Gümnaasiumi ainekava - nvrk.edu.ee · 2 2) on omandanud tervikliku arusaama ühiskonnas...

1

Gümnaasiumi ainekava

Ainevaldkond “Sotsiaalained”

I. Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda kuuluvad ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus ja geograafia (inimgeograafia).

Ajalugu õpitakse 6 kohustuslikku kursust:

I. kursus „Vanaaeg” 10. klass

II. kursus „Keskaeg ja uusaeg” 10. klass

III. kursus „Eesti ajalugu (kuni 19. sajandi lõpuni)” 11. klass

IV. kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel” 11. klass

V. kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel” 12. klass

VI. kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm” 12. klass

Ühiskonnaõpetust õpitakse 2 kohustuslikku kursust „Ühiskonna areng ja demokraatia ja „Majandus ja

maailmapoliitika“

Inimeseõpetust õpitakse 1 kohustuslik kursus „Perekonnaõpetus”

Inimgeograafiat õpitakse sotsiaalainete valdkonnas 1 kohustuslik kursus „Rahvastik ja majandus”

II. Ainevaldkonna kirjeldus

Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Sotsiaalainete õppimine

aitab kaasa erinevates õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ja tervikpildi kujunemisele ühiskonnast ning

kujundab oskust mõista minevikunähtuste alusel toimuvat arengut. Sotsiaalainete vahendusel kujuneb võime

näha ühiskonna arengus põhjuslikke jm seoseid ning teha teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse

keskkonnaga, lähtudes ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning toimida kõlbelise ja

vastutustundliku ühiskonnaliikmena ja isiksusena.

Valdkonna üldeesmärk on toetada õpilaste kujunemist isiksusteks, kes:

1) on omandanud adekvaatse enesehinnangu ning teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku,

autonoomse ja terviseteadliku inimese kujunemist;

2

2) on omandanud tervikliku arusaama ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja

vastastikusest mõjust;

3) mõistavad kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust,

aktsepteerides erinevusi;

4) hindavad üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus,

vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu.

Ainevaldkonnasisese lõiminguga taotletakse, et õpilane areneks ennast teostavaks terviklikuks isiksuseks, kes

suhtub endasse ja teistesse positiivselt, arvestab kaasinimesi, lähtub oma tegevuses üldinimlikest väärtustest,

kes näeb ja mõistab ühiskonnas toimuvat ning on omandanud oskuse ja valmiduse sekkuda ühiskonnaellu ning

selles osaleda. Ainevaldkonna integratsioonitsentriteks on nii teemad, mõisted kui ka meetodid. Ajalooõpetuse

eesmärk on kujundada õpilasi, kes on suutelised analüüsima ja mõistma maailma, milles nad elavad, ning

tunnevad asjaolusid ja sündmusi, mis seda maailma on kujundanud. Ajalooõpetuses omandavad õpilased

kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ja kultuuripärandist

ning erinevatest väärtussüsteemidest. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima, kriitiliselt

hindama ja tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid

tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi.

Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilaste sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille

elluviimiseks kujundatakse õpilastes terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ning

üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne ja õiglus. Lähtuvalt inimeseõpetuse

üldeesmärgist keskendutakse gümnaasiumis sellele, et toetada iseseisva, ennast analüüsiva, endaga toimetuleva,

teisi arvestava ja aktsepteeriva ning ennast ja teisi väärtustava inimese kujunemist seoses perekonnaõpetuse ja

psühholoogia kursuses omandatavate teadmiste, oskuste ning hoiakutega.

Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud

ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine eesmärk on luua eeldused

kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks, aktiivse kodaniku kujunemiseks, toetada

dialoogivalmiduse ja respekti kujunemist maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel, samuti õpilase enese

teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes.

Inimgeograafia kuulub integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafiat õppides

omandavad õpilased arusaamise looduses ja ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende

ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Seejuures arenevad õpilaste probleemilahendamise ja

3

uurimuslikud oskused. Geograafiat õppides kujunevad õpilaste säästlikku eluviisi, keskkonda ning kultuurilist

mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset kodanikku.

III. Lõiming

Lõiming läbivate teemadega ning teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Läbivad teemad Ainevaldkonnad

Ajalugu

Õppesisu

Elu

kes

tev õ

pe

ja

kar

jäär

i pla

ner

imin

e

Kes

kkond j

a

jätk

usu

utl

ik a

reng

K

odan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

Ter

vis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

loodusa

ined

kunst

iain

ed

tehnolo

ogia

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(info

rmaa

tika)

I. kursus „Vanaaeg” 10.

klass

X X X Esiaeg ja

tsivilisatsioonide teke

X X X X X Antiikaeg

II. kursus „Keskaeg ja

uusaeg” 10. klass

X X X X X Keskaeg

X X X X X Uusaeg

III. kursus „Eesti

ajalugu (kuni 19. sajandi

lõpuni)” 11. klass

X X X X Esiaeg

X X X X Keskaeg

X X X X Üleminekuaeg keskajast

uusaega

X X X X Rootsi aeg

X X X X Eesti 18. sajandil

X X X X Eesti 19. sajandil ja 20.

sajandi algul

IV. kursus „Lähiajalugu

4

I – Eesti ja maailm 20.

sajandi esimesel poolel”

11. klass

X X X X X X Maailm Esimese

maailmasõja eel

X X X X X X X Esimene maailmasõda

X X X X X X X

Maailmasõdadevaheline

aeg: demokraatia ja

diktatuurid

X X X X X X X Teine maailmasõda

V. kursus „Lähiajalugu

II – Eesti ja maailm 20.

sajandi teisel poolel” 12.

klass

X X X X X X X X Külm sõda

X X X X X X X X Demokraatlik maailm

pärast Teist maailmasõda

X X X X X X X X NSVL ja kommunistlik

süsteem

X X X X X X X X X Maailm sajandivahetusel

VI. kursus „Lähiajalugu

III – 20. sajandi arengu

põhijooned: Eesti ja

maailm” 12. klass

X X X X X X X X X Eluolu ja kultuur

X X X X X X X X Sõja ja rahu küsimus

X X X X X X X X Inimsusevastased kuriteod

X X X X X X X X Muu maailm

Valikkursus

„Üldajalugu –

tsivilisatsioonid

väljaspool Euroopat”

X X X X X X Egiptus

5

X X X X X X Mesopotaamia ja Ees-

Aasia

X X X X X X Kreeta-Mükeene

X X X X X X India

X X X X X X Hiina


Geograafia

Õppesisu

Elu

kes

tev

õp

e ja

kar

jäär

i

pla

nee

rim

ine

Kes

kk

on

d j

a jä

tku

suu

tlik

aren

g

Ko

dan

iku

alg

atu

s ja

ette

võ

tlik

ku

s

Ku

ltu

uri

lin

e id

enti

teet

Tea

bek

esk

kon

d

Teh

no

loo

gia

ja

inn

ov

atsi

oo

n

Ter

vis

ja

oh

utu

s

Vää

rtu

sed

ja

kõ

lblu

s

Kee

l ja

kir

jan

du

s

Võ

õrk

eele

d

Mat

emaa

tik

a

So

tsia

alai

ned

Ku

nst

iain

ed

Teh

no

loo

gia

Keh

alin

e k

asv

atu

s

Val

ikai

ne

(in

form

aati

ka)

X X X X X X X

I kursus

Geograafia areng ja

uurimismeetodid

X X X X X X X X X Rahvastik

X X X X X X X X Asustus

X X X X X X X X X X Muutused

maailmamajanduses

X X X X X X X X X X X X X Ühiskonna areng ja

üleilmastumine


Ühiskonnaõpetus

Õppesisu

Elu

kes

tev õ

pe

ja

kar

jäär

i pla

ner

imin

e K

eskkond j

a

jätk

usu

utl

ik a

reng

K

odan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

Ter

vis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

loodusa

ined

kunst

iain

ed

tehnolo

ogia

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(info

rmaa

tika)

I. kursus 12. klass

„Ühiskonna areng ja

demokraatia“

6

X X X X X X X X X Sotsiaalsed suhted ja

institutsioonid

X X X X X X X X Nüüdisühiskond ja selle

kujunemine

2. Demokraatliku

ühiskonna valitsemine ja

kodanikuosalus

X X X X X X X X Riik ja riigi vormid

X X X X X X X X X Õigusriik ja võimude

lahusus

X X X X X X X Inimõigused

X X X X X X X Poliitilised ideoloogiad

X X X X X X X Valimised

X X X X X X X Erakonnad ja

kodanikuühendused

X X X X X X Euroopa Liidu

valitsemiskord ja

toimimine

II. kursus 12.klass

„Majandus ja

maailmapoliitika“

X X X X X X X Riik ja majandus

X X X X X X X X Tööturg ja hõive

X X X X X X X Tarbimine ja

investeerimine

Maailma areng ja

maailmapoliitika

X X X X X X X X

Nüüdisaja maailma

mitmekesisus ja

rahvusvaheline

suhtlemine

Läbivad teemad Ainevaldkonnad Inimeseõpetus

7

Elu

kes

tev õ

pe

ja k

arjä

äri

pla

ner

imin

e K

eskkond j

a jä

tkusu

utl

ik

aren

g

Kodan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

Ter

vis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

loodusa

ined

kunst

iain

ed

tehnolo

ogia

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(info

rmaa

tika)

Kursus

Perekonnaõpetus

Õppesisu

X X X X X X X X Perekond

X X X X X X X Püsisuhe

X X X X X X X Abielu

X X X X X X X X Lapsevanemaks olemine

X X X X X X X X Laps

X X X X X X X X Kodu ja argielu

X X X X X X X X X Perekonna majanduselu ja

õigusaktid

X X X X X X X X Perekond inimese elus

1. Ajalugu

1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana,

määratleb end oma rahva liikmena, eurooplasena ja maailmakodanikuna;

2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;

3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning

erineva tõlgendamise põhjusi, võtab oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;

4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengueeldusena, teadvustab

oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana;

5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab

erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;

6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta,

analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;

8

8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid, väljendab oma teadmisi ja

oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.

1.1.2. Õppeaine kirjeldus

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke

teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi

seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja

mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste

vaatenurgast lähtuvalt.

Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse

kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi algul ei ole õpilastele jõukohane temaatiliseks

käsitluseks vajalik ajaliselt ja kultuuriliselt kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomise ning nägemise

oskus. Temaatilise käsitluseni jõutakse gümnaasiumi lõpul lähiajaloo III kursusega, mida õppides saab õppija

toetuda varem omandatule. Ainesisus, suurte teemablokkide sees võib rakendada võrdluse ja üldistuse

tegemiseks temaatilist käsitlust kõigis kursustes. Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik,

sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Erinevaid teemasid õppides võib rõhk olla kõigil võrdselt või

mõnel nimetatutest.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi

erinevast seisukohast lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast,

kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste

käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist

mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus.

Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija

enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise

seisukohast lähtudes.

Õppijat suunatakse arutluse ja analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist

ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt

õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooprobleemide

analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav

suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

9

Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia,

internet, erinevad inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-

järgult välja arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste

teemade käsitlemine erinevatest aspektidest lähtuvalt.

Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:

1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna

kujunemist;

2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;

3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;

4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma

seisukoha kujundamine ja põhjendamine;

5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;

6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline

hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;

7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT vahendite kasutamine

info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning see toimub erinevate õppeteemade läbimise kaudu.

Oskuse eeldatavat saavutustaset kirjeldatakse gümnaasiumi lõpul õpitulemustena.

1.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) tunneb ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma

ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise

põhjusi;

2) tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust, väärtustab kultuurilist

mitmekesisust, teadvustab kultuuri rolli enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi

säilitajana;

3) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke, olmelisi ja/või kultuurilisi arengusuundi ja probleeme,

kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnanguile, võrdleb

suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja

konfliktide lahendamise viise;

10

4) leiab, selekteerib, refereerib ning analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja

seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või

protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;

5) kasutab ajaloosõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi,

kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja

kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid;

6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning

arvestades ajastu eripära.

1.1.4 Kursuste õpitulemused ja –sisu

I. kursus „Vanaaeg”

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Üldpädevused Õppesisu

Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

I. kursus

X X X X Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke

(17)

X X X X X Antiikaeg (18)

Sotsiaalne pädevus

11

Valdkonnapädevused Õppesisu m

õis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uv

ate

ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuule

kas

, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

eguts

eb o

ma

tule

vik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogukonna

ja m

aail

ma

aren

gust

, kuju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunneb

eri

nev

ate

rahv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, ku

ltuuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

I. kursus

X X X X

Esiaeg ja

tsivilisatsioonide

teke (17)

X X X X Antiikaeg (18)

Kooliastme õpitulemused

12

Ainepädevused Õppesisu

suudab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

musi

, k

irju

tab a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

onis

, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib o

ma

eksi

musi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eabea

llik

aid

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

I. kursus

X X X X X X

Esiaeg ja tsivilisatsioonide

teke (17)

X X X X X X X Antiikaeg (18)

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest

õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt

ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada

õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust

ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning

õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline

keskkond (muistised, ehitised) jne;

13

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,

seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,

plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,

arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi

ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,

tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt

dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

projektõpe,

loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);

skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;

praktilised ja uurimistööd;

töölehe ja kontuurkaardi täitmine;

arutluse ja temaatilise kava koostamine;

arutluse kirjutamine;

infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;

referaadi ja ettekande koostamine;

retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;

allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;

töö kaardiga;

tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .

Füüsiline õpikeskkond

1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on

internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,

arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.

3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-

ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud

andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.

Hindamine

Kujundav hindamine

14

Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise

eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning

kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise

oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde

ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele

õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka

õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase

sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,

individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse

sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis

hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise

vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja

piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul

hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,

kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate

ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu

ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning

isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.

Kokkuvõttev hindamine

Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev

hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne

pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.

II. kursus „Keskaeg ja uusaeg”

15


Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

II. kursus

X X X X X Keskaeg (17)

X X X X X Uusaeg(18)

Sotsiaalne pädevus

Valdkonnapädevused Õppesisu

mõis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uvat

e ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuule

kas

, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

egu

tseb

om

a tu

levik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogukonna

ja m

aail

ma

aren

gust

, kuju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunneb

eri

nev

ate

rahv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, kult

uuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

II. kursus

X X X X Keskaeg (17)

X X X X Uusaeg(18)


16


suudab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

musi

, k

irju

tab a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

onis

, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib o

ma

eksi

musi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eabea

llik

aid

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

II. kursus


X X X X X Uusaeg(18)

Õppetegevus














17









projektõpe,











töö kaardiga;










Hindamine

Kujundav hindamine

18























III. kursus „Eesti ajalugu (kuni 19. sajandi lõpuni)”

19


Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

III. kursus

X X Esiaeg(2)


X X X Üleminekuaeg keskajast uusaega

(7)

X X X X Rootsi aeg (5)

X X X X X Eesti 18. sajandil (7)

X X X X X X Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi

algul (7)

Sotsiaalne pädevus


mõis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uvat

e ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuule

kas

, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

eguts

eb o

ma

tule

vik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogukonna

ja m

aail

ma

aren

gust

, k

uju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunneb

eri

nev

ate

rahv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, kult

uuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

III. kursus

X X Esiaeg(2)

20

X X X Keskaeg (7)

X X X

Üleminekuaeg

keskajast uusaega

(7)

X X X Rootsi aeg (5)

X X X X Eesti 18. sajandil (7)

X X X X X

Eesti 19. sajandil ja

20. sajandi algul (7)



suudab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

mu

si, kir

juta

b a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

onis

, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib o

ma

eksi

musi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eab

eall

ikai

d

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

III. kursus

X X X X Esiaeg(2)

X X X X Keskaeg (7)

21

X X X X

Üleminekuaeg keskajast

uusaega (7)

X X X X Rootsi aeg (5)

X X X X X X Eesti 18. sajandil (7)

X X X X X X

Eesti 19. sajandil ja 20.

sajandi algul (7)

Õppetegevus






















projektõpe,

22











töö kaardiga;










Hindamine

Kujundav hindamine










23














IV. kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

IV. kursus

X X X X Maailm Esimese maailmasõja eel

(7)

X X X X X Esimene maailmasõda (8)

X X X X Maailmasõdadevaheline aeg:

demokraatia ja diktatuurid (10)

X X X X Teine maailmasõda (10)

24

Sotsiaalne pädevus


mõis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uvat

e ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuule

kas

, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

eguts

eb o

ma

tule

vik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogukonna

ja m

aail

ma

aren

gust

, kuju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunneb

eri

nev

ate

rahv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, kult

uuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

IV. kursus

X X X X X

Maailm Esimese

maailmasõja eel (7)

X X X X X X

Esimene

maailmasõda (8)

X X X X X X

Maailmasõdadevah

eline aeg:

demokraatia ja

diktatuurid (10)

X X X X X X X

Teine maailmasõda

(10)


25


suudab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

musi

, k

irju

tab a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

onis

, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib o

ma

eksi

musi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eabea

llik

aid

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

IV. kursus

X X X X X X

Maailm Esimese

maailmasõja eel (7)

X X X X X X

Esimene maailmasõda (8)

X X X X X X

Maailmasõdadevaheline

aeg: demokraatia ja

diktatuurid (10)

X X X X X X

Teine maailmasõda (10)

Õppetegevus








26















projektõpe,











töö kaardiga;



27








Hindamine

Kujundav hindamine




















28




V. kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel”



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evu

s

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

V. kursus

X X X X Külm sõda (10)

X X X X X Demokraatlik maailm pärast Teist

maailmasõda (4)

X X X X X NSVL ja kommunistlik süsteem

(10)

X X X X X X X Maailm sajandivahetusel (11)

Sotsiaalne pädevus

29


õis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uvat

e ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuu

lek

as, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

eguts

eb o

ma

tule

vik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogukonna

ja m

aail

ma

aren

gust

, kuju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunn

eb e

rin

evat

e ra

hv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, kult

uuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

V. kursus

X X X X

Külm sõda (10)

X X X X

Demokraatlik

maailm pärast Teist

maailmasõda (4)

X X X X X X

NSVL ja

kommunistlik

süsteem (10)

X X X X X X X

Maailm

sajandivahetusel

(11)


30

Ainepädevused Õppesisu su

udab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

musi

, k

irju

tab a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

on

is, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib

om

a ek

sim

usi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eabea

llik

aid

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

V. kursus

X X X X X

Külm sõda (10)

X X X X X X

Demokraatlik maailm

pärast Teist maailmasõda

(4)

X X X X X X

NSVL ja kommunistlik

süsteem (10)

X X X X X

Maailm sajandivahetusel

(11)

Õppetegevus








31















projektõpe,











töö kaardiga;



32








Hindamine

Kujundav hindamine




















33




VI. kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

VI. kursus

X X X X X Eluolu ja kultuur (12)

X X X X X X Sõja ja rahu küsimus (6)

X X X X X Inimsusevastased kuriteod (12)

X X X X X Muu maailm (5)

Sotsiaalne pädevus

34


õis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uv

ate

ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuule

kas

, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

eguts

eb o

ma

tule

vik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogu

konna

ja m

aail

ma

aren

gust

, kuju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunneb

eri

nev

ate

rahv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, kult

uuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

VI. kursus

X X X X X

Eluolu ja kultuur

(12)

X X X X X X

Sõja ja rahu

küsimus (6)

X X X X X X

Inimsusevastased

kuriteod (12)

X X X X X

Muu maailm (5)


35


suudab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

musi

, k

irju

tab a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

onis

, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib o

ma

eksi

musi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eabea

llik

aid

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

VI. kursus

X X X X X

Eluolu ja kultuur (12)

X X X X X

Sõja ja rahu küsimus (6)

X X X X X

Inimsusevastased kuriteod

(12)

X X X X X

Muu maailm (5)

Õppetegevus










36













projektõpe,











töö kaardiga;







37




Hindamine

Kujundav hindamine























Valikkursus „Üldajalugu –tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat”

38



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

Valikkursus

X X X X Egiptus (7)

X X X X Mesopotaamia ja Ees-Aasia (7)

X X X X Kreeta-Mükeene (7)

X X X X India (7)

X X X X Hiina (7)

Sotsiaalne pädevus


mõis

tab i

nim

ühis

konna

ajal

oos

ja t

änap

äev

al

toim

uvat

e ühis

kondli

ke

muutu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sündm

ust

e põhju

seid

ja

tagaj

ärgi

aust

ab d

emokra

atia

t nin

g i

nim

õig

usi

, jä

rgib

üld

tunnust

atud k

äitu

mis

reeg

leid

nin

g o

n

sead

use

kuule

kas

, te

ab k

odan

ikuõig

usi

ja

-kohust

usi

nin

g t

unneb

kodan

ikuvas

tutu

st

on o

man

dan

ud o

ma

tule

vik

uvis

ioon

i, k

avan

dab

sed

a

ja t

eguts

eb o

ma

tule

vik

upla

anid

e

täit

um

ise

nim

el

huvit

ub i

seen

da,

om

a ra

hva,

kogukonna

ja m

aail

ma

aren

gust

, kuju

ndab

om

a ar

vam

use

nin

g

on a

kti

ivne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

odan

ik

tunneb

mõnin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e

uuri

mis

mee

todei

d n

ing k

asuta

b n

eist

mõnda

õppet

öös,

seost

ades

opit

ut

igap

aevae

luga

tunneb

eri

nev

ate

rahv

aste

kult

uure

, nen

de

erip

ära

nin

g s

uhtu

b l

ugupid

aval

t

indiv

iduaa

lset

esse

, kult

uuri

list

esse

ja

maa

ilm

avaa

teli

stes

se e

rinev

ust

esse

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

sots

iaal

selt

akts

epte

erit

ud k

äitu

mis

est

nin

g

inim

este

vah

elis

test

suhet

est

on o

man

dan

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

, m

is t

oet

avad

terv

ikli

ku n

ing a

uto

noom

se i

nim

ese

kuju

nem

ist

Valikkursus

X X X X

Egiptus (7)

39

X X X X

Mesopotaamia ja

Ees-Aasia (7)

X X X X

Kreeta-Mükeene

(7)

X X X X

India (7)

X X X X

Hiina (7)



suudab

rek

onst

ruee

rida

min

evik

us

elan

ud i

nim

este

elu

koost

ab

refe

raat

e ja

uuri

musi

, k

irju

tab a

rutl

usi

, osa

leb

dis

ku

ssio

onis

, tö

öta

b k

aard

iga

kas

uta

b a

jalo

oli

st s

õnav

ara,

eri

nev

aid õ

piv

õtt

eid,

korr

igee

rib o

ma

eksi

musi

leia

b, se

lekte

erib

, re

fere

erib

ja

anal

üüsi

b k

riit

ilis

elt

info

t, e

rinev

aid t

eabea

llik

aid

võrd

leb n

ing a

nal

üüsi

b p

oli

itil

isi,

üh

iskon

dli

kke,

olm

elis

i ja

/või

kult

uuri

lisi

are

ngusu

undi

ja p

roble

eme

tunneb

maa

ilm

a olu

lise

mai

d k

ult

uuri

saav

utu

si j

a

mõis

tab k

ult

uuri

jär

jepid

evust

tunneb

aja

looli

ste

ajas

tute

ise

loom

uli

kke

tunnuse

id

ja v

aim

ula

adi

Valikkursus

X X X X X X

Egiptus (7)

X X X X X X

Mesopotaamia ja Ees-

Aasia (7)

X X X X X X

Kreeta-Mükeene (7)

X X X X X X

India (7)

40

X X X X X X

Hiina (7)

Õppetegevus






















projektõpe,







41





töö kaardiga;










Hindamine

Kujundav hindamine
















42








2. Inimgeograafia


43

Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) huvitub geograafiast ning teistest loodus- ja sotsiaalteadustest, mõistab nende tähtsust igapäevaelus,

pidevalt muutuvas ühiskonnas;

2) on teadlik looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest,

vastastikustest seostest ning arengust;

3) teab kohalikke, piirkondlikke ning üleilmalisi sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleeme ning osaleb

aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;

4) käsitab geograafiaprobleeme lahendades teadulikku meetodit;

5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustades nii

kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku

arengut;

6) leiab erikeeltestest teabeallikatest geograafiaalast infot, analüüsib, järeldab ja langetab otsuseid;

7) on omandanud ettekujutuse geograafiaga seotud elukutsetest, kasutab geograafias omandatud teadmisi ja

oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;

8) on motiveeritud elukestvaks õppeks.

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda ning sellel on oluline osa

õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Gümnaasiumi geograafia tugineb

põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Geograafias omandatud teadmised, oskused ja

hoiakud toetavad sisemiselt motiveeritud elukestvat õppimist.

Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest

nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on keskkonna ja

inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel, et arendada õpilaste keskonnateadlikkust ning soodustada

jätkusuutliku arengu idee omaksvõtmist. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii

loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka kultuurilise keskkonna. Geograafia õppides kujunevad õpliaste säästlikku

44

eluviisi ninig looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset

maailmakodanikku.

Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse, rahvastiku ja

kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja

rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse.



1) huvitub looduses ning ühiskonnas piirkondlikest ja üleilmalistest nähtustest, nende uurimisest;

2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi,

vastastikuseid seoseid ja arengu kulgu;

3) hindab kriitiliselt inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning

väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;

4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, piirkondlikul ja üleilmalisel tasandil,

toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut;

5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipõhiseid), hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet

ning edastab seda korrektses ja väljendusrikkas keeles;

6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit;

7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes olukordades loodusteadus-, tehnoloogia- ja

sotsiaalprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri plaanides;

8) kasutab geograafiainfo kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks kaasaegseid tehnovahendeid.

2.1.4. Kursuste õpitulemused ja -sisu

I kursus „Rahvastik ja majandus“

45



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

I kursus

10. klass

„Rahvastik ja majandus“

X X X X

Geograafia areng ja uurimismeetodid

Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad

Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias

X X X X X X X

Ühiskonna areng ja üleilmastumine

Riikide arengutaseme mõõtmine

Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi

maailmamajandusse.

Agraar-, tööstus- ja infoühiskond. Üleilmastumine

ehk globaliseerumine ja maailmamajanduse areng.

X X X X X

Rahvastik

Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad

tegurid

Maailma rahvaarv ja selle muutumine

Demograafiline üleminek

Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

Rahvastikupoliitika

Rände põhjused ning liigitamine

Peamised rändevood maailmas

Rände tagajärjed

Rändega seotud probleemid

X X X X Asustus

Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist

46

mõjutavad tegurid eri aegadel

Linnastumise kulg aenenud ja arengumaades

Linnade sisestruktuur ning selle muutumine

Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud

ja arengumaades

Linnakeskkond ja selle planeerimine

X X X X X X

Muutused maailmamajanduses

Muutused majanduse struktuuris ja hõives

Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused

tootmise paigutuses autotööstuse ja kergetööstuse

näitel

Rahvusvaheliste firmade osa majanduses

Turismis roll riigi majanduses ja mõju

keskkonnale

Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele

Loodusteaduslik pädevus


47

An

alüü

sib

ja

inte

rpre

teer

ib k

esk

kon

nas

to

imu

vai

d n

ii v

ahet

ult

taj

uta

vai

d k

ui

ka

mee

ltel

e ta

jum

atu

id n

ähtu

si m

ikro

-, m

akro

-

ja m

egat

asem

el n

ing

mõis

tab m

ud

elit

e o

sa r

eaal

sete

ob

jekti

de

kir

jeld

amis

el

Osk

ab i

sese

isv

alt

leid

a n

ing k

asu

tada

loo

du

stea

du

slik

u j

a te

hno

loogia

alas

e i

nfo

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võõ

rkee

lsei

d a

llik

aid

,

mis

on e

sita

tud s

õn

alis

el, n

um

bri

lise

l v

õi

süm

boli

te t

asan

dil

, osk

ab h

inn

ata

nei

d k

riit

ilis

elt

nin

g v

äärt

ust

ada

nii

isi

ku k

ui

ka

ühis

konn

a ta

sand

il

Osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a k

eskko

nn

apro

ble

eme,

eri

stad

a nei

d l

ood

ust

eadu

slik

ku

ja

sots

iaal

set

ko

mpo

nen

ti, k

asu

tad

es

loo

du

stea

du

slik

ku

mee

tod

it k

ogud

a in

fot,

sõn

asta

da

uu

rim

isk

üsi

mu

si v

õi

hüp

ote

ese,

kon

tro

llid

a m

uu

tuja

id v

aatl

use

või

kat

seg

a, a

naü

üsi

da

ja i

nte

rpre

teer

ida

tule

mu

si, te

ha

järe

ldu

si n

ing

ko

ost

ada

juh

end

amis

e ko

rral

uu

rim

isp

roje

kti

Kas

uta

b g

eog

raaf

ias

om

andat

ud

sü

stee

mse

id t

eadm

isi

loo

du

stea

du

likk

e, t

ehn

olo

og

iaal

asei

d n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikk

e 3

pro

ble

eme

lah

endad

es j

a põ

hje

nd

atud

ots

use

id t

ehes

Mõis

tab l

oo

du

sain

ete

om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a nin

g u

ute

in

terd

ists

ipli

naa

rset

e te

adu

s-v

ald

kon

dad

e k

ohta

sel

les

süst

eem

is

Mõis

tab t

ead

ust

ku

i te

adu

slik

e te

adm

iste

han

kim

ise

pro

tses

si

sell

e aj

alooli

ses

ja t

änap

äevas

es k

om

tek

stis

, o

skab

hin

nat

a

loo

vu

se o

sa t

eadu

savas

tust

es n

ing

tea

du

se p

iira

ngu

id r

eaal

se m

aail

ma

suh

tes

Hin

dab

ja

pro

gn

oo

sib t

ead

use

ja

teh

no

loogia

saa

vu

tust

e m

õju

kes

kk

onn

ale,

tugin

edes

lood

ust

eadu

slik

ele,

sots

iaal

sete

le,

maj

and

usl

ikel

e ja

eet

ilis

-mo

raal

sete

le s

eisu

koh

atad

ele

nig

arv

esta

des

õig

usa

kte

Vää

rtu

stab

kes

kko

nd

a kui

terv

iku

t ja

jär

gib

jät

ku

suutl

iku e

luv

iisi

tav

asid

, tu

gin

edes

tõ

end

usm

ater

jali

del

e, s

ihtu

b

vas

tutu

stu

dli

ku

lt k

esk

kon

da

Tun

neb

huv

i kes

kko

nn

as t

oim

uv

ate

lok

aals

ete

ja g

lobaa

lset

e n

ähtu

ste

nin

g l

oodu

stea

tust

e ja

teh

no

loog

ia a

rengu

vas

tu, o

skab

teh

a põ

hen

dat

ud o

tsu

seu

d k

arjä

äri

val

ides

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õp

pek

s

I kursus

10. klass


X X X X X X X X

Geograafia areng ja

uurimismeetodid

Geograafia areng ja

peamised

uurimisvaldkonnad

Nüüdisaegsed

uurimismeetodid

geograafias

X X X X X X X X X

Ühiskonna areng ja

üleilmastumine

Riikide arengutaseme

mõõtmine

Riikide liigitamine

arengutaseme ja panuse

48

järgi maailmamajandusse.

Agraar-, tööstus- ja

infoühiskond.

Üleilmastumine ehk

globaliseerumine ja

maailmamajanduse areng.

X X X X X X X

Rahvastik

Rahvastiku paiknemine ja

tihedus, seda mõjutavad

tegurid

Maailma rahvaarv ja selle

muutumine


Rahvastiku struktuur ja

selle mõju riigi arengule

Sündimust ja suremust

mõjutavad tegurid

Rahvastikupoliitika

Rände põhjused ning

liigitamine

Peamised rändevood

maailmas

Rände tagajärjed

Rändega seotud

probleemid

X X X X X X X

Asustus

Asustuse areng maailmas

ning asulate paiknemist

mõjutavad tegurid eri

aegadel

Linnastumise kulg

aenenud ja arengumaades

Linnade sisestruktuur ning

49

selle muutumine

Linnastumisega kaasnevad

probleemid arenenud ja

arengumaades

Linnakeskkond ja selle

planeerimine

X X X X X X X X X

Muutused

maailmamajanduses

Muutused majanduse

struktuuris ja hõives

Tootmist mõjutavad

tegurid ning muutused

tootmise paigutuses

autotööstuse ja

kergetööstuse näitel

Rahvusvaheliste firmade

osa majanduses

Turismis roll riigi

majanduses ja mõju

keskkonnale

Transpordi areng ja mõju

maailmamajandusele

Klassi õpitulemused

50

Ainepädevused Õppesisu O

n o

man

dan

ud

ett

ekuju

tuse

geo

gra

afia

are

ng

ust

, te

ab g

eog

raaf

ia s

eose

id

teis

te t

ead

ush

arud

ega

nin

g g

eog

raaf

ia k

oh

ta t

änap

äeva

tead

use

s

Too

b n

äite

id n

üüdu

saeg

sete

uu

rim

ism

eeto

dit

e ko

hta

geo

gra

afia

s; t

eeb

vaa

tlu

si

ja m

õõ

dis

tam

isi;

ko

rral

dab

kü

sitl

usi

nin

g k

asu

ta a

nd

meb

aase

vaj

alik

e an

dm

ete

kogu

mis

eks

Kas

uta

b t

eab

eall

ikai

d,

sh k

aart

e in

fo l

eid

mis

eks,

seo

ste

anal

üü

sik

s n

ing

üld

istu

ste

ja j

ärel

du

ste

teg

emis

eks

An

alüü

sib

tea

bea

llik

ate,

sh

kaa

rtid

e jä

rgi

ette

antu

d p

iirk

on

na

lood

uso

lusi

d,

rahv

asti

kku

, m

ajan

du

st n

ing i

nim

teg

evu

se v

õim

alik

ke

tag

ajär

gi

Tea

b a

erngu

tase

me

näi

taja

id n

ing r

iikid

e r

üh

mit

amis

t n

end

e alu

sel

Isel

oo

mu

stab

ag

raar

-, i

nd

ust

riaa

l- j

a in

foü

his

konn

a ra

hv

asti

kk

u,

asu

stu

st,

maj

and

ust

nin

g s

elle

ru

um

ilis

t ko

rral

du

st

Sel

git

ab g

lobal

isee

rum

ise

eri

asp

ekte

, to

ob

näi

teid

sel

le m

õju

ko

hta

aren

enud

ja

aren

gu

maa

del

e

Võ

rdle

b j

a an

alü

üsi

b t

eab

eall

ikat

e põh

jal

riik

ide

aren

guta

set

nin

g

riig

isis

esei

d a

reng

uer

inev

usi

On

om

andan

ud

üle

vaa

te m

aail

ma

poli

itil

ises

t kaa

rdis

t, n

imet

ab j

a n

äita

b

kaa

rdil

kõ

ik E

uro

op

a ri

igid

ja

pea

lin

nad

nin

g m

aail

ma

suu

rem

ad r

iig

id

I kursus

10. klass


X X X X

Geograafia areng ja

uurimismeetodid

Geograafia areng ja peamised

uurimisvaldkonnad

Nüüdisaegsed uurimismeetodid

geograafias

X X X X X X X X X

Ühiskonna areng ja

üleilmastumine

Riikide arengutaseme

mõõtmine

Riikide liigitamine

arengutaseme ja panuse järgi

maailmamajandusse.

Agraar-, tööstus- ja

infoühiskond. Üleilmastumine

ehk globaliseerumine ja

maailmamajanduse areng.

51

X X X X X X X X

Rahvastik

Rahvastiku paiknemine ja

tihedus, seda mõjutavad

tegurid

Maailma rahvaarv ja selle

muutumine


Rahvastiku struktuur ja selle

mõju riigi arengule

Sündimust ja suremust

mõjutavad tegurid

Rahvastikupoliitika

Rände põhjused ning

liigitamine

Peamised rändevood maailmas

Rände tagajärjed

Rändega seotud probleemid

X X X X X X X X

Asustus

Asustuse areng maailmas ning

asulate paiknemist mõjutavad

tegurid eri aegadel

Linnastumise kulg aenenud ja

arengumaades

Linnade sisestruktuur ning

selle muutumine

Linnastumisega kaasnevad

probleemid arenenud ja

arengumaades

Linnakeskkond ja selle

planeerimine

52

X X X X X X X X X

Muutused

maailmamajanduses

Muutused majanduse

struktuuris ja hõives

Tootmist mõjutavad tegurid

ning muutused tootmise

paigutuses autotööstuse ja

kergetööstuse näitel

Rahvusvaheliste firmade osa

majanduses

Turismis roll riigi majanduses

ja mõju keskkonnale

Transpordi areng ja mõju

maailmamajandusele

Õpitulemused

Õpilane oskab:

tuua näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;

korraldada küsitlusi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks;

kasutada teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste

tegemiseks;

analüüsida teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning

inimtegevuse võimalikke tagajärgi;

analüüsida temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning

tihedust maailmas, etteantud piirkonnas või riigis;

analüüsida demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas,

etteantud piirkonnas või riigis ning seostada seda arengutasemega;

analüüsida rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri

ning selle mõju majanduse arengule;

võrrelda sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades;

53

tuua näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;

analüüsida rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning

mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;

analüüsida etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega;

analüüsida teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni),

rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;

väärtustada kultuurilist mitmekesisust, teiste rahvaste kombeid, traditsioone ja usku;

võrdrelda linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades;

analüüsida linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;

analüüsida etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi;

tuua näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja

keskkonnaprobleemide kohta;

analüüsida kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust;

analüüsida teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;

analüüsida tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;

analüüsida tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;

tuua näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;

analüüsida etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid

teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;

analüüsida teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi

majanduses;

analüüsida maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid;

iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning

selle ruumilist korraldust;

54

tuua näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele;

võrrelda ja analüüsida teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi.

Õpilane teab:

geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;

sündimuste ja suremuste erinevuste peamisi põhjusi arenenud ja arengumaades;

rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi;

maailma linnastunud piirkondi, maailma suuremaid linnu ja linnastuid;

arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;

globaliseerumise eri aspekte,

kõiki Euroopa riike ja pealinnu ning maailma suuremad riike.


1. Probleemülesannete lahendamine Maa-ameti geoportaali ja teiste interaktiivsete kaartidega.

2. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi arengutaseme analüüs või riikide võrdlus arengutaseme näitajate

põhjal.

3. Teabeallikate järgi uhe valitud riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine.

4. Ühe valitud riigi asustuse analüüs või asula sisestruktuuri analüüs teabeallikate järgi.

5. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi transpordigeograafilise asendi või turismimajanduse analüüs.


1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.

2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga õpilase

kohta atlas) ning IKT vahendid.

55

3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja materjalid ning

demonstratsioonivahendid.

4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning

vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.

5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli territooriumi

(looduskekskonnas, muuseumis jne).

6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.

3.Ühiskonnaõpetus


Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigusi ja põhivabadusi; austab demokraatia

põhimõtteid ja demokraatlikke väärtusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid, on

seaduskuulekas;

2) määratleb ennast Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna, teadvustab oma kohustusi ja

vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna

jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku;

3) austab enda ja teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse

inimestesse ning arvestab nende erivajadusi;

56

4) mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailma-

vaatelisi tõekspidamisi (v.a inimsusevastased) ning saab aru kultuuride dialoogi

tähendusest ja vajalikkusest;

5) märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arengut ning aitab

võimaluste piires probleemidele lahendusi leida;

6) omandab majandusliku mõtlemise alused ning oskuse toimida turumajanduse tingimustes;

7) põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning suudab osaleda

arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid

objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ja sõnavabadusele;

8) hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda

tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures

autoriõigust;

9) valib sobivad ja loovad meetodid, et teostada ideid, mis toetuvad olukorra, enda

suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele hindamisele ja tegevuse tulemuste prognoosile ning

on kooskõlas püstitatud eesmärkidega.

3.1.2 Õppeaine kirjeldus

Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus on kujundatud vastavuses tänapäeva sotsiaalteaduste arengu ja

ühiskondlike vajadustega. Õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse, s.o teadmised, oskused,

väärtused ja hoiakud, mis on vajalikud vastutustundlikuks toimetulekuks dünaamilises ja

mitmekultuurilises keskkonnas. Õppeaine eesmärk on luua eeldused aktiivse ja kompetentse

kodaniku kujunemiseks, kes suudab kohaneda muutustega, oskab ennast arenguga suhestada, oma

kodanikupositsiooni kujundada, on avatud uutele ideedele ja elukestvale õppimisele.

Õppeaine omandamisega valmistuvad õpilased toimima teadlike kodanikena demokraatlikus

ühiskonnas. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus käsitleb nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalseid suhteid

ning protsesse ja tutvustab ühiskonnaelu põhivaldkondade (majandus, poliitika, õigus) korraldust

ja toimimist. Kõiki valdkondi analüüsitakse nii ühiskonnast kui tervikust lähtudes kui ka indiviidi

positsioonist ja rollidest tulenevalt. Põhikoolis omandatut Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest

laiendatakse Euroopa ja maailma probleemide käsitlemisega. Lisaks Eesti ja Euroopa ainesele

leiavad käsitlemist ka olulised globaalsed ühiskonnaprobleemid.

Õpilane puutub ühiskonnas kokku erinevate eluvaldkondade ja situatsioonidega. Et toetada õpilase

57

sotsialiseerumist ja ühiskondliku kompetentsuse kujunemist, hõlmab ainekava mitmekesist

teemaderingi inimõigustest autoriõiguste ja tarbijakaitseni. Kiiresti muutuvas ühiskonnas jääb

õpetaja ülesandeks pöörata tähelepanu aktuaalsetele teemadele ja probleemidele ning arutleda

õpilastega nende üle. Seejuures toetatakse õpilaste iseseisva kriitilise analüüsioskuse ja

otsustusvõime kujunemist. See aitab õpilastel seada isiklikke eluplaane ning mõista erinevate

vaadete, demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike karakteristikutega inimesi.

Ühiskonnaõpetuse kaks kursust koosnevad neljast teemavaldkonnast: ühiskond ja selle areng; riik

ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; majanduse toimimine; üleilmastumine ja jätkusuutlik

areng.

Ühiskonda ja selle arengut käsitlevas teemavaldkonnas:

1) vaadeldakse ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi elemente: sotsiaalset struktuuri (rühmi,

kihte, kogukondi), sotsiaalseid suhteid ja protsesse (nt koostööd ja konflikti, võimu,

allumist ja vastupanu, lõimumist ja eristumist, tõrjutust ja osalust, mobiilsust, kihistumist);

2) analüüsitakse ühiskonna elu reguleerivaid norme ja väärtusi ning erinevates

valdkondades välja kujunenud institutsionaalset korraldust (näiteks perekonda, riiki, turgu,

õigust, meediat);

3) uuritakse avaliku ja erasektori olemust ning funktsioone; tutvutakse kodanikuühiskonna

struktuuri ja ülesannetega, analüüsitakse sektoritevahelise koostöö võimalusi ja kogemusi;

4) õpitakse tundma ühiskonna erinevaid vorme ja arengujärke; tutvutakse nüüdisühiskonna

kujunemisloo ja peamiste tunnusjoontega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna

moderniseerumisprotsessile ning info- ja teadmusühiskonna arengule.

Riiki ja demokraatlikku riigivalitsemist käsitlevas teemavaldkonnas:

1) süvenetakse demokraatliku poliitilise süsteemi toimimisse, selle erinevustesse

mittedemokraatlikest režiimidest; selgitatakse totalitaarsete ühiskondade inimsusevastast

olemust;

2) avatakse õigusriigi olemust ja võimude lahususe olulisust; käsitletakse inimõiguste

kaitset, kodanike poliitiliste õiguste ja vabaduste realiseerimise võimalusi ja sellega seotud

institutsioone; selgitatakse põhjusi, mis võivad viia kodanike riigist võõrdumisele;

vaadeldakse erinevate demokraatia vormide plusse ja miinuseid, sidudes seda Eesti

poliitika probleemidega;

58

3) õpitakse tundma poliitiliste ideoloogiate põhijooni ja seisukohti erinevates

poliitikavaldkondades (hariduses, sotsiaalsfääris, maksupoliitikas jm);

4) käsitletakse erakondade ja kodanikuühenduste arenguprobleeme Eestis; õpitakse tundma

valimiste protsessi ja omandatakse oskused oma valimisõiguse realiseerimiseks;

käsitletakse kodanike kaasamist avaliku võimu teostamisse ja võimalusi mõjutada avaliku

võimu tegevust, sh tutvutakse erakondade, kodanikuühenduste ja survegruppide

tegevusega; omandatakse oskused kodanikualgatuste ja aktsioonide õiguspäraseks

korraldamiseks.

Majandust käsitlev teemavaldkond aitab kujundada noorte valmisolekut erinevateks karjääri-

valikuteks ja aktiivseks osaluseks majanduselus. Õppetöö käigus:

1) õpitakse tundma nüüdisaegse turumajanduse seaduspärasusi ja protsesse; käsitletakse

rahvusliku rikkuse ja ühiskonna heaolu allikaid ja tegureid, era- ja avalike huvide erinevust

ning ühiskondlike ressursside kasutamise põhimõtteid;

2) tutvutakse Eesti majanduse ja tööturu arengusuundadega, sealhulgas teadmusmajanduse

ja loomemajanduse arenguperspektiividega ning ettevõtlust ja töösuhteid reguleerivate

olulisemate õigusaktidega. Eesti majanduse arengut vaadeldakse maailmamajanduse, eriti

Euroopa Liidu kontekstis;

3) õpitakse tundma ettevõtluse aluseid tasemel, mis võimaldab õppijal igapäevaelus toime

tulla ja hinnata realistlikult oma võimalusi ettevõtjana.

Neljanda teemavaldkonna kaudu laiendavad õppijad oma teadmisi globaalsetest probleemidest ja

toimijatest. Eesmärgiks on õppida nägema, kuidas igaüks saab panustada maailma turvalisemaks

ja humaansemaks muutmisse. Aine sisu kaudu:

1) õpitakse mõistma maailma mitmekesisust, riikide huvisid, koostööd ja probleeme

globaalse infoühiskonna kujunemisel ning riskiühiskonna käsitlemisel;

2) vaadeldakse rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osa tänapäeva maailmas,

antakse ülevaade riikidevahelise koostöö väljakutsetest (kliimamuutus ja teised

ökokatastroofid, rahvusvaheline terrorism, rahvusvaheline migratsioon, võitlus vaesusega,

maailmamajanduse ja maakera rahvastiku arenguprobleemid jms);

3) tutvutakse üleilmastumise ilmingute ja tagajärgedega.

Ühiskonnaõpetus kujundab õpilastes järgmisi väärtusi ja hoiakuid: seaduslikkus ja isiklik vastutus,

59

sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, intellektuaalse omandi

väärtustamine, salliv suhtumine erinevustesse, lugupidamine erinevate kultuuride vastu, tauniv

suhtumine eelarvamustesse, sh rassismi ja ksenofoobiasse, säästev eluviis ning orienteeritus

elukestvale õppele.



1) tunneb nüüdisühiskonna kujunemise põhijooni, struktuuri, valdkondi ja korraldust, mõistab poliitika

toimemehhanisme ning oskab ennast ühiskonna arenguga suhestada;

2) tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi; oskab kasutada Eesti Vabariigi

põhiseadust, rahvusvahelisi õigusnorme ja õigusakte; järgib seadusi ning toimib oma õiguste ja

kohustuste järgi;

3) iseloomustab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ning kultuurilise suhtlemise põhimõtteid,

nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, tunneb tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone

ning mõistab oma rolli maailmakodanikuna;

4) on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimemehhanismidest, oskab adekvaatselt määrata ja

realiseerida oma karjäärivõimalusi ning otsida teavet sobivate eneserakendus- ja edasiõppimisvõimaluste

kohta;

5) teab tarbijaõigusi ning oskab lahendada nendega seotud probleeme, käitub teadliku ja vastutustundliku

tarbijana, analüüsib oma käitumise tagajärgi ning mõistab üksikisiku rolli globaalsel tasandil

(kliimamuutus, õiglane kaubandus, ületarbimine jms);

6) määratleb end ühiskonnas oma võimalusi arvestades, tuleb toime turumajanduse ühiskonnas; osaleb

aktiivselt ja vastutustundlikult ühiskonnaelus, sh kodanikualgatusprojektides; oskab kaitsta oma huve ja

õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele;

7) seletab ja kasutab kontekstis ühiskonnaõpetuse olulisemaid mõisteid, saab aru õigustekstist ning sotsiaal-

majanduslikust teabest; oskab leida vajalikku infot, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada

ning luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset.

3.1.4 I kursus „Ühiskonna areng ja demokraatia“

Õpitulemused ja õppesisu

Üldpädevuste kujunemine ühiskonnaõpetuses

I. kursus 12. klass „Ühiskonna areng ja demokraatia“

60

Üldpädevused Õppesisu V

äärt

usp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

I. kursus 12. klass


demokraatia“

1.Ühiskond ja selle areng (12)

X X X X X Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid

X X X X X X Nüüdisühiskond ja selle

kujunemine

2. Demokraatliku ühiskonna

valitsemine ja kodanikuosalus

(23)

X X X X Riik ja riigi vormid

X X X X X Õigusriik ja võimude lahusus

X X X X X Inimõigused

X X X X X Poliitilised ideoloogiad

X X X X X Valimised

X X X X X Erakonnad ja kodanikuühendused

X X X X X Euroopa Liidu valitsemiskord ja

toimimine

Sotsiaalne pädevus


61

mõ

ista

b i

nim

üh

isk

on

na

ajal

oo

s ja

tän

apäe

val

to

imu

vat

e ü

his

kon

dli

ke

mu

utu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sünd

mu

ste

põ

hju

seid

ja

tag

ajär

gi

aust

ab d

emo

kra

atia

t n

ing

in

imõ

igu

si,

järg

ib ü

ldtu

nnu

stat

ud

käi

tum

isre

egle

id n

ing

on

sead

use

ku

ule

kas

, te

ab k

od

anik

uõ

igu

si j

a -k

oh

ust

usi

nin

g t

unn

eb

ko

dan

iku

vas

tutu

st

on

om

and

anu

d o

ma

tule

vik

uv

isio

on

i, k

avan

dab

sed

a ja

teg

uts

eb o

ma

tule

vik

up

laan

ide

täit

um

ise

nim

el

hu

vit

ub

ise

end

a, o

ma

rah

va,

ko

guk

onn

a ja

maa

ilm

a ar

eng

ust

,

ku

jund

ab o

ma

arv

amu

se n

ing

on

akti

ivn

e ja

vas

tutu

stu

nd

lik

ko

dan

ik

tunn

eb m

õn

ing

aid s

ots

iaal

tead

ust

e u

uri

mis

mee

tod

eid n

ing k

asu

tab

nei

st m

õnd

a õp

pet

öö

s,

seo

stad

es o

pit

ut

igap

aev

aelu

ga

tunn

eb e

rin

evat

e ra

hv

aste

ku

ltu

ure

, n

end

e er

ipär

a n

ing

su

htu

b

lugu

pid

aval

t

ind

ivid

uaa

lset

esse

, k

ult

uu

rili

stes

se j

a m

aail

mav

aate

list

esse

erin

evu

stes

se

on

om

and

anu

d t

ead

mis

i ja

osk

usi

so

tsia

alse

lt a

kts

epte

erit

ud

käi

tum

ises

t n

ing

inim

este

vah

elis

test

su

het

est

on

om

and

anu

d t

ead

mis

i ja

osk

usi

, m

is t

oet

avad

ter

vik

liku

nin

g

auto

no

om

se i

nim

ese

ku

jun

emis

t

I. kursus 12. klass


demokraatia“

1.Ühiskond ja selle

areng (12)

X X X X X Sotsiaalsed suhted

ja institutsioonid

X X X X X X

Nüüdisühiskond ja

selle kujunemine

2. Demokraatliku

ühiskonna

valitsemine ja

kodanikuosalus

(23)

X X X X X

Riik ja riigi vormid

X X X X

Õigusriik ja

võimude lahusus

X X X X X X

Inimõigused

X X X X X

Poliitilised

ideoloogiad

X X X X X

Valimised

62

X X X X X

Erakonnad ja

kodanikuühendused

X X

Euroopa Liidu

valitsemiskord ja

toimimine



sele

tab

ja

kas

uta

b k

on

tek

stis

üh

isk

onn

aõp

etu

se o

luli

sem

aid

mõ

iste

id,

mõ

ista

b õ

igu

stek

sti

nin

g s

ots

iaal

-maj

andu

slik

ku t

eav

et;

mää

ratl

eb e

nd

üh

isk

on

nas

om

a v

õim

alu

si a

rves

tad

es,

tule

b t

oim

e

turu

maj

andu

slik

us

üh

isko

nn

as,

osa

leb a

kti

ivse

lt j

a v

astu

tust

und

liku

lt ü

his

kon

nae

lus

teab

tar

bij

aõig

usi

nin

g o

skab

lah

end

ada

nen

deg

a se

otu

d p

rob

leem

e, k

äitu

b

tead

lik

u j

a

vas

tutu

stu

nd

lik

u t

arb

ijan

a,

on

om

and

anu

d ü

lev

aate

nü

üd

isae

gse

maj

and

use

toim

emeh

han

ism

ides

t,

osk

ab a

dek

vaa

tsel

t

mää

rata

ja

real

isee

rid

a o

ma

kar

jäär

ivõ

imal

usi

isel

oo

mu

stab

rii

kid

evah

elis

e p

oli

itil

ise,

maj

and

usl

iku

ja

ku

ltu

uri

lise

suh

tlem

ise

põ

him

õtt

eid j

a nü

üd

ism

aail

ma

põh

ipro

ble

eme

tunn

eb j

a v

äärt

ust

ab d

emo

kra

atia

põ

him

õtt

eid,

inim

- ja

ko

dan

iku

õig

usi

;

osk

ab k

asu

tad

a

„Ees

ti V

abar

iig

i põ

his

ead

ust

”, r

ahv

usv

ahel

isi

õig

usn

orm

e

tunn

eb n

üü

dis

üh

isk

on

na

ku

jun

emis

e p

õhij

oo

ni,

str

uk

tuu

ri, v

ald

ko

nd

i ja

ko

rral

du

st,

mõ

ista

b

po

liit

ika

toim

emeh

han

ism

e

I. kursus 12. klass


demokraatia“

1.Ühiskond ja selle

areng (12)

X X X X X

Sotsiaalsed suhted ja

institutsioonid

X X X X X

Nüüdisühiskond ja selle

kujunemine

2. Demokraatliku

ühiskonna valitsemine ja

kodanikuosalus (23)

X X X X X

Riik ja riigi vormid

63

X X X X X

Õigusriik ja võimude

lahusus

X X X

Inimõigused

X X X X X

Poliitilised ideoloogiad

X X X X

Valimised

X X X X

Erakonnad ja

kodanikuühendused

X X X X X

Euroopa Liidu

valitsemiskord ja

toimimine

Õppetegevus


1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate

teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja

rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid

õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja

riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid.

Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet:

rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö.

64

Õpitulemused

Õpilane oskab:

• koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida

ning kasutada;

• leida ja sõnastada uurimisprobleeme ja uurimisküsimusi ning kujundada kava nende lahendamiseks;

• analüüsida sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi ja kirjeldada sellest tulenevaid ohte ning on

valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama;

• kasutada kontekstis mõisteid sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne turvalisus,

sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, ühishüved

• kasutada kontekstis mõisteid nüüdisühiskond, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond,

infoühiskond, teadmusühiskond, heaoluühiskond, siirdeühiskond, heaoluühiskond, kodanikuühiskond, avalik,

äri- ja mittetulundussektor, huvirühm, ühiskonna jätkusuutlikkus.

• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: riik, demokraatia, diktatuur, totalitarism, autoritarism, unitaarriik,

föderatsioon, konföderatsioon, parlamentarism, presidentalism, poolpresidentalism

• seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi;

• suhelda vajadusel riigi ja kohalike asutustega, vormistada nõuetekohaseid dokumente;

kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: õigusriik, avalik haldus, seadusandlik võim, opositsioon,

koalitsioon, fraktsioon täidesaatev võim, koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus, riigipea,

kohtuvõim, Euroopa Inimõiguste Kohus, põhiseaduslikkuse järelvalve, õiguskantsler; ombudsman,

bürokraatia, korruptsioon, riigikontroll , regionaalpoliitika, kohalik võim.

• kasutada ja järgib EV põhiseadust ning teisi olulisemaid õigusakte;

seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi;

• iseloomustada poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused;

• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: ideoloogia, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia,

vasakpoolsus, parempoolsus, tsentrism, erakond, sotsiaalne liikumine.

• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem, e-valimised.

• iseloomustada demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ning Euroopa Liidus ja

valitsemises osalemise võimalusi;

• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid:, demokraatia, erakond, sotsiaalne liikumine.

• Iseloomustada demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Euroopa Liidus;

• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite

Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus.

65

Õpilane teab:

ühiskonna struktuuri ning toimimispõhimõtteid;

ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust;

euroopalikke põhimõtteid sotsiaalkaitse alal ning oskab vajaduse korral otsida abi;

mis on nüüdisühiskonda;

kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning tunneb kodanikualgatuse võimalusi;

demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme;

ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme;

demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja valitsemises osalemise võimalusi;

EV põhiseadust ning teisi olulisemaid õigusakte;

ühiskondlik-poliitilisi sündmuseid, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme ja pakub võimalusel

lahendusi;

Eesti valimissüsteemi ja mõistab oma kohustust valijana;


Projektõpe;

referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö

esitlemine jm);

temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist

www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades;

statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs;

töölehtede täitmine;

reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs;

juhtumianalüüs, dokumendiplankide täitmine jm;

õppekäigud, külalisesinejate kutsumine jne


1.NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber

paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Õppe

sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.

2. NVRK võimaldab kasutada tunnis Eesti, Euroopa ja maailma poliitilist kaarti, „Eesti Vabariigi

põhiseadust” (üks eksemplar õpilase kohta), „Eesti Vabariigi põhiseaduse” kommenteeritud

väljaannet (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni (vähemalt üks kahe õpilase

66

kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (üks kooli kohta), ÜRO

lapse õiguste konventsiooni (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning

parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartat (üks kooli kohta).

3. NVRK võimaldab ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale (auviseid, erialaseid teatmeteoseid,

ajalehti ja ajakirju, statistilisi ja metoodilisi materjale jne).

Hindamine

Kujundav hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Hinnatakse ainekavas toodud õpitulemuste

saavutatust: nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi

suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei

arvestata. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes

küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö.

Õpitulemuste saavutatuse kontrollimise vormid on mitmekesised. Hinnata saab arutlusoskust,

teksti mõistmist, tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid jms). Praktiliste tööde

puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi käiku. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab

mõõta vaatluse, õpilase antud hinnangute ja otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Veel

hinnatakse õpilaste probleemide nägemise ja analüüsi oskust.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida

ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.





II. kursus 12. klass „Majandus ja maailmapoliitika“

67


äärt

usp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

II kursus 12. klass

„Majandus ja

maailmapoliitika“

II.kursus 12.klass

Ühiskonna majandamine (23)

X X X X Riik ja majandus

X X X X Tööturg ja hõive

X X X X X X Tarbimine ja investeerimine

Maailma areng ja

maailmapoliitika (12)

X X X X X Nüüdisaja maailma mitmekesisus

ja rahvusvaheline suhtlemine

Sotsiaalne pädevus


68

mõ

ista

b i

nim

üh

isk

on

na

ajal

oo

s ja

tän

apäe

val

to

imu

vat

e ü

his

kon

dli

ke

mu

utu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sünd

mu

ste

põ

hju

seid

ja

tag

ajär

gi

aust

ab d

emo

kra

atia

t n

ing

in

imõ

igu

si,

järg

ib ü

ldtu

nnu

stat

ud

käi

tum

isre

egle

id n

ing

on

sead

use

ku

ule

kas

, te

ab k

od

anik

uõ

igu

si j

a -k

oh

ust

usi

nin

g t

unn

eb

ko

dan

iku

vas

tutu

st

on

om

and

anu

d o

ma

tule

vik

uv

isio

on

i, k

avan

dab

sed

a ja

teg

uts

eb o

ma

tule

vik

up

laan

ide

täit

um

ise

nim

el

hu

vit

ub

ise

end

a, o

ma

rah

va,

ko

guk

onn

a ja

maa

ilm

a ar

eng

ust

,

ku

jund

ab o

ma

arv

amu

se n

ing

on

akti

ivn

e ja

vas

tutu

stu

nd

lik

ko

dan

ik

tunn

eb m

õn

ing

aid s

ots

iaal

tead

ust

e u

uri

mis

mee

tod

eid n

ing k

asu

tab

nei

st m

õnd

a õp

pet

öö

s,

seo

stad

es o

pit

ut

igap

aev

aelu

ga

tunn

eb e

rin

evat

e ra

hv

aste

ku

ltu

ure

, n

end

e er

ipär

a n

ing

su

htu

b

lugu

pid

aval

t

ind

ivid

uaa

lset

esse

, k

ult

uu

rili

stes

se j

a m

aail

mav

aate

list

esse

erin

evu

stes

se

on

om

and

anu

d t

ead

mis

i ja

osk

usi

so

tsia

alse

lt a

kts

epte

erit

ud

käi

tum

ises

t n

ing

inim

este

vah

elis

test

su

het

est

on

om

and

anu

d t

ead

mis

i ja

osk

usi

, m

is t

oet

avad

ter

vik

liku

nin

g

auto

no

om

se i

nim

ese

ku

jun

emis

t

II. kursus 12. klass

„Majandus ja

maailmapoliitika“

II.kursus 12.klass

Ühiskonna

majandamine (23)

X X X X

Riik ja majandus

X X X X

Tööturg ja hõive

X X

Tarbimine ja

investeerimine

Maailma areng ja

maailmapoliitika

(12)

X X X X X

Nüüdisaja maailma

mitmekesisus ja

rahvusvaheline

suhtlemine


69

Ainepädevused Õppesisu se

leta

b j

a k

asu

tab

kon

tek

stis

üh

isk

onn

aõp

etu

se o

luli

sem

aid

mõ

iste

id,

mõ

ista

b õ

igu

stek

sti

nin

g s

ots

iaal

-maj

andu

slik

ku t

eav

et;

mää

ratl

eb e

nd

üh

isk

on

nas

om

a v

õim

alu

si a

rves

tad

es,

tule

b t

oim

e

turu

maj

andu

slik

us

üh

isko

nn

as,

osa

leb a

kti

ivse

lt j

a v

astu

tust

und

liku

lt ü

his

kon

nae

lus

teab

tar

bij

aõig

usi

nin

g o

skab

lah

end

ada

nen

deg

a se

otu

d p

rob

leem

e, k

äitu

b

tead

lik

u j

a

vas

tutu

stu

nd

lik

u t

arb

ijan

a,

on

om

and

anu

d ü

lev

aate

nü

üd

isae

gse

maj

and

use

toim

emeh

han

ism

ides

t,

osk

ab a

dek

vaa

tsel

t

mää

rata

ja

real

isee

rid

a o

ma

kar

jäär

ivõ

imal

usi

isel

oo

mu

stab

rii

kid

evah

elis

e p

oli

itil

ise,

maj

and

usl

iku

ja

ku

ltu

uri

lise

suh

tlem

ise

põ

him

õtt

eid j

a nü

üd

ism

aail

ma

põh

ipro

ble

eme

tunn

eb j

a v

äärt

ust

ab d

emo

kra

atia

põ

him

õtt

eid,

inim

- ja

ko

dan

iku

õig

usi

;

osk

ab k

asu

tad

a

„Ees

ti V

abar

iig

i põ

his

ead

ust

”, r

ahv

usv

ahel

isi

õig

usn

orm

e

tunn

eb n

üü

dis

üh

isk

on

na

ku

jun

emis

e p

õhij

oo

ni,

str

uk

tuu

ri, v

ald

ko

nd

i ja

ko

rral

du

st,

mõ

ista

b

po

liit

ika

toim

emeh

han

ism

e

II. kursus 12. klass

„Majandus ja

maailmapoliitika“

II.kursus 12.klass

Ühiskonna

majandamine (23)

X X X X

Riik ja majandus

X X X X

Tööturg ja hõive

X X X X

Tarbimine ja

investeerimine

Maailma areng ja

maailmapoliitika (12)

X X X X

Nüüdisaja maailma

mitmekesisus ja

rahvusvaheline

suhtlemine

Õppetegevus



70


teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta





individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;



6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja

riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid.

Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet:

rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö.

Õpitulemused

Õpilane oskab:

• väärtustada säästva majanduse põhimõtteid;

• väärtustada maksude maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse;

• kasutada kontekstis mõisteid majandusressurss, turumajandus, segamajandus, makromajandus,

fiskaalpoliitika, SKT, inflatsioon, tarbijahinnaindeks, import, eksport, toll, Euroopa ühisturg, euro,

proportsionaalne ja progressiivne tulumaksusüsteem, otsene ja kaudne maks, riiklik ja kohalik maks,

varimajandus, ümbrikupalk.

• leida majandusalast teavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi meetodeid ning esitada

tulemusi suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult;

• kasutada mõisteid tööturg, tööandja, töövõtja, tööhõive, tööpuudus, tööjõupuudus, aktiivsed ja

passiivsed tööturumeetodid, heitunu, innovatsioon, tööstusomand, autoriõigus.

• kasutada kontekstis mõisteid sotsiaalkindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, indikatiivne ostukorv,

tarbijakaitse

• Iseloomustada nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse;

• osaleda ühiskonna arengu alastes aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide

tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel;

71

• analüüsida poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning pakub konfliktide ületamiseks

argumenteeritud lahendusi;

• kasutada infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades ning

väärtustades autoriõigust;

Õpilane teab:

nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest majandussüsteemidest;

maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale;

Teab oma võimalusi ja oskusi tööturul; mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust;

tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalse omandi kaitset reguleerivaid olulisemaid õigusakte;

tarbija ja ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende vastandlikke huve;

olulisemaid globaalprobleeme ja tunneb oma kaasvastutust nende lahendamise eest;

humanitaarõiguse norme, nendest tulenevaid piiranguid ja kaitset, austab elu ja inimväärikust.


Projektõpe;

referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö

esitlemine jm);

temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist

www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades;

statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs;

töölehtede täitmine;

reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs;

juhtumianalüüs, dokumendiplankide täitmine jm;

õppekäigud, külalisesinejate kutsumine jne.


1.NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber

paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Õppe

sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.

2. NVRK võimaldab kasutada tunnis Eesti, Euroopa ja maailma poliitilist kaarti, „Eesti Vabariigi

põhiseadust” (üks eksemplar õpilase kohta), „Eesti Vabariigi põhiseaduse” kommenteeritud

72

väljaannet (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni (vähemalt üks kahe õpilase

kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (üks kooli kohta), ÜRO

lapse õiguste konventsiooni (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning

parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartat (üks kooli kohta).

3. NVRK võimaldab ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale (auviseid, erialaseid teatmeteoseid,

ajalehti ja ajakirju, statistilisi ja metoodilisi materjale jne).

Hindamine

Kujundav hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Hinnatakse ainekavas toodud õpitulemuste

saavutatust: nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi

suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei

arvestata. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes

küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö.

Õpitulemuste saavutatuse kontrollimise vormid on mitmekesised. Hinnata saab arutlusoskust,

teksti mõistmist, tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid jms). Praktiliste tööde

puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi käiku. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab

mõõta vaatluse, õpilase antud hinnangute ja otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Veel

hinnatakse õpilaste probleemide nägemise ja analüüsi oskust.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida

ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.





4. Inimeseõpetus

4.1.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

73

1) austab enda ning teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse,

arvestab nende erivajadusi ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi;

2) mõistab ning austab erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi;

3) on aktiivne ja kompetentne demokraatliku ühiskonna kodanik, kellel on valmisolek kohaneda muutustega

töö- ja ühiskonnaelus ning kes vastutab oma elu eest ja tuleb toime enda probleemide lahendamisega;

4) väärtustab perekonda, mõistab vastastikust rahuldust ja toetust pakkuvate suhete loomise ja hoidmise

põhimõtteid ning pereliikmete vastutuse osa perekonna väärtuste hoidmisel ja laste arengu toetamisel;

5) mõistab erinevate elurollide osa karjääri kujunemises ning pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsust.

4.1.2 Õppeaine kirjeldus

Perekonnaõpetuse kursuses keskendutakse perekonnaelu psühholoogiale, sotsioloogiale, eetikale,

perekonnaõigusele, majandamisele ja perekonna rollile ühiskonnas, et toetada vajalike teadmiste,

oskuste ja hoiakute omandamist tulevase perekonnaelu alusena. Kursus aitab ka tunnetada,

mõtestada ja analüüsida olemasolevate kogemuste alusel oma rolli kasvuperekonnas ning arendada

vastutustunnet loodavaks perekonnaeluks nii üksikisikuna kui ka ühiskonnas.

Perekonnaõpetuse kursus toetab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja väärtuspädevuse

kujunemist. Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud loodusainete, kirjanduse ja teiste

sotsiaalvaldkonna ainetega.

Õppetegevuse valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase isiksuse

arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist,

kusjuures põhirõhk on hoiakute kujundamisel.

Õpilane õpib tundma ühiskonnas toimivaid demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ajaloolisi

protsesse ning nähtusi, mis mõjutavad pereelu struktuure ja protsesse. Samuti integreerib õppeaine

sotsiaalainete õppimisel saadud teadmisi ja oskusi ning eelmistel kooliastmetel õpitut,

süstematiseerides õpitut perekonnaelu kontekstis ühiskonnas. Sestap rõhutatakse inimeseõpetuse

praktilist ja rakenduslikku kallakut. Õppetegevused on aine eesmärkidest lähtuvalt õpilase jaoks

mõistetavad ja tähenduslikud ning toetavad arusaama õpitava vajalikkusest. Kogu ainekäsitlus on

võimalikult elulähedane.

Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine vaimse õpikeskkonna osana toimub üksteist mõistvas

74

õhkkonnas ning on suunatud õpilaste positiivse mõtlemise arendamisele oma arengu- ja

toimetulekuvõimaluste üle. Soodne sotsiaalne õpikeskkond toetub eelkõige õpilaste isikupära ja

isiklike seisukohtade austamisele ning võimalustele vabalt arvamust avaldada, võimalustele

initsiatiiviks, osalemiseks ja tegutsemiseks nii üksi kui ka koos teistega.

Perekonnaõpetuses õpitakse teatud teemasid ülevaate korras ja teatud teemasid sügavuti. Teemasid

võib käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et saavutada oskuste-, teadmiste- ja

väärtustepõhised õpitulemused



1) mõistab ning oskab selgitada kooselu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ning ühiskonna elus;

2) väärtustab perekonda ja oskab analüüsida lähedaste inimsuhete rolli inimese elus ning põhjendab iseenda

vastutust ja rolli peresuhetes;

3) analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu

kodus, arvestades pereliikmete turvalisust, vajadusi ja tervist;

4) mõistab abielu ja perekonna psühholoogilisi, õiguslikke ning majanduslikke aspekte ning oskab leida

infot ja abi, et tulla toime probleemidega;

5) selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises;

6) seostab püsisuhte olemust ning selle seost seksuaalsuse ja armastusega, väärtustades usaldust ning

positiivseid tundeid;

7) tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena;

8) on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise võimalusega tulevikus;

9) mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilimise ja arendamise nimel ning on valmis

olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige.

4.1.4 Perekonnaõpetuse õpitulemused ja –sisu

Üldpädevuste kujunemine inimeseõpetuses

75


äärt

usp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

Inimeseõpetus

Perekonnaõpetus

X X X X X X Perekond (4)

X X X X X X Püsisuhe (7)

X X X X X X Abielu (4)

X X X X X X Lapsevanemaks olemine (4)

X X X X X X Laps (3)

X X X X X X Kodu ja argielu (9)

X X X X X X X Perekonna majanduselu ja

õigusaktid (2)

X X X X X X X Perekond inimese elus (2)

Sotsiaalne pädevus


76

mõ

ista

b i

nim

üh

isk

on

na

ajal

oos

ja t

änap

äev

al t

oim

uv

ate

üh

isk

on

dli

ke

mu

utu

ste

pro

tses

se

nin

g o

luli

sem

ate

sün

dm

ust

e põ

hju

seid

ja

tag

ajär

gi

aust

ab d

emo

kra

atia

t n

ing

in

imõ

igu

si,

järg

ib ü

ldtu

nn

ust

atu

d

käi

tum

isre

egle

id n

ing

on

sead

use

ku

ule

kas

, te

ab k

od

anik

uõ

igu

si j

a -k

ohu

stu

si n

ing

tun

neb

ko

dan

ikuv

astu

tust

on

om

and

anu

d o

ma

tule

vik

uv

isio

on

i, k

avan

dab

sed

a ja

teg

uts

eb o

ma

tule

vik

up

laan

ide

täit

um

ise

nim

el

hu

vit

ub i

seen

da,

om

a ra

hv

a, k

og

uko

nn

a ja

maa

ilm

a ar

eng

ust

,

ku

jun

dab

om

a ar

vam

use

nin

g

on

ak

tiiv

ne

ja v

astu

tust

un

dli

k k

od

anik

tun

neb

mõ

nin

gai

d s

ots

iaal

tead

ust

e u

uri

mis

mee

tod

eid

nin

g

kas

uta

b n

eist

mõ

nd

a õ

pp

etö

ös,

seo

stad

es o

pit

ut

igap

aev

aelu

ga

tun

neb

eri

nev

ate

rah

vas

te k

ult

uu

re, n

end

e er

ipär

a n

ing

suh

tub

lug

up

idav

alt

ind

ivid

uaa

lset

esse

, k

ult

uu

rili

stes

se j

a m

aail

mav

aate

list

ess

e

erin

evu

stes

se

on

om

and

anu

d t

eadm

isi

ja o

sku

si s

ots

iaal

selt

ak

tsep

teer

itu

d

käi

tum

ises

t n

ing

inim

este

vah

elis

test

su

het

est

on

om

and

anu

d t

eadm

isi

ja o

sku

si,

mis

to

etav

ad t

erv

ikli

ku

nin

g

auto

noo

mse

in

imes

e

ku

jun

emis

t

Inimeseõpetus

Perekonnaõpetus

X X X X X X X

Perekond (4)

X X X Püsisuhe (7)

X X X X X X X Abielu (4)

X X X X X

Lapsevanemaks

olemine (4)

X X X X

Laps (3)

X X X X X X X

Kodu ja argielu (9)

X X X X X

Perekonna

majanduselu ja

õigusaktid (2)

X X X X X

Perekond inimese

elus (2)


77

Ainepädevused Õppesisu m

õis

tab v

ajad

ust

teg

uts

eda

turv

alis

te i

nim

suh

ete

loom

ise,

säi

lim

ise

ja

aren

dam

ise

nim

el

om

ab v

alm

idust

seo

stad

a en

da

tehta

vai

d v

alik

uid

isi

kli

ku p

eree

lu

õnnes

tum

ise

võim

aluse

ga

tule

vik

us

tunnet

ab i

seen

nas

t, o

ma

roll

i ja

vas

tutu

st p

erek

onna

liik

men

a

selg

itab

lap

se a

rengu p

õh

iküsi

musi

ja

lapse

van

ema

roll

i la

pse

kas

vat

amis

es;

selg

itab

püsi

suhte

ole

must

nin

g s

elle

seo

st se

ksu

aals

use

ja

arm

astu

sega,

vää

rtust

ades

usa

ldust

nin

g p

osi

tiiv

sed t

undei

d;

tunneb

abie

lu j

a per

ekon

na

psü

hholo

ogil

ist,

õig

usl

ikku n

ing

maj

andusl

ikku k

ülg

e,

tead

vust

ades

ühis

konna

mõju

per

ekonna

kas

vat

ust

egev

use

le

anal

üüsi

b p

erek

onn

a fu

nkts

ioone

indiv

iidi

ja

ühis

konna

seis

uko

has

t

nin

g o

mab

val

mid

ust

korr

aldad

a ar

gie

lu k

odus,

arv

esta

des

per

elii

km

ete

turv

alis

ust

, vaj

adusi

ja t

ervis

t;

vää

rtust

ab p

erek

onda

nin

g t

eab, osk

ab n

äha

ja a

nal

üüsi

da

lähed

aste

inim

suh

ete

roll

i

inim

ese

elus

nin

g o

ma

vas

tutu

st s

uhet

es;

selg

itab

koose

lu j

a per

ekonna

eri

vorm

ide

osa

üksi

kis

iku n

ing

ühis

konna

elus;

Inimeseõpetus

Perekonnaõpetus

X X X X X X

Perekond (4)

X X X X

Püsisuhe (7)

X X X X X X X X

Abielu (4)

X X X X X X X X

Lapsevanemaks olemine

(4)

X X X

Laps (3)

X X X X X X X

Kodu ja argielu (9)

X X X X X

Perekonna majanduselu ja

õigusaktid (2)

78

X X X X X X

Perekond inimese elus (2)

Õppetegevus




teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub kursuse





individualiseeritud käsitlust, aitavad õpitut süvitsi mõista ning suurendavad

õpimotivatsiooni;



6) laiendatakse õpikeskkonda: näiteks arvutiklass, asutused, muuseumid, näitused;

7) kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: arutelud, diskussioonid,

juhtumianalüüsid, paaristööd, projektõpe, rollimängud, rühmatööd, väitlused, õpimapi ja

uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd (nt töölehtede täitmine, loovtööde

kirjutamine, infootsingud teabeallikatest) jne;

8) arvestatakse õpilaste võimeid ja suutlikkust ja kohalikku eripära ning ühiskonnas

toimuvaid muutusi;

9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute

kujundamisel;

10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga, et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult

elulähedane.

Õpitulemused

Õpilane oskab:

79

kirjeldada perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel

analüüsida perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning selgitab, kuidas oleneb nende

täitmine igast pereliikmest

kirjeldada püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning tähtsustab positiivseid

tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte alusena.

kirjeldada armastuse olemust, võttes aluseks armastuse liigituse.

kirjeldada, kuidas mõjutavad ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalsuhetesse.

analüüsida registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi

kirjeldada abielu perioode ning abieluga kohanemist ja rahulolu mõjutavaid tegureid.

kirjeldada lapsevanemaks olemist, lähtudes selle komponentidest.

analüüsida vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel.

analüüsida vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse arengu toetamisest kodukasvatuses.

analüüsida kodukasvatuse olemust ja tähtusust lapse arengus.

teadvustada kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule.

näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks ning vastastikuseks toetuseks ja

abiks

seada tervise edendamisega seonduvaid eesmärke nii enda, perekonna kui ka kogukonna tasandil.

väärtustada perekondlike suhete säilimist ja perekonda.

kavandada pere eelarvet ning mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele

kulutustele, arvestades teisi.

Väärtustada perekonnaelu rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus.

Õpilane teab:

perekeskse ja individualistliku perekäsitluse olemust;

kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi;

püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhete lõppemise korral;

seksuaalsuhete seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku rahuldust pakkuva seksuaalkäitumise

põhimõtteid inimsuhetes;

abieluga seonduvate tavade ja kommete tugevdavat ning toetavat mõju

inimsuhetele;

lähedase sotsiaalse võrgustiku tähtsust abielu toetava süsteemina;

abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi;

80

tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist;

tõhusaid meetodeid, mis aitavad planeerida rasedust soovitud ajal;

planeerimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid;

laste arengulisi vajadusi varajases lapseeas ja vanemate osa nende rahuldamisel;

lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele;

pereliikmete rollide ja rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning nende mõju peresuhetele;

õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise peres;

tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja

vaimset tervist ja tervislikku eluviisi, ning selgitab võimalusi neid säilitada ja parandada.

kuidas sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest mõjutab peresuhteid, ning selgitab kaassõltuvuse

olemust;

lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi;

leina olemust ning leinast ülesaamise võimalusi;

põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadus;

perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel;

põlvkondi ühendavate sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule


1) mitmekesised õppemeetodid, sh aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud, rühmatööd,

paaristööd, projektitööd, uurimistööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne) ning praktilised

ülesanded (nt vaatlused, intervjuud jne);

2) individuaalse ja kollektiivse õppe võimaldamine;

3) õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd, kohtumised erinevate

inimestega jne), tagades aine seotuse igapäevaeluga.

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;

2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,

3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.


1.NVRK korraldab valdava osa õppest klassis, kus on võimalused rühmatööks ja ümarlaua-

vestluseks ning toetavad demonstratsioonivahendid.

2. Õppe sidumiseks igapäevaeluga võimaldab NVRK õpet väljaspool klassi.

81

Hindamine

Kujundav hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Hindamise

põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse

enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi

enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata

hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste

hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid;

2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud

teadmistega ja igapäevaeluga;

3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid

lähtuvalt õpitulemustest;

4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.



hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest

saadud kokkuvõtva hinde alusel.

Gümnaasiumi ainekava - nvrk.edu.ee · 2 2) on omandanud tervikliku arusaama ühiskonnas...

Documents

Transcript of Gümnaasiumi ainekava - nvrk.edu.ee · 2 2) on omandanud tervikliku arusaama ühiskonnas...