhendaja
Riin Seema
Uuringuks planeeritud aeg on 2019 sügis-2021
kevad. Metodoloogiline lähenemine:
kvalitatiivne, kvantitatiivne või kombineeritud
uuring.
Gaia Kooli õpetajate õpikäsitus.
Gaia Kooli õpetajate
Hariduslikud väärtused.
Gaia Kooli õpetajate
õpetamispraktikad.
Gaia Kooli õpilaste koolirõõm.
Gaia Kooli õpilaste väärtused.
JÄTKUSUUTLIKU
ARENGU TOETAMINE –
GAIA HARIDUS
Juhendaja
Riin Seema
Uuringuks planeeritud aeg on 2019 sügis –
2021 kevad. Metodoloogiline lähenemine:
kvalitatiivne uuring ja kombineeritud uuring.
Gaia Kool: http://gaiakool.ee/
Milliseid vabadusi annab
õpetajale õppekava Eestis ja
mujal?
Kuidas kõneldakse õpetaja
kohustustest/vabadustest
meedias?
Miks on õpetaja autonoomia
oluline?
Kuidas saavutada agentsust?
Kuidas mõista õpetaja
professionaalset autonoomiat
teoreetiliselt?
Meetodid: diskursuseanalüüs, võrdlev
dokumendianalüüs, pool-struktureeritud
intervjuud, sisuanalüüs, meediaanalüüs
ÕPETAJATE
AUTONOOMIA JA
AGENTSUS
Juhendaja
Maria Erss
Õpetajate hoiakud
Õpetajatevaheline koostöö
ja selle toetamine
Oktoober 2019 kvantitatiivsete andmetega
tutvumine, intervjuukava koostamine.
November 2019 intervjuud õpetajatega.
2019-2020 diskursusanalüüs.
ÕPETAJATE HOIAKUD JA
VALMIDUS EESTIKEELSE
ÕPPE RAKENDAMISEKS
OSALISE VENE ÕPPE-
KEELEGA KOOLIDES
EESTI
Juhendaja
Kateryn Rannu
Psühholoogiline heaolu
Eluga/tööga rahulolu
Füüsiline heaolu
2019. aasta suvel viisin läbi uuringu Harku
valla hariduskava mõjust õppijate heaolule,
mille raames hindasin õppijate heaolu kahes
koolis erimevate heaolu indikaatorite põhjal.
Heaolu on tõusnud viimasel ajal
rahvusvaheliselt akadeemiliste saavutustega
võrdväärseks sihiks hariduses (OECD,
2018), kuid sellele on seni vähe tähelepanu
pööratud. Seoses õpetajate puuduse ja
läbipõlemisega on oluline uurida ka
õpetajate heaolu koolis.
Teema sobiks magistri- või doktoritööks.
Meetodid: nii kvalitatiivsed kui
kvantitatiivsed meetodid.
ÕPETAJATE JA
ÕPPIJATE HEAOLU
KOOLIS
Juhendaja
Maria Erss
AKADEEMILINE
LÄBIPÕLEMINE
Õpilaste akadeemilise
läbipõlemise erinevused
eri gruppides (õppekeel,
sugu).
Akadeemilise
läbipõlemise seosed
kognitiivsete ja sotsiaal-
kognitiivsete teguritega
Juhendajad
Kati Vinter
Kati Aus
Grete Arro
2018–2019 õppeaastal toimub andmete
analüüs ja selgub teema edasine
uurimisvajadus ja -suunad.
Võimalikud edasised uurimisteemad:
Mõõteinstrumentide täiustamine arvestades
uurimistulemusi; Akadeemilise
psühholoogilise säilenõtkuse ja arengu-
uskumuste alased sekkumisuuringud
Välismõjud: euroopa vs
anglo-ameerika mudelid
Ideoloogiad
Õppekava reformid
Kooliõppekava
arendamine
Õpetaja: kas õppekava
arendaja või rakendaja?
Oodatud on magistrandid ja doktorandid, kes
tunnevad huvi õppekava laiema ühiskondliku
konteksti vastu. Õppekava mõjutavad muu
hulgas ajaloolised traditsioonid, ideoloogiad,
päevakajalised debatid poliitikas ja
ühsiskonnas, samuti õpetajate hoiakud ja
professionaalsus.
ÕPPEKAVA,
TRADITSIOONID,
MUUTUSED JA
DILEMMAD
Juhendaja
Maria Erss
OSAPOOLTE ARUSAAMAD
ÕPETAJAHARIDUSE
KVALITEEDIST
HARIDUSMUUTUSTE
KONTEKSTIS
Juhendaja
Kristi Mets-Alunurm
Haridusmuutused.
Erinevate osapoolte
õpikogemused.
Õpetajahariduse
osapoolte arusaamad.
Teema fookuses on erinevate osapoolte –
üliõpilased, õppejõud, institutsioon,
ühiskond – arusaamad kõrghariduse
kvaliteedist.
Väärtused ja väärtuskasvatus.
Erinevad pedagoogilised
kontseptsioonid meie
haridusmaastikul (era- ja
alternatiiv-koolid ning nendes
toimuv) kui erinevad
kasvatustegelikkused.
Kasvatus ja võim; võim
kasvatusinstitutsioonides.
Võõrandumine meie
kasvatuspraktikates ja seda
tingivad tegurid.
Võõrandumise võitmine.
Juhendaja
Tiiu Kuurme
ÜLDKASVATUSTEADUS
KASVATUSFILOSOOFIA
Inimesekäsitused ehk
küsimus: kes ja mis on
inimene? Sh kasvav ja
kasvatatav inimene; õppiv
inimene; vaikiv ja lobisev
inimene; mängiv inimene;
küsiv inimene; surev
inimene; inimene kui piir;
mõtlev inimene; muusikaline
inimene; absurdiinimene; …
ja teised võimalikud viisid
olla inimene.
Võimalus on kombineerida
filosoofiline refleksioon ja
mõtlemine empiirilise
uuringuga.
Juhendaja
Airi Liimets
Ajalooalane haridusuurimus
(juhendmaterjali
väljatöötamine).
Kasvatusteadusliku mõtte
kujunemine ja areng Eestis,
võrdlus maailmaga.
Õpetaja roll ja staatus
võrdlevas ajaloolises
perspektiivis.
Lapse elu vanal ajal (lastele
suunatud õppematerjali
koostamine).
Haridusinstitutsioonide
(lasteaed, kool) ajalugu.
Juhendaja
Veronika Varik
saate paigutada mõne pildi
Rahvusvahelise koostöövõrgustikuga
uurimissuuna meeskond ootab liituma
haridusloohuvilisi ja pühendunud üliõpilasi.
HARIDUSLUGU
KASVATUSE AJALUGU
JA KASVATUS-
TEADUSLIK MÄLU
Uurida, tuginedes kirjandusele,
arhiividokumentidele ja
vestlustele teadlastega, kuidas
on arenenud teatud
kasvatusteaduslikud ideed,
mõtted; kuidas ajalugu on kohal
siin ja praegu.
Ideede arengulugu: nt inimese
terviklikkuse idee areng
ajaloos; idee inimesest kui
aktiivsest subjektist jt.
Teadlaste arengulugu: nt Inge
Undi kujunemine didaktikuks;
Jüri Orni kujunemine
kasvatusteadlaseks jpm.
Juhendajad
Airi Liimets
Tiiu Ernits
KASVATUS-
SOTSIOLOOGIA,
NOORSOOUURIMUS
Koolinoorte elustiil ja
noortekultuurid. Sealhulgas:
Õppimine noorte elus.
Muusika noorte elus.
Kuidas ühitada kooli ja vaba
aega?
Noorte tulevikuplaanid.
Sportlase elu koolis ja
väljaspool kooli.
Noorte kultuurihuvidest.
Kuidas kujuneb noorte
identiteet?
Juhendaja
Airi Liimets
Marit Koit
Kooliargipäev õpilaste ja
õpetajate kogemustes.
Erinevad koolikultuurid ja
nende seotus koolirahuloluga
Poisid ja tüdrukud koolis
(osapoolte sooga seotud
kogemused, soost lähtuv
kohtlemine jm).
Õnnelik kool - pakume
võimalust kasutada
uurimistööks Living Labs
projekti käigus kogutud
ulatuslikku andmebaasi
koolidest, kus nii õpetajad kui
õpilased on õnnelikud.
Juhendaja
Tiiu Kuurme
KOOL KUI KASVATUS-
TEGELIKKUS
AKADEEMILINE SUUND:
ELUKESTEV JA
MITTEFORMAALÕPE
Mitteformaalse ja elukestva õppe akadeemilise suuna
valdkonnad haridusteaduste instituudis on andragoogika ja
täiskasvanuharidus, täiskasvanute õppimine ja õpe,
täiskasvanute koolitus, täiskasvanute õppimise toetamine
ja haridustee nõustamine, kutsepedagoogika ja
kutseõpetaja tasemeharidus, noorsootöö ja noorsootöö
korraldus.
ANDRAGOOGILISED
KÄSITUSED
TÄISKASVANUD ÕPPIJA
JA ÕPPIMISE KOHTA
Täiskasvanud õppija
kogemused ja
arusaamad erinevates
õpiolukordades.
Täiskasvanud õppija
võimed ja vajadused;
õpibarjäärid ja –
motivatsioon.
Andragoogika mõtte-
ja kujunemislugu
Eestis ning mujal
maailmas.
Juhendajad
Katrin Karu
Gertha Teidla-Kunitsõn
gertha.teidlakunitson@
tlu.ee
TÄISKASVANU
ÕPPIMINE JA ÕPPIJA
IDENTITEET
Täiskasvanud õppijate
narratiivsed identiteedid
pildis ja sõnas.
Täiskasvanu õppimine ja
täiskasvanud õppija eluloo-
ja biograafilises kontekstis.
Täiskasvanute (erinevad
põlvkonnad) õppimis-
valmisolekud ja
õppimiskäsitused.
Õppimine ELU-s.
Juhendaja
Larissa Jõgi
TÄISKASVANUTE
KOOLITAJATE
PROFESSIONALISEERUMINE
Täiskasvanute koolitajate
õppimine, professionaalne
ja kollektiivne identiteet ja
professionaalne kultuur.
Täiskasvanute koolitajate
eetilised arusaamad.
Täiskasvanute koolitajate
riiklik kutse. Ootused,
vajadused, väärtused ja
kutse-eetika.
Täiskasvanute koolitajate
kutsetaotlemise ja kutse
hindajate kogemused.
Juhendajad
Larissa Jõgi
Marin Johnson
TÄISKASVANUÕPE
TALLINNAS 100
Linn kui õppimiskeskkond.
Täiskasvanuõpe ja õppimise
võimalused Tallinnas (1919-
2019).
Õppijate ja õpetajate
rääkimata ja jagamata lood
minevikust, olevikust ja
tulevikust.
35 aastat andragoogilist
kõrgharidust ja õpet Tallinna
Ülikoolis.
Andragoogid Tallinnas.
Juhendajad
Larissa Jõgi
Koostöös Tallinna linna, Eesti Koolitusjuhtide
Koguga, Tallinna Täiskasvanute
Gümnaasiumide, Tallinna Rahvaülikooli, Eesti
Rahvakultuurikeskuse, ETKA Andras ja Eesti
Vabaharidusliiduga.
MITTEFORMAALÕPPE
TÄHENDUSED
PRAKTIKUTE JA
PRAKTIKATE VAATES
Mitteformaalõppe
tähendused erinevate
subjektide (osalejad,
kõrvalejääjad, kavatsejad,
vastandujad) ja
huvigruppide (kavandajad,
korraldajad, toetajad,
kasusaajad, koolitajad ja
juhendajad) arusaamades ja
praktikates.
Juhendajad
Elukestva- ja
mitteformaalõppe
suuna noorsootöö ja
andragoogika
valdkonna õppejõud
Kontakt:
Ilona-Evelyn Rannala
(uuringugrupi juht)
Elukestva- ja mitteformaalõppe suuna ühine
uurimisprojekt.
Lugemiseks: Mitteformaalõppe tähenduse
konstrueerimine poliitikadokumentides. Eesti
Haridusteaduste Ajakiri, 7(1), 2019, 50-75.
ÕPPEJÕUDUDE
PROFESSIONAALNE
IDENTITEET
Õpetamine ja õppimine
ülikoolis (ÕPPES
uurimisprojekt 2016-2018).
ELU õppejõud TLÜ-s. Uue
identiteedi otsingud ja
kujunemine.
Õppimist väärtustav õpetamine
ülikoolis/kõrgkoolis.
Õppejõudude professionaalne
ja sotsiaalne identiteet.
Juhendajad
Larissa Jõgi
Halliki Põlda
ÕPPEJÕUDUDE
PROFESSIONAALSE
ARENGU TOETAMINE
Õppejõudude
professionaalse arengu
toetamine kõrgkoolis.*
Õppejõu teadusELU –
oma õpetamise mõju
uurimine.
Õppimise ruum.
Kovisioon kui meetod
õppejõudude arengu ja
heaolu toetamiseks.Halliki Põlda
Gertha Teidla-
Kunitsõn
gertha.teidlakunitson
@tlu.ee
JuhendajadKatrin Aava
Katrin Karu
* Arendusuuring „Õppejõudude professionaalse
arengu toetamine TLÜs“ (2016-2018).
Lisalugemiseks ajakiri Õppejõud õpib.
ÕPETAMISPRAKTIKATE
UURIMINE ÜLIKOOLIS JA
TÄISKASVANUTE ÕPPES
Õppimise toetamine, töö
gruppidega ja
grupiprotsessid.
Lähenemised õpetamises
ja parimad
õpetamispraktikad.
Koosõpetamine ja
koosõppimine.*
Juhendamine ja tagasiside.
Juhendajad
Larissa Jõgi
Halliki Põlda
Marin Johnson
* Uuring One Mind in Two Bodies –
Co-Teaching Possibilities and Challenges in
the University.
UURIMISTEEMAD
KUTSEHARIDUSE
VALDKONNAS
Õpilaskond kutsehariduses.
Kutseõppedidaktika-alane arendus.
Hindamine.
Üld- ja erialaõpingute lõimingud.
Õppemeetodid.
Õppevara.
Võtmepädevuste arendamine
kutseõppes.
Erinevad õppevormid kutseõppes.
Kooli- ja töökohapõhine kutseõpe.
Õppekava arendus kutsehariduses.
Õpetajate parimad praktikad
kutsehariduses.
Alustava kutseõpetaja
kohanemine.
Juhendajad
Meidi Sirk
Reeli Liivik
Sirje Rekkor
ÕPETAJATE
PROFESSIONAALSUSE
JA PROFESSIONALISMI
MUUTUV KONTEKST
Juhendajad
Krista Loogma
Meril Ümarik
Meidi Sirk
Hariduspoliitika, sh nt
standardiseerimine
hariduses õpetajatöö
mõjutajana.
Personaalsete eluteede roll
(kutse)õpetaja
professionaalsuse
kujundamisel.
(Kutse)õpetaja kui
muutuste omaksvõtja.
Kuidas õpetajatöö on
tulevikus muutumas?
Noorte kodanikuroll ja
osalus ühiskonnas.
Noorte demokraatiaalased
teadmised ja hoiakud.
Kool kui demokraatia
õppimise koht.
Sotsiaalsed suhted koolis ja
klassikliima jne.
Uurimisrühma oodatakse magistrante ja
tulevasi doktorante, kes näevad oma
uurimistööd seotuna IEA rahvusvahelise
kodanikuhariduse uuringu kesksete teemadega.
Tudengitel on võimalus lüüa kaasa 2020
sügisel toimuva suuremahulise piloouuringu
läbiviimisel Eesti koolides. Vaata:
https://www.iea.nl/studies/iea/iccs
NOORTE
KODANIKUKULTUUR
JA OSALUS
Juhendaja
Meril Ümarik
NOORSOOTÖÖTAJATE
AMETIKASV
Noorsootöötaja kutseidentiteet.
Noorsootöötaja
professionaalsus ja tööga
toimetulek.
Noorsootöötaja tööelu
uurimine.
Noorsootöötaja autonoomsus.
ANK noorsootöötajate
kogemus ja arusaamad seoses
mitteformaalse õppega.
Juhendaja
Maarika Veigel
Oodatud on magistrandid!
Kuidas toetada
uusimmigrantide lõimumist
elukestvasse õppesse ja
tööturule?
Millised on täiskasvanud
uusimmigrantide
õppimiskogemused ja
kohanemismudelid?
Milline on kõrgkoolide,
ülikoolide, kutseõppeasutuste
ja ettevõtete valmisolek?
Millised on uusimmigrantide
tugisikute, kutseõpetajate ja
juhendajate kogemused ja
praktikad?
Juhendajad
Larissa Jõgi
Meril Ümarik
UUSIMMIGRANDID,
ÕPPIMINE,
KOHANEMINE JA TÖÖ
Sociology of higher education
and knowledge.
The idea of university.
European higher education
policies and reforms.
Competence-based approach
to curriculum.
Academic disciplines.
Professional lives of
academics.
Academic freedom.
Supervisors
Ivor Goodson
i.f.goodson@
brighton.ac.uk
Tero Autio
tero.h.autio@
gmail.com
THE IDEA OF UNIVERSITY
KNOWLEDGE BEHIND
EUROPEAN COMPETENCE
BASED HIGHER
EDUCATION POICIES AND
REFORMS
Õppimis- ja
õpetamiskultuuri
muutused ülikoolis
Interdistsiplinaarsete
projektide
koosjuhendamise
praktikad ja kogemused.
Kaasamine ja
koosõppimine ELU-s.
Juhendajad
Larissa Jõgi
Meril Ümarik
ÜLIKOOLI ELU,
ELU ÜLIKOOLIS
NOORTE
KAASAMINE JA
OSALUS
Noorsootöö / noorsootöötaja
roll noorte aktiivse osaluse
toetamises.
Noorte osalusvormide analüüs
(nt osaluskogud, noorte
organisatsioonid, vabatahtlik
tegevus, koolidemokraatia,
noorteprojektid jne).
Noorte kodanikuaktiivsuse
toetamine läbi noorsootöö.
Noorte osaluse ja kaasamise
metoodika uurimine.
Noorte roll noortevaldkonna
kujundamisel.
Noorte osalus ja kaasamine
nende elu puudutavate otsuste
tegemisse.
Juhendaja
Tanja Dibou
NOORTEPOLIITIKA
ARENG
Noortepoliitika dokumentide,
arengukavade, programmide
mõju ja rakendatavuse analüüs.
Erinevate riikide noorte-
poliitika võrdlevad analüüsid.
Euroopa noortepoliitika seosed
Eesti noortepoliitikaga.
Noortepoliitika lõimitus (Eesti
instutsioonide, sh
ministeeriumite omavaheline
koostöö noortevaldkonnas).
Noorsootöö valdkonnas
töötavate spetsialistide
teadlikkus ja arusaamine
noortepoliitikast.
Noorte osalus ja kaasamine
noortepoliitikas ja laiemalt.
Juhendaja
Tanja Dibou (MA)
NOORSOOTÖÖ
STRUKTUURID JA
JUHTIMINE
Noortele suunatud
programmide ja teenuste
arendamine ning juhtimise
väljakutsed.
Võimalus teha koostööd kohalike
omavalitsuste, valdkonna
katusorganisatsioonide ja teiste
teenusepakkujatega ning uurida nende
vajadustest lähtuvalt teenuste arenemist ning
arendamist
noorsootöös.
Juhendaja
Ilona-Evelyn Rannala
ilona-evelyn.rannala@
tlu.ee
NOORSOOTÖÖTAJA
PROFESSIONAALSUS JA
ROLL KOGUKONNAS
Isiklike ja professionaalsete
väärtuste konfliktid
noorsootöös.
Noorsootöötajate
motivatsioon.
Noorsootöötajate
läbipõlemine.
Noorsootöötaja roll Eestis.
Noorsootöötaja
kutsekindlus.
Juhendaja
Ilona-Evelyn Rannala
ilona-evelyn.rannala@
tlu.ee
Juhendaja
Lianne Teder
Noorsootöö erinevates
keskkondades (noorte-
ühendus, noortekeskus,
kool, osaluskogu).
Õppimine noorsootöös ja
õpitu tunnustamine.
Noorsootöö meetodid ja
programmid.
NOORSOOTÖÖ
MÕJU JA
VÕIMALUSED
Noorsootöö mõiste määratlemisel
lähtutakse noorsootöö seadusest:
noorsootöö on tingimuste loomine noore
isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis
võimaldab noortel vaba tahte alusel
perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt
tegutseda.
NOORSOOTÖÖ JA
FORMAALHARIDUSE
LÕIMING (KOOSTÖÖ)
Noorsootöö formaalses
keskkonnas (koolis,
kutsekoolis, ülikoolis).
Kooli ja noortekeskuse
vaheline koostöö.
Noorsootöö ja formaalhariduse
koostöö noorte probleemide
ennetamiseks (nt koolist
väljalangevuse ennetamiseks)
või võimaluste arendamiseks
(nt võtmepädevuste
arendamiseks).
Õpetajate ja noorsootöötajate
omavaheline koostöö noorte
arengu toetamiseks.
Kooli ja noorsootöö vahelised
koostöövormid.
Juhendaja
Tanja Dibou
Uurimuse sihtrühm on
üldhariduskoolide õpetajad,
kes lisaks põhitööle koolis
töötavad väljaspool kooli.
Uurimishuvi on seotud
nende õpetajate
professionaalse tegevusega
koolis.
Uurimismeetod on
narratiivsed professionaalsed
elulood (Goodson, Ivor).
Esmane õpetajate tüpoloogia
on leitav artiklist (2019).
ÕPETAJATE
PROFESSIONAALNE
TEGUTSEMINE
Juhendajad
Lianne Teder
Rain Mikser
ANDEKUS JA ANDED
MUUTUVAS
ÜHISKONNAS
Eesti koolisüsteemi võimalused
ja väljakutsed annete arengu
märkamiseks ja toetamiseks.
Annete arengut toetavad
tegevused ja (õppe)meetodid nii
formaal- kui ka mitte-
formaalhariduses.
Andekuse roll noorsootöös ja
täiskasvanuhariduses;
arusaamad noorte ja
täiskasvanute andekusest.
Iseõppimise fenomen Eesti
ühiskonnas ja selle
väärtustamine formaalhariduses.
Juhendaja
Halliki Põlda
Teemat toetab, ja uurimistulemusi kasutab
Haridus- ja Teadusministeerium
AKADEEMILINE SUUND:
KAASAV HARIDUSKaasava hariduse suund koondab haridusteaduste
instituudi akadeemilisi töötajaid, kelle teadus- ja
õppetegevus keskendub erivajadustega õppijate arengu
toetamise teemadele. Suuna liikmete hulgas on
haridusteaduste ja psühholoogiataustaga teadlased ja
õppejõud.
Teadustöö peamised uurimisteemad on:
erineva oskuste tasemega lasteaialaste ja kooliealiste
õppijate akadeemiliste ja sotsiaalsete oskuste hindamise ja
arengu toetamise meetodid; õpetajate pädevused erineva
oskuste tasemega õppijate arengu toetamisel;
erivajadustega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne
kompetentsus, sotsiaal-emotsionaalne areng ja
neurorehabilitatsioon; laste kognitiivse infotöötluse
üldised seaduspärasused ja areng; laste individuaalsed
erinevused enesejuhitud õppimisel; mindfulness-tüüpi
harjutused kaasavas hariduses; digiärksus kui viis ja
võimalus digimaailma tasakaalustamiseks.
ÜLEMINEK
KAASAVALE
HARIDUSELE
Kas eriõpe või kaasav
haridus? Erinevad
lähenemised ja dilemmad.
Hoiakute ja väärtuste roll
üleminekul kaasavale
haridusele.
Lugemis- ja
kirjutamisraskused, õppe
diferentseerimine ja toetus
spetsiifiliste õpiraskuste
korral.
Osalema on oodatud eelkõige magistriõppe
üliõpilased.
Juhendaja
Ene Varik-Maasik
ene.varik-
Lugemis- ja kirjutamis-
oskuste hindamine.
Lugemis- ja kirjutamis-
raskustega õpilaste arengu
toetamine.
Empiirilise uuringu läbiviimise aeg: sügis
2019-kevad 2020. Metodoloogiline
lähenemine: kvantitatiivne uuring. Projektid:
"Elektroonsete hindamisvahendite ja
hindamismetoodika väljatöötamine”;
"Haridusuuenduse kompetentsikeskuste
arendamine Tallinna Ülikoolis (jätkuprojekt)”.
Osalema on oodatud eelkõige eripedagoogika
magistriõppe üliõpilased.
LUGEMIS- JA
KIRJUTAMISOSKUSTE
ARENGU TOETAMINE
KOOLIS
Juhendaja
Piret Soodla
Eripedagoogide ja
klassiõpetajate teadmised ja
kasutatavad meetodid
tekstimõistmise ja selle
õpetamise valdkonnas.
Lugemisstrateegiad ja nende
õpetamine.
Projekti raames on läbi viidud
tunnivaatlused ja intervjuud õpetajate ja
eripedagoogidega. Jätkub
transkribeerimine ja kontentanalüüs.
Osalema on oodatud eelkõige
eripedagoogika magistriõppe üliõpilased.
TEKSTIMÕISTMIS-
OSKUSE ÕPETAMINE
I JA II KOOLIASTMES
Juhendajad
Piret Soodla
Kristi Jakobson
kristii.Jakobson@
gmail.com
Teachers’ practices in the
teaching of reading in
schools with Estonian and
Russian as language of
instruction.
A good reader. Primary
school teachers’ perceptions
in schools with Estonian and
Russian as language of
instruction.
The role of reading strategies
in reading development.
SUPPORTING READING
DEVELOPMENT IN
SCHOOLS WITH
ESTONIAN AND RUSSIAN
AS LANGUAGE OF
INSTRUCTION
Juhendajad
Piret Soodla
Anna Novožilova
anna.novozilova@
tlu.ee
ERIVAJADUSEGA
VÄIKELASTE SOTSIAAL-
EMOTSIONAALSE JA
KOGNITIIVSE ARENGU
TOETAMINE
Juhendajad
Mari-Liis Kaldoja
Helen Saareoja
Erivajadustega väikelaste
kognitiivse arengu toetamine
ASQ3 Learning Activities
arendustegevuste läbi.
Erivajadustega väikelaste
sotsiaal-emotsionaalse arengu
toetamine ASQ:SE-2 Learning
Activities arendustegevuste läbi.
ASQ:SE2 Learning Activities
arendustegevuste sobilikkus
autismispektri häirega
väikelaste sotsiaal-emotsionaalse
arengu toetamiseks.
Õuesõpe; Robo-matemaatika; HEV. Ceiter
projekti raames viiakse (2019 sept-2020 mai)
läbi uurimused kooliealiste ning
lasteaialastega. http://ceiter.tlu.ee/team/
Õpilaste töömälu roll uudsete õppemeetoditerakendamisel.
Kognitiivne enese-regulatsioon nii õppimiselkui käitumisel.
Eksekutiivsetefunktsioonide seos enese-reguleeritud õppimisega. Laiem teema
Juhendajad
Õnne Uus
Tobias Ley
Paul Seitlinger
INDIVIDUAALSED
ERINEVUSED
ÕPILASTE
KOGNITSIOONIS
AKADEEMILINE SUUND:
HARIDUSJUHTIMINE JA
-INNOVATSIOON
Haridusjuhtimise ja -innovatsiooni akadeemilise suuna
teadustegevuse eesmärk on uurida ja mõtestada
tõenduspõhise innovatsiooni rakendamise protsesse
koolides.
Uurides tugineme koolides innovatsiooniprotsesse uurides
terviklähenemisele ja keskendume jagatud juhtimisele,
õpetajapoolsele juhtimisele ning koostöisetele tegevustele
koolides. Fookus lasub didaktilistel ja tihti
tehnoloogiarikastel stsenaariumitel õppijakeskses õppes
üldhariduskoolides. Hindame uute praktikate omaksvõtu
mudelit, et mõista kooli-ülikooli koostööprotsesse ja
koosloomet õpetajate professionaalse arengu toetamisel.
See võimaldab paremini mõista innovatsiooni rakendamist
koolides. Arendame õpianalüütika tehnoloogiat, et koguda
andmeid klassiruumides, analüüsida õppimise ja
õpetamise protsesse ning kaasata õpetajaid meie
uuringutesse.
TÕENDUSPÕHINE
MUUTUSTE
JUHTIMINE
HARIDUSASUTUSES
Juhtide tegevus õpetajate
koostööks keskkonna
loomisel.
Juhtide uskumused
õpetajate arengu
toetamisel.
Juhtide võimestav
käitumine.
Uuringu teemad on seotud Haridus-
innovatsioonikeskuse programmiga
Tulevikukool. Uurimisteemad on mõeldud
üliõpilastele, kes ise praktilise muutuse ellu
viivad ja selle rakendamist tõenduspõhiselt
hindavad
Juhendaja
Eve Eisenschmidt
eve.eisenschmidt@
tlu.ee
▪ How can technology and data
gathered through technology help
us understand and support
learning and teaching?
▪ What is the role of learning
analytics in scaling up and
scaffolding educational
innovation?
Laiem teema
Supervisors
Tobias Ley
Luis P. Prieto
Technologies are being pushed into the
classroom to improve teaching and learning.
How can we leverage technology for the
maximum benefit of the learning? We are
working on data-driven inquiry methods to
bring evidence-based innovations into schools
as part of the EDUlabs initiative. Come work
with our interdisciplinary, international team of
8 researchers, plus PhD and master students.
EDUCATIONAL
INNOVATION,
TECHNOLOGY AND
LEARNING ANALYTICS
TÕENDUSPÕHINE
KOOLIARENDUS
Kooli arenguvajaduste
väljaselgitamine.
Arenguvajaduste
käsitlemiseks vajaliku info
määratlemine.
Kooli kontekstis andemete
kogumiseks ja
analüüsimiseks vajalike
võimaluste leidmine.
Juhendajad
Merike Saar
Luis P. Prieto
Ühes koolis korraldatakse meeskondlik
andmetel põhinev juhtumiuuring
(meeskonna loomine andmete kogumiseks,
analüüsimiseks ning lahenduste leidmiseks
kooli ja õpetaja professionaalse arengu
toetamisel).
UURIMISLABORID:
EDUSPACE JA EDULAB
Üliõpilastel on võimalus oma uurimistöö läbiviimisel
kasutada haridusteaduste instituudi uurimislaborite
võimalusi.
EDUSPACE labor on haridusteaduste instituudi,
digitehnoloogiate instituudi ning haridusuuenduse
tippkeskuse poolt ellukutsutud õppetööks ja tõenduspõhise
õppeprotsessi uurimise keskus.
EDULAB on oma olemuselt justkui inkubaator, mis on
loodud õppimise, uuendus- ja uurimistegevuste
toetamiseks, mis töötab kõiki osapooli kaasava nn
praktikakogukonnana.
EDUSPACE – tehnoloogiaga
toetatud õppimise ja
õpetamise uurimise labor
Laboris on saadaval erinevad
robotid, sensorid,
elektroonilised mänguasjad
jne, mida rakendatakse
õppevahenditena
innovaatilistes
klassiruumipraktikates.
Peatselt on lisandumas
uurimistööks kaamerad,
diktofonid jms.
Seadmeid saab kasutada eelnevalt
kokkulepitud ajal. Vaata vahendite
nimekirja ja registreeru:
https://edulabs.ee/uurimislabor/.
Assistendid
Anastassia Skiperskaja
Ragnar Pääslane
Kuidas tõhustada koostööd
kooli (õpetajate) ja
ülikooli(teadlaste) vahel, et
haridus- uuenduslikud
praktikad leviksid?
Kuidas tagada
haridusuuenduslike praktikate
tõenduspõhisus ning
positiivne mõju?
Laiem teema
Kontakt
Tobias Ley
[email protected] ja ka teiste uurimisküsimustega sul on
võimalus tegeleda uurijana algatuses, kus saad
panustada päris muutustesse.
EDULAB mudeli, eesmärk on toetada:
haridusinnovatsiooni levikut ja rakendumist
koolides; õpetajate professionaalset arengut;
kooli, ülikooli jt. partnerite koostööd,
õpikogukondade teket, kes loovad koos.
Uurida saab mudelit ja selle rakendumist
tervikuna kui ka konkreetseid projekte.
Lisainfo
www.ceiter.tlu.ee
„ELAVAD LABORID“
HARIDUSES - EDULAB
EDULAB PROJEKTID 2018-2020
STE(A)M laborid:
1) Robomatemaatika
2) Mobiilne õuesõpe
3) Innovatoorium, targad
sensorid
4) Pedagoogiliselt uudsed
digiõppematerjalid
matemaatikas
Laborite fookuses on STEAM (science,
technology, engineering, arts, maths)
ainete innovatsioon.
1) Janika Leoste, [email protected]
2) Terje Väljataga, [email protected]
3) Marge Kusmin, [email protected]
4) Kairit Tammets, [email protected]
Teised laborid:
"Glokaalselt transformatiivne
õppimine” - uuri ja aita välja
töötada päriselulist projektõpet,
kus kohalik ja globaalne areng on
omavahel seotud ning kaasatud on
kogukonna partnerid,
märksõnadeks innovatsioon, ESD
ja ettevõtlikkus, vt lisa.
Maarja Hallik, [email protected]
(võimalikud juhendajad Mihkel
Kangur, Toomas Trapido, Merike Saar,
Anu Tammeleht, Mare Oja)
Seotud projektid:
Teoreetiline ettevalmistus
EDUlabs uuringute jaoks, mis
keskenduvad ‘õppimisele läbi
loomise’ (fookuses
psühholoogilised uuringud)
Fookus on loova mõtlemise (anloogidel
ja metafooridel põhineval) ning
kriitilise mõtlemise (kognitiivsel
kontrollil põhinev) uuringute süntees ja
analüüs. Paul Seitlinger, [email protected]
