EP 2012 esitlus W2007 screen - Eesti Pank · Microsoft PowerPoint - EP 2012_esitlus_W2007_screen...

FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADEFINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE

25. aprill 2012

Ülevaate põhiteemad

Võlakriisi mõju Euroopa finantsturgudele

Eesti majandus ja selle rahastamise olukord

Eesti finantssektori tugevus

Finantsstabiilsuse ülevaatest järelduv

25.04.2012 Finantsstabiilsuse ülevaade 2

Erinevalt muust maailmast on Euroopa majandusaktiivsus alaneval trendil


Allikas: Bloomberg

Euroala võlakriis hoiab rahvusvahelise finantskeskkonna pingeid üleval


Allikas: EcoWin

Euroala keskpankade laenud kommertspankadele on aidanud turge rahustada

0

500

1000

1500

mld

eu

rot

Eurosüsteemi (euroala keskpankade) rahapoliitiliste tehingute bilanss


Allikas: Euroopa Keskpank

-1500

-1000

-500

2007 2008 2009 2010 2011 2012

põhilised refinantseerimisoperatsioonid pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

laenamise püsivõimaluse kasutamine väärtpaberituruprogrammi portfell ja tagatud võlakirjade ost

peenhäälestusoperatsioonid (neto) hoiustamise püsivõimaluse kasutamine

Intressimäärad euroala pankadevahelisel rahaturul on langenud ajalooliselt madalale tasemele

3%

4%

5%

6%

7%

3 kuu intressimäärad pankadevahelisel rahaturul


Allikas: EcoWin

0%

1%

2%

3%

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

euroala USA

Oluline on, et lisandunud likviidsuse kasv avalduks ka laenuturu tingimuste paranemises

Käesoleval aastal põhineb Eesti majanduskasv senisest enam sisenõudlusel

10%

20%

30%

40%

Tööstustoodangu ja jaemüügi aastakasv


Allikas: statistikaamet

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus Jaemüük

Mullune kiire majanduskasv aitas kaasa Eesti ettevõtete müügitulu ja kasumlikkuse kasvule. Ettevõtete laenumaksevõime paranes

4

5

6

65%

70%

75%

Ettevõtete laenumaksevõime näitajad


Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

1

2

3

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

50%

55%

60%

võlakohustuste ja omakapitali suhtarv (v.s) tegevuskasumi ja intressimaksete suhtarv (p.s.)

Majapidamiste finantsvarad on kasvanud, kuid aktiivsemat laenamist hoiab tagasi madal kindlustunne

100%

120%

140%

160%

6 000

7 000

8 000

9 000

mln

eu

rot

Majapidamiste laenud ja hoiused


0%

20%

40%

60%

80%

100%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

mln

eu

rot

laenud hoiused hoiuste suhe laenudesse (parem telg)

Pankade laenuportfellide alanemine tuleneb peamiselt vähenenud laenusoovidest

85

90

95

100

105

Erasektori laenumaht Eestis, Rootsis ja Taanis enneja pärast kõrgeimat taset (kõrgeim tase = 100)


Allikad: EcoWin, Eesti Pank

60

65

70

75

80

85

-8 -4 0 4 8 12 16 20kvartalid

Rootsi (I kv 1993) Taani (IV kv 2008) Eesti (III kv 2008) Eesti prognoos 2013.aasta lõpuni

Eestis on pankadel keskmisest olulisem roll ettevõtete rahastamisel

5 000

6 000

7 000

8 000

euro

tEttevõtete võlavahendid ja Eesti kohaliku väärtpaberituru maht 2011. aasta lõpus


Allikad: Eesti Väärtpaberikeskus, Eesti Pank

0

1 000

2 000

3 000

4 000

ettevõtetele antud laenud ja liisingud

ettevõtete välislaenamine

kodumaiste ettevõtete vaheline laenamine

võlakirjaturu kapitalisatsioon

aktsiaturu kapitalisatsioon

mln

Tänavu aeglustub viivislaenude vähenemise tempo

4,8%

4%

5%

6%

7%

8%

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellis ja prognoos


4,3%3,7%

0%

1%

2%

3%

4%

2008 2009 2010 2011 2012 2013

viivislaenude osakaal prognoos: 2012 kevad

prognoos: 2011 sügis prognoos: 2011 kevad

Pankade kasumlikkus on taastunud pikaajalisel keskmisel tasemel

1%

2%

3%

4%

100

200

300

400

500

mln

eu

rot

Pankade kvartalis teenitud puhaskasumi maht ja suhe varadesse


-4%

-3%

-2%

-1%

0%

-400

-300

-200

-100

0

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

eu

rot

puhaskasum puhaskasum ilma erakorralise finantstuluta varade tulukus (parem telg)

Pangandussektori kapitali maht ja kvaliteet on püsinud kõrgel tasemel

15%

20%

25%

Pangagruppide kapitali adekvaatsus Eestis


0%

5%

10%

2008 2009 2010 2011

kapitali adekvaatsus esmaste omavahendite suhtarv miinimumnõue

Pangandussektori likviidsete varade osakaal on jätkuvalt väga kõrge


Sõltuvus emapankade rahastamisest on vähenenud, rahastamisallikana on kasvanud hoiuste osatähtsus


Majanduspoliitilised järeldused


Majanduspoliitilised järeldused

• Viimastel kuudel on inflatsioonisurve Eestis lähtunud peamiselt nafta hinnast, seda kõrvale jättes on inflatsioon Eestis aeglustunud. Samas tuleb jälgida, et energiahindade tõus ei saaks õigustuseks teiste hindade tõstmisele.

• Lisaks sissetulekute kasvule on Eesti ettevõtete ja majapidamiste

Aeglustunud majanduskasv toetab jätkuvalt finantsstabiilsust ja laenamisaktiivsust


• Lisaks sissetulekute kasvule on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõimet toetanud vähenenud laenukohustused ja kasvanud finantsvarad.

• Kuigi tulude kasv, madal intressitase ja pankade valmisolek anda laenu toetavad suuremat laenemisaktiivsust, on väliskeskkonnast tulenev ebakindlus tuleviku suhtes seni laenamist pärssinud.

• Eesti finantssektorit ohustab jätkuvalt enim euroala võlakriis. Võlakriisi lahendamiseks peavad euroala valitsused jätkama struktuursete reformide ja eelarvete tasakaalustamisega. Euroopa kriisihalduses on oma roll ESMil, mille töökorraldus peab tagama selle efektiivse toimimise.

• Eesti finantssüsteemi stabiilsust ohustavad riskid on viimase kuue kuuga veidi vähenenud. Seda kinnitab pankade krediidiriski alanemine ja likviidsete varade

Finantsstabiilsuse riskid on Eestis veidi vähenenudEttevõtluse rahastamiskeskkond on jätkuvalt soodne


vähenenud. Seda kinnitab pankade krediidiriski alanemine ja likviidsete varade kasv. Tänu hoiuste kasvule sõltub pankade rahastamine üha vähem emapankade kaudu tulevast laenuressursist.

• Eesti panganduse seisukohalt on oluline, et finantsturgude usaldus Põhjamaade pankade vastu püsiks. Seda on aidanud tagada pankade hea kapitaliseeritus, samuti Põhjamaade suhteliselt tugev makromajanduslik olukord ja valitsuste eelarveseis.

Eesti finantsstabiilsust toetab otsus kehtestada Rootsis suurematele pankadele kõrgem kapitalinõue

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

Eesti pankade ja Rootsi emapangagruppide kapitali adekvaatsus esmaste omavahendite baasil


Rootsis suurematele pankade esmaste omavahendite

baasil leitav kapitali nõue on 2013. aastast 10%. Allikad: pankade avalikud aruanded, Eesti Pank

0%

2%

4%

6%

2008 2009 2010 2011

* Nordea, SEB ja Swedbank

3 Rootsi emapangagrupi esmaste omavahendite suhtarvu vahemik*

Esmaste omavahendite suhtarv Eestis

• Finantssektori toetuseks anname koos teiste euroala keskpankadega kommertspankadele piiramatut likviidsustuge. Seejuures kahel korral andsime kolmeaastase tähtajaga rahapoliitilisi laene.

• Panganduskriiside lahendamisel on tähtis piiriülene koostöö pangagruppide päritoluriikidega. Täiustame pidevalt tegevusi, mis põhinevad Põhjamaid ja Balti riike ühendaval finantsstabiilsuse tagamise ja finantskriisi lahendamise

Eesti Panga roll finantsstabiilsuse tagamisel


riike ühendaval finantsstabiilsuse tagamise ja finantskriisi lahendamise koostööleppel.

• Tagame oluliste arveldussüsteemide ladusa toimimise ja taastevõime

• Eestis on pankadel piisavalt likviidsust ja kapitali, kuid pöörame sellele koos Finantsinspektsiooniga pidevat tähelepanu.

Täname


Täname

EP 2012 esitlus W2007 screen - Eesti Pank · Microsoft PowerPoint - EP 2012_esitlus_W2007_screen...

Documents

Transcript of EP 2012 esitlus W2007 screen - Eesti Pank · Microsoft PowerPoint - EP 2012_esitlus_W2007_screen...