Hind 0.48 €

Mittetulundusühingu Elva Elama eestvõttel möödunud nädalava-hetusel toimunud hea-korratalgutel puhastati ja korrastati Arbi järve põhjakallast.

Milvi Kapaun

Mardilaupäeva hommiku-poolikul käis Arbi järve ümb-ruses vilgas tegevus nii mar-dilaadal Sinilinnu parklas kui korrastustöödel järve muusi-kakooli poolsel kaldal. Madala pilvelaega sombusesse sügis- ilma tõi rõõmsaid noote mõ-lemal järvekaldal kõlaritest tümpsunud muusika.

Soisel järvekaldal unda-sid trimmerid ja mootorsaag, niideti pilliroogu ja puhastati järveäärt võsast ning prügist, maha võeti selleks märgista-tud puud. Oksad põletati lõke-tes, tummistes suitsupilvedes müttas paarkümmend tegusat talgulist.

“Seesama rahvas, kes täna siin töötab, puhastas nädal en-ne valimisi ka linnapoolse jär-vekalda võsast,” rääkis vast-loodud MTÜ Elva Elama lii-ge Tiina Oetjen. “Arvasime, et rahva algatusel võiks mi-dagi Elva linna heaks ära te-

ha edaspidigi. Kui inimesed on ise selleks käed külge löönud, hindavad nad ka tehtut palju enam.”

Lisaks korraldajatele lõid talgutel hea meelega käed kül-ge ka teised linnakodanikud.

“On väga tore seltskond ja kõva tööpäev. Kasulik nii en-

dale – hea füüsiline trenn, kui ka linnale – saab ilusamaks,” rääkis laasitud puutüvesid kokku tassinud Avo Liivamä-gi. “Heameel on kaasa aidata neile, kes linnaelus kitsaskohti näevad ja selle heaks ka mida-gi ära teevad.”

Tarmukatele talgulistele

pakkusid korraldajad kehakin-nituseks maitsvat hernesuppi, kuuma teed ja kringlit.

Tulemusliku tööpäevaga jäid rahule kõik kaasalööjad ja tänuväärse tegevuse eestveda-jad.

“Talgute kasulikkus on tegi-jate rõõm tehtud tööst ja avar-dunud linnavaated,” seletas talgutel saemehe ametis olnud MTÜ Elva Elama juhatuse lii-ge Toomas Laatsit. “Ega see töö linnas otsa ei saa. Looda-me edaspidigi linnale kasuli-kud olla ja aktiveerida selleks ka rohkem kohalikke inimesi.”

Talgupäeva lõpupoole lõi korrastustöödel käed külge ka kümmekond Tartu noort. Kor-raldajad tänavad kõiki inime-si, kes aitasid kodulinna kau-nimaks muuta ja Elva linnava-litsust hea koostöö eest.

Novembrikuu alguses loo-dud MTÜ Elva Elama liikmes-konda kuuluvad suures osas kohalikel valimistel osalenud Valimisliidu Elva kandidaadid. Kohalikud valimised on nüüd-seks läbi ja Elva elu edenda-misest huvitatud seltskond ot-sustas selleks luua mittetulun-dusühingu. Eesmärgiks on an-da oma panus kodukoha elu edendamisse koostöös lähi-piirkonna omavalitsustega.

Nr 42 (912) Laupäev, 16. november 2013

Sõna on pargi arhitektil. Lk 2

FC Elva lõpetas hooaja. Lk 6

Kiirtoidust ööklubini. Lk 7

Planeeritud nelja tunni jooksul saadi võsast puhtaks suur osa muusikakoolipoolsest vaatest Arbi järvele. Fotod: Milvi Kapaun

Talgute peakorraldaja Toomas Laatsit kiitis Margus Ivaski valmistatud hernesuppi.

Talgulised müttasid Arbi järve põhjakaldal

Näitused30. novembrini raekoja saalis Silja

Ergi maalinäitus “Kui läks viltu”.30. novembrini gümnaasiumis

(Puiestee 2) Meie inimestelt foto-näitus (Maarja-Liisa Maasik, Triin Erg, Eneli Luts, Pirjo Põim, Jassu Hertsmann, Sirli Metsik, Margus Kiis).

30. novembrini gümnaasiumis (Puiestee 2) Meie inimestelt kuns-tinäitus (Jane Remm, Tiiu Kreim, Ree-lika Laks, Anni Irs, Piret Vester, Liset-te-Huaniita Sipelgas, Tuuli Silber, Marju Villem, Maarika Türk).

30. novembrini raamatukogus sti-list Piret Vapajeva moefoto näitus.

30. novembrini Sinilinnus Triin Abeli fotonäitus.

15. november - 27. detsember Matkakeskuses naisseltsi maaliringi näitus “Loodus kunstis”.

30. novembrini Sinilinnus Liset-te-Maria Puhalaineni keraamika näitus.

November Sinilinnu peeglisaalis Meeta Eliise Veigel ja Sinilinnu kunstiring.

November lauluväljakul vabaõhu-näitus Seinamaalingud.

November linna tänavatel Sõnum linnaruumis.

Üritused15. november kl 17 Elva kooli

sünnipäevale pühendatud filmi-programm Elva kinos.

16. november kl 14 Elva Kool 100 – Koolipoisi kuju avamine Elva Gümnaasiumi (Tartu mnt 3) kooli ees.

16. november kl 15 Elva Kool 100 – Kontsert-aktus Elva Gümnaasiumi (Tartu mnt 3) aulas.

18. ja 25. november kl 12 Naisselt-si maaliringi näituspresentatsioon slaid-programmiga Matkakeskuses.

24. november kl 14 Eakate puh-keõhtu raekoja saalis.

28. november kl 19 Indrek ja Paul Kristjan Kalda esitavad lu-gusid uuelt albumilt “Lihtsalt lood” Si-nilinnus.

Töötoad25. ja 26. november kl 13 Katrin

Sipelga ehte töötuba, foto metallil gümnaasiumis (Puiestee tn 2).

27. november kl 16 Margus Kiis Teeme ise fotoaparaadi noortekes-kuses.

29. november kl 13 Andres Rattase-pa kasetohu töötuba gümnaasiumis.

Elva muusikakooli akordioniansam-bel tähistab oma 40. juubelit kontserdiga Elva gümnaasiumi Puiestee tänava saa-lis 30. novembril kell 18.

Esitamisele tuleb lugude paremik lä-bi nelja aastakümne. Suur osa kontserdil kõlavast muusikast on salvestatud ka an-sambli vastvalminud heliplaadile. Juu-belikontserdi kava aitavad mitmekesis-tada muusikakooli puhkpilliansamblid ja üllatusesineja.

Kuulama on oodatud kõik akordioni-muusika sõbrad kodulinnast ja kauge-malt, samuti kõik need, kes kunagi tei-nud muusikakoolis tutvust akordioni-mängu saladustega.

MEIE INIMESED - kohtumiseni Kunstikuul 2013

Akordioniansambel saab 40

2 16. november 2013

Toimetaja Sirje Veldi Tel. 730 9899 e-mail: epoiss@kodu.ee

Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada nende selguse huvides. Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Toimetus ei vastuta reklaamide ja kuulutuste sisu eest. Elva Postipoiss on Eesti Ajalehtede Liidu liige. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse pn@eall.ee või tel. 646 3363

Väljaandja OÜ Elva Postipoiss, Elva, Kesk 32, juhataja Kersti Koosa. Toetaja Elva Linnavalitsus. Kuulutuste vastuvõtt E, T, K kella 9-17 raekojas Kesk 32 tuba 209. Kujundus-küljendus Rasmus Kits. Trükk AS Võru Täht

Arvamused, et vast-valminud Turuplatsi park Elva linnaruu-mi kuidagi ei sobitu, ajendasid meid esita-ma küsimusi haljas-ala projekteerinud maastikuarhitekt Edgar Kaarele.

Sirje Veldi

Kuidas olete Turu-platsi haljasala tule-musega rahul?

Töö vastab projektis et-tenähtule, välja arvatud mõned muudatused arhi-tektuursete väikevormide teostuses, kus minu käed jäid lühikeseks. Haljasala on saanud avaramaks, üle-vaatlikumaks ning visuaal-selt ümbritsevast mõnevõr-ra piiritletumaks. Realisee-ritud töö tulemusel on an-tud avalikul alal ohtralt varjualustega istumisvõi-malusi, pilkupüüdev kon-teinerhaljastus ja kiike-de ning mängupallidega mänguala laiale kasutajas-konnale. Usun, et uue tee-de ja platside lahenduse tu-lemusel paranesid juurde-pääsud, sest objektil on li-saks täita oluline roll pal-jude risti-rästi ala läbivate liikumissuundade rahulda-misel. Enam ei pea taluma poriseks tallatud muruala-sid. Lisaks turule kui vaid ühele kõrvalfunktsioonile, on lihtsal kõvakattega plat-sil võimalik korraldada ko-halikke ajutisi väikeüritu-si, pisemaid kontserte, pe-reüritusi ja muud seesu-gust. Kujunduse kontsept-sioon näeb ette linnaplat-sile omase alusraamisti-ku, mida on võimalik tule-vikus vajadusel veel täien-davate ajutiste, aga ka stat-sionaarsete rajatistega ri-kastada.

Mis teid inspireeris parki selliseks kujun-dama?

Ruumilist eripära on te-kitatud üsna suures osas just Elva kui männilinna imagot silmas pidades. Pai-ga spetsiifilise lähenemis-suuna defineerib männi-okka motiiv, mida on kan-tud teede ja platside plaa-nilahendusse, arhitektuur-sete väikevormide vormi-keelde ning materjalika-sutusse. Nõnda kasutatak-se arhitektuursete väike-vormide juures mitmeid erilahendusi. Kuna siin ei ole tegemist niinimetatud aastakümnete vältel testi-tud, kuid samas ka enam-jaolt igavate ja ühesuguste kataloogtoodetega, siis sel-lega võib kaasneda parata-matult mitmeid riske. See-juures kasutatakse vastupi-davaid materjale ja töötlus-tehnikaid. Põhiosa terasde-tailidest on kuumtsingitud ja pulbervärvitud. Puitma-terjalid on sügavimmuta-tud ning õlitatud. Antud meetodid tõstavad mater-jalide vastupidavust.

Sama kujunduskeelt on plaanitud kasutada ka El-

va Kesk tänava rekonst-rueerimisel ning Arbi jär-ve äärsete platvormide juures. Nõnda on nüüd ju-ba võimalik äsja valminud objekti näol tunnetada ka Kesk tänava pilti tulevikus. Lõpptulemusena on oluli-ne, et Kesk tänav ja sellega seotud haljasalad moodus-taks ühtse linnaruumilise terviku, mis oli ka projek-ti koostamisel üks olulisim lähteülesande punkt.

Kas usute, et see hakkab meeldima ka elvalastele?

Usun, et uuenduskuu-ri läbinud objektil on ko-halikele varasemast roh-kem pakkuda ning alast saab väärtuslik osa elva-laste igapäevaelus. Kujun-duskeele esteetilist aspekti põhjendasin eelmises vas-tuses. Erikujunduse suu-rimaks ohvriks tuleb tuua püüdlus kõigile meeldida, mis pole mõistagi kunagi võimalik ja mille tulemu-sel saame tegelikult mida-gi igavat, standardset ning tavalist. Siiani vaid vai-musilmas ja joonistel näh-tu realiseerumisel on alati ka autoril ärevus sees. Püü-des vastata küsimusele, kas kavandatu ikka tegelikult ruumiliselt toimib, tahan enne esimeste kokkuvõtete tegemist ära oodata eesole-va kevade ja suve. Kui äs-ja üles songitud muru on kenasti taastunud ja kon-teineritesse suvelilled õit-sema saanud, on pilt hoo-pis teine. Tagasiside koha-likult kogukonnalt on mi-nu jaoks oluline ja soovin, et mind hoitaks ka edasi-selt ala käekäiguga kursis.

Elvalased on pargi ja kogu projekti suh-tes ju üsnagi kriitili-sed?

Ma tooks näitena Rak-vere keskväljaku. Ka see oli enne ümberkujundust hoopis teine ja killustu-nud, ilma selge program-mita ruum. Ala muudeti ki-viplatsiks ja kusjuures El-

va omast ikka oluliselt ki-visemaks ja “lagedamaks”. Rakvere rahvas oli algu-ses suurest muutusest vä-ga üllatunud ja kindlas-ti oli negatiivset vastukaja nii, et maa must. Täna on see aga linnarahva poolt vägagi positiivselt omaks võetud. Lihtsal linnaplatsil korraldatakse regulaarseid kui ka ühekordseid erine-vaid linnaüritusi. Rakvere linn käsitleb seda ala täna ühe olulise kohaliku maa-märgina. Arhitektide poolt kavandatud objekti tuuak-se pidevalt laiemates ring-kondadeski väga positiivse näitena. Vt Rakvere kodu-lehekülge: http://rakvere.kovtp.ee/et/vaatamisvaar-sused1

Inimesi on pahan-danud, et pargist on maha võetud palju puid ja põõsaid ning rohelise pargi asemel on kivist väljak?

Põhiline raie seisnes ala keskel oleva elupuude-grupi eemaldamises. See puudegrupp liigendas ko-gu ala ebamäärasteks sek-toriteks ning ei lubanud haljasala tegelikul aktsen-dil, üsnagi keskossa jää-val harilikul tammel, pii-savalt esile tulla. Leian, et rohelust on jäänud nii tu-ruplatsile kui ka Kesk tä-navale küllaga. Kogu turu-plats on ümbritsetud lop-saka kõrghaljastuse ning murualaga, mis loob ala-le tugeva rohelise raamis-tuse. Platsi juures kasuta-takse vaheldusrikkaid eri-toonides kõvakatteid ning puitprussidega vaheliigen-dusi, mis omakorda vähen-davad monotoonse ja mui-du kõledavõitu platsi te-ket. Sama küsimus puudu-tab ka Kesk tänavat. Ana-loogselt turuplatsi haljasa-lale kasutatakse ka Kesk tänaval rikkalikult liigen-datud eripindasid. Kas mit-te ei mõju Kesk tänav prae-gu oma räsitud allee, pori-seks tallatud murupindade

ja asfalttee taustal hoopis külmemana? Olgu tänava-te lähim näide Küüni tänav Tartus. Kõik ju erineva-te kivikatete all, aga allee-puud liigendavad ja peh-mendavad seda tugevasti. Lisaks kasutame Kesk tä-nava jalakäijate tsoonis sa-muti konteinerhaljastust, mis on palju funktsionaal-sem ja efektsem kui prae-gused poriseks tallatud ja jalakäijate tsoonis pike-malt istumist/peatumist piiravad tänavasoola all kannatavad kitsad mururi-bad. Tänavakatendite, hal-jastuse ning arhitektuurse-te väikevormide valikul on lisaks lähtutud kogu terri-tooriumi funktsionaalsu-se parendamise ja edasise ülevalpidamise kulusid vä-hendava ekspluatatsiooni põhimõtteist. Peamine ees-märk on elavdada tänava-ruum, et see ei oleks nõn-da autokeskne ning tran-siitne, vaid pikemalt peatu-ma kutsuv ning kõrvalole-vatesse poekestesse kutsuv.

Mida arvate parki li-safunktsioonide loo-misest, nagu näiteks ping-pong või male-laud?

Turuplatsile ping-pon-gi ja malelauad on väga hea mõte. Sellele olen isegi üsna projekti algul mõel-nud, aga kuna need rajati-sed võiks jääda pigem tei-saldatavatena, siis ei olnud vajadust seda kõike stat-sionaarselt antud projek-ti raames näidata. Püüdsin hoiduda niinimetatud üle-kujundamisest, et nõnda tekitada rohkem paindlik-kust ala edasisel arengul. Kui objekt on jõudnud eks-pluatatsiooni ja linnarah-vas kohaneda, ilmnevad ka puudused, mida on kahtle-mata alati (ideaalmaastik-ke teadupärast ei eksistee-ri).

Kuidas sobiks pargi keskele näiteks pursk-kaev?

Purskkaevu puhul peab omavalitsus väga ettevaat-lik olema. Pelgalt esteeti-listel kaalutlustel loodud rajatised, nagu purskkae-vud, on kallid ehitada ja veel kulukamad üleval pi-dada. Paigaldamiseks on vaja veevarustust ja kvali-teetset pumba, filtrite, to-rustike ja muu sellise si-sesüsteemi. Kui ala kesk-osa näib tõesti liiglageda-na, siis võiks lisada pigem teistsuguseid, vähem ku-lukaid ja teisaldavaid pil-gupüüdjaid, näiteks lisa-da samas vormikeeles istu-tuskonteinereid. Platsi suu-rim eelis on takistuste vaba pind, mis võimaldab hul-galiselt lisategevusi. Too-me kasvõi paralleeli Tar-tus asuvale raekojaplatsi-le. Seega peame olema et-tevaatlikud, et etteantud ruumi mitte üle kujundada ja sellega välistada hoopis olulisemate linnaplatsiga seonduvate tegevuste kor-raldamist.

Mida arvab arhitekt?

Edgar Kaare loodab, et elvakad uue haljasala siiski omaks võtavad. Foto: Erge Sonn

Revolutsioon koostöö loosungite all

Koostöö olulisema-teks eeldusteks on poolte teineteisesse mõistev ja lugupi-dav suhtumine ning valmisolek kompro-missideks.

Heiki Hansen, Reformi-erakonna liige

Jätame välja valimis-te perioodi, kui kõik hu-vigrupid soovisid saa-da võimule ja valisid sel-leks oma strateegiad. Olid need siis rohkem või vä-hem eetilised ja konku-rendi osas lugupidamist üles näitavad või mitte, selles osas on valija oma hinnangu andnud ja see ongi demokraatia koos oma positiivsuse ning pa-hedega. Ka valimistele järgnevad võimulepped ja positsioonide paikapa-nekud on üks osa demo-kraatiast ning paratama-tult poliitiliste kokkulepe-te tagajärg. Omavalitsuse juhtimine ongi poliitiliste otsuste jada ja selles pole midagi halba. Poliitika on meeskonnamäng ja mees-kond peab olema usaldus-väärne. Ülearune on hal-vustada, kui meeskond enne otsuste langetamist on milleski kokku leppi-nud ja kokkulepped rea-liseeritakse ühtselt. Vali-kud, kelle lubadusi ja vi-sioone tuleval neljal aas-tal ellu viima hakatak-se, on poliitilised valikud ja kummaline on lugeda vastvalitud volikogu liik-me pettumusest, et po-liitika ei ole vastuvõetav. Volikogu ongi poliitiline kooslus ja langetab polii-tilisi otsuseid. Aga eks ka verisulis volikogu liikmed saavad ükskord aru, kuhu nad on sattunud ning kui poliitika on vastuvõeta-matu, tunnistavad, et on sattunud valesse kohta.

Iseenesest mõistetav, et võimuleppe osapooled hakkavad esmajärjekor-ras ellu viima oma valija-le antud lubadusi ja mit-te Valimisliit Elva lubadu-si. Kui see oleks teisiti, ei julgeks mina küll oma va-lijale otsa vaadata. Ei va-litud ju Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate sel-leks, et nad hakkaksid el-lu viima valimisliidu luba-dusi. Samas on võimuera-konnad valmis arvestama ka heade ettepanekute-ga opositsiooni ridadest, kui nende elluviimiseks

on olemas piisavad raha-lised vahendid. Kahjuks pole ma hetkel tajunud ühtegi kirjatüki alguses mainitud koostöö eeldust opositsiooni poolt. Endi-selt jätkatakse valimis-aegset strateegiat, mil-le teenäitajateks on vaen, vihkamine, laim ja avali-kud personaalsed solvan-gud, rääkides ise siinjuu-res koostöösoovist. Dema-googia meistriklass, kas pole? Kummaline on ka pettumus, mis tuleb sel-lest, et Valimisliit Elva ei saanud oma inimesi ko-misjonide esimeeste ko-hale, kusjuures kaks ko-misjoni seitsmest on vali-misliidu juhtida. Seega on komisjonide juhtimine ja-gatud volikogus olevate jõudude vahel väga võrd-selt (3 Reformierakond, 2 Sotsiaaldemokraatlik era-kond ja 2 Valimisliit El-va). Valitud komisjonide esimehed on kõik haritud ja pädevad vastavas vald-konnas kaasa rääkima. Nad on aktiivsed ja teo-tahtelised ning oma va-rasema tegevusega tões-tanud, et on pühendu-nud Elva elu edendamise-le. Koalitsioonipartnerite soov on suunata kõik vo-likogus olevad teadmised ja kogemused linna aren-damisse. Tark inimene on ühtemoodi väärtuslik nii komisjoni esimehena kui komisjoni liikmena. Seda muidugi eeldusel, et suudetakse barrikaa-didelt maha tulla ja ha-kata mõtlema konstruk-tiivsele koostööle. Siiani olen tajunud opositsiooni poolt ainult kompromissi-tust ja kuulnud nõudmisi, et koostöö saab olla või-malik ainult juhul, kui ha-katakse täitma valimislii-du kompromissituid lu-badusi ja kõik, mis teisi-timõtlejad teevad, on va-le ning mõnitamisväärili-ne ning selle vastu tuleb võidelda ja mitte püüda pidada läbirääkimisi. See aga on juba revolutsioon, mis ei ole demokraatia il-ming ning kõik, kes vähe-gi ajalugu õppinud, tea-vad, milleni revolutsioo-nid on viinud – diktatuu-ride kehtestamiseni, olgu loosungid nii üllad kui ta-hes. Igatahes on Valimis-liit Elva poliitika viinud linnarahva vastandumi-sele ja see on pigem aren-gut pidurdav, kui soo-siv ning sellise ideoloo-gia jätkumine ei aita kui-dagi kaasa koostööle ega vastastikku lugupidavate-le suhetele.

16. november 2013 3

Nädal enne kooli juu-belipidustusi käis gümnaasiumi kodun-dusklassis vilgas te-gevus – kaheksan-date klasside õpila-sed ja klassijuhatajad võistlesid küpsisetor-tide valmistamises.

Milvi Kapaun

Klassidevahelise tordite-gemise võistluse korralda-sid Elva gümnaasiumi 8. klassi õpilased Ürgen Sõu-kand ja Mihkel Unt koo-li loovtöö teemana. Juhen-dajaks oli gümnaasiumi kä-sitöö ja kodunduse õpeta-ja Reet Ollino. Küpsisetordi valmistamises võtsid mõõ-tu kaheksandate klasside kolmeliikmelised võistkon-nad.

“Valisime küpsisetordi, kuna valmisküpsetise tordi-põhjana kasutamine annab võistlejatele võrdsemad või-malused ning jätab rohkem aega ja energiat tortide vii-mistlemiseks ja kaunista-miseks,” rääkis Ürgen Sõu-kand. “Küpsisetort on olnud läbi aegade kõikide kooli-laste lemmik, see on kau-nistanud sünnipäevalaudu juba meie emadel ja isadel.”

Töö läbiviimiseks tuli poistel leida ka sponsorid. Toetajate leidmine läks la-dusalt ja eelarve lubas tor-ditegemise võistlusele kaa-sata ka klassijuhatajate võistkonna. Tordivalmista-miseks vajalike toiduainete hankimiseks kulus korral-dajatel ligi 40 eurot. Võist-lusega alustati 7. novemb-ril esimese tunni ajal, kohal olid ka korraldajad ja foto-graaf. Tordimeistrid alusta-sid kohe agaralt toiduaine-te kallal talitamist, õpeta-

jate võistkonnas tegutsesid usinalt Viivika Kurg ja Ka-ja Kalmus. Uhke põll ees, patseeris võistkonna kol-mas liige Revo Lastik tähtsa näoga tordivalmistajate va-hel ringi, toetades tegevust omaltpoolt meeleolukate huumorirosinatega. Võist-konna meesliikmele usal-dasid õpetajad vastutusrik-ka ülesande – tordi kaunis-tamise.

Valminud kondiitritoo-dete paremusjärjestus sel-gitati järgmisel päeval. Hindama kutsusid korral-dajad direktor Matti Kan-gori, kunstiõpetaja Helle Saue, inglise keele õpetaja Mari Talviku, käsitööõpeta-ja Reet Ollino ja Elva Pos-tipoisi ajakirjaniku. Kuna kõik tordid maitsesid hästi ja nägid kenad välja, osutus hindamine omajagu keeru-liseks.

Kõige maitsvama tor-di olid valmistanud klassi-juhatajad. Auhinnaks olid Konsumi kinkekaardid 10 euro väärtuses ja kooli lo-

goga tassid.Õpetajate sõnul maitses

nende tort paremini ilmselt kasutatud salamoosi tõttu. Kreegimaitselise keedise tõi kodust kaasa Kaja Kal-mus, kes lubas moosi lah-kesti ka teistel võistkonda-del kasutada. Kuna tüdru-kud pakutut ei kasutanud, maitses õpetajate tort võr-reldes teistega hoopis oma-moodi.

Õpilaste tortidest oli pa-rim 8c klassi tüdrukute töö. Karmen Puusalu, Liis Kaa-ver ja Keity Salu kasutasid tordi tegemisel banaani ja vanillimaitselisi küpsiseid, metsmaasika kohupiima- kreemi, vaarika-kirsi jogur-tit. Kaunistamiseks pähk-leid, marmelaadi ja šoko-laadi.

“See oli tore üritus – sai-me katsetada uusi varian-te küpsisetordi tegemisel ja oleme nüüd kogemuse võr-ra jälle targemad. Kompo-nendid sellised, millega va-rem küpsisetorti teinud ei olegi,” märkisid tüdrukud.

Võistkond sai auhinnaks suure Peetri Pizza kinke-kaardi ja kooli logoga pas-tapliiatsid. 8a ja 8b klas-si võistkondade tordimeist-reid premeeriti torusallide-ga.

Ürgen Sõukandi ja Mih-kel Undi kokandusvõistlu-sega jäid rahule kõik asja-osalised.

“Tublid poisid – mõtlesid ise loovtöö teema välja, ot-sisid sponsorid ja raha, ka võistlus õnnestus suurepä-raselt,” ütles õpetaja Kaja Kalmus.

“Kõik läks plaanipära-selt, probleeme ei tekkinud. Täname ka lahkeid spon-soreid,” rääkisid korralda-jad. “ Ürituse korraldamise kogemus on nüüd saadud, mis oli üks põhieesmärke. Võistlejad paistsid ka rahu-le jäävat ja nii tegimegi al-guse kooli suure juubeli tä-histamisel.”

Torditegemise võistlust toetasid OÜ Karima, Elva Tarbijate Ühistu, Peetri Piz-za ja Elva gümnaasium.

Päev enne isadepäe-va said huvilised kätt harjutada nahkehis-töö ja ehtekunsti töö-tubades kultuurikes-kuses Sinilind.

Milvi Kapaun

Töötubasid viisid lä-bi kunstiakadeemia naha-kunsti osakonna tudeng Li-sette-Maria Puhalainen ja Tallinna Ilmapuu Waldorf-lasteaia õpetaja Helena Ha-ge. Lisette-Maria Puhalai-neni juhendamisel valmis-tati nahast esemeid saabu-vat isadepäeva silmas pida-des. Kõige lihtsam paistis olevat valmis meisterdada isale üks ilus järjehoidja. Materjaliks kasutati taim-parknahka ja erinevaid värvitud nahkasid. Alus-tuseks tuli soovitud kuju-ga ese nahast välja lõigata, misjärel võis fantaasial len-nata lasta – teha sellesse augupunsliga auke, põle-tada mustrit või tähemärke põletusmasinal, panna kül-ge narmaid, liimida peale aplikatsioone või joonista-da soovitud muster vooli-pulga abil.

“Ei uskunudki, et lastel niipalju fantaasiat on, väga erilised tööd said valmis. Kõik võimalused, mida ette näitasin, prooviti ära. Na-hale põletamine meeldis neile kõige rohkem,” mär-kis Lisette-Maria Puhalai-nen.

“Põletamine oli kõi-ge põnevam, aga ka ras-kem töö, sest kaua ei tohi peal hoida, peab parasjagu hoidma,” seletas isale kin-gitust valmistanud Meri-li Jürgenson Elva gümnaa-siumi kolmandast klassist.

Koos isaga nahktöö kal-lal nokitsenud 9-aastane

Kaspar püüdis sellesse ka värvilise nahariba kaunis-tuseks punuda.

“Päris raske on see pu-numine,” tunnistas poiss.

“Pole viga, käib küll,” märkis pojale appi haka-nud isa Lembit Vent.

Ehtekunsti töötoas nööp- ehete valmistamist juhen-danud Helena Hage on ise-äralikku ehtekunsti popu-lariseerinud Eestimaa eri-nevais paigus. Lastele tegi ta töötuba esmakordselt.

“Töötuba pakub täna väga suuri üllatusi,” oli ju-hendaja laste fantaasiast vaimustatud. “Lapsed on

osavad ja mõtlevad igasu-guseid põnevaid asju väl-ja, panevad kokku värve ja paelasid, mis neile enda-le tundub, et on tore ja nii-moodi valmivad hästi vah-vad asjad.”

Erinevas suuruses värvi-lisi nööpe erinevate paelte-ga sidudes õppisid nii lap-sed kui õpetaja.

“Kuna ma ei ole seda lastega koos kunagi teinud, siis pole ka kogemust, kui-das erinevad paelad tööta-vad. Sain väärtusliku õp-petunni, et kõik paelad sel-leks tööks ei sobigi. Laste-ga koos õpin ise palju roh-kem,” märkis juhendaja.

Lustakaid värvilisi nööp- ehteid olid valmistamas El-va Perekodu lapsed, väi-kestel näppudel aitas nöö-pe paelale lükkida kasvata-ja Mare Jõgi.

Paelte ja klõbisevate nööpide värviline virrvarr pakkus põnevat avastamis-rõõmu ja lõbusat töölus-ti nii tüdrukutele kui pois-tele.

“Minul tuleb sellest õn-ne kaelakee,” seletas üks poistest hoolega nööpe paelale lükkides.

Torditegemise võistluse võitnud õpetajatel Viivika Kurel (vasakult), Kaja Kalmusel ja Revo Lastikul edenes torditegemine lustiga. Foto: Milvi Kapaun

Lapsed ja Mare Jõgi kuulasid huviga juhendaja Helena Hage (paremal) õpetussõnu. Foto: Milvi Kapaun

Tordis oli salamoos Elva linnavalitsuse sotsiaalosakond tänab FC Elva esindusmeeskonda ja toetajaid, kes kinkisid vähekind-lustatud ja lasterikastele peredele 15 perepiletit tea-duskeskusesse AHHAA. Ühe perepiletiga pääsevad keskusesse üks või kaks täiskasvanut ning pere kõik alaealised lapsed. Piletiga saab teaduskeskust külas-tada aasta jooksul perele sobival ajal. Piletid anti üle Elva linnavalitsuse sotsiaalosakonnale, kes toimetab need edasi peredele. EPP

Mäe tn 6 kinnistu omanik on esitanud linnavalitsu-sele taotluse detailplaneeringu algatamiseks oma kin-nistul. Kinnistu omaniku eesmärgiks on ehitada Pee-dule hoone, milles asuksid laste õpperuumid ja büroo-pinnad.

Elva linna üldplaneeringu kohaselt on antud piir-konnas määratud maakasutuse juhtotstarbeks elamu-maa, detailplaneeringu algatamise korral tehakse et-tepanek üldplaneeringu osaliseks muutmiseks äri- ja ühiskondliku hoone maaks.

Oma olemuselt on planeering ühiskondlik kokkule-pe, mille koostamisel tuleb tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tin-gimused maakasutuseks ja ehitamiseks.

Planeeringu algatamise või mittealgatamise otsus-tamisel tuleb linnavalitsusel teha kaalutlusotsus, mil-leks eelnevalt analüüsitakse kavandatavate tegevuste poolt- ja vastuargumente.

Seetõttu viib linnavalitsus enne vastava otsuse te-gemist läbi avaliku arutelu. Arutelul tutvustab kinnis-tu omanik koos planeerijaga Mäe 6 kinnistul kavanda-tavaid tegevusi.

Ootame kõiki huvilisi avalikule arutelule neljapäe-val, 21. novembril 2013 kell 15.00 Elva linnavalitsuse I korruse saali, Kesk tn 32. ELV

Elva Linnavalitsus müüb kirjalikul enampakkumi-sel kinnistu aadressil Elva, Allika 3a (kinnistu number 4695804), katastritunnus 17007:001:0073, sihtotstar-bega tootmismaa, pindalaga 163 m². Kinnistul asub kasutusest väljas olev alajaam ehitisaluse pinnaga 72 m², maht 360 m³ (12x6xh5m). Kinnistu ei ole ühen-datud elektri- ja sidevõrguga, ühisveevärgi ja -kanali-satsiooniga. Liitumine võimalik Allika tänaval. Liitu-mistingimused väljastab tehnovõrgu valdaja. Kinnistu on sobilik liitmiseks piirnevate kinnistutega või üm-berehitamiseks üksikelamuks/suvilaks. Planeerimis-seaduse §9 lg10 p2 võimaldab kohalikul omavalitsusel lubada ilma detailplaneeringut koostamata olemasole-va hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikela-mu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitak-se piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõt-teid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteeri-mistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omani-ke kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab ot-suse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisas-ja omanike seisukohtadega. Kinnistu enampakkumise alghind on 3500 €. Enampakkumise kuulutus ja pildid on kinnisvaraportaalis kv.ee ja Elva linna veebilehel. Pakkumus esitada kirjalikult kinnises ümbrikus Elva Linnavalitsusele tuppa 204 hiljemalt 02.12.2013 kell 10.00. Pakkumused avatakse kell 10.15. Enampakku-mise tingimustega saab tutvuda Elva linna veebilehel, Elva Linnavalitsuses või saadetakse e-postiga. Kinnis-tuga tutvumine leppida kokku kontaktisikuga. Kon-taktisik: Salle Ritso, tel 730 9885, 508 4159, e-post: salle.ritso@elva.ee.

FC Elva kinkis 15 perepiletit

Teade

Linn müüb kinnistu

Valmisid erilised tööd

4 16. november 2013

Mardinädal on Elva koolis juba teist aas-tat pühendatud pois-tele.

Pille Rebane, klassiõpetaja-huvijuht

Nädal algas peale mehi-selt. Traditsiooniline teate-võistlus viidi seekord läbi naelte ja haamritega. Esi-mese ja teise klassi poisid pidid “objektile” kandma topispalle. Kolmanda kuni kuuenda klassi poisid lõid igaüks puupakku ühe nae-la. Uskuge – 60 poisist ei löönud mitte keegi näpu pihta ning kõik olid enda üle uhked.

Teisipäeval astusid poi-sid üles moedemonstrat-sioonil “Lips-traks-kaabu”. Õpetaja Meelise marsihe-lide saatel kõndisid poisid väärikal sammul läbi au-la, demonstreerides uhket kõndi ja kaabu tõstmist ter-vitamisel.

Kolmapäeval osalesid poisid pilt-viktoriinil “Ees-ti kuulsad mehed”. Äraar-vamist ootasid nii muusi-kud, sportlased kui ka po-liitikud. Ka meie linna-pea ja kooli direktori tund-sid kõik ära. Kõige suure-ma punktisumma kogus 6b klassi meeskond, järgnesid 6a ja 5a. Algklasside kolmi-ku moodustasid kolmanda-te klasside poisid.

Nädala tippsündmuseks kujunes reede, kui kooli olid kutsutud isad. Seekord tegid klassijuhatajad isade-le ettepaneku mitte tunde vaadelda, vaid ise õpetaja rollis osaleda.

1a (õpetaja Anne Maid-la) klassi lastele rääkis üks isa metsa tähtsusest ja va-jalikkusest. Tunni lõpuks meisterdati ühiselt puuke-tastest medalid.

1b (Anne Koppel) tundi-des olid isad õpetajale abi-õpetajateks, juhtides las-te tähelepanu tunnis õige-te tööülesannete täitmise-le ja olid abilisteks paaris-töö juures.

2c klassijuhataja Ave Kalmus oli oma tundides-se suutnud meelitada kõi-

ge rohkem isasid ja vana-isasid. Ühises rühmatöös valmisid muinasjutud, mis ka hiljem ette mängiti. Las-tele esitleti põnevaid pu-tukaid (näitvahenditega), meisterdati endale masi-na abil rinnamärk, vaada-ti kõige värskemat loodus-filmi Alam-Pedjast. Otse Hiiumaalt oli kohale saa-bunud vanaisa, kes näitas, kuidas kihtkihilt valmib üks sõidutee. Kõik vajali-kud materjalid, peale pigi, olid hiidlasel kaasas.

Sirje Ruusi 2a klassi ree-dene esimene tund möödus tuntud rammumehe Peeter Aani juhtimisel. Teise tun-ni andis isa, kes on kirg-lik jahimees. Põnevat jahi-mehejuttu loomadest jagus terveks tunniks. Tund lõp-pes viktoriiniga, kus kaota-jaid ei olnud, sest kõik olid teadmiste võrra rikkamaks saanud. Kolmas tund möö-dus meisterdades. Isa eest-vedamisel valmisid linnu-kesed. Isa premeeris kõi-ki kommiga ja jäi ise oma tööga väga rahule.

3a (Pille Rebane) õpila-sed alustasid päeva isadele korraldatud pressikonve-rentsiga, kus lapsed asusid ajakirjanike rolli. Enne kui “ajakirjanikud” said oma ettevalmistatud küsimusi esitama hakata, pommita-sid ka isad lapsi omapool-sete küsimustega lemmik-tundide, hinnete ja tulevi-kuplaanide kohta. Teises,

matemaatikatunnis asusid isad ka ise koolipinki ja tu-letasid oma kooliaega aas-tate tagant meelde.

Õpetaja Margit Rego 3c klassis möödus tund samu-ti looduse jutte ajades. Ma-temaatikatunnis lahenda-ti nuputusülesandeid, hin-nete asemel jagati lastele komme.

Ka Eve Vaigu 4b klassi õpilased said isa eestveda-misel toreda matemaatika-tunni. Isa oli eelnevalt tut-vunud ka lapse õpikuga ja tunni kenasti ette valmis-tanud. Tordi näite põhjal õpetati lastele pindala ja ümbermõõdu leidmist. Isa ise oli pärast tundi rõõmus saadud kogemusest. Ta lei-dis, et õige õpetaja oskab arvestada laste vanust ja tunnistas, et tema kohati unustas selle “pisiasja” ära.

Ülle Jõesalu 4c klassis oli kohal kolm isa. Anna-mari isa andis lastele tunni, kus selgitas, et lisaks ingli-se keelele on tal elus vaja läinud ka matemaatikat. Arvutimängud on toredad, kuid miks neid vaid mängi-da, palju parem ja huvita-vam on neid ise program-meerida. Lapsed leidsid, et see oli parim matemaatika-tund nende elus. Isa arva-tes oli see tund parim sel-lepärast, et ta ei õpetanud matemaatikat, vaid rääkis selle aine õppimise vajalik-kusest.

Päeva teine pool oli isa-

dele nagu preemiaks hom-mikuse töö eest. Tõnu Ots rääkis ülitähtsast meeste rollist kasvatuses. Läbi aja-loo on just mehed olnud need, kes annavad eda-si mehelikke väärtusi isalt pojale. Samuti erinevad poiste ja tüdrukute tähele-panuvajadused. Poistel on vajadus olla parim mingis valdkonnas, seepärast tu-leb talle õppetöö kõrval lei-da mingi tegevus või spor-diala, kus ta oma tunnus-tuse kätte saab. Isade üles-anne on tunnustada oma poegi konkreetse tegevu-se eest.

Tund vestlusringis, kus osales ka koolidirektor Matti Kangor, kadus kiirelt ja juba olidki poisid võim-las ootamas isasid, kelle vastu maha pidada tuline rahvastepallivõistlus. Koh-tunikuks kutsusime Marek Pihlaku. Kui algul hoidsid isad end tagasi ja olid suh-teliselt kindlad oma või-dus, siis mängu edenedes pidid ka nemad pinguta-ma. Mäng lõppes seekord isade võiduga. Sõbralikult löödi mängulõpupatsu ja lubati õige pea uus kohtu-mine korraldada.

Ehk järgmine kord kut-suvad isad poisid väljakule.

Minu ja kogu naisõpe-tajaskonna poolt suured tänud kõigile isadele, kes leidsid mahti meile kül-la tulla. Lubame, et viima-seks see teile ei jää.

Karukeste rühma lapse-vanemad tulid välja uud-se ettepanekuga korralda-da sel aastal isadepäev mit-te lasteaias, vaid Tartumaa Terv isespordikeskuses. Meile õpetaja Ulviga meel-dis see mõte väga.

Leppisime ürituste ka-vas kokku. Lapsevanemad Kaja Kuus ja Inga Madi- soo olid lahkesti nõus üritu-se läbiviimisel suurema osa enda kanda võtma. Meie ülesandeks jäi isadele kin-gituse valmistamine, ülla-tus, mäng ja küpsetamine.

Isadepäeva hommikul hakkaski meie väike kon-

diitrituba tööle. Taigna te-gemine valmistas põne-vust, sest kuidagi oli tarvis munavalge kollasest eral-dada ja siis veel vahustada. Vahustamisel tuli mikse-rit hoida kordamööda sõb-raga, sest see oli väikestele kätele raske. Õpetaja abiga keerati biskviit rulli, kau-nistati nööbikommidega ja nõnda valmiski maitsev kook. Laste isad pakkusid abi asjade sihtpunkti toime-tamisel.

Meid ootas batuut ja tee-laud. Kõrvalruumis said lapsed koos isadega inst-ruktori juhendamisel proo-

vida laserlaskmist ja vibu-laskist. Neil, kes “sihtimi-se” ruumist tulid, oli näol selline ilme, et “kui sa vaid teaksid, mis me seal nägi-me ja koos isaga tegime!”.

Abiõpetaja Karin pa-ni lapsed laulma, solistid olid julged tüdrukud Hei-ti ja Kristiina. Õpetaja abi Tairi viis läbi vahva piraa-dimängu. Naljakas ja ühtla-si armas oli vaadata, kuidas isad koos lastega põrandal mereröövleid jäljendasid, emade silmis helkisid sa-maaegselt naerutulukesed.

Äkitselt avastas meie sü-dikas tüdrukutirts Emma,

et kus on see kook, mil-le me üheskoos hommi-kul “vahustasime”? Ülla-tus oli laua alla tooli pea-le peitu pugenud. Mis siis muud, kui karbilt pael lah-ti ja maiustama!

Karukeste rühma mees-kond tänab võõrusta-jaid ja kõiki, kes rõõmsas-ti meie tegevustes kaasa lõid. Omalt poolt tahame veel tänada tublisid lapse-vanemaid, eriti Ingat ja Ka-jat, kes südamega asja juu-res olid.

Marje Soo, Murumuna Karukeste rühma

vanemõpetaja

Isad koolis õpetaja ametit proovimas

3a klassi isad Serjoša Smorodin, Marek Madisoo, Jim Leopard osalemas “ajakirjani-ke” pressikonverentsil. Foto: Pille Rebane

12.11 otsustati:Anda kasutuslu-

ba Vapramäe alajaa-ma F4 rekonstrueeri-miseks; raieluba Tar-tu mnt 19 kinnistul kas-vava ühe tamme raiumi-seks; raieluba Vapramäe 21 kinnistul kasvava nel-ja kuuse, kolme kase ja ühe pärna raiumiseks; raieluba Lauliku tn 4 kin-nistul kasvava ühe män-ni raiumiseks; raieluba Vapramäe tn 24 kinnis-tul kasvava ühe kuuse raiumiseks; raieluba Jõe tn 3 kinnistul kasvava ühe männi raiumiseks; raieluba Mahlamäe tn 17 kinnistul kasvava ühe kuuse raiumiseks; raielu-ba Vana-Koidu tn 3 kin-nistul kasvava ühe pärna raiumiseks.

Korraldada kinnistu Allika 3a müük kirjaliku enampakkumise korras, määrata alghind, kin-nitada enampakkumise tingimused, moodustada enampakkumise läbivii-miseks komisjon.

K o o s k õ l a s t a d a OÜ Valeroon jäätmeloa muutmise taotlus.

Kinnitada Kruusa tn 16b ehitise teenindami-seks vajaliku maa suu-rus, määrati maa sihtots-

tarve.Määrata projekteeri-

mistingimused Kirde tn 10 elamu rekonstrueeri-miseks.

Kanda majandus-tegevuse registris-se Ortopeedilised Abi-vahendid OÜ, müügikoht Supelranna tn 21.

Esitada eelnõu linnavolikogule: El-vas, Valga mnt 21 ehitise omaniku kasuks hoones-tusõiguse seadmine riigi-maale ja arvamuse and-mine maa riigi omandis-se jätmise kohta; Maa-üksuse Saare tn 1 taotle-mine Elva linna munitsi-paalomandisse; Maaük-suse Nurme tn 8a taotle-mine Elva linna munitsi-paalomandisse; Elva lin-na 2013. aasta eelarve III lisaeelarve; Elva linna 2014. aasta eelarve I lu-gemine.

Anda linnavalitsu-se tänukiri Elva Güm-naasiumi õpetajatele ja töötajatele: Geil Siim, Pille Rebane, Kally Sild, Tarmo Pent, Eva Ojakivi, Pille Tani, Mare Lillak, Anneli Kähr, Ülle Hunt, Eda Õim, Jelena Lumiste.

Maia Kukk,linnasekretär

Elva Linnavolikogu is-tung toimub 18. novemb-ril 2013.a kell 18.00 El-va linnavalitsuse saalis, Kesk 32

Päevakorra projekt:

Kutsutud Tartumaa Tervisespordikeskuse ju-hataja Priit Viks, kes on avaldanud soovi teha vo-likogu istungil ettekanne

1. Ülevaade Elva Lin-navalitsuse tegevusest. (Toomas Järveoja)

2. Elva Linnavolikogus fraktsioonide moodusta-mine. (Meelis Karro)

3. Elva linna 2013. aasta eelarve muutmi-ne, III lisaeelarve. (Heiki Hansen)

4. Elva linna 2014. aasta eelarve I lugemine. (Heiki Hansen)

5. Elva Linnavolikogu eelarve- ja majandusko-misjoni koosseisu kinni-tamine. (komisjoni esi-mees)

6. Elva Linnavolikogu kultuuri- ja spordikomis-joni koosseisu kinnitami-ne. (komisjoni esimees)

7. Elva Linnavolikogu maa- ja keskkonnakomis-joni koosseisu kinnitami-ne. (komisjoni esimees)

8. Elva Linnavolikogu hariduskomisjoni koos-seisu kinnitamine. (ko-misjoni esimees)

9. Elva Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiuko-misjoni koosseisu kinni-tamine. (komisjoni esi-mees)

10. Elva Linnavolikogu arengukomisjoni koossei-su kinnitamine. (komis-

joni esimees)11. Elva Linnavolikogu

eestseisuse moodustami-ne. (Meelis Karro)

12. Elva Linnavoliko-gu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu suurus ja maksmise kord. (Meelis Karro)

13. Elva linna esinda-jate ja esindajate asen-dajate nimetamine Ees-ti Linnade Liidu kõrgei-ma organi Linnade Päeva ja Linnade Liidu volikogu koosseisu. (Meelis Karro)

14. Elva linna esin-daja nimetamine Tartu-maa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste Päevale. (Meelis Karro)

15. Maamaksumäära kehtestamine ja maatüki maksustamishinna arvu-tamine Elva linnas 2014.aastaks. (Kalev Kepp)

16. Kinnisasjaga liit-miseks sobiva maa mu-nitsipaalomandisse mitte taotlemine. (Kalev Kepp)

17. Elvas, Valga mnt 21 ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse sead-mine riigimaale ja arva-muse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta. (Kalev Kepp)

18. Maaüksuse Saare tn 1 taotlemine Elva lin-na munitsipaalomandis-se. (Kalev Kepp)

19. Maaüksuse Nurme tn 8a taotlemine Elva lin-na munitsipaalomandis-se. (Kalev Kepp)

20. Volikogu esimehe info ja linnavolikogu liik-mete sõnavõtud.

Meelis Karro, Elva Linnavolikogu

esimees

linnavaliTsuse isTung

volikogu kuTse

Meeleolukas isadepäev

16. november 2013 5

10 aasTaTELVA POSTIPOISS442, 15.11.2003u Elvas loodi spordiveteranide ühendus. Viieliikme-lisse juhatusse valiti Peeter Suutre, Ellen Peik, Jaan Kappo, Jüri Zimmermann ja Tõnu Hiiemäe.u Elva gümnaasiumi abiturient Fred Koppel teeb ajalehes ajaloolise ülevaate “Ministeeriumikoolist gümnaasiumiks”.u Põlvas Mesikäpa spordihallis kohtunud väikelin-nade võrkpallurid loovutasid esimese ja teise koha elvalastele.

Valgre austajail on võimalus osa saada Valgre emotsionaal-sest ja meid tänini liigutavast armastus-loost läbi kirjade Le-ningradi neiu, ingli-se filoloogi Niina Ni-kolajevna Vassiljeva vastu.

Alo Põldmäe

Valgre 151-st Niina-le saadetud säilinud kir-ja põhjal panin kokku raa-matu, mille pealkirjaks sai “Mu kallis Niina!”.

Selle raamatu saamis-loost ja kokkupuuteist Nii-na Vassiljevaga salongiõh-tul räägingi. Muusikali-se osa sisustab Valgre lem-mikpill akordion. Üles as-tub akordioniduo Maimu Jõgeda (Tartu Elleri Muu-sikakool) ja Erik Nisu (El-leri muusikakooli vilistla-ne). Esitamisele tulevad töötlused lauludest, millest on juttu eelmainitud kirja-des.

Valgre kirjad Niinale pärinevad aastaist 1944-1949. Kahjuks pole säi-linud ainsatki Niina kir-ja Valgrele. Need hävitas tõenäoliselt naine, kellega Valgre oli väga lühiajaliselt abielus.

Kuigi kirjad on ühepool-sed, kajastavad need vä-ga emotsionaalselt Valg-re suurt kiindumust Niina vastu, aga ka siseheitlusi ja kõhklusi, laulude valmi-mise tagamaid, meeleolu-sid sõja lõpust ja sõjajärg-sest ajast. Siiraid, inimlik-ke tundeid sisaldavad kir-jad mõjuvad hingekosu-tavalt tänaselegi inimese-le, pakkudes lugejale tugi-

punkte igaühe enda lootus-tes või ebaõnnestumistes.

Kui sõjaeelset Valg-ret seostatakse päikseliste plaažide, helgete meeleolu-de ja kaunite naistega, siis nendest kirjadest ja kirjade kirjutamise aegsete laulu-de tekstidest koorub meie ees välja hoopis teine mees – tõsine, mõtisklev, koguni üksildane, igaljuhul kaugel muretusest.

Töötades rida aastaid Eesti Teatri- ja Muusika-muuseumis, oli mul muu-seumitöö ühe osana ha-rukordne võimalus kogu-da Valgret puudutavat mu-seaalset materjali. Nii tek-kis 1993. aastal kontakt Niina Vassiljevaga, kes kin-kis juba siis muuseumile Valgre poolt Niinale saa-detud ingliskeelse “My Li-festory” (“Minu elulugu”)

koos 53 illustratsiooni ja luuletustega. See omanäo-lises vormis elulugu on ära trükitud raamatu kaasaan-dena.

2009. aasta novembris sõitsin Peterburisse läbi-rääkimistele Niinaga seo-ses ideega välja anda raa-mat valikuga temale saade-tud Valgre kirjadest. Läbi-rääkimised läksid hästi ja aasta hiljem oli raamat val-mis ja mul oli hea võima-lus seda esitleda ka Peter-buris sealse Eesti Seltsi üri-tusel ning raamat Niinale kinkida.

Käesoleva aasta 7. ok-toobril helistasin Niinale ja tervitasin teda Raimond Valgre 100. sünniaastapäe-va puhul. Ta oli väga liigu-tatud ja ütles, et on õnne-lik, et Eestis tähistatakse nii laialdaselt Valgre sünni-

päeva ning palus tervitada sõpru Eestis, kellega ta on tuttavaks saanud just tänu Valgrele. Üks neist, kelle-le tervitused edasi andsin, oli Valter Ojakäär – mees, kes mängis aastaid Valgre-ga koos ansamblis ennesõ-jaaegses Pärnu Rannasa-longis.

Niina on 89-aastase daa-mi kohta hea tervise juures ja jutustas, et käib tänini tööl Peterburi Joffe-nime-lises tehnoloogiainstituu-dis, kus teeb vanemtõlgina tõlkeid inglise keelest. Te-ma sõnum oli: “Teen tööd niikaua kui jaksan ja kuni mind vajatakse.”

Raimond Valgre 100. sünniaastapäeva tähista-takse 18. novembril kell 17 Elva raamatukogu kamina-saalis.

Artikli autor koos Niina Vassiljevaga kohtumisel Peterburi Teatri- ja Muusikamuuseu-mis 29. novembril 2009. Foto: Alo Põldmäe erakogu

Elva kool tähistab saja aasta möödumist ajast, mil 1913. aastal alustas tänase linna pii-rides tegevust kaheklas-siline ministeeriumi-kool. Alates 1949. aas-tast, kui kool Elva Kesk-kooli nime kandma hak-kas, on Elva kooli lõ-petanud 65 lendu 3611 õpilasega.

Läbi aasta kestnud kooli juubelisündmused kulmineeruvad 15. ja 16. novembril, mil ava-takse Elvast pärit skulp-tori Tõnis Paberiti loo-dud koolipoisi skulptuur põhikooli maja (Tartu mnt 3) ees, näidatakse v i l ist lase-f i lmiprodut-sent Kätlin Kontori do-kumentaalfilmi õpeta-jatest ja esitletakse vi-listlase-meediaettevõt-ja Taivo Paju koostatud kooli omapära tutvusta-vat raamatut “Elva kool 100”.

Laupäeva õhtupooli-kul algab suurejooneli-ne kontsert-aktus ning kogu linna haarav vi-listlaspidu. Männilinna ja oma kunagisse kooli oodatakse enam kui tu-handet vilistlast ja en-dist õpetajat.

Elva koolile kuue-kümnendate lõpus üle-eestilise kuulsuse too-nud kirjanduse süvaõpe sai võimalikuks tänu le-gendaarsetele õpetaja-tele Karl Murule ja Ain Kaalepile. Neid aegu mäletatakse siiani. Läbi saja aasta on antud siin vägagi mitmekesist üld-haridust, kus eri suun-dadeks on olnud kirjan-duse kõrval ka sport, majandus ja loodusõpe-tus. Kõrgel tasemel on Elva koolis rahvatants, koorilaul ja kunstisuu-naline huviharidus.

Tänavu sügisel avas kool esimesena Lõu-na-Eestis kodanikukait-se õppesuuna. Interv-juus Õpetajate Lehele ütles koolidirektor Mat-ti Kangor, et uue suu-na avamisega Elva koo-lis tahetakse Eesti riigi kodanikukasvatus viia uuele tasemele: “Et meie kooli lõpetanud oleksid aktiivsed ühiskondlikus elus, oskaksid kaitsta oma peret, riiki ja väär-tusi.”

Viimased 35 aastat on Elva kool püsinud maa-konna suurimate hul-gas. Praegu õpib siin 716 õpilast. Kõige roh-kem, üle 1200, oli õpila-si 1970.-1980. aastatel.

Koolipoisi skulptuu-ri valmimist rahastas 12 000 euroga Elva linna-valitsus ja 2000 euroga toetasid vilistlased. See on koolile kingituseks Elva linnalt ja kooli vi-listlastelt.

Elva kool 100 pi-dustuste kava:

15. november12.00 mälestustahvli

avamine Elva esimesele koolimajale (Vana-Koi-du 15), järgneb surnu-aiakülastus;

15.00 kooli muuseu-mitoa avamine, raamatu “Elva kool 100” ja koo-li almanahhi “Männi-kasvud” tutvustus Tar-tu maantee koolimajas (ruum 307);

17.00 filmiprogramm kultuurikeskuses Sini-lind: “Hariduse aedni-kud”, “Elva koolimajad läbi aegade” ning film Elva linnast.

16. november12.00-20.00 on ava-

tud Tartu maantee 3 re-noveeritud koolimaja;

12.30-13.30 filmi-programm Tartu maan-tee 3 maja klassiruumi-des 305 ja 302: “Hari-duse aednikud”, “Elva koolimajad läbi aegade” ning film Elva linnast;

14.00 Koolipoisi skulptuuri avamine Tar-tu maantee koolimaja ees;

15.00 kontsert-aktus Tartu maantee 3 kooli-maja aulas (tasuta);

18.00-03.00 Puies-tee tänav 2 koolimaja on avatud tutvumiseks;

18.00-20.00 on või-malik osta Puiestee tn 2 koolimajas sooja toitu;

20.00-03.00 vilist-laspidu Puiestee täna-va koolimajas. Võima-lus jalga keerutada an-sambli Kukerpillid ning DJ-muusika saatel. La-val on ka kooli praegu-sed bändid, avatud on kohvikud, lennud jaota-takse klassiruumidesse. Kõigi õpetajate ja töö-tajate ühine peoruum on õhtul Puiestee täna-va koolimaja aulas. Roh-kem infot juubeli sünd-muste kohta www.elvag.edu.ee.

Lähem teave Mat-ti Kangor, kooli direk-tor, 521 3913 või Mee-lika Kaarna, huvijuht, 5047632, meelika@el-vag.edu.ee. Vilistlas-te esindajad: Tiit Ustav 5340 1021 ja Leelo Suidt 509 1288.

Elva ootab kooli sajandale sünnipäevale ligi tuhandet vilistlast ja õpetajat

Salongiõhtu Raimond Valgre kirjadest

6 16. november 2013

9.-10. novembril Tal-linnas Kalev Spa ujulas toimunud rahvusvaheli-sel ujumisvõistlusel Ka-lev Open osales 427 uju-jat kümnest riigist ja 40 klubist. Tartu ujumis-klubi all võistelnud Elva noored ujujad Cevin An-ders Siim ja Getriin Marii Lessing võitsid medaleid pronksist kullani. Cevin Anders Siim võitis 200 m vabaltujumises esikoha ajaga 1.57,20. Kuldmeda-li sai ta ka 15-16-aastas-te poiste 4x50 m kombi-neeritud (aeg 1.51,26) ja 4x50 m vabaltujumi-

ses (1.39,73) teatevõist-konna koosseisus. Võist-konda kuulusid veel Ka-rel Seli, Rudolf Roose ja Janno Jaal. Cevin An-ders Siim sai 100 m lib-likujumises (56,65) hõ-beda ja 100 m vabaltuju-mises (51,76) pronksme-dali. Getriin Marii Les-sing võitis kuni 10-aas-taste vanuseklassis esiko-ha 100 m kompleksuju-mises (1.23,03), sai hõbe-medali 50 m seliliujumi-ses (38,56) ja pronksme-dali 50 m vabaltujumises (33,35). EPP

12.-13. novembril Põh-ja-Soomes Olosel toimu-nud laskesuusatajate esi-mese lume võistlused olid ühtlasi Eesti laskesuusa-koondise katsevõistlused eelolevateks Sotši olüm-piamängudeks. Sprin-divõistlusel osalesid ka Soome laskesuusatajad. Meeste 10 km distantsil said Elva laskesuusaklu-bi võistlejad Roland Les-

sing, Kauri Kõiv ja Indrek Tobreluts kolmikvõidu. Kalev Ermits oli 11., Ran-do Kaljuvee 19. Naiste 7,5 km rajal sai Kristel Viigi-puu 8. koha. Ühisstardiga sõidus soomlased ei star-tinud, meestest sai ülla-tusvõidu Kalev Ermits. Kauri Kõiv oli teine ja Roland Lessing kolmas. Naiste sõidus sai Kristel Viigipuu 3. koha. EPP

10. novembril Elva linnastaadionil toi-munud hooaja lõpu-mäng FC Elva - Nõm-me JK Kalju II pak-kus emotsioone ja meelelahutust.

Marek Naaris, FC Elva tegevjuht

Kohtumine oli pingeline ja pakkus publikule tore-da vaatemängu, koduvõist-kond kaotas minimaalselt 1:2. FC Elva koosseisus mängisid Arvo Käkk, Kaa-rel Tinn (87. Rasmus Sikk), Rando Kuus, Karl Bussov (54. Veiko Haan), Henry Eichelmann (63. Paul-Fe-liks Frei), Jürgen Kuresoo, Deniss Samoilov (79. And-ris Altsaar), Veiko Kütt, Martin Thomson, Kaarel Tani (67. Silver Kiho), Ats Joandi.

Kalju II läks kiirelt juhtima

Viimane mäng Elvas al-gas koduvõistkonna ui-masusega, mis JK Kalju II mängijate poolt karista-tud sai. Nimelt magati ma-ha pealinlaste tegevus nen-de paremal äärel. Karistus-ala lähistelt sööduga lei-tud Nõmme Kalju mängi-ja Robert Kirsi kukutas ka-ristusalasse murdmise jä-rel maha Martin Thom-son, millega vastased pe-nalti teenisid. Penalti rea-liseeris meeskonna kapten Tanel Melts. Värav äratas ka FC Elva mehed ja mäng läks huvitavaks, aga ko-hati ka inetuks, kus män-gijad rahustas maha koh-tunik Egerd Pajustik. Esi-mese poolaja parima mo-mendi eest hoolitses Jür-gen Kuresoo, kelle rünna-kule 1v1 väravavahi Ric-hard Alandiga sai viimane pallile käed ette. 45. minu-til teenisid vastased FC El-va vasakul äärel karistus-löögi, mille sooritas Melts.

Tema täpne tsenderdus lei-dis karistusala keskel Hiro-ki Maehara, kes palli peaga võrku suunas.

Kuresoo värav tõi mängu pinget

Teine poolaeg algas suu-repäraselt, kui 48. minutil hooaja parima söödumeist-ri Ats Joandi tegutsemine avas võimaluse Jürgen Ku-resoole, kes 1v1 olukorras Alandi kindlalt üle män-gis – 1:2. Elva publik hul-lus ja usk ning laulud muu-tusid võimsamaks. See oli Kuresool hooaja 33. taba-mus Esiliiga B grupi män-gudes. Võimalusi jagus mõ-

lemale poolele ja kui võist-konnad pääsesid löögi-le, siis enamuses olid need ohtlikud. Väravavahid Ar-vo Käkk ja Richard Aland näitasid head taset. FC El-va suutis vastaste mängu kõvasti halvata ja tavapä-rane Nõmme Kalju stiil oli lõhutud. Kui esimesel pool-ajal suutsid nad kaitseliinis palli rahulikult kontrolli-da, siis teisel poolajal muu-tus see riskantseks. FC El-va rivistuses ei olnud välja-kul mitte ühtegi meest, kes ei oleks võidelnud iga sen-timeetri pärast. Sellise at-mosfääri kütkes mängimi-ne on lõbus ja seda nauti-

sid ka vastased, keda oli toetama tulnud ligi kaks-kümmend fänni. Mängus rohkem väravaid ei sün-dinud ja pingeline kohtu-mine lõppes sõbralikult. Hooaja Esiliiga B-grupi lii-der Nõmme JK Kalju II tee-nis ka Fair-Play ehk Ausa Mängu tiitli (kogusid hoo-aja jooksul võistkonna pea-le kõige vähem hoiatusi ja eemaldamisi).

FC Elva mängijad ja as-jaosalised tänasid kõiki fänne marssides publiku-ga käteldes staadionile rin-gi peale.

Mängu vaheajaks oli FC Elva mängijatel ja nende pereliikmetel valmistatud fännidele ka üllatus – pub-likut kostitati omavalmis-tatud maiustuste ja suu-pistetega. Hõrgutiste eest kandsid hoolt Eneli Õi-gus, Elle Õigus, Raili Kuus, Kristiina Sööt, Helena Tar-to, Ave Koort, Diana Je-sin, Karina Kompus, Liina Ivask, Riin Rebane, Kris-ti Alev. Sooja teed pakkus Pubi Vapper Mäger.

Kõik staadionile kogu-nenud 255 pealtvaatajat said korraliku suutäie ja südamliku tänu osaliseks. Peame teid maailma pari-maks jalgpallipublikuks!

FC Elva kostitas fänne

Medalid rahvusvaheliselt ujumisvõistluselt

Esimesel lumel edukalt

FC Elva mängija Karl Bussov ja Nõmme JK Kalju II meeskonna jaapanlasest jalgpallur Hiroki Maehara võitlemas palli eest. Tagaplaanil Deniss Samoilov Elva jalgpalliklubist. Fotod: Liina Ivask

FC Elva meeskond staadioniringil publikut tänamas.

9. novembril toimus Elva gümnaasiumi Puiestee tänava hoone võimlas Elva kooli juubeli raames vilistlaste võrkpalliturniir. Viie võistkonna osavõtul peetud turniiril jagus tasavägiseid geime ja pikki pallivahetusi kõikidesse kohtumistesse. Täisedu nelja võiduga saavutas turniiril esikoha 53. lennu võistkond koosseisus Revo Dobozi, Sven Kangur, Ken Järveoja, Urmo Ustav, Tambet Türk, Kari Treial ja Mait Massakas. Elva gümnaasiumi õpetajad lõpetasid võistluse teise kohaga ning kolmandaks platseerus võistkond Elva Keskkooli Põhikooli Lõpetajad.Pildil õpetajate võistkonna mängijad, vilistlased Jaanus Järveoja (vasakult), Tiit Ustav ja Aleksander Ossul mänguhoos 53. lennu võistkonnaga.

Tekst: Marek Pihlak, Elva Spordiliidu tegevjuht, foto: Milvi Kapaun

pilTuudis

Vilistlaste võrkpalliturniir

Cevin Anders Siim Getriin Marii Lessing

u Aasta tulija 2013 Martin Thomsonu Aasta areneja 2013 Arvo Käkku MVP (kõige väärtuslikum mängija) 2013 Jürgen Kuresoou Aasta inimene 2013 Veiko Küttu Aasta toetaja 2013 Margus Ivask

Hooaja lõpetamisel jagati tunnustusi

Auhinnaks olid kõige vingemad Nike jalg-pallijalatsid. Auhinnad pani välja Global Soccerstore OÜ. Auhinnagala saab kindlas-ti traditsiooniks ja FC Elva kategooriatesse võib tõusta ka keegi, kes ei ole mängija, kuid annab panuse nii jalgpalliklubi kui Elva lin-na arengusse.

Kohtumiseni uuel hooajal!

16. november 2013 7

Ohtlike puude raie & puude hooldustööd. 5686 6157

Soovin üürida 1-toalist korterit Elvas. 5307 4957Müüa 3-toaline rõduga korter Arbimäel. 5358 6667Müüa või anda üürile 2-toaline rõduga korter Arbimäel. 521 9431Üürile anda ahiküttega korter Elvas. 529 1451 www.estkinnis-vara.ee Üürile anda 1-toal. ahiküttega korter Arbimäel. 501 3392Üürile anda erineva suurusega bürooruumid Kesk 17. 501 2888

Männilinna Apteegis (Kesk 8, Elva) toimub 18.11.2013 kell 11.00-17.00 jalalaba digiuuring. Uuring annab ülevaate jalalaba-de seisukorrast. Vajadusel on võimalus osta sobivad tugitallad. Uuring maksab 5€ ja võtab aega 15 minutit. Tasumine sularahas! Vajalik on eelregistreerimine tel 745 6922

4. novembril kadunud Käär-dis 3,5aastane emane kass. Igasugune info on oodatud te-lefonil 510 1934

Elva toitlustusasu-tustes toimuvad hu-vitavad vahetused ning ka unetuid ei jäeta tänavatele.

Sirje Veldi

10. novembrist on sule-tud Nupu kohvik, tegevu-se on lõpetanud ka kohvik Ameli Kesk tänavas. Paa-ri viimase kuu jooksul on avatud Peetri Pizza Konsu-mis ja kiirtoidukiosk Laim Kesk tänava ääres. Laupäe-val avab taas uksed ööklu-bi Ego ja uuel aastal kohvik Mekk ja Seltskond.

Kummatigi ei saa üks-ki neist ilmselt hakkama ühe tootega. Nii pakutak-se Peetri Pizzas lõunatun-didel ka suppi ja kiirtoidu-kioskist saab lisaks ham-burgerile ja friikartulite-le ka pelmeene, kananagit-said ja nii kuumi kui külmi jooke. Mõlemad uued toi-dukohad on orienteeritud ka hilisemale külastajale ja hoiavad vähemalt näda-lalõppudel oma uksed lah-ti südaööni.

Hamburger ja nagitsadKiirtoidukoha mõte oli

OÜ Elva Kiirtoit juhata-ja Margo Laulu sõnul ju-ba ammu, nüüd lihtsalt avanes võimalus endine R kiosk, mis Raplas oli juba kiirtoidukioskiks kujunda-tud, Elvasse toimetada ja sobiv koht leida.

“Kiosk sellepärast, et kiirtoit on kiire ainult sel juhul, kui sinna saab kii-resti ja parkida võimalikult lähedale. Elvas on aga sel-liste äripindade puudus,” ütles Laul. “Kindlasti oleks mugavam, kui paikneksi-me kusagil hoones, aga ega valikut väga polnud.”

Nüüdseks veidi üle kuu avatud kioskil läheb Laulu sõnul üle ootuste hästi.

“Alguses oli väga kii-re, kuna tegemist oli Elvas täiesti uue asjaga ja kõik tahtsid proovida millega tegu,” ütles Margo Laul. “Nüüd on asjad enamvä-hem paika loksunud ja lä-bimüük stabiliseerunud, hakkab teatav muster tek-kima. Esimese kuuga ole-mel rahul.”

Nädala sees on kioski klientideks peamiselt koo-lilapsed, kes ostavad pigem hamburgerit ja friikartu-leid ja tööinimesed, kes os-tavad siit väikese prae. Nä-dala lõpul on kiosk kauem lahti ja siis on klientideks noored, kes linnas pidutse-vad või aega veedavad.

Mekk ja SeltskondUsin remont käib va-

nas saunamajas, kuhu uuel aastal kolib noortekeskus, mille esimesele korrusele tuleb alkoholivaba kohvik, mida hakkab pidama OÜ Mekk ja Seltskond, kes on

elvalastele juba mõnda ae-ga Sinilinnu parklas pont-šikuid müünud. Ene Mekk ütles ajalehele, et esialgu oli plaan kohvik avada ju-ba jõuluks, kuid neist mit-tesõltuvate asjaolude tõt-tu lükkub see ilmselt uude aastasse.

Uus kohvik ei tule suur, kuid püüab olla igati oma nime vääriline ja hoida kliente oma lähedal, pak-kuda head seltskonda nii noortele kui vanematele, korraldada teemaõhtuid ja muid seltskondlikke üritu-si. Ja kuigi novembris on liikuvat pontšikukioskit nähtud rohkem Nõos, lu-bavad omanikud sel aastal kindlasti veel ka Sinilinnu parklas pontšikumüüki jät-kata ning otse loomulikult tulevad pontšikud ka koh-vikumenüüsse.

Tänavu uksed sulgenud Püramiidi baari asemel taasavab juba sel laupäe-val uksed ööklubi Ego, mis

kindlasti rõõmustab nii El-va unetuid kui nende hili-seid külalisi.

Taas on Elvas ka ööklubi

Uus nooruslik tiim ees-otsas Janar Rebasega on täis entusiasmi ja loo-tust, et kui elvalased nen-de ideedega kaasa tulevad, siis saab siin olema korra-lik ööklubi, kus ei puudu korralik programm ja esi-nejad.

Kaheksa aastat Tartu klubis Tallinn enda sõnul kõike teinud Janar Rebane ütleb, et ärkab igal hommi-kul pea paksult uusi ideid täis, mida kõike tahaks El-vas teha. Oma tiimi on ta kutsunud veel Kristina Kut-šinskaja ja Siim Sultsi ja kui elvakad nende ideede-ga kaasa tulevad, siis võib Club Egost kujuneda öö-klubi, kus ei puudu korra-lik programm ja esinejad.

Mesi 5 eurot kg. 5595 1141Müüa saematerjali. Transport. Tel 528 7510Märg lepp. 513 2927Müüa turbabriketti kojutoomise-ga. Tel. 506 6684Müüa hobusesõnnikut kohale-toomisega. 5666 6473 Kuiv kütteklots, puitbrikett, ka-minapuu. 5197 8500Kasumetsa Küttekontor müüb erinevat sorti kvaliteetset kütte-puud. 529 2305; 734 9800 www.kasumetsa.ee Müüa lõhutud küttepuid koos kohaletoomisega. 509 3453Müüa puitbrikett, kaminapuud, kütteklots. 528 9398

Laenud kinnisvara tagatisel. 516 4024 OÜ KredinaatorRaamatupidamisteenus sood-salt. 5302 3455Starterite, generaatorite remont. Hüdrovoolikud ja tarvikud. 529 1979; 730 3607OÜ Nikpo teeb katlamajade, küt-tesüsteemide, maaküttesüstee-mide ja santehnilisi töid. Garantii. 506 8509Korstnapühkimine, kaasaegsed töövahendid www.tahmatont.ee tel. 5392 9445Akende pesu, katuste süvapesu, ohtlike puude lõikus, veerennide puhastus. 5638 8994

Kiirtoidust ööklubini

Sügav kaastunne Ingridile kalli abikaasa

udo kikeRpillikaotuse puhul.

Endised töökaaslasedKesklinna kaupluse päevilt

MaRe-anne Tenno

Mälestame ja avaldame kaastunnet Toivole.

Naabrid Lembi peregaja Virve

Südamlik kaastunne Arvole ja kõigile lähedastele

Hiie oRavakaotuse puhul.

Elva haigla eksmeedikute klubi

Avaldame kaastunnet Ingridile abikaasa

udo kikeRpillikaotuse puhul.

Endised töökaaslased Elva Konsumist

Soe sügistuulvõttis sul käest,viis sinna,kust tagasi ei tulda…

Südamlik kaastunne Toivole elukaaslase

MaRe-anne Tennosurma puhul.

Vilja ja Külli perega

udo kikeRpill

Kallis Ingrid, jagame sinu leina abikaasa kaotuse puhul.

Rita ja Arno

Südamlik kaastunneIngridile, Tarmole, Kristile

peredega

eRveT-udo kikeRpillikaotuse puhul.

Esta ja Mart

Südamlik kaastunne Ingridile perega

abikaasa, isa ja vanaisa

eRveT-udo kikeRpillikaotuse puhul.

Elva Linnaraamatukogu

Kristina Kutšinskaja ja Janar Rebase sõnul sõltub Club Ego käekäik ennekõike elva-lastest endist. Foto: Sirje Veldi

16. november 2013

ELVA KAUBANDUSKESKUSESja ARBIMÄEL

Õmblusmasin Toyota Super Jeans 26 249.- 179.-Overlocki masin Toyota SL3314 349.- 249.-

PARFÜMEERIA OSAKONNASValik KELLASID SOODUSHINNAGA!

Kaupluses MÖÖBEL & TEHNIKA

ELVA KONSUMIS14.-17. november Säästukaardiga

KÕIK NAISTE VALMISRIIDED–20%

(välja arvatud pesu ja sukatooted)

14.–17. novemberNÄDALALÕPUPAKKUMISED säästukaardiga! Tavahind Soodushind SäästukaardigaPäevalilleõli Oilio 1L 2.19 1.29Kirss-kobartomat 500g 1.89 1.45Roosa viinamari Red Globe kg 1.79 1.49Jahutatud seapraad kg kamarata, vaakumpakendis, Eesti 6.65 3.99

HOIAME KOKKU!Uued sooduspakkumised Säästukaardiga

13.11 - 26.11

Lavastaja: Roman Baskin

25. november 19:00 TEATER VANEMUINE

8. detsember 19:00 RANNU RAHVAMAJA

www.kell10.ee

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

MARKO MATVERE RAIVO E. TAMM

HUKKAMÕISTUKOOR

Alan Ayckbourni komöödias

Elvaraudteejaama juureskell 10.00–12.30

IV kvartalis19. ja 26. novembril3., 10., 17. ja 31. detsembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatus:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!