ENERGIASÄÄSTLIK HOONE

TEEMALEHT 28. SEPTEMBER 2010

28. SEPTEMBER 2010ENERGIASÄÄSTLIK HOONE2

SISUKORD

Juhtkiri lk 2

Arukas maja hoiab küttekulud kontrolli all lk 3

Energiasäästliku maja projekteerimine nõuab põhjalikkust lk 4

Tulekul energiatõhusust rõhutav elamumess lk 5

Arvutus näitab ära hoone energiakulud lk 5

Soojus aitab säästa küttekuludelt lk 6

Kütte eest tasu vaid tarbimise järgi lk 6

Päikeseenergia ja ventilatsiooni soojustagastus kortermajas lk 7

BIM-tehnoloogia lubab uut ajajärku hoone elus lk 8

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258Reklaami projektijuht: Mariann Maasimariann.maasi@postimees.ee | tel 666 2328Küljendus: Kristiina SillandiMakett: Andrus RebaneKaanefoto: Corbis/ScanpixVastutav toimetaja: Väljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

KONTAKTID

FOTO

: KLI

IMA

- JA

EN

ER

GIA

AG

EN

TU

UR

ARVUD

TASUB MEELDE JÄTTA!

Energiasäästlikku hoonet rajades on vaja põhjalikku süvenemist, et rajatav hoone tõepoolest ka soovitud eesmärgi saavutab.

Sirkel & Mall peakonstruktor Raul Aripmann kirjutab, millele on vaja energiasäästliku maja projekteerimisel rõhku panna. / Loe lk 4

Küttekuludelt on võimalik säästa vaid siis, kui inimesel on võimalik ise oma soojatarbimist määrata. Siinkohal tulevad appi küttekulude arvestid.

Küttemaailma juht Frank Õim rõhutab, et vanamoeline ruutmeetri alusel kütte eest tasumine tuleb asendada uue, tarbimisest lähtuva süsteemiga. / Loe lk 6

Ventilatsiooni tähtsust on raske üle hinnata. Kehv ventilatsioon muudab soojustamise ja soovitava energiasäästu väga küsitavaks.

Energiapartneri peainsener Jaan Palu tutvustab ventilatsiooni renoveerimise võimalusi. / Loe lk 7

KRISTIINA REBANEKliima- ja Energiaagentuuri juht

Majanduslikult raskel ajal hakati küsima uute lahenduste jä-rele, mis oleksid tu-

levikus heaolu ja rikkuse alli-kaks. Liigtarbimine ja soetata-vate asjade mitmekordne üle-hindamine viis üleilmse finants-kriisini, mille tagajärgedega siiani tegeleme.

Küllap on paljud meist kuul-nud kasutatavaid väljendeid: energiasääst, taastuvenergia, passiivmaja. Sõna sääst on viima-se pooleteise aastaga vast kõige populaarsemaks märksõnaks saanud. Kuid milles see sääst siis tegelikult seisneb või seisnema peaks?

Igapäevaseks elutegevuseks kasutame pidevalt erinevaid res-sursse – aega, raha, õhku, vett, soojus- ja elektrienergiat. Kõige hinnalisemad sellest nimekirjast näivad olevat kaks esimest: meie aeg ja meie raha. Samas aga napib linnakeskustes värsket õhku ning igahommikused ja -õhtused liik-lusummikud võtavad päevas mi-tu tundi meie ajast, mille veedame lihtsalt autos istudes ja ilmatu suurtes kaubanduskeskustes üha kallinevat leiba ja piima otsides.

Eelmise talve küttearved on veel kõigil meeles ja eesseisvad talved tõotavad vaid kütte- ja elektrienergiahinna tõusu. Sa-

Sääst peab olema läbi-mõeldud, et tehtud valikud ka tulevi-kus end õigustaks.

muti kallineb aja jooksul seesa-ma iseenesest mõistetavalt kraa-nist voolav vesi. Seetõttu on väl-timatult oluline mõelda säästmi-se peale.

Sääst peab olema läbimõeldud ja kompleksne. Säästa ja areneda tuleb selliselt, et ka kümne ja ka-hekümne aasta pärast saame öel-da, et tegime õige valiku ning meie lapsed ei pea maksma võlgu meie tehtud valikute pärast.

Sääst hoonetes tähendab seda, et alates hoone projekteerimisest tuleb mõelda sellele, kuidas taga-da võimalikult madal energiatar-ve ning parim võimalik sisekliima uues või rekonstrueeritavas hoo-nes. Korterelamute rekonstrueeri-mistöid on viimastel aastatel haka-tud hoogsalt ellu viima. Samas on aga kahjuks tagaplaanile jäänud hoone kui tervik.

Tavapäraselt on osalise re-konstrueerimise all kannatanud hoone sisekliima kvaliteet, kuna soojustamisega koos ei ole tehtud korralikku ventilatsioonilahen-dust. Ilma hästi töötava ventilat-sioonita hakkab aga hoone halli-tama ning kahjustab nii selles ela-vate inimeste kui ka hoone enda tervist. Lõppkokkuvõttes võib alg-selt tehtud investeering sellisel moel hoopis täiendavaks kulualli-kaks osutuda, kuna hoone lagu-neb edasi.

Sääst transpordis ei tähenda pelgalt jalgratta või bussiga sõit-mist. Kogu teedevõrgustik, parki-misalad ja ühistranspordi korral-

dus peaksid võimaldama liikuda minimaalse raha ja aja kuluga, seejuures aga ka mugavalt. Kesk-mine autoga igapäevaselt läbitav vahemaa on 6 kuni 10 km.

Selle vahemaa saaks soovi korral läbida ka elektrilise kerg-liiklusvahendiga, näiteks ratta või rolleriga või mugava ühis-transpordiga, jättes auto kesklin-na serva tasuta parklasse. Selli-sel moel oleks võimalik märgata-valt parandada värske õhku kva-liteeti kesklinnas, vähendada ummikuid ning säästa aega, aga ka bensiinile ja kesklinnas kalli-le parkimisele tavapäraselt kulu-vaid hinnalisi kroone. Kliima- ja Energiaagentuur ongi välja töö-tamas sellist terviklahendust, mis võimaldaks aja- ja rahasääst-likumalt liigelda.

Sääst tähendab eelkõige meie aja, raha ja tarbita-va energia kulutuste op-timeerimist selliselt, et

see aeg ja raha, mille kulutame mingile tegevusele või teenuse, toote soetamisele, ei tekitaks tu-levikus täiendavaid kulutusi. Selleks tuleb kogu aja ja raha ku-lutus läbi mõelda algusest lõpu-ni ning hinnata tehtava investee-ringu kogukulu, mitte üksnes esialgse väljamakse suurust. Sa-muti tasub enne kulutuse tege-mist pöörduda eriala ekspertide poole, et saada tehniliselt pädev hinnang sellele, mida ja kuidas tellida ning mida osta.

JUHTKIRI. Majanduskriis sundis meidmõtlema säästlikkusele. Kõrvuti sellegaoleme hakanud otsima ka säästlikku, kuid seejuures kvaliteetset elukeskkonda.

Uus arenguvisioon: ressursisäästlik ja mugav elukeskkond

470 mln krsuunab riik korterelamute energiasäästlikumaks muutmiseks

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

150 kWhaastas peab olema hoone energiatõhusus, et saada KredExist renoveerimistoetust 35%

Allikas: KredEx

Teemalehe väljaandmist toetab:

28. SEPTEMBER 2010 ENERGIASÄÄSTLIK HOONE 3

RANDO PIKNEREnergest OÜ, tegevjuht

Poodi minnes teame täp-selt, millele raha kuluta-me. Kaubaga kõrvuti on hinnasildid ning juur- ja

puuviljad saame ise ära kaaluda – teame, mida ja kui palju ostame ning mis see maksab. Elektriga on aga lood hoopis teisiti. Kuu lõpul saabuvalt arvelt saame teada, pal-ju elektrit oleme kuu jooksul tarbi-nud. Kuid see teadmine ei anna veel ülevaadet kuludest – me ei tea, kui palju erinevad seadmed ja seadmegrupid elektrit kasutavad. Nii võibki öelda, et nii eraisikutel kui ettevõtetel puudub üldiselt sel-ge ülevaade elektrikulude tekki-misloogikast. Olukorras aitab sel-gust tuua energiahaldussüsteem ja elektriaudit.

ARUKAS HOONE ALGAB PLANEERIMISEST

Kuna elektritarbimine on ma-hukas eelkõige suurtes ettevõtetes, on aruka hoone kontseptsioon ning sellega kaasnevad lahendused ja võimalused suunatud eelkõige suurtarbijatele. Siiski on sellest omajagu õppida nii poekettidel, büroohoonetel, korteriühistutel kui ka eramute omanikel. Tarbime ju kõik elektrit ja mõistlik on omada sellest selget ülevaadet.

Kahjuks on paljud praegused hooned kas tellija teadmatuse, ehitaja madala kompetentsi või tahtliku lühinägelikkuse tõttu ehi-tatud ebaratsionaalselt, mis suu-rendab hoone jooksvaid kulusid just väiksema alginvesteeringu ar-velt. Teadlik tellija koos vastutus-

tundliku arhitekti, projekteerija ja ehitajaga saavad aga uue hoone rajamisel juba ette planeerida sel-le energiakasutusest tulenevaid kulusid. Energiakulusid on võima-lik kontrolli all hoida, rajades teh-nosüsteemidesse ka energiakulu-de kontrollimehhanisme. Nii mõn-dagi lahendust on võimalik rajada ka juba valmis hoonesse.

Hoone ehitusmaterjalidest ning tehnosüsteemide keeruku-sest ja arukusest oleneb suuresti hoone esialgne ehituskulu. Mida rohkem investeeritakse energiatõ-hususse hoone valmistamisel, se-da väiksemaks jääb hoone kogu-kulu selle eluea jooksul. Hoonet, mis on läbimõeldult projekteeri-tud ja ehitatud ning varustatud energiatõhusust tagavate tehno-süsteemidega, nimetamegi aru-kaks hooneks.

Arukal hoonel on hea ülevaa-de selle tehnosüsteemi osade tööst nagu valgustus, ventilatsioon, kü-te ja jahutus, vesi-kanalisatsioon, kommunikatsioonisüsteem ning tuletõrje- ja turvasüsteem. Hea oleks, kui ventilatsioon oleks soo-jatagastusega, valgustus juhitud hämara- ja liikumisandurite poolt ning küte ja jahutus samal ajal üksteisele vastu ei töötaks. Üldi-selt on mõistlik ühendada kõik suurema energiatarbega tehno-süsteemid ühtsesse automaatika-süsteemi, mis on aruka hoone sü-dameks.

Kui siiani oleme pidanud ener-giakulusid jälgima tehnoruumis asuvalt arvestiekraanilt või kuu lõpus saadud arvelt, siis hoopis ülevaatlikum on jälgida kulude tekkimist reaalajas oma arvutiek-

raanilt ühtse energiahaldussüs-teemi kaudu. Sellise süsteemi ees-märgiks on optimeerida hoone energiakulusid ja seeläbi muuta hoonet ja/või selles tegutsevat et-tevõtet energiaefektiivsemaks. Energiahaldussüsteem võib olla üks osa suuremast hoonehaldus-süsteemist ja sobiva lahenduse leiab nii väiksematele kontoritele kui ka suurematele kaubandus-keskustele, büroohoonetele ja tööstusettevõtetele.

KUIDAS TOIMIB?Energiakulude jälgimine on

juba muutunud väga oluliseks elektrienergia suurtarbijatele, kes peavad elektrit ostma NordPool’i elektriturult, kus selle hind muu-tub nõudluse ja pakkumise järgi. Kuna elektri hind võib muutuda igal tunnil, siis kaasnevad sellega ka raskused elektrikulude prog-noosimisel ja optimeerimisel. Sel-liste riskide maandamisel on abiks energiahaldussüsteem, mis pa-nustab elektrikulude optimeeri-misse mitmel viisil.

Igal majapidamisel ja ettevõt-tel on teatud tundidel ööpäevast elektritarbimine muust ajast mär-gatavalt kõrgem – seda nimetatak-se tipuvõimsuseks või tipunõud-luseks.

Ükskõik, kas tingituna hoone tipuvõimsusest, elektrituru tipu-hinnast või mõlemast korraga, kasvavad tiputingimustes kulutu-sed elektrile hüppeliselt. Lahen-duseks on tipuvõimsuse juhtimis-süsteem, mis saab olla üks osa energiahaldussüsteemist. Sellise lahendusega on võimalik tipu-nõudlust ajas nihutada ehk muu-ta tarbimiskõvera kuju soodsama-te elektrihindade kohaselt.

Teine tipunõudluse juhtimis-võte on tipptunni ajal alternatiiv-tootmise kasutamine. Kui elektri-hind tõuseb üle kriitilise piiri, võib majanduslikult kasulikumaks osutuda oma elektrienergia toot-mine või elektri saamine energia-salvestist. Viimane puudutab nii eramajapidamisi kui ka suurette-

ENERGIAHALDUS. Hoone ehituskulud moodustavad vaid kümmekond protsenti kõikidest kuludest, mis hoonele selle eluea jooksul tehakse. Et saada viimastest paremat ülevaadet ja leida viise säästmiseks, tuleb appi aruka hoone kontseptsioon.

www.elamumess.ee

Arukas hoone hoiab energiakulud kontrolli all

võtteid, kel elektri tarbimine tu-handeid kordi tavaeramu omast kõrgem on.

Turult elektrit ostvad suurtar-bijad ei pea mitte ainult teadma, kui palju energiat juba kulunud on, vaid oskama ka elektrienergia vajadusi ette prognoosida.

Andes elektri jaemüüjale täp-set informatsiooni oma eelseisva-test vajadustest, on tal lihtsam ja turvalisem energiaturul elektrit osta. Täpne vajaduste prognoos on aluseks väiksematele riskidele, mis omakorda peegeldub vähene-vates elektriarvetes ja efektiivse-mas majandamises.

Kui eelnev kirjeldas eelkõige pidevat ja põhjalikku elektriener-gia tarbimise jälgimist ja tule-mustele tuginedes optimeerimist, siis olemasoleva hoone puhul on esimeseks kasulikuks sammuks elektrienergia auditi tegemine. Enamikule hoonetele Eestis on ju-ba tehtud energiaaudit, kuid sel-

le all mõistame eelkõige termoau-ditit. Ideaalne energiaaudit oleks aga elektriaudit koos termoaudi-tiga.

VALMIS HOONELE ELEKTRIAUDIT

Elektriauditi käigus mõõdetak-se vähemalt kuu jooksul hoone elektritarbimine alakilpide, korrus-te või erinevate tarbijagruppide kaupa. Selle käigus saadakse tea-da, millest moodustub igakuine elektriarve ning seejärel analüüsi-takse saadud tulemusi ja tehakse ettepanek elektrikulude vähenda-mise metoodika kasutuselevõtuks. Kuigi põhjalik energiahaldussüs-teem toob kaasa lisakulud, siis au-diti tulemused ja analüüs võivad anda ideid ka energia tarbimise op-timeerimiseks ilma täiendava ku-luta.

Oluline on siinkohal inimeste-le antav tagasiside. Kui teame, kui palju energiat mingil ajahetkel töös

olevate seadmetega kulutame, siis reaalajas saadav informatsioon pa-neb inimesi otsima võimalusi elekt-ritarbimise vähendamiseks. See on mõneti võrreldav hasardiga, mis võib tekkida autoga sõites – kui madalaks on võimalik saada kütu-sekulu säästlikke sõiduvõtteid ka-sutades.

Alates seitsmekümnendatest on nii sotsiaalteadlased, psühho-loogid kui energeetikud uurinud reaalajas tagasiside mõju inimese elektritarbimisele. Tulemused näi-tavad, et reaalajas inimesele tema elektrikasutuse kohta tagasiside andes vähenevad energiakulutu-sed 5–20% võrra.

Säästliku energiatarbimise alu-seks on informatsioon. Ei saa ju säästa teadmata, kuhu ja kui palju energiat kulub. Kuigi suur osa la-hendustest on suunatud eelkõige energia suurtarbijatele, siis üht-teist on kõrvale panna ka eramute ja kortermajade haldajatel.

Aruka hoone lahutamatuks osaks on monitooringusüsteem, mis näitab energia kasutamist reaalajas.

FOTO

: EN

ER

GE

ST

28. SEPTEMBER 2010ENERGIASÄÄSTLIK HOONE4

.

RAUL ARIPMANNSirkel & Mall peakonstruktor

Energiatõhusus ei ole mi-dagi, mida iga ehitaja oma arusaamise järgi tõlgendada ja arvestada

võib. Vabariigi valitsuse vastu-võetud energiatõhususe miini-mumnõuded sätestavad, milline on maksimaalne lubatud energia-kulu hoonele. Nende hulka arves-tatakse kõik, kuhu vähegi ener-giat kulutatakse – nii küte, soe vesi kui valgus ja elekter.

PROJEKTEERIMINE EELDAB TÄHELEPANU

Iga uue hoone projekteerimi-sel tuleb mõelda energia- ja võima-like ekspluatatsioonikulude pea-le, sest ainult nii on võimalik lõpp-tulemusena saavutada energiat säästev hoone. Samas pole sugugi lihtne juba eskiisi staadiumis ar-vestada kõiki vajalikke aspekte. Paljud otsused projekteerimisel te-

hakse hilisemates etappides, mis toob kindlasti muudatusi ka esi-algsesse lahendusse. Siiski mak-sab hoone muutmine paberil kor-dades vähem võrreldes ehitamise käigus tehtavate muudatustega ja hilisema ekspluatatsiooniga.

Energiasäästliku maja projek-teerimisel ja rajamisel tuleb ar-vestada mitme olulise detailiga. Ideaalse lahenduse korral tuleks enamik aknaid suunata lõunas-se. See ei pruugi aga alati võima-lik olla. Näiteks energiasäästli-kuks hooneks kvalifitseeruvas Valga Kutseõppekeskuses said selles osas määravaks tervisekait-se nõuded. Kuna koolide puhul on loomulik valgus ruumides vä-ga oluline, siis akende suunami-ne ainult lõunasse osutus keeru-liseks. Siiski on ka sellisel juhul võimalik aknad energiasäästli-kult planeerida.

Teine oluline valdkond ener-giasäästu seisukohalt on soojus-tus. Soojustuse paksused erineva-

tes piirdetarindites kõiguvad 200 ja 700 millimeetri vahel. Üldiselt on soojustuse paksus põrandates 200-300 mm, seintes 200-500 mm ja katusel 400-700 mm vahel. Mak-simaalsed soojustuse paksuse numbrid kehtivad passiivmajade puhul. Kui väiksemate hoonete puhul ei ole soojustuse materjali valikul piiranguid, siis suurematel hoonetel saavad määravaks tule-kaitse nõuded. Peab arvestama, et mida keerulisem on fassaad, seda kallimaks läheb soojapidava la-henduse saavutamine.

OLULINE ON FASSAADI SOOJAPIDAVUS

Võib tulla üllatusena, kuid soojustuse materjalil ei ole hoone energiasäästu seisukohalt mingit vahet. Tähtis on hoopis fassaadi soojapidavus. Näiteks passiivma-jana käsitletava Palamuse valla-maja projekteerimisel kasutati

seintes ja katusel soojustusena tselluvilla ning põrandas vahtpo-lüstüreeni. Valga kutseõppekesku-ses on seintes mineraalvill kombi-neeritud õhukese peegeldava soo-justusega ning põrand ja katus on soojustatud vahtpolüstüreeniga.

Tähelepanu tuleb pöörata ka tehnosüsteemidele – küte, venti-latsioon, jahutus ja neid juhtiv automaatika peavad võimalikult hästi koos toimima. Hea siseklii-maga energiasäästlikus hoones on eespool nimetatutest kõige olulisem osa ventilatsioonil ja õhu soojendamise kasuteguril. Passiivmajade puhul on kütte osa peaaegu olematu ja sinna in-vesteerimata raha tuleks arves-tada ventilatsiooni jaoks. Venti-latsiooni valikul on oluline jälgi-da kasutegurit, ehk kui suur osa külmast sissetulevast õhust suu-detakse soojendada sisemise sooja õhuga.

ÕHK ON ÜKS PAREMAID SOOJAISOLAATOREID

Energiasäästu seisukohast on tähtis õhupidavus, mille all peetakse silmas välispiirete või-met õhku mitte läbi lasta.

Enamiku soojustusmaterjali-de tööpõhimõte on üles ehitatud seisvale õhule, mis on üks oda-vamaid ja paremaid soojaisolaa-toreid. Seega tuleb takistada iga-sugust õhu liikumist soojustuse sees – nii võib vähendada sooja-pidavust kordades. Kriitilisteks kohtadeks on hoones igasugused liitumised – soklid, räästad, ava-täited. Projekteerimise käigus tu-leb sõlmed läbi mõelda kuni pai-galdamiseni, ainult nii on või-malik tagada vajalik tulemus.

Iga hoone puhul on olemas kohad, mis on ülejäänud hoone-konstruktsiooniga võrreldes olu-lisemalt halvema soojapidavuse-

ga. Selliseid kohti nimetatakse külmasildadeks. Esmapilgul võib tunduda, et energiakaod läbi kül-masildade on suhteliselt väikesed võrreldes kogu energiakuluga, aga mida soojapidavam hoone, seda suuremaks muutub külma-sildade tähtsus.

Passiivmajades on külmasil-dadeks ka läbivad puitroovid. Näiteks Palamuse vallamajas on seinas topeltpuitkarkass, mis on viidud üksteisest lahku nii, et ko-gu sein oleks läbi lõigatud ainult soojustusega.

Valga kutseõppekeskuses on külmasildade vältimiseks kasu-tatud õhukesi peegeldavaid soo-justusi ning samuti suure tuge-vuse ja heade soojapidavusoma-dustega materjale. Läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka ilma igasuguste lisakulutusteta ehitu-sele paljusid külmasildasid väl-tida.

Vastrajatud Palamuse vallamaja on käsitletav passiivhoonena.

Energiasäästliku maja rajamine nõuab põhjalikkustENERGIA SÄÄSTMISE ja sellega seotud lahenduste kohta on saadaval palju infot ja peaaegu igaüks oskab sellel teemal midagi rääkida. Kui aga esitatakse konkreet-seid küsimusi on vastajaid siiski vähe ja töötava lahenduse pakkujaid veelgi vähem. FO

TO: S

IRK

EL&

MA

LL

28. SEPTEMBER 2010 ENERGIASÄÄSTLIK HOONE 5

KULDAR KULLASEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

Vaadates vanade ja ener-giat raiskavate hoone-te rohkust Eestis, ei ole raske mõista määruse

olulisust. Kallinev energia ja loo-dussäästlikum mõtlemine toob loomuliku arenguna kaasa konk-reetsed nõuded hoonete energia-tarbimisele.

Määrusest tulenevate nõuete täitmise oluliseks osaks on Klii-ma- ja Energiaagentuuri (KENA) hoonete energiatõhususe projek-tijuhi Mikk Maiveli sõnul energia-arvutused. Need toovad välja hoone aastase energiatarbimise ühe köetava pinna ruutmeetri kohta ehk kWh aastas

Arvutust tehes võetakse ar-vesse hoone summaarne ener-giatarbimine. Nii sisaldab arvu-tus kütte, sooja tarbevee tootmi-seks vajamineva energia ning ka kogu vajaliku elektrienergia ala-tes tsirkulatsioonipumpadest ja lõpetades lauaarvutitega. «Selle põhjal arvestatakse välja arvu-tuslik energiatõhususarv ning

liigitatakse hooned klassidesse, sarnaselt koduelektroonikaga,» ütleb Maivel.

Energiatõhususe miinimum-nõuete määrus jõustus täies ulatu-ses möödunud aasta esimesest juulist.

Vastuvõetud määrus on mõel-dud uutele või suures mahus re-konstrueeritavatele hoonetele, sel-lest tulenevate nõuete täitmine on kohustuslik. Kuigi määrus on keh-tinud juba üle aasta, on määruse-ga seotud nõuete osas teadlikkus kahetsusväärselt madal.

TEADLIKKUS MADALSeda tõestab ka käesoleva

aasta Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli tehtud uuring, kus vaadeldi 13 ühiskondlikku hoonet. Määruse-kohane energiaarvutus oli teh-tud vaid kahel, ülejäänud olid tehtud kas vigaselt, määrusele mittekvalifitseeruva arvutus-tarkvaraga või siis üldse mitte.

Madal teadlikkus on osali-selt seotud ka puuduliku järele-valvega. Olukorda aitaksid kind-lasti parandada temaatilised

koolitused, usub Maivelt. «Ku-na energiaarvutus on vajalik ehitusloa saamiseks, peaksid ka kohalikud omavalitsused pöö-rama rohkem tähelepanu ehi-tusloa taotlusele.»

Määrusest tulenevaid nõu-deid peavad täitma ka need hoo-ned, kus on ette võetud oluline rekonstrueerimine.

«Viimaste hulka loetakse hooneid, mille renoveerimistöö-de maksumus on vähemalt kol-mandik uue samaväärse hoone maksumusest,» selgitab Maivel. Neid nõukogude ajal rajatud korterelamuid, kus renoveerimi-ne käimas või plaanis, on väga palju.

ARVUTUS KORTERMAJADELE

Arvutuse tegemiseks on või-malik kasutada staatilist simu-latsiooniprogrammi BV2, mis on vabavarana kättesaadav MKMi kodulehelt. Maiveli sõnul tuleb programmi kanda erinevaid hoonega seotud andmeid, muu hulgas hoone paiknemine ilma-kaarte suhtes, akna osakaal eri fassaadidel ja nende tehnilised andmed, samuti erinevad sise-mised vabasoojuseraldused, näiteks inimesed, valgustid ja elektrilised seadmed ning loo-mulikult ka nende kasutus-ajad.

«Programm arvutab hoone summaarse energiatarbimise ning selle korrigeerimisel erine-vate kaalumisteguritega saadak-se arvutuslik energiatõhususarv.Programm on hea tööriist ja või-

maldab leida renoveerimisel saa-vutatavat säästu,» ütleb ta.

Võrreldes energiaauditiga võetakse paremini arvesse hoone paiknemist ilmakaarte suhtes ning päikesekiirgusest saadavat vabasoojuseraldust. Maiveli sõ-nul on energiaarvutus energiaau-diti edasiarendus.

Hoone renoveerimist planee-rides on vaja teada, et renoveeri-mise põhjalikkusest ja saavuta-tavast energiatõhususe arvudest oleneb, millises mahus on või-malik toetust taotleda. Mikk Mai-veli sõnul on KredExi väljastatav toetus seotud just energiatõhu-

suse arvuga. «Näiteks 35% toetu-se saamiseks peab hoone pärast renoveerimist saama energia-märgise C ehk selle energiatõhu-sus peab olema alla 150 kWh/m² kohta aastas.»

RENOVEERIMINE AITAB SAADA TOETUST

Energiatõhususe arvutuse te-gemine on osa renoveerimispro-jektist ja see on kohustuslik ehi-tusloa saamiseks. Renoveerimis-projektile ja omanikujärelevalve-le on võimalik saada toetust oma-korda KENAst. Eelduseks on, et projekt näeb ette hoone komp-

leksset renoveerimist – pärast se-da ei tohi energiatõhusus ületa-da piirmäära 150 kWh/m² kohta aastas.

Sellega saavutatakse suur sääst energiatarbimiselt ning pa-raneb oluliselt ruumide siseklii-ma, mille kvaliteeti on rahas või-matu hinnata. «Toetuse maht on kuni 90% projekteerimise mak-sumusest,» ütleb Maivel, kelle sõnul on huvi toetuse vastu väga suur. «Eks oma rolli mängivad ka langenud ehituse hinnad.»

FOTO

: JÕ

EL

ÄH

TM

E E

LA

MU

ME

SS O

ÜUuri lisa: www.kena.ee

JAAN KURMJõelähtme Elamumess OÜ

Kuigi elamumessid on maailmas väga popu-laarsed, siis Eestis neid varem toimunud ei ole.

Kavandamisel olev mess on aga eriline spetsiifilise rõhuasetuse poolest. Nimelt rajatakse messi raames üksnes energiatõhusaid kodusid, mis saavad messi ajal ka endale omanikud.

Messiala hõlmab kokku ligi-kaudu 12 hektari suurust maa-ala, kuhu püstitatakse kaheksa ener-giatõhusat elamut. Lisaks neile rajab Kliima- ja Energiaagentuur (KENA) kaks energiatõhusat näi-dismaja. Kaks niinimetatud re-servkrunti ootavad veel head la-hendust ja messimaja ehitajat, kuid loodetavasti leiavad ka need enne talve endale huvilised. Kõi-kide majade ehitamisel kasuta-takse uudset tehnoloogiat ja mait-sekat arhitektuuri ning tänapäe-vast funktsionaalset disaini. Mes-si eesmärk on luua terviklik ja säästlik elukeskkond, kuhu saa-vad elama asuda kümme tervisli-kust elukeskkonnast ja säästli-kust majandamisest huvitatud perekonda.

Messi raames kuulutati täna-vu kevadel avatuks energiatõhu-sate majade idee-, arhitektuuri- ja investeerimise konkurss. Laeku-nud üheksast võistlustööst kuu-lutas žürii tingimustele vastavaks kaheksa. Lisaks arhitektuursele osale pidid kõik esitatavad tööd vastama ka energiatõhususe tin-gimustele. Kütte- ja jahutusener-gia kulu ei tohi ületada 30 kWh aastas ühe ruutmeetri kohta. Hoo-ne õhutiheduse mõõtmise tule-mus 50 Pa rõhuvahe korral N50 ei tohi ületada 0,6 liitrit tunnis. Kol-mas nõudmine – energiatõhusus-arvutused peavad olema eri-alaspetsialisti koosatud PHPP meetodil.

ENERGIATÕHUSUS JA PILKUPÜÜDEV ARHITEKTUUR

Konkursile esitatud tööd on hea näide, et energiatõhusus ei piira arhitektuuri. Võistlus näi-tab, et energiatõhusad majad saavad olla elegantsed ja oma-näolised. Arhitekt koostöös eri-alaspetsialistiga pani juba eskii-si koostamise käigus paika ma-ja asendi ilmakaarte ja päikese suhtes. Samuti akende pinnad ja paigutused. Lisaks peab ole-

ma paigas ka konstruktsiooni, kütte ja ventilatsiooni valik. Päi-kesepaneelide paigutamisel peab juba eskiisis arvestama, kuhu ja kuidas neid paigutada. Arhitektide ja energiatõhususe spetsialistide hea koostöö viib ka heale lõpptulemusele ehk kvaliteetse energiatõhusa maja valmimiseni.

Messi raames valmivate hoo-nete rajamisel kasutatakse uud-seid ehitusmaterjale, arhitek-tuurselt püütakse kasutada ära

päikeseenergiat. Selleks aseta-takse maja ja selle aknad võima-likult otstarbekalt. Lisaks kasu-tatakse näiteks päikesekollekto-reid, mis katab osaliselt vajami-neva sooja tarbevee koguse.

UUDNE LÄHENEMINERajatavate hoonete kütmiseks

kasutatakse õhk- või maasoojus-pumpa. Hoone kõrgtehnoloogili-sust tõestab ka interaktiivse mo-nitooringu kasutamine, mis lu-bab elanikul saada ülevaate era-

mu sisekliimast, energiakulust, aga ka turvasüsteemidest.

Uue tehnoloogia kasutamine võimaldab küttekulusid oluliselt säästa. Piltlikult võib näitena tuua, et energiatõhusa (30 kWm2/a) 150 m² maja saab ära kütta ja suvel jahutada ligikaudu 4500 krooniga aastas. Kaks ma-ja on kavandatud passiivmajana, kus vastav aastane kulu jääb 3000 krooni kanti.

Suvel sai nurgakivi ka Eesti esimese passiivmaja standardi

järgi ehitatav näidismaja, mille ehitus hoogsalt käib ja millest saab Jõelähtme elamumessi kontor. Maja põhikonstruktsioo-niks on Thermo Module konst-ruktsioon ning kasutatakse uud-set ventilatsioonisüsteemi ja päikesepaneeli. Maja valmimi-se tähtaeg on selle aasta det-sembris ja selle ehitamist saab reaalajas jälgida Kliima- ja Ener-giaagentuuri kodulehelt www.kena.ee. Maja ehitab OÜ Madal-energia Ehitus.

MESS. Jõelähtme vallas Manniva külas kerkivad õige pea kümme energiatõhusat maja. 12 hektari suurusel maa-alal toimub Eesti esimene elamumess.

MUDELPROJEKTEERIMISE BIM JA

PASSIIVMAJADE PROJEKTEERIMISE

TURULIIDERSirkel & Mall OÜ

info@sma.ee www.sma.ee

Laki tn 5, 10621 TallinnTelefon (+372) 655 5480

MÄÄRUS. 2007. aastal vastu võetud vabariigi valitsuse määrus sätestab energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja suures mahus rekonstrueeritavatele hoonetele. Viimaste puhul on nõuete täitmine kohustuslik näiteks abiprogrammidest kaasfinantseeringu taotlemisel.

Arvutus näitab ära hoone energiakulud

Tulekul on esimene elamumess

Jõelähtme elamumessi raames valmiv passiivmaja ootab varsti omanikke.

28. SEPTEMBER 2010ENERGIASÄÄSTLIK HOONE6

IVO KÕPPERBestair OÜ juhatuse liige

Nõukogude ajast pärit ar-vamus, et energia on si-suliselt tasuta, on nüüd-seks lõplikult minevik.

Veelgi enam – energia aina kalli-neb. See paneb iga arvutada oska-va inimese otsima säästlikumaid viise energia tarbimiseks. Lisaks hinnale soovime aga ka keskkon-da säästa.

Üks võimalikke alternatiiv-seid kütteallikaid on soojuspump, mille abil on võimalik osa loodu-ses leiduvast energiast kokku ko-guda ja kasutada kütmiseks või vee soojendamiseks. Majandusli-kult tasub selline süsteem ennast ära – ühe aasta jooksul on võima-lik kokku hoida pool küttekulu-dest.

Soojuspumba tööpõhimõtteks on kasutada ära keskkonda, näi-teks maapinda või veekogudesse talletunud soojusenergiat, küttes selle abil eluruume ja tarbevett.

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP

Kui rääkida säästlikust küt-misest, siis sobib väga hästi in-verteriga õhk-õhk tüüpi soojus-pump, mis sobib kasutamiseks kombineerituna näiteks elektri-, õli-, gaasi- või ahiküttega. Külme-mal talvel võib 60 ruutmeetri küt-

miseks elektriga kuluda kuni 1200 krooni kuus. Kasutades sel-leks aga soojuspumpa kulub praeguste hindade juures kuni 500 krooni. Sellele lisandub küll soojuspumba maksumus, kuid kolme aastaga peaks see end ära tasuma. Tavalise elektrikatla, -ra-diaatori või muu sarnasega võr-reldes võib soojuspumpade ener-giatarve olla 30–50% väiksem.

Samas ei ole soojuspumbast kasu ainult külmal talvel. Täna-vusel kuumal suvel oleks olnud abi soojuspumbast, mis suvel tu-basid ühtlaselt jahutada oskab. Samuti on soojuspumba soe õhk meeldivama lõhnaga, kuna puu-dub elektriradiaatori tekitatud spetsiifiline lõhn.

Olulisim tegur soojuspumba valimisel on küttetegur (lühend COP), mis näitab pumba efektiiv-sust. Nii nimetatakse toodetava ja selleks tarbitava energia suhet. Näiteks kui kütteteguriks on mär-gitud kolm, siis see tähendab, et pump toodab kolm korda rohkem energiat, kui selle tootmiseks ise tarbib.

Erinevate soojuspumpade küttetegureid võrreldes tuleb ar-vestada, et kasutegur sõltub otse-selt välisõhu temperatuurist. Mi-da soojem on välisõhk, seda suu-rem on küttetegur. Seepärast on teine oluline jälgimist vajav nüanss kasuteguri muutumine

erinevate temperatuuride juures. Samuti tuleks seadme soetamisel tähelepanu pöörata, kas tegemist oleks inverter-tüüpi seadmega, mis oleks soovitatavalt valmista-tud Jaapanis või Koreas. Nende seadmete puhul saab kindel olla heas kvaliteedis ja sobivuses Ees-ti keskkonda.

ÕHK-VESI SOOJUSPUMPTeise soojuspumba liigina

võib välja tuua Skandinaavias ja Eestis üha suuremat populaar-sust koguva õhk-vesi soojuspum-ba. See on parim lahendus era-mu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena. Õhk-

vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mil-le energiakandjaks siseruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maa-soojuspumba ees on maakollek-tori puudumine, mistõttu see on sobiv hoonetes, mille ümber puu-dub suur krunt. Õhk-vesi soojus-pump on autonoomne ja see on mõeldud kasutamiseks põhiküt-tena. Väga vähestel päevadel küt-teperioodil vajab selline süsteem lisakütet, et paralleelselt töötades tagada vajalik küttevõimsus.

Enamikku õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada renoveeri-tavates hoonetes kütte- ja tarbe-

vee tootmiseks. Investeeringu mõistes on õhk-vesi soojuspump võrreldes teiste soojuspumpade-ga üks soodsamaid lahendusi, jäädes alla vaid õhk-õhk tüüpi soojuspumbale. Kasuteguri ja seadmete võimsuse poolest ei jää õhk-vesi soojuspump enam oluli-selt alla maasoojuspumbale.

MAASOOJUSPUMPEesti inimestele on soojus-

pumpadest ilmselt tuntuim maa-soojuspump, mida on paigalda-tud alates 1990ndatest aastatest. Maasoojuspump kogub maapin-na kihtidesse salvestunud päike-seenergia pinnases asuva maa-kollektori abil kokku ja muudab selle eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta kolm kuni viis kilovatti soojusenergiat.

Energiasääst võrreldes fossiil-sete kütustega tuleb tänu sellele kuni 80%. Soojuspump on eriti efektiivne just niiske pinnasega piirkondades. Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega era-mule, paarismajale või tööstus-hoonele, kus on piisavalt maapin-da, et kokku koguda kütteks va-jalik energiahulk.

ODAV EI PRUUGI OLLA ODAV

Nii nagu paljude asjadega ei tasu ka soojuspumpade puhul lasta ennast peibutada odaval hinnal.

Odav soojuspump võib olla ebakvaliteetne ja oodatud kokku-hoiu asemel toob omajagu peava-lu ja kulutusi. Seetõttu tuleks en-ne soojuspumba soetamist teha põhjalik eeltöö, konsulteerides kindlasti spetsialistidega.

FRANK ÕIMKüttemaailm, juhataja

P ärast paariaastast paigal-seisu on kütteenergia hin-nakõver peamistes Eesti asulates sihi üles keera-

nud ning rühib visalt uute rekordi-te poole. Õnneks on kütte kokku-hoiuks olemas mitmeid meetmeid ning sel aastal annab kortermaja-de elanikele erakorralise abikäe ka riik. Nimelt kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium käesoleva aasta augustis, et eelole-val aastal jaotatakse kortermajade energiasäästlikuks muutmisele li-gi viissada miljonit krooni toetus-raha. Arvestades siinkohal ka ma-janduskriisis oluliselt langenud

ehitushindu, ei ole kunagi olnud paremat aega oma kodu uuenda-miseks kui nüüd.

RUUTMEETRI EEST MAKSMINE AEGUNUD

Küttekulude vähendamiseks tehtavate tööde osas kehtib rusika-reegel, et pool rahast tuleb kuluta-da soojustamisele, teine pool küt-tesüsteemi uuendamisele. Viimase elluviimiseks on erinevaid võima-lusi, sealhulgas soojussõlme täna-päevastamine, tasakaalustamine, ühe- ja kahetorusüsteem, radiaato-rid ja termostaadid, aga ka soojus-pumbad, päikesepaneelid ja tervis-likud/säästlikud ventilatsioonisüs-teemid. Kogu see tehnoloogiavalim aga ei suuda oma maksimaalset

potentsiaali realiseerida, kui kütte-kulusid jaotatakse korterite vahel nii, nagu seda tehti veel nõukogu-de ajal – soojuse eest maksti ruut-meetri alusel, tegelikku tarbimist arvestamata. Säästliku energiama-jandamise saavutamiseks teosta-tud tööd annavad tõhusaima efek-ti vaid juhul, kui korteriomanikud käituvad säästlikult.

Üks olulisemaid komponente kortermaja, aga miks mitte ka äri- ja avaliku hoone, energiasäästli-kumaks muutmisel on indivi-duaalne küttekulude arvestami-ne, mis on juurutatud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Sak-samaal, Taanis, Austrias ja Bul-gaarias. Eestis pole veel vastavat nõuet, kuid süsteemi kasutusele

võtnud on saavutanud keskmiselt 22% energiasäästu hoone kütte-kuludelt. Mitte kordagi ei ole ar-vestuse rakendamisega kaasne-nud küttekulude kasvu ja erand-juhtudel on säästlikkus küündi-nud isegi üle 40%. Palju oleneb siin inimese eelistustest ja pü-hendumisest. Näiteks võib kütte-kuludelt oluliselt säästa, kui ko-dust lahkudes küte paar kraadi maha keerata.

PIDEV ÜLEVAADE KULUDEST

Küttekulude individuaalne ar-vestus on keskmises majas paigal-datav vaid paari päevaga – süstee-mi andurid paigaldatakse radiaa-toritele ning andmete kogumise seadmed koridoridesse. Andmete kogumise seadmed edastavad in-fo andmeserverisse, mille põhjal igakuiselt väljastatakse küttekulu-de arvestusleht korteriühistu raa-matupidamisele arvete koostami-seks. Kuna tegemist on seadmete-ga, mis jälgivad ja edastavad küt-tekulusid pidevalt, tuvastab süs-

teem kohe võimalikud pahatahtli-kud arvestite kompromiteerimis-katsed ning juhib sellele ühistu ju-hatuse tähelepanu.

VÕIMALUSI LAIENDAMISEKS

Ka tehnoloogiliselt on indivi-duaalne küttearvestus maailmas viimastel aastatel teinud paar olu-list arengusammu. Nii on näiteks töötatud välja lahendus, kus kütte-kulu arvestite süsteemile saab hõlp-sasti ja soodsalt liita ka kaugloeta-vad veearvestid. Nii saab kuluva vee hulka lugeda sarnaselt küttega ja kaob ära vajadus elanikelt igakui-seid veenäite oodata. Niisugune operatiivsus näitab kohe ilma arves-teid korteris kontrollimata ära kõik-võimalikud nii tahtmatud kui ka tahtlikud veekulud majas – just vee-arvestite kauglugemisele häälesta-mine on andnud näiteks mitmes Tallinna korteriühistus ootamatult suure kokkuhoiu ning ära on kadu-nud aastaid määramatuks jäänud veekadu majas, mida tavaarvestid ei näidanud.

SOOJUS. Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja sellest tulenevalt majanduslikku säästu.

KÜTTEKULUD. Tuleval aastal toetab riik kortermajade energiasäästlikumaks muutmist ligi poole miljardi krooniga. Tänu langenud ehitushindadele on seega hea aeg kodu uuendamiseks.

Soojuspumbast on kasu nii talvel kui ka suvel – külmaga soojendab, kuumaga jahutab..

Soojuspump aitab säästa küttekuludelt

Kütte eest tasu vaid tarbimise järgi

Seinale paigutatud õhusoojuspump aitab talvel tuba soojendada, suvel aga jahutada.

FOTO

: AR

VE

T M

ÄG

I / V

IRU

MA

A T

EA

TAJA

FOTO

: KÜ

TT

EM

AA

ILM

Radiaatorile kinnitatav arvesti lubab energiat säästa.

28. SEPTEMBER 2010 ENERGIASÄÄSTLIK HOONE 7

täielikult soojustatud, kuid täna-päevase ventilatsioonilahenduse-ta hoones esineb hallitusi ja seetõt-tu on seal elamine inimeste tervi-sele suisa kahjulik.

PÄIKESEENERGIA KORTERMAJAS

Kortermajade energiasäästlik-kuse juures on üha enam tähele-panu püüdmas päikeseenergia kasutamine. See ei saa olla ainus lahendus kütte loomiseks, pigem on tegemist loodussõbraliku täiendava võimalusega, mis võib aidata küttekulusid vähendada.

Päikeseküttesüsteemi kavan-damise kõige tähtsamaks küsi-museks on esmalt selgeks teha, mida tahetakse päikeseküttesüs-teemiga saavutada.

Esimesena tasub välja tuua päikeseenergia abil kuuma tarbe-veesüsteemi tootmise võimaluse. Nii saab suvel tarbevee kuumuta-da kuni 50 kraadini. Antud lahen-duse puhul esineb aga ka reaalne võimalus, et kui katusele on pan-dud liiga palju päikesepaneele, siis suvel võib tekkida soojusener-gia ülejääk ja sellest tuleb kuidagi vabaneda. Sellisel juhul võib suvel tekkida olukord, kus päeval mitte väga ereda päikesega saaks vett soojendada kuni temperatuurini 50 kraadi aga paakides on juba ees 60-kraadine vesi. Seetõttu sobib vastav süsteem eeskätt suure soo-javee tarbimisega hoonetesse na-gu näiteks spaa-hotellid, veekes-kused, ujulad ja haiglad. Niisugus-tes hoonetes saab juba praegu saa-vutada tasuvusajaks viis aastat ja erandjuhtudel isegi vähem. Kuna päikeseküttesüsteemi tasuvus ole-

neb otseselt sellest, kui palju tun-de süsteem töötab, siis eluhoone-tes võib antud süsteemi tasuvus-aeg venida oluliselt pikemaks.

Teine levinud päikeeseener-gia kasutamine on kuuma tarbe-vee eelsoojendamine. Niisuguse süsteemi puhul toimub sooja tar-bevee ülessoojendamine kuni temperatuurini 30 kraadi. Lõpp-temperatuur saavutatakse aga kaugkütte, katla või soojuspum-baga. Antud lahenduse puhul paigaldatakse hoonele vähem pa-neele ning rohkem mahuteid. Sel-lise päikesesüsteemi tasuvus on ka elumajades viie aasta ringis ja seeläbi on tegemist parima lahen-dusega põhjamaistes kortermaja-des kasutamiseks.

Kolmandana tasub välja tuua lahenduse, kus päikeseenergia abil toodetud soe vesi on võimalik panustada ka küttesse. Tehniliselt on tegemist sisuliselt eelmise ka-he lahenduse kombineeritud va-riandiga. See tähendab, et kütte-perioodi välisel ajal antakse sooja ainult sooja tarbevee tootmiseks. Kütteperioodil antakse eelsoojen-dust nii küttesse kui sooja tarbevee ette soojendamiseks.

Sooja kraanivee tarbeks kulu-va soojusenergia osakaal maja ko-gu soojusvajadusest on Eesti kor-rusmajades ligikaudu 15-30%, pä-rast renoveerimist (katuse ja fas-saadi soojustamine) tõuseb sooja tarbevee osakaal kuni 50%, mis tähendab, et sooja kraanivee ener-giatõhusus on määrava tähtsuse-ga küsimus hoone tänapäevasta-misel. Päikeseenergia ulatab siin huvilistele vägagi tõsiseltvõetava võimaluse.

Küsimine ei maksa ju midagi!

SÄÄSTAKÜTTEKULUDELT

KUNI 50%

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD

Hinnad alates 10 000.-(ei sisalda paigaldust)

MAASOOJUSPUMBAD

Hinnad alates 61 000.-(ei sisalda paigaldust)

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD

Hinnad alates 59 000.-(ei sisalda paigaldust)

* 5 aa

stane

gara

ntii l

aiene

b sea

dmep

rotse

ssor

ileKülastage meid Rocca Al Mare EURONICSI kaupluses Paldiski mnt 102, II korrus, Tallinn.

Ametlik maaletooja Bestair OÜ • tel 1226, 606 4350, info@bestair.ee, www.bestair.ee

Helistage meile lühinumbril 1226 ja me ütleme, kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.

JAAN PALUEnergiapartner OÜ, peainsener

V entilatsiooni näol on te-gemist väga olulise osaga hoone soojuska-dudes. Seetõttu paku-

vad mitmed ettevõtted võimalusi kadude vähendamiseks soojus-pumpade ja muude lahenduste abil. Enne veel aga kui haarata kinni esimesest või odavaimast lahenduse pakkujast tuleks erine-vaid tehnoloogiaid veidi uurida. Odav lahendus ei pruugi olla pa-rim ja võib kaasa tuua hoopis tar-betuid kulutusi.

LOOMULIK VENTILATSIOON ON EBAPIISAV

Nõukogude ajal ehitatud kor-terhoonetes on tavaliselt loomu-lik ventilatsioon. Et tagada aga elamiseks normaalne sisekliima, on vaja kolm kuni neli korda suu-remat õhuvahetust. Selle saavu-tamiseks avatakse tihti aknaid, mistõttu algab soojaenergia sõna otseses mõttes tuulde laskmine.

Ventilatsioonisüsteemi uuen-damiseks on mitmeid võimalusi. Enamik odavamaid ventilatsioo-nilahenduste pakkujaid kasuta-vad sundväljatõmbe ja loomuliku sissepuhe lahendust, kus hoonest väljatõmmatavast õhust võetakse soojuspumbaga soojust ning suu-natakse see küttesüsteemi või sooja kraanivee tootmisesse. Sel-lise süsteemi loomine on suhteli-selt lihtne. Ventilaator koos soo-justagastiga pannakse korstna ot-sa, keldrisse aga paigaldatakse soojuspump. Mõlemad on seadis-

tatud arvestades vajadust tagada 3-4 korda kõrgem õhuvahetus. Loomulik sissepuhe lahendatak-se aga värskeõhuklappidega läbi seinapiirete tubades – see tähen-dab, et hoonesse tulev õhk ei ole soojustagastusega soojendatud ning on seega välistemperatuuril ning see tuleb soojendada vajali-ku temperatuurini, milleks on üldjuhul 21 kraadi.

Sellise süsteemi puhul on aga üks suur miinus. Kui õhuvahetus majas jääks samale tasemele loo-muliku ventilatsiooniga, siis sel-le suuruse järgi arvutatud soojus-pumba tasuvusajaks kujuneks tõesti 4-6 aastat. Kui aga lähtuda sundventilatsiooni õhuvahetus-mahust, siis suureneb ventilat-siooni soojustagastuse süsteemist saadav otsene tasuvusaeg isegi 10-12 aastani.

Seega tuleks kindlasti kaalu-da sissepuhutava õhu soojenda-mist soojustagastusega – niisugu-ne süsteem on küll kulukam raja-da, kuid tagab parima energiatõ-hususe ja seega ka tasuvusaja. On äärmiselt oluline mõista, et täna-päevane ventilatsioonilahendus on oluline osa renoveeritud korter-majast. On teada juhuseid, kus

VENTILATSIOON. Ruutmeetripõhised kulud küttele ja vee soojendamisele on Eestis 2,5 korda kõrgemad kui Skandinaavias. Ventilatsioonisüsteemi uuendamisega ja päikeseenergia kasutamisega saab olukorda aga parandada.

Katusele paigaldatud päikesepaneelide abil kogutud energia lubab seda kasutada näiteks tarbevee soojendamisel.

FOTO

: CO

RB

IS/S

CA

NP

IX

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kutsub Energiapäevale!

ENERGIAPÄEVAL TUTVUSTATAKSE TULEVASTE TAASTUVENERGEETIKA TOETUSSKEEMIDE SISU NING EESTI ENERGEETIKA ARENGUSUUNDI

Päeva esimeses pooles võtavad sõna:

Allan Gromov, Keskkonnaministeeriumi kliima ja välissuhete asekantsler;

Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja;

Tuuliki Kasonen-Lins, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht;

Andres Taukar, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Tallinna Elektrijaam OÜ;

Hannu Lamp, KIKi heitkoguste müügijuht.

Päeva teise poole sisustavad Austria ja Hispaania ettevõtjad, kes tutvustavad nende poolt pakutavaid tooteid ja tehnoloogilisi lahendusi.

Energiapäev toimub 14. oktoobril algusega kell 10 Olümpia hotelli konverentsikeskuses ning on huvilistele tasuta.

Palume huvilistel end hiljemalt 8. oktoobriks registreerida aadressil kristiina.pennar@kik.ee

KÕIK HOONETE ENERGIATÕHUSUSEST

- ENERGIAAUDITID

- ENERGIAMÄRGISED

- TERMOGRAFEERIMINE

- RENOVEERIMISPROJEKTID

- HOONETE JA PROJEKTIDE ENERGIAARVUTUSED

- PROJEKTIJUHTIMINE

- EHITUSHANGETE KORRALDAMINE

- EHITUSE OMANIKUJÄRELEVALVE

Tel 610 8778 • www.energiamaja.ee • mob 512 5226 • info@energiamaja.ee

Päikeseenergia ja ventilatsiooni soojustagastus kortermajas

Loomulikust ventilatsioonist ei piisa renoveeritud hoone piisavaks õhuvahetuseks.

28. SEPTEMBER 2010ENERGIASÄÄSTLIK HOONE8

ANDRUS VÄÄRTNÕURiigi Kinnisvara AS arendusosakonna juhataja

Aastakümneid on hoone-te rajamise, nende kor-rashoidmise ja arenda-mise käigus loodud

palju erinevat informatsiooni. Kahjuks on see aga tihti killustu-nud ja ka puudulik, mistõttu pole üheselt mõistetavat ja pidevalt uuendatud ülevaadet rajatud hoo-netest. Sellele probleemile lubab lahendust maailmas aina laialda-semat kasutust leidev BIM-tehno-loogia. Selle olemust lühidalt lah-ti seletades võib hätta jääda, üld-joontes on BIMi ehk building infor-mation modeling näol tegemist nii tehnoloogia kui ka protsessiga ko-gu ehitise informatsiooni loomi-seks, talletamiseks ja kasutami-seks terve elutsükli jooksul. See algab hoone ideest ja päädib lam-mutamisega aastakümneid hil-jem. BIMi aluseks on kontsept-sioon sellest, kuidas uusi tehno-loogiaid ja protsesse kasutades viia kogu kinnisvara elutsükli te-gevusi efektiivsemaks. See saab võimalikuks ennekõike loodava info kvaliteedi parandamisega, muutes toiminguid kiiremaks, täpsemaks ja vähem kuluka-maks. Nagu näha on tegemist võimsa ja küllaltki avatud tööva-hendiga, mille kõikidest tulevas-test kasutusvõimalustest võime praegu vaid spekuleerida. Milli-sed nendest ideedest lõpuks kõi-ge elujõulisemad ja suurema ka-suteguriga on, näitab aeg.

UUS KA ÜLEJÄÄNUD MAAILMAS

Kuna tegemist on kogu maail-mas uue tehnoloogiaga, siis seni on see leidnud rakendust eelkõige projekteerimise ja ehituse faasis. Hoopis vähem on aga tehnoloo-giast tulenevaid võimalusi kasuta-tud hilisema haldamise juures, kuigi see on äärmiselt oluline. Suurem osa hoone elutsükli kulu-dest tuleb just hoone majandami-se faasist, mis olenevalt hoone ma-janduslikust elueast võib kesta 20–50 aastat. USAs on uuringud näi-danud, et kinnisvara korrashoiu kulud laiemalt võivad tulevikus moodustada 60 kuni 85% protsen-ti kogu kinnisvaraga seotud kulu-tustest. Kuigi veel pole BIMi või-malusi hoone haldamises kuigi palju kasutatud, siis tulevikus näe-me kõige rohkem rakendusi just kinnisvara haldamises.

Eestis oleme kahjuks BIMi juurutamise protsessis veelgi alg-semas staadiumis. Aktiivsemalt tehakse esimesi samme BIMis projekteerimiseks, on alustatud esimesi katsetusi BIMi kasutami-sel ehitusprotsessis, kuid halda-mises ehitise andmemudeli and-mete kasutamist ei ole veel aktiiv-

selt praktiseeritud. Mõnevõrra võib selles passiivsuses «süüdis-tada» ka meie lähiminevikus ol-nud ehitusbuumi, kus enamikul kinnisvaraosapooltel puudus tor-mamise hoos aeg ja tahe tegeleda oma protsesside ja tehnoloogiate parandamisega.

VÕIMALUSED PAREMAKS TÖÖDE PLANEERIMISEKS

Kuna uus juurutatav süsteem on käsitletav protsessina, siis on oluline osa ka projekti kõigi osa-poolte töö korraldamises. Võrrel-des praeguste töökorraldustega võimaldab BIM täpsemat ja tõhu-samat koostööd. Meeskonnaliik-med muudavad ja täiendavad üh-te mudelit, saades pidevat tagasi-sidet oma ideede ja lahenduste korrektsuse ja teostatavuse osas teistelt osapooltelt tagamaks se-da, et lõppmudel on võimalikult vigadevaba enne seda, kui ehitu-sega füüsiliselt pihta hakatakse.

Rääkides erinevate simulat-sioonide tegemisest projekteerimi-se ajal, siis siin võib võimalikele si-mulatsioonidele piiri panna vaid meie fantaasia (ja nende simulat-sioonide mõttekus arvestades nen-dele simulatsioonidele kuluvat ae-ga ja raha). Suhteliselt levinud on energia- ja sisekliima simulatsioo-nide tegemine. Andmemudeli ka-sutamine võimaldab siin oluliselt parandada simulatsioonide kvali-teeti. Praegu tehakse üldiselt pro-jekteeritava hoone tulevase ener-giatarbe arvutusi suhteliselt liht-sustatuna, võtmata väga täpselt arvesse hoone tegelikku kasutust ja hoone täpsemat ehitust. On ilm-ne, et tulevikus võimaldavad ener-giasimulatsioonid läbi mängida võimaliku hoone tulevast energia-tarbimist oluliselt täpsemalt, võt-tes arvesse nii hoone kasutusin-tensiivsust kui hoonesse projek-teeritud süsteeme.

BIM võimaldab paremini pla-neerida ka simulatsioone, mis mängides läbi erinevaid stsenaa-riume aitaks paremini planeerida näiteks ökonoomsemat hoonet. Simuleerides hoones inimeste lii-kumist on võimalik paremini op-timeerida käiguteid, lifte või pan-na paika näiteks parim koht puh-

BIM võimaldab senisest paremat ülevaadet hoone valmimisest ja haldamisest.

BIM-TEHNOLOOGIA. Maailmas viimased 10 aastat juurutatud BIM-tehnoloogia lubab viia hoonete rajamise ja haldamise uuele tasemele. Eestis tehakse süsteemiga esimesi edukaid samme.

ILLU

STR

ATS

IOO

N: R

IIG

I KIN

NIS

VA

RA

AS

keruumile või tualettruumidele. Kindlasti on võimalik teha simu-latsioone inimeste evakueerimi-seks hoonest, et ennetada «pude-likaelte» tekkimist evakuatsioo-niteedele.

Üks võimalustest ehitusprot-sessis BIMi kasutamiseks on ka-sutada mudelit ehitustegevuste ajakava koostamisel ja hangete planeerimisel. Kuna mudelis olev mahuinfo on oluliselt täpsem kui praegu CADis projekteeritud hoo-netel, siis saab ehituses minna hangete planeerimisel lähemale just-in-time meetodile. See tähen-dab, et hangitakse materjale just nii palju ja just selleks ajaks, kui seda materjali ehitusel on vaja. Varude hulk väheneb ja väheneb ka seeläbi ehitusfirma poolt «kin-ni» olev käibevahendite hulk.

EESTI ESIMESED SAMMUD

Riigi Kinnisvara AS asus süga-vamalt BIMi juurutamise võimalu-si uurima kolm aastat tagasi. Esi-mene meie suurem aktsioon BIMi alal oli mudelprojekteerimise ju-hendi koostamine, mis valmis nii Eesti kui ka väliskonsultantide abiga eelmise aasta lõpus. Doku-mendi sisuks oli mudelprojektee-rimise protsessi kirjeldus, soovitu-sed ja nõuded mudelite koostami-sele ja esitamisele. Juhend on es-maversioon ja käsitleb ainult mu-delprojekteerimist ning sedagi esi-algu veel piiratud mahus. Juhen-dit arendatakse tulevikus edasi tehnoloogia ja optimaalse raken-datavuse arengute kohaselt. BIMi rakendamine Eesti ehituses ja hoo-nete halduses on väga oluline mit-meti, kuid kõige olulisemana võib esile tuua konkurentsivõime, mil-le säilitamiseks peame mõistma ja kasutama läänemaailmas levinud põhimõtteid ja tehnoloogiaid.

BIM-tehnoloogia lubab uut ajajärku hoone elus