Globalisatsiooni mõju maastikele

Triin, Liis, Kristo, Esther 04.12.2015

Globaliseerumine ja maastikud I

• Ülemaailmse seotuse suurenemine

• Kapitalismi kui tootmis- ja turusüsteemi levik

• Ülemaailmne vastastikuste kultuuriliste majanduslike ja sotsiaalsete

suhete tihenemine uute kommunikatsioonivahendite mõjul

• Ei ole geograafiliselt ühetaoline

• Okulaartsentrism (ocularcentrsim)

• Maastike muutumist nähakse ohuna, kuna hetke situatsioonis iseloomustab seda mitmekesisuse vähenemine ja identiteedi kadumine. Uued kasutuselevõetavad elemendid ja struktuurid on igal pool samasugused (Antrop 2005).

Globaliseerumine ja maastikud II

• Asupaikade vaheline visuaalne sarnasus, mis tuleneb inimtegevusest ja mille peamised tegurid on üha arenenum tehnoloogia ja taristu ning mis võimaldab maailma eri paigus pakkuda seda, millele järele on nõudlus

• “Mida enam maailm globaliseerub, seda enam ta ka lokaliseerub, seda suuremaks muutub lokaalsuse tähtsus”, “Globaliseerumise tõttu on väga paljusid inimesi hakanud huvitama see, et nad ei minetaks oma traditsioone, pärandit, kultuuri” (Gosgrove 2008)

● Globalisation accelerates the dynamics of network society and economy, in which distant relationships become more significant than local landscape relationships. (Swaffield, S., Primdahl, J., Spacial Concepts in Landscape Analysis and Policy: some implications in Globalisation. Landscape Ecology (2006) 21:315-331)

● The stretching and deepening of social relations and institutions across space

and time such that, on the one hand, day-to-day activities are increasingly

influenced by events happening on the other side of the globe and, on the other

hand, the practices and decisions of local groups can have significant global

reverberations (Held, 1995) (http://core.ac.uk/download/pdf/6968018.pdf)

● Time and space is more and more compressed with regards to flows of

information, goods, capital, services and people (Reenberg, Primdahl, 2009)

Globaliseerumine ja maastikud III

Maastiku funktsioonid

•Produktiivne (productive)

•Ökoloogiline (ecological)

•Sotsiaalne (social)

Põllumajandusmaastikud Euroopas

• Peale II MS mastaapselt suurenenud väetiste kasutamine ja mehhaniseerimine

• Põllumajandusliku suurtootmise jätkuv intensiivistumine, ÜPP 1955 (vahemikus 1930-1984 muudeti Suurbritannias ca 97% suletud rohumaadest haritavaks põllumaaks (UK National Ecosystem Assessment (2011))

• Maastike homogeniseerumine

Põllumajandusmaastike probleemid Eestis

•Eestile omaste traditsiooniliste põllukultuuride vähenemine - odava põllumajandustoodangu globaalne transport

•Intensiivpõllumajandusmaad homogeniseeruvad

•Põllumajandusalad vähenevad

•Linnastumise tendents

•Teatud eesti tõugude muutumine ohustatuks

Maastiku ökoloogiline funktsioon

● Biootiline regulatsioon ja taastootmine

● Veeringe

● Saaste neutraliseerimine

● Õhu puhastamine ja mikrokliima tasakaalustamine

Maakasutuse muutumine

● väärtuslike maastike ja koosluste, sh elupaikade hävimine ja fragmenteerumine;

● jäätmaade (soostunud ja võsastunud alade) tekkimine;

● rannikualadel tiheasustuse laialdane levimine;

● maastike risustatus (mahajäetud tehnogeensete objektide rohkus – mahajäetud hooned,

põllumajandus- ja militaarobjektid);

● maakasutuse polariseerumine (osa maast on rikutud jäätmaa, osa kasutamisintensiivsus

aga liiga suur – nt valglinnastumine, ehitussurve ja külastuskoormuse kasv

rannikualadel).

Laelatu puisniit

Hummuli, Valga maakond

Rapsipõld Viljandimaal

Traditsioonilised hekkide ja

eraldusribadega põllumaastikud

asenduvad suurte ühetaoliste

põllumassiividega

KIROVI-NIMELISE NÄIDISKALURIKOLHOOSI KALAKASVATUSE TOOTMIS-

HALDUSKESKUS

Undva sõjaväebaas

Ristemäe, Rõuge vald, Võrumaa

Aresi, Sõmeru, Lääne-Virumaa

Sarapiku talu, Viljandimaa

Meleski, Kolga-Jaani, Viljandimaa

Tallinn 1935-1939

Tallinn 2015

Tartu 1870

Tartu 2014

Maastike kultuurilis-ajalooliste väärtuste muutumine

• Linnapildi kultuurid ja rahvuste esindatus.

• Võimude vahetusest tulenev erinevate rahvuste ja kultuuride segunemine. Monumendid, kirikud, mõisad ja muud hooned (vene/saksa/rootsi/taani).

• Asulastiku geograafia ja keskuskohtade muutumine ajas.

Kristo

Maastike esteetiline ja rekreatiivne väärtus ning linna identiteedi kujunemine

Kristo

linn+lähiümb Tallinn 500k Copenhagen 1,9mil Barcelona 5,3mil

transport auto/ühistr/jalgsi/ratas/

roller

ratas/jalgsi/ühistr/auto/

roller

ühistr/roller/auto/ratas/jalgsi

turism vanalinn hooned monumendid/hooned

kohalike

rekreatsioon

shopping/pargid/vanali

nn

pargid/väljakud/shoppi

ng

väljakud/rannad/shopping/pargid

identiteet vanalinn pargid/kergliiklussõbra

likkus-

teema-pargi-

linn/shopping/väljakud/pargid

glabalisatsio

oni mõjud

vanalinn ja reklaamid /

vene arhitektuur/

shopping põjamaadele

roheluse ja rohelise

eluviisi eest

võitlemine/ajaloolise

säilitamine

teemapark/ruumipuudus/mere ja ranna

reostus

turism

rõhub:

kättesaadavusele hoonetele ja

kergliiklussõbralikkusele

arhitektuurilisele väärtusele

maastiku

seos

toompea asetus (mäe otsas) säilitatud, rahulik, roheline mäed, ilusad vaated

muud

seosesd

kättesaadav, odav rahulik ja mõnus miljöö ning

arhidektuuriline väärtus

kliima, turistidele suunatud linn

Kristo

Ruraalse maastiku sotsiaalsest, ajaloo-kultuurilisest väärtusest

„counterurbanization“ ja permakultuuri näitel Üldiselt võib demograafilised muudatused maapiirkondades jagada kaheks:

1) populatsiooni kahanemine võimaluste vähesuse tõttu

2) populatsiooni kasv = counterurbanization = liikumine või migratsioon asulatest maapiirkondadesse

Tuuakse kaasa ideed ja urbaniseerumise nähtused, mis alati ei pruugi lihtsalt maapiirkonna traditsioonidega sobida nagu näiteks:

- Alternatiivne suhtumine maakasutusse ja kogukonda

- Traditsioonist erinevad väärtused ja ootused

Austraalias tulemuseks alternatiivsete talu-ja aiandusvormide vormide tekkimine („boutique farming“),

küla-ja kogukonna kadumine, jõukad ja mobiilsed eks-linlased

Tulemus: gentrification ja maakasutus pigem tarbimis-kui tootmispõhine

Allikas: Demographic Change in Australia's Rural Landscapes

Liis

Globaliseerumine – mingisuguse fenomeni üheaegne sarnasus ja erinevus, siin- ja sealolek. Permakultuur: näide, kuidas globaliseerumise tingimuseks on lokaalsus ja kuidas võib see mõjutada ruraalset maastiku

· Masanobu Fukuoka

· Jaapan

· „natural farming“ / „do-nothing farming“

· Mitte lihtsalt toidutootmine, vaid esteetiline ja spirituaalne ellusuhtumine: elustiil

· Stepp Holzer, David Holmgren ja Bill Mollison

· 1970ndad

· Austraalia

· Globaliseerumine ja „relocalization“

· „permaculture“

Tim Ingold & „dwelling perspective“ – maastik ja suhe temasse

Ökoloogilised ja sotsiaalsed võrgustikud

„Because permaculture´s soil management practices do not really fit any

existing categories of Latvian farmers, either traditional or modern, they also

do not immediately fit as an option for „serious farming“. „Weeds or Wisdom“

Kokkuvõtteks

● Maastike homogeniseerumine

● Maastike produktiivsuse aga ka riskide kasv inimese

seisukohast

● Maastike võime oma ökoloogilisi funktsioone täita

väheneb

● Identiteedi kadumine

● Maastike väärtuste muutumine

Kokkuvõtteks

● Maastike homogeniseerumine

● Maastike produktiivsuse aga ka riskide kasv inimese

seisukohast

● Maastike võime oma ökoloogilisi funktsioone täita

väheneb

● Identiteedi kadumine

● Maastike väärtuste muutumine

Täname kuulamast!