ehitusEST PROJEK TEERI JA EHITA nr 8 detsember 2015

AASTA EHITAJA:

VooverePeeter

Konkursi nominendid

ÜLEVAADE

PROJEKTEERIMINESEADUSEDMATERJALIDLAHENDUSED

FOOKUSES

Tark maja

PÜHADEKS

meediapilt

www.meediapilt.ee

VOLDIB JAKLEEBIB SULLE

KAUNEID JÕULE SOOVIDES JA JÄTKUVALE KOOSTÖÖLE LOOTES

3

SISUJUHT

EhitusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kae-buste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Aktuaalne: kutsete taotlemisega peab kiirustama

lk 4

Aasta ehitajaks valiti Peeter Voovere

lk 6–11

Aasta ehitaja nominentide tutvustused

lk 12–16

Ümarlaud: kui tark peaks olema tark maja?

lk 18–22

Seadus: ehitustoodete järelevalve

lk 23

Energiaaudit: uus kohustus suurettevõtetele

lk 24–25

Otsitakse Aasta ehitusprojekti ja Aasta betoonehitist

lk 26–27

Tuttav ja tundmatu põlevkivituhk

lk 28–30

Materjal: vahva puidust projekt Tansaanias

lk 32–35

Juhend energiaaudiitoritele ja uus küttestandard

lk 36–37

Selgusid EKVÜ stipendiumi saajad

lk 38

Katused: maailma parimad võtavad mõõtu

lk 40–41 ISSN 2382-8382

4

UUD ISED

Ehitusvaldkonna teatud te-gevusaladel tegutsemiseks peavad ettevõtete pädevad

isikud alates 1. juulist 2016 oma-ma tegevusalale vastavat kvalifi-katsiooni (kutsetunnistust). Aega on jäänud veel napilt 6 kuud.

Kui varem esitas ehitusvald-konnas tegevust alustav ette-võtja avalduse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning sai seeläbi majandustegevu-se registris ehitusvaldkonna re-gistreeringu, siis nüüdseks on re-gistreeringud asendunud majan-dustegevusteadetega. Taotlus tu-leb nüüdsest esitada Tehnilise Järelevalve Ametile, kes peale and-mete sisestamise teeb valdkonna ettevõtjatele esitatud nõuete täit-mise üle ka riiklikku järelevalvet.

Pädeva isiku nõuded muutusidLisaks nimetusele, muutusid

ka ehitusettevõtja pädevale isiku-le esitatavad nõuded. Neist oluli-sim on kutsesüsteemile üleminek. See tähendab, et isikul on õigus ol-la ettevõtte pädev isik vaid juhul, kui tal on kutsetunnistus, mis te-ma erialaste oskuste ja teadmise-te olemasolu ning taset tõendab. Et aga varasemalt oli spetsialistidel võimalik oma pädevust ka kõrg-hariduse ja erialase töökogemuse-ga tõendada, siis anti 2014. aastal kutsete taotlemiseks ülemineku-aeg – ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018 ning projekteeri-mise, omanikujärelevalve, ehitus-

Kutsetunnistuse taotlemiseks viimane aegLIIS PIPERTEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI EHITUSOSAKONNA PEASPETSIALIST

Viimane aeg kut-sete taotlemisega algust teha: 80% pädevatest isiku-test kutse puudub.

projektide ekspertiiside, ehitise au-diti ning ehitusuuringute tegevus-aladel kuni 30. juunini 2016.

Kuna viimati nimetatud kuu-päev on jõudsalt lähenemas, tuleks ettevõtjatel üle kontrollida, kas nende pädevatel isikutel on juba kutsetunnistused olemas. Praegu on veel viimane aeg kutsete taotle-misega algust teha. Hetkeseis näi-tab, et peaaegu 80% isikutest tõen-davad oma kvalifikatsiooni just kõrgkooli diplomiga, mis tähen-dab, et hinnanguliselt jääb alates 1. juulist 2016 pädevus alles ainult 20%-il majandustegevuse regist-ris olevatest ehitusvaldkonna et-tevõtjatest.

Siinkohal tuletame meelde, et

ettevõtja peab majandustegevu-se registris olevatel andmetel ise silma peal hoidma ning andme-te muutumisel neid uuendama. Näiteks juhul, kui pädev isik on saanud uue kutsetunnistuse, sest andmed ise automaatselt ei uue-ne. See võib omakorda tähendada, et praegu on registris selliseid pä-devaid isikuid, kellel tegelikult on kutsetunnistus juba olemas, kuid andmeid selle kohta ei ole lisatud.

Andmed tuleks üle kontrollidaKäesoleva aasta juulist rakendus

ka muudatus, mis näeb ette, et üks isik tohib olla kuni kolme ettevõtte pädev isik. Registrist kedagi sätte jõustumisel kustutatud ei ole, kuid kui ettevõtja majandustegevustea-tes on isik, kes on märgitud päde-vaks isikuks rohkem kui kolmes ettevõttes, siis sellist teadet ei ole võimalik enne ka muuta, kui isi-kut ei ole teatest kustutatud. See tähendab, et ei saa muuta ka teiste isikute andmeid või lisada uut pä-devat isikut. Eelnevast tulenevalt tasub majandustegevuse registri andmeid aeg-ajalt üle kontrollida ning vajadusel muuta.

Kiireim viis andmete lisami-seks on majandustegevuse regist-ri kodulehel mtr.mkm.ee. Portaali sisenedes on ettevõtjal võima-lik näha seni esitatud majandus-tegevusteateid, esitada uusi, neid muuta või kustutada. Teabevärava eesti.ee kaudu on ettevõtjal võima-lik volitada andmete sisestamiseks ka mõni teine ettevõtte töötaja. Samuti on võimalik esitada and-mete muutmise avaldus Tehnilise Järelevalve Ametile.

Lisainfo

Indrek PetersonEesti Ehitusettevõtjate LiitTel: 687 0435indrek@eeel.ee

Heikki MeosEesti Ehitusinseneride LiitTel: 660 4524info@ehitusinsener.ee

Paralleelselt konverentsiga toimub kaevevaba tehnoloogia mess, kus on võimalik näha seadmeid ja masinaid ning suhelda vahetult tootjate esindajatega.

Osalema on kutsutud vee-ettevõtete liidud ja kaevevaba tehnoloogia liidud ning tööde teostajad Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Konverents toimub samaaegselt kahes saalis, millest üks keskendub rohkem horisontaalsuundpuurimisele ja teine muudele meetoditele.

Melker Baltik OÜ on Baltimaades korraldanud iga-aastaseid kaevevaba tehnoloogia koolitusi üle kümne aasta. Peamiselt horisontaalsuundpuurijatele mõeldud koolitused on muutunud järjest populaarsemaks kohtumispaigaks nii kohalikele spetsialistidele kui ka ekspertidele välismaalt. Läbi aastate on meie koolitusel loenguid lugenud parimad kaevevaba tehnoloogia spetsialistid Hollandist, Inglismaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Venemaalt ja Ühendriikidest. Sõltuvalt koolitatavate tasemest oleme rääkinud seadmete tööpõhimõtetest, vardamäärde spetsiifilistest parameetritest, veepõhiste puurimissegude molekulaarstruktuuridest ja kõigest muust, mis on kaevevaba tehnoloogiaga seotud.

Osalemiseks eksponendina messil või osalemiseks konverentsil kontakteeruge e-posti aadressil conference@melkerbaltik.eu

Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 6 211 498 | melker@melkerbaltik.eu

Konverentsi toetavad:

Korraldaja:

Kaevevaba tehnoloogia konverents

Baltic NO-DIG Conference 201617-18. veebruaril 2016Tallinna Lauluväljak

6

AASTA EH ITAJA

Aasta ehitaja Peeter Voovere Tartu Pauluse kiriku kellatornis.

7

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: JULIA-MARIA LINNA, AARE TRALLA

„Meie jaoks sai koostöö Tartu Pauluse kirikuga alguse 2009. aas-tal, mil toimus hange sealse krüpti vahelagede ning sanruumide ehi-tamiseks. Vahepealsete hange-te käigus lõpetasime krüpti ning samuti kolumbaariumi ehitami-se,“ meenutab projektijuht Peeter Voovere. „2012. aastal aga toimus mahult suurim hange kiriku saali ja katuse ehitustöödeks ning tor-

Ühise töö hea tulemus

PEETER VOOVERE:

Tänavuse Aasta ehitaja konkursi võitis Peeter Voovere, kelle juhtimisel rekonst-rueeriti Tartu Pauluse kirik. Asjatundliku tellija, nõudliku arhitekti ning kogenud ehitaja koostööst sündinud tulemus hiilgab kvaliteedi ja autentsusega.

tatud näiteks Helsingi raudteejaa-mas, ehk siis Saarineni teised ob-jektid olid eelnevalt üle vaadatud,“ tunnistab Voovere. „Kui mõnes kü-simuses meile õhtul vastus võlgu jäädi, siis hommikuks oli tellija esindaja Priit Humal lahendusega kohal. Tugev tellija oli selle objek-ti juures suur pluss.“

Rekonstrueerimistööde algu-ses oli saal poolitatud seinaga, rõ-du oli ühe postirea võrra väikse-ma laiusega, külgrõdusid ei ol-nud. „Arhitektide eesmärgiks oli, et ükski 100-aastase ajalooga detail ei läheks kaduma. Eriti uhked või-

ni rekonstureerimiseks. Järgnesid kaks aastat pingelist tööd ja mul-lu detsembris saime valmis.“

Rekonstrueerides järgiti arhi-tekt Eliel Saarineni algupärast la-hendust ning püüti osutada tema originaalloomingule, kogu ehi-tustööde aja olid projektiga tihe-dalt seotud kiriku taastamise ar-hitektuurivõistluse võitnud Soome arhitektid Merja Nieminen ja Kari Järvinen.

„Arhitekti ja tellija kompetent-sus tuli välja juba lühikestes jutu-ajamistes, kui viidati, et üht või teist Saarineni lahendust on kasu-

Suure töö uhke tulemus ehk vaade saali: kirikut poolitanud vahesein on lammutatud, seinad krohvitud, ehitatud rõdud, paigalda-tud uus põrnad, lisatud tehnosüsteemid, renoveeritud aknad-uksed.

8

me olla altari taga paiknenud 100 aasta vanuste akende taastamise üle. Nõukogude ajal olid need kin-ni laotud ja tänu sellele säilinud,“ osutas Peeter Voovere. „Uued ak-nad valmistas Salava Grupp OÜ, pisut lainetavad restaureerimi-seks sobilikud klaasid on tellitud Saksamaalt.“

Teadlik tellijaTartu Pauluse kiriku lahenduste

osas tuli ehitajal tellijale esitada ka näidistöid, mis kooskõlastati arhi-tektiga. „Enne ei saanud millegagi alustada, kui näidistöö osapoolte-le sobis. Näiteks kirikusaali ja rõ-du pinkide värvitooni kooskõlas-tasime kaks kuud, sobilikuks hin-nati viies variant. Vahepealsetel versioonidel ei sobinud näiteks liiga tugev värvi mark või pints-litõmbe suund. Isegi pinkide peh-mendustele tellisime mitmeid eri-nevaid lahendusi – pidime nupu-tama, kuidas teha, et need ei libi-seks, kuhu peaks paigaldama luku, millist materjali eelistada,“ kirjel-dab Voovere. „Ümberehitusi tuli te-ha rõdu laudpõranda laudade kok-

kulõikamise osas. Lauad ise telli-ti Rootsist, sest seal oli konkreetne tootja, keda arhitekt usaldas ning me ei julgenud asendamisega ris-kida. Täna on näha, et see lahen-dus töötab, aja jooksul peaksid veel väikesed praod tekkima, seda me veel ootame.“

Seega tegeleti parima lahenduse otsinguil iga väikseima detailiga ja valikud ei sündinud kergekäeliselt. „Rõdu metallist piirde proovitükk tehti vastavalt projektile 20 mm paksune. Tuli arhitekt ja arvas, et see ikka ei sobi, kuna varjab liialt vaatevälja ja mõjub rohmakana. Ei olnudki midagi teha, tuli ümber te-ha ja tuunida piire 15 mm paksu-seks,“ meenutab projektijuht.

Voovere kinnitusel oli igasse de-taili piinlikult süüvimine mõni-kord raske ja ehitajale koormavgi, ent ehituslikes küsimustes tõi sää-rane põhjalikkus kokkuvõttes loo-detud tulemuse ja kvaliteedi.

Kellatornist saaliniVoovere alustab ringkäiku kiri-

ku kellatornist: „On huvitav jälgi-da, kuidas renoveerimisalased os-

Ornamentikaga tegeles Andres Velleõu, maalingutega Kristiina Ribelus. Leedvalgusti-tega lühtrid valmistas Humal Elektroonika OÜ, need järgivad algupärast stiili.

AASTA EH ITAJA

9

kused ja teadmised Eestis on vii-mase kümne-viieteistkümne aas-taga arenenud. Näiteks tuli meil tornikiivrilt eemaldada lakikiht, mis oli sinna kantud aastal 1999. Täna ei tuleks keegi selle peale, et midagi niisugust vaskplekile pint-seldada.“

Kuna torn taastati pärast 1944. aastal toimunud põlengut aastal 1999 ja selleks kasutati nn Lode kivi, tuli tegeleda ka nende liialt masinliku väljanägemisega kivide väljavahetamisega – Lode kivid ei ole ka külmatsüklitele vastupida-vad ja oli näha esimesi lagunemi-se ilminguid.

„Niipalju kui võimalik, asenda-sime neid Ilmatsalu tehasest pärit vanade ajalooliste kividega, samu-ti ostsime täiendavalt kive juurde Saksamaalt, kus suudeti pakkuda kiriku ehitusel kasutatud kividega sama mõõtu ja värvitooni.“

Kiriku saali rekonstrueerimi-sel pakkus ehitajale väljakut-set põrand, kuhu paigaldatud be-toonplaate ümbritsevad väikese-mad mosaiigina mõjuvad paeki-viplaadid. Valget karva paekivi

ehk Saare dolomiit toodigi koha-le Saaremaalt, rohekas paekivi pä-rineb Ölandilt.

„Arhitekt eeldas, et oleks pal-ju väikseid mõrasid, aga ei üht-ki suurt pragu,“ osutab Voovere. „Põrandaplaadid valmistas OÜ TMB Element. Betooni retseptiga nähti tublist vaeva, sest siin objek-til loevad ka sellised nüansid, mil-lega tavapäraselt ei tegeleta.“

Omaette väljakutseks osutus tehnosüsteemide sobitamine ehi-tuslike konstruktsioonidega. Nii kütte- ja ventilatsiooniseadme-te kui nõrk- ja tugevoolukaabli-te ning -seadmete lahendus tuli luua selline, et need jääksid mär-kamatuks. Erilist tähelepanu pöö-rati helisüsteemile, kuna kontser-di jaoks sobiv akustika häirib tu-gevalt kõnest arusaamist ning ki-rikust edastatakse ka regulaarselt orelikontserte Euroopasse ja juma-lateenistuste ülekandeid.

Kapriissed rõdudTöömahukaks ettevõtmiseks

osutus samuti betoonrõdude ehi-tamine, millel on raudbetoonist

Altarimaal ei olnud selle foto tegemise ajahetkel veel kohal, ent saame imetleda 100-aastase ajalooga restaureeritud aknaid.

10

valatud figuurelementidest piire. „Selline lahendus oli Saarinenil algselt ette nähtud, ent isegi esi-mese kiriku aegu oli see liialt kallis teostada ja toonane lahen-dus oli puidust,“ räägib Voovere. „Rõdupiirete raketise elementi-de valamisega seoses tuli ette võt-ta ka ebameeldiv, ent vajalik töö, mida võib lühidalt iseloomustada lausega „mis halvasti, see uuesti“. Nimelt tegime väikese valearves-tuse, mille tulemusel tekkis 12 cm kõrguste vahe. Kulu ulatus küm-netesse tuhandetesse, ent oleks see nii jäänud, jäänuks kummitama, et oleme teinud vea. Süda tilkus verd, kui esialgu tehtud ilus töö tuli liht-salt maha lõhkuda, ent midagi ei olnud parata.“

Kiriku rekonstrueerimisel oli ehitajal suur abi kogenud meist-rimeestest, kes oma ala väga häs-ti tundsid. „Näiteks ornamentika ja krohvitud kapiteelidega tege-les Andres Velleõu, maalingutega Kristiina Ribelus,“ kiidab Voovere.

Kokkuvõttes nendib Peeter Voovere, et Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimine ei olnud tava-pärane projekt: „Oluline oli usal-dus peatöövõtja ja arhitekti va-hel ja see, et läksime koos lõpu-ni välja.“

Selliste suurte projektide pu-hul on oluline, et tellija teab oma vajadusi ja juba enne

tööde algust kõik läbi mõtleb ehk teisisõnu – tööde õnnestumise eel-dus on ka hankija võimekus.

Alustuseks tuleb hankedoku-mendid väga täpselt läbi mõelda ja lähteülesanne püstitada nii, et see oleks pakkumise ajal ehitaja jaoks arusaadav. Tuleb konkreetselt välja tuua, millised tööd on kulukad ja miks, hanketabel põhjalikult lahti kirjutada. Meie tõime välja ka näi-diste hinnad, samuti selle, kas ja kuidas on võimalik ehitusprotsessi käigus asendusmaterjale pakkuda.

Meile oli abiks see, et eelmis-te ehitusetappide hangete koge-mus oli eelnevalt olemas ja tead-sime, millele tähelepanu pöörata. Väliskonsultandi poolt hankedo-kumentidesse soovitatud esialgse lahenduse töötasime põhjalikult läbi ja summa ning ridade arv suu-renes tunduvalt.

Kui eeltöö on korralik, siis on võimalik kvaliteeti saavutada ja jälgida, et hankes pakutud tööd saaksid ka vastavalt tehtud.

Tartu Pauluse kiriku rekonst-rueerimisel tegid ehitaja ja arhi-tekt tihedat koostööd, tellijana püüdsime kaasa aidata ja lahendu-si otsida. Peeter Voovere on kaht-lemata kogenud projektijuht, kel-lel koostöökogemus ja praktilised teadmised väga erinevat tüüpi ehi-tustööde koordineerimisest.

100aasta vanused aknad altari taga renoveeriti.

Kellatorn ja ajaloolised kellad. Ehitajal tuli kellatornis asendada murenevaid telliseid, rekonstrueerida tornikiiver.

AASTA EH ITAJA

Tellija peab oma soove teadma

PRIIT HUMALTELLIJA

11

Ajakava:

2008. aastal tegeleti vundamen-di ja keldriruumide kaevamisega kiriku all (sh vahelagede ning sanruumide väljaehitamine).

2009–2010 rekonstrueeriti tiib-hoone ja olemasolevale hoonema-hule ehitati juurde kolumbaarium.

2011–2012 valmisid krüpt ja viimistleti kolumbaarium.

2013–2014 toimus rekonstruee-rimistööde mahukaim etapp: lammutati kirikut poolitanud vahe-sein ja senine orelirõdu, lisati uusi trepikodasid, vahetati katus, kirik soojustati ja krohviti seest. Tornis vahetati murenenud tellised, ee-maldati tornikiivri valtsplekilt seda 14 aastat katnud lakikiht, kullati rist. Samuti ehitati põrand, ehitati välja tehnosüsteemid, paigaldati pingid.

2014. aastal alustati ka uue oreli paigaldamist, mille ehitas Paschen Kiel Orgelbau GmbH. Täna saame juba osa ka orelikontsertide üle-kannetest Tartu Pauluse kirikust.

Põlvas keskkooli viimases klassis lõi meil lausa kahek-sal poisil ehitaja pisik välja,“

naerab Peeter Voovere, kui mee-nutab ehitaja elukutseni jõudmise teed. “Nii me kõik seda ametit õp-pima läksimegi.”

Pärast kooli lõpetamist asus Peeter Voovere tööle toonases Linnaehituse AS-is: „Sealse selts-konnaga on palju aastaid koos te-gutsetud, aegade muutumise ja re-organiseerimiste kiuste. See töö-koht on pakkunud niivõrd pal-ju eriilmelisi objekte, iga projekt on olnud erinev. Valga spordihall, a le Coq spordihall Tartus, AHHAA Teaduskeskus, Võru rii-gigümnaasium, Kuperjanovi lin-nak – igaühega on oma nüansid ja igaüks on midagi õpetanud.“

Eesti ehitussektorit vaagi-des hindab Voovere, et projekti-de madal kasumimarginaal on nii mõnigi kord murekohaks: „Ehitusettevõtjad peavad selgelt leidma oma niši. Täna on turul tugevaid ettevõtteid, kel on tule-vikust selge visioon, samas on ka palju neid, kes lihtsalt üritavad mingid tööd valmis teha. Eks ühel

Terve elu ehitadeshetkel peab turul toimuma korras-tumine, alles jäävad tugevamad. Kõik ei saa olla peatöövõtjad. Kui olla väike, siis saab teha peatöövõt-tu konkreetses valdkonnas, mille-le ollakse spetsialiseerunud.“

Tööalases plaanis tõi 2015. aasta suure muutuse: asutati Embach Ehitus OÜ ning jätkatak-se Nordecon AS-i sidusettevõtte-na: „Loodan, et oleme õigel teel. Alanud aasta on toonud põnevaid projekte, eriti seoses idapiiri väl-jaehitamisega. Aasta pärast peaks ka selge olema, mis saab Piusa kor-donist.“

Ent mida teeb Voovere vabal ajal? Viimasel viiel aastal on ta osa võtnud Tartu maratoni üritus-test. „Vasaloppet on läbitud, prae-gu on eesmärgiks, et 50. eluaas-taks võiks ära teha Worldloppet Masteri tiitli.“

Samuti pakub Võrumaal paik-nev maakodu väljakutseid ning ehitamine tuleb nii kojugi kaasa. „Häda ongi selles, et tean täpselt, kuidas tahan ja ei soovi, et asjad saaksid seal lahendatud poolikult. Enne olgu tegemata ja oodaku oma aega,“ võtab ta jutu kokku.

TARTU PAULUSE KIRIK

Nominent: Nordecon AS-i projekti-juht Peeter VoovereAadress: Riia 27, Tartu Tellija: Sihtasutus Tartu Pauluse Kirik Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Wuni OÜ, TunnelVia OÜ, Vikingmet OÜ, Puko OÜ, Tartu Restauraator OÜ, Electrum AS, Telegrupp AS Arhitekt: arhitektuuribüroo Kari Järvinen ja Merja Nieminen Projekteerija: inseneribüroo Matti Ollila & Co, inseneribüroo Maaskola (eriosad), Akukon OY (akustika)Omanikujärelevalve:Welterman OÜ, Riivo Klaas Ehituslik maksumus: 5 474 911€ + km Ehituskestvus: detsember 2012 – detsember 2014

Ehitusplats.

12

TEKST: LIIVI TAMM

AASTA EH ITAJA

„Tänavune konkurss oli selles osas eriline, et heal tasemel ehi-tatud objekte oli nii teedeehitu-se rekonstrueerimise kui uusehi-tiste osas. Valiku tegemine ei ol-nud lihtne ja meie hääled jagune-sid esikolmiku vahel üsna võrd-selt. Esmakordselt žürii ajaloos oli vaja võitja selgitamiseks korral-dada lausa kaks hääletusvooru,“ nentis žürii kokkukutsuja, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson.

Tänavu konkureerisid Aasta ehitaja ti it l i le Ahti Suppi (Kentmanni tn 6 äri -ja eluhoo-ne ehitus), Harly Soppe (Tallinna Ehituskooli hoonete ehitustööd), Andres Nurk (Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 6 hoo-ne rekonstrueerimine), Maksim Štšepetov (Jõhvi riigigümnaasiu-mi ehitus), Marek Sööt (Viimsi Keskuse ehitus), Roland Vaikmäe (Narva linna veepuhastusjaa-ma rekonstrueerimise projektee-rimis- ja ehitustööd), Tiit Joosti (trammitee nr 4 taristu projek-teerimine ja rekonstrueerimine), Lauri Matteus (põhimaantee nr

Tänavusel konkursil tasavägine võistlus

Kui mõnel varasemal aastal sündis žürii otsus Aasta ehitaja valimisel kiiresti, siis tänavu oli tasavägiseid kandidaate mitu ja võitja valiti väga tihedas konkurentsis.

Kurna liiklussõlm Jõhvi riigigümnaasium

13

11kandidaati esitati Aasta ehitaja tiitlile.

11 Kurna liiklussõlme ehitus), Ain Koldits (Meerhofi residentsi ehi-tus), Guido Lents (Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala projekteerimi-ne ja ehitus) ning Peeter Voovere (Tartu Pauluse kiriku rekonstruee-rimistööd).

Põnevad kortermajadÜks põnevamatest kandidaati-

dest oli Ahti Suppi juhtimisel val-minud kortermaja Tallinna süda-linnas Kentmanni 6, mille teos-tuse kvaliteedi osas jätkus žüriil vaid kiidusõnu. Et kasutatud on väga kalleid materjale, ei tohtinud ehitaja paigaldamisel vääratada. „Selle hoone maa-aluse parklaosa ehitamisega alustasime juba 2007. aastal, ent siis tuli masu ja projekt konserveeriti,“ meenutab Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahti Suppi. „Ka hoone funktsioone on aastate jooksul erinevalt planeeri-tud: alguses oli Irina Raua projek-ti kohaselt plaanis kortermaja ehi-tus, siis otsustati büroohoone ka-suks, alles 2013. aastal alustati taas ehitust ja ikkagi kortermajana, ar-hitektiks Indrek Allmann.“

Hoonet läbib ava, mis vastavalt kontseptsioonile on piisav 2-reali-se tee läbiviimiseks: kuigi hetkel Rävala puiestee läbimurret ei plaa-nita, on ka selle võimaliku kont-septsiooniga arvestatud.

„24 000 m2 brutopinnaga ma-jas on 93 korterit, ükski neist ei ole teisega sarnane,“ viitab Suppi. „Esimesel kahel korrusel on bü-rood ja äripinnad, alates kolman-dast korrusest korterid, mille kesk-miseks suuruseks on 100 m2..

Hoone nn „vaheosa“ toetub 16 meetri kõrgustele betoonist kom-posiitpostidele, mille püstitami-se lahendus nõudis parajal mää-

ral nuputamist. Konstruktiivse la-hendusena otsustati järelpinge vahelagede kasuks, et mitte an-da vaiadele liialt suurt koormust ning ühtlasi hoone kõrgust kont-rolli all hoida.

Lisaks Kentmanni 6 hoonele kandideeris tänavu teinegi korter-maja: Pirita tee 26 asuv Meerhofi residents, mille ehitamist juhtis Nordecon AS-i projektijuht Ain Koldits. „See on üks huvitavamaid maju minu karjääri jooksul, eri-ti põnev on hoone kuju, mis saa-vutati konsoolsete raudbetoonist rõduelementide abil,“ meenutas Koldits.

„Paljud loobusid nende tegemi-sest, lõpuks saime kokkuleppele Lasbet AS-iga.“ 8-korruselises hoo-nes on 73 luksuskorterit ning 13 650 ruutmeetrit brutopinda. Hoone maa-alune osa on ehitatud mono-liitsena ning maapealne osa mon-teeritavana.

Veepuhastusjaamast kauban-duskeskuseni

Žürii kiitva hinnangu osaliseks said ka kaks pealtnäha väga erine-

Kentmanni tn hoone Viimsi keskus

Meerhofi residents

14

AASTA EH ITAJA

vat objekti: Narva linna veepuhas-tusjaam ning Viimsi Keskus.

Narva linna veepuhastusjaama projekt algas 2012. aasta kevadel projekteerimistöödega.

Ehitustöid alustati aasta hiljem ning projektijuht Roland Vaikmäel tuli igapäevaselt suhelda tellija, in-seneri ning välispartneriga, kel-leks oli Krüger AS Taanist. Töötati nii Narva linna veepuhastusjaama territooriumil kui 26 km kaugusel Mustajõe külas, kus asub toorvee-pumpla.

Protsessi omapäraks on see, et vett pumbatakse toorveepumplas ja seejärel juba linnavõrku and-misel. Kogu vahepealse puhas-tusprotsessi läbib vesi isevoolselt. „Sellest tulenevalt on veepuhastus-jaama hoones palju erinevatel ta-sanditel paiknevaid filtrite ja ka-nalite süsteeme,“ rääkis projekti-juht Roland Vaikmäe.

Jaama maksimaalne jõudlus on 20 500 m3 ööpäevas ja väljuv vesi vastab kõigile joogiveele esitatava-tele nõuetele.

Kui hästi teostatud veepuhas-tusjaama tavakodanikul asja ei ole, siis kaubanduskeskuse ehitus-

kvaliteeti võib igaüks ise kohapeal käies hinnata. Keskuse ehitust vedas Nordecon AS-i projektijuht Marek Sööt, kes sai tööga Viimsi Keskuses hästi hakkama.

„Võimalusel eelistabki Marek Sööt projekteerimis-ehitushan-keid, kuna siis on oluliselt suu-rem võimalus rakendada inse-nertehnilisi teadmisi,” osutas Nordecon AS-i insenerehituse di-rektor Reedik Raudla. „Üheks tema edu aluseks on kindlasti püüd lei-da projektides optimaalseim inse-nertehniline lahendus.”

Viimsi Keskuse tarindi osa pro-jekteerija oli insener Mart Kooser, kelle kinnitusel toimusid ehitus-tööd septembrist 2014 kuni augus-tini 2015: “See oli üheteistkümne-kuuline ehitusprotsess, mil objekt edukalt püstitati. Mahuka, 16 000 m2-se brutopinnaga, multifunkt-sionaalse ehitise kohta on see suurepärane tulemus.” Ka Marek Söödi sõnutsi oli suurim väljakut-se aeg: põhitööd pidid valmis ole-ma juba juulis, et rentnikud saak-sid oma asju sisse sättima hakata.

Vahva „kiiksuna“ saab Viimsi Keskuses patsutada Selveri pin-

nale jäävat kivimürakat, mis telli-ja soovil jäi oma algsesse asukoh-ta paika. „Nii mõnigi külastaja on kahtlustanud, et siin on tegu min-gi butafooriaga,“ muigas ta.

Ringteest trammiteeniInfrastruktuuriobjekte esitati

tänavu kolm, mis kõik olid para-tamatult avalikkuse pingsa tähe-lepanu all, ent igati hästi teostatud.

Tartu idapoolse ringtee 2. ehi-tusala projekteerimise ja ehitu-se projekti juhtis Guido Lents. Natura-aladest tingitud keskkon-naalased nõuded tähendasid ajali-si piiranguid, arvestada tuli nii lin-dude pesitsusaegade kui konnade rändega. Muljetavaldav oli Ihaste silla lahendus, mis ehitati kasuta-des rippraketist.

Trammiliini nr 4 rekonstruee-rimise projekti juhtis Tiit Joosti. Rekonstrueeriti 11,5 km rööbas-teid, vahetati välja 30 km kontakt-liini koos postidega ja rekonstruee-riti 6 veoalajaama. Tiit Joosti sõ-nutsi on uued rööbasteed kogu ula-tuses betoonalusel ja rööpad on va-rustatud spetsiaalse isolatsiooni-materjaliga. Rinda tuli pista nii

Trammiliini nr 4 tööd Narva veepuhastusjaam

15

väga erinevast aluspinnasest tin-gitud komplikatsioonidega kui tar-neküsimustega.

Põhimaantee nr 11 Kurna liik-lussõlme ehitus toimus aga Lauri Matteuse juhtimisel: projekti käi-gus valmis 4,4 km I-klassi maan-teed, sõidutee ja kergliiklustee via-duktid ning kergliiklustee tunnel.

Paljud lahendused, näiteks aju-tine liikluskorraldus, töötati väl-ja ehitusprotsessi käigus tihedas koostöös omanikujärelevalve, pro-jekteerija ja tellijaga.

Saavutati tulemus, mis oli kõi-ki osapooli rahuldav, ehitustehni-liselt lihtsam teostada ning eelar-

veliselt soodsam. „Vaatamata laia kõlapinda leidnud õnnetusele, kus kõrguspiiranguga mitte arvestav veokijuht katkestas viadukti ehi-tustööd ja ehitajal tuli töödega ot-sast alustada, suutsime püsida pla-neeritud graafikus ja objekti õige-aegselt üle anda,“ lausus Matteus.

Konkureerisid kaks kooliAasta ehitaja konkursile esi-

tati tänavu ka kaks kooli: Jõhvi riigigümnaasium ning Tallinna Ehituskool.

Jõhvi riigigümnaasiumi ehitus-objekti juhtis Maksim Štšepetov. „Jõhvi riigigümnaasium on oma-näoline ja keerukas hoone nii ar-hitektuurilt kui tehniliselt. Ka tel-lijaid oli rohkem kui tavapära-sel projektil: lisaks kooliperele ka Jõhvi Vallavalitsus ning telli-ja esindajaks ja hanke läbiviijaks Riigi Kinnisvara AS,“ osutas AS-i Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull.

Teise koolina konkureeris Tallinna Ehituskool, mille valmi-mist juhtis Harly Soppe. Eks see ole väljakutseks igale ehitajale, kui ehitada tuleb kooli, kus koo-

litatakse tulevasi ehitajaid. „Enne Tallinna Ehituskooli projekti on Harly Soppe kokku puutunud mit-me koolimaja ja lasteaia renovee-rimisega,“ osutas soovituskirjas Bauschmidt OÜ tehniline direk-tor Martin Viilep.

Ajalugu: kliinikum ning kirikLisaks uusehitistele konku-

reerisid ka kaks ajaloolist objek-ti. Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 6 asuva hoone rekonst-rueerimist juhtis Andres Nurk. „Muinsuskaitse objektide eripä-raks on pidevate kompromissi-de otsimine muinsuskaitse tingi-muste, tellija võimaluste, järeleval-ve hinnangute ning ajalise faktori vahel. Antud objektil olid nimeta-tud faktorid suuremahulised,“ nen-tis AS EVIKO juhataja Kaimo Sepp.

Teise rekonstrueeritava objekti-na esitati konkursile Tartu Pauluse kirik, mille rekonstrueerimistöid juhtis Peeter Voovere. Pauluse ki-riku ehitustööde juhtimine tõi tal-le ka Aasta ehitaja 2015 tiitli: re-konstrueerimistööd olid tehtud as-jatundlikult ning iga ajaloolist de-taili arvesse võttes.

Teedeehitajad pidid töötama ava-likkuse pingsa tähelepanu all.

Tartu Ülikooli kliinikum Tartu idapoolne ringtee

Tallinna Ehituskool

16

KENTMANNI TN 6 ÄRI-JA ELUHOONE Nominent: AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahti SuppiTellija: OÜ MetsailuPeatöövõtja: AS Merko Ehitus EestiPeamised alltöövõtjad: AS Merko Ehitus EestiArhitekt: Indrek AllmannProjekteerija: E-InseneribürooOmanikujärelevalve: OÜ AIK-ProjektMaksumus: 25 miljonit € + kmEhituskestvus: 24 kuud

TALLINNA EHITUSKOOLI HOONEDNominent: Bauschmidt OÜ projekti-juht Harly SoppeAadress: Pärnu mnt.162, 11317 TallinnTellija: Tallinna EhituskoolPeatöövõtja: Bauschmidt OÜ Peamised alltöövõtjad: Temiir AS, Everster OÜ, Astorfi OÜ, Booden Grupp, AEK OÜ, Legaato OÜ, Deandra OÜ, Skeleton OÜ,Priman Ehitus OÜ, Kariss Katused OÜ, Tanner OÜ, Arsam Ehitus OÜ, Betoneks AS, Profexprt OÜ, Expolio OÜ, R.E Viimistlus, Expo Ehitus OÜ, FMB Invest Group OÜ, T-Tammer OÜ, Haapsalu Uksetehase ASArhitekt: Veiko Tein, Sirkel Ja Mall OÜProjekteerija: Sirkel Ja Mall OÜOmanikujärelevalve: Vealeidja OÜ Maksumus: 7,3 miljonit € Ehituskestvus: 15 kuud

TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMNominent: AS EVIKO projektijuht Andres NurkTellija: TÜ KliinikumPeatöövõtja: AS EVIKOPeamised alltöövõtjad: AS SOVEK, OÜ Viljandi Õhumeister, OÜ Risaku, Eesti Otis AS, AS Eesti AGA, OÜ Benner, AS ECOMATIC, OÜ Aluver Tootmine, Greeny OÜArhitekt: Arhitektibüroo Vaarpuu & Krõll OÜ, Neeme Vaarpuu Projekteerija: Innopolis Insenerid OÜ, Tarmo KastemäeOmanikujärelevalve: P.P. Ehitusjärele-valve OÜ, Mati TaelMaksumus: 4 280 000 € Ehituskestvus: 16 kuud

JÕHVI RIIGIGÜMNAASIUM Nominent: Maru Ehitus AS projekti-juht Maksim ŠtšepetovAadress: Hariduse 5b, Jõhvi Tellija: Riigi Kinnisvara AS Peatöövõtja: Maru Ehitus AS/Ehitustrust AS

Peamised alltöövõtjad: LA Ehitus-tööd OÜ, Seicom Aknatehas OÜ, Seicom Uksetehas OÜ, Malmerk Fassaadid AS, FMB Invest grupp OÜ, Sivellon Grupp OÜ, Ehitus ja Arendus OÜ, Normex Grupp OÜ. Toode AS, Maru THM OÜ, Särts OÜ, Nordair OÜ, Alarmest OÜ, Astnik Ehitus OÜ, Katevara grupp OÜ Arhitekt: Esplan OÜ, Maarja Nummert Projekteerija: Esplan OÜ, Peet PõderOmanikujärelevalve: Sweco Est OÜ, Ants SiboltMaksumus: 3 946 378,43 € + km. Ehituskestvus: 13 kuud

VIIMSI KESKUSE EHITUS Nominent: Nordecon AS-i projektijuht Marek SöötAadress: Sõpruse tee 15, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa Tellija: Tallinna KaubamajaKinnisvara ASPeatöövõtja: Nordecon ASAlltöövõtjad: Betoneks AS, Caverion Eesti AS, Osilia Jahutus OÜ, Maru Me-tall AS, Vändra MP OÜ, K-Kate Katu-sed OÜ, Firetek OÜ, Nordecon Betoon OÜ, Voller Sisustus OÜ, Prefabcon OÜ, Westlunds Baltic OUArhitekt: Jüri Siim, Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜProjekteerija: Mart Kooser, 2ik OÜ Omanikujärelevalve: Toomas Sein, Telora AS Maksumus: ca 9,3 miljonit € + km Ehituskestvus: 10 kuud

NARVA LINNA VEEPUHASTUSJAAMNominent: AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Roland VaikmäeTellija: AS Narva VesiPeatöövõtja: AS Merko Ehitus/Krüger AS (Taani)Peamised alltöövõtjad: Skat-Keskus OÜ, Euro Elektro Service OÜArhitekt: OÜ Tõnis TarbeProjekteerija: Inseneribüroo Pluss OÜOmanikujärelevalve: OÜ Keskkonna-projekt/ AS Telora-EMaksumus: 21,1 miljonit € + kmEhituskestvus: 40 kuud

TRAMMITEE NR 4 TARISTU Nominent: AS Merko Ehitus Eesti Projektijuht: Tiit JoostiTellija: Tallinna Linnatranspordi ASPeatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti ASPeamised alltöövõtjad: Hans Wendel spol.s.s.s&Co Tšehhist, Elektroline AS

Tšehhist ja OÜ Esse TransportProjekteerija: K-Projekt AS Omanikujärelevalve: Vealeidja OÜMaksumus: 28,7 miljonit € + kmEhituskestvus: 21 kuud

KURNA LIIKLUSSÕLMNominent: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg projektijuht Lauri MatteusObjekti aadress: Kiili ja Rae vald, Harjumaa Tellija: MaanteeametPeatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad: Sahkar OÜ, Geengreid OÜ, Raunopol AS, Lemmin-käinen AS, Elektritsentrum AS, Telko Estonia OÜ, Juliane OÜ, Mexlem OÜ Projekteerija: Teede Tehnokeskus ASOmanikujärelevalve: Telora-E AS (Mikk Mutso)Maksumus: 20 004 221,57 € (sh km) Ehituskestvus: 18 kuud

MEERHOFI RESIDENTSNominent: Nordecon AS projektijuht Ain KolditsAadress: Pirita tee 26, Tallinn Tellija: Pirita Apartments OÜ Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Maru Betooni-tööd OÜ, AS Lasbet Tootmine, Pristis AS, AS Lasita Aken Arhitekt: AB Asum OÜ, Sander Aas Projekteerija: PP Toorprojekt OÜ, Georg Kodi Omanikujärelevalve: Astanger OÜ, Arvo Tragon Maksumus: ca 10 miljonit €Ehituskestvus: 20 kuud

TARTU RINGTEE Nominent: AS TREF projektijuht Gui-do LentsAadress: Tartu linn, Ringtee tänavTellija: Tartu LinnavalitsusPeatöövõtja: seltsing koosseisus AS TREF, Lemmikäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS K-Most, OÜ Toner-Projekt, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜPeamised alltöövõtjad: Empower AS, VK Ehitus OÜ, Greeny OÜ, Roadservice OÜProjekteerija: OÜ Toner-Projekt, Ehi-tuse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜOmanikujärelevalve: Teede Tehno- keskus ASMaksumus: 21 443 444 € + kmEhituskestvus: 18.04.2012–17.04.2015

NOMINEND ID

Kärdla

Kuressaare

Pärnu

Haapsalu

Rapla

Viljandi

Jõhvi

Sillamäe

KeilaNarva

Rakvere

Tartu

Tallinn

Tallinn(Assaku)

Jõgeva

Põlva

Paide

ValgaVõruMEID LEIAD KÕIKJALT EESTIST

Telefonimüük 6511 222; www.wuerth.ee/esindused

EHITAMISEKS VAJALIKUD TARVIKUD TARNIB WÜRTHMEILT LEIAD KA KANDVATES KONSTRUKTSIOONIDES

NÕUTAVAD SB JA HV POLDIKOMPLEKTID

Jõhvi esindus avatud uuel aadressil, Jaama 49Ootame oma vanu ja uusi kliente E-R 8.00-17.00

18

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: MERIKE KÜTT

ÜMARLAUD

Kui tarka maja me vajame?

Tark ehitis – see kõlab hästi, ent kui tehniliseks on mõistlik minna? Ja milline lahendus selle tarkuseni jõudmiseks on optimaalne? Nõu pidasid Novarc Group AS-i juhatuse esimees Jüri Rass, Eesti Arhitektide Liidu president Ind-rek Allmann, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juht Kalle Karron, AS-i Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull ja Riigi Kinnisvara AS-i kesk-konna- ja tehnilise toe osakonna juhataja Allan Hani.

19

toota? Täna hakkame ka Eestis jõudma nende järeldusteni, milleni mujal maailmas jõuti 20 aasta eest.

Aktiivne tarkus on haava-tavam

Selge on see, et passiiv-ne tarkus ehk ehituslik lahendus on korraliku teostamise puhul prob-leemide vastu paremini kindlustatud kui mu-gavust pakkuvad IT-lahendused.

Ühel õigel targal majal on mitut sorti tarkust: passiivne, aktiivne ja IT-alane tarkus ehk hoone-ga seotud tarkva-ra. Iseenesest võib-ki hoonet vaadel-da kui suurt püra-miidi, mille aluseks on hoonestu-se detailplaneering, millele toetub hoone arhitektuurne lahendus.Arhitektuurse lahendusega seo-takse omakorda tehnilised ees-märgid, näiteks soojusjuhtivuse nõuded, samuti liidetakse erine-vad seadmed ventilatsioonist taas-tuvenergiani. „IT-lahendused paik-nevad juba püramiidi tipus,“ leid-sid kokkutulnud.

Passiivne tarkus ehk hästi pla-neeritud arhitektuurne kontsept-sioon võimaldab hoone kasuta-

ja elu ka ilma IT-lahenduste abita mugavamaks muuta. Kui aga seda võimalust juba planeerimisprot-sessis ei kasutata, siis tuleb allpool tehtud vigu püramiidi tipus nö ak-tiivse tarkusega parandada. Isegi, kui seda suudame, ei pruugi lahen-dus olla 100% töökindel.

„Iseenesest on passiivset tar-kust täis terve Rocca al Mare va-baõhumuuseum – paksud seinad, väiksed aknad, suured katused,“ naerab Jüri Rass. „Meie aeg aga võimaldab ka aktiivset tarkust.“

„Iga niisugune püramiid kirjel-dab ka maksumuse ja efektiivsu-se suhet,“ nendib Indrek Allmann. Küsimus on selles, millist efektiiv-sust suudab „Targa maja“ tarkva-

ra kasutaja jaoks

„Võime küll mõelda, et elame väikeses riigis ja küberrünnak on siinmail äärmiselt ebatõenäoline, ent ühe väikese hoone puhul on mul kogetud olukord, kus süstee-mi häkiti väljastpoolt Eestit sis-se ning kustutati ka varukoopiad. Kasutades süsteemi kasutajani-meks ja parooliks „admin“, ei ole see kellegi jaoks turvaline. Paraku kipume ohte lihtsalt unustama, kuigi elame avatud inforuumis,“ nendib Allmann. Samal seisuko-hal on Allan Hani, kes viitas, et hooneautomaatikapargi intensii-vistumisega samal ajal tuleb pa-nustada ka võrgu turvalisusesse. „Tuleb tegeleda niisuguste lahen-dustega, etrakendus tõmbab uuen-dusi ja on samas hoonele turvali-ne,“ kinnitas ta. „Süsteeme luues

peame hindama, millised hoo-neautomaatika osad on esma-tähtsad, mida võime omavahel liita ja mida mitte. Näiteks tu-lekahju ja turvasüsteemid on primaarsed ja peavad toimi-ma igal juhul.“

Tuleb tegeleda niisuguste lahendustega, et rakendus tõmbab uuendusi ja on sa-mas hoonele turvaline.

Allan Hani, RKAS

Nõu pidasid (vasakult): Allan Hani, Tõnu Kull, Indrek Allmann, Kalle Karron ja Jüri Rass.

20

on hästi planeeritud, saab prog-ramme kaasajastada ja vahetada,“ osutas Jüri Rass.

Tehnoloogil iste lahendus-te loomine, programmid ja IT-lahendused aga maksavad. Hea kogemus on ette näidata Riigi Kinnisvara AS-il, kes on küm-

mekond aastat ehitanud hoo-neid, mille tehnosüsteemid jooksevad hooneautomaa-tikaprogrammidesse kok-

Teiste tarkade hoonete kõrval on põnevaks lakmuspaberiks vastval-minud Rakvere Tark Maja, mille loomise kogemust on jaganud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juht Kalle Karron.

Oluline automaatika„Selle hoone kontseptsioonis

olid eesmärgiks energiasääst ja au-tomaatika ehk mugavus, mis või-maldas ka head sisekliimat, et hoo-nes oleks hea olla, jätkuks värsket õhku ja tajutav temperatuur oleks mugav. Passiivse tarkusena vaatab maja õigesse suunda, seal on hästi isoleeritud välispiirded, passiivne varjestus, ka topeltfassaad,“ kirjel-dab ta. „Eraldi tähelepanu oli au-tomaatikal, sest eesmärgiks oli in-tegreerida hoone tehnosüsteemid. Kui enamasti piirdutakse iga teh-nosüsteemi oma automaatikaga ja neid omavahel ei integreerita, siis Rakvere Targas Majas on automaa-tika peakontrollerisse program-meeritud, mis võimaldab siseklii-mat ruumide kaupa vajadusepõhi-selt etteantud parameetrite alusel juhtida. Oleme panustanud ka tu-lemüüridele. Küberriskid on maa-ilmas olemas, see on selge, kuid ega seepärast ei loobuta ju nuti-

telefoni kasutamisest,“ toob ta pa-ralleeli.

Kokkutulnud on veendunud, et mugavust pakkuvatest tehnoloogi-lisest lahendustest ei peaks hirmu-de tõttu loobuma: „Tarkvara are-neb ja hoones, mis

ku. „Alustuseks tuleb läbi mõelda, mida üldse kavandada ja mida on mõistlik pärast passiivset lahen-dust juurde siduda,“ osutab Hani.

Tõsi ta on: arvestades, et iga punkt maksab suu-

rusjärgus paarsa-da eurot, tähen-daksid kõrgintel-ligentse hoone 20000 pu n k-ti kokkuvõttes märkimisväär-set rahalist kulu. „Nn aktiivse tar-kuse lisamisel lä-hevad riskid täna ka kindlustuse

jaoks suuremaks,“ sõnab Hani. „Hoone automatiseeri-tus tuleb tasakaalus hoida ja mõel-da, milliseid punkte reaalselt va-ja läheb.“

Kasumimarginaal ja aja kääridKuigi sageli näitavad arvutu-

sed, et hooneautomaatika lisami-ne tähendab perspektiivis rahalist kokkuhoidu, ei pruugi head mõtted teoks saada, kuna mudel ei käi üh-te sammu arendaja kasumiootuste ega ajakavaga. „Tellija soovib tee-

Iseenesest on terve Rocca al Mare vabaõhumuuseum täis passiivset tarkust: pak-sud seinad, väiksed aknad.

Jüri Rass, AS Novarc Group

Küberriskid on maailmas olemas, see on selge, ent seepärast ei loobuta ju nuti-telefoni kasutamisest.

Kalle Karron, EEKL

ÜMARLAUD

21

teemasid diplomitöödeks välja pakkuda ning töö tulemused võik-sid ühes või teises vormis jõuda ta-gasi ka ettevõtjateni.”

Võimalused haldajaleTarga maja lahendused loovad

uusi võimalusi ka hoone haldaja-le, võimaldades hoone toimimise-ga seotud probleemkohti avastada arvuti abiga: nii ei pea näiteks ven-tilatsiooniagregaadi vea avastami-seks objektile sõitma. „Jah, profes-sionaalsemad küsivad täna juba ka seda, kuidas targa maja süstee-me integreerida hoone halduses-se,“ nõustus Allmann.

nida raha ja see paneb lahendustele oma pitse-ri,“ osutab Karron.

„Arendajal on oma eesmärgid oma raha ja äriplaani osas,“ vii-tab ka Allmann. „Ühe näite puhul oli vaja ehitada bü-roohoone ja katsetasime, kuidas tasuks end ära passiivne jahu-tus. Ehitusmaksumust kalkulee-rides ilmnes, et see lahendus ta-sunuks ära seitsme aastaga, samas oli arendaja arvestanud 5 aastaga ja süsteem jäi rakendamata. Meil Eestis on raha kiire. Seetõttu võiks riik keskkonnasäästlike tehnoloo-giate osas olla eestvedaja ning ai-data protsessi juhtida.“

„Jah, Skandinaavias on pilt tei-ne, vaadatakse pigem 20 aasta perspektiivi,“ nõustub Tõnu Kull. „Rootsis oleks see passiivne jahu-tussüsteem ilmselt paigaldatud.“

Arendamise ootusesKohalviibijad osutasid ka

naaberriikide kogemusele tea-duse arendamisel, kus ülikooli-des loodud huvitavad ja elujõu-lised tooted suunatakse edasi tootmisesse. „Õpetatakse too-teid projekteerima, seejärel lii-gub teadmine edasi ehitusse ja haldusesse ning vastavalt saa-dud tagasisidele tagasi teadus-arendusse. Meil paraku sellist loogilist ringi ei ole, kasutatak-se valmis lahendusi, mis on sisse ostetud näiteks Aasiast,“ kinnitab Allan Hani.

„Tänasel tasemel automaatika-lahendusi on mujal maailmas tehtud pea 20 aastat,“ nõustub Allmann, kes toob ühe problee-mina esile ka selle, et nii mõni-gi TTÜ-s tehtav teoreetiline töö ei jõua reaalses elus praktikuteni: „Tudeng valib ise teema, ent see võiks olla järgmine samm, et aru-tatakse koostöös dekaanidega, mis

Skndinaavias vaadatak-se lahendusi analüüsides pigem pikemat, umbes 20 aasta pikkust perspektiivi.

Tõnu Kull, AS Maru Ehitus

Riik võiks olla keskkon-nasäästlike tehnoloogiate osas eestvedaja ning aidata protsessi juhtida.

Indrek Allmann, EAL

Allan Hani sõnutsi on teatud la-hendused vajalikud ja informatiiv-sed: näiteks kanalisatsioonijoonist uuritakse hoone haldaja poolt ava-rii puhul alati, veesulgeventiil lei-takse samas avariiolukorras ka ise üles. „Halduse kompetents on väga põnev teema,“ viitab Kull. „Näiteks service võimaldab vea tuvastamist läbi tehase serveri. Samas tuleb ar-vestada, et see lähenemine paneb suuremad nõudmised hoone oma-nikule.”

22

Tarka maja võib püstitada eri-nevat tehnoloogiat kasuta-des. Saab paberi ja pliiatsi

abiga, aga saab ka BIM-is projek-teerides.

Kui oluline on tegelikult see, kuidas ja mis meetoditega tule-mini jõutakse? „Terminid on va-ja kokku leppida,“ nendib Kalle Karron. „Digitaalsest ehitusest on täna erinevatel seltskondadel eri-nev arusaam, mingis olukorras läheb kakluseks pelgalt sõna BIM kasutamise üle. BIM-i hakatakse tervikuna kasutama ikkagi alles siis, kui ehitaja näeb sellest tulu. Projekteerijad on siinkohal ehita-jatest ees, kuid arenemisruumi on palju. Ka tellija peab sellest näge-ma kasu, näiteks vähenenud hal-duskulude või töö kiiruse osas.“

Probleeme võimendab ülemine-kuaeg: on ju ehitus valdkond, kus aeg ja raha on kaks mõõdikut ja igasuguse arendamise juures te-kibki loogiline küsimus, et palju on sellest arendusest kasu, et muu-ta protsess efektiivsemaks.

Uuendused peavad tooma kasu„Kui jutuks on sääst mudelpro-

jekteerimisest, siis ongi küsimus, et kas see toob säästu ka ehitamis-se?“ küsib Indrek Allmann. „Juba kümne aasta eest püstitati küsi-mus, millal võiksid ehitajad järgi tulla maailma tendentsidele, kus korraldati hanked peamiselt ehi-tustehnoloogia peale – ehitaja pi-di hankel tõestama, et kasutatava metoodikaga ehitatakse võimali-kult kiiresti, arvestati töötundide kogust. Efektiivsus on märksõna,

Tark projekteerimine: kas või miks?

mille poole püüdleme. Eesti ehituse mõtteviis peab siinkohal ka järele jõudma, enne ei tule meil läbimur-ret ka nt mudelprojekteerimises.“ Täna kasutatakse projekteerimisel paralleelselt erinevaid meetodeid, ning sääst hakkab ehituses ilmne-ma peaasjalikult siis, kui analoog-seid projekte on mitu.

„Kindlasti on ka ehitajad aren-gust huvitatud, ent on päris palju tegevusi, mis selle kiirust mõjuta-vad,“ osutab Tõnu Kull. „Iga ülemi-nek harjumuspärasest süsteemist uuele on alguses keeruline. Pisut on kinni ka põlvkondade suhtumis-tes: kui 20 aastat on mingi tulemu-se saavutamiseks üht lahendust ka-sutatud, siis ümberõpe võtab aega.”

Eri meetodite segadikTäna on tavapärane, et projek-

ti mõned osad on tehtud program-mi abiga, osad mitte. „Lõpuks te-kib probleem, et projekti osad ei lä-he omavahel kokku,” kirjeldab ta. Kolmas takistus on see, et riik tel-lijana ei taha tulemuseni jõudmist rahas mõõta, kuigi mudelehitami-se kogemusega inimese palkamine on ettevõtte jaoks kulu. “Programm tähendab ka lisakulusid selle ost-mise ja inimeste palkamise näol, mida tellija enamasti eraldi kin-ni ei maksa. Mudelprojekteerimise nõuet pole enamasti ka riigihanke kvalifitseerumistingimustes sees ja ettevõtted püüavad kulusid madalal hoida,“ nendib Tõnu Kull.

„On oluline, et kõik osapooled edasi liikumiseks tihedat koostööd teeksid, siis saab takistustest üle,“ võtab Jüri Rass teema kokku.

Aegavõtab ümber-õpe ja prog-rammidega kurssi viimine paratamatult.

ÜMARLAUD

23

Suurem reguleeritus ehitustoodete puhul on väljendunud läbi Euroopa otsekohalduva määruse 305/2011 (CPR), st läbi kõrgeima taseme õi-gusakti. Ehitustoodete määrus CPR toetub omakorda sadadele ehitustoodete harmoneeritud too-testandarditele ja Euroopa tehnili-se hinnangu võimalustele. Nõuetel on mõte olemas siis, kui neid täi-detakse, mis omakorda viib tera-va vajaduseni korraldada vajali-kul tasemel järelevalvet. Siin on te-gemist väga rohkearvuliste tehni-liste nõuetega ja tehniliste nõuete täitmine ei saa kulgeda isevoolselt.

Kuni uue ehitusseadustikuni olid ka ehitustooteid puudutavad teemad ehitusseaduses, nüüd on

Ehitustoodete järelevalve

Kauplemine ehitustoodetega on seotud ühe Euroopa alustalaga – kaupade vaba liikumisega. Teisalt toob võimalus vabana liigelda kaasa teiste valdkondadega võrreldes suurema reguleerituse.

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

need viidud toote nõuetele vasta-vuse seadusesse. Täpsemalt on vii-de Euroopa ehitustoodete määru-sele jäetud ehitusseadustikku, kuid viidatud määrus kehtib niikuinii, sellepärast ta otsekohalduv ongi.

Järelevalve ja nõudedEestisiseselt kehtib ehitustoo-

dete kohta kaks määrust (MKM nr 49, 2013 (üldehitusmaterjalid) ja MTM nr 74, 2015 (teedeehitus-materjalid)), need mõlemad keh-testati toote nõuetele vastavuse seaduse alusel. Ka järelevalve mõt-tes on ehitustooted kahes vald-konnas – turujärelevalve ja ehi-tusjärelevalve. Turujärelevalvegi toetub Euroopa määrusele – mää-rusele nr 765/2008, meie Toote nõuetele vastavuse seaduses rää-gib turujärelevalvest peatükk 6. Ehitustoodete turujärelevalve-asutused on Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). TJA laiemas mõttes ja Tarbijakaitseamet kitsamas mõt-tes – viimased valvavad tarbijaile mõeldud tooteid (jaemüük).

Ka ehitustoodete määruses CPR on turujärelevalvele pühendatud VIII peatükk. Ehitustooteid hõlma-va saab jagada kaheks: kuni turu-le laskmiseni – vastavushindami-ne (katsetamine ja vajadusel serti-fitseerimine) ja peale turule lask-mist – turujärelevalve. On oluline,

et ehitustoodete nõuetele vastavu-se kontrollimisega tegeleks pide-valt ka ehitusjärelevalve, nii riiklik järelevalve (Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik omavalitsus) kui omanikujärelevalve (ehitussea-dustik, §20). Vastavalt ehitussea-dustiku alusel kehtestatud mää-rusele (MTM nr 80, 2015 – omani-kujärelevalve tegemise kord) kont-rollib omanikujärelevalve nii ehi-tustoote dokumentidele vastavust kui ka ehitustoote nõuetele vasta-vust. Seega on oluline, et omani-kujärelevalve tegijad järjepidevalt end ehitustoodete nõuetega kursis hoiaksid ja pidevalt ennast täien-daksid, muuhulgas tähendab see asjakohaste standardite ja tehni-liste hinnangute tundmist.

Probleeme tuleb ennetadaLeian, et meie regulatsioon

nõuab rohkem selgitavaid mater-jale mõistmaks, mida õigusakti-dega meilt nõutakse. Seda pole vaja vaid järelevalvele, vaid kõi-gile osapooltele, et nõuete sisust aru saada. Utreeritult võib öel-da, et täna saadakse vähegi kee-rulisematele küsimustele vastus alles Riigikohtus. Ka uus ehitus-seadustik vajaks juhendeid selgi-tamaks, mis on „asjatundlik“ või w„keskkonnasäästlik“. Sealjuures paneb ehitusseadustik selgitusko-hustuse ehitamisega tegelevatele isikutele. Kõigi ehitamise protses-side puhul tuleks tegeleda enam ennetava osaga, st tegevused, too-ted, kavandamine hoolikalt läbi mõelda. Kohtuskäimise vajadus ol-gu minimaalne.

24

TEKST: VIVIKA VESKI

ENERGIAAUD IT

Ettevõtete energia-tarbimise teadlik-kus on väga selgelt seotud sellega, kui suure osa ettevõtte käibest moodustab energiakulu. Aivar Uutar

Üle Eesti on puudutatud um-bes 260 ettevõtet erinevatelt te-gevusaladelt – nii neid, kes tarbi-vad energiat eeskätt kontori küt-miseks ja valgustamiseks kui ka tööstust. Energiaauditi nõue tule-neb Euroopa Liidu energiatõhusu-se direktiivist ning selle järgimi-sel peab Eesti riik saavutama igal aastal poolteist protsenti lõpptar-bimise säästu, et 2020. aastal vas-taks tarbimine jälle 2010. aasta ta-semele. Uued nõuded puudutavad ettevõtteid, kus töötajate arv on 250 või enam või ettevõtte aasta-bilansi maht üle 43 miljoni euro või aastakäive üle 50 miljoni euro.

Kaks võimalust hinnataVolitatud energiatõhususe spetsia-list Aivar Uutar selgitab, et ettevõ-tetel on energiatarbimise hinda-miseks kaks võimalust – kas te-ha nõuetekohane energiaaudit või juurutada ettevõttes energia- või keskkonnajuhtimissüsteem, mis järgib samu nõudeid. Energiaaudit on enamasti ühe-kordne ettevõttevälise ressursi kaasamisega tehtav tegevus, juh-timissüsteem aga teatud reeglis-tikku järgiv protsess. Energiaaudit toob selgelt esile, kui palju energiat kulub nii energia-ühikutes kui ka rahas, kuhu ener-gia kulub, kas on võimalusi vähen-dada kulutusi energiale, kui palju

Suurettevõtjaid kohustatakse energiaauditit läbi viimaAlates järgmise aasta lõpust peavad suurette-võtted hakkama hindama oma elektri-, kütte-, gaasi- ja muud energiatarbimist, et täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kohustust.

gid probleemid, kui oled need üles leidnud, tekib võimalus olukorda parandada. „Tihti kardetakse au-diti kulu või juhtimissüsteemi in-vesteeringukulu. Meie kogemus on täna see, et ettevõtetele tekib tänu auditile tulem, märgatakse seni tä-helepanuta jäänud kokkuhoiuvõi-malusi,” räägib Uutar.

Tööstusettevõtjad teadlikudMKM on jaganud Eesti suuret-tevõtted energiatarbimise jär-gi kolme rühma. Esimesse kuu-luvad need, kelle energiatarbimi-ne tuleneb eeskätt hoonete ja kin-nisvara kasutamisest: majutus- ja toitlustusasutused, koolid, in-fo- ja sideettevõtted, pangad jne. Rühm hõlmab ka haridusasutu-si ja haiglaid, meelelahutust pak-kuvad ettevõtteid jm. Teise rüh-ma moodustavad tootmine ja tööt-lev tööstus ning kolmanda trans-port, logistika, kaubandus ja ehi-tus. Kolmandale rühmale on ise-loomulik märkimisväärne ener-giatarbimine transpordis.Uutar tõdeb, et mõnel suurettevõt-tel võib energiatarbimine olla nul-lilähedane – näiteks rendipinnal tegutseval raamatupidamis- või vahendusfirmal. Kuna aga töötaja-te arvu või käibe järgi loetakse se-da suurettevõtteks, peab ta täitma energiaauditi kohustust. „Sellisel juhul on ka audit väga lihtne,” kinnitab Uutar. „Aga suurtööstur, kes kulutab oma protsesside jaoks energiat mitme miljoni euro eest aastas, teab ka ise, et see kulu on suur ja need ettevõtjad valdavalt saavad aru, et iga kulu vähenda-mine suurendab kasu.” Raudsaar lisab, et auditi järel saab ettevõtte ise otsustada, milline meede on energiatarbimise seisu-

on otstarbekas energiaefektiivsuse parendamisse investeerida.Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi (MKM) energeeti-kaosakonna peaspetsialist Urmas Raudsaar kinnitab, et energiaau-dit toob ettevõttele rahalise kokku-hoiu, kui seda õigesti teha.„Toon näiteks energiajuhtimise viimase standardi järgi sertifitsee-ritud keskmise suurusega ettevõtte Eestist, kelle peamise energiatarbi-mise moodustas elekter ning selle järel autotransport. Nüüd on see ettevõte oluliselt vähendanud nii transpordi poole pealt kilometraa-ži ja ühikkilomeetri kulu kui ka elektritarbimist, võttes kasutusele kulutõhusaid meetmeid,” lausus ta.Uutar lisab, et süstemaatiline si-sekaemus toob alati välja min-

25

Suurettevõtjaid kohustatakse energiaauditit läbi viimakohalt kulutõhus ja milline ei ole. „Nii nagu investeeritakse põhite-gevusse, oodates sealt kasumit, on ka energiatõhususe tegevus tões-tatult majandusliku kulutõhusu-sega,” võrdleb Raudsaar. Uutar on kogenud, et kuigi audit ei kohusta soovitusi järgima, näevad üheksa ettevõtet kümnest siiski, et seda on mõistlik teha. Ettevõtete energiatarbimise teadlikkus on vä-ga selgelt seotud sellega, kui suu-re osa ettevõtte käibest moodustab energiakulu. Energiamahuka tege-vuse korral tunnetatakse seda ku-lu väga hästi.Sõna „kohustus” paneb ettevõtjaid siiski võtma kaitseasendit – jälle peab midagi tegema. Raudsaar sel-gitab, et energiatõhususe direktii-vist tulenevalt tuleb seda siiski sõ-nastada kohustusena. Kui aga lä-hemalt vaadata, mida see kohus-tus tähendab, siis selgub, et paljud ettevõtjad juba tegutsevad selles suunas. Lisaks järgivad paljud ette-võtted keskkonnajuhtimise stan-dardit ja kui lisada sellele ener-giajuhtimise aspekt, on see samuti üks võimalus saada auditist vabas-tus. Peale selle on mitmetel ettevõ-tetel juba auditid olemas, näiteks paljudel välismaa firmadel, kes kuuluvad suurtesse korporatsioo-nidesse, on emaettevõtted saatnud audiitori kohustust täitma Eestis.„Oluline on silmas pidada, et ko-hustus viia regulaarselt läbi ener-giaaudit või juurutada energia- või keskkonnajuhtimissüsteem on nii-öelda maksimum, kui kaugele ko-hustusega minnakse. See tähen-dab, et ettevõtjaid ei kohustata energiaauditis leitud kulutõhusaid energiasäästu meetmeid rakenda-ma isegi, kui see on selgelt mõist-lik. Samuti pole näha, et Euroopa

Liidu õigus selles suhtes karmis-tuks,” selgitab Raudsaar.

Esimene kord lihtsaminiEt energiaauditi kohustuse täit-mist reguleerida, on MKM välja töötamas energiamajanduse kor-ralduse seadust (ENMAKS). Kuna suurettevõtteid on suhteliselt palju, energiaaudiitoreid vähe ja tähtaeg lähedal, pakub nimetatud seadus välja võimaluse rakendada esime-seks tähtajaks järgmise aasta lõpus energiaaudititele võimalikult liht-said nõudeid ehk järgida nn liht-sustatud energiaauditi plaani.Raudsaare selgitusel koosneb iga

energiaaudit põhimõtteliselt ka-hest osast ehk vaatlusest ja ana-lüüsist. Lihtsustatud energiaauditi plaani järgi viivad suurettevõtjad vaatluse osa ise läbi, märkides ette-antud vormi ja juhendi alusel üles energiatarbimise andmed energia-allikate ja kasutamisotstarvete jär-gi. Kirja tuleb panna näiteks, kui palju kasutatakse elektrit, soojus-energiat, gaasi, vedelaid ja tahkeid kütuseid. Samuti, millele see ener-gia kulub – tootmine, hoonete küt-mine, valgustus, transport jne.Analüüsi osa on aga võimalik täi-ta osalemisega ühel ressursi- ja energiatõhususe koolitusel, mille MKM ja Keskkonnaministeerium tänavu novembris ja detsembri al-guses korraldasid. „Võttes arves-se, et koolitustel osales esialgsetel andmetel umbes 50 protsenti Eesti suurettevõtjatest, on tõenäoline, et sarnaseid koolitusi korraldatak-se 2016. aastal uuesti, kuid selleks peaksid ka ettevõtjad ise huvi üles näitama, kuna pole teada, kui pal-judel suurettevõtjatel on nõueteko-hane energiaaudit iseseisvalt teh-tud või tegemisel või kui paljud ra-kendavad nõuetekohast juhtimis-süsteemi,” selgitab Raudsaar.Järgmistel kordadel ehk alates 5. detsembrist 2019 peab aga ener-giaauditi läbi viima juba kutseline energiaaudiitor. Praegu on erineva tasemega energiaaudiitoreid Eestis kokku 43 ning riigil on plaanis toe-tada veel vähemalt 40 spetsialis-ti koolitamist. ENMAKS jõustub kavakohaselt järgmise aasta su-vel. Kuus kuud pärast seda on ae-ga energiaauditi kohustuse esime-se tähtajani Eestis. Seejärel tuleb audit läbi viia iga nelja aasta järel. Kohustuse täitmist jälgib Tehnilise Järelevalve Amet.

Hea teada

Kohustuse täitmise võimalus ISO 50001/14001 alusel

ISO 50001 – energiajuhtimis-süsteemi standardi sertifikaat – annab vabastuse energiaauditist.

ISO 14001 – keskkonnajuhti-missüsteemi standardi sertifikaat – võimalus laiendada keskkonna-juhtimissüsteemi energiaauditi miinimumnõuete osas. Kohustuse taust

Kohustuse päritolu – Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv – EED 2012/27/EUKohustused riigile

Eesmärk hoida 2020. aasta lõpp-tarbimine 2010. aasta tasemel

Valitsusasutuste renoveerimine energiatõhusaks 3% aastas

Riigihanked energiatõhusad 1,5% lõpptarbimise säästu aastas Energiateenuste turu arendami-

ne: audiitorid, energiateenusedKohustused ettevõtjatele

Suurettevõtjate kohustus viia iga nelja aasta järel läbi energiaaudit

26

ÜLEVAADE

Enamus konkursile esitatud hoo-netest on omamoodi maamärgid, seda nii visuaalse silmapaistvuse kui energiatõhususe ja keskkon-nast hoolimise seisukohast. „Nii on Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuva büroohoone puhul tegemist ühe parima näitega keskkonna-sõbralike tehnoloogiate kasuta-misest kaasaegses ehituses Eestis. Rakvere Tark Maja näitab aga il-mekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhi-tektuurset veetlust,“ kirjeldab Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron.

Kandidaate tervest EestistKonkursile esitatute seast leiab

objekte Kuressaarest, Jõhvist ja Võrust. Hoone kasutuseesmär-gilt on esindatud nii büroo-, äri- ja õppehooned. Lisaks uutele, nul-

list kavandatud ehitistele on kon-kursile laekunud tööde hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatund-likult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõst-mise eest.

Nii on Võru riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnus-tatud sel aastal „Hästi restaureeri-tud mälestise“ kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimispro-jekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehi-tusprojekti kõrgetasemelise koos-tamise eest.

Kandidaatide hulgas on esinda-tud näited, kus renoveeritud hoo-nes on ühendatud väärikas ajalugu ning uushoonestuse tänapäevane funktsioon. Nii on Rakvere Targa Maja puhul tulemuslikult teosta-tud tellija soov siduda olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoo-

ne uue eksperimentaalse juurde-ehitusega.

Tunnustus kogu meeskonnaleAasta ehitusprojekti 2014/2015

konkursi eripäraks on asjaolu, et konkursile esitatud tööd pea-vad olema valmis ehitatud, hoo-nel peab olema väljastatud kasu-tusluba ja objekt tellijale üle an-tud. Konkursi võitja valib esitatud nominentide hulgast välja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liikmeskond. Hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkon-da, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professio-naalsust, kvaliteeti ja innovaatili-sust. Tunnustatakse peaprojektee-rijat ja äramärkimist leiab kogu projekteerimismeeskond.

Võitja kuulutatakse välja 28. jaa-nuaril toimuval pidulikul galal.

Aasta ehitusprojekti nominendidEesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatavale Aasta ehitus-projekti konkursile esitatud hooned on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil ka läbivaid ühisjooni.

Lõõtsa 6

Võru Gümnaasium

27

Nominendid: Kentmanni tn 6 äri- ja eluhoone – Tallinn Rakvere Tark Maja – büroohoone, Rakvere Viljandi Krematoorium – tavandisaal,

Viljandi Jõhvi Riigigümnaasium, Jõhvi Võru Riigigümnaasium, Võru Ihaste sild, Tartu idapoolse ringtee 2. ehi-

tusala, Tartu Ühepereelemu, Põldmarja 12, Tartu Maxima Logistikakeskus, Tallinna ringtee,

Harjumaa Koda – elamu/ateljee/kontor/klassiruum Kroodi viaduktid, Loo-Maardu teelõik,

Harjumaa Marsi tn korterelamud, Tondi, Tallinn Kehärata rongitunneli kaarelemendid Hel-

sinki lennujaama all, Vantaa, Soome Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, Muu-

seumi tee 2, Tartu Kultuurikatel, Põhja pst 27a, Tallinn Eramu Tabasalus, Ranniku tee 10, Tabasalu,

Harku vald, Harjumaa.

Selgusid Aasta betoonehitise konkursi nominendid

Aasta betoonehitise konkursi nominen-did on selgunud. Tänavu konkureerib tiitlile 15 objekti.

„Konkursi žürii koguneb uue aasta algu-ses, siis pannakse paika ajagraafik objekti-de külastamiseks ja ülevaatamiseks, misjärel saame teha otsuse,“ märkis Peeter Kokk Eesti Betooniühingust.

Betoonehitise konkursile võis esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2015. aasta jooksul ning mida ei ole antud kon-kursile varem esitatud. Esitada võib ka konst-ruktsioone ja menetlusi. Võitja kuulutatakse välja 2016. aasta märtsikuus Betoonipäeval.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsement AS ja ehitusajakirjanduse esindajad.

Ihaste sild.

Võru riigigümnaasium.

Ühepereelamu ehitus Põldmarja tänaval Tartus.

28

TEKST ja PILDID: AGO GAŠKOV

TOORA INE

„Põlevkivituhka kasutavad tse-menditootja ja poorbetoontoode-test väikeplokkide tootja. Oluline on see, et mõlemad tootmised oma-vad aastakümnete pikkust ajalu-gu – selle jooksul on väga põhjali-kult uuritud nii tuha omadusi kui ka erinevate tuhkade kasutusvõi-malusi tsemendis ja poorbetoonis (varasemalt nimetati gaasbetoo-niks). Juba nõukogude ajal olid siin

Tuttav ja tundmatu põlevkivituhk

Põlevkivituhk sobib tooraineks ka ehitusmater-jalitööstuses: Eesti materjalitootjatest kasutavad seda VKG Plokk OÜ ning AS Kunda Nordic Tsement.

põlevkivituha koostis ei ole stabiil-ne. Näiteks võib vaba kaltsiumok-siidi sisaldus kõikuda. Teise firma tootmisjäägist on keerulisem, kuid keskkonnasõbralikum toota kui looduslikust toorainest,“ lisas ta.

Põletamise tehnoloogia arenebVKG Plokk OÜ kasutab praegu

toorainena Narva Elektrijaamade filtrituhka, aga Saare sõnul uu-ritakse ka teiste põlevkivituh-kade kasuta m isvõi ma lusi . „Põlevkivituhk ei ole siiski mingi imematerjal, mis probleeme lahen-dab, vaid pigem kompromiss va-jaliku ja sobiliku vahel. Põlevkivi põletamisest saadav tuhk on üh-tede omadustega, kuid tsemendi ja poorbetoontoodete valmistamisel on vaja veidi teistsuguste omadus-

tugevad uurimiskeskused. See tä-hendab, et teemat tuntakse hästi, põhjalikud katsed on andnud suu-re kogemuse ja probleeme osatakse lahendada ning ette näha,“ selgitas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane.

„Meie saame osa toorainest, mi-da teised poorbetooni tootjad kae-vandama peavad, põlevkivituhast kätte,“ ütles VKG Plokk OÜ juha-tuse liige Jaak Saar. „Võrreldes loo-dusliku toormega on vahe selles, et

Tuha mahalaadimine.

29

Põlevkivituhk ei ole siiski mingi imematerjal, mis probleeme lahen-dab, vaid pigem kompromiss vajali-ku ja sobiliku vahel.

Jaak SaarVKG Plokk OÜ tegevjuht

tega materjali, nii püütakse leida sellise keemilise koostise ja oma-dustega tuhka, et lahendus kõiki-dele osapooltele sobiks,“ kommen-teeris Enno Rebane.

VKG Plokk OÜ toodang on võr-reldes poole sajandi taguse Ahtme ehituskombinaadi toodanguga märgatavalt kvaliteetsem. Ploki geomeetria on täpne ja materjal ise kergem. Kui aastakümnete eest oli poorbetooni tihedus 600–700 kg/m3, siis nüüd isegi 300 kg/m3. „Mida väiksem tihedus, seda roh-kem õhku ja seda soojapidavam on materjal, aga medalil on ka teine külg. Mida poorsem ja kergem see betoon on, seda väiksem on tema survetugevus,“ selgitas Saar.

Põlevkivituhka on mitmesu-gust. Poorbetooni ja põlevkivi-tuhk-portlandtsemendi tootmi-seks kasutatakse tolmpõletamis-katelde tuhatsüklonitest ja elekt-rifiltritest saadud tuhka. Suur osa elektrijaama kolletes tekkivast tu-hast suunatakse tuhaplatoole. Seda tuhka praegu ei kasutata ja see on suurim osa Eesti põlevkivituhast. Elektrijaama vanades kateldes põ-letatakse põlevkivi kõrgel tempe-ratuuril ja põhiosa kaltsiumkar-

bonaadist laguneb. Kui elektrijaa-made vanad katlad keskkonna-nõuete tõttu sulgeda tuleb, ahene-vad põlevkivituha kasutamise või-malused. Uutes kateldes põletatak-se põlevkivi palju madalamal tem-peratuuril ja tuha lubjasisaldus on väike. Sama kehtib ka õlitööstuses Petroter ja Enefit tüüpi uttegene-raatorite tuha kohta. „Tänapäeval muutub põlevkivi põletamise teh-noloogia pidevalt. Tuha tekitaja ja kasutaja peavad kogu aeg oma te-gevust kontrollima ning kohan-dama. Tulenevalt karmistuvatest keskkonnanõuetest ei tea me, kui pika perioodi jooksul on veel või-malik põlevkivituhka kasutada,“ tõdes Enno Rebane.

Põlevkivituha omadusedEestis tekib kümmekond eri-

nevate omadustega põlevkivituh-ka, selgitas Viru Keemia Grupp AS-i juhatuse liige Jaanus Purga. „Hüdraulilised omadused, mis on vajalikud tsemendi- ja plokitöös-tuses, on parimad vanade katel-de tuhal. Keevkihtkatelde ja õli-tööstuse tuhal on nad madalamad. Hüdraulilised omadused sõltuvad vaba kaltsiumoksiidi sisaldusest,“

Massiiv on sobivatesse mõõtmetesse lõigatud ja läheb edasi autoklaavi.

Põlevkivituha, liiva ja vee segu on vormis tahenenud ning läheb edasi mõõtu lõikamisse.

30

Põlevkivituhk läbi ajaloo

Eesti kukersiitpõlevkivi, mi-da põletatakse elektrijaa-made kolletes ja kasutatak-

se õlitööstuses, sisaldab umbes 60% mineraalseid aineid – kaltsium- ja magneesiumkarbonaati ning sa-vimineraale, mis põlemis- või ut-teprotsessis moodustavad põlev-kivituha. Tuhk on põlemise para-tamatu saadus. Kui aastas kasuta-takse elektri ja õli tootmiseks um-bes 15 miljonit tonni põlevkivi, siis tekib tuhka umbes 9 miljonit ton-ni. Põlevkivituhk on problemaa-tiline jääde, mille kasutamisvõi-malusi on uuritud üle poole sajan-di. Nõukogude ajal lubjati sellega Lõuna-Eesti happelisi muldi. Tuhk oli toona ja vähesel määral ka tä-na kasutusel väetisena. Möödunud sajandi 20. aastate keskel jõudsid rootslased Johan Axel Eriksson ja Hendrik Kreüger nii kaugele, et lii-vast, tsemendist, kipsist ja lubjaki-vist ning alumiiniumpulbrist õn-nestus toota gaasbetooni – kerget, poorset ja soojuspidavat ehitusma-terjali. Eestis hakati 1950. aasta-tel uurima, kuidas tsement asen-dada põlevkivituhaga. 1961. aas-tal hakkas Ahtmes tööle poorbe-toonplokkide tehas, mis töötab ka täna, kuid uue tehnoloogiaga, te-hase praegune nimi on VKG Plokk.

ütles Purga. Tema sõnul ei tähen-da see siiski, et vanade katelde sul-gemise järel enam põlevkivituhka ehitusmaterjalitööstuses kasuta-da ei saa. „Keevkihtkatelde ja õli-tehaste tuhk on võimalik viia vas-tavusse nende nõuetega, mida ehi-tusmaterjalitööstus vajab,“ selgi-tas ta. “Tolmpõletuskatelde tuhka ollakse harjunud kasutama, aga ehitusmaterjalide tootmiseks kõi-ge sobilikumat fraktsiooni nendest väga palju ei tulegi.”

„Uutele tuhkadele või uutest tehnoloogiatest pärit tuhkadele on oluliselt keerulisem kasutamisvõi-malusi leida, sest selleks on vaja lä-bi käia põhjalik uuringute jada,“ li-sas Rebane.

Selleks, et tuhka toormena ka-sutada, on vaja põlevkivituha stan-dardit. „Ehitusmaterjalitööstuses ei räägita mitte põlevkivituhast, vaid põletatud põlevkivist,“ täp-sustas AS-i Kunda Nordic Tsement marketingijuht Andrus Rekka. Ettevõte on praegu suurim põlev-kivituha kasutaja, aga ka see fir-ma kasutab vaid väikese, tsemen-ditootmiseks sobiliku, osa Eestis tekkivast põlevkivituhast. „Isegi kümnendikku tuhast on ebareaal-ne ära kasutada,“ tõdes Rekka. Eestis ei ole ühtegi võimalust ära kasutada üheksat tonni tuhka ela-niku kohta aastas, nii suuri ehitusi lihtsalt ei ole.

Valmimas on ka ehitusliku põletatud põlevkivi standard. „Standard iseenesest ei kasuta ühtki tonni tuhka, aga selgus, mil-le see loob, võib tuha kasutamise-le kaasa aidata,“ ütles Rekka. Kui ehitusmaterjal vajab sertifikaati, saab sertifitseerija infot, milliste omadustega toorainet on kasuta-tud. Ehituslikuks tootmiseks ka-sutatava põlevkivituha ehk ehi-tusliku põletatud põlevkivi stan-dard täiendab senist tsemendi-tootmises kasutatavat tuha stan-dardit ja Eesti Energia ettevõttesi-

sest standardit, mille järgi väljas-tatakse poorbetoonplokkide jaoks kasutatavat tuhka. „Nüüd on eri dokumendid koondatud ühte ja sisu on tänapäeva nõuetele vas-tavaks muudetud,“ resümeeris Rekka. Põlevkivituhast toodetud ehitusmaterjalide kvaliteedikont-roll muutub lihtsamaks.

Üks valdkond, kus põlevkivi-tuhka laialdaselt kasutada võiks, on teedeehitus, kus see sobiks turbapinnase stabiliseerimiseks. Maanteeamet on Virumaal ehita-nud paar katselõiku, kuid nende uurimine veel käib. Suurim võima-lus põlevkivituhka kasutada on va-nade kaevanduskäikude täitmine.

Keevkihtkatelde ja õlitehaste tuhk on võimalik viia vas-tavusse nõuetega, mida ehitusmater-jalitööstus vajab.

Jaanus PurgaVKG Plokk OÜ juhatuse liige

9 mlntonni tuhka tekib aastas, kui õli ja elektri tootmiseks kasutatakse 15 mln tonni põlevkivi.

TOORA INE

LS0815FLKasutaja eelised

• Sujuv käivitus.

• Tükeldus- ja nurksaag üldehitustöödeks.

• Laser valgustab lõikamisel täpselt saagimisjoont ja kiirendab töötamist turvalisust ohtu seadmata.

LS0815FLTükeldus- ja nurksaag kaksik-liugraamil65x305 mm,ketas: 216x30 mm, 1400 W, 14,1kg

.

.299,-

DEAWST06Saealus WST06

.

.

149,-

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Kampaania hind kehtib kuni 31.12.2015 või kuni kaupa jätkub. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee

32

TEKST: LIIVI TAMM

ARH ITEKTUUR

Projekti tutvustavad Karolina Kreutzer ja Julia Rings.

Kirjeldage oma meeskonda, mil-lise ajakavaga pidite arvestama?

„Design Build Studio Tanzania” põhimeeskond koosnes kahek-sast naistudengist: Franziska Bartels, Theresa Blömer, Sophie Frey, Karolina Kreutzer, Julia Rings, Simone Schneider, Jelena Sosa ja Johanna Süß. Oleme kõik Müncheni tehnikaülikooli tuden-gid ja ühinesime projektiga pro-fessor Hermann Kaufmanni kau-du, kes juhib arhitektuuridisai-ni ja puitkonstruktsiooni õppe-tooli. Projekti ettevalmistamiseks kulus kaks semestrit: esimesel te-gelesime koos 22 tudengiga eri-nevate disainilahenduste välja-töötamisega, millest valisime väl-ja neli. Semestri lõpuks oli selgu-

Võimas projekt Tansaanias

Konverentsil „Puit, homse elukeskkonna võti“ tutvustasid Müncheni Tehnikaülikooli arhitek-tuuritudengid oma praktikatööd „Design Build Studio Tanzania“, milleks on põneva lahenduse-ga kooliaula Tansaanias Kibwigwas.

nud võidutöö ja samuti meeskond. Teisel semestril arendasime disai-nilahendust, kalkuleerisime ja ar-vutasime läbi erinevaid mudeleid. Viie kuu vältel püüdsime leida õi-ge geomeetria ja suuruse ning val-mistasime ette ehitise plaanid ku-ni konstruktiivsete detailideni väl-ja. Samal ajal püüdsime end kurssi viia kohalike oludega.

Ehitamise esimene etapp toi-mus augustis ja septembris 2014 Kibwigwas, Tansaanias. Rajasime vundamendi, tegime müüritööd ja alustasime puidust katusekonst-ruktsiooni ehitamist (püstitati esi-mene kaar). Teise etapi ehitami-ne algas märtsis 2015, mil püstita-ti puitkonstruktsioon ning paigal-dati katus.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ko-gu töö võttis aega 13 kuud, 10 neist koolis ja 3 Aafrikas, ehitusplat-sil. Meeskonnana oli igaüks isegi väikseimates küsimustes pidevalt kaasatud. Planeerimisprotsessi

Valmimas on ajalooline „Zollingeri” konstruktsioonilahendus. Fotod: „Design Build Studio Tanzania”

väikesed õnnestumised ja ebaõn-nestumised tõid meid üksteisele lähemale. Kuna tegu oli peaaegu kõigi jaoks esimese projektiga, mi-da reaalselt ehitati, tõstis see meie motivatsiooni veelgi.

Hea tiimitöö võtmesõnaks on kommunikatsioon, tuleb olla ava-

33

di Saksa ja Briti koloniaalperioodil Tansaaniasse palju männiistandu-si ning mänd ongi konstruktsioo-nide ehitamisel üheks kõige tavali-semaks kohalikuks ehituspuiduks.

Miks valisite sellise konstrukt-siooni?

Õpingute käigus tutvusime pal-jude kaasaegsete kõrgtehnoloogi-liste puitkonstruktsioonidega, sa-mas oli meile selge, et Tansaania lahendus peab olema tehnoloogi-liselt lihtne.

Uurisime lihtsaid puitkonst-ruktsioone, mis on suure sildega ja lõpuks jõudsime Saksa inseneri Zollingeri loodud konstruktsioo-nilise lahenduseni, mida kasutati palju 1920. aastatel.

Ühelt poolt on tegu väga lihtsa tehnoloogilise lahendusega, mi-da on lihtne mõista ja selgitada ka töölistele, kes ei ole kuigi koge-nud, teisalt on see soodne ja öko-noomne.

Pärast II maailmasõda oli Zollingeri lahendus populaarne: inimtööjõud oli odav ja betoon ning teised materjalid, mis eelda-sid tehnoloogiat, olid kallid. See on üks põhjustest, miks see lahen-dus tänapäeva Euroopas enam le-vinud ei ole: tänapäeval on ma-terjal odavam kui tööjõud ja see-ga on Euroopas täiesti vastupidine olukord kui Aafrikas. See konst-ruktsiooni tüüp ei eelda mingeid kõrgtehnoloogilisi liime ega ka kõrgkvaliteedilist puitu, mida Tansaanias olnuks keeruline lei-da. Seega oli lahendus meie vajadu-si ja võimalusi arvestades ideaalne.

Kuidas jõudsite arhitektuurse la-henduseni? Mis oli kõige keeru-lisem?

Meil kulus 5 kuud, et jõuda konkreetse arhitektuurse lahendu-seni. Ilmselt oleksime võinud aren-dustööle kulutada veel ühe semest-ri, et seda veelgi paremaks muu-

tud uutele ideedele ja sul peab ole-ma oma vaatenurk. Suhtlemine on oluline, eriti ehitusplatsil. Tuleb rääkida kõigiga, ka kohalike abilis-tega, samuti kolleegidega, et prob-leeme lahendada.

Millel põhines materjalivalik? Arhitektuurses lahenduses ka-

sutati ajaloolist puitkonstrukt-sioonilahendust, mida nimeta-takse „Zollingeriks“. See lahendus võimaldab suuri vahemaid sildeta ületada, ei ole vaja poste ega teisi toestusi. Kogu projekti fookus läh-tus sellest konstruktsioonilisest la-hendusest.

Eesmärgiks oli lisaks kohalike ehitusvõtete kasutamisele võtta kasutusele ka kohalikke materjale, näiteks päikese käes kuivatatud ja põletatud savikivi, bambust, puitu. Konstruktsioonimaterjalina kasu-tati mändi. Esmapilgul ei näi män-nipuit Aafrika kontekstis just ko-halik materjal, kuid tegelikult loo-

ARH ITEKTUUR

ta, aga ka olemasolev ajaraamis-tik oli piisav.

„Katsetus ja viga“: nii võib lühi-dalt kirjeldada meie tööprintsiipi. Ehitasime palju erinevate skaala-dega mudeleid, töötasime mater-jalidega ja testisime neid ülikooli katselaborites. Kõige vahvamaks osaks kogu protsessis oli 1:1 suuru-ses mudeli loomine. Esimese kaa-re püstitamiseks kulus meil 8 päe-va. Saime konstruktsiooni jätta ülikoolihoone hoovi veel kaheks kuuks, et seda viimistleda ja sis-se viia parandusi. Oli väga oluli-ne, et mõistaksime konstruktsioo-ni ja seda, kuidas lahendust pare-maks muuta.

Kõige keerulisemaks osutusid liidete kohad: need olid peamis-teks elementideks, mis dikteerisid ehitise geomeetria ning kogu hoo-ne väljanägemise. Lõikenurga või kruvide asendi muutmine muutis konstruktsiooni.

Veelgi enam, neid liiteid oli ehi-tusinseneril peaaegu võimatu ar-vutada, seega tuli paljutki lihtsalt katsetada. See oli paras väljakut-se: pidime liidetes ehitise jäige-

maks muutma ja tegema arvestu-sed varuga, et saada ehitusluba. Analoogse lahendusega ajaloolised hooned Saksamaal on tänini kasu-tuses ja meie 1:1 suuruses mudel aitas Saksa ehitusinsenere veen-da, et konstruktsioon on stabiil-sem, kui arvutiekraanilt tundub.

Kõige keerulisem oli lahendada meie endi loodud probleemi: hoo-nel on suur üleulatuv katus, mis katab kogu hoone. Lisaks on hoone sees kaks tellistest ehitatud ruu-mi, kus on köök ja laoruum, mis samaaegselt moodustavad sisse-käigu. Katuse otstes aga puudu-vad katusealused otsaseinad – just

see kujuneski suurimaks väljakut-seks. Nimelt on kõikidel ajaloolis-tel „Zollingeri” konstruktsioonidel katusealused otsaseinad, mis muu-davad ehitise jäigemaks ja lisavad tugevust. Otsaseina puudumine te-kitas ebastabiilsust. Võimalike la-hendustena kaaluti terasest ankru-te paigaldamist, kuid see oleks rik-kunud kogu projekti idee: ilma se-gavate elementideta katusekonst-ruktsiooni. Lahenduseni jõudmi-ne võttis kaua aega. Katuseservad on tugevdatud puitmaterjaliga, mis kaeti lainelise plekiga ning nii saavutati tulemus, kus tugevdus-konstruktsioonid pole märgatavad.

1:1 suuruses mudel ülikoolihoone hoovis.

Eesmärgiks oli lisaks kohalike ehitusvõtete ka-sutamisele võtta kasutusele ka ko-halikke materjale.

„Design Build Studio Tanzania”: mis see on?

Müncheni ülikooli puitkonstrukt-sioonide õppetool on professor Hermann Kaufmanni juhtimisel iga-aastaselt läbi viinud erinevaid disaini/ehitamise projekte, millest Tansaania projekt oli järjekorras juba kaheksas. Esimene neist oli lasteaia projekt Lõuna-Aafrika Vaba-riigis 2007. aastal. 2013. aastal paluti õppetoolil projekteerida ja ehitada aula Tansaanias Kibwigwas asuva keskkooli jaoks.

Kõik hooned projekteeritakse tu-dengite poolt ja ehitatakse koostöös kohalike ehitajatega.

Tansaania on vastavalt ÜRO inimarengu indeksile üks madalaima kategooria riikidest, kus elanike sissetulek on üks maailma madalai-maid, samal ajal kasvab rahva arv kiiresti ja hariduse kättesaadavus on probleem.

Kibwigwa, kus elab 15 000

inimest, asub Lääne-Tansaanias (Ida-Aafrika), piirkonnas on suuri probleeme haridusega – vaatamata põhikoolidele olemasolule on Kibwi-gwa keskkool ainuke paik, kus saab edasi õppida.

2012. aastal otsustati kooli laien-dada: see mahtutab nüüd 360 poissi ja sama palju tüdrukuid. Aula ehita-mine oli väga vajalik, et tekiks paik, kus lapsi nt muusikalistele üritustele kokku tuua ning samuti igapäeva-selt toitlustada. Seniajani olid osad lapsed sõitnud 2 tundi, et einestada kodus.

Projektijuht on Kibwigwas üles kasvanud isa Ferdinand Barugize, kes lõpetas oma õpingud Aust-rias asuvas seminaris. Tema abiga loodi kohalike noorte toetamiseks Azubi Kibwigwa Assossatsioon, mis nõustas ja toetas ka aula ehitamise projekti.

Tegijad: Karolina Kreutzer on Müncheni

tehnikaülikoolis õppinud arhitektuu-ri alates 2009-dast aastast ja töötab lisaks sellele alates 2014 aastast Auer Weber-i arhitektuuribüroos. 2014 aastal osales ta vabatahtlikuna Tansaanias Müncheni tehnikaülikooli tudengite projekteeritud kooli aula ehitusel.

Julia I.M Rings otsustas pärast Aacheni ülikooli lõpetamist otsustas keskenduda keskkonnasõbraliku ehituse tehnoloogiatele ja jätkata õpinguid Müncheni tehnikaülikoolis. Õpingute raames veetis ta aasta Illinoisi Ülikoolis. Pärast Müncenis-se naasmist osales ta Design Build Studio raames Tansaanias kooli aula ehitamises. Rings i magistritöö kes-kendus puitkonstruktsioonidele ja tema juhendajaks oli Prof. Hermann Kaufmann.

PUIDUTÖÖSTUSE INSTRUMENTIDE

HOOLDUS JA MÜÜK

www.madixteritus.ee

Info tel: 5691 9260

info@madixteritus.ee

MADIX TERITUS OÜ Tootmisjuht: +372 5648 7053Müük: +372 5624 8856myyk@madixteritus.ee

Meeri küla 61615, TartumaaTELLI MEIE KULLERAUTO KOHALE!

www.sami.eeMÜÜK HOOLDUS JA TÖÖVAHENDITE RENT

Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759

36

EKVÜ

Juhendon suunatud energiaaudiito-ritele ja auditi tellijatele.

Eesti kortermajade valdav enamus on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja kätte

on jõudnud aeg, kus nende teh-niline seisund vajab uuendamist. Paljud korteriühistud on püüdnud olukorda parandada, vahetades aknaid ja uuendades küttesüstee-mi, mille läbi on loodetud vähen-dada küttekulusid. Seejuures on tähelepanuta jäänud vajadus taga-da tervislik sisekliima.

Energiaauditi olemasolu ja sel-lel tuginev rekonstrueerimiskava muutus kohustuslikuks alates aas-tast 2010, kui korteriühistutel tek-kis võimalus saada KredEx-i kaudu toetust. 2014. aastal tellis KredEx uuringu “Rekonstrueeritud korter-elamute sisekliima ja energiatarbe seire analüüs ning nende vastavus standarditele ja energiaauditite-le.” Uuringu tulemusena selgus, et energiaauditite tase on üsna erinev ja audiitorite ettepanekud ja ener-giasäästuprognoosid erinevad ko-hati oluliselt tegelikult saavutatud tulemustest. Mitte kõik energiaau-diitorid ei ole suhtunud oma üles-andesse vastutustundega.

Olukorra parandamiseks on KredEx tellinud Eesti Kütte- ja Venti latsiooni inseneride Ühenduselt, kes on ka energiaau-diitorite kutsete andja, kortermaja-de energiaauditite koostamise ju-hendi. Juhendi eesmärk on avada energiaauditi olemust täpsemalt ja sisulisemalt, kui seda teeb majan-dus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 16 „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljasta-mise kord“. Kortermaja energiaau-diti aluseks on hoone tegelik ener-

Juhend energiaauditi loomiseksTÕNU JÕESAARENERGIAAUDIITOR

giatarbimine ja audiitori hinnang sisekliima olukorrale. Juhendis kirjeldatakse tegevusi, mis on va-jalikud hoone toimimisest adek-vaatse ülevaate saamiseks. See si-saldab korterelamu piirdetarindi-te ja tehnosüsteemide ülevaatust, sisekliima parameetrite mõõtmist, õhuvahetuse hindamist, sisekliima kohta andmete kogumist ankeet-küsitluste teel ja hoone termograa-filist ülevaatust. Uuringute pakett lepitakse kokku korteriühistu ju-hatuse ja energiaaudiitori vahel.

Lihtsustused olgu põhjendatudKorterelamu energiatarbimise

analüüsiks koostatakse energiabi-lanss, mis sisaldab ühelt poolt soo-juskadusid läbi välispiirete, ener-giavajadust ventilatsiooniõhu soo-jendamiseks ja sooja tarbevee val-mistamiseks. Energiabilansi tei-se poole moodustavad sisseoste-tud energia, kütused ja vabasoojus (olmeelekter, elanike soojuseeral-dus, päikese poolt hoonesse antud soojus). Olemasoleva hoone ener-giabilansi arvutused võivad põhi-mõtteliselt erineda ehitusinseneri-de poolt tehtavatest hoone energia-tõhusust tõendavatest arvutustest,

mis tehakse täpsete algandmetega, milleks on hoone standardkasutus (soojuslik mugavus ja õhu kvaliteet vastab normidele), ehitusprojekt ja ehitusmaterjalide kindlaks määra-tud omadused. Seega on tulemus täpne. Olemasolev hoone ei ole ku-nagi standardkasutuse olukorras ja hoone energiabilansi koostami-sel on otstarbekas kasutada lihtsus-tavaid eelduseid. Lihtsustused pea-vad olema põhjendatud, on tähtis, et kõik audiitorid teevad arvutusi ühtse metoodika alusel.

Uuenduseks nullpaketi soovitusJuhendi energiaarvutuste osa si-

saldab soojuskadude arvutamist lä-bi hoone välispiirete, õhuvahetuse soojuskadude hindamist ning küt-te- ja soojaveesüsteemi soojuska-dude käsitlemist. Energiaauditi tu-lemuseks on rekonstrueerimisette-panekute koostamine, mis vormis-tatakse pakettidena. Uuenduseks on nn nullpaketi koostamise soo-vitus, mis sisaldab möödapääsma-tuid öid hoone tehnilise seisundi ja sisekliima parandamiseks.

Nullpakett energiasäästumeet-meid ei sisalda. Järgnevate ener-giasäästupakettide tasuvust hinna-takse nullpaketi suhtes, mitte ole-masoleva olukorra suhtes nagu se-nini. Lõpuks tuleb audiitoril hinna-ta rekonstrueerimispakettide mõ-ju elanike maksekoormusele, kui maja rekonstrueeritakse KredEx-i toetusega.

Korterelamute energiaauditite koostamise juhend on valminud EKVÜ ja TTÜ Keskkonnatehnika instituudi koostöös. Autorid on Tõnu Jõesaar ja Anti Hamburg, osales ka EKVÜ kutsekomis-jon, ettepanekuid esitasid Targo Kalamees ja Teet Tark.

Juhend energiaauditi loomiseks PEETER PARREEKVÜ NOEMIDE TOIMKONNA JUHT

Juba aastast 2004 pärinev stan-dard EVS 844 “Hoonete kütte projekteerimine” läbis uuen-

duskuuri ja on hetkel arvamus-küsitlusel. Algselt olid n-ö kor-ralise ülevaatuse käigus plaanis vaid kosmeetilised parandused, kuna oodata on vastava Euroopa standardi uusversiooni. Paraku selgus töö käigus, et nii mõneski osas on 844 elule jalgu jäänud, lei-des samas üsna usinat kasutamist ja sealjuures ka täht-tähelt järgi-mist. Seetõttu osutus ka korrek-tuur planeeritust mahukamaks ja rohkem põhimõttelisi muudatusi sisaldavaks.

Üheks olulisemaks muudatu-seks oli senise arvutusliku välis-

Küttestandard uuenebõhu temperatuuri (VAT) valiku aluste muutumine. Kahest mit-meveerulisest tabelist jäi alles üks üheveeruline ja üheselt mõistetav. Samas säilisid ka arvutusalused erijuhtudeks ja ekstreemsete tem-peratuuride jaoks.

Teiseks oluliseks muudatuseks oli täpsustus küttesüsteemi arvu-tuslike temperatuurirežiimide va-likuks. Uues lahenduses on soojus-kandja soovituslikud temperatuu-rid viidud sõltuvusse hoone erisoo-juskoormusest. Ruumide arvutus-likud sisetemperatuurid on viidud vastavusse teiste standarditega ja ka kavandatava sisekliima määru-se eelnõuga. Täpsustatud on ruu-mide soojusbilansi ja küttesüstee-mide tasakaalustamise osa.

Standardist on välja jäetud tä-

naseks mittevajalikud viited ma-terjalide valikule ja vastavatele standarditele, aga samuti soovi-tused küttesüsteemi valiku osas. Viimane on asendatud viidetega valiku alustele. Samuti on tehtud rida täpsustusi ja täiendusi arves-tuse osas, sest standardit kasuta-vad ka inimesed, kelle kogemused küttesüsteemide projekteerimise või ehitamise kohalt ei ole väga pi-kaajalised. Seetõttu on nii mõnigi täiendus pigem abivahend noore-le projekteerijale-ehitajale või jä-relevalvele ning meeldetuletuseks kogenud seltskonnale. Senise taga-siside põhjal tundub, et valminud standard on sobilik kasutamiseks kuni vastava Euroopa standardi valmimiseni ja ilmselt aluseks vas-tavaks rahvuslikuks lisaks.

38

ST IPEND IUM ID

Professor Heinrich Laulu ni-melise Nordeconi noore teadlase ja õppejõu stipen-

diumi sai EKVÜ eestseisuse liige prof. Hendrik Voll.

Professor Heinrich Laulu nime-line Nordeconi stipendium suuru-sega 6400 eurot on mõeldud ehi-tusteaduserialadel doktorikraa-di kaitsnud kuni 40-aastasele Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu-le/teadlasele.

Stipendiumi määras TTÜ Arengufondi nõukogu poolt kin-

Selgus tänavune EKVÜ stipen-diumi võitja, kelleks on TTÜ kütte ja ventilatsiooni õp-

petooli doktorant Ülar Palmiste. Kokku esitati hindamiskomisjonile viis stipendiumitaotlust, neist üks doktoriõppe ning neli inseneriõp-pe EKVÜ stipendiumile.

„Tegelen doktoritöö raames õhu-puhastustehnoloogia arendamise-ga õhus lenduvate kahjulike gaasi-de ja mikrobioloogilise saaste filt-reerimiseks. Selle tehnoloogia või-malikud rakendused on sisekesk-kondades, kus esitatakse kõrgemad nõudmised siseõhu kvaliteedile, nagu näiteks puhasruumid, haig-lad, teatud tööstushooned, samuti nende inimeste kodud, kes on sise-õhu saasteainete suhtes ülitundli-kud,“ kirjeldas Ülar Palmiste oma projekti.

Hindamiskomisjon hindas tä-navu taotluse esitanute töid iga-ti sisukaks.

„Taotluse esitanud kütte- ja ven-tilatsioonieriala tudengid on val-davalt juba seotud valdkonna et-

EKVÜ stipendium jagatud

tevõtetega. Tööd tuleb teha vald-konna edasiarendamise soovi-ga ning visiooniga, kuidas arene-da hoonete sisekliima kujundaja-teks, väärtustades inseneritead-misi. Stipendiaadi puhul saab väl-ja tuua suurepärase valdkonna ter-

vikpildi tunnetuse,” sedastas žürii oma hinnangus.

EKVÜ stipendiumi hindamis-komisjoni kuulusid Allan Hani (komisjoni esimees), Aivar Uutar, Kristi Nakkurt, Tõnu Jõesaar ning Kalev Kundla.

Tunnustus Hendrik Vollilenitatud 5-liikmeline komisjon.Aasta pärast stipendiumi kätte-andmist esitab stipendiaat TTÜ Arengufondi nõukogule aruan-de aasta jooksul tehtud teaduslike tööde ja uurimuste kohta.

Hendrik Vollile määrati pro-fessor Heinrich Laulu nimeli-

ne Nordeconi stipendium.

Hetk stipendiumi üle andmiselt: Allan Hani (vasakul) ja Ülar Palmiste.

Sein eraldab, uks ühendab

T-TAMMER OÜPeterburi tee 47b, 11451 Tallinn

Tel 614 5500 Faks 614 5501

info@tammer.ee

www.tammer.ee

TERASPROFIILUKSEDSILEMETALLUKSEDTULETÕKKEUKSED

40

K ATUSEUUD ISED

Võitjad kategooriate kaupa

Kivikatus - Madarászi külalistemaja Ungaris, ehitaja Remek Mesterek. Lamekatus - Kiirabihoone Austrias Klagenfurtis, ehitaja Spitzer GmBH. Metallkatus - Szolnoki F.Liszti nimeline Muusikaakadeemia Ungaris,

ehitaja Puskás Müvek Kft. Fassaad - Rahvuslik Aatomituumade Uuringute Instituut Manchesteris,

ehitaja Lakesmere Group.

Maailma katusemeistreid ühendav erialaliit IFD valis taaskord neljas ka-

tegoorias maailma parimaid ka-tuseid. Konkursile oli esitatud 58 tööd kaheteistkümnest riigist. Kõige enam kandidaate osales me-tallkatuste kategoorias, järgnesid kivikatuste kategooria ja lameka-tused, vaid 7 tööd esitati fassaadide konkursile. Eestist olid esindatud 9 objekti. Võistluse korraldust juhti-nud IFD peasekretär Detlef Stauch andis edaspidiseks Eesti meistrite-le soovituse oma uhkeid töid enam pildistada ja seda ka tööde käigus. Väljast paistavad kõik katused ke-nad, kuid IFD sooviks tutvuda ka sellega, mis on ilusa koore all. Neid fotosid oli meil esitada 9-st objek-tist vaid kahe kohta.

Maailma parimad valitudPEETER KÄRPEESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIDU JUHATUSE LIIGE

Parim fassaad

Parim lamekatus Parim metallkatus

41

IFD kongressil Bonni lähedal Königswinteris valiti Riia 2018. aas-ta noorte katusemeistrite maailma-

meistrivõistluste toimumiskohaks (pin-gelisel hääletusel sai Riia 30 ja Peking 14 häält). Ilmselt lähema 100 aasta jooksul Baltimaad teist võimalust ei saa. 2018 . aasta oktoobris Läti Vabariigi juubelipi-dustuste raames toimuvale MM-le lubas Läti valitsus kindlustada võistluste kor-raldamiseks vajalikud vahendid.

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidul on lätlastega pikaajalised suhted, mille üheks väljundiks on ka BaltRoof katusemeistrite võistlus, mis seekord toimub 23.–24. aprillil Tallinnas Pirita messikeskuses samaaegselt messidega Aindus ja Interjöör. Võistlustest võtavad osa Eesti, Läti, Leedu ja esialgsete luba-

duste põhjal ka Venemaa võistkonnad.Analoogselt MM-võistlustega toimuvad võistlused 3 alal: lame-, metall- ja kivi-katus. Nendel võistlustel selgitatakse ka välja Eesti esindajad 2016. aasta oktoob-ri lõpus Varssavis toimuvatele maailma-meistrivõistlustele, mis toimuvad sama-aegselt IFD aastakongressiga.

Neid võistlusi tutvustas Riias ka IFD direktor Detlef Stauch samuti tutvus-tas ta 2017. aasta sügisel toimuva IFD kongressi asukohta – Austria pealinna Viini.Kongresside vaheajal töötavad ak-tiivselt IFD töögrupid – viilkatuste, la-mekatuste, kutsehariduse ja -koolituse ning turunduse komitee, samuti äsja-loodud ventileeritavate fassaadide teh-niline komitee. Nende töös osalevad ka Eesti liidu esindajad.

Parim kivikatus

Noorte katusemeistrite MM toimub Riias

42

RAAMAT

Kogumik võtab kokku TTÜ liginullenergiahoonete uu-rimisgrupi töö tulemused

2012–2015 aastast. Uurimisgrupi töös osalesed TTÜ professorid Jarek Kurnitski, Targo Kalamees ja Hendrik Voll ning nende juhen-datavad doktorandid, kellest osa on juba oma töö kaitsmiseni jõudnud.

Kogumikus tutvustatakse ligi-nullenergiahoonete näiteid, ana-lüüsitakse rohemärgise teemat, esitatakse korterelamute tervik-liku renoveerimise juhendmater-jal, tutvustatakse nt piirdetarindi-te või fassaadide tehnilisi lahen-dusi. Autorite hinnangul on ligi-nullenergiahoonete teema otsekui vihmavari, mis koondab enda al-la hoonete energiatõhususe, ehi-tusfüüsika, sisekliima, tehnosüs-

teemide ja osa arhitektuuri vald-konnast. „Liginullenergiahoonete ehitamisel kasutatavad lahendu-sed jagunevad passiivseteks ja ak-tiivseteks, nii hooneautomaatika abil juhitavateks kui iseregulee-ruvateks, kusjuures on oluline, et lõpptulemusena valmiv hoone oleks lihtsasti kasutatav ja hool-datav, et tagada kasutajate hea-olu energiatõhusal viisil,“ osu-tab Kurnitski. Uuringud käsit-levad nii uute hoonete lahen-dusi kui olemasolevate reno-veerimist. Energiatõhususse pa-nustamise majandusmõjude hin-damisel jõuti riigi seisukohast op-timaalsete tervikliku renoveerimi-se lahendusteni, mis on tehniliste tingimustena KredEx-i renoveeri-mistoetustes.

Alates 2015. aasta juulist keh-tib Eestis uus ehitussea-dustik. Värskelt ilmunud

käsiraamatu „Uus ehitusseadus-tik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendami-sel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pe�ai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid. „Ülevaatlikkuse mõ�es ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teis-te seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust enesest, peale selle mõ�eid mõne-de esmapilgul probleemsete säte-te tõlgendamise võimaluste kohta.“

Teos on suunatud ehitajale, kin-nisvaravaldkonna spetsialistidele

ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele.

Käsiraamat „Uus ehitussea-dustik ja ehitamine“ on saada-val Kinnisvarakooli raamatu-poes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatu-poodides. Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendu-nud kinnisvaraalasele baaskooli-tusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kin-nisvaraarendajatele ja eraisikute-le ning kinnisvaravaldkonna käsi-raamatute kirjastamisele.

Ilmus käsiraamat ehitusseadustikust

Kinnisvarakool OÜ on keskendu-nud kinnisvaraalasele baaskooli-tusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kin-nisvaraarendajatele ja eraisikute-le ning kinnisvaravaldkonna käsi-

Pealkiri: Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel

Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai(advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid)

Maht: 344 lehekülge Lisainfo: www.kinnisvarakool.ee

Pealkiri: Liginullenergiahooned täna ja homme. Artiklite kogumik

Toimetanud: Jarek Kurnitski Lisainfo: www.etag.ee/rahas-

tamine/mobilitas/liginullenergia-konverents

Liginullenergiahoonete näiteid meilt ja mujaltteemide ja osa arhitektuuri vald-konnast. „Liginullenergiahoonete ehitamisel kasutatavad lahendu-sed jagunevad passiivseteks ja ak-tiivseteks, nii hooneautomaatika abil juhitavateks kui iseregulee-ruvateks, kusjuures on oluline, et lõpptulemusena valmiv hoone oleks lihtsasti kasutatav ja hool-datav, et tagada kasutajate hea-olu energiatõhusal viisil,“ osu-tab Kurnitski. Uuringud käsit-

veerimist. Energiatõhususse pa-nustamise majandusmõjude hin-

Pealkiri: Liginullenergiahooned

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016Eesti Näituste messikeskuses

Lisainfo:Eesti Näituste AS

Pirita tee 28Tallinn 10127Tel 613 7335

e-post:estbuild@fair.eewww.fair.ee/eestiehitab

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinntelefon: 6 715 039 | e-mail: QTS@QTS.ee

turvatehnika.eu | ledtehnika.eeOleme avatud: E-R 9-17

Võimsad ja säästlikud LED-valgustid lattu, tootmishoonessevõi kontorisse.

Neljas suunas hargnemine tagab sobiva valgustite paigutuse igas ruumis. Maksimaalne ühe toitegajadaühenduse pikkus 80m.

Valgusvihu saab seadistadavastavalt koha eripärale.

Valgustitele kehtib tehase poolt 7 aastat garantiid*

*garantii-, paigaldus- ja müügitingimustega saab tutvuda Turvatehnika AS esinduses, Tondi 49, Tallinn.