ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2343 12. november 2014 asutatud detsember 1947

Veteraanide õhtu Bradfordis. Eesti uudised

Koorilaager

Järgmine Eesti Hääl ilmub18. detsembril 2014

Kaastööd ja kuulutused palumehiljemalt 4. detsembriks 2014

Teated ja reklaamid

Book Review -“Portrait of a secret agent”

Rugby: Estonia v BelarusKäbi Laretei surnud

Retsept

Abistamise Komitee eestvedaja Ida.Koori laululaager

4

2

1

3

25.oktoobri sügisõhtul koguneti Eesti KodusseBradfordis, et üheskoos tähistada traditsioonilistsõdurite õhtut.Kokkusaamine algas vaikuseminutiga, etmälestada kõiki sõdades elu kaotanud eestisõdureid. Kui tavaliselt sisustab õhtu Eestist päritmuusikaline külaline, siis seekord vaadati koosHelga Meritsa dokumentaalfilmi "Klass 1943 –unustatud mälestused". Hollandis elava eestlannafilm räägib viiest Tartu Poeglaste Gümnaasiumi 4bklassi poisist, kelle haridustee katkeb sõja tõttu."Sunniviisiliselt vabatahtlikult" värvataksenoormehed Saksa armeesse. Poisid ontunnistajaks sõjaõudustele ja elule vangilaagrites.Ainult kõige tugevamad jäävad elama ja püüavadoma edasist elu üles ehitada kes ühel, kes teiselpool raudset eesriiet. Lisaks noormeeste isiklikelemälestustele teevad filmi väga väärtuslikuks EestiFilmiarhiivist pärit haruldased kaadrid, mis näitavadeesti noorukeid koolis, okupatsiooniarmeedevärbamispunktides, rindel ja ka pärast sõdaSaksamaal, Balti Ülikoolis ja rususid koristamas.Tore on tõdeda, et filmi olid vaatama tulnuderinevate põlvkondade esindajad. Pärast filmi lõpputekkis saalis mõnus keskustelu nähtu üle janooremad inimesed said küsida ja kuuldavanemate kohalviibijate mälestusi nendenooruspõlvest ja sõjaajast.Traditsiooniliselt ei puudunud sõdurite õhtultmaitsev hernesupp ja pits valget viina klubi poolt!Sõdurite õhtul peetud loteriiga koguti 100 naelaPatients Welfare Fund'ile, Queen ElizabethiHospital’is Birminghamis, mille kaudu toetatakseSuurbritannias ravil olevaid eesti sõdureid ja nendeperesid.Agne Larm

Viljandi Paalalinna koolis hukkustulistamise käigus õpetaja

27. oktoobril sai politsei teate, et ViljandiPaalalinna koolis oli koolitunni ajaltoimunud tulistamine, mille käigus suri 56-aastane saksa keele õpetaja Ene Sarap.Keegi teine vigastada ei saanud.Tulistajaks oli kooli 9-klassi 15-aastaneõpilane. Klassiruumis viibis tulistamisehetkel lisaks õpetajale ja tulistajale veelneli õpilast.Kahtlustatav kinnipidamisel vastupanu eiosutanud. Kooli personal võttis poisilttema isale kuuluva seadusliku relva ningandis nooruki politseile üle. EP.se

Muudatusi eesti valitsusesPresident Toomas Hendrik Ilves kohtus3. novembril Kadriorus peaminister TaaviRõivasega ning kirjutas valitsusjuhiettepanekul alla otsusele vabastadaJürgen Ligi tema palvel rahandusministriametist ja nimetas uueks rahandus-ministriks Maris Lauri.Ilves kohtus samas ka Lauriga, kes senitöötas valitsusjuhi nõunikuna.Senine rahandusminister Jürgen Ligiteatas oktoobri lõpus enda tagasi-astumisest.Mõni päeva varem nimetas Ligi omaFacebooki seinal sotsiaaldemokraadistharidus- ja teadusministrit JevgeniOssinovskit muu hulgas "sisserändajapojaks roosast erakonnast". Hiljem Ligivabandas Ossinovski ees. PresidentIlves märkis sotsiaalmeedia vahendusel,et Eesti valitsuse liige ei tohi kedagisolvata ning peaministri Taavi Rõivase jarahandusministri Jürgen Ligi edasistestotsustest sõltub Eesti täitevvõimuusaldusväärsus.

President Ilves kirjutas 3. novembrilvalitsusjuhi ettepanekul alla otsuselevabastada Urmas Paet tema palvelvälisministri ametist.Üle üheksa aasta välisministrinatöötanud Urmas Paet läheb EuroopaParlamendi liikmeks.Urmas Paet põhejndas oma otsustvälisministri toolist loobuda sellega, et taon olnud Eesti valitsustes juba viimased11 ja pool aastat järjest, sellest üheksa japool aastat välisministrina. "Samas onüheksa ja pool aastat samal ametikohaltegutseda päris pikk aeg ja olen siiskijõudnud järeldusele, et vaja on uusiväljakutseid. Seega olen valmis asumatööle Euroopa Parlamendis, et aidata kasel moel kaasa Eesti ja Euroopaarengutele," ütles Paet.Paeti otsus tuli sõna otseses mõttesviimasel minutil, kuna just samal päevaltegi valimiskomisjon enda valiku selleosas, keda saata eurovolinikuna tööleasuva Andrus Ansipi asemeleuroparlamenti.

Ryanairiga on Baltikumislennanud üle 15 miljoni reisija

Euroopa odavlennufirma Ryanair tähistasreedel 31. oktoobril oma 10. sünnipäevaBalti riikides. Selle aja jooksul on Ryanairvedanud rohkem kui 15 miljonit reisijatBalti riikidest ja nendesse.Hetkel pakub Ryanair enam kui 50 liiniTallinnast, Riiast, Kaunasest ja Vilniusest,sealhulgas uute lisatud sihtkohtadenaKöln (Riiast), Shannon (Kaunasest) jaMadrid (Vilniusest), märgib lennufirmaoma teates.Sel aastal veab Ryanair Balti riikides kuni2,3 miljonit klienti, toetades seejuuresturismisektoris 2300 töökohta neljalennujaama piirkonnas. Ärileht.ee

VETERAANIDE ÕHTUBRADFORDIS E E S T I U U D I S E D

Sleepinginairports.net valisTallinna lennujaama Euroopakümne parima hulka. Selle saidikülastajate antud hinnangutepõhjal on Tallinna lennujaamheaduselt kuues.Euroopa parim lennujaampuhketsoonide, kunstieksponeerimise, näituste,raamatukogude,mähkmevahetus- ja pereruumidening sportimisvõimaluste pooleston Amsterdami Schipholirahvusvaheline lennujaam. TOP10 seas on ka uute tulijatena mituväiksemat lennujaama,sealhulgas Tallinn.Tallinna lennujaam sai omakõrged punktid heasisekujunduse, mugavuse japuhtuse eest. Ühtlasi nimetavadpaljud seda Euroopa kõigehubasemaks lennujaamaks, kunaterminalides on mugavad japehmed istmed, tasuta Skype,väljalaenutamisega raamatukogu,kohalikke kaupu müüv pood jasõbralik teenindus. Lisaks levibtasuta WiFi. Ainsa puudusenatuuakse välja, et tegemist polejust suure ja tähtsaümberistumiskohaga, vaid üsnatihti nii-öelda lõpp-punktiga, kustedasi ei lennatagi. Justsellepärast ongi Tallinn nii vaikneja rahulik.Kogu edetabel Euroopa parimatelennujaamade esikümnest onselline:

1. Amsterdam Schipol2. Helsingi Vantaa3. München4. Zürich Kloten5. Porto Fransisco Sá Carniero6. Lennart Meri Tallinn7. Vaclav Havel Praha8. Frankfurt9. Kopenhaagen Kastrup10. Oslo Gardermoen

EUROOPAEESTLASTE KOOR

Laulu laager Saksamaal

Ta l l innalennu jaam

‘Top 10 ’ seas

Foto: Toomas Ojasoo

Järjekordne sügislaager Annabergis onmöödas. Kohal oli 68 lauljat, dirigendid KalevLindal ja Elo Tammsalu-Schmitz, armsassekodusesse atmosfääri tõid värskeid tuuli profAnne-Liis Polli hääleimprovisat-sioonid jaõhtust külakosti muusikud Jaanus Nõgistoning Tõnu Timm. Inglismaalt lõid kaasa ReetJärvik, Astrid Edwards, Karin Blakeley, VilluKamarik ja Monika Rohtla ning endineLeicesterlane Pille Läänemägi.

Oli tore taas kokku saada vanade lauljategaja tutvuda ka uutega. Annabergi jõudes reedeõhtul oli soe ja kodune tunne, kuna sõbralikudnäod ootasid juba ees. Kõik oli väga hästiorganiseeritud väsimatu Anneli Akena poolt jalaulunädalavahetus möödus sujuvalt. Mõnusoli laulda juba ammutuntud laule aga kaäärmiselt huvitav häikimisega tutvudasümpaatse õpetaja Anne-Liis Polli kaudu.Tundsin, et nüüd saame osa tõelisest ürgsest

ajast! Meeldiv oli ka õppida moodsamaidfolklaule. Pühapäevane koori kontsert oliväga hästi kokku pandud. Kolmeosaline kavapakkus huvitavaid kontraste ja elamusi läbisoome-ugri aegade. Publik oli kontserdist niivaimustatud, et nõuti isegi lisapala. Suuredtänud kuuluvad energilistele dirigentideleKalevile, Elole ja häikimise õpetajale Anne-Liisile. Samuti tänan südamest kõikiorganiseerijaid ja nende abilisi eesotsasAnneliga.Reet Järvik

Annabergi saabudes tervitas mind koorilaulumuusika. Oli armas näha nii uusi liikmeid kuika tuttavaid nägusid nautimas küllaltki rasketrepertuaari.Laupäevane kooriproov algas huvitavatehääleharjutustega, millele järgnes uutelaulude õppimine. Dirigendid Kalev Lindal jaElo Tammsalu-Schmitz õpetasid palasid vägahästi ja eeldasid igal kooriharjutusel kõrgettaset. Külalismuusik Eestist, Anne-Liis Poll,õpetas koorile kuidas täiustada hääletehnikatkui ka innovatiivseid hääleimprovisatsioonioskusi.Õhtul oli meil võimalus nautida Tõnu Timmi jaJaanus Nõgisto kontserti. Nendeprofessionaalne ja meelelahutust pakkuvesinemine leidis kõrget tunnustust. Nagu alativeetsime laupäeva õhtu koos koori liikmetegalauldes erinevates zanrites laule kunivarahommikuni.

Järgneb 2. lk

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 12. november 2014

Laulu laager Saksamaal algus 1. lk

Eesti Abistamise Komitee korraldab lõunaid kordkuus, Eesti Majas. Aeg-ajalt võib hõikeid leidaFacebookis, eestlaste organisatsioonide poolt jasamuti ajalehest „Eesti Hääl”.Eesti Abistamise Komiteel puudub oma koduleht,oma blogi, oma reklaam. Perenaisel proua IdaLemsalul ei ole ei mobiili ega internetti. Kas onvõimalik eksisteerida tänapäeval kasutamataviimase tehnoloogia võlusid? Ida ainult naeratab,särasilmad nooruslikult ja kelmikalt helkimas ningkiirustab kergejalgselt taas kööki, et lõpetada omalõunasöök mitmekümnele külalisele. Kes on prouaIda ja mis on Eesti Abistamise Komitee lõunad?Ida Lemsalu on proua, kes on kokk, perenaine,korraldaja ja majandaja ning ta saab selle kõigegasuurepäraselt hakkama. Tema väsimatuteksabilisteks on iga kord Piret Randam ja proua Sirje.Lõunasöögiks on eestipärased ja alati maitsvad road, eipuudu ka magustoit ning kohvitamine. Toidu kõrvalepakutakse ka klaas veini või morssi. Samuti toimub põnevloterii, mille lõbusad auhinnad on külalised ise toonud.Iga kord lõunalt lahkudes on tunne, et oled taas käinudvanaema juures. Just sellist hoolitsust, mis teeb südamesoojaks ja igatsuse hinge, pakuvad proua Ida lõunad.Proua Ida seletab naerusui, kuidas ta alustas kõigesellega 40 aastat tagasi. Aidati sõdureid, madruseid jateisi abivajajaid - kooti neile sokke, kindaid, et nad ikka

sooja saaksid. Ükski töö polnud liiast. Iga-aastaselt aitabproua Ida (Eesti Abistamise Komitee) rahaliselt Inglismaalelavaid eesti pensionäre, sõjaveterane või haavatasaanud noori poisse; samuti toetab ta teisi eestiorganisatsioone, nagu sellel suvel toimuvat suvelaagritCatthorpes. Tema loomupärane andmisrõõm on siiras javahetu.Eks tal ole ka murekohti, nagu näiteks kuidas saada piisavsumma kokku kõigile oma „hoolealustele“ või kuidasvõimaldada ajalehe Eesti Hääl kodutellimus kõigile, kes

seda soovivad. Ja siis pisemad mured, kas ikkakõigil on ilusti kõht täis ja ega kellelgi puudu eijäänud, sest kui võimalik saab ka ju juurdeküsida.Lõunasöök on läbi. Kõht on täis. Inimesedlaudades istuvad ja joovad kohvi uute võivanade sõpradega. Kogu atmosfäär on sellinelihtne ja eestlaslik. Hubane ja tavaline. Ningseetõttu väga eriline. Hinges kripeldab miskit,mis on unustusehõngu kadunud ja tuletabennast taas meelde. Ammune vana on korragauus. Lihtsad vaarisade tõed nagu lihtsalt ollaolemise pärast, ja aidata aitamise pärast. Onaeg lahkuda. Lõunatajad tänavad südamestselle paari tunni eest, mis möödus kuilinnulennul. Londonis elades on hea teada, et onvõimalus tulla vanaemale külla.

Ida Lemsalu järgmised lõunad toimuvad 16. novembril ja17.detsembril. Kõik on oodatud, eelregistreerimisega, sestsiis proua Ida teab millistes kogustes toitu valmistada.Lõuna hinnaks on ainult £8, lapsed saavad süüa tasuta,samuti on neil mänguruumi.Kui sul on koduigatsus, vanaema toitude igatsus, Eestiigatsus, tahtmine rääkida eesti keelt, tule ja veeda ükspühapäeva pärastlõuna proua Ida seltsis!Eelregistreerimine piret@blueyonder.co.ukMerlin Pärn ja Evelin Siilak

ABISTAMISE KOMITEE LONDONIS - Eestvedaja Ida Lemsalu

EESTI UUDISED

Lugeja kirjutabNii huvi kui ka kurbusega lugesin VirgeJames'i (sünd. Taul) artiklit "KodumaaltLahkumine 1944" (Eesti Hääl 5.september 2014). Kui lugesin temaisapoolseid mälestusi, olin üllatatud, etViru praost Beermann oli kirikuõpetajaTaulile andnud kirja, ja palunud, et kuita Saksamaale jõuab, ta selle annaksedasi tema vennale, kes oli Danzigipiiskop. Üllatus oli sellepärast, et Virupraost oli minu vanaisa ja muidugiDanzigi piiskop minu vanaonu.Adelies Beermann

Peale lühikest harjutust pühapäevahommikul andis koor kontserdirohkearvulisele saksa kuulajaskonnale,kes nautisid meie esinemist ja meieomakorda nautisime laulude esitamist. Oliuhke tunne kuuluda sellisesse eliitkoori.Ma olen juba pannud kinni lennupiletid jaöömaja järgmiseks laululaagriks, mistoimub 2015. a. Jaanuaris!Karin Blakeley, Inglismaa

Mullegi meeldis väga nii Anneliis Pollikarisma kui ka häikimine ise. Uute lauludevalik oli ka suurepärane - rahulik, natukerõõmus ja natuke nukker nagu me isegi :)Nõgisto ja Timm sobisid kogu sellessekompotti nagu rusikas silmaauku. Ja matunnen siirast aukartust sinuorganiseerimisvõime ees, Anneli! Täpsedja asjakohased e-kirjad on just see, midaminusugused veidi uimased kodanikudvajavad! Ja mulle väga meeldib, et varstisaame ka Hollandis laagerdada ;) Aitähkõigile ilusa äraolemise eest!Kai Gregori, LuksemburgLaager oli seekord töesti vaheldusrikas.Palju ilusaid uusi laule ja vörreldeslaulupeo repertuaariga pisut kergeminiomandatavad. Mulle meeldis ka meienatuke aeglasem tempo, ja muidugi meietoredad külalised ja nende vörratu

kontsert! Suured tänud meie tublidelekoorijuhtidele ja eriti sügav kummardussulle, kallis Anneli!Tuuli Solom, SaksamaaLaulupeo järgne koorilaager on healakmuspaber, näidates ligikaudu ära”laulupeoturistide” ja pühendunudkoorilauljate suhtarvu. Viimases laagrisenne laulupidu oli meid 110, plusskümmekond pereliiget, seekord oli lauljaid68. Loomulikult ei tähenda see seda, et

kõiki puudujaid võiks turistidekslugeda, kuna laager langeskokku gripihooaja jakoolivaheajaga, kuid ilmseltmingit järelduse võib nendestnumbritest teha. Medali teistkülge vaadates tuleb siiski rõõmutunda, et kohalolijatel oli sutsulahedam end Annabergi viimatikitsaks jäänud seinte vahele äramahutada. Jah, mehi oli taaskordvähe, aga see ilmselt ei paraneenne kui me mõne meeskooripooljõuga "alla neelame". >>>

>> Anneli Aken, Luksemburg

Peaminister toetab ühemõtteliseltSuurbritannia jätkamist EL-is

Taavi Rõivas kinnitas riigikogu ees 4.oktoobril, et Eesti toetab igati Suurbritanniajätkamist Euroopa Liidus.Rõivas andis parlamendis ülevaatevalitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitikateostamisel.Suurbritannia küsimuse tõstatas riigikoguväliskomisjoni esimees Marko Mihkelson,kes soovis teada, kuidas Eesti peaministersuhtub võimalusse või küsimusse, mispuudutab Suurbritannia positsioone,hoiakuid ja võimalikku lahkumist EuroopaLiidust."Vastus on ühemõtteliselt toetav, etSuurbritannia jätkaks EL-i liikmena,"kinnitas Rõivas.Rõivas märkis, et see on ka Eesti jaoksväga oluline, sest saareriik on paljudesküsimustes Eestiga sarnaste vaadetega, kanäiteks julgeolekuküsimustes, aga kamitmetes muudes."See, et nende eesistumine on vahetultenne meid, tähendab ka seda, et ülemkogulaua taga istub Briti peaminister DavidCameron minu vasakul käel ja meil onvõimalik temaga vestelda nii Euroopapoliitikast, Briti poliitikast, Eesti asjadest,"ütles peaminister."Sõltumata sellest on Suurbritannia igaljuhul Euroopas väga olulise kaaluga ja vägaoluline liikmesriik. Ma ei tahaks mõeldagiperspektiividest, mis oleks, kuiSuurbritanniat EL-is poleks," lisas Rõivas.err.ee

Eesti rahvaarv väheneb 2040.aastaks 10 protsenti

Statistikaameti 3 oktoobril esitletavmajanduse ja tööturu kogumik kinnitas tõsi-asju, et Eesti rahvastik vananeb, pensionilemineku iga tuleb järk-järgult tõsta ninginimesed peavad kauem töötama.Statistikaamet prognoosib Eesti rahvaarvukümneprotsendilist vähenemist aastaks2040. Prognoosi järgi on 2040. aastal 20-49aastasi praegusega võrreldes ligikolmandiku vähem. 65-79 aastasi aga ligi20 protsenti rohkem.Rahvaloendus sellel kevadel tõi väljaulatusliku väljarände noorte ja tööeasolevate keskealiste seas. Kusjuures rohkempuudutab see naisi. "See on ka üks olulisipõhjusi, miks meie rahvaarv praegu ja kalähitulevikus väheneb. Kui välja rändavadnoored ja keskealised naised, siistõenäoliselt jäävad tulevikus Eestissündimata ka nende lapsed. Osa neist tulebkindlasti tagasi, aga teiste riikide kogemus

näitab, et mitte kõik" ütles Statistikaametijuhtivanalüütik Yngve Rosenblad.Eestis on 50-69 aastaste pensionisaajateosatähtsus Euroopa kõrgemaid - 47protsenti. Ja viiendik neist on omakordatöövõimetuspensionärid.Rosenblad rääkis, et väga suuretõenäosusega ei saa Eesti piirdudapensionitõusuga 65. eluaastani. "Mearvutasime välja, et selleks, et tööl käivateinimeste ja pensionäride suhe jääkspraegusele tasemele, peaks 2040. aastakspensioniiga olema 70 eluaastat. Suuretõenäosusega peab pensioniiga tulevikustõusma."

Eesti kerkis riikide heaolupingereas 32. kohale

Eesti kerkis Briti sõltumatu organisatsiooniLegatum Institute järjekordses maailmariikide heaolu pingereas aastaga nelja kohavõrra 32. kohale. Uuringu tulemusedpõhinevad kaheksal kategoorial: majandus,tingimused ettevõtluseks, riigivalitsemine,haridus, tervishoid, turvalisus,isikuvabadused ja ühiskondlik kapital.Nii nagu eelmisel aastal, on ka tänavu Eestilparimad näitajad riigivalitsemisevaldkonnas, kus meie maa paikneb 26.kohal. Ka halvim näitaja on taasisikuvabaduste alal (70. koht).Pingerea esikoht kuulub alates 2009.aastast Norrale, teisel kohal on nagu mullugiŠveits, kolmandal kohal Uus-Meremaa.Leedu on kerkinud ühe astme võrra võrra42. kohale, Läti positsioon paranes neljakoha võrra ning meie lõunanaabrid ontänavu 44. kohal. Venemaa langes Euroopariikide halvima näitajaga seitsme koha võrraning on 68. err.ee

Eesti kerkis maai lma är ik l i imaedetabel is 17. kohale

Eesti kerkis Maailmapanga koostatudmaailma ärikeskkonna edetabelismullusega võrreldes viis kohta 17.kohale,selgub värskest Doing Business raportist.Aasta tagasi oli Eesti edetabelis 22 .kohal. Läti on värskes edetabelis 23. kohalning Leedu 24.Suurima tõusu on aastaga edetabelis teinudVenemaa, kerkides kolmekümne koha võrra62. kohale. Tõusu põhjus ei peitu aga mitteVenemaa ärikliima paranemises, vaidmaailmapanga edetabeli koostamisemetoodika muutuses.Parima ärikeskkonnaga riikide esikümme onjärgmine: 1. Singapur; 2. Uus Meremaa; 3.Hong Kong. 4. Taani; 5. Korea; 6. Norra; 7.USA; 8. Suurbritannia; 9. Soome; 10.Austraalia ärileht.ee

Foto: Liina Teras

12. november 2014 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

Väga lihtsalt valmistatavpõhiroog sügiseks

2 tl võid1 suur viilutatud sibul1 väike kooritud jatükeldatud kõrvits4 tassi keevat kanapuljongit2 tassi Arborio riisi1 tl värsket tükeldatudtüümiani1/2 tass vahustatud koort1 röstitud kana (kasutageluid puljongi keetmiseks)1/2 tass riivitud parmesanijuustu1 tass nõrutatud jatükeldatud seeni1 tl võidMaiste järgi soola ja pipartMurulauk

1. Sulatage võiraskes potiskeskmisekuumusejuures.Hautage sibul,kuni see onpehme.

2. Lisagekuupidekslõigatud kõrvitsja jätkake viisminutit keetmist.

3. Lisage kaks tassi keevatpuljongit, riis ja tüümianning segage puulusikagakeskmise kuni suuremakuumuse juures. Lisageaeglaselt puljong, kuni riison selle sisse tõmmanud.

4. Hautage seened 1 tlsulatud võiga viie minutijooksul.5. Lisage vahustatud koor,kana, parmesani juust jaseened ning maitse järgisoola ja pipart. Kaunistagepeenestatud murulauguga6-8 portsjonit

K O K A K U N S T - Kõrvitsa-kanaliha risotto seentega

1. novembril suri 92 aastavanusena tuntud eesti pianist jakirjanik Käbi Laretei.1922. aasta 14. juulil sündinudKäbi Laretei isa Heinrich Lareteioli Eesti vabariigi saadik NSVLiidus ja Rootsis.Kui Nõukogude Liit okupeerisEesti Vabariiki 1940. aastal,põgenes Käbi Laretei koosemapoolsete vanavanemategaisa Heinrichi juurde Rootsi, kuhuta ka jäi.Juba Tallinnas elamise ajal klaveri-õpinguid alustanud Käbi Laretei jätkasõpinguid Rootsis Gottfried Booni ja AnnieFischeri käe all.Laretei esines pika pianistikarjääri jooksulRootsis, Suurbritannias, Lääne-Saksamaal ja USA-s ning esitas peamiseltkaasaja heliloojate palu.1950. aastate lõpus kohtus ta rootsifilmirežissööriga Ingmar Bergmaniga,kellega abiellus 1959. aastal, kuid 10aastat hiljem paar lahutas.

Laretei mängib kaadri taga klaverit IngmarBergmani filmis "Sügissonaat" ning tegipisemaid rolle oma abikaasa filmides.Käbi Laretei on kirjutanud ka raamatuidelust ja muusikast. Eesti keeles on temaltilmunud mälestusteraamat "Peotäismulda, lapike maad", samuti "Minevikuheli", "Seal kodus - siin võõrsil","Tulbipuu", "Vihmapiisad ja kuupaiste:esseed muusikast", "Keerised & jäljed:kogutud proosa", "Otsekui tõlkes: teemavariatsioonidega" ja "Kuhu kadus kõik seearmastus?".

SPORT - ESTONIAN RUGBY OFF IC IALLY BEGAN I TSINTERNAT IONAL L I FE WITH AN EMPHAT IC 59–12 WIN

OVER BELARUS IN THE EUROPEAN NAT IONS CUP

At 2pm on Saturday 4th October, at theKalevi Stadium in Tallinn, Estonia took theirvery first step into International RugbyUnion.The Estonian national team had previouslyonly played ‘friendly’ matches, but this wastheir very first IRB (International RugbyBoard) sanctioned game within theEuropean Nations Cup.The Eesti Ragbi Liit (ERL) and its playershave worked tirelessly over the past sixyears to arrive at this point, and to see sucha result, and such a performance, wastestament to the many hours all involvedhave given voluntarily.The result has now qualified Estonia to playin the Tier 3 play offs in Montenegro duringApril, where they will face eitherMontenegro; Greece or Slovakia in a fourteam knock out tournament.The event was streamed live across theworld, and was covered heavily by the localsporting press.Also in attendance was the UKAmbassador, Chris Holtby, who is a patronof the ERL and whose ongoing help isinvaluable.A special mention should be made to thethree Leicester based Estonian playerswho travelled, and continued their supportof the team and who all started the game,namely Maati Pallas (26), Karl Pallas (24)and Luke Veebel (22).

Their experience from having played at ahigh level in England contributed to a solidperformance in the back line, with Lukescoring three tries and Karl one.The game on Saturday was played in brightsunlight, with a good sized, inquisitive,appreciative and noisy crowd watching.From the very start Estonia looked the moreorganised and controlled side, with attackafter attack being repelled by Belarus.After ten minutes Estonia scored the firsttry, and thereafter came more, leaving thehalftime score at 31 – 5.The second half followed the same patternand allowed Estonia to bring on all of their

replacements, who all contributed to aconvincing 59 – 12 final score.The three Leicester players were delightedafter the match, and gave the followingcomments :-LUKE VEEBEL commented “An amazingvenue to play at and represent Estonia. Itwas nice to score a hat trick, and for all ofthe team to play so well. To see and be apart of the players improvement andprogress over the years is greatlysatisfying.”MAATI PALLAS said “Happy to be involved

in what was a much improvedperformance from theprevious friendlygame with Finland. Our organisation andhunger to attack was far more evidentand I am really looking forward to theteam taking their performance to the nextlevel.”KARL PALLAS - “Credit is due to theopposition who fought to the end in frontof a modest but noisy Estonian crowd. Iam proud to be part of an improving Eestiteam and it is encouraging to seeyounger players joining the ranks.

With an ageing squad, I hope the ERL canbe given the necessary support to attractand retain young talent to the game andensure future success in Europe.”There is even greater excitement andconfidence within the ERL now, butfinancing the game is very difficult, withfunds raised mainly by players and officials.Any assistance in fund raising, at any level,would be greatly appreciated.Please contact Taavi at:t.pallas@btinternet.comThe full game can be viewed if you visitfacebook and type into the Eesti Ragbi Liitsite.

In Tiina Tamman’sprevious book, based onher PhD thesis, sheresearched ambassadorAugust Torma and hisroles as a soldier,diplomat and spy. In herlatest offering, she hasmaintained links withspying and Estonia,examining the life andwork of Brian Giffey, whowas a secret agent forBritish intelligenceservices in the interwaryears in Estonia andelsewhere.At the beginning of thebook, Tamman goes intodetail about hisconvoluted and mysterious family history,his roots in Germany, and his education inHamburg and later at Oxford, before heenlisted in the Worcester Regiment. Giffeywas injured on the western front in the FirstWorld War but after recuperating, he wasposted to Mesopotamia, and whenarmistice was declared, he was in India. Asa lieutenant-colonel, he was approachedto assist in intelligence matters.Estonia features in the book firstly whenGiffey is posted to Tallinn as a passportcontrol officer in 1929. Tamman devotes60 pages to Giffey’s role and experiencesin Tallinn, including his marriage to AnniOras, his meeting with writer GrahamGreene and his improved Russianspeaking skills, until his enforceddeparture in 1940.Giffey’s career became more chequered,with a posting early to Baghdad early in thewar, during which he was informed that hisservices were no longer required by SIS(Secret Intelligence Service), and hisreturn to London, where he and Annistayed for a while at the legation on

Queen’s Gate and, later,with Kapten EvaldJakobson in Surrey.In the post-war period, hewas involved in thedenazification process inGermany and also workedfor the Association ofUkrainians in Great Britain.In the course of his work,as mentioned in the book,Giffey met other agentswell known to parts of theEstonian community,including Henry Carr,Sandy McKibbin andAlfons Rebane. It is amatter of conjecturewhether or not hisdismissal from SIS was

orchestrated by Kim Philby, who had ameteoric rise in the service and, by 1941,had access to much top-secret information.Giffey died in 1967, aged 80. His wife Annilived on in London until her death in 2000,at the age of 88. There may well be someof our readers who remember her from theperiod in exile.It is clear that Tiina Tamman hasundertaken detailed research, making agreat effort to seek out all potential sourcesof information about Brian Giffey, despitethe paucity of documentation about him.Tamman uses many quotations fromsurviving materials she has unearthed andhas included them authentically, with theiroriginal grammatical mistakes. In places,however, syntactic errors extend into thebody of the script.The book will appeal to those who have aninterest in the workings of SIS in the inter-war period.“Portrait of a secret agent”, 251 pages.ISBN 978-0-9930229-0-6. Published byThousand Eyes Publishing. £10.

“Portrait of a secret agent” by Tiina Tamman

From left - Maati Pallas, Luke Veebel andKarl Pallas

K Ä B I L A R E T E I L A H K U N U D

Foto: Birgit Püve

The UN refugee agency (UNHCR)announced on 4th November a campaignto end statelessness worldwide within 10years. It estimates that at least 10 millionpeople are currently stateless, havingneither nationality nor passport. This canlead to denial of their access to medicalcare, education and political rights, suchas voting. The UNHCR wants to end thisby getting countries to grant nationality tostateless children, often born in refugeecamps, and offer citizenship to ethnicminorities, for instance in Burma. In 27countries, women are not allowed to passtheir nationality on to their children.

The UN first pledged to tackle the issuewith the adoption of the 1954 Conventionrelating to the Status of Stateless Personsbut rights groups have said not enoughprogress has been made since then.The following example is cited. When theSoviet Union broke up, many ethnicRussians were stranded in the Balticstates and defined as "non-citizens". InEstonia and Latvia, ethnic Russians havetrouble obtaining citizenship. U.N. figuresfor 2013 show there are over 90,000 inEstonia and over 280,000 in Latvia. InRussia there are 178,000 stateless people.Daily Mail/Reuters

UN REFUGEE AGENCY - Stateless persons campaign

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 12. november 2014

E E L S E I S V A D Ü R I T U S E D

Leinateated teistest eesti ajalehtedestEesti Elu (Kanada)Asta Toppi (Lehtman) *08.11.1912 Tallinnas; † 16.09.14 (T)Jaak Iir *23.11.26 Abjas; † 15.09.14 (T)Ellen Tanner (Lepp) *28.09.25 Narvas; † 27.09.14 (T)Hellin Lilhein (Lutermann) *11.09.17 Viinistus; † 26.09.14 (T)Gunnar Keerma *05.01.24 Tallinnas; † 04.10.14 (T)Tiiu Kauri *29.01.42 Tallinnas; † 10.10.14 Ottawas(T) - TorontosEesti Päevaleht (Rootsi)Harriet Tank *19.02.18 Tallinnas ; † 15.10.14 StockholmisMarta Pannas *20.12.24 Kihelkonnal; † 18.10.14 LindomesVaba Eesti Sõna (USA)Aino Boone *04.02.24 Kuressaares; † 27.09.14 Põhja KarolinasMeie Kodu (Austraalia)Ellen Areng (Annok) *05.11.24 Tartus; † 02.09.14 MelbourneisAsta Saarepere *19.11.20 Narvas; † 07.09.14 ThirlmeresRobert Udo Raska *29.09.30; † 17.09.14 Sydneys

A B I S T A M I S E K O M I T E E L O N D O N I SJärgmine pühapäeva lõuna toimub

pühapäeval 16. novembril kell 13:00Registreeri varakult! Ida Lemsalu tel: 020 8893 3816;

email: piret@blueyonder.co.ukHind: £8; lastele 11-16a £3.50; kuni 10-a tasuta.

Lastele on mängutuba! Oodatud on annetused loteriiks!Kõik on teretulnud!

Jõululõuna - 14. detsemberLondoni Eesti Maja, 18 Chepstow Villas, W11 2RB

†Kallist

ARNOLD LAIUS’tsünd: 07.10.1921 Tartus

sürn: 03.10.2014 Bradfordismälestavad leinas

AiliAlar, Sian, Laura ja Alex

Anu, Peter, Samantha ja Katy

B & B GUESTHOUSE/

KÜLALISTEMAJA TARTUMAALLynn and BobHaidak, originallyfrom Lancashire,run a bed &breakfast guest house in Ülenurme on the outskirts of Tartu.There are four double/twin rooms. Room rate including breakfastis €45, single occupancy €32, (€5 discount for ‘Tulevik’members).Extras include a small heated swimming pool (open spring &summer), sauna, BBQ facility and two bicycles for hire.Contact: Lynn Haidak, Metsaääre 7, Ülenurme, 61714, Tartumaa.Tel: +372 6661163 Mob: +372 5334 1388. Email:guesthouse.seitse@gmail.com; www.seitsemaja.ee/

Books available from Eesti Hääl“THE INDRAWN HEART” by Max

BoyleA travelogue in Estonia. Max, whosemother was Estonian, writes with humourand personal feelings about his journey toall corners of Estonia. £11 (inc. p+p).

“INTO EXILE”by Elin Toona-Gottschalk.

“The Economist” book of the year”.Elin, granddaughter of Ernst Enno,recounts her early years in Estonia, herdeparture in 1944 with her mother andgrand-mother and her harrowing life in achildren’s home in Yorkshire. £15 (inc.p+p).

T A L V E - J A J Õ U L U K U U

I E S T U L E V I KIES Tuleviku aasta peakooslek toimub laupäeval

15. novembril, Catthorpe Manoris, Catthorpe, LE17 6DF2015 aastakava

6-8. märts Seltskondlik nädalalõpp15-17. mai Aastapäeva pidulik õhtusöök ja tants9-15. august Lastesuvelaager15. august Rahvapidu

Info: kristysheldon@hotmail.com

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by theAssociation of Estonians in Great Britain.

Toimetaja: Reet Järvik; Administraator: Toomas Ojasoo;Korrektuur: Tiina Kõiv.

Esindajad: Bradfordis: Lydia Järvik; Londonis: Ida LemsaluVaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati

ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eestvastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi

ilma autori loata.Tellimishind aastaks: £22; välismaale £27.

Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12);Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond;

Müügikuulutused - £3 cm veerul. Tšeki saajaks märkige“Estonian News”, 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham.

NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877e-mail: info@eestihaal.co.uk

Printed by Printing Eye, 455 Sunleigh Road,Alperton, Middx. HA0 4LY

J Õ U L U J U M A L A T E E N I S T U S E DKesk Inglismaa Kogudus

Laupäeval 13. detsembril - kell 14:30Leicesteri Eesti Majas. Teenib õp. Valdo Lust

Londoni KogudusPühapäeval 21. detsembril - kell 14:00Rootsi luterlikus kirikus, 6-11 Harcourt Street,Marylebone, W1H 4AG. (metroo: Edgware Road)Teenib õp.Lagle Heinla; Laulub LES SegakoorPärast teenistust on kirikus kohvilaud

Kallist

ARNOLD LAIUS’tMälestavad

Rein perega Kanadas

†

N O T T I N G H A M I E E S T L A S T EJ Õ U L U P I D U

Pühapäeval 7. detsembril kell 12.00Lühike eeskava, loterii, jõuluvana ja einelaud.

Sissepääs £5. Kõik teretulnud!Ukranian Federation House, Claremont Road, Notts. NG5 1BH

Info: ksaat@hotmail.com; reetjarvik@hotmail.com

Tähtpäevad25. nov. Kadripäev28. nov.1918 Vabadussõda algas

Eesti Hääl soovibsünnipäeva lastele õnne

19. nov. Juhan Parts20. nov. Erica Bloomfield6. dets. Harri Aggarwal7. dets. Kristy Sheldon10. dets. Lydia Järvik13. dets. Benno Holmberg

13. dets. Maimu Lainevool13. dets. Pille Läänemägi16. dets. Ly Toom17. dets. Ida Lemsalu (juubilar)

Sündinud22. nov. 1949 Peapiiskop Andres Põder23. nov. 1906 Betty Alver28. nov. 1958 Doris Kareva30. nov. 1883 Gustav Suits3. dets. 1889 Cyrillus Kreek

7. dets. 1913 Kersti Merilaas8. dets. 1880 Johan Aavik8. dets. 1900 Ants Oras12. dets. 1908 Gustav Ernesaks

Surnud16. nov 1941 Miina Härma17. nov 1982 Eduard Tubin19. nov 1942 Ants Laikmaa22. nov. 1920 Georg Lurich26. nov. 1982 Juhan Aavik1. dets. 1913 Juhan Liiv

Ingl ismaal elanud20. nov. 2009 Õp. HeinoLaaneots (suri Montrealis)21. nov. 1995 Anna Vageström-Taru (Saatkonna sekretär)15. dets. 1990 Vida Juse-Jovanovic (kunstnik) - suriHispaanias16. dets. 1982 Villibald Raud(diplomaat) - suri USA’s

ARNOLD LAIUS’tsünd: 07.10.1921 Tartus

sürn: 03.10.2014 Bradfordismälestavad

Merli peregaViivi ja Jaan Eestis

Kallist kaasmaalastKARIN RÄSTA’t

mälestabAavo Timma perega

Pensionäridele on eripakkumine: eelmüügist £10,kohapeal £15. Vouchereid jagame Abistamise Komiteelõunal, 16. novembril. Palume eelregistreeridanumbril07860557544 Evelin Siilak, LES juhatuse liige.Olemas on trepivaba sissepääs ja lift. Escortrongijaamast ettetellimisel.

Š O T I M A A E E S T L A S T EJ Õ U L U P I D U

(Edinburghi Eesti Society - EES)4. detsembril Augustine United Kirikus

41 George IV Bridge, Edinburgh. EH1 1ELUksed avatud kell 18.30; Õhtusöök kell 19:00

Pakume kartulisalatit, seapraadi ahjukartulite ninghapukapsaga; morssi ning Vana Tallinnat.Külalistel on lubatud oma jooke kaasa võtta.

Osalemistasu on £8 ; £6 EESi liikmetele.Kohti on piiratud. Reserveerimine mitte liikmetele

algab 16. novembril.EESiga liitumiseks või jõuluõhtusöögile koha

broneerimiseks saada emailaadressile edinburgh.estonians@gmail.com.

E E S T I J Õ U L U T U R G L O N D O N I SJuba teist korda Skandinaavia jõuluturu raames

Addressil Albion Street, Rotherhithe, London SE16 7JBReedel, 21. novembril 10.30 - 20.00

Laupäeval, 22. novembril 10.00 - 19.00Pühapäeval, 23. novembril 10.00 - 17.00

Turult leiate eestimaiseid jõulukaupu, komme,käsitööd, looduslikku kosmeetikat, õlut, Vana Tallinnat

ning kohapeal söömiseks häid jõulutoite.Eesti muusikat mängib ning videosid näitab Eestist tulnuddiskor, ning soojendavaid jooke pakub Mouse Tail Coffee.

TULGE KÕIK TURULE!

P A K K I D E S A A T M I N E E E S T I S S EVõimalus saata pakke sugulastele ja sõpradele jõuludeks!

Pakke võetakse vastu -Bradfordi Eesti Kodus (8 Clifton Villas, Bradford, BD8 7BY) laupäeval, 15. novembril kell 10:00-12:00Leicesteri Eesti Majas (366 Fosse Road North,Leics,LE3 5RS) pühapäeval, 16. novembril kell 10:00Kes on Londonist paki saatmisest huvitatud palun helistadaehk saata SMS või e-meil Valli Kallasele +3725041783;valentina@maarioko.ee

B R A D F O R D I E E S T I K O D U8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221

Traditsiooniline Jõulupidupühapäeval 21. detsembril algusega kell 17.00.Jõuluvana toob kingitusi ja kommikotti lastele

Eesti Kodu baar on avatud: E: 20:00-24:00;K: 11:45-14:15 ja 18:00-24:00; R: 18:00-24:00;L: 12:00-14:00 ja 17:00-24:00; P: 13:00-23:00.Müügil: Saku õlud, Kiss, Viru Valge jt eesti joogid

L E I C E S T E R I E E S T I M A J A366 Fosse Road North, LE3 5RS. Tel: 0116 251 6727

eestimaja@gmail.comSõdurite Õhtu - 22. november algusega kell 18.00.Naitame filmi "Klass 1943" ja pakume traditsioonilist

hernesuppi.Olete kõik oodatud!

Jõulupidu - laupaeval 13. detsembril kell 16.00.Pakume eestipärast jõulutoitu ja lastele tuleb

külla jõuluvana.Osavõtt ja tervitusjook £15.00. Lapsed alla 15a. tasuta

Palun registreerida ja osalustasu maksta 1.detsembriks Leicesteri Eesti Maja baari voi kontole.

Olete kõik oodatud!Müügil eestipärased joogid, Eesti õlu ja viin.