Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel
description
Transcript of Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel
Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel
Jaan Kurm – Team Europe Estonia
2
EL on seni suurimas ajaloolises muutumises
Suurim laienemine, 2004.aasta 1.mail ühines üheaegselt kümme uut riiki
EL ei ole kunagi varem ühendanud sedavõrd erineval majanduslikul järjel olevaid liikmesriike
EL valmistab ette järgmist laienemisringi 2007.aastaks, mis hõlmab tõenäoliselt Bulgaariat, Horvaatiat ja Rumeeniat
EL pürgivad ka Türgi (~70 miljonit elanikku) ja Lääne-Balkani riigid
EL on uued piiririigid Moldova, Valgevene ja Ukraina näol. Türgi liitumine nihutab EL piiri Iraagi, Iraani ja Süüriani
3
4
Uued probleemid ja küsimused Milline on integratsiooniprotsessi lõppeesmärk? Kuidas tagatakse demokraatlikkus ja läbipaistvus EL-i
struktuurides? Kui kaugele võib EL-i laienemine geograafiliselt ulatuda
ehk kus on Euroopa piirid? Mis saab rahvuslikest eripäradest ja rahvuskultuuri
arendamisest? Kuidas tagada majanduslik konkurentsivõime? Mis saab rahvusriikidest?
5
Põhiseadusliku lepingu eelnõu väljatöötamine Tulevikukonvent asutati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt
Laekeni ülemkogul 2001.aasta detsembris vastuvõetud tulevikudeklaratsiooniga
Konvent kogunes esmakordselt 28.veebruaril 2002 Konvendi ülesandeks oli arutada EL sisereforme ning leida
vastus küsimusele:
Millises suunas tuleks Euroopa Liitu arendada?
6
Küsimused tulevikukonvendile
1. Kuidas määratleda selgem pädevuse jagunemine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel?
2. Kuidas ulatuslikumalt kaasata liikmesriikide parlamente EL otsusetegemisse?
3. Kuidas lihtsustada EL aluseks olevaid lepinguid?4. Milline peaks olema 2000.aasta sügisel poliitilise
deklaratsioonina vastu võetud EL põhiõiguste harta staatus?
Kandidaatriigid osalesid täielikult tulevikukonvendi töös ning liikmesriikidega võrdsetel alustel
7
Aluspõhimõtted Idee on tugineda juba kehtivale korraldusele (Maastrichti,
Amsterdami ja Nizza lepingu alusel). Täiendada korraldust, võimaldamaks EL-i tõhusat
toimimist 27 ja enama liikmesriigiga. PS lepinguga ei muutu Euroopa Liidu põhiolemus –
Euroopa Liit tegutseb ka tulevikus riikide liiduna ning uus põhiseaduslik leping on leping Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
PS leping on uus tasand EL-i konstitutsioonilises arengus. Mitmed põhimõtted, mis varem tulenesid Euroopa Kohtu praktikast, on nüüd põhiseadusliku õigusjõuga tekstis.
8
Tulevikukonvendi lõpptulemused Konvendi lõppdokument anti Kreeka eesistumist
lõpetavale Thessaloniki ülemkogule üle 20.juunil 2003. Konvent täitis eesmärgi kõigis Laekeni tulevikudeklaratsioonis loetletud küsimustes: korrastatud on pädevuse jaotust EL ja liikmesriikide
vahel suurendatud on riikide parlamentide rolli mitme aluslepingu asemel hakkab tulevikus toimima
üks põhiseaduslik leping kaotatud on keeruline sammaste struktuur,
lihtsustatud on EL-i õigusaktide süsteemi ning EL-l on tulevikus juriidilise isiku staatus
põhiõiguste harta on muudetud õiguslikult siduvaks
9
Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu)
1. Esimene osa koondab konstitutsioonilised ja institutsioonilised sätted ning koosneb üheksast jaotisest ja kahest protokollist:1. 1. Euroopa Liidu mõiste ja eesmärgid1. 2. Põhiõigused ja EL-i kodakondsus1. 3. EL-i pädevus1. 4. EL-i institutsioonid1. 5. EL-i pädevuse teostamine1. 6. Demokraatia EL-is1. 7. EL-i rahalised vahendid1. 8. EL ja selle lähiümbrus1. 9. EL-i liikmelisus
10
Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu)
2. Teine osa inkorporeerib EL-i põhiõiguste harta.
3. Kolmas osa käsitleb EL-i eri poliitikaid ja EL-i toimimist ning koosneb seitsmest jaotisest ja kolmest lisast:3. 1. Üldiselt kohaldatavad tingimused3. 2. Mittediskrimineerimine ja kodakondsus3. 3. EL-i sisesed poliitikad3. 4. Ülemeremaade ja –territooriumide assotsieerumine3. 5. EL-i välistegevus3. 6. EL-i toimimine3. 7. Üldsätted
11
Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu)
Lisa 1: Protokoll Euratomi lepingu muutmise kohtaLisa 2: Protokoll Eurogrupi kohtaLisa 3: Deklaratsioon EL-i välisteenistuse loomise kohta
4. Neljas osa koondab endas üld- ja lõppsätted, näiteks Protokoll liikmesriikide parlamentide kohta Euroopa
Liidus Protokoll lähimuse ja proportsionaalsuse põhimõtte
elluviimise kohta
12
PSL I osa: Liidu määratlus
Liidu asutamine ja laienemine Kajastades Euroopa kodanike ja riikide tahet ehitada ühist
tulevikku, asutatakse käesoleva põhiseadusega Euroopa Liit, millele liikmesriigid omistavad pädevuse oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Liit kooskõlastab liikmesriikide poliitikat, millega taotletakse neid eesmärke, ning teostab ühendusena talle omistatud pädevust.
Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad liidu väärtusi ning pühenduvad nende ühisele edendamisele.
13
PSL I osa: Liidu väärtused Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu
inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste
hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus
valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
14
PSL I osa: Liidu eesmärgid Edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut Sisepiirideta, vaba ja moonutamata konkurentsiga
siseturu loomine ja hoidmine Säästev areng
tasakaalustatud majanduskasv, hindade stabiilsus, konkurentsivõime, keskkonnakaitse, teaduse ja tehnoloogia areng, võrdõiguslikkus, põlvkondade solidaarsus ja lapse õiguste kaitse
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus Vaesuse kaotamist ning inimõiguste kaitse
15
Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelised suhted Liit austab liikmesriikide võrdsust Liikmesriik hoidub tegevustest, mis takistab liidul
eesmärke saavutada Pädevuse temaatika keskmes on kolm olulist põhimõtet:
Omistatud pädevus – pädevus, mis on antud liidule põhiseadusliku lepinguga
Lähimus (ehk subsidiaarsus) – otsused tuleb teha madalaimal võimalikul tasemel, kõrgemal tehtud otsus peab olema lisaväärtusega
Proportsionaalsus – ei tohi rakendada “kangemat” meedet, kui on vaja lepingu eesmärkide saavutamiseks
16
Pädevuse liigid - Ainupädevus
konkurentsireeglite kehtestamine, mis on vajalikud siseturu toimimiseks
rahapoliitika euro kasutusele võtnud riikidele ühine kaubanduspoliitika tolliliit mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise
kalanduspoliitika raames välis- ja julgeolekupoliitika kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine
17
Pädevuse liigid - Jagatud pädevus
Kuulub õigusaktide menetlemise ja vastuvõtmise õigus nii EL-ile kui liikmesriikidele. Kui aga teatud spetsiifiline küsimus on EL tasemel reguleeritud, siis puudub liikmesriigil õigus kehtestada teistsuguse sisuga akti samas küsimuses.
Jagatud pädevusega valdkonnad on näiteks siseturg, põllumajandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, regionaalpoliitika jne.
18
Toetav ja koordineeriv pädevus Neis valdkondades ei asenda EL-i seadusandlus
liikmesriikide akte ning normide ühtlustamine on välistatud
Selliste toetavate meetmete valdkonnad on: tööstus inimeste tervise kaitse ja parandamine haridus, kutseõpe, noored ja sport kultuur kodanikukaitse
Vastavalt lähimuse ehk subsidiaarsuse põhimõttele, on EL volitatud õigusakte vastu võtma ainult neil juhtudel, kui liikmesriigid ise ei suuda täielikult kavandatavaid eesmärke saavutada, st et EL õigusakt pakub mingit lisaväärtust
19
Õigussüsteem
EL-i õiguse ülimuslikkuse printsiip Artiklis 10 on sätestatud EL-i õiguse ülimuslikkuse
printsiip, mille kohaselt on PSL ja EL-i institutsioonide poolt vastuvõetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud.
Õigussüsteemi korrastamise eesmärgiks on lihtsustamine ning konvendi olulisemad saavutused siin on alljärgnevad: kolme lepingu asemel on üks alusleping; EL on juriidiline isik; korrastatud on õigusaktide kataloogi ja
menetlussüsteemi; selgemalt eristatakse seadusandlikku ja täidesaatvat
võimu
20
Õigusaktid Seadusandlikud aktid, võtavad vastu Euroopa
Parlament ja Nõukogu. Seadusandlikud aktid – seadused ja raamseadused (endised määrused ja direktiivid) – on õiguslikult siduvad
Delegeeritud aktid (täpsustavad ja arendavad edasi seadusandlikke akte; võtab vastu reeglina komisjon, kelle üle teostab otsest järelevalvet seadusandja). Delegeeritud aktid – määrused ja otsused – on õiguslikult siduvad
Rakendusaktid (normatiivsed ja üksikaktid eelnevate aktide rakendamiseks; võtab vastu reeglina komisjon, kuid erandjuhtudel ka nõukogu). Rakendusaktid – rakendusmäärused ja rakendusotsused on õiguslikult siduvad;
Mittesiduvad aktid on soovitused ja arvamused.
21
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu Ministrite Nõukogu (varem nimetati Euroopa Liidu
Nõukogu) Euroopa Komisjon Kohus
22
Euroopa Parlament Artikkel I-19 annab Euroopa Parlamendile õiguse valida
Euroopa Komisjoni president. Euroopa Parlamendi rolli on suurendatud seadusandlikus
menetluses. Euroopa Parlamendi liikmete arv suureneb 736-ni. Võrreldes kehtiva Nizza lepinguga on riikide minimaalne
esindatus kahanenud viielt neljale.
23
Euroopa Ülemkogu Artikkel I-20 käsitleb ülemkogu rolli. Ülemkogul puudub seadusandlik pädevus. Ülemkogu koosneb endiselt liikmesriikide riigipeadest või
valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist. Ülemkogu käib koos vähemalt neli korda aastas. Artikkel I-21 käsitleb ülemkogu eesistuja valimist.
Eesistuja ülesandeks on ülemkogu töö ettevalmistamine ja juhatamine, konsensuse saavutamisele kaasaaitamine ning ka EL-i välisesindamine – seega jäävad ülesanded samaks võrreldes praeguse roteeruva eesistujaga.
24
Ministrite Nõukogu Artiklid I-22-24 käsitlevad Ministrite Nõukogu tööd. Artikkel I-23 sätestab uue seadusandliku ja üldasjade
nõukogu (SÜN) loomise. Artikkel I-24 kirjeldab kvalifitseeritud häälteenamuse
(KHE) arvutamise uut põhimõtet. Artikkel I-24 lg 4 annab ülemkogule õiguse muuta
hääletusprotseduuri ning minna ühehäälselt otsustamiselt üle KHE-le. Eesti pooldas selle sätte väljajätmist.
25
Euroopa Komisjon Artiklid I-25-26 reguleerivad Euroopa Komisjoni ja selle
presidendi pädevust. Artikkel I-25 kohaselt koosneb komisjoni kolleegium
komisjoni presidendist, EL-i välisministrist ning 13 liikmest.
Artikkel I-26 sätestab Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike ametissenimetamise korra.
26
Euroopa Liidu välisminister
Artikliga I-27 luuakse Euroopa Liidu välisministri ametikoht.
27
Euroopa Kohus Artikkel I-28 kohaselt koosneb kohus Euroopa Kohtust,
Kõrgest Kohtust (endine Esimese astme kohus) ja spetsialiseerunud kohtutest.
Artikkel I-28: Kehtiva korra kohaselt (EÜ asutamislepingu artikkel 223) ja ka PSL projektis on ette nähtud kohtunike valimine kuueks aastaks tagasivalimise õigusega. Eesti on pooldanud 9-aastast perioodi ilma tagasivalimise õiguseta.
28
Euroopa Liidu liikmelisus Liitu astumine - artikkel I-58 ütleb, et EL on avatud
kõikidele Euroopa riikidele, kes jagavad PSL-is toodud väärtusi (artikkel I-2).
Artikkel I-59 reguleerib EL-i liikmeõiguse peatamist. Siin suuri muutusi võrreldes kehtiva lepinguga pole.
Esmakordselt reguleerib EL aluslepingu tekst vabatahtlikku EL-ist lahkumist - Artikkel I-60
29
PSL II osa: Liidu põhiõiguste harta Lepingu teksti on lisatud 2000.aastal deklaratsioonina
vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Harta siduvaks muutmine ei mõjuta pädevuse jagunemist
EL ja liikmesriikide vahel; Ka uues siduvas hartas tehakse vahet subjektiivsete
õiguste ja printsiipide vahel, mis on eriti oluline majanduslike - ja sotsiaalsete õiguste tõlgendamisel;
Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamisel arvestatakse liikmesriikide rahvusliku õiguse ning praktikaga.
EL taotleb ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
30
PSL III osa: Liidu poliitika ja toimimine Siseturg – 4 vabadust (tööjõud, teenused, kaubad, kapital) Majandus- ja rahapoliitika Poliitika muudes valdkondades – jagatud pädevus
(tööhõive, keskkond, põllumajandus, transport) Vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala (piir,
varjupaik, sisseränne, õigusalane ja politsei koostöö) Liidu täiendavad ja koordineeritavad poliitikad (tööstus,
kultuur, haridus, tervis) Ülemeremaade assotsieerimine Välis- ja julgeolekupoliitika Ühine kaubanduspoliitika Koostöö kolmandate riikidega
31
PSL IV osa: Üld- ja lõppsätted Protokoll riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus Protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte
kohaldamise kohta Protokoll ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlemise
kohta ….. ….. jne
32
“Subsidiaarsuse protokoll” sätestab, et1. Komisjon peab enne õigusakti ettepaneku tegemist
konsulteerima laialdaselt kõigiga, keda tulevane meede võib otseselt või kaudselt mõjutada (eelkõige liikmesriigid, regionaalne tasand ja kohalik omavalitsus, sotsiaalpartnerid);
2. Komisjon peab senisest enam oma ettepanekuid motiveerima, s.t miks on akti vaja vastu võtta just Euroopa tasandil, millised on sellega kaasnevad kulutused ning milline on mõju hiljem siseriiklikul tasandil vastuvõetavatele aktidele;
3. Komisjon peab saatma õigusaktide ettepanekud ka igale rahvusparlamendile ning need võivad 6 nädala jooksul esitada põhjendatud arvamuse (ehk näidata nn kollast kaarti), et algatus ei ole kooskõlas lähimuse põhimõttega;
4. Kui komisjoni eelnõu vastu on kolmandik rahvusparlamentidest, siis on komisjonil kohustus oma ettepanek uuesti üle vaadata ning seejärel otsustada, kas ettepanekut muuta või see tagasi võtta. Komisjoni otsus peab olema põhjendatud.
33
Tänan tähelepanu eest!
Jaan Kurm