FSY esitlus 2012 okt w3 november - Eesti Pank2012/10/24 · Microsoft PowerPoint - FSY_esitlus 2012...
Transcript of FSY esitlus 2012 okt w3 november - Eesti Pank2012/10/24 · Microsoft PowerPoint - FSY_esitlus 2012...
Finantsstabiilsuse ülevaadeFinantsstabiilsuse ülevaade
24.10.2012
Euroopas astutud sammud on finantsturgudel
taaskerkinud pingeid leevendanud
20%
25%
30%
35%
40%10- aaastaste riigivõlakirjade intressimäärad
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 2
Allikas: Reuters EcoWin
0%
5%
10%
15%
2009 2010 2011 2012
Saksamaa Kreeka Portugal Iirimaa Hispaania Itaalia
Meetmete mõju on selgemini avaldunud
lühiajaliste riigivõlakirjade intressimäärades
-100
0
100
200
300b
aasp
un
kti
2-aastaste riigivõlakirjade intressimäärade muutus
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 3
Allikas: Reuters EcoWin
-500
-400
-300
-200
-100
07. 2012 08. 2012 09. 2012 10. 2012
baasp
un
kti
Hispaania Itaalia Portugal Iirimaa
Rootsi pankade rahastamise hind on aasta
algusega võrreldes oluliselt madalam
2%
3%
Rootsi pankade kaheaastaste võlakirjade intressimäärade vahe valitsuse võlakirja intressimääraga
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 4
Allikas: Bloomberg
0%
1%
01. 2011 04. 2011 07. 2011 10. 2011 01. 2012 04. 2012 07. 2012 10. 2012
Swedbank katmata võlakiri Swedbank kaetud võlakiri SEB kaetud võlakiri
Emapankade kapitaliseeritust on toetanud
kõrge kasumlikkus
8%
10%
12%
14%
16%
18%
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 5
Allikad: pankade avalikud aruanded
0%
2%
4%
6%
8%
1kv 2
010
2kv 2
010
3kv 2
010
4kv 2
010
1kv 2
011
2kv 2
011
3kv 2
011
4kv 2
011
1kv 2
012
2kv 2
012
1kv 2
010
2kv 2
010
3kv 2
010
4kv 2
010
1kv 2
011
2kv 2
011
3kv 2
011
4kv 2
011
1kv 2
012
2kv 2
012
1kv 2
010
2kv 2
010
3kv 2
010
4kv 2
010
1kv 2
011
2kv 2
011
3kv 2
011
4kv 2
011
1kv 2
012
2kv 2
012
1kv 2
010
2kv 2
010
3kv 2
010
4kv 2
010
1kv 2
011
2kv 2
011
3kv 2
011
4kv 2
011
1kv 2
012
2kv 2
012
DANSKE NORDEA SEB SWEDBANK
Rootsi pankade kõrge kapitaliseerituse taga on
eluasemelaenude madal riskikaal, mistõttu riskid pole
adekvaatselt kajastatud
30
40
50
60
Eluasemelaenude riskikaal %
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 6
Allikas: riikide keskpangad
0
10
20
30
Roots
i
Belg
ia
Soom
e
Taani
Norr
a
Kre
eka
Holla
nd
Saksam
aa
Itaalia
Eesti
Leedu
His
paani
Ungari
Läti
Slo
vakkia
Head majandustulemused on toetanud ettevõtete
laenumaksevõimet ja suurendanud finantspuhvreid
0%
10%
20%
30%Müügitulu kasv tegevusalade kaupa
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 7
Allikas: statistikaamet
-30%
-20%
-10%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
muu töötlev tööstus ehitus kaubandus
veondus ja laondus kinnisvara tegevusalad kokku
Ettevõtete finantsvõimendus ja laenuteenindamise
kulud on vähenenud
60%
65%
70%
75%Finantsvõimendus
3
4
5
6
Intressikulude kattekordaja
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 8
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
50%
55%
60%
võlakohustuste ja omakapitali suhe
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
0
1
2
tegevuskasumi ja intressimaksete suhe
Eesti majapidamiste finantspositsioon on veelgi
paranenud, puhvrid on suurenenud
55%
60%
65%
70%
75%
8
10
12
14
16
18
mld
eu
rot
Majapidamiste finantspositsioon
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 9
40%
45%
50%
55%
0
2
4
6
8
2008 2009 2010 2011 2012
mld
eu
rot
finantsvarad (vasak telg) võlakohustused (vasak telg) hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg)
Võrreldes Euroopa riikidega on Eesti erasektori
võlakoormus keskmiste seas
160%
200%
240%
280%
320%
Erasektori võlakoormus 2011.aastal; % SKPst
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 10
0%
40%
80%
120%
Iiri
ma
a
Po
rtu
ga
l
Ta
an
i
Be
lgia
Ro
ots
i
Lu
ks
em
bu
rg
Ho
lla
nd
His
pa
an
ia
Ma
lta
Ing
lis
ma
a
So
om
e
EL
ke
sk
min
e
Un
ga
ri
Au
str
ia
Ee
sti
Pra
nts
us
…
Slo
ve
en
ia
Sa
ks
am
aa
Lä
ti
Ita
ali
a
Kre
ek
a
Po
ola
Tš
eh
hi
Slo
va
kk
ia
Le
ed
u
Erasektori võlakoormuse kiirele kasvule on järgnenud
märkimisväärne langus
10%
20%
30%
40%
50%
80%
100%
120%
140%
160%
180%%
SK
PstErasektori võlakoormus Eestis
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 11
-20%
-10%
0%
10%
0%
20%
40%
60%
80%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
% S
KP
st
majapidamised ettevõtted erasektori võlakasv (parem skaala)
Ettevõtetele antud laenude maht on
tänavu taas kasvama hakanud
8
10
12
14
16
18
mld
eu
rot
Laenu- ja liisinguportfelli maht
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 12
Allikas: statistikaamet
0
2
4
6
8
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
mld
eu
rot
muud majapidamiste laenud eluasemelaenud ettevõtted
Pankade laenu-hoiuse suhe jätkab paranemist ja
on jõudnud ligikaudu 110% tasemele
80%
100%
120%
140%
160%
180%
200%
10 000
15 000
20 000
mln
eu
rot
Pankade kohustuste struktuur ja laenu-hoiuse suhe
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 13
0%
20%
40%
60%
80%
0
5 000
2008 2009 2010 2011 2012
mln
eu
rot
hoiused (vasak telg) emapankadelt kaasatud ressursid (vasak telg)
emiteeritud võlakirjad (vasak telg) laenu-hoiuse suhe (parem telg)
Pankade kasumlikkus on kasvanud, kuid madal
intressi tase vähendab kasumivõimalusi
0%
1%
2%
3%
4%
5%
0
100
200
300
400
500
mln
eu
rot
Pankade puhaskasumi maht ja suhe varadesse
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 14
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
-400
-300
-200
-100
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
mln
eu
rot
puhaskasum puhaskasum ilma erakorralise finantstulutapuhaskasumi suhe varadesse (parem telg)
Pankade kapitaliseeritus ja likviidsete varade
maht on jätkanud kasvamist
15%
20%
25%
30%Pankade kapitali adekvaatsus ja likviidsete varade osakaal
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 15
0%
5%
10%
15%
2008 2009 2010 2011 2012
kapitali adekvaatsus likviidsete varade osakaal bilansis
Kokkuvõte ja hinnang
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 16
Kokkuvõte ja hinnang
Majanduslangus euroalal kahjustab finantssektori
laenukvaliteeti ja kapitaliseeritust
-1%
0%
1%
2%
3%
4%SKP reaalkasv euroalal
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 17
Allikas: Euroopa Keskpank
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
kasv a/a prognoosivahemik, september 2012 prognoosivahemik, juuni 2012
Eesti finantsstabiilsust toetab pankade tugev
kapitaliseeritus ja erasektori paranenud finantsseis
• Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuteenindamisvõime on parem kui
2009. aasta majanduslanguse eel
– Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus on vähenenud ja finantspuhvrid on
suurenenud
• Pankade võime tulla toime laenukahjumitega on paranenud
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 18
• Pankade võime tulla toime laenukahjumitega on paranenud
– Teenitud kasumi abil on kasvatatud kapitaliseeritust
– Viivises olevate laenude osakaal laenuportfellis väheneb
• Samas vähendab madal intressitase pankade kasumiteenimise võimet
– See võib ajendada panku ja ka teisi finantsettevõtteid paigutama varasid kõrgema
riskiga instrumentidesse. On tähtis, et nad teadvustaksid sellega kaasnevaid riske.
Eesti pankade likviidsusriske on vähendanud nende
kuulumine Põhjamaade pangagruppidesse
• Eesti pankade finantsseisu mõjutavad üha enam emapankadele antavad
riskihinnangud
• Põhjamaade pangagrupid on saanud rahvusvahelistelt turgudelt teiste
Euroopa suuremate pankadega võrreldes odavamat raha
• Finantsturgudel kõrge usaldusväärsuse tagamiseks on Rootsis võetud suund
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 19
• Finantsturgudel kõrge usaldusväärsuse tagamiseks on Rootsis võetud suund
süsteemselt oluliste pankade kapitaliseerituse tõstmiseks ja neile
likviidsusnõuete kehtestamiseks. Rootsi pangandust iseloomustab:
– suhtelise suure välisrahastamise osakaalu tõttu avatus väliskeskkonna riskidele
– majanduse mahuga võrreldes suur pankade varade maht
– suhteliselt kõrge finantsvõimendus
Eesti finantsstabiilsuse suurim oht on endiselt
euroala võlakriis, mille leevendamiseks on
astutud olulisi samme
• Praeguses majanduskeskkonnas ja võlakriisi taustal on
– alandatud intressimäärasid, viies esmakordselt eurosüsteemi
hoiuseintressimääri 0 protsendi peale
– on töötatud välja uus võlakirjade ostmise instrument
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 20
– on töötatud välja uus võlakirjade ostmise instrument
• Euroopa stabiilsusmehhanism on käivitatud
• Valitsusjuhid on otsustanud luua ühtse pangajärelvalve
• Kriisi lahendus peitub riikide poolt kokkulepitud eelarvekavade
täitmises ja struktuurireformide elluviimises
Panku mõjutab uus kapitali adekvaatsuse
regulatsioon ja ühtne pangajärelevalve
• Euroopa Liidus ühtse pangajärelevalve loomine on oluline samm.
Pangandusliidu terviklahenduseni jõudmiseks on tulevikus vajalikud ühtne
kriisihaldus ja hoiusekindlustus
• Nii suure muudatuse tegemiseks peab olema realistlik ajagraafik, mis tagaks
– korraliku ellurakendamise
– selged ja kõigile üheselt arusaadavad muudatused
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 21
– selged ja kõigile üheselt arusaadavad muudatused
– koosõla teiste regulatiivsete muudatustega, eelkõige uue kapitalia dekvaatsuse
regulatsiooniga (Basel III)
• Eesti jaoks on tähtis tagada hea piiriülese koostöö jätkumine Põhjamaade
järelvalveasutustega ning liikmesriikide õigus kehtestada
makrofinantsjärelevalve meetmeid, sealhulgas täiendavaid kapitalinõudeid
Suur tänu!
Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 22