Keskkonnaprogrammist toetatavad tegevused ja keskkonnaministri määruse nr 13 muudatused
HARIDUSKORRALDUSE MUUDATUSED JA HALDUSREFORMI SEOSED
description
Transcript of HARIDUSKORRALDUSE MUUDATUSED JA HALDUSREFORMI SEOSED
HARIDUSKORRALDUSE MUUDATUSED JA HALDUSREFORMI SEOSED
Piret Sapp-HTM nõunik Kundas 2014
Eesti rahvaarv väheneb-sündide arv sõltub olemasoleva rahvastiku vanuselisest koosseisust (IVAR 2010)
Õpilaste sündivus aastas jätkuvalt kahanev prognoos 2020–2030Allikas: HTM, arvutatud vanusenihke meetodil
1993
1998
2003
2008
2013
2018
2023
10000
11000
12000
13000
14000
15000
16000
17000
Kesk-Soome gümnaasiumivõrk (10 km tegevusraadiusega)
1 kooliga on 117 KOVi,
lapsi 13%
koguarvust
2 kooliga on 49 KOVi, lapsi 13%
koguarvust
3 kooliga on 27 KOVi, lapsi 15% koguarvust
4 ja enam kooliga
KOVe on 17, lapsi 59% koguarvust
Mida rohkem on omavalitsuses õpilasi ja koole, seda suurem on üldjuhul vajadus korrastada
põhikoolivõrku
Haridus- ja regionaalpoliitika protsesside vahelised seosed
Regionaalpoliitika/haldusreformi põhjused
Hariduspoliitika/haridusreformi põhjused
Rahvastiku vananemine, riigisisene rahvastikuränne, koondumine keskustesse
Õpilaste arvu vähenemine, noorte õpetajate vähesus eelkõige maapiirkondades
Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlane, vähene võimekus omavalitsust arendada
Tähelepanu keskmes pigem kooli administreerimine kui sisuline arendamine
Halduskorraldus killustatud, KOVide arv liialt suur, me ei suuda isevoolu teed minevat riigikorraldust pidada.
Koolivõrk korrastamata, õpilaste arv vähenenud 15.a. jooksul ca 80 000, õpetajate ametikohtade arv on jäänud samaks
KOVide väiksus ja vähene tulubaas ei võimalda kõiki ülesandeid täita
Paljudel koolipidajatel vähene võimekus kooli pidada , õpetajatele konkurentsivõimelist palka maksta
Suuremate omavalitsusüksuste loomisega luuakse eeldused:
• haridusvaldkonna arengut käsitleva kompetentsuse tõstmiseks;
• mõistliku põhikoolikoolivõrgu kujundamiseks piirkonnas ;
• valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamiseks igas maakonnas;
• õpetajatele eesti keskmisest ca 20% kõrgema töötasu maksmiseks;
• ühe piirkonna lastele võrdväärsete tingimuste loomiseks üldhariduse ja huvihariduse kättesaadavuseks (toetused huvihariduses, transpordikorralduses jne).
MILLINE ON MEIE KOOLIVÕRK 2020?
Kriteerium Arvuline näitajaRegionaalsus Igas maakonnas vähemalt 1 (riigi) gümnaasiumVariant1- Õpilaste arv linnas
540 õpilast (nn 5 paralleeli);
Variant 2-Õpilaste arv väiksemates maakondades
Vähemalt 252 õpilast (nn 3 paralleeli)
Variant 3: Geograafiline eraldatus (nn.saarelised alad)
Laste arv võimalik ka alla 252;
Gümnaasiumivõrk
Kriteerium Arvuline näitaja
Variant 1:Põhikooliõpilaste arv tiheasustusega KOV üksustes
Keskmiselt 500-600 õpilast
Variant 2:Põhikooliõpilaste arv regionaalsuse arvestamisel hõreasustusega KOV üksustes
Üldjuhul igas kohalikus omavalitsuses vähemalt 1 kodulähedane põhikool, arvestuslikult vähemalt 90 õpilast
Piiriülese koostöö mõju indikaatorid Õpilaste rände %
Eelkooliealiste laste arv KOVis või KOVi kooli mõjupiirkonnas
vähemalt 10 samas vanuses eelkooliealist last
Põhikoolivõrk
Võimalikud erandid Arvuline näitaja1-9kl kodulähedase põhikooli kättesaadavus geograafiliselt eraldatud KOV üksustes
* PGS-ist lähtuv ajaline piirang koolitee pikkusest*minimaalselt 45 õpilast (st max 2 klassi liitklassidena, keskmiselt 10 õpilast klassis)
Geograafiliselt eraldatud väikesaared Laste arv ei ole oluline
Põhikooli mittetäielikke vorme (kuni 6kl) tabelis ei määratleta., max 1-6kl võimalikult kodu lähedal. Kooli mõjupiirkonnas võiksid koolid olla organiseerunud nn. kooliahelatena, st. nn mittetäielikud põhikoolid kuuluksid 1-9kl põhikooli juurde. Need ahelad võiksid olla ka ühe juhtimise all.
Hariduse kättesaadavuse tagamiseks riik:
• toetab väiksemate õpilaste arvudega (ca 40% omavalitsuste üksusi) põhikooliõpilasi 2x suurema nn pearahaga kui suuremate linnade õpilasi
• toetab väiksemate keskuste gümnaasiumiõpilasi 12% suurema pearahaga;
• suurendab riigi vastutust gümnaasiumivõrgu arendamise osas vähendades omavalitsuste tegevuskulusid gümnaasiumile
• tagab ühinenud omavalitsustele rahastamise kaalutud keskmise koefitsiendi alusel
13
Koolivõrgu korrastamiseks riigi poolt suuremahulised toetused 2014-2020
• Gümnaasiumivõrgu korrastamiseks• Põhikoolivõrgu korrastamiseks• Õpetajate täienduskoolituseks• Õppevahendite kaasajastamiseks
14
G võrku korrastanud KOVidele paindlikumad võimalused PK ja G õpetajate tööjõukulu kasutamisel
• Kohaliku omavalitsuse üksused võivad kuni 5% põhikooliõpetajate tööjõukulude toetusest kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ajavahemikul 2010–2013 volikogu otsuse alusel ja vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõigetele 1 ja 2 teinud muudatusi oma koolide gümnaasiumiastmes või otsustab hiljemalt 1. augustiks 2014. a lõpetada vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punktile 5 ja lõikele 7 õpetamise oma koolide gümnaasiumiastmes hiljemalt 1. septembrist 2015. a, sealhulgas lõpetades vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõikele 4 järk-järguliselt õpetamise gümnaasiumiastmes ja mitte võttes gümnaasiumiastmesse vastu uusi õpilasi hiljemalt 1. septembrist 2015. a.