Evangeeliumi õpetamine ja õppimine

Evangeeliumi õpetamine ja õppimineSeminaride ja Usuinstituutide õpetajate ja juhtide käsiraamat

Evangeeliumi õpetamine ja õppimineSeminaride ja Usuinstituutide õpetajate ja juhtide käsiraamat

Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah

Ootame teie kommentaare ja parandusi. Palume need ja samuti teated vigade kohta saata järgmisele aadressile:Seminaries and Institutes of Religion Administration

50 E. North Temple Street, Floor 9 Salt Lake City UT 84150-0009 USA E-post: [email protected]

Palume kirja panna täisnimi, aadress, kogudus ja vai. Ärge unustage lisamast käsiraamatu pealkirja. Seejärel pange kirja oma kommentaarid.

© 2012 by Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved

Trükitud Ameerika ÜhendriikidesIngliskeelse originaali heakskiit: 12/11.

Tõlke heakskiit: 12/11. Originaali pealkiri: Gospel Teaching and Learning

Estonian 10581 124

sisukordEessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V

Päästja viisil õpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VSissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IX

Kiriku haridussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IXSeminarid ja Usuinstituudid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IX

1. Eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1Meie eesmärk [1.1] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1Ela [1.2]. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2Õpeta [1.3] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5Halda [1.4] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

2. Evangeeliumi õpetamise ja õppimise alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Õpetage ja õppige Vaimuga [2.1] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Looge armastav, austav ja eesmärgipõhine õpikeskkond [2.2] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13Uurige pühakirju iga päev ja lugege õppetunni lugemismaterjali [2.3] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Mõistke pühakirjade ja prohvetite sõnade konteksti ja sisu [2.4] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23Tundke ära ja mõistke evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid, tunnetage nende õigsust

ja tähtsust ning rakendage neid [2.5] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26Selgitage ja jagage evangeeliumiõpetusi ja põhimõtteid ning tunnistage nendest [2.6] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31Õppige selgeks tähtsamad pühakirjakohad ja põhiõpetused [2.7]. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

3. Pühakirjade õpetamine Seminarides ja Usuinstituutides . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38Evangeeliumi õpetamise ja õppimise aluste rakendamine [3.1] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39Luuka 5: näide [3.2] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42

4. Õpetamiseks valmistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47Isiklik ettevalmistus [4.1] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47Õpilaste ettevalmistus [4.2] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49Õppetunni ettevalmistus [4.3] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51

5. Õpetamismeetodid, oskused ja käsitlusviisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58Küsimused [5.1] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58Klassiarutelud [5.2] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63Tunnis üheskoos pühakirjade lugemine [5.3]. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64Õpetaja ettekanded [5.4] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65Lood [5.5] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66Arutelud ja ülesanded väikestes rühmades [5.6] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67Kirjutamisülesanded [5.7] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68Kriiditahvel või tahvel [5.8] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69Esemed ja pildid [5.9] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70Audiovisuaalsed ja arvutiettekanded [5.10] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70Muusika [5.11] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74Üldised nõuanded ja hoiatused [5.12] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76

6. Õpetaja jätkuv areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78Issanda lubadus [6.1] . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79

Sisuregister . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

V

Eessõna„Kui me hakkame endid analüüsima ja proovime end õpetajatena arendada, siis kust võiksime leida parima eeskuju? Millise parema uuringu võiksime läbi viia kui see, et analüüsime oma ideaale, eesmärke ja meetodeid ning võrdleme neid Jeesuse Kristuse omadega?” (Boyd K. Packer. Teach Ye Diligently, parandatud trükk [1991], lk 22.)

Päästja viisil õpetamineMõtisklege hetkeks, mida te teate Päästja kohta. Kas te näete Teda oma meeles – Tema jüngrid Tema ümber? Kas näete Teda õpetamas rahvahulki Galilea mere kaldal või üksinda naisega kaevul rääkimas? Mida te märkasite Tema õpetamis- ja juhtimisviisi kohta? Kuidas aitas Ta teistel õppida, vaimselt kasvada ja Tema evangeeliumisse pöörduda?

Ta armastas neid, palvetas nende eest ja teenis neid pidevalt. Ta leidis võimalusi nendega koos olemiseks ja oma armastuse väljendamiseks. Ta teadis nende huvisid, lootuseid, soove ja seda, mis nende elus toimus.

Ta teadis, kes nad olid ja kelleks nad võisid saada. Ta leidis ainulaadseid viise, et aidata neil õppida ja kasvada – viise, mis olid mõeldud just nende jaoks. Kui neil oli raskusi, siis ei andnud Ta nende suhtes alla, vaid jätkas nende armastamist ja teenimist.

Ta valmistas ennast õpetamiseks ette, veetes üksinda aega palves ja paastumi-ses. Igapäevastel üksinduse hetkedel otsis Ta Taevase Isa juhatust.

Ta kasutas pühakirju, et õpetada ja tunnistada oma missioonist. Ta õpetas ini-mesi ise pühakirjade üle mõtlema ja kasutama neid, et leida vastuseid nende isiklikele küsimustele. Nende süda põles nende sees, kui Ta neile väe ja volitu-sega Jumala sõna õpetas ning nad said isiklikult teada, et pühakirjad on tõde.

Ta jagas lihtsaid lugusid, tähendussõnu ja näiteid tõsielust, millest kuulajad aru said. Ta aitas neil näha evangeeliumi õppetunde nende endi kogemustes ja neid ümbritsevas maailmas. Ta rääkis kalastamisest, lapsesünnist, väljadel töötami-sest. Et õpetada üksteise eest hoolitsemisest, rääkis ta lugusid kadunud lam-maste päästmisest. Et õpetada oma jüngritele, kuidas usaldada Taevase Isa hella hoolitsust, innustas Ta neid „[panema] tähele lilli väljal”.

Ta küsis küsimusi, mis panid neid sügavalt mõtlema ja tundma. Ta oli siiralt huvitatud nende vastustest ja rõõmustas nende usuväljenduste üle. Ta andis neile võimalusi küsida nende enda küsimusi ja jagada nende endi kaemusi ning Ta vastas nende küsimustele ja kuulas nende kogemusi. Tänu Tema armastusele tundsid nad, et võivad jagada oma mõtteid ja isiklikke tundeid.

Ta palus neil tunnistada, ja kui nad seda tegid, puudutas Vaim nende südant. „Keda teie mind ütlete olevat?” küsis Ta. Ja kui Peetrus vastas, tugevnes tema tunnistus: „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!”

VI

Ta usaldas neid, valmistas neid ette ja andis neile tähtsa vastutuse teisi õpetada, õnnistada ja teenida. Ta andis neile ülesande: „Minge kõike maailma ja kuu-lutage evangeeliumi kõigele loodule.” Tema eesmärk oli aidata neil pöörduda usku teiste teenimise kaudu.

Ta kutsus neid tegutsema usus ja elama nende tõdede järgi, mida Ta õpetas. Kõigis Tema õpetustes keskendus Ta sellele, kuidas aidata oma järgijatel elada kogu südamest evangeeliumi järgi. Et seda saavutada, leidis ta võimalusi, kuidas nad võisid õppida vägevate kogemuste kaudu. Kui Ta ilmus nefilastele, kutsus Ta neid ükshaaval enda juurde, et nad võiksid ise Teda näha, tunda ja teada. Kui Ta tundis, et nad ei mõista täielikult Tema sõnumit, palus Ta neil koju minna, ennast ette valmistada ja naasta ning rohkem õppida.

VII

Igas olukorras oli Ta nende eeskujuks ja õpetajaks. Ta õpetas neid palvetama koos nendega palvetades. Ta õpetas neid armastama ja teenima ise neid armas-tades ja teenides. Ta õpetas neid, kuidas õpetada Tema evangeeliumi selle kaudu, kuidas Tema seda õpetas.

On selge, et Päästja õpetusviis erineb maailma omast.

See on siis teie püha kutse – õpetada, nagu Päästja õpetas. Kui te seda teete, annavad noored koha oma südames evangeeliumiseemne istutamiseks, paisu-miseks ja kasvamiseks. See viib uskupöördumiseni – teie õpetamise ülima ees-märgini. Kui te aitate noortel usku pöörduda, aitate te neil valmistuda järgima Päästjat kogu nende elu – teenida misjonitel, saada templitalitusi, kasvatada õigemeelne perekond ja ehitada Jumala kuningriiki kogu maailmas.

IX

SissejuhatusKiriku haridussüsteemViimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku haridussüsteem (KHS) töötab haridusnõukogu ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku nõukogu allu-vuses. Haridusnõukogu liikmed on Esimese Presidentkonna liikmed, valitud Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed ja teised üldjuhid ja Kiriku amet-nikud.

Kiriku haridussüsteemi eraldiseisvad üksused on Seminarid ja Usuinstituu-did, Brigham Youngi ülikool, Brigham Youngi ülikooli Idaho haru, Brigham Youngi ülikooli Hawaii haru ja VAP Ärikolledž.

Seminarid ja UsuinstituudidSeminarid ja Usuinstituudid (S&I) pakuvad nädalapäeviti usuharidust noortele ja noortele vallalistele. Seminarid ja Usuinstituudid juhivad samuti mõnes piirkonnas väljaspool Ameerika Ühendriike algkoole ja keskkoole.

Seminaride ja Usuinstituutide ülesanne ei ole ainult haridus, vaid usu-haridus. Usuharidusel on igavikulised tagajärjed ja see nõuab Issanda Vaimu mõju. Seminari- ja instituudiõpetajatele kõneledes õpetas president J. Reuben Clark noorem: „Teil, õpetajatel, on suur missioon. Õpetajatena seisate te hariduse kõige kõrgemas tipus, sest millist õpetust saaks võrrelda selle hindamatu väärtuse ja kaugele ulatuva mõjuga, mis õpetab, milline oli inimene möödunud igavikus, milline ta on praegu surelikkuses ja milline ta saab olema igavesti tulevikus.” (The Charted Course of the Church in Educa-tion, parandatud tr, [1994], lk 9)

Tuhanded seminari- ja instituudiõpetajad ja juhid kogu maailmas aitavad Kiriku noortel ja noortel täiskasvanutel õppida Jeesuse Kristuse evangee-liumi ja elada selle põhimõtete kohaselt.

Abistamaks õpetajaid nende püüdlustes on nende jaoks koostatud käsiraa-mat Evangeeliumi õpetamine ja õppimine. See on abivahend. Õpetajad peak-sid olema selle sisuga tuttavad ja seda üha uuesti vaatama, keskendudes osadele, millest on neile kõige rohkem abi. Kui õpetajad seda käsiraamatut uurivad ja otsivad Issanda juhatust, inspireerib Ta neid nende ettevalmistu-ses, tugevdab nende suhteid õpilastega, suurendab nende õpetust ja õnnis-tab neid Vaimuga, et täielikumalt Tema tööd korda saata.

X

Seminaride ja Usuinstituutide eesmärkMeie eesmärk on aidata noortel täiskasvanutel mõista Jeesuse Kristuse õpetust ja lepitust ning leida sellest tuge, saada templiõnnistuste vääriliseks ning valmistada ennast ja oma peret ette igaveseks eluks koos Taevase Isaga.

Et meie eesmärki saavutada:

ElaMe elame Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi ja püüame saada Vaimu kaasluse. Meie käi-tumine ja suhted on eeskujulikud nii kodus, klassiruumis kui ka kogukonnas. Me püüame jätkuvalt parandada oma sooritust, teadmisi, hoiakut ja loomust.

ÕpetaMe õpetame õpilastele evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid pühakirjadest ja prohvetite sõnadest. Neid õpetusi ja põhimõtteid õpetatakse viisil, mis viib mõistmise ja arusaami-seni. Me aitame õpilastel täita nende rolli õpiprotsessis ja valmistame neid ette õpetama evangeeliumi teistele.

HaldaMe haldame oma programme ja vahendeid sobilikult. Meie püüdlused aitavad vanemaid nende kohustuses tugevdada peret. Me teeme tihedat koostööd preesterluse juhtidega, kutsudes õpilasi osalema ja valmistades ette vaimset keskkonda, kus õpilased saavad omavahel suhelda ja koos õppida.

Notes

1

1EesmärkJeesuse Kristuse evangeeliumi õpetajatel lasub püha usaldus. Nende ees-

märk ulatub kaugemale lihtsalt tundide õpetamisest. Vanem Dallin H. Oaks ütles: „Evangeeliumiõpetaja ei rahuldu kunagi lihtsalt sõnumi jagamise või jutluse pidamisega. Parim evangeeliumiõpetaja soovib olla abiks Issanda töös tuua igavest elu Tema lastele.” (Gospel Teaching. – Ensign, nov 1999, lk 80)

Seminaride ja Usuinstituutide eesmärk annab õpetajatele ja juhtidele selge suuna seoses nende püüdlustega Issanda töös abiks olla.

Meie eesmärk [1.1]

Meie eesmärk on aidata noortel täiskasvanutel mõista Jeesuse Kristuse õpetust ja lepitust ning leida sellest tuge, saada templiõnnistuste vää-riliseks ning valmistada ennast ja oma peret ette igaveseks eluks koos Taevase Isaga.

Taevane Isa soovib, et iga Tema laps saaks igavese elu (vt Ms 1:39). Päästja õpetas: „Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Juma-lat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Jh 17:3). Seepärast kesken-dub usuharidus sellele, et õpilased võiksid tunda ja armastada nende Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust ning aidata õpilastel mõista ja toetuda Päästja õpetustele ja lepitusele.

Jeesuse Kristuse lepitus on päästmisplaani keskne osa. See on alustõde, millele on rajatud evangeeliumi õpetused ja põhimõtted ning see peaks olema õppimise ja iga evangeeliumiõpetuse keskmes. Vanem Boyd K. Packer tunnistas, et lepitus on „Kristliku õpetuse juur. Te võite teada üsna palju evangeeliumi kohta, mis sellest võrsub, aga kui te tunnete ainult oksi ja need oksad ei lähtu juurest – kui need oksad on tõe küljest lahti murtud –, siis on need elutud ja sisutud ning neis puudub pääste” (The Mediator. – Ensign, mai 1977, lk 56).

Kui õpilased õpivad Jeesusest Kristusest, järgivad Tema õpetusi ja eeskuju ning rakendavad oma elus Tema lepitust, siis võivad nad saada jõudu ja kogeda andestust, tervenemist ja pöördumist. Vanem Henry B. Eyring õpetas:

„Me peame tõstma oma pilgu kõrgemale. Me peame hoidma alles need eesmärgid, mis meil on alati olnud: registreerimine, regulaarne kohalkäimine, lõpetamine, teadmised pühakirja-dest, kogemus sellest, kuidas Püha Vaim tõde kinnitab. Sellele lisaks peame sihtima misjoni ja templi suunas. Kuid õpilased vajavad enamat sel ajal, kui nad on meie õpilased. ‥

2

EVANGEELIUMI ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE

Märkused Jeesuse Kristuse puhas evangeelium peab jõudma Püha Vaimu väega õpilaste südamesse. ‥ Meie sihiks peab olema see, et nad Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi meiega olles tõeliselt vastu võtavad.” (We Must Raise Our Sights. KHS-i konverents Mormoni Raamatu teemal, 14. aug 2001, lk 2)

Tõeline pöördumine viib Jeesuse Kristuse evangeeliumi kõrgeimate õnnistusteni, mis saavad võimalikuks templita-lituste kaudu. Kui õpilased teevad ustavalt templilepinguid, siis saavad nad selliste õnnistuste vääriliseks, nagu ülendus ja igavene pere. Nad kogevad suuremat vaimset jõudu, rahu ja isiklikku ilmutust.

Õpilased, kelle elu keskpunkt on Päästja ja tempel, saavad maailma meelituste ja pettuste vastu suurema kaitse ning on paremini valmis tegema seda, mida Taevane Isa neilt palub. Neil on jõud püsida kindlalt igavesse ellu viival teel ja nad saavad oma perekondi ja teisi paremini aidata sama

jüngerluse tee leidmisel ning järgimisel.

Ela [1.2]

Me elame Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi ja püüame saada Vaimu kaasluse. [1.2.1]

Üks suurimaid panuseid, mida õpetaja saab teha, et aidata õpilastel Semina-ride ja Usuinstituutide eesmärgis välja toodut saavutada, on järjepidev ja ustav kuulekus Jeesuse Kristuse evangeeliumile. Kui õpetajad püüavad kujundada endas Kristuse omadusi ja proovivad Taevast Isa tundma õppida ja Tema tahet teha oma elu igas aspektis, siis õnnistatakse neid jumaliku väega, mis võib mõjutada viisi, kuidas nende õpilased evangeeliumi sõnumit vastu võtavad ja mõistavad.

Kui õpetajad elavad evangeeliumi järgi ustavalt, kvalifitseeruvad nad Püha Vaimu kaasluseks. See kaaslus on õpetajate eduks seminarides ja instituuti-des ülioluline. Issand rõhutab Õpetuses ja Lepingutes: „Kui te ei saa Vaimu, ei või te õpetada” (ÕL 42:14). Vanem Robert D. Hales on andnud nõu: „Seminaride ja Usuinstituutide õpetajatel on palju kohustusi, kuid nende kohustuste täitmiseks peavad õpetajad kõigepealt püüdlema isikliku õige-meelsuse poole. Õpetajatena peame elama evangeeliumi järgi sellisel viisil, et Vaim on alati meiega.” (Teaching by Faith. Õhtu Vanem Robert D. Hale-siga, 1. veebr 2002, lk 1)

Meie käitumine ja suhted on eeskujulikud nii kodus, klassiruumis kui ka kogukonnas. [1.2.2]

Õpetajatel on kohustus käituda oma elus ausalt ning olla vääriline eeskuju seoses nende õpetuste ning põhimõtetega, mida nad õpetavad. Kõikides olukordades peaksid õpetajad rääkima, teenima ja elama viisil, mis sobib isikule, kes armastab Issandat ja kellel on Püha Vaimu kaaslus.

„Kui me õpetame oma noori armasta-ma Päästjat Jeesust Kristust, saavad neist tõelised Õpetaja jüngrid. See protsess valmistab neid ette saama ustavateks ja armastavateks abikaasa-deks, isadeks ja emadeks – igaveste perede juhtideks. Templist saab nende elu loomulik ja tähtis osa. Neist saavad misjonärid, kes teenivad Issandat misjonil noor-te täiskasvanutena ja hiljem küpsete abielupaaridena. Kui me tugevdame oma noori, suunates neid Kristuse poole, tugevdame samuti peresid ja Kirikut.”

(Dieter F. Uchtdorf. A Teacher of God’s Children. Õhtu koos President Dieter F. Uchtdorfiga, 28. jaan 2011, lk 3)

3

EESMärk

MärkusedEsmase tähtsusega on viis, kuidas õpetajad käituvad oma koduseinte vahel ja kuidas nad kohtlevad oma abikaasat ning lapsi. Neid kõige tähtsamaid suhteid peaks iseloomustama „veenmi[ne], pikameelsus, lahkus ja tasadus ning teesklematu armastus” (ÕL 121:41). President Ezra Taft Benson on väl-jendanud järgmist: „Me loodame, et abielunaisena ja -mehena on teil suure-pärane suhe. Me loodame, et teie kodus on rahu vaim ja Päästja armastus ning see on ilmne kõigile neile, kes teie kodusse tulevad. Teie kodus ei peaks olema vaidlemist ja tülisid. ‥ Teie abielupaarina esindate kõiges, mida teete ja kuidas välja paistate, Esimest Presidentkonda.” (The Gospel Teacher and His Message. Kõne KHS-i usuõpetajatele, 17. sept 1976, lk 7)

Klassiruumis on õpetajal võimalus päevast päeva näidata kristlikke omadusi, näiteks ligimesearmastus, kannatlikkus, lahkus, austus ja aupaklikkus kõige püha vastu. Õpetajad peaksid looma õpilastega positiivse ja sobiva suhte ning väl-tima kellelegi ebasobiva tähelepanu osutamist viisil, mida võiks mõista või tõlgendada valesti või mis põhjustaks spe-kulatsioone või kuulujutte.

Õpetajad peaksid püüdma käituda Kristuse-sarnaselt, osale-des või käies koolis, kogukonnas või Kiriku üritustel. Nad peaksid püüdma luua õpetajate, kolleegide, Kiriku juhtide ja inimestega kogukonnas sobivad ja toetavad suhted ning neid hoidma. Neid asju tehes näitavad õpetajad välja tõelist sise-mist pühendumust Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi ela-mise suhtes ning suureneb nende vägi mõjutada elusid heal viisil.

Me püüame jätkuvalt parendada oma sooritust, teadmisi, hoiakut ja loomust. [1.2.3]

Jumala lastena on õpetajates osa jumalikkust, mis on allikaks soovile pare-neda, areneda ja saada rohkem Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse sarnaseks. Õpetaja peaks seda soovi pidevalt arendama ja Jeesuse Kristuse ning teiste abil tegutsema õhutuste ajel, mis viivad parenemiseni. Vanem Gordon B. Hickley rõhutas isikliku kasvu jätkuvat vajadust:

„Ma usun täiustamisse. Ma usun kasvamisse. ‥

Vennad ja õed, jätkake arenemist hoolimata sellest, kas olete 30- või 70-aas-tane.” (Four Imperatives for Religious Educators. Kõne KHS-i usuõpetaja-tele, 15. sept 1978, lk 2)

Täiustumiseks on vaja soovi, usinust, kannatlikkust ja Issanda abi, mida otsi-takse mõtisklemise ja palve kaudu. Vanem Henry B. Eyring õpetas enese-arengust olulise põhimõtte: „Enamikul meist on olnud mõni kogemus seoses püüdega ennast täiustada. Minu kogemus inimeste ja organisatsioo-nide täiustamisest on õpetanud mulle, et kõige paremad on väikesed muu-datused, mida saame teha sagedastes tegudes. Püsivuses ja kordamises on vägi. Ja kui inspiratsiooni kaudu meid juhatatakse valima õiged väikesed muudatused, siis järjepidev kuulekus toob kaasa suure parenemise.” (The Lord Will Multiply the Harvest. Õhtu Vanem Henry B. Eyringiga, 6. veebr 1998, lk 3)

„Igaüks teist on ammu mõistnud, et te õpetate seda, kes te olete. ‥ Teie oma-dusi mäletatakse rohkem ‥ kui mingit tõde mingis õppetunnis. Sest kui meie jüngerlus on tõsine, siis seda on näha

ja seda mäletatakse. See, kuidas teid mäletatakse, ja teie isiklik õigemeelsus lubavad teil oma õpilaste ellu anda tõelise panuse.”

(Neal A. Maxwell. But a Few Days. Kõne Kiriku haridussüsteemi usuõpetajatele, 10. sept 1982, lk 2)

4


Märkused Seminarides ja Usuinstituutides peaksid õpetajad püüdlema pidevalt paren-dada oma toiminguid, teadmisi, suhtumist ja iseloomu.

Toimingud. Õpetajad peaksid proovima pidevalt parendada oma õpetamise ja halduskohustuste toiminguid. Nad saavad seda teha tasakaalustatud, pideva ja usina püüde kaudu mõista ja rakendada põhilisi põhimõtteid ning oskusi. Abi otsimine seminari ja instituudi materjalidest ning ülevaatajatelt, kolleegidelt, õpilastelt, preesterluse juhtidelt ja teistelt aitab õpetajatel ning juhtidel saada täpsema hinnangu oma sooritusest ja samuti juhendamist, et täiustada end seal, kus on kõige rohkem vaja.

Teadmised. Õpetajad peaksid pidevalt püüdma uurida pühakirjades ja prohvetite sõnades sisalduvat õpetuste ja põhimõtete konteksti ning sisu. Seda tehes kasvab Päästja evangeeliumi ja lepituse mõistmine ning nad on võimelised õnnistama oma õpilaste elu rohkem. Õpetajad peaksid aren-dama oma arusaamist ja mõistmist tõhusa õpetamise mee-toditest ja põhimõtetest, mis sisalduvad nii pühakirjades kui ka seminari ja instituudi materjalides. Nad peaksid teadma ka sobiva haldamise põhimõtteid (vt osa 1.4 „Halda” lehe-küljel 7) ja mõistma seminaride ja instituutide eeskirju ning tavasid.

Suhtumine. Õpetajate suhtumine määrab suuresti nende oma õnne ja võime mõjutada õpilaste tuju. Õpetajad, kes pidevalt proovivad olla rõõmsad (vt ÕL 68:6), teisi teenida, teevad tööd ühtsuse saavutamiseks ja proovivad anda endast parima isegi väljakutset esitavates olukordades, õnnistavad õpilaste ja enda ümber olevate kolleegide elu.

Iseloom. Õpetajad, kes püüavad elada evangeeliumi järgi ja kes pidevalt ja tõeliselt proovivad oma toiminguid, teadmist ja suhtumist parendada, arendavad loomulikult välja ise-loomu, mis on vajalik Seminaride ja Usuinstituutide ees-märgi saavutamiseks. Vanem Richard G. Scott on õpetanud: „Me saame selliseks, nagu tahame saada, kui oleme päev päeva järel järjekindlalt sellised, kelleks tahame saada. Õige-

meelne iseloom on see, mis näitab ära, kes teist saab. Õigemeelne iseloom on palju enam väärt kui kogu teie materiaalne vara, kui kõik teie õpingute käigus omandatud teadmised, kui kõik teie saavutused, kui tahes kõrgelt inimkond neid ka ei hindaks.” (The Transforming Power of Faith and Character. – Ensign või Liahoona, nov 2010, lk 43)

Lõppkokkuvõttes on võti meie toimingute, teadmiste, suhtumise ja iseloomu täiustamisel Jeesuse Kristuse eeskuju järgimine. President Howard W. Hunter on öelnud: „See on Issanda Jeesuse Kristuse õpetus ja eeskuju, mis kujundab meie käitumist ja iseloomu meie elu kõikides osades: isiklikult, meie kodus, meie elukutsetes ja kogukondades, ka meie pühendumuses Kirikus, mis kannab Tema nime.” (Standing as Witnesses of God. – Ensign, mai 1990, lk 60)

„Mu vennad ja õed, mitte keegi meist ei tea piisavalt. Õppimise protsess on lõputu. Me peame lugema, me peame vaatlema, me peame omandama seda, mida oma meeltele nähtavaks muuda-me, ja peame mõtisklema selle üle.”

(Gordon B. Hinckley. Four Imperatives for Religious Educators, lk 2)

„Ja kui inimesed tulevad minu juurde, ma näitan neile nende nõrkust. Minu arm on küllaldane kõikidele inimestele, kes alandavad end minu ees; sest kui nad alandavad end minu ees ja neil on minusse usku, siis ma lasen nõrkadel asjadel saada nende jaoks tugevaks.”

(Eteri 12:27)

5

EESMärk

MärkusedÕpeta [1.3]

Me õpetame õpilastele evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid pühakirjadest ja prohvetite sõnadest. [1.3.1]

Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete teadmine, mõistmine ning tunnistus neist annavad õpilastele suuna ja piisava jõu, et teha valikuid, mis on kooskõlas Taevase Isa tahtega.

Õpetus on Jeesuse Kristuse evangeeliumi igavene, muutumatu põhitõde. Vanem Boyd K. Packer õpetas:

„Tõelise õpetuse mõistmine muudab hoiakuid ja käitumist.

Evangeeliumiõpetuste uurimine parandab käitumist kiire-mini kui käitumise uurimine.” (Boyd K. Packer. Little Children. – Ensign või Liahona, mai 1986, lk 17)

Vanem Richard G. Scott rõhutas: „Põhimõtted on kontsentreeri-tud tõde, mis on vormitud sellisele kujule, et neid saaks väga erinevates olukordades rakendada. Õige põhimõte teeb otsuse selgeks ka kõige sega-vamas ja pealesunnitumas olukorras.” (Richard G. Scott. Acquiring Spiritual Knowledge. – Ensign, nov 1993, lk 86)

Pühakirjad ja prohvetite sõnad sisaldavad evangeeliumiõpetusi ning põhi-mõtteid, mida õpetajad ja õpilased peaksid proovima mõista, õpetada ning rakendada. Issand on juhendanud neid, kes Tema evangeeliumi viimsetel päevadel õpetavad: „Õpetada ‥ evangeeliumi põhimõtteid, mis on Piiblis ja Mormoni Raamatus, milles on evangeeliumi täius” (ÕL 42:12). Issand kinni-tas ka viimse aja prohvetite õpetuste mõistmise ja järgimise tähtsust: „Sa pead tähele panema kõiki tema sõnu ja käske, mis ta sulle annab, kui ta need saab, kõndides. ‥ Tema sõna tuleb teil vastu võtta, nagu oleks see minu enda suust” (ÕL 21:4–5).

Kõneledes Esimese Presidentkonna nimel 1938. aastal, pidas president J. Reuben Clark noorem seminari ja instituudi õpetajatele orientiiriks saanud kõne. Selles kõnes ta ütles:

„Teie peamine huvi, teie põhiline ja põhimõtteliselt ainuke kohustus on õpe-tada Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumi, mis on neil viimseil päevil ilmu-tatud. Te peate õpetama seda evangeeliumi, kasutades oma allikatena Kiriku põhiteoseid ja nende sõnu, kelle Jumal on kutsunud juhtima oma rahvast neil viimsetel aegadel. ‥

Olge te kõrgel või madalal positsioonil, te ei saa muuta ega kohandada Kiriku õpetusi, nii kuidas Kirik need on välja öelnud või kuidas need on Kiriku põhiteostes ja kuidas neid on sõnastanud need, kellel on volitus Issanda meelt ja tahet Kirikule öelda.” (The Charted Course of the Church in Education, muudetud väljaanne, 1994, lk 10; vt ka ÕL 42:12–13)

6


Märkused Neid õpetusi ja põhimõtteid õpetatakse viisil, mis viib mõistmise avardumiseni. [1.3.2]

Otsustades, kuidas evangeeliumiõpetusi ja põhimõtteid õpetada, peaksid õpetajad valima meetodid, mis juhatavad õpilased neid olulisi tõdesid mõistma ning Püha Vaimu juhatusel mõistmise avardumise ja meeleülendu-seni. Õpetajad ja õpilased mõistavad õpetusi ja põhimõtteid, kui nad taipa-vad nende tähendust, näevad nende suhet teiste põhimõtete ning õpetustega ja tajuvad nende olulisust päästmisplaanis ja omaenda elus. Iga-veste põhimõtete ja õpetuste tõeline mõistmine võib tulla ainult siis, kui ini-mesed elavad evangeeliumi põhimõtete järgi ja Püha Vaim valgustab nende meeli.

Arusaamise avardumine peaks pühakirjade mõistmisega kaasas käima. Sõna arusaamist avardada pärineb algselt ladina juurtest aedes, mis tähendab elu-aset või templit, ning facere, mis tähendab valmistada (vt Collins English Dictionary—Complete and Unabridged, 2003, „edify“). Seega arusaamise avardamine on seotud templi ehitamisega ja tähendab vaimselt ehitada või tugevdada. Arusaamise avardamisega on seotud rõõm, rahu, valgustus ja soov elada õigemeelselt. Pühakirjad lubavad, et kui nii õpetaja kui ka õpilane tegutsevad õpetamis- ja õpiprotsessis Vaimu juhatusel, siis „ see, kes jutlus-tab, ja see, kes saab, mõistavad teineteist, ja mõlemate arusaamine saab avardatud ja nad rõõmustavad üheskoos” (ÕL 50:22).

Me aitame õpilastel täita nende rolli õpiprotsessis ja õpetame neile, kuidas teistele evangeeliumi õpetada. [1.3.3]

Evangeeliumi õppimine, mis aitab kaasa pöördumisele ja aitab evangeeliu-mil sügavale õpilaste südamesse minna, nõuab rohkemat kui õpetajapoolset usinat pingutust. Vaimne õppimine nõuab õppijalt jõupingutust ja vaba tahet. Vanem Henry B. Eyring on õpetanud: „Tõeline pöördumine sõltub õpi-lase vabast ja suure püüdlusega usus otsimisest” (We Must Raise Our Sights, lk 4). Vanem David A. Bednar rõhutas, et õpilaste püüded kutsuvad nende südamesse Püha Vaimu mõju:

„Õpetaja võib selgitada, demonstreerida, veenda ja tunnistada ning teha seda suure vaimse väega ja väga tõhusalt. Kuid lõppude lõpuks saab sõnumi sisu ja Püha Vaimu tunnistus tungida vastuvõtja südamesse ainult siis, kui see inimene ise sel sündida laseb. ‥

Õppija, kes rakendab oma valikuvabadust vastavalt õigetele põhimõtetele, avab oma südame Pühale Vaimule ja Tema õpetusele, tunnistavale väele ja kinnitavale tunnistusele.” (Seek Learning by Faith. Õhtu David A. Bednariga, 3. veebr 2006, lk 1, 3)

Pühakirjad õpetavad, et vaimse õppimise otsijad peavad oma meeled ja südamed õpetuse saamiseks ette valmistama, usinalt teadmisi ja mõistmist otsima uurimise, mõtisklemise ja palve kaudu ning järgima Pühalt Vaimult saadud õhutusi (vt Es 7:10; 1Ne 10:17–19; ÕL 138:1–11; JSA 1:10–20). Pal-

jude õpilaste jaoks võib pühakirjadest õppimine olla harjumatu ja mõneti raske. Kuid õpetajad võivad aidata neil evangeeliumi õppimisel oma rolli mõista, sellega nõustuda ja seda täita. Õpetajad saavad aidata õpilastel oma vaimses õppimises aktiivset rolli võtta, julgustades neil:

„Meie usust inspireeritud tegude siirus ja järjepidevus on see, millega näitame oma Taevasele Isale ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele tahet Pühalt Vaimult õppida ja juhiseid saada”

(David A. Bednar. Seek Learning by Faith, lk 3).

7

EESMärk

Märkused• Arendada igapäevase pühakirjade uurimise harjumust.• Valmistada oma süda ja meel Vaimu mõjutusteks ette.• Avastada ja väljendada nende isiklikus elus asjakohaseid õpetusi ja

põhimõtteid.• Süvendada pühakirjade mõistmist usina uurimise, mõtisklemise ja

palve kaudu.• Esitada küsimusi ja otsida vastuseid, mis aitavad paremini mõista

evangeeliumi ja selle seotust eluga.• Jagada kaemusi, kogemusi ja tundeid.• Selgitada evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid teistele ning tunnis-

tada nende tõesusest.• Arendada pühakirjade uurimise oskusi, nagu märgistamine, ristviita-

mine ja pühakirjade õpiabide kasutamine.

Täites vaimses õppimises oma rolli, näitavad õpilased välja oma valmidust saada Pühalt Vaimult õpetust. Nad on püha-kirjade suhtes rohkem pühendunud ja põnevil. Nad mõista-vad ja meenutavad päästvaid õpetusi ja põhimõtteid selgemalt ning rakendavad õpitut suurema tõenäosusega. Kui õpilased avastavad evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid, esitavad küsimusi ja jagavad vastuseid, õpivad nad ka väär-tuslikke oskusi üksi õppimiseks.

Sellise osalemise kaudu on õpilastel võimalik õpetada evan-geeliumi tõhusamalt oma perekonnale, sõpradele ja teistele. Samuti on nad tulevikus paremini valmis õpetama evangee-liumi õpetusi ja põhimõtteid misjonäride, vanemate, õpeta-jate ning juhtidena Kirikus.

Halda [1.4]

Me haldame oma programme ja vahendeid sobilikult. [1.4.1]

Haldamist võib defineerida nii inimeste juhtimise ja teenimisena kui ka pro-grammide ja vahendite juhtimise ning haldamisena. Täiusliku eeskujuna kõikides asjades näitas Jeesus Kristus tõelise juhi jumalikke omadusi. Hooli-mata sellest, milline on hetkeülesanne, kõikidel seminari ja instituutide juhtidel ning õpetajatel on võimalus ning kohustus juhtida ning hallata Kristusele sarnasel viisil.

Ligimesearmastuse, nägemuse ja alandlikkuse omadused võimaldavad meil teha Issanda tööd Tema viisil. Ligimesearmastus või Kristuse puhas armastus peaks olema aluseks õpetaja suhtele õpilaste, preesterluse juhtide, vanemate, kolleegide ning ülevaatajatega. Ligimesearmastus ei ole üksnes tunne, vaid tegutsemise ja olemise viis (vt Mn 7:45). Juht, kellel on nägemus, annab ins-pireeritud juhatust, loob eesmärgipärasuse tunde ning sisendab end ümbrit-sevatesse entusiasmi. Pühakirjad õpetavad: „Kui nägemus puudub, muutub rahvas üleannetuks” (Õp 29:18). Alandlikkus võimaldab administraatoritel ning õpetajatel ära tunda oma sõltuvuse Issandast ning julgustab neid tegema teistega koostööd, et saavutada Seminaride ja Usuinstituutide ees-märk. Issand ütles: „Ükski ei saa aidata selles töös, ilma et ta oleks alandlik

„[Õppija] otsus osaleda on valikuva-baduse kasutamine, mis võimaldab Pühal Vaimul saata isikliku sõnumi, mis vastab õppija vajadustele. Luues osa-lemiseks sobiva õhkkonna, suureneb

võimalus, et Vaim annab veel tähtsamaid õppetunde, kui [õpetaja] saab edasi anda.

Selline osalemine toob nende ellu Vaimu juhatust.”

(Richard G. Scott. To Learn and to Teach More Effectively. Brigham Young University 2007–2008 Speeches, 2008, lk 4–5)

8


Märkused ja täis armastust, omades usku, lootust ja ligimesearmastust, olles mõõdukas kõigis asjades, mis iganes tema hoolde usaldatakse” (ÕL 12:8).

Igal õpetajal ja juhil on võimalus ning kohustus juhtida ja hallata programme ning materjale sobivalt. Administratiiv-sed kohustused on inimeste vaimseks õnnistamiseks. „Eelarvete koostamine, aruannete täitmine, Kiriku vara ja vahendite eest hoolitsemine, turvalisuse tagamine, program-mide ülevaatamine, ‥ nõukogudes osalemine [ja õpilaste, vanemate ning preesterluse juhtidega suhtlemine] on täht-sad administratiivkohustused” (Administering Appropriately: A Handbook for CES Leaders and Teachers, 2003, lk 2). Vanem Henry B. Eyring õpetas: „Mitte kunagi ärge alahinnake aja-like asjade hästi tegemise vaimset väärtust nende suhtes, keda teenite” (The Book of Mormon Will Change Your Life.

– KHS-i sümpoosion Mormoni Raamatu kohta, 17. aug 1990, lk 7).

Meie püüdlused aitavad vanemaid nende kohustuses tugevdada peret. [1.4.2]

Vanematel on põhiline kohustus õpetada oma lastele Jeesuse Kristuse evan-geeliumi, hoolitseda nende sotsiaalse arengu, suhete, riietumise ja enese hooldamise eest ning vastata nende küsimustele õpetuse kohta. Kiriku juhid abistavad selles kohustuses vanemaid.

Seminaride ja Usuinstituutide juhid ning õpetajad aitavad vanemaid põhili-selt õpilastele Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetades, nagu see on leitav pühakirjades ja prohvetite sõnades, rõhutades perekonna õpetuslikku täht-sust ja rõhutades esmatähtsust, mida pereliikmed ja perekondlikud tegevu-sed väärivad (vt Administering Appropriately, lk 4). Õpetajad peaksid õpilasi julgustama oma vanemaid austama ning otsima oma vanemate nõuandeid ja juhatust. Õpetajad võivad vanematega ka tunnis õpitavat jagada.

Me teeme tihedat koostööd preesterluse juhtidega, kutsudes õpilasi osalema ja valmistades ette vaimset keskkonda, kus õpilased saavad omavahel suhelda ja koos õppida. [1.4.3]

Kõik Seminaride ja Usuinstituutide programmid tegutsevad vastavaid prees-terluse võtmeid hoidvate üld- ja ka kohalike preesterluse juhtide juhatusel.

Nende püüetes õnnistada noori ja noori täiskasvanuid on oluline, et Semi-naride ja Usuinstituutide juhid ja õpetajad teeksid kohalike preesterluse juh-tidega koostööd tihedalt ja ühiselt. Preesterluse juhtide juhatusel peavad nad nõu ja töötavad koos tagamaks, et iga noort ja noort täiskasvanut kutsutakse ja julgustatakse registreerima, kohal käima ning täitma sobivaid õppekursu-seid. Õpetajad ja administraatorid peaksid olema preesterluse juhtidega aktiivselt seotud, püüdes registreerida seminari ja instituudi õpilasi ning tagama nende püsimise, ja nad ei peaks rahulduma ainult nende õpilaste õpetamisega, kes tundi tulevad.

„Ja ligimesearmastus on pikameelne ja lahke ja ei kadesta ega ole iseennast täis, ei otsi omakasu, ei ole kergesti ärritatav, ei mõtle halba ega rõõmusta süütegudest, vaid rõõmustab tõest, kannatab kõik, usub kõik, loodab kõik, talub kõik”

(Moroni 7:45).

9

EESMärk

MärkusedKooskõlas olemasolevate eeskirjade ja protseduuridega peaksid seminaride ja instituutide juhid ning õpetajad tegema koostööd preesterluse juhtidega, et tagada tundideks ruumid ja sobiv vaimne ning sotsiaalne keskkond, kus tunnistusi saab tugevdada ning teadmine evangeeliumist saab suureneda. Õpetajad ja administraatorid peaksid järgima kehtivaid seminaride ja insti-tuutide eeskirju ning peaksid kohalike preesterluse juhtidega nõu pidama sotsiaalsete ja teenimisürituste sisu ning tiheduse üle, nii et nad toetavad preesterluse ja abiorganisatsioonide juhtide planeeritavaid ja läbiviidavaid tegevusi, mitte ei sega neid.

Õpetajad ja administraatorid peaksid tegema ühiselt tööd ka Noorte Meeste ja Noorte Naiste juhtidega ning sobivalt julgustama noori osalema „Usk Jumalasse” ja „Isikliku arengu” programmides. Kus võimalik, peaksid semi-nariõpetajad noorte vajaduste üle nõu pidama teiste õpetajate, nõuandjate ning noorte juhtidega.

(Rohkem üksikasju seminaride ja instituutide administratsiooni põhimõtete ja tavade kohta vaata käsiraamatust Administering Appropriately.)

Notes

10

Evangeeliumi õpetamise ja õppimise alusedSeminaride ja Usuinstituutide eesmärk toob välja kolm peamist sihti, mille

poole administraatorid ja õpetajad püüdlevad, et täita seminaride ja usuins-tituutide otstarvet.

1. Me õpetame õpilastele evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid pühakirja-dest ja prohvetite sõnadest.

2. Neid õpetusi ja põhimõtteid õpetatakse viisil, mis viib mõistmise ja aru-saamise avardumiseni.

3. Me aitame õpilastel täita nende rolli õpiprotsessis ja valmistame neid ette õpetama evangeeliumi teistele.

Et aidata neid sihte saavutada, innustatakse seminari ja instituudi õpetajaid ja õpilasi rakendama teost „Evangeeliumi õpetamise ja õppimise alused”.

Evangeeliumi õpetamise ja õppimise alusedÕpetajad ja õpilased peaksid tegema järgmist:

• Õpetage ja õppige Vaimuga.• Looge armastav, austav ja eesmärgipõhine õpikeskkond.• Uurige pühakirju iga päev ja lugege õppetunni lugemismaterjali.• Mõistke pühakirjade ja prohvetite sõnade konteksti ja sisu.• Tundke ära ja mõistke evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid.

Tunnetage, et need on tõesed ja tähtsad ning rakendage neid.• Selgitage ja jagage evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid ning

tunnistage nendest.• Õppige selgeks tähtsamad pühakirjakohad ja põhiõpetused.

Need põhimõtted, tegevused ja tulemused on omavahel seotud. Kui neid ra-kendatakse targalt ja üksteisega kooskõlas, siis aitavad need alustõed kaasa õpilase võimele mõista pühakirju ja neis sisalduvaid õpetusi ja põhimõtteid. Need innustavad õpilasi evangeeliumi õppimises aktiivselt osalema ning suu-rendavad õpilaste võimet elada evangeeliumi järgi ja õpetada seda teistele.

Õpetage ja õppige Vaimuga [2.1]

Evangeeliumi õpetamine ja õppimine leiab aset Püha Vaimu väe kaudu. Vaimu kaudu õpetamine ja õppimine toimub, kui Püha Vaim täidab oma rolli või funktsiooni õpetaja, õpilase või mõlema puhul. Ainult Vaimu kaudu õpe-tades ja õppides võivad õpilased hakata mõistma Jeesuse Kristuse õpetust ja lepitust ning nendele toetuma viisil, mis teeb nad igavese elu vääriliseks.

2

11

EVANGEELIUMI ÕPETAMISE JA ÕPPIMISE ALUSEd

MärkusedPresident Henry B. Eyring rõhutas Püha Vaimu rolli tähtsust vaimses õppi-mises, kui ta õpetas: „Meie õpilased ei saa tunda Jumalat ega armastada Teda nii, nagu nad peaksid, kui neid pole õpetanud Püha Vaim. Ainult Vaimu kaudu võivad nad teada, et Jumal armastas meid piisavalt palju, et saata oma Poeg lepitama meie patte ja et Jeesus on Jumala Poeg ning Kristus maksis nende pattude hinna. ‥ Ainult Vaimu kaudu võivad nad teada, et Taevane Isa ning Tema ülestõusnud ja ülendatud Poeg ilmusid Joseph Smithile. Ainult Vaimu kaudu võivad nad teada, et Mormoni Raamat on Jumala tõene sõna. Ja ainult inspiratsiooni kaudu võivad nad tunda Isa ning Poja armastust nende vastu, andes meile igavese elu saamiseks vajalikud talitused. Ainult nende tunnistuste kaudu, mis on asetatud Püha Vaimu poolt sügavale nende südamesse, on nad juurdunud kindlal alusel, et seista vankumatult elus ettetule-vate kiusatuste ja katsumuste vastu.” (To Know and to Love God. – Õhtu president Henry B. Eyringiga, 26. veebr 2010), lk 2)

Järgnev nimekiri sisaldab mõnda Püha Vaimu funktsiooni, mis on otseselt seotud tema rolliga evangeeliumi õppimisel ja õpetamisel:

• Ta tunnistab Isa Jumalast ja Tema Pojast, Jeesusest Kristusest (vt 1Kr 12:3; Et 12:41).

• Ta avardab nii õpetaja kui ka õpilase arusaamist (tõstab või ehitab vaimselt) (vt 1Kr 14:12; ÕL 50:22–23; 84:106).

• Ta annab „Vaimu viljad”, mis hõlmavad selliseid asju, nagu rõõm, armastus, rahu, kannatlikkus ja lahkus (vt Gl 5:22–23; Rm 15:13; ÕL 6:23; 11:12–13).

• Ta annab inimesele õiguse rääkida volituse ja julgusega (vt 1Ne 10:22; Al 18:35; Mn 8:16).

• Ta tunnistab evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete õigsusest (vt Jh 15:26; ÕL 21:9; 100:8).

• Ta annab tõde, teadmist, kaemusi, mõistmist ja valgust (vt Jh 16:13; 1Kr 2:9–11, 14; ÕL 6:14; 11:13–14; 76:5–10, 116).

• Ta aitab õpetajatel ja õpilastel ideid, mõisteid ja põhimõtteid meeles pidada (vt Jh 14:26).

• Ta innustab inimest midagi ütlema või ütlemata jätma (vt Lk 12:11–12; 2Ne 32:7; ÕL 84:85; 100:5–6).

• Ta kannab tõe inimlaste südameni (vt 2Ne 33:1).• Ta pehmendab inimeste südameid (vt 1Ne 2:16; Al 24:8).• Ta lohutab (vt Jh 14:26; ÕL 88:3).• Ta pühitseb ja muudab südameid (vt Mo 5:2; 3Ne 27:20; Mn 6:4).

Kui nad lõpuks mõistavad Püha Vaimu olulist rolli vaimses õppimises, siis õpetajad teevad kõik endast oleneva, et kutsuda Vaimu neid kohustusi täitma. Selle jaoks püüdlevad õpetajad isikliku väärilisuse poole. Nad ütlevad „usu palve” (ÕL 42:14) ja proovivad igaks õppetunniks olla põhjalikult ette-valmistunud. Nad proovivad keskenduda oma õpilaste õpikogemusele ning oma südames olla rahulikud, selle asemel et tunda muret või häiritust teiste asjade pärast. Nad näitavad alandliku küsimise vaimu. Samuti innustavad nad oma õpilasi kutsuma Püha Vaimu nende õpikogemustesse.

12


Märkused Õpetajad ja õpilased saavad kaasa aidata Püha Vaimu soosiva õhkkonna loomisele:

• Viies läbi tähendusrikkaid tunni vaimseid algusosasid.• Lugedes ja õpetades pühakirjadest ja prohvetite sõnadest.• Koondades vestlused ja näited Päästjale ja Temast tunnistamisele.• Sõnastades evangeeliumi õpetused ja põhimõtted lihtsalt ja selgelt.• Võttes inspireeritud vaikusehetkedel aega mõtisklemiseks.• Jagades sobivaid isiklikke kogemusi ja tunnistades õpetustest ja

põhimõtetest.• Kasutades inspireerivat muusikat.• Väljendades armastust ja tänu Issanda ja üksteise vastu.

Õpetajad võivad tunnetada, kas Vaimu funktsioonid on nende tunnis olemas, mõeldes järgmistele küsimustele:

• Kas õpilased tunnevad suuremat armastust Päästja, evangeeliumi ja pühakirjade vastu?

• Kas õpilased mõistavad õpetatavaid põhimõtteid selgelt?• Kas õpilaste arusaamine avardub ja kas nad tunnevad end innusta-

tult, et tegutseda õpitud põhimõtete järgi?• Kas klassi ühtsus suureneb?• Kas tunnistusi väljendatakse ja kas need tugenevad?• Kas õpilased on õpiprotsessist huvitatud ja sellesse kaasatud?• Kas klassiruumis on „armastuse, rõõmu, rahu, pika meele, lahkuse,

heatahtlikkuse, usu” tunne?(Gl 5:22)

On tähtis meeles pidada, et ükski õpetaja, ükskõik kui andekas või ustav ta on, ei saa täita Vaimu ülesandeid. Mõnikord võivad õpetajad proovida ette valmistada vaimse kogemuse. Vanem Boyd K. Packer on õpetanud: „Vaimseid asju ei saa sundida. ‥ Te ei saa sundida Vaimu vastama, nagu ei saa te sundida uba enneaegselt võrsuma või tibu munast kooruma. Te võite luua õhkkonna, mis kiirendab kasvu, ning toita ja kaitsta, kuid te ei saa sundida ega nõuda – te peate kannatlikult ootama kasvamist.” (Boyd K. Packer. The Candle of the Lord. – Ensign, jaan 1983, lk 53)

Õpetajad, kes proovivad õpetada vastavalt Vaimule, ei peaks peamiselt lootma oma intellektile, õpetamiskogemusele ega isiksusele, vaid Püha Vaimu mõjule (vt 2Ne 4:34). Nad peaksid ka vältima tunnete manipulee-rimist ja vältima teadlikult pisarate esilekutsumist tõendina Vaimu kohal-olust. President Howard W. Hunter on hoiatanud: „Ma arvan, et kui me ei ole ettevaatlikud ‥ õpetajatena, kes iga päev klassiruumides töötavad, ‥ võime hakata püüdma matkida Issanda Vaimu tõelist mõju ebaväärikal ja manipuleerival viisil. Mulle teeb muret, kui ilmneb, et Vaimu kohalolekuga samastatakse tugevaid tundeid või lõputuid pisaraid. Kindlasti võib Issanda Vaim kutsuda esile tugevaid emotsioone, kaasa arvatud pisaraid, kuid seda välist avaldumist ei tohi ajada segamini Vaimu enda kohalolekuga.” (Eternal Investments. – Õhtu President Howard W. Hunteriga, 10. veebr 1989, lk 4).

„Kui soovite oma tunnis Issanda Vaimu kohalolu, on kiirustamiseta õhkkond äärmiselt oluline.”

(Jeffrey R. Holland. Teaching and Learning in the Church. – Ülemaailmne juhtide koolituse koosolek, 10. veebr 2007, Ensign, juuni 2007, lk 91)

13


MärkusedÕpetajad peaksid olema ettevaatlikud selliste fraaside kasutamisel, nagu „Vaim ütles mulle…” või „Vaim ütles mulle, et ma peaksin…”. Tahtlikult või tahtmatult võivad need fraasid tunduda ennast ülendavalt ja võivad viidata liialdatud vaimsuse tasemele ning see võib viia vaimse sunnini. Tavaliselt piisab sellest, kui õpetajad tegutsevad Vaimu õhutuste ajel ilma kuulutamata, et nad seda teevad.

Vanem Henry B. Eyring on andnud järgmist nõu: „Õpilastele Vaimuga koge-muste andmine on palju olulisem sellest rääkimisest. Ja teadke, et iga ini-mene kogeb Vaimu natuke erinevalt. ‥ Ma arvan, et see on nii individuaalne, et ma oleksin natuke ettevaatlik ütlema liiga palju väga täpselt. Ma arvan, et kogemus sellega ‥ oleks parem, kui te pidevalt ei ütleks „kas te tunnete Vaimu?”. Ma arvan, et sellel võib olla vastupidine mõju.” (Vanem Richard G. Scotti ja vanem Henry B. Eyringi arutelu. – KHS-i koolitusülekanne, august 2003, lk 8)

Õpetajad peaksid meeles pidama, et Vaimuga õpetamine ei võta ära nende kohustust ette valmistada tunde hoolikalt ja läbimõeldult, kaasa arvatud etteantud õppekava kasutamine. Teisest küljest tähendab Vaimuga õpe-tamine rohkem kui lihtsalt iga õppekava ettepaneku järgimist ilma palve, mõtte ja võimaliku kohandamiseta. Lisaks ei peaks õpetajad olema nii kes-kendunud oma õppetunni kava järgimisele, et nad ei ole avatud saama tunni ajal Vaimult õhutusi ja neid järgima.

Looge armastav, austav ja eesmärgipõhine õpikeskkond [2.2]

Kui õpetajad ja õpilased armastavad ja austavad Issandat, üksteist ja Jumala sõna, siis on õppimine edukam. Ühise eesmärgi tunnetus keskendab püü-ded ja ootused ning annab klassiruumi kogemusele suuna. Sellise armas-tava, austava ja eesmärgipõhise keskkonna rajamine ning loomine on nii õpetajate kui ka õpilaste vastutus ja kutsub esile Püha Vaimu arusaama avar-dava mõju.

Armastus ja austus [2.2.1]

Armastus pehmendab südameid ja kutsub esile Püha Vaimu mõju. Kui õpe-tajad armastavad, nagu Päästja armastab, siis näevad nad teisi, nagu Tema neid näeb. Kristuse-sarnane armastus inspireerib õpetajaid mitte kunagi alla andma iga noore mehe ja naise tõeliselt pöördunuks saamise aitamisel. Vanem Dallin H. Oaks on õpetanud: „Kui meid kutsutakse õpetama, peak-sime oma kutse vastu võtma ja õpetama oma armastusest Jumala Igavese Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse vastu. Lisaks peaks evangeeliumiõpetaja alati õpetama armastusega oma õpilaste vastu. Armastus Jumala ja Tema laste vastu on teenimise tähtsaim põhjus. Neid, kes õpetavad armastusest, suu-rendatakse tööriistadena Tema käes, keda nad teenivad.” (Gospel Teaching. – Ensign, nov 1999, lk 79)

14


Märkused

Notes linesCover up

Õpetajad ja õpilased, kes armastavad Issandat ja kes teavad Tema armastu-sest nende vastu, tunnevad tõelist soovi olla Tema lähedal ja muutuda roh-kem Tema-sarnaseks. Nad austavad Tema ning Tema prohvetite sõnu ja on

nende suhtes aupaklikud viisidel, mis motiveerivad neid pühakirju hoolikalt õppima, õpitut rakendama ja õpitut teis-tega jagama.

Kui õpilased teavad, et õpetaja ja teised õpilased neid armastavad ja austavad, on suurem tõenäosus, et nad tule-vad tundi ja on valmis õppima. Heakskiit ja armastus, mida nad teistelt tunnevad, võivad pehmendada südameid, vähendada hirmu ning tekitada soovi ja kindlustunnet, mida on vaja õpetaja ja teiste klassiliikmetega oma kogemuste ning tunnete jagamiseks.

Õpetajad võivad toita õpilaste armastuse ja austuse tundeid Issanda vastu, aidates neil mõista lepitust, õpetades neile nende jumalikust loomusest ning lõputust väärtusest Taeva-sele Isale ja Tema Pojale ning rääkides ja tunnistades neist sobival ja aupaklikul viisil.

Õpetajad peaksid suurendama armastust ja austust, mis neil oma õpilaste vastu on. Selle tegemine aitab neil näidata puhast armastust, mis Kristusel oma õpilaste vastu on, ning aitab neil õpetada kannatlikkuse ja kaastundega. Õpetajad võivad õppida selgeks õpilaste nimed ja proovida teada nende huvisid, andeid, probleeme ja võimeid. Nad võivad palvetada oma õpilaste eest kollektiivselt ja üksinda. Õpetajad saavad igat õpilast klassiruumi tulles tervitada ja anda igale õpilasele võimaluse tunnis osaleda. Nad peaksid hoo-likalt kuulama, kui õpilased esitavad küsimusi või jagavad mõtteid või tun-deid. Lisaks võivad õpetajad käia etendustel, spordivõistlustel ja teistel üritustel, kus nende õpilased osalevad. Püüetes oma õpilasi armastada ei peaks õpetajad võtma vanemate või preesterluse juhtide kohta ega muu-tuma õpilastele isiklikeks nõustajateks.

Enamikul õpetajatel on klassis õpilasi, kellel on teatud mää-ral piiratud võimed või füüsilised või vaimsed puuded. Ka nemad on Taevase Isa lapsed ja hoolimata isiklikest katsu-mustest või piiratud sureliku elu kogemusest on neil vaja õppida evangeeliumi. Prohvet Joseph Smith on õpetanud: „Kõik meeled ja vaimud, keda Jumal kunagi maailma saatis, on suutelised avarduma” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 210). Õpetajad peavad olema vastuvõtlikud kõikide õpilaste suhtes ja tunde ette valmista-des ning neid läbi viies võtma arvesse nende individuaalseid vajadusi ning võimeid.

Üks kõige kasulikumatest asjadest, mida õpetajad saavad teha arendamaks tõelist armastust oma õpilaste vastu, on otsida siira palve kaudu ligimesearmastuse andi. Prohvet

Mormon on õpetanud: „Mispärast, mu armsad vennad, paluge Isa kogu südame jõuga, et te võiksite täituda selle armastusega, mida ta on andnud kõigile, kes on tema Poja, Jeesuse Kristuse tõelised järgijad.” (Mn 7:48)

„Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõli-sev kelluke!

Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!”

(1Kr 13:1–2)

15


MärkusedÜhise eesmärgi tunnetus [2.2.2]

Kui õpetajal ja õpilasel on ühise eesmärgi tunnetus, võib see suurendada usku ja anda õppimiskogemusele sihi ja tähenduse. Õpilased peaksid mõistma, et nad osalevad tunnis, et õppida tundma Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust ning edeneda igavese elu suunas pühakirjade ja proh-vetite sõnade uurimise kaudu. Nad peaksid uskuma, et pöördudes Issanda poole küsimise ja palve vaimus, võivad nad saada Püha Vaimu poolt õpetust ja arusaamist. Kui õpetajad ja õpilased lähenevad pühakirjade õppimisele ootusega õppida Vaimu kaudu ning üksteiselt, siis loovad nad keskkonna, mis kutsub ilmutust.

Õpetajad saavad innustada ühise eesmärgi tunnetust klassiruumis, tehes järgnevat:

• Eeldage, et õpilased täidavad oma rolli õppijatena. Ühise eesmärgi tun-netus esineb klassis, kus õpetajad eeldavad, et õpilased täidavad õppijatena oma rolli, ning aitavad neil seda teha, ja kus õpilastel lubatakse olulistel viisidel panustada. Ühise eesmärgi tunnetusega õpetajad, kes oma õpilasi tõesti armastavad, hoolivad nende edene-misest ja edust liiga palju, et olla rahul vähese püüdlusega. Sellised õpetajad innustavad armastusega ning aitavad oma õpilastel jõuda nende potentsiaalini õppijate ning Jeesuse Kristuse jüngritena.

• Olge siiras, innukas ja energiline pühakirjade ja evangeeliumi suhtes. Õpilastel on tavaliselt suurem soov õppida eesmärgiga, kui nad tun-netavad oma õpetaja entusiasmi ning usku arutluse all oleva mater-jali suhtes.

• Valmistage ette arusaama avardavaid õppetunde. Kui õpetajad tule-vad tundi hästi ette valmistatuna, arusaama avardava õppetunniga, ja tunnevad end kindlalt suunal, mida neid on juhitud võtma, siis annavad nad edasi ühise eesmärgi tunnetuse, mille õpilased hõlp-sasti ära tunnevad.

• Valmistage ette vajaminevad materjalid ja vahendid. Õpetajad peak-sid klassiruumi saabuma enne õpilasi, et valmistada ette vajalikke materjale ja vahendeid. See annab õpetajale võimaluse igat saabuvat õpilast tervitada. Õpilased peaksid püüdma tundi õigel ajal saabuda ning omama kõiki vajalikke õppematerjale – nagu pühakirjad, mär-kimiseks pliiats ja päevik – tunni alguses oma laudadel.

• Ärge raisake tunni aega. Kui tund algab õigel ajal ja kui õpilased taju-vad, et aega ei raisata, tunnevad nad eesmärgipärasust.

• Looge kindel tunnikava. Tunnikava loomine tihti korratavate klassi-tegevuste jaoks paneb aluse tundele korrast ja eesmärgipärasusest. Tunnikava innustab igat õpilast osalema ja aitab õpetajal ning õpi-lastel olla kalli klassiaja kasutamisega efektiivsem. Rutiini saab luua tegevuste jaoks, nagu pühakirjade ning õppematerjalide võtmine ja nende ärapanemine, ülendava tunni vaimse algusosa organiseeri-mine ning paberite ja materjalide jagamine ning kokkukorjamine. Teadaandeid, kohalkäimise ülesmärkimist, ülesannete kontrollimist ja teisi teadustusi on kõige parem teha enne tunni vaimset algusosa ning õppetundi.

16


Märkused

Notes linesCover up

Lisasoovitused sobiva õpikeskkonna loomiseks [2.2.3]

Lisaks armastusele, austusele ja eesmärgile sisaldab ideaalne evangeeliumi õpikeskkond ka korda, aupaklikkust ja rahutunnet. Vanem Boyd K. Packer õpetas, et „rahulikus õhkkonnas on lihtsam saada inspiratsiooni” ja et „aupaklikkus toob ilmutusi” (Reverence Invites Revelation. – Ensign, nov 1991, lk 21–22). Järgnevalt on toodud mõned lisasoovitused, mida õpetajad saavad kasutada evangeeliumi õppimiseks soodsa õhkkonna loomiseks ja säilitamiseks.

Õpikeskkonna loomine.Õpikeskkond võib avaldada mõju sellele, mida õpilased evangeeliumi õppi-misel kogevad. Õpetajad peaksid tegema kõik endast oleneva, et valmistada ette klassiruum nii, et õpilased tunnevad end mugavalt ja saavad keskendu-da õppetunnile. Mõned asjad, mida arvesse võtta:

Istekohad. Kui tegu pole just väga ebahariliku olukorraga, peaks igal õpila-sel olema mugav koht istumiseks ning koht oma pühakirjadele ja õppema-terjalidele ning kirjutamiseks. Istekohtade jaotus peaks võimaldama õpilastel õpetajat ja õpetaja kasutatavaid visuaalseid materjale hõlpsasti näha. Võima-luse järgi võib kasutada erinevaid istekohajaotusi, et võimaldada erinevaid õpitegevusi. Määratud istekohtade kasutamine võib aidata õpetajal kiiresti selgeks õppida õpilaste nimed, organiseerida klassi tööks väikestes rühma-des või kuldsalmi harjutusteks ning eraldada õpilasi, kellel on kalduvus tunni ajal teineteisega rääkida. Õpetajad peaksid olema tundlikud õpilaste suhtes, kellel on raskusi liikumise või nägemisega, tehes muudatusi, mis innustavad neid tunnis osalema.

Segajad. Õpetajad peaksid proovima kõrvaldada kõik segavad faktorid, mis võiksid häirida õpetamis- ja õpiprotsessi. Kui õppimine toimub kodus, võib see just eriti raskusi põhjustada, kuid isegi selles olukorras saab õpetaja hoo-lika planeerimise abil viia vahelesegamised miinimumini.

Klassiruumi väljanägemine. Evangeeliumiteemalised pil-did, illustratsioonid, plakatid ja teised väljapanekud võivad tihti õpikohta parendada. Kena, puhas ja korras klassiruum innustab aupaklikkust ja edendab Vaimu mõjule vastuvõtlik-ku keskkonda.

Õpetaja väljanägemine. Õpilased tunnevad õpikogemuse tähtsust hõlpsamini, kui õpetaja riietumine ja väljanägemine on tagasihoidlik ja sobiv ning peegeldab evangeeliumi sõnu-mi püha loomust.

Looge vaimne õhkkond tõhusa vaimse algusosaga.Tund peaks algama lühikese vaimse algusosaga. Tunni vaim-ne algusosa võib olla suurepärane viis, et õpilasi ühendada, häälestades nende mõtted ja südamed vaimsetele asjadele. See võib aidata õpetajatel ja õpilastel tunda Vaimu ja olla õp-pimiseks valmis. Vaimne algusosa sisaldab tavaliselt kiriku-laulu, palvet ja ühte pühakirjadest jagatud mõtet. See on kõige tõhusam, kui õpilased jagavad tundeid ja arusaamu,

17


Märkusedmida nad on kogenud isiklikul pühakirjade uurimisel, ning seejärel tunnista-vad. Pikad ja üksikasjalikud tunni vaimsed algusosad mitte ainult ei võta ära tunni aega, vaid võivad põhjustada ka Vaimu eemaldumise. Tunni vaimsed algusosad, millega käib kaasas suupistete pakkumine, edendavad vaimse meeleolu asemel kindlasti tühist ja vallatut meeleolu. Õpetajad peaksid leid-ma aega, et vestelda õpilastega, eriti klassi juhtidega, tunni vaimse algusosa tähtsusest, kuidas neid paremaks muuta ja kuidas innustada kõikide osale-mist.

Arutage vaimse õppimise põhimõtteid.Aasta alguses võivad õpetajad arutleda õpilastega vaimset õppimist innusta-vate tingimuste üle (vt 1Kr 2:10–11; ÕL 50:17–22; 88:121–26). Need arutelud võivad keskenduda nii käitumisele, mis kutsub Issanda Vaimu olema evan-geeliumi õppimisel nendega, kui ka käitumisele, mis põhjustab Vaimu ee-maldumise. Õpetajad ja õpilased peaksid teineteist jätkuvalt innustama rakendama meetmeid, mis arutelu põhjal Vaimu kutsuvad. Sellised püüded võivad aidata nii õpilastel kui ka õpetajal mõista ja täita oma rolli Vaimu kut-sumisel õpiprotsessi.

Valige õpitegevusi hoolikalt.Õpetajad peaksid olema teadlikud, et õpilastel on erinevate õpitegevuste kohta erinev suhtumine ja seisukoht. Näiteks pärast tunni alguses ühe lär-maka õpetliku mängu läbiviimist oli üks õpetaja häiritud, kui ei suutnud tundi vaimselt lõpetada. Teine õpetaja leidis, et distsipliiniprobleemid suure-nesid, kui ta jagas tunnis suupisteid.

Pange tähele õpilaste käitumist ja reageerige kohaselt.Õpetajad peaksid olema teadlikud, mis õppetunni ajal toimub, ja reageerima sellele sobival viisil. Kui õpilastel näib olevat igav või nad tunduvad rahutud, võib see tulla sellest, et nad ei tööta kaasa, ei mõista, mida õpetatakse, või kuidas õpetatu kehtib nende kohta. Et aidata õpilastel keskenduda, võib õpetajal olla vajalik midagi õppetunni ettekandmises muuta. Kui õpilased käituvad ebasobivalt ja põhjustavad Vaimu eemaldumise tunnist, peab õpe-taja probleemi eiramise asemel otsima sellega tegelemiseks inspiratsiooni. Õpetajad peaksid silma peal hoidma ka õpilastel, kes teistega ei suhtle või kes tunduvad üksikutena. Need õpilased võivad vajada õpetajalt või teistelt klassiliikmetelt isiklikku lisatähelepanu. Sellistel juhtudel võivad õpetajad aluseks oleva põhjuse või tingimuste kindlakstegemiseks vestelda vanemate või preesterluse juhtidega.

Parandage korda rikkuvat ja ebasobivat käitumist.On mõned üldised põhimõtted, mida meeles pidada, mis aitavad õpetajal tagada tunnis korra ja austuse. Korra olemasolu ei tähenda alati täielikku vaikust ega ka seda, et tund ei võiks olla nauditav ja lõbus. Kuid korda rik-kuv ja lugupidamatu õpilane või õpilaste rühm võib omada õpiprotsessile negatiivset mõju ning takistada Püha Vaimu mõju.

18


Märkused Kui õpilane või õpilaste rühm käitub halvasti, võib see olla häiriv nii õpetaja kui ka teiste õpilaste jaoks. Sellistel hetkedel on õpetajatele eriti tähtis oma emotsioonid kontrolli all hoida ja otsida Vaimu mõju. Kuidas õpetajad rea-geerivad sellistele juhtumitele, võib olla veelgi tähtsam, kui juhtum ise, ja see võib õpilaste austust ning usaldust kas suurendada või vähendada. Kui õpe-

tajad parandavad ebasobivat käitumist, peavad nad olema kindlakäelised, kuid sõbralikud, õiglased ning hoolivad ja seejärel kiiresti tunni juurde naasma. Õpilase avalikult nae-ruvääristamine võib õpilase käitumist hetkeks parandada, kuid ei avarda ei õpetaja ega õpilase arusaama. See võib ka põhjustada õpetaja kartmist või mitteaustamist teiste õpilas-te poolt. Õpetajad peaksid meeles pidama veenmist, pika-meelsust, lahkust, tasadust, teesklemata armastust ja headust (vt ÕL 121:41–42).

On teatud meetmed, mida õpetajad saavad rakendada probleemide esine-des, et nendega tegeleda. Need on võimalikud lähenemised distsipliiniprob-leemidele, mis ei pruugi toimida samal viisil iga õpilasega või igas olukorras.

• Looge silmside. Õpilased vestlevad teineteisega tihti ebasobival ajal, sest arvavad, et õpetaja ei märka. Õpetaja võib vaadata õpilaste poole ja hetkeks luua silmside nii, et nad teavad, et õpetaja on toimuvast teadlik.

• Lõpetage rääkimine. Kui õpilased lobisevad, kui peaksid hoopis kuu-lama, võib õpetaja lõpetada rääkimise, vajadusel ka keset lauset. Üldiselt ei lahenda nendest kõvemini rääkimiseks hääle tõstmine probleemi.

• Liikuge lähemale. Veel üks ilma õpilasele otseselt vastu astumata käi-tumise parandamiseks rakendatav meede on liikuda ja seista ebaso-bivalt käituva õpilase kõrvale. Õpetaja saab tunniga jätkata, kuid õpilane tunneb õpetaja kohalolu ning lõpetab oma tegevuse.

• Suunake küsimus. Ilma ebasobivale käitumisele tähelepanu juhtimata võib õpetaja korda rikkuvale õpilasele esitada tunniga seotud küsi-muse. Seda ei tehta õpilasele piinlikkuse tekitamiseks, vaid aitamaks tal tagasi arutelu juurde tulla.

Võib ette tulla kordi, mil õpilased ei vasta neile vähem otsestele püüetele ning jätkavad tunni segamist. Järgnevalt on toodud mõned teised meetmed, mida õpetaja saab korra säilitamiseks rakendada.

• Vestelge õpilasega privaatselt. Issand ütles, et kui keegi kellegi vastu eksib, siis peaksid nad omavahel rääkima „nelja silma all” (ÕL 42:88). Õpetaja võib õpilasega vestelda, miks ta korda rikub ja anda talle teada, et ta käitumine peab muutuma või rakendatakse lisameetmeid. Õpetajad peavad kindlaks tegema, et nad eristavad õpilaste käitumise nende isiklikust väärtusest. Õpetajate jaoks on oluline meeles pidada, „et hingede väärtus on Jumala silmis suur” (ÕL 18:10). Nad peaksid õpilasele teada andma, et kuigi nende halb käitumine on vastuvõetamatu, siis nemad ise on väärtuslikud. Õpe-tajad peaksid meeles pidama järgida Issanda nõuannet ja näitama „üles veelgi suuremat armastust selle vastu, keda sa oled noominud” (ÕL 121:43).

„Ärge kunagi laske lahendamist vajaval probleemil saada tähtsamaks inimesest, keda armastate.”

(Thomas S. Monson. Rõõmu leidmine teekonnal. – 2008. aasta sügisene üldkonverents)

19


Märkused• Eraldage häirivad õpilased.• Pidage nõu vanemate või preesterluse juhtidega. Kui vastuvõetamatu

käitumine püsib, on kasulik, kui õpetaja peab nõu õpilase vanema-tega. Tihti saavad vanemad anda lisamõtteid ja ideid, mis võivad aidata probleemi lahendada. Mõningatel juhtudel võib õpilase piis-kop olla võimeline aitama.

• Saatke õpilane tunnist ära. President David O. McKay on õpetajatele järgmist nõu andnud: „Kui [teie püüe] ebaõnnestub, võite te abi saa-miseks pöörduda vanemate poole ja öelda: „Kui tema vale käitumine jätkub, peame ta nimekirjast eemaldama.” See on äärmuslik teguviis. Iga õpetaja võib [õpilase] ära saata; enne selle tegemist peaksite kasutama kõiki teisi võimalusi. Kuid meil peab olema kord! See on vajalik hinge kasvuks ja kui üks [õpilane] keeldub või kui kaks [õpi-last] keelduvad seda tegemast, siis peavad nad lahkuma. Parem näl-gigu üks [õpilane] kui mürgitatagu aeglaselt terve klass.” (Guidance of a Human Soul—The Teacher’s Greatest Responsibility. – Instructor, sept 1965, lk 343)

Enne kui paluda õpilasel lahkuda pikemaks ajaks, peab õpe-taja nõu pidama vanemate, seminari ja instituutide ülevaata-jate ning sobivate preesterluse juhtidega. Sellistel juhtudel on oluline, et õpetaja aitab õpilasel ja vanematel mõista, et õpi-lane valib seminarist lahkumise, valides ebasobival viisil käi-tumise. Häirimine on vastuvõetamatu, mitte õpilane. Kui ta valib teisiti, on õpilane teretulnud tundi naasma.

Uurige pühakirju iga päev ja lugege õppetunni lugemismaterjali [2.3]

Uurige pühakirju iga päev [2.3.1]

Pühakirjade igapäevane isiklik uurimine annab õpetajale ja õpilastele järjepi-deva võimaluse õppida evangeeliumi, tugevdada tunnistust ja kuulda Issanda häält. Issand ütleb Õpetuses ja Lepingutes: „Ja minu poolt on antud teile juhiseks ‥ pühakirjad” (ÕL 33:16). Prohvet Nefi õpetas, et „kui te edasi pürgite, toitudes rõõmuga Kristuse sõnast, ning peate vastu lõpuni, ‥ Te saate igavese elu” (2Ne 31:20) ja et „Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema” (2Ne 32:3).

Viimse Aja prohvetid on rõhutanud pühakirjade igapäevase uurimise täht-sust. President Harold B. Lee on hoiatanud: „Kui me iga päev pühakirju ei loe, muutub meie tunnistus hapramaks, meie vaimsus ei suurene” ( Teachings of Presidents of the Church: Harold B. Lee, 2000, lk 66). Vanem Howard W. Hunter õpetas samuti: „Kindel on see, et kui keegi iga päev pühakirju uurib, saavutab ta kaugelt enam, kui see, kes pühendab märkimis-väärsel hulgal aega ühel päeval ja laseb siis päevi mööda, enne kui jätkab.” (Reading the Scriptures. – Ensign, nov 1979, lk 64)

„Kui need [õpilased] tunnis kaasa ei tööta, siis võib-olla ei saa te neid veel õpetada, kuid te võite neid armastada. Ja kui te neid täna armastate, siis ehk homme saate neid õpetada.”

(Jeffrey R. Holland. Teaching and Learning in the Church, lk 102)

20


Märkused Vanem Richard G. Scott on palunud: „Palun sütitage iga kalli noore meeles ja südames armastus pühakirjade vastu. Aidake igas noores süüdata kustu-matu tule leek, mis motiveerib neid, kes seda on tundnud, sooviga igavesti Issanda sõna teada, tema õpetusi mõista, neid rakendada ja teistega jagada. ‥

Esiteks, minge samm-sammu haaval läbi paljude Issanda sõnade pühade kohtade. Aidake neil tunda teie enda entusiasmi, austust ja armastust püha-kirjade vastu.

Teiseks aidake neil õppida lugema, mõtisklema ja üksi palvetama, et avas-tada pühakirjade vägi ning nendest voolav rahu.” (Four Fundamentals for Those Who Teach and Inspire Youth. – KHS-i Vana Testamendi sümpoosion, 14. aug 1987, lk 5)

On vähe asju, mida õpetajad saavad teha, millel on õpilaste elus suurem ja kauakestvam hea mõju kui see, et aitate neil õppida pühakirju armastama ja neid iga päev uurima. See saab alguse sellest, et õpetajad annavad igapäevase pühakir-jade uurimise eeskuju omaenda eluga. Isikliku, tähendus-rikka pühakirjade uurimisega tegelemine iga päev teeb õpetaja kõlblikuks jagama õpilastele isiklikku tunnistust pühakirjade väärtusest omaenda elus. Selline tunnistus võib olla oluline vahend aitamaks õpilastel kohustuda ise püha-kirju regulaarselt uurima.

Õpetajad peaksid õpilastele järjepidevalt õpetama igapäevase pühakirjade uurimise aluseks olevaid õpetusi ja põhimõtteid. Õpetajad võivad innustada igat õpilast määrama kindlaks iga päev kindla aja isiklikuks pühakirjade uurimiseks, aitama õpilastel olla vastutavad igapäevase õppimise eest, kasu-tades sobivat järjepidamise süsteemi, mis mõõdab nende sooritust, ning andma õpilastele tunnis regulaarselt võimalusi jagada üksteisega asju, mida nad on õppinud ning tundnud oma igapäevase pühakirjade uurimise käigus. Kui õpetajad innustavad igapäevast pühakirjade uurimist, peaksid nad olema taktitundelised, et nad ei paneks neid, kellel võib olla iseseisva pühakirjade uurimisega raskusi, piinlikkust tundma ega heidutaks neid.

Õpilastele, kellel on lugemis- või õpiraskus, tuleks anda või-malus uurida pühakirju formaadis, mis vastab nende vaja-dustele paremini, nagu näiteks audiovahendi, ameerika viipekeele või punktkirja abil. Paljud lugemisraskusega õpi-lased saavad kasu, järgides lehelt samal ajal, kui keegi teine kõva häälega ette loeb.

Pühakirjade uurimise oskused ja meetodidAitamaks õpilastel isiklikult pühakirju edukalt uurida, võivad õpetajad aidata neil luua ja kasutada erinevaid pühakirjade uurimise oskusi ning meetodeid. Kõik järgnevad oskused ja meetodid ning ka ülejäänud, mida selles käsiraa-matus ei käsitleta, peaksid olema suunatud nii, et aitaksid õpilastel õppida Vaimu kaudu, mõista pühakirju, avastada evangeeliumi õpetusi ja põhimõt-teid ning neid oma ellu rakendada.

„Enne kui saate oma õpilasi tugevda-da, on oluline, et te uurite kuningriigi õpetusi ja õpite evangeeliumi nii õppimise kui ka usu kaudu.”

(Ezra Taft Benson. The Gospel Teacher and His Message. – kõne KHS-i haridustöötajatele, 17. sept 1976, lk 3)

„Talletage pidevalt oma meelde elu sõnu.”

(ÕL 84:85)

21


MärkusedKasutage pühakirja õpiabisid. Kirik on koostanud terve hulga pühakirja õpiabisid ja lisanud need osas keeltes põhi-teostele. (Pühakirjajuht on rühm õpiabisid, mis on tõlgitud teistesse keeltesse.) Need abid sisaldavad joonealuseid mär-kuseid, peatükkide päiseid, teemaindekseid, Piibli sõnaraa-matut ja kaarte. Tegu on ühe väärtuslikuma abimaterjaliga, mida õpetajad ja õpilased saavad pühakirju uurides kasuta-da. Õpetajad saavad aidata oma õpilastel nende õpiabidega tuttavaks saada neid tunnis kasutades. Kirik on ka teisi ka-sulikke abimaterjale internetis kättesaadavaks muutnud.

Märgistage ja tehke märkmeid. Üks parimaid viise, kuidas õpetajad ja õpilased saavad õpitut avastada ning meeles pi-dada, on pühakirjade märgistamine ja neisse märkmete te-gemine. Märgistada tähendab määrata, eristada, esile tõsta või sellele tähelepanu viima. Seda saab teha võtmesõnu ja fraase alla joonides või varjutades või tõmmates neile ümber piirjooni. Märkmete kirjutamine tähendab kommentaaride lisamist. Märkmete kirjutamise näited võivad sisaldada isik-like muljete, prohvetlike märkuste, ristviidete, sõnade defi-nitsioonide ja klassiliikmete kommentaaridest saadud kaemuste üleskirjutamist kindlate pühakirjakohtade kõrvale.

Pühakirjade märgistamine ja märkmete tegemine aitab õpi-lastel ning õpetajatel:

• Olulisi sõnu, fraase, ideid, tõdesid, inimesi ja sündmu-seid lihtsamini üles leida ja meeles pidada.

• Pühakirjateksti tähendust selgitada ja avastada.• Isiklikke ja teistelt saadud kaemusi säilitada.• Valmistuda evangeeliumi teistele õpetama.

Õpetajad saavad innustada õpilasi tegema oma pühakirjadesse märkmeid, öeldes midagi sarnast: „Kui te uurite neid salme, kutsun ma teid üles märki-ma võtmepõhimõtteid, mida te avastate” või „Siin on tähtis ristviide. Soovi korral kirjuta see pühakirjas nende salmide juurde”. Parem on õpetada, näit-likustada ja harjutada põhitõdesid pühakirjade märkimisel terve aasta jook-sul kui õpetada ühte kindlat märkimise süsteemi.

Mõtisklege. Mõtisklemine tähendab millegi üle mediteerimist või selle üle sügavalt mõtlemist ning sisaldab tihti palvet. Kui õpilased õpivad oma isikli-ku pühakirjade uurimise ajal mõtisklema, avaldab Vaim neile tihti tõe ja aitab neil teada, kuidas nad saavad rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks saada.

Pärast nefilaste õpetamist ütles Päästja neile: „Mõtisklege selle üle, mida ma olen öelnud.” (3Ne 17:3) Üks viis aitamaks õpilastel tunnis vaimselt osaleda ja julgustamaks neid õpitut rakendama ja seda sügavamalt mõistma, on anda neile tunnis aega õpitu üle mediteerimiseks. Õpetajad peaksid samal ajal innustama õpilasi Issandalt abi paluma.

Notes/linesCover up

22


Märkused Esitage küsimusi. Küsimuste esitamine ja pühakirju uuri-des vastuste otsimine on üks kõige tähtsamaid pühakirja uurimise oskusi, mille õpilased saavad välja arendada. Küsi-muste esitamine võib õpilasi juhatada pühakirjade konteksti ja sisu parema mõistmise ning samuti evangeeliumi oluliste õpetuste ja põhimõtete avastamise ning mõistmiseni. Õpila-sed võivad õppida esitama küsimusi, mis viivad neid tõe ja õpitu tähtsuse tundmise ning õpitu rakendamise oskuseni.

Selgitage lahti keerulised sõnad ja fraasid. Selliste sõna-de ja fraaside mõistmisel võib olla õpilastele abi sõnastikest, õpikutest, joonealustest märkustest ja pühakirja õpiabidest.

Visualiseerige. Visualiseerimine leiab aset, kui õpilased kujutavad ette pühakirjaloos toimuvat. Näiteks võivad õpilased ette kujutada Peetrust vee peal Päästja poole kõn-dimas (vt Mt 14:28–29) või Sadraki, Meesaki ja Abadnego tulisesse ahju heitmist (vt Tn 3:19–25). See võib aidata muu-ta pühakirjalugu õpilaste jaoks elavamaks ja reaalsemaks.

Kõrvutage pühakirju. Pühakirjade kõrvutamine tähendab võrrelda neid oma eluga. Õpilased võivad endalt küsida: millised asjaolud ja olukorrad minu elus on sarnased selles pühakirjakohas olevate asjaolude ja olukorda-dega? Või: kuidas ma sarnanen inimestega, kelle kohta me pühakirjadest õpi-me? Kui õpilased näevad sarnasust oma kogemuste ja pühakirjades olevate vahel, oskavad nad evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid paremini ära tunda. Nad saavad ka näha, kuidas neid põhimõtteid saab rakendada teistes sar-nastes olukordades nende endi elus.

Kasutage ristviiteid. Ristviide on lisapühakirjaviide, mis võib anda uuritava pühakirjalõigu kohta lisateavet ja aidata sellest paremini aru saada. Ristviita-mine on õpilastel pühakirjalõiku või õpetust või põhimõtet mõista aitavate pühakirjaviidete omavaheline ühendamine. Kasulikke ristiviiteid võib leida joonealustest märkustest ja teistest õpiabi materjalidest, õpetaja käsiraama-tust, õpilase õpikust ja üldkonverentside kõnedest. Õpilased ja õpetajad või-vad asjakohaseid ristviiteid avastada ka iseseisva pühakirjade uurimise ajal.

Võrrelge ja vastandage. Pühakirjalood, õpetused või põhimõtted saavad sageli selgemaks, kui neid võrrelda või vastandada millegi muuga. Miski ei too evangeeliumi tõdesid teravamasse fookusesse kui sarnasused ja erinevu-sed õpetuste, inimeste ja sündmuste vahel. Näiteks võimaldab kuningas Benjamini ja kuningas Noa valitsemise vastandamine õpilastel väga kiiresti näha õigemeelsete juhtide õnnistusi võrreldes pahelisest juhist tulenevate laastavate tulemustega. Jaakobi ja Alma elude, õpetuste ja tunnistuste võrd-lemine Seremi ja Korihori elude ning filosoofiatega võib aidata õpilastel liht-samini neid filosoofiaid tänapäevases maailmas ära tunda ning näha, kuidas neile vastu seista. Iisraeli laste, Lehhi ja tema perekonna ning jeredlaste lu-batud maale viivate teekondade võrdlemine ja vastandamine võib õpetada põhimõtteid, mis aitavad õpetajaid ning õpilasi nende enda teekonnal elus.

„Kutsuge [oma õpilasi] üles lugema aeglasemalt ja hoolikamalt ning suurema hulga küsimustega. Aidake neil mõtiskleda, uurida igat sõna, igat pühakirjapärli. Õpetage neid seda vas-tu valgust vaatama ja keerama, uurima ning nägema, mis seal peegeldub. Mõne õpilase jaoks võib selline uurimine teatud päeval ja teatud vajadusega paljas-tada kallihinnaliste pärlite põllul peidetud varanduse, hindamatu pärli.”

(Jeffrey R. Holland. Students Need Teachers to Guide Them. – KHS-i ülekanne, 20. juuni 1992, lk 4)

23


MärkusedKoostage nimekirju. Nimekiri on omavahel seotud mõtete, ideede või ju-histe seeria. Pühakirjades nimekirjade otsimine aitab õpetajal ja õpilastel lei-da võtmepunkte, mida kirjutaja tahab rõhutada. Näiteks kümme käsku on nimekiri (vt 2Ms 20). Jeesuse õpetusi mäejutluses võib võtta kui nimekirja (vt Mt 5:3–12; 3Ne 12:3–11). Õpetus ja Lepingud 4 sisaldab nimekirja Issan-dat teenima kutsutute omadustest.

Otsige ühendusi, sarnaseid mustreid ja teemasid. Õpilasi võib julgustada pühakirju uurides otsima ühendusi, sarnaseid mustreid ja teemasid. Vanem David A. Bednar on öelnud: „Ilmutustes ühenduste, sarnaste mustrite ja tee-made uurimine ehitab meie vaimse teadmise peale ja lisab sellele ‥ See lai-endab meie päästmisplaani perspektiivi ja mõistmist.” (A Reservoir of Living Water. – KHS-i noorte täiskasvanute pühalik koosolek, 4. veebr 2007, lk 2)

Aasta jooksul kasutavad õpetajad ja õpilased üldiselt tunnis paljusid neid os-kusi ja meetodeid. Seda tehes võivad õpetajad aeg-ajalt peatuda ning lühi-dalt õpilastega arutleda kasutatava meetodi või oskuse üle ning julgustada neid seda oma isiklikus pühakirjauurimises kasutama.

Lugege õppetunni lugemismaterjali [2.3.2]

Kõik põhiteosed – Vana ja Uus Testament, Mormoni Raamat, Õpetus ja Lepingud, Kallihinnaline Pärl – on inspireeritud kirjutised ning sisaldavad evangeeliumi õpetusi ja põhimõt-teid. Nendes selgitatakse Jumala suhteid inimkonnaga ja õpetatakse Jeesuse Kristuse lepitust. Igaüks neist on tähtis ja üheskoos aitavad need paremini mõista evangeeliumi ja meie Taevaisa valmistatud päästmisplaani.

Õpilased ja õpetajad peaksid lugema ja uurima tervet püha-kirjaraamatut, mis vastab igale õppekursusele (välja arvatud valitud osad Vanast Testamendist, nagu on õppekavas välja toodud).

Mõistke pühakirjade ja prohvetite sõnade konteksti ja sisu [2.4]

Konteksti ja sisu mõistmine pühakirjades ning prohvetite sõnades valmistab õpetajaid ja õpilasi ette, et märgata inspi-reeritud autorite sõnumeid. Kontekst ja sisu selgitab ja näitli-kustab teiste kogemustes ja õpetustes üles tähendatud evangeeliumi õpetusi ning põhimõtteid. Kuigi suur osa sellest, mis järgneb, on mõeldud just püha-kirjade teksti ja sisu mõistmiseks, siis neidsamu põhimõtteid ja ideid saab rakendada ka viimse aja prohvetite sõnade õppimisel.

„Läbi aegade on Isa Taevas innustanud valitud mehi ja naisi läbi Püha Vaimu juhatuse leidma elu kõige keerulise-matele küsimustele lahendusi. Ta on innustanud need volitatud teenijad

need lahendused üles kirjutama käsiraamatuna neile oma lastele, kellel on usku Tema õnneplaani ja Tema Armastatud Poega, Jeesusesse Kristusesse. Meil on sellele juhatusele lihtne juurdepääs läbi aarete, mida me kutsume põhiteosteks, see tähendab Vana ja Uus Testament, Mormoni Raamat, Õpetus ja Lepingud ning Kallihinnaline Pärl.”

(Richard G. Scott. Pühakirjade vägi. – 2011. a sügisene üldkonverents)

24


Märkused Kontekst [2.4.1]

Kontekst on 1) pühakirjasalmile või salmidele eelnevad või järgnevad salmid või 2) pühakirjasalme, sündmusi või lugu ümbritsev või taustainfot andev olukord.

Kontekst on vahend mõistmaks pühakirjade sisu. See annab meile tausta-teavet, mis selgitab ja aitab sügavuti mõista pühakirjades leiduvaid lugusid, ülestähendusi, õpetusi ja põhimõtteid. Iga pühakirjakirjutaja kirjutas Püha Vaimu juhiste järgi, kuid tema kirjutised on kaetud kirjutaja kultuuri ning kujundlikkusega. Nende kirjutiste mõistmiseks peavad õpetajad ja õpilased vaimselt nii palju kui võimalik „nende maailma astuma”, et näha asju, nagu kirjutaja nägi. Järgnevalt on toodud mõned näited erinevatest kontekstidest.

Ajalooline olustik. Teadmine, et Õpetuse ja Lepingute osade 121, 122 ja 123 saamise ning kirjutamise ajal oli Joseph Smith Liberty vanglas, annab nendes osades õpeta-tavatele õpetustele ja põhimõtetele, nagu näiteks vastuseis ja väe ning volituse kasutamine, lisasügavust ja -väge.

Kultuuriline raamistik. Muistse Iisraeli pidupäevade ja pühade tundmine võib selgitada, kuidas nad on sümboolselt seotud Päästja ja Tema misjonitööga. Teadmine samaarlaste päritolust ja juutide suhtumisest nendesse Kristuse ajal

selgitab hea samaarlase tähendamissõna ning süvendab Päästja ja Samaaria naise kaevul kohtumise tähendust.

Küsimus või olukord, mis oli sellele tähendamissõnale, sündmusele, õpetusele või põhimõttele aluseks. Mõistmine, et Õpetus ja Lepingud 9 saadi vastuseks Oliver Cowdery võimetusele tõlkida, selgitab ilmutuse kohta käivaid põhimõtteid selles osas.

Kes räägib kellele ja miks. Alma õpetused lepitusest, ülestõusmisest, kohtumõistmisest, halastusest ja õiglusest omavad sügavamat tähendust, kui mõistame, et nende õpe-tuste kontekstiks oli vestlus tema poja Koriantoriga, kes oli mures oma tõsiste pattude tagajärgede pärast.

Geograafilised asupaigad. Kanaani geograafia tundmine süvendab meie mõistmist sellest, kus Lott ja Aabraham

elasid, kuidas see mõjutas nende tehtud valikuid ja kuidas need valikud mõjutasid nende perekondi.

Pühakirjad, nendega koos käivad õpiabid ja õppekava sisaldavad üldiselt pii-savalt informatsiooni kontekstist, et aidata õpetajatel ning õpilastel mõista pühakirjade sisu.

Sisu [2.4.2]

Pühakirjateksti sisu moodustavad süžee, inimesed, sündmused, jutlused ja inspireeritud selgitused. Pühakirjade sisu elavdavad ja asjakohastavad püha-

„Uurige rohkem õppetundide kohta, mida pühakirjad meile pakuvad. Uurige Õpetaja tähendamissõnade ja prohve-tite manitsuste tausta ja tegevuspaika. Uurige neid, nagu nad räägiksid teile, sest see on nii.”

(Thomas S. Monson. Olge rõõmsad. – 2009. a kevadine üldkonverents)

„Mul on võti, mis aitab mul pühakirju mõista. Ma pärin, mis oli see küsimus, mis tõi vastuse …?”

(Joseph Smith. History of the Church, 5. kd, lk 261)

25


Märkusedkirjaplokis leitavad õpetused ja põhimõtted. Näiteks õpetab Nefi vaskplaa-tide saamise lugu põhimõtet, et usk Issandasse ja Vaimu kuulamine võib aidata inimestel jagu saada esmapilgul ületamatutena tunduvatest väljakutsetest. Iisraeli laste Egiptusest põgenemise sündmuste mõistmine teeb selgeks, et Issanda usalda-mine ja prohveti järgimine viib inimesed ja rahvad Issanda lubatud õnnistuste saamiseni, kuid kui inimesed nurisevad ja on sõnakuulmatud, siis õnnistusi hoi-takse tagasi.

Pühakirjades kirjeldatud inimeste tundmaõppimine võib õpilasi inspireerida ja julgustada vastu seisma väljakutsetele ning elama usuga. Nagu Vanem Richard G. Scott lubas Mormoni Raamatu kohta:

„Selle kaante vahelt leiate Nefi, Jaakobi, Enose, Benjamini, Alma, Ammoni, Heelamani, Mormoni, Moroni ja nii paljude teiste sõpruse ning väärilise ees-kuju. Nad sütitavad uuesti julguse ja märgivad usu ning kuulekuse teeraja. ‥

Mis veelgi tähtsam, kõik nad ilma ühegi erandita tõstavad teie vaate täius-liku sõbrani – meie Päästja ja Lunastaja, Jeesuse Kristuseni.” (True Friends That Lift. – Ensign, nov 1988, lk 77)

Pühakirjades hoolikalt säilitatud jutlused on veel üks tähtis osa sisust. Patuga võitlevale õpilasele võivad Pauluse või Alma noorema jutlused olla lootuse ja julgustuse allikaks. Kuningas Benjamini viimane kõne oma rahvale õpetab meisterlikult Päästja ja Tema lepituse väest ning tähtsusest ja selgitab teeni-mise tähendust, kuulekuse õnnistusi ning abikäe abivajajatele ulatamise tähtsusest. Õpilane, kes püüab olla Jeesuse Kristuse jünger, võib saada kae-musi, kui uurib Päästja mäejutluse sõnu ja proovib neid rakendada.

Osa sisu mõistmisest on keeruliste sõnade ja fraaside tähenduse mõistmine ning ka tähendamissõnade, sümbolite ja muu taolise tõlgendamine. Näi-teks selliste sõnade tähenduste teadmine, nagu lääge (Mt 5:13) või lõheneb (ÕL 45:48) ja fraasid, nagu „vöötage oma niuded” (ÕL 75:22) ning „kukrut ega pauna” (vt Lk 10:4) aitavad selgitada pühakirjade teksti. Päästja tähendamissõnades õpetatud põhimõtted on paremini mõistetavad, kui selliste asjade sümboolne tähendus, nagu kallihin-naline pärl (vt Mt 13:45–46), lusted ja nisu (vt Mt 13:24–30) ja kadunud lammas (vt Lk 15:4–7) on kindlaks tehtud.

Arvesse võttes kogu informatsiooni, mida võib õppida ja õpe-tada, peaksid õpetajad kasutama tarkust, et kindlaks määrata, kui palju aega veedetakse konteksti ning sisu jaoks ja kui palju aega kasutatakse evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid uurides. Õpetajad peaksid andma piisavalt konteksti ja sisu, et aidata õpilastel mõista pühakirjatekstist leitavaid igavesi tõdesid, kuid mitte pöörama taustale ja üksikasjadele nii suurt tähelepanu, et neist saaks õppetunni tuum.

26


Märkused Tundke ära ja mõistke evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid, tunnetage nende õigsust ja tähtsust ning rakendage neid [2.5]

Evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete äratundmine ja mõistmine aitab õpe-tajatel ning õpilastel rakendada pühakirjad ja prohvetite sõnad oma ellu ning juhatab neid otsuste tegemisel. Evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete õigsuse, tähtsuse ja vajalikkuse tundmine viib tihti suurema soovini õpitut rakendada. Evangeeliumi põhimõtete rakendamine toob lubatud õnnistusi, suurendab arusaamist ja usule pöördumist ning aitab õpetajatel ning õpilas-tel muutuda rohkem Päästja-sarnaseks.

Õpetus on Jeesuse Kristuse evangeeliumi muutumatu põhitõde. Sellised tõed, nagu Taevasel Isal on luust ja lihast keha, ristimine on vajalik Jumala kuningriiki sisenemiseks ja kõik inimesed tõusevad üles on näited õpetustest.

Põhimõte on püsiv tõde või reegel, mille saame omaks võtta, et sellest otsuste tegemisel juhinduda. Evangeeliumi põhimõtted on universaalsed ja aitavad inimestel evangeeliumi õpetused igapäevaellu rakendada. Vanem Richard G. Scott on õpetanud: „Põhimõtted on koondatud tõde, rakenda-miseks pakitud” (Acquiring Spiritual Knowledge. – Ensign, nov 1993, lk 86). See tähendab, et üldjuhul toob evangeeliumi põhimõte välja nii tegevuse kui ka sellele järgnevad tagajärjed. Näiteks alati palvetamine aitab kiusatustest jagu saada (vt ÕL 10:5) ning kui järgime Püha Vaimu juhatusi, aitab Ta meil korda saata seda, mida Issand on käskinud (vt 1Ne 4).

Mõnikord võib õpetuse ja põhimõtte eraldamine keeruline olla. Vanem Henry B. Eyring jagas järgnevat: „Muuseas, ma ei veedaks väga palju aega, proovides eraldada õpetusi põhimõtetest. Olen kuulnud selliseid vestlusi ja need ei olnud väga edukad.” (Training Guidelines and Resources: Elder Richard G. Scott and Elder Henry B. Eyring Discussion. – KHS-i koolitus, august 2003, lk 10)

Leidke üles õpetused ja põhimõtted [2.5.1]

Üks pühakirjade peamisi eesmärke on õpetada evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid. President Marion G. Romney on selgitanud: „Pühakirju ei saa siiralt lugeda ilma evangeeliumi põhimõtteid õppimata, kuna pühakirjad on kirjutatud eesmärgiga hoida alal meile kasulikke põhimõtteid” (The Mes-sage of the Old Testament. – KHS-i Vana Testamendi sümpoosion, 17. august 1979, lk 3). Vanem Boyd K. Packer on õpetanud: „[Põhimõtted] on leitavad pühakirjadest. Need on ilmutuste sisu ja eesmärk.” (Principles. – Ensign, märts 1985, lk 8) Meie ajajärgul on Issand käskinud oma Kiriku õpetajaid ja juhte õpetama pühakirjades leiduvaid evangeeliumi põhimõtteid: „Ja veel, selle kiriku vanematel, preestritel ja õpetajatel tuleb õpetada minu evangee-liumi põhimõtteid, mis on Piiblis ja Mormoni Raamatus, milles on evangee-liumi täius” (ÕL 42:12).

Pühakirjades olevate evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete ära tundma õppi-mine nõuab mõtestatud pingutust ja harjutamist. Vanem Richard G. Scott on selle püüdluse kohta öelnud järgmist: „Otsige põhimõtteid. Eraldage need hoolikalt neid selgitavatest üksikasjadest.” (Acquiring Spiritual Knowledge. – Ensign, nov 1993, lk 86)

27


MärkusedMõnikord toob õpetaja tunni jooksul õpetusi ja põhimõtteid välja. Teinekord õpetaja juhatab ja innustab ning laseb õpilastel õpetusi ja põhimõtteid ise avastada. Õpetajad peaksid usinalt aitama õpilastel omandada võime leida ise üles õpetusi ja põhimõtteid.

Mõnda evangeeliumi õpetust ja põhimõtet on kergem ära tunda, kuna see on pühakirjas selgelt välja öeldud. Selliselt välja öeldud põhimõtetele eelneb tihti fraas, nagu „nõnda me näeme”, „seepärast”, „mispärast” või „vaata”, viidates, et pühakirja autor võib oma sõnumit kokku võtta või järeldusi teha.

Näiteks Heelamani 3:27 ütleb: „Nõnda me võime näha, et Issand on halastav kõikide vastu, kes hüüavad siira südamega tema püha nime.”

Alma 12:10 ütleb: „Seepärast, see, kes teeb oma südame kõvaks, see saab väiksema osa sõnast, ja see, kes ei tee oma südant kõvaks, sellele antakse suurem osa sõnast.”

Efeslastele 6:13 õpetab: „Sellepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud.”

Alma 41:10 on kirjas: „Vaata, ma ütlen sulle, pahelisus ei ole kunagi olnud õnn!”

Paljud põhimõtted pole pühakirjade autori poolt kirja pandud otse, vaid on kaudselt tuletatavad. Kaudsed põhimõtted võivad tulla tervest pühakirjaraa-matust, peatükist või ühest salmist ja need võivad olla öeldud pühakirja süžees, sündmustes või tähendamissõnades. Kaudsete põhimõtete ülesleid-mine sisaldab endas pühakirjaloos leiduvate tõdede äratundmist ja nende selgelt ja tabavalt väljaütlemist. See nõuab sageli aega ja hoolikat mõtiskelu. Vanem Richard G. Scott on öelnud: „Kogutud tõe eraldamine lihtsateks põhimõtteavaldusteks on väärt suuri jõupingutusi” (Richard G. Scott. Acquiring Spiritual Knowledge. – Ensign, nov 1993, lk 86).

Tihti võib leida kaudseid põhimõtteid, kui otsida pühakirjaplokkidest põhjuse-tagajärje seoseid. Pühakirjalugudes üksikinimeste ja gruppide tegusid, hoiakuid ja käitumist analüüsides ja leides nende tulemusel tulnud õnnistusi või tagajärgi, saavad evangeeliumi põhimõtted selgemaks.

Kaudseid põhimõtteid võib samuti ära tunda, esitades küsimusi, nagu:

• Mis on loo moraal või mõte?• Miks kaasas autor need sündmused sellesse kirjakohta?• Mida autor soovis, et me õpiksime?• Mis on mõned alustõed, mida selles kirjakohas õpetatakse?

Mõned näited kaudsete põhimõtete kohta on järgmised:

Alma noorema ja Pauluse elu sündmustest: Inimene, kes võtab vastu tõe, teeb oma pattudest meeleparanduse, võib viia teisi evangeeliumi õnnistusteni (vt Al 36:10–21; Apt 9:4–20).

28


Märkused Kümne neitsi tähendamissõnast: Kui me oleme ustavalt ennast vaimselt ette valmistanud, võime me olla Issanda tulles valmis; või neid, kes jätavad vaimse ettevalmistumise unarusse, ei võta Issand oma tuleku ajal vastu (vt Mt 25:1–13).

Taaveti ja Koljati loost: Kui tegutseme julgusega ja usuga Jumalasse, saame ületada oma elu suured katsumused (vt 1Sm 17:40–51).

Mõned viisid aitamaks õpilastel õppida põhimõtteid ja õpetusi üles leidma:

• Paluge õpilastel kirjutada õpitav idee „kui-siis” lausesse.• Paluge õpilastel kirjutada „ja nõnda me näeme” laused,

et õpitud tõed kokku võtta.• Paluge õpilastel üles leida tegevused, mida pühakirjaplok-

kides mainitud isikud tegid ning otsida nendest tulene-nud õnnistusi ja tagajärgi.

• Innustage õpilasi nende pühakirjades põhimõtteid ja õpe-tusi identifitseerivaid võtmesõnu või fraase alla joonima.

• Kirjutage pühakirjaplokist pärit õpetus või põhimõte tahvlile. Paluge õpilastel otsida määratud pühakirjasalmi-dest selle põhimõtte tõestusi.

Kui põhimõtted ja õpetused on leitud, on oluline need lausesse panna selgelt ja lihtsalt. „Et tõde teada, tuleb see välja öelda, ja mida selgemalt ja täielikumalt see on sõnastatud, seda suurem võimalus on Pühal Vaimul tunnistada inimhingedele, et see töö on tõde” (James E. Faust. New Witnesses for God. 3. kd [1909], 2. kd, lk vii. Tsiteeritud artiklis What I Want My Son to Know before He Leaves on His Mission. – Ensign, mai 1996, lk 41; Preach My Gospel, 2004, lk 182).

Väljatoodud õpetuse või põhimõtte tahvlile kirjutamine või palu-mine, et õpilased selle pühakirja kirjutaksid või seal alla jooniksid,

on üks viis aidata klassi liikmetel nende tõdede kohta peas selgust saada.

Mõistke õpetusi ja põhimõtteid [2.5.2]

Mõnest evangeeliumi õpetusest või põhimõttest arusaamine tähendab, et õpilased mõistavad väljatoodud tõdesid, nende seotust teiste õpetuste ja põhimõtetega Issanda plaanis, ning teavad, millises olukorras seda saab ellu rakendada. Kui õpilased või õpetaja õpetusi ja põhimõtteid mõistavad, ei tea nad mitte üksnes seda, mida sõnad tähendavad, vaid ka seda, kuidas see õpe-tus või põhimõte võib mõjutada nende elu. Kui õpetus või põhimõte on leitud ja seda mõistetakse, siis saab seda rakendada hõlpsamini.

29


MärkusedÕpetajad ja õpilased saavad suurendada oma evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete mõistmist, otsides pühakirjadest seonduvaid õpetusi ning lisa-kaemusi, pöördudes viimse aja prohvetite ja apostlite õpetuste ja sõnade poole ning selgitades teistele õpitavaid evangeeliumi tõdesid ning palveta-des Püha Vaimu abi saamiseks. Põhimõtteid rakendades suureneb mõistmine jätkuvalt.

Õpetajad võivad aidata õpilastel õpetusi ja põhimõtteid mõista, esitades küsimusi, mis juhatavad õpilasi nende tähendust analüüsima. Näiteks Mormoni Raamatu loos 2000 noorest sõdalasest võime õppida põhimõtte, et kui me ei kahtle, siis Jumal päästab meid (vt Al 56:47–48). Selle põhimõtte paremaks mõistmiseks peaksid õpetajad ja õpilased mõtlema järgmistele küsimustele:

• Mis on see, milles noored sõdalased ei kahelnud?• Milliseid tõendeid leidub, et need noored sõdalased ei kahelnud?• Kuidas Jumal noored sõdalased päästis?• Mis on mõned „võitlused”, mida Kiriku noored tänapäeval võitle-

vad?• Mis on mõned viisid, kuidas Jumal võib nad sellistest võitlustest

päästa?• Mida õpetab Abinadi, Joseph Smithi, Saadraki, Meesaki ja Abednego

kogemus vabastamise tähendusest?

Naamani ja Eliisa loost Vanas Testamendis võime õppida põhimõtte, et kui me oleme alandlikud ja valmis järgima prohveti nõu, võime me terveneda (vt 2Kn 5:1–14). Selle põhimõtte tähenduse mõistmiseks peaksid õpetajad ja õpilased mõtlema järgmistele küsimustele:

• Kuidas aitab alandlikkus meil järgida prohveti nõu?• Kuidas aitab Naamani valmidus ennast lõpuks „seitse korda pesta”

meil mõista, mida tähendab järgida prohveti nõu tõeliselt ?• Millistest asjadest peale füüsilistest haigustest tervenemise võib olla

meil tänapäeval vajadus terveneda?• Mis on mõned asjad, mida prohvetid on palunud teha, mis meid

vaimselt tervendavad, kuid ei pruugi maailma jaoks loogilised olla?

Tunnetage õpetuste ja põhimõtete õigsust ja tähtsust [2.5.3]

Kuigi õpilased võivad pühakirjadest leida ning mõista evangeeliumi põhi-mõtteid ja õpetusi, ei pruugi nad neid kohaldada enne, kui tunnetavad Vaimu kaudu nende õigsust ja tähendust ning mõningast pakilisust neid põhimõtteid ellu rakendada. Vanem Robert D. Hales on selgitanud: „Tõeline õpetaja viib pärast [evangeeliumi] faktide õpetamist ‥ [õpilased] sammukese kaugemale, et nad saaksid vaimse tunnistuse ja mõistmise oma südames, mis paneb neid tegutsema” (Robert D. Hales. Teaching by Faith. Õhtu koos vanem Robert D. Halesiga, 1. veebr 2002, lk 5).

30


Märkused Püha Vaim saab õpilaste meeltesse ja südametesse jätta mulje õpetuse või põhimõtte tähtsusest ning anda õpilastele soovi põhimõtet rakendada ning jõu seda teha. Õpetajad peavad iga oma õpilase puhul kaasa aitama selle

kogemuse toimumisele. Vanem Richard G. Scott on õpeta-jaid julgustanud: „Kas te palvetaksite juhiste saamiseks, kuidas tõde vajuks sügavale teie õpilaste meeltesse ja süda-metesse, nii et seda kasutataks kogu elu jooksul? Kui otsite palvemeelselt viise selle tegemiseks, tean, et Issand juhatab teid.” (To Understand and Live Truth. – Õhtu vanem Richard G. Scottiga, 4. veebr 2005, lk 2)

Üks kõige tõhusamaid viise aitamaks õpilastel kutsuda oma südametesse Vaimu mõju ja valmistada neid ette õpitud põhimõtte järgi tegutsema, on julgustada neid mõtisklema põhimõttega seotud isiklike kogemuste üle (vt osa 5.1.3 Tundeid ja tunnistust esile kutsuvad küsimused leheküljel 61). See aitab õpilastel ära tunda põhimõtte mõju nende elus või teiste inimeste elus. Näiteks pärast kümnise seaduse

teemalist arutelu võivad õpetajad küsida: „Milliseid kümnise seaduse pidamisest tulenevaid õnnistusi olete näinud enda või teiste inimeste elus? Kui õpilased selliste küsimuste üle mõtisklevad ja jagavad klassikaaslastega sobivaid isiklikke kogemusi, aitab Püha Vaim neil veelgi selgemalt näha õnnistusi, mida nemad ja teised on evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete järgi elades saanud. Samuti aitab Vaim õpilastel tunda suuremat soovi need tõed oma ellu kohaldada. Õpetajad võivad samuti jagada tõeseid lugusid enda või teiste elust, et aidata õpilastel tunda tõde ja arutelu all oleva põhi-mõtte järgi elamise tähtsust.

Õpetajad võivad anda õpilastele võimaluse tunnistada põhimõtete ja õpe-tuste tõesusest. Õpetajad peaksid otsima võimalusi jagada omaenda tunnis-tust. Lisaks võivad õpetajad aidata õpilastel tunda tõde ning õpetuste ja põhimõtete tähtsust, tuues esile pühakirjaisikute poolt väljendatud tunnis-tusi ja lugedes ning kuulates viimse aja prohvetite ning apostlite tunnistusi.

Rakendage õpetusi ja põhimõtteid [2.5.4]

Rakendamine leiab aset, kui õpilased mõtlevad, räägivad ja elavad põhimõtete järgi, mida nad on õppinud. Vanem Richard G. Scott selgitas rakendamise tähtsust, kui ta ütles: „Parim viis klassiruumis toimuva tõhususe mõistmiseks on jälgida, et tõdesid mõistetakse ja rakendatakse õpilase elus” (To Understand and Live Truth, lk 3).

Kui õpilased evangeeliumi põhimõtteid ellu rakendavad, saavad nad lubatud õnnistusi. Samuti hakkavad nad mõistma rakendatud õpetusi või põhimõtteid sügavuti ja saavad nende kohta tunnistuse. Näiteks õpilased, kes pea-

vad hingamispäeva pühana, saavad täielikuma mõistmise selle tähendusest võrreldes õpilastega, kes seda ei tee. Õpilased, kes on Jumala peale lootnud kogu südamest (vt Õp 3:5) ning keda on vastuseisu ja katsumuste ajal tugevdatud ning lohutatud, saavad sellest põhimõttest selgema mõistmise võrreldes nendega, kes ei ole.

„Meie evangeeliumi õpetamine peab, nagu mitte kunagi varem, rõhutama Jeesuse Kristuse taastatud evangee-liumi tõesust, tähtsust ja vajalikkust. Need kolm õpetamise eesmärki on niivõrd tähtsad, sest nende jõud kiirendab täielikku pöördumist.”

(Neal A. Maxwell. Those Seedling Saints Who Sit before You. – KHS-i sümpoosion Vanast Testamendist, 19. aug 1983, lk 2)

„Evangeeliumi õpetamise eesmärk ‥ pole klassiliikmeid informatsiooniga üle külvata. ‥ Siht on inspireerida liiget evangeeliumi põhimõtetele mõtlema, neid tunnetama, ja seejärel tegema midagi, et nende järgi elada.”

(Thomas S. Monson Conference Report, okt 1970, lk 107)

31


MärkusedÕpetajad peaksid andma õpilastele tunnis aega, et mõtiskleda selle üle, mida nad on mõistnud ja tundnud, või see üles kirjutada, ning mõelda konkreetsetele tegevustele, mida nad peaksid selle ellurakendamiseks ette võtma. Õpetajad peaksid innustama samal ajal õpilasi Issandalt juhiseid ja juhatust paluma. Õpetajad võivad arutleda ka olukordade üle, millesse õpi-lased võivad sattuda ning paluda neil jagada mõtteid, kuidas evangeeliumi põhimõtete rakendamine nendes olukordades nende elu õnnistaks. Nad võivad teha ettepaneku, et õpilased seavad eesmärgi, mis aitaks neil elada õpitud põhimõtte järgi. Õpetajad võivad ette valmistada käsilehe pühakirja-koha, tsitaadi, luuletuse või osaga kirikulaulust, mille õpilased võivad meel-detuletusena põhimõttest koju võtta.

Võib olla aegu, mil õpetaja või õpilased jagavad ideid sellest, kuidas evan-geeliumi põhimõtteid võiks rakendada. Sellised näited võivad anda õpilas-tele kasulikke ideid viiside kohta, kuidas evangeeliumi põhimõtteid oma igapäevaellu rakendada. Siiski peaksid õpetajad olema ettevaatlikud ja väl-tima liigset ettekirjutamist konkreetsete rakendamisviiside määramises. Pidage meeles, et kõige tähendusrikkam juhatus isiklikuks rakendamiseks tuleb individuaalselt Issandalt Püha Vaimu inspiratsiooni või ilmutuse kaudu. Vanem Dallin H. Oaks on õpetanud: „Õpetajad, kellel on käsk õpetada „evangeeliumi põhimõtteid” ja „kuningriigi õpetusi” (ÕL 88:77), peaksid üldjuhul loobuma konkreetsete reeglite või nõuete õpetamisest. Kui õpetaja on andnud edasi pühakirjade ja elavate prohvetite õpetuse ja sellega seotud põhimõtted, vastutavad nende konkreetsete nõuete ja reeglite eest üksikini-mesed ja perekonnad.” (Gospel Teaching. – Ensign, nov 1999, lk 79)

Selgitage ja jagage evangeeliumiõpetusi ja põhimõtteid ning tunnistage nendest [2.6]

Õpetuste ja põhimõtete selgitamine, mõtete ja asjakohaste kogemuste jaga-mine ning jumalikust tõest tunnistamine aitab inimesel selgemini mõista evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid ning täiustab nende oskust õpetada evangeeliumi teistele. Kui õpilased selgitavad, jagavad ja tunnistavad, juhib Püha Vaim nad tihti sügavama tunnistuseni asjadest, mida nad väljendavad. Püha Vaimu väel võib õpilaste sõnadel ja väljendusel olla oluline mõju oma eakaaslaste või teiste kuuljate südames ja meeles.

Õpetajad, kes tähelepanelikult ja palvemeelselt igat õppetundi uurivad, ette valmistavad ning õpetavad, õpivad palju. Seesama põhimõte peab paika ka õpilaste puhul. Kui nad uurivad taastatud evangeeliumi õpetusi ja põhimõt-teid ning neid üksteisele õpetavad, võivad nad nendest paremini aru saada ja tugevdada oma tunnistust.

32


Märkused

Notes linesCover up

Selgitage [2.6.1]

Pühakirjade mõistmine suureneb, kui õpilased ja õpetajad selgitavad püha-kirju üksteisele. Selgelt ja lihtsalt pühakirjasalmi või õpetuse või põhimõtte tähenduse väljaütlemise ettevalmistamine julgustab õpetajaid ja õpilasi pühakirjasalmide üle mõtisklema, mõtteid organiseerima ja kutsuma Püha Vaimu neid õpetama.

President Spencer W. Kimball on õpetanud: „Me õpime tegema tegemise kaudu. Kui me õpime evangeeliumi selle õpetamiseks, oleme me omanda-nud teadmisi, sest kus me kanname laternat teiste tee valgustamiseks, val-gustame omaenda tee. Kui me analüüsime ja korrastame pühakirju, et neid esitada vastuvõetava õppetunnina teistele, oleme selgeks teinud omaenda meele. Kui selgitame seda, mida ise juba teame, tundub, et meile avalduvad lisatõed ja meie mõistmine, uued seosed ja rakendused laienevad.” (The Teachings of Spencer W. Kimball, 1982, lk 530)

Kui annate õpilastele võimaluse selgitada õpetust või põhimõtet kellelegi teisele, innustab see neid oma õpitu üle enne teistele õpetamist rohkem mõtlema ja suuremat arusaamist otsima. Õpetajad võivad paluda õpilastel selgitada, miks on nii oluline omada usku, saada ristitud või järgida kümnise seadust. Õpilastel võib paluda rääkida kellelegi teisele loomisest, langemi-sest või miks nad usuvad, et pered on Taevase Isa plaanis kesksel kohal. See võib toimuda kahekaupa või väikestes rühmades, rollimängudes või terve klassina või kirjutades. Sobiv võib olla ka mõnikord paluda õpilastel selgi-tada pühakirjakohta või õpetada õpetust või põhimõtet vanemale, vennale või õele, sõbrale või toakaaslasele.

Jagage [2.6.2]

Nii õpetajatel kui ka õpilastel peaks olema võimalusi jagada oma kaemusi ja arusaamu, aga ka isiklikke kogemusi, mis on neile seoses mõne õpetuse ja põhimõttega osaks saanud. Samuti võivad nad rääkida kogemustest, mida on näinud teiste elus.

President J. Reuben Clark noorem on öelnud: „Vaevalt tuleb seminari või instituuti mõni noor, kes pole vaimsetest õnnistustest teadlikult kasu saanud, ‥ või kes pole kogenud palve tõhusust, ‥ või saanud tunnistust, et usu vägi terven-dab haigeid või ‥ kellele pole saanud osaks vaimu väljavala-mine, mida maailm tänapäeval suuresti ignoreerib” (The Charted Course of the Church in Education, muud. kd, 1994, lk 9). Õpilastel peaks olema võimalik selliseid kogemusi klassikaaslastega jagada. Õpetajatel võib olla vajalik aidata

õpilastel mõista, et mõned kogemused on tunnis jagamiseks siiski liiga pühad või isiklikud (vt Al 12:9; ÕL 63:64).

33


MärkusedTunnistage [2.6.3]

Kui õpilased on evangeeliumi põhimõtteid selgitanud ja jaganud oma koge-musi nende rakendamisest oma elus, siis on nad tihti paremini ette valmis-tatud tunnistama, mida nad usuvad.

Vanem Boyd K. Packer selgitas ühte tunnistuse jagamise õnnistust: „Kui ma vaid saaksin teile õpetada seda ühte põhimõtet. Tunnistus leitakse seda jagades !

Üks asi on saada tunnistus loetu või kelleltki kuuldu kaudu – ja see on alus-tuseks väga tähtis. Aga hoopis midagi muud on see, kui Vaim su rinnas kin-nitab, et see, millest tunnistasid, on tõde.” (The Candle of the Lord. – Ensign, jaan 1983, lk 54–55)

Tunnistuse jagamine mitte ainult ei õnnista jagajat ennast, vaid võib tugevdada ka teiste usku ja tunnistust. Tunnista-mine annab Pühale Vaimule võimaluse tunnistada taastatud evangeeliumi konkreetsetest õpetustest ja põhimõtetest. Tunnistus ei pea alati algama sõnadega „ma tunnistan”. See võib olla siiruse ja veendumusega lihtsal viisil öeldud lause sellest, mida inimene usub tõe olevat. See võib olla lihtne kinnitus inimese tunnetest evangeeliumi õpetuse või põhi-mõtte kohta ning erinevusest, mida see on tema ellu toonud. Õpilased mõistavad paremini, kuidas evangeeliumi põhimõt-teid rakendada, ja tunnevad innustust seda teha, kui kuulevad õpetajat ja teisi õpilasi nende põhimõtete väärtusest tunnistust jagamas.

Õpetajad võivad õpilasi julgustada evangeeliumi tõdedest tunnistama, esitades küsimusi, mis kutsuvad neid oma koge-musi ja uskumusi jagama (vt osa 5.1.3, Tundeid ja tunnistust esile kutsuvad küsimused leheküljel 61). Nad võivad anda õpilastele ka teisi võimalusi oma klassikaaslastele tunnistada. Õpilased peaksid olema tundlikud tunnistuse isikliku ja püha loomuse suhtes ning võivad kutsuda tunnistust jagama, kuid mitte kunagi seda nõuda. Õpetajad peaksid kasutama võimalust, et tunnistada sageli oma armastusest Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse, tõe ning evangee-liumi õpetuste ja põhimõtete väärtuse kohta. Õpetajad peaksid olema teadli-kud Päästja ja viimse aja prohvetite ning apostlite väljendatud tunnistustest ja neile viitama.

„Tunnistus, tõeline tunnistus, mis on sündinud Vaimust ja kinnitatud Püha Vaimu kaudu, muudab elusid.”

(M. Russell Ballard. Pure Testimony. – Ensign või Liahoona, nov 2004, lk 40)

„Kui õpilastel on roll kaaslastele õpetamisel ja tunnistamisel, saavad tekkida olukorrad, mis tugevdavad usku.”

(Robert D. Hales. Teaching by Faith, lk 4)

34


Märkused Õppige selgeks tähtsamad pühakirjakohad ja põhiõpetused [2.7]

Kui inimesed peavad oma meeltes ja südames igavesi tõdesid kalliks, tuletab Püha Vaim neid tõdesid vajadusel neile meelde ja annab neile julgust tegut-seda usus. President Howard W. Hunter on õpetanud:

„Ma innustan teid kasutama õpetamisel pühakirju ja tegema kõik, mis teie võimuses, et aidata õpilastel neid kasutada, ja et nad tunneksid end nendega mugavalt. Ma soovin, et teil, noored, tekiks pühakirjade vastu usaldus. ‥

Esiteks soovime, et õpilased oleksid veendunud pühakirjade väes ja neis peituvates tõdedes, selles, et Taevane Isa tõesti kõneleb nendega pühakirjade kaudu, ja kindlad, et nad võivad otsida pühakirjadest lahendusi oma prob-leemidele ja vastuseid palvetele. ‥

Loodame, et ükski teie õpilane ei lahku klassist, olles hirmul või tundes piinlikkust, et ta ei leia vajalikku abi, kuna ei tunne pühakirju piisavalt hästi, et vastavaid kohti üles leida.” (Eternal Investments, lk 2)

Aitamaks õpilastel igavesi tõdesid aardena tallele panna ja suurendamaks nende usaldust pühakirjade vastu, on Seminarid ja Usuinstituudid valinud teatud arvul kuldsalme ning valmistanud nimekirja põhiõpetustest. Kuldsal-mide ja nende õpetuste õppimine peaks käima koos, nii et õpilased õpivad neid õpetusi oma sõnadega väljendama ja kasutama pühakirjade kuldsalme nende tõdede selgitamisel ning neist tunnistamisel.

Kuldsalmid [2.7.1]

Seminarid ja Usuinstituudid on valinud iga nelja seminarikursuse jaoks 25 kuldsalmi. Need salmid on tähtsaks pühakirjabaasiks evangeeliumi mõistmi-sel ja jagamisel ning usu tugevdamisel. Seminariõpilasi innustatakse neid salme vastavalt alltoodule selgeks õppima. Instituudiõpilasi peaks innustama oma 100 kuldsalmi baasile ehitama ning arendama teistest võtmetähtsusega pühakirjakohtadest sügavuti arusaamist.

Kuldsalmid on selged, kui:

• teate vastavaid pühakirjaviiteid ja oskate salmid üles leida;• mõistate pühakirjalõigu sisu ja konteksti;• rakendate pühakirjalõikudes õpetatud evangeeliumi põhimõtteid ja

õpetusi;• olete salmid pähe õppinud.

35


MärkusedPäheõppimine võib olla suurepärane vahend, et aidata õpi-lastel valitud kirjakohti mõistma ja armastama hakata. Nagu Vanem Richard G. Scott on selgitanud: „Kui pühakirju kasu-tatakse, nagu Issand on need lasknud üles kirjutada, siis on neil loomuomane vägi, mida ei saa edasi anda parafraseeri-des” (He Lives. – Ensign, nov 1999, lk 88). Kuid tuleb hoo-litseda, et ootused kohaldataks iga õpilase võimete ja olukorra järgi. Õpilasi ei tohiks panna piinlikkust tundma või liigselt muretsema, kui nad ei suuda salme pähe õppida.

Õpetajad saavad oma õpilastele paremini abiks olla, kui ka ise need salmid selgeks õpivad. Kui õpetajad viitavad kuld-salmidele pidevalt, säilitavad sobivad ootused ja kasutavad erinevatele õppimisstiilidele sobivaid meetodeid, aitavad nad õpilastel need võtmesalmid edukamalt selgeks saada. Õppetundide ajal tuleks kuldsalme kasutada, et selgitada nendega seotud õpetusi ja põhimõt-teid. Neid võib kasutada tunni vaimse algusosa teemadena või panna nad välja kuskil klassiruumis. Õpilasi peaks julgustama neid ka väljaspool tundi õppima ja rakendama.

Kohtades, kus mitu õpetajat teenivad koos, paraneb õpilaste õppimine, kui õpetajatel on kuldsalmidele ühine lähenemine. Aeg-ajalt võivad õpetajad korrata eelmiste aastate kuldsalme, nii et õpilased saavad kõiki selgeks õpi-tud pühakirjakohti alal hoida.

Kuigi kuldsalmid on õppekava oluline osa, peaks need pühakirjade igapäe-vast järjestikust uurimist täiustama, mitte varjutama. Õpetajad peaksid kuld-salmidele aega targalt kulutama. Koduõppeõpetajad peaksid olema eriti tähelepanelikud, et iganädalane tund ei muutuks kuldsalmide õppi-mise tegevuseks. Õpetajad peaksid valima meetodid, tegevused ja muusika, mis sobivad hästi kokku pühakirjade väärikuse, eesmärgi ja vaimuga ning mis väldivad tüli.

Põhiõpetused [2.7.2]

Põhiõpetusi tuleks rõhutada nii seminari- kui ka instituuditundi-des. Õpetajate ülesanne on aidata õpilastel neid evangeeliumi põhiõpetusi välja tuua ja mõista, neisse uskuda, neid selgitada ja rakendada. See aitab õpilastel tugevdada tunnistust ja suu-rendada nende tänulikkust Jeesuse Kristuse taastatud evan-geeliumi eest. Samuti aitab nende õpetuste uurimine neil paremini valmistuda, et neid tähtsaid tõdesid teistele õpetada.

On tähtis meeles pidada, et teisi tähendusrikkaid evangeeliumi õpetusi õpetatakse käsiraamatus samuti, isegi kui need ei ole kirjas põhiõpetuste loetelus.

„Pühakirjade päheõppimine võib anda suurt jõudu. Uue pühakirjakoha päheõp-pimine on sama, mis luua uus sõprussuhe. Nagu uue inimese avastamine, kes võib meid hädahetkel abistada, inspireerida

ja lohutada ja olla vajaliku muutuse motiveerivaks allikaks.”

(Richard G. Scott. The Power of Scripture, lk 6)

36


Märkused Seminaride ja Usuinstituutide poolt valitud põhiõpetused on:

• Jumalus• Päästmisplaan• Jeesuse Kristuse lepitus• Evangeeliumi ajajärgud, usust taganemine ja evangeeliumi

taastamine• Prohvetid ja ilmutus• Preesterlus ja preesterluse võtmed• Talitused ja lepingud• Abielu ja perekond• Käsud

Kui õpetajad neid õpetusi isiklikult õpivad ja mõistavad, saavad nad õpeta-des neile viidata ja neist tunnistada loomulikumalt. Kuid nad ei peaks püha-kirjade järjestikusest õpetamisest kõrvale kalduma, et keskenduda ainult nendele õpetustele. Selle asemel peaksid õpetajad pidevalt ja hoolikalt pöörama tähelepanu nendele õpetustele nii, nagu need pühakirjatekstis ja õppekavas loomulikult esinevad. Sellisel viisil on põhiõpetuste nimekiri meeldetuletus keskenduda nendele igavestele tõdedele, mis on õpilastele kõige väärtuslikumad, ja rõhutada neid terve õppekursuse jooksul. Põhiõpe-tusi võib kasutada ka tunni vaimse algusosa teemadena.

Tark õpetaja peab meeles, et kannatlikkus ja järjepidevus on õpilaste õpe-tuste mõistmise aitamisel oluline. Ei eeldata, et õpilane mõistab kõike kor-raga. Issand õpetab oma lapsi „rea rea peale, õpetuse õpetuse peale” (ÕL 98:12). Õpetajad ja õpilased peaksid nende õpetuste mõistmist nägema kui protsessi, mis leiab aset nelja seminariaasta jooksul ning jätkub instituudi-aastate jooksul.

37


Märkused

Notes

Notes/linesCover up

Pühakirjade õpetamine Seminarides ja UsuinstituutidesEt aidata noortel ja noortel täiskasvanutel mõista Jeesuse Kristuse õpetust ja lepitust ning aidata neil leida sellest tuge, on seminari ja instituudi õpetajatel kohustus õpetada õpilastele evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid selliselt, nagu neid võib leida pühakirjadest. Selle saavutamiseks, on S&I juhatus otsustanud, et seminari ja instituudi pühakirjakursustel tuleb raamatuid ja peatükke õpetada nende põhiteostes esinemise järjekorras. Kuigi see ei tähenda, et igat salmi peab õpetama täpselt selle esinemise järjekorras, järgib iga õppe-tund üldiselt jutustust või salmide loomulikku kulgu. Sel viisil pühakirjade uurimine annab aluse mõistmaks sõnumit täies ulatuses nii, nagu pühakirjade kirjutaja kavatses seda edasi anda, ja võimaldab mõista uuritavaid evangeeliu-

mi põhimõtteid ja õpetusi nii, nagu need esinevad pühakirjatekstis.

Pühakirjade uurimine neid järgemööda lugedes:

• Võimaldab õpetajatel ja õpilastel uurida evangeeliumi tõdesid nii üksteisega kooskõlas, kui ka seotuna pühakirjade muu sisuga. See võimaldab õpetajatel ja õpilastel näha ja mõista pühakirjade ins-pireeritud sõnumit selguse ja väega.

• Võimaldab evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete õiget rõhuta-tust ja kordust nii, nagu need on leitavad pühakirjades.

• Aitab õpilastel ja õpetajatel kergemini leida põhjus–tagajärg seoseid.

• Aitab õpilastel leida ja mõista mitmeid evangeeliumi põhimõt-teid, isegi kui neid tunnis üksikasjalikult ei arutata. Üksikute õpilaste jaoks võib neid tõdesid ilmutada Püha Vaim, kohan-dades neid seejärel sobituma õpilaste unikaalse olukorraga.

• Aitab õpetajatel ja õpilastel uurida ning arutada evangee-liumi õpetusi ja põhimõtteid minevikus elanud inimeste elu ja kogemuste kontekstis. See aitab õpilastel kergemini näha neid põhimõtteid ja õpetusi nende isikliku elu kontekstis.

• Aitab saada tuttavaks iga põhiteose üldpildiga.

3

39

PühAkIrJAdE ÕPETAMINE SEMINArIdES JA USUINSTITUUTIdES

Märkused

Notes/linesCover up

Vanem David A. Bednar õpetas, et „pühakirjaraamatu algusest lõpuni lugemi-ne toob meie ellu elava vee voo, tutvustades meile olulisi lugusid, evangeeliu-mi õpetusi ja igavesi põhimõtteid. See lähenemine võimaldab meil tundma õppida ka pühakirjades leiduvaid tähtsaid isikuid, sündmuste ja õpetuste jär-jekorda, ajastust ning konteksti. Kirjutatud sõna sellisel viisil lugemine paljas-tab meile pühakirjade täisulatuse. See on esimene ja kõige põhilisem viis elava vee saamiseks.” (A Reservoir of Living Water [KHS-i küünlavalgusõhtu noortele täiskasvanutele, 4. veebr 2007], lk 2)

Evangeeliumi õpetamise ja õppimise aluste rakendamine [3.1]

Seminari või instituudi igas pühakirjade uurimise õppetunnis keskendutakse pigem pühakirjaplokkidele kui konkreetsele arusaamale, õpetusele või põhi-mõttele. Õppekava jagab pühakirjad osadeks, mis võivad olla nii lühikesed kui üks peatükk (või osa) või nii pikad kui terve pühakirjaraamat. Enamik pühakirjaplokke sisaldab loomulikke pause seal, kus muutub teema või tegevus. Vastavalt nendele muutustele jagatakse pühakirjaplokk väiksema-teks osadeks või salmigruppideks. Terve pühakirjaploki uurimise jagamine sellisteks väiksemateks osadeks annab raamistiku inspireeritud autorite sõnumite mõistmiseks ja õpetamiseks.

Kui õpetajad ja õpilased uurivad neid pühakirjaploki osasid nende õiges järjestuses, võivad nad rakendada paljusid evangeeliumi õpetamise ja õppi-mise aluseid. Evangeeliumi õpetamise ja õppimise alused, nagu näiteks aidata õpilastel mõista pühakirjalõigu sisu ja konteksti, tuua välja evangee-liumi õpetused ja põhimõtted, neist aru saada, tunnetada nende õigsust ja olulisust ning neid ellu rakendada, ei ole meetodid, vaid tulemused, milleni püüame jõuda. Need alustõed toimivad omavahel kooskõlas ja rajavad alusmustri, mida õpetajad ja õpilased saavad järgida, et evangeelium nende meelde ja südamesse kinnistuks. Seda mustrit kirjeldatakse järgmiselt:

1. Konteksti ja sisu mõistmine. Pühakirjade õpetamise protsessi alu-seks on aidata õpilastel mõista pühakirjaploki konteksti ja sisu. Sellise info, nagu tausta ja süžee mõistmine loob aluse evangeeliumi põhimõ-tete ja õpetuste avastamisele ning ühtlasi illustreerib ja selgitab pühakir-japlokis leiduvaid tõdesid. Selgus ja sügavam mõistmine, mida see alus võimaldab, sageli väheneb või kaob sootuks, kui terve pühakirjaploki asemel õpetatakse ainult üht või kaht salmi.

2. Õpetuste ja põhimõtete leidmine. Pühakirjade sisu mõistmine val-mistab õpilasi ja õpetajaid ette leidma pühakirjaplokis põhimõtteid ja õpetusi. Mõnikord ütleb pühakirja autor otse välja, millist põhimõtet või õpetust ta soovib edasi anda. Muul ajal neile tõdedele, mida pühakirja-loos esitatakse, vaid vihjatakse, luues vajaduse väljendada evangeeliumi õpetust lihtsas tõde kokkuvõtvas lauses.

40


Märkused 3. Õpetuste ja põhimõtete tähenduse mõistmine. Kui põhimõtted ja õpetused on leitud, püüavad õpilased ja õpetajad neid tõdesid paremini mõista, nende tähendust analüüsides ja selle üle arutledes. Sageli sisal-duvad pühakirjaplokis selgitavad kommentaarid, mis aitavad õpilastel mõista õpetuse või põhimõtte seisukohta. Lisaks aitab pühakirjade kõr-vutamine tänapäeva kontekstiga õpilastel paremini mõista, mida põhi-mõtted ja õpetused nende elu jaoks tähendavad. Kui õpilaste arusaamine õpetusest või põhimõttest areneb, aitab võimalus evangeeliumi tõdesid teistele selgitada nende enda arusaama kindlustada ja kinnitada.

4. Põhimõtte või õpetuse õigsuse ja tähtsuse tunnetamine Vaimu mõju kaudu. Õpetuse või põhimõtte selge mõistmine valmistab õpilasi ette tunnetama selle õigsust ja tähtsust. Kui õpilased tunnetavad tõde, õpetuse ja põhimõtte tähtsust ja pakilisust Vaimu mõjul, suureneb nende soov seda oma elus rakendada. Õpetajad võivad aidata õpilastel Vaimust tulnud tundeid esile kutsuda ja hoida, andes neile võimaluse jagada kogemusi, mis neil evangeeliumi põhimõtete järgi elades on olnud, ja tunnistada evangeeliumi õigsust. Ka õpetajad võivad jagada oma tunnis-tust ja kogemusi. Paljudel juhtudel jagab ka pühakirja kirjutaja tunnistust õpetatavast põhimõttest või õpetusest. Õpetajad ja õpilased peaksid otsima neid kinnitavaid tunnistusi pühakirjaploki salmidest.

5. Õpetuste ja põhimõtete rakendamine. Õpetuse või põhimõtte õigsuse ja tähtsuse tunnetamine avab õpilasele ukse rakendamaks seda tema enda elus. Kuigi evangeeliumi põhimõtteid rakendatakse isiklikult peamiselt väljaspool klassitundi, võib tunnis juhtuda tähtsaid asju, mis suurendavad õpilase pühendumist ja võimet õpitut tähendusrikkal viisil elus rakendada. Õpetajad võivad anda õpilastele võimalusi mõtiskleda enda olukorra üle ja kaalutleda, kuidas mõnda põhimõtet või õpetust täpsemalt rakendada. Kui õpilastele antakse aega järele mõtelda ja kaa-lutleda, kuidas seda põhimõtet enda elus rakendada, võib Vaim anda neile isiklikku juhatust. Kui see on sobilik, võib õpetaja kutsuda õpilasi jagama ideid, kuidas nad võiksid põhimõtet tulevikus rakendada.

Seda põhimustrit korratakse kas täielikult või osaliselt kogu tunni jooksul, mil õpetajad ja õpilased uurivad pühakirjaploki igat salmigruppi.

Mõnda pühakirjaploki osa tunnis rõhutatakse, samas kui teistele pööratakse vähem tähelepanu, sest need ei ole nii kesksed inspireeritud autori üldises sõnumis või õpilaste eriomastes vajadustes. Mõne osa juures kulutatakse palju aega ja nähakse vaeva, et mõista konteksti ja sisu, et leida evangee-liumi põhimõtteid ja õpetusi ning et õpetajad juhataksid õpilasi ikka ja jälle läbi kogu mõistmise, tõe ja tähtsuse tunnetamise ning põhimõtte rakenda-mise protsessi.

41


MärkusedTeistel puhkudel uuritakse ja mõistetakse konteksti ja sisu piisavalt palju, et leida põhimõte või õpetus enne, kui minnakse pühakirjaploki järgmise osa juurde. Kui õpetaja või õpilane mainib lühidalt tekstis avalduvat õpetust või põhimõtet, annab see Pühale Vaimule võimaluse õpetada ja isikupärastada evangeeliumi tõdesid, mida õpilased vajavad, isegi kui neid tõdesid tunnis põhjalikult ei arutata.

Mõne osa puhul võivad õpetajad ja õpilased uurida ainult konteksti ja sisu või õpetajad võivad enne järgmise salmigrupi juurde pöördumist teha liht-salt sündmustiku või sisu kokkuvõtte. Kokkuvõtte tegemine tähendab rääkida lühidalt, mida sisaldavad need peatükid või salmid, mida klassis ei rõhuta-tud. Kokkuvõtte tegemine võimaldab õpetajal osa pühakirjaplokist kiiresti läbi võtta. Pühakirjaploki salmirühmade kokkuvõtmine nende väljajätmise asemel aitab õpilastel pidada selgelt meeles loo sündmustikku ja konteksti ning loob aluse hiljem pühakirjaplokis esilekerkivate põhimõtete või õpe-tuste avastamiseks ja mõistmiseks. Lisaks aitab kokkuvõtte tegemine säili-tada inspireeritud autori sõnumi terviklikkust ja sujuvust.

Kui õpetajad ja õpilased sellisel viisil pühakirjaploki kõik osad järjest läbi võtavad, mõistavad nad paremini, kuidas üks salmigrupp teistega seos-tub. Pühakirjaploki erinevate osade vaheliste suhete nägemine aitab õpetajatel ja õpilastel mitte ainult mõista sügavamalt igat üksi-kut õpetust ja põhimõtet, vaid annab neile ka laiema ülevaate sellest, mida pühakirjad õpetavad.

42


Märkused Luuka 5: näide [3.2]

Järgmine näide ilmestab, kuidas õpetaja võiks õpetada pühakirjaplokki, rakendades evangeeliumi õpetamise ja õppimise aluseid.

Selles näites võib pühakirjaploki Luuka 5 jagada väiksemateks salmigruppi-deks või osadeks vastavalt muutustele süžees või teemas.

Luuka 5:1–11 Pärast imeväel suurel hulgal kalade püüdmist kutsub Issand Peetruse, Jakoobuse ja Johannese usulevitajateks.

Luuka 5:12–26 Jeesus tervendab mitut haiget inimest ja andestab patte.Luuka 5:27–35 Jeesus sööb koos tölnerite ja patustega, põhjustades

sellega kirjatundjate ja variseride kahtlemise temas.Luuka 5:36–39 Jeesus esitab tähendamissõna värskest veinist vanades

lähkrites.

Järgmist tabelit kasutatakse illustreerimaks selle näidistunni edenemist läbi kõikide selle osade. Samuti kujutab see, kui suures ulatuses plaanib õpetaja kaasata evangeeliumi õpetamise ja õppimise aluseid iga salmigrupi juures.

Evan

geel

ium

i õpe

tam

ise ja

õpp

imise

alu

sed

Õpetuste ja põhimõtete

rakendamine

Õpetuste ja põhimõtete õig-suse ja tähtsuse

tunnetamine

Õpetuste ja põhimõtete mõistmine


äratundmine

konteksti ja sisu mõistmine

Pühakirjaploki järjestikune uurimine

36–3927–3512–26salmid 1–11Luuka 5

43


MärkusedSalmid 1–11Pärast imeväel suurel hulgal kalade püüdmist kutsub Issand Peetruse, Jakoobuse ja Johannese usulevitajateks.Õpetaja alustab, aidates õpilastel mõista kirjakoha Luuka 5:1–11 konteksti ja sisu. Kui õpilased neid salme uurivad, õpivad nad, et Jeesus ütles Peetrusele: „Sõua sügavale kohale ja heida oma võrgud välja loomuse katseks” (salm 4). Õpilased saaksid aru, et vaatamata sellele, et nad olid kogu öö kalastanud, kuid polnud „ühtki [kala] saanud” (salm 5), kuuletus Peetrus Issandale ja püüdis oma üllatuseks palju kalu. Peetruse kogemusest võivad õpilased ära tunda põhimõtte: kui me teeme seda, mida Issand palub, isegi kui me ei mõista miks, siis võib Ta anda meile oodatust suuremaid õnnistusi. Seejärel võiks õpe-taja aidata õpilastel paremini mõista seda põhimõtet ja selle tähendust õpilaste jaoks, arutledes nendega, kuidas Peetruse kogemus võib sarnaneda olukorraga nende endi elus või jagades sellega seotud väiteid viimse aja prohvetilt või apostlilt.

Neis salmides on õpetaja soov mitte ainult aidata õpilastel leida ja mõista seda tähtsat põhimõtet, vaid samuti aidata neil tunnetada selle õigsust ja tähtsust Vaimu mõju kaudu. Et seda teha, võiks õpetaja paluda õpilastel jagada kogemusi, kuidas neid on õnnistatud, kui nad on kuuletunud Issanda juhatusele, isegi kui ei ole täielikult mõistnud selle põhjuseid. Kui õpilased ja õpetajad tunnistavad, kuidas nad on näinud tõendust selle põhimõtte kohta oma elus, saab Vaim tunnistada selle õigsust ja inspireerida neid tegutsema. Seejärel võiks õpetaja anda õpilastele mõne minuti aega, et mõtiskleda ja üles kirjutada, kuidas nad seda põhimõtet saaksid rakendada.

Nüüd kajastab tabel seda, milliseid evangeeliumi õpetamise ja õppimise aluseid selles salmide osas rakendati.

Evan

geel

ium

i õpe

tam

ise ja

õpp

imise

alu

sed


rakendamine


tunnetamine



äratundmine



36–3927–3512–26salmid 1–11Luuka 5

44


Märkused Salmid 12–26Jeesus tervendas mitut haiget inimest ja andestas patte.Aitamaks õpilastel mõista nende salmide sisu, peab õpetaja paluma neil kõigepealt tutvuda lugudega, kuidas Issand tervendas pidalitõbise ja halvatu. Et nende arusaamist sisust süvendada, võib õpetaja paluda õpilastel analüü-sida, mille poolest on need kaks tervendamist sarnased ja mille poolest eri-nevad. Aitamaks neil seda teha, peaks õpetaja laskma neil kaaluda, millist rolli mängis usk kummaski tervendamises. Pärast seda, kui õpilased avasta-vad, et mõlemal juhul oli usk vajalik, võivad nad ära tunda põhimõtte: kui me usume ja tuleme Päästja juurde, saab Ta meid terveks teha. Nende kahe loo erinevusi analüüsides, märkavad õpilased, et kuigi pidalitõbine tuli Issanda juurde ise, vajas halvatud mees selleks teiste abi. Sellest võivad õpilased leida veel ühe põhimõtte: me saame aidata teistel tulla Päästja juurde, et nad võiksid terveks saada.

Õpetaja võib aidata õpilastel neid põhimõtteid mõista, paludes neil kirjel-dada, millest peale füüsiliste haiguste võib inimesi terveks teha. See arutelu aitaks õpilastel mõista, et füüsilised tervenemised nendes salmides võivad sümboliseerida Issanda võimet meid vaimselt tervendada. See võib hõlmata meie pattude andestamist, meie kurbuses trööstimist või meie hirmude või ärevuste rahustamist.

Aitamaks õpilastel tunnetada nende põhimõtete õigsust ja tähtsust, võiks õpetaja paluda õpilastel jagada kogemust, milles neid või kedagi, keda nad tunnevad, vaimselt või füüsiliselt tervendati. Samuti võib paluda õpilastel jagada näiteid sellest, kui nad on näinud mõnda inimest kedagi teist Issanda

Evan

geel

ium

i õpe

tam

ise ja

õpp

imise

alu

sed


rakendamine


tunnetamine



äratundmine



36–3927–3512–26salmid 1–11Luuka 5

45


Märkusedjuurde toomas, et nad võiksid osa saada Tema tervendavast mõjust. (Kui õpi-lased selliseid näiteid jagavad, peaksid nad meeles pidama mitte nimetada asjaosaliste nimesid.) Õpetaja võib õpilasi üles kutsuda tunnistama Päästja armastust ja Tema väge meid terveks teha.

Et innustada õpetuse ellu rakendamist, palub õpetaja õpilastel mõelda, mida nad võiksid teha, et suurendada usku tervenemisse, andestusse ja tröösti või kuidas nad võiksid tuua sõbra või kellelegi teise Päästja juurde.

Enne salmide 27–35 juurde minemist, võib õpetaja paluda õpilastel jagada, mida nad nendest salmidest Issanda kohta õppisid. Vastused sellele üleskut-sele võivad kutsuda esile tänutunnet ja tunnustust Päästja kaastunde vastu.

Salmid 27–35Jeesus sõi koos tölnerite ja patustega, põhjustades sellega kirjatundjate ja variseride kahtlemise temas.Selles osas planeerib õpetaja aidata õpilastel ainult konteksti ja sisu mõista. Neid salme uurides õpivad õpilased tölner Leevi (Matteuse) kutsu-misest ja Jeesuse einestamisest koos tölnerite ja patustega (sisu). Õpetaja võib aidata õpilastel mõista, et tölnereid peeti juutide seas heidikuteks ja patusteks (kontekst). See kontekst aitab õpilastel mõista, kui märkimis-väärne oli, kui Matteus hiljem Issanda jüngriks kutsuti. Samuti lisab see tähendust variseride ja Issanda vahelisele jutuajamisele, et Ta „söö[b] ja joo[b] ühes tölnerite ja patustega” ning Tema missioonile aidata patustajatel meelt parandada (vt salmid 30–32).

Evan

geel

ium

i õpe

tam

ise ja

õpp

imise

alu

sed


rakendamine


tunnetamine



äratundmine



36–3927–3512–26salmid 1–11Luuka 5

46


Märkused Salmid 36–39Jeesus esitas tähendamissõna värskest veinist vanades lähkrites.Aitamaks õpilastel mõista selle tähendamissõna konteksti ja sisu, võib õpetaja selgitada, et tol ajal hoiti veini pudelite asemel nahklähkrites ja aru-tada, kuidas erineb uus, pehme ja painduv nahk vanast nahast, mis on muu-tunud kuivaks ja hapraks. Seejärel võib õpetaja selgitada, et Jeesus rääkis variseridega (kontekst) ja selles tähendamissõnas esindavad vana kuub ja vanad lähkrid varisere, kes ei soovinud muutust ega tahtnud võtta vastu Kristuse uut õpetust. Õpetaja võib samuti ära märkida, et uus kuub ja uued lähkrid esindavad inimesi, kes olid valmis võtma vastu muutust ja Päästjat ning Tema õpetusi.

Seejärel võiks õpetaja paluda õpilastel leida sellel tähendamissõnal põhi-nev põhimõte. Üks võimalik tõde, mille õpilased võivad välja tuua: selleks et Päästjat ja Tema evangeeliumi vastu võtta, peame olema alandlikud ja valmis muutuma. Seejärel võib õpetaja lasta õpilastel peatüki üle vaadata ja leida näiteid, kus inimesed olid oma hoiakult Päästja ja Tema õpetuste suhtes kal-gid ja paindumatud ning näiteid inimestest, kes olid alandlikud ja valmis muutuma. See tegevus aitab õpilastel paremini mõista seda põhimõtet.

Õpetaja võib õppetunni lõpetada, kutsudes õpilasi üles jagama arusaamu või muljeid, mida nad on kirjakoha Luuka 5 uurimisel saanud. Samuti võib õpe-taja tunnistada õpetatud tõdesid ja innustada õpilasi tegutsema vastavalt leitud põhimõtetele ja õpetustele.

Evan

geel

ium

i õpe

tam

ise ja

õpp

imise

alu

sed


rakendamine


tunnetamine



äratundmine



36–3927–3512–26salmid 1–11Luuka 5

Notes

47

Notes/linesCover up

Õpetamiseks valmistumineIsiklik ettevalmistus [4.1]

Vanem Boyd K. Packer ütles: „Vägi tuleb siis, kui õpetaja on teinud kõik, mis võimalik, et valmistuda mitte ainult eelolevaks õppetunniks, vaid hoides

oma elu Vaimuga kooskõlas. Kui ta õpib inspiratsiooni saamiseks Vaimule toe-tuma, võib ta minna oma klassi ette, ‥ kindel teadmises, et ta saab õpetada inspiratsiooniga.” (Teach Ye Diligently, muud. kd, 1991, lk 358–359)

Evangeeliumiõpetaja ettevalmistuse kõige tähtsam ja põhilisem osa on enda vaimselt ettevalmistamine. Mõned selle ettevalmistuse olulised osad on evangeeliumi järgi elamine, abi ja juhatuse saamiseks palvetamine, usu rakendamine ning koolitustel osalemine.

Evangeeliumi järgi elamine [4.1.1]

Kui ustavalt õpetajad elavad evangeeliumi järgi, mõjutab iga nende õpeta-mise aspekti. Ei saa olla suuremat ettevalmistust kui Püha Vaimu juhatava ja suutlikuks tegeva väe kaasluseks väärilise elu elamine (vt osa 1.2 „Elage” leheküljel 2).

Palvetamine abi ja juhatuse saamiseks[4.1.2]

Palve on õpetamiseks valmistumise oluline osa (vt ÕL 42:14; 104:79, 82). Õpetaja võib palvetada, et saada Vaimult abi pühakirjadest ja evangee-liumi põhimõtetest arusaamiseks; tarkust otsustamisel, kuidas neid põhimõtteid Vaimu abil kõige paremini õpetada; abi ja juhatust enne iga tunni algust ning õpilaste tahte eest Vaimu tunda ja olla Vaimu poolt õpetatud. Õpetajad võivad Issandalt paluda eristamise andi, et iga õpilast paremini mõista, ning ligimesearmastuse andi, et jõuda iga raskustes oleva õpilaseni ja armastada raskesti armastatavaid õpilasi (vt Mn 7:48).

Usu rakendamine [4.1.3]

Seminaride ja Usuinstituutide eesmärkides leiduv lõik „õpe-tage” viitab, et tõhusal õpetajal peaks olema usaldus Jumala sõna väesse, usk Issandasse ja Pühasse Vaimu ning usaldus õpilaste vastu. Kui õpetajad ei ole edukad, siis tihtipeale tuleneb see ühe elemendi puudumisest.

Usaldus sõna väesse. Õpetajad võivad tunda kiusatust uskuda, et õpilastele ei meeldi pühakirju uurida või et nad ei saa õpetada pühakirju päevast päeva nii, et õpilaste huvi säiliks. Õpetajad peaksid meeles pidama, et püha-kirjades on kirjas elu sõnad (vt ÕL 84:85) ja et sõnal on „võimsam mõju [meelele] kui mõõgal või millelgi muul” (Al 31:5).

4

48


Märkused

Notes linesCover up

Vanem Henry B. Eyring on öelnud: „Teie endi ja teie õpilaste pärast ma anun teid, et teil oleks usku, et nad tahavad [pühakirju] uurida, mitte et te peate neid selleks sundima, vaid et see tõmbab neid seda tegema. ‥ Issand kirjutas selle raamatu. Ta näitas Nefile, kuidas seda teha viisil, mis teid selle poole tõmbaks. Ja see tõmbab enda poole teie õpilasi.” (The Book of Mormon Will Change Your Life. – KHS-i sümpoosion Mormoni Raamatust, 17. aug 1990, lk 2)

Usk Issandasse ja Vaimu. Kohustus õpetada noortele ning noortele täis-kasvanutele evangeeliumi põhimõtteid võib tunduda raske ja rõhuv. Kuid see on Issanda töö: Ta aitab neid, kes usus tema poole pöörduvad. Mormon õpetas: „Ja Kristus on öelnud: kui teil on minusse usku, on teil vägi teha seda, mis iganes on minu arvates otstarbekas” (Mn 7:33).

Õpetajatel peaks olema usku, et Issand mõistab iga õpilase vajadusi ning tahab neid õnnistada. Õpetajad peaksid uskuma, et Püha Vaim viib evangee-liumisõnumi iga õpilase südameni ning õhutab neid evangeeliumi põhimõt-teid vastavalt nende vajadustele ja olukorrale rakendama. Õpetaja peaks meeles pidama, et see on „Trööstija ‥ kes saadeti välja õpetama tõde” (ÕL 50:14).

Usaldus õpilaste vastu. Õpetajad peaksid uskuma, et kui õpilasi nõueteko-haselt juhendada ja innustada, mõistavad nad pühakirju, õpivad õpetusi ja

põhimõtteid ära tundma, evangeeliumi teistele selgitama ja selle õpetusi oma ellu rakendama. President J. Reuben Clark jr kirjeldas mõnda seminari- ja instituudiõpilaste loomu-omadust:

„Kiriku noored tunnevad nälga Vaimu asjade järele, nad on innukad õppima evangeeliumi ning soovivad seda vahetult, lahjendamata. ‥

Te ei pea nende vaimselt kogenenud noorte selja taha pugema ja religiooni nende kõrva sisse sosistama, vaid võite nendega otse, näost näkku rääkida. Te ei pea peitma usutõ-desid maise katte varju. Võite tuua need tõed avalikult nende ette; nimelt Trööstija kaudu, kes saadeti välja õpetama tõde.” (The Charted Course of the Church in Education, parandatud kd, 1994, lk 3, 9)

Mõnikord võib näida, et õpilaste välimus, käitumine või vas-tus evangeeliumi õppimisele osutab, et nad ei „tunne nälga Vaimu asjade järele”. Sellistes olukordades on õpetajate

jaoks eriti oluline rakendada usku president Clarki õpetustesse. Vanem Henry B. Eyring on jaganud seda julgustavat lubadust: „Meie õpilased ei pruugi teada, et nad on näljast nõrkemas, kuid Jumala sõnad kustutavad janu, mida nad ei teadnud endal olevat, ja Püha Vaim viib selle nende süda-messe.” (We Must Raise Our Sights. – KHS-i konverents Mormoni Raama-tust, 14. aug 2001, lk 3)

49

ÕPETAMISEkS VALMISTUMINE

MärkusedÕpetaja, kes proovib täita Seminaride ja Usuinstituutide eesmärki, rakenda-des usku sõna väesse, Issandasse ja Pühasse Vaimu ning oma õpilastesse, peaks küsima järjepidevalt:

Kas minu õpetamine:

1. Edendab Jumala sõnast paremini arusaamist ja suuremat armastust Jumala sõnasse?

2. Kutsub Püha Vaimu ja viib arusaamise avardumiseni? 3. Julgustab igat õpilast õppima isiklikult ja elama usus evangeeliumi

järgi? 4. Aitab minu õpilastel Jeesust Kristust paremini tunda, armastada ja

järgida?

Koolitustel osalemine [4.1.4]

Seminarid ja instituudid tagavad koolitusvõimalusi kõikidele oma õpetaja-tele ja juhtidele. Koolitus on peamiselt mõeldud õpetamise parendamiseks, evangeeliumi teadmiste suurendamiseks ning aitamaks õpetajatel õppida, kuidas seminarides ja instituutides teenida.

Üks osa sellest koolitusest on formaalsed koosolekud. Koolituskoosolekud toimuvad regulaarselt ning õpetajatelt ja juhtidelt eeldatakse osalemist. Nendel koosolekutel uurivad osalejad pühakirju ning arutlevad nende üle, et süvendada oma mõistmist. Nad õpivad ja harjutavad inspireerivaid õpeta-mismeetodeid. Samuti jagavad nad mõtteid õpilaste registreerimise, kohal-käimise ja lõpetamise suurendamise kohta, peavad koos nõu hetkevajaduste üle ning õpivad, kuidas täita administratiivkohustusi.

Teine osa koolitustest seisneb tundide külastamises ja vaatlemises. Õpetajad võivad palju kasu saada, kui kutsuvad koordinaatori, direktori või teise õpe-taja oma õpetamist vaatlema ning kasulikku tagasisidet andma. Tihti võib vaatlejal paluda anda konkreetset tagasisidet kindla õpetamisoskuse kohta, mida õpetaja proovib parendada. Võimaluse korral võib õpetaja saada kasu ka teiste õpetajate vaatlemisest.

Need, kes suhtuvad koolitustesse usu ja siira sooviga õppida ja are-neda, kogevad pidevat kasvu ning arengut.

Õpilaste ettevalmistus [4.2]

Pühakirjad räägivad vaimselt õppida soovivate isikute ette-valmistusest ning südamete ja meelte valmidusest. Näiteks Vana Testamendi preester ja kirjatundja Esra, kes oli „oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma” (Es 7:10). Apostlite tegude raamat kirjeldab ustavaid pühasid, kes „võtsid sõna vastu kõige hea meelega” (Apt 17:11). Päästja julgustas oma külas-käigu ajal nefilasi: „Valmistage oma meel ette homseks päevaks ja ma tulen taas teie juurde.” (3Ne 17:3)

Notes/linesCover up

50


Märkused Et õpilased võiksid tunda õppimise ajal Püha Vaimu tugevdavat mõju, peak-sid ka nemad olema „valmis kuulama sõna” (Al 32:6). Õpilased on valmis klassiruumis õppima, kui nende meeled on valvsad, kui nende tähelepanu on suunatud õpikogemusele ja kui nad näitavad üles soovi saada Vaimu poolt õpetatud. Paljude muude asjade seas, mida õpetaja saab teha, et aidata õpilastel oma südant ja meeli evangeeliumi õppimiseks ette valmistada, on järgnevad teod:

Palvetage õpilaste eest. Õpetajad saavad paluda, et Issand valaks oma Vaimu nende õpilaste peale, et „valmistada ette nende südameid vastu võtma sõna ‥ rõõmuga” (Al 16:16–17).

Soodustage armastava ja austava õhkkonna loomist. Õpilased, kes tunnevad, et õpetaja ja kaasõpilased neid armastavad, usaldavad ja hinda-vad, tulevad tundi, olles Vaimule rohkem avatud ja suurema sooviga tunnis osaleda.

Looge ühise eesmärgi tunnetus. Õpetajad peaksid aitama õpilastel mõista, et nad osalevad tunnis, et õppida tundma Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust ning edeneda igavese elu suunas pühakirjades ja prohvetite sõnades leitava Tema evangeeliumi uurimise kaudu.

Tehke huvitavaid, asjakohaseid ja arusaamist avardavaid õppetunde. Kui õpetajad valmistavad pidevalt ette ja viivad läbi arusaamist avardavaid õppetunde, tekib õpilastes ootus, et nad õpivad iga kord tunnis osaledes midagi väärtuslikku. Vanem Boyd K. Packer on õpetanud, et „kui viite tundi läbi, ‥ ei naase [õpilased] tundi innuga, kui neile midagi ei õpetata. Nad peavad midagi õppima, et nad tahaksid tagasi tulla. Nad tulevad tundi vaba-tahtlikult, lausa innukalt, ‥ kui neid seal toidetakse.” (Teach Ye Diligently, 1975, lk 182)

Kutsuge tunni alguses kohale Püha Vaim. Vaimu kohalolu aitab tihti tundi tuua hästi ettevalmistatud tunni vaimne algusosa, mida juhib keegi õpilastest ja mis koosneb palvest, kirikulaulu laulmisest ja pühakirjadele tuginevast vaimsest mõttest. See ühendab õpilasi ja valmistab nende meele ja südame ette vaimselt õppima.

Püüdke õpilaste tähelepanu ja hoidke seda. Õpetajad saavad aidata õpilastel keskenduda õppimisele, alustades iga tundi viisil, mis koondab õpilaste tähelepanu ja aitab neil pühakirju suurema eesmärgiga uurida. Näi-teks võib õpetaja tahvlile kirjutada mõne mõtlemapaneva küsimuse või välja panna mõne eseme või pildi, mis klassi tulevate õpilaste tähelepanu tõmbab.

Kuna paljude õpilaste tähelepanuvõime on piiratud, otsib tark õpetaja või-malusi, kuidas neis õppetunni jooksul üha uuesti huvi ja vaimustust äratada. Seda tuleks teha nii, et õpilaste tähelepanu koonduks uuritavatele pühakir-jasalmidele.

Valmistage õpilased ette olema edukad õppijad. Enne õpilastel osaleda palumist peavad õpetajad selgitama selgelt, mida neilt soovitakse, tooma näite, andma õpilastele ettevalmistamiseks ja harjutamiseks aega, ning see-järel õpilasi julgustama ja tunnustama nende püüdeid täita õpiprotsessis oma rolli. Õpetajad, kes valmistavad õpilasi ette täitma nende rolli õppija-tena, omavad Seminaride ja Usuinstituutide eesmärgi täitmisel suuremat edu.

51


MärkusedÕppetunni ettevalmistus[4.3]

Tunni ettevalmistamise materjalid[4.3.1]

PühakirjadKõik seminarikursused ja enamik heakskiidetud instituudikursustest koos-nevad põhiteoste uurimisest. Põhiline allikas, mille alusel otsustada, mida nende kursuste raames õpetada, on pühakirjad. President Ezra Taft Benson õpetas kõnes seminari- ja instituudiõpetajatele: „Pidage alati meeles, et pü-hakirjadele ja elavate prohvetite sõnadele ei ole olemas rahuldavat aseainet. Need peaksid olema teie peamised allikad.” (Ezra Taft Benson. The Gospel Teacher and His Message. – kõne KHS-i haridustöötajatele, 17. sept 1976, lk 3)

Mõned instituudikursused keskenduvad põhiteoste uurimise asemel evan-geeliumi teemadele. Nende kursuste õpetajad peaksid pidama instituudi õppekavas toodud materjale (kuid ka pühakirju) oma peamiseks ettevalmis-tusallikaks. Õpetajad peaksid pidevalt otsima võimalusi pühakirjade ja proh-vetite sõnade kasutamiseks, et nendes kursustes õpetatavaid õpetusi ning põhimõtteid selgitada ja näitlikustada.

Seminari ja instituudi õppekavaSeminari ja instituudi õppekava materjalid on mõeldud peamiste allikatena, mis aitavad õpetajatel õppetunde ette valmistada ja tõhusalt õpetada. Tunni-kava sisaldab pühakirjade ja nende konteksti kohta taustainfot, selgitab kee-rulisi sõnu ning fraase, üldjuhtide kommentaare pühakirjades õpetatud õpetuste ja põhimõtete kohta ning ettepanekuid õpetatava sisu, õpetuse ja põhimõtete kohta. Samuti pakub see välja ideid, kuidas õpetada. Kui õpeta-jad kasutavad tunnikava koos pühakirjaploki uurimisega, siis saab Püha Vaim neid inspireerida, kuidas õppetund oma õpilaste vajadustega kooskõlla viia.

Vanem Henry B. Eyring on selgitanud tunnikava kasutamist ja ettevalmistu-mist: „Need, keda Issand on kutsunud tagama, et Kirikus õpetatavad õpetu-sed oleksid õiged, vaatavad üle tunnikavade iga sõna, iga pildi ja skeemi. Te võite tunda tunnikava väge, kui rakendate usku, et see on inspireeritud Ju-malast. ‥

Õppekava sisu piires püsimine ja selle järjestust järgides aitab see avada meile eriomaseid õpetaja andeid, mitte ei summuta neid.” (Henry B. Eyring. The Lord Will Multiply the Harvest. Õhtu vanem Henry B. Eyringiga, 6. veebr, 1998, lk 4–5)

LisaallikadÕpetajad võivad kasutada lisaallikaid, nagu Kiriku ajakirjad ning eriti õpetu-sed üldkonverentsilt, kui need aitavad pühakirjaplokki paremini mõista. Me ei peaks kasutama teisi allikaid, et spekuleerida, sensatsiooni tekitada või õpetada arusaamu, mida Kirik ei ole kindlalt välja öelnud. Isegi kui varem on trükis midagi ilmunud või seda on kinnitatud, ei pruugi see klassiruumis ka-sutamiseks sobida. Tunnid peaksid suurendama õpilaste usku ja tunnistust.

52


Märkused Otsustage, mida ja kuidas õpetada[4.3.2]

Õppetundi ette valmistades peab iga õpetaja otsustama: „Mida ma õpetan?” ja „Kuidas ma seda õpetan?”. Mida õpetada koosneb kontekstist (kaasa arva-tud taustainfo, kultuur ja olustik), sisust (nagu süžee, inimesed, sündmused, jutlused ning inspireeritud selgitused) ja tähtsatest evangeeliumi tõdedest, mis pühakirjaplokis kirjas on. Kuidas õpetada koosneb meetoditest, käsitlus-viisidest ja tegevustest, mida õpetaja kasutab, et aidata õpilastel õppida (nagu arutelu, audiovisuaalsed materjalid, kirjutamisülesanded ja töö väikes-tes rühmades). Mida õpetada otsustamine peab eelnema kuidas õpetada otsustamisele, nii et põhitähelepanu jääb pühakirjadele, mitte meetoditele või tehnikatele.

Õppetundi ette valmistades peaksid õpetajad jätma piisavalt aega ja püüd-lusi nii otsustamisele mida kui ka kuidas õpetada. Kui mida õpetada saab tunni ettevalmistamise ajal peaaegu kogu tähelepanu, siis ei ole õpetajal piisavalt aega mõelda õpilaste õppimises osalemise aitamisele. Tihti on selle tagajär-jeks õppetunnid, mis on igavad või liialt õpetajale keskendunud. Kui õpetaja keskendub liiga palju sellele, kuidas õpetada, võivad tunnid muutuda seose-tuks ning neil puudub eesmärk ja vägi.

Otsustage, mida õpetada [4.3.3]

Ette valmistades, mida õpetada, läbivad õpetajad neli põhilist etappi. Esiteks püüavad nad mõista pühakirjaploki konteksti ja sisu. Teiseks püüavad nad ära tunda ja mõista pühakirjalõigus olevaid õpetusi ja põhimõtteid. Kolman-daks otsustavad nad, millised põhimõtted on nende õpilaste jaoks kõige olulisemad õppida ja rakendada. Neljandaks otsustavad nad, kuivõrd iga pühakirjaploki gruppi rõhutada.

1. etapp: mõistke õpetatava pühakirjaploki konteksti ja sisu.Õpetajad peaksid püüdma mõista pühakirjaploki konteksti või tausta ning pühakirjasalmidesse süvenema, kuni sisu muutub tuttavaks. Pühakirjasalmi-desse süvenemine tähendab loetavat lugeda, seda uurida, selle üle mõtiskle-da ja palvetada inspiratsiooni ning mõistmise saamiseks.

Õpetajale on pühakirjade sisu mõistmisel kõige enam abiks see, kui ta pa-neb tähele pühakirjaplokis esinevaid loomulikke pause, kus leiab aset teema või tegevuse muutus. Kasutades õppekava ja enda mõtteid, võivad õpetajad, lähtudes nendest loomulikest pausidest, pühakirjaploki väiksemateks lõiku-deks või salmigruppideks jagada. Nendest väiksematest lõikudest saavad õpetaja jaoks olulised ehituskivid või osad, mida õpetaja saab hiljem valmis-tudes kasutada, et oma õppetunni kulgu planeerida. See võimaldab vähe-malt mingilgi määral kogu pühakirjaplokki käsitleda.

Pühakirjaplokki sellisel viisil visandades peaksid õpetajad püüdma luua mõistmise inimestest, kohtadest, sündmustest ja olulistena tunduvatest põhjuse ja tagajärje seostest ning ka aru saama keeruliste sõnade ja fraaside tähendusest. Sisu piisav mõistmine tähendab tihti pühakirjaploki mitme-kordset lugemist.

53


Märkused

Notes/linesCover up

2. etapp: tundke ära ja mõistke õpetusi ja põhimõtteid.Lisaks konteksti ja sisu mõistmisele peaksid õpetajad hoolikalt leidma püha-kirjaplokis olevad õpetused ja põhimõtted ja neid mõistma ning vaatama üle õppekavas väljatoodu. Välja arvatud juhul kui õppekavas on seda juba teh-tud, peaks õpetaja püüdma õpetused ja põhimõtted selgetesse tabavatesse lausetesse kirjutada. Selle tegemine aitab põhimõtted ja nende tähenduse õpetajal hästi meelde jätta. See aitab juhatada tunni ajal ka õpitegevusi ning võimaldab suuremat mõistmist ja õpilastepoolset paremat rakendamist.

3. etapp: otsustage, millised õpetused ja põhimõtted on kõige tähtsamad õpilastele õppimiseks ja rakendamiseks.Tavalises pühakirjaplokis on peaaegu alati rohkem materjali, kui on võimalik ühe õppetunni jooksul tähendusrikkalt läbi arutada. Kui õpetajad on uuri-nud pühakirju ja tunnikava, peavad nad otsustama, millised õpetused ja põhimõtted on nende õpilastele mõistmiseks ja rakendamiseks kõige olulisemad. Seda otsustades peaksid õpetajad arvesse võtma järgmist:

Püha Vaimu õhutused. Otsustades milliseid põhimõtteid ja õpetusi tunnis rõhutada, peaksid õpetajad otsima Pühalt Vaimult jätkuvalt juhatust.

Inspireeritud autori kavatsus. Õpetajad peaksid püüdma kindlaks teha, mida prohvetlik kirjutaja soovis edasi anda. President Ezra Taft Benson on öelnud: „Kui nad nägid meie päevi ja valisid välja just selle, mis on meie jaoks kõige väärtuslikum, kas me siis ei peaks ka vastavalt sellele Mormoni Raamatut uurima? Peaksime endilt pidevalt küsima: „Miks andis Issand Mormonile (või Moronile või Almale) inspiratsiooni lisada need asjad oma ülestähendustesse? Mida on mul sellest õppida, mis aitab mind just praegu-sel hetkel ja ajajärgul?”” (The Book of Mormon – Keystone of Our Religion. – Ensign, nov 1986, lk 6) Õpetajad peaksid ükskõik millise pühakirjakursuse tunni ettevalmistamisel mõtlema sarnastele küsimustele.

Samuti peaksid õpetajad meeles pidama, et pühakirja prohvetite peamine eesmärk on alati olnud tunnistada Jeesusest Kristusest. Nagu Nefi kuulu-tas: „Sest kogu minu kavatsus on veenda inimesi tulema Aabrahami Jumala ja Iisaki Jumala ja Jaakobi Jumala juurde ja saama päästetud” (1Ne 6:4). Seetõttu peaks õpetaja küsima: „Mida õpetab see pühakir-japlokk Jeesusest Kristusest, mis aitaks minu õpilastel Tema õpetu-si ning lepitust mõista ja nende peale loota?”

Kui õpetajad püüavad kindlaks teha kirjutaja või kõneleja ees-märki Mormoni Raamatus, peaksid nad olema ettevaatlikud, et nad ei läheks kaugemale kui see, mis tekstist selgub. Vanem Henry B. Eyring on hoiatanud: „Ma ei peaks teesklema, et tean kõike, mida kirjutajad mõtlesid või ei mõelnud.” (And Thus We See: Helping a Student in a Moment of Doubt. – Õhtu Vanem Henry B. Eyringiga, 5. veebr 1993, lk 6)

54


Märkused Usule pööravad põhimõtted ja põhiõpetused. Otsustades, mida õpetada, peaks õpetaja arvesse võtma küsimust: „Milline nendest kõikidest võimali-kest rõhutatavatest selle pühakirjalõigu tõdedest aitab mu õpilastel läheneda Taevasele Isale ja Päästjale ning viia nad päästeni?” Vanem Henry B. Eyring on andnud nõu: „Õppetunniks valmistudes otsige sealt usule pööravaid põ-himõtteid. Usule pöörav põhimõte toob kaasa kuulekuse Jumala tahtele.” (Converting Principles. – Õhtu vanem L. Tom Perryga, 2. veebr 1996, lk 1)

Samuti peaksid õpetajad kindlaks tegema, kas selle tunni pühakirjaplokk õpetab mõnda põhiõpetust, mille on valinud Seminarid ja Usuinstituudid. Need õpetused annavad õpi-lastele mõistmise Taevase Isa plaani ja Kiriku põhiuskumus-te kohta (vt osa 2.7.2 Põhiõpetused, leheküljel 35).

Õpilaste vajadused ja võimed. Mida paremini õpetaja tunneb ja mõistab oma õpilasi, seda lihtsam on tal üles leida ja rõhutada olulisi põhimõtteid, mida saab lihtsal viisil ellu rakendada. Kui õpetajad uurivad pühakirjaplokki, võivad nad leida ideid või mõtteid, mis on põnevad neile endile või omavad isiklikku tähendust, kuid õpilaste vaimse valmiduse või mõistmise tase ei pruugi selleni küündida (vt näiteks Pauluse nõuannet tahkest roast ja piimast 1Kr 3:2). Mõned põhimõtted, mis pole õpetajate jaoks uued ega huvitavad, võivad õpilaste jaoks olla suure tähtsusega. Õpetajad peavad meeles pidama, et nad õpetavad õpilasi, mitte lihtsalt õppe-tunde. Nad loovad õpikogemust, mitte ei valmista lihtsalt ette tunnikavasid. Õppekava võib olla õpetajate jaoks eriti kasulik otsustamisel, millised põhimõtted ja õpetused on õpilaste jaoks kõige olulisemad.

Vanem Richard G. Scott on õpetanud: „Otsustage oma õpi-laste võimetest ja vajadustest lähtudes, mis on kõige täht-sam. Kui võtmepõhimõtet mõistetakse, kui see võetakse omaks ja see saab õpilaste elujuhiste raamatu osaks, siis on kõige olulisem eesmärk saavutatud.” (Richard G. Scott. To Understand and Live Truth. – Õhtu koos vanem Richard G. Scottiga, 4. veebr 2005, lk 2–3)

Otsustades, milliseid tõdesid rõhutada, võib õpetaja samuti planeerida lühi-dalt välja tuua põhimõtte või õpetuse, millele nad pühakirjaplokki arutades ei keskendu. See võib anda Pühale Vaimule võimaluse muuta tunni põhifoo-kusest väljajääv põhimõte isiklikuks õpilasele, kelle jaoks see võib oluline olla. Õpetajad peaksid meeles pidama ka seda, et õpilased võivad avastada ja soovida arutada evangeeliumi tõdesid, mida õpetaja ei ole märganud või planeerinud arutada.

Kõigis neis kaalutlustes peaksid õpetajad otsima Vaimu kinnitust. Vaim aitab neil paremini mõista inspireeritud pühakirjade autorite kavatsust, nende õpilaste vajadusi ja millised evangeeliumi tõed aitavad õpilastel ligineda nende Taevasele Isale ja Päästjale.

4. etapp: otsustage, kuivõrd iga pühakirjaplokki rõhutada.Mõistes pühakirjaploki konteksti ja sisu, olles jaganud selle väiksemateks si-suga seotud osadeks, leidnud üles õpilastele õppimiseks ja rakendamiseks

„On kaks vaatenurka evangeeliumile, mõlemad on tõesed. Need muudavad teie õpetamise väge. Ühe vaatenurga kohaselt evangeelium on kõik tõde. Nii see on. Evangeelium on tõde. Selle vaatenurgaga võiksin tunnis õpetada päris hästi kõike, mis on tõsi, ja ma õpetaksin evangeeliumi. Teise vaatenurga kohaselt on evangeelium põhimõtted, käsud ja talitused, mis nendest kinnipidamise, nendele vastavuse ja vastuvõtmise korral viivad igavese eluni. Seegi on tõsi.

Kui ma otsustan, kummal vaatenurgal lasen oma õpetamises domineerida, astun ma suure sammu. Kui ma omastan vaatenurga, et evangeelium on kõik tõde, selle asemel, et see on põhimõtted, käsud ja talitused, mis nendest kinnipidamise, nendele vastavuse ja vas-tuvõtmise korral viivad igavese eluni, siis olen ennast juba peaaegu eemaldanud võimalusest aidata oma õpilasel räpasuse merele vastu seista.

(Henry B. Eyring. Eyes to See, Ears to Hear. – KHS-i Uue Testamendi sümpoosion, 16. aug 1984, lk 6)

55


Märkusedtähtsad evangeeliumi tõed, on õpetajad nüüd valmis otsustama, kuivõrd iga pühakirjaploki gruppi rõhutada. Üldiselt saavad õpetaja esile tõsta soovitud õpetusi ja põhimõtteid sisaldavad grupid kõige suuremat rõhku. See tähen-dab, et nende salmigruppide puhul juhatab õpetaja õpilasi mõistma nende konteksti ja sisu, ära tundma ja mõistma neis leiduvaid olulisi õpetusi ja põ-himõtteid, tundma nende õpetuste ja põhimõtete tähtsust oma südames ning aitama neil näha, kuidas nad saavad neid tõdesid oma ellu rakendada.

Teised pühakirjaploki grupid võivad tunnis rõhutatud tõdedele vähem kes-kenduda, kuid neid ei tohiks vahele jätta ega ignoreerida. Õpetajad peaksid planeerima need salmigrupid vähemalt kokku võtta.

NB! Väga harva on ettevalmistusaeg piiramatu! Tavaline õpetajate tehtav viga on liigse aja kulutamine lugemisele ja uurimisele ning otsustamisele, mida õpetada, nii et ei jää piisavalt aega läbimõeldult ette valmistada, kuidas õpeta-da. Iga tunni ettevalmistamisel tuleb hetk, mil õpetaja peab ütlema: „Ma tunnen, et mul on piisav mõistmine, mida õpetada. Nüüd pean otsustama, kuidas seda tõhusalt õpetada.”

Otsustage, kuidas õpetada [4.3.4]

On tavaline, et õpetajad on põnevil õpetatava pühakirjaploki ja avastatud tõdede pärast. Usina püüde läbi õppida, mõista ja olla Vaimu poolt õpetatud, avardub õpetaja arusaam ning nad tunnevad loomulikult soovi ettevalmista-mise ajal õpitut jagada. Kuigi see võib olla sobiv, tuleks meeles pidada, et iga tunni eesmärk on, et õpilased mõistavad pühakirju, Püha Vaim õpetab neid ja nad tunnevad julgustust rakendada, mida nemad õpivad. See nõuab õpetajalt peaaegu alati rohkem, kui vaid õpilastele ütlemine, mida nad ise pühakirja-dest on õppinud ja mis nende arvates on tähtis. Samuti on see rohkem, kui vaid salmi lugemine, õpetaja kommentaar sellele ja seejärel järgmise salmi lugemine.

Kui lasete neil kogeda sarnast õppeprotsessi, mille läbisite ise tunniks val-mistudes, saab sellest neile arusaamist avardav kogemus. Õpilasi peaks juhatama uurima pühakirju, et millestki paremini aru saada ja iseenda jaoks evangeeliumi tõdesid avastada. Lisaks tuleb neile anda võimalusi selgitada evangeeliumi oma sõnadega ning jagada ja tunnistada, mida nad teavad ja tunnevad. See aitab viia evangeeliumi õpilaste peast südamesse.

Kui õpilased kogevad evangeeliumi õppimist pidevalt sellisel viisil, siis tun-nevad nad ennast kindlalt oma võime suhtes pühakirju ise uurida ja Vaimult õppida. Nad tunnevad soovi õpitut oma ellu rakendada. Samuti on nad paremini valmis selgitama teistele, mida nad usuvad, ja tunnistama evangee-liumi õpetustest ning põhimõtetest.

Õpetajad peaksid planeerima meetodeid, mis aitavad õpilastel tunnis püha-kirju koos uurides seda õpiprotsessi kogeda. Kui õpetajad loovad oma tunni-kava, siis vastused järgmistele küsimustele on aluseks otsustamisel, kuidas õpetada:

1. Millised meetodid või õpetamistegevused aitavad õpilastel mõista selle konteksti ja sisu, mida nad teadma peavad?

2. Millised meetodid aitavad õpilastel võtmeõpetused ja põhimõtted üles leida ning sõnadesse panna ning annavad neile võimalusi teisi avastada?

56


Märkused 3. Millised on parimad viisid aitamaks õpilastel neid põhimõtteid ja õpe-tusi mõista?

4. Millised meetodid ja käsitlusviisid viivad õpilased nende põhimõtete tõe ja tähtsuse tundmiseni ning kutsuvad neid jagama ja neist tunnistama?

5. Mis on tõhus viis, et aidata õpilastel näha, kuidas rakendada neid põhi-mõtteid oma ellu, ja innustada neid seda tegema?

Järgnevalt on toodud mõned mõtted otsustamaks, kuidas õpetada.

Tehke kindlaks, et õpetamismeetodid on kooskõlas õpetatava sõnu-miga ja soodustavad Vaimu mõju. Mõnikord püüdes õpilasi lõbustada või nende tähelepanu hoida, kasutavad õpetajad meetodeid või tehnikaid, mis ei vii mõistmise ja arusaama avardumiseni. Meetodeid valides peaksid õpetajad arvesse võtma, kas meetod täiustab või kahandab sõnumit, mida see õpilas-tel omandada aitama peaks. Näiteks on õppemäng nauditav ja tõhus viis informatsiooni õpetamiseks (nagu Piibli raamatute järjekord), kuid on kind-lasti segav, kui lõppeesmärk on vaimse tunde tekitamine. Väikestes rühma-des töötamine võib olla tõhus, kuid kuna selleks kulub palju aega, siis ei pruugi see olla parim meetod üles leidmaks lihtsat põhimõtet.

Õpetaja peaks tegema kindlaks, et õpetamismeetodid ja -tegevused on evangeeliumi õppimiseks sobivad, ei solva kedagi ega tee kellelegi haiget ning soodustavad Vaimu mõju.

Õppekava kasutamine. Seminari ja instituudi õppekava sisaldab ettepanekuid, kuidas õpetada, mis rakendavad evan-geeliumi õpetamise ja õppimise aluseid. Kui õpetajad tundi ette valmistavad, peaksid nad hoolikalt tunnikava üle vaa-tama ja valima, millist informatsiooni ja meetodit nad kasutavad pühakirjaploki õpetamiseks. Õpetajad võivad pühakirjaploki jaoks kasutada kas kõiki või osa õpetamis-soovitusi või kohandada antud soovitusi oma õpilaste vaja-duste ja oludega.

Pange paika tähtsus ja eesmärk. Kui õpilased näevad õpi-tava pühakirjaploki tähtsust omaenda olukordades, siis on neil tavaliselt suurem motivatsioon evangeeliumi õpetusi õppida ning rakendada. Samuti võimaldab see neil näha, kuidas pühakirjad annavad vastuseid ja suuniseid, mis võib neid päriselu olukordades juhatada.

Seega ette valmistades, kuidas õpetada, oleks õpetajatel arukas mõelda püha-kirjaplokis sisalduvatele igavestele tõdedele ja mõelda, kuidas need võiksid õpilaste elus kasulikud ja tähenduslikud olla. Seda meeles pidades alustavad õpetajad tundi tihti asjakohase küsimuse, olukorra või probleemiga, mis viib õpilased pühakirjadest evangeeliumi põhimõtteid ja õpetusi otsima, mis annavad neile juhatust ja suuniseid. Tunde ette valmistades peaksid õpetajad planeerima ka viise, kuidas säilitada õpilaste huvi ja neid jätkuvalt õpiprot-sessi kaasata.

Tempo määramine. Õpetajad peaksid püüdma usinalt terve pühakirjaploki läbi töötada. Kuid otsustades, kui palju aega kulutada erinevatele õppetunni osadele, on õpetajatel oluline meeles pidada, et nad õpetavad õpilasi, mitte tunde. Õpetaja ei peaks kiivalt tunnikava järgima, jätmata ruumi võimalikule inspiratsioonile või ootamatule õpilaste osalemisele tunni ajal, mis põhjustab vajaduse tunni käiku muuta.

„Suurepärane evangeeliumiõpetaja õpetab ettenähtud materjalist ja teeb seda, rõhutades õpetusi ja põhimõtteid ning Jeesuse Kristuse evangeeliumi lepinguid.”

(Dallin H. Oaks. Gospel Teaching. – Ensign, nov 1999, lk 79)

57


MärkusedÜks tavaline viga on liigse aja kulutamine õppetunni esimese osa peale, mis-tõttu on õpetajad sunnitud ülejäänust kiiresti üle libisema. Tundi ette valmis-tades peaksid õpetajad arvestama, kui palju aega kulub valitud meetoditega iga tunniosa läbimiseks. Kuna õpetajal on õpetamiseks peaaegu alati roh-kem materjali kui aega, peavad nad otsustama, millisele osale pühakirjalõi-gust rohkem tähelepanu pöörata ja millist kokkuvõtlikult esitada.

Tempo määramine käib nii kogu kursuse kui ka individuaalsete tundide kohta. Näiteks kui õpetajad veedavad Uue Testamendi kursuse puhul liiga palju aega Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumite peale, siis ei jää neil piisavalt aega, et õpetada hilisematest raamatutest leitavaid olulisi tõdesid.

Enamik seminari ja instituudi kursustest toob välja kogu kursuse katmiseks soovitusliku ajakava.

Keskenduge õpilaste abistamisele nende rolli täitmisel. Kui õpetajad valmistavad ette, kuidas õpetada, peaksid nad keskenduma õppijale, mitte ainult sellele, mida õpetaja teeb. Selle asemel, et küsida pelgalt: „Mida ma täna tunnis teen?” või „Mida ma oma õpilastele õpetan?”, peaks õpetaja mõtlema õppetundi ette valmistades: „Mida teevad täna tunnis minu õpila-sed? Kuidas aitan oma õpilastel avastada, mida nad teadma peavad?”.

Kasutage erinevaid meetodeid ja käsitlusviise. Ka veenev õpetamismee-tod võib muutuda igavaks või pole sellest enam kasu, kui seda liiga palju kasutada. Kuigi õpetajad ei peaks meetodit valima ainult mitmekülgsuse pärast, siis tõhusad õpetajad õpetavad iga tunni jooksul ja ka päevast päeva erinevatel viisidel. Lisaks peaksid õpetajad olema valmis meetodeid õppe-tunni jooksul vahetama, kui õpilaste huvi kaob või kui näib, et tegevus ei aita õpilastel jõuda soovitud tulemuseni.

Erinevate õpetamismeetodite kasutamine aitab jõuda õpilasteni, kes õpivad erinevatel viisidel. Õpetamis- ja õpimeetodite kasutamine, mis nõuavad õpi-lastelt erinevate meelte kasutamist, nagu näiteks nägemine, kuulmine, puu-dutamine, võivad parandada õpilaste osalemist ja õpetatava meeldejätmist.

Kuigi õpetajad peaksid üldiselt valima meetodid, millega nad end mugavalt tunnevad ja mida nad kasutada oskavad, peaksid nad olema valmis eksperi-menteerima uute meetodite või käsitlusviisidega, mis võib nad veelgi tõhu-samaks muuta.

Selle käsiraamatu järgmine osa sisaldab erinevaid õpetamismeetodeid ja käsitlusviise, mida õpetajad saavad kasutada, kui otsustavad, kuidas õpetada.

Notes

58

Õpetamismeetodid, oskused ja käsitlusviisidÕpetamine on keeruline ja mitmetahuline ülesanne. Õpetamismeetodite ja

-tehnikate nimekiri sisaldaks paljusid ideid ja näiteid ning täielik arutelu nendel teemadel täidaks mitu raamatut. Kuid neid on võimalik võtta kokku mõnes üldises õpetamismeetodite, -oskuste ja -viiside osas, mis on olulised efektiivseks õpetamiseks. See osa vaatab mõnda neist tähtsatest õpetusviisi-dest.

Et otsustada, milliseid meetodeid õpetamisel kasutada, on tähtis meeles pida-da, et meetodid ja oskused on ainult vahendid eesmärgi saavutamiseks ja mit-te eesmärk omaette. Õpetaja peaks valima meetodeid, mis aitavad õpilastel kõige paremini mõista teatud pühakirjaploki sisu, õpetusi ja põhimõtteid ning aitaksid neil tunda meelteülendust ja põhimõtteid ellu rakendada. Teatud os-kuse või tehnika eesmärgi meelespidamine aitab õpetajal seda tähendusrikka-mal viisil rakendada. Samuti on tähtis meeles pidada, et ilma Vaimuta ei saavutata täit edu ka kõige tõhusamate õpetamismeetoditega.

Küsimused [5.1]

Efektiivsete küsimuste esitamine on üks tähtsamaid oskusi, mida õpetaja võib arendada. Küsimused võivad kaasata õpilasi pühakirjade mõistmise protsessi ning aidata neil leida ja mõista tähtsaid evangeeliumi tõdesid. Küsimused aitavad õpilastel samuti mõelda sellele, kuidas evangeelium on mõjutanud nende elu ja kuidas nad võivad evangeeliumi põhimõtteid raken-dada praegu ja tulevikus. Efektiivsete küsimuste küsimine võib innustada õpilasi kutsuma oma õpikogemusse Püha Vaimu, rakendades valikuvabadust ja täites oma rolli õppeprotsessis.

On pingutust väärt moodustada õppetunni ettevalmista-misel hoolikalt küsimusi, mis aitavad õpilaste mõistmist suurendada ning nende meelt ja südant õppimisse kaasata. Küsimusi planeerides peaks õpetaja esiteks otsustama, mis on küsimuse eesmärk (näiteks võib õpetaja soovida, et õpilased leiaksid kirjakohast informatsiooni, mõtleksid kir-jakoha tähenduse üle või jagaksid tunnistust põhimõtte õig-suse kohta). Seejärel peaks õpetaja moodustama küsimuse läbimõeldult, pidades seda eesmärki silmas. Mõni hoolikalt valitud sõna võib paljugi muuta seda, kas küsimus toob soo-

vitud tagajärje või mitte.

Õpetajad peaksid püüdma moodustada ja küsima küsimusi, mis tiivustavad mõtlemist ja tundeid. Nad peaksid üldjuhul vältima küsimusi, millele võib vastata lihtsalt „jah” või „ei” või mille vastused on nii enesestmõistetavad, et ei motiveeri õpilasi selle üle mõtlema. Õpetajad peaksid samuti vältima küsimusi, mis võivad olla vastuolulised, kuna see võib ajada õpilasi sega-dusse ja luua klassis tüli vaimu, mis kurvastab Vaimu (vt 3Ne 11:29).

„Kogu õppimise ja õpetamise keskmes on küsimuste esitamine ning neile vastamine.”

(Henry B. Eyring. The Lord Will Multiply the Harvest. – Õhtu koos vanem Henry B. Eyringiga, 6. veebr, 1998, lk 5–6)

5

ÕPETAMISMEETodId, oSkUSEd JA käSITLUSVI IS Id

MärkusedKlassis küsimusi küsides on tähtis, et õpetajad annavad õpilastele aega vas-tuste üle mõelda. Mõnikord küsivad õpetajad küsimuse, teevad ühe- või kahesekundilise pausi, ja kui keegi kohe ei vasta, satuvad paanikasse ning vastavad küsimusele ise. Tõhusad küsimused panevad sageli mõtlema ja mõtisklema ning õpilased võivad vajada aega, et leida vastused pühakirja-dest või sõnastada sisukaid vastuseid. Mõnikord on abiks anda õpilastele aega vastus enne vastamist üles kirjutada.

Jeesus Kristus, meie Ülim Õpetaja, kasutas erinevaid küsimusi, et innustada inimesi mõtisklema põhimõtete üle, mida ta õpetas, ja neid rakendama. Tema küsimused vaheldusid vastavalt sellele, mida ta soovis muuta nende elus, keda Ta õpetas. Mõned küsimused innustasid kuulajaid mõtlema ja uurima vastuse leidmiseks pühakirju, nagu siis, kui Jeesus küsis: „Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?” (Lk 10:26) Teised küsimused olid mõeldud, et innustada pühendumist, nagu siis, kui Ta küsis: „Missugused mehed te peaksite olema?” (3Ne 27:27)

Kuigi on palju erinevaid küsimusi, mida õpetaja võib küsida, on üldiselt nelja tüüpi küsimusi, mis on eriti tähtsad evangeeliumi õpetamiseks ja õppimiseks.

1. Küsimused, mis innustavad õpilasi infot otsima. 2. Küsimused, mis aitavad õpilastel analüüsimise abil asju

mõista. 3. Küsimused, mis kutsuvad õpilasi oma tunnetest rääkima

ja tunnistust jagama. 4. Küsimused, mis innustavad ellurakendamist.

Küsimused, mis innustavad õpilasi infot otsima [5.1.1]

Otsimisküsimused aitavad õpilastel omandada põhiarusaamu pühakirjadest, innustades neid pühakirjaploki sisu kohta tähtsaid üksikasju otsima. Kuna otsimisküsimused nõuavad õpilastelt pühakirjatekstist info otsimist, on kasulik esitada selliseid küsimusi enne vastuseid sisaldavate salmide luge-mist. See aitab keskendada õpilaste tähelepanu ja võimaldab neil leida vastused pühakirjadest.

Otsimisküsimused sisaldavad sageli küsisõnu kes, mis, millal, kuidas, kus ja miks. Mõned näited küsimustest, mis kutsu-vad õpilasi infot otsima, on järgmised.

• Kirjakoha Matteuse 19:22 kohaselt, miks läks noor mees ära kurva meelega?

• Kirjakohas 1. Saamueli 17:24, kuidas reagee-risid iisraeli mehed, kui nad Koljatit nägid? Kuidas reageeris Taavet salmis 26?

• Millist nõu andis Alma oma pojale Siblonile Alma 38. peatüki salmides 5–15?

Notes/linesCover up

60


Märkused Vastused otsimisküsimustele peaksid rajama aluse põhiarusaamadele, millele ehitades võivad teist laadi küsimused aidata anda suuremat arusaamist ja ellurakendamist. Päästja küsimus: „Keda ütlevad inimesed mind, Inimese Poja olevat?” (Matteuse 16:13) andis taustainfo. Tema jüngrite vastused val-mistasid neid ette sügavamaks ja teravamaks küsimuseks: „Aga teie, keda teie mind ütlete olevat?” (Matteuse 16:15)

Küsimused, mis aitavad õpilastel analüüsimise abil asju mõista [5.1.2]

Analüüsiküsimusi küsitakse tavaliselt pärast seda, kui õpilased on uuritavate salmidega tutvunud. Need võivad innustada õpilasi otsima laiemat ja süga-vamat pühakirjade mõistmist. Need võivad aidata õpilastel uurida pühakirja-des leiduvaid suhteid ja mustreid või avastada erinevusi. Analüüsiküsimustel on peaaegu alati rohkem kui üks võimalik vastus.

Analüüsiküsimused täidavad üldiselt vähemalt ühte kolmest eesmärgist. Nad saavad aidata õpilastel:

• Paremini mõista pühakirjade konteksti ja sisu.• Leida evangeeliumi põhimõtteid ja õpetusi.• Arendada sügavamat mõistmist nende põhimõtete ja õpetuste kohta.

Õpilaste aitamine pühakirjade konteksti ja sisu paremaks mõistmi-seks. Analüüsiküsimused võivad aidata õpilastel suurendada mõistmist pühakirjatekstist ja sündmustest, aidates neil uurida kirjakohti nende ajaloo ja kultuurilise tausta kontekstis või teiste pühakirjakohtade valguses. Sellised küsimused võivad samuti aidata õpilastel selgitada sõnade ja fraaside tähen-dust ning aitavad neil analüüsida jutustuse detaile, et saada suurema mõist-mise osaliseks. See protsess aitab õpilastel paremini põhimõtteid ja õpetusi leida.

Näited sedalaadi küsimuste kohta on järgmised.

• Kuidas aitab Jeesuse selgitus kirjakohas Matteuse 13:18–23 meil paremini mõista Tema õpetusi salmides 3–8?

• Milliseid erinevusi näete Laamani ja Lemueli vastuses ingli juhatu-sele ja Nefi vastuse vahel? (Vt 1Ne 3:31; 4:1–7.)

• Mis viis 116 lehe kaotuseni, mis õhutas Issandat andma Joseph Smithile nõu, et ta „poleks tohtinud karta inimesi rohkem kui Jumalat”? (ÕL 3:7)

Õpilaste aitamine evangeeliumi põhimõtete ja õpetuste leidmisel. Mida paremini õpilased pühakirja konteksti ja sisu mõistavad, seda enam oskavad nad leida sealt põhimõtteid ja õpetusi. Analüüsiküsimused võivad aidata õpilastel jõuda järeldusteni ja selgelt sõnastada pühakirjaplokis leitavaid põhimõtteid ja õpetusi (vt osa 2.5.1, „Leidke üles õpetused ja põhimõtted” lk 26).

Mõned näited taoliste küsimuste kohta on järgmised.

• Millist põhimõtet illustreeris Nefi edu vaskplaatide kättesaamisel vaatamata suurtele raskustele? (Vt 1Ne 3–4.)

61


Märkused• Milliseid õpetusi Jumala loomuse kohta võime me õppida esimesest nägemusest? (Vt JSA 1:15–20.)

• Millise õppetunni võime õppida veretõve käes kannatava naise pin-gutustest Päästjani jõuda ja selle tulemusena Tema vastusest naisele? (Vt Mk 5:24–34.)

Õpilaste aitamine põhimõtetest ja õpetustest sügavama mõistmise arendamiseks. Lisaks põhimõtete ja õpetuste leidmisele peavad õpilased neid mõistma, enne kui saavad neid tähendusrikkalt rakendada. Küsimused, mis aitavad selgemini teatud põhimõtte või õpetuse tähendusest aru saada, innustavad õpilasi mõtlema teatud põhimõttest nüüdisaja kontekstis, või paluvad õpilastel selgitada, kuidas nad sellest tähendusest aru saavad, on eriti suureks abiks. Järgnevalt mõned näited.

• Mis tõestaks, et me armastame Jumalat kogu oma „väest, meelest ja jõust?” (Mn 10:32)

• Miks aitab palvetamine alati saada suuremat vaimset jõudu, et saada üle sellistest kiusatustest, nagu teistest halvasti rääkimine või Vaimu solvavas meelelahutuses osalemine? (Vt ÕL 10:5.)

• Millist käitumist ja omadusi näeksid sa inimese elus, kes ehitab Kristuse alusele? (Vt Hl 5:1–14.)

• Kasutades seda, mida oleme õppinud Alma 40. peatükist, kuidas te selgitaksite ülestõusmise õpetust sõbrale, kes pole meie usku?

Küsimused, mis kutsuvad õpilasi oma tunnetest rääkima ja tunnistust jagama [5.1.3]

Mõned küsimused aitavad õpilastel mõelda evangeeliumi põhimõtete üle ja neid mõista, samas kui teised panevad neid mõtlema vaimsetele kogemus-tele ja aitavad õpilastel sügavamalt tunda evangeeliumi põhimõtte või õpe-tuse tõesust ja tähtsust nende elus. Sageli tekib tänu nendele tunnetele südames tugevam soov elada mõne evangeeliumi põhimõtte järgi veelgi ustavamalt. Kõnes KHS-i usuõpetajatele rääkis vanem Henry B. Eyring sellistest küsimustest, kui ta ütles:

„Mõned küsimused kutsuvad esile inspiratsiooni. Suurepärased õpetajad esitavad selliseid. ‥ Siin on küsimus, mis võib kutsuda inspiratsiooni: „Kui-das tunda ära tõelist prohvetit?” See küsimus toob kaasa vastuse, milleks on nimekiri, mis võetud pühakirjadest ja elavate prohvetite sõnadest. Paljud õpilased võivad sellele küsimusele vastata. Enamik oskaks anda vähemalt ühe õige soovituse. Ja meelt tiivustatakse.

Kuid võime esitada selle küsimuse ka järgmisel viisil, vaid väikese erinevu-sega: „Millal olete tundnud, et viibite prohveti juures?” See kutsub inimesi üles otsima oma mälust tundeid. Pärast küsimuse esitamist on tark teha väike paus, enne kui palume kellelgi vastata. Isegi need, kes ei vasta, mõtisk-levad vaimsete kogemuste üle. See kutsub kohale Püha Vaimu.” (The Lord Will Multiply the Harvest, lk 6)

62


Märkused Sellised küsimused kutsuvad õpilasi mõtlema möödunule ja „otsima oma mälust tundeid” ning mõtlema vaimsetele kogemustele arutluse all oleva evangeeliumi õpetuse või põhimõttega seoses. Sageli on nende küsimuste tulemus see, et õpilased jagavad neid tundeid ja kogemusi või jagavad tun-nistust õpetusest või põhimõttest. Need küsimused aitavad viia evangee-liumi õpilaste peast südamesse. Ja kui nad tunnevad oma südames evangeeliumi õpetuse või põhimõtte õigsust ja tähtsust, siis on tõenäolisem, et nad seda oma elus rakendavad.

Järgnevalt on toodud mõned näited küsimustest, mis kutsuvad oma tunne-test rääkima ja tunnistust jagama.

• Millal olete tundnud kellelegi andestamisest tulenevat rõõmu ja rahu?

• Mõtelge ajale, mil Issand juhatas teie otsuseid, kuna te usaldasite Teda, mitte ei toetunud iseenese mõistmisele (vt Õp 3:5–6). Kuidas sind selle eest õnnistati?

• Kui sa võiksid isiklikult väljendada tänu Päästjale ohverduse eest, mis Ta sinu nimel tegi, siis mida sa Talle ütleksid?

• Kuidas on sinu elu muutunud tänu sellele, mis toimus pühas metsa-salus?

• Millal oled näinud teisi katsumustega ustavalt silmitsi seismas? Kuidas on see sind mõjutanud?

Hoiatussõnad! Vastused sellistele küsimustele võivad olla eriti isiklikud ja tundlikud. Õpetajad peaksid tagama, et õpilased ei tunneks kunagi sundust vastata küsimustele või jagada oma tundeid, kogemusi või tunnistust. Lisaks sellele peaksid õpetajad aitama õpilastel mõista isiklike vaimsete kogemuste pühadust ja innustama õpilasi jagama neid kogemusi sellele vastavalt (vt ÕL 63:64).

Küsimused, mis innustavad ellurakendamist [5.1.4]

Lõpuks on evangeeliumi õpetamise eesmärk aidata õpilastel rakendada pühakirjas olevaid põhimõtteid ja õpetusi ning saada osa õnnistustest, mida lubatakse neile, kes on ustavad ja kuulekad. Õpilased, kes suudavad näha, kuidas neid on tänu evangeeliumi põhimõtete järgi elamisele õnnistatud, omavad suuremat soovi ning on paremini valmistunud neid põhimõtteid ka tulevikus edukalt rakendama. Küsimused mängivad olulist rolli, aidates õpilastel mõista, kuidas nad saavad rakendada neid põhimõtteid hetkeolu-korras, ja mõtiskleda, kuidas rakendada neid tulevikus.

Järgnevalt on toodud mõned näited küsimustest, mis võivad aidata õpilastel mõelda erilistele viisidele, kuidas nad võivad rakendada põhimõtteid ja õpe-tusi oma elus.

• Milliseid muudatusi peaksid sa tegema, et paremini hingamispäeva pühitseda, et sa võiksid olla täielikumalt maailmast reostamatuna? (Vt ÕL 59:9–13.)

• Millist prohveti nõuannet võiksid sa suurema täpsusega järgida? (Vt Al 57:1–27.)

• Kuidas võib põhimõte, et kui me otsime esmalt Jumala kuningriiki, siis õnnistatakse meid ka teistes eluvaldkondades, aidata teil prioriseerida oma eesmärke ja tegevusi järgmiseks kaheks või kolmeks aastaks? (Vt Mt 6:33.)

63


MärkusedKlassiarutelud [5.2]

Tähendusrikkad klassiarutelud mängivad evangeeliumi õpe-tamisel ja õppimisel tähtsat rolli. Klassiarutelu toimub, kui õpetajad suhtlevad õpilastega vahetult ja õpilased suhtlevad üksteisega verbaalselt viisil, mis edendab õppimist. Hea arutelu võib aidata õpilastel õppida, kui tähtis on otsida vas-tuseid tähtsatele küsimustele ja kuulata teiste kommentaare, ideid ja kogemusi ning nendest õppida. See võib samuti aidata õpilastel klassis püsivalt keskenduda ja osaleda, mis toob tihti sügavamat mõistmist nende evangeeliumi õpe-tuste ja põhimõtete kohta, mille üle arutletakse, ja suuremat soovi õpilaste südames rakendada seda, mida nad õppisid ja tundsid.

Järgnevalt on toodud mõned ideed aitamaks õpetajatel juh-tida kaasavaid ja inspireerivaid klassiarutelusid.

Planeerige arutelu. Nagu ka teisi õpetusmeetodeid, tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja seejärel Vaimu mõjutusel läbi viia. Õpe-taja peab olema mõelnud, kuidas arutelu aitab õpilastel õpitavat mõista, millised küsimused aitavad eesmärgini jõuda, kuidas neid küsimusi kõige efektiivsemalt esitada ja kuidas reageerida, kui õpilaste vastused juhivad arutelu ootamatus suunas.

Vältige õpetaja liigseid kommentaare. Õpetajad, kes aruteluteemat liig-selt kommenteerivad, võivad heidutada õpilasi osalemast, kuna õpivad, et õpetaja tahab ise vastuseid anda. Õpetaja liigsed kommentaarid võivad teki-tada õpilases tunde, et tema panused on vähem väärt, ja ta kaotab huvi.

Innustage kõiki õpilasi osalema. Õpetajad peaksid püüdma leida viise, kuidas kutsuda sobival viisil kõiki õpilasi tähendusrikastes aruteludes osa-lema, isegi neid, kes sellest erinevatel põhjustel pigem hoiduvad. Õpetajad peaksid olema hoolikad, et nad ei tekitaks õpilastele piinlikkust, paludes neil vastata, kui õpilane selleks valmis pole.

Mõnikord domineerib klassiarutelu üks õpilane või väike grupp. Õpetajatel võib olla vajalik nendega eraviisiliselt kohtuda, tänada neid nende osalemis-soovi eest, rääkida, kui tähtis on innustada kõiki klassiliikmeid osalema ja selgitada, miks te iga kord, kui nad on valmis vastama, neil vastata ei lase.

Kutsuge õpilasi nimepidi. Kutsudes õpilasi nimepidi küsimusele vastama või kommenteerima, aitab see luua armastava ja austava õpikeskkonna.

Ärge kartke vaikust. Mõnikord ei pruugi õpilased tõhusa küsimuse esi-tamisel kohe vastata. Vaikus ei tohiks õpetajat häirida, kui see liiga kaua ei kesta. Vahel on õpilastel vaja küsimuse üle järele mõelda ja mõtiskleda, kui-das sellele vastata. Selline mõtisklus aitab saada Püha Vaimu juhatust.

Sõnastage küsimus ümber. Mõnikord on õpilastel raske küsimusele vas-tata, kuna küsimus ei ole selge. Õpetaja peaks vajadusel küsimuse ümber sõnastama või küsima õpilastelt, kas nad said küsimusest aru. Õpetajad ei peaks esitama järjest tervet rida küsimusi, andmata õpilastele aega piisavalt sügavalt järele mõelda, et vastuseid sõnastada.

64


Märkused Kuulake hoolega ja küsige lisaküsimusi. Õpetajad muretsevad mõnikord nii väga selle pärast, mida öelda või teha, et nad ei pane tähele, mida õpila-sed ütlevad. Õpilasi hoolikalt tähele pannes ja kuulates võib õpetaja tajuda nende vajadusi ja juhtida arutelu Püha Vaimu juhatusel. Õpetajad peaksid veenduma, et nad mõistavad õpilaste vastuseid, esitades näiteks järgmisi küsimusi: „Kas sa aitaksid mul aru saada, mida sa sellega mõtled?” või „Kas sa tooksid mulle näite, mida sa silmas pead?” Selliste lisaküsimuste küsi-mine kutsub õpilast jagama rohkem oma mõtteid ja tundeid ning kutsub vastusesse sageli tunnistuse vaimu. Õpetajad peaksid paluma õpilastel üks-teist kuulata ja mitte rääkida, kui keegi teine räägib.

Suunake ümber õpilaste kommentaarid või küsimused. Paljudel juhtudel järgivad klassi arutelud mustrit, kus õpe-taja esitab küsimuse, õpilane vastab, ja seejärel lisab õpetaja oma kaemuse õpilase vastusele, enne kui järgmise küsimuse esitab. Arutelud võivad olla tähendusrikkamad, elavamad ja efektiivsemad, kui õpetaja suunab vastuse või kommentaari ühelt õpilaselt teisele. Lihtne küsimus, nagu „Mida sa sel-lele lisaksid?” või „Mis on sinu mõtted selle kommentaari kohta?” võivad luua mustri, kus õpilased vastavad õpilastele. Tihti edendab see suuresti õpikogemust. Tavaliselt, kui aeg ei ole piiratud, peaksid kõik õpilased, kes soovivad midagi

öelda, saama võimaluse seda teha.

Tunnustage vastuseid positiivsel viisil. Kui õpilane vastab, peaks õpetaja seda mingil viisil tunnustama. Seda võib teha lihtsalt tänades või vastust kommenteerides. Kui vastatakse valesti, peab õpetaja olema hoolikas, et ta õpilasele piinlikkust ei valmista. Efektiivne õpetaja oskab ehitada õpilase vastuse sellele osale, mis on õige, või küsida lisaküsimuse, mis võimaldab õpilasel oma vastust muuta.

Tunnis üheskoos pühakirjade lugemine [5.3]

Tunnis koos pühakirjade lugemine võib aidata õpilastel tutvuda salmidega, mida nad uurivad, ja neid paremini mõista. Samuti võib see aidata neil saada rohkem kindlust enda võimekuse kohta lugeda pühakirju iseseisvalt. Õpetajad peavad olema hoolsad, et nad ei paneks piinlikku olukorda neid, kes hästi ei loe, või kes on väga pelglikud. Õpilasi, kes eelistavad mitte ette lugeda, ei tohiks sundida seda tegema, kuid õpetaja võib innustada neid osalema viisil, mis neile paremini sobib. Näiteks võib olla hea viis aidata õpilasel tunnis osaleda, kui talle lühike pühakirjakoht varem määrata, et tal oleks aega selle lugemist harjutada.

„Määrake endi seast õpetaja ja kõik ärgu olgu kõnemehed samal ajal, vaid rääkigu üks korraga ja kõik kuulaku tema ütlemisi, et kui kõik on rääkinud, siis kõik saaksid haritud kõigi poolt.”

(Õpetus ja Lepingud 88:122)

Notes/linesCover up

65


MärkusedTunnis koos pühakirjade lugemiseks on mitu viisi:

• Laske õpilastel ette lugeda, kas ükshaaval või üheskoos.• Laske õpilastel üksteisele ette lugeda.• Laske õpilastel kirjakohta vaikselt lugeda.• Määrake erinev õpilane lugema erinevate loos esinevate tegelaste

sõnu.• Lugege õpilastele ette, samal ajal kui nemad pühakirjadest teksti

jälgivad.

Õpetaja ettekanded [5.4]

Kuigi õpilaste aktiivne osalemine õppeprotsessis on tähtis, et nad saaksid pühakirjadest aru ja rakendaksid neid, peab õpetaja siiski aeg-ajalt infot edastama, samal ajal kui õpilased kuulavad. Selles käsiraamatus kutsume seda aega, kui õpetaja räägib ja õpilased kuulavad, õpetaja ettekandeks. Kui seda sobivalt kasutada, võib õpetaja ettekanne edendada teisi õpetamis-meetodeid. Kui seda aga liialt kasutada, siis võib see õpetajakeskne tegevus vähendada õpetamise efektiivsust ja piirata õpilaste võimalust õppida uuri-mise ja usu kaudu.

Õpetaja ettekanne võib olla väga efektiivne suure hulga materjali kokkuvõt-misel, õpilastele uue info edastamisel, erinevate õppetunniosade vahelistel üleminekutel või järelduste tegemisel. Õpetaja peab vajadusel selgitama ja illustreerima, et õpilased paremini pühakirjaploki konteksti mõistaksid. Samuti võib õpetaja rõhutada võtmeõpetusi ja -põhimõtteid ning innustada õpilasi neid rakendama. Ehk on kõige tähtsam, et õpetaja tunnistab evan-geeliumi tõdedest ja väljendab oma armastust Taevase Isa ja Tema Poja vastu.

Õpetaja ettekande puhul, nagu ka teiste õpetamismeetodite kasutamisel, peaks õpetaja pidevalt hindama õpilaste vastuvõtlikkust, küsides endalt küsimusi, nagu „Kas minu õpilased on huvitatud ja keskendunud?” ja „Kas nad mõistavad, mida neile räägitakse?”. Lõpuks sõltub selle ja teiste õpeta-mismeetodite efektiivsus sellest, kas õpilased õpivad Vaimu kaudu, mõista-vad pühakirju ja soovivad õpitut rakendada.

Järgmised ideed võivad aidata õpetajal seda meetodit efek-tiivselt kasutada.

Planeerige õppetunni õpetaja ettekande osa. Vahel val-mistavad õpetajad hoolikalt ette õppetunni teised osad, kuid ei pööra sama suurt tähelepanu nendele õpetuse osadele, mille ajal nad kõige rohkem räägivad. Üks murekoht õpetaja ettekande juures on, et õpilased võivad kergesti muutuda õpiprotsessis vaid passiivseteks osalejateks. Seepärast peab õpetaja ettekanne olema alati hoolikalt planeeritud ja ette-valmistatud, mis kaasab otsustamist, kuidas õpetust alustada ja loogilisel viisil arendada.

66


Märkused Õpetaja ettekannet planeerides peaksid õpetajad hoolikalt kaaluma, millises osas on eriti tähtis, et õpilased aktiivselt osaleksid. Üldjuhul kui õppetund edeneb pühakirjaploki konteksti ja sisu mõistmisest põhimõtete ja õpetuste leidmise, arutamise ja rakendamiseni, suureneb õpilaste aktiivse osalemise vajadus.

Kombineerige õpetaja ettekanne teiste meetoditega. Õpetaja ettekanne on efektiivne, kui kasutada seda osana kogu õppeplaanist, mis kaasab ka teisi õpetamismeetodeid ja lähenemisi. Ettekanne peaks olema küllalt paindlik, et seda võiks muuta, kui selgub, et õpilastel on igav või nad on segaduses. Sel viisil, isegi kui õpetaja räägib, keskendutakse õpilastele ja õppimisele ning õpetaja võib vajadusel teha muudatusi. Keegi samastas õpetaja ettekande kord pärlikee nööriga. Pärlid on erinevad meetodid, mida õpetaja kasutab (küsimused, arutelu, grupitöö, audiovisuaalne esitus jne), kuid neid hoitakse koos õpetaja juhiste ja selgitustega. Nöörist üksi ei saa ilusat kaelakeed.

Kasuta sobivat vaheldust. On viise, kuidas muuta õpetaja ettekanne vaheldusrikkamaks. Õpetajad saavad vältida üksluisust, muutes hääle into-natsiooni, tooni ja valjusust ning ettekande edenedes klassiruumis ringi liikudes. Samuti võivad vaheldust pakkuda esitatavad materjalid. Näiteks võib õpetaja rääkida lugusid, kasutada sobilikku huumorit, näidata pilte või teisi abivahendeid, lugeda tsitaate, kasutada tahvlit või teha audiovisuaalse ettekande ning jagada tunnistust. Sobilik vaheldus õpetaja ettekandes peaks alati edendama õpilaste võimet pühakirju mõista ja rakendada.

Lood [5.5]

Lood võivad aidata suurendada õpilaste usku Jeesuse Kristuse evangeeliu-misse. Need võivad kasvatada huvi ja aidata õpilastel teiste inimeste koge-muste kaudu evangeeliumi mõista. Lood võivad samuti olla eriti efektiivsed aitamaks õpilastel mõista pühakirjaplokis välja toodud evangeeliumi põhi-mõtteid. Kui selgitada evangeeliumipõhimõtet tänapäeva kontekstis lisaks pühakirja kontekstile, aitavad lood õpilastel mõista, kuidas käib mingi evan-geeliumipõhimõte nende elu kohta, ja tunda soovi seda rakendada.

Vanem Bruce R. McConkie õpetas: „Muidugi ei ole midagi halba kaas-aegsete, meie evangeeliumi ajajärgus juhtunud usku suurendavate lugude jutustamises. ‥ Seda peaks täielikult julgustama. Me peaksime tegema kõik näitamaks, et samad asjad, mis juhtusid muistsete ustavate elus, juhtuvad pühade elus ka tänapäeval. ‥

Ehk on parim viis usku suurendavate lugude esitamiseks õpetada, mida võib leida pühakirjadest, ja seejärel panna sellele elav pitser, jutustades sarnast ja võrdväärset lugu, mis on juhtunud meie evangeeliumi ajajärgul ja meie ini-meste seas – ja veel parem – meiega isiklikult.” (The How and Why of Faith-Promoting Stories.– New Era, juuli 1978, lk 4–5)

67


MärkusedÕpetajad võivad jagada lugusid prohvetite elust ja Kiriku ajaloost ning samuti lugusid üldkonverentsi kõnedest ja Kiriku ajakirjadest. Samuti võivad nad jagada tõestisündinud lugusid nende enda kogemustest. Mõned tähen-dusrikkamad ja mõjusamad õpikogemused leiavad aset siis, kui õpetajad paluvad õpilastel jagada nende enda elus aset leidnud lugusid, kuidas evan-geeliumi põhimõtte järgi elamine on nende elu õnnistanud.

Mõned hoiatused ja nõuanded lugude kasutamise kohta.

• Kui lugude jutustamisest saab peamine õpetamismeetod või - tehnika, siis võivad lood saada õpetuse keskpunktiks, vähendades aega, mida veedetakse pühakirjadega ja varjutades õpetusi ja põhi-mõtteid, mida need õpetavad.

• Liiga paljud lood õpetaja isiklikust elust võivad viia suurustamiseni ja selleni, et õpetajad „esitavad end valgusena maailmale” (2Ne 26:29).

• Kuigi lood võivad pühakirjade õppimist valgustada ja elavdada ning aidata õpilastel tunda Vaimu väge, ei tohiks neid kasutada emotsio-naalse manipuleerimise eesmärgil.

• Õpetajad peaksid olema hoolsad, et nad ei ilusta tõestisündinud loo tõsiasju, et seda dramaatilisemaks või mõjusamaks muuta.

• Kui lugu ei ole tõsi, nagu humoorikas lugu, mis loo iva illustreerib, siis peaks loo alguses selgelt ütlema, et see ei ole tõsi.

Arutelud ja ülesanded väikestes rühmades [5.6]

Vahel on kasulik õpilased väikestesse rühmadesse jagada, et nad saaksid osaleda õppetegevuses või arutleda üheskoos. Tegevus väi-kestes rühmades võimaldab sageli suuremal arvul õpilastel osaleda ja luua turvalise keskkonna, kus õpilased saavad jagada üksteisega oma tundeid, mõtteid ja tunnistust. Need tegevused annavad õpilastele võimalusi õpetada evangee-liumi teistele ja aidata valmistada neid ette tulevikus evan-geeliumi õpetama. Rühmaarutelusse saab tõhusalt kaasata neid, kelle huvi ja tähelepanu näivad hajuvat. Need arutelud annavad õpilastele võimaluse harjutada suhtlemisoskust ning tugevdada sündsaid sotsiaalseid ja vaimseid suhteid. Samuti võivad need suurendada tagasihoidlikumate õpilaste enesekindlust, andes neile võimaluse tähendusrikkamalt osaleda.

Lastes õpilastel töötada paarides või väikestes rühmades, on hea pidada meeles järgmist.

• Enne õpilaste väikestesse rühmadesse eraldamist peaks õpetaja andma selgeid juhiseid, mida õpilastelt tegevuse ajal oodatakse. Tihti on abiks, kui need juhised on kirjas tahvlil või prinditult käsilehel, võimaldades õpilastel neid tegevuse ajal üle vaadata.

• Väikese rühma õpitegevused, mis suhestuvad õpilaste elu ja olukor-dadega, tekitavad üldjuhul suuremat huvi ja osalust.

68


Märkused • Igale rühmale õpilasjuhi määramine ning teatud ajapiirangu sead-mine aitavad rühmal paremini ülesannet täita. Liiga pikkade rüh-mategevuste puhul lõpetavad rühmad sageli erineval ajal ja nii võib klassiruumis korratus tekkida.

• Üldjuhul osalevad õpilased tegevuses suure huviga, kui õpetaja palub neil valmistuda jagama teistega või õpetama klassile midagi, mida nad on tegevusest õppinud. Samuti annab see õpilastele võimaluse harjutada teistele evangeeliumi õpetamist.

• Õpilased töötavad tihti rühmades paremini, kui nad uurivad püha-kirju, loevad tsitaate või täidavad mingit muud ülesannet enne ise-seisvalt, kui rühmas kokku kogunevad.

• Viie või enama liikmega rühmades võib olla raske igal inimesel tähendusrikkalt osaleda. Lisaks on suurtel rühmadel suuremaid ras-kusi ülesande juures püsimisega.

• Väiksemates rühmades töötamine ei pruugi olla parim meetod liht-satele küsimustele vastamiseks, kuna õpilaste rühmadesse organi-seerimine võtab oma aja.

• Kui rühmategevusi liiga palju kasutatakse, võivad need muutuda vähem efektiivseks.

Väikestes rühmades arutledes või töötades võivad õpilased tegevuse ees-märgi silmist lasta, rääkida isiklikest asjadest või õppimisse pealiskaudselt suhtuda. Õpetaja, kes võtab tegevusest aktiivselt osa rühmast rühma käies ja õpitegevusel pilku peal hoides, võib aidata õpilastel ülesande juures püsida ja tegevusest enim kasu saada.

Kirjutamisülesanded [5.7]

Õpetaja peaks kutsuma õpilasi osalema kirjutamisülesannetes, nagu märk-mete tegemine, päevikuülesanded, töölehed, isiklikud mõtisklused ja esseed. Paludes õpilastel aeg-ajalt vastata mõtlemapanevatele küsimustele kirjalikult, aitab see neil sügavamalt järele mõelda ning oma mõtetes selgusele jõuda. Kui palute õpilastel enne mõtete jagamist küsimustele kirjalikult vastata, annate neile aega oma mõtete sõnastamiseks ja Pühalt Vaimult õhutuste saamiseks. Õpilased jagavad oma mõtteid meelsamini, kui on need esmalt kirja pannud, ja nii on nende jutt sageli ka tähendusrikkam. Teiste asjade seas annavad kirjalikud ülesanded õpilastele võimaluse isiklikult osaleda, saada inspiratsiooni, valmistuda teiste õpetamiseks ja neile oma tunnetest rääkimiseks, tunda ära Issanda kätt oma elus ja jagada tunnistust. Kui õpe-tajad otsustavad, millised kirjutamisülesanded on õpikogemuseks sobilikud, peaksid nad kaaluma põhimõtet, mida jagas vanem David A. Bednar: „Selle üleskirjutamine, mida me pühakirju uurides õpime, mõtleme ja tunneme, on veel üks mõtisklemise vorm ja vägev kutse Pühale Vaimule, et ta jätkaks meie õpetamist.” (Because We Have Them before Our Eyes. – New Era, apr 2006, lk 6–7)

69


Märkused

Notes/linesCover up

Kirjutamisülesanded õpilastele, kes on nooremad või kelle võimed on piira-tud, peaksid olema kohandatud, et nad võiksid edu saavutada. Näiteks võiks õpetaja ette valmistada ülesande, milles tuleb lünki täita, kus õpilastele on antud rohkem infot ja nõuded neile on väiksemad. Õpetajad võivad aidata neid õpilasi, keskendades kirjutamisülesande lühikesele pühakirjakohale või spetsiifilisele küsimusele ja andes neile küllalt aega, et ülesanne lõpetada.

Õpilased saavad kirjutamisülesannetest rohkem kasu, kui:

• Õpetajad annavad selgeid, kirjalikke juhiseid, mida õpilased võivad terve ülesande ajal uuesti lugeda.

• Ülesanne keskendab nende mõtted evangeeliumi tõdedele, mis on asjakohased nende isiklikus olukorras.

• Ülesanne aitab neid tõdesid isiklikult rakendada.• Õpetaja toetab ja abistab õpilasi kogu kirjutamisülesande vältel.• Ajapiirangud on antud intervallide kaupa ülesande raskuse järgi.• Õpilasi kutsutakse selgitama, jagama või tunnistama millestki, mida

nad on ülesandest õppinud.• Õpilastele kinnitatakse, et kirjutamisülesandeid, mis keskenduvad

isiklikele tunnetele või pühendumistele ei jagata teistega, sealhulgas õpetajaga ilma õpilase loata.

• Ülesanne on tunnikava tähendusrikas osa ja seda ei anta kui ajatäi-det või karistust halva käitumise eest.

• Neile, kellel on kirjutamisega raskusi, antakse võimalus oma mõtteid ja ideid teisel viisil üles märkida. Näiteks võib mõni teine õpilane nende sõnad kirja panna või nad võivad kasutada audiosalvestit jne.

• Kirjutamisülesandeid ei kasutata liiga palju.

Kriiditahvel või tahvel [5.8]

Hästi ettevalmistatud kriiditahvel või tahvel võivad näidata õpetaja head ettevalmistust ja tuua klassiruumi eesmärgipä-rasuse tunde. Tahvli tõhus kasutamine õppetundide ajal võib aidata õpilastel õppimiseks valmistuda ja asjalikult osaleda, eriti neil, kes kasutavad õppides nägemismälu. Tahvlit kasu-tades peaksid õpetajad meeles pidama, et tuleb kirjutada loetavalt ja küllalt suurelt, et kõik võiksid näha, ning teha kindlaks, et materjal on hästi jaotatud, korrapärane ja ker-gesti loetav. Kui kriiditahvlit või tahvlit pole, võib sama ees-märki täita suur paberileht või plakat.

Õpetaja saab kirjutada tahvlile kokkuvõtvalt õppetunni pea-mised punktid või põhimõtted, esitada mõnda õpetust või sündmust joonise abil, joonistada kaarte, luua vooskeeme, kinnitada tahvli külge või joonistada sellele pilte pühakirjast leitud asjadest, luua tabeleid ajaloolistest sündmustest, luua nimekirja pühakirjakohtadest, mille õpilased leiavad, ja teha paljusid muid õppimist rikastavaid tegevusi.

70


MärkusedNotes linesCover up Esemed ja pildid [5.9]

Sageli on raske õpetada evangeeliumi abstraktseid mõisteid. Tõhus viis, kui-das õpetaja võib aidata õpilastel mõista vaimseid põhimõtteid, on esemete ja piltide kasutamine. Näiteks võib tuttav ese, nagu seep, aidata õpilastel mõista abstraktsemat mõistet nagu meeleparandus. Päästja viitas sageli maistele esemetele (nagu leib, vesi, küünlad ja vakk) aitamaks oma kuulaja-tel mõista pühakirja põhimõtteid.

Esemeid ja pilte võib kasutada aitamaks õpilastel ette kujutada, millised nägid välja pühakirjades mainitud inimesed, paigad, sündmused, esemed ja sümbolid. Selle asemel, et ainult rääkida ikkest (vt Mt 11:28–30), võiks õpetaja ikke klassi kaasa tuua, näidata sellest pilti või joonistada see tahvlile. Õpilased võiksid nuusutada ja katsuda lille, kui loevad: „Pange tähele lilli väljal” (Mt 6:28–29). Nad võiksid maitsta hapnemata leiba.

Esemed ja pildid, samuti kaardid ja tabelid, aitavad õpilastel pühakirju efek-tiivselt ette kujutada, analüüsida ja mõista, eriti siis, kui neid kasutatakse arutelu elavdamiseks. Kui mõni ese või pilt on välja pandud, kui õpilased klassi tulevad, rikastab see õpiõhkkonda ja tekitab õpilastes uurimismeel-sust.

Esemete ja piltide kasutamisel peaks panema tähele kahte asja: esiteks, need peaksid alati tunni eesmärki kinnitama, mitte seda segama. Teiseks, sünd-muste olude ja detailide klassiarutelu allikaks peaksid alati olema pühakirja-lood, mitte kunstniku tõlgendus sellest loost.

Audiovisuaalsed ja arvutiettekanded [5.10]

Pühakirjades on palju ülestähendusi sellest, kuidas Issand aitab oma las-tel mõista Tema õpetusi nägemise ja heli kaudu (vt 1Ne 11–14; ÕL 76; Ms 1:7–8, 27–29). Kui neid sobilikult kasutada, võivad audiovisuaalsed vahendid ja tehnikavahendid aidata õpilastel paremini mõista pühakirju ning õppida ja rakendada evangeeliumi tõdesid.

Audiovisuaalsed vahendid võivad kujutada tähtsaid sündmuseid püha-kirjadest ja aidata õpilastel neid sündmusi ette kujutada ja kogeda. Need vahendid võivad näitlikustada, kuidas inimesed rakendavad evangeeliumi põhimõtteid, et ületada oma katsumusi ja probleeme, ning võivad anda Pühale Vaimule võimalusi jagada tunnistust tõest.

71


MärkusedArvutitehnoloogia võimaldab õpetajatel näidata videolõike: kuvada tähtsaid küsimusi, kujutisi või üldjuhtide tsitaate või rõhutada õppetunnis leitud põhimõtteid ja õpetusi. Arvutiet-tekandeid võib kasutada samal viisil kui tahvlit – rõhutada õppetunni võtmepunkte, kuvada pühakirjaviiteid ja anda juhiseid paaride, rühma või isiklikuks õpitegevuseks. Teh-nika kasutamine sellisel viisil võib aidata õpilasi, kes õpivad nägemismälu kaudu, samuti võib see aidata õpilastel õpita-vat paremini organiseerida ja mõista.

Audiovisuaalsete vahendite ja arvuti- või teiste tehnika-vahendite kasutamine peaks aitama muuta tundi selgeks, huvitavaks ja meeldejäävaks ega tohiks segada õpilastel Vaimu õhutusi tundmast.

Audiovisuaalsed ettekanded võivad aidata õpilastel õppida ja rakendada evangeeliumi põhimõtteid siis, kui neid kasu-tatakse selleks, et ergutada mõtteid ja tundeid ning kaasata õpilasi püha-kirjateksti uurimisse. Hea oleks kirjutada tahvlile konkreetseid asju, mida õpilased saavad otsida, või küsimusi, millele mõelda, kui nad ettekannet vaatavad või kuulavad. Samuti võib olla hea teha ettekandes pause, et esi-tada küsimusi või osutada teabele, millest õpilastele abi on. Sageli on vajalik vaid osa audiovisuaalsest vahendist, et õpetaja eesmärki täita. Õpetajad, kes kaasavad lisaks meedia ja tehnoloogia kasutamisele teisi meetodeid, nagu arutelu ja kirjutamisülesanded, suurendavad tõenäosust, et evangeeliumi põhimõtteid mõistetakse ja omaks võetakse. Kui võimalik, võib audiovisu-aalses ettekandes subtiitrite kasutamine suurendada õpilaste mõistmist ja info meeldejäämist, eriti nende õpilaste hulgas, kellel on raskusi kuulmisega.

Kasutades tunnis audiovisuaalseid vahendeid või arvutitehnoloogiat, peaks õpetaja seadmed enne tundi valmis seadma ja tegema kindlaks, et kõik töö-tab. Samuti peaksid nad kindlustama, et kõik õppijad kuulevad ettekannet ja näevad seda oma istekohalt. Enne tundi peaks õpetaja seadma audiovisu-aalse vahendi või arvuti valmis, et ettekanne algaks õigest, õppetunni jaoks vajalikust kohast. Samuti võib õpetajale kasuks tulla, kui ta enne tehnoloo-gia tundi kaasamist selle kasutamist harjutaks.

72


Märkused Juhised [5.10.1]

Audiovisuaalsete vahendite ja tehnoloogia kasutamine sisaldab ehk rohkem väljakutseid ja potentsiaalseid probleeme, kui teised õpetamismeetodid. Õpetajad peaksid olema arukad, otsustades, kas audiovisuaalne või arvutiet-tekanne on õpikogemuseks sobilikud ja abiks. Liigne tehnoloogiale toetumi-ne viib õppetundideni, mis on pigem tehnoloogia- ja meediakesksed ega põhine pühakirjadel ega keskendu õppijale. Järgmised küsimused aitavad õpetajatel arukalt otsustada audiovisuaalsete ja arvutivahendite kasutamise üle:

1. Kas vahend aitab õpilasel õppida seda, mis on tähtis? Audiovisuaalne ettekanne võib hästi meelt lahutada või avaldada õpilastele muljet, kuid kas see panustab otseselt õppetunni eesmärki ja sellesse, mida õpilased peavad õppima? Nende vahendite kasutamine meelelahutuseks või ajatäitena ei ole küllaldane põhjus neid kasutada. Õpetajad peaksid enne ettekande tunnis kasutamist selle läbi vaatama või kuulama ning kindlustama, et see kinnitab või toetab pühakirju ja tunnis õpetatavaid õpetusi ja põhimõtteid.

2. Kas see on tunni abivahend või selle keskpunkt? Vanem Boyd K. Packer andis nõu: „Audiovahendid ja visuaalsed abivahendid võivad olla tunnis õnnistuseks või needuseks, olenevalt sellest, kuidas neid kasu-tatakse. Neid võib võrrelda vürtside ja maitseainetega, mis käivad toidu juurde. Neid peaks kasutama säästlikult, et õpetust rõhutada või huvita-vamaks muuta.” (Teach Ye Diligently, parandatud tr [1991], lk 265)

3. Kas see on sobilik ja vastab Kiriku käitumisnormidele? Kas see on aru-saamist avardav? Paljud maailmas valmistatud tooted kannavad head sõnumit, kuid sageli sisaldavad soovimatut sisu, mis võib Vaimu kurvas-tada või õigustada ideid, mis ei ole kooskõlas evangeeliumi õpetustega. Video- või audiosegmenti, isegi kui see on sobilik, ei tohiks kasutada, kui see pärineb allikast, mis sisaldab sobimatut materjali. Asjad, mis on vastuolulised või sensatsioonilised, ei suurenda üldjuhul usku ja tunnis-tust.

4. Kas see rikub levitamisõigust või teisi asjakohaseid seadusi? Paljudel vi-deotel, lauludel ja muul audio- ja visuaalmaterjalil on kasutajapiirangud seoses levitamisõiguste ja kasutajalepingutega. On tähtis, et kõik semi-nari ja instituudi õpetajad ja juhid järgivad levitamisõiguse seaduseid selles riigis, kus nad õpetavad, ning tegutsevad kehtivate seaduste ja kohustuste järgi, et ei nemad ega Kirik ei satuks seadusega pahuksisse.

Järgmised juhised on mõeldud seminari ja instituudi õpetajatele ning juhti-dele kõikides riikides.

Kiriku välja antud materjalide kasutamine [5.10.2]

Kui Kiriku poolt välja antud materjalidele pole teisiti märgitud, siis võivad õpetajad ja juhid kopeerida ja näidata filme, videosid ning pilte ja mängida muusikasalvestusi, mida Kirik avaldab mittekommertslikuks kasutuseks Kiri-kus ning seminaris ja instituudis. Muusikat Kiriku lauluraamatust, laste laulu-raamatust ja Kiriku ajakirjadest võib kasutada mittekommertslikul eesmärgil

73


MärkusedKirikus ning seminaris ja instituudis, välja arvatud laulude puhul, millele on märgitud teisiti. Seminari ja instituudi õpetajad ja juhid võivad laadida alla ja näidata tunnis Kiriku avaldatud materjale, välja arvatud juhul, kui piirangud seda keelavad.

Materjalide kasutamine, mida Kirik ei ole välja andnud [5.10.3]

Üldise reegli kohaselt ei tohiks programme, tarkvara ja audiovisuaalset materjali internetist alla laadida või tunni ajal internetist näidata, kui pole ostetud vastavaid litsentse. Kui video, laul või muu audiovisuaalne materjal ei kuulu Kirikule, siis on igas riigis märkimisväärne risk, et sellise materjali näitamine klassis võib rikkuda levitamisõiguse seadusi. Seetõttu, üldise reeg-lina, ei tohiks seminari ja instituudi õpetajad ning juhid kogu maailmas näi-data oma tunnis materjale, mis ei ole Kiriku avaldatud.

Levitamisõigusega kaitstud muusikat (nagu noodilehed või muusikasalvesti-sed) sisaldava meedia paljundamine on otsene levitamisõiguse rikkumine, kui puudub kirjalik luba levitamisõiguse omanikult. Samuti on ebaseaduslik paljundada ilma loata levitamisõigusega kaitstud laulusõnu.

Järgmised juhised toovad välja mõne erandi Ameerika Ühendriikide levita-misõiguse seadusele, mis lubab seminari ja instituudi õpetajatel ning juhtidel Ameerika Ühendriikides näidata tunnis videolõike ilma video levitamisõi-guse omaniku loata. Kuigi sarnased erandid eksisteerivad ka teistes riikides, peaksid seminari ja instituudi õpetajad võtma ühendust kohaliku autorikait-seorganiga ja uurima, millised seadused ja erandid kehtivad nende riigis, enne kui näitavad tunnis kaubanduslikult toodetud videoid või televisioonist või internetist salvestatud programme.

Kaubanduslikuks eesmärgiks toodetud videote kasutamine. Ameerika Ühendriikide seadus sisaldab erandit, mis lubab õpetajatel ja õpilastel kasu-tada tunnis kaubanduslikuks eesmärgiks toodetud videosid ilma, et peaksid selleks litsentsi ostma. Selle erandiga seoses tohib kaubanduslikuks eesmär-giks toodetud videosid kasutada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tin-gimused. Esitatav video peab olema: (a) legaalselt tehtud koopia; (b) seda peab kasutama vahetus õpetuses, mis tähendab, et seminari ja instituudi õpetaja või juht peaks viibima videolõigu näitamisel kohapeal; (c) seda näi-datakse klassiruumis või sarnases õpetamisele pühendatud paigas; (d) seda näitab mittetulunduslik haridusorganisatsioon, nagu seminari või instituudi klass; ja (e) seda näidatakse õpetuslikul eesmärgil, mis on otseselt seotud kursuse õppekavaga, ja mitte lihtsalt meelelahutuseks. Renditud või ostetud kaubandusliku materjali esitamine enne või pärast tundi või tunni ajal liht-salt meelelahutuseks on ebaseaduslik ja ebaaus. See on peaaegu alati nii, kui näidatakse tervet filmi.

Ülekande ajal salvestatud programmide kasutamine. Ameerika Ühend-riikides võib televisiooniprogrammi, mida vaatajatele tasuta pakutakse ja mida ülekande ajal või kaabeltelevisioonist salvestatakse, kasutada klassi-ruumis ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: (a) salvestatud koopia pole vanem kui 45 päeva ja see kustutatakse kohe pärast vaatamist. (b) Koopiat kasutatakse klassis ainult esimese kümne päeva jooksul pärast koopia tegemist (pärast esimest 10 päeva, kuid siiski esimese 45 päeva jook-

74


Märkused

Notes linesCover up

sul, võib koopiat kasutada ainult õpetaja hindamiseks või otsustamaks, kas seda programmi peaks kasutama tulevastes õppetundides). (c) Koopiat näidatakse ainult üks kord (kaks korda, kui on vajalik õpetatu kinnistamine). (d) Koopiat näidatakse ainult klassiruumis või sarnases õpetamisele pühen-datud paigas. (e) Programmi üldist sõnumit või sisu ei muudeta. (f) Koopiat ei tohi omakorda kopeerida ega seda teistega jagada. (g) Igal koopial peab olema kuvatud kirjastusõiguse märge programmis salvestatud kujul. (h) Programmi ei ühildata teiste programmide segmentidega (ei füüsiliselt ega elektrooniliselt), et luua õpetuskogu või muu toode.

Lisaks eeltoodud nõuetele võivad ülekande ajal või internetist salvestatud kaubanduslikul eesmärgil toodetud videote ja programmide lõigud: (a) näi-data vaid osa videost või programmist; (b) neid võib kasutada ainult ilma programmi ennast muutmata või redigeerimata; (c) neid ei tohi kasutada viisil, mis jätaks mulje, et programmi loojad toetavad Kirikut, seminare ja instituute või nende õpetusi, või viisil, mis jätab mulje, et Kirik või seminarid ja instituudid toetavad seda programmi või selle loojaid või omanikke; (d) neid ei tohi kasutada viisil, mis näiliselt propageerib Kirikut või seminare ja instituute; ja (e) neid kasutatakse teadaolevate sisupiirangute ja Kiriku eeskirjade järgi.

Kui seminari ja instituudi õpetajatel või juhtidel on küsimusi, millele nendes juhistes ei vastata, siis vaadake osa 21.1.12, „Copyrighted Materials” (kirjas-tusõigusega kaitstud materjalid) kiriku käsiraamatus (Handbook 2: Administe-ring the Church [2010], 21.1.12). Seejärel võivad nad vajadusel võtta ühendust aadressil:

Intellectual Property Office 50 E. North Temple Street, Room 1888 Salt Lake City, UT 84150-0018 Telefon: 1-801-240-3959 või 1-800-453-3860, lisanumber 2-3959 Faks: 1-801-240-1187 E-post: [email protected]

Muusika [5.11]

Muusikal, eriti kirikulauludel, võib olla tähendusrikas roll, et aidata õpilastel tunda evangeeliumi uurimise ajal Püha Vaimu mõju. Kiriku lauluraamatu eessõnas ütles Esimene Presidentkond: „Inspireerival muusikal on Kiriku koosole-kutel täita oluline osa. Kirikulaulud kutsuvad kohale Issanda Vaimu, loovad aupakliku õhkkonna, ühendavad meid liik-metena ja annavad võimaluse kiita Issandat.

Nii mõnigi väga hea jutlus on peetud kirikulaulude najal. Kirikulaulud viivad mõtted meeleparandusele ja headele tegudele, kasvatavad tunnistust ja usku, trööstivad vaevatuid, lohutavad leinajaid, innustavad meid lõpuni vastu pidama.” (Kiriku lauluraamat, ix) Vanem Dallin H. Oaks on õpetanud: „Ma ei tea, kas me kasutame küllalt sageli seda taevalikku vahendit oma koosolekutel, klassides ja kodus. ‥

75


MärkusedMeie püha muusika on vägev ettevalmistus palveks ja evangeeliumi õpeta-miseks.” (Worship through Music. – Ensign, nov 1994, lk 10, 12) Õpetajad peaksid aitama õpilastel mõista muusika tähtsust Jumala kummardamisel ja kuidas see võib aidata luua õhkkonna, kus Vaim saab efektiivsemalt toimida.

Järgnevalt on toodud mõned viisid, kuidas õpetajad võivad kasutada muusi-kat, et rikastada õpilase evangeeliumi õppimise kogemust.

• Pange mängima inspireeriv muusika, kui lapsed tundi tulevad või kui õpilased tunnis kirjutamisülesande kallal töötavad.

• Kutsuge ja innustage õpilasi tähendusrikkalt osalema, kui te kogu klassiga kirikulaulu laulate.

• Korrake evangeeliumi põhimõtet ja pakkuge õppetunni ajal lisakae-must, lauldes kirikulaulu või selle salmi, mis on otseselt seotud selle päeva õpetusega. Lauluraamatu taga on nii pühakirjade kui ka tee-made loend, mis võib sel puhul kasulikuks osutuda.

• Pakkuge võimalusi, kus laulusõnade lugemine võib aidata õpilasel üles ehitada ja väljendada tunnistust evangeeliumi õpetuste ja põhi-mõtete kohta.

• Kutsuge õpilasi esitama klassis sobilikku muusikalist vahepala.

Klassiruumis mingil eesmärgil muusika kasutamise üle otsustades (nagu taustamuusika, kuldsalmid või päheõppimine) on tähtis pidada meeles järg-mist vanem Boyd K. Packeri hoiatust: „Mitmed on püüdnud võtta pühasid evangeeliumi teemasid ja siduda neid kaasaegse muusikaga lootuses, et see meelitab noori inimesi sõnumit kuulama. ‥ Ma ei kujuta ette, kuidas seda saab teha viisil, mis tooks suuremat vaimsust. Ma arvan, et seda ei saa teha.” (That All May Be Edified [1982], lk 279) Lõpuks on õpetaja kohustus teha kindlaks, et igasugune muusika, mida õpikogemuses kasutatakse, on koos-kõlas Kiriku standarditega ja ei solva Issanda Vaimu.

76


Märkused Üldised nõuanded ja hoiatused [5.12]

Kuigi soov luua õpilastega häid suhteid on sobilik, võib soov kiituse järele, kui seda ei nähta ega kontrollita, põhjustada, et õpetajad hoolivad rohkem sellest, mida õpilased nendest arvavad, kui sellest, mida nad teevad, et aidata õpilastel õppida ja edeneda. See toob endaga tihti seda, et õpetajad asenda-vad õpetusmeetodid, mis on loodud, et kutsuda Püha Vaimu, meetoditega, mis on mõeldud nende enda maine suurendamiseks. Õpetajad, kes sellesse lõksu langevad, on süüdi preestripettuses, kuna nad „esitavad end valgusena maailmale, et nad võiksid saada kasu ja maailma kiitust” (2Ne 26:29). Õpe-tajad peaksid olema hoolsad, et nad ei kasutaks huumorit, isiklikke lugusid või ükskõik milliseid teisi õpetamismeetodeid eesmärgiga õpilasi lõbustada, neile muljet avaldada või nende kiitust pälvida. Pigem peaks kõikide usu-õpetajate keskmeks olema soov tuua au Taevasele Isale ja juhtida oma õpi-lasi Jeesuse Kristuse juurde.

President Howard W. Hunter õpetas: „Olen kindel, et mõistate potentsi-aalset ohtu selles, kui olete niivõrd mõjuvõimas ja veenev, et teie õpilased vannuvad truudust pigem teile kui evangeeliumile. See on imeline prob-leem, millega vaevelda, ja ma vaid loodan, et te kõik olete nii karismaatilised õpetajad. Kuid selles varitseb tõeline oht. Seetõttu peate paluma õpilastel ise pühakirju uurida ning mitte andma neile vaid oma tõlgendust ja esitlust nende kohta. Sel põhjusel peate kutsuma oma õpilasi üles tundma Issanda Vaimu, mitte andma neile sellest ainult enda isiklikku peegeldust. Lõppude lõpuks peate ju kutsuma oma õpilasi tulema Kristuse juurde, mitte selle juurde, kes tema õpetusi õpetab, tehku ta seda kui osavalt tahes. Õpilased ei saa ainult teile lootma jääda. Te ei jää nende kätt hoidma, kui nad kesk-koolist või ülikoolist lahkuvad. Ja teil pole vaja isiklikke jüngreid.” (Eternal Investments [õhtu koos president Howard W. Hunteriga, 10. veebr 1989], lk 2)

Lisaks käib erinevate õpetusmeetodite ja -situatsioonide kohta järgmine nõuanne ja hoiatus.

• Võistlemise kasutamine. Õpetajad peaksid olema ettevaatlikud klas-sis võistlemise kasutamisel, eriti kui õpilased üksteisega võistlevad. Võistlemine võib tuua tüli, heitumust, naeruvääristamist või piinlik-kust ja ajada Vaimu eemale.

• Negatiivse käitumise äramärkimine. Õpetajad peaksid olema arukad kogu klassi või mõne õpilase vastu pettumust üles näidates. Enamik õpilasi tunneb end mingil määral küündimatutena ja vajab pigem innustust kui seda, et nende vigadele tähelepanu pööratakse.

• Sarkasm. Kasutab seda siis õpetaja õpilase suhtes või õpilane teise õpilase suhtes, sarkasm on peaaegu alati negatiivne ja haavav ning võib tuua naeruvääristamist ja Vaimu kadumist.

77


Märkused• Sobimatu suhtlus ja keelekasutus. Õpetajad peaksid vältima õpilasega vaidlemist või tema peale karjumist. Vandumisel ja vulgaarsusel pole kohta usuhariduse õhkkonnas.

• Füüsilise jõu kasutamine. Õpetajad ei tohiks kunagi kasutada oma füüsilist suurust ja jõudu, et hirmutada või sundida õpilast hästi käi-tuma. Isegi mängulist füüsilist jõuvahetust võib valesti mõista või see võib kasvada millekski tõsisemaks. Õpetajad peaksid kasutama füü-silist jõudu ainult juhul, kui seda nõuab teise õpilase kaitsmine.

• Soospetsiifiline keelekasutus. Õpetajad peaksid olema teadlikud soos-petsiifilisest keelekasutusest pühakirjades ning olema selle vastu tundlikud. Mõned pühakirjad on kirjutatud maskuliinses keeles tänu selle keele eripärale, millest need võeti. Õpetajad peaksid õpilastele meelde tuletama, et mõned maskuliinsed terminid käivad nii meeste kui ka naiste kohta. On aegu, kui maskuliinsed vormid on täpsed ja õiged. Näiteks on Jumaluse liikmed meessoost ja viited preesterluse kohustustele on mõeldud vendadele.

Notes

78

Õpetaja jätkuv arengkui õpetajad püüavad rakendada selles käsiraamatus toodud põhimõtteid ja

meetodeid, siis peaksid nad püüdma järjepidevalt areneda. Õpetajad pea-vad õppima tõhusa õpetamise põhimõtteid ja rida rea peale omandama tõhu-sa õpetamise oskusi uurimise, usu, harjutamise ja kogemuse kaudu. On mitu viisi, kuidas hinnata õpetamise efektiivsust ja saada tagasisidet ja abi arenemi-se kohta. Mõned asjad, mis aitavad õpetajatel paremaks saada, on formaalsed, struktureeritud meetodid, nagu jälgimine ja tagasiside kaasõpetajatelt, juhen-dajatelt või õpilastelt. On samuti mitteformaalseid meetodeid, nagu õpilaste kuulamine, teiste õpetajate jälgimine või ideede ja kogemuste jagamine kol-leegidega.

Üks kõige väärtuslikum tagasisideallikas võib olla enesehindamine Püha Vaimu juhatusel. Vanem Henry B. Eyring õpetas:

„Pärast tundi võiksite leida hetke palvetamiseks, et võiksite selgelt näha, mis tunnis toimus ja mis toimus õpilaste elus. Võite teha seda omal viisil, kuid mulle meeldib teha midagi järgmist: ma küsin, „kas oli midagi, mida mina üt-lesin või tegin, või mida nemad ütlesid või tegid, mis nende meeli ülendas”. ‥

Kui te küsite palves alandlikult ja usuga, siis mõnikord – ehk isegi sagedasti – on hetki, kui teile meenub see tund, kas ilme õpilase näol või õpilase hääle kõla või isegi viis, kuidas õpilane tunni mingil hetkel istus sirgelt ja sirutas ettepoole, see annab teile kinnitust, et nende meeli ülendati.

Kuid veelgi tähtsam on see, et see annab teile võimaluse õppida. Te võite õp-pida, mis tunnis toimus, ja seeläbi mida te võite teha, et aidata oma õpilasel üha uuesti kogeda neid meeliülendavaid kogemusi.” (Converting Principles [märkused õhtult koos vanem L. Tom Perryiga, 2. veebr 1996], lk 2)

Kui õpetajad soovivad end täiustada ja teevad pidevalt tööd, et Taevane Isa võiks nende õpetusega rahul olla, annab Ta neile õpetamiseks valmistudes inspiratsiooni, tugevdab nende suhteid õpilastega, suurendab nende jõupin-gutusi ja õnnistab neid rohkem oma Vaimuga, et saata korda oma tööd. Ta ai-tab neil samuti näha, kuidas edu saavutada, kui nad püüavad õpetades aidata õpilastel mõista Jeesuse Kristuse õpetusi ja lepitust ning nendele loota.

Lõpuks peaks iga usuõpetaja eesmärk olema esindada maailma Päästjat nii hästi kui võimalik kui Jumalalt tulnud õpetajat (vt Jh 3:2). Kõneledes semina-ri- ja instituudiõpetajate rühmale, ütles vanem Boyd K. Packer: „Omadused, mida mul on olnud võimalus aastate jooksul teis märgata, vennad ja õed, ei ole mitte midagi muud kui Meisterõpetaja kuvand, mis teis paistab. Ma usun, et Kristuse peegelpilt uurendatakse teie näoilmesse vastavalt sellele, kuidas te panustate neis väljakutsetes ja vastutusalades, mis teil on. Ja klassitoas kõiki oma praktilisi ülesandeid täites, sellel ajahetkel, selles väljenduses ja selle inspiratsiooniga olete teie Tema ja Tema on teie.” (The Ideal Teacher [kõne seminari ja instituudi õpetajatele, 28. juuni 1962], lk 5–6)

6

79

ÕPETAJA JäTkUV ArENG

MärkusedIssanda lubadus [6.1]

Evangeeliumi õpetamine on Issanda ülesanne ja ta soovib, et seminari ja instituudi õpetajad selles ülesandes edukad oleksid. Kui õpetajad ja juhid iga päev Tema abi paluvad, tunnevad nad, kuidas abi tuleb. Ta lubab neile, kes püüavad elada ja õpetada Tema evangeeliumi:

„Seepärast, tõesti, ma ütlen teile: Tõstke oma hääl sel-lele rahvale; rääkige mõtteid, mis ma teie südamesse panen, ja teid ei aeta inimeste ees segadusse;

sest teile antakse selsamal tunnil, jah, just sellel hetkel, mida öelda.

Aga ma annan teile käsu, et teil tuleb kuulutada kõike, mida te iganes minu nimel kuulutate, pühaliku süda-mega, tasaduse vaimus – kõigis asjus.

Ja ma annan teile selle lubaduse, et kuivõrd te nõnda teete, valatakse välja Püha Vaim, kes annab tunnistust kõigest, mida te iganes ütlete” (ÕL 100:5–8).

Notes/linesCover up

81

A

Analüüsimine ...... 27, 29, 32, 40, 44, 60, 70Vt ka Küsimused, mis aitavad

õpilastel analüüsimise abil asju mõista

Armastus ja austusIssanda vastu ......... 2, 11, 12, 13, 33, 65õpilaste vastu ........ 13, 15, 18, 47, 50, 63Vt ka Ligimesearmastus,

Looge armastav, austav ja eesmärgipõhine õpikeskkond

Arusaamise avardumine .............X, 6, 10, 11, 15, 50, 55, 64Arutelu .................................. 63–64, 71Arvutiettekanded .............................. 71Asjakohasus ........................... 50, 56–57Audiovisuaalsed ja arvutiettekanded .......................... 70–71

juhised ......................................... 72

B

Ballard, M. Russelltunnistus muudab elusid ................ 33

Bednar, David A.kirjutamine kutsub Püha Vaimu ....... 68pühakirjade lugemine

algusest lõpuni .......................... 39Püha Vaim tungib südamesse ............6seosed, mustrid ja teemad .............. 23usust inspireeritud tegutsemine

näitab soovi ................................6Benson, Ezra Taft

abikaasade vaheline suhe .................3pühakirjad peaksid olema

algallikas .................................. 51pühakirjakirjutajad nägid

meie päeva ................................ 53õpetaja jaoks on oluline

evangeeliumi õppida .................. 20

C

Clark Jr., J. Reubennoored on kogenud vaimseid

õnnistusi................................... 32noored tunnevad nälga Vaimu

asjade järele .............................. 48teil, õpetajad, on suur missioon ........ ixõpeta evangeeliumi, nagu pühakirjad

seda õpetavad .............................5

D

Distsipliin ................................... 17–18

E

Eesmärkeesmärgipärase keskkonna

loomine .......................... 15, 50, 56S&I eesmärk .................... 1, 10, 53, 78Vt ka Jeesus Kristus, Südamesse

evangeeliumi viimine, Usulepöördumine

Ela evangeeliumi järgi ..............x, 2, 4, 47Enese täiustamine õpetajana ..... 3, 47–49, 78–79Esemed ja pildid .......................... 50, 70Esimene Presidentkond

Kirikulaulud kutsuvad Issanda Vaimu ........................... 74

Ettekujutamine ............................ 22, 70Ettevalmistus

isiklik ...................................... 47–49õpilane.................................6, 49–50õppetundide ettevalmistus

Vt Õppetunni ettevalmistusEvangeeliumi õpetamise ja õppimise alused ................. 10–37, 39–41Eyring, Henry B.

ainult Vaimu kaudu ........................ 11ajalike asjade hästi tegemine .............8ei või teada kõike, mida

pühakirjakirjutajad mõtlesid ........ 53evangeeliumi kaks vaatenurka ........ 54järjepidev kuulekus toob

kaasa arenemise ..........................3küsimused on õppimise ja

õpetamise keskmes .................... 58meie eesmärk õpetajatena ................1mõned küsimused kutsuvad

esile inspiratsiooni ..................... 61olge Vaimust rääkides ettevaatlik ..... 13otsige usule pööravaid

põhimõtteid .............................. 54palve kaudu enese hindamine ......... 78põhimõtte ja õpetuse eristamine ..... 26pühakirjad kustutavad janu ............ 48pühakirjad paeluvad õpilasi ............ 48Õpilane otsib vabalt usus .................6õppekava sisu piires püsimine ......... 50

F

Faust, James E.tõde tuleb välja öelda

(tsiteerides B. H. Robertsit) ......... 28

H

Halda ................................................7programmid ja vahendid ..................7

Hales, Robert D.aidake õpilastel saada vaimne

tunnistus .................................. 29kaasõpilaste õpetamine ja neile

tunnistamine tugevdab usku ....... 33püüelge isikliku õigemeelsuse

poole ..........................................2Hinckley, Gordon B.

mitte keegi meist ei tea piisavalt ........4muudkui kasvage ............................3

Holland, Jeffrey R.armastage õpilasi, kes tunnis

kaasa ei tööta ............................ 19kiirustamiseta õhkkond on

äärmiselt oluline ........................ 12kutsuge õpilasi pühakirju uurima .... 22

Hunter, Howard W.Jeesuse Kristuse õpetus ja eeskuju .....4karismaatiliste õpetajate

potentsiaalne risk ...................... 76noorte enesekindlus pühakirjade

osas ......................................... 34uuri iga päev pühakirju .................. 19ärge võltsige Vaimu mõju ................ 12

I

Identiteetmõistke evangeeliumi õpetusi

ja põhimõtteid, tunnetage nende õigsust ja tähtsust ning rakendage neid ............. 26–31

õpetused ja põhimõtted ........... 26–28, 39, 43, 53, 56, 60, 61

Igapäevane pühakirjade uurimine ... 7, 10, 19–20Ilmutus ja inspiratsioon ......15, 16, 31, 61, 68–69

Vt ka Püha Vaimu kutsuv mõjuIsiklik pühakirjade uurimine ..... 19–23, 25„Isikliku arengu” programm .................9Istekohad ......................................... 16

Sisuregister

82

J

Jaga ...............................v, 12, 30, 32, 40, 43–46, 62, 67, 68

pühad isiklikud kogemused ............ 62Jeesuse Kristuse lepitus...............X, 1, 10, 14, 23, 25Jeesus Kristus

Jeesuse Kristuse evangeelium aitab saada rohkem Tema- sarnaseks .... 26

Jeesuse Kristuse kohta õppimine Püha Vaimu kaudu ..................... 11

Jeesuse Kristuse lubadus neile, kes õpetavad Tema evangeeliumi ............................. 79

Jeesuse Kristuse peegelpilt õpetaja näoilmes........................ 78

Jeesuse Kristuse viisil õpetamine .. v–vi, 3, 4, 13, 59, 70, 78–79

prohvetid tunnistavad Jeesusest Kristusest .................... 53

pühakirjad tõstavad pilgu Jeesusele Kristusele .................... 24

tõdede rõhutamine, mis aitavad õpilastel ligineda Jeesusele Kristusele ................................. 54

Vaimu kutsumine, keskendudes näidetes ja aruteludes Jeesusele Kristusele .................... 12

õnnistused, mis tulevad õpilastele Jeesusest Kristusest õppimise j a Tema järgimise kaudu ................1

õpetajad peaksid tunnistama armastusest Jeesuse Kristuse vastu ........................................ 33

õpetaja peaks keskenduma õpilaste Jeesuse Kristuse juurde juhatamisele .................... 76

õpetaja soov saada Jeesuse Kristuse sarnaseks ....................................3

õpilase armastuse tunnete toitmine Jeesuse Kristuse vastu ................ 14

õpilased käivad tunnis, et õppida tundma Jeesust Kristust ......... 15, 50

õpilastel mõtiskluse kaudu rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks saada aitamine ............ 21

Jälgimine .................................... 49, 78Järjestikune pühakirjade õpetamine

Vt Pühakirjade õpetamine järjestikku

K

Kaudsed põhimõtted ......................... 27Kimball, Spencer W.

õppimine tegevuse kaudu............... 32Kiriku haridusnõukogu ....................... ix

Kiriku haridussüsteem ........................ ixKirikulaulud

Vt MuusikaKirjastusõiguse seadused ................... 72Kirjutamine ............................ 28, 31, 32

kirjutamisülesanded ............ 68–69, 71Klassiga toime tulemine

Vt Looge armastav, austav ja eesmärgipõhine õpikeskkond

Klassi rutiinid ................................... 14Klassiruumi väljanägemine ................ 16„Kohus Jumala ees” programm.............9Kokkuvõtte tegemine ......... 41, 55, 56, 65Kontekst ja sisu ........................... 24, 51

Vt ka Konteksti ja sisu mõistmineKorda rikkuva ja ebasobiva käitumise parandamine ................ 17–18Kriiditahvel või tahvel ............. 28, 69–70Küsimused ........... v, 22, 29, 50, 57, 58–62

küsimused, mis aitavad õpilastel analüüsimise abil asju mõista ................ 29, 60–61

küsimused, mis innustavad ellurakendamist ......................... 62

küsimused, mis innustavad noori infot otsima ...................... 59

küsimused, mis kutsuvad tundeid ja tunnistust jagama ... 30, 33, 61–62,

L

Lee, Harold B.tunnistus muutub nõrgemaks ......... 19

Ligimesearmastus .................. 3, 7, 14, 47Lood .................................. v, 30, 66–67Looge armastav, austav ja eesmärgipõhine õpikeskkond .. 10, 13–19, 50, 63Lugemine

klassis koos pühakirjade lugemine ............................. 64–65

kursuse lugemismaterjal ................. 23Luuka 5: näide.................................. 42

M

Maxwell, Neal A.Pöördumise tõelisus, asjakohasus

ja pakilisus ................................ 30te õpetate seda, kes te olete ..............3

McConkie, Bruce R.kaasaegsed usku

suurendavad lood ...................... 66McKay, David O.

meil peab valitsema kord ................ 19

Monson, Thomas S.evangeeliumi õpetamise eesmärk .... 30inimene on tähtsam kui probleem ... 18õppige pühakirjade tausta .............. 24

Muusika ........................... 12, 35, 50, 74Mõistmine

pühakirjade ja prohvetite sõnade konteksti ja sisu mõistmine ........ 10, 23–25, 34, 39, 40–41, 43–46, 52, 55–56, 59–61, 65

õpetuste ja põhimõtete mõistmine ... 6, 28–29, 32, 40, 43–44, 46, 53, 56, 61, 66, 70

Mõtisklemine ............... 21, 31, 40, 68–69Märgistamine ja märkmete tegemine .......................... 21, 28, 68–69

N

Näitlikud õppevahendidVt Audiovisuaalsed ja

arvutiettekanded, Esemed ja pildid

O

Oaks, Dallin H.armastusest motiveeritud õpetus ..... 13kirikulaulud on taevalikud

vahendid .................................. 74rõhutage õpetusi, põhimõtteid

ja lepinguid ............................... 56õpetajad abistavad Issanda töös ........1ärge õpetage konkreetseid

nõudeid .................................... 31Otsesed põhimõtted ..................... 27–28Otsimisküsimused

Vt Küsimused, mis innustavad noori infot otsima

Otsustamine, kuidas õpetada .............................. 6, 52, 55–57Otsustamine, mida ja kuidas õpetada ...................................... 52–57Otsustamine, mida õpetada .......... 52–55

P p

Packer, Boyd K.audiovisuaalsed abivahendid –

õnnistus või needus ................... 72aupaklikkus toob ilmutusi .............. 16evangeeliumi teemade sidumine

kaasaegse muusikaga ................. 75Lepitus on kristliku õpetuse tuum .....1Päästja on õpetamise eeskuju ........... vPäästja peegelpilt õpetaja

näoilmes ................................... 78

83

pühakirjade aines ja tulem .............. 26tunnistus leitakse seda jagades ........ 33vaimseid asju ei saa sundida ........... 12vägi tuleb elu Vaimuga kooskõlas

hoidmisest ................................ 47õige õpetuse mõistmine ...................5õpilased tulevad innukalt, kui neid

vaimselt toidetakse .................... 50Palve .................................. 3, 11, 13, 78

palvetamine enne õpetamist ...v, 13, 47, 52

õpilaste eest palvetamine ....... v, 14, 50Perekonna abistamine .........................8Preesterluse juhtidega töötamine ............................. 7, 8, 17, 19Preestripettus .............................. 67, 76Prohvetite ja apostlite sõnad ................................. 5, 29, 30, 33Puuetega õpilased .............. 14, 20, 69, 71Põhimõtted

Vt Õpetused ja põhimõttedPõhiõpetused ......................... 35–36, 54Põhjus–tagajärg seosed ............ 27, 38, 52põhjus- tagajärg suhted ...................... 28Päevikud ......................................... 68Pühairjade õpetamise muster ............. 39Pühakiri

kuldsalmid .............................. 34–35pühakirjade uurimise

oskused ja meetodid ............. 20–22pühakirjad on õppetunni

ettevalmistuse peamine allikas .... 51Pühakirjaploki definitsioon

ja selgitus .................................. 39õpetamine .............................. v, 5, 38õpetused ja põhimõtted

pühakirjadest ............... 5, 26, 53, 60õpiabid ................................... 20–21

pühakirjaautori kavatsus .......... 23, 24, 27, 38, 39, 53Pühakirjade kõrvutamine .............. 22, 40Pühakirjakohtade päheõppimine ........ 34pühakirjanimekirjade tegemine .......... 23Pühakirjaploki osad ................ 39, 52, 55Püha Vaim

mõistmise avardumine Püha Vaimu kaudu .......................6

Püha Vaimu abi ettevalmistuses ...... 51, 53–54, 78

Püha Vaimu funktsioonid ................ 11Püha Vaimu mõju kutsumine ........ 6, 7,

12, 13, 15, 17, 30, 31, 41, 49, 50, 56, 58, 61, 63, 68, 74

Püha Vaimu roll õppimises .........1–2, 6, 10–13, 15, 31, 34, 38, 48, 55

püüelda Püha vaimu kaasluse saamise poole..............................2

R

Raskete sõnade ja fraaside defineerimine ......................... 22, 25, 52Registreerimine ............................. 8, 49Ristviitamine .................................... 22Roberts, B. H.

tõde tuleb välja öelda ..................... 28Roll

Püha Vaimu rollVt Püha Vaim, Õpetage ja

õppige Vaimu kauduõppija roll ..... 6, 15, 17, 50, 55, 57, 58, 66

Rollimängud .................................... 32Romney, Marion G.

pühakirjad säilitavad põhimõtteid ... 26Rõhutamine ................. 40, 53–54, 55, 57Rühmades töötamine .............. 32, 67–68

S

Salmide rühmitamineVt Pühakirjaploki osad

Sarkasm .......................................... 76Scott, Richard G.

aidake noortel pühakirju armastada ................................. 20

aidake tõel vajuda sügavale õpilastesse ................................ 30

eralda detailid põhimõtetest ........... 26lihtsad põhimõtteavaldused ............ 27põhimõtted on kontsentreeritud

tõde ...................................... 5, 26pühakirjade kasutamine nii,

nagu need on kirja pandud ......... 34pühakirjad on omamoodi

käsiraamat ................................ 23pühakirjakoha päheõppimine

on sama, mis luua uus sõprussuhe ......................... 35

sõbrad pühakirjades ...................... 25tõhusa õpetamise mõõtmine........... 30õigemeelse iseloomu arendamine ......4õpetamise kõige tähtsam eesmärk ... 54õpilaste osalemine kutsub Vaimu .......7

Segajate kõrvaldamine....................... 16Selgitamine .................. 28–29, 32, 40, 55

evangeeliumiõpetuste ja põhimõtete jagamine ja nendest tunnistamine ........ 31–33

Seminaride ja Usuinstituutide eesmärk ................... x, 1–9, 10, 15, 47, 50Seminarid ja Usuinstituudid ............. ix, 8Smith, Joseph

kõik vaimud on suutelised avarduma ................................. 14

pühakirjade mõistmise võti ............. 24Soo- spetsiifiline keelekasutus ............. 77Suhted

preesterluse juhtidega ............... 3, 8–9teistega ...................................... 2, 3õpilastega .............. 3, 13–14, 50, 76, 78

Suupisted või maiused....................... 17Südamesse evangeeliumi viimine .... vii, 1, 6, 11, 29, 30, 39, 55, 62, 63

Vt ka Usulepöördumine

T

Taevane IsaAidata noortel valmistuda igaveseks

eluks koos Taevase Isaga ............x, 1aidata õpilastel teada ja armastada

Taevast Isa ...............................x, 1Meeldetuletus, et puuetega

õpilased on Jumala lapsed ........... 14Taevane Isa kõneleb õpilastega

pühakirjade kaudu ..................... 34Taevane Isa on inspireerinud

valitud mehi ja naisi pühakirju kirjutama ................... 23

Taevase isa kohta õppimine Püha Vaimu kaudu ..................... 11

tõdede rõhutamine, mis aitab õpilastel ligineda Taevasele Isale .. 54

Õnnistused Taevasele Isale meelt mööda õpetamisest .................... 78

õpetada õpilasele nende lõputust väärtusest Taevase Isa silmis ........ 14

õpetajad peaksid tunnistama armastusest Taevase Isa vastu ...... 33

õpetaja soov saada Taevase Isa sarnaseks ....................................3

õpetusega Taevase Isa ülistamine ..... 76õpilased käivad tunnis, et õppida

tundma Taevast Isa ................ 15, 50õpilased saavad jõudu, et teha

valikuid, mis on vastavuses Taevase Isa tahtega ......................5

Õpilaste ettevalmistamine Taevase Isa tahte täideviimiseks .....2

Tagasiside ................................... 49, 78Tahvel

Vt Kriiditahvel või tahvelTaustinfo .......................................... 24

84

rakendamine ..........................10, 20, 26, 30–31, 40, 43, 56, 62, 66, 70

Vt ka Küsimused, mis innustavad ellurakendamist

Õpetuste ja põhimõtete õigsuse ja tähtsuse tunnetamine .............. 10, 26, 29–30, 40, 44, 56Õpikeskkond ................................... 16Õpilased

kaasõpilastele evangeeliumi õpetamine ........... 6, 7, 32, 55–56, 67

õpilase roll õppimisesVt Õppija roll

õpilaste vajadused ja võimed ............9, 14, 40, 47, 51, 54

õppimiseks valmistumine ...... 6, 49–50, 57, 70

õpilaste kuulamine ....................... 14, 64Õpilastele nõu andmine .......... 14, 18, 76Õpilaste osalemine ............ 6–7, 8, 21, 50, 52, 63, 67, 69õpilaste vanemad ................... x, 8, 17, 19Õppekava ...... 13, 24, 39, 51, 52, 54, 56, 57Õppekursuse lõpetamine ................ 8, 49Õppetunni ettevalmistus ............. 13, 15, 51–57, 58, 65

otsustamine, kuidas õpetada ....... 6, 52, 55–57

otsustamine, mida õpetada ........ 52–55õppetunni ettevalmistuse allikad ..... 51

Õppetunni kohandamine .............13, 17, 51, 56, 57, 66Õppetunni kohandamine ......... 7, 40–41, 51, 54Õppige selgeks tähtsamad pühakirjakohad ja põhiõpetused .... 34–36Õppija

Vt Õppija rollÕppimine

keskkond ..................................... 13Vaimu kaudu õppimine .............10, 17,

20, 55, 65Vt ka Püha Vaim, Õpetage ja õppige

Vaimu kaudu

Ü

Ühtsus ..................................... 4, 12, 50Vt ka Looge armastav, austav ja

eesmärgipõhine õpikeskkond

VideoVt Audiovisuaalsed ja

arvutiettekandedVõistlemine ...................................... 76Võrdlemine ja vastandamine .............. 22Väärilisus ................................. 2, 11, 47

Vt ka Ela evangeeliumi järgi

Õ

Õpetage ja õppige Vaimu kaudu ............................ 6, 10–13, 14, 47

Vt ka Püha VaimÕpetaja

väljanägemine .............................. 16õpetaja ettekanne ..................... 65–66õpetajakesksus ...........52, 55, 57, 63, 65

Õpetaja eeskuju ........................ 2, 20, 35Õpetaja hoiak .....................................4Õpetaja olemus ..................................4Õpetajate ja juhendajate koolitus ... 47, 49Õpetamine

jälgimine, kuulamine ja vaatlemine .......... 14, 17, 47, 64, 65

otsustamine, kuidas õpetada; ...... 6, 52, 55–57

otsustamine, mida õpetada ........ 52–55Päästja viisil õpetamine .................... vpühakirjade õpetamine

järjestikku ................................. 38Pühakirjade õpetamine

seminarides ja instituutides ....38–46Spekuleerimise vältimine ............... 51Vaimuga õpetamine

Vt Õpetage ja õppige Vaimu kauduÕpetamismeetodid, oskused

ja käsitlusviisid ................ 56, 58–77õpetuste ja põhimõtete

õpetamine ....................... 5, 38–46üldised nõuanded ja

hoiatused õpetamisel ............ 76–77Õpetamiseks valmistumine ........... 47–57Õpetamise tempo ............................. 57Õpetused ja põhimõtted ............ 5, 26, 38

kokkuvõtmine............12, 28, 53, 69, 71õpetamine ........................ 5, 6, 38–46


Taustinfoajalooline ................................ 24, 60geograafiline ................................. 24kultuuriline.............................. 24, 60

Tugeva suhte arendamine õpilastega .............................. 13–14, 50Tunnistuse jagamine ............vi, 12, 30, 33, 40, 43, 55, 62, 65Tunnistuse tugevdamine ..... vi, 19, 30–31, 33, 35, 55–56, 62

Vt ka Südamesse evangeeliumi viimine, Usulepöördumine

Tunni vaimne algusosa ...12, 15, 16, 35, 50

U

Uchtdorf, Dieter F.suunake noori Kristuse poole ............2

Usk ............................................ 47–49inspireeritud tegevus ...................vi, 6

Vt ka Püha Vaimu kutsuv mõju, Õppija roll

Issandasse .................................... 48sõnasse ................................... 47–48õpilastesse ...............................48–49

Usuharidus .................................... ix, 1Usule pööravad põhimõtted ............... 54Usulepöördumine .......... v, vii, 2, 6, 13, 26

Vt ka Evangeeliumi südamesse viimine, S&I eesmärk, Seminaride ja Usuinstituutide eesmärk

Uurige pühakirju iga päev ja lugege õppetunni lugemismaterjali........... 19–23

V

Vaheldus ..................................... 57, 66Vaikus ........................................ 12, 63Vaimne manipuleerimine või sundus ............................. 12–13, 67Vaimu kaudu õpetamine

Vt Püha Vaim, Õpetage ja õppige Vaimu kaudu

Valikuvabaduskui usust inspireeritud tegevus ...... 6–7õppija rakendab ......................... 6, 58

Valmisolek, õpilase ... 15, 49–50, 56–57, 70Vt ka õppimiseks valmistumine

Evangeeliumi õpetamine ja õppimine

Documents

Transcript of Evangeeliumi õpetamine ja õppimine