ESTI PÄEVALEHTESTNISKA DAGBLADET 2020 • veebruar • nr 2 (7092)

Ettevalmistused “Triinu” näituse avamiseks on täies hoos

Lk 12

Tartu raekoda Tartu rahu aasta päeval. (Foto: Jassu Hertsmann)

Kadri Simson: Iga päev uues ametis läheb asja ette

Lk 6

Ameerika probleemidest Lk 3

Presidendi pikk tuur lõunapoolkerale Lk 4

Ilon Wikland. Ett konstnärsliv Lk 9

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aas-tapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muut-nud Eesti elu paremaks.President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Noblessneri valukojas Tal-linnas.

Maarjamaa Risti IV klass sai Lars-Eric Boreström — Eesti aukonsul Göte-borgis, Rootsi.

“Kui mulle tehti aastal 2006 ettepanek hakata Eesti aukonsuliks, ei teadnud ma Eestist suurt midagi. Vaikselt end aga kurssi viies nägin, et tegemist on väga huvitava maaga ning minu laiast ärikontaktide võrgustikust võib Eestile palju kasu olla. Aukonsuli töö võib olla väga mitmekesine — alates sellest, et peaaegu igal nädalal väljastan mõne Eesti passi või ID-kaardi kuni selleni välja, et on olnud tarvis korraldada ka ühe eestlase matused ning lahendada peretülisid.

Göteborgi piirkonnas elab umbes 4000–5000 eestlast. Tore on see, et olen saanud osaks Eesti kogukonnast — käin tihti Eesti Majas ja pean uhkusega kõne vabariigi aastapäeval!“ rääkis Lars-Eric Boreström.

VÄLISMINISTEERIUM

Loe värskeid uudiseid Eesti Päevalehekodulehel: www.eestipaevaleht.seTartu rahu 100 kulminee-

rus pühapäeval (2. veeb-ruaril) Tartus Vanemuise kontserdimajas korral-datud kontsertaktusega, kus kõnelseid Eesti pre-sident Kersti Kaljulaid ja välisminister Urmas Reinsalu. Rahvas võis sündmust jälgida telerist.

Reinsalu andis esimest korda üle Jaan Poska medalid inimestele, kes on osu-tanud silmapaistvaid teeneid Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas. Medali pälvisid dissident ja vabadusvõitlaja Mart Niklus ning poliitik ja üks aktiivsemaid Eesti taasiseseisvumise eest võitlejaid Enn Tarto.

Pärast laureaatidele medalite üle-andmist tervitasid peolisi Soome, Läti ja Poola välisminister.

Kontsertaktuse muusikalises osas tuli esitamisele üks pala iga Eesti maakonna kohta.

Emajõelinn oli ehitud Eesti ja Tartu lipukestega ning Kaarsild ku-mas nädal aega sinivalgetes toonides.

Laupäeval (1. veebruaril) oli ava-üritus Eesti Panga kaheeurose mäles-tusmündi “Tartu Rahu 100” esitlemi-ne.

Raekoja platsil toimus vi-suaaletendus “Rahu skulptor”, mille-ga projitseeriti hoonetele ja kividele teemakohaseid tekste ja pilte. Pärast südaööd algas Tartu rahulepingu ette lugemine.

Pühapäeval asetati pärjad Pauluse kalmistu Vabadussõja memoriaalile. Mälestustseremoonia toimus Kalevi-poja monumendi juures. Raadi kal-mistul meenutati pärgadega Lõuna-Eesti vabastajaid ning pärjad viidi ka Julius Kuperjanovi hauale.

Jaani kirikus oli tänujumalatee-nistus, mida külastas isegi president Kaljulaid, kes varem on korduvalt demonstreerinud oma tõrjuvat olekut kirikusse.

Vanemuise 33 platsil toimus Tar-tu rahu miiting ning linnamuuseumis esitleti koguteost “Eesti Vabadussõja ajalugu”. Pühapäeva õhtul korraldati Tartus tõrvikutega rongkäik.

Pärnus toimus Tartu rahu juube-lile pühendatud kontsert, kus laul-sid kohalik Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Jalasjärvi meeskoor Soo-mest ja Pärnu kunstide maja poiste-koorid. Kuulajaid tervitas Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metso-ja. Tartu rahu päeval asetati pärjad Alevi kalmistul Vabadussõjas lange-nute mälestusmärgile.

Tallinnas asetati pärgi Reaalkooli ees koolipoiste mälestussambale, samuti toimusid jumalateenistused.

Tartu rahu 100. aastapäevaga lõppes Eesti Vabariigi 100. aastapäe-va pidustustetsükkel, mis algas 2017. aasta aprillis. Selle aja jooksul kor-raldati vähemalt 3000 mitmesugust sündmust.

KALEV VILGATS

Tartu rahu aastapäev lõpetas pidustustetsükli

Pärjad Reaalkooli mälestusmärgi juures. (Foto: Laura Raus)

EKK stipendiaadid 2020 Lk 11

Lootuse luuletaja - Jaan Kross Lk 8

Lars-Eric Boreström. (Foto: välisministeerium)

Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia Helga NõuleKultuurkapital tunnustas parimaid elutööpreemia-te, aastapreemiate ja siht-kapitalide aastapreemia-tega.

Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia läks Eesti pagulaskirjanduse ühele suurkujule Helga Nõule, kelle kohta kirjutati iseloomustuses, et tegemist on Eesti kirjanduse 1960. aastate põlv-konna ühe keskseima autoriga, kes on väärikalt hoidnud elus meie kirjandust sundpaguluse ajal Rootsis ning seejä-rel seda silmapaistvalt edendanud ja edendamas taas iseseisval kodumaal.

Preemia andis üle kultuuriminis-ter Tõnis Lukas ja selle suurus on 10 000 eurot.

KALEV VILGATS

Kirjanduse sihtkapitali elutööpree-mia andis Eesti pagulaskirjanduse ühele suurkujule Helga Nõule üle

kultuuriminister Tõnis Lukas. Taamal aplodeerib üks õhtujuhte Katariina

Tamm. (Foto: Sander Ilvest)

Maarjamaa Rist Lars-Eric Boreströmile

Jaan Poska medali saajad Mart Niklus ja Enn Tarto. (Foto: Sille Annuk)

Stockholmis ootab ees Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine

Lk 11

EESTI PÄEVALEHTEstniska Dagbladet

Vastutav väljaandjaja peatoimetaja:Tiina Pintsaar

Postiaadress: Eesti Päevaleht

Box 477101 29 STOCKHOLM

www.eestipaevaleht.se

E-post:info@eestipaevaleht.se

Facebook:Eesti Päevaleht Rootsis

www.facebook.com/paevaleht.se

Tellimishind2020. aastal:

Digileht1 aasta 480 krooni

Tellimise alustamisest või lõpetamisest palume teatada toimetusele

14 päeva ette.

Lehe tellimise bankgiro:5174-9000

Leinakuulutused 6:00 veerg/mmÄrikuulutused 9:00 veerg/mm

Arvele lisandub käibemaks 25%Kuulutusarvete bankgiro: 5174-9000

Maksed välismaalt:SEB pank

IBAN:SE09 5000 0000 0526 7113 6196

BIC/Swift: ESSESESSAadress: SEB, 106 40 Stockholm

Väljaandja: ESTNISK TIDSKRIFT AB

ISSN–1090 0283

Toimetus ei vastuta lehelesaadetud tellimata materjali eest.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja

lühendada.

2 Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2

Eesti riigi esindajana osales 27. jaanuaril Auschwitzi koondus-laagri vabastamise 75. aastapäeva tseremoonial rahvastikuminister Riina Solman.

Nii Eesti president kui peaminister olid sel päeval hõivatud ammu varem planeeritud sündmustega. Mälestus-tseremoonial osales samuti Eesti suursaadik Poolas Martin Roger.

Tallinnas tähistati rahvusvahe-list holokaustipäeva Rahumäe juudi kalmistul mälestustsremooniaga, kus kõnelesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Eesti juudikogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatili-se korpuse vanem Brasiilia suursaa-dik Roberto Colin ning pöördumise esitas Iisraeli suursaadik Dov Segev-Steinberg. Palve pidas Eesti pearabi Šmuel Kot.

“Holokaust on 20. sajandi kogu Euroopa tsivilisatsiooni tragöödia. Mitte miski ei õigusta inimsusevasta-seid kuritegusid ja neid ei tohi kunagi unustada,” ütles minister Reps.

Tallinnas juudi kogukonnas tun-nustati kirjandusvõistlusel “Klooga ja Auschwitz 75 — kuidas see mind täna kõnetab” osalenud paremaid õpilasi. Konkursi võitsid Kadri Kalve Kanepi gümnaasiumist, Roman Zolotarjov

Tallinna Kesklinna Vene gümnaa-siumist ja Heiti Talvik Tallinna Juudi Koolist.

Eesti juudi kogukonna ja Rumee-nia saatkonna koostöös avati näitus “Juudi Bukaresti pildid”.

28. jaanuaril aga jõudis lugeja-te ette Irina Stelmachi raamat, mida esitleti Vabamus “Rajada Juudi Riik. Sionism Eesti Vabariigis (1918-1940)”. Hiljem jätkati holokausti-teemalise ringkäiguga lähiajaloolase ja Eesti Mälu Instituudi teaduri Olev Liivaku juhtimisel.

Eestis on rahvusvahelist holo-kaustipäeva tähistatud 2003. aastast.

KALEV VILGATS

75. aastat Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest Rahumäe juudi

kalmistul. (Fotod: Priit Mürk / ERR)

Riina Solman osales Auschwitzi mälestustseremoonial

Sünge aasta algusJust eelmises juhtkirjas sai lõpus soovitud, et ees ootaks ikka

põnev aasta, mis oli juba siis alanud ehmatustega ning kahjuks näida-nud oma süngemat poolt.

Seekordki saab vaid nentida, et süngemad värvid on muutunud veelgi tumedamateks. Koroonaviiruse kiire levik on ehmatanud pal-jusid. Kui alguses tundus, et tegemist on millegi kaugega “seal Hii-nas”, siis nüüd on see juba “siin Rootsis”.

Kui alguses loodeti, et peamisteks viirustekandjateks on inime-sed, kes ise Hiinas viibinud, siis nüüdseks on viiruse tõttu surnud ini-mene, kes ise Hiinas polnud viimasel ajal olnud. Nakkus levib. Kuigi paanikaks pole pole põhjust, siis ettevaatlik tasub siiski olla. Igaüks saab iseennast veidigi kaitsta. Hoidke ennast!

Süngetest ajalooraamatu lehekülgedest meenutati Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeva. Pole enam palju neid, kes koonduslaagris viibinuna ise sellest rääkida saavad. Seda enam on tore näha, et leidub noori, kes hoolivad ja soovivad ka süngeid het-ki ajaloost meeles hoida. Rahumäe juudikalmistul seisid just noored seal reas plakatitega “We remember” (“Meie mäletame”).

Ja loomulikult Tartu Rahu 100. aastapäev. See oli kogu Eesti Vabariik 100 sünnipäeva üheks osaks. Sellise tähtsa lepingu allkir-jastamine väärib mäletamist ja austus neile, kes selle tol hetkel läbi suruda suutsid. Tänu Tartu Rahu 100. aastapäevale on tulisemalt esile kerkinud Venemaaga Tartu rahulepingu järgimise või mittejärgimise küsimus.

Venemaa on erineval moel püüdnud näidata ja üldsust teavita-nud, et Tartu rahuleping pole kehtiv. Seda on Eesti valitsus eitanud ja nimetanud Tartu rahulepingut Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. „Sõjaline võit Vabadussõjas tegi võimalikuks võidu läbirääkimiste laua taga,” ütles välisminister Urmas Reinsalu mälestustseremoonial. „Vaatame rahvana üle aegade armastuse ja truudusega nii Vabadussõ-jas võidelnute kui rahuläbirääkijate peale. Tartu rahu kehtib, õiguslik järjepidevus kehtib!” rõhutas Reinsalu

Kuid samas on sel aastal endasi anda ka rõõmsamaid uudiseid. Eriti suur ja tähtis uudis on Helga Nõule kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia määramine. Ja mis peamine — Helga sai selle kui pagulaskirjanduse üks suurkujusid. Eestis märgatakse eestlasi ka mujal riikides ning need pole ainult sõnad vaid ka konkreetsed teod ja tunnustused. Aitäh Eesti riigile märkamast ja tunnustamast ning palju õnne Helga Nõule elutööpreemia eest! Tema raamatuid on küll vast iga rootsieestlane lugenud.

Ees on ootamas Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ja seda tehakse mitmel pool üle kogu Rootsi. “Kohaliku elu” rubriigi juures ning ka viimastel lehekülgedel leiate infot, mis kuupäevadel ja kellaaegadel üritused kusagil aset leiavad. Samuti on info olemas Ees-ti Päevalehe koduleheküljel kalendris (www.eestipaevaleht.se). Tore-daid ettevõtmisi üle kogu Rootsi leidub veelgi — pange info huvitava sündmuse kohta juba aegsasti oma kalendrisse kirja.

Leidke see võimalus koos Eesti Vabariigi sünnipäevast osa saa-da ning kokku saada teiste eestlastega. Nii mõnelegi on just see ja jõulukirik kaks tähtpäeva, mil kindlasti eestlaste kogukonnaga läbi käiakse. Las siis olla see päev tore ja meeldejääv.

TIINA PINTSAAR

Kindral Terras jõudis Euroopa ParlamentiBrexiti jõustumisega avanes Isamaa esinumbrina kandideerinud ja valituks osutu-nud reservkindral Riho Terrasel võimalus asuda oma kohale Euroopa Parlamen-dis. Tema esimene tööpäev on 3. veebruar ja ühtlasi on ta Eesti seitsmes esindaja Euroopa Parlamendis.

Terras soovib sada tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeks või asendusliikmeks. Nende ridade kirjutamise ajal oli vara veel öelda, kas kindrali soov täitub.

Lühiintervjuus Postimehele nimetas Terras neid komisjone Eestile olulisteks ja oma esimesteks eelistusteks.Terrase sõnutsi on viimasel ajal palju juttu olnud energeetikast, samuti on Eestile olulised põllumajanduse teemad,

millest ühena tõstis ta esile põllumeeste toetusi.Pärast kaitseväe juhatamist 2011-2018 suundus Terras tööle kodumaisesse kaitsetööstusettevõttesse Milrem Robo-

tics, kus ta töötas kaitsevaldkonna presidendina. Sellest tööst on ta nüüdseks loobunud, kuid omanikud soovisid, et ta jätkaks firma nõukogus.

Terras on Isamaa volikogu liige ja kavatseb niipalju, kui on vajalik ja võimalik erakonna töös osaleda. Terras elab Hollandis oma diplomaadist abikaasa juures ja hakkab nüüd tööle Brüsselis.

Eestis on lubanud ta käia nii palju, kui vaja.Pärast Brexitit jääb Euroopa Parlamenti senise 751 liik-

me asemel 705. Ühendkuningriigist oli valitud 73 saadikut. 46 kohta on otsustatud jätta reservi juhuks, kui Euroopa Lii-duga liitub uusi riike. 27 kohta jagati ära 14 riigi vahel. Üks õnnelikke, mille esindatus suurenes, oligi Eesti.

Terras kogus Euroopa Parlamendi valimistel 2019 Isa-maa esinumbrina 21 477 häält, millest piisas mandaadiks.

Euroopa Parlamendis peaks kindral liituma Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühmaga, mida on sellest juba teavitatud. EPP on parlamendi suurim grupp, mis pärast Brexitit kasvab 182 liikmelt 187 liikmele.

KALEV VILGATS

Riho Terras. (Foto: Wikipedia)

Välisminister Urmas Reinsalu tähistas Tartu rahu aas-tapäeva ühise töölõunaga, kus osalesid Läti välisminis-ter Edgars Rinkēvičs, Soome välisminister Pekka Haa-visto ja Poola välisminister Jacek Czaputowicz.Välisminister Reinsalu tänas oma kolleege Eesti jaoks väga olulise tähtsusega päeva tähistamisel osalemise eest. Ta rõhutas, et Tartu rahuleping, mille sõlmi-misest möödus 2. veebruaril 100 aastat, on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, sest selle alusel hakati Eestit tunnustama vaba ja iseseisva riigina. Reinsalu tooni-tas, et Eesti Vabariik juhindub Tartu rahulepingu ning õigusliku järjepidevuse kehtivusest.

Töölõunal arutasid ministrid regioonile oluliste teemade edendamise võimalusi, sealhulgas koostööd transatlantilistes suhetes, idapartnerluses, Euroopa Liidu laienemises, Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkuleppele jõudmiseks. Samuti puudutati Kolme Mere Algatust, ÜRO Julgeolekunõukogu teemasid ning arenguid Iraanis ja Iraagis.

VÄLISMINISTEERIUM

Eesti, Läti, Soome ja Poola välisministrid tähistasid Tartu Rahu 100. aastapäeva

(Foto: R. Pajula)

Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2 3

USA läbib hetkel üht keerulise-mat ajajärku.

Esiteks tuleb kohaneda süveneva globaalsuse, automatiseerimise ja kii-relt laieneva infotehnoloogiaga. Vii-mane omakorda ähvardab rünnata en-dastmõistetavaks peetud privaatsust, millele siinne ühiskond on rajatud.

Kõigele lisaks, või vahest tänu eel-mainitud ebakindlustundele, toimus USA sisepoliitikas aastal 2016 pöö-rang, kui presidendiks sai ootamatult Donald Trump, tänu USA föderaal-süsteemi valimiskorrale. Teatavasti ei otsusta USA presidendivalimistel lõpliku tagajärje üldine, riikliku ula-tusega häälte arv, vaid seda teeb nn. Electoral College’i hääletus, kus igal osariigil on kindel arv hääli, vastavalt osariigi elanike arvule. Kandidaat, kes võidab antud osariigis, saab Electoral College’is kõik osariigi hääled.

Läbi ajaloo on senini ikka ol-nud, et populaarhääli võitnud kan-didaat saavutab enamuse ka Elector College’is. Seekord aga võitis Trump napilt Pennsylvanias, Michiganis ja Wisconsinis — osariigid, millel suure rahvaarvu tõttu on Electoral College’is eriti palju hääli. Nii sai Trump nende hääled endale ja võitis valimised, ehkki üleriiklikult oli Hil-lary Clintonil 2,8 miljonit häält roh-kem. Seda nimetatakse teaduslikus keeles “statistical outage” — harva juhtuv, kuid mitte võimatu.

Sellest poleks veel probleemi ol-nud, sest presidendivalimistel aastal 2000 (George W. Bush vs. Al Gore) sai Bush endale Florida osariigi hääled paberõhukese eelise tõttu (537 häält terve Florida kohta!), mis nõudis mit-mekordset häältelugemist ja suuremat õiendamist. Mõlemad kandidaadid olid siiski respekteeritud poliitikud ja jõuti kokkuleppele Bush’i kasuks.

Aastal 2016 aga võitis presidendi-koha isik, kelle üle, otsekoheselt öel-des, ei oska nutta ega naerda. See pole öeldud pilkamisena, sest oma kitsal erialal — ärindus, kus võimelistele eraisikutele on paljugi lubatud — on Trump kahtlematult jõudnud kauge-le. Küsimus on seevastu, kuivõrd so-biv isik on Donald Trump maailma tähtsaima riigi juhi kohal. Et siin õieti käituda, ei aita ainult kõva rusikas ja toores sõnapruuk, vaid nõutav on eelkõige diplomaatlik käitumine, tak-titunne ja (eriti tänapäeval!) laialdane põhiharidus.

Kolm aastat on Trump nüüd ol-nud presidendiks ja seega on olemas üldpilt tema isiksusest ja võimetest ametikohal. Ma ei hakka siin pikalt arutama, sest seisund on nagunii ilmne.

Eelmainitud rusikat ja segast, mõtlemapanevat kõnet on olnud

rohkelt, kuid ülejäänu alal on ka pal-ju soovida. Pruugib vaid meenutada rohket valetamist, võõrriikide pihta sihitud rumalaid väljendusi, orkaan Maria ohvrite pilkamist, elu ja tervist ohverdanud sõjaväelaste mahatege-mist, Põhja-Korea diktaatori ja Putini taevani kiitmist ja palju muud.

Siin avaldub paratamatult tasa-kaalutu, impulsiivne inimene, kes ennast imetleb, alati õigeks peab ja aegade suurimaks presidendiks nimetab. Trumpi “Make America Great Again” on hea loosung, kuid sõnad üksi kuhugi ei vii. 30-nda-te aastate sündmused peaksid meil hästi meeles olema! Jah, majandus ja aktsiaturg on Trumpi ajal üles läinud, kuid peamiselt tänu 2017 Kongres-si poolt antud seadusele maksude vähendamiseks. Hetkel oleme aga ulatusliku tollimaksusõja keerises, mis on osalt aidanud, osalt aga muret tekitanud. Lisaks esineb USA disso-nantse välispoliitikaga, piiriproblee-miga jne. Ühesõnaga — aeg on kee-ruline.

Õnneks pole Ameerikas tavaks asju lahendada tänaval märatsemise ja akende sisse peksmisega. Trumpi kui riigijuhi edaspidise saatuse ot-sustab demokraatlik valimine 2020 novembris, sest USA president võib teenida kaks 4-aastast ametiaega ja Trumpi juhul algab teine sel novemb-ril. Jätame seepärast eelnenud teema ja vaatleme president Trumpi äsjaala-nud “Impeachment’i”.

“Impeachment” on sügavale ula-tuv sündmus, sest ta tähendab kõr-gema riigiametniku, peamiselt presi-dendi, vastutusele võtmist — kohtusse kaebamist. Siin ei närita enam väikes-te probleemide kallal nagu isiku ise-loom, jutt ja igapäevased rumalused. Peab olema põhjus, mis puudutab põ-hilisi riigi seadusi, nagu USA Konsti-tutsioon. Lisaks, kuna USA-s on vaid kaks juhtivat erakonda, vabariiklased ja demokraadid, ja kuna president pärineb ühest neist, siis tema vastutu-sele võtmine võib kergesti viia konf-liktini kahe partei vahel.

Antud juhul olemegi selles sei-sundis. Novembri valimisteks on demokraadid kogunud hulga kandi-daate, et Trumpist lahti saada. Juhtiv nende hulgas on endise presidendi Obama asepresident Joe Biden. Juh-tus, et Bidenil on poja kaudu sidemed Ukraina valitsusega. Kuna USA va-litsus äsja arutas Ukrainale suuremat relvade annetamist, siis süüdistatakse, et Trump olevat vastutasuks nõud-nud Ukrainalt informatsiooni Bideni kohta, mida saaks eelolevas valimis-kampaanias Bideni vastu tarvitada. See puudutab juba otseselt presidendi võimu piire ja tagajärjeks oli ametlik “Impeachment”.

Algas vastav arutelu USA Kong-ressis. Saadikutekoda, kus demo-kraatidel on enamus, on Trumpi juba süüdi tunnistanud. Protseduur liikus edasi Senatisse, kus aga vabariiklastel on väike enamus. Hetkel käib Senatis suur lahing. Pole siiski oodata, et suu-detaks küllaldast arvu vabariiklikke senaatoreid demokraatide poole mee-litada ja tõenäoliselt võidab Trump seekordse kohtu.

Nii otsustab Trumpi saatuse ikka-gi eelseisev valimine novembris, mille ettevalmistus on Ameerikas põhjus-tanud sisepoliitilise polarisatsiooni. Hoolimata Trumpi vigadest on tal üllatav poolehoid, peamiselt konser-vatiivse ja evangelistliku rahva hulgas. Ülaltoodud Trumpi loosung on seal suures aus ja üleriiklikult olevat vaba-riiklaste-demokraatide vahekord ikka veel ligilähedalt 50:50. On aga arvata, et aastal 2016 Trumpi toetanud osa-riigid seda enam ei tee (rasketööstus seal on endiselt taandumas). Kas nen-de asemel mõni teine kaalukas osariik värvi muudab ja Trumpi toetab, seda näitab aeg.

Kahjuks on demokraatide juhti-vate kandidaatide hulgas vähe isikuid kel oleks laialdane populaarsus. Noo-remate, poliitiliselt keskmiste hulgas, pole senini keegi läbi löönud. Kind-lasti ei sobi suured sotsialistid nagu Bernie Sanders ja Elizabeth Warren, Sanders juba vanuse tõttu (78). Biden, kuigi olemuselt sobiv, on minu arva-tes liiga vana (77) sellisel vastutusroh-kel ametikohal. Olgu siiski rõhutatud, et ma ei taha sellega vanadust halvus-tada. Ometi nõuab USA presidendi koht erakordseid võimeid ja vahel kii-reid otsuseid. Keskeas isikul, nii mees kui naine, võib siin olla eelis.

Seisame seetõttu huvitava ajas-tu ees. Muidugi, novembrini on veel hulk aega ja mõndagi võib muutuda.

RAUL PETTAI

Donald Trump. (Foto: ebay.com)

Ameerika probleemidest Venemaa ei pea Tartu rahuleppest midagi

Venemaa saatkond Eestis aval-das oma sotsiaalmeediakontol Vene välisministeeriumi amet-liku esindaja Maria Zahharova kommentaari seoses Tartu rahu-lepingu 100. aastapäeva tähista-misega Eestis.

Zahharova sõnul on välisministee-riumil palutud kommenteerida Eestis VNFSV ja tollase Eesti Vabariigi vahel Tartu rahu allkirjastamise 100. aasta päeva tähistamist.

Venemaa ametliku seisukoha järgi kaotas 1918-1940 eksisteerinud Eesti riik oma rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSV Liitu astumisel ja Tartu leping kaotas jõu, kuna mõle-mad alla kirjutanud pooled osutusid NSV Liidu koosseisus olevaks.

Zahharova valetas, et Tartu rahu pole ÜRO kehtivate rahvusvaheliste leipngute registris, kuigi see on regist-reeritud numbri 11LTS29 all.

Zahharova ketras vene ametlikku jutuliini, et Hitleri-vastase koalitsioo-ni liikmed ei seadnud ei Teheranis, Jaltas ega Potsdamis kahtluse alla Bal-ti riikide astumist NSV Liitu.

Moskva tõeline pale lõi aga väl-ja sellega, et kui Vene Föderatsioon on NSV Liidu järglane, siis Eesti on uus riik, mis moodustus NSV Liidu lagunemise järel, on üks selle õigus-järglastest ja rahvusvaheliselt tunnus-tatud just sellisena. Tartu rahu olevat aga kehtetu ja kuulub ajalukku.

Isamaa esimees Helir-Valdor See-der ütles, et Vene välisministeeriumi avaldus ei mõjuta kuidagi Tartu rahu kehtivust.

“Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel ja seda on tunnustanud kõik demokraatlikud lääneriigid. Tartu rahuleping on Eesti riigi sünnitunnis-tus. See on suurim diplomaatiline võit Eesti ajaloos ja katsetele selle väärtust pisendada või kaotada tuleb aktiivselt vastu seista,” ütles Seeder.

Seederi sõnutsi näitas Venemaa välisministeeriumi avaldus sedagi, et Eestil ei ole jätkuvalt põhjust piiri-lepingu ratifitseerimiseks Venemaa-ga. “Olukorras, kus Venemaa eitab Tartu rahulepingu kehtivust, Eesti okupeerimist ja ei tunnusta Eesti iseseisvuse taastamist õigusliku jär-jepidevuse alusel, ei ole meil mingit põhjust Venemaaga piirilepingu rati-fitseerimiseks,” ütles Seeder.

Seeder lisas, et Venemaa katsetele ajalugu ümber kirjutada tuleb aktiiv-selt vastu seista. “Katsetega veeretada vastutus agressiooni ohvritele ei tohi leppida,” ütles Seeder.

Nädalavahetusel tähistati palju-des kohtades üle Eesti Tartu rahu 100. aastapäeva kontsertide, ettekande-koosolekute ning mälestusteenistus-tega Vabadussõja mälestusmärkide juures.

KALEV VILGATS

Koroonaviirust Eestis veel ei oleLäinud reedel (31. jaanuaril) toi-metati Tallinnas kiirabiga haig-lasse Hiina turistid, kelle käitu-mine oli hotelli töötajas kahtlust äratanud. Nimelt ei armastanud turistid oma toast väljuda. Hiinlased pidasid kiirabi saabumist riiklikuks formaalsuseks ja tegid meedikutega täielikku koostööd. Haiglas tehtud kontroll näitas, et ini-mesed olid täiesti terved.

Sellest nädalast on Eestil oma võimekus laborites tuvastada koroo-naviirust, varem kasutati Rootsi abi.

Mõistagi jälgitakse Eestis tähele-panelikult Hiinast Wuhani provintsist alguse saanud koroonaviiruse levikut, mis läinud nädala lõpuks oli jõudnud kõigisse mandri-Hiina haldusüksus-tesse ja tõbe oli leitud vähemalt 15 riigis.

Uus viirusetüüp on jõudnud Soo-me. Lapi haigla nakkushaiguste pea-arsti Markku Broasi andmetel on ar-vatavaid nakatunuid 24, neist enamik turistid. Esimesed nakkuskahtlusega inimesed olid Hiina turistid, kuid Lapi haigla kinnitusel on nende seas nüüd ka soomlasi.

Nakkuskahtlus on kõigi nende puhul, kes on viibinud koroonaviirust põdeva inimesega ühes ruumis üle veerand tunni.

Kahjuks on nüüdseks leidnud kinnitust ka koroonaviiruse jõudmi-ne Rootsi.

Mitu Aasia riiki on kehtestanud Hiina kodanikele viisakeelu või kar-mistanud viisanõudeid. Mongoolia sulges Hiina piiri, kinni on koolid ja avalikud üritused tühistatud.

Riigid on alustanud oma kodani-ke evakueerimist Hiinast. Näiteks 195 ameeriklast jäeti kolmeks päevaks California sõjaväebaasi valve alla ja kontrolli. Oma kodanikke on ära too-nud Jaapan.

Ühendkuningriik, Austraalia, Lõuna-Korea, Singapur ja Uus-Mere-maa on otsustanud jätta evakueeritud kaheks nädakas karantiini. Venemaa sulges piiri Hiinaga ja peatas Hiina kodanikele viisade väljastamise.

Eesti terviseamet kinnitas, et ko-roonaviiruse levimise riski Eestis on hinnatud väikeseks.

KALEV VILGATS(Foto: Sipa / Scanpix)Tartu rahuleping ja Putini külaskäik

Tartu rahuleping leidis kajastust ka Vene meedias. Osaliselt aga üsna ootamatus seoses.

Vene väljaanne Vzgljad Novosti leidis, et jutt Tartu rahulepingu järgsete pii-ride taastamisest näib olevat osa Eesti poliitikute tegevusest, mille eesmär-giks on hoida ära Venemaa riigipea Vladimir Putini visiit Eestisse.

“Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus Putini ametlikult külla su-vel Tartus toimuvale 8. soome-ugri

rahvaste maailmakongressile. Ent nagu poliitanalüütik Aleksei Iljaše-vitš märgib, on olulisele osale Eesti poliitikustest Putini võimalik visiit löök rahvuslikule uhkusele”, kirjutab väljaanne.

“Üritus, mille järel mitte ainult Kaljulaid, vaid ka kogu Eesti muutuks Ida-Euroopa russofoobse vöö nõr-gaks lüliks. Ja kuidas seda siis nähtaks Balti naabrite silmis? Pärast Putini võimalikku esinemist Tartus, muutub ka Leedus ja Lätis aktuaalseks küsi-

mus, miks ta ei võiks ilmuda näiteks Klaipedasse või Jelgavasse. Ja selles on süüdi Eesti.”

“Seega ei ole üllatav, et kuus kuud enne soome-ugri rahvaste kongressi üritavad nad juba ära hoida Venemaa presidendi saabumist. Siinne loogika on lihtne: kui Putin on juba kutsutud, siis peate veenduma, et ta ise kutsest keelduks,” vahendas Vzgljad Novosti Iljaševitši sõnu.

DELFI

Pensionireform läks Riigikogus läbi4 Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2

29. jaanuaril tegi opositsioon Riigi kogus kõik endast sõltuva, et venitada pensionireformi eel-nõu menetlemist.

Viivitamine tundide viisi oli stenogrammi hu-vides, sest oli selge, et eelnõu kiidetakse heaks. Kogumispensioni reformi eelnõu võetigi vastu 56 poolt- ja 45 vastuhäälega, kusjuures hääletus oli seotud valitsuse usaldusküsimusega.

Selles, et usaldusprobleemi ei teki, oli pea-minister Jüri Ratas nii veendunud, et jättis va-litsuse positsioone kaitsma rahandusminister Martin Helme (EKRE), kes tuli oma ülesandega korralikult toime.

Opositsioon võttis, mis võtta andis. Näiteks Reformierakonna 34 riigikogulast kasutasid kahe küsimuse limiidi ära kõik ja samuti pidasid kõik reformarid kõne. Sotsid olid tagasihoidli-kumad, kuid nendegi hääled läksid vastaspoo-lele kirja.

Teise samba reformi taga oli Isamaa. Neid, samuti paljusid sunniviisil teise sambaga ühi-nema sunnitud inimesi, häiris pensionisamba kesine tootlikkus ning asjaolu, et isegi pensioni-ea saabudes ei saanud inimene oma kogutud raha ise kasutada, vaid see jäi pankade ja kind-lustusfondide meelevalda.

Kui pensionireform jõustub, muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks. Inimesed saavad teise sambasse kogutud raha investeerimiskonto kaudu omal käel edasi investeerida.

Kes sambasse jääb, see maksab endiselt kaks protsenti oma brutopalgast ja neli protsenti lae-kub sotsiaalmaksust.

Pensioniikka jõudes on võimalik kogu raha korraga välja võtta või saada kätte tähtajalise või eluaegse pensionina.

Tööealisele korraga välja makstud rahalt tu-leb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksu-vaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.

Pensionäril tuleb korraga välja makstud rahalt tasuda tulumaksu kümme protsenti.

Teisest pensionisambast lahkunu saab selle-ga taas liituda kümne aasta pärast.

Sambaga liitumiseks ja lahkumiseks ning kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi ha-kata esitama jaanuaris 2021. Avaldused enne 31. märtsi rahuldatakse septembris 2021.

Avaldused, mis esitatakse 1. aprillist 31. juu-lini, rahuldatakse järgmise aasta jaanuaris, 1. augustist 30. novembrini esitatud järgmise aasta mais.

Presidendil on kaks nädalat aega seaduse välja kuulutamiseks. Kui Kadriorust tuleb jah-sõna, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

President võib saata seaduse Riigikokku ta-gasi, kus Riigikogu võib seadust muuta või mitte muuta ja uuesti presidendile saata. Presidendil on seejärel võimalus pöörduda riigikohtusse.

Sotsid saatsid juba seaduse vastuvõtmise päeval presidendile kirja palvega pensionirefor-mi seadust mitte välja kuulutada. Õiguskantsler Ülle Madisegi on viidanud seaduse vastuolude-le põhiseadusega. Kui seadus peaks hakkama pendeldama Kadrioru ja Toompea vahet, siis on oht, et ei ole võimalik rakendada kõiki neid tähtaegu, mis seaduses on pensionitoimingu-teks sätestatud.

Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et pensionireformi jõustudes kavatseb umbes pool kogujaid jääda teise sambasse edasi.

KALEV VILGATS

Eesti president Kersti Kaljulaid sõitis 16.–17. jaanuaril ametlikule visiidile Tšiili ning see-järel siirdus töövisiidile Antarktikasse, kus osales Antarktika avastamise 200. aastapäeva ja sellele pühendatud Eesti purjejahi Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni lõpusünd-mustel.

Ametlikul visiidil Tšiilisse keskenduti peamiselt kahe riigi koostööle digivaldkonnas ning äridiplo-maatia arendamisele, mis loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele, teatas presidendi kantselei pressi-esindaja uudisteagentuurile BNS. Visiit algas vastuvõtutseremoonia ja kohtumisega Tšiili Vabariigi presidendi Sebastian Pineraga. Samuti kohtus Eesti president Tšiili Senati esimehe Jaime Quintana-ga. Ettevõtetest olid tähelepanu all koostööpartnerid CMPC ja Falabella ning Eesti suursaadik kor-raldas vastuvõtu. Kaljulaid külastas Tšiili kriminaalpolitsei küberkuriteo- ja küberjulgeoleku keskust ning osales Tšiili rahvusliku küberjulgeoleku instituudi avamisel

President käis Santa Maria ülikoolis ja Tšiili Rahvuskongressis, kus kohtus senaator Kenneth Pugh`ga, kes on Tšiili Senati Eesti sõprusrühma juht, senati Antarktika komitee esimees ja küber-keskuse loomise eestvedaja.

“Digikoostöö süvendamisest kahe riigi vahel on juba varem juttu olnud ning kokkulepped ametlikuks visiidiks sündisid septembris riigipeade kohtumisel New Yorgis. Kui Eesti on maail-ma digitiiger, siis Tšiili on Ladina-Ameerika selle valla vedur, nii on koostöökohti üksjagu. Samuti tegutseb Tšiilis mitmeid Eesti ettevõtteid, mille tegevusele saab riigipea omalt poolt õla alla panna,” rääkis riigipea välispoliitika nõunik Lauri Kuusing.

Eesti ametlikku delegatsiooni kuulusid veel Riigikogu Eesti-Tšiili parlamendirühma esimees Ivari Padar, Eesti saadik Tšiilis Mart Tarmak, presidendi välispoliitika nõunik Lauri Kuusing ning ettevõtete Cleveron ja Timbeter esindajad.

Pärast kohtumsit oma Tšiili kolleegiga ütles Kaljulaid, et Tšiili ja Euroopa Liidu vahelised suhted on ajalooliselt lähedased. Eesti ja Tšiili on mõlemad innovaatilised riigid ning soov on läbikäimist veelgi tihendada. “Eeskätt näeme potentsiaali digi- ja küberturvalisus valdkonnas, kus Eesti koge-mused on kõrgelt hinnatud,” ütles president Kaljulaid. Kohtumise järel allkirjastasid Eesti ja Tšiili esindajad vastastikuse mõistmise memorandumi, mis loob raamistiku kogemuste vahetamiseks ja järgmisteks sammudeks küberturvalisuse valdkonna koostöös.

Teine teema riigipeade kohtumisel oli kliima-ja keskkonnaküsimused. Tšiili on tänavu ÜRO kliimamuutuste konventsiooni eesistuja ning Eesti on võtnud suuna liikuda kliimaneutraalsele majandusele aastaks 2050. Arutati rahvusvahelist julgeolekuolukorda ja president Kaljulaid tutvus-tas Eesti plaane ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmena. Tšiili oli selles rollis viie aasta eest ja riigijuhid leppisid kokku edasises suhtluses sel teemal.

Pärast ametliku visiidi lõppu suundus Eesti president Tšiili lõunaosas asuvasse Punta Arenase linna, kus külastas Antarktika instituuti. Sealt suundus Kaljulaid 20. jaanuaril töövisiidile Antarkti-kasse, kus ühines Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Thetis korraldatud Admiral Bellingshauseni ekspe-ditsiooniga. Riigipea külastas visiidil erinevaid Kuningas George’i saarel asuvaid teadusjaamu ning osales 27. ja 28. jaanuaril Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on lõunamandri avastanud admiral Fabian Gottlieb von Bel-lingshausen meie mees, kelle üle on põhjust uhke olla.

“Admiral Bellingshausen — kuigi ta oli tegelikult admiral Vene laeval — on meie mees. Ta on Saaremaa mees, ta on näinud neid samu kadakaid ja kive, mida meie,” ütles Kaljulaid. “Me võime selle üle uhked olla. Ja võib-olla sellepärast on siin läbi aegade ka meie teadlased käinud. Ma tahak-sin väga, et see sõnum — et Antarktika on tegelikult maailma kõige kiiremini soojenev piirkond — et ka see jõuaks siit [purjelaev Admiral] Bellingshausenilt Tallinnasse ja meie kõigini. Ja muidugi me võime öelda, et on raske ja keeruline võidelda kliimamuutusega, aga võitlemata jätmine on kindlasti veel kulukam,” ütles Kaljulaid.

Peale riigipea osales Antarktika visiidil presidendi kliimanõunik ja üks Eesti juhtivaid polaar-uurijaid Timo Palo, kelle lähetas Antarktikasse Eesti Meremuuseum. Palo sõnul on Eesti teadlased osalenud Antarktika uurimises juba kümnendeid ja meie teadlaste teadmised on tänagi hinnatud: “Väikesele riigile, kel pole vahendeid oma polaarjaama rajamiseks, on rahvusvaheline koostöö ainus võimalus maailmas väga aktuaalses polaarteaduses kaasa rääkida,” rääkis Palo.

Purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal andis president laevameeskonnale üle Antarktika avastamise 200. aastapäevaks vermitud kaheeurose mälestusmündi. Teine münt pandi tallele kotermannile.

Purjelaev Admiral Bellingshausen alustas enda teekonda Antarktikasse juuli keskel Kroonlin-nast. Admiral Bellingshauseni ekspeditsioon korraldati Eestist pärit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni auks, kes 1820. aastal ühe esimese inimesena Antarktist nägi. Toonane retk algas 1819. aasta 4. juulil Kroonlinnast ning Antarktika rannikule jõuti 27. või 28. jaanuaril. See-kordne retk kordabki toonast teekonda.

Reis juhib tähelepanu kliimamuutustele ja nii sõidavad laeva pardal kaasa mitu teadlast, aja-kirjanikku ja ühiskonnategelast. Ainsana sõidab terve tee läbi videograaf Christian-Johannes Kask, kes salvestab laeval toimuvat reisisaateks. Kõik teised meeskonnaliikmed, ka kaptenid, vahetuvad.

Antarktikas on visiidil käinud näiteks Monaco prints Albert, Norra kuningas Harald V, Aust-raalia kindralkuberner Sir Peter Cosgrove ja Tšiili president Sebastián Piñera. Eesti presidendi töö-visiidi Antarktikasse maksumus küünib 12 000 euroni ning riigipea naasis kodumaale 31. jaanuaril.

Eestis aga tähistati Antarktika avastamise suurjuubelit peale kaheeurose mündi veel postmargi-ploki “Antarktika avastamine 200. Eesti-Vene ühisväljaanne” väljaandmisega. Margi kujunduse au-tor on Vene kunstnik Ivan Uljanovski, kelle üks töödest tunnustati Venemaal läinud aasta parimaks..

KALEV VILGATS

Presidendi pikk tuur lõunapoolkerale

Tartu rahu 100 aastapäeva eelõhtul ko-gunesid Isamaa erakonna liikmed pidu-likule koosviibimisele.

Üritusel võeti vastu poliitiline avaldus, milles öeldakse, et Eesti presidendil ei ole sobiv min-na 9. mail Moskvasse olukorras, kus Vladimir Putin üritab ümber kirjutada Teise Maailmasõja ajalugu ning õigustab MRP salakokkulepete sõl-mimist ja rahvusvahelise õiguse rikkumist.

Isamaa märgib oma avalduses, et 1940. aas-tal annekteeris ja okupeeris Venemaa õigusjärg-lane NSV Liit Eesti Vabariigi, rikkudes sellega jämedalt rahvusvahelist õigust ja Tartu rahule-pingut.

Erakond märgib, et selle rahvusvahelise õiguse rikkumise ja ülekohtu teadvustamis-kohustus laieneb ka Eesti presidendile.

“Olukorras, kus Venemaa president Vla-dimir Putin üritab ümber kirjutada Teise Maailmasõja ajalugu ning õigustab MRP sala-kokkulepete sõlmimist ja rahvusvahelise õiguse rikkumist, ei ole Isamaa erakonna hinnangul Eesti Vabariigi Presidendil sobiv minna 9. mail

2020. aastal Moskvasse tähistama Teises Maa-ilmasõjas saavutatud võitu Natsi-Saksamaa üle,” leitakse poliitilises avalduses.

Presidendi kantselei kinnitab aga, et amet-likku kutset Kersti Kaljulaidil veel pole.

Venelaste jaoks on 9. mai väga oluline, igal aastal tähistatakse Suure Isamaasõja lõppu. Just 9. mail 1945 kapituleerus Saksamaa liitlasväge-dele tingimusteta. Tänavu möödub sellest 75 aastat ja pidustused tulevad suured.

Eesti presidentidest on Toomas Hendrik Ilves võtnud korra osa Teise Maailmasõja lahingute lõpu tähistamisest Moskvas. Ilves käis Moskvas 2010. aastal, kui sai isikliku kutse tolla-selt Venemaa presidendilt Dmitri Medvedevilt.

2015. aastal Ilves Moskvasse ei läinud ja Ees-tit esindas üritusel toonane suursaadik Jüri Luik, kes praegu ametis kaitseministrina.

Kui president Arnold Rüütel sai 2005. aas-tal kutse osaleda Moskvas Teise Maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva pidustustel, jättis ta Moskvasse minemata.

DELFI

Eesti presidendil ei ole sobiv minna 9. mail Moskvasse

Vasakul Kersti Kaljulaid. Paremal 9. mai paraad Moskvas. (Foto: Presidendi kantselei / AFP)

Kersti Kaljulaid Antaktisel. (Foto: Presidendi kantselei)

Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2 5

25. jaanuariks pidi Eesti valitsus täitma Tallinna halduskohtu sügisese ko-hustuse otsustada, kas al-gatada Estonia laevahuku põhjuste uus uurimine.

Valitsus jäi ajahätta ja otsustas juba tähtaja kukkumise järel, et justiits-minister moodustab parvlaev Estonia reisijate ja ohvrite lähedaste taotluse lahendamiseks ekspertide töörühma, mis esitab märtsi lõpuks aruande teh-tust ja ülevaate plaanitavate edasiste tegevuste kohta.

“Parvlaev Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Lää-nemerel, kus hukkus 852 inimest 17 riigist,” lausus justiitsminister Raivo Aeg. “Ohvrite lähedased on taotlenud Eesti valitsuselt Estonia huku uut uu-rimist ning enne neile sisulise vastuse andmist tahame saada meie parima-telt ekspertidelt tänast hinnangut uue uurimise võimaliku alustamise ning sellega seotud asjaolude kohta.”

Moodustatavat ekspertide töörühma hakkab juhtima jus-tiitsministeeriumi kantsler ning selles on välisministeeriumi, majan-dus- ja kommunikatsiooniministee-riumi ning siseministeeriumi esin-dajad ning vastavat erialapädevust omavad eksperdid.

Valitsus tegi kabinetinõupida-mise arutelu käigus valitsuse istungi otsuse, mille kohaselt peab justiits-minister Raivo Aeg esitama Eesti valitsuse nimel Estonia laevahuku uue uurimise taotlejatele vastuse valitsuse poolt astutavate sammude osas.

Postimees kirjutas jaanuari lõpus viitega valitsuskommunikatsiooni direktorile Urmas Seaverile, et valitsus on Estonia huku teemat ja halduskohtu otsust arutanud ning jät-kab arutelusid.

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium on teatanud, et neil on valitsusele esitatav materjal valmis.

Estonial hukkunute lähedased esitasid juba 2016. aasta oktoobris peaminister Jüri Ratasele taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste välja selgitamiseks, kuid mingit vastust ei järgnenud ja nii pöördutigi kohtusse.

Jüri Ratas on Estonia teemal sõna võtnud möödunud novembris. “Polii-tiku sõnal on ülisuur kaal. Antud tee-mal mitmekordne kaal. Saame ju kõik aru, et ükskõik kumma suuna Eesti võtab — kas taasalustada uurimist või mitte —, kui muudame senist posit-siooni, siis see peab olema minu mee-lest üheksa, kui mitte kümme korda mõõdetud ja siis ükskord tehtud otsus,” ütles Ratas toona.

Estonia uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi. Laeva hukku uuris aasta-tel 1994-1997 Eesti, Soome ja Rootsi valitsuste moodustatud ühiskomisjon ning aastatel 2005-2009 riigiprokura-tuuri juhitud valitsuskomisjon.

Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid laevavraki kaitsmiseks 1995. aastal hauarahulepingu, mis keelab vrakile sukeldumise.

KALEV VILGATS

Valitsus ei tõtta Estonia otsusega Postimeest juhib Mart RaudsaarPostimehe peatoimetajaks ja vastuta-vaks väljaandjaks määrati alates veeb-ruarist Eesti Meediaettevõtete Liidu senine juht ning ajakirja Riigikogu Toi-metised peatoimetaja Mart Raudsaar (46).

Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu ise-loomustas Raudsaart kui väga tugeva ajakirjandusliku taustaga inimest, kes kauaaegse meediaõppejõuna tun-neb isiklikult paljusid praegusi paremaid ajakirjanikke. Peale selle on Raudsaarel pikaajaline meediaettevõtete liidu (varem Eesti Ajalehtede Liit) juhi kogemus ja üle-vaade ajakirjandusettevõtete ärimudelitest nii Eestis kui mujal.

Raudsalu sõnutsi on üks suuri ülesandeid Posti-mehele kaasaegse ja pikas perspektiivis jätkusuutliku ärimudeli leidmine ning juurutamine.

Raudsaar tahab teha koos Postimehe meeskonnaga Eesti parimat ajalehte, mis kirjutab rahvale, ühiskonnale ja riigile olulistel teemadel.

Ühtlasi nimetati Raudsaar AS Postimees Grupi ju-hatuse liikmeks. Äsjane ümberkorraldus liitis Postimehe vastutava väljaandja ning peatoimetaja ametid.

Raudsaar on õppinud 1992-1996 Tartu ülikoolis aja-kirjandust ja 1998-2000 läbinud Oslo ülikoolis meedia-õpingute magistrantuuri.

Üldiselt peetakse Raudsaart heaks valikuks, kuigi tema nõrk koht on praktilise ajakirjanduse kogemuse puudumine mõnest vähegi suuremast väljaandest. 1993-1996 töötas ta ajakirja Favoriit toimetajana ning 2000-2001 oli ajalehe Eesti Kirik reporter. Aastail 2005-2007 toimetas Politseilehte.

Raudsaarel on kogemus kohalikust omavalitsusest, kuna oli 1993-2002 Elva linnavolikogu liige. 2017. aas-tast on Nõo vallavolikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees.

2001-2010 oli õppejõud Tartu ülikoolis, 2010-2011 Tartu ülikooli Narva kolledžis ja 2011-2017 töötas Tallinna ülikoolis.

30. juunil 2010 nimetas Eesti Ajalehtede Liidu nõu-kogu ta liidu tegevdirektoriks. 2016. aastast kuulub Eu-roopa kirjastajate katuseorganisatsiooni News Media Europe nõukogusse. 2014. aastast oli ajakirja Riigikogu Toimetised peatoimetaja.

2017. aastal valisid Tartu ülikooli üliõpilased ta socialia valdkonna kümne parima õppejõu sekka ja 2011. aastal Narva kolledži tudengid aasta õppejõuks.

Postimehe peatoimetajaks asudes taandus Raudsaar nii meediaettevõtete liidu kui Riigikogu Toimetiste juhi kohalt.

30. jaanuarist Postimeest peatoimetav Raudsaar on lubanud, et esimene samm uues ametis on inimestega rääkimine. Ta ütles Postimehele, et talle tundub, et üks probleem ongi olnud see, et inimestega ei ole piisavalt räägitud.

Raudsaar ei plaani Postimehes põhjalikke muudatu-si. “Ma ei ole seda tüüpi juht, kes tahab oma nime aja-lukku jäädvustada lammutamise ja uuesti ehitamisega,

teadmata, kas see õnnestub. Minu ambitsioon on teha jätkuvalt Eesti parimat lehte, ja mitte ainult veebis, vaid ka paberil, ja nii, et nad oleksid omavahel kooskõlas. Üks täiendab teist,” rääkis Raudsaar.

Endine Edasi ja kauaaegne Postimehe peatoimeta-ja Mart Kadastik ütles Õhtulehele, et Raudsaar tundub korrektse inimesena. “Eks elu näitab, aga mul tekib esi-mest korda mingi lootus, et selles organisatsioonilises kaoses, mille on tekitanud omanik, siis äkki Mart Raud-saarega tekib mingi selgus, sest ta võtab Postimehesse kaasa tugevad põhimõtted, mis on ja mis ei ole ajakir-jandus,” ütles Kadastik.

Kuus aastat tagasi soetas Raudsaar Hispaaniasse kinnisvara, kuna ei talu väga hästi meie pimedat talve, märkides, et kinnisvarahinnad Hispaania sisemaal on Tallinnast-Tartust odavamad. Igal aastal toodab nelja hektari suurune istandus ligi kümme tonni oliive, mil-lest saab 3 000 liitrit õli. Oliivisalude eest hoolitsevad kohalikud talumehed, Raudsaar käib aegajalt istandust ja sellega kaasnevat majutusasutust vaatamas.

3. veebruaril kirjutas Õhtuleht, et Raudsaar saatis oma meeskonnale meeldetuletuse, mida üks endast lugupidav ajakirjanik teha tohiks ja tegema peaks. Ta mainis Postimehe omaniku Margus Linnamäe artiklit, kus omanik rõhutas ajakirjaniku tunnetamisoskust.

31. jaanuari Postimehes ütles oma arvamuse välja Postimees Grupi nõukogu esimees Margus Linnamäe. “Postimehe põhiväärtused peavad toetuma õhtumaale omaseks saanud moraalsetele baashoiakutele ja printsii-pidele,” ütles Linnamäe. Tema arvates on hea ajakirjanik enda jaoks läbi mõelnud, millest eest ta seisab. “Lugejal on kindlasti lihtsam hinnata ja mõista ajakirjaniku kir-jutatut, kui viimane oma eelistused selgelt välja ütleb. Oma autoripositsiooni väljaütlemisega jõutakse tagasi ausa ajakirjanduse juurde,” arvas Linnamäe.

Linnamäe sõnutsi peab Postimehe lugeja saama ajakirjandust, mis aitab tal keerulises maailmas teha nii enda ja oma lähedastega seotud, aga ka suurema kogu-konna või ka kogu ühiskonnaga seotud otsuseid. Tähtis on see, et inimesed tajuksid, et Postimees hoolib eesti keelest ja eesti kultuurist ning püüab ausalt ja tõsimeel-selt arutleda meile olulistel teemadel,” rääkis Linnamäe.

KALEV VILGATS

Mart Raudsaar. (Foto: Erik Peinar)

Eesti inimesed ei toeta Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist

2.-18. detsembril 2019. aas-tal viis Norstat ja Saar Poll läbi uuringu Eesti inimes-te toetusest Euroopa Lii-du poliitikatele. Uuringu tellis Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.

Uuringu eesmärgiks oli saada täpsem ülevaade Eesti inimeste toetusest eri-nevatele Euroopa Liidu poliitikatele. Sagedasti on uuritud Euroopa Liitu kuulumise toetust, kuid poliitiliste ot-suste langetamiseks on puudus olnud sisuliste küsimuste uurimisest.

Ka antud uuringust selgub, et Eesti inimestest 64% usub Euroopa Liidu pikemas perspektiivis püsima jäämist, kuid näiteks ühtset migrat-sioonipoliitikat ehk kvoodisüsteemi ei toeta 65% inimestest ja see on väga sarnane nii eesti- kui vene emakee-lega inimeste hulgas. Lisaks sellele nähtub uuringust selgelt skeptilisus Euroopa Liidu arengusuundade osas, mis käsitleb võimalust anda Euroopa Liidu alluvusse ka Eesti rahandus-, kaitse- ja välispoliitika.

Madisoni hinnangul vahe eest-laste ja mitte-eestlaste ehk enamjaolt venekeelse elanikkonna vahel tuleneb tõenäoliselt sellest, et eestlastel on säi-linud tugev rahvustundlikkus, kuid venekeelsele elanikkonnale ei lähe niivõrd korda mure Eesti iseseisvuse ja rahvuse pärast. Seda tuleb kindlasti arvesse võtta edaspidi ka poliitikate kujundamisel.

“Lisaks on väga huvitav välja

tuua, et näiteks kõrgharidusega vasta-jatest lausa 65% ei toeta eelmainitud poliitikate loovutamist Eesti pädevu-sest. See näitab selgesti, et kõrgema haridusega vastajate teadlikkus on Euroopa Liidu poliitikatest suurem ning see võib ka tähendada suuremat teadlikkust ohtudest, mis varitsevad edasise föderaliseerumise taga”, ütles Madison.

Lisaks inimeste toetusest Euroo-pa Liidu poliitikatele uuriti antud kü-sitlusega ka rahuolu Eesti esindajate tegevusele Euroopa Liidus. Kui mui-du on inimestel lootus Euroopa Liidu püsimisse, siis meie esindajate tege-vusega ehk Eesti huvide kaitsmisega pole rahul 39,8%.

Jaak Madisoni hinnangul tunneb seega väga suur osa ühiskonnast, et Eesti ei tööta mitte eelkõige meie endi huvide nimel, vaid soovib olla paipoi-si rollis ning saada kiita Euroopa Lii-dus kõigega nõusoleku eest.

Politoloog Martin Mölderi hin-nagul näitab see uuring, et Eesti inimesed küll on positiivselt mee-lestatud Euroopa Liidu suhtes, kuid ei soovi edasist võimu delegeerimist Euroopa Liidule: “Vaatamata sellele, et Eesti valijate toetus Euroopa Liitu kuulumisele on väga kõrge, ei tähen-da see, et ollakse nõus kõigega, mida EL peaks ette võtma või iga suunaga, kuhu poole ta võiks areneda”.

2003. aasta rahvahääletusel toetas Euroopa Liiduga liitumist 67% Eesti valijatest.

JAAK MADISON

Riigipea andis kolmele Eesti diplomaadile eluaegse suursaadiku auastme

President Kersti Kaljulaidi tunnustas Eve-Külli Kala, Simmu Tiiki ja Jonatan Vseviovi pühendumust Eesti huvide eest seismisel ja andis neile eluaegse suursaadiku diplomaatilise auastme.

“Klassikaline diplomaatia, mis tõi meile 100 aastat tagasi suure võidu, on ajas muutunud. Täna hõlmab see lisaks riikide kahepoolsetele suhetele ka keerulist manööver-damist meie huvide kaitsmisel ja kompromisside leidmi-sel keerulisel rahvusvahelisel maastikul.

See eeldab meie diplomaatidelt head vaistu, vilu-must, läbirääkimisoskust ning suure pildi nägemist. Suursaadiku diplomaatiline auaste on tunnustuseks pi-kaajalise pühendumuse eest Eesti riigi väärtuste ja huvi-de eest seismisel ning kodanike õiguste kaitsmisel laias maailmas,” ütles riigipea otsuse järel.

Eve-Külli Kala töötab Eesti välisteenistuses alates 1992. aastast ja on hoidnud Eesti huve suursaadikuna Tšehhis, Austrias, Slovakkias, Kosovos ning esindanud Eestit ÜRO, OSCE ja teiste välisorganisatsioonide juu-res.

Simmu Tiik on Eesti välisteenistuses alates 1993. aastast ja töötanud diplomaadina Taanis, suursaadikuna Iirimaal, Venemaal, Norras ja Islandil. Hetkel esindab ta Eestit nõunikuna Moldovas.

Jonatan Vseviov on Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides, kus ta ka oma varasema karjääri jooksul kahel korral diplomaadina töötas. Lisaks välisteenistu-sele on ta täitnud erinevaid ametikohti kaitseministee-riumis, töötades seal viimati asekantsleri ja kantslerina.

Alates 1991. aastast on antud 39 suursaadikule elu-aegse diplomaatilise tiitel.

PRESIDENDI KANTSELEI

6 Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2

Kadri Simson: iga päev uues ametis läheb asja etteEuroopa Komisjoni ener-geetikavolinikul Kadri Simsonil täitus 1. veeb-ruaril kaks kuud uues ametis.

Jaanuari teises pooles õnnestus tal korraks käia Eestis, kus kohtus Riigi-kogu Euroopa Liidu asjade komisjoni-ga ning jõudis pealinnast kaugemale-gi. Ta osales Pärnu linna ja maakonna keskerakondlaste uusaastapeol. Just Pärnumaal oli Simson aastaid koha-liku Keskerakonna organisatsiooni juht ja Pärnumaa valimisringkonnast pärines tema Riigikogu mandaat.

Vastne volinik ütles, et algul ol-nud tal mulje, et Euroopas kasuta-takse nädalavahetust puhkamiseks ja lähedastega olemiseks, aga voliniku-amet on ta sellest muljest kiiresti va-bastanud. Vaba aega on vähe ja isegi nädalavahetustel.

Alustan mõneti rumala, aga möödapääsmatu küsimusega, mis võiks lugejaid huvitada. Mis tunne

on kõrges Euroopa ametis?

- Huvitav on. See töö on väga huvitav ja iga päev läheb asja ette. Iga päev õnnestub kogeda midagi uut. Olen olnud pikad aastad Eesti poliitikas ja tekib tunne, et seda kõike olen juba kogenud. Nüüd täiesti teises keskkon-nas on see väga positiivne väljakutse.

Usun, et ega sul lihne ole. Millised on need erinevad arusaamad ener-

geetikavaldkonnas, mille vahel tuleb energeetikavolinikul laveerida?

- On väga tõsised veelahkmed, kuidas Euroopa peaks oma energiavajadu-se ära katma. On jõude, kes ütlevad, et kiiresti tuleb jõuda sinna, kus ei kasutata enam üldse fossiilseid maa-varasid. Siis on realistid, kes ütlevad, et nii ei ole võimalik, inimestele tu-leb tagada soe tuba ja ilma energia-katkestusteta. Ilma kivisöe, põlevkivi või gaasita seda praegu veel teha ei saa. Suur ambitsioon ja soov, tuua muutusi väga kiiresti ja teisalt kon-servatiivide küsimus, aga kui keelame ära need lahendused, mis praegu on, mis tuleb siis asemele.

Saksamaa tahab oma söeelektri-jaamad sulgeda. Eesti soovib olla kliimaneutraalsuses väga tubli ja

nii oleme jõudnud seisu, kus elektri müüjast oleme muutunud selle ost-jaks. Äkki oleks mõistlikum kiirust

maha võtta?

- Saksamaa on öelnud, et lõpetab kivisöe kaevandamise aastal 2038. Enne seda panevad nad kinni kõik tuumaelektrijaamad ja keskpikal ajal tähendab see rohkem maagaasi tar-bimist.

- Aastaks 2050 on lubatud, et Euroo-past saab esimene kliimaneutraalne maailmajagu. See, mida tehakse 2050. aastal, on täna alles teekonna algus. Kui mõelda, et 2050 on sama kaugel kui 1990, siis viimase 30 aastaga on inimeste rakendus meeletult muutu-nud. Ja millist tehnoloogiat me oma töös kasutame!- Väike meenutus, kuidas me saatsime telegramme ja helistasime 1990. Teh-noloogiline areng on aina kiirenev ja 2050. aasta eesmärkide täitmiseks ka-sutatakse kindlasti selliseid lahendusi, mida praegu veel olemaski ei ole.

Taastuvatest loodusvaradest ikkagi ei piisa, et tagada Eesti energiajul-

geolek. Kuidas seda probleemi lahendada?

- Narva elektrijaamad toodavad elekt-

rit, kui nad suudavad seda pakkuda hinnaga, millega meie ühisel elektri-turul ostetakse. Kui mingil põhjusel ostame Soome või Põhjamaade elekt-rit, siis ikka põhjusel, et nad toodavad seda odavamalt. Pole mõtet võistelda odava hüdroenergiaga. Kui Põhja-maades on kõrge veetase ja nad suu-davad toota kõige odavamat ja puhta-mat energiat, siis meie elektrijaamad sellega ei võistle. Kui on külm talv ja suur tarbimine, siis me toodame ise oma elektrit. 2050 tarbime elektrit rohkem kui praegu ja see tuleb taastu-vatest vahenditest. Planeerimistsüklis on väga suured avamere tuulepargid.- Euroopa riigid koostöös Venemaa, Hiina ja Jaapaniga tegutsevad selle nimel, et teadlased suudaksid välja töötada puhta tuumaenergia ehk ilma jäätmeteta.

- Suure projekti asukoht on Prantsus-maal ja kui see kord töösse rakendub, siis saame öelda, et nagu kiviajal ei lõpetatud kivitööriistade ehitamist mitte seetõttu, et kivi oleks otsa saa-nud, vaid asemele tuli midagi targe-mat. Meiegi ei lõpeta fossiilsete kü-tuste kasutamist, et see on otsas, vaid meil on midagi tehnoloogiliselt palju puhtamat ja lihtsamini toodetavat.

Kui kaugel on see prantslaste ener-geetika arendus? Kas sealt võiks midagi 2050. aastaks sündida?

- Tõepoolest, paika on pandud aasta 2035. Ent, kui vaatame kas või soom-laste arendust, siis nemad on lõpuks saanud valmis oma Olkiluoto tuuma-jaama. Minu parima teadmise järgi kulus selle ehitamiseks kümme aastat rohkem kui planeeritud.

Räägime tuuleparkidest. Eestis on nendega asjalood küllalt keerulised, ehk alati leidub vastalisi. Kui suure osa võiksid Euroopa energiatarbi-

misest tulevikus anda tuulepargid?

- Tuule puhul on oluline see, et tuu-leparkide tehnoloogia on viimase kümnendi jooksul läinud märgatavalt odavamaks. Tuulepargid on suuteli-sed pakkuma energiat hinnaga, mis ei nõua enam toetusi. 2020. aastate keskpaiku läheb tuuleenergia veel oluliselt odavamaks. Nii et tuuleener-gia on täiesti konkurentsivõimeline.

- Muidugi on siin energiajulgeoleku mõõde, sest näiteks kivisöeenergiat võidakse toota isegi imporditud ki-visöest, aga tuul on omast käest võtta.

- Eestis pole tuulepargid topanud see-tõttu nagu ei tahaks naaber neid oma tagaõue. Ka radarite segamine pole ainus põhjus. Tootsis on see olnud puhtalt konkurentidevaheline vaidlus ja see näitab, et maismaal on häid tuu-liseid paiku napilt. Seetõttu mitte ai-nult meil, vaid ka Ühendkuningriigis, Taanis, Hollandis on liigutud aren-dustega avamerele. Seal tuleb kokku leppida kaluritega, meri ära jagada. Ava merele ei vii ükski olemasolev elektrivõrk. Euroopa Liit saab toeta-da nende elektrivõrkude ehitamist. Vastasel juhul oleks elekter energiana odav, aga võrgutasu oleks kallis ja tar-bijal võitu ei oleks.

- Tulevikus on tuul paremas seisus kui põlevkivi või süsi.

Lugesin Euroopa lehtedest, et Euroopa Komisjon jälgis mõnevõr-

ra murelikult Ukraina-Venemaa gaasileppe läbirääkimisi. Mis oli

selle iva? Kuidas on lood Euroopa energiajulgeolekuga, kui Vene gaasi

osa aina suureneb?

- Euroopa ühtsest energiapoliitikast

on ikka mõtet rääkida. See, mis juhtus sellel talvel, oli kümne aasta taguse õppetunni kordus. Siis avastasid mitu Euroopa riiki, et gaasi enam ei tule ja majad on külmad ning tööstused seiskunud. Euroopa Komisjon oli Ve-nemaa ja Ukraina vahendaja, lepe sõl-miti järgmiseks viieks aastaks võima-lusega veel kümme aastat pikendada.

- Miks on Ukraina transiidimaana tähtis? Nad on usaldusväärne partner. Gaasituru mõttes täitis Ukraina kõik Euroopa reeglid ja tegi möödunud aastal palju reforme.

- Euroopa Liit on investeerinud rii-kidevahelistesse gaasiühendustesse. Üks gaasitarnija ei saa enam karistada ühtki Euroopa riiki. Kõigis riikides on ühendused, on võimalus saada naabri varudest abi, kui sina tarnetega mida-gi juhtub.

- Üle Euroopa on ehitatud LNG ter-minale. Kui gaas toru mööda tulema ei peaks, siis saab tuua laevadega. Suuri katkestusi nagu kümme aastat tagasi enam tekkida ei saa.

Gaasisantaažil ei ole enam mõtet.

- Jah. Kui vaatame, kellelt veel gaasi saame, siis Balti gaasitoru Poola ja Norra vahel kindlasti mitmekesistab tarnevõimalusi.

Mis on sinu valdkonna kõige päeva-kajalisem teema? Mis nõuab kõige enam tähelepanu? Kas viieaastase ametiajaga saab üldse olla käega

katsutavat tulemust?

- Tõenäoliselt mingeid vilju me siiski näeme. Euroopa Parlamendiga toi-mub mõttevahetus ja veel jaanuaris peaks kokku lepitama nimekiri, kuhu Euroopa Liit energiaühendustes oma raha paneb.

- Üks prominentsemaid plaane on Eesti, Läti, Leedu desünkroniseerimi-ne Valgevene ja Venemaa võrgust. Va-jame paremaid energiaühendusi, et tu-rul oleks kättesaadav odavam elekter.

- Esimesed seitse nädalat oleme kõige rohkem energiat pannud roheleppe üles ehitamisele ja läbirääkimistele, kuidas aidata neid piirkondi, mida fossiilsetest kütustest loobumine kõi-ge enam mõjutab.

Kuidas Euroopa kliimaneutraalsu-se püüdlused haakuvad globaalse

poliitikaga?

- Peame leidma mõttekaaslasi. Seda saab teha rahvusvahelises formaadis, aga minu vastutusalas on 20 energia-dialoogi. Lähikuudel on ees energia-dialoog USA ja Hiinaga. Addis Abe-bas on plaanis Euroopa Komisjoni ja Aafrika Komisjoni kohtumine.

Kuidas on kujunenud sinu suhted komisjoni teiste liikmetega? Kas omavahel kõnetate eesnime pidi?

- Jah, suhtleme eesnime pidi. On vo-linikke kellega suhtlen rohkem. Kuu-lun roheleppe töörühma, mida juhib Frans Timmermans, väga kogenud volinik. Ta on mulle isiklikus plaanis

ääretult huvitav, sest kui kunagi lõ-petasin Tartu ülikooli, kirjutasin töö, kuidas Eesti sai putšipäevadel ise-seisvaks. Timmermans töötas augus-tiputši päeval Hollandi saatkonnas Moskvas. Hollandil väikese riigina polnud juurdepääsu NSV Liidu juh-tidele, aga ta tundis isiklikult Boriss Jeltsinit, läks Valgesse Majja ja saatis Jeltsinit terve päeva. Isegi siis, kui Jeltsin pidas tankilt oma kuulsa kõne. Frans on neid lugusid rääkinud ja see näitab, millise huvitava taustaga kol-leege on komisjonis.

Milline näeb välja sinu tööpäev?

- Tööpäevad on väga eriilmelised, kas ma olen Brüsselis või lähetuses.

Teeme nii, et oled Brüsselis.

- Brüsselis on päevi, kus pean võtma kontakti Euroopa Parlamendiga. Par-lamendil on võim muuta komisjoni algatusi, teha parandusi, ettepane-kuid. Volinikuna esitan oma tutvus-tuse, parlamendi liikmed saavad esi-tada kaheksa-kümne kaupa küsimusi. Põhiline töökoormus on komisjoni hoones, kus pooletunnise, vahel tun-nise tihedusega saan tuttavaks nende esindusorganisatsioonidega, mis on seotud energeetikaga.

- Väga oluline on töö energeetika di-rektoraadiga. Minu kabinetis on vaid 16 inimest, energeetika direktoraadis aga 450, kes teevad minuga koostööd. Nende tundmaõppimine võtab aega.

Loodetavasti suudavad sinu kabi-neti töötajad vabastada voliniku pisiasjadest, millega ei pea just

isiklikult tegelema.

- Nii ja naa. Eks nad üritavad minu kalendri võimalikult täis planeerida, et vahel pole ühtegi vaba momenti. Kabineti liikmetel on samuti vald-konnad ja nad tahavad, et see jõuaks voliniku päevakavasse.

Kas vastab tõele, et peamajas on tavaliselt kahetunnine lõuna ja see on püha aeg, mil tööst ei räägita?

- Kahetunnist lõunat ei ole kogenud, aga kolmapäeviti, kui toimub ko-misjoni istung, siis peavad volinikud üheskoos lõuna. See on ametlike ju-tupunktideta, sul on võimalik arutada asju vajaliku kolleegiga.

- Kogu komisjon käis Horvaatias, sest sellest riigist sai Euroopa Liidu ees-istuja. Võõras riigis punktist A punkti B sõites oli huvitav vestelda sellega, kes su kõrvale bussis istuma sattus.

Mis kaasneb voliniku ametikohaga? Kabinet on arusaadav, aga kas siia

lisandub veel 200-ruutmeetrine korter, ametiauto, residents linnast

väljas roheluses?

- Kuna Andrus Ansip lahkus volini-ku kohalt juba suve alguses ja mina sain volinikuks alles 1. detsembril, siis tema legendaarne korter läks üüritu-rule. Elan kolmetoalises korteris, mis on eluolulut võrreldav sellega, mis mul oli Eestis.

- Auto ja juht on samuti. Villa metsa-de taga... Olen korra olnud väikeses maahotellis, kus räägiti kõikide kan-didaatidega mis on meie prioriteedid.

Mis kell päev Brüsselis pihta hak-kab ja millal lõpeb?

- Brüsselis on päevad lihtsamad, lähen kella kaheksaks, mis Eestist tulnule on lihtsam, kuna meil on kell ühek-sa. Lõpeb sõltuvalt järgmiste päevade ettevalmistamisest. Kuna teemad on erinevad, siis energeetika direktoraat ja minu nõunikud valmistavad väga palju lühimemosid, mis kipuvad val-mis saama päeva lõpuks. Ma jään me-mosid lugema kas kabinetti või võtan failina kaasa ja loen korteris.- Alles siis saab magama, kui memod on läbi loetud, vastasel juhul on järg-misel päeval suuremat sorti jama.

Sinu valdkonnas on palju spetsiifi-list oskussõnavara, kuidas sa sellest

oled läbi närinud?

- Võtsin enne Eesti eesistumist 2017 keeletunde. Kuigi olen õppinud Londonis, aga energeetika sõna vara oli nagu hiina keel. Mul oli väga hea keeleõpetaja ja tegime paar kuud sõnavaraga väga intensiivselt tööd. Sellest oli abi.

Kui sageli on sul võimalus Eestis käia, natuke aeg maha võtta?

- Eestis on võimalik käia umbes kord kuus. Kui sa ei saa reede õhtul viimase lennukiga tulema, kuluks terve lau-päev jätkulendudele. Volinikud pea-vad käima kõigis liikmesriikides. See ei tähenda ainult kohtumisi minist-ritega, vaid vaadata tuleb oma vald-konna objekte. Selleks on neljapäev ja reede ning kui jõuad tagasi väga hilja, siis ei ole enam head lendu Eestisse.

Mida sa teed puuduva vaba ajaga?

- Ma ei toonud Eestist kaasa just pal-ju asju, aga nende hulgas on jooksu-varustus. Brüsselis on väga hea parki-de võrgustik, kus jooksmas käia. Ega ma mingeid muid hobisid otsinud olegi. Sama palju, kui olen olnud Brüsselis, olen olnud lähetustes.

- Kui vaatan veebruari, siis on seal kuus lähetust ja märts on sama tihe. Pikalt lennult tulles on jooksmine ka-sulik, aga vahel tahaks lihtsalt olla.

Koduabilist sul ei ole, kes söögi valmis teeks?

- Ei ole. Meie suure kontormaja lähe-duses on väikseid rahvuskööke. Olen mitmes käinud head toitu otsimas, al-gul leidsin ainult halba. Viimaste nä-dalate avastus on, et hindud oskavad teha toitu, mis ei riku tuju.

Kui kursis oled sa Eesti asjadega?

- Ikka olen. Loen lehti ja kohtun meie ministritega, kui need tulevad oma nõukogudesse Brüsselis. Seni olen kohtunud Jüri Ratase ja Taavi Aasaga, aga mitme ministriga on kohtumised kokku lepitud. Ma ei ole kuhugi kadunud, Tallinn on lennutee kaugusel.

Ma sihilikult ei küsinud palga ja sotsiaaltagatiste kohta, mis ma ikka

inimesi ärritan.

- Palk teeb tõesti vihaseks. Esimest korda olen astmelise tulumaksu maksja ning maksudeks läheb 52 protsenti palgast. (Vikipeedia andme-tel on voliniku palk 22 367.04 eurot, millel lisanduvad mitmesugused toe-tused — majapidamistoetus, lastetoe-tus, igatsustasu jne).

KALEV VILGATS(Foto: Lillky Tölp/Pärnu Postimees)

• Eesti parim tennisist Anett Kon-taveit jõudis Austraalias läbi ajaloo teise Eesti naismängijana Grand Slam turniiri kaheksa parema sek-ka.

• Ralli maailmameistrid Ott Tä-nak ja Martin Järveoja alustasid hooaega Monte Carlos hirmu-äratava avariiga, kuid õnneks sai kannatada vaid nende Hyundai.

• Kergejõustiklane Johannes Erm asus juhtima maailma seits-mevõistluse edetabelit.

• Freestyle-suusataja Kelly Silda-ru teenis kuldmedaleid nii noorte olümpialt kui X-mängudelt.

• Eesti laskesuusatajad pääsesid üle kümne aasta taas maailma karikasarja etapil autasustamis-poodiumile.

• Eestis pole küll kübetki (ka kunstlikku, looduslikust rääki-mata) lund, ometi on talisport-lased viimastel nädalatel pöid-lahoidjaid rõõmustada suutnud.

Anett Kontaveit mängis Melbournes aasta esimesel suurturniiril hiilgavalt. Vaatamata sellele, et vigastuse süül veel novembris sörkidagi ei saanud,

näitas ta Austraalias elu parimat ten-nist.

WTA 31. reketi seisuses alistas ta põhitabeli avaringis 6:0, 6:2 austraal-lanna Astra Sharma, seejärel 6:2, 4:6, 6:1 hispaanlanna Sara Sorribes Tor-mo ja sõitis kolmandas ringis nagu teerulliga 6:0, 6:1 üle maailma 7. re-ketist Belinda Bencicist! 16 parema seas võitis Kontaveit noore poolatari Iga Swiateki ja alles siis sai jaks otsa. WTA 3. numbri rumeenlanna Simo-na Halepi vastu rohtu polnud, kaotus tuli koguni 1:6, 1:6.

Aga tubli siiski, varem oli Eesti naistest Grand Slam turniiril (seal-juures koduvalt) kaheksa parema seas olnud vaid Kaia Kanepi (mees-test korra Toomas Leius).

Kanepi piirdus seekord Melbour-nes avaringiga, sest kaotas endaga sarnase edetabelinumbriga tšehhita-rile maratonmängu settidega 1:2.

Kaia on terve, vormis ja män-gutahteline, paraku teda veebruaris Tallinnas peetavaks FED Cupi ehk naiskondade mitteametliku MM-i alagrupiturniiriks Eesti naiskonda spordiüldsusele üllatuslikult ei võe-tud. Seega tõmmati ilmselt kriips ka tema osalemisele Tokyo olümpial ja

sealsele Eesti naispaarile Kontaveidi-ga. Kas maksis Eesti Tenniseliit Kaia-le kätte mingeid vanu tulematajätmisi ja solvamisi?

Rallisõbrad ootavad nüüd ping-salt, kas ilmaolud ikka lasevad pida-da teist MM-rallit Rootsis. Tavaline lume ja jää ralli kipub ju tänavu mu-damaadluseks ja teede lõhkumiseks.

MM-sarja avaetapil Monte Car-los alustasid maailmameistrid Tä-nak ja Järveoja uues tiimis ja autos himukalt, aga ilmselt pole nad veel autoga väga suureks sõbraks saanud. Iga tahes vajutas Ott kõvasti gaasi-pedaali, üks asfaldimuhk tõstis nen-de Hyundai õhku ja siis olid Ott ning Kristjan juba reisija rollis. Auto uper-pallitas nagu tikutops puid murdes järsakust alla ning on ühtaegu ime ning teistpidi tänu turvavarustusele, et mehed vaid põrutusega pääsesid. Ralli jäi mõistagi pooleli.

Head uudised tulid ookeani tagant. USAs peetud tudengite kerge-jõustikuvõistlustel kogus suureks tulevikulootuseks peetav Johannes Erm seitsmevõistluses isiklikuks re-kordiks 6114 punkti, mis sel hooajal maailma parim. Mitmesaja punktiga parandas isiklikku marki ka Karel Tilga, kes sai kirja 6019 punkti.

Kümnevõistluse MM-hõbe Maicel Uibo ja viies mees Janek Õig-lane sisehooajal ei stardi, aga lähi-päevil Tallinnas peetaval Reval Cupil üritavad seitsmevõistluses sise-MM norme Hans Christian Hausenberg ja Karl Robert Saluri. Seega on hiilgava mitmevõistlusajalooga Eestil praegu-gi maailmatasemel tagala.

Loomulikult ei saa me taas kiit-mata jätta 17-aastast Kelly Sildaru. Tänavu rohkem koolile kui maailma kaugetes paikades treenimisele ja võistlemisele rõhku panev ning tree-nerirollis isa poiss-sõbra vastu vahe-tanud Kelly jätkab võitmist.

Kõigepealt osales ta esimest ja viimast korda (varem polnud tema ala kavas, järgmiseks korraks on ta vanusega väljas) Lausanne’is noorte olümpiamängudel ning võitis seal oma trumpala pargisõidu.

Sealt lendas Sildaru USAsse As-penisse osalemaks taas ekstreemspor-diolümpial X Games. Alustuseks oli ta Big Air hüpetes neljas, seejärel võitis taas nii renni- kui pargisõidu! Väärib suurte tähtedega kirjutamist, et pargisõidus pole Kelly 13-aastasest peale ehk järjest ja kokku 30 võistlust jäänud esikohast allapoole! Fenome-naalne. Eks seda tunnista asjatund-

jadki, USA spordiföderatsioon valis Sildaru mulluse aasta parimaks nais-talisportlaseks!

Eestis on lumega tänavu kehvad lood. Juba teatati, et taas jääb Otepääl ära kahevõistluse MK-etapp ja üsna ilmselt tabab sama saatus ka paljude rahvasportlaste iga talve suursünd-must Tartu suusamaratoni. Laske-suusatamise Euroopa meistrivõist-lusteni on veel veidi rohkem aega, mingi lumelootus kusagil hingitseb.

Aga talisportlased on ometi rõõ-mu pakkunud. Kõigepealt tulid Re-gina Oja ja Rene Zahkna laskesuu-satamise segapaaride teatevõistlusel MK-etapi teiseks, siis hiilgas Euroopa meistrivõistluste üllatava seitsmenda kohaga iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus. Mõõnast on üle saamas MK-sarja esikahekümnesse tulnud kahevõist-leja Kristjan Ilves, üle pika aja teenis MK-sarja punkte suusahüppaja Arti Aigro.

Saalialadest niipalju, et Eesti saa-lihokimeeskond, kus endiselt mängib ka rida rootsieestlasi, kaotas Taanis

MM-valikturniiri ot-sustava mängu Poolale ja seekord MM-i lõpp-turniirile ei pääse.

ENN HALLIK

Anett Kontaveit mängis Grand Slam turniiri veerandfinaalis!Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2 7

Stockholmi pärnakate tinakann on jetiamatsoon Jasmiin Üprausi riiulil!

SPORT

Aasta oli 1990, kui Stockholmi pärnakate selts nende ridade kirjutaja Wallingatanile Eesti Majja Eesti ja kunagise kodu-linna elust rääkima kutsus.

Oli aeg, mil 1944 sügisel Pärnust sõja eest läinuid ja minu kuulajaid oli alles terve kogukond, aga ka aeg, mil Root-si sõites oli veel vaja viisat ning rublad SEK-ideks vahetada. Ka aeg, mil alles hiljuti ENSV pressis Stockholmi Ees-ti Maja imperialismi jubedalt ohtliku pesana kujutati.

Rääkisime siis Wallingatanil, küsisime ja vastasime ning lõpuks küsisid kunagised pärnakad — rääki-sid palju ka Pärnu spordist, kas saak-sime kuidagi kaasa aidata? Pandigi rahad kokku ja osteti Hötorgeti lähe-dalt endise pärnaka Lõpu kullassepa-ärist 5000 krooni maksnud tinakann. Ning mulle öeldi — sina annad iga aasta jaanuaris selle igavesti rändava auhinna Pärnumaa eelmise aasta parimale noorsportlasele.

Nii olengi teinud juba 29 aas-tat, kannan nüüd ette. Esimesena sai oma nime tinakannule tulevane kahekordne suusatamise olümpia-võitja ja maailmameister Andrus Veerpalu, edasi tulevane malesuur-meister Kaido Külaots ja nii riburada edasi.

Pärnakate tinakann on selleks, et nimed ära mahuksid, saanud omale terve aluskorruse (üks korrus on mul veel varuks, kui vaja peaks minema!), auhind on olnud kergejõustiklaste, sõudjate, tõstjate, jääl ja veel purje-tajate, võrkpallurite ja teiste atleetide

riiulil. Kolmel viimasel aastal andsin auhinna Euroopa neljarattaliste tsik-lite ehk quadracerite kolmekordsele meistrile Kevin Saarele, mitmekordse olümpiamedalisti sõudja Jüri Jaanso-ni noorteolümpia medalistist tütrele Greta Jaansonile ja mulluse eduaasta eest vee peal tsikli ehk jetiga kihuta-vale Jasmiin Üprausile.

Jasmiin Üpraus on 19-aastane Pärnu Sütevaka humanitaargümnaa-siumi viimase klassi õpilane. 2019. aastal tuli ta jetisõidus naiste Euroopa meistriks ning oli maailmameistri-võistlustel neljas. Ski GP2 klassis, kus võisteldakse koos meestega, kuulus Jasmiinile Euroopa pronks. Pärnu jetiamatsooni märgati nii kodumaa-konnas kui üle Eesti, sest Eesti Olüm-piakomitee kuulutas ta aasta sportlase üheks viiest nominendiks.

Jetisõiduga on Jasmiin tegelnud viis aastat, sellest tipptasemel viimast kolm. Väidab, et varem tegeles tenni-se, iluvõimlemise ja veelauasõiduga ning isa Egoni favoriitala jett teda alguses väga ei tõmmanudki. Kui aga maitse suhu sai, tegi oma siiani suu-rimale toetajale ja sponsorile isale ette paneku minna edasi absoluutse tipu mõttega. Isa ütles — no kui sa soovid…

Nüüd on Jasmiin edukalt võistel-nud nii Hiinas kui Dubais, läbi käinud kogu Euroopa. Ameerikasse pole veel jõudnud, aga aega on. Igatahes on Jas-miinil suur soov võidelda naiste MM-kulla nimel ja ta teab, et ees pole ühtki üliinimest, keda ta võita ei suudaks.

Sõiduriistu ehk jette on Jasmiin Üprausil praegu kolm. Mitu peab

neid olema põhjusel, et võistlused toi-muvad üle ilma ja veetsikli transport võtab aega. Praegugi olevat üks tema jettidest teel Kuveiti.

“Jett on esialgu vaid toorik, mis seejärel parimatest tehnikajuppi-dest valmis ehitatakse ja siis maksab mu sõiduriist umbes 30 000 eurot,“ selgitab Jasmiin. “Selleks, et EM- ja MM-võistlustel osaleda saaks, peab olema leping võistluse korraldajaga ja lepingu saab vaid see, kel kõrge tase ja tulemused ette näidata. Mehi on maailma reitingus 200, naisi 100 kan-dis, reitingu kümme paremat saavad automaatselt osalemisõiguse. Igaüht sel küllaltki ohtlikul spordialal starti lasta ei saa.“

Tänavune hooaeg algab Jasmiin Üprausile MM-etapiga veebruaris Kuveidis, edasi minnakse Saudi Araa-biasse, Portugali, Itaaliasse, Hiinasse, Araabia Ühendemiraatidesse ja võib-olla ka Indiasse. Eesmärk on võita MM nii rajasõidus kui paralleelslaa-lomis, samuti Euroopa meistrikuld. Selle nimel töötavad nii Jasmiin ise, tema isast treener ja Team64 juht Egon, peamehaanik Jaanus Nuut kui Jasmiini kaksikvend Ralf.

Seni, kuni sõiduks läheb, pühen-dub Jasmiin täie tõsidusega koolile, kus kevadel lõpueksamid ootavad, ja mida ta medaliga lõpetada üritab, ning käib jõusaalis, jooksmas ja uju-mas. Uudis on, et alates tänavusest on Üpraus tänu senistele kõrgetele tule-mustele rahvusvahelise alaliidu UIM lepinguline sõitja. See tähendab, et isa ja teiste sponsorite koormus väheneb, sest UIM aitab Jasmiini transpordiga,

kui on vaja minna võistlema Euroo-past kaugemale, maksab iga EM- ja MM-etapi eest talle 500 eurot ning vabastab MM-i osavõtumaksust.

Ka liitus Jasmiin Üpraus UIM algatatud Carbon Free tiimiga. Selle raames saavad sportlased keskkonna-hoidu panustades virtuaalselt puid istutada. Carbon Free sõitjana para-tamatult keskkonda saastav sportlane

paneb alati kirja, kui mitmekesi reisi-ti, kui palju nii selleks kui treeningutel ja võistlussõitudes kütust kulus. Hoo-aja lõpus arvutatakse jalajälg kokku, mulluse aasta kokkuvõttena peab Üp-raus 28 puu istutamiseks üle 300 euro maksma.

ENN HALLIK

Jasmiin Üpraus. (Foto: Enn Hallik)

Eesti on UEFA ausa mängu edetabeli eesosasUEFA avalikustas iga-hooajalise ausa mängu edetabeli, kus Eesti saavutas kõrge seitsmenda koha.

Üldvõidu saavutas Soome, mis edestas Gruusiat ja Norrat. Eestit

edestasid veel vaid Taani, Rootsi ja Belgia. Esikümnes olid veel Saksa-maa, Leedu ja Sloveenia. Rahalised eri(üldvõit), Fääri saartele (pealtvaa-tajate auhind) ning Gruusiale (suu-rim areng).

Arvestusse kuulusid 2018. aasta juulist kuni 30. juunini 2019 pee-tud rahvusvahelised kohtumised nii koondise- kui ka klubitasandil.

Kriteeriumiks oli vähemalt 42 mängu pidamine, mistõttu 55-st

UEFA liikmesriigist jäid tabelist välja Gibraltar, San Marino ja Liech-tenstein.

Auhinnaraha 50 000 eurot, mis antakse iga kategooria võidule, suu-

natakse ausa mängu ja solidaarsuse-ga seotud projektidele.

Eesti võitis auhinna 2015/16 hooajal pealtvaatajate positiivse kaa-saelamise eest.

ERR

Utställningen “Mot vå-ren” med konstnärerna Loretta Nigals och Inese Speks Ljunggren har en stor bredd — alltifrån textil till glas.

Loretta Nigals textilkonst har en all-deles egen särprägel, där snäckor och fjärilsvingar ofta utgör en central del av kompositionen — de då leder oss

in i naturen.

Att fjärilsvingarna är äkta ska-par en ytterligare dimension vid vårt möte med naturen, som t ex i verken “Det berömda molnet” och “Efter stormen”. “Vid havet” i gobelängtek-nik, är oerhört inbjudande — texti-len förvandlas till sand och man hör sandkornen knastra under fötterna. Även hennes självporträtt i gobeläng-teknik skapar en närhet.

Inese Speks Ljunggren arbetar i glas och verken uppvisar en stor bredd. Graaltekniken behärskar hon till fullo — vasen “Blå moln” känns som född ur havets vågor. “Drakvin-gar” är spännande med sina explo-sionsartade linjer — de skapar en omistlig rörelse.

Faten “Skör komposition” är expressivt sammansatta och ger en känsla av ögonblickets komposition.

Även fatet “Smal ryggrad” är framträ-dande genom sina breda svarta linjer, som skapar en rytmik i kompositio-nen

En mycket intressant utställning, som verkligen är värd att besöka.

CARL-GUSTAV YRWING

Ineses vas. (Foto: Facebook)

8 Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2

Christian Braw on kirjutanud juuresoleva artikli “Lootuse luule-taja” Jaan Krossi 85-aastapäevaks. Rootsikeelse artikli tõlkis eesti keelde Anu Saluäär.

Selle aasta 19. veebruaril möö-dub Jaan Krossi sünnist 100 aastat. Lugedes Christian Brawi 15 aastat tagasi kirjutatud artiklit, on see igati päevakohane ka tänapäeval.

Ka Christiani arutlused kunsti ülesannetest ja inimese olemusest on jäänud ajas muutumatuteks ehk aktuaalsed ja mõtlemapane-vad ka tänases päevas.

TIINA PINTSAAR

Jaan Kross (Foto: erakogu)

Textil och glas

Pallase disainiprojekt PIIR väärtustab koostööd kohalike tootjategaPallase tekstiilidisaini ja mööblidisaini tudengid seavad ja ületavad piire — Stockholmi mööbli- ja valgustimessil esitletak-se koostööna sündinud disainilahendusi.

Projektis PIIR pööravad Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna kolmanda kur-suse tudengid tähelepanu piiridele meeskonnatöös ja disainis.

Projekti lähteülesandeks oli kasu-tada etteantud mõõtmetega puitliiste ning täiendada kooslust tekstiilsete sisustuselementidega. Tooted on val-mistatud naturaalsetest materjalidest, väikemööbli kujundamisel on kasu-tatud partnerettevõtte tootmisjääke ning tekstiilidisaini lähtekohaks on kohalike tootjate materjalivalik.

Projektis osalenud tudengid töö-tasid loominguliste tiimidena, iga disainerite paar seadis endale toodete kujundamisel lähteülesande.

Projekti osaks on koostöö disai-nerite vahel, kokkupuutepunktide leidmine erinevate autorite disaini-eelistustes määras suurel määral ka tootepaaride lõpptulemuse. Piiratud materjalivalik mõjutas mööblieseme-te vormi- ja konstruktsioonilahendusi ning suunas projektis osalejaid mõtle-ma ka laiemalt ressursside vähesusele kaasajal ja jätkusuutlikkuse olulisuse-le disainis.

Tudengid kasutasid oma ideede arendamisel nutikalt materjali oma-dusi, väljapanekus leidub viis erine-va funktsiooniga istet ning kooslust täiendavad valgusobjektid. Tekstiil-sed tooted tõlgendavad struktuuri- ja vormiotsustuste kaudu puitliistude kõrvutamisel tekkivat rütmi ning lisavad kargetele konstruktsioonidele pehmuse ja soojuse. Oluline on koha-likult toodetud materjalide kasutami-ne — nii pärineb toodetes kasutatud eestimaine villane lõng Muru villa-vabrikust ja vaibamaterjalid on too-detud Haine paelavabrikus.

Noortele disaineritele annab

Põhjamaade suurimal sisustusmessil osalemine hindamatu võimaluse saa-da oma toodetele otsest tagasisidet messi külastavatelt professionaalidelt ja huvilistelt. Pallase tekstiiliosakond ja mööbliosakond on Stockholmi mööbli- ja valgustimessil järjepide-valt osalenud alates aastast 2010.

Pallase väljapanek Stockholmi mööbli- ja valgustimessil on avatud 4.-8. veebruaril Greenhouse paviljo-nis asukohaga C06:53.

Projektis osalevad Anett Nii-ne, Britta Mõttus, Kaidi Mikk, Liisi Tamm, Malle Soosaar, Mandi Puu-sepp-Kakko, Marge Allik, Mirjam Aan, Olivia Jõgi, Triin Aare. Projekti juhendavad Madis Liplap, Jaak Roosi, Keret Altpere ja Aet Ollisaar.

AET OLLISAAR

KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS

”Calm Before”. Triin Aare ja Britta Mõttus. (Foto: Andrus Kannel)

Lootuse luuletaja - Jaan KrossKas Rootsis oleks võimalik järgmine stsenaarium: To-mas Tranströmeril on juu-bel. Rootsi Kirjanike Liit kutsub kokku rahvusvahe-lise kirjanike ja tõlkijate sümpoosioni.

Kuningas korraldab vastuvõtu Stock-holmi lossis ja peab kõne luuletaja rahvuslikust tähendusest. Peaminis-ter Göran Persson esineb sümpoo-sionil loenguga, samuti Kuningliku Teaduste Akadeemia president. Piib-likomisjoni esimees peab jutluse. Kõike seda kannavad üle televisioon ja raadio ning ajalehed annavad põh-jaliku ülevaate. Mispärast mitte?

Võib-olla sellepärast, et rootsi loomus on osaliselt kaotanud selle, mida J. A. Eklund nimetab põhja-panevaks inimlikuks omaduseks — võime imetleda. See võime kuulub kokku arusaamisega, et on inimesi, kes on teiste jaoks palju teinud.

Tomas Tranströmer on seda tei-nud. Elame-näeme, kas see kujutel-dav stsenaarium saab tõelisuseks. Eeldused ei ole suured. Aga just see stsenaarium tehti teoks Tallinnas, kui Jaan Kross sai 85-aastaseks. Sellest sai rahvuslik ja rahvusvaheline manifes-tatsioon. Ainsana läks kujuteldavast stsenaariumist lahku see asjaolu, et Eestis on kuninga asemel president.

Miks sai see Eestis teoks? Vastus on, et Jaan Kross on Eesti rahvus-kirjanik. Åbo Akademi filosoof Olli Lagerspetz on ükskord öelnud, et noor rahvus vajab selget keskpunkti.

Rootsi ei ole 500 aasta jooksul läbi elanud võõramaist okupatsiooni. Stockholmi ei ole kunagi pommita-tud, erinevalt peaaegu kõikidest teis-test Euroopa pealinnadest. Siin ei ole kunagi rahvuslikele sümbol hoonetele heisatud vaenulikku lippu. Siin pole kunagi olnud revolutsiooni.

Kui pühitseti Jaan Krossi 70. sünnipäeva, oli Eesti veel Nõukogu-de okupatsiooni all. Tol ajal oli Ees-ti lipp keelatud. Ühel nii heal järjel rahvusel nagu rootslased ei ole sama-sugust vajadust rahvusmonumentide, rahvusluuletajate, rahvusfilosoofi-de ja rahvusheliloojate järele. Hästi kindlustunud rahvus tugineb mingil moel iseendale. Identiteet on nii ise-enesestmõistetav, et seda ei pruugi mainidagi.

Mis on see, mille tõttu on Jaan Krossist saanud noore eesti rahvuse selge keskpunkt. Siin on kaks tegurit: ta on rääkinud tõtt ja ta on andnud lootust.

Yrsa Stenius kirjutas ühes kolumnis, et kunsti ülesanne on meie nägemist avardada. Selle üle tasub mõelda, mis puudutab kunsti peri-feeriat. Aga mis käib kunsti fookuse, selle vaatepunkti kohta, siis on Jaan Krossil selleks otsustav äratundmine. Tema võime ridade vahel tõtt rääkida, olles pidevalt väiklase kommunistliku tsensuuri valve all, on ületamatu. Kujutades seda tegelikkust, on ta üht-lasi inimolu põhitingimuste kujutaja.

“Jaan Kross on maailmakirjanik,“ ütles tema briti kirjastaja Christopher

MacLehose Tallinna pidupäevasüm-poosionil.

Millest Jaan Kross õieti kirjutab? Ülimalt käsitleb kõik inimest ja tõde, ja seda, et tõde on inimese ainus või-malus väärikaks eluks maailmas, kus on võimul vale ja vägivald. Teiste sõ-nadega: see käsitleb headuse hapraid tingimusi ja võitvat jõudu, elu võitu surma üle. Sellepärast on Jaan Kross, kes oli vangis nii natside kui ka kom-munistide käes, lootuse luuletaja.

Asja olemusse kuulub, et Jaan Krossi looming on saanud tugeva vastukaja Soomes. Soome inimestega kohtudes läheb jutt sageli Manner-heimile. Kõrges vanuses elas Man-nerheim Šveitsis ja sõitis sealt kord Milanosse, et minna “La Scalasse“. Kui Mannerheim, küürus vana mees, teatrisaali astub — tõuseb kogu pub-lik püsti!

Henni Ilomäki Soome Tuglase Seltsist jutustab: “Just seesa-ma juhtus nüüd Helsingi sümpoosio-nil, kus esitleti Jaan Krossi autobio-graafiat. Kui ta saali astus, tõusis kogu publik püsti.“

CHRISTIAN BRAW

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tal-linn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.

1938. aastal astus ta Eesti Üliõpi-laste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid.

Saksa okupatsiooni ajal 1944. aas-tal arreteeriti Kross Saksa Julgeoleku-politsei ja SD poolt ning ta viibis eeluu-rimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusva-helise õiguse kateedri õppejõud.

1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomis-sariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Komis ja asumisel Krasnojarski krais, kust vabanes 1954. aastal.

Pärast naasmist hakkas 1954. aas-tal professionaalseks kirjanikuks.

Kross alustas kirjanduses luule-tajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loo-jaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks “Kolme katku vahel”, “Keisri hull” ja “Professor Martensi ärasõit”.

Kross on pälvinud mitmeid auhin-du, preemiaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992–1993.

1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niidu-ga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed.

WIKIPEDIA

Ilon Wikland. Ett konstnärslivEesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2 9

24. jaanuaril ilmus rootsi keeles raamat “Ilon Wik-land. Ett konstnärsliv”, mille on kirjutanud Enno Tammer.

Enno Tammeri raamat ilmus Eestis 2017. aastal pealkirjaga “Ilon Wik-land. Elu pildid” (Tammerraamat, 336 lk). Nüüd, selle aasta jaanuaris ilmus raamatu rootsikeelne versioon pealkirjaga “Ilon Wikland. Ett konst-närsliv” (Rabén & Sjögren, 279 lk). Tõlkijaks Maarja Talgre.

Raamat “Ilon Wikland. Elu pil-did” on raamat tema kaasahaaravast elukäigust. Kuna Ilon Wikland on öelnud, et ta mäletab oma elu pilti-dena, kasutab raamatu autor Enno Tammer raamatu ülesehitusliku vor-mivõttena just nimelt pilte, tekstipilte. Ehk siis püüab sõnadega joonistada Ilonist pildid, milles ta hakkab elama. Sõnaliste piltide kõrval on ka Iloni joonistatud pildid või ajaloolised fo-tod. Ühed pildid võimendavad teisi ning nii avanebki lugeja ees Iloni elu.

Enno Tammer on kirjutanud: “Ilonist on saanud mulle ja abikaa-sa Tiinale lähedane inimene. Me ei teieta ammu ega oskakski seda enam teha. Lugematul arvul kordi oleme Tiinaga 11 aasta jooksul käinud tal Stockholmis külas. Kord-kaks igal aastal on Ilon külastanud meid Eestis. Ühiselt oleme mõndagi ette võtnud ja üle elanud.

Külaskäigud Iloni juurde on ol-nud külaskäigud hea sõbra juurde. Ilonist kiirgab siirast soojust, hooli-vust ja mõistmist. Tema tähelepaneli-kud silmad sädelevad endiselt erksalt.

Ilon on imeline ja eriline.

Nende aastate jooksul on Ilon väga palju rääkinud oma elust ning ma tean, et tema erksad silmad tõm-buvad vahel veekalkvele ja niiskeks või siis pilluvad selliseid sädemeid, et õhk säriseb. Selles särinas võib olla kõike — võitluslikkust, raevu, viha, jonni, kangekaelsust. Midagi inimlik-ku pole talle võõras.”

TAMMERRAAMAT / EPL

Koridorides libedal jäälSel aastal ilmus Marianne Mikko raamat “Koridori-des libedal jääl” (352 lk).

Raamatu ja Marianne kohta on arva-must avaldanud allpool Neeme Raud, Ruth Oltjer ja Urmas Paet (Rahva Raa-mat). Raamatu esitlus toimub veebrua-ris.

“Mulle meeldib mõelda, et meie elus ongi peatükid. Mariannel on elus olnud kaks suurt peatükki — ajakir-jandus ja poliitika. Ootan kannata-matult, milline saab olema kolmas.” Neeme Raud

“Väga huvitav ja kaasahaarav luge-mine. Eriti meeldisid mulle peatükid, milles on kirjeldatud eurosaadiku tegevust nii Brüsselis kui ka esinda-jana kolmandates riikides. Koduses Riigikogus toimuv ja erakondade oma vahelised nääklemised on kajas-tatud iga päev ja põhjalikult pressis, aga Brüsseli “köögipool“ ei ole leidnud enne sedavõrd põhjalikku käsitlust. Aitäh, Marianne!” Ruth Oltjer

“Marianne Mikko on pannud kir-ja oma loo senisest tegutsemisest nii Eesti poliitikas kui ka Euroopa Parla-mendis. Ta on teinud seda kire ja tu-geva isikliku positsiooniga. See teebki Marianne Mikko mälestused lähiaja-loost hästi loetavaks, omanäoliseks ja

emotsionaalseks. Puudutab see siis erisuhet Pärnumaa kaluritega, Gandhi taskuräti lugu või Põhja-Korea-visiidi

liigutavat lõppu. Neid ja teisi lugusid on autoril palju rääkida. On nii üllatusi kui ka äratundmist.” Urmas Paet

Tartus esitleti uut Vabadussõja ülevaateteost

Marianne Mikko: kirjutamine on jumalik tunneMarianne Mikko on tun-tud suurus. Teda on tituleeritud nii tipp-ajakirjanikuks kui ka tipp-poliitikuks.

Ennekõike seetõttu, et Marianne enese teostus on sattunud suurte muutuste ja valikute aega. Täna on Marianne jäänud taustale. Tal on hetk tõmmata natuke hinge ja mõtestada olnut, seada uusi sihte. Uurime, mis tehtud ja mis teoksil.

Oled olnud pea võrdse pikkusega kahe ameti kandja, nii ajakirjanik

kui ka poliitik. Ajakirjanikuna olid sa hea. Öeldakse isegi vahel, et miks sa sinna poliitikasse läksid, sest olid kirjutajana hea. Miks sa seda tegid?

- Tsiteerin iseennast oma uuest raa-matust “Koridorides libedal jääl“. Leheküljel 16 kirjutan sedasi: „Mõõ-dukatel oli uusi nägusid vaja. Nad olid otsustanud, et enne järgmisi valimisi võiksin mina olla see uus nägu. Olin pahviks löödud! Pakku-mine tuli minu jaoks ootamatult. Ha-riduselt olen raadioajakirjanik. Olin seda tööd teinud peaaegu 20 aastat. Tõtt-öelda olin pisut häiritud, et mul-le kui ajakirjanikule lähenes partei-lane nii siivutu sooviga. Ise pidasin end läbi ja lõhki ajakirjanikuks, kes polnud kordagi mõelnud ameti vahe-tamisele.

- Tundsin end ebamugavalt, peaae-gu reedetuna. Enda arust polnud ma kuidagi ega kusagil mõista andnud, et kavatsen elukutset vahetada. Teisalt oli muidugi tõsi, et minu ja teleuudis-te toimetuse juhi suhted polnud kõige paremad. Just oli lõppenud Brüsseli korrespondendipunkti taasavamise konkurss ja olin kandideerinud eri-korrespondendi kohale. Täiesti aru-saamatul põhjusel ei soovitud mind tagasi saata sinna, kus olin Euroopa Liidu ja NATO juures oma käte ja mõistusega rajanud ETV korrespon-dendipunkti. Nii et mõõdukate ajas-

tus mind üles noppida oli ideaalne.“

Nii ajakirjanikul kui ka poliitikul on vastutus auditooriumi, lugeja ja valija ees. Mõlemale ametile on aas-tatega lisandunud klounaadi. Peab olema justkui edev, et läbi lüüa ja

säutsuda mõjule pääsemiseks tera-valt, nagu näiteks Trump?

- Tõsi, ajakirjandusest on saanud meedia ja riigijuhtidest poliitikud. Mina lahkusin ajakirjandusest 17 aastat tagasi. Aastal 2002 polnud klik-kide arv tähtis. Tõtt-öelda, nendest ei teatudki Eestis suurt midagi.

- Mis aga puudutab tänapäeva valitse-mist, siis üle maailma on viimasel ajal juhtideks saanud populistidest liidrid. Vaat et täiesti seaduslikul teel vabade valimiste tulemusena. Populism ei meeldi mulle, arvan, et see ei meeldi mitte ühelegi südametunnistusega poliitikule, nagu ka valijale, aga het-keseis on selline. Raske aeg tuleb üle elada ja tugevamana edasi minna.

- Arvan, et noored on hästi tublid. Just teismelised. Nad teevad tuule alla hangunud mõttelaadiga vanade-le (mees) poliitikutele. Nad soovivad meie planeeti näha sallivate inimeste ja terve looduse kooskõlas.

Sa kirjutasid raamatu. Kas me saa-me sealt teada kogu tõe, miks oled midagi viimastel aastatel teinud?

- Ma julgen selge kõlava häälega öel-da jah. Väidetavalt on minu raamatut lugenud inimesed olnud meeldivalt üllatunud, kui palju uusi fakte nad on teada saanud.

- Olgu selleks siis pronkssõduri tei-saldamisega seotud rahvusvaheline toetus. Või näiteks inimõigusorgani-satsiooni Euroopa Nõukogu eesistu-mine, mis Eesti jaoks terendab vaid kord 23 aasta vältel. Mina olin parla-mentaarsel tasandil selle harukordse võimaluse juures. Kirjeldan, mida nägin, kuulsin ka seda, mis oli minu panus 2016. aasta eesistumises.

Sul on olnud mitu teemat, mida oled vedanud. Kas võime soolist

palgalõhet pidada neist üheks olu-lisemaks või on sul hingelähedane

veel miski?

- Palgalõhe on kindlasti üks mu kau-bamärkidest. Paraku on praegune seis ikka veel selline, et me küll teadvusta-me soolist palgalõhet, aga aeg on seal-maal, et ei tule enam rääkida problee-mist, vaid asuda seda lõhet jõuliselt vähendama.

- Kui vastata küsimuse teisele poolele, siis tegelikult on üks mu viimase aja suurimaid saavutusi seotud Türgiga. Nimelt tuli Türgile inimõiguste eira-mise pärast päitsed pähe panna. Eu-roopa Nõukogu parlamentaarses as-samblees vastu võetud Mikko raporti järgi on Türgi vabariigil, nii nagu igal Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigil, kohustus järgida inimõigusi. Isegi kui Türgi võtab vastu Süüria sõjapõge-nikke ega lase neil valguda Euroopa Liidu liikmesriikidesse, ei tohi Türgi sellest hoolimata vangistada ajakirja-nikke või tembeldada õpetajaid terro-ristideks, et neidki trellide taha saata. Mul on Türgi ametivõimudega olnud väga tõsised läbirääkimised, mille tu-lemusena tunnen, et nad ei pea mind oma sõbraks.

Inimesi huvitab, mida sa tegema hakkad või juba teed? Kas tuled suurde poliitikasse tagasi või on

loota, et sinust saab taas hea ajakir-janik?

- Praegu tegelen oma raamatu esitlus-tega. Kohtun inimestega, vastan küsi-mustele ja jagan autogramme. Väga põnev aeg. Pean tunnistama, et mul-le tõesti meeldis ja meeldib jätkuvalt kirjutada.

- Ei saa välistada, et sel aastal võib minu sulest ilmuda veel midagi. Kir-jutamiskirge ei soovi ma kuidagi vai-gistada. Jumalik tunne.

VOOREMAALühendatud kujul

2. veebruaril esitleti Tar-tus Eesti Sõjamuuseumi ja kirjastus Varraku koostöös ilmunud uut ülevaateteost Eesti Vabadussõjast.

“Vabadussõja ajalugu on meid kõiki saatnud, puudutanud, innustanud ja mõtlema pannud. Nüüd on meil veel-gi parem võimalus uurida, mõelda ja saada inspireeritud,“ ütles kaitsemi-nister Jüri Luik.

Luige sõnul sai just Vabadussõjas Eesti Vabariik endale eluõiguse.

Ilmunud “Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline teos, mil-le esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist

ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika.

Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehri-ga, samuti rahuläbirääkimised Tartus.

Raamatu on koostanud Lauri Vahtre ja tekstid kirjutanud Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Too-mas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik. Raamatu mõlemad köited on illustree-ritud pea 800 foto ja ligi 100 kaardiga.

KAITSEMINISTEERIUM

10 Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2

GÖTEBORG

STOCKHOLM

KOHALIK ELU

UPPSALA

Alingsås: 29/2 kell 15.00 Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistus Stocklycke kirikus, kus teenib õpetaja Jaak Reesalu ning orelil mängib Too-mas Aadli. Järgneb koosviibimine ja kohvilaud. EELK Alingsåsi pihtkon-na korraldusel.

Borås: 22/2 kell 15.00 EV aasta-päeva tähistamine Caroli koguduse-majas.

Göteborg: 2/2 kell 14.00 juma-lateenistus Göteborgi Eesti Majas, Dr. Allardsgatan 2. Teenib kog. õp. Jaak Reesalu. Muusika Toomas Aadli. Koosviibimine.

22/2 kell 14.00 Guldhedeni kirikus Eesti Vabariigi aastapäeva aktus/pal-vus.

Stockholm: 11/2 kell 17.00 piib-litund koguduse ruumides Wallinga-tan 34, 2. korrus. Sissejuhatuse teeb õpetaja Tiit Pädam.

16/2 kell 11.00 armulauaga jumala-teenistus Jakobi kirikus. Teenivad õpetaja Tiit Pädam ja organist Gus-tav-Leo Kivirand.

24/2 kell 17.00 Eesti Vabariigi aasta-päeva jumalateenistus Eesti Seeniori-de Kodus Gröndalis. Teenivad õpeta-ja Tiit Pädam ja organist I.Baumgarts.

STOCKHOLMI EESTI NELIPÜHI KIRIKEKNK Stockholmi Kogudus,

S:t Peters Kyrka, Upplandsg. 12, www.kirik.se

EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK

http://rootsipraostkond.eelk.ee/

• Jumalateenistus toimub igal püha-päeval kell 14.00. Jutlus, laulu ja muu-sikat. Peale teenistust koosviibimine kohvilauas.• Palve igal teisipäeval kell 11.00. Lähem info meie kodulehel.

Tere tulemast!

Uppsala EestiPensionäride Ühing

Filmide näitamine Uppsala Eesti Kodus algusega kell 14.00. Kohvilaud 40 kr. Uued ja vanad liikmed ning külalised on teretulnud. • 28.1. 16. “Monumen-dimehed” ja “Rahvusülikooli sajand”, 2. “Ülikooli jälg kivis”. • 11.2. vaatame 3. “Teaduste risttee” ja 4. “Keeles ja kir-jas”. • 25.2. on järg käes filmidel “5. Riigi ehitamise lugu” ja 6. “Vaba vaim suletud linnas”.

Eesti Vabariigi aasta-päev Uppsalas

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 14.00 tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva tänujumalateenistusega Vindhemi/S:ta Birgitta kirikus ja sellele järgneb pidulik aktus koguduseruumides algusega kell 15.00. Aktusekõne peab Eesti Vabariigi uus suursaadik Root-sis Margus Kolga. Koht: Vindhemi/S:ta Birgitta kiriku koguduseruumid. Kõik on teretulnud!

Tuulikki Bartosik kontsertLaupäeval, 21. märtsil kell 14 Uppsa-la kunstimuuseumis.

Eesti keele kohvikuõhtudAlingsåsis jätkuvad eesti keelsed kohvikuõhtud kolmapäeviti kell 17.00. Uueks kokkusaamise kohaks on Gård-scafeét, Kungsgatan 26, 441 30 Aling-sås. Kõik uued ja vanad kohvitajad on teretulnud!

ALINGSÅS

ESKILSTUNA

BelgiasBrüsselis tegutseva Beursschouwburgi ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi koostöös avatakse 7. veebruaril Ingel Vaikla isikunäitus “Shapes and Dis-tances”, mille kuraator on Laura Toots. Näitust laiendavad kaks publikusünd-must: kuraatori ja kunstniku ringkäik ning Ingel Vaikla kureeritud kunstni-kefilmide programm. Näitus jääb ava-tuks kuni 21. märtsini.

NORRKÖPING

LUND

Eesti Kultuuri KoondisBüroo on avatud esmasp.-neljap.kell 12.00-15.00. Tel: 08-4113116.eesti.kultuurikoondis@gmail.com.

Reedel, 7. veebruaril kell 17.00 Triinu näituse “Kirju rida” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Pühapäeval, 9. veebruaril kell 14.00 Eesti Kultuuri Koondise 58. aastapäeva ja stipendiaatide kontsert.

Reedel, 6. märtsil kell 17.00 Marilyn Piirsalu graafikanäituse ava-mine. Näitus jääb avatuks 2. aprillini.

Eesti Vabariik 102Laupäeval, 15. veebruaril Scala teatri ruumides. Korraldaja REL Stock-holm.

MUJAL MAAILMAS

GOTLAND

Lundi Eesti Majas• 9. veebruaril kell 15.00 filmiõhtu. Peeter Brambati portreefilm eakast maalikunstnikust, emeriitprofessor Ants Viidalepast “Mees meistrite lin-nast“ (2006) ja Maria Viidalepa do-kumentaalfilm “Minu isa“ (2012).• 16. veebruaril kell 15.00 raamatu-klubi. Madli Puhvel “lydia Koidula. Elu ja aeg”.• 23. veebruaril kell 14.00 EV 102 aasta päeva tähistamine.

FilmiõhtuNeljapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 “Vehkleja” (2015).

Eesti Vabariigi aastapäevLaupäeval, 22. veebruaril kell 14.00 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistami-ne Guldhedskyrkanis Göteborgis.

Kohvik GeorgNeljapäeval, 5. märtsil kohvik Georg.

KoosviibiminePühapäeval, 2. veebruaril kell 12.00 aasta esimene koosviibimine. Peking House, Drottninggatan 16. Kõik on teretulnud!.

EV aastapäevPühapäeval, 1. märtsil kell 13.00 EV aastapäeva tähistamine. Karl Johani kool, Plankgatan 52, Norrköping. Re-gistreerimine: liinej@hotmail.com.

Eesti Vabariigi aastapäevPühapäeval, 23. veebruaril kell 13.00 EVA aastapäeva vastuvõtt aukonsul Riina Noodapera kodus, Nyhagsga-tan 10, Hemse. Pakume klaas midagi head, kohvi, teed ja kringlit! Konsu-laarinfot ja toredat kokkusaamist.

Göteborgi Eesti Seltsi aasta-koosolek

Göteborgi Eesti Seltsi aastakoosolek kolmapäeval, 11. märtsil Göteborgi Eesti Majas algusega kell 18.00. Tere-tulemast kõigile!

Eskilstuna Eesti Kodu pea-koosolek ja EV aastapäev

Laupäeval, 22. veebruaril kell 12.00 toimub Eskilstuna Eesti Kodus, Östra Strorgatan 1, aastakoosolek koos Ees-ti Vabariigi aastapäeva tähistamisega.Päevakord (ettepanek):1. Koosoleku avamine ja rakendami-ne. Häältelugejad ja protokolli kinni-tajad. 2. Tegevus ja kassaaruanne 2019. 3 Revisjonikomisjoni aruanne.4. Juhatuse vastutusest vabastamine. 5. Liikmemaksu suuruse otsustamine 2020. aastaks. 6. Tegevuskava ja eelarve 2020. aas-taks. 7. Valimised põhikirja kohaselt. 8. Koosolekul üleskerkinud küsimu-sed. 9. Koosoleku lõpetamine. Peale koosolekut einelaud ja kohvi.

Meie südamest armastatud

Leelja Seensalu* 22. märtsil 1923, Paide

† 16. jaanuaril 2020, Lidingö

mälestavad sügavas leinas

KIRSTI

Michael ja TanjaAdrian

Patrick ja RosamundMax, Teddy

REIN ja ANU

Emeli ja MartinAlbert, Clara

AnnaArvo

––––––––––Matus toimub neljapäeval, 13. veebruaril kell 13.45 Hoppets

kabelis, Metsakalmistul. Pärast matust peielaud Lidingöl. Osalemi-sest teatada IGNIS Östermalm tel:

08-664 40 61 või ostermalm@ignis.se hiljemalt

10. veebruariks.

†

Meie armas

Anne Liis Nõmtak* 10. märtsil 1935

† 17. jaanuaril 2020

Mälestavad

LÄHEDASED

Kirik†Meie perest on lahkunud

Leelja SeensaluMälestab leinas

EESTI PENSIONÄRIDE ÜHING STOCKHOLMIS

Stockholmi Eesti Kooli juubelipubi

Reedel, 13. märtsil kell 17.30 Stock-holmi Eesti Kooli 75-juubelipubi. Eesti Kooli Sõprade Selts kutsub kõiki kokku saama Stockholmi Eesti Majas ja juubelit tähistama.

SES kevadkontsertPühapäeval, 31. mail toimub Stock-holmi Eesti Segakoori kevadkontsert Eric Ericsonhallenis.

Eesti Päevaleht 2020 • veebruar • nr 2 11

Stockholmis ootab ees Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine

15. veebruaril korraldab Rootsi Eestlaste Liidu Stockholmi osakond Stock-holmis Eesti Vabariigi aasta päeva tähistamist.

Seekord on kontserdi teemaks valitud “Isamaa ilu” ja loomulikult on kogu üritus pühendatud Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisele.

Enne ürituse toimumist on sobilik küsida veel kiiresti viimaseid küsimusi REL Stockholmi esimehelt Inga Leesmentilt.

Pidulik aktus algab Scala teatris 15. veebruaril kell 14.00. Sissepääs aktusele maksab 200 krooni ning ühispilet aktusele ja õhtul toimuvale afterparty’le Scala teatri jazzklubis 300 krooni.

Inga sõnul on aktus koos vahe-ajaga. Sel aastal korraldab kohvikut Stockholmi Eesti Segakoor. Samal ajal on avatud nii Scala teatri restoran kui ka Eesti Maja restoran. Eesti Maja restoran on avatud hilisõhtuni ning seega on seal võimalik aega veeta pärast aktust ja enne õhtust kontserti.

Selle aasta aktuse peakõnelejaks on Eesti Vabariigi suusaadik Stock-holmis Margus Kolga. Samuti võtab traditsiooniliselt sõna Stockholmi Eesti Kooli 9. klassi õpilane. Lisaks sõnavõttudele saab kuulda laulu Stockholmi Eesti Segakoori, Stock-holmi Eesti Naiskoori ja SweedEst Song esituses. Esinevad ka rahva-

tantsugrupp Virvel ja Eesti Huvikooli lapsed. Kogu kava ühendavad Stock-holmi HobiTeatri vaimukad sketšid.

Õhtune afterparty algab kell 19.00 ning üles astub Puuluup ja DJ Christian Riiser! Hind ainult õhtusele kontserdile on 150 krooni.

Puuluup koosneb kahest muu-sikust: Ramo Teder (sooloartistina Pastacas) ja Marko Veisson (kes on ka antropoloog ja õppejõud). Nen-de esimene album “Süüta mu lumi” ilmus plaadifirma Õunaviks alt ke-vadel 2018, jaanuaris 2020 on ilmu-mas 2-looline singel “Käpapuu” (7” vinüül).

Olgugi, et stuudios plaadi salves-tamiseni jõudsid nad alles 2018, on nad koos andnud kontserte juba üle 5 aasta. Lisaks arvukatele esinemistele Eestis on nad üles astunud festivalidel Saksamaal, Soomes, Tšehhis (Euro-radio Folk Festival), Ungaris, Poolas, Leedus ja Lätis.

Hiiu kandleid elektroonikaga ris-tav Puuluup kõigub pärimuse ja kaas-aegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektroonili-selt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on

kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi talharpamängija-te kambrites ja kandub neist edasi. Kõlab traditsiooniga impregneeritud omaloomingut, viiteid pungiklas-sikale ja õpetliku sisuga romantilist neozombiepostfolki.

Mehed ise sõnavad oma loo-mingu kohta tagasihoidlikult nii: “Meie peamine sõnum rahvamuusi-ka kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke ka. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.”

Inga ja kogu üritust korraldav meeskond kutsuvad inimesi osalema nii päevasel kontserdil kui ka õhtusel afterparty’l! Tulge ja tähistame koos Eesti Vabariigi sünnipäeva!

TIINA PINTSAAR

Inga Leesment. (Foto: erakogu)

EKK stipendiaadid 2020Eesti Kultuuri Koondis jagab igal aastal välja sti-pendiume kultuuri alal. Sel aastal toimub Ees-ti Kultuuri Koondise 58. aastapäev ja stipendiaati-de kontsert pühpäeval, 9. veebruaril kell 14.00.

Tänavu jagatakse välja kümme stipendiumi. Stipendiumid saavad:

Göteborgi Eesti Segakoor;Stockholmi Eesti Naiskoor;Eesti Teater Göteborgis;Eesti Keeleklubi Göteborgis;REL Stockholm;SweedEst Song;Säde Tatar;Oskar Särlefalk;Hilding Asker Sjöberg;Aili Suiste Rundin ja Angelica

Suiste.

Minge osa saama stipendiaatide kontserdist juba sel pühapäeval.

EPL

Soome kelguga üle Soome laheKalevipoja andmetel on juba ammu ehitatud soome silda. See mõte kajastub eesti ja Soome rahvaluules ja selle tähtsust rõhutas ka Lydia Koidula.

Vesterbacka kavandab tunnelit Helsingi ja Tallinna vahele.

Helsingis jaanuaris lõppenud turismimessil “matkamessu” inspi-reeriti aga Soome ja Eesti vahet sõit-ma Soome kelguga. On vaid vaja vir-tuaalset jääd Soome lahele!

Head kelgureisi Eestisse!

JAAK KIVILOOG

Narva Aleksandri kirikusse planeeritakse kontserdisaali

30. jaanuaril kiitis Eesti valitsuss heaks kultuu-riminister Tõnis Lukase esitatud Narva Aleksandri kiriku kui avalikus kasutu-ses oleva hoone kontsept-siooni.

“Renoveeritud hoones saab tulevikus korraldada kontserte, konverentse ja vastuvõtte ning säilib ka jumala-teenistuste ja näituste korraldamise võimalus. Narva Aleksandri kirik on tähenduslik hoone suure turismi-potentsiaaliga ning peab olema Eesti

rahvale avatud. Pärast kõikide va-riantide vaagimist usun, et leidsime väärikale hoonele parima lahenduse, sest kultuurimälestis säilib kõige pa-remini siis, kui ta on kasutuses,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Kogu hoone renoveerimis- ja ehitustööde maksumus on esialgse hinnangu kohaselt vähemalt 2,5 mln eurot. Kontseptsioon on lähtealus edasistele tegevustele nagu renoveeri-mise projekti koostamine ning hoone haldaja leidmine.

KULTUURIMINISTEERIUM

Täpsem stipendiaatide tutvustus ilmub järgmises Eesti Päevalehes.

Eesti sõlmib diplomaatilised suhted Malta OrdugaEesti Vabariigi ja Malta Ordu vahel sõlmitakse dip-lomaatilised suhted.

Malta Ordu, täisnimega Jeruusa-lemma, Rhodose ja Malta Püha Jo-hannese Suveräänne Sõjaline Hos-pitaliitide Ordu, on suveräänne riikidega suhteid omav peamiselt humanitaar tegevusele pühendunud

institutsioon. Oma olemuselt on see katoliiklik ordu, millel on praeguseks diplomaatilised suhted sõlmitud 109 riigiga ja Euroopa Liiduga. Ordul on ka alalise vaatleja staatus ÜRO-s.

Malta Ordu võtab enda kanda rahvusvahelisi humanitaarülesandeid ja tegutseb vaatlejana mitme rahvus-vahelise organisatsiooni juures, kuhu

tal on akrediteeritud suursaadikud näiteks UNESCO, UNHCR, WHO ja teiste juures. Koostööd tehakse Rahvusvahelise Punase Ristiga. Dip-lomaatiliste suhete sõlmimist Malta Orduga on välisministeeriumis aru-tatud mitmel korral, viimati 2007. ja 2008. aastal.

VÄLISMINISTEERIUM

Algas konkurss 2022. aasta noorte laulu- ja tantsupeo juhtide ja lähteideede leidmiseks

Algas XIII noorte laulu- ja tantsupeo lähteideede ning peadirigendi ja pealavas-taja konkurss. XIII noorte laulu- ja tantsupidu toi-mub 1.–3. juulil 2022. aastal Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.

Laulu- ja tantsupeo juhi konkursile on kandidaadid oodatud osalema kas individuaalselt või meeskonnaga.

XIII noorte laulupeo peadirigen-di kandidaadil palutakse lisaks kuns-tilisele lähteideele kirjeldada oma ideekavandis muuhulgas ka koori- ja orkestrirepertuaari valikupõhimõt-teid ning a cappella muusika ja uudis-loomingu osatähtsust ja mahtu kavas.

XIII tantsupeo pealavastajaks kandideerijad peaksid oma konkur-sitöös samuti kirjeldama tantsupeo lähteideed ning selgitama ka näiteks

repertuaarivaliku põhimõtteid ja oma idee seoseid tantsupeo põhi-väärtustega.

Konkursile laekunud töödelt oodatakse loomingulisust, teosta-tavust ja samuti lähteidee kandvust ühiskonnas. Noorte laulu- ja tantsu-peo traditsiooni võimest noori oma kaasajas kõnetada sõltub suuresti see, milline on 2003. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindus-nimekirja kantud Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni tulevik. XIII noortepeo kunstilise lähteidee koos-tajal tuleb silmas pidada, et muusika ja tantsu kõrval on samavõrd oluline traditsioonide ja meie põhiväärtus-te edasiandmine uuele põlvkonnale mõistetaval ning köitval kombel.

Konkursitööde laekumise tähtaeg on 20. veebruar 2020 (laulupidu@laulu-pidu.ee).EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SA

Kõik Eest i Päevalehe tellijad saavad 30% alla-hindlust kruiisidel ja ühe suuna reisidel kajuti hin-nast ning 10% allahindlust autode pealt.Soodustuskoodi saamiseks Eesti Päevalehe toimetusest (info@eestipaevaleht.se) peab meie tellijal olema kehtiv digilehe tellimus. www.tallinksilja.se

TelliEesti Päevalehtkoos Tallinkisõidusoodustustega!

Koodi sises-tamiseks vali “avtalskund”/

“äriklient”

28. jaanuaril esitles Eesti Post Lennusadamas postmargiplok-ki “Antarktika avastamine 200. Eesti-Vene ühisväljaanne”.

Esitluse alguses sai kuulda Eesti Me-remuuseumi juhi Urmas Dreseni ja Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi telefoni otseühendust. Presidendi sõ-nul võeti “Admiral Bellingshauseni” meeskond Antarktika Vene baasis väga hästi vastu.

Postmargiploki autor on Vene kunstnik Ivan Uljanovski. Ta kujun-das ka eelmisel aastal Venemaal välja antud postmargiploki, mis tunnistati Venemaa 2019. aasta parimaks. Esi-mese päeva postkaardi ja ümbriku kujundas Roman Matkiewicz Eesti Meremuuseumist. Löödi esimese päeva tempel ja Lennusadama eri-tempel ning margistatud postkaardid pandi kohapeal teele.

“Postmargi ühisväljaannetel on olnud oluline roll maadevahelise kultuuri vahendamisel ning olulis-te sündmuste tähistamisel. Ainuke varasem Eesti-Vene ühisväljaanne “Peipsi kalad” ilmus 2000. aas-tal, 2006. aastal ilmus aga eelmine Antarktika-teemaline Eesti-Tšiili ühisväljaanne,” kõneles Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel. Ees-ti-Vene ühisväljaanne “Antarktika avastamine 200” on Eesti Posti kuue-teistkümnes ühisväljaanne.

Urmas Dresen: “Eesti Polaarklubi võtab juba märtsis õpilaste polaar-viktoriini võitjatega ette polaarretke Arktikasse. Kevadel peame koolides loenguid. Jazzkaarele aprillis antakse lõpuakord reisi käigus salvestatud An-tarktika helidest loodud muusikateo-sega. Alates maist saadame Tartusse, Kuressaarde ja Narva rändnäituse.”

EESTI MEREMUUSEUM

Antarktika avasta-misele pühendatud

postmargiplokk

(Foto: Raigo Pajula)

Ettevalmistused “Triinu” näituse avamiseks on täies hoosKuigi Eesti Kultuuri Koondise poolt korralda-tud Triinu näituse “Kirju rida” avamine on alles 7. veebruaril, käivad selle ülesseadmiseks juba usi-nad ettevalmistused.

Ega ükski näitud niisama iseenesest ei teki. Selleks on vaja asju, mida näi-data, korraldajaid, kes näitust organi-seeriksid ja kõik üles riputaksid ning seejärel loomulikult ka näitusekülas-tajaid.

Triinu avab oma järjekordse näi-tuse Stockholmi Eesti Maja kunstisaa-lis reedel, 7. veebruaril kell 17.00. Aga mida kuhu panna, kuidas üles seada, milline ese sobib millisega kokku — seda kõike käisid usinad Triinu liik-med juba eelnevalt planeerimas.

Nüüd on pilt selge, mil moel asjad paika saavad. Nii et külastajad — ärge laske ennast oodata, tulge nautima Triinu järjekordset näitust.

Näitus jääb avatuks 4. märtisini.

TIINA PINTSAAR

Kaili Maide ja Piret Kaaman-Lepisk annavad juhtnööre pildistamisel.

Eija-Liisa Koolmeister ja Elle Pau Jacobsson näitavad Kaili Maide tööd.

Kadri Thalström näitab oma Muhu argitanu.(Fotod: Jüri Lepisk)

Kaili Maide seab pildistamiseks üles Anu Blundi tanu.