On saanud kenaks traditsiooniks, et Eestivälisminister Urmas Paet tunnustabnovembrikuise kodanikupäeva puhulaukirjaga tublisid rahvadiplomaatiaedendajaid, kes on silmapaistva tegevusegaaidanud kaasa Eesti tutvustamisele ja suhetetihendamisele välisriikidega.Välisminister Urmas Paeti sõnul saab igaEesti inimene anda rahvadiplomaatia kauduoma panuse Eesti tuntuse kasvule ningmaine tõusule välisriikides. „Soovime igatijulgustada ja toetada rahvadiplomaatiat.Vahetu suhtlemine aitab kaasa Eestitutvustamisele ning suhete tihendamiselvälisriikides,“ ütles välisminister Paet.„Väärtustame nende inimeste panust, kes onvõtnud vabatahtlikult oma ülesandeks Eestitutvustamise ning eestluse säilitamisevälismaal,“ lisas välisminister.Välisministeerium annab kodanikudiplom-aatia aukirju kodanikupäeval välja neljandatkorda. Aukirja saab isik, kes onvabatahtlikkuse alusel pikaajaliselt jasilmapaistvalt panustanud Eesti riigipositiivse maine loomisesse omaasukohamaal.Sellel aastal tänab ja tunnustabvälisministeerium järgmisi inimesiÜhendkuningriigis:Aili Nurka, Londoni Eesti Kooli asutajat jaeestvedajat, eesti keele õpetamise jaeestluse hoidmise eest Inglismaal.Lea Kreininit eestluse hoidmise jaedendamise eest Šotimaal.

Õnnitlused ja tänud ka Eesti Londonisaatkonna poolt tublidele rahva-diplomaatidele Ühendkuningriigis!Teiste hulgas tunnustati veel EnekenFleming eestluse ja eestikeelse hariduseedendamise ning Eesti-Iiri kultuuri-sidemete tugevdamise eest Corkis jaIirimaal. Anneli Aken  pikaajalise eestilaulukultuuri edendamise eestLuksemburgis, Belgias ja Prantsusmaal,Riina Leminsky  ja Krista MikkSaksamaal elavatele eestlastele ja Eestisõpradele mõeldud infoveebi-lehe  www.eesti.dealgatamise jatoimetamise eest.Kõigi sellel aastal tunnustuse saajatenimed leiab välisministeeriumi kodu-lehelt: http://www.vm.ee/?q=node/18658

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2333 18. detsember 2013 asutatud detsember 1947

Toimetaja veergIntervjuu

Uudiseid Inglismaalt,Šotimaalt ja Eestist

Eelseisvad üritusedTeated ja reklaamid

1

Järgmine Eesti Hääl ilmub21. jaanuaril 2014

Kaastööd ja kuulutused palumehiljemalt 10. jaanuariks 2014

2

3

4

J Õ U L U T U R G L O N D O N I S

President Toomas Hendrik Ilves esines25. novembril avakõnega mõttekojaChatham House konverentsil "Võim ja äriinterneti ajastul". President Ilveskeskendus oma sõnavõtus küberruumiväljakutsetele, nentides, et sellegakaasnevad ühest küljest suuredvõimalused, teisalt suured ohud."See tõstab omakorda fookusesse isikuteprivaatsuse ja andmekaitse küsimused,aga ka väljakutsed riiklikule julgeolekule.Oluline on leida tasakaal turvalisuse javabaduse, privaatsuse ja läbipaistvusevahel," ütles Eesti riigipea. Ta rõhutas, etküberruumis tegutseja peab olema kindlaltidentifitseeritav. "Sellele on tehnoloogilinelahendus nagu näiteks ID-kaart Eestis,"sõnas ta. "Riik, kes soovib tehnoloogilisearenguga kaasas käia, peab selleküsimusega tegelema. Isiku tuvastamine

pole ainult privaatsuse või julgeolekuküsimus, see on ka tehnoloogilise arenguküsimus. Uued, edukad avaliku jaerasektori e-lahendused eeldavadidentifitseerimist."Siin saab Eesti lahendus olla maailmaseeskujuks, tunnistasid ka mitmedkonverentsil osalejad.President Ilvest kuulasid ettevõtjad, IT-valdkonna eksperdid, akadeemikud,poliitikud ja ajakirjanikud Suurbritanniast,USAst ja mujalt maailmast.Riigipea kohtub täna pärastlõunal Briti IT-ministri Francis Maude'iga. Homme peabriigipea Legatum Institute'is ettekandeteemal "Info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogia roll ettevõtluse ninginnovatsiooni edendamisel".25. novemberPresident Ilves tutvustas Londonis

e-EestitPresident Toomas Hendrik Ilves pidas 26.novembril, Legatum Institute'is ettekandeteemal "Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia roll ettevõtluse ninginnovatsiooni edendamisel".President Ilves tutvustas Eesti avaliku jaerasektori e-lahendusi, X-tee ja ID-kaardisüsteemi. Ta rõhutas, et Eesti e-valitsemise teenuseid kasutab peaaegu100% elanikkonnast, enamuspangatehinguid toimub interneti kaudu,

25% häältest antakse e-valimistel, 97%tulumaksudeklaratsioone esitatakseelektrooniliselt ning ravimid saadakseapteegist digiretseptiga. Eestlased onandnud üle 140 miljoni digiallkirja.Riigipea andis ka ülevaate Eesti-Soomekoostööst ühise andmevahetuskihikasutamisel, lootes, et see on eeskujukskogu Euroopale ning üha rohkem riikehakkab tulevikus piiriüleseid teenuseidpakkuma.Riigipea sõnavõtu juhatas sisse Pulitzeriauhinnaga pärjatud ajaloolane ja kirjanikAnne Applebaum. President Ilvest kuulasligi sada erineva valdkonna eestvedajat,sealhulgas akadeemikud, poliitikud,ajakirjanikud, diplomaadid, ettevõtjad javabakonna esindajad.Vabariigi Presidendi Kantselei, 26. november

P R E S I D E N T I L V E S E T Ö Ö V I S I I T L O N D O N I S

LEA KREININ JA AILI NURKPÄLVISID AUKIRJU

Foto: Toomas Ojasoo

Aili Nurk

Külastus Eesti Gildi jõuluturuleKallid lugejad! 23. novembril 2013laupäeval külastasin ma eesti jõuluturguLondonis. Asukoht oli Rotherhithe’is soomeja rootsi kirikute juures Albion tänaval.Kohale jõudes oli tunda kodust jõululõhna:piparkoogi, kohvi ja verivorsti lõhna.Jõuluturg koosnes tänaval asuvatestmüügikohtadest ja kubises erinevastrahvast. Kuulda oli soome, rootsi, eesti jaka inglise keelt. Esimesena käisime läbisoome ja rootsi müügikohad ja astusimesisse ka nende kirikutesse.Jõuluturu viimase osa moodustaskodumaine eesti jõuluturg. Nooredeestlased müüsid musta leiba, minulemmikut rukkipala ja seda sai ostetudkohe kaheksa tükki koju sügavkülma! Veelolid pakkumisel hapukapsas, kõrvitsad ja

verivorsti müüdi ka. Muueesti jõulutoidu hulgas olika eesti sinepit müügil.Kalevi šokolaadid,piparkoogid ja jõulu-glöggi olid vast kõigepopulaarsemad toiduseas. Ei puudunud kaeestlaste teadamüügihitid nagu Vana-Tallinna liköör.Meie üllatuseks olideestlased millegi vägaoriginaalsega väljatulnud. Müüdi kohvi

Vana-Tallinaga. Sai sedagi maitstud ja juttuaetud sõbralike eestlastega. Vana-Tallinnakohvi müügi-auto juures leidsin mitmeidvärvilisi voldikuid eesti kohta, kaasaarvatud‘Why Estonians stand out’. Need olid tasutaja võtsin neid kaasa Nottinghami, etuhkusega töökaaslastele näidata. Hiljemkodus tellisin neid veelwww.visitestonia.com veebileheküljelt.Eestlased müüsid ka erinevat käsitööd.Silma hakkasid sellised vanaema kootudvillased sokid ja palju oli kootud esemeidväikestele lastele.Kokkuvõttes, arvan, et sõit NottinghamistLondoni Eesti jõuluturule oli kindlastikülastamist väärt ja plaanin järgmine aastajälle minna.Jessika Voll (Nottinghami eestlased)

Eesti Gildi eestvedaja Anneli Kimberi sõnuloli Eesti osalemine Skandinaavia jõuluturulhea võimalus Eestit ja Eesti tooteidLondonis tutvustada ning eestlastekogukonnale jõulukaupu müüa. „Eelkõigetahtsime muidugi pakkuda eestlastelekodust jõulurõõmu,” ütles Anneli. „Samasaitas Skandinaavia jõuluturuga ühineminekinnistada Eesti kui Põhjamaa kuvandit

ning näitas meie firmade põnevaid tooteid.”Skandinaavia jõuluturgu, mis on Londoniskorraldatud juba neli aastat, oli täispõhjamaade jõulutooteid, disaini, käsitööd,tekstiili, rõivaid ning head põhjamaist toitu.Eesti väljapanekut turul toetatasid Eestisaatkond, välis- ja, kultuuriministeeriumidja EAS ning Eesti telgi kujundas disainerHelen Sirp.

JõuluturgVälisministri tänukirjad

President Ilves Londonis

Foto: Eesti Saatkond

Lea Kreinin - Foto: Eesti Saatkond

Kauneid jõule

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 18. detsember 2013

AnuPalun kirjelda meie lugejatele natukeneenda lapsepõlve ja noorusiga.

Olen sündinud Pärnumaal väikeses külas,kus möödusid minu esimesed kümmeeluaastat. Nagu talus ikka oli meilgi omaloomapidamine ja niipalju kui jaksu oli, olinemal-isal abiks majapidamistöödes. Küll onkarjas käidud, heina tehtud ja kartulipõllulküürutatud. Muidugi jäi ka aega õega jateiste külalastega mängimiseks.Mullemeeldis ka väga üksinda metsas japõldude vahel lihtsalt niisama ringi luusidaja loodust nautida. Esimeses klassis käisinkohalikus väikeses algkoolis, kus pealeminu oli klassis veel 2 õpilast, nii et suulinevastamine oli iga päev garanteeritud.Pimedad ja porised külateed seljatahajäetud, edasine elu kulges Pärnu-Jaagupis.Kus koolis sa käisid ja mis oli sinu tööalaEestis?Peale keskkooli õppisin Tartu Ülikoolis(tollal TRÜ) majandusteaduskonnakaubandusökonoomika erialal, millelõpetasin 1987.aastal ning seejärel läksinTallinna tööle. Enamus aega enneInglismaale tulekut töötasin PiritaRestorani kontoris poole peal,põhiülesandeks oli hindade kalkuleerimine.Kuidas sa oma abikaasat Haralditkohtasid?Haraldiga kohtusime tema esimeselkülaskäigul Eestisse 1993.aastal, kui ta tulioma ristiisa Edgariga ja tema abikaasaRiinaga, kes on minu sugulane, nii etühiseid koosviibimisi oli palju. 1994.aastakevadel käisin Inglismaal Riinal külas jasiis oli ka tihti koosolemist.Millal sa Inglismaale tulid? Kuidas tundusalul elu Inglismaal?Pikemalt Inglismaale peatuma jäin 1999.a.Teine maa ja teised kombed ega kõigegapole praegugi harjunud. Pidev teiseskeelekeskkonnas viibimine oli väsitav.Kuidas tekkis sinu huvi kokanduse vastu?Kas oled väljaõppinud kokk?Ei saaks öelda, et ma nii väga suurkokanduse huviline olen. Vanasõna ütleb“häda ajab härja kaevu”. Minu ajas taparaku kööki pliidi taha. Enne Inglismaaletulekut oli minu söögitegemisoskus üsnanullilähedane. Siin, olles koduperenaine,mõtlesin, et oleks ikka kena meest õhtulkoju tulles söögiga vastu võtta. Õnnekspolnud Haraldi kokandusoskused minustparemad, nii pidi rahule jääma mis sai.Vastaastate jooksul arengut on olnud nii, etvõin öelda et olen iseõppinud kokk.Räägime meile natukene Leicesteri EestiMaja jõulutoidu valmistamisest. Kuiaeganõudev ja pingerikas see on?Sel aastal tuleb mul kolmas aastajõululauda teha. Olen üritanud ikkaeestipäraselt seapraadi , verivorsti jahapukapsast pakkuda.Tundub küll igaaasta ühtemoodi olevat aga nii ta jukombeks on. Viimaste aastatega onrahvast juurde tulnud - sel aastal juba 80.

Ettevalmistuseks kulub ikka paar päeva.Hommikul tuleb varakult pihta hakata,oleme Marjuga tavaliselt 9-10

paiku kohal.Esimene asi on kartulidkoorida, et nendega lõpus hätta ei jää,sest mul on meeles kui ma esimestkorda olin vastutav jõuluroogade eest,nägin unes,et me alles koorisimekartuleid kui rahvas juba kogunes! Etkõik õigeks ajaks valmis saaks tulebkogemustega. Kaks kartulit keetakahele on lihtne aga tervet katlatäitkeeta on juba teine asi. Ükskõik kuivara sa ka alustad alati jääb lõpusaega napiks ja pabistad kas kõik saabkorda.Kui tihti sa Eestis käid ja milline tunnesul on kui viibid taas kodumaal?Eestis käin tavaliselt neli korda aastas.

Suvel ja talvel pikemalt, kevadel ja sügisellühemat aega. Tunne on alati ülimalt hea,olla koos oma lähedaste ja sõpradega onparim mida võid tahta.Inglismaal on raadio saade „Desert IslandDiscs“. Kui Sa oleksid sellises olukorras s.t.üksinda kusagil kenal saarel – milliseraamatu, millise CD ja millise luksuse Savõtaksid kaasa?F.Tuglase “Väike Illimar”, Tõnis Mägi“Jäljed”, pisut küll suur aga sauna tahaksalati!On sul veel midagi, mida sa soovid meielugejatele öelda?Olgem rõõmsad ja sõbralikud!Häid saabuvaid jõule ja ilusat uut aastat!

HaraldTell us a little bit about your Estonianbackground.

My father was Estonian. He came to the UKas a refugee after World War II. It was herethat he met my German mother and, aftermy two sisters, I was born.Tell something about your childhood,education and career?I was brought up on a council estate whichwas new at the time when I was born.There was an English family on one side ofus and a Polish family on the other side andthere was an English/German familydirectly behind us with connecting gardens.I grew up with all these people and theirchildren, who were like family to me.I didn’t do too well at school. I was a latedeveloper finding my vocation when I didmy apprenticeship as a motor vehicletechnician studying at the higher end of thetable, as it were, at Charles Keen College.How Estonian do you feel?I feel Estonian every day - I married Anu!Being Estonian is in my blood! Having anEstonian father and a German mother andbeing born in the UK means that I amextremely proud of it all! I couldn’t haveasked for more other than to have learntthe Estonian language.

Kallid lugejad!Jõulud seisavad ukse ees ja aasta onjällegi lõppemas. Selle aasta jooksul onarutatud Eesti Hääle tulevikku niiInglismaa Eestlaste Ühingu koosolekulseptembrikuus kui ka oktoobrikuusLondoni Suursaatkonna poolt korraldatudümarlaual.Mõlema arutluse algpunktiks oli küsimus,‘Kas soovite,et Eesti Hääl kestab edasi?’ja mõlema arutluse osavõtjad vastasidsellele küsimusele ühehäälselt jaatavalt.Kahjuks on aga selle aasta jooksul meielugejaskonna hulgast surma läbi lahkunudseitseteist isikut ja on ka teisi tellijaid, keshaiguse või muul põhjusel enam EestiHäält ei saa lugeda. Uusi tellijaid on juurdetulnud vaid kümme. On selge, et tellijatearv on iga aastaga aeglaselt kahanemas.Tulevikuplaanide suhtes on meil kavasaastal 2014 kokku saada ‘Estonian World’(Londonis paiknev eesti uudiste kajastajainternetis) toimetusega ja leida nendekaudu abi Eesti Hääle internetti

paigutamiseks. Lootus on, et internetikaudu tuleks uusi ning nooremaid lugejaid,kes enam paberilehte ei soovi tellida.Otsustati veel, et nii kaua kui on paberilehesoovijaid, kestab see variant ikka edasi.Eesti Häält oleks siis võimalik tulevikustellida kas paberilehena võiinternetipõhises elektroonilises formaadis.Otsime ikka uusi ja põnevaid võimalusimeie kauaaegsele häälekandjale jaloodame, et sel moel suudame Eesti Hääleedasipüsivust kindlustada.Avaldame tänu siinjuures artiklite ningkaastöö saatjatele, korrektuurile,intervjueeritud isikutele ja ka Eesti Hääleesindajatele Bradfordis ja Londonis. Teiepanus on kõrgelt hinnatud.Veel täname toetuse eest kõiki Eesti Hääletellijaid, annetajaid ja kuulutuste saatjaid.Võtame mütsi maha teie ees ja soovimeteile kauneid jõule ning õnnerikast uutaastat.Reet Järvik Toomas OjasooToimetaja Administraator

I N T E R V J U U – ANU REIDLA JA HARALD KELDER T O I M E T A J A V E E R GJõulukuu intervjuu on aktiivsete Leicesteri eestlastega, abielupaar Anu Reidla jaHarald Kelder. Anu on Leicesteri Eesti Maja peakokk ja Harald on temale abiks ningka Leicesteri Eesti Maja juhatuse liige.

How Estonian do you feel?I feel Estonian every day - I married Anu!Being Estonian is in my blood! Having anEstonian father and a German mother andbeing born in the UK means that I amextremely proud of it all! I couldn’t haveasked for more other than to have learntthe Estonian language.Do you regret not being able to speakEstonian?I regret it very much and it would be easyto blame my parents for my lack oflanguage skills but I totally understandtheir reasons for not teaching me as achild. The war had not been over for longand they worried that I would not get on atschool if I didn’t speak English as a firstlanguage. Now we live in different timesand I feel that any Estonian bringing up achild should teach them Estonian from thestart and also any other language within inthe family. It’s such a valuable gift!How often do you go to Estonia and whatare your impressions of the country?I don’t think I have missed a year since Ifirst went in 1993. Needless to say, I love itbut so much has changed over this timefrom the cars on the roads to thesupermarkets. Sadly the cost of living hasrisen from being able to pay for a groupnight out including food and drink to nowjust being able to buy a round of drinks.How did you meet your wife Anu?Back in 1993 Riina and Edgar Kivisaarinvited me to go with them to Estonia.Edgar, my godfather, and Riina knew thatI really wanted to see my father’s country.That was my dream especially now that itwas free! Whilst there, we visited Riina’sand Edgar’s families and that’s how wemet for the first time.Anu does the food preparation andcooking for many Estonian functions.What’s your role in (or out of!) the kitchen?I do not cook other than for myself. I valuemy friends too much! I am the shoppingassistant, taxi driver and humandishwasher. I also help with putting out thetables and working out the seatingarrangements. This is nothing incomparison to the hard work and hourswhich Anu puts in preparing and cookingthe food. She never fails to amaze me! Iwould also like to thank Marju and theother ladies who have often helped out.You are an active member of the LeicesterEstonian House committee. How do yousee the future of the Estonian House?We face a constant uphill battle to maintainthe club. It’s been running at a loss for

years, existing on its savings. We needpeople’s support to keep this very specialplace alive. It’s easy to think of it as abusiness just like a pub but here no one ispaid. It’s run voluntarily by the people forthe people. My optimism comes from thehope that planned improvements may helpus to break even but even then it will beslow, step by step progress.How do we persuade more youngEstonians to attend Estonian functions inthe UK?That’s a good question to which I wish Iknew the answer. We are slowly tryingdifferent things such as disco nights andplaying more modern music. I know thatthere are young Estonian families in theare and an idea of mine is for them to setup a toddlers’ group. I’m sure it would bewelcomed. We need to discuss this inmore detail at our next committee meeting.Any reasonable suggestions are alwayswelcome.If you were a castaway on Desert IslandDiscs, which book, which CD and whichluxury would you take with you?The Encyclopaedia Brittanica. I’m not a bigreader so in the true sense of a desertedisland, survival comes with understandingwhat things are as well as how to do thingsso this would be useful and also a longread!Cat Stevens greatest hits as it’s hard tochoose between “Tea for the Tillerman”,“Catch bull at Four” or “Teaser and theFirecat” - all truly brilliant! So full of loveand peace!The solar-powered stereo to play my CDgiven that I cannot choose the wife!Is there anything else you would like to sayto our readers?I would like to thank all our committeemembers past and present for giving us aplace where we have enjoyed greatevents, met and made new friends andwhich has given my wife a place to talkfreely in Estonian as she has had to learnEnglish to talk to me!Merry Christmas to everyone near and farand have a Happy New Year. We wouldlike to see you at the Estonian House inLeicester if you can make it sometime.Suur tänu teile mõlemile huvitava vestluseeest! Loodan, et saate pühade ajal ilustivälja puhata. Soovin teile kõike head ningjõudu ja jaksu edasitegutsemiseks uuelaastal.P.S. Editor’s note: Harald – Great choiceof CD for your desert island!Reet Järvik

18. detsember 2013 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

E E S T L A N N A S T K U N S T N I K U T Ö Ö DE D I N B U R G H I K U N S T I L A A T A D E L

E E S T I U U D I S E D

K O K A K U N S TPIPARKOOGIKÜPSISEDPiparkoogi-maitselisedküpsised, mis ei ole niivürtsikad kui tavapärasedpiparkoogid. Seegapeaksid meeldima ka neile,kes muidu piparkookidesõber ei ole. Mõnusadküpsised tee või kohvikõrvale maiustamisekskülmal talveõhtul. Samutivalmivad need küpsisedüpriski lihtsalt, ei ole vajavormide ega tainarullidegamässata.100g võid100 g suhkrut0,5 sl siirupit1 muna0,5 tl kardemoni,1,5 tl kaneeli0,5 tl jahvatatud ingveripulbrit350 g jahu1 tl küpsetuspulbritkaunistuseks mandleidVahusta toasoe või suhkru jasiirupiga. Lisa edasivahustades muna.Sega omavahel kuivained jasega või-munasegu juurde.Vormi tainast väikesed pallid,aseta küpsetuspaberiga

kaetud ahjuplaadile ja vajutalaiaks, aseta keskele poolikmandel.Küpseta küpsiseid 175-kraadises ahjus u.15. minutitvõi kuni küpsised onkuldpruunid.Allikas: Pereköök

GINGERBREAD BISCUITSThese biscuits taste ofgingerbread but are not asspicy as ‘piparkoogid’. Theyare really good with a cup oftea or coffee on a cold

winter’s evening. Thesebiscuits are also easy tomake as you don’t have tobother with rolling out thedough and cutting outpastry shapes.100 g butter100 g sugar0.5 tbsp golden syrup1 egg0.5 tsp ground cardamom1.5. tsp cinnamon0.5. tsp ground ginger350 g plain flourAlmonds for decorationCream the butter with thesugar and syrup. Add the

beaten egg to the mixture.Mix the dry ingredientstogether and add to thebutter and egg mixture.Form little balls from thedough and place them on abaking sheet lined withbaking paper. Press the ballsinto circles and place ahalved almond in the centreof each biscuit.Bake the biscuits at 175degrees for approximately 15minutes or until they aregolden brown.

Euroopas kasvas lennureisijatearv enim Leedus ja Eestis

Leedus ja Eestis kasvas eelmisel aastallennureisijate arv vastavalt 17,6 ja 15,5protsenti olles kõige kiirema kasvuga riigidEuroopas, teatab Eurostat.Eestis kasvas lennureisijate arv 2012. aastal15,5% 2,2 miljoni reisijani. Euroopa Liidustervikuna oli kasv 0,7% 830 miljoni reisijani.

Euroopa suurim on reisijate arvu järgiLondoni Heathrow lennujaam 70 miljonireisijaga.Tallinna lennujaam on reisijate arvu poolest110. kohal, Vilnius 107. kohal ja Riia 62.kohal.Helsingi Vantaa lennujaama läbis eelmiselaastal 14,8 miljonit reisijat olles sellegaEuroopas 23. kohal. Eesti.info

Eestlanna EviCarmichaeli tööd olidnovembrikuus väljasEdinburghisMacmillani ja CancerResearch’iheategevuslikelkunstimüükidel.Proua Evi onosalenud paljudelsarnastel näitusteljuba varem ning kaseekord õnnestus taledukaltläbida tihekonkurentsisõel. EviCarmichael (sünd.Koppel) tuliŠotimaale 1947.aastal Balti Luikede tööskeemiga ning töötas enne pensionile jäämisttervishoiualal. Andekusest hoolimata ei õnnestunud tal omal ajal traditsionilist kunstiharidustsaada, kuid pensionipõlves on tal olnud rohkem aega maalimisele pühenduda. EviCarmichael on Musselburghi ja Portobello kunstiklubide aktiivne liige (viimaseasutajaliige). Lea Kreinin

L A S T E L A A G E R E E S T I S

Laulupeo konkursisõelast üritavad end läbimurda ka 21 väliseesti koori, kes pidid juba1. oktoobriks saatma komisjonile lauludesalvestuse, et tõestada oma headustlaulupeol üles astuda. Kaks ainukestlastekoori esimese korraga lubakirja eisaanud.Väliseestlastest üle maailma on 2014. aastalaulupeole pürgimas 21 koori 800 lauljaganing 16 rahvatantsurühma 264 tantsijaga."Et meie koori esimese korraga laulupeovääriliseks ei peetud, oli lastele javanematele šokk," ütles Toronto Eestikoolikooris laulva kahe poisi isa MarcusKolga."Külaliskooride konkursi tingimused onmuutunud rangemaks," tõdes Euroopasüdames viie riigi eesti lastest koosnevaEuroopa Eesti lastekoori dirigent AnneliAken. “Mitmes peres lähevad peole nii ema

kui isa - vanemad laulavad EuroopaEestlaste Kooris või Belgia segakooris‘Beene’ - ja kui nüüd lapsed peaksid kojujääma, oleks eriti kurb.”Võrdluseks, kui väliskoorid pidid nüüd osasidlaule oskama juba oktoobriks, siiskodukooride esimene ettelaulmine on allesuuel aastal jaanuaris-veebruaris. "Ükskiväliseesti koor eitavat vastust ei saanud, küllaga anti mitmetele kooridele täiendavaidnäpunäiteid, soovitusi ning nad saavadesitada samade lauludega salvestuse uuesti1. jaanuariks või ka hiljem, kui selleksvajadus," vahendas laulu- ja tantsupeosihtasutuse kommunikatsioonijuht StenWeidenbaum laulupeojuhtide sõnu.“Londoni Eesti Seltsi segakoor kvalifitseeruslaulupeole! Meil on kõigil ülihea meel :)”Ave Siilak.

L A U L U P I D U 2 0 1 4

Eesti Rahva Muuseum kutsub väljaspoolEestit elavaid eesti lapsi linnalaagrisse„Kirju-mirju Eesti“Kes on vanausuline? Mis on suulliim?Millest kõnelevad vanad ornamendid?Millised on minu juured ja kuidas need mindmõjutavad? Miks teistsuguste juurtegainimesed mõtlevad teistmoodi? Nendele japaljudele teistele küsimustele leiame 14.–18. juulil 2014 üheskoos vastusedlinnalaagris „Kirju-mirju Eesti“.Viiepäevases linnalaagris õpitaksepraktilise tegevuse abil tundma Eestikirevat vaimset ja materiaalsetkultuuripärandit. Sõidetakse külla

vanausulistele, setudele ja mulkidele, kustutvutakse kohalike traditsioonideeripäradega ning proovitakse ka ise näiteksikooni maalida, lambaid talitada võilaastukatust panna.Laagrit korraldab Eesti Rahva Muuseumkoostöös Muinsuskaitseametiga. Kõiklaagripäevad algavad ja lõpevad Tartulinnas. Lapsed ööbivad kodus.Osavõtutasu on 50 € lapse kohta. Sisaldabväljasõitude transporti, lõunat jatöövahendeid.Laager on suunatud 10–12-aastastele ningtöökeeleks on eesti keel. Laagris on 15kohta. Lisainfo: jaanika.jaanits@erm.ee

U U E D S Õ N A DEestis ilmuv Päevaleht teatas, et varsti ilmubpärast seitsmeaastast vaheaega ÕS-i uustrükk, kus on umbes 2000 uut sõna. Kokkuon pea 1200-leheküljelises keelepiiblisumbes 2000 uut sõna, mille sisse mahuvad

uued liitsõnad, sõnade lisatähendused,käänamise ja pööramise muudatused, aga katäiesti uued sõnad nagu vabakund ja taristu.Mõned näited eesti keelde lisaduvatestsõnadest, millest paljud on ju tegelikult jubakasutusel:

abikõlblikarvevabrikbasmatiburkabörsimulldigiboksdoominoefektdroonekseurostumafuajeebaarguugeldamahallipassimeeshilisteismelinehuuletubakashääl(t)emagnet

identiteedivargusimemistablettislamofoobiajärelkuulamakabanosskannelloonkassiliivkergliikluskestlikkiirlaenkildagaaskommentaariumkonverentsihotellkoolikiusaminekosmoseprügikäepikendus

lapsprostituutloodusvalgelähenemiskeeldlävepakuküsitluslöökaukmajandussurutismobiil-IDmokatubakasmugavustsoonnarkoärikasodavlendõuesõpeparteisõdurpassiivmajapommivööpumppudel

püramiidskeemronilarändkampaaniaräpane pommsiirdemurusõltkondsoonkinnistaristutukastustõbitšeburekkvabakundwannabeäkkostökoloogiline jalajälgEesti Päevaleht 18 nov

Nottinghami piirkonnaeestlaste jõulupidu toimuspühapäeval, 8ndaldetsembril. Üle 25 inimesetulid kokku ja tähistasidjõule hea seltskonna, lauluja pillimuusika saatel.Jõulupeo avasNottinghami Eestlasteühingu esinaine KadriSaat. Sõna võttis kainglismaa eestlaste ühinguesimees Toomas Ojasoo.

Peo eeskava jätkasReet, kes lugesmeile ilusajõululuuletuse.Järgmisena esinesmeile Aleksandermängides kauniltühe viiulipala.Sellele järgnesStefan, kes mängiskena loo kitarril.Siis astusid lavaleMerle, Kati ja Steve

kes laulsid meilekitarri saateljõululaule niieesti kui kainglise keeles.Ühislauluks oliseekord “PühaÖö” bandura saatel midamängis meile Max.Eeskava lõpus tuli meilekülla ka jõuluvana ja tõikõikidele headele lastelekingitusi. Võimalus olivõtta osa ka jõululoteriis,kus jagati välja nii Kalevimaiustusi kui katänapäevast Punsli Õli,

mis sai tuntuks OskarLutsu "Suvi" filmis.Tore oli näha nii noori, kuivanu koos eesti kultuuriülal hoidmas ning kõikootavad järgmistkogunemist.Merle Laur

NOT T I NGHA M I E E S T LA S T E JÕULUP I D U

S ÕD UR I T E ÕHT U LE I C E S T E R I E E S T I M A JA SVäike grupp kaasmaalasi oli kogunenudLeicesteri Eesti Majja laupäeval 23.novembril, et tähistada sõdurite õhtut.Meenutati langenud ja kadunud eestisõdureid, kes võitlesid kodumaa eest.Leicesteri Eesti Maja esimees TeetToome ja IEÜ esimees Toomas Ojasoo

võtsid sõna ning Reet Järvik esitasHendrik Visnapuu luuletuse ‘Langenudsõdurite mälestuseks’.Perenaine Anu Reidla oli valmistanudmaitsva sõduri hernesupi ja pärast lauldikoos ühislaule youtube’i saatel.Reet Järvik

Seitse Eesti jooksjatvõistlesid 8

detsembril Belgradis murdmaajooksuEuroopa meistrivõistlustel. Neistparimana sai noorsoo klassis kaasalöönud  Kaur Kivistik  8 km distantsil 19.koha ajaga 24.36. Nii head kohta ei ole

ükski Eesti jooksja viimasel ajal suutnudkrossis saavutada.Kaks kolmikõdedest, Leila ja Liina Luiksaid Hiinas Shanghai maratonijooksulisiklike rekorditega 2.37.12 ja 2.40.46seitsmenda ning kaheksanda koha, täitesühtlasi MM-i B ja EM-normi.

S P O R T

Inglismaa Eesti Laste Suvelaagri65.aastapäeva puhul korraldab IES Tulevik

suvelaagri logo kujundamise konkursi

Loodavat logot kavatsetakse kasutada trükistel ja muudellastelaagriga seotud materjalidel. Konkursi võidutöödkasutatakse ka Rahvapidu 2014 kava esileheküljel.Kõik esitatud tööd avaldatakse Rahvapidu 2014 näitusel.

· Konkursitööd palun saata Ly Toomelehead@willowbrook.notts.sch.uk

· Konkursitööde esitamise tähtaeg: 14. veebruar 2014· Konkursi osalemisel ei ole vanusepiire.· Värvide valikul logo kujundamisel ei ole piire kuid

tuleks meeles pidada, et logot reprodutseeritakse kamust-valges.

· Logo disain võib olla käsitsi joonistatud või arvutilkujundatud.

· Disain peaks olema esialgu A5 suurune, mida saab kahiljem väiksemas formaadis reklaamidel kasutada.

Konkursi žürii: Ly Toom (juhataja), Tiiu Beck, Carla Sheldonja Reet Järvik

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 18. detsember 2013

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Administraator: Toomas Ojasoo; Korrektuur: Tiina Kõiv.Kuulutuste/tellimiste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.

Tellimishind aastaks: £22; välismaale £27. Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12); Ühisleinakuulutus -£4.00 isik; £5 perekond; Müügikuulutused - £3 cm veerul. Tšeki saajaks märkige “Estonian News”.

Aadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: info@eestihaal.co.ukPrinted by Printing Eye, 455 Sunleigh Road, Alperton, Middx. HA0 4LY

E E L S E I S V A D Ü R I T U S E D

Leinateated teistest eesti ajalehtedestEesti Elu (Kanada)Rein Vasara *25.03.41 LondonisInglismaal; † 7.10.13 VancouverisAlbert Reinsoo *18.10.25 Saaremaal;† 14.10.13 (T)Olga Grigas *29.01.15 Haapsalus;† 25.10.13 (T)Ene Karometer (Peel) *27.04.30 Eestis;† 03.11.13 (Ont)Laine Pant (Silvere) *10.09.1911Vilgutas; †04.11.13 (T)Zinaida Laager (Klaas) *03.10.13 Pärnus;† 09.11.13 (T)Jaak Vanker *05.03.42 Tallinnas;† 12.11.13 OttowasHelmut Ajango *30.11.31 Võrus;† 15.11.13 WisconsinisAre Tilk *03.07.30 Kurressaares;† 22.11.13 (Ont)Allan Liik *10.02.56 ; † 25.11.13(T) - Toronto; (Ont) - OntarioEesti Päevaleht (Rootsi)Jalmar Katk *04.05.27 Eestis; † 07.10.13TorslandasInna Kuldvere (Iiling) *04.01.31;† 10.10.13Mai Kaigas *01.08.29; † 16.10.13Erna Ennit *28.03.16; † 20.10.13FalköpingisEvi Eichorn *16.11.20 Tallinnas;† 22.10.13 Stockholmis

Helmut Remmelgas *21.11.25 Kolga-Ablas; † 27.10.13 LindomesAlide Martinson *15.10.15 Peterburis;† 29.10.13 StockholmisAnne Reintamm Laantee *1.06.30Tallinnas; † 31.10.13 TallinnasVaba Eesti Sõna (USA)Tiiu Tali Terner *1930 Tallinnas;† 12.10.13 WisconsinisKuno Laren (Boris Kuum) *29.09.24Tallinnas; † 17.10.13 PhiladelphiasAlbert Vaart *05.11.17 Tartus; † 26.10.13VermontHeino Luts *18.12.19; † 27.10.13 FloridasElle Vilgats (Rannala) *19.05.25 Elvas;† 21.10.13 VirginiasMaret Valk *05.06.21 Tallinnas;† 02.11.13 Lõuna KarolinasAino Karm (Rannamees) *28.12.26Narvas; † 11.10.13 SeattlesMaret Sepp Purasson *29.04.31 Tartus;† 12.11.13 New YorgisMeie Kodu (Austraalia)Viive Meipalu (Kaal) *27.01.32 Tallinnas;† 22.10.13 SydneysEdmund Ranniko *06.11.22 Tsitres;† 11.10.13 SydneysSilvia Klaar *22.09.18 Tartus; † 31.10.13Adelaideis

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY. Tel: 01274

544221Jõulupidu

laupäeval 21. detsembril kell 16.00Esinevad Põhja-Inglismaa Eesti Kooli lapsed.

Jõululaulud. Einelaud.Eestipärane jõuluvana jagab kingitusi lastele.

Eesti Kodu on avatud: E: 20:00-24:00; K: 11:45-14:15 ja 18:00-24:00; R: 18:00-24:00; L:12:00-14:00 ja 17:00-24:00; P: 13:00-23:00.Müügil baaris: Saku õlud, Kiss, Viru Valge jtteised eesti joogid

IES TULEVIK2014 aastakava

7-9. märts Seltskondlik nädalalõpp16-18. mai 40 aastapäeva pidulik õhtusöök ja tants10-16. august Lastesuvelaager 6516. august Rahvapidu

Info: kristysheldon@hotmail.com

JÕULUJUMALATEENISTUSLondoni Kogudus

pühapäeval 22. detsembril - kell 14:00.Teenib õp.Lagle HeinlaLaulub LES Segakoor

Pärast teenistust on kohvilaud.Rootsi Luterlik kirik, 6-11 Harcourt Street,Marylebone, W1H 4AG. (metroojaam: EdgwareRoad)

Kauaaegset sõpra

HEINO SALUMETS’amälestavad

Elfriede ja Ingrid

†

EEST I HÄÄLE TELL IM INE 2014Lp Eesti Hääle toetaja!Inglismaa Eestlaste ajaleht „Eesti Hääl“ kestab edasi aastal 2014. Palume tellimust pikendada, kuna selviisil hoiad elus eestlaste häälekandjat Suurbritannias ja toetad Eesti kogukonda Suurbritannias. Lehttoob kohalikke uudiseid ning ka tähtsamaid uudiseid Eestist. Loodame, et Eesti Hääl on selle aastajooksul Sulle huvi pakkunud.Lugupidamisega,Reet Järvik – toimetaja; Toomas Ojasoo - administraator"-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Eesti Hääle tellimus kuni detsember 2014 £22-00Telli sõbrale või tuttavale Eesti Häält aastaks 2014 poole hinnaga! Suurepärane kingitusmaksab ainult £11!

Nimi: ……………………………………………………… Aadress:………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………Telefoni number:.......................… Email: ............................Tšekid palume kirjutada “Estonian News” nimele ja saata „Estonian News“, 4 Briar Gate, Long Eaton,Nottingham. NG10 4BL või panga ülekannega. (andmed saadaval: toomas@ntlworld.com)

JÕULU- JA NÄÄRIKUU

Tähtpäevad24. dets Jõululaupäev31. dets Vanaaasta lõppEesti Hääl soovib sünnipäeva lasteleõnne19. dets Helgi Alam21. dets Tiit Reigo29. dets Linda Lembra1. jaan Helgi Öpik3. jaan Evi Vink6. jaan Ingrid Williams11. jaan Ants Aug14. jaan Meeri JeckalejsSündinud22. dets 1868 Jaan Tõnisson, riigitegelane24. dets 1843 Lydia Koidula, luuletaja26. dets 1803 F R Kreutzwald, kirjanik26. dets 1953 Toomas-Hendrik Ilves30. dets 1962 Paavo Järvi, dirigent1. jaan 1799 F R Faehlmann, kirjanik2. jaan 1890 Henrik Visnapuu, luuletaja7. jaan 1916 Paul Keres, maletaja7. jaan 1887 Oskar Luts, kirjanik9. jaan 1891 August Gailit, kirjanik

Surnud21. dets 1982 Ants Oras, kirjandusteadlane26. dets 1933 Eduard Vilde, kirjanik31. dets 1949 Raimond Valgre, helilooja5. jaan 1977 Artur Adson, kirjanik8. jaan 1954 Eduard Wiiralt, graafik9. jaan 1945 Jüri Uluots, riigitegelane11. jaan 1909 K.A.Hermann, keeleteadlane13. jaan 1907 Jakob Hurt, rahvaluuleteadlaneMälestame lahkunud Inglismaaeestlased19. dets 1998 Salme Aareandi21. dets 1990 Are Helbemäe25. dets 2009 Kalju Toom, IEÜ kauaaegne juhatuse liige1. jaan 1985 Liki Toona, lavastaja ja näitleja1. jaan 2012 Tamara Maripuu, Londoni Eesti Seltsi esinaine4. jaan 1970 Ilmar Kaasik, sõjaväelane8. jaan 1999 Adolf Hanssoo, Londoni Koguduse esimees13. jaan 1997 Rene Beermann

Lahkunud sõpru

MAIE LAASBERG’iILMAR ANSON’it

mälestabHelga (Heinastu)

Kallist abikaasat ja isaEVALD SOTNIK’u

sünd: 24.10.1923 Velises, Läänemaalsurn: 20.10.2013 Huddersfieldis

mälestavadAmalia ja Mary

†

BED AND BREAKFAST GUEST HOUSE/ KÜLALISTEMAJA TARTUMAALLynn and Bob Haidak, originally from Lancashire, run a bed & breakfast guest house in Ülenurme onthe outskirts of Tartu. There are four double/twin rooms.Room rate (from 1 February 2014) including breakfast is €45, single occupancy €32, ( €5 discountfor ‘Tulevik’ members).Extras include a small heated swimmingpool (open spring & summer), sauna,BBQ facility and two bicycles for hire.Contact:Lynn Haidak, Metsaääre 7, Ülenurme,61714, Tartumaa.Tel: +372 6661163Mob: +372 5334 1388Email: guesthouse.seitse@gmail.comhttp://www.seitsemaja.ee/

90. sünniaastal ja 35.surmaaastapäeval mälestab

ELLI TIMMA’t(n. Lepik)

1923-1978Aavo Timma perega

“INTO EXILE”A life story of war and peace by

Elin Toona-GottschalkElin, grand-daughter of the famousEstonian poet Ernst Enno, recounts herearly years as a very young child inEstonia, her departure from herhomeland in 1944 with her mother Likiand grandmother Ella and hersubsequent years in England. Initiallythey settled in Yorkshire, where Elinexperienced a harrowing life in achildren’s home, before embarking onher acting and writing career in London.She has lived in the USA for over 35years.The 360 page book is in English and isavailable from Estonian News. Tel: 0115877 6877. Price £15 (inc. postage).

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVATÄHISTAMINE

Bradfordi Eesti Kodus - reedel 21. veebruarilKoos jumalateenistusega teenib õp. Valdo Lust

Leicesteri Eesti Majas - laupäeval 22.veebruaril

Koos jumalateenistusega - teenib õp. Valdo Lust Nottinghamis - pühapäeval 23. veebruaril

Londonis - pühapäeval 23. veebruarilJumalateenistus - teenib õp. Valdo Lust

esmaspäeval 24. veebruarilAktus Westminster Cathedral Hallis

Täpsem info jaanuarikuu lehesSotimaa ürituse kuupäeva pole veel teada.

18. detsember 2013 EESTI HÄÄL 3

Lugedes hiljuti oma isa, JaakTauli 100 palvust, kirjutatud1947, leidsin sealt lühijutlusemis kajastab nii selgelt katänapäeva, et soovin sedaTeiega jagad.Jällegi on tulnud jõulud.Nendes lühikestes sõnades onväljendatud Jumala armastus,mis jõuluööl sündis meiemaailma.Olgu Sinuga osadus sellestarmastusest Jõulupühadel jaiga päev eel seisval uuel aastal.Piiskop dr. Andres TaulJa Sõna sai lihaks ja elas meie seas, jame nägime au kui Isastainusündinud Poja au, täis armu jatõde.  Joh 1,14.

Me nägime tema au, - polemitte, üksi kaasaegsetetunnistus, vaid kõikide nende,kellede jõulud on olnud Jeesusesünni pühad. Nii nagukaasaegseist paljud juudid jakreeklased ei näinud Petlemmavalgust, nõnda ka meist paljud eitähista jõule Jumala Sõnasündmisega oma südames.Jumala au nägemine ei olemeeleline, vaid see on usunägemine. Mida usk näeb, seda eisuuda me igakord mitte tajuda,sest usunägemine on vaataminemaailmale ja selle elule läbiJeesuse Kristuse. Taanimõtteteadlane Kierkegaard ütlebsama koha kohta: „Kui Jumal oma

kõigeväelise otsuse kaudu endkõige viletsamale ilmutab, siis eitohi ei võõrastemaja omanik egamõtteteaduse professor ennastpidada võimeliseks seda taipama,mis jumal ise neile taibata poleandnud.”Täis armu ja tõde – neis omadusisväljendab Johannes Kristuseülesannet maailmas. Jumal onsaatnud Kristuse kaudu armu jatõe inimeste juurde. Arm on jumalikarmastus, mis end alandab kõigeviletsamani, halastab hädalisele,andestab süüdlasele. Armust

hoovab uus elu, seega onJumala Sõna usklikelemuutunud jälle eluallikaks.Tõde valgustab inimesemõistust, tas on avastatudõige ja püha Jumala mõte, taon muutunud valguseksinimesele. Arm on Jumalakink, tõde on Jumala andKristuse kaudu inimesele.Jumal on meile andnud omaloova, lunastava ja pühitsevaSõna. Aga see Sõna peablihaks saama ka meiesüdames. Ava ka enese, omaperekonna, oma rahva südaJumala Sõnale ja mõtele, kuimitmed piibli sõnad onkostnud su eluteele, aga kason nad muutunud allikaks javalguseks su elus, on nadmuutunud lihaks!Armas taevane Isa me täname

südamest me kõikide sõbra ja külaliseJeesuse Kristuse eest. Täname, et ta onlihaks saanud ja me seas elab, et tohimenäha tema au, täis armu ja tõde. Aga mepalume, et meiegi elus, me kodus jarahva südames Sinu püha Sõna lihakssaab ja Sinu Sõna ka täna meid saadab. AamenUstav Immanuel, minugi südamessünni,Sinust, mu Päästja, ma pean siisigavest kinni.Ela sa mu sees, käi ise ikka mu ees,Ei ma siis eksiteed kõnni.(G. Tersteegen)

H. AbelAnts ja Tiina Aug(Victoria Kanada)Silvi ja John BillingtonAdrian ja KarinAstrid, Roger, Alexander ja Kristian EdwardsKalev EproLoreida ja Erik GorsanovsIna ja Nina HollidayHelga HeinastuSirje ja Eino Ilmari

A Jakobson abikaasagaVirge ja Nigel JamesLydia JärvikE KaselaLaura ja Chris KeyEllen KokkTiina Kõiv, Krõõt Kidson- Petlem ja EllinorEne Kuusik-Forsyth peregaFamily KvietkauskasHenno Laanest

Rein LaasnaMaimu, Tiiu, Bernie ja EimiLeida LaumetsIda LemsaluEndla Lepik peregaLya LeppikEllen MändKarin MasonLeili MeenovNora Morley-FletcherErich Naur

Reet ja ToomasTiiu OjasooLia OttanHelgi ÖpikLiivi, Urve ja Lembit ÖpikIngrid PajoMaiu ja Enn PartMaimu ja EinarLidia ja John ProbertLeo RandPerekond RatnikInger Rebas

Tiit ReigoGunnar ja Maarja ReimanJohannes ReimanVello ja Helena RiikKadri ja Linda SakkosLaine Säägi peregaTiina SanfourcheLembit SelgisElo ja Bernhard Schünemann peregaLinda M SilberMalle Toom peregaKaljo Veelma

I N G L I S M A A E E S T L A S T E Ü H I N GB R A D F O R D I E E S T I K O D UL E I C E S T E R I E E S T I M A J A

L O N D O N I E E S T I S E L T SI E S „ T U L E V I K “

N O T T I N G H A M I O S A K O N DA B I S T A M I S E K O M I T E E L O N D O N I S

E E S T I K O O L L O N D O N I SE E S T I K O O L P Ö H J A - I N G L I S M A A L

E E L K K E S K I N G L I S M A A K O G U D U SE E L K P Õ H J A I N G L I S M A A K O G U D U S

E E L K L O N D O N I K O G U D U SE E S T I G I L D L O N D O N I S

E E L K P I I S K O P I A N D R E S T A U L I J Õ U L U T E R V I T U S

E e s t i H ä ä l e t o i m e t u s s o o v i bk õ i k i d e l e s õ p r a d e l e j at u t t a v a t e l e n i i k o d u m a a l k u iv õ õ r s i l r õ õ m s a i d j õ u l u p ü h i j aõ n n e r i k a s t u u t a a s t a t !W i t h b e s t w i s h e s f o r C h r i s t m a sa n d t h e N e w Y e a r t o a l l o u rr e a d e r s , w h o h a v e s t e a d f a s t l ys u p p o r t e d u s .R e e t J ä r v i k j a T o o m a s O j a s o o

S o o v i m e s õ p r a d e l e j a t u t t a v a t e l e r õ õ m s a i dj õ u l u p ü h i j a õ n n e l i k u u u t a a s t a t !

A r m s a d s õ b r a d !S o o v i m e t e i l e i l u s a i d j õ u l u p ü h i n i n g r õ õ m s a tk o o s t ö ö d u u e l a a s t a l !A i n o L e p i k , E e s t i s u u r s a a d i k L o n d o n i ss a a t k o n n a p e r e g a

Elas kord üks poiss, kelle nimi oli Markus.

Oli jõululaupäeva õhtu ning Markus istus parajastijõuluehteis kuuse ees ning tegi kinki lahti, kuisealt hüppas välja ülitilluke mees, kes sõnas:„Heihopsti, Markus,“ ja ulatas poisile kommi.

Markus ehmatas esimese hooga end sõnatuks,kuid veidi julgust kogunud, küsis pisikeseltmehikeselt: „Kes sa selline oled?“

„Mina olen päkapikk ja ma räägin sulle loo,kuidas päkapikud tekkisid.

Ammu, ammu aega tagasi elas üks mees, kellenimi oli Tom. Ta töötas jõuluvana töötoas.

Ühel päeval saatis jõuluvana, kellel oli parajastiõuna isu, poisi oma salajasest aiast õunukorjama, kus need aasta läbi kasvasid. Tom läksaeda ning raputas õunapuud. Õunad pudenesidpuu otsast alla ning mitu tükki kukkus Tomilepähe. Järsku tundis Tom, et ta hakkab järjestväiksemaks ning väiksemaks muutuma.

Tom jooksis kiiresti jõuluvana juurde ja ütles:"Ma läksin õunu korjama nagu sa palusid ningmitu õuna kukkusid mulle pähe ja ma muutusintibatillukeseks."

Jõuluvana vaatas Tomi paremalt ja vasakult,ülevalt ja alt ning ütles: "Ära kurvasta, Tom. Maei hooli sellest, et sa oled väikene, peaasi et saoled siin ja terve. Ma annan sulle superkiiruse,supertugevuse, supermõistuse ning kutsun sindalates tänasest päevast päkapikuks."

Nii saigi Markus teada, kuidas tekkisid päkapikudja teab seda tänini, kui ta just surnud ei ole.

Alexander Talver, 10 aLondoni Eesti kooli õpilane

Kuidas tekkisid päkapikud?

18. detsember 2013 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 6

Saja aasta pärast on jõuludväga soojad, sellepärast etmaakera läheb soojaks. Selle50 aasta jooksul tõusebtemperatuur rohkem kui 1 kraadivõrra.

See tähendab, et saja aastapärast saame jõulude ajal ujudaja anname sama ajal üksteiselekingitusi. Lapsed tahavadkingiks iPad Super Air’i, miskaalub ainult 10 grammi.

Saja aasta pärast on arvutidõhus inimeste silmade ees. Onvaja vaid prillid ette panna ningarvuti ilmub silme ette ja sellegatöötamiseks peab vaid õhusnäppu liigutama ja vedama ningtrükkida pole enam vaja, piisabvaid mõtlemisest ning sõnadilmuvad inimese ette.

Inimesed kannavad kogu aegrannariideid ja söövad liha, ettugevaks saada ning juur- japuuvilju ka. Kõik inimesed onterved ja haigusi pole olemas,sest kõikidele haigustele onvaktsiin ja ravimid leiutatud.Kõik inimesed on vormis, poleliiga paksud ega liiga kõhnad.Süüa võib nii palju, kui igaükstahab, ja mängides arvuti-mänge põletatakse needülejäänud kalorid ära.

Inimestel on kaasas pult,millega nad saavad oma kodusükskõik mida teha. Näiteks kuikeegi tahab süüa, siis majavalmistab seda sulle, ütleb kuikaua see aega võtab ja teebkivalmis. Selle puldiga on võimalikennast ka arvutmängusimuleerida ja saada mängu-tegelaseks. Kui inimesedmängivad arvutimängu, siisvõivad selleks aega kuulutadakas või 24 tundi, kuid päriseluson möödunud vaid 24 sekundit:aeg peatub, kui inimesedarvutimänge mängivad. Siis oniPhone 50c ja iPhone 50s niipikad, et neid saab mõõganakasutada Galaxy s76-t saabkasutada kilbina kui vaja.

Jõuluvana tuleb punase T-särgija õhukeste teksadega kingitusitooma ja päkapikud on punasedja väiksed nagu kassid. Kuusedon hologrammid, et päriskuused ära ei hävineks. Kogupere tuleb alati jõuludeks kokkuja robotid toovad majavalmistatud toidu lauale, et kõiksaaksid seda nautida. Jõulud onikka veel suur ja tähtis pühaning kõik hoolivad üksteisest.Jairus-Marcus Pruuli, 12 a

Selle aasta jõuludeks valmistasimelastega soolataignast piparkooke.Esimeses tunnis segasimekõigepealt kokku taigna.

Retsept:klaas jahuklaas soolateelusikatäis õlipool klaasi vett

Seejärel lõikasid lapsed taignastvälja endale meeldiva kuju ja tegidsellesse joogikõrrega augu.Piparkoogid viis kunstiõpetaja kojukaasa, kuivatas ning pistis ahju.Järgmises koolitunnis said lapsedvalmis soolapiparkooke imetleda, neile

kuuse külge riputamiseks lõngadsiduda ning perele voi sõbralekinkimiseks ära pakkida.Rõõmu ja ilu sai kohe küllaga.

Mariam, 9 a.

EEST I KOOL LONDONIS

Londoni koolilaste piparkoogitegu

Hei-hii-hokirjutan ise lookelgule lükkan hoohei-hii-hoKuuse all on kinklaua peal on sinkavaneb ukselinksaabub veel üks kink!Hei-hi-hoohüüan täies hoos!!Rasmus, 8 a

PÕHJA- INGL ISMAA EEST I KOOL

Kallis jouluvanaKas ma palun tohin1 Xbox2 Lego marvel super heroes videogame3 Mine craft Xbox edition4 Palun Dumbledores wand5 Palun Lego deadpool figure6 Palun anakin to darth vader7 Kui ei saa Xbox siis palun dsRasmus - 8