FCF Magazine No.8 - FCF vs TRN 5.juuni 2015

fcf magazineFC Flora mängukava 8/2015 Premium Liiga XV voor FCF-TRN

5/6/201524 lk / Hind 2€

TÄNA VEEL: Kesa statistika | Külalisautor: KASPER ELISSAAR, SoccernetKuidas sündis maailma suurim FC Flora fännisärk? | Toimetaja kolumn | Postril Janar Õunap

ANDRE FROLOVHiidlane Lasnamäe hood’ist

�KOOSSEISUDVÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 20.08.199633 - Richard Aland 15.03.199473 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD 2 - Enar Jääger 18.11.19844 - Kevin Aloe 07.05.1995 5 - Janar Õunap 09.09.1994 13 - Joosep Juha 05.09.1996 16 - Markus Jürgenson 09.09.1987 19 - Gert Kams 25.05.198521- Madis Vihmann 05.10.199522 - Nikita Baranov 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 18.04.1988 8 - Irakli Logua (RUS) 29.07.199110 - Brent Lepistu 26.03.1993 11 - Rauno Sappinen 23.01.1996 17 - Roman Sobtšenko 25.01.1994 20 - Maksim Gussev 20.07.199423 - German Šlein 28.03.199627 - Joseph Saliste 10.04.199538 - Karl-Eerik Luigend 15.01.1993 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 30.04.1990 57 - Mihkel Ainsalu 08.03.199672 - Herol Riiberg 14.04.1997 RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 02.03.199014 - Martin Kase 02.09.199329 - Sakari Tukiainen (FIN) 02.10.1991 99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt 16.04.1983Abitreener: Jürgen Henn 02.06.1987Abitreener: Risto Kallaste 23.02.1971Väravavahtide treener: Aiko Orgla 24.05.1987Füsioterapeut: Jüri Salupere 12.04.1988Massöör: Oliver Papp 07.10.1987Fitness-treener: Kristjan Vomm 30.07.1990

2fcf magazine

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:

Premium Liiga XVI voor27.juunil kell 16:30 Sillamäe Kalevi std.

8/2015

VÄRAVAVAHID 33 - Aleksei Matrossov 06.04.1991 Artem Petrunin 27.05.1998 1 - Roman Smiško 18.03.1983

KAITSJAD 17 - Vitali Andrejev 22.02.1986 4 - Pavel Avdejev 26.09.1990 Ilja Bordikov 03.08.1994 21 - Aleksei Jahhimovitš 30.03.1990 Deniss Kulikov 25.09.1993 3 - Roman Nesterovski 09.06.1989 Nikita Savenkov 28.07.1998 4 - Dmitri Smirnov 10.09.1989 22 - Tanel Tamberg 06.06.1992

POOLKAITSJAD 13 - Vladislav Fjodorov 30.07.1992 19 - Bi Sehi Elysee Irie 13.09.1989 8 - Marek Kaljumäe 18.02.1991 Sergei Kapustin 06.03.1998 Eduard Kolpakov 24.12.1998 23 - Aleksandr Lissitsõn 17.05.1996 14 - Roman Protassov 10.03.1987 Vladlen Vallasoo 11.03.1998

RÜNDAJAD Dmitri Barkov 19.06.1992 11 - Svjatoslav Jakovlev 24.04.1996 16 - Andrei Jõgi 02.10.1982 9 - Volodõmõr Kilikevitš 30.11.1983 7 - German-Guri Lvov 16.01.1996 18 - Vadim Mihhailov 06.06.1998 Valeri Nichik 04.03.1994 12 - Vitalijs Zils 9.08.1987 10 - Artjom Škinjov 30.01.1996

Peatreener: Nikolai Toštšev

TALLINNA FC FLORA

TALLINNA FC LEVADIA

NÕMME KALJU FC

JK SILLAMÄE KALEV

TALLINNA FC INFONET

PAIDE LINNAMEESKOND

NARVA JK TRANS

TARTU JK TAMMEKA

VILJANDI JK TULEVIK

PÄRNU LINNAMEESKOND

MEESKOND M Võ Vi K VV P14 11

10

8

7

6

4

4

3

2

1

0

5

3

5

4

3

2

2

3

3

3

1

4

3

6

7

9

10

10

31:10

27:10

23:12

29:13

16:10

20:16

17:24

17:45

15:32

15:38

33

31

29

24

23

16

15

11

8

6

PREMIUM LIIGAFCF PUNKTIBÖRS

8 (6+2) Rauno Sappinen7 (4+3) Andre Frolov7 (2+5) Irakli Logua6 (2+4) Rauno Alliku5 (4+1) Sakari Tukiainen5 (3+2) Markus Jürgenson3 (2+1) Maksim Gussev3 (0+3) Zakaria Beglarišvili2 (0+2) Gert Kams1 (1+0) Mihkel Ainsalu1 (1+0) Madis Vihmann1 (1+0) Martin Kase1 (1+0) Janar Õunap1 (0+1) Joseph Saliste1 (0+1) Karl-Eerik Luigend

TÄNA MÄNGUKEELU OHUS

TÄNA MÄNGUKEELU ALLKarl-Eerik LuigendKARISTUS-

PINKFC FLORA

väravaid+söötepeale XIV vooru

peale XIV vooru

114

14

14

14

14

14

14

14

14

-

4fcf magazine

KESA STATISTIKAKohtunikud FC Flora mängudes. Numbriräga hr.Kesa andmekogudest.

8/2015

5fcf magazine 8/2015

Eesti aktiivsemaid vutikohtunikke Kristo Tohvergureerib ka Flora ja kohtunike suhet iseloomustavate tabelite ridades kõrgetel kohtadel. Seda nii vilistatud mängude, jagatud hoiatuskaartide kui eemaldatud mängijate osas.

fcf magazine 6 8/2015

KURI PÄIKESE-POISSJust sääraste vastakate sõnadega saab ja peab iseloomustama FC Flora üht selle hooaja tähelepanuväärsemat „vanakest”. Mees, kellega rääkides ei saa sa kunagi pärislõpuni kindel olla, teeb ta nalja ja tõmbab sind sisimas naerdes ninapidi; või mõtleb räägitut täiesti tõsiselt - ja kes sealsamas, nagu parim sõber ja meeskonnakaaslane Markus „Max” Jürgenson ütleb, on mõnikord trennis kuri nagu sügisene siil.

See on Andre Frolov. Kõigile ja kõikjal tuntud kui lihtsalt Froll.

Jaanus [email protected]

fcf magazine

Foto: uefa.com

4/20157 7/20158/2015

Eilsest (teisipäevast – toim) ei taha üldse rääkida, aga... Meie seeria on juba veidi närviajav. Kohati mängime, nagu tahaksime – siis aga tuleb vastu Levadia või Kalju ja... On meil asjad peas kinni või lihtsalt ei ole need päevad olnud meie päevad?

Ei usu, et peas kinni on. Kahju muidugi, et oleme ebastabiilsed. Kohati mängime hästi ja kaotame, siis mängime halvasti ja kaotame... Praegu ei oska öelda. Vastased on meilt jõuga mängud kätte saanud. Aga usun, et meil on veel, kuhu minna, saame hakkama.

Oled mänginud Floras ka aegadel, mil valitsesime väljakuid. Kas praegu õpime lihtsalt teistsugust jalgpalli mängima või on praeguses hapruses süüd ka meie keskmisel vanusel, mis on ikkagi üsna madal?

Jah, igal pool kasutatakse meie mängu kirjeldades väljendit „tiki-taka“, aga kui meie mänge vaadata, siis on need olnud enamjaolt ikkagi võrdsed mängud ja me ei ole neid kaotanud sellepärast, et me üle mängiks. Vastased on muidugi tugevad, kogenud, mingites mängudes otsustab nende klass. Jah, meie stiil on ehk rohkem palliga mängida ja seda me õpime, aga mänge selle pärast kaotanud me kindlasti ei ole.

Meie fännid on kirju seltskond, paljud neist klubi toetanud juba 90ndatest saati. Kui vaatame tabelisse, meil on liidriga kaks punkti vahet, oleme nendega sisuliselt stardijoonel, siis võib tunduda, et fännid on pisut kärsitud?

See on täiesti arusaadav. Ka meeskonda sööb see tugevalt, kui tugevaid mänge järjest kaotada. Ka peale eilset (teisipäevast – toim.) mängu keegi ütles naljaga pooleks, et ei mäletagi enam, mis tunne on kedagi suurtest võita. Nii-et oleme ka ise väga pettunud ja mõistame fänne.

Kui palju me tunneme puudust Prosast, Jäägerist, Lepistust? Ka Alliku oli teisipäevaselt mängult eemal. Kõik ikkagi väga kogenud mängumehed.

Kindlasti. Kõigi tase, klass, kogemus on end liigas tõestanud. On meil ka palju andekaid noori, aga lihsalt kogemust ja mängupraktikat sellisel tasemel ei ole veel. Tunneme nimetatuist kõvasti puudust.

Keerame ajaratast tagasi. Sinu teenistusleht Floras algab 2004.aastast, kui alustasid mängimist Lelles SK-s. Mida sa enne seda tegid? Kuidas jalgpalli juurde jõudsid, Emmaste poiss nagu sa oled?

Jalgpalli juurde sattusin 10-aastaselt. Käisin Lasnamäel koolis, seal kehaline kasvatus meeldis mulle alati. Koolis käisin mitmetes trennides, karate ja muud asjad, koolidevahelistel võistlustel

ANDRE FROLOVSündinud: 18.aprillil 1988, EmmastesPikkus: 174 cmPositsioon: ründav keskpoolkaitsjaSärginumber: 7

KLUBIKARJÄÄR2004 - Lelle2005 - Flora -- Pärnu Tervis -- Valga Warrior -- Viljandi Tulevik

KOONDISEDU17 - 4/0U18 - 1/1U19 - 5/0U21 - 13/0U23 - 4/0A-koondis 1/0

SEL HOOAJAL PREMIUM LIIGAS4 väravat3 väravasöötu

käisin. Mingil hetkel tekkis mõte minna korvpallitrenni, kuidagi kiskus sinnapoole. Aga suviti käisin Hiiumaal vanaema ja tädi juures. Seal mängisime tädipoja ja tema sõpradega terve suve jalgpalli, sealt sain pisiku sisse. Kui sügisel linna jõudsin, oli kindel otsus, et tuleb minna jalgpallitrenni. Klassivend Erik Reinsoo oli juba mitu aastat Floras trennis käinud. Naljakal kombel oli asjasse segatud ka Flora fänn Frank „Papa“ Kolde, kes oli mu kasuisaga tuttav, telefoninumbrid liikusid igatahes. Sattusingi Florasse trenni 10-aastaselt. Treeningud toimusid Männikul, Priit Adamson oli treeneriks.

Priit Adamson on Floras treener tänaseni. Väga kogenud tegija ja omapärase lähenemisega lastele. Noorteklassides täna tulemusi taga ei aeta, kuidas toona lood olid?

See oli päris ammu, ega palju ei mäletagi enam. Niimoodi meil kindlasti ei olnud, nagu vene puntidel siis ja siiamaani, et kõrvalt karjutakse, kus sa pead olema ja mida tegema. Meie läksime mängima oma mängu. Võitsime – oli hästi. Ei võitnud – polnud ka hullu. Mina sattusin sinna 87.-88. sündinud punti, toksisin alles varbaga palli, teised panid juba sellised litakaid, et... Esimesed muljed, mis endast Priidule jätsin, tundusid olevat head, tahtmist oli mul kõvasti ja füüsilised võimed olid head, Priit arvas, et võiks asja saada.

Oli sul noorteklasside perioodil ka raskeid aegu ja tagasilööke, mil tahtnuks käega lüüa? Või läks kõik lepase reega?

Käegalöömist kindlasti ei olnud. Mulle oli alati põhiline, et trenni peab jõudma. Hiljem, kui Tallinnast välja kolisime, mänigisn ka ikkagi igal vabal hetkel, ka seal olid omad trennid. Ei mäleta küll, et oleks raskeid perioode olnud. Trenni minna ja mängida, see oli alati kõige tähtsam.

Ka aeg oli teistsugune, Playstation ja Xbox ei ahvatlenud.

Kindlasti, meil selliseid asju ei olnud. Minu jaoks oli eeliseks ka linnast väljas elamine. Palju muid tegevusi seal ei olnudki. Arvutid hakkasid küll juba kodudesse jõudma, rate.ee ja muud asjad – aga need ei seganud. Kui oli vaja välja minna, oli vaja välja minna – ja pall oli alati kaasas.

Oma debüüti Flora esinduse eest mäletad?

Mäletan küll. Tuli Teet Allase asemel vahetuses sisse, Dünamoga oli mäng. Algul läksin paremkaitsesse, 30 minutit hiljem liikusin juba äärepoolikusse, lõpuks olin juba ründava pooliku kohal. Rain Tölpus lükkas mind palliga üks-ühele, õnnestus värav lüüa. Väga mõnus tunne!

SÕBER MARKUS JÜRGENSON FROLLIST:Sissejuhatuseks sooviksin ma avaldada mõned faktid Andre kohta, mida võibolla üks keskmine jalgpallifänn ei pruugi teada: A) Tal on ilmselt FC Flora (Premium Liiga?) kõige suurem vabaaja jalanõude valik - viimati tal külas olles lugesin kokku ligi 40 paari! B) Andre on pärit mitmest erinevast kohast. Kui vaja, on ta Hiiumaa poiss, Lasnamäelt läbi sõites nimetab ta seal olevaid tänavaid enda "hoodiks" ja vajadusel on ta ka Kostiverest pärit tõupuhas maapoiss. Isegi mina ei tea täit tõde. C) Talle ei meeldi romantilised komöödiad ja pigem vaatab kinos käies "Kauboid vs Tulnukad" kui "5 korrust kõrgemal". D) Tal puuduvad juhiload ja üleüldse ei ole ta autoroolis kõige osavam. E) Ta raseerib oma jalgu!

Kui me mitu aastat tagasi meeskonnakaaslasteks saime, ei kujutanud ma mingilgi määral ette, et ühel päeval võiks meist niivõrd head sõbrad saada nagu me oleme hetkel. Ei tea, kas asi oli tema eminemlikus riietumisstiilis või hoopis selles, et ta treeningutel kõigi peale kuri oli, aga sõbrana ma teda ette ei kujutanud. Ja kui keegi julgeb veel väita, et inimesed ei muutu, siis mina sellesse väitesse ei usu. Frolli puhul on tõestus vastupidisest reaalselt olemas ja mina olen seda oma silmaga näinud. Tänasel päeval ei kujuta ma ette treeningut või tavalist argipäeva ilma tema olemasoluta. Jalgpallurina on ta tõeline meeskonnamängija ja tõstab meeskonna tähtsuse isiklikust ninaesisest alati ettepoole. Huvitav on see, et peale kaotatud mängu ei suuda ta ühestki otsast positiivseks jääda ja elab kaotusi väga tugevalt üle. Seda siis vastupidiselt minule. Võidu korral õhkub aga tema igast keharakust sellist mõnusat tuhinat ja positiivsust, mis ilmselt on nakkav. Tegemist on sooja inimesega selle kõige paremas tähenduses. Kuigi tal on pisut sellised kurjad ja tõsised näojooned, siis näiteks võõrast seltskonnast leiab ta väga lihtsalt ja alati mõttekaaslasi. Tüdrukud ütlevad alati, et ta on lõbus, sõbralik ja väga heatahtlik inimene ning siinkohal pean ma selle rohkearvulise seltskonnaga liituma. Teda ikkagi üsna hästi tundes julgen ma lõpetuseks väita, et kõigest hoolimata on tema elu tähtsaim asi perekond. Oma väikese õe ja ema tõstab ta kõigist ja kõigest alati ettepoole.



Ka praegu mängid ründava pooliku kohal. On see tänaseks sulle väljakujunenud meelispositsioon või kus sa veel väljakul tegutsed?

Kindlasti on ründav poolik lemmik-koht.Kui meesteklassi ületulek oli, siis treenerid proovisid mind ikka ka teistel positsioonidel. Karel Voolaiu all noortekoondistes olin äärepoolkaitses, pikalt olin vasakkaitsja. Lelles, Pärnu Tervises kah, ikka äärekaitsja. Valga Warrioriga meistriliigasse mängima tulles pandi mind juba nr.10 koha peale, sealtmaalt kuni tänaseni olen selle koha peal.

Kui oma debüüdiaega tänase päevaga võrdled, siis kui palju näed jalgpalli muutunud olevat, ka maailma mõistes?

Ei oskagi öelda... Kindlasti on, aga sel ajal ma sellise pilguga jalgpalli vaadata ei osanudki.

Oled ka koondises mänginud, Omaani vastu mängisid paarkümmend minutit. Seni viimaseks korraks on see ka jäänud. Mis sa ise arvad, mille taha asi seisma jäi?

Eks ikka lootsin, et saan jala vähe rohkem ukse vahele. Möödunud aastal sain kutse, teised langesid eest ära, aga tol hetkel olin haige ja jäi jälle asi katki. Ise usun, et võimed on mul olemas, et taas koondisesse pääseda. Stabiilne mänguaeg, vorm, sellised asjad peavad paigas olema. Möödunud hooajast läks ka peal pool vigastuse nahka. Ehk ikka tuleb veel ka see võimalus.

Oled silma jäänud kui üks trennidest viimasena lahkuja. Harjutad karistuslööke, pealelööke. Miks on praegu nii, et me lööme ikkagi väga vähe standarditest, kastist väljast? On see kinni mängustiilis või meisterlikkuses?

Ei usu, et mängustiilis. Luba peale lüüa on kõigil olemas. Muidugi võiksime seda otsustavamalt teha... Meisterlikkust võiks alati rohkem olla. Vastased on meie vastu muidugi enamjaolt kaitses, löögivõimalusi ei ole ka alati kõige rohkem, tuleb kuidagi läbi pusida sealt. Ei ole päris nii, et 30 meetri pealt peale peksta. Kui jalg on vaba, siis võib ju lüüa. Tuleb rohkem harjutada.

Aitab jalgpallist. Neljapäev on kohe käes, sina aga oled liidrikohal ühel huvitaval võistlusel. NBA-s hakkab Cleveland mängima Golden State'iga. Kuidas seeria läheb? Kõigil on ennustused tehtud.

Mina ise ei ole veel teinudki ennustust. Ega meil suurt muu peale mäng käigi kui MVP, seal me Jürgensoniga kahekesi pusime praegu. Minul on vaja, et Curry teeks kõva mängu ja LeBroni maa alla suruks.

Oled ka ise kibe käsi korvpallis.

Käsi on mul jah, päris hea. (Muigab). Jalgpallist järgmisena tulebki minu jaoks korvpall, kaks kõige südamelähedasemat. Eesti

Foto: Catherine Kõrtsmik

Foto: Gertrud Alatare


korvpalli pole viimastel aastatel küll enam eriti jälginud, aga ookeanitagusel hoian ikka aastaringselt silma peal.

Markus Jürgensoniga olete parimad sõbrad. Meeskonnas on teisigi selliseid näiteid, kasvõi Mait Toom ja Rauno Alliku. Kuidas sinust ja Maxist kujunesid nii head kamraadid?

Maxiga saime lähedasteks sõpradeks vast paar aastat tagasi. Seni olin mina siin ikkagi kollanokk, suurt läbikäimist ei olnud. Eks sellised asjad käivad ikka meeskonnatööga kaasas, et suhtled ka vabal ajal lähedasemalt ja veedad aega koos.

Mida teed vabal ajal, trennist väljaspool?

Puhkan. Olen sõpradega, liigume. Talv on siin muidugi selline raske periood, tihti ei oskagi midagi teha, päeva parimad hetked on need, kui saad trennis olla. Ülejäänud aeg läheb taastumisele. Suvi on tulemas, siis on rohkem tegevust. Kohvik Kohalikus meeldib mulle istuda, nagu paljud kindlasti teavad. Käin kinos, snookerit mängin.

Sõrmus on sul sõrmes, aga see ei ole selline sõrmus, mis perekondlikku staatust näitaks. Paljudel vanematel mängijatel on meil ka juba lapsed olemas. Kuidas sa tulevikule vaatad?

Tahan kindlasti mingil hetkel peret ja lapsi. Vägisi seda aga ei loo, iga asi tuleb omal ajal. Praegu on tähtsaim jalgpall, siis tulevad teised asjad. Mingil hetkel ehk tekivad muutused, eks see näha ole.

Tulevik ja jalgpall. Mingil hetkel saab karjäär otsa. Oled sa seda tüüpi, kes kasutab ära Eestis heal järjel olevat treenerikoolitust või pigem mitte?

Ma ei oska öelda. Jaa või ei praegu... Ei mõtle selle peale. Praegu ei näe ennast ehk treenerina, aga kõik võib muutuda. Mulle ei meeldi pikalt ette mõelda. Elan päev korraga, vaatan, mis aastad toovad.

Kava ilmumise päeval mängime Narvaga, peale seda tuleb pikk koondisepaus. Kuidas sina sellele vaatad – on ju juuni magusaim jalgpalli mängimise aeg, selle asemel, et seda teha märtsis või novembris...

Pigem arvan, et puhkus mängijatele enne rasket perioodi – euromängud ja kõik – juulis ja augustis on hea. Samas on, tõsi, mõnes kuus see ajakava tänu sellele üsna kokkupressitud. Maikuud vaadates ja nähes, et mängud tulevad üksteise otsa, on kohati küsimusi tekitav tõesti. Meeskond on meil samas suur, mängijaid jätkub, ei tohiks probleemi olla.

Pilt Markus Jürgensoni nõudmisel ja märkusega, et pildil nähtavad jalatsid moodustavad vaid 50% Frolli jalavarjugarderoobist.

Trennis nõudlik, kaotusi raskelt taluv ja võidust saadavatest emotsioonidest toituv. Nii kirjeldatakseAndre Frolovi. Lisamata jäi vaid ehk teatav sarnasus Bruce Willisega. Siis, kui tol veel juuksed olid.


22.juunil saame teada eurosarjavastase. Klubis on palju räägitud sellest, et tahame kasvada klubiks, kes ka Euroopas suudaks tegusid teha. Ajaloost on see seeria aga üsna kurvake, oled ka ise neid pettumusi üle elanud ja esimesest vastasest on meil jäänud üldiselt üle sõitmata. Kui sa oma mängijakarjääri euromängud lühidalt kokku võtad, siis millal me sinu arvates oleme sellele kõige lähemal olnud?

Mänginud olen Baseli vastu – see oli väga raske, tugev meeskond. Seal saigi end lihtsalt proovile pandud. Peale seda tuli albaanlaste Kukesi, seda ma mäletan hästi. Esimeses mängus oli meil palju võimalusi, oleksime võinud kodus neile mitu tükki ära lüüa, siis tuli see õnnetu värav ja võõrsil me ei suutnud nende lukku lahti muukida...

Sel hooajal, kuivõrd me asetamata meeskond oleme, võime vastaseks saada nii West Hami kui mõne Luksemburgi klubi.

Iga mängija meie klubis sooviks kindlasti mängida ka West Hami vastu. Jalgpallis võib kõike juhtuda. Ükskõik, kust need vastased tulevad, loevad ikkagi kogemused.

Selle aasta Premium Liiga on vist läbi aegade tugevaim, mitte ainult esiviisiku osas, vaid ka tagumine viisik võib heal päeval ükskõik keda hammustada.

Just. Hea meel on just selle esimese viisiku pärast. Kui paberil meeskondi vaadata, on ikka väga palju kvaliteetseid mängijaid, välismaalt tagasi tulnuid, nad annavad liigale palju juurde. Tagumine ots teeb igal aastal üllatusi. Õnneks pole sel aastal ühtki peksusatsi. Potentsiaali on kõigis ja töö, mis nendega tehakse, on professionaalsem aasta-aastalt, sellest need paremad võimalused teistega võitlemiseks.

Viimaseks – kui mitu kuupalka Zakale välja pidid käima, et temalt särginumber 7 kätte saada?

Tahtsin, jah, 7-t juba eelmisel hooajal, aga Zaka oli ette jõudnud. Kuna ta sel hooajal ise avaldas soovi numbrit vahetada, siis võtsin kohe nr.7 ära – see on minu ema õnnenumber!

Loodame, et õnnenumber toob hooaja lõpuks ka õnne meie õuele.

Tavaliselt ta nii on!

ANDRE FROLOVI DREAM TEAMBUFFON

CAFU TERRY MALDINI R.CARLOS

SCHOLES ZIDANE BECKHAM

MESSIRONALDO de LIMARONALDINHO

Andre Frolovi silmapaistvaks omaduseks on stabiilsus ja töökus. Kui mängija suudab need omadused pika aja jooksul säilitada, siis ühel hetkel muutub mehe klass selliseks, et temast saab väärt jalgpallur. Siin peitub ka vastus küsimusele, miks Andre karjäär on jätkunud FC Floras - tegemist on mängijaga, kelle puuduvad silmatorkavad ja kiiret arengut lubavad omadused. Samas on Frolov seni suutnud konkurentsile vastu pidada ja kui asjad lähevad nii edasi nagu nad seni läinud on, siis võime ühel hetkel avastada, et meil on üks väga kindel keskpoolkaitsja, kelle peale võib alati loota.

Aivar Pohlak Andre Frolovist:

JANAR ÕUNAPFC FLORA keskkaitsja


Jalgpallimaailmas on hetkel väga populaarne otsus treener kohe minema saata, kui tulemust ei tule. Näiteks eelmisel aastal Hispaania klubi Real Madridi Meistrite liiga ja FIFA klubide MM-i võiduni viinud Carlo Ancelotti sai hiljuti kinga, kuna piirdus tänavu Meistrite liigas poolnaaliga ja jäi Hispaania kõrgliigas teiseks.See, et hooaja esimeses pooles tehti järjestikuste võitude rekord, ei huvitanud hooaja lõpus kedagi. See, et meeskonna mäng arenes terviklikumaks ja mõõn tuli sisse vigastustest tingituna, ei huvitanud kedagi. Selle nädala kolmapäevast on Realil uus peatreener Rafael Benitezi näol.

Aga elu ei ole ka meie armsal Eestimaal teistsugune. Eelmise aasta 13. juulil nimetati venelane Sergei Frantsev Sillamäe Kalevi peatreeneriks. Kaheksa päeva hiljem, 21. juulil ilmus mu enda töökeskkonnaks olevas portaalis Soccernet.ee pealkiri: „Kalju iseloom põrmustas Kalevi medalilootused“ – Sillamäe oli just meistriliiga 20. vooru thriller’is saanud nõmmekatelt 2:3 kaotuse ning jäi tollase seisuga liidrist Florast maha juba 15 ja kolmandal

kohal olevast Kaljust maha 11 punktiga.8. novembri õhtuks oli Sillamäe aga 79 silmaga teine, edestades võrdsetel punktidel Florat ja punktiga Kaljut. Hooaeg lõpetati hõbemedalitega – viimased 16 mängu tõid neile fantastilised 45 punkti. Eks hobimatemaatikud saavad arvutada, palju neil maksimumist puudu jäi.

Möödunud nädalal sai Frantsev aga kinga. Ta oli 13 vooru järel meeskonnaga neljandal kohal, liidrist kaheksa silmaga maas. Kalevi juhtkonna otsus tuli isegi mängijatele šokina. Aga Ida-Virumaal on see tavaline. Kui resultaat langeb, vallandatakse treener ja alustatakse kogu protsessi nullist, visates prügikasti kogu eelnev töö.Sillamäe treeniski nüüd nädala jagu kaks korda päevas meeletu koormuse all, uus loots Deniss Ugarov muutis mängujoonist ja selle tulemusel tehti tema debüüdil väravateta viik liigatabeli viimase Pärnu Linnameeskonnaga. Selle peale võib ju öelda, et uuele tuleb aega anda, kuid rääkides pidevatest treenerivahetustest, siis just aeg on see, mida ei ole

KASI MINEMA,TREENER!

KASI MINEMA,TREENER!

KÜLALISAUTOR: KASPER ELISSAAR soccernet.ee peatoimetaja


antud ei Real Madridis ega Sillamäe Kalevis eelmistele, et veidi raskemast perioodist välja tulla.

Kogu see teema on väga relevantne ka FC Flora puhul. Norbert Hurt on tänavu imelise aasta alguse järel korduvalt klubi fännide poolt räigelt nahutada saanud. Fännisektorist on mitmeid kordi kuulnud laulujuppi „Hurt mine koju, Hurt mine koju!“. Ka teisipäevase järjekordse Nõmme Kaljult saadud kaotuse järel andsid ultrafännid mõista, mida nad oma meeskonna peatreenerist arvavad.

Peagi kaks aastat postil olnud Hurdale heidetakse ette tema tiki-taka stiili ja tähtsate mängude kaotamist. Mati Kesaväli statistika kohaselt on Hurt Premium liigas Kalju vastu saanud ühe võidu, kaks viiki ja viis kaotust. Väravate vahe 4:14. Tema saldo Levadia vastu on aga null võitu, neli viiki ja neli kaotust. Väravate vahe 6:11. Ei saa süüdistada fänne nende pahameeles, sest numbrid pole ju tõesti ilusad. Ent kohati tundub, et ei mõelda olemasoleva materjali peale.

Teisipäevases lahingus Kalju vastu tegutses keskkaitsepaarina duo Madis Vihmann ja Janar Õunap – kahtlemata on nad meie vuti talendid ja tulevikulootused, aga enne käesolevat hooaega oli nende suurim kokkupuude meistriliigaga, tahtmata kellelegi liiga teha, tõenäoliselt unenägudes. Enar Jäägeri vigastus ja saaga Nikita Baranoviga ei tulnud ühelgi juhul väga heal ajal.

Aga vahest kaitseliin ei olegi see, millele otsa vaadata. Flora tänavuse hooaja hetke suurim väravakütt on noor poolkaitsja Rauno Sappinen. Kiitus mõistagi Sappinenile ja eks jalgpallis on ju tähtsad väravad üldiselt, mitte see, kes need lööb, aga kui ründemängijatel on kirjas kaks väravat, siis võib-olla just sealt on suurmängudes puudu jäänud. Albert Prosa vigastus on siin kindlasti faktor. Sakari Tukiainenil on küll kirjas neli tabamust, aga tema kohanemine võtab ilmselt veidi veel aega.

„Peame vaatama ka oma ressursse ja oma jõude, millistes oludes me täna nendega võitleme,“ ütles Hurt viimase kaotuse järel. Fännidele tema sõnavõtud suuresti ei meeldi, kuid tõsi see on, et Flora lähenemine teiste klubidega on erinev, ent loogiline ning seejuures on mitmel tasandil astutud suuri samme edasi. Ja see võtabki aega, et noor sats perfektselt mängima panna. Andke talle see aeg, mida Sillamäel või Realis ei anta!

Norbert Hurt usaldab noorimängumehi. Kas see usaldus

tasub end ära, näitab aeg. Aeg, mis fännidele tundub

talumatult pikana.

Norbert Hurt usaldab noorimängumehi. Kas see usaldus

tasub end ära, näitab aeg. Aeg, mis fännidele tundub

talumatult pikana.

Foto: Janek Eslon

Foto: Tiina Kõrtsini / ÕHTULEHT

Sergei Frantsev võttis madalseisus SillamäeKalevi tüüri üle möödunud hooaja keskel. Mehe käe all sündis meeskond otsekui ümberning puksis hooaja lõpuks Flora hõbemedaliltminema. Ometigi vallandati Frantsev möödunudnädalal. Jalgpallifännide hulgas kutsutakse Sillamäe ja Narva treenerite fenomeni „idaklassikaks”.


Janek Esloni fototabamus

Martin Kase is back!Ajateenistusest naasnud Flora ründaja Martin Kase ei oleks saanud fännidele ja endale paremat tagasitulekumängu ette kujutada. Juba teises mängus platsile pääsnuna avas ta oma selle hooajaväravatearve, tuues tabloole tulikirja FLORA 2 - 0 TAMMEKA. Nii see aga ei jäänud. Flora võitis lõpuks 7:0, mis on seni selle hooaja liiga võimsaim võit üldse.


Esmalt õiendame ära eelmises kavas välja lubatud auhinna. NImelt - avaldasime eelmises FCF Magazines 6 pilti legendaarseist orakaist läbi aegade ning küsisime nende nimesid. Loomulikult olid piltidel Toomas Krõm, Toomas Kallaste, Urmas Kirs, Sergei Ratnikov, Indro Olumets ja Indrek Zelinski. Fortuuna tahtest sõltumata - sest kuuest vastajast ainsana vastas just tema kõik nimed õigesti - FC Flora fännisalli uueks omanikuks LAURA VESI. Palju õnne, Laura - ma võtan sinuga uuel nädalal ühendust ja lepime kokku, kuidas oma uue salli kätte saad!

Teiseks parandan ära oma täiesti häbitud faktivead, millega esinesin oma möödunud kava toimetajaveerus. Nimelt ei andnud Eesti-Tadžikistani mängus möödunud suvel võiduvärava söötu Hannes Anierile mitte Frank Liivak, nagu mina ekslikult tuututasin, vaid hoopis Nõmme Kalju kaitsesammas ja uusimaid ning väärtuslikumaid koondisetäiendusi Ken Kallaste. Vähe sellest, minu kirjutatu kohaselt maandus Kallaste väravasööt Hannes Anieri jalale, kuigi Anier värava hoopis peaga lõi. Mul on häbi ja ma vabandan, sellistele eksimustele ei ole õigustust ning luban end parandada. Andeks!

***

Möödunud nädalad ei ole Florale olnud lihtsad. Pidime kodus tõsiselt pingutama, et tabelis tol hetkel viimasel kohal platseerunud Paide vastu omas võidupunktid koju jätta. Järgmine voor võõrsil Pärnuga ei olnud sugugi lihtsam, sarnaselt Paidega peetud lahingule jäime kaotusseisu ning sarnaselt Paide mänguga osutus meie päästeingliks Markus Jürgensoni penalti, mis meid mängu tagasi tõi ja lõpuks võidule viis.

Siis järgnes saun A Le Coq Arenal, kui meeldivalt emotsionaalse vahepalana rullisime rahvusstaadioni murule lapikuks küllasõitnud Tammeka meeskonna, alistades tartlased 7-0. Ja siis, ja siis... Ja siis, selle nädala teisipäev, ülitähtis kohtumine pearivaali Nõmme Kaljuga nende Hiiu kodus. Ja jälle kaotus.

Emotsionaalsed ameerika mäed. Ei ole mõtet salata, et alates Paidega kodus peetud mängust lahvatasid Flora fännide ja peatreeneri vahel pinged, mis kulmineerusid teisipäeval emotsionaalse sõnavahetusega peale Hiiul kaotatud mängu. Fännid ja klubi on, kui lubate võrdlust, abielus. Igas abielus tuleb ette kriise, mis ületatakse koos. Päris-abielus jääb viimaseks õlekõrreks lahutus ja varajagamine, aga mil moel lahutada oma südamest oma lemmikklubi ja mil moel jaotada varandust, mille moodustavad sajaprotsendiliselt emotsioonid, südamevalu, rõõm Foto: Janek Eslon


ja valu? See ei ole võimalik. Sellised kriisid, nagu on nad igati loogilised päris abieludes, on täiesti loomulikud asjad ka klubi ja fännide vahelistes suhetes. Mul on hea meel, et Flora jätkab fännidega sidemete ja suhete alalhoidmisele keskendunud stiili ning seetõttu usun, et juba lähipäevil saadakse kokku, et kujunenud olukorda arutada, pinged maha võtta ja ühtse löögirusikana edasi minna. Nägemuste erinevus on normaalne ja oleks naiivne ja isegi lapsik oodata, et fännid, kes oma südamed iganädalaselt tribüünidele laiali laotavad, suudaks ja peaks mõistma tehnilist keelt, millega neile ehk olukordi seletatakse. Samamoodi ei saa treenereile panna pahaks mõningast umbusku ja arusaamatust fännide suunas, kui nood ei suuda mõista, miks miski on nii ja mitte naa, miks asjad ei suju, miks kaotused kestavad ja võidud on sageli haprad.

Ma tunnistan ausalt, et mul on olnud raske. Kui oled aastaid tribüünidel meeskonda toetanud ning seejärel klubi administratsiooni värvatud, on teatav isiksuse kahestumistunne paratamatu tekkima. Ühelt poolt pead enesele asjad selgeks tegema klubi seisukohast, teisalt peegeldama ja kandma klubis sees edasi fännide seas armsaks peetavaid väärtusi. See on kohatiselt olnud kaelamurdev ülesanne. Olen peale kaotust staadioni all garaažis vihapisaraid neelanud, et enne kontorisse sisenemist rahuneda. Olen sõitnud peale mängupäeva koju Mulgimaale läbi öise Eestimaa, kerides peas kaaderhaaval läbi kogu äsjapeetud ja kaotatud mängu, siis auto kinni pidanud ja pimedasse metsa oma ängi välja röökinud. Ma ei häbene seda kõike tunnistada.

Ja samamoodi ei pea klubi häbenema oma fännide kirge. Fännid tahavad võita. Klubi tahab kasvada ning täiustuda. Arvata või öelda, et ühisosa nende kahe avalduse vahel ei ole võimalik leida, on rumal. Võiduiha ja saavutusvajadust ei saa ega tohi marginaliseerida. Samuti ei tohi seda teha klubi ambitsioonide osas, olgu nad kohati tribüünile paistvatena kuitahes ülepingutatud või ebareaalsed. Suurelt unistamine ei ole kellelegi keelatud.

Jalgpall on lihtsate emotsioonide keeruline allikas. Seda kõnekat fakti tuletab käesolev olukord küllap meelde nii klubile kui fännidele.

Me oleme üks. Me saame hakkama.

Foto: Mati Hiis / ÕHTULEHT

Marek TiitsFCF Magazine toimetaja

[email protected]

20fcf magazine 8/201520fcf magazine 8/2015

KARIKASARI2015/2016

Reedel loositi juunis algava uue Evald Tipneri Eesti karikasarja avaringi, 1/64-naalide paarid. Kui Tallinna FC Flora pääses 1/32-naali mänguta, siis Tallinna FC Flora II peab selleks alistama II liiga meeskonna Lasnamäe FC Ajaxi ning Tallinna FC Flora III liigakaaslase, ELB liidri Maardu FC Starbunkeri.

Mõlemad mängud toimuvad vastaste koduväljakul.

Lasnamäe FC Ajax - FC Flora II 10.juunil kell 19:00

Maardu FC Starbunker - FC Flora III12.juunil kell 19:00

Foto: Lembit Peegel


Kus särk kõige suurem,seal kõige lähemSull

„Üldiselt hakkas mu särgijama peale umbes kolm aastat tagasi,” meenutab , Flora kaalukamaid - sõna Sulev „Sull” Saluneemotseses mõttes - fänne, Viienda Sektori liige. „Esimene Flora särk, mis mul oli, XXL suurus, lihtsalt jäi väikeseks. Mitu aastat „kaklesin” Nike’ga, et mul on vaja veidi suuremat särki, kuna ma ikkagi kogukas mees olen, kuid see teema ei viinud kuhugi. Nüüd sel aastal sai asi tõsisemalt kätte võetud. Läksin alguses õmbleja juurde, kaasas Irakli Logua Flora särk ja jagasin näpunäiteid, et tahan täpselt sellist särki saada - aga suurt. Jätsin särgi sinna nädalaks, edasi tuli järgmine jama: sellist kangast Eestis saada ei ole. Õmblejatädi Marina pakkus mulle välja variandi, et võtame kaks kõige suuremat särki, mis Nike pakub ja teeme sellest mulle ühe korraliku valmis. Mõeldud, tehtud. Pöördusin Viienda Sektori esimehe Brandoni poole, tema suunas mind Jaanus Pruuli juurde, et ma suhtleksin temaga. Sedasi see ratas veerema hakkaski. Mööda läks vast kaks nädalat, kui Jaanus kirjutas mulle, et su särgid on kohal. Tänasin teda viisakalt nagu õigel eestlasel ikka kombeks on ja viisin juba järgmine päev särgid õmbleja juurde,” muheleb Sull. „Panime Marinaga siis pead kokku, et kuidas oleks kõige õigem seda särki kokku õmmelda, see ju kahest erinevast materjalist tehtud. Lõpuks leidsime ideaalse lahenduse, tädi lõi käärid särgile sisse ja alustas oma tööd. Särk õmmeldi valmis 2 päevaga, kuna mainisin ära, et Kaljuga mäng toimub teisipäeval ja tahaks uhkelt ikkagi oma uue särgiga sinna jõuda. Teisipäeval kell 11 sain särgi kätte. Nüüd juba nii kiire, et logod ja numbrid vaja särgile saada, kell 12 kohtusin Senaatoriga T-särgipoes. Seal ka kohe jama: onu, kes tööd tegi ütles, et tal ei ole Nike fonti ja enam ei ole aega, et kutsuda IT-mees, kes selle programmi paneks. Olin suht kurjaks minemas juba, aga siis mõtlesin, et vahet pole, peaasi, et särgil olemas Flora logo ja Eesti lipp. Onu hakkas siis särgile kleepse peale pressima, kui ma küsisin, et oled sa ikka 100% kindel, et sul Nike Motto fonti ei ole. Viskas onu pilgu uuesti arvutile ja oh imet, tuli välja, et ikka on olemas! Sedasi sain numbri ja nime ka peale,” on maailma suurima Flora särgi omanik Sull õnnelik. „Hoiatasin juba õmblejat ka, et ma tahan kindlasti ühte sellist särki veel!” Lõpetuseks ütleb Sull suured tänud Jaanus Pruulile, Brandonile, Senile ja õmbleja Marinale. „Teie aitasite mul jõuda nii kaugele, et mul nüüd on olemas oma FC Flora särk. Suur tänu!!!”

Selle nädala teisipäeval võis Hiiu staadionil näha patseerimas alati valjuhäälset, aga seekorderiti uhke olemisega Flora fänni. Miks ta sedasi õnnelikuna säras? Aga sellepärast, et temaseljas oli tuliuus Flora fännisärk. Maailma suurim!

Kirveheitespetsialist ja viikingihuviline Sull võttis peale kaasfänn Markofkini klubitööle siirdumist üle Viienda Sektori trummari ameti.

Võimsa lauluhäälega ei hiilga Sull mitte ainultFlora ja rahvuskoondise tribüünidel. Ta kirjutabka ise muusikat ning esitab seda kitarri saatel,

lauldes Eestist, vabadusest, viikingitest, Florast ja armastusest.

Otsige YouTube’ist!

Kaua tehtud kaunikene, XXXXL!Maailma suurim Flora fännisärk täies hiilguses!

VIIMASED VABAD KOHAD!


fcfloraKahe mängu vahel. Hetki Flora Instagramist.

It’s Jograf time! Vol.2 Jäks ja Vald Läänemaal.

4 assisti. Logua. Kes muu. Uus tippskoor liigas.

FCF Dance Team. Rande rokib. Valjusti.

Aitäh FC Flora sponsoritele ja toetajatele:

FCF Magazine No.8 - FCF vs TRN 5.juuni 2015

Documents

Transcript of FCF Magazine No.8 - FCF vs TRN 5.juuni 2015