1 |

1. SISSEJUHATUS

Noorte abistamine tööturule sisenemisel

ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis

osa. Selline noorte aktiveerimine ja jätkusuutlik lõimimine on vajalik ka ELi

2020. aasta tööhõive-eesmärgi1 saavutamiseks.

Noorte üleminek koolist tööellu on raske. Seetõttu on noorte tööhõive

suhteliselt väike, töötus suur ning palju noori ei tööta ega õpi (NEET-noored).

Majandustsüklid mõjutavad noorte töötust rohkem kui täiskasvanutel. Uute

tööturule tulijatena on noortel vähe

kogemusi, mistõttu on nende tööleidmise tõenäosus väiksem, nad võetakse sageli

tööle ajutiselt, osaajaga või praktikandina ja nendega sõlmitud

tööleping lõpetatakse majanduse nõrgenedes suurema tõenäosusega.

Peale selle on paljudes liikmesriikides palju noori, kes töötavad nende soovist

olenemata ajutise lepinguga ja neil on sageli raske saada alalist töökohta. Siiski

on ajutise töö laad ja alalise töökoha leidmise võimalused noorte jaoks riigiti

erinevad. Noortega valdavalt ajutiste lepingute sõlmimine võib tuleneda nende

õppimisest või katseajaga töötamisest2.

1 20–64aastaste tööhõivemäära suurendamine vähemalt 75%ni. 2 Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) personali aruteludokument „Youth Unemployment in Advanced Economies in

Europe: Searching for Solutions“, detsember 2014, lk 9.

Noorte tööhõivet, töötust ja mitteaktiivsust mõjutab väga palju

makromajanduslik olukord. Ent põhjused

võivad olla ka struktuursetes koolist tööellu siirdumise probleemides. Sellised

struktuursed probleemid on:

haridus- ja koolitussüsteemide ebapiisav tulemuslikkus;

tööturu killustumine, mis mõjutab just

noori, ning avalike tööturuasutuste suutmatus

pakkuda noortele vajalikke personaalseid teenuseid ja tegeleda

piisavalt kõige haavatavamate noortega.

Noorte töötusel ja mitteaktiivsusel on

kõrge hind ning nende vähendamiseks on vaja sihtotstarbelist poliitikat.

Töötusel, eriti pikaajalisel töötusel tööelu alguses võivad olla pikaajalised

negatiivsed tagajärjed, nagu väiksem sissetulek tulevikus ja halvemad

tööalased väljavaated (nn armistav mõju)3. See võib vähendada ka üldist

tootlikkust4.

Noorte tööalaseid väljavaateid tuleb

vaadelda ka põlvkondadevahelise õigluse vaatenurgast. Suurema

paindlikkusvajaduse tõttu on tekkinud palju erinevaid ebatüüpilisi töövorme ja

tööalane karjäär ei ole enam nii stabiilne

kui varem. Kuigi suurem paindlikkus võib

3 Fondeville, N. ja Ward, T., „Scarring

effects of the crisis“, uuring 06/2014, Social Situation Monitor, Euroopa Komisjon, 2014. 4 Bell, David N. F. ja Blanchflower, David G., „Young people and the great recession“,

Oxford Review of Economic Policy, 27(2): 241-267, 2011.

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT

NOORTE TÖÖHÕIVE

2 |

teatud määral sobida nii ettevõtete kui ka töötajate vajadustega, kaasnevad

sellega ka sotsiaalsed ohud. Teatud

tööjõu ja oskuste järele on nõudlus suurem, mistõttu on ka tulujaotus

ebavõrdsem. Mõned töötajad on üha ebakindlamas olukorras.

Sellises muutuvas tööilmas ei pruugi

traditsioonilise tööturu jaoks loodud sotsiaalhoolekande süsteemid anda abi

kõigile vajajatele. Kõik need muutused

võivad mõjutada noori rohkem kui vanemaid töötajaid ja pensionäre ning

takistada neil oma elu eesmärke saavutamast.

Potentsiaalsete töötajate arvu

vähenemine demograafiliste muutuste

tõttu ja sõltuvusmäära5 suurenemine näitavad, kui oluline on tööviljakuse

kasv. Järjest vähem saab loota uute inimeste tööturule toomisele kui ühele

võimalikule majanduskasvu allikale. Keskpikas perspektiivis võib rohkemate

inimeste tööturule toomine olukorda siiski märgatavalt parandada. Suurema

tootlikkuse saavutamiseks tuleb

keskenduda uuendustele ning ELi teadmusbaasi laiendamisele oskuste ja

hariduse abil6.

Noorte tööhõive edendamine ja koolist tööellu siirdumise parandamine on olnud

ELi tegevuskavas tähtsal kohal.

Noortegarantiiga on liikmesriigid võtnud endale kohustuse hoolitseda selle eest,

et kõigil kuni 25aastastel noortel oleks nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või

töötuks jäämist kvaliteetseid töö-, täiendõppe-, õpipoisiõppe- ja

praktikavõimalusi7.

5 0–14- ja üle 65aastaste ülalpeetavate arv võrreldes 15–64aastaste elanike üldarvuga. 6 Euroopa Komisjon, Euroopa tööhõive ja

sotsiaalarengu 2017. aasta aruanne„Employment and Social

Developments in Europe – Annual Review 2017“. 7 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta.

Selle kohustuse täitmise tagamiseks on see põhimõttena 4b8 kirjas ka

kavandatavas Euroopa sotsiaalõiguste

sambas. Samba põhimõtted näitavad suunda ühisel teel paremate töö- ja

elutingimuste poole9. Seega muutub üheks olulisimaks eesmärgiks ELis

selliste 15–24aastaste noorte arvu vähendamine, kes ei õpi ega tööta10

(NEET-noored, 2016. aastal 11,5%).

Noortegarantii põhineb kõigi ELi

liikmesriikide poliitilisel lubadusel pakkuda kõigile kuni 25aastastele

noortele nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist häid töö-,

täiendusõppe-, õpipoisiõppe- või praktikavõimalusi. Noortegarantii on ELis

kiiresti rakendust leidnud, sest on olnud poliitilist tahet, märgatavas koguses

rahalisi vahendeid noorte tööhõive

algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning kindlad järelevalvemehhanismid ELi

tasandil. Noorte tööhõive algatusest, mille vahendid ulatuvad 8,8 miljardi

euroni, antakse otsest sihttoetust NEET-noortele, kes elavad piirkondades, kus

noorte töötus on üle 25%11.

Käesoleva teabelehe ülesehitus on

järgmine:

2. jaos on ülevaade noorte töötusest, NEET-noortest ja teistest olulistest

tulemusnäitajatest ELi riikides;

3. jaos on juttu tõenditest selle kohta, milline poliitika on noorte töötuse ja

mitteaktiivsuse vähendamisel tulemuslik, ning antakse lühiülevaade

8 Põhimõtte 4b kohaselt on noortel nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist õigus saada täiendusõpet, hakata

õpipoisiks, saada praktikat või hea tööpakkumine (Euroopa Komisjoni 2017. aasta teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“, 1. ptk: võrdsed võimalused

ja juurdepääs tööturule). 9 Euroopa Komisjoni 2017. aasta teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“. 10 Käesolevas teabelehes esitatud andmed

hõlmavad ELi kõiki 28 liikmesriiki, kui ei ole märgitud teisiti, ja andmed noorte kohta

hõlmavad 15–24aastasi noori. 11 Euroopa Komisjoni 2016. aasta teatis „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“.

3 |

ELi meetmetest, keskendudes noortegarantii rakendamisele;

4. jaos on ülevaade selliste probleemide

lahendamise heast poliitikatavast ja näited ELi liikmesriikidest. Samuti on

esitatud ülevaade olukorrast kõigis ELi liikmesriikides.

Noorte tööhõivega seotud lisateavet saab

järgmisi teemasid käsitlevatest teabelehtedest: haridussüsteemist

varakult lahkumine; töökaitsealased

õigusaktid; aktiivne tööturupoliitika; naiste osalemine tööjõus;

tööturuoskused; vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; töötushüvitised; deklareerimata

töö; palgasuundumused ja palgasüsteemid; kolmanda taseme

hariduse omandamine.

2. POLIITIKAPROBLEEMID:

ÜLEVAADE ELI RIIKIDE TULEMUSTEST

Eduka koolist tööturule siirdumise riske

on mitmesuguseid. Kuna tööturul

aktiivsete (töötavate või tööd otsivate) noorte osakaal on eri liikmesriikides väga

erinev, tuleks nende riskide analüüsimisel arvestada mitme noortega

(15–24aastased) seotud näitajaga. Samuti tuleb hoolega arvestada

riigispetsiifilisi tegureid.

Praegu on ELis umbes 3,8 miljonit töötut

noort (15–24) (2013. aasta jaanuaris oli neid kõige rohkem – 5,7 mln). Kuigi see

arv on endiselt suur, on noorte töötus

alates 2013. aastast ELis keskmiselt vähenenud neli protsendipunkti

(18,73%ni) ja NEET-noorte osakaal 1,5

protsendipunkti (11,5%ni). Mõlemad näitajad on enamikus ELi riikides

vähenenud, eriti aga neis, kus need olid 2013. aastal suurimad (vt joonised 1 ja 3

ning lisas olevad tabelid).

Noorte töötuse määr on 15–24aastaste töötute osakaal samasse

vanuserühma kuuluvas kogutööjõus (mis

hõlmab nii töötavaid kui ka töötuid noori, v.a majanduslikult mitteaktiivseid, st

noori, kes ei tööta, ei otsi tööd või ei ole valmis töötama).

Noorte töötuse määr vähenes ELis

2013. aastal registreeritud kõrgeimalt

määralt 24%lt 2016. aastaks 18,7%ni, aga on ikka 2,8 protsendipunkti suurem

kui 2008. aastal ja üle kahe korra suurem üldise tööpuuduse määrast, mis

oli 2016. aastal 8,6%. 11 liikmesriigis oli noorte töötus üle 20%. Neljas – Kreekas,

Hispaanias, Itaalias ja Horvaatias – oli see näitaja isegi üle 30%. Kümnes riigis

– Saksamaal, Tšehhi Vabariigis,

Madalamaades, Maltal, Austrias, Taanis, Ungaris, Ühendkuningriigis, Eestis ja

Leedus – oli noorte töötuse määr alla 15%, mis näitab olukorra paranemist,

sest 2015. aastal oli selliseid riike ainult kaheksa. Erinevused noorte töötuses on

euroalal suuremad kui kogu ELi lõikes, ulatudes 7,1%st Saksamaal 47,3%ni

Kreekas (vt joonis 1).

4 |

Joonis 1. Noorte (15–24aastased) töötuse määrad ELi liikmesriikides 2008., 2015. ja 2016. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring [une_rt_a]

2014. aastal hakkas noorte tööhõive

määr (tööga hõivatud noorte osakaal kõigi 15–24aastaste seas) pärast kriisi

esimest korda taas kasvama. 2016. aastal see kasv jätkus ja jõudis

33,8%ni (võrreldes 2014. aasta näitajaga 32,5%), aga oli 2008. aasta

suurimast näitajast (37,3%) ikkagi

3,5 protsendipunkti väiksem.

Joonis 2. Noorte tööhõive määr ELis (15–24aastased)

Nelja liikmesriigi noorte tööhõivemäär oli

alla 20%: Kreekas 13%, Itaalias 16,6%,

Hispaanias 18,4% ja Bulgaarias 19,8%. Viis parimat olid Madalamaad 60,8%ga,

Taani 58,2%ga, Austria 51%ga, Ühendkuningriik 50,9%ga ja Malta

45,9%ga.

Noorte pikaajaline töötus (vähemalt

aasta kestev töötus, vt andmed lisas) on endiselt suur. Noorte pikaajalise töötuse

määr on 2008. aasta näitajast ikka veel 1,9 protsendipunkti suurem

(2016. aastal 5,4% noorest tööjõust), kuigi suurima näitajaga (8%

2013. aastal) võrreldes vähenenud12.

Nagu juba mainitud, võib töötusel ja eriti pikaajalisel töötusel tööelu alguses olla

pikaajalised negatiivsed tagajärjed (nn armistav mõju)13.

Kuna kõik noored tööturul aktiivsed ei

ole, ei näita noorte töötuse määr noorte

töötute osakaalu kõigi selle vanusrühma liikmete seas.

12 Vt Eurostati tööjõu-uuringu statistika (yth_empl_120). 13 Fondeville, N. ja Ward, T., op. cit.

0

10

20

30

40

50

60

DE

CZ

NL

MT

AT

DK

HU

UK

EE

LT SI

BG IE LV PL

EL28

SE

LU

BE FI

RO

EA19

SK

FR

PT

CY

HR IT ES

EL

2016 2015 2008

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

Kõigi 15–24aastaste tööhõive määr

%

EL28

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

5 |

Noorte töötute suhtarv aga näitab just töötute noorte protsenti kogu selles

vanuserühmas (st mitte ainult

majanduslikult aktiivsed, vaid ka mitteaktiivsed (sh õpilased). Seega

annab see suhtarv (erinevalt tööhõive määrast) töötute osakaalu

elanikkonnast olenemata sellest, kui palju on tööjõus osalevaid noori.

2016. aastal varieerus noorte töötute suhtarv ELi liikmesriikides 3,4%st

Tšehhis 14,7%ni Hispaanias, andes ELi keskmiseks 7,7%, mis on suurima

näitajaga (peaaegu 10% 2013. aastal)

võrreldes vähenenud14. Peale töötavate ja tööd otsivate noorte

on ELis palju 15–24aastasi, kes ei ole majanduslikult aktiivsed. Mõned neist

õpivad,

teised aga on tööturult lahkunud või polegi sinna pärast kooli lõpetamist

sisenenud.

Viimatinimetatud on NEET-noored, kelle osakaalu näitab NEET-noorte määr, st

selliste 15–24aastaste protsent, kes ei tööta ega õpi. Seega ei arvestata

NEET-noorte hulka töötavaid ega õppivaid noori. NEET-noorte (15–

24aastased) määr on sotsiaalvaldkonna tulemustabelis üks põhinäitajaid ja on

seega sotsiaalõiguste samba elluviimise seisukohalt väga tähtis15.

NEET-noori on väga erinevaid16 ja mitte

kõigi olukord ei ole probleemne. Mõne noore jaoks on NEET-staatus vaid

ajutine (üks töösuhe on lõppenud, aga teist pole veel alustatud või kool on läbi,

aga tööd pole veel leitud).

Joonis 3. 15–24aastased noored, kes ei tööta ega õpi (NEET-noored), ELi liikmesriikides 2008., 2015. ja 2016. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, [edat_lfse_20]

14 Eurostati tööjõu-uuringu statistika (une_rt_a). 15 Euroopa Komisjoni talituste 2017. aasta töödokument „Social Scoreboard“, mis on kaasas komisjoni teatisega „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“. 16 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), „Exploring the diversity of NEETs“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2016.

0

5

10

15

20

25

NL

LU

DK

SE

DE

CZ

AT SI

MT

EE

LT

BE FI

PL

PT

UK

HU

LV

EL28

EA19

FR

SK IE ES

EL

CY

HR

RO

BG IT

2016

2015

2008

6 |

Teiste puhul võib NEET-staatus olla märk nende ebasoodsast olukorrast ja

sellest, et nad ei osale aktiivselt

ühiskonnas.

Ka on NEET-staatus muutuv: kuigi üldarv võib enam-vähem samaks jääda,

siis paljud selle rühma liikmed vahetuvad väga kiiresti, sest leitakse

töökoht või jätkatakse õpinguid. Siiski on ka rühma nn tuumik, kes jääb aja

jooksul samaks ja kellel võib tööturule

sisenemisele olla mitu takistust. Neile noortele võib NEET-staatus kaasa tuua

mitmesuguseid negatiivseid tagajärgi, nagu ebakindlad ja halvad

tööväljavaated (enam levinud) või vaimse ja füüsilise tervise probleemid

(äärmuslikumad juhud)17.

2016. aastal oli 54,6 miljonist 15–

24aastasest 6,3 miljonit sellised, kes ei töötanud ega õppinud.

Seega on NEET-noorte määr (selliste 15–24aastaste osakaal, kes ei õpi ega

tööta) 11,5%. Seda on küll rohkem kui

2008. aastal (10,9%), aga siiski vähem kui 2012. aastal, kui see näitaja oli

suurim (13,2%). 2016. aastal oli NEET-noorte osakaal 15–24aastaste hulgas

kõige suurem (üle 15%) Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias,

Küprosel ja Kreekas.

Näitaja paranemisele vaatamata on neis

riikides NEET-noori endiselt rohkem kui kriisieelsel ajal. 2015. aastaga võrreldes

on 2016. aasta näitajad paremad peaaegu kõigis liikmesriikides (vt joonis

3). Kui jagada NEET-noored tööotsijateks ja mitteaktiivseteks, siis

oli viimaseid 2016. aastal ELis 6,2%. Mitteaktiivsete NEET-noorte määr on

liikmesriigiti väga erinev. Kolmes riigis –

Bulgaarias, Itaalias ja Rumeenias – on see üle 10% (vt joonis 4).

Joonis 4. 15–24aastaste NEET-noorte jagunemine 2016. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, [edat_lfse_20]

17 Strandh, M., Winefield, A., Nilsson, K. ja Hammarström, A., „Unemployment and mental health scarring during the life course“, European Journal of Public Health, 24:440-5, 2014.

0

5

10

15

20

25

IT BG RO HR CY EL ES IE SK FR EL28 LV HU UK PT PL BE FI LT EE MT SI AT CZ DE SE DK LU NL

Pro

tse

nt

15–2

4aa

stas

test

Mitteaktiivsed NEET-noored Töötud NEET-noored

7 |

Kui vaadelda noote koolist tööellu astumise raskusi, on märgata erinevaid

struktuurseid probleeme. Need on

seotud peamiselt tööturu killustatuse, haridus- ja koolitussüsteemide

tulemuslikkuse, kvaliteetse töökogemuse saamise võimaluste ning

avalike tööturuasutuste poolt noortele pakutavate personaalsete teenuste ja

toe tõhususega. Järgneb põhjalikum ülevaade neist probleemidest.

Struktuurne probleem nr 1 – tööturu killustatus

Noorte tööleidmisvõimalused olenevad

ka tööturu korraldusest, sellest, kuivõrd arvestatakse töökaitseõigusaktides ja

aktiivses tööturupoliitikas noortega,

ning toimivast tööjõu liikuvuse poliitikast.

Killustunud tööturul on liiga palju noori ajutistel ja osaajaga töökohtadel ning

üha vähem alalistel töökohtadel.

Killustunud tööturg on tavaliselt alaliste lepingute puhul suure ja ajutiste

lepingute puhul vähese kaitse pakkumise tulemus. Selle tagajärjel

jagunevad inimesed tööturul n-ö omadeks ja tõrjututeks.

Väga killustunud tööturuga riikides on

noortel eriti suur oht jääda ebakindla

tööhõive lõksu, kus nad ei saa piisavat täiendõpet, palk on suhteliselt väike

ning nende pikaajalise töö saamise ja karjääriväljavaated on halvad. Samuti

on noored teiste vanuserühmadega võrreldes sagedamini oma töökoha

jaoks ülekvalifitseeritud18.

Joonis 5. Ajutistel töökohtadel töötavate 15–24aastaste arv võrreldes kogu tööealise

elanikkonnaga (20–64aastased) riigiti 2016. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, [lfsi_pt_a]

18 Euroopa Komisjon, „Employment and Social Developments in Europe – Annual Review 2017“.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

ES SI PT PL HR FR SE DE NL IT FI EL28 BE LU AT DK CZ CY IE EL SK HU MT UK BG EE LV LT RO

Pro

tse

nt

töö

taja

test

15-24 20-64

8 |

2016. aastal töötas ELis ajutise lepingu alusel keskmiselt 40,8% 15–

24aastastest (20–64aastastest 11,2%)

ning osaajaga 32,4% (20–64aastastest 18,9%)19.

Paljudes liikmesriikides on noortel

pahatihti nende soovist sõltumata ajutised töölepingud ja alalist töökohta

väga raske saada20. Ajutise töö iseloom ja mõju püsiva töö saamisele on aga

riigiti väga erinev.

Näiteks Saksamaal, Madalamaades ja

Austrias on noorte ajutised lepingud sageli tingitud sellest, et töötatakse

õpingute kõrvalt või õpipoisina või ollakse katseajal21. Sel juhul on võivad

sellised lepingud olla kasulikud, sest

soodustavad edukat koolist tööellu siirdumist.

19 Eurostat, osaajaga ja ajutise lepingu alusel töötamise aastaandmed [lfsi_pt_a]. 20 Vt Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, tööalased üleminekud lepinguliikide kaupa

(ilc_lvhl32), ja tööjõu-uuring, ajutise töö

põhipõhjus – sooline ja vanuseline jaotus (%) (lfsa_etgar). 21 Rahvusvahelise Valuutafondi personali aruteludokument „Youth Unemployment in Advanced Economies in Europe: Searching for Solutions“, detsember 2014, lk 9.

Ent ajutiste töökohtade mõju kohta puuduvad kindlad tõendid. See oleneb

institutsionaalsest ja majanduslikust

keskkonnast. Ajutised töökohad võivad suurendada töövõimalusi ja vähendada

noorte töötust. Üldiselt on tähtajalise lepingu alusel töötamine kõige kindlam

viis jõuda alalise töökohani siis, kui sellega kaasneb koolitamine.

Olemasolevate tõendite alusel võib seega öelda, et vaja on reforme, millega

vähendada ajutiste ja alaliste lepingute puhul kaitstuse taseme erinevusi ning

suurendada kutseõppe osakaalu noorte

ajutistel töökohtadel22.

Struktuurne probleem nr 2 – haridus- ja koolitussüsteemide

vähene tulemuslikkus

Põhioskuste23 aga ka valdkonnaüleste

oskuste24 puudulik omandamine on töö leidmisel suur takistus. Paljudes

liikmesriikides on ikka veel palju noori, kelle õpitulemused matemaatikas,

lugemises ja teaduse põhitõdedes on nõrgad.

22 Eichhorst, W., „Fixed-term contracts“, Tööjõuökonoomika instituudi (IZA) töömaailmateemaline veebikeskkond IZA

World of Labor 2014: 45 doi: 10.15185/izawol.45. 23 Tänapäeva ühiskonnas elamiseks vajalikud

oskused, nagu kuulamine, rääkimine,

lugemine, kirjutamine ja matemaatika. 24 Oskused, mida tavaliselt ei seostata ühegi

konkreetse töö, ülesande, teadusharu ega teadmisvaldkonnaga ja mida saab kasutada paljudes eri olukordades ja töökeskkondades (nt korraldamisoskus).

9 |

Joonis 6. Selliste 20–24aastaste noorte osakaal, kes 2016. aastal ei õppinud ega töötanud, omandatud hariduse alusel

0

10

20

30

40

50

60

70

80

EL

28

Itaa

lia

Ru

me

enia

Kre

eka

Bu

lga

aria

Kü

pro

s

His

pa

an

ia

Ho

rva

atia

(¹)

Pra

nts

usm

aa

Läti

Po

rtug

al

Iirim

aa

Po

ola

Slo

va

kkia

Un

gari

Be

lgia

Lee

du

(¹)

Üh

end

kun

ing

riik

So

om

e

Ee

sti

Slo

ve

en

ia (

¹)

Tše

hhi V

aba

riik

Au

str

ia

Sa

ksam

aa

Ro

ots

i

Lukse

mbu

rg (

¹)

Ta

an

i

Ma

lta (

²)

Ma

da

lmaa

d

No

rra

Šveits

Isla

nd

(³)

En

din

e J

ugo

sla

avia

Make

do

on

iavab

ariik

Tü

rgi

Alus-, alg- ja põhiharidus (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED 2011 tasemed 0–2)

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (ISCED 2011 tasemed 3 ja 4)

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring [edat_lfse_21] ja [lfsa_pgaed]

Noortel, kes haridussüsteemist liiga vara

lahkuvad, jääb oskustest ja kvalifikatsioonist vajaka25. Seetõttu on

nad tööturul tõenäoliselt silmitsi suurte ja püsivate probleemidega26.

Vaid põhiharidusega noori ähvardab

kõige suurem töötuse ja mitteaktiivsuse

oht. 2016. aastal oli 15–24aastaste töötuse määr ELis keskmiselt 18,7%,

aga väheste oskustega noortel 28%. Samamoodi on NEET-noorte määr

väheste oskustega noorte seas oluliselt suurem kui vähemalt keskhariduse

omandanute hulgas (vt joonis 6).

25 Vt ka Euroopa poolaasta temaatilisi teabelehti madala haridustasemega noorte ja

tööturuoskuste kohta. 26 Scarpetta, S., Sonnet, A. ja Manfredi, T., „Rising youth unemployment during the

crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?“, OECD Social, Employment and Migration Papers, nr 106, 2015.

Keskharidusega noorte tööhõive määr on

kõikjal palju suurem kui keskhariduseta noortel. Kolmanda taseme haridusega

noorte tööhõive määr aga on omakorda suurem kui vaid keskharidusega noortel.

Viimasel juhul on olukord küll liikmesriigiti väga erinev: 2016. aastal oli

hiljuti vähemalt keskhariduse omandanud 20–34aastaste tööhõive

määr üle 85% Maltal, Saksamaal,

Madalamaades, Rootsis, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Luksemburgis ja Ungaris, aga

alla 70% Küprosel, Rumeenias, Hispaanias, Itaalias ja Kreekas27.

Struktuurne probleem nr 3 –

kvaliteetse töökogemuse

kättesaadavus

Kvaliteetne õpipoisiõpe ja praktika on sujuvaks koolist tööellu siirdumiseks

27 Vt Eurostat, tööjõu-uuring, viimase kolme aasta jooksul kõrgeima haridustaseme omandanud mitteõppivate 20–34aastaste tööhõive määr hariduse alusel, edat_lfse_24.

10 |

väga tähtsad, sest annavad noorele enne päristööle minekut reaalse töökogemuse.

Õpipoisiõpet määratletakse kui formaalset kutsehariduse ja -õppe

programmi, mis sisaldab vaheldumisi ettevõttes toimuvat koolitust (praktilise

töökogemuse omandamine töökohal) ja koolis antavat haridust

(teoreetilise/praktilise hariduse omandamine koolis või

koolituskeskuses). Programmi eduka

läbimise korral saadakse riiklikult tunnustatud kvalifikatsioon. Tööandja ja

õpipoisi vahel on sageli sõlmitud leping ning õpipoiss saab töö eest palka28.

Tõendid näitavad, et õpipoisse tahetakse

väga tööle võtta. Võrreldes ainult

kooliharidust saanud eakaaslastega leiavad õpipoisid lihtsamini tööd,

töötavad ühel kohal kauem ja saavad paremat palka. Õpipoisiõppe programmid

on näidanud, et nende toel suureneb eduka koolist tööellu siirdumise

tõenäosus märgatavalt. Enamiku õppepoisiõppe programmide puhul leiab

keskmiselt umbes 60–70% õpipoistest

töö kohe pärast programmi lõppu. 6–12 kuu jooksul pärast programmi

läbimist suureneb töö leidnud õpipoiste osakaal veelgi, jõudes sageli üle 80%.

Hästi väljatöötatud õpipoisiõppemudelite ja töölõppimise programmidega riikides

(Taani, Saksamaa, Madalamaad ja Austria) on värskelt kutsehariduse

omandanute töötuse määr peaaegu

sama väike kui kolmanda taseme haridusega inimestel29.

Mõnes liikmesriigis aga pääsevad

kvaliteetsetesse õpipoisiõppe programmidesse väga vähesed noored.

Rohkemate töölõppimise ja eriti

õpipoisiõppe võimaluste loomine on üks kõige lihtsamaid viise, kuidas ühendada

Euroopas tööandjate vajadused

28 Euroopa Komisjon, 2015. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade. 29 Euroopa Komisjon, „Apprenticeship and Traineeship Schemes in EU27: Key Success Factors – A Guidebook for Policy Planners and Practitioners“, 2013.

kutsehariduse ja -õppe süsteemide pakutava hariduse ja koolitusega30.

Praktika all mõistetakse tavaliselt õppijate või vastlõpetanute lühikest

tööpraktikat, mis võib kesta mõnest nädalast mõne kuuni. Sellega ei kaasne

tingimata tööleping ja see ei ole tavaliselt formaalhariduse osa.

Õpinguteaegne või -järgne praktika on noorte seas muutumas üha levinumaks.

Nii saadakse vajalikke kogemusi ja n-ö jalg tööturu ukse vahele. Eurobaromeetri

praktikauuring näitas, et peaaegu igal teisel 18–35aastasel oli vähemalt üks

praktikakogemus. Seitse kümnest praktika läbinust ütles, et praktikal

saadud kogemused olid püsiva töökoha

saamiseks kasulikud31.

Mitu uuringut on kinnitanud praktika tulemuslikkust praktikantide

tööväljavaadete parandamisel32. Eriti kehtib see aktiivse tööturupoliitikaga

seotud praktika puhul: sellise praktika

läbinud leiavad püsiva töökoha lihtsamini ja kiiremini kui mitteläbinud. Ent üha

enam tuntakse muret teatava praktika kvaliteedi pärast. Tõendid kinnitavadki

selle mure põhjendatust. Eriti suured probleemid on õpetatava ebapiisavus ja

halvad töötingimused33.

Avatud turu praktika on palju vähem

reguleeritud kui aktiivse tööturupoliitika raames toimuv praktika. Kuigi üldiselt on

töötingimused head, võib paljudes

30 Euroopa Komisjon, 2015. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade. 31 Uuringu kohaselt oli 46% vastanutest käinud vähemalt ühel praktikal. Eurobaromeetri kiiruuring nr 378 „The

experience of traineeships in the EU“, 2013. 32 Euroopa Komisjon, „Apprenticeship and Traineeship Schemes in EU27: Key Success Factors – A Guidebook for Policy Planners and

Practitioners“, 2013. 33 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), „Fraudulent

contracting of work: Abusing traineeship

status (Austria, Finland, Spain and UK)“, 2017. Ka Euroopa Noortefoorum, „Interns

Revealed – A survey on internship quality in Europe“, 2011; ja Eurobaromeetri kiiruuring nr 378 „The experience of traineeships in the EU“, 2013.

11 |

riikides juhtuda, et praktika käigus ei õpetata piisavalt, töölevõtmine ei ole

läbipaistev, praktika on liiga pikk ja

puuduvad praktika piisava tunnustamise eeskirjad34.

Struktuurne probleem nr 4 – avalike

tööturuasutuste võime tagada tõhusad noortele kohandatud

teenused ja tugi

Vaatamata reformidele on paljudes

liikmesriikides ikka veel palju avalikke tööturuasutusi, kes ei suuda pakkuda

igale noorele personaalset nõu ja asjakohast tuge vastavalt noore

konkreetsele profiilile35.

Noorte personaalne nõustamine on

tõendatult tulemuslik, aga selleks on vaja ressursse: raha, personali

(nõustajaid), oskusteavet ja haldusvõimekust. Nõustamine on

tavaliselt kõige tulemuslikum nende puhul, kes on töötamiseks kõige

paremini valmis, aga personaalne

intensiivne tugi võib anda tulemusi ka probleemsemate rühmade puhul. See

hõlmab nõustamist, koolitusi ja erinevaid tööturuteenuseid36 ning tavapärase

aktiivse tööturupoliitikaga võrreldes suuremat partnerlust (nt noortega

tegelevate vabaühendustega)37.

3. POLIITIKAVAHENDID

POLIITILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS

Paljude liikmesriikide puhul eeldab

eelkirjeldatud probleemide lahendamine

tööturueeskirjade ning koolitus-, tööotsimis- ja haridussüsteemi

34 Euroopa Komisjoni talituste töödokument

„Applying the Quality Framework for Traineeships“, 2016. 35 Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, „Report on PES Implementation of

the Youth Guarantee“, 2015 ja 2016. 36 „What works for the labour market integration of youth at risk“, vastastikuse

õppe programm, teemadokument

kõrgetasemelise õpimõttevahetuse jaoks, Stockholm, veebruar 2016; Kluve, J., „Youth

labour market interventions“, IZA World of Labour, 2014. 37 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht avalike tööturuasutuste kohta.

muutmist. Ainult siis on neil lootust lihtsustada oluliselt koolist tööellu

astumist ja parandada noorte tööalast

konkurentsivõimet.

Samuti tuleks poliitikavahendeid analüüsida põlvkondadevahelise

õiglusega seoses. Pärast kümnenditepikkust elatustaseme

paranemist ollakse mures, et noorte eurooplaste elatustase võib muutuda

halvemaks kui nende vanematel. See,

milline on kriisi ja majanduse struktuursete muutuste lõplik mõju

noortele, selgub tulevikus. See oleneb suuresti riikide tööturust, noorte

tulevastest haridustulemustest ja noorte tööalast konkurentsivõimet toetavast

poliitikast38.

Struktuurne probleem – tööturu

killustatus

Poliitikavahendid on järgmised:

läbimõeldud sihtotstarbelised palga- ja

värbamistoetused, et ärgitada tööandjaid andma noortele võimalusi,

eriti kõige suuremate tööturule sisenemise probleemidega noortele.

Toetuskavadega võib näiteks kaasneda tingimus hoida noort pärast toetuse

lõppemist veel mingi aja tööl. Tühi- ja

asendusmõju vältimiseks peaks selliseid kavasid jälgima ja hindama ning

piisavalt konkreetselt suunama39;

38 Euroopa Komisjon, „Employment and Social Developments in Europe – Annual

Review 2017“. 39 Tühimõju all mõeldakse seda, kui toetust makstakse selliste töötute töökohtade pealt,

kes oleksid toetusetagi töö leidnud. Asendusmõju viitab sellele, et mõni olemasolev töötaja jääb toetuse tõttu tööta,

sest toetus moonutab konkurentsi. Tööta jäävad inimesed neis ettevõtetes, kes toetust ei saa. Vahetu asendusmõju on see, kui olemasolev töökoht asendatakse toetatava

töökohaga (nt vanemaealine töötaja asendatakse toetatavate noortega). Toetuseta jääks vanem töötaja tööle. Kaudne

asendusmõju tekib siis, kui olemasolevale

vabale töökohale võetakse toetusega töötaja, aga toetuse puudumise korral oleks sinna

võetud mõni teine kandidaat. Töötajad, kelle pealt toetust ei maksta, võidakse kõrvale jätta või neid mitte tööle võtta, kuna eelistatakse odavamaid, toetusega töötajaid.

12 |

lepingupõhiste kokkulepete reformimine, täpsemalt ajutise ja alalise lepinguga

töötajate kaitse ja õiguste ühtlustamine.

See on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõttega 5.

Selle kohaselt on töötajatel töösuhte liigist ja kestusest olenemata õigus

õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimuste, sotsiaalkaitsele

juurdepääsu ja koolitusega40; ettevõtlussooviga noorte toetamine,

pakkudes neile ettevõtlusega alustamise tugiteenuseid, ja nende parem

teavitamine füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemisega seotud võimalustest;

tööjõu liikuvuse edendamine, teavitades noori eri valdkondades, piirkondades ja

riikides eksisteerivatest võimalustest.

Struktuurne probleem – haridus- ja

koolitussüsteemide vähene tulemuslikkus

Poliitikavahendid on järgmised:

haridussüsteemidesse investeerimise ja parema toimimise tagamine, et

õpiväljundid41 oleksid kvaliteetsed;

laiaulatuslike haridussüsteemist varakult lahkumise vastaste strateegiate

rakendamine; informaalse ja mitteformaalse õppe (sh

õppimine noorsootöö, liikuvuse, vabatahtliku tegevuse ja avatud

õppematerjalide kasutamise kaudu) tunnustamine;

madala haridustasemega ja väheste

oskustega noortele hariduse ja koolituse jätkamise võimaluste pakkumine (nt nn

teise võimaluse programmid)42.

40 Euroopa Komisjoni 2017. aasta teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“. 41 Õpiväljundid on õppija teadmised, arusaamad ja oskused õpingute lõpuks. Laiemas mõttes on need õpingute hariduslik, ühiskondlik ja eluline mõju õppijale. 42 Oskuste täiendamise meetmed võivad hõlmata paljut (põhineda õpingute, nõustamise, koolituse ja reaalse

töökogemuse omandamise kombinatsioon)

ning toimuda avalike tööturuasutuste, haridus- ning kutseõppeasutuste ja

sotsiaalpartnerite tihedas koostöös, et tagada programmide vastavus tööturu vajadustele. Rohkem suuniseid leiab Euroopa Komisjoni talituste töödokumendist, mis on kaasas

Struktuurne probleem – kvaliteetse töökogemuse kättesaadavus

Poliitikavahendid on järgmised:

noorte abistamine, et nad omandaksid õpingute ajal töökogemuse ja tööturul

vajalikud oskused; selleks on vaja

reformida kusehariduse ja -õppe süsteeme, pakkudes rohkem ja paremat

õpipoisiõpet ning suurendades koolide koostööd tööandjatega;

laiaulatusliku ja põhimõtteühtse õigusraamistiku loomine õpipoisiõppe

jaoks, et oleks selgelt kirja pandud kõigi osapoolte vastutus, õigused ja

kohustused; toetuse andmine väikestele, keskmise

suurusega ja mikroettevõtjatele

suunatud õpipoisiõppeprogrammidele ning tööandjate ja avaliku sektori

asutuste vahelise kulude jagamise soodustamine;

õpipoisiõppekavade edendamine teadlikkuse suurendamise ja

karjäärinõustamisega; õpipoisiõppe pakkumiste läbipaistvuse

tagamine ning nende pakkumiste

kättesaadavuse suurendamine avalike ja eraõiguslike tööturuasutuste toel;

õpipoisiõppe kvaliteedi tagamise süsteemi loomine, et oleks tagatud

õpiväljundite usaldusväärne ja õiglane hindamine, mis viiks tõendatud ja

tunnustatud kvalifikatsiooni saamiseni; korralike töötingimuste tagamine

praktikantidele (töötunnid, praktika

kestus, haiguspuhkus, vabad päevad); hoolitsemine selle eest, et praktika

jooksul õpetatu oleks piisav (praktikandilepingus on kirjas

õpieesmärgid ning juhendaja, kes praktikanti talle määratud ülesannete

täitmisel juhendab ning jälgib ja hindab tema arengut);

praktika ajal omandatud teadmiste,

oskuste ja pädevuste tunnustamise ja valideerimise edendamine ning

praktikapakkujate ärgitamine praktikatunnistust välja andma

(hindamise alusel).

komisjoni 2016. aasta teatisega „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (lk 108).

13 |

Struktuurne probleem – avalike tööturuasutuste võime tagada

tõhusad noortele kohandatud

teenused ja tugi

Poliitikavahendid on järgmised:

hoolitsemine selle eest, et teave

teenuste ja toe kohta oleks noortele hästi kättesaadav, mis ärgitaks neid end

tööturuasutustes registreerima (selleks võib kaasata noorteorganisatsioone,

koole, sotsiaalteenuste pakkujaid ja vabaühendusi);

noorte aktiveerimine, nende oskuste täiendamine ning toetuse konkreetselt

neile suunamine (sh profiilianalüüs, individuaalsed tegevuskavad ja

aktiveerimismeetmed, sh koolitus ja

praktika); spetsiaalselt noortele tööotsijatele

teenuseid ja tuge osutavate töötajate määramine; koostöö koolidega, et

selgitada välja haridussüsteemist lahkunud, kuid avalikus tööturuasutuses

veel registreerimata noored; menetluste lihtsustamine ja nõustamise

personaalsemaks muutmine, kasutades

juhtumihaldust, mis aitaks noortel paremini jõuda pärast registreerimist

individuaalse tegevuskava ja töökohani (vältides sealjuures kontaktisikute ja

teenuste paljusust); avalike tööturuasutuste ärgitamine

aktiivsele suhtlusele tööandjatega, et leida noortele töö- ja koolitusvõimalusi.

Enamik neist poliitikavahenditest on ühendatud ELi liikmesriikide võetud

kohustuses luua noortegarantii kavad, et lihtsustada noorte siirdumist koolist

tööellu43. Selle kohustuse (mida tugevdab selle lisamine Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka)

raames peaksid liikmesriigid tagama, et kõigil kuni 25aastastel44 noortel oleks

nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist kvaliteetseid töö-,

täiendusõppe-, õpipoisiõppe- või praktikavõimalusi.

43 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta. 44 Mõni liikmesriik on laiendanud noortegarantiid kuni 29aastastele noortele.

4. ÜLEVAADE POLIITIKA HETKESEISUST

Liikmesriigid on viimastel aastatel suurendanud jõupingutusi kõigi

asjaomaste poliitikavahendite kasutamisel noorte töötuse ja

mitteaktiivsuse vähendamiseks. See on seotud noortegarantii rakendamisega,

millega kaasnevad laiaulatuslikud ja põhimõtteühtsed struktuurireformid,

mille eesmärk on lihtsustada noorte

siirdumist koolist tööellu.

Ära võib märkida mitu eriti head või paljulubavat näidet45.

Noortegarantii (Prantsusmaa)

Meetmega püütakse lahendada mitut eelkirjeldatud struktuurset probleemi.

Selle 2013. aasta teises pooles käivitatud ja 2017. aasta detsembrini

kestva katseprojektiga aidatakse 18–25aastastel haavatavatel NEET-noortel

saada iseseisvamaks ning alustada teed püsiva kaasamise ja tööhõive poole.

Abisaajad valib välja partnerluskogu, kuhu kuuluvad prantsuse avalike

tööturuasutuste (Pôle Emploi ja Missions

Locales), sotsiaalkeskuste, ennetusvõrgustike, departemangu

nõukogu, haridusministeeriumi ja teiste vaesusevastaste ühenduste esindajad.

Meede hõlmab intensiivset nõustamist ja

nn töökümblust, millele lisandub

igakuine vajaduspõhine toetus. Selleks sõlmitakse noore ja noortele suunatud

kohaliku avaliku tööturuasutuse (Missions Locales) vahel aastane

vastastikkuse leping, mida saab ühe korra pikendada. Leping, kus on kirjas

eesmärgid ja koolitusmoodulid, koostatakse koostöös noore endaga.

Kõigepealt toimuvad 6–8 nädala jooksul ühised töötoad, kus õpetatakse

põhioskusi (nn pehmed oskused). Sellele järgneb individuaalne tugi, mida pakub

nõustaja, ning sel perioodil teeb noor

45 Euroopa Komisjoni talituste töödokument, mis on kaasas komisjoni 2016. aasta teatisega „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“.

14 |

erinevaid töid ja võib osaleda ka koolitusel.

Projekt on selles mõttes uuenduslik, et kõigepealt alustatakse mitmesuguse

töökogemuse andmisega ning seda võib täiendada koolitustega. Samuti

makstakse igakuist toetust, mis on paljudele noortele vajalik turvavõrk.

Oluline edutegur on toimiv partnerlus kohalike tööandjatega.

Struktuurne probleem – tööturu killustatus

„Esimene proovikivi“ (Sloveenia)

Sloveenias toetatakse programmiga „Esimene proovikivi“ enam kui

2800 noore töötamist. Programm koosneb kolmekuisest katseajast, mille

jooksul õpib noor tundma oma tööandjat, -kohustusi ja -kohta. Pärast

seda võib noor tööandjaga kokkuleppe

saavutamise korral töötada tema juures ühe aasta, mille eest makstakse toetust.

FIEnduse propageerimine noorte seas

(Itaalia)

2016. aasta märtsis alustati

rahastamisvahendiga „SELFIE-töö“, mille abil propageeritakse noorte seas FIEks

hakkamist, aidates neil saada mikrolaenu kuni 25 000 eurot või väikelaenu kuni

50 000 eurot. Instrumendi rahastamisvõime on kokku

137 000 000 eurot ja see on kasutuses

kuni 31. detsembrini 2020.

„SELFIE-töö“ aitab noori, kes tahavad alustada oma ettevõttega ja olla FIEd,

aga kes üldjuhul tavaviisil rahastust ei saa. Kui äriideed peetakse heaks, võib

abisaaja saada riiklikust uuendatavast

fondist „SELFIE-töö Fond“ laenu. Ettevõtlusega alustamise riskide

vähendamiseks tuleb laenu saamiseks osaleda koolituses, mille üle teeb

järelevalvet piirkondlik kaubanduskoda, ja tugiteenuseid pakutakse pärast

laenulepingu allkirjastamist veel 12 kuu jooksul.

Struktuurne probleem – haridus- ja koolitussüsteemide vähene

tulemuslikkus

Programm „Youth Coaching“ (Austria)

Programmi eesmärk on vähendada

varast haridussüsteemist lahkumist ja lihtsustada koolist tööellu siirdumist,

pakkudes tasuta personaalset tuge ja nõustamist hariduse ja tööhõive

valdkonnas ning noorte võimalike isiklike ja sotsiaalsete probleemide korral.

Programm on mõeldud kolme liiki noortele: koolist väljalangemise ohus

noored ja haridussüsteemist (koolist või õpipoisiõppest) juba lahkunud noored,

kes on kuni 19aastased, ning hariduslike erivajaduste ja/või puudega noored, kes

on kuni 24aastased. Noorte nõustamine programmi raames toimub kolmes

etapis, millest kolmandas

(juhtumihaldus) on pakutav toetus kõige intensiivsem ja kestab kuni aasta.

15 |

Programmi edu on tingitud kahest tegurist. Esiteks kasutatakse paindlikku

ja laiaulatuslikku lähenemisviisi (tihe

koostöö noortenõustajate, koolide, avalike tööturuasutuste,

sotsiaaltöötajate, noorte lähikonna ning (kui asjakohane) tööandjate ja teiste

sidusrühmade (nt omavalitsus) vahel), mis tähendab, et teenus on isikukeskne

ja seda saab kohandada mitme probleemiga silmitsi olevatele klientidele

sobivaks. Teiseks on olemas hea kvaliteediseire süsteem, mille abiga saab

programmi pidevalt täiustada.

Haridussildade ehitamine (Taani)

Taanis tahetakse projektiga

„Haridussildade ehitamine“ valmistada

noori akadeemiliselt, sotsiaalselt ja isiklikult ette kutseharidusprogrammi

läbimiseks. Avaliku tööturuasutuse riiklikult juhitav projekt toimib

12 omavalitsuses ning selles osaleb 44 kutsekooli ja 52 kohalikku avaliku

tööturuasutuse esindust. Koolide projektis osalemist toetatakse rahaliselt.

Sillaks olevad kursused toimuvad kutsekoolis, kus abisaajad suhtlevad

tavapäraste kutseõppuritega. Kõigil osalejatel on kindel ajakava ja tavaliselt

saavad nad osaleda mitmel eri kursusel, lühipraktikal ja osalustutvumisel

kutseõppekursustega. Vajaduse korral

saavad noored elementaarse kirja- ja arvutusoskuse tunde. Peale selle on igal

noorel oma koolitusmentor. Keskendutakse noorte toetamisele teel

sotsiaalabi saamisest kutsekooli ja enda jaoks õige haridustee leidmisel. Sillana

toimivad kursused kestavad tavaliselt 15 nädalat, kuigi olenevalt noore

vajadustest võib see kestus erineda.

Projekti uuenduslik osa on väga

lähedane nõustamine, n-ö käe kõrval viimine sotsiaalabi juurest

haridussüsteemi, luues nii kahe süsteemi vahelise silla. Edu tagavad tihe koostöö

töökeskuste ja haridusasutuste vahel

ning mentorite spetsiaalne väljaõpe.

Struktuurne probleem – kvaliteetse

töökogemuse kättesaadavus

Üleminekupraktika (Belgia)

2013. aasta mais alguse saanud üleminekupraktika on Belgia Brüsseli

piirkonna aktiivse tööturupoliitika

meede. See on mõeldud avalikus tööturuasutuses registreeritud noortele

tööotsijatele ja õpilastele, kelle haridustase ei ole kõrgem kui

keskharidus.

Programmis osalejad käivad 3–6 kuud ettevõttes tööl, et saada oma esimene

töökogemus ja parandada oskusi tööl

saadava koolituse abi. Meetmes pööratakse erilist tähelepanu osalejate

juhendamisele ja jälgimisele.

Programm „Modern Apprenticeship“ (Ühendkuningriik)

Programmi „Modern Apprenticeship“ abil loodab Šotimaa suurendada 2020.

aastaks õpipoiste arvu võrreldes 2013.–2014. aasta 25 000ga 30 000ni. Ühtlasi

kasutatakse oskustesse investeerimise kavasid ja piirkondlikke oskuste

hindamisi, et õpipoisiõpe oleks tihedalt

seotud kasvavate majandusvaldkondade ja töövõimalustega. Erilist tähelepanu

pööratakse õpipoisiõppe võimaluste loomisele teaduse, tehnoloogia,

inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

Struktuurne probleem – avalike

tööturuasutuste võime tagada tõhusad noortele kohandatud

teenused ja tugi

Elukestva karjäärinõustamise keskused

(Horvaatia)

Horvaatias on 11 elukestva

karjäärinõustamise keskust (CISOK), kust saavad kõik kodanikud tasuta

elukestvat karjäärinõustamist, aga noortele pööratakse seal eritähelepanu,

kaasa arvatud mitteaktiivsetele NEET-noortele, kes ei ole end avalikus

tööturuasutuses arvele võtnud. 2020. aastaks on kavas luua kokku

22 sellist keskust.

Sekkumine hõlmab veebiteenuseid

(enesehindamisküsimustikud ja töövahendusportaal aadressil

www.cisok.hr) ja otseteenuseid (sh individuaalne ja/või rühmanõustamine

karjäärijuhtimisoskustes ning

tööotsimisseminarid).

16 |

Keskused on olnud edukad tänu mitmele uuenduslikule tavale. Teenuste

rahastamine ja osutamine toimub

omavalitsuste, kaubanduskodade, vabaühenduste, noorteorganisatsioonide,

tööandjate, sotsiaalpartnerite ja koolide ulatuslikus partnerluses. Samuti pakuvad

nõustamiskeskused teenuseid paindlikult, kohandades neid vastavalt

kohalikule olukorrale (sh tööturu vajadused ja partnerorganisatsioonid).

Peale selle tagavad aastased töökavad ja regulaarsed seirearuanded teenuste

väljatöötamise ja osutamise jaoks vajaliku tagasiside. Nõustamistugi

põhineb kliendi profiilile kohandatud personaalsete teenuste mudelil. Peale

selle asuvad nõustamiskeskused avalikest tööturuasutustest eraldi. See

aitab hoida ära negatiivseid eelarvamusi,

mis inimestel võib avalike tööturuasutuste suhtes olla.

Noorte igakülgse nõustamise keskus

(Soome)

Soome omavalitsustes alustasid

2015. aastal tööd noorte igakülgse nõustamise keskused. Need pakuvad

lihtsalt kättesaadavat tuge kõigile alla 30aastastele noortele, sealhulgas

isiklikku nõu ja suunamist, tuge elu korraldamises, karjääri planeerimises,

sotsiaalsetes oskustes ning hariduse ja

tööhõive küsimustes.

Keskuste eesmärk on parandada ja lihtsustada noortele mõeldud teenuseid

ning kaotada dubleerivad tegevused. Meetme uuendus ja pikaajaline eesmärk

on töötada välja terviklik

karjäärinõustamismudel koos otseteenuste ja mitme kanali kaudu

pakutavate internetipõhiste teenustega. Nõustamiskeskuse spetsialistid

tegutsevad igaüks oma tööandja alluvana, kuid keskuse ühistes ruumides.

Peale ühiste tööruumide jagamise tegutsevad partnerorganisatsioonid ka

ühise kaubamärgi all ja võrgustikuna (sh

ühisel digitaalsel platvormil).

Keskusel on juurdepääs funktsionaalsetele teenustele, mis

aitavad teha kindlaks noorte vajadused ja parandada nende igapäevaeluga

toimetulemise võimet. Igakülgse nõustamise keskus toetab noort seni,

kuni ta leiab oma olukorrale pikaajalise

lahenduse. Näiteks võib lahenduseks olla see, et noor saab koostöövõrgustiku

pakutavate teenuste kliendiks, alustab õpinguid või leiab töö.

Selle algatuse keskmes on

partnerlussuhted. Keskuse laias koostöövõrgustikus osalevad paljud

riigiasutused, näiteks avaliku

tööturuasutuse, omavalitsuse sotsiaal-, tervishoiu- ja noorteteenuste ning

sotsiaalkindlustusameti, haridusasutuste ja õpikodade eksperdid. Peale selle lööb

kaasa palju vabatahtliku töö või muude noortetegevustega seotud vabaühendusi

ja rühmi. Samuti toimib igakülgse nõustamise keskus vahendajana noorte

ja ettevõtjate või äriorganisatsioonide

vahel. Noored ise löövad aktiivselt kaasa keskuste töö kujundamises ja

hindamises ning osalevad nende igapäevategevuses.

Ligipääsu tagamiseks asuvad keskused

kohtades, kuhu noortel on lihtne tulla (nt

kaubanduskeskused). Lisaks ei toeta keskused mitte üksnes kõige

haavatavamaid noori. Seda selle pärast, et vältida nende häbimärgistamist

elanike sihtrühma seas.

Meede „Youth Mediators“ (Bulgaaria)

Meede „Youth Mediators“ käivitati

2015. aastal selleks, et leida, kõnetada ja aktiveerida NEET-noori, kes ei ole end

avalikus tööturuasutuses registreerinud. Kõrgharidusega töötud noored on

koolitatud noorsoovahendajateks ja

töötavad Bulgaaria omavalitsustes.

Nad tegutsevad vahendajana mitteaktiivsete noorte ning sotsiaal-,

tervishoiu-, haridus- ja teisi teenuseid pakkuvate avaliku sektori asutuste

vahel. Nende ülesanded on

registreerimata NEET-noorte leidmine ja kõnetamine, nende konkreetsete

vajaduste kindlakstegemine, nende teavitamine töötamis-, õppimis- ja

koolitusvõimalustest ning nende sobivate teenusteni juhtimine.

Üldisemalt teevad noorsoovahendajad koostööd kohalike partneritega, et

17 |

toetada NEET-noortele mõeldud teenuste osutamise lõimimist. Näiteks tehakse

koostööd kohalike vabaühendustega, et

toetada noorteni jõudmist, avaliku tööturuasutuse töövahendajatega, et

vahendada vabu töökohti ja teha koostööd tööandjatega, ning koolidega,

et aidata NEET-noori haridussüsteemi tagasi tuua.

Mitmekülgsete oskustega meeskonnad

noorte keerukate vajaduste

rahuldamiseks (Rootsi)

Rootsis püütakse projektiga UngKOMP parandada avaliku tööturuasutuse

tulemuslikkust ja koostööd omavalitsustega noorte töötute

toetamisel. Selleks moodustatakse

mitmekülgsete oskustega meeskonnad, kuhu kuuluvad avaliku tööturuasutuse ja

omavalitsuse töötajad.

Meedet rakendatakse aastatel 2015–2018 20 omavalitsuses. Igasse

mitmekülgsete oskustega meeskonda kuulub 12–17 avaliku tööturuasutuse ja

kaks omavalitsuse töötajat ning selles on

töönõustaja, psühholoog, sotsiaalnõustaja, haridusnõustaja ja

sotsiaaltöötaja. Meetmega on kavas toetada 5000 noort, kes on pikka aega

tööta olnud või pikaajalise töötuse ohus, ja eelkõige keskendutakse keerukate

vajadustega noortele.

Meede on loodud noortest lähtudes. Selle

asemel, et panna noored otsima avalike teenuste rägastikus õiget rada,

pakutakse inimesekeskset terviklahendust. Selline lähenemisviis on

eriti kasulik keerukate vajadustega noortele, kellel on vähe tahtmist

võimudega suhelda. Osalemine on vabatahtlik ja kohtutakse

puhketoalaadses keskkonnas, et noored

tunneksid end mugavalt.

Kuupäev: 28.9.2017

18 |

5. KASUTATUD KIRJANDUS

Bell, David N. F. ja Blanchflower, David G., „Young people and the great recession“, Oxford

Review of Economic Policy, 27(2): 241-267, 2011

Cedefop, „On the way to 2020: data for vocational education and training policies: country statistical overviews“, Cedefopi teadusuuring nr 45, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus,

Luxembourg, 2015

http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/5545

Euroopa Liidu Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014H0327(01)

Euroopa Liidu Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:ET:PDF

Eichhorst, W., „Fixed-term contracts“, Tööjõuökonoomika instituudi (IZA)

töömaailmateemaline veebikeskkond IZA World of Labor 2014: 45 doi: 10.15185/izawol.45

Eurobaromeetri kiiruuring nr 378 „The experience of traineeships in the EU“, 2013

http://data.europa.eu/euodp/et/data/dataset/S1091_378

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, „Exploring the diversity of NEETs“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2016.

http://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2016/labour-market-social-policies/exploring-the-diversity-of-neets

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, „Working conditions of young entrants to the labour market“, 2013

http://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/docs/ewco/tn1306013s/tn1306013s.pdf

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), „Fraudulent contracting of work: Abusing traineeship status (Austria, Finland, Spain and UK)“, 2017

Euroopa Komisjon, „Apprenticeship and Traineeship Schemes in EU27: Key Success Factors

– A Guidebook for Policy Planners and Practitioners“, 2013. http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/policy/vocational-

policy/doc/alliance/apprentice-trainee-success-factors_en.pdf

Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument, mis on kaasas komisjoni teatisega

Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1475848244336&uri=CELEX:52016SC0323

Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noortegarantii ja noorte

tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?qid=1475848174477&uri=CELEX:52016DC0646

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele

ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=COM:2017:0250:FIN

Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument „Sotsiaalnäitajate tulemustabel“, mis on

kaasas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“

http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/5545http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32014H0327(01)http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:ET:PDFhttp://data.europa.eu/euodp/et/data/dataset/S1091_378http://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2016/labour-market-social-policies/exploring-the-diversity-of-neetshttp://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2016/labour-market-social-policies/exploring-the-diversity-of-neetshttp://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/docs/ewco/tn1306013s/tn1306013s.pdfhttp://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/docs/ewco/tn1306013s/tn1306013s.pdfhttp://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/policy/vocational-policy/doc/alliance/apprentice-trainee-success-factors_en.pdfhttp://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/policy/vocational-policy/doc/alliance/apprentice-trainee-success-factors_en.pdfhttp://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1475848244336&uri=CELEX:52016SC0323http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1475848244336&uri=CELEX:52016SC0323http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1475848174477&uri=CELEX:52016DC0646http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1475848174477&uri=CELEX:52016DC0646http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=COM:2017:0250:FIN

19 |

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1494929282379&uri=CELEX:52017SC0200

Euroopa Komisjon, „Employment and Social Developments in Europe – Annual Review 2017“.

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8030

Euroopa Komisjon, 2015. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade

http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/library/publications/monitor15_en.pdf

Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, aruanne noortegarantii rakendamise kohta avalik

tööturuasutustes - 2015: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=14322&langId=en

- 2016: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=14322&langId=en

Euroopa Noortefoorum, „Interns Revealed – A survey on internship quality in Europe“, 2011

Fondeville N. ja Ward T., „Scarring effects of the crisis“, teadusartikkel 06/2014, Social

Situation Monitor, Euroopa Komisjon, 2014 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=13626&langId=en

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), personali aruteludokument „Youth Unemployment in Advanced Economies in Europe: Searching for Solutions“, detsember 2014

Kluve, J., „Youth labour market interventions“, IZA World of Labour, 2014

Scarpetta, S., Sonnet, A. ja Manfredi, T., „Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?“, OECD Social, Employment

and Migration Working Papers, nr 106, 2015

Strandh, M., Winefield, A., Nilsson, K. ja Hammarström, A., „Unemployment and mental

health scarring during the life course“, European Journal of Public Health, 24:440-5, 2014

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1494929282379&uri=CELEX:52017SC0200http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1494929282379&uri=CELEX:52017SC0200http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8030http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/library/publications/monitor15_en.pdfhttp://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/education/library/publications/monitor15_en.pdfhttp://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=14322&langId=enhttp://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=13626&langId=en

20 |

6. KASULIKUD ALLIKAD

Caliendo, M., Schmidl, R., „Youth Unemployment and Active Labor Market Policies in

Europe“, november 2015, IZA aruteludokument nr 9488

Carcillo, S., Fernández, R. ja Königs, S., „NEET Youth in the Aftermath of the Crisis: Challenges and Policies“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr 164,

OECD Publishing, Pariis, 2015

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), „NEETs young people not in

employment education and training, characteristics, costs and policy responses“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2012

https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1254en.pdf

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, „Mapping youth transitions in Europe“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2014

http://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1392en_0.pdf

Euroopa Komisjoni noorte tööhõive veebisait

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1036&langId=en

Euroopa Komisjoni noortegarantii veebisait, noortegarantii liikmesriikides:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en

Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku veebisait

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1100&langId=en

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) noorte tööhõive veebisait http://www.ilo.org/global/topics/youth-employment/lang--en/index.htm

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) töödokument „Youth Unemployment in Advanced Europe: Okun's law and Beyond“, 2015

OECD, OECD noorsootöö veebisait

http://www.oecd.org/youth.htm

OECD, „The OECD Skills Outlook 2015: Youth, Skills and Employability“

http://www.oecd.org/edu/oecd-skills-outlook-2015-9789264234178-en.htm

OECD (2016), „The NEET challenge: what can be done for jobless and disengaged youth?“, märts 2016

https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1254en.pdfhttps://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1254en.pdfhttp://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1392en_0.pdfhttp://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1392en_0.pdfhttp://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1036&langId=enhttp://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=enhttp://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1100&langId=enhttp://www.ilo.org/global/topics/youth-employment/lang--en/index.htmhttp://www.oecd.org/youth.htmhttp://www.oecd.org/edu/oecd-skills-outlook-2015-9789264234178-en.htm

21 |

LISA

Tabel 1. Alla 25aastaste noorte tööhõive määr liikmesriikides aastatel 2007–2016 (% majanduslikult aktiivsetest alla 25aastastest)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EL 28 15,9 15,9 20,3 21,4 21,7 23,3 23,7 22,2 20,3 18,7

Belgia 18,8 18,0 21,9 22,4 18,7 19,8 23,7 23,2 22,1 20,1

Bulgaaria 14,1 11,9 15,1 21,9 25,0 28,1 28,4 23,8 21,6 17,2

Tšehhi Vabariik 10,7 9,9 16,6 18,3 18,1 19,5 18,9 15,9 12,6 10,5

Taani 7,5 8,0 11,8 13,9 14,2 14,1 13,0 12,6 10,8 12,0

Saksamaa 11,8 10,4 11,1 9,8 8,5 8,0 7,8 7,7 7,2 7,1

Eesti 10,1 12,0 27,4 32,9 22,4 20,9 18,7 15,0 13,1 13,4

Iirimaa 9,1 13,3 24,0 27,6 29,1 30,4 26,8 23,9 20,9 17,2

Kreeka 22,7 21,9 25,7 33,0 44,7 55,3 58,3 52,4 49,8 47,3

Hispaania 18,1 24,5 37,7 41,5 46,2 52,9 55,5 53,2 48,3 44,4

Prantsusmaa 19,5 19,0 23,6 23,3 22,7 24,4 24,9 24,2 24,7 24,6

Horvaatia 25,4 23,6 25,4 32,3 36,6 42,2 49,9 44,9 42,3 31,5

Itaalia 20,4 21,2 25,3 27,9 29,2 35,3 40,0 42,7 40,3 37,8

Küpros 10,2 9,0 13,8 16,6 22,4 27,7 38,9 36,0 32,8 29,1

Läti 10,6 13,6 33,3 36,2 31,0 28,5 23,2 19,6 16,3 17,3

Leedu 8,4 13,3 29,6 35,7 32,6 26,7 21,9 19,3 16,3 14,5

Luksemburg 15,6 17,3 16,5 15,8 16,4 18,0 16,9 22,3 16,6 19,1

Ungari 18,1 19,5 26,4 26,4 26,0 28,2 26,6 20,4 17,3 12,9

Malta 13,5 11,7 14,5 13,2 13,3 14,1 13,0 11,7 11,8 11,0

Madalmaad 9,4 8,6 10,2 11,1 10,0 11,7 13,2 12,7 11,3 10,8

Austria 9,4 8,5 10,7 9,5 8,9 9,4 9,7 10,3 10,6 11,2

Poola 21,6 17,2 20,6 23,7 25,8 26,5 27,3 23,9 20,8 17,7

Portugal 21,4 21,6 25,3 28,2 30,2 38,0 38,1 34,7 32,0 28,2

Rumeenia 19,3 17,6 20,0 22,1 23,9 22,6 23,7 24,0 21,7 20,6

Sloveenia 10,1 10,4 13,6 14,7 15,7 20,6 21,6 20,2 16,3 15,2

Slovakkia 20,6 19,3 27,6 33,9 33,7 34,0 33,7 29,7 26,5 22,2

Soome 16,5 16,5 21,5 21,4 20,1 19,0 19,9 20,5 22,4 20,1

Rootsi 19,2 20,2 25,0 24,8 22,8 23,7 23,6 22,9 20,4 18,9

Ühendkuningriik 14,3 15,0 19,1 19,9 21,3 21,2 20,7 17,0 14,6 13,0

Allikas: Eurostat, aasta keskmine töötuse määr (%) soo ja vanuse alusel [une_rt_a]

22 |

Tabel 2. NEET-noorte osakaal 15–24aastaste seas liikmesriigiti aastatel 2007–2016 (% 15–24aastastest)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EL 28 11,0 10,9 12,4 12,8 12,9 13,2 13,0 12,5 12,0 11,5

Belgia 11,2 10,1 11,1 10,9 11,8 12,3 12,7 12,0 12,2 9,9

Bulgaaria 19,1 17,4 19,5 21,0 21,8 21,5 21,6 20,2 19,3 18,2

Tšehhi Vabariik 6,9 6,7 8,5 8,8 8,3 8,9 9,1 8,1 7,5 7,0

Taani 4,3 4,3 5,4 6,0 6,3 6,6 6,0 5,8 6,2 5,8

Saksamaa 8,9 8,4 8,8 8,3 7,5 7,1 6,3 6,4 6,2 6,6

Eesti 8,9 8,7 14,5 14,0 11,6 12,2 11,3 11,7 10,8 9,1

Iirimaa 10,8 15,0 18,6 19,2 18,8 18,7 16,1 15,2 14,3 13,0

Kreeka 11,3 11,4 12,4 14,8 17,4 20,2 20,4 19,1 17,2 15,8

Hispaania 12,0 14,3 18,1 17,8 18,2 18,6 18,6 17,1 15,6 14,6

Prantsusmaa 10,7 10,5 12,7 12,7 12,3 12,5 11,2 11,4 12,0 11,9

Horvaatia 12,9 11,6 13,4 15,7 16,2 16,6 19,6 19,3 18,1 16,9

Itaalia 16,1 16,6 17,6 19,0 19,7 21,0 22,2 22,1 21,4 19,9

Küpros 9,0 9,7 9,9 11,7 14,6 16,0 18,7 17,0 15,3 15,9

Läti 11,9 11,8 17,5 17,8 16,0 14,9 13,0 12,0 10,5 11,2

Leedu 7,1 8,8 12,1 13,2 11,8 11,2 11,1 9,9 9,2 9,4

Luksemburg 5,7 6,2 5,8 5,1 4,7 5,9 5,0 6,3 6,2 5,4

Ungari 11,5 11,5 13,6 12,6 13,2 14,8 15,5 13,6 11,6 11,0

Malta 11,5 8,3 9,9 9,5 10,2 10,6 9,9 10,5 10,4 8,6

Madalmaad 3,5 3,4 4,1 4,3 4,3 4,9 5,6 5,5 4,7 4,6

Austria 7,4 7,4 8,2 7,4 7,3 6,8 7,3 7,7 7,5 7,7

Poola 10,6 9,0 10,1 10,8 11,5 11,8 12,2 12,0 11,0 10,5

Portugal 11,2 10,2 11,2 11,4 12,6 13,9 14,1 12,3 11,3 10,6

Rumeenia 13,3 11,6 13,9 16,6 17,5 16,8 17,0 17,0 18,1 17,4

Sloveenia 6,7 6,5 7,5 7,1 7,1 9,3 9,2 9,4 9,5 8,0

Slovakkia 12,5 11,1 12,5 14,1 13,8 13,8 13,7 12,8 13,7 12,3

Soome 7,0 7,8 9,9 9,0 8,4 8,6 9,3 10,2 10,6 9,9

Rootsi 7,5 7,8 9,6 7,7 7,5 7,8 7,5 7,2 6,7 6,5

Ühendkuningriik 11,9 12,1 13,2 13,6 14,2 13,9 13,2 11,9 11,1 10,9

Allikas: Eurostat, mittetöötavad ja mitteõppivad noored (NEET) soo ja vanuse alusel (NEET-noorte osakaal) [edat_lfse_20]

23 |

Tabel 3. 15–24aastaste noorte töötute suhtarv liikmesriikides aastatel 2007–2016 (% kõigist 15–24aastastest)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EL 28 6,9 6,9 8,7 9,1 9,2 9,8 9,9 9,2 8,4 7,7

Belgia 6,4 6,0 7,1 7,3 6,0 6,2 7,3 7,0 6,6 5,7

Bulgaaria 4,2 3,7 4,6 6,8 7,4 8,5 8,4 6,5 5,6 4,1

Tšehhi Vabariik 3,4 3,1 5,3 5,7 5,4 6,1 6,0 5,1 4,1 3,4

Taani 5,3 5,8 8,4 9,4 9,6 9,1 8,1 7,8 6,7 7,9

Saksamaa 6,1 5,5 5,8 5,0 4,5 4,1 4,0 3,9 3,5 3,5

Eesti 3,8 4,9 10,7 12,4 9,0 8,5 7,4 5,9 5,5 5,8

Iirimaa 5,1 7,1 11,7 12,0 12,1 12,3 10,6 8,9 7,6 6,7

Kreeka 7,0 6,6 7,9 9,9 13,0 16,1 16,5 14,7 12,9 11,7

Hispaania 8,7 11,7 17,0 17,7 18,9 20,6 21,0 19,0 16,8 14,7

Prantsusmaa 7,2 7,1 9,1 8,8 8,3 8,8 9,0 8,7 9,0 9,0

Horvaatia 9,2 8,7 9,2 11,6 11,9 12,7 14,9 15,3 14,0 11,6

Itaalia 6,3 6,5 7,3 7,8 7,9 10,1 10,9 11,6 10,6 10,0

Küpros 4,2 3,8 5,6 6,7 8,7 10,8 14,9 14,5 12,4 10,8

Läti 4,5 5,8 13,7 14,4 11,6 11,5 9,1 7,9 6,7 6,9

Leedu 2,3 4,0 8,7 10,2 9,2 7,8 6,9 6,6 5,5 5,1

Luksemburg 4,0 5,2 5,5 3,5 4,2 5,0 4,0 6,0 6,1 5,8

Ungari 4,6 4,9 6,5 6,6 6,3 7,2 7,3 6,0 5,4 4,2

Malta 7,3 6,1 7,5 6,7 6,9 7,2 6,9 6,1 6,1 5,7

Madalmaad 4,3 3,9 4,8 6,0 6,8 8,1 9,1 8,6 7,7 7,4

Austria 5,6 5,1 6,4 5,5 5,3 5,6 5,7 6,0 6,1 6,5

Poola 7,1 5,7 6,9 8,2 8,6 8,9 9,1 8,1 6,8 6,1

Portugal 8,6 8,5 9,9 10,3 11,5 14,1 13,3 11,9 10,7 9,3

Rumeenia 6,1 5,7 6,4 6,9 7,3 6,9 7,1 7,1 6,8 5,8

Sloveenia 4,2 4,5 5,6 5,9 5,9 7,1 7,3 6,8 5,8 5,1

Slovakkia 7,1 6,2 8,6 10,4 10,1 10,4 10,4 9,2 8,4 7,2

Soome 8,8 8,8 10,9 10,6 10,1 9,8 10,3 10,7 11,7 10,5

Rootsi 10,1 10,7 12,8 12,8 12,1 12,4 12,8 12,7 11,2 10,4

Ühendkuningriik 8,8 9,2 11,3 11,6 12,4 12,4 12,1 9,8 8,6 7,6

Allikas: Eurostat, aasta keskmine töötuse määr (%) soo ja vanuse alusel [une_rt_a]

24 |

Tabel 4. 15–24aastaste pikaajalise (vähemalt 12 kuud) töötuse määr liikmesriikides aastatel 2007–2016 (% majanduslikult aktiivsetest 15–24aastastest)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EL 28 4,0 3,5 4,6 6,0 6,5 7,5 8,0 7,8 6,5 5,4

Belgia 5,6 4,9 5,7 6,7 6,0 5,8 7,3 8,0 7,9 6,3

Bulgaaria 6,3 5,0 5,2 8,9 12,1 13,8 13,2 11,7 11,1 8,0

Tšehhi Vabariik 3,5 3,1 3,3 5,8 5,3 6,5 6,2 4,4 3,8 2,5

Taani : : : 0,9 1,4 1,3 1,3 1,1 0,9 1,0

Saksamaa 3,7 3,0 3,0 2,6 2,0 1,9 1,8 1,8 1,6 1,5

Eesti 3,1 2,9 7,0 12,2 8,8 6,2 6,5 4,4 2,0 2,7

Iirimaa 1,9 2,5 6,1 11,5 13,4 14,5 10,9 9,2 7,8 5,8

Kreeka 9,4 7,8 7,9 11,7 18,9 27,1 30,3 31,5 28,0 25,1

Hispaania 1,8 2,5 6,9 12,1 15,0 18,9 21,9 21,5 16,9 12,8

Prantsusmaa 4,4 4,3 5,8 6,6 6,0 6,5 6,5 7,2 7,0 7,0

Horvaatia 11,6 10,5 11,0 16,0 19,9 23,2 25,3 22,6 20,2 12,5

Itaalia 8,2 8,0 10,1 12,3 13,7 17,3 21,0 25,1 22,0 19,4

Küpros 2,4 : 1,3 2,8 3,9 6,9 12,7 10,7 8,0 5,5

Läti 1,2 1,8 6,9 12,0 10,2 8,9 6,8 4,7 4,4 5,0

Leedu : : 5,2 10,8 11,1 6,8 4,4 4,4 : :

Luksemburg : 3,9 : 3,7 3,8 3,6 3,6 : : :

Ungari 6,5 6,2 7,8 10,3 9,3 9,1 8,6 6,7 4,6 3,6

Malta 3,7 3,2 4,5 3,9 4,1 4,5 3,2 3,2 3,5 2,6

Madalmaad 0,7 0,5 0,7 1,0 1,3 1,5 2,2 2,3 2,0 1,7

Austria 1,3 1,2 1,4 1,6 1,3 1,4 1,4 1,4 1,7 2,0

Poola 7,5 3,8 4,4 4,8 6,8 8,0 8,7 7,4 6,1 4,3

Portugal 4,6 4,2 5,4 6,9 8,0 11,7 13,8 12,6 9,9 8,2

Rumeenia 9,7 8,1 6,1 7,2 9,5 9,4 9,0 8,7 8,1 8,7

Sloveenia 3,0 2,1 2,8 4,9 5,5 6,6 8,5 7,6 5,8 6,7

Slovakkia 11,6 10,0 11,4 18,4 18,2 19,2 20,6 17,0 14,4 10,6

Soome 0,9 : 1,0 1,6 1,0 0,9 1,0 1,0 1,7 1,5

Rootsi 0,7 0,7 1,1 1,7 1,5 1,6 1,5 1,3 1,2 0,9

Ühendkuningriik 2,2 2,4 3,6 4,7 5,2 5,8 5,9 4,7 3,2 2,2

Allikas: Eurostat, noorte pikaajalise (vähemalt 12 kuud) töötuse määr soo ja vanuse alusel [yth_empl_120]

25 |

Tabel 5. NEET-noorte osakaal aktiivsusstaatuse alusel 15–24aastaste seas liikmesriigiti aastal 2016 (% 15–24aastastest)

Mitteaktiivsed NEET-noored

Töötud NEET-noored

NEET-noored kokku

EL 28 6,2 5,4 11,5

Belgia 5,2 4,7 9,9

Bulgaaria 14,5 3,7 18,2

Tšehhi Vabariik 4,2 2,8 7,0

Taani 3,8 2,0 5,8

Saksamaa 4,3 2,3 6,6

Eesti 5,5 3,6 9,1

Iirimaa 7,9 5,1 13,0

Kreeka 6,2 9,6 15,8

Hispaania 5,2 9,4 14,6

Prantsusmaa 5,4 6,5 11,9

Horvaatia 6,0 10,9 16,9

Itaalia 11,0 8,9 19,9

Küpros 7,9 8,0 15,9

Läti 5,7 5,5 11,2

Leedu 5,2 4,2 9,4

Luksemburg 2,5 2,8 5,4

Ungari 7,2 3,8 11,0

Malta 4,7 4,0 8,6

Madalmaad 2,9 1,7 4,6

Austria 3,8 3,9 7,7

Poola 5,7 4,9 10,5

Portugal 4,1 6,5 10,6

Rumeenia 12,0 5,4 17,4

Sloveenia 4,1 4,0 8,0

Slovakkia 5,4 6,9 12,3

Soome 5,8 4,2 9,9

Rootsi 3,8 2,7 6,5

Ühendkuningriik 6,3 4,6 10,9

Allikas: Eurostat, mittetöötavad ja mitteõppivad noored (NEET) soo ja vanuse alusel (NEET-noorte osakaal) [edat_lfse_20]

1. SISSEJUHATUS2. Poliitikaprobleemid: ülevaade ELi riikide tulemustest3. Poliitikavahendid poliitiliste probleemide lahendamiseks4. Ülevaade poliitika hetkeseisust5. Kasutatud kirjandus6. Kasulikud allikadLisa