Hallitusseened Orissaare Gümnaasiumi Õpperuumides Mikk Kärner GLOBE
-
Upload
katrin-jogi -
Category
Documents
-
view
251 -
download
3
Transcript of Hallitusseened Orissaare Gümnaasiumi Õpperuumides Mikk Kärner GLOBE
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
1/33
Orissaare Gmnaasium
Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides
Uurimist
Autor: Mikk Krner
11. klass
Juhendajad: p. Katrin Jgi
Liina Saar, Tartu likooli doktorant
Orissaare 2014
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
2/33
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3
HALLITUSSEENED ........................................................................................................ 5
1.1. ldiseloomustus................................................................................................. 5
1.2. Hallitusseente mju sisekeskkonnale ja esemetele............................................ 6
1.3. Hallitusseentest tingitud terviseprobleemid ....................................................... 7
1.4. Ruumihus sisalduvate hallitusseente soovituslikud piirnormid ....................... 7
2. MATERJAL JA METOODIKA ................................................................................ 9
2.1. Uuritavad ruumid ............................................................................................... 9
2.2. Hallitusseente koguse arvutamine ruumihus.................................................. 10
3. KATSETE TULEMUSED, ARUTELU JA JRELDUSED.................................. 12
4. KSITLUSE TULEMUSED JA ANALS......................................................... 16
KOKKUVTE............................................................................................................... 22
KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 24
LISAD ............................................................................................................................. 26
Lisa 1. Andmed katseruumide, analsi teostaja ja mdetud fsikaliste nitajate
kohta .......................................................................................................................... 26
Lisa 2. Icosagen AS Mikrobioloogia labori poolt vljastatud katseprotokoll............. 27
Lisa 3. Ksitlus............................................................................................................ 28
Lisa 4. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Kelder.................... 30
Lisa 5. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Ruum nr 117 Fsika.
.......................................................................................................................... 31
Lisa 6. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Ruum nr 107
Bioloogia ..................................................................................................................... 32
Lisa 7. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Ruum nr 103 Inglise
keel .......................................................................................................................... 33
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
3/33
3
SISSEJUHATUS
hk mbritseb meid kikjal. ldlevinud on teadmine, et hu koostises on 78%
lmmastikku, 20% hapnikku ning lejnud gaasid mahuvad ra 2% sisse. See pole aga
sugugi kik, mis hus leidub. Peale (ie)tolmu, mikroobide ja veeosakeste on hus
molekulid, millest liblikale piisab viiest ja inimesele miljonist, et tekitada
lhnaaistingut. Inimese haistmismeel on piiratud maksimaalselt 10 000 erineva lhnaga,
kuid sellegi poolest suudame eristada teravat, kipitavat, sumbunud ja kopitanud lhna.
Tihtilugu harjume uute lhnadega ning ei pra neile suuremat thelepanu. Hiriva
lhnaga koolis ppet ajal pidevalt kokku puutudes hakkas autorit huvitama, misphjustab hingamisteedele ebameeldivat tunnet. Kahtlemata pole kriipiv tunne ninas ja
kurgus just ppimist soodustav tegur. Ebameeldiva tunde vimalikuks phjuseks vis
olla hallitus.
hus leidub hallitusseente eoseid pea kikjal ja alati see on loomulik osa meie
elukeskkonnast. Tervisehdad tekivad siis, kui seente ja muude mikroorganismide
kontsentratsioon ruumihus muutub tavalisest krgemaks. Viimasel juhul vivad nad
ohustada lisaks inimese tervisele ka ehituskonstruktsioone [9]. Hallitusseened kuuluvad
bioloogiliste ohutegurite teise ohurhma, need on ohutegurid, mis ohustavad ttaja
tervist, kuid ei phjusta nakkusohtu elanikkonnale [2].
Kuna Orissaare Gmnaasiumi vanemas osas on ebameeldiva ja rritava kopituse lhna
le kaevanud ka mitmed t autori koolikaaslased, otsustas autor uurida hallitusseente
olemasolu pperuumides lhemalt. Tpsemalt huvitas autorit see, kui palju leidub
Orissaare Gmnaasiumi ruumihus hallitusseeni, millised on hallitusseente vimalikud
mjud tervisele ning kuidas hindavad pilased kooli ruumihku.
Sellest tulenevalt seadis autor eesmrkideks:
katseliselt mrata ja vrrelda hallitusseente koguseid koolimaja vanas ja uues
osas asuvate erinevate klasside ning keldri ruumihus;
vrrelda katsetest saadud tulemusi hallitusseente soovituslike piirnormidega
ruumihus;
kirjeldada pilaste aistinguid kooli ruumihu osas.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
4/33
4
Pstitati kolm hpoteesi:
1. Koolimaja vanas osas asuvate klassiruumide hus on hallitusseente hulk suurem
kui uues osas asuvate klassiruumide hus.
2. Hallitusseente hulk koolimaja vanas osas asuvate klasside ruumihus letab niisgisel kui kevadel Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikke hallitusseente
piirnorme.
3. Kooliruumides on vhemalt pooled ksitletud pilastest theldanud
hallitusseentele iseloomulikku ebameeldivat lhna.
Eesmrkide saavutamiseks ja hpoteesi testamiseks tideti jrgnevad lesanded:
- tutvuti teemakohase kirjandusega ning kasutati saadud teavet antud ts;
- teostati katsed;
- viidi lbi ksitlus pilaste hulgas;
- analsiti saadud tulemusi;
- koostati jreldused.
T referatiivses osas antakse levaade hallitusseente ehitusest, ainevahetusest,
paljunemisest, kasutades teemakohaseid raamatuid, artikleid ning internetiallikaid. T
praktiline osa jaguneb kaheks: esimeses osas esitatakse autori poolt lbiviidud katsete
tulemused, anals ja jreldused; teises osas esitatakse autori poolt lbiviidud ksitluse
tulemused, anals ja jreldused.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
5/33
5
HALLITUSSEENED
1.1. ldiseloomustusHallitusseeni, keda tihti nimetatakse ka mikroseenteks, on erineva vlimuse ja
suurusega [12].Nad koosnevad niiditaolistest pikkadest hargnenud moodustistest ehk
hfidest, mille lbimdud varieeruvad 2-30m vahel ja pikkused 2m ning mitme
sentimeetri vahel [6]. Hfidest koosnevat seene keha nimetatakse mtseeliks.
Mtseelil eristatakse substraatset- ja hkmtseeli. Substraatne mtseel paikneb
substraadi ehk aluseks oleva aine sees ja pinnal, hkmtseel substraadi kohal,
kinnitudes ja toetudes toiduks olevale pinnale vaid mnes ksikus punktis. Harilikultasub kasvusubstraadi sees kuni mtseelist, lejnud on substraadi pinnal [6].
Hallitusseene mtseel on vga vastupidav - see vib olla pikka aega kuivas ja jda
elama nii suuremate temperatuuri kikumiste kui ka lbiklmumise jrel. Seenehfid
vivad moodustada ka seenenre ehk risomorfe - 1-2mm lbimduga paksu tumeda
koorja kihiga kaetud moodustisi [13], mis vivad olla meetrite pikkused ning tungida
lbi ka krohvist vi tellismrist, levides mda anorgaanilise aine orgaanilist ainet
sisaldava tolmuga kaetud pinda, laiendades seelbi seene levikuala oluliselt [1].
Seened, seal hulgas ka hallitusseened, on heterotroofid - nad hangivad enda eluks
vajalikud ained vliskeskkonnast, lagundades endaga vahetus kontaktis olevaid
materjale ja aineid seenerakust vlja eritatud ensmide abil viksemateks
molekulideks, mis seejrel lbi seene hukese rakukesta ja -membraani seeneraku
sisemusse imbuvad [15]. Kuna hallitusseened on toiduga vahetus kontaktis, vahel isegi
toidu sees, tagab see neile head tingimused toidu hankimiseks. Peale toitainete on
hallitused muudele keskkonnateguritele vhenudlikud - kus on vhegi toitu (janiiskust), seal on ka hallitusseened. Erandiks on UV-kiirgus, mis on hallitusseentele
surmav, sealjuures kannatavad eosed rohkem UV-kiirgust kui seene mtseel [12].
Mikroskoopilised seened suudavad vahel toituda ka veetilgas leiduvatest orgaanilistest
ainetest mahutades ennast veetilga - toidu ja substraadi - sisse. Lisaks substraadile
vajavad hallitusseened soojust (temperatuur vahemikus +20kuni +30C); mdukalt
niiskust - eosed vajavad kasvama minemiseks substraadi lheduse niiskust vhemalt
70% ning substraadil endal peaks olema hallitusseente kasvama minemiseks sltuvaltmaterjalist 20-90% absoluutset niiskust, kusjuures hallitusseene kasvamine peatub, kui
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
6/33
6
suhteline huniiskus seent mbritsevas hus langeb alla 30% [12]; happelist keskkonda,
sest hallitusseen tekitab oma elutegevusega aluselisi hendeid, mis happelises
keskkonnas neutraliseeruvad; hapnikku olemasolu. Hallitusseened on valdavalt
aeroobsed, kuid leidub liike, kes saavad hakkama ka vga vikese koguse hapnikuga.
Ebasoodsates tingimustes seene kasv pidurdub vi isegi seiskub, kuid organism ei sure
ning on vimeline mbritseva keskkonna kasvutingimuste soodsamaks muutumisel taas
kasvama ja paljunema. Erinevad hallitusseene liigid eritavad substraadist lagundamise
teel toitainete saamiseks erinevaid ensme, ometigi suudavad hallitusseened oma
toitumisega kahjustada enamasti tugevalt vaid puitu ja muid orgaanilisi materjale.
Loomulikult kahjustavad hallitused ka erinevaid orgaanilisi materjale.
Nagu enamik seeni, paljunevad ka hallitusseened eoste ja mtseelitkikeste abil. Eosedon vga kerged ja vikesed - lbimt 1-50m [6]. Tnu oma mtmetele ja kergele
kaalule kanduvad eosed hlpsasti emaseenest eemale. huga kokkupuutel vivad
levitada eoseid ka vihm, putukad, loomad, inimesed ja kikvimalikud esemed -
seetttu on seeneeosed kikjal meie mber. Vikeste mtmete juures suudab seene eos
silitada idanemisvime rohkem kui 100 aastaks ning elada le isegi kuni 120C juures
kuumutamise [6].
1.2. Hallitusseente mju sisekeskkonnale ja esemetele
Hallitusseente philiseks funktsiooniks on looduses erinevate elutute materjalide
lagundamine, seetttu ritavad hallitusseened lagundada ka inimeste loodud esemeid ja
ehitistes kasutatavaid materjale. Sealhulgas kahjustavad mikroseened nn taastamatuid
vrtusi kultuuriprandit.
Kahjustused vib ldjoontes jagada kaheks: mehaanilised ja keemilised. Mehhaaniliste
kahjustuste puhul katavad hallitusseened materjali mtseeliga, mrivad pinna ningmuudavad nhtamatuks vi raskesti loetavaks seal asuva kujutise. Substraadi sees
kasvav mtseel lhub materjali mikro- ja makrostruktuuri, mistttu rajatised, seal
hulgas ka hooned, lagunevad. Biomaterjale lagundavad enim hallitusseente poolt
eritatavad ensmid. Hallitusseente tekitatud pigmendi- ja happelaike on vga raske
ning vahel ka vimatu puhastada.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
7/33
7
1.3. Hall i tuss eentest t ingitu d terviseprob leem id
Arvatakse, et veidi vhem kui 10% inimestest on seente vastu allergia [7]. Mikroobide
sisalduse tusul hus tekivad tundlikel inimestel erinevate spooride tekitatud
smptomid, mida on peetud kujutletuks, sest need on olnud laiapiirilised ning
konkreetseid haigusi polnud vimalik nendega seostada. Seeneeoste sissehingamisel
vivad esile kerkivateks terviseprobleemideks olla silmade rritus, hingamisteedega
seotud haigused, peavalu, palavik, peapritus, vsimus [5], mlu nrgenemine,
valulikud hingamisteed, lihas- ja liigesevalud, immuunssteemi talitluse hired,
kantserogeensete alfatoksiinide poolt phjustatud vhk jm [1].
Vaid mned hallitusseened on vimelised kasvama ainult hallitusseenena. Enamustel
inimesele patogeensetel hallitusseentel esineb kasv kahe faasina ehk dimorfism.
Madalama temperatuuri (+25C kuni +28C) ja vhema toitainete juures on nad
hallitusseened, sattudes aga parematesse tingimustesse, niteks inimese organismi
(+37C ja klluslikult toitaineid), muutuvad prmseenteks, mis oma elutegevusega
inimesele mrgiseid hendeid hakkavad tootma.
Ebameeldiv on eluruumides ka hallituselehk, mis vib rritada nina limaskesta ning
tekitada aevastushooge. Hallituse lhn on inimesele seda ebameeldivam, et selletundmiseks ei pea olema litundlik lhna tunnevad pea kik inimesed ja loomad.
Lhn on tugevam seal, kus hallitusseened kasvavad kige paremini (niisketes)
ruumides, kus huvahetus on vike.
1.4. Ruumihus sisalduvate hallitusseente soovituslikudpi i rnormid
Hgieeninorme hallitusseente piirarvu kohta ruumihus ning pindadel pole Eestis
kehtestatud. Erialakirjanduses varieeruvad soovituslikud piirid 50...10 000 PM/m
(hallitusseente kolooniate arvukust vljendav hik ehk pesasid moodustavad hik 1 m
ruumihu kohta).
Antud ts on aluseks vetud Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikud
hallitusseente piirnormid, mis on vastavalt kontoriruumihus 50 PM kuupmeetri hu
kohta ja eluruumihus 500 PM kuupmeetri hu kohta [2].
Mkotoksiine tootvate hallitusseente esinemine ruumihus on igal juhul ebasoovitav. nneks ei ole kik hallitusseened siiski mrgised, seetttu pole nad terve
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
8/33
8
immuunssteemiga inimesele ka alati ohtlikud. Vaid juhul, kui eoste kontsentratsioon
on sisehus oluliselt suurem kui vlishus, tuleb kiki hallitusseeni liigist sltumata
kahjulikeks pidada, sest sissehingamisel ja/vi nahaga kokkupuutel phjustavad
seeneeosed gedaid rritus- ning allergianhte. Tervisehireid vivad tekitada ka
hallitusseente eritatavad keemilised ained ning kuivanult lendu tusnud eosed. [10]
Suurenenud bioaerosoolide sisaldusele ruumihus on eriti vastuvtlikud lapsed, kuna
nende immuunssteem ei ole veel tielikult vlja kujunenud. Allergilisi haigusi
pdevate laste osakaal on tusuteel. Seetttu vib juhtuda, et varem ohutuks peetud
hallitusseente hulk vib phjustada smptomite tekkimist vi aidata kaasa allergilise
haiguse genemisele. [4]
Siinkohal tuleb tdeda, et lasteaedades ning ppeasutustes peaks olemamikroorganismide piirmrad selgelt paigas. Hallitusseened vivad tugevalt prssida
lapse arengut, kui allergia ei lase keskenduda ppimisele.
Eesti haridusssteemi dokumendi Tervisekaitsenuded koolidele poolt antakse kll
selged ettekirjutused pperuumi sisustuse, valgustuse, koolihoone asukoha ja phiplaani
jms kohta, kuid otseseid ettekirjutusi mikroobide sisalduse kohta pperuumide hus
pole. Lhim vihje hus olevatele mikroobide liigse vohamise kahjulikkusele on
Tervisekaitsenuded koolidele paragrahv 12.1. Kooliruumis tuleb tagada pilaste
tervisele ohutu sisekliimaja paragrahv 12.2. pperuumis peab olema piisav huvahetus
[16]. Otseste piirnormide puudumise tttu ei saa ametlikult elda, milline klassihk on
sobiv ning milline inimesele ohtlik selles ruumis viibimiseks.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
9/33
9
2. MATERJAL JA METOODIKA
Kesolevas uurimists Orissaare Gmnaasiumi ruumihu olukorra hindamiseks vetiproovid hallitusseente arvuliseks mramiseks lihtsadestusklvide meetodil
tardstmele, mida nimetatakse ka Kochi meetodiks ja eelduseks on, et igast
tardstmele klvatud elusrakust areneb ks koloonia. Seetttu nimetatakse ka neid
elusrakke kolooniaid moodustavateks hikuteks (colony-forming units). Tekkinud
kolooniad loendatakse teatud aja mdudes.
Tks vajalikud steriilsed spetsiaalse stmega Petri tassid saadi Saaremaa Veterinaar-
ja Toidulaboratooriumist ning Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist.
Proovivtuks asetati stmega Petri tassid avatuna teatud ajaks (sltuvalt
hutemperatuurist, huniiskusest ja aastaajast 15 minutiks vi pikemaks (Lisa 1)), mille
jooksul sadestusid hus olevad hallitusseente eosed, katseks valitud ruumi. Lisaks
mdeti ruumis hutemperatuur ja -niiskus.
Jrgnevalt inkubeeriti proovid 25 1C juures 5 peva klassis nr 217 katseklaaside
kuivatuskapis. Viie peva mdudes veti proovid kuivatuskapist vlja, loendati kokku
kasvama hakanud hallitusseente kolooniad ja pildistati.
Sgisel teostatud katseseeria kigus vetud proovid edastati analsimiseks Saaremaa
Veterinaar-ja Toidulaboratooriumisse. Kevadel teostas uurimist autor he katseseeria
ja analsi. Lisaks veti ja saadeti proovid analsiks Icosagen AS Mikrobioloogia
laborisse.
2.1. Uuritavad ruum id
Ts kasutatakse vljendeid koolimaja vana osa ja koolimaja uus osa, mis on
Orissaare Gmnaasiumi pilastele ja ttajatele tuntud vljendid Orissaare
Gmnaasiumi hoone jaotamise kohta. Koolimaja vana osa valmis 1955. aastal,
koolimaja uus osa valmis 1976. aastal juurdeehitusena [11].
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
10/33
10
Proove veti Orissaare Gmnaasiumi mitmest pperuumist ning gmnaasiumihoone
keldrikorruselt:
Ruum nr 103inglise keele klass, ppetst vabadel pevadel on ruumis tunda
hallitusele iseloomulikku lhna, pperuumis ttaval petajal esineb sagelismptomeid, mis vivad olla hallitusseente poolt phjustatud allergiline
reaktsioon; pperuum asub koolimaja vanas osas ning aasta tagasi on vahetatud
aknad.
Ruum nr 107 bioloogia klass, pilased on kurtnud spetsiifilise lhna ja
allergiliste reaktsioonide le antud ruumis viibimisel, seetttu on alust
kahtlustada, et pranda katte all ja ruumi tagaseinas vib olla hallitust.
pperuum asub koolimaja vanas osas halvasti ventileeritava keldri kohal. Ruum nr 117 fsika klass ja auditoorium, hallitust (lhna) ei ole theldatud,
mned aastad tagasi (2007) vahetati ruumi prandakate ja sisustus; pperuum
asub koolimaja uues osas.
Orissaare Gmnaasiumi koolimaja keldrikorrus ruumid on vga erineva
otstarbega, ppetks neid ei kasutata; vga tugev hallituse lhn puudub, on
niiske ning rske, ventilatsioon puudulik, proove veti koolimaja vanas osas.
2.2. Hallitusseente koguse arvutamine ruumihus
Kikide proovide puhul arvutati vlja PM kuupmeetri hu kohta. PM on suhteline
nitaja ning seda peetakse ebatpseks. PM arvutamise aluseks on teadmine, et viie
minuti jooksul sadestub 100 cm2pinnale nii palju mikroobe, kui neid on 10 liitris hus.
Tpsemad kirjeldused valemis esinevatele suurustele on jrgmised:
kolooniate arvkolooniate arv Petri tassil;
5 aeg minutites, mille jooksul sadestunud mikroobide arv on vrdne 10
liitris hus sisalduvate mikroobide arvuga;
100leminek (teisendamine) 10 liitrilt 1 kuupmeetrile (1 m3= 1000 l);
Petri tassi pindala he Petri tassi pindala, mis on ligikaudu 56,72 cm2
(arvutatud valemiga S = r
2
; on teada, et Petri tassi diameeter on ligikaudu 8,5cm, seega raadius on ligikaudu 4,25 cm);
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
11/33
11
aeg aeg minutites, mil Petri tass oli avatud ning mikroobid said sellele
sadestuda;
mthikuks on PM/m3 (kolooniat moodustav hik ehk mikroobe
kuupmeetri hu kohta).
Kuna Petri tassi pind ei ole 100 cm2ja tass vib olla avatud kauem kui 5 minutit, siis
tuleb teha vastavad mberarvutused, kasutades ristkorrutist. Esiteks leitakse, kui palju
oleks olnud kolooniaid 100 cm2 suurusel stme pinnal. See jrel korrutatakse saadud
tulemus 100-ga, et saada liitritest kuupmeeter, ning jagatakse viimaseks arvuga, mitu
korda oli Petri tassi lahtiolekuaeg suurem viiest minutist. Tulemuseks on mikroobide
arv 1 m3 hus.
Nagu peatkis 2.6. mainitud, on kesolevas ts vetud vrdlemise aluseks SoomeTtervishoiu Instituudi soovituslikud hallitusseente piirnormid, milleks on kontori
hus 50 PM/m3ja eluruumi hus 500 PM/m3[14].
Andmettluseks kasutati programmi MS Excel.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
12/33
12
3. KATSETE TULEMUSED, ARUTELU JA JRELDUSED
Katseseeriad teostati neljas ruumis: ruum nr 107 (bioloogia klass); ruum nr 117 (fsika
klass ja auditoorium); ruum nr 103 (inglise keele klass); vana osa kelder. Katsed teostati
2013. aasta sgisel, 23. septembril, 2014. aasta kevadel, 16. aprillil ja 17. aprillil.
23. septembril vetud huproovid edastati kasvatamiseks ja analsimiseks koheselt
Saaremaa Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi. Analside tulemused vljastati
uurimist autorile meili teel mitteametliku vastusena. Viimase phjal oli 23.
septembril ruumi nr 107 hes kuupmeetris hus hallitusseente sisaldus 1236 PM ja
keldri hes kuupmeetris hus 3886 PM. Vttes aluseks Soome Ttervishoiu
Instituudi soovituslikud hallitusseente piirnormid eluruumile (500 PM/m3), oli sgisel
lbiviidud katse ajal ruumis nr 107 hallitusseeni ligi kaks ja pool kordasoovituslikust
piirnormist rohkem (Joonis 1). Vrreldeskatse tulemust Soome Ttervishoiu Instituudi
soovituslike hallitusseente piirnormidega kontoris (50 PM/m3) selgus, et ruumis nr
107 (kus samal peval toimus tavaprane ppet) viibimine ohustab pilaste tervist
norme letati ligi 25 kordselt (Joonis 1).
Joonis 1. 23. septembril 2013 sooritatud katsete kigus mdetud hallitusseentekogused (PM/m3) ja nende vrdlus Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikehallitusseente piirnormidega ruumihus
0 1000 2000 3000 4000
Nr 107 Bioloogia
Kelder
Soome ruumihu normelutoas
Soome ruumihu normkontoris
1236
3886
500
50
PM/m3
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
13/33
13
Kevadel autori poolt sooritatud katsete phjal oli ruumis nr 107 hallitusseeni 176
PM/m3ja keldris 228 PM/m3 (Joonis 2). Mlemad tulemused jid antud ts
kasutatavate Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslike piirnormide raamidesse.
Koolimaja uude osasse jvast ruumist nr 117 vrdluseks vetud proovi tulemused olid
5 PM/m3ruumihu kohta ning koolimaja vanasse ossa jvast ruumist nr 103 saadud
proovides oli hallitusseente sisaldus 88 PM/m3. Seega, koolimaja uuest osast ruumist
nr 117 vetud proovid jid samuti soovituslike piirnormide raamidesse, kuid kolooniaid
moodustavate hikute arv ji enam kui 35 kordselt alla ruumis nr 107 mdetud
ruumihus sisalduvate hallitusseente hulgale. Ruumist nr 103 vetud proovi PM/m 3
nitaja oli poole vrra viksem ruumi nr 107 omast, kuid letas siiski rohkem kui 17
kordselt koolimaja uuest osast vetud ruumi nr 117 proovi PM/m3nitajat (Joonis 2).
Joonis 2. 16. aprillil 2014 sooritatud katsete kigus mdetud hallitusseentekogused (PM/m3) ja nende vrdlus Soome Ttervishoiu Instituudi pooltsoovituslike hallitusseente piirnormidega ruumihus
Icosagen AS Mikrobioloogia labori ametliku analsi tulemused olid autori poolt
sooritatud katsetele sarnaste tulemustega. Suurim erinevus oli ruumist nr 107 vetud
proovide tulemustes, kus autori sooritatud katsete tulemusena saadi tunduvalt suurem
PM kui ametlikust analsist. See juures tuleb mrkida, et tenoliselt mngis siis
suurimat rolli mitte kuupevaline erinevus, vaid kellaaegautor sooritas katse ruumis,
kus oli algamas esimene ainetund sellel peval, ametliku analsi puhul oli aga ruumis
nr 107 toimunud juba kolm ainetundi ning tenoliselt oli klass selleks hetkeks
0 100 200 300 400 500
Soome ruumihu norm elutoas
Soome ruumihu norm kontoris
Nr 117 Fsika
Nr 103 Inglise keel
Nr 107 Bioloogia
Kelder
500
50
5
88
176
228
PM/m3
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
14/33
14
tuulutatud. Ametliku analsi tulemuste jrgi oli kikides ruumides, kus katse lbi viidi,
ruumihk ts kasutatavate soovituslike normidele vastav: ruumis nr 107 oli katse
sooritamise hetkel hus 37 PM/m3, ruumis nr 117 15 PM/m3ja keldris 294 PM/m3
(Joonis 3).
Joonis 3. AS Icosagen Mikrobioloogia laborist tellitud analsi tulemused ja janende vrdlus Soome Ttervishoiu Instituudi poolt soovituslike hallitusseentepiirnormidega ruumihus
Vrreldes sgisel ja kevadel samast ruumist vetud tulemusi, oli hallitusseente sisalduse
vahe ruumihkudes mitmekmnekordne (Joonis 4).
Joonis 4. Sgisel ja kevadel sooritatud katsete tulemuste vrdlus
Katsete tulemustest selgus, et sgisel oli Orissaare Gmnaasiumi ruumihus hoolimata
vhesest niiskusest tunduvalt rohkem hallitusseente eoseid kui ruumis nr 117, kushallituse lhna pole theldatud.
0 100 200 300 400 500
Soome ruumihu norm
Soome ruumihu norm
Nr 107 Bioloogia
Nr 117 Fsika
Kelder
500
50
37
15
294
PM/m3
0
1000
2000
3000
4000
sgis 2013 kevad 2014
5
88
1236
176
3886
228
PM
/m3
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
15/33
15
Sgiseste ja kevadiste katsete PM/m3 nitajate suured erinevad vivad olla tingitud
asjaolust, et suve lpus ja sgise alguses on huniiskus kige suurem ja kevadel
viksem (Lisa 1, [12]). Kevadiste katsete lbiviimise ajal oli huniiskus pperuumides
suhteliselt madal letamata kordagi 50% niteks oli 16. aprillil ruumis nr 107
huniiskus vaid 31%. Kuna hallitusseente heks kige olulisemaks kasvuteguriks on
niiskus, mjutab aastaaeg oluliselt hallitusseente kasvu siseruumihus.Ka varasemates
uuringutes on leitud, et suhteline huniiskus ja pinnase niiskusesisaldus on olulisteks
teguriteks ehitiste kahjustumisel hallitusseente tttu [3]. Kuiva hu vastukaaluks oli
temperatuur ruumi nr 107 hus kevadel paar kraadi krgem kui sgisel.
Sgisel sooritatud katsete puhul letasid arvutatud PM/m3 nitajad Soome
Ttervishoiu Instituudi poolt soovituslike hallitusseente piirnorme nii keldris kui karuumi nr 107 hus. Krge hallitusseente eoste hulk ruumi nr 107 hus viitab vohavale
hallitusseenele, mis vib ohustada ruumis viibivate inimeste tervist. Keldris ppetd ei
toimu, seetttu sealne hallitus otsest ohtu pilaste tervisele ei kujuta, kll aga vib
avaldada mju ehituskonstruktsioonidele. Kuna hallitusseened levivad eostega ning hu
kaudu, vib hallitus kiirelt levida keldrist vljapoole ning hakata levima ning hakata
kasvama niiskemates koolimaja osades. Eriti tuleks jlgida vana osa pperuume, kuna
neid vivad hallitusseened ohustada puuduliku ventilatsiooni tttu kige enam.
Autori lbiviidud katse tulemused olid sarnased Icosagen AS Mikrobioloogia laborist
tellitud analsi tulemustele. Kevadistest katseseeriate ametlikud tulemustes nitasid, et
keldri hus on hallitusseente eoseid tunduvalt rohkem kui ruum nr 107 hus. Vrreldes
kevadel ruumides nr 107 ja nr 117 lbiviidud katsete tulemusi, neme, et ruumis nr 107
on ikkagi hallitusseente hulk mrgatavalt suurem, kui ruumis nr 117.
On alust kahtlustada, et ka ruumis nr 103 vib kasvada lubatust enam hallitusseeni, sest
hallitusseente sisaldus oli tunduvalt suurem kui ruumis nr 117. Ruumis nr 103 ttavpetaja on kirjeldanud temal esinevaid terviseprobleeme, mille tunnused viitavad
allergilisele reaktsioonile ja mis ilmnevad hallitusseentele kasvuks soodsate
ilmastikutingimuste korral ning mis sarnanevad allergia tunnustele. Autoril pole
piisavalt alusmaterjali vitmiseks, et ruumis nr 103 oleks hallitusseente sisaldus inimese
tervist kahjustav. Viimase testamiseks oleks vaja viia lbi tiendavad katsed ja
mtmised antud ruumis.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
16/33
16
4. KSITLUSE TULEMUSED JA ANALS
Ksitlus pilaste hallitusseentega kokku puutumise osas koostati ja viidi lbi
veebikeskkonnas Google Docs. Ksitleti Orissaare Gmnaasiumi 5., 7. ja 9. kuni 11.
klassi pilasi. Vastajate valiku kriteeriumiks olid tehnilised vimalused,
kokkupuutumine murettekitavate klassiruumidega ning vastanute teadlikkus allergia ja
hallituse osas. Ksitlusele vastasid Orissaare Gmnaasiumi 5. kuni11. klassi pilased
vanuses 10 18 eluaastat, kokku 64 pilast. Jrgnevalt on esitatud levaade ksitluse
tulemustest (Lisa 3).
Ankeedi esimene ksimus Teie sugu: oli vajalik vimalike eriprade vljatoomiseks
allergiliste reaktsioonide esinemisel mees- ja naissoost vastanute seas. Ksimuselevastas 64 pilast, neist meessoost 55% ehk 35 vastajat ja naissoost 45% ehk 29 vastajat
(Joonis 5).
Joonis 5. Ksitluses osalenute sooline jaotus
Ksimusega Kas oled tundnud mnes Orissaare Gmnaasiumi pperuumis
ebameeldivat "kopitanud"/hallituse lhna? sooviti teada pilaste thelepanekuid
Orissaare Gmnaasiumi pperuumides esinevatest vrastest ebameeldivatest
lhnadest. Selgus, et hallituse lhn on tuttav paljudele Orissaare Gmnaasiumi 5.11.
klassi pilastele. Nimelt vitis 72% (46 vastajat) vastanust, et on tundunud Orissaare
Gmnaasiumi pperuumides hallituse vi n kopitanud lhna (Joonis 6).
35; 55%29; 45%Mees
Naine
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
17/33
17
Joonis 6. Kopitanud/hallituse lhna theldamine pilaste seas
Hallituse vi kopitanud lhna polnud tajunud nooremad pilased. Vanemate klasside
puhul oli mainitud lhna tajumise protsent tunduvalt krgem. Niteks oli 5. klassi
pilastest vaid 30% theldanud gmnaasiumi hoones hallituse/kopitanud lhna, samas
aga 9. klassi pilastest oli seda tundnud 100 % vastanutest (Joonis 7).
Joonis 7. "Kopitanud"/hallitusseene lhna theldamise jaotus 5. ja 9. klassipilaste seas
Autori arvates ei saa nii suure hulga inimeste puhul olla tegu mne muu lhnatekitajaga,
mida nii paljud pilased viksid kirjeldada vralt tenoliselt on mrganud ning
olnud hiritud hallituse/kopitanud lhnast enamus Orissaare Gmnaasiumi pilasi.
46; 72%
18; 28%
Jah
Ei
30%
100%
70%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
5. klass 9. klass
Ei
Jah
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
18/33
18
Ebameeldivas keskkonnas ppimine on aga ppimist raskendav asjaolu ning seelbi
vib hallituselhn mjutada ka Orissaare Gmnaasiumi pilaste pitulemusi.
Ksimuse Kas teil on esinenud koolis mni allergiline reaktsioon? tulemused pidid
oodatavalt andma teavet allergiate esinemise kohta ldiselt Orissaare Gmnaasiumipilaste seas. Vastanutest 27% ehk 17 vastajat 66-st tunnistas, et neil on esinenud
koolis mni allergiline reaktsioon, lejnud 73% pilastel allergilist reaktsiooni
Orissaare Gmnaasiumi pperuumides ksitluse tulemuste phjal esinenud ei ole
(Joonis 8).
Joonis 8. Allergiliste reaktsioonide esinemine pilastel koolis
Allergiate esinemise krge protsent vib tuleneda ka vastanute vrast arusaamast
(allergia miste osas), kuna jrgnevatest ksimuste vastustest vis jreldada, et vastaja
polnud ilmselt mistnud ksimuse phisna allergia igesti. Suurema ksitlejate
arvuga C. Lingi poolt lbi viidud uuringu phjal oli aga 2012. aastal Orissaare
Gmnaasiumis allergiat pdenud lapsi 32% [8]. See arv on tenoliselt sna tpne, kuna
maakoolina on allergiaid tenoliselt pilastel vhem, kui linnakoolides. Vastavalt on
vljaspool Tallinnat on terviseprobleeme keskmiselt le 50% pilastest. Autor tuletab
meelde, et vljaspool Tallinnat on Eestis veel linnu - nende koolid tstavad
terviseprobleemide esinemise protsendi krgemaks, kui see maakoolides on [4].
Ksimuse Milliseid allergilisi reaktsioone on Teil koolis esinenud? eesmrgiks oli
vlja selgitada erinevaid esinenud allergilisi reaktsioone. Ligi kolmveerandil
vastanutest, kellel oli koolis allergia esinenud, vljendus see hingamishirena (29% ehk
17; 27%
47; 73%
Jah
Ei
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
19/33
19
5 vastajat) vi silmade, nina vi kurgu rritusena (47% ehk 8 vastajat). Fakt viitab
asjaolule, et kooli siseruumide hk on problemaatiline. lejnud vastajatel esines
nahalve (6% ehk 1 vastaja) vi mni muu allergia vorm (18% ehk 3 vastajat).
Fakt viitab asjaolule, et kooli siseruumide hk on problemaatiline. heks probleemikssiin on lbiviidud katsete tulemusel vanas koolimaja osas vohavad hallitusseened, kuid
see ei ole kindlasti ainus murekoht.
Joonis 9. Allergiliste reaktsioonide esinemine koolis
Ksimuse Mis on koolis olnud allergia phjustajaks? koostamisel taheti vastajal
anda vimalus kirjeldada koolis esinenud allergia phjustajat. 70% allergilist
reaktsiooni tunnetanud vastanutest kahtlustas allergia phjustajana imelikku vi hirivat
lhna, mis tulenes hallitusseentest vi klassiruumis kasutatud ehitusmaterjalidest.
Katsete phjal vib vita, et selline levinud arvamus on igati phjendatud - tepoolest
vib olla Orissaare Gmnaasiumis allergia tekitajateks vohavad hallitusseened.
Allergeenidena kirjeldati veel mustust ja tolmu, klassis kasvavaid taimi, kuid 17%
allergiat tunnetanud vastanutest ei osanud allergia phjust elda (Joonis 10).
8; 47%
5; 29%
3; 18%
1; 6%
Silmade, nina vi kurgu rritus
Hingamishire
Nahalve
Muu
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
20/33
20
Joonis 10. Allergiliste reaktsioonide phjused ksitlusele vastanute arvates
Ksimusega Kas oled teadlik, et tolm, mustus, hallituslhn ruumides vib olla
rrituskha ning astma phjustajaks? taheti teada Orissaare Gmnaasiumi
vanemate pilaste teadlikkusest igapevastena tunduvate khimiste vi astma
phjustatusest hallituse, mustuse vi tolmu poolt. Vastanutest 89% (57 vastanut) vitsid,
et on eelpool loetletud phjustajatest teadlikud (Joonis 11). Jrelikult on Orissaare
Gmnaasiumi pilaste teadlikkus hallitusseentest ja allergiatest pigem hea. Sama
tulemus tuli vlja ka kaks aastat varem lbiviidud suurema ksitlejate arvuga tst
Orissaare Gmnaasiumi pilaste allergiad ja nende seos koolikeskkonnaga [8].
Joonis 11. Teadlikkus rrituskha ja astma phjustajatest
12
2
7
3
0 2 4 6 8 10 12 14
Imelik/hiriv lhn, mis vib tuleneda
hallitusest/ehitusmaterjalidest
Klassiruumides sel hetkel olnud taimed
Tolm, mustus
Muu
pilaste arv
57; 89%
7; 11%
Jah
Ei
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
21/33
21
Ksimus Mitmendas klassis Te pite? oli vajalik vimalike korduvate vastuste
vljapraakimiseks, vttes aluseks klassis ppivate pilaste arvu. Samuti oli vimalik
selle alusel tuua vlja klassid,kus allergiaid on kige enim esinenud. Antud ksimusele
vastamine oli kohustuslik. htegi jreldust vaid sellele ksimusele toetudes ei tehtud.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
22/33
22
KOKKUVTE
Hallitusseene eoseid esineb pea kikjal hus. Nad on kll vga olulised looduslikeslagundamisprotsessides, kuid inimesega he katuse alla pole nad loodud elutsema.
Autor seadis antud ts eesmrgiks mrata katseliselt hallitusseente kogus koolimaja
vanas ja uues osas asuvate erinevate klasside ruumihus kolmes katseseerias, sgisel
he ja kevadel kahe katseseeriaga; teostada vrdluseks paralleel katsed keldris;
kirjeldada pilaste subjektiivseid aistinguid kooli ruumihu osas. Katsed viidi lbi
sgisel 23. septembril 2013 ja kevadel 16. ja 17. aprillil 2014.
T teoreetilises osas kirjeldati seeni ja hallitusseeni ldisemalt, ning toodi vljalevaade hallitusseente toitumisest, paljunemisest, ainevahetusest, thtsamatest liikidest
ning hallitusseentega seonduvatest terviseprobleemidest ja nende ennetamisest.
Uurimus viidi lbi sadestusmeetodil, kus agarstmega Petri tass jeti mdetud ajaks
avatuna uuritavasse ruumi. Uuritavaid ruume oli kokku neli. Seejrel saadeti Petri tassid
analsideks laboritesse vi asetati psiva temperatuuri juurde viieks pevaks
kasvama, selle mdudes tassid pildistati, loeti kokku kasvama hakanud hallituspesad
ning teostati arvutused hallitusseente sisalduse leidmiseks ruumihus.
Uurimusest selgus, et ruumi nr 107 hus oli sgisel lubatud normidest mitmeid kordi
rohkem hallitusseeni ehk ruumis viibimine kahjustas inimese tervist. Ruumi nr 107
hutatakse korrapraselt, sest klassi hk muutub kiirelt sumbunuks ja hallitusseene lhn
oleks hutamata ruumis vga ebameeldivalt vnge. Koolimaja vana osa keldrist vetud
krge hallitusseente sisaldusega proovid vihjavad, et hallitusseened prinevad
klassiruumi pranda alt.
Kevadel vetud proovid nitasid, et kikide ruumide, kus proovid veti (kelder, ruum nr
103, ruum nr 107, ruum nr 117), ruumihus ei olnud liiga palju hallitusseeni. Kll oli
aga nha, et vanas osas oli hallitusseente sisaldus ruumihus tunduvalt krgem kui uues
osas. Hallitusseente hulga suurt vahet sgisel ja kevadel ruumihus phjustab
huniiskus - selle langemisel 30% ligidale peatub enamus hallitusseente kasv, mistttu
ka hallitusseente sisaldus ruumihus langeb. Uurimusest selgus, et suur osa Orissaare
Gmnaasiumi pilastest on theldanud ppetks ettenhtud ruumides hallitusseentele
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
23/33
23
iseloomulikku lhna. Ligi viiendik vastanutest pidas endal esinenud hingamisteedes ja
silmades esineva allergia phjuseks just hallitusseeni.
Ts pstitatud kolmest hpoteesist ks ei pidanud paika ning kaks leidsid kinnitust:
Hpotees koolimaja vanas osas asuvate klassiruumide hus on hallitusseente
hulk suurem kui uues osas asuvate klassiruumide hus pidas paika, sest uues
osas oli hallitusseente hulk kikides lbiviidud katsete tulemustes vhemalt kaks
korda madalam, kui vanas osas lbiviidud katsete tulemustes.
Hpotees hallitusseente hulk koolimaja vanas osas asuva klassi ruumihus on
nii sgisel kui kevadel suurem kui Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikud
hallitusseente piirnormid ei pidanud paika, sest kevadel oli ruumi nr 107
hallitusseente sisaldus madalam kui Soome Ttervishoiu Instituudisoovituslikud hallitusseente piirnormid eluruumidele.
Hpotees: kooliruumides on vhemalt pooled ksitletud pilastest theldanud
hallitusseentele iseloomulikku ebameeldivat lhna pidas paika, sest ksitluse
tulemuste jrgi on theldanud rohkem kui Orissaare Gmnaasiumi pilastest
Orissaare Gmnaasiumi ppehoones hallitusseene vi kopitanud lhna.
Kuna hallitusseente hulk oli sgisel ruumi nr 107 hus niivrd suur, soovib autor tuua
vlja, et antud ruumis ppet lbiviimine on sgiseti eelkige ohtlik petajale japilastele ning ruumi kasutamist ppetks tuleks sgavalt kaaluda. Pealegi on peva
esimeste ainetundide jooksul ruumis nr 107 hallitusseene lhn vga terav ja ebameeldiv
ning seega segab ppetle keskendumist. Kaaluda tasuks ka ruumi nr 103 ruumihu
phjalikku uurimist, kuna lbiviidud katsete phjal on alust arvata, et ka seal on
probleeme hallitusseente vohamisega.
Autori arvates on Orissaare Gmnaasiumi vana osa hallitusseente sisaldus ruumihus
muret tekitav ning lhtuvalt katse tulemustest prineb vana osa all asuvast keldrist, kustuleks vimalusel viia lbi tiendavad uuringud hallitusseente esinemisest koolimaja
vanas osas ning vtta kasutusele meetmed, mis krvaldaksid kesolevas uurimists
vlja toodud probleemi.
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
24/33
24
KASUTATUD KIRJANDUS
[1] Bech-Andersen, J. (2005) Sisekliima ja hallitusseened. [www]
http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf
(17.03.2014).
[2] Bioloogilistest ohuteguritest mjutatud tkeskkonna ttervishoiu ja tohutuse
nuded. (2013). Riigi Teataja I osa. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017 (18.04.2014).
[3] Gutarowska, B., Piotrowska, M. (2007). "Methods of mycological analysis in
buildings." Building and Environment 42: 1843-1850.
[4] Hallitusseentest ruumihus. (2014). Eesti Tervisekaitse Selts 54. konverentsi 120
aastat sanitaarkontrolli Eestis ettekannete kogumik, lk 86 90. [www]
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ETS_kogumik_54.pdf
(17.04.2014).
[5] Kaila, P. (1999). Majatohter. 3.osa. Tallinn: Ehitaja raamatukogu.
[6] Konsa, K., Pilt, K. (2012). Hoonete biokahjustused. Tartu: Atlex. 59.
[7] Lee, T., Grishpuna, S. A., Martuzeviciusa, D., Adhikaria, A., Crawforda, C.,
Reponena, T. (2006). Culturability and concentration of indoor and outdoor airborne
fungi in six single-family homes. Atmospheric Environment 40: 2902-2910.
[8] Ling, C. (2012). Orissaare Gmnaasiumi pilaste allergiad ja nende seos
koolikeskkonnaga. Orissaare Gmnaasium. [Uurimist]. Orissaare.
[9] Mikrobioloogiamikroorganismid. (2013). Hariduskeskus. [www]
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMID
(17.03.2014).
[10] Nuter, V. (2008). Hallitus, ohtlik vrleegion. [www] http://hallitus.ee/hallitus-
ohtlik-voorleegion/ (17.03.2014).
[11] Orissaare Gmnaasium. (2014). Ajalugu. [www] http://oris.edu.ee/ajalugu
(6.04.2014).
[12] Pilt, K. (2014). Ehitusmkoloogia. Mikro- ehk hallitusseened. [www]
http://mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf (17.03.2014).
http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ETS_kogumik_54.pdfhttp://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMIDhttp://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://oris.edu.ee/ajaluguhttp://halllitusseened.pdf/http://halllitusseened.pdf/http://oris.edu.ee/ajaluguhttp://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMIDhttp://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ETS_kogumik_54.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf -
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
25/33
25
[13] Puuseentest. (2014). Haapsalu KHK. [www]
http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/puuseentest.html (19.04.2014).
[14] Sadam, A., Indermitte, E. (2013). Hallitusseened kui hoonete bioloogilised
ohutegurid. - Keskkonnatehnika, nr 3, lk 26-28. [www]http://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2013_pdf/KKT_2013_03.pdf
(20.04.2014).
[15] Sarapuu, T. (2003). Bioloogia gmnaasiumile. 1. osa. Tartu: Eesti Loodusfoto.
[16] Tervisekaitsenuded koolidele. (2013). Riigiteataja I osa. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010 (17.03.2014).
http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/puuseentest.htmlhttp://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2013_pdf/KKT_2013_03.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010http://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2013_pdf/KKT_2013_03.pdfhttp://www.hkhk.edu.ee/puuseened/puuseentest.html -
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
26/33
26
LISAD
Lisa 1. Andmed katseruumide, analsi teostaja ja mdetudfsikaliste nitajate kohta
Katse
seeria
Kuupev Analsi teostaja Uuritav
ruum
Aeg (min) Temperatu
ur ( C)
Suhteline
huniiskus
(%)
1. 23.
september
2013
Saaremaa
Veterinaar- ja
Toidulaboratoorium
nr 107,
bioloogia
10 18 56
kelder 10 16 79
2. 16.
aprill
2014
Uurimist autor nr 107,
bioloogia
51 21 31
nr 103,
inglise k.
51 21 35
nr 117,
fsika
805 20 38
kelder 795 17 60
3. 17.
aprill
2014
Icosagen AS
Mikrobioloogia
labor
nr 107,
bioloogia
120 25 42
nr 117,
fsika
120 20 35
kelder 120 17 62
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
27/33
27
Lis a 2. Icosagen AS Mikrobioloogia labori poolt vljastatudkatseprotokol l
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
28/33
28
Lisa 3. Ksitlus
(asub lingil:
https://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elT
o/viewform)
OG klassiruumide hk ja selle vimalikud mjud pilaste tervisele
Tere. Mina olen Mikk Krner, Orissaare Gmnaasiumi 11. klassi pilane ning uurin
Orissaare Gmnaasiumi pperuumide hku ning selles sisalduvaid vimalikke
hallitusseeni.
Tuletan Teile meelde, et allergiliseks reaktsiooniks vib olla ka hust tingitud
ebameeldivus tunne ninas (sh sgelus, pidev "aevastus tunne"), aevastamine, khimine,hingamisteede kipitamine, sgelus nahal, punetus jm allergilised reaktsioonid.
Edu vastamisel.
* Kohustuslik
Teie sugu: *
Mees
Naine
Mitmendas klassis Te pite?*
Kas Teil on esinenud koolis mni allergiline reaktsioon?*
Jaatava vastuse korraljtkake ksimustiku titmist. Eitava vastuse korral vite
jtta kaks jrgmist ksimust vahele.
Jah
Ei
Milliseid allergilisi reaktsioone on Teil koolis esinenud?
Mis on olnud koolis allergia phjustajaks?
Tolm, mustus
https://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewform -
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
29/33
29
Imelik/hiriv lhn klassiruumides, mis vib tuleneda
hallitusest/ehitusmaterjalidest
Klassiruumides sel hetkel olnud taimed
Muu:
Kas oled teadlik, et tolm, mustus, hallituslhn ruumides vib olla
rrituskha ning astma phjustajaks?*
Jah
Ei
Kas oled tundnud mnes Orissaare Gmnaasiumi pperuumis
ebameeldivat "kopitanud"/hallitusseente lhna?*
Jah
Ei
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
30/33
30
Lisa 4. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil:Kelder
(Autori erakogu)
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
31/33
31
Lisa 5. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petritassi l :Ruum nr 117 Fsika
(Autori erakogu)
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
32/33
32
Lis a 6. Hall itus seened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil:Ruum nr 107 Bioloogia
(Autori erakogu)
-
7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE
33/33
Lisa 7. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil:Ruum nr 103 Ingl ise keel
(Autori erakogu)