Eesti - static.varrak.ee€¦ · Puu otsas vilistab mingi must linnuke, õuel õitseb lilleke,...

Eesti elusloodus

Kodumaa looduse teejuht

Kolmas, täiendatud ja parandatud trükk

Koostajad: Rein Kuresoo Hendrik Relve Indrek Rohtmets

Korrektuuri lugenud Eha KõrgeKujundus ja makett: Kersti Tormis

© Autorid, 2001, 2005, 2019ISBN 978-9985-3-4671-6

Kirjastus VarrakTallinn, 2019www.varrak.eewww.facebook.com/kirjastusvarrak

Trükikoda Printon AS

SAATEKS

Hea loodusesõber!

Teie ees on Eestimaa looduse teejuht, raamat, kus on kõrvuti niidutaimed, linnud, kalad, putukad ja paljud teised, kes meie kõrval Eestimaal elavad. See on raamat meie tavalisematest taimedest, loomadest ja seentest. Peaaegu kõikide nende kohta on varasematel aegadel ilmunud põhjalikke määrajaid ja akadeemilisi ülevaateid, meie looduse teejuht aga tahab teile ühtede kaante vahel pakkuda lihtsat võimalust tutvuda nendega, kellega meie rajad looduses liikudes kõige sagedamini ristuvad. Oleme teadlikult vältinud keerukaid määramistabeleid ja eelteadmist nõudvat oskussõnavara lootuses, et kõik, mis alljärgnevatel lehekülgedel teie ees avaneb, aitab astuda esimesi samme looduse tundmaõppimisel. Teisalt on see kindlasti ka raamat, mis pakub näiteks linnuhuvilisele võimalust kiigata selgrootute maailma või aitab liblikakütil tutvuda taimedega, mida tema lemmikute röövikud söövad, ja miks mitte neid ka üles leida. Niisiis, see on raamat kõikidele, kes loodusest hoolivad ja avasilmi maailma vaatavad. Looduse teejuht on teos, mis asendab riiulitäit raamatuid. Eestlane on läbi aegade armastanud kodumaa looduses viibida – ehitab suvilaid, taastab suvekoduks lagunevaid talusid, sõidab nädalalõpul linnast välja. Ent paraku on loodus muutunud meie jaoks üha anonüümsemaks, kadakasakste grüüneks. Puu otsas vilistab mingi must linnuke, õuel õitseb lilleke, kraavis krooksub konn, peenarde vahel sibab sitikas... Vilistajad, õitsejad, krooksujad ja sibajad jäävad meile aga üha võõramaks, sest me ei oska neile nime anda ning ei oska aimatagi, mida nemad ümbritsevalt maailmalt ootavad. Me tunneme autode, elektroonika ja pesupulbrite kaubamärke paremini, kui teame meiega ühte ja sama eluruumi jagavate kõige tavalisemate kodumaa loomade-taimede nimesid. Samas teame, et tutvus ja kõik hea, mis sellega kaasneb, algab esitlemisest. Siin olen mina, kes oled sina? Tutvus loodusega on kõige kasulikum tutvus – emotsionaalselt. Loodus on sõber, kelle seltsis ei hakka kunagi igav ja kellel on alati üllatusi varuks. Ja loodusest leiab aina uusi sõpru! Eestimaa looduse teejuht esitleb teile kodumaa loodust. Valikut tehes, millist liiki raamatusse võtta ja keda välja jätta, on koostajad lähtunud eelkõige sellest, kes taluõuedel, niitudel, metsades ja mererandadel kõige tõenäosemalt võiksid tähelepanu köita. Valik võib tunduda meelevaldsena, sest ühel loodusesõbral on silma rohkem taimede, teisel näiteks lindude jaoks. Ja mõnigi taimeliik, keda Saaremaal umbrohuks peetakse, võib näiteks Setumaal sootuks puududa, ning mereranniku linde ei tasu Pühajärve äärest otsida. Õigupoolest ei saagi see raamat vastata kõigile küsimustele, mis looduses liikujal tekkida võivad, looduse teejuht juhatab teid looduse ja juba tunduvalt sügavamale puuriva erialakirjanduse juurde.

Raamat algab taimede tutvustamisega, siin on kasutatud lihtsat õievärvist ja lehekujust lähtuvat määramisjuhist. Seente tutvustamisel pole esikohal nende kulinaarne väärtus. Küllap on huvitav teada, et ühed seened kõik on väärisjuustu purev hallitus, majavamm ja puravik. Selgroogsetele loomadele pühendatud lehekülgedest kuulub valdav osa lindudele. Linnuhuvi on Eestis tõusuteel ning meie linnustik põnev ja kiiresti muutuv. Lindude seast on omaette välja toodud värvulised, kes on Eestis kõige suurema liikide arvuga linnuselts, kelle esindajaid ka kõige sagedamini looduses kohtab. Kahepaiksete ja roomajate seast on kõrvale jäänud vaid mõned kõige haruldasemad liigid, keda algaja loodusehuviline enamasti ei kohtagi. Näiteks juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Ruhnul, mõnel üksikul väikesaarel ja lisaks veel väga vähestes paikades Lääne-Eestis. Ka kaladest on vaatluse all eelkõige tavalised liigid, kellest suur osa võib kergesti sattuda algaja õngemehe konksu otsa. Imetajate seast oleme kõrvale jätnud peidulise eluviisiga loomad ja need liigid, kelle määramine on jõukohane vaid eriteadlastele. Eelkõige puudutab see käsitiivalisi ehk rahvakeeli nahkhiiri, karihiiri ja mitmeid närilisi. Selgrootuid elab Eestis vähemalt 25 000 liiki. See kirev maailm avaneb oma täiuses jällegi kahjuks vaid eriteadlastele. Õnneks leidub selgrootute maailmas küllaga silmatorkavaid liike, kes sobivad suurepäraselt iseloomustama kogu rühma, kuhu nad kuuluvad. Nii leiategi looduse teejuhist mitmeid selgrootuid, kes värvikate näidistena esindavad sadu ja tuhandeidki omataolisi eluvorme. Suur osa putukamaailmast on väga tagasihoidliku välimuse ja mõõtmetega ning ka oma asju ajavad nad märkamatult, värvikatest liblikatest on aga raske mööda vaadata. Tänu sellele on liblikad vallutanud raamatus ka rohkem lehekülgi kui teised putukad. Koostajatel on hea meel tänada hulka inimesi, kelle isiklik panus ja toetus on olnud määrav selle raamatu lugejate ette jõudmisel. Täname kaasautoreid Tiina Randlast, Ülle Reierit, Arne Aderit, Tiit Hunti, Fred Jüssit, Mati Koset, Andres Kuresood, Olavi Kurinat, Urmas Laansood, Tiit Leitot, Vello Liivi, Mati Martinit, Tomi Muukkoneni, Seppo Parkkineni, Avo Põlenikku, Aarne Randveeru, Ain Raitviiru, Urmas Tartest ja toimetajaid ning abilisi Eve Mägi, Malle Kiirendit, Taimi Piini, Olev Abnerit, Rein Järvekülge ja Tõnu Ploompuud. Eraldi tahame tänada kunstnik Kersti Tormist, kes tohutu test pildikuhjadest ja materjalihulkadest on vorminud kauni loodusraamatu. Ühtlasi kuulub meie tunnustus ka kirjastusele Varrak, kes ei põrganud tagasi suurest tööst ja vastutusest säärase mahuka ning keeruka koguteose kirjastamisel.

Rein Kuresoo Hendrik Relve Indrek Rohtmets

I. M

uu

sik

us

TA

IME

D

9

TAIMERIIGI SÜSTEMAATIKAST

Taimed on elu aluseks Maal. Nende tunnusvärviks on roheline. Rohelise tooni põhjustajaks on taimedes leiduv klorofüll. Just klorofüll võimaldab neil ainsana Maa elusolenditest luua eluta ainetest elusainet ehk orgaanilist ainet. Taimed seovad päikeseenergia abil mullast vett ja mineraalaineid ning õhust süsihappegaasi. Kasvades toodavad nad orgaanilist ainet ning hapnikku. Maakera elukoosluste muud liikmed, kaasa arvatud inimene, saavad süüa ja hingata vaid seepärast, et on olemas taimed. Taimeuurijad on jaganud taimeriigi vastavalt taimede keerukuse astmele hõimkondadesse. Selles raamatus tutvustatavad taimed kuuluvad kas sammaltaimede, sõnajalgtaimede, paljasseemnetaimede või katteseemne-taimede hulka. Alljärgnevalt on toodud nende hõimkondade põgus tutvustus. Sammaltaimed ehk samblad on lihtsa ehitusega taimed. Erinevalt kõigi järgnevate hõimkondade esindajatest ei loeta neid soontaimede hulka kuuluvaks. Soontaimed on saanud nime sellest, et nende taimede sees on soonte süsteem, mille kaudu liiguvad toitained. Sammaldel selline soonestik ehk teaduslikult väljendudes juhtkude puudub. Sammalde varred ja lehed on väga algelised. Neil puuduvad juured. Mulda kinnitumiseks ja vee hankimiseks on sammaldel risoidid. Samblad paljunevad mitte seemnetega, vaid eostega. Samblad on madalakasvulised taimed ja eelistavad enamasti niiskeid kasvukohti. Maailmas on teada üle 25 000, Eestis üle 500 samblaliigi. Sõnajalgtaimed kuuluvad juba soontaimede hulka. Kuid nendelgi puuduvad õied ja seemned ning nad paljunevad eostega. Sõnajalgtaimede hiilgeaeg maakeral oli ligi 300 miljonit aastat tagasi. Siis moodustasid nad enamiku maakera taimkattest. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuulub praegu maakeral üle 11 000 liigi, Eestis ligi 50 liiki. Peale päris-sõnajalalaadsete taimede, keda rahvas kutsub sõnajalgadeks, kuuluvad sellesse hõimkonda ka kollad ja osjad. Eestis leiduvad sõnajalg-taimed kasvavad rohttaimedena ja eelistavad niiskeid kasvukohti. Paljasseemnetaimed on saanud nime sellest, et kuigi nad paljunevad juba seemnete abil, puudub nende seemnetel kaitsev kate. Enamik paljasseemne-taimi on okaspuud. Nende seemned arenevad käbides. Paljasseemnetaimi on maakeral kokku vähem kui 1000 liiki, Eestis leidub 4 looduslikku liiki. Katteseemnetaimed on saanud nime sellest, et nende seemned on ümbritsetud sigimikust moodustunud pesaga. Katteseemnetaimi nimetatakse ka õistaimedeks. Neil on kindlasti olemas õis. Õistaimed on kõige täiuslikuma ehitusega ja kõige liigirohkem hõimkond taimeriigis. Siia kuulub maakeral kokku ligi 250 000, Eestis üle 1500 liigi.

TaimedTa

imed

I. M

uu

sik

us

TA

IME

D

TA

IME

D

10 11

KUIDAS TAIMELIIKE RAAMATUST LEIDA

Raamatus ei ole taimeliigid esitatud tavapärases süstemaatilises järjestuses. Meie looduse tavalisemaid liike on rühmitatud selliselt, et lugejal oleks võimalikult hõlpus neid leida ja ära tunda. Alustatakse õistaimedest, järgnevad puud ja põõsad, sõnajalgtaimed, samblad. Õistaimed on rühmitatud õite värvuse ja lehtede kuju järgi. Värviskaala on järgmine: valge – kollane – sinine (ja violetne) – punane (ning roosa ja purpurjas) – roheline või pruun. Selline jaotus ei ole mõistagi laitmatu, sest looduses leidub nii kahevärvilisi õisi (nende puhul on lähtutud õie domineerivast värvitoonist), õisi, mis on sõltuvalt vanusest erinevalt värvunud (siis oleme aluseks võtnud värskelt puhkenud õie tooni), kui ka geneetilist ja kasvupaigast tingitud varieeruvust. Mõistagi on vahel raske öelda sedagi, kas õis on roosaka varjundiga valge või roosa. Seda laadi raskused on lihtsustatud jaotusprintsiibi puhul ilmselt paratamatud. Õite värvuse järgi grupeeritud taimed on omakorda väiksemateks rühmadeks jaotatud lehtede kuju alusel. Esimese rühma moodustavad iga värvitooni piires tervete ja terveservaliste lihtlehtedega taimed, teise rühma nõrgalt liigendunud servaga lehed, mis botaanilist terminoloogiat kasutades võivad olla siis hambulised, täkilised, sälgulised või saagjad, ning kolmandasse rühma kuuluvad sügavalt lõhestunud lihtlehtede või liitlehtedega taimed. Ka lehtede osas võib taimede varieeruvus vahel määramisel raskusi teha. Seepärast on enne raamatu kasutamist mõistlik vaadata, kas tähelepanu äratanud taime läheduses kasvab veelgi ta liigikaaslasi, ning võtta määramiseks ette tüüpilisena tunduv eksemplar. Puud ja põõsad on rühmitatud peamiselt lehtede kuju ja asetuse järgi võrsel. Okaspuud on paigutatud omaette rühma. Lehtpuud ja -põõsad on jaotatud esmalt selle järgi, kas neil on liitlehed või lihtlehed. Edasi on lihtlehtedega liigid jaotatud selle järgi, kas lehed asuvad võrsetel kimpudena, paarikaupa või ühekaupa. Ühekaupa asetsevate lehtedega liigid on omakorda jaotatud selle järgi, kas nende lehed on suurte väljalõigetega, märgatavalt sakilised või vaevu märgatavalt sakilised (siia kuuluvad ka terveservaliste lehtedega liigid).

Hendrik Relve, Rein Kuresoo

PUUDE JA PÕÕSASTE RÜHMITAMINE LEHTEDE KUJU JA ASETUSE JÄRGI VÕRSEL

Okastega

Liitlehtedega

Lihtlehtedega, mis paiknevad võrsetel kimpudena

Lihtlehtedega, mis paiknevad võrsetel paarikaupa (vastakult)

Lihtlehtedega, mis paiknevad võrsetel ühekaupa (vahelduvalt) ja on suurte väljalõigetega (hõlmised)

Lihtlehtedega, mis paiknevad võrsetel ühekaupa (vahelduvalt) ja on märgatavalt sakilised

Lihtlehtedega, mis paiknevad võrsetel ühekaupa (vahelduvalt) ja on terveservalised või vaevumärgatavalt sakilised

ÕISTAIMEDE RÜHMITAMINE LEHTEDE KUJU JÄRGI

Lehed terved või terveservalised

Lehed terved, leheserv hambuline või täkiline

Lehed lõhestunud või liitlehed

Õ I S T A I M E D

Valge vesiroos

H.

Rel

ve

Ümaralehine huulhein

T.

Lei

to

Harilik ädalalill

R.

Ku

reso

o

TA

IME

D

13

on nad inimesele mürgised. Meie päevil kuuluvad vesi-roosid looduskaitsealuste tai-mede 3. kategooriasse. Nende korjamine on keela-tud. Lindudest söövad vesirooside seemneid pardid ja teised veelinnud. Imetaja-test toituvad vesirooside leh-tedest ja risoomidest mügri, ondatra, põder.

H. RELVE

ÄDALALILLParnassia palustris

Vn bolotnõi belozor, ingl grass of Parnassus, sm vilukkoKõrgus: 10–40 cm Õied: viietised, säravvalgedPüsikKasvukoht: niisketel niitudel, jõeluhtadel, madalsoodes, randadelTavaline kõikjal Eestis

Säravvalge õiega ädalalille, teadusliku nimega harilikku ädalalille, on raske ühegi teise liigiga segi ajada. Õit-sema hakkab ta siis, kui niidu taimede ilutulestik on juba kustumas, ja sageli õit-seb see hiline peoline, nagu ta nimigi viitab, ädalal. Ädala lille õitsemisaeg kestab juulist septembrini. Niitmise aitab ädalalillel üle elada juurelähedane lehekodarik, mille keskelt kasvab pärast tavapärast heinaaega välja üks või mitu veidi kandilist vaksapikkust harunemata

VALGE VESIROOSNymphaea alba

Vn kuvšinka belaja, ingl water lily, sm isolummeFolkl valge kuppÕied: suured, rohkete valgete kroonlehtedegaKõrgus: veealune osa kuni 3 mPüsikKasvukoht: mageveekogudHajusalt kõikjal Eestis

Valge vesiroosi nimi pole pärit rahvasuust, vaid on lae-natud saksa keelest. Rahva seas pole vesiroosidel ja vesikuppudel tihti vahet tehtud. Mõlemaid on nimeta-tud kuppudeks. Õite värvuse põhjal on vesirooside vane-maid nimetusi olnud valge kupp. Valge vesiroos on suur ja uhke taim. Tema veepõhja ulatuvad leherootsud on pikimad, mis Eesti taimedel olla võivad. Need võivad olla 3 m pikad. Valge vesiroosi õied on aga suurimad Eesti looduslike taimede õite seas. Nende läbimõõt on kuni 15 cm. Peale valge vesiroosi leidub meie veekogudes veel teine vesiroosi liik – väike vesiroos. Väikese vesiroosi õis on, nagu rõhutab ka liigi-nimi, valge vesiroosi omast väiksem. Liikide üheks

lihtsaks eristamistunnuseks on see, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud, aga väikesel vesiroosil mitte. Mõlemat liiki leidub meie tii-kides, järvedes ja jõgedes kõikjal, kuid hajusalt. Vesirooside lehtedel asetse-vad õhulõhed erinevalt mais-maataimedest lehe ülapoo-lel. Leherootsu sees on õhuga täidetud sooned. Nende kaudu varustab taim juuri hapnikuga. Teisalt aita-vad õhuga täidetud rootsud hoida lehti veepinnal. Vesirooside viljaks on lihakas kupar, mille sees on limased seemned. Limakihi tõttu tõusevad seemned vee-pinnale. Lained kannavad need eemale. Mõnikord klee-puvad seemned ka vee-lindude kehale ja rändavad nii uutesse kasvukohtadesse. Vesirooside tärklise-rikkaid risoome on varase-matel aegadel kasutatud keedetult toiduks. Toorena

õievart. Taime juurmised südajasmunajad lehed siru-tuvad ülespoole suhteliselt pikkadel leherootsudel, igat õievart ümbritseb ka üks varreümbrine leht.

Ädalalille läikivvalgel viie-tisel õiel võib märgata tume-damat soonestust. Õie keskel kõrgub suur munajas sigi-mik, mida ümbritseb 5 tol-mukat, mis paiknevad vahel-dumisi kõlu tolmukatega. Taim viljastub alles pärast seda, kui kõik need 5 tolmu-kat on putukaile õietolmu loovutanud – nii välditakse isetolmlemist.

R. KURESOO

ÜMARALEHINE HUULHEINDrosera rotundifolia

Vn rosnjaka kruglolistnaja, ingl sundew, sm pyöreälehtinen kihokki Folkl huulerohi, ohatiserohi, kärbsepüüdja

Kõrgus: 10–20 cm Õied: väikesed valged, viieti-sed, tipmistes kobaratesPüsikKasvukoht: rabades, eriti älvestel Võrdlemisi tavaline kõikjal Eestis

Huulhein on taim, kellest on nii botaanika kui ka evolut-siooniõpetuse tundides räägi-tud igale koolilapsele. Sellest hoolimata ei ole paljud seda pisikest, kuid huvitavat tai-mekest iial näinud. Huulhein kasvab rabades, kuhu suure-mal osal inimestest on vähe asja. Eriti õdusalt tunneb huulhein ennast älve servade niiskel turbasamblal, kuhu inimesel ei ole mõistlik astuda. Huulheina leidmiseks tarvitsebki vaid sellises kohas kummargile laskuda – tingi-mata näeb siis turbasamblal troonivaid väikesi ümara- või pikalehelisi taimi, kelle juur-mise rosetina paiknevad lehed on kaetud punaste näärmekarvadega. Ümara-lehise huulheina kausi-sarnased lehed on laotunud laiali turbasamblavaibale. Huulheinad õitsevad juunist augustini. Teise meie tavalise huulheinaliigi, pikalehise huulheina lineaalsed lehed hoiduvad püsti. See huul-heinaliik õitseb juulis- augustis. Kahele nimetatud liigile lisaks kasvab meil veel vahelmine huulhein. Tema

tunnused on kahe eelmise liigi vahepealsed. See huul-heina liik on kolmest kõige haruldasem ja kasvab pea-miselt Lääne-Eestis. Huulheinad õitsevad juu-nist augustini. Nende väike-sed valged viietised õied on koondunud tipmistesse kobaratesse. Huulhein on tuntud putuktoidulise tai-mena – toitainevaeses pinna-ses kasvades korvab ta oma lämmastikudefitsiiti, püüdes oma näärmekarvade klee-puva nõrega väikesi putu-kaid. Kui ohver on kinni jää-nud, suruvad kombitsa - karvad ta kokku tõmbudes vastu lehe keskosa, kus ta seedenäärmekeste nõre abil lagundatakse. Huulheina on võimalik kasvatada turbal potitaimena ning niiviisi ta kombeid lähemalt tundma õppida. Huulheina valke lõhusta-vat ürti on rahvameditsiinis kasutatud huuleohatise raviks, tema mahla tilgutati ka vistrikele ja koeranael-tele. Läkaköha puhul on abi leitud huulheina leotisest.

R. KURESOO

ÜMARALEHINE UIBULEHTPyrola rotundifolia

Vn grušanka kruglolistnaja, ingl round-leaved wintergreen, sm etelänisotalvikkiFolkl kopikalehed, kuninga-kübar, luuhaigerohi, ussi-hammustusrohiKõrgus: 15–30 cmÕied: valged, lõhnavad, püstises kobarasPüsikKasvukoht: metsadTavaline kõikjal Eestis

Kõik Eesti 4 liiki uibulehti on igihaljad taimed. Nende nahkjad lehed on kohe pärast lume sulamist hästi märgatavad. Suvel

TA

IME

D12

Õied valged (või õrna varjundiga), lehed terved või terveservalised

Ümaralehine uibuleht

TA

IME

D

H.

Rel

ve

TA

IME

D

1514

meelitavad nad oma oma -päraste nõrgalt lõhnavate õitega. Taim õitseb juunist juulini. Ümaralehisel uibu-lehel on õis laialt avatud ja õiest ulatub pikalt välja kõver emakas. Vars, mille külge õied kinnituvad, on tal kandiline. Sellist ilma lehte-deta õisikuvart kutsutakse varvaks. Uibulehe juured on koostöös seentega, moodus-tades mükoriisa ehk seen-juure.

Ka ilma toitekoeta tuule abil levivad tolmpeened seemned vajavad idanemisel seene abi. Uibulehe lähimad sugulased on tipus kõvera ühekülgse õisikuga lakkleht, sarikõisikuga talvik, ilma klorofüllita seenlill ja vanade kuusemetsade ühe-õieline taim kuningakübar. Uibulehed paljunevad pea-miselt vegetatiivselt, võsun-dite abil. Koduaias nende kasvatamine hästi ei õnnestu. Edukaks kasvata-miseks peab taime koos mät-taga üles kaevama ja varju-lisse paika okaspuude lähedusse istutama.

Uibulehti on rahvamedit-siinis kasutatud haavandite ja neeruhaiguste puhul. Lehti on lisatud nahasalvi-dele. Hiinas aga tehakse uibulehest kompressi maohammustuse kohale. Kanada idaosa indiaanlased on uibulehe lehtedest teed teinud. Metsalaagris saab käepärase suuloputusvee ise valmistada uibulehe lehte-dest. Taime ladinakeelne nimetus viitab lehtede sarna-susele pirnipuu lehtedega (pyrus – pirnipuu). Ei maksa ehmuda, kui uuemates raa-matutes on neid taimi hoopis kanarbikuliste hulka kuulu-vateks peetud. Seenlill on olnud ka omaette seenlille-liste sugukonnas.

U. LAANSOO

LAKKLEHTOrthilia secunda

Vn ramišia odnobokaja, ingl sidebells, sm nuokkutalvikkiFolkl lakk-talvik, lakk-uibuleht, talihaljasKõrgus: 4–20 cmÕied: rohekasvalged, väikesed, viltuses ühekülgses kobarasPüsikKasvukoht: okas- ja segamet-sadesTavaline kõikjal Eestis

Lakkleht, teadusliku nimega harilik lakkleht moodustab sageli metsa all suuri kogu-mikke. Tiheda kasvu põhju-seks on peenikesed ja hästi harunevad maa-alused võsundid. Ta on väliselt uibu-lehtedega sarnane, kuid helerohelised lehed on tipus teravad ja õisikud viltused. Taim õitseb juunist juulini. Kellukjaid õisi võime ühes õisikus loendada üle kümne. Nagu kõik uibulehelised, on temagi igihaljas taim. Ilma toitekoeta tolmpeened seem-ned asuvad valminult longus kupardes. Lakklehte armas-tavad paljud putukad, kes leiavad õitest nektarit. Pere-konda kuulub ainult 1 liik, kelle esindajaid võime leida kogu põhjapoolkera paras-vöötmes.

U. LAANSOO

KUNINGAKÜBAR Moneses uniflora

Vn odnotsvetka krupnotsvetko-vaja, ingl single delight, sm tähtitalvikkiFolkl kuningakübaralill, kuuse-lilled, tuulekannikene, öökannikeKõrgus: 5–15 cmÕied: valge lõhnav õis on rao tipul longusPüsik

Kasvukoht: kuusikutes ja kuuse segametsadesHajusalt kõikjal Eestis

Kuningakübarat kohates võime leida end vanast met-sast, kus kasvab kindlasti ka kuusk. Muld on tema kasvu-kohas viljakas, kuid alus-taimestik varju tõttu hõre. Kõrges rohus ta teistega võistelda ei suudakski. Tillu-kese taime kohale võiks kummarduda, et tema magu-sat maikellukesesarnast lõhna ninna tõmmata. Sar-nastest uibulehtedest eris-tab teda vastak leheseis ja lühike roots. Ümmargune leht ise on vaid kuni 2 cm läbimõõduga. Kuningakübar õitseb juunis. 5 kroonlehega õis on õitsemisajal laialt ava-tud, peaaegu rattakujuline. Kui uibulehtedel on viljad longus, siis kuningakübar hoiab oma ainsa valminud kupra rao tipul püsti. Õitse-mise alguses ootab ta tolmel-dama putukaid. Vihmasel suvel või hämara metsa all tolmeldajaid mitte kohates rakendab taim kavalust. Õis muudab oma asendit püsti-semaks, et saaks toimuda ka isetolmlemine. Hiljem kroonlehed varisevad. Taime maapealsest osast ehk ürdist tehtud teed on joodud kõhulahtisuse puhul. Alaska

indiaanlased aga kasutasid kuningakübara lehe teed kurguvalu korral.

U. LAANSOO

LAANELILLTrientalis europaea

Vn sedmitšnik evropeiski, ingl chickweed wintergreen, sm metsätähtiFolkl tähelillKõrgus: 7–20 cmÕied: valgedPüsikKasvukoht: okas- ja segametsadTavaline kõikjal Eestis

Laanelillede perekonna ainuke looduslik esindaja

Eestis kannab teaduslikku nime harilik laanelill. Sõrmepikkuse varre ülaosas asub lehekodarik ja selle keskelt sirutub välja valge, enamasti üksik 7 kroon-lehega õis. Kaasaegse taime-süstemaatika üks rajajaid Karl von Linné ei väsinud imetlemast selle taime õie haruldaselt sümmeetrilist ehitust, kus nii kroonlehti kui ka tolmukaid on 7. Taim õitseb juunis-juulis. Sel ajal näib mõni hämar laane-metsaalune olevat nagu üle külvatud väikeste valevate tähtedega. Ilmselt just sellise mulje põhjal on kunagi sün-dinud ka laanelille üks rahva päraseid nimetusi tähe-lill. Seemnetega on laane-lillel metsa all raske levida, sest tiheda taimestiku ja paksu metsakõdu kihi vahelt satuvad seemned harva mulda. Laanelill paljuneb peamiselt maa-aluste võsun-dite abil. Laanelille tüüpilis-teks kasvupaikadeks on okas- ja segametsad.

H. RELVE

LESELEHT Maianthemum bifolium

Vn mainik dvuhlistnõi, ingl may flower, sm oravanmarjaFolkl viinalillKõrgus: 8–20 cmÕied: valged, tipmises kobarasPüsikKasvukoht: kuusikud jm okas- ja segametsadTavaline kõikjal Eestis

Leselehe lihtsateks eristamis - tunnusteks on 2 südame-kujulist lehte (harva 1). Mais-juunis avanevad tillu-kesed valged õied paiknevad kobarana taime tipus. Viljad on punased, herneterast väiksemad marjad.

Harilik lakkleht

F.

Jüss

i

Kuningakübar

F.

Jüss

i

Harilik laanelill

H.

Rel

ve

Vesihein

TA

IME

D

H.

Rel

ve

Põld-kadakkaer

H.

Rel

ve

TA

IME

D

1716

Marjad on maguskibeka maiguga. Nad on kergelt mürgised ja võivad söömisel tekitada peapööritust. Siit on arvatavasti tulenenud ka taime rahvapärane nimetus viinalill. Nimetus leseleht on võib-olla pärit tähelepane-kust, et mõnikord on taimel vaid üks leht. Ühe lehega taimi leidub sagedamini vähe viljakatel kasvukohta-del. Leselehe tüüpilistel kasvu kohtadel, keskmise viljakusega varjurikastes kuusikutes, on tal siiski tava-liselt 2 lehte.

H. RELVE

VESIHEIN Stellaria media

Vn mokritsa, ingl common chickweed, sm pihatähtimöFolkl kanamalts, libe virn, limarohi, linnurohi, lägahain, nätsermihain, siahainKõrgus (pikkus): 5–80 cmÕied: väikesed valged, õitel näilikult 10 kitsast, tuppleh-tedest lühemat kroonlehteSuvik, ületalvikKasvukoht: umbrohuna aedades, põldudel, õuedesTavaline kõikjal Eestis

Vesiheina üldiselt teatakse, kuigi võib-olla linnurohu või mõne muu nime all. See väi-keste lehtedega lamav tai-meke tundub olema alati niiske ja mahlane. Vesihein saadab inimest põllul, aias ja kasvuhoones. Vähemal mää-ral võib teda leida parasniis-ketes viljaka mullaga metsa-des ja mererannas, mis ongi tema algsed kasvukohad. Rohides läheb ta kergesti katki, jättes juure ja veidi vart alles, millest taim end peagi taastab. Vesihein on lühiealine – üks taim elab keskmiselt kuu aega, kuid suve jooksul võib seemnest kasvada 2–3 põlvkonda vesi-heinu. Valmivad kuprakesed on rippuvad, ja niipea kui kupar avaneb, tühjeneb see kohe. Seemned idanevad ilma puhkeperioodita ja taim kasvab kiiresti. Sügisel ida-nenud vesihein jääb haljana

talvituma, et siis kevadel kii-resti jälle jätkata. Vesiheina on kasutatud sigade ja lindude söötmiseks, tuntud ka rahvaravimina. Kevadel on mahlane vesi-hein hea salatilisa, kuid sel-lega ei tohi saponiinide sisal-duse tõttu liialdada. Vesiheina teine nimi, mis näitab ka perekondlikku kuu-luvust, on keskmine tähthein. Tähtheina liike on palju, kuid neid on kerge ära tunda helevalgest näivalt 10-harulisest tähtjast õiest. Väikeste õitega liikidest võib suvel kõikjal parasniisketel rohumaadel kohata oras-tähtheina. Nimi näitab, et varrel kahekaupa asetsevad mõne sentimeetri pikkused lehed on kitsad nagu kõrrelis-tel. Oras-tähthein on habras ja nõrga varrega ning kasvades nõjatub tugevamatele naabri-tele. Väikeste hõredalt asetse-vate valgete õitega taime võib lisada lillekimpu ja see muu-tub kohe õrnemaks ja õhulise-maks. Oras-tähthein on kari-loomadele mürgine, kuid loomad teda reeglina ei söö.

Ü. REIER

SALU-TÄHTHEINStellaria nemorum

Vn zvezdtšatka dubravnaja, ingl wood stitchwort, sm lehtötähtimöFolkl arutähthein, vesinaat, koorelillKõrgus: keskmiselt 20–50 cmÕied: valged, umbes 1 cm läbi-mõõdus, õitel on näilikult 10 kitsast kroonlehteKasvukoht: segametsades, metsaservades parasniiskel mullal. PüsikTavaline Eesti mandriosas

Salu-tähthein tervitab meid valgete õitega metsa all mais-juunis, suvel me seda

taime äraõitsenuna tähele ei pane. Üsna sarnastes kasvu-kohtades võime kohata ka teist täht heina liiki – mets-tähtheina.

Enamik tähtheinu on kit-saste lehepaaridega nagu oras-tähthein. Piklike ja suhteliselt kitsaste, kuid mõõtmetelt suuremate lehte-dega on mets-tähthein. Tema lehed on ristvastakult jäigalt varrest eemale hoidu-vad ja servast veidi karedad. Erinevalt meie teistest tähtheintest on mets-täht-heina kroonlehtedest kohe näha, et neid on 5, kuigi poo-leni kaheharulist. Meie teiste tähtheinte õitest saab alles kroonlehti küljest kitkudes aru, et neidki on 5, kuid nad on päris aluseni kaheosali-sed, nii et esialgu paistabki 10 olevat. Mets-tähtheina vars on neljakandiline ja murdub kergesti. Salu-tähthein on tavaline niiskemates viljaka mullaga lehtja segametsades ja võsastikes. Ta on nagu vesi-heina hiigelväljaanne – lehed on laiad ja alumised neist pika rootsu ja pikaks venitatud südame kujulised. Salu-tähtheina õied on kitsamate kroonlehtedega, mida paistab olevat 10. Ümarad varred on üksi seismiseks nõrgavõitu ja nii nõjatuvad nad meelsasti

teistele taimedele. Tähtheinu peetakse headeks meetaime-deks. Lehti söömas on tähele pandud pisivaksikuid, kelle röövikud on sentimeetrist veidi pikemad. Ka koduloo-mad söövad salu-tähtheina meeleldi. Väga raske on esialgu vahet teha salu-tähtheina ja hiljem õitseva vesi-tähtheina vahel, kes pealegi kasvavad sarnastes kasvukohtades. Vesi-tähthein on samuti suur taim salu-tähtheina mõõtu õite ja lehtedega, kuid alumi-sed lehed ei ole pikarootsuli-sed. Hea, kuid vähe märgatav tunnus on emakasuudmete arvu erinevus. Salu-tähtheinal nagu teistelgi tähtheintel moodustavad emakasuudmed väikese 3-harulise tähe, vesi- tähtheinal 5-harulise. Ka kupar on vesi-tähtheinal see-tõttu suurem. Vesi-tähthein ei kuulu nime sarnasusele vaatamata ka tähtheina pere-konda ja ei ole seega vesi-heinaga lähedalt sugulane.

Ü. REIER

PÕLD-KADAKKAERCerastium arvense

Vn jaskolka polevaja,ingl field mouse-ear, field chickweed, sm ketohärkki

Folkl põld-sarvrohi, surnujalg, imetlejarohiKõrgus: keskmiselt 10–30 cmÕied: valged, kuni 2 cm läbi-mõõdus, 5 kroonlehte on poo-leni kaheks jaotunudPüsikKasvukoht: kuivematel rohu-maadel, umbrohuna põldudel ja jäätmaadelTavaline kogu Eestis

Põld-kadakkaeraga esimest korda kohtudes tundub palju-dele, et tegemist on põgeni-kuga kiviktaimlast, ja sellel on ka alust. Võib-olla tunnemegi paremini hõbehallide lehte-dega kiviktaimlataimi Bieber-steini ja karvast kadakkaera, keda on Eestis ilutaimedena kasvatatud juba paarsada aas-tat ja kes on pärit Lõuna- Euroopast. Ehk olete kuulnud ka ainult Lasnamäe pae kaldal elavast Eesti ühest haruldase-mast taimest mägi-kadak-kaerast. Viimane on põld- kadakkaera sugulane ja temaga õite poolest väga sar-nane. Esmapilgul eristab põh-jamaist haruldust põld-kadak-kaerast lehtede pikakarva - lisus. Kadakkaerad on veidi sarnased tähtheintega. Nagu tähtheintel, on ka kadakkaer-tel vastakud lihtsad lehed

Harilik leseleht

H.

Rel

ve

Salu-tähthein

H.

Rel

ve

Samblikud on omapärased organismid, keda peaaegu iga inimene on siin-seal puutüvel või kivirahnul tähele pannud, kuid kelle liike üldiselt väga halvasti tuntakse. Ka on samblike asend eluslooduse süsteemis pikka aega teadlaste hulgas vaidlusi põhjustanud. Veel möödunud sajandi keskpaigas käsitleti samblikke taimeriiki kuuluvatena. Tänapäeval ollakse üksmeelel, et samblikud kuuluvad seeneriiki. Olukorra teeb siiski keerukamaks see, et samblikud on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest – seenest ja fotosünteesivast komponendist (sellena võivad samblikes toimida kas rohevetikad või tsüanobakterid). Kuna seenkomponent on enamikus samblikes nii mahulises kui bioloogilises mõttes domineeriv (näiteks toimub suguline paljunemine ainult seenkomponendil), siis süstematiseeritaksegi samblikke ainult seene järgi. Teaduslikult käsitletakse samblikke nn lihheniseerunud seentena, st samblikuks olemist vaadeldakse kui üht võimalikku seente toitumise viisi saprofütismi ja parasitismi kõrval. Samblike keha ehk tallus on nii värvilt kui väliskujult väga mitmekesine. Teatakse valge, kollase, punase, pruuni, halli või musta tallusega samblikke. Talluse suuruse ja kuju poolest jagatakse samblikud koorik-, lehtja põõsassamblikeks. Viimased kaks rühma sisaldavad suhteliselt suuri ja silmatorkava tallusega samblikuliike (neid nimetataksegi suursamblikeks) ning mõnda neist tutvustatakse järgnevalt. Koorik- ehk pisisamblikud on võrdlemisi väikese ja liibuva tallusega, moodustades substraadil vähe märgatavaid pulbrilisi, siledaid või krobelisi laike. Eestis on praeguseks teada ligikaudu 950 samblikuliiki, neist ligi 350 suursamblikku ja umbes 600 pisisamblikku. Samblikel, nii nagu kõigil teistelgi elusorganismidel, on oma kindel roll looduses. Neil on küll madal konkurentsivõime võitluses kasvukoha eest, kuid seevastu suudavad nad asustada paiku, mis tingimuste poolest osutuvad teistele organismidele ebasobivaks. Nii võime samblikke leida kivirahnudel kõrgmägedes, viljatul maapinnal kaugpõhjas ja kõrbes, Eestimaal aga – puutüvedel, kividel, mullal, taimejäänustel. Samblike otsene kasulikkus inimestele pole küll nii märkimisväärne, et neid oleks kunagi peetud vajalikuks kultiveerida, kuid mõned samblike kasutusviisid on siiski teada: ravim- ja värvainete allikana, häda korral ka inimtoidu või loomasöödana, niiskust imava täitematerjalina, dekoratsioonina, indikaatororganismidena. Järgnevates perekondade ja liikide käsitlustes puuduvad mõnikord inglis-keelsed nimed, sest inglased kasutavad ladinakeelseid nimesid.

Tiina Randlane

Kõikide samblikke tutvustavate artiklite autor on Tiina Randlane

SA

MB

LIK

UD

155

SamblikudSa

mblik

ud

A.

Ad

er

Islandi käokõrv

SA

MB

LIK

UD

157

Harilik hallsamblik

SA

MB

LIK

UD

A.

Saag

Vagu-lapiksamblik

A.

Saag ISLANDI KÄOSAMBLIK

Cetraria islandica

Vn tsetrarija islandskaja, rahvapäraselt islandskii moh, ingl island moss, sm isohirvenjäkäläFolkl islandi käokõrv, islandi samblikTalluse kõrgus: 3–6 (10) cmViljakehad: esinevad harvaSubstraat: maapinnalVäga tavaline kõikjal Eestis

Islandi käosamblik ehk islandi käokõrv on üks kõige paremini tuntud samblikke Eestis. Kasvab ta maapinnal nõmme- ja palumetsades, lii-vikutel, nõmmedel, aga ka loopealsetel, teeservades, harva suurematel ränd-rahnudel. Tuntuse on ta tõe-näoliselt omandanud tänu oma raviomadustele. Islandi sambliku tee on küll tugeva mõru maitsega, kuid rahva-meditsiinis laialdaselt raken-datud kui mõjus abivahend köha, kurguhaiguste ja kopsu tuberkuloosi ravil. Ka apteekides on müügil mit-meid islandi käokõrva baasil toodetud köhapastille. Mõju avaldavatel samblikuainetel (fumaar-prototsetraarhape, lihhesteriinhape jt) on tugev antibiootiline toime. Islandi sambliku toimeainetel on veel omadus katta limas-kesti, seetõttu kasutatakse teda ka sooletegevuse häi-rete, kõhulahtisuse, krooni-lise kõhukinnisuse või ka isutuse puhul – keedisena, süldina või teena. Kuna ta sisaldab kuni 70% süsivesi-kuid (peamiselt sambliku-tärkliseks nimetatud lihhe-niini), siis on kirjanduse põhjal teada, et teda on nälja aegadel kasutatud ka jahulisandina. Islandi käokõrv on suhte-liselt kergesti äratuntav samblik, kuid siiski leidub Eestis ka talle lähedasi ja

temaga välimuselt sarnaseid liike. Islandi sambliku tallus on põõsasjas, püstise kas-vuga, suhteliselt kitsaste (4–10 mm) lapikute haru-dega. Talluse mõlemad kül-jed on enam-vähem ühtlaselt pruunid, sageli võib alakülg siiski olla heledam. Täpse-mal uurimisel torkab silma, et talluse alapool on alaosas tuntavalt punane ning nii üla- kui alaküljel võib leida väikesi valgeid koorkihita laigukesi või servmisi kriip-sukesi (pseudotsüfelle). Vii-maste olemasolu ja kuju on oluliseks tunnuseks lähedas-test liikidest eristamisel. Nimelt võib islandi käokõrva kergesti segi ajada Eestis samuti väga sageli esineva kitsa käokõrvaga (Cetraria ericetorum), kelle talluse harud on enamasti küll islandi käokõrva harudest kitsamad, kuid mõnikord siiski üsna samasugused. Sellistel juhtudel ongi heaks tunnuseks pseudotsüfellide kuju – islandi käokõrval on need alaküljel nii laikjad kui kriipsukujulised, kitsal käo-kõrval aga ainult kriipsu-kujulised, ääristades harude servi peenikese katkematu valge joonena.

ALPI PÕDRASAMBLIKCladoinia stellaris

Vn kladina zvezdtšataja, rahvapäraselt olenii moh, ingl reindeer moss, sm palleroporonjäkäläTalluse kõrgus: 5–15 cmViljakehad: esinevad harvaSubstraat: maapinnalVäga tavaline kõikjal Eestis

Alpi põdrasamblik kuulub samuti suhteliselt laialdaselt tuntud samblike hulka. Kas-vab nii liivasel kui turbasel mullal nõmme- ja palumet-sades, liivikutel, rabades. Sageli ei osata eristada põdra samblike perekonna erinevaid liike (tihti on sel-leks tõepoolest vaja spetsia-listi ja erivahendite abi), kuid see liik on kergesti äratuntav üksnes oma väliskuju järgi. Alpi põdrasamblikul on põõsasjas tallus; harud on valkjas- või kollakashallid, peenikesed, läbilõikes ümmargused, tugevasti (eriti tipuosas) harunevad. Iseloo-mulik on kuppeljate põõsa-keste moodustumine – see tunnus on omane üksnes antud liigile ning sellele vii-tab ka tema eestikeelne nimi: alpi põdrasambliku

HARILIK HALLSAMBLIKHypogymnia physodes

Vn gipogimnija vzdutaja, ingl heather-rags, sm sormipaisukarveTalluse läbimõõt: 1–10 cmPaljuneb vegetatiivseltSubstraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harvem kividelVäga tavaline kõikjal Eestis

Harilik hallsamblik on Eesti üks tavalisemaid samblikke, keda kõige sagedamini võib märgata okasmetsades – kat-mas mändide ja kuuskede tüvesid ja oksi. Siiski leidub seda liiki ka paljudes muu-des kohtades, näiteks talu-õuedes ja parkides kasvava-tel puudel, aialippidel, laastukatustel, suurematel rändrahnudel, kiviaedadel või isegi maapinnal. Harilik hallsamblik on õhu happe-lise saastumise suhtes vähese tundlikkusega ja see-tõttu kasvab ka linnades. Hariliku hallsambliku tal-lus on lehtjas, sageli rosetja kujuga, pealt hall ja ala-küljelt must. Tallus kinnitub substraadile vahetult ala-küljega, olles keskosas kin-nitunud suhteliselt nõrgalt, servaosas aga on talluse hõl-maotsad kinnitumata ja

enamasti tõusvad. Teistest sama perekonna liikidest eri-neb harilik hallsamblik selle poolest, et tema hõlmad on otstes ümardunud, tipu suu-nas laienevad ja sageli huul-jalt üles käändunud; üles-käändunud hõlmaotste alaküljel võib luubiga uuri-misel märgata peenjahujat pulbrit, mille terakesed on sambliku vegetatiivse palju-nemise vahendeiks. Vilja-kehad arenevad vaid juhul, kui samblik kasvab talle eriti sobivates tingimustes; siis võib talluse ülaküljel näha pisikesi nööbikesi meenuta-vaid kettaid (läbimõõdus 2–10 mm), mille keskosa on pruun ja ümbritsetud ümmarguse halli – tallusega sama värvi – servaga.

VAGU-LAPIKSAMBLIKParmelia sulcata

Vn parmelija borozdtšataja, sm raidanisokarveTalluse läbimõõt: 1–10 cmPaljuneb vegetatiivseltSubstraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harvem kividelVäga tavaline kõikjal Eestis

Vagu-lapiksamblik on hari-liku hallsambliku kõrval teine Eestis väga tavaline samblikuliik. Mõlemad samblikud kasvavad sarnas-tes kasvukohtades ja -subst-raatidel, taluvad suhteliselt hästi õhu happelist saastust ning on ka välimuselt üsna sarnased: lehtja tallusega, pealt hallid ja alaküljelt mus-tad. Erinevuste märkamiseks tuleb samblikutallusi uurida lähemalt, soovitatavalt luu-biga. Vagu-lapiksamblik kin-nitub substraadile talluse alaküljel paiknevate eriliste karvataoliste moodustiste (ritsiinide) abil, mis välis-kujult mõnevõrra meenuta-vad tillukesi taimejuuri.

Harilikul hallsamblikul ritsii-nid puuduvad. Veel hõlbus-tab vagu-lapiksambliku ära-tundmist talle iseloomulik hõlmade kuju – need on ots-tes selgelt kandilised, mitte ümardunud ja üleskäändu-vad. Talluse ülaküljel võib luubiga vaatlemisel märgata väikesi kriipsukujulisi süvendeid, mis on täidetud vegetatiivse paljunemise ülesannet täitvate valkjate või helehallide terakestega. Nende kriipsukujuliste moo-dustiste tõttu ongi samblik saanud nii oma ladina- kui eestikeelse nime (sulcus – vagu). Ka sellel liigil arene-vad viljakehad harva ega oma olulist tähtsust sambliku paljunemises, mis enamasti toimub vegetatiivselt.

156

A.

Saag

Eestis teada üle kümne, ena-mik neist on küll haruldased või väga haruldased. Mõned liigid – kahar-habesamblik (Usnea hirta), vars-habe-samblik (Usnea subflori-dana) ja pikk habesamblik (Usnea dasopoga) – esinevad siiski väga sageli kogu Ees-tis. Kõige sobivam substraat puuhabemetele on okas-puude ja kaskede koor, pal-jud neist kasvavad vaid saas-tamata õhuga piirkondades ja põlismetsades. Habesamblike liikide eristamine on üsna keeru-kas, kuid perekonna ära-tundmine seevastu hästi hõl-pus. Kõiki habesamblikke iseloomustab põõsasjas rip-puv valkjaskollane tallus, mis koosneb juuspeentest (läbimõõduga 0,1–1 mm) ümmargustest harudest. Näpu vahel venitades ei katke harud mitte kohe, vaid esmalt praguneb ja puruneb üksnes pealmine kollakas koorkiht ning paljastub kesk-osas esinev lumivalge

elastne keskjuhe. Muide, paljudes keeltes viitab nende samblike kas ametlik või rahvapärane nimi sarnasu-sele habemega. Perekonna ladinakeelne nimi (Usnea) on aga tuletatud kõikides habesamblikes sisalduva ja nende tallusele värvi andva samblikuaine usniinhappe nimest. Eestis leiduvad habe-samblikud jagunevad talluse kuju poolest kahte rühma: suhteliselt väikese (kuni 6–7 cm), enam-vähem sama pika kui laia tallusega nn lühike-sed liigid ning selgelt rippu-vad liigid, kellel talluse pik-kus (kuni 40 cm) mitu korda ületab nende laiust. Lühi-kese tallusega puuhabeme-test on kahar-habesamblik ja vars-habesamblik mõlemad Eestis väga tavalised, ka pole nad kuigi tundlikud happe-lise õhu saastatuse suhtes ning võivad seetõttu ette tulla ka linnaparkides, talu-õuedes, maanteede ääres. Pikk habesamblik ja teisedki pika tallusega puuhabemed seevastu on võrdlemisi saaste tundlikud. Kuigi pika habesambliku leiukohti on Eestis kokku teada üle 70, on ta paljudest varasematest kasvukohtadest hävinud ning tõeliselt pikka, üle 30 cm pikkust habesambliku tallust võib tänapäeval vaid harva leida.

NARMASSAMBLIKBryoria

Vn briorija, ingl rock hair, sm tummalupotTalluse pikkus: kuni 20 cmPaljuneb vegetatiivseltSubstraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividelMõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis

A.

Saag Narmassamblikke on Eestis

teada kümmekond, neist kaks – peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruu-nikas narmassamblik (Bryo-ria fuscescens) – esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikuid segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsasjas, rip-puv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekon-dade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühe-taolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloo-mustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus. Teiseks, habesamb-like harude keskosas ilmneb venitamisel peenike valge keskjuhe, narmassamblike harud katkevad venitamisel aga kohe. Kõik narmas-samblikud on võrdlemisi tundlikud õhu happelise saastuse suhtes ega levi lin-nades. Enamik narmassamb-likest kasvab okasmetsades

Pikk habesamblik

SA

MB

LIK

UD

Pruunikas narmassamblik

H.

Rel

ve

159

Alpi põdrasamblik

SA

MB

LIK

UD

A.

Saag

Saare-rihmsamblik

A.

Saag

kuppeljas tallus meenutab eemalt vaadates justkui Alpi mägesid. Kõikide teiste põdra samblike tallused kata-vad maapinda ühtlase tasase vaibana. Talluse kahvatu-kollane värvus on tingitud paljudes samblikes esineva samblikuaine – usniin-happe – sisaldusest. Usniin-happel on tugev antibiooti-line toime ning teda kasutatakse mitmetes maades (Venemaal, Soomes, Skandi-naavia maades) põletikuvas-taste ravimpreparaatide toot-misel. Rahvameditsiinis alpi põdrasamblikku siiski ei tunta. Alpi põdrasamblik on leidnud mitmesugust raken-dust igapäevaelus – just sel-lest samblikust tehakse jõulu kaunistusi ja kalmistu- pärgi, teda kasutatakse sise-kujunduses ja lillekimpudes, puude ja põõsaste imiteeri-miseks makettides jne. Vara-sematel aegadel on alpi põdra samblikku koos sam-malde ja teiste põõsasja tal-lusega samblikega tarvitatud hoonete soojustamisel – akna pragude, palgivahede jms toppimiseks.

SAARE-RIHMSAMBLIKRamalina fraxinea

Vn ramalina jasenevaja, sm isorustojäkäläTalluse pikkus: 5–20 cmViljakehad: esinevad alatiSubstraat: laialehiste leht-puude koorelVäga tavaline kõikjal Eestis

Saare-rihmsamblik on silma-torkav oma võrdlemisi suure

ja rippuva talluse poolest. Kasvab enamasti saare, tamme, vahtra jt laialehiste puude tüvel ja okstel, on lei-tud ka lepalt, kaselt ja har-vem kuuselt ning männilt. Kõige sagedamini kohtame seda samblikku taluõuedes, puiesteedel, parkides jm ava-tud ja valgusrikastes kohta-des; tihedas metsas polegi see liik nii tavaline. Saare- rihmsamblik talub küll mõõ-dukat tolmusaastet, kuid mitte happelist õhusaastust. Teda võib leida paljudes linna parkides, kuid siis kas väga väikese tallusega või tugevasti moondunud kujul. Saare-rihmsambliku tallus on põõsasjas, rippuv, koosnedes ebaühtlase laiu-sega (0,5–2 cm) lapikutest harudest. Harud on jäigad, mõlemalt küljelt ühesugust kollakas- või hallikasrohelist värvi (põhjustatud sambliku-aine usniinhappe sisaldu-sest), sageli keerdunud ning ebatasase kortsulislohulise pinnaga. Iseloomulikuks tunnuseks on viljakehade esinemine tallusel – need on nähtavad väikeste, tallusega sama värvi ümmarguste nööbikestena harude pinnal või servas (aga mitte harude tipus – see on omane teisele lähedasele liigile, kimp-rihm samblikule).

HABESAMBLIKUsnea

Vn usneja, ingl beard lichen, sm naavatTalluse pikkus: kuni 40 cmPaljuneb vegetatiivseltSubstraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividelMõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis

Habesamblike ehk puuhabe-mete erinevaid liike on

158

harilikku seinakorpa leida kõige mitmekesisematelt substraatidelt ja kasvu-kohtadest: lehtja okaspuude tüvelt ja okstelt linnades, taluõuedes, maanteede ja karjalautade ümbrusest; ranna kaljudelt, eriti aga lin-dude „istumiskividelt”, mida on lämmastikurikkalt väeta-tud; inimtekkelistelt subst-raatidelt – betoonpostidelt, eterniitkatustelt, maja-seintelt.

KÕRVSAMBLIKUmbilicaria

Vn umbilikarija, ingl rock tripessm napajäkälätTalluse läbimõõt: kuni 15 cmViljakehad: esinevad harvaSubstraat: graniitkivilMõned liigid on Eestis tavalised

Kõrvsamblikud kasvavad suurematel graniitkividel peamiselt Põhja- ja Lääne- Eestis. Neil kõigil on hall, pruun või must lehtjas tallus, mis on rosetja kujuga ja ser-vades tõusvate hõlmadega. Iseloomulik on viis, kuidas kõrvsamblike tallus

SA

MB

LIK

UD

161S

AM

BL

IKU

D kuuse, männi ja kase tüvel ning okstel, harvem võivad nad ette tulla puidul ja ränd-rahnudel.

KILPSAMBLIKPeltigera

Vn peltigera, sm nahkajäkälätFolkl maakõrvadTalluse läbimõõt: kuni 20 cmViljakehad: esinevad sageliSubstraat: maapinnal, puude jalamil, sammaldunud kändudel ja kividelMõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis

Kilpsamblikke iseloomustab lehtjas hall kuni pruun tal-lus, mis koosneb suhteliselt laiadest (2–6 cm) lapikutest hõlmadest. Hõlmad on ümar-dunud, sageli üles- või ka allakäänduvate servadega, tõusvad või püstised, võivad otstes kanda rullikeerduvaid viljakehi. Kilpsamblike tõus-vad hõlmad meenutavad mingil moel tõepoolest kõrva lesti, millele vihjab ka kilpsamblike rahvapärane nimi maakõrvad. Veel on kõikidele kilpsamblikele ise-loomulikuks tunnuseks tal-luse alapoolt kattev pehme

viltjas kiht, mida kaunistab tumedamate soonte enam või vähem korrapärane mus-ter. Eestis leidub kilpsamb-likke 20 erinevat liiki, neist üks kõige suuremaid ja sil-matorkavamaid on tähn-kilpsamblik (Peltigera aphthosa). Tähn-kilpsamb-liku tallus on kuivana halli-kaspruun, kuid niiskena erk-salt roheline. Teistest kilp sambliku liikidest erineb tähn-kilpsamblik eriliste pruunide lapikute tähnide (läbimõõdus kuni 2 cm) poo-lest, mis paiknevad korra-päratult tema talluse ülapoo-lel. Kui talluses eneses sisaldub fotobiondina rohe-vetikas (sellest ka talluse ereroheline värvus niiskumi-sel), siis tähnides leidub veel teine fotosünteesiv osapool – tsüanobakter. Väga sageli tulevad veel ette koer-kilpsamblik (Pelti-gera canina), pruun kilp-samblik (Peltigera rufescens) ja jalami-kilp samblik (Pelti-gera praetextata). Kahe esi-mese liigi eristamisel on olu-line vaadelda talluse ala- küljel asuvate soonte värvust ja mustrit; jalami-kilpsamb-liku tunneme aga ära talluse ülaküljel esinevate tillukeste soomusjate kuni koraljate

väljakasvete tõttu, mis moo-dustavad talluseservades või murdekohtades silma-torkavaid kogumikke.

KORPSAMBLIKXanthoria

Vn ksantorija, ingl orange lichen, sunburst lichensm keltajäkälätTalluse läbimõõt: kuni 10 cmViljakehad: esinevad sageliSubstraat: lehtja okaspuude koorel, puidul, graniit- ja lubjakivilMõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis

Kõiki seinakorpade liike (aga neid on Eestis teada 9) ise-loomustab kuldkollane kuni oranž lehtjas tallus. Kuna lei-dub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud pere-konna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn värvus-reaktiivide abi – tavalise kaalium-hüdroksiidi tallu-sele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilk veripunaseks. Sellise silma-torkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin. Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tun-tud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2–10 cm), hõlmad 1–5 mm laiad, õhu-kesed ja lamedad, substraa-dile tihedalt liibuvad. Talluse keskosas esineb arvukalt väi-kesi kollaseid kettakujulisi viljakehi. Harilik seinakorp on väga taluv nii substraadi kui ka õhu saastatuse suhtes, olles vastupidav nii õhu hap-pelisele kui ka tolmusaas-tele. Seetõttu võime

160

Harilik korpsamblik

A.

Saag

Koer-kilpsamblik

A.

Saag

substraadile kinnitub – see toimub alakülje keskosas asuva ühe jämedama seene-niitidest kimbu, nn naba abil. Eestis on teada üle kümne kõrvsambliku liigi, neist pal-jud on meil aga haruldased ja kasvavad vaid Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel. Tavalisi liike on kaks: hõlm-kõrvsamblik (Umbili-caria polyphylla) ja kare kõrvsamblik (Umbilicaria deusta); kuna mõlemad pal-junevad vegetatiivselt, siis viljakehi neil ei leidu. Hõlm-kõrvsambliku

mustjaspruun tallus on sile, tõusvate hõlmade ja veidi lai-netavate hõlmaservadega. Kareda kõrvsambliku tallus on üsna sarnane, kuid talluse pinnal on (luubiga uurides) näha tillukesed pulkjad või koraljad väljakasvud, mis-tõttu talluse pind pole sile, vaid tundub teraline ja kare – sellele viitab ka liigi eesti-keelne nimi. Teistel, harulda-sematel kõrvsamblikel on talluse pind sageli võrkjalt voldiline või kortsuline ning esineda võivad mustad nööbi-kujulised viljakehad. Kõrv-samblikke on rahvapäraselt varem ka kivikõrvadeks nimetatud. Eestis pole and-meid nende samblike kasuta-mise kohta, kuid Aasias lei-dub kõrvsamblikke, mida ka tänapäeval tarvitatakse toi-duks.

Hõlm-kõrvsamblik

A.

Saag

Sõnaga „seen” seostuvad esimesel hetkel ikka tavalised jala ja kübaraga seened metsa all – pilvikud, puravikud, kärbseseened... Tegelikult on seeneriigi mitme-kesisus palju suurem. Siia kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud või pustulid taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kau-sikesed mullal, samblal ja puidul on ikka ja jälle seened. Seentel võib olla veel mitmesuguste koorikute või nuiakeste või veel mingi eriilmeline kuju. Seente vormikülluse aluseks on nende liigirikkus. Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid napilt üks kolmandik on tavapärase „seene-välimusega”. Seentel on oluline osa looduses, kus nad on üheks põhilüliks aine-ringluses ja samuti paljude taimede asendamatuteks sümbiootilisteks partneri-teks. Suurel osal nendest on ka inimese jaoks otsene või kaudne tähendus. Näiteks on meie lehikseente hulgas umbes 400 söödavat, ligi 200 suuremal või vähemal määral mürgist ja raviomadustega seeni ligi 150 liiki. Seened on kee-milise koostise ja toiteväärtuse poolest täisväärtuslik produkt, mis sisaldab kõiki inimorganismi elutegevuseks vajalikke aineid. Heade ja mitmekesiste maitseomaduste tõttu on nad meeldivaks vahelduseks meie toidulaual. Öeldakse, et sügis on seeneaeg. Tegelikult võib seeni leida looduses igal aastaajal. Kevadised liigid ilmuvad kohe lume sulamise järel, mõned neist isegi arenevad lume all ja tungivad läbi sulava lumekooriku. Kogu suve jooksul ilmub ja kaob erinevaid seeneliike. Ja isegi talvel, kui ei paugu just pakane, võib näha puidul kasvavaid seeni. Muidugi on olemas ka mitmeaastaste vilja-kehadega seened, mida kohtab aastaajast olenemata. Alljärgnevalt antakse veidi ettekujutust seeneriigi üllatavast mitmekesisu-sest, tõsi küll, ainult selles osas, mida on võimalik looduses liikudes palja sil-maga kergesti märgata. Seente võõrkeelsete nimede osas on järgitud vene, inglise, ameerika ja soome laiemalt levinud käsiraamatute nimekasutust. Ingliskeelseid nimetusi kasutatakse Ameerikas rohkem kui Inglismaal, aga siinkohal ei ole tehtud vahet inglise ja ameerika kasutuse vahel, kuid mõnel juhul on antud paralleel-selt kasutatavad vormid.

Ain RaitviirSeen

edSeenedA

. A

der

SE

EN

ED

165S

EE

NE

D ROKFORI PINTSELHALLIKPenicillium roqueforti

Ingl green mould Tunnused: sinakasroheline kergelt sametjas kirme juustu aukudesKasvukoht: sinihallitusjuustusEsinemisaeg: aasta ringi

Sinakasroheliste, hallitus-kirmega täidetud aukudega juust ei ole lihtsalt hallitama läinud juust, vaid spetsiaal-selt juba ammust ajast kultuuristatud pintselhalliku liigi abil valmistatud juust. See on üks kasulikest pintsel halliku liikidest, millega puutuvad iga päev kokku sinihallitusjuustude sööjad. Need juustud saavad oma iseloomuliku lõhna ja maitse P. roqueforti toimel, mille rohelised laigud tekita-vad juustule marmoreeritud mustri. Pintselhallikud on oma nime saanud koniidikandjate

tipu pintselja harunemise alusel, mis on nähtav mikro-skoobis. Koniidikandjate kogumikud on eredalt ja eri liikidel erinevalt värvunud – kollased, sinised, rohelised jne. Eestis on teada 27 liiki pintselhallikuid. Tuntud rohehallituse tekitaja pro-duktidel ladudes, hoidlates ja keldrites on P. expansum. Tema ongi meie kõige tavali-sem moosipurgihallitus, mis vastupidi rokfori pintselhalli-kule on soovimatu, aga ras-kesti välditav külaline meie toiduainetel. Looduses on pintselhallikud olulised mulla seened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja raba-muldades. Eesti järvedes on kindlaks tehtud 4 vee-elu-viisiga pintselhalliku liiki. Kagu-Aasia troopilistel aladel tekitab P. marneffei ohtliku, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi, haiguse, mida õnneks Eestis ei esine. Mõned pintselhalliku liigid on klassikaliselt tuntud anti-biootikumide, eeskätt penit-silliini moodustajatena ja seega ühed inimese jaoks kõige kasulikumad seened.

TERALINE HIRVEPÄHKELElaphomyces granulatus

Vn oleni trjufel, ingl harts truffle, sm jyväksikäs männyntrüffeliFolkl nõmmekartulTunnused: viljakehad kera-kujulised või kergelt lapikud, pruunikaskollased, 2–5 cm läbimõõdus, kaetud tugeva koorega, valminult täidetud mustja eospulbrigaKasvukoht: 2–10 cm sügavuses pinnases, liivastes männikutes ja männi-segametsadesEsinemisaeg: juulist septembriniSuhteliselt harva kõikjal Eestis

Teraline hirvepähkel on arvatavasti kõige tavalisem ja laialdasemalt levinud maa-alune seen Eestis. Lisaks teralisele hirve-pähklile on Eestist leitud veel 2 liiki hirvepähkleid. Silma torkavalt krobelise koorega kirju hirvepähkel kasvab segametsades, pealt tumepruun ogaline hirve-pähkel aga sarapuude all. Hirvepähklid ei ole söödavad ega ka mürgised. Neid on raske leida, sest pinnasesse peituv eluviis muudab nad inimsilmale tavaliselt märka-matuks. Seepärast leitaksegi neid enamasti metsapinna-ses, mille metssead on üles

PUUGIPASKFuligo septica var. rufa

Sm paran paska, paran voiFolkl kratisittTunnused: viljakehad padja-kujulised, 1–3 cm läbimõõdus ja kuni 3 cm kõrgused, oranžid kuni tellispunased, praguneva pinnaga, seest täi-detud tumepruuni tolmava eosmassigaKasvukoht: kasekändudel sois-tes paikadesEsinemisaeg: juulist septembriniHajusalt kõikjal Eestis, mõnel aastal kohati massiline

Puugipask esindab oma-pärast organismide rühma, mida nimetatakse limaseen-teks. Limaseened ei ole see-ned tavalises mõttes. Neil puudub seeneniidistik ja nende vegetatiivne keha koosneb amööbisarnasest limasest massist, mida nime-tatakse plasmoodiumiks ja mis roomab endale toitu otsi-des mööda kõdunevat puitu ringi. Kui saabub aeg palju -

neda, ronib ta välja valguse kätte ja moodustab kännu pinnal kuiva ning värvika viljakeha, mis on täidetud seente eoseid meenutavate eostega. Tema nimi pärineb eesti folkloorist ja vanasti usuti tõsimeeli, et need algul limased ja hiljem pulbristu-vad moodustised on kratti-dest või puukidest maha jää-nud. Neid seostati nõidusega ja arvati, et nad võivad mit-mel moel halba põhjustada. Selle vältimiseks rakendati vastunõidumist. Tänapäeval me teame, et tegemist on mõnes mõttes seent meenu-tava algloomade esindajaga, kes elab oma elu vaikselt ja varjatult, kellelegi kahju tegemata või kasu toomata, ning ainult paljunemiseks ilmub nähtavale ja püüab siis värvika laiguna metsas meie pilku.

KASELUUDIKTaphrina betulina

Vn berjozovaja tafrina, ingl birch witches’ broom, sm tuulepesäsieniFolkl tuuleluud, nõialuudTunnused: kerakujulised kuni 50 cm läbimõõduga peente okste tihedad kogumid kasevõrasKasvukoht: sooja arukase võras, eriti kultuurmaastikus ja teeservadel kasvavatel puudelEsinemisaeg: aasta ringiTavaline kõikjal Eestis

Kaseluudik on niisugune seen, mille puhul näeme ainult seene tekitatud muu-tusi taimel, kelle kudedes ta parasiteerib. Seen ise jääb märkamatuks, sest ta elab kaseokste koores ja puidus, aga tema eritatavad bio-aktiivsed ained põhjustavad seenest tabatud kaseoksal asuvate uinuvate pungade

ärkamist ja nendest tekkinud võrsete vohavat kasvu. Seen kasvab edasi noortesse võr-setesse ja järgmisel kevadel paneb juba neid kõvasti harunema. Nii kasvab tuule-luud iga aastaga suuremaks ja tihedamaks ning rikub haljastusse istutatud puude välimust. Lisaks kaseluudikule lei-dub Eestis veel 11 liiki luudi-kuid, mis erineval viisil kah-justavad puude oksi, lehti või vilju. Ka nende puhul on näha ainult kahjustus, aga mitte seen ise. Kirsipuudel tekitab kirsipuu-nõialuud-sust kirsiluudik. Ploomi-luudik elab ploomi, kreegi ja toominga viljades ning deformeerib nad kotitaoliselt pikaks, tervetest ploomidest kuni neli korda suuremaks, samas takistades luuseemne teket.

164

Puugipask

A.

Rai

tvii

r

Teraline hirvepähkel koos hirvepähkli-kedristõlvikuga

A.

Rai

tvii

r

Kaseluudik

A.

Rai

tvii

r

Rokfori pintselhallikA

. R

aitv

iir

valmivad tillukesed, kuni 1 mm läbimõõduga pudeli-kujulised viljakehad. Padjand süsikut võib näha aasta läbi. Suvel ja sügisel, kasvuajal, on tema stroomad kaetud algul erksalt rooste-punase, hiljem tumeneva kirmega, ja tavaliselt hulga-nisti koos kasvades on nad sarapuu koorel hästi märga-tavad. Valminud stroomad tumenevad peaaegu mustaks ja püsivad ületalve kuni järg-mise suveni, kui algab seene uus kasvutsükkel. Mitme-sugused süsikulaadsed see-ned on meil kõduneva puidu tavalised asukad, ja padjand-süsiku sugulasi, keda Eestis on kokku leitud 43 liiki, võib metsas kaunis kergesti näha surnud puude koorel.

VAHTRA-PIGILAIKRhytisma acerinum

Vn ritisma kljenovaja, ingl tar spot disease, Tunnused: kuni 2 cm läbi-mõõduga läikivad pigimustad laigud vahtralehtedelKasvukoht: hariliku vahtra lehtedel parkides ja metsadesEsinemisaeg: juulist lehtede langemiseniTavaline kõikjal Eestis, saastu-nud õhuga linnades esineb harva

Vahtra-pigilaik on nime saa-nud lehtede pinnal areneva-test suurtest ümaratest mus-tadest läikivatest stroomadest. Ta toitub suvi läbi elusatest lehtedest saadavatest toitaine-test ja talvitub varisenud leh-tedes, kus tema areng jätkub ka talvekuudel. Kevadel val-mivad musta katte all vilja-kehad, strooma lõheneb piki kiirjaid vagusid ja tekkinud avadest paiskuvad eosed aeg-ajalt välja silmaga nähtava pilvekesena, mille õhuvoolud laiali kannavad, ning

nakatavad uusi noori lehti. Lisaks vahtra-pigilaigule esi-neb Eestis veel kaks pigilaigu liiki. Paju-pigilaik kutsub esile samasugust, ehkki mõnevõrra vähem märgata-vat kahjustust mitmetel paju-liikidel. Tema stroomad paik-nevad enamasti lehe servades. Küüvitsa-pigilaigu strooma haarab küüvitsa lehe kogu laiuses, see seen esineb küü-vitsa kasvukohtades rabas sageli.

HELE ROHETIKSIKChlorociboria aeruginascens

Vn hlorosplenium zeljonõi, ingl green stain, sm patinanastakkaTunnused: helerohelised kuni 1 cm läbimõõduga lehtri-kujulised viljakehad roheliseks värvunud kõduneval puidulKasvukoht: kõduneval lehtja okaspuidul metsadesEsinemisaeg: augustist oktoobriniTavaline kõikjal Eestis

Rohelist värvust esineb seeneriigis palju harvemini kui pruune, kollaseid või punaseid toone. Seepärast

torkabki rohetiksik, kellel jätkub värvi mitte ainult oma viljakehade jaoks, vaid oht-ralt ka sellele puidule, millel ta kasvab, metsas hästi silma. Tema seenniidistik värvib puitu juba ammu enne seda, kui seen viljub, ja seepärast võib mahalange-nud puutüvedel ja -okstel näha suuremaid või väikse-maid rohelisi laike igal aasta ajal. Seene ebakorra-pärase lehtri kujulised, ena-masti kimpudena koos kas-vavad helerohelised vilja - kehad aga ilmuvad suve lõpul ja kestavad hilis-sügiseni. Eestis kasvab veel ka teine rohetiksiku liik – harilik rohetiksik –, kes on väliselt heledast rohetiksi-kust raskesti eristatav. Tema viljakehad on korrapärasema kujuga ning intensiivselt tumerohelised või isegi veidi sinaka tooniga mereroheli-sed.

Vahtra pigilaik

SE

EN

ED

H.

Rel

ve

Hele rohetiksik

V. L

iiv

167

Punakas padjandsüsik

SE

EN

ED

A.

Rai

tvii

r

kehad – väikesed, kuni 1 mm suurused laia, lühikese kae-laga pudelikujulised sulg-eoslad. Nende kaelte suud-med muudavad valminud strooma pinna näsaliseks. Seenest tabatud kõrred jää-vadki kasvus kängu ja ei suuda pead luua. Rohkem esineb kõrreliste tõlvtõvikut seal, kus kerahein kasvab varjulises kohas või kus tai-mede seis on väga tihe. Kera-heina seemnepõldudel võib ta oluliselt seemnesaaki vähen-dades tuntavat kahju tekitada. Kõrreliste tõlvtõviku noortel arenevatel strooma-del võib märgata väikesi õie-kärblaste sugukonda kuulu-vaid kärbseid perekonnast Phorbia, kes toituvad seenel ja samas kannavad seene sugurakke ühelt seenelt tei-sele, aidates sellega kaasa seene viljastumisele ja vilja-kehade tekkele. Tõlvtõvik on lahksuguline seen ja ühte sugupoolde kuuluv isend vajab viljastumiseks teise sugupoole sugurakke. Phorbia’d täidavad selle seene juures samasugust osa nagu taimede õisi tolmelda-vad putukad.

tuhnitud, metsaistutustöödel tehtud „lappidel” või muudes kohtades, kus pinnasel on pealmine kiht ära liigutatud. Hirvepähkleid leitakse ka tänu sellele, et nendel para-siteeriv hirvepähkli-kedris-tõlvik (Cordyceps ophioglos-soides, vn korditseps ofio- glossovidnõi, sm männyn-trüffelin loismörsky) on metsa all maapinnal küllaltki silmatorkav. Tema 5–8 cm kõrgused oliivpruunid või oliivmustad stroomad on üle-mises osas tihedalt kaetud väikeste viljakehadega, mille suudmed moodustavad näsa-lise pinna. Niisuguse seene all ettevaatlikult pinnases urgitsedes jõuab välja tema ohvriks langenud hirve-pähklini, mille pinnale para-siit kinnitub kollaste seen-väätide abil.

KÕRRELISTE TÕLVTÕVIKEpichloe typhina

Vn epihloe rogozovidnõi, ingl choke disease, Tunnused: seene oranžikas-kollased stroomad ümbritse-vad kõrsi kuni 5 cm pikkuse tupena, mille pinna muudavad näsaliseks stroomas peituvate sulgeoslate kaeladKasvukoht: keraheina ja timuti kõrtelEsinemisaeg: juunist juuliniTavaline kõikjal Eestis, kohati arvukas Juuni algul, veidi enne seda, kui kerahein hakkab pead looma, jääb mõnedel mätas-tel osa kõrsi teistest kasvus maha. Need kõrred kattuvad ühest sõlmevahest ülespoole 2 kuni 5 cm ulatuses valge kirmega, mis paari nädala jooksul muutub millimeetri-paksuseks kõrt ümbritsevaks oranžikaskollaseks tupeks. See on seene strooma, mille sees arenevad tema vilja-

PUNAKAS PADJANDSÜSIKHypoxylon fragiforme

Sm punertava syyläsieniTunnused: noorena rooste- punased kuni punakaspruu-nid, vanana mustad, pool-kerajad, täpilise pinnaga 0,5–1 cm läbimõõduga mügaradKasvukoht: lehtpuude, tavali-selt sarapuu surnud tüvedel ja okstelEsinemisaeg: aasta ringiTavaline kõikjal Eestis, kus kasvab sarapuu, kohati massiline

Punakas padjandsüsik hak-kab sarapikus jalutades ker-gesti silma, sest ta kasvab meelsasti veel püsti seisvate surnud okste küljes just parasjagu silmade kõrgusel ja muidugi ka veidi madala-mal ning kõrgemal. Temalgi on suur ja silmatorkav osa strooma, steriilne, kõva, läbi-lõikes süsimust seeneniitide põimik, mille pinna all

166

Kõrreliste tõlvtõvik

A.

Rai

tvii

r

Kasvukoht: liivased männikudEsinemisaeg: maist juuniniTavaline kõikjal Eestis

Kevadkogritsad ilmuvad maikuus, tavaliselt toomin-gate õitsemise ajal liivastesse männikutesse ja nende pruunid mügarikud kübarad torkavad veel kevadiselt lagedas metsaaluses hästi silma. Kohati võib kevad-kogrits kasvada lausa massi-liselt ja ta on meil põhiline kevadine korjamisseen. Teda tarvitatakse laialda-selt toiduks, hoolimata sel-lest, et ta on ohtlik mürk-seen, mis raskemal juhul võib surma põhjustada. Kevadkogritsas sisalduvad mürkained aga lenduvad kuumutamisel kergesti ja seepärast muutuvad ilma kaaneta potis kupatatud või isegi lahtisel pannil praetud seened enamasti ohutuks. Mingil juhul aga ei tohi kevadkogritsaid toiduks val-mistada mikrolaineahjus, siis on raske mürgistus välti-matu. Teine kevadine kogritsa liik on hiidkogrits, kes on heleda pruunikas- ookerja kübaraga ja kasvab

lubjarikka mullaga sega-metsades okaspuukändude läheduses. Ka tema sisaldab samu mürkaineid mis kevad-kogritski, kuid vähemal mää-ral, ja teda ei peeta nii ohtli-kuks mürkseeneks kui kevadkogritsat.

ÜMARMÜRKELMorchella esculenta

Vn smortšok sjedobnõi, ingl morel, sm pyöreä huhtasieniTunnused: kübar kerakujuline kuni koonilis-munajas, ooker-kollane kuni kollakaspruun, kärjelise pinnaga, 3–6 × 3–5 cm, jalg silindriline, õõnes, valkjas või kollakasKasvukoht: rohtunud metsa-servad, puisniidud, aiad ja pargidEsinemisaeg: aprillist juuniniSagedasem saartel ja Lääne- Eestis, mujal haruldane, kuid üksikjuhtudel võib esineda suurte kogumikena.

Ümarmürkel on erakordselt muutliku välimusega seen, tõeline seeneriigi kamee-leon. Tema kübar võib

varieeruda saledast muna-jas-koonilisest kuni kera-kujuliseni või olla isegi laiem kui kõrge. Ka kübara värvi-skaala ulatub erksast ooker-kollasest tuhmi kollakas-pruunini ja mõnel juhul võib olla isegi tume šokolaadi-pruun. Niisuguse vormi-külluse juures võib ümar-mürklit kõige kindlamini ära tunda selle järgi, et tema kärjelist kübarat katvad süvendid paiknevad ebakorra päraselt ja nende-vaheliste ribide harjad on heledad ning siledad. Mõle-mal teisel meie tavalisel mürkliliigil kuhikmürklil ja hiidmürklil paiknevad süvendid kübaral enam- vähem korrapärastes rida-des, mille vahele jäävad mustja sametise harjaga ribid. Mürklid viljuvad kog-ritsatega enam-vähem samal ajal, aga eelistavad kasvada lagedates rohtunud paika-des, sageli ka kultuurmaasti-kus. Nad on väga maitsvad söögiseened, mis ei vaja kupatamist.

SE

EN

ED

169S

EE

NE

D SAMETJAS KOBARLÕHKIKEncoelia furfuracea

Ingl scurfy alder-cup, sm nahkapikariTunnused: hele-kaneelpruunid või hallikaspruunid, sametise või sõmeralise välisküljega, 0,5–1,5 cm läbimõõduga kausi-kujulised, tavaliselt kokku-keerdunud viljakehad leht-puude surnud okstelKasvukoht: sarapuu, harve-mini lepa surnud okstel ja pee-nematel tüvedel sarapikes ja lepistikesEsinemisaeg: novembrist mai lõpuniTavaline kõikjal Eestis, kus kasvab sarapuid, pehmetel talvedel ja neile järgneval kevadel

Kobarlõhkikud on väga ise-loomuliku kasvuviisiga. Nende alguses kerajalt kokku rullunud, tavaliselt vaid niiske ilmaga kausi-kujuliselt avanevad vilja-kehad tungivad kobarana läbi surnud puuoksa koore ja siis laiuvad sellel põõsake-sena. Sametjas kobarlõhkik on huvitav selle poolest, et ta alustab oma kasvu väga hilja sügisel, praktiliselt juba talve saabudes, ja kasvab sulailmu

kasutades talv läbi suure-maks. Nii madala tempera-tuuri juures viljakehad siiski ei valmi, vaid ootavad lõpliku küpsuse saavutamiseks kevadet. Aprillis ja mais on see aeg, kui neil arenevad eosed, mille abil nad levivad. Seejärel viljakehad surevad ja kaovad. Sametjat kobarlõhkikut on kerge märgata suusataja-tel, kelle matkarada viib läbi sarapiku, sest see seen kas-vab 1–3 meetri kõrgusel maapinnast põõsa surnud, aga veel püsti seisvatel haru-del. Sametjale kobarlõhki-kule lähedast nahkjat kobarlõhkikut kohtab vara-kevadel, kohe pärast lume sulamist lamavatel haava-tüvedel. Selle liigi viljakehad on hästi laialt avanenud, pruunikasmusta sisekülje ja sileda välisküljega kausi-keste kujulised.

LOO-MAAKEELGeoglossum umbratile

Ingl earth tongue, sm ketokieliTunnused: kuni 8 cm kõrgused tõlvjad, saledad, mustad, pinnasel kasvavad viljakehadKasvukoht: madala rohuga niitudelEsinemisaeg: augustist septembriniTavaline läänesaartel, mujal haruldane

Pigimustad, enamasti lapiku ülaosaga nuiakesed torkavad seal, kus nad kasvavad, madala rohu roheluses kont-rastsena hästi silma. Maa-keele perekond on Eestis esindatud 7 liigiga, kes kõik on suhteliselt haruldased. Väliselt neid liike üksteisest eristada ei saa, et seda teha, on vaja neid uurida mikros-koopiliselt. Nad on

vanapärased seened, kes kasvavad meil jäänukitena soojematest kliimaperioodi-dest. Samuti armastavad nad lubjarikkaid muldi, mistõttu neid kohtab sageli Saare-maal, Muhumaal ja Vormsil. Kõige tavalisem liik on pae-pealsetel puisniitudel kasvav loo-maakeel, kõik ülejäänud aga vääriksid kaitset. Praegu on Eesti Punasesse raama-tusse ohualti liigina võetud liiv-maakeel, kes kasvab luite randadel, sama vääriks ka haruldane soo-maakeel, keda võib jõhvikal käies mõnikord näha mustenda-mas heledal turbasamblal.

KEVADKOGRITSGyromitra esculenta

Vn strotšok vesennii, ingl false morel, turban fungus, sm korvasieni Folkl hoonisaTunnused: kübar ebakorra-pärase kujuga, voldilis-kääru-line, punakaspruun, 3–10 cm, jalg silindriline, valge või roosakas

168

Sametjas kobarlõhkik

V. L

iiv

Ümarmürkel

V. L

iiv

Loo-maakeel

V. L

iiv

Kevadkogrits

V. L

iiv

LIN

NU

D

187

EESTI LINNUSTIK

Eesti looduse mitmekesisus peegeldub ka siinses linnustikus. Eestis on amet-likult kohatud 386 liiki linde. Neist on pesitsemas registreeritud 229 liiki, kellest 209 võib pidada regulaarseks pesitsejaks, 38 liiki linde rändab läbi või talvitub Eestis ning ülejäänud on eksikülalised. Eksikülalisi on meil registreeritud tublisti vähem kui Soomes ja Rootsis, mis tuleneb pigem põhja-naabrite linnuvaatlejate suuremast aktiivsusest kui Eesti linnuvaesusest – ei etendagi ju kaugetest maadest siia kanti eksinud tiivulised looduse üldises majapidamises erilist osa. Samas on meil palju kohti, kus võib hõlpsasti kohata üle 100 linnuliigi päevas ning rahuldustundega öelda, et oli hea linnupäev. See raamat tutvustab 109 linnuliiki, kellest enamik on meil tavalised. Päris tavaliste ja enam tuntud lindude hulka on lisatud ka mõned silmatorkava välimusega harvem kohatavad linnud, keda nähes oleks kahju teadmatusse jääda.

KUS LINDE VAADELDA?

Linnud võib elupaikade järgi liigitada jämedates joontes ranniku- ja vee-lindudeks, metsalindudeks ning kultuurmaastike lindudeks, kusjuures vii-maste hulka kuuluksid linnade ja asulate, parkide, kalmistute, põldude ning nendevaheliste metsatukkade asukad. Tavaliselt algavad algaja loodushuvilise esimesed linnuretked ikka asulatest ja linnadest, kus elab aasta ringi piisavalt palju liike, et lindude maailma tundmaõppimisega algust teha. Neis paigus elavad linnuliigid, kes on inimesega harjunud, lasevad end lähedalt vaadelda ning ei ole ülemäära tundlikud ka pesitsusaegse häirimise suhtes. Vee- ja rannikulindude tundmaõppimiseks on väga hea kasutada selleks randadesse üles seatud linnuvaatlustorne. Ka paljud teed kulgevad rannikule üsna lähedal ja võimaldavad linde häirimata neid otse teelt vaadelda. Põhireegel on – lindude vaatlemine ei tohi kujuneda nende häirimiseks. Metsades ja rabades on hea liikuda mööda metsateid ja rabadesse tehtud õpperadu. Ehkki oleme oma teejuhis põgusalt kirjeldanud lindude pesi ja mune, tuleks linnupesade otsimise indu endas esialgu tagasi hoida – küllaltki paljud linnuliigid ei talu munemise ja haudumise ajal segamist ja võivad pesa hüljata. Seepärast – kui sattusite juhuslikult pesalt põgenevale vanalinnule, heitke pesa sisule põgus pilk ja taanduge sündsasse kaugusesse. Kui pesa

LinnudLin

nud

LIN

NU

D

Tuttpütt

LIN

NU

D

A.

Ad

er

188 189

kohe esmapilgul näha ei ole, ärge selle otsimisega ka liigselt hoogu minge –suur oht on tallamisega vähendada linnupesa varjatust või astuda pesale lausa peale. Oma uudishimu on teil õigus rohkem rahuldada alles siis, kui teate täpselt, millise linnuliigiga on tegu, ning olete põhjalikumatest raamatutest teada saanud, kuidas just see linnuliik teie teadmisjanule reageerib. Lähemaks tutvumiseks lindudega soovitame kasutada Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterströmi linnumäärajat, mille eestikeelne versioon ilmus 2012. aastal kirjastuses „Varrak”.

MIS MEIL NÄHA ON?

Eesti ala jääb arktiliste rändlindude Ida-Atlandi rändeteele ning madala rannikumere, liigendatud ja lahtederohke rannajoone ja märgalade rohkuse tõttu peatub siin kevad- ja sügisrände ajal rohkesti veelinde. Liivi lahes ja Väinameres toitub siis miljoneid aule, tõmmu- ja mustvaeraid, rannaniitudel peatub sadu tuhandeid valgepõsk-laglesid ja hanesid. Varjulistes lahtedes ja randadel kohtab siis ka rohkesti teisi partlasi ja kurvitsalisi. Seetõttu pakub eriti Väinamere ümbruse madal rannik kevadisel ja sügisesel ajal palju huvitavat. Eesti saarte- ja laiduderikkus loob meil pesitsusvõimalusi paljudele merelindudele. Valdavalt madalad meresaared ja laiud on unikaalsed linnu-saared kogu Läänemeres – Soomes ja Rootsis on enamasti kõrged kaljusaared, Läti ja Leedu ümber on meri ilma saarteta. Merelinnustikus on viimastel aastakümnetel toimunud suured muutused, plahvatuslikult on suurenenud kühmnokk-luige, mitmete kajakaliikide ja kormorani arvukus, kuid oluliselt on vähenenud pesitsevate partide ja kurvitsate paaride arv. Ligikaudu pool Eestis pesitsevaist linnuliikidest on metsalinnud, enamik neist kuulub värvuliste seltsi. Eesti arvukaimad linnuliigid on metsvint, salu-lehelind ja metskiur. Ka Eesti rabade linnustik on rikkalik ja eripärane, siin pesitseb rohkesti sookurgi ja kurvitsaid, kuid kanaliste – tedre ja metsise – arvukus on pidevalt vähenenud ning rabapüü jõudnud väljasuremise piirile. Eesti pärandkultuurmaastikul pesitseb linnuliike, kes mitmetest naaber-maadest on kadunud või muutunud seal haruldasteks. Luhaniitudel pesitseb kohati rohunepp, palju on rukkirääku ja valget toonekurge.

Rein Kuresoo

Enamiku linde tutvustavate artiklite autor on Rein Kuresoo. Teiste autorite tööd on eraldi märgitud.

et ilmuda taas veepinnale mitukümmend meetrit sukeldumispaigast eemal. Ujumiskiiruselt edestavad tuttpütid kindlalt sõudepaati. Kalatoidulisena levitab tutt-pütt veekogudes linnuronini-melist väiksemat paelussi. Sageli upub üsna palju pütte kalameeste nakkevõrku-desse. Tuttpüti veekindla sulestikuga valget kõhu-nahka kasutati varasematel aegadel mütside tegemiseks. Püttide liha on traani mait-sega ning meie rahval pole kombeks seda süüa.

KORMORANPhalacrocorax carbo

Vn bolšoi baklan, ingl cormorant, sm merimetsoFolkl karbas, oherdiTunnused: hanesuurune, kuid saledam musta sulestikuga lindPikkus: 80–100 cm, kaal: 2000–3000 gPesa: puu otsas või maas asuv kõrge kuhil okstest, risust ja taimsest prahist; muneb 2–5 helesinist muna, mis on sageli kaetud valge lubjakihigaElupaik: pesitseb laidudel, ka suuremate järvede saartel, puhkab rannikul kividel, toitub avaveelToit: kaladMerel rannikulähedastel ala-del märtsist novembrini, talvi-tub vähesel määral avamerel

Kormorani arhailine välimus oleks just nagu pärit mõnest väljasurnud elukaile pühen-datud ulmefilmist. Selle suure ja robustse linnu sulestik on sünkjalt must, seljal ja tiibadel metalli-läikega. Varakevadel lühiaja-liselt vanalindudel pea ja kael valgekirjud, näha ka valge laik keha küljel, noor-lindudel sageli kõhualune

TUTTPÜTTPodiceps cristatus

Vn tšomga, ingl great crested grebe, sm silkkiuikkuFolkl kakerdaja, kaur, tuuker-part, kroogu, mereniruTunnused: teravanokaline sihvakas veelind, kelle pead kaunistavad lai mustaga ääristatud pruun kaelus ja must suletutt kuklasPikkus: 46–51 cm, kaal: 600–1400 gPesa: ujuv pesa, mis on kalda-taimestiku külge ankurdatud; muneb 3–6 valkjat muna, mis haudumise käigus taimsete pigmentidega parkuvadElupaik: rikkaliku kalda-taimestikuga järved ja mere-lahedToit: kalad ja veeselgrootudKõikjal Eestis aprillist novembrini, vähesed talvituvad

Tuttpütt on veelind, kes eris-tub partidest sihvaka noka ja saledama keha poolest ega tule partide kombel kuivale maale. Emaslinnu sulestik on vaid veidike tagasihoidli-kum isaslinnu omast. Pesitsusajal ajavad erutunud linnud oma kaeluse ning kuklas olevad suletutid sageli puhevile, seda tehakse ka pulmahoos. Enne sügis-rännet vahetavad tuttpütid uhke hundsulestiku tagasi-hoidliku puhkesulestiku

vastu – siis on nende selg hall, kael ja pea valkjad ning pealagi must. Tuttpütid saabuvad keva-del pärast lahtede ja järvede vabanemist jääkatte alt, merel võib neid näha juba esimeste lahvanduste tekki-misel. Pärast pesitsusaladele jõudmist alustavad nad oma-pärast pulmamängu, mis kulmineerub nn pingviini-tantsuga, mil paarilised sei-savad vees peaaegu püsti-asendis teineteisega rinnutsi. Pulmaajal on tuttpütid üsna lärmakad ning teevad kori-sevaid, krooksuvaid ja röhki-vaid häälitsusi. Tuttpütt eelistab pesit sus-paigana suhteliselt selgevee-lisi, kuid rikka kaldataimesti-kuga järvi või mere lahti. Enamasti väldib ta taimestiku rikkaid väikejärvi, kus see-eest võib kohata teisi pütiliike – hallpõsk- ja sarvik pütti. Tutt pütt kuhjab madalasse vette pesaks kokku pilliroo- ja kõrkjavarsi ning ankurdab poolujuva pesa kaldataimede külge. Selline ebakindel ehitis saab tõusuvee ja murdlainetuse tõttu sageli kannatada. Pesale liginevad linnud alati ujudes, lisades pesa külge-desse ka mõne tuusti ehitus-materjali. Siis tehakse koh-makal kõnnakul ring ümber pesaserva ja vabastatakse munad neid katvast märjast taimekihist ning laskutakse munadele hauduma. Kuivale jäänud pesa jäetakse maha. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Puhka-miseks ronivad tuttpüti pojad sageli oma vanematele selga, ohu korral võib pütiema vee alla kaduda isegi koos sul-gede vahele peitunud poega-dega. Tuttpütid toituvad peami-selt kaladest ning võivad nende järele sukeldudes pikaks ajaks silmist kaduda,

Kormoran

LIN

NU

D

Kühmnokk-luik

M.

Ko

se

hele. Ehkki kormorani len-nupilt meenutab hane, on ta viimasest sihvakam, ujudes võib teda segi ajada kauri-dega. Kormoranid ujuvad hästi ja on väga head sukel-dujad, kuid nende sulestik vettib. Seetõttu peavad nad saama oma sulestikku pärast mõningast kalastamist kui-vatada. Nii istuvad kormora-nid merekividel ja karidel poolpüstises asendis ning kuivatavad tuule käes oma laiali laotatud tiibu. Kormo-ranid tegutsevad enamasti hulgakesi. See lind on Eesti haude-linnustiku uustulnuk. Kor-morani arvukus ja levila on läbi aegade kõikunud suur-tes piirides. Läänemerelt on ta mõnikord sootuks kadu-nud, et siis jälle arvukana naasta. Ka pesitsuskolooniad tekivad ning kaovad. Praegu pesitseb meil ligi 15 000 paari kormorane. Ehkki kor-moran ei olnud Eesti ranna-vetes varemgi tundmatu, asus ta Väinameres püsivalt pesitsema alles 1984. aastal. Seoses lindude laieneva levi-kuga on nad ära söödavat kalahulka arvestades asunud kaluritega tõsiselt

konkureerima. Kormoranid püüavad eelkõige just väik-semaid kalu, nende põhi-toiduse moodustavad ogalik, emakala, räim, särg ja ahven. Kuid nad söövad ka suuremate kalade noori isendeid, tekitades nii kala-majandusele märgatavat kahju. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii puudel ja tehisrajatistel kui ka maa-pinnal, kuhjates pesaks kokku suure hunniku oksa-risu, mida nad puudelt ja põõsastelt murravad, saades jagu kuni pöidlajämedustest kadakaokstestki. Lagedatel laidudel kasutavad nad muud taimset materjali ja mere kohale kantud pahna (adrut, kilekotte, vorsti nahku jm). Kormorani pojad kooru-vad paljaste ja pimedatena ning sarnanevad esialgu lootega. Mõnenädalastena on nad juba udu sulgedega kaetud ja valmis ennast aktiivselt kaitsma, susisedes ja pekstes oma pika, otsast konksus nokaga. Vanemad pojad põgenevad tülitaja eest pesadest, kasutades ronimi-sel võrdselt jalgu, nokka ja tiibu. Poegadega pesad ja vanalindude istekohad on väljaheidetest valgeks lubja-tud. Kormoranide väljaheide hävitab kiiresti kogu taim-katte koloonias. Ehkki kormoranide arvu-kust munade õlitamisega mõnevõrra piiratakse, on nende arvukus ikka veel suurenenud.

KÜHMNOKK-LUIKCygnus olor

Vn lebed šipun, ingl mute swan, sm kyhmyjoutsenFolkl joudeTunnused: väga suur, pika kõverdatud kaela ja käharate tiibadega valge lindPikkus: 145–160 cm, kaal: isased 9–14, emased 7–11 kgPesa: 1–3-meetrise läbimõõ-duga kokkukuhjatud taime-kuhil; muneb 3–6 (harva ka rohkem) rohekasvalget munaElupaik: pesitseb lahtedel, laidudel ja üha enam ka siseveekogudelToit: veekogude põhjataimestikMerel ja järvedel märtsist novembrini, talvitub jää-vabadel aladel

Kühmnokk-luik on Eesti 3 luigeliigist suurim ning on hästi tuntud. Teistest luike-dest eristab teda punane nokk, mille tüvel on suur must kühm. Kühmnokk- luige kael on enamasti kõverdatud ja tiibu hoiab ta sageli kohevil. „Luik” tähendas algselt karja-pasunat, kühmnokk-luik on aga peaaegu tumm – vaid erutatud linnu nokast kuuleb vahel vaikset kurinat, kuid ka kühmnokk-luikede sulgimis kogumid võivad olla üsna häälekad. Luiged, keda eestlased on ammustest aegadest tundnud, on luige-kontserte andvaid põhjalast pärit väike- ja laululuik, kes on omavahel küllaltki sarna-sed. Nad hoiavad kaela enamasti sirgena ning tiibu kähardamata seljal. Nende nokk on sirge lõikega, tipus must ja tüveosas kollane. Väikeluigel on must umbes kaks kolmandikku noka pikkusest, laululuigel ligi kolmandik. Kõrvuti vaadel-duna on väikeluik laulu-luigest tublisti väiksem.

Laululuik laiendab praegu oma levilat jõudsasti lõuna suunas ja pesitseb nüüd taas ka meie järvedel pärast sajanditepikkust vaheaega. Kühmnokk-luik tuli meile lõuna poolt ja proovis siin pesitseda juba 20. sajandi algul, regulaarse haudelinnuga on tegemist alles 1959. aastast alates ning ta asurkond on siin jõudsalt kasvanud. Kühmnokk-luiged pesitsevad taimestikurikastel merelahtedel, väikestel lai-dudel ning viimasel ajal ka järvedel. Ehkki kühmnokk-luik on loomult riiakas, pesitseb ta soodsates kohta-des ka kolooniatena. Luikede veetaimedest kokkukuhjatud pesad on õige kogukad. Pesa suurus oleneb kättesaada-vast materjali hulgast – roos-tikupesad võivad olla kuni 2,5-meetrise läbimõõdu ja poolemeetrise kõrgusega, üleasustatud laidudel näeb ka vaid mõnest magesõstra- oksast ja putkevarrest tehtud tagasihoidlikku pesa, päris lagedatel laidudel ka kivi-dega ääristatud liivapesa. Ehkki tegu on lõuna-poolse päritoluga liigiga, ei lenda suur hulk meie päris-maiseid luiki sageli talveks ära. Ühelt poolt eelistab suur osa luiki talvituda kodu lähe-dal, et olla kevadel varakult valmis parimaid pesitsus- kohti hõivama. Teiseks

põhjuseks on aga tihti see, et paljud luigepaarid on jäänud pesitsemisega hiljaks ning nende pojad ei ole veel len-nuvõimelised. Siis, kui meri jäätuma hakkab, üritavad sellised luigepered ujudes evakueeruda, kuid sageli vangistavad öised külmad nad viimastes vaba vee lah-vandustes. Inimesed on vahel üritanud linde päästa, kuid märksa sagedamini lan-gevad jäävangi jäänud nõr-kenud luiged merikotkaste saagiks, kelle talvised kõhu-mured sellega tõhusalt lahendatud saavad.

HALLHANI Anser anser

Vn serõi gus, ingl greylag goose, sm merihanhi Folkl merihani, roohani Tunnused: pea, kael ja selg pruunikashallid, lennul näha helehallid tiivad, kõhualune heledam, nokk ja jalad roosakad Pikkus: 75–90 cm, kaal: 3–5 kgPesa: roost või muust robust-sest materjalist kuhil, udu-suled valkjad; muneb aprilli lõpus 3–6, harva enamgi, suurt valget munaElupaik: roostikud, laiud, lahed, toitub rannaniitudel ja põldudel

Toit: taimneLäänesaartel ja rannikul märtsist novembrini

Hallhani on meie kõige suu-rem haneline, kes on paljude koduhanetõugude esivane-maks. Ta keha ülapool on kergelt pruunika varjundiga hall. Hallhanega sarnaneb veidi väiksem rabahani, kes meilt massiliselt läbi rändab. Rabahane sulestik on mõne-võrra tugevama pruunika varjundiga, eriti torkab silma tema tumedam kael ja pea, nokk on tal oranž ja tumeda mustriga. Ka valge otsmiku-laigu, tumeda triibustikuga rinnaaluse ja kilava häälega suur-laukhani esineb meil ainult rändeaegadel. Sügis-taeva all, mis kõik linnud üht karva halliks maalib, saab erinevaid haneliike eristada hääle järgi – hallhani kaa-gutab koduhanelikult mada-lal ninahäälel, rabahanede kaagutus on märksa hele-dam ja kiirem ning suur- laukhani teeb sootuks teist häält, millel on kaagutami-sega vähe ühist, pigem mee-nutab see koera klähvimist. Hallhaned saabuvad kohe pärast esimeste vabavee-aukude teket jääkattesse, viimased parved lahkuvad enne mere lõplikku külmu-mist. Hallhane põhiliseks elupaigaks on suured roostikud ja rannaniidud, kevadisel ja sügisesel läbi-rändel toituvad nad suurte parvedena orasepõldudel ja muudel madala rohuga

Hallhani

LIN

NU

D

H.

Rel

ve

190 191

M.

Ko

se

pesa lähedal kõrgemal mät-tal või lamedal kivil reedab sinna jääv väljaheitehunnik.

RISTPARTTadorna tadorna

Vn peganka, ingl shelduck, sm ristisorsaFolkl kivipart, kivihani, vagalindTunnused: valge, musta ja roostepunaste sulepartiidega, rohelise pea ning punase nokaga suur partlanePikkus: 58–71 cm, kaal: 1000–1400 gPesa: kivide vahele või ehitis-tesse peidetud, rohke lumi-valge sulgvoodriga; muneb aprilli lõpus-mais 8–12 munaElupaik: madalaveelised liiva-sed ja kivised rannikualadToit: meremudas elavad selg-rootud, sööb ka taimset toituRannikul ja saartel märtsist oktoobrini

Ristpart on meie värvi-erksaim veelind. Erinevalt teistest partlastest, kelle emaslinnud on rüütatud kaits vasse pruuni, on rist-pardi mõlemal sugupoolel kirev sulestik – erkpunase nokaga kontrasteerub tume-roheline pea ja kael, sellega valge puguala, millele järg-nevad roostepruun vööt ümber keha ning laiad tumedad ribad säravvalgetel külgedel. Isaslindu eristab emaslinnust silmatorkav kühm nokatüvikul. Lennul moodustavad ristpardi val-ged sulestikupartiid risti kuju, millest tuleneb ka linnu nimi (teda on hüütud ka vagalinnuks). Ristpart meenutab oma olekult ja lennupildilt veidike hane ning ehkki ta on hanedest väiksem, jäävad teised part-lased talle kogult tublisti alla.Valgepõsk-lagle

LIN

NU

D

A.

Ad

er

Sinikael-part

A.

Ad

er

aladel, kuid mitte rannikust liiga kaugel sisemaal. Ööbima kogunevad hall-haned madalatesse lahtedesse roostiku varju. Pesitseda eelistab hall-hani laidudel või suurtes ja tihedates roostikes. Pesaks kuhjab ta kokku kõrge hun-niku kuivanud roovarsi, lai-dudel ka muud robustsemat taimset materjali putke- ja soolikarohuvartest kuni magesõstraoksteni välja ning muneb sinna aprilli teisel poolel 3–6 valget kareda-koorelist muna. Pojad kooru-vad mai esimesel poolel ja lennuvõimestuvad juuli lõpuks. Pesitsusajal on hall-haned häirimise suhtes väga tundlikud ning võivad ker-gesti pesa maha jätta. Pärast poegade koorumist suundu-vad hallhaned pesakonniti lahesoppidesse, kus on häid varje- ja toitumisvõimalusi. Suurem osa neist liigub sealt edasi Väinamere saartele, kus nad ka sulgivad, osa aga jäävadki rannikule või roos-tikku. Hallhaned sulgivad juunikuust alates suurtes roostikes või asustuseta lai-dudel. Sel ajal ei ole linnud lennuvõimelised ning laiule läheneva paadi eest tuleb isahanedel ära ujuda. Hall-hanele peetakse sügiseti jahti.

VALGEPÕSK-LAGLEBranta leucopsis

Vn beloštšokaja kazarka, ingl barnacle goose, sm valkoposkihanhiTunnused: hanelik, kuid veidi väiksem musta-halli-valgekirju lind Pikkus: 56–61 cm, kaal: 1500–2000 gPesa: laidudel, koosneb peenest taimsest materjalist, vooderdatud hallide udusulge-dega; muneb mais 3–5 kergelt kreemikat valget munaElupaik: rändeaegadel rannaniitudel ja põldudel, pesitsusajal laidudelToit: taimneRannikul aprillist maini ja septembrist oktoobrini, vähesed paarid pesitsevad

Valgepõsk-lagle on hanedest kogult veidi väiksem, musta-halli-valgekirju kaunis lind, kel kael must, kuid põsed ja kurgualune valged. Halva valguse korral näevad lenda-vad lagled siiski üsna haneli-kult hallid välja. Siis tuleks määrangu õigsuse kindlusta-miseks teritada kõrva – val-gepõsk-laglede häält ei saa nimetada kaagutuseks. Hau-kuvad hüüded „käunk-käunk-käunk” sulavad suurte parvede puhul üht-seks heledaks rütmikaks kisaks. Valgepõsk-lagledest vähem arvukas läbirändaja mustlagle on kogult veidi

väiksem, värvilt tumedam ning ta pea on üleni mustjas. Lagled saabuvad meile kevadel aprilli algul, lääne-saartele varemgi. Peamiselt peatuvad läbirändavad lag-led Lääne-Eesti saarte ja mandriosa randadel ja põl-dudel, mujal võib neid näha vaid ülelennul. Kohalikud elanikud tunnevad neid hästi ning sageli on talupidajail põhjust neid linde ka kiruda, sest end lennuks Barentsi mere äärde valmis seades jõuavad nad paljaks süüa tuhandete hektarite kaupa orasepõlde ja kultuurkarja-maid. Suures osas on selles süü ka meil enestel: lagled toituvad ainult avatud maas-tikul, kus nad juba kaugelt lähenevat ohtu märkaksid, seetõttu on randade roostu-mine ja võssakasvamine nad suurtele uudismaa-aladele suunanud. Kauaaegse jahi-keelu tõttu on valgepõsk-laglede asurkond märgata-valt kosunud, nüüd on valgepõsk-lagle taas jahilind. Põldudel ja rannaniitudel toituvad lagled on enamasti üksjagu ergud ning hoiavad inimesest parajat distantsi, kuid paikades, kus nad end kindlamini tunnevad, saab neid ka lähemalt vaadelda. Eestis nuumab end kevad-rände ajal kuni 100 000 lindu, sügisrände ajal peatub linde meil veidi vähem. Valgepõsk-lagled asusid Eestis pesitsema 1980. aasta-tel ning praeguseks on haudepaaride arv suurene-nud. Lagled pesitsevad laidu-del. Pesa teevad nad peaasja-likult hästi peenestatud kõrrelistest ning põhjamaise päritoluga lindudena vooder-davad pesi hoolikalt udu-sulgedega. Haudumise käi-gus jõuab emaslind ümber pesa korraliku väljaheite-rõnga moodustada, valvsa isaslinnu pidevat kohalolu

Ristpart eelistab pesitseda väikestel, kivistel ja puudega kaetud rannikulähedastel lai-dudel kivide vahelistes urgas-tes ja tihedates kadaka-põõsastes, kuid võib jääda pidama ka hääbuvate ranna-külade taluõuedele ning teha pesa kõrvalhoonete vare-meisse, keldritesse, põranda alla, kiviaedadesse, aida-lakka või mujale. Kevaditi võib seetõttu sobivat pesitsus kohta otsivaid rist-parte kohata rannikust tihti mitme kilomeetri kauguselgi külade vahel. Ristpartide pesi on varasema kirjanduse and-metel leitud isegi asustatud rebaseurgude kõrvalkäiku-dest – arvatavasti on rebaste jahiinstinkt pesakoopa lähe-duses pärsitud. Ristpardi lumivalgete udu sulgedega vooderdatud pesas on tavali-selt 8–12 piimvalget muna, kuid vahel võib ühte pessa muneda ka mitu emaslindu.Ristpart on suhteliselt vähese arvuline, teda kohtab kõige sagedamini merele

avatud liivarandadel, mille läheduses leidub toitumiseks sobivaid madalaveelisi ala-sid. Linnud toituvad madalas vees, sageli tallavad nad mudast jalgadega selg rootuid välja. Suur osa ristpartidest lendab suve lõpul Wadden-see mudarandadele sulgima. Ristpartide arvukus on Eestis viimaste aasta kümnete jook-sul suurenenud.

SINIKAEL-PARTAnas platyrhynchos

Vn krjakva, ingl mallard, sm sinisorsaFolkl metspart, sigapart, suur-part, rohekaelTunnused: isaslinnul küütlev-roheline pea ja kael ning lillakaspruun puguala, mõle-mal sugupoolel sini-must-valge tiivaküüdusPikkus: 50–60 cm, kaal: 0,9–1,3 kg.Pesa: märgadel aladel tihedas taimestikus; muneb aprillis-mais 8–13 rohekaskreemjat või sinakat munaElupaik: järved, jõed, sood, rannik, roostik, laiud, mere-lähedased puisniidud jneToit: veeselgrootud ja -taimed Kõikjal Eestis märtsist novembrini, jäävabadel vee-kogudel aasta ringi

Sinikaelad on meie partlas-test kahtlemata tavalisimad ja tuntuimad – tulevad nad ju

Ristpart

LIN

NU

D

M.

Ko

se

192 193

LIN

NU

D talveks sageli inimese ligi toitu manguma ning ei põlga isegi maade jagamist linnatu-videga. Sinikael-pardi hund-sulestikus isaslind ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Üksnes tema nimi võib teki-tada mõnevõrra segadust, sest siniselt küütleb isapardi tumeroheline pea vaid tea-tava nurga alt. Erinevate par-diliikide emaslinnud on see-vastu üks teisega üsna sarnased ning neid võimal-dab kõige kergemini eristada tiivaküüdus – lennul paistev värviline labahoosulgede partii, mis sini kael-pardil on küütlevalt sini-must-valge. Suve teisest poolest alates puhkesulestikku rüütatud isaslind erineb pardiemast punaka rinna sulestiku ja määrdunudkollase noka poo-lest. Teistest partidest eristab sinikaelu lisaks sulestikule vali ja ninahäälne prääksu-mine. Talve hakul muutuvad sinikaelte isaslinnud värvi-erksaiks ja hakkavad peagi emaslindude pärast vägi-kaigast vedama. Sageli on sinikaelad siis nokkapidi koos ning kisuvad üksteist vihaselt rinnasulestikust. Peagi moo-dustuvad ka paarid, kes kevade lähenedes hakkavad talvituskohalt tegema üha pikemaid retki pesapaiga leidmiseks. Sinikael-pardid pesitsevad märgades kohta-des nii veekogude kallastel, „pardilompide” ääres, soodes kui ka mõnikord otse metsas. Tarnamätaste vahele või muu taimestiku varju sibli-takse pesalohk ning mune-takse esimene muna. Mune-mise käigus ehitatakse pesa edasi ning haudumise algul vooderdatakse see udusulge-dega. Seetõttu on kurnas esi-mestena munetud munad alati rohkem määrdunud kui viimased. Pesalt lendu ehma-tatud sinikael roojab sageli

paljude teiste partide kombel oma munad täis – see on ainus vahend, mida kohma-kas lind oskab muna- röövlite vastu kasutada. Varasematel aegadel jäi sinikael-part meile harva tal-vituma. Paikseks muutusid sinikaelad kõigepealt neis paigus, kus veekogudesse voolas sooja heitvett ning inimesed parte toitsid. Parte toites tuleks teada, et pardid ei saa saiapätsist peale kalo-rite midagi enamat ning par-tide menüüd tuleks mitme-kesistada näiteks kaera- helveste ja muu soolavaba taimtoidu, teraviljajäätmete ning raatsimist mööda ka kohupiimaga. Enamik Eestis elavatest sinikael-partidest läheb siiski kaugemale lah-tist vett ja paremaid sööma-võimalusi otsima. Eesti vetes talvitub küll pea pool siinsest pesitsevast sinikaelte hul-gast, aga tõenäoliselt on need põhjapoolsed pesitse-jad. Läbi Eesti rändab kum-malgi rändeperioodil vähe-malt 100 000 sinikaelparti.Sinikaelpart on meie enim kütitud jahilind.

LUITSNOKK-PARTAnas clypeata

Vn širokonoska, ingl shoveler, sm lapasorsaFolkl laianokapart, kühvel-nokk, lusikalindTunnused: tipu poole laienev suur nokk, helesinine tiiva eesserv, isaslinnul metall-roheline peaPikkus: 44–52 cm, kaal: 500–700 gPesa: vee läheduses, enamasti kõrgemas rohututis keset madalamat rohustut; muneb mais 8–12 kreemikat (rohkem nagu kuluvärvi) munaElupaik: rannik, harva sisevee-kogudel

Toit: veeselgrootud ja -taimedRannikul ja jõeluhtadel aprillist oktoobrini

Luitsnokk-parti eristab teis-test pardiliikidest ta lusika- või spaatlitaoline lai nokk, mis torkab silma juba kau-gelt ega jäta liigi määramisel erilist eksimisvõimalust. Luitsnokk-part on paljude teiste sugulasliikidega võr-reldes küllaltki julge ning enamasti on võimalik ka lindu lähemalt silmitseda. Nad on sinikaeltest mõne-võrra väiksemad. Kaunil isaslinnul on mustjasrohe-line pea, valge rind ja ruuge kõhualune, mille punakas-pruun toon ulatub külje peale välja ning on hästi nähtav ka ujuval linnul. Emaslinnu pealtiiva katte-suled on sinihallid, isaslinnul eredamad sinised, tiiva-küüdus roheline. Lennul paistavad silma luitsnokk-partide heledad tiivaalused. Luitsnokk-parte on kõige parem vaadelda kevadise läbirände ajal. Nende läbi-ränne pole küll kuigi arvu-kas, aga siis on need kenad linnud rannikulompidel ja üleujutatud jõeluhtadel hästi nähtavad. Luitsnokk-pardid pesitse-vad kõige sagedamini väi-kese karjatamiskoormusega rannaniitudel, kus leidub taimestikurikkaid kõrgema

rohustu või roostikuga lompe. Meelsasti asutavad nad end pesitsema väikse-mate kajakate kolooniate naabrusesse, kus nad on või-malike pesarüüstajate eest hästi kaitstud. Luits-nokk-pardi pesale satub tavaliselt juhuslikult, kui emaslind pesalt otse jalge eest lendu pahvatab, üritades munade täisroojamisega nende nahkapistmise ohtu vähendada. Kui linnud lah-kuvad pesalt omatahtsi, kata-vad nad munad udusulgede ja prahiga korralikult kinni. Juuni keskpaigast alates kogunevad isaslinnud sul-gima roostikurikastele ala-dele. Luitsnokk-part on jahi-lind.

PIILPARTAnas crecca

Vn tširok-svistunok, ingl teal, sm taviFolkl piripart, mudapart, poripart, piiluTunnused: tilluke part, isas-linnul pruun pea silmast kaelani kulgeva rohelise vöödiga, kollane sabaalune Pikkus: 34–38 cm, kaal: 250–400 g.Pesa: veekogu läheduses maas, rohtu peidetud; muneb 7–10 kreemikat munaElupaik: järved, jõed, sood, rannikToit: veeselgrootud ja -taimedKõikjal Eestis märtsist novembrini

Piilpart on meie väikseim pardiliik, kes on kogult umbes haki suurune. Piil-pardi isaslinnu pea on rooste-pruun, ta silma ümber on roheline, kaela suunas ahe-nev laik. Toitudes tagumikku üles upitava isaslinnu saba-alune on silmatorkavalt kollane. Piilpardiga kuulub enam-vähem samasse

kaalukategooriasse räga-part, kelle isaslinnu tunneb kergesti ära punapruuni pea foonil selgelt nähtava valge kulmutriibu järgi. Piilpardi ja rägapardi emaslinnud on õige sarnased, kuid lendava piilpardi tiiva pealmine pool on rägapardiga võrreldes tumedam. Väikesekasvulise uju-pardina, kes peab toidu kätte saamiseks end vee alla küünitama, toitub piilpart alati madalas vees. Tihti tegutseb ta kaldataimestiku varjus – näiteks kõrgete tarna mätaste vahel. Lend on tal käänakuline. Piilpart on meil väga arvukas läbirän-daja, keda võib rändeperioo-dil sobivates kohtades näha suurte parvedena. Pesitsema jääb neist vaid väike hulk. Piilparti pesitseb nii rik-kaliku taimestikuga

rannaaladel kui ka sise-vetel – rabalaugastel, kinni-kasvavatel järvedel ja jõe-sootides, sageli isegi lopsaka taimestikuga ümbritsetud porinirede ääres. Pesa ehitab piilpart enamasti veekogu lähedale tihedasse taimes-tikku. Piilpardi pesas on 7–10 kreemikat muna. Sulgimisajaks juulis- augustis tuleb merelahtedele ja järvedele rohkesti isaseid piilparte põhja poolt. Pärast sulgimist näevad isased piil-pardid emaslindude moodi välja. Piilpardid lahkuvad Eestist enamasti oktoobris, vaid vähesed linnud jäävad talvituma. Piilpart on jahi-lind.

TUTTVARTAythya fuligula

Vn hohlataja tšernet, ingl tufted duck, sm tukkasotkaFolkl poripart, jääpartTunnused: isaslind must, valge külje ja kõhualusega ning pika tutiga kuklas, emaslind pruunPikkus: 40–47 cm, kaal: 500–900 gPesa: vee ääres taimestikus, vooderdatud tumedate udu-sulgedega; muneb mai teisel poolel 7–15 üsna tumedat oliiv-rohekat munaElupaik: järved, jõed, sood, rannik

Tuttvart

LIN

NU

D

A.

Ad

er

194 195

Luitsnokk-part

A.

Ad

er

Piilpart

A.

Ad

er

Aul

LIN

NU

D

M.

Ko

se

Hahk

A.

Ad

erToit: veeselgrootud ja -taimedKõikjal Eestis märtsist novembrini

Tuttvart on üks meie pise-maid sukelparte. Sukel pardid sukelduvad toidu otsingul sageli veekogu põhja, mis-tõttu võivad toituda kaldast märksa kaugemal kui ees-pool kirjeldatud ujupardid. Tuttvart on Eestis laialdaselt levinud sinikaelpardist mär-gatavalt väiksem, kuid piil-pardist suurem pardiliik. Hund sulestikus isaslinnu tunneb ära juba kaugelt musta üldsulestiku taustal särava valge kõhualuse ja külgede järgi. Kuklas kannab ta pikka musta tutti, mis näeb välja otsekui hiinlase pats, kuid see liibub sageli pea külge ning on nähtav alles tähelepanelikumal vaat-lemisel. Tuttvardi emaslind on pruun. Tumeda peasules-tiku taustal on hästi märga-tav tuttvardi kollane silm. Kevad- ja sügisrände ajal võib tuttvarte näha tuhande-pealiste parvedena mere-lahtedel peatumas. Tuttvart pesitseb meil väga mitmesugustel vee-kogudel ning eelistab pesa rajada lopsaka taimestikuga kaldaaladele, sagedasti putke lehtede varju. Eriti meeldib talle naerukajaka- ja tiirukolooniate naabrus, mis pakub kaitset võimalike vaenlaste eest. Nende lin-dude läheduses pesitseb pea-aegu alati hulganisti tutt-varte ning vaid vähesed tuttvardipaarid söandavad üksinda pesitsemist üritada. Kuigi lind saabub kevadel varakult, ei kiirusta ta pesit-semisega. Esimesed munad munetakse alles mai keskel. Nagu teisedki pardid, alustab ta pesitsemist lohu rajami-sega ning esimeste munade munemisega. Pesas olevad munad kaetakse hoolikalt

kõrtega, mis pärast pesa põhja lükatakse ning alles täiskurna korral vooderda-takse see tumedate udu-sulgedega. Tihti muneb mitu tuttvardi emaslindu ühte pessa. Munad on sellel pardi-liigil suhteliselt suured, suu-remad kui sinikael-pardil. Pojad lennuvõimestuvad pal-judel tuttvartidel alles hilis-suvel. Tuttvart on jahilind.

AULClangula hyemalis

Vn morjanka, ingl long-tailed duck, sm alliFolkl aulik, kaul, kõvakael, jääpartTunnused: väikesed sukel-pardid, isaslinnul pikk saba, mõlemal sugupoolel tume laik heledal põsel Pikkus: isasel 58–60 cm, emasel 37–41 cm, kaal: 600–800 gPesa: Eestis ei pesitseElupaik: avameri, vahel ka järved, jõed, sood Toit: veeselgrootud, põhiliselt teod ja molluskidEestis sage talvituja avamerel ning massiline läbirändaja

Aul on tuttvardist veelgi väiksem. Vaid oma pikkade sabasulgede tõttu ületab auli isaslind tuttvardi mõõtmed. Talvel on isasauli pea valge ning põse kohal tume laik, kevadeks muutuvad nad tumedapäiseks. Märtsis- aprillis on näha veel mitme-suguseid üleminekuvorme kahe sulestiku vahel. Nokk on lühike ja must, isaslinnul ruuge laiguga keskel. Emas- ja noorlindude küllaltki varieeruva ülapoole värvus on põhiliselt pruun, alapool on neil hele ning põsel taas tume laik. Aul pesitseb Euraasia tundraaladel. Eestis näeb ja

kuuleb auli massiliselt eel-kõige rändeaegadel. Aulide ränne pakub meeldejäävat elamust. Pärast kevadpühi tekib lindudel ränderahutus, sest ka Arktikas vallanduvad sel ajal juba kevadveed. Esi-mese suurema kõrgrõhk-konna saabudes asuvad lin-nud vääramatust tungist aetuna massiliselt põhja poole teele. Eestist üle-lendavad aulid tõusevad mõni tund enne päikese-loojangut õhku Liivi lahelt. Linnud võtavad kõrgust pik-kamisi – üle Virtsu ja Puhtu lennates on nad alles sada-konna meetri kõrgusel. Nen-dega liituvad Väinameres peatuvad auliparved, mis-tõttu võib korraga näha aule erineval kõrgusel lendamas. Õhk kaigub tiibade vihinast ja aulide „aauuli” hüüetest. Nädalaga võib sellest Lääne- Eesti piirkonnast üle lennata ligikaudu miljon auli, Mandri-Eestis kuuleb üle-lendavate aulide hääli pea-miselt öösel ning linnud on siis juba ligikaudu kilomeetri kõrgusel. Rändepeatusi võib aul teha ka järvedel, jõgedel ja rabalaugastel. Aulidega samal ajal rändavad ka pont-sakad mustja tõmmu-vaerad. Aul toitub merepõhja selg-rootutest, eriti limustest, kelle kättesaamiseks võib mitme meetri sügavusele sukelduda. Seetõttu talvitub

ta suurte parvedena ava-merel ja ainult harva lähe-neb rannale. Liik talvitub meie jäävabades vetes kül-laltki suurel arvul. Viimase saja aasta jook-sul on aulide arvukus tuge-valt langenud. Ehkki sellele linnule on läbi aegade meel-sasti jahti peetud, on põhilise töö aulide hävitamisel ära teinud laevadelt merre sattuv nafta. Veelindude sulestik on hermeetiline nagu skafander ning iga õlitilk võib selle isolatsiooni-võime rikkuda. Laevateedel ja sadamates hukkub vahel korraga kümneid tuhandeid aule. Laevaliikluse tihenemi-sega suureneb pidevalt ka õlikatku oht. Tihti satub aule ka kalurite nakkevõrku-desse, harvem mõrdadesse.

HAHKSomateria mollissima

Vn gaga, ingl eider, sm haahkaFolkl ahk, lani, uuk, holmi- vedajasTunnused: jässakas suur part; isaslind kontrastselt must-valge, emaslind ookerpruun Pikkus: 50–71 cm, kaal: 1,8–2,2 kgPesa: avamere laidudel, paksult udusulgedega vooder-datud, 3–8 heledat pruunikas-rohekat munaElupaik: avameri ja kaugemad meresaaredToit: molluskid ja muud veeselgrootud Merel aasta ringi

Ehkki hahk on Eesti arvuka-maid parte, tuntakse teda vähe. Teda võib kohata ees-kätt avamerel, harvem ranna vahetus läheduses. Kehalt on hahk masajas ja ta nokk on teiste partidega võrreldes

massiivne ning ta pea läheb sujuvalt üle nokaks. Isas-hahad torkavad kevadel silma oma kontrastse must-valge sulestikuga, millele lisanduvad samblaroheline kukal ning kreemikas rinna-esine. Suvel on isaslinnud tumedad. Emaslindude sulestik on kirjatud ookerja tumepruunide toonidega, kaugemalt vaadates tundu-vad nad ühtlaselt tumedatena. Haha peamiseks toiduks on piklike karbipoolmetega söödavad rannakarbid, kes elavad mere põhjas 3–4 m sügavusjoonest alates. See-tõttu on hahk tubli sukel-duja, kes võib ka õige kaua vee all viibida. Hahk on Eesti mere-laidude põhiline haudelind. Seal pesitseb ta kõikjal: magesõstarde ning kadakate all ja vahel, kivide vahel, rohus, adruvallidel ja kivi-klibul. Pesad asuvad sageli tihedasti koos ning suure üleasustuse korral on võima-lik ka vahetustega pesitse-mine – pärast ühe pesakonna lahkumist muneb samasse pessa oma munad järgmine emahahk. Pesitsevad ema-hahad sulanduvad oma ümb-rusesse hästi ning kuna nad

just meelsasti haudumist ei katkesta, on neile vahel isegi kogemata peale astutud. Hahk on algselt pärit polaar-aladelt – sealt pärineb ka emaslinnu komme istuda katkematult pesal kogu haude aja vältel, kaotades sel ajal oma kehakaalust ligi 800 grammi. Pesa vooderda-takse rikkalikult udusulge-dega, mis on parimaks looduslikuks soojus isolat-siooni materjaliks ning lisaks sellele õige kerged, leides seetõttu kasutamist nii jope-des kui ka magamiskottides. Udusulgi on ühes pesas 12–20 g, kuid nende puhasta-mine on suur ettevõtmine. Kui hahkadel on pojad koorunud, siirduvad pesa-konnad tasapisi avamerele ja koonduvad sageli ühis-peredeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Hahapoegade peamisteks vaenlasteks on kajakad, kelle rünnakute eest emahahad poegi ühes-koos kaitsevad, lastekarja aitavad kaitsta ka vabad „tädid”, st mittepesitsenud emaslinnud või hukkunud kurnade omanikud. Haha-isad lendavad suveks kauge-tele pankadele ja rahudele sulgima.

LIN

NU

D

196 197

IME

TA

JA

D

269

ImetajadIm

etaja

d Eestis on leitud 65 erinevat imetajaliiki. Tavaliselt puutuvad imetajad meile lindudega võrreldes märksa harvem silma, ehkki ühel metsa- või niiduhektaril elab kindlasti kümneid uru- või leethiiri, ehk teisiti öeldes – sageli on neljajalgseid meie ümber rohkem kui linde, kelle tegutsemine alati paremini silma torkab. Lindudega võrreldes on imetajad märksa ettevaatlikumad – pole neil ju tiibu, mis neid ohtlikust naabrusest kiiresti ohutusse kaugusesse toimetaks. Suurem osa imetajaist eelistab oma asju ajada õhtuhämaruses või, veelgi meelsamini, ööpimeduses. Seetõttu ei näe me neist enamasti rohkem kui äkilist pruuni vilksatust. Seetõttu nõuab neljajalgsetega tegelemine lindudega võrreldes märksa rohkem kannatust. Imetajad jätavad oma radadele maha suhteliselt selgeid tegevusjälgi. Kogenud terioloog (imetajate uurija) või jahimees haistab sageli ka lõhnast, et vahetult enne teda on metsaraja ületanud rebane või jõekivil peatunud saarmas. Need on omaette teemad, mida me selles raamatus oleme käsitlenud suhteliselt vähe. Paljud imetajaliigid – närilised, karihiired ja käsitiivalised – on raskesti määratavad ning vahet saab nende vahel teha vaid loomi peos hoides, keerulisematel juhtudel aga koljusid võrreldes või koguni kromosoomide arvu lugedes – oleme selliste raskete liikide tutvustamise jätnud tõsisema erialakirjanduse mängumaaks.

Rein Kuresoo

F.

Jüss

i

SIILErinaceus europaeus

Vn jož, ingl hedgehog, sm siiliTunnused: keha katab okka-line nahkPikkus: 23–25 cmKaal: 600–1200 gElupaik: aiad, pargid, kalmis-tud, puisniidud, lehtja segametsadToit: putukad, vihmaussid jm selgrootud, väikesed selg-roogsedTavaline kõikjal Eestis

Siil on meie populaarsemaid väikeimetajaid. Selle looma-kese tunneb ära igaüks. Muistendi järgi on siili kasu-kas tükikene Kalevipoja kasukast – oma okkalise vammuse olevat siil saanud Kalevipojalt tasuks hea nõu eest, mida ta Kalevipojale andnud. Kui siili okkaid lähemalt uurida, on näha, et nad on lühikesed, jäigad, tipust heledad ja nõel-teravad. Selliseid okkaid on siilil kokku ligi 16 000. Nõelu näpuga katsuda ei maksa – kaitseasendisse kerra-tõmbunud siil võib ootamatu popsatuse saatel end järsult kergitada ja sõrmedele hai-get teha. Iga vaenlase käest kerratõmbumine ei päästa. Näiteks on nähtud, et rebane veeretab okkapalli vette. Siil kerib end vees lahti ja rebane pääseb siili kaitse-tutele kehaosadele ligi. Kui siil saab rahulikult omapäi toimetada, on näha ta koonu. Siili silmad ja kõrvad on hästi pisikesed ja koon pikk ning liikuv otsekui kärss. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumis ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Oma saagi leiab ta üles rohkem nina abil. Siili roaks on mitmesugune

loomne toit: selgrootud ja väiksemad selgroogsed, nagu konnad, hiired ja vahel linnupojad. Inimesed arva-vad tihti, et siili ligimeelita-miseks tuleb talle aianurka kausikesse piima valada. Tegelikult eelistaks siil ise vist hoopis rohkem näiteks lihatükikesi, olgu need või pisut roiskunud. Siili teed ristuvad inimese omadega tihti seepärast, et ta ei pelga inimasustust. Teda võib leida toimetamas aias, pargis, kodulähedases hekis, võsas või metsas. Talveune veedab ta kerratõmbunult sambla, lehtede ja rohu-kõrtega vooderdatud pesas. Siili kehatemperatuur langeb sel ajal alla 10 kraadi. Külma eest kaitseb teda paks naha-alune rasvakiht. Kevadel ärgates on siil jäänud õige lahjaks ja on väga ablas. Aasta jooksul võib siil poe-gida kuni 2 korda, esimest korda mais, teist korda suve lõpus. Ühes pesakonnas on 3–6 poega. Vastsündinud poegade okkad on valged ja pehmed. Juba kuu ajaga on siililapsed niivõrd iseseisvad, et asuvad ise toitu hankima. Siili peamisteks looduslikeks vaenlasteks on kiskjad ja röövlinnud, eriti kassikakk. Kõige rohkem saab siile otsa siiski inimese hoolimatuse tõttu. Näiteks hukkub igal aastal väga palju siile auto-rataste all.

H. RELVE

MUTTTalpa europaea

Vn krot, ingl mole, sm maamyyräFolkl mütt, mütas, mült, mürk, maarottTunnused: keha katab lühike tihe karvastik, kühveljad esi-käpad kohastunud kaevami-seks, silmad taandarenenud, koon kärsjasPikkus: kuni 15 cm Kaal: 55–100 gElupaik: kõigis mitte liiga niis ke tes hea mullaga elu-paikadesToit: vihmaussid jt mullas elavad selgroogsedTavaline kõikjal Eestis

Aias, muruplatsil või põllu-serval on mutimullahunni-kuid kohanud küll kõik, kuid märksa harvem õnnestub näha mutti ennast. Et sel loo-makesel looja päikese alla eriti asja ei ole, siis pole talle tarvis ka väledaid jalgu, kohevat saba, sarvi ega õieti isegi silmi, ning ta keha on vormunud mullaalustele tin-gimustele ja elureeglitele vastavaks. Mutt on tiheda musta lühikarvalise kasu-kaga, laiade ja tugevate esi-käppadega vaksapikkune pisikese sabajupiga olend. Silma on mutile raske vaa-data, nende olemasolu võib vaid aimata. Tihti aetakse muti valgust kartvad teod mügri ehk vesiroti kaela ja vastu-pidi. Need loomakesed on aga üsna erinevad – mutt kuulub putuktoiduliste seltsi, mügri on aga näriline. Vesirott armastab vee lähe-dust, mutt seevastu pelgab liigniiskeid paiku ning vara-kevadised tulvaveed võivad talle saatuslikukski saada. Tavaliselt eristub muti maa-pinnale kergitatud mulla-kuhil mügri mullahunnikust

Siil

IME

TA

JA

D

H.

Rel

ve

271IM

ET

AJ

AD

270

selle poolest, et muti käik avaneb kuhila keskele, mügril on see enamasti hunniku serval. Mutid rajavad maa alla mitme pesakambriga keeru-kaid, kilomeetritepikkusi urusüsteeme. Mutikäigud kulgevad tavaliselt poole meetri sügavusel, kuid talviti kaevuvad loomad enamasti sügavamale ja tegutsevad edasi allpool keltsapiiri. Maapinnale avanevad käigud on muti katakombide süsteemi ventilatsiooni-lõõrideks. Mutt pesitseb hoo-likalt vooderdatud pesa-kambris, kus emaloom toob maikuus ilmale 3–8 poega. Mutt toitub peamiselt vihmaussidest ja pinnases elavatest tõukudest, kuid võib tungida ka näiteks uru-hiirte lastetubadesse maius-tama. Talveks varub mutt toidukambritesse vihmausse, keda ta nende närvitänke läbi hammustades liikumis-võimetuks muudab. Vanasti oli mutt kalli kasukaga karus loom ja kogenud muti-püüdjad teenisid hästi. Praegu võideldakse aiamaale ja murusse tungivate mutti-dega peamiselt elektriliste mutipeletite abil, mille tõhu-sus näib sõltuvat nii pinnase kui ka peletatava muti ise-loomust.

R. KURESOO

METS-KARIHIIRSorex araneus

Vn obõknovennaja burozubka, ingl common shrew, sm metsäpäästiäinenFolkl heinahiir, tipphiir, laulu-hiirTunnused: pika kärsaga hiirelaadse kehaehitusega tumepruuni selja ja heledama alapoolega loomakePikkus: keha 54–81 mm, saba 35–48 mmKaal: 3,5–14 gElupaik: metsad, võsad ja põõsastikud, aiad, vahel ka avamaastikulToit: peamiselt selgrootud, kuid murrab ka pisiselg-roogseid, ka liigikaaslasiTavaline kõikjal Eestis

Karihiired, kes kuuluvad koos muti, vesimuti ja siiliga

putuktoiduliste seltsi, näevad eemalt üsnagi hiiresarnased välja. Väliselt eristab neid hiirtest kõige enam pikk ja liikuv kärss. Mets-karihiire mustjaspruun karv on hiir-tega võrreldes märgatavalt tumedam, noorloomade kasuka seljapool on pruun. Pruuni tooni näeb ka täis-kasvanud karihiirte külge-del, kus üleminek selja mustja tooni ja alapoole pruunikashalli värvi vahel on sujuv. Maikuus ja suve hakul on tumedamad ja suu-remad täiskasvanud kari-hiired noortega võrreldes selges vähemuses. Mets-karihiir on meie karihiireliikidest kõige suu-rem ja arvukam. Mets-kari-hiired asustavad küllaltki eriilmelisi elupaiku – neid võib kohata nii igat tüüpi metsades, soodes, põldudel kui ka taluõuedes, kus nad sageli ka hoonetesse ning sahvritessegi tulevad. Karihiirte peamiseks toiduks on putukad, teod ja vihmaussid. Meelsasti toitu-vad nad surnud loomade jää-nustest ning võivad suure nälja korral rünnata ka pisi-imetajaid ja isegi liigikaas-lasi. Karihiirte ainevahetus on ülikiire, nad on alati näl-jased ning pidevalt liikvel. Nii on nad kiskjatele hõlp-saks saagiks. Metsateedelt leiab sageli surnud karihiiri,

Mutt

H.

Rel

ve

Mets-karihiir

H.

Rel

ve

kelle on tapnud mõni pisi-kiskja, kes on saagi hiljem ära põlanud – tugeva muskuse maitsega loom ei ole kassidele, nirkidele ja kärpidele suupärane. Sageli jätavad röövloomad kari-hiired lihtsalt rahule, ka kakud eelistavad võimaluse korral püüda pigem piiksu-vaid närilisi kui siristavaid karihiiri, ehkki öökull neelab püütud karihiire silmi kinni pigistades siiski alla. Majja tulnud kari hiirtesse võiks suhtuda heatahtlikult, sest erinevalt hiirtest ei huvita taimsed toiduvarud neid eriti, küll aga võivad neid meelitada liha- ja piima tooted, mis enamasti on külmkapis peidul. Kari-hiirte riiakuse tõttu püüavad hiired neid võimaluse korral vältida ning seetõttu võivad kodused karihiired hiirte-nuhtluse ära hoida.

R. KURESOO

SUURKÕRVPlecotus auritus

Vn ušan,ingl long-eared bat,sm korvayökkö Folkl kõrvukas nahkhiirTunnused: suur ja suurte kõrvadega nahkhiirPikkus: 4–5 cmKaal: 5–12 gElupaik: pargidToit: ööliblikad ja teised öösiti lendavad selgrootudEestis kõikjal suhteliselt harilik, elab peamiselt kultuurmaastikus – aedades ja parkides

Nahkhiiri kohtame enamasti videvikus ringi lendamas. Siis läheb nende määrami-seks tarvis pikaajalist koge-must ja ultrahelimuundurit ehk „nahkhiiredetektorit”, mis muudab nahkhiirte ultraheli inimesele

kuuldavaks. Mõndagi saab siiski öelda ringilendava olendi suuruse ja käitumis-viisi järgi. Nahkhiired kasu-tavad inimkõrvale kuulda-matut ultraheli nii selleks, et vältida pimedal ajal ringi lennates takistusi, kui ka saagi püüdmiseks. Eriti suurte heliradaritega on varustatud suurkõrv – ainuke meie nahkhiirtest, keda võib selle tunnuse abil lennu-silueti järgi liigini määrata. Suurkõrv on võrdlemisi suurekasvuline nahkhiir. Meie nahkhiirtest on temast selgelt suurem vaid suur-videvlane, keda kohtab aga suhteliselt harva. Suurkõrva suured kõrvad, mille ees-servad on pealael kokku kas-vanud, võimaldavad tal tõhu-salt saaki tabada. See nahkhiir ei piirdu üksnes lendavate putukate püüdmi-sega, vaid saab kätte ka puu-okstel istuvad selgrootud. Selliste oskuste tõttu võib suurkõrva lendamas näha märksa halvema ilmaga kui teisi nahkhiiri. Osava lenda-jana teeb suurkõrv sageli rappelendu. Päeva veedab suurkõrv

tardumuses hoonete pöönin-guil või puuõõntes, kus emasloom toob juuli alguses ilmale ühe kuni kaks poega. Talvitub keldrites ja koobas-tes. Nahkhiirtega on seotud rohkesti rahvauskumusi. Ehkki reeglina toovat nahk-hiired halbu endeid ja eba-õnne, saavat nende sala-pärast väge nõiatempude abil enese kasuks pöörata. Nahkhiirte liike ei suutnud ebausklik vanarahvas eris-tada. Kuna nad kasutavad tihti varje- või talvitus-paikadena ehitisi, on neile kerge liiga teha.

R. KURESOO

VEELENDLANE Myotis daubentonii

Vn vodnaja notšnitsa, ingl daubenton’s bat, sm vesisiipa Folkl nahklapp, nahknäär, tiivaga rottTunnused: suhteliselt pika-kõrvalised veekogude-lembesed nahkhiiredPikkus: 4–5,5 cmKaal: 5–14 gElupaik: veekogudeäärsed kaldapuistudToit: lendavad ööputukadKõikjal Eestis, kohati tavaline

Lendlased on suhteliselt pikakõrvalised nahkhiired. Anatoomiliseks tunnuseks, mis suurkõrva ja lendlasi teistest meie nahkhiire-liikidest eristab, on epibleemi (tagajäsemete ja saba vahele jääva lennuse küljes väljas-pool kannust paiknev naha-riba) puudumine. Veelend-lasi näeb enamasti hämariku laskudes lendamas vee kohal, ehkki aeg-ajalt tule-vad veekogudele kas või joomiseks kõik nahkhiire-liigid. Veekogudel peavad harjumuspäraselt

IME

TA

JA

D

273IM

ET

AJ

AD

272

Suurkõrv

L.

Lu

tsar

Veelendlane

L.

Lu

tsar

ööputukatele jahti ka märksa haruldasemad tiigilend-lased. Tiigilendlased on vee-lendlastest veidi suuremad. Nii vee- kui ka tiigi lendlast kohtab eelkõige metsastel veekogudel. Sageli võib kor-raga näha rohkesti isendeid, sest mõlemad liigid on min-gil määral kolo niaalsed. Nii vee- kui ka tiigilendlane len-dab saagijahile üsna hilja. Lendlased paarituvad talvitumise ajal, järglased sünnivad alles juunis-juulis. Nad toovad pojad ilmale kolooniates, kus nahkhiired saavad hoida loodetele sobi-vat kehasoojust. Koloonias võib olla koos nii vee- kui ka tiigilendlasi. Lendlased sün-nitavad vaid ühe poja, kelle nad esialgu enda külge klammerdununa saagijahile kaasa võtavad, natuke suure-mad järeltulijad jäävad kolooniatesse. Noored lend-lased saavad lennuvõimeli-seks juba ühe kuu vanusena. Kui mõned nahkhiire-liigid (näiteks suurvidev-lane) lendavad talveks sooje-matele maadele, jäävad lendlased talveunne, mis kestab enamasti oktoobrist aprillini. Sel ajal elavad nahkhiired suvel kehasse

kogutud rasva arvel. Talvitumis paikadeks on koopad ja suuremad keldrid, kus on stabiilne temperatuur ning paras õhuniiskus. Lend-lased võivad talvituda nii üksikult kui ka gruppidena. Talvitumise ajal on nahk-hiirte kehatemperatuur madal ning ainevahetus aeg-lane. Talvituvaid loomi ei tohi seetõttu häirida. Maga-vad loomad ärkavad aeg-ajalt ning võivad mõnikord ka talvekorterit vahetada.

R. KURESOO

HALLJÄNES Lepus europaeus

Vn zajats russak, ingl brown hare, sm russakoFolkl letu, põllujänes, kootjalgTunnused: karvastik pruunikas hall kogu aastaPikkus: 50–70 cmKaal: 3–7 kgElupaik: põllud, niidud, metsaservadToit: suvel rohttaimed, talvel puude ja põõsaste oksad, koorTavaline kõikjal Eestis

Halljänes on saanud nime sellest, et tema karvastik on pruunikashall nii suvel kui ka talvel. Selle järgi on ta kergesti eristatav meie tei-

sest jäneseliigist valge- jänesest, kelle kasukas muu-tub talvel valgeks. Rahva-pärane nimetus letu või leedu jänes tuleneb sellest, et see jäneseliik rändas meile (aga osaliselt ka tõid selle balti-saksa mõisnikud) lõunast, muu hulgas Leedust. Enne 19. sajandit seda imetajaliiki meie looduses ei olnud. Teine rahvapärane nimetus põllujänes osutab sellele, et see jäneseliik asustab erine-valt valgejänesest põlde ja muid avamaastikke. Hall-jänest võime kohata niitudel, karjamaadel, põõsastikes, metsaservadel. Ulatuslikes metsamassiivides teda ei kohta. Halljänes poegib 2–3 korda aastas. Esimene pesa-kond poegi tuleb tavaliselt ilmale veel siis, kui lumi maas – märtsis-aprillis. See-pärast on rahvasuu seda pesakonda kutsunud hange-jänesteks. Aasta soojemas osas poegib emajänes ena-masti kokku 3 korda. Igas pesakonnas on 3–5 poega. Pojad on kohe sündides nägi-jad ja kaetud koheva kar-vaga. Halljänes ei ehita poe-gadele pesa ja jätab vast - sündinud esimestest päeva-dest pikkadeks tundideks omapead. Ainult öösel käib ta neid imetamas. Juba paari

Halljänes

F.

Jüss

i

lähedalt silmitseda. Orava põliskoduks on siiski metsad. Ta asustab kõige parema meelega kuuse- segametsi. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värvus on must. Orav ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maal. Kõverdunud küünistega pikad varbad aitavad tal osavalt puudel turnida. Suur saba toimib nagu tüür, kui loom ühelt puult teisele pikki hüppeid sooritab. Orava eelistatuimaks talviseks roaks on kuuseseemned. Käbi esikäppade vahel hoides närib ta pikkade esi hammastega ära katte-soomused ja võtab seejärel käbist seemned välja. Kui kuusekäbisid pole piisavalt, sööb ta kõhutäiteks männi-seemneid. Kui neidki ei jätku, toidab orav end talvel kuusepungadega. Kevadest sügiseni on orava tähtsaks toiduks leht-puude seemned, erinevate taimede viljad ja marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja -pojad. Talveks varub ta puuõõnsus-tesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tamme-

tõrusid, seeni. Talviti on oraval sageli nälg varuks ja käbivaestel aastatel surevad paljud neist nälga. Aastatel, mil kuuskedel on hea käbi-saak, sigib orav aga jõudsalt. Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja ase-mel 3–4 või rohkemgi järg-last. Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsis-aprillis, teist korda suvel. Vastsündinud orava-poeg on tikutopsisuurune. Kaks esimest kuud toitub ta vaid emapiimast ja pesast välja ei tule. Sigima hakkab ta tavaliselt aastavanuselt. Orava pesa asub metsas enamasti kuuseokste vahel. Pesa toetub tavaliselt puu ligidale okstele. See on umbes poolemeetrise läbi-mõõduga raagudest punutud kerakujuline ehitis. Seest on pesa vooderdatud sambla, karvade, sulgede ja muu materjaliga. Orav võib pesa teha ka puuõõnsusesse või linnu pesakasti. Orava peamisteks vaen-lasteks metsas on kanakull, händkakk, rebane ja mets-nugis, kes käib tihtipeale rüüstamas ka oravapesi.

H. RELVE

KOBRASCastor fiber

Vn bobr, ingl European beaver, sm majavaTunnused: koerasuurune paks laiasabaline vee-eluviisiga närilinePikkus: 1–1,5 mKaal: 12–30 kgElupaik: jõed, kraavid, järvedToit: suvel mahlased taime-osad, talvel lehtpuude oksad ja koorTavaline Mandri-Eestis, levi-nud ka Saare- ja Hiiumaale

Kobras on meie kõige suu-rem näriline. Täiskasvanud isane kobras on põlve-kõrgune matsakas loom. Vees aitab kopral ujuda lai saba ning tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Kopra kunagi väga hinnatud karusnahk on tihe ja kopra sabajuurel paikneva kopra-näärme nõrega võituna täiesti vettpidav. Ehkki kopraid on kõigil meie sisevetel, õnnestub ettevaatlikke ja peamiselt ööeluviisiga loomi harva näha. Kopratammide lähedu-ses võib sageli siiski märgata vee all ujuva looma tekitatud veevoogu ning väljahinga-tava õhu mulle. Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusesse ning seal nende lähedaloluga harjunud. Kobras on praegu Eestis tavalisem kui kunagi varem. Üsna pea pärast jääaega Ees-tisse elama asunud koprad hävitati siin täielikult 19. sajandi keskpaigaks ja taasasustati ligi sajand hil-jem – 1957. aastal. Ka Pihkva oblastist rändas kopraid meile juurde. Sadakond aas-tat oli kobraste looduslik elu-paik siin tühjana seisnud ja veekogude kaldad olid kas-vanud lehtpuid täis.

IME

TA

JA

D

Valgejänes

M.

Ko

se

275IM

ET

AJ

AD nädala pärast hakkavad

jänesepojad ise toitu otsima. Kogenematud ringiluusivad jänesepojad on siis kergeks saagiks paljudele röövlooma-dele ja -lindudele. Jänese-poegi jahivad siis isegi kassid. Halljänese suviseks toiduks on mitmesugused rohttaimed. Talvel toitub ta puukoorest, võrsetest ja pun-gadest. Aiapidajatele valmis-tab jänes sageli meelehärmi sellega, et käib rüüstamas noori õunapuid. Jänese magu on lihtsa ehitusega. Toidu paremaks omastamiseks on tal välja kujunenud kopro-faagia, st komme süüa ise-enda väljaheiteid. Halljänese looduslikeks vaenlasteks on paljud kisk-jad, nagu rebane, ja rööv-linnud, nagu kanakull, palju jänesepoegi murravad ka hulkuvad koerad ja isegi kassid. Halljäneste hulk kõi-gub aastast aastasse üsna tugevasti. Arvukust mõjutab jahtivate loomade arvukus, aga ka näiteks kevadine ilmastik. Kui kevad on liialt külm, siis aasta esimese pesakonna pojad hukkuvad.

H. RELVE

VALGEJÄNESLepus timidus

Vn zajats-beljak, ingl arctic hare, sm metsäjänisFolkl haavikuemand, lume-jänes, pikk-kõrv, välejalgTunnused: karvastik muutub talvel valgeks, kõrvatipud aasta ringi mustadPikkus: 45–70 cmKaal: 2–6 kgElupaik: metsad, talvel ka soodToit: suvel rohttaimed, talvel puude ja põõsaste koor, võrsedKõikjal Eesti mandriosasValgejänes on meie looduse põlisliik. Teda on hall -

jänesest lihtne eristada selle järgi, et talveks muutub ta kasukas valgeks. Selle järgi on rahvasuu andnud jänese-liigile nimeks ka lumejänes. Hele värvus on talle kaitseks. Kui lumi maas, ei hakka lii-kumatuna püsiv loom silma. Kuid lumeta talvekuudel, mis viimastel aegadel on päris tavaline, mängib valev kasu-kas valgejänesele vembu. Tumedal taustal on hele loom siis eriti kergesti märgatav. Suvisel ajal on valgejänese karvastiku värvus enam-vähem samasugune kui hall-jänesel. Siis on teda viimasest hõlbus eristada mustade kõrva tippude järgi. Valgejänese poegimise sagedus aastas ja poegade arv pesakonnas on enam-vähem samad mis halljäne-sel. Selle jäneseliigi erijoo-ned tulenevad eelkõige eri-nevast elupaigast. Ta asustab metsi, eelistatult okasmetsi. Talvisel ajal liigub ta õige palju ringi ka soodes. Päeva saadab valgejänes sageli õhtusse mõne madalate oks-tega kuuse varjus konutades. Toiduotsingule suundub ta hämaruses. Suvel on valge -jänese tähtsamaks toiduks mitmesugused metsa

rohttaimed. Talvel sööb ta haava, paju, pihlaka ja teiste puude-põõsaste võrseid ja koort. Valgejänese käpad on laiemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lume-pinnal umbes nii nagu laiad suusad inimest. Et valge-jänes on ka meie metsade üks väledamaid jooksjaid, siis on kiskjatel tema taba-mine talvises metsas üsna vaevaline. Siiski õnnestub neil teda mõnikord püüda lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Valge-jänese ohtlikumad vaenlased on ilves, metsnugis, rebane, kanakull, kassikakk. Kui näiteks rebaste või ilveste arvukus meie metsa-des tõuseb, toob see kaasa valgejänese arvukuse lan-guse. Valgejäneseid on meie looduses olnud viimastel aastatel märgatavalt vähem kui halljäneseid.

H. RELVE

ORAVSciurus vulgaris

Vn belka, ingl red squirrel, sm oravaFolkl käbikuningas Tunnused: pruunikas toon, pikk ja kohev sabaPikkus: keha 20–25 cm, saba 20–30 cmKaal: 170–400 gElupaik: pargid, metsadToit: seemned, viljad, selg-rootud, linnupojad, linnu-munadTavaline kõikjal Eestis

See vilgas pisiimetaja on paljudele tuttav linna- või asulalähedasest pargist. Suvel punakaspruuni, talvel hallikas pruuni karvastikuga ning pika koheva sabaga loomake on pargis väga kart-matu ja laseb end rahulikult

274

Orav

H.

Rel

ve

pugeda ka mutikäiku. Talvel võivad leet hiired vahel tun-gida vanadesse metsa-taredesse. Majas ei ole leethiir teretulnud külaline, sest selle loomakese uriiniga võivad levida mõned eba-meeldivad ja raskesti diag-noositavad viirushaigused.

R. KURESOO

NIIDU-URUHIIRMicrotus agrestris

Vn pašennaja polevka, ingl field vole, sm peltomyyräTunnused: tömbi koonu, lühi-kese saba (1/3 kehapikkusest) ja kõrvadega pruunikashall närilinePikkus: 9–14 cmKaal: kuni 50 gElupaik: raiesmikud, hõredad metsad ja metsalagendikud, niidud, põlludToit: taimne – seemned, õrnad taimeosad, juured, talviti ka noorte puude koorTavaline kõikjal Eestis

Hamsterlaste sugukonda kuuluvad uruhiired erinevad oma lühikese ninamiku ja väikeste kõrvade poolest selgelt koduhiirest ja teistest hiirlastest. Eestis on sagedad kaks uruhiireliiki – niidu- ja põld-uruhiir, kes on välimu-selt nõnda sarnased, et alga-jal loodushuvilisel on neid üsna lootusetu eristada. Jämedakoelise üldistusena võib öelda, et põldudel ja kultuurheinamaadel elavad enamasti põld-uruhiired, looduslikumatel rohumaadel ja raiesmikel meelsamini niidu-uruhiired. Sotsialist-liku suurpõllunduse aegadel peeti põld-uruhiirt meil sagedasemaks, praegu, mil paljud põllud on sööti kasva-mas, on kahe hiireliigi jõu-dude vahekord ilmselt muu-tumas. Kui põld-uruhiirele

on omased arvukuse väga suured kõikumised, siis niidu- uruhiir suudab tavali-selt demograafilisi äärmusi vältida, ehkki aasta jooksul võib temagi emasloom tuua kuni 3 pesakonda poegi. Niidu-uruhiir elab tavali-selt tihedas rohustus, mille sisse ta rajab käikude võr-gustiku – ka loomakeste pesad paiknevad maapinnal. Põld-uruhiir seevastu eelis-tab suvisel ajal peituda mulla alla ning võib kaevuda isegi poole meetri sügavusele. Talveks koguvad mõlemad liigid toiduvarusid maa-alus-tesse kambritesse. Talvel toi-tuvad mõlemad liigid peami-selt käikudes, mida nad lume alla rajavad. Suurema sulaga ja kevaditi tulevad uruhiirte tehtud hargnevad tunnelid kuluheinas nähtavale. Kui katta noored õunapuud talve päikese ja jäneste vastu kuuseokstega, võtavad uru-hiired sellise tuulekoja meel-sasti omaks ning kevadeks on ka puu põhjalikult koori-tud. Vahel on allpool lume-piiri paljaks näritud ka teiste viljapuude juurekaelad.Põld-uruhiired võivad vahel tõsiselt kahjustada orase-põlde, mõlemad liigid tungi-vad meelsasti ka juurvilja-keldritesse. Uruhiired on toiduks paljudele röövlooma-dele ja -lindudele, eriti hiire-viule ja rebasele.

R. KURESOO

MÜGRIArvicola amphibius

Vn vodjanaja krõssa, ingl ground vole, sm vesimyyräFolkl vesirott, muldrottTunnused: roti sarnane, kuid saba ainult poole keha pikkunePikkus: 12–24 cmKaal: 80–180 gElupaik: veekogude läheduses, niisketes paikades, aedadesToit: mitmesugune taimne toitTavaline kõikjal Eestis

Mügri ehk vesirott on pea-aegu rotisuurune tumepruuni või mustjat värvi loomake. Erinevalt rotist on tema koon suhteliselt ümar, kõrvad karvadesse peitunud ja saba kõigest poole keha pikkune. Mügri elupaikadeks on veekogude kaldad, soo-servad, niidud, põllud. Lausa massiliselt asustab ta mõnin-gaid rannikualasid Lääne- Eesti saartel ja laidudel. Mügri on usin kaevaja. Ta rajab üsna maapinna lähedale pikki ja keerukaid käike. Sissepääsude juurde kuhjab ta mutimullahunni-kuid meenutavaid kuhilaid, milles käigu suue ei avane kuhila keskele nagu mutil, vaid enamasti külje peale. Maa all paikneb rohuga voo-derdatud pesakambreid ja toiduvarude ladusid. Mügri põhilised elu-paigad on seotud veekogu-dega. Kuigi ta on osav ujuja ja sukelduja, on ta üldiselt siiski maismaaloom. Eelista-tuimaks toiduks on kalda-taimed, nagu pilliroog, osjad, kollane vesikupp. Kuid mügri võib asustada ka põlde ja aedu. Siis sööb vahel suu-rel hulgal näiteks kartulit, porgandit, peete. Talvel võib ta süüa lehtpuude, seal-hulgas viljapuude koort, võrseid ja juuri.

IME

TA

JA

D

277IM

ET

AJ

AD

Rikkaliku toidulaua tõttu ei ole ime, et kopraid võib nüüd metsameeste meelehärmiks leida pea kõigilt Mandri-Eesti jõgedelt, ojadelt ja kraavidelt. Kui koprad sulge-vad tammidega kuivendus-süsteemide magistraal-kraavid või teetruubid, siis võib korraga surra suur tükk metsa. Seepärast pole ime, et kobrastel on Eestis üha roh-kem vihamehi. Kobraste süüks pannakse ka seda, et jõeforellid ei pääse suurema-test tammidest üles oma tavapärastele koelmutele. Igal mündil on siiski kaks poolt: iga kopratammi juures kordub põhimõtteliselt see-sama mis veepuhastusjaa-maski – sademete setitamine ja vee aereerimine. Iga kob-ras annab sedasi väikese panuse Läänemere kaitsmise heaks. Koprad loovad oma tegevusega jõgedele uue-laadseid elupaiku ning soosivad sellega paljude teiste metsa- või vee-elu-viisiga taime- ja loomaliikide levikut.

R. KURESOO

LEETHIIRArvicola terrestris

Vn krasnaja polevka, ingl northern red-backed vole, sm punamyyräFolkl tuhnija metshiir

Tunnused: punakaspruuni ülapoolega väike näriline, kelle saba on poole lühem kui keha Pikkus: 8–11 cmKaal: 20–50 gElupaik: metsad, võsastikud ja raiestikud Toit: peamiselt taimne – seem-ned, marjad, õrnad taimeosad, ka seenedTavaline kõikjal Eestis

Hamsterlaste sugukonda kuuluvat leethiirt on teistest närilistest üsna kerge eris-tada roostepruuni või puna-ookerja ülapoole järgi. Ta keha külgedel seguneb pruunidesse karvadesse ka hallikat ning loomakese kõhupool on valkjas. Noored leethiired on täiskasvanu-tega võrreldes palju halli-mad. Nii nagu teistelgi hams-terlastel, on ka leethiirel

hiirtega võrreldes tömbim koon ja lühemad kõrvad ning saba. Leethiir on meie metsade arvukaim näriline, kes asus-tab samalaadseid elupaiku kaelushiirega. Ühel hektaril metsamaal võib sõltuvalt arvukuse kõikumisest ja elupaiga sobivusest elada 10–80 leethiirt – asustus-tiheduselt jääb leethiir alla vaid uruhiirtele, kes massilise paljunemise aastail võivad saavutada veelgi suurema arvukuse. Seetõttu on leethiir olulisel kohal meie kiskjate ja röövlindude toidu sedelis. Kui kitse- või põdrajaht ei õnnestu, täidavad ka hundid leethiirtega kõhtu. Eriti olu-line on leethiir kakkude talvi-ses menüüs, sest erinevalt uruhiirtest tulevad nad sageli lumepinnale. Uruhiirtega võrreldes on leethiir märksa osavam ronija ning vähem usin urgude kaevaja. Toitumas võib leethiirt sageli kohata mitmesugustel põõsastel ja längus tüvega puudel, kelle noori lehti näib leethiir söö-vat märksa meelsamini kui rohttaimi. Leethiir on üldiselt aktiivne öösiti, kuid poega-dega emasloom, kes vajab palju toitu, tegutseb ka valgel ajal. Päeval varjab leethiir end urgudes ning võib sobiva peidukoha puudumisel

276

Kobras

A.

Ad

er

Leethiir

T.

Nee

mre

Niidu-uruhiir

T.

Nee

mre

KODUHIIR Mus musculus

Vn domovaja mõš, ingl house mouse, sm kotihiiriTunnused: ühtlaselt halli-karvaline valkjama kõhu-alusega hiirPikkus: 6–10 cmKaal: kuni 35 gElupaik: soojal aastaajal kul-tuurmaastikus, talvel hoonetes Toit: eelistab taimset toitu, kuid sööb ka loomsetTavaline kõikjal Eestis

Koduhiir on näriline, kellega inimesel tuleb sageli eluaset jagada. Ent juhul, kui teie tuppa on elama asunud hii-red, ärge liigimäära misega kohe kiirustage, sest peale koduhiire võivad teid külas-tada ka teised närilised, kõige sagedamini rotid ja kaelushiir. Kui rottide olemasolust annavad suured väljaheited ja vali kolin peagi märku, on veidike keeruli-sem eristada koduhiirt kaelushiirest. Kambrisse tul-nud hiireliigi täpsemaks määramiseks võib kõigepealt nuusutada kappe, kus hiired käivad. Kui need lõhnavad vängelt, siis võib üsna kindel olla, et tegemist on kodu-hiirtega. Kui hiir õnnestub kinni püüda, siis on võimalik määrangut täpsustada.

Võrreldes pruunika kaelus-hiirega, on koduhiir halli-karvaline, kuid hallid võivad olla ka kaelushiire pojad. Koduhiire saba on kehast umbes kolmandiku võrra lühem, kaelushiirel on see enam-vähem kehaga ühe-pikkune. Sooja aastaaja veedavad koduhiired issanda taeva all, kuid talve nad seal inimese katuse alla tungimata üle elada ei suuda. Majadesse tulevad koduhiired enamasti perekonniti, mida juhib dominantne isashiir, kelle kaaskonda kuuluvad üks või mitu vana emashiirt ja mit-meid noorloomi. Klann kait-seb oma territooriumi teiste hiirte eest üsna visalt – sissetungijad ja pretensioo-nikaks muutunud noored isasloomad aetakse minema. Mugavustega elu võimaldab koduhiirtel poegi tuua ka tal-vel ning emashiired poegi-vad 5–6 korda aastas.

Kahju, mida koduhiir ini-mestele toitu ja asju rikku-des teeb, võib küll olla tohutu, kuid samas on kodu-hiire aretised – laborihiired – osutanud inimkonnale hin-damatuid teeneid.

Traditsioo nilise ettekuju-tuse kohaselt on laborihiir valge, kuid tegelikult on olemas tohutu hulk erine-vate tunnustega laborihiirte kloone – nii karvutuid, kõrvutuid, sabatuid kui veel terve rida üksikute geenide poolest erinevaid hiiri.

R. KURESOO

KAELUSHIIRApodemus flavicollis

Vn želtogorlaja lesnaja mõš, ingl yellow-necked mouse, sm metsähiiriTunnused: suurte silmade, ookerja rinnaesise ja suurte valgete tagakäppadega hiir

Pikkus: 6,5–13,5 cmKaal: 10–60 gElupaik: kõikvõimalikud puistud, talveks tungib ka hoonetesseToit: peamiselt taimne, võima-luse korral sööb ka loomset toituTavaline kõikjal Eestis

Maal ja äärelinnades tuleb peale koduhiire üsna tihti tuppa ka kaelushiir. Kaelus-hiir on seljapoolelt maakarva pruun, kõhu alt valge ning ta kurgu all on kollakas kaelus, mille suurus ja kuju võib varieeruda. Kaelushiire hal-lid pojad on siiski üsna sar-nased koduhiirtega. Kahtluse korral liigi määrangus peaks vaatama saba – kaelushiirel on see umbes sama pikk kui keha, koduhiire saba pik-kus on umbes 3/4 keha pik-kusest. Tagakäpad on kaelushiirtel, kes sageli puude otsast toitu otsivad, tunduvalt suuremad kui koduhiirtel ning valged. Kaelushiire uriin ei jäta eriti tugevat lõhnajälge, kuid see-eest on ta enese tegutse-misjäljed märksa silmatorka-vamad – kaelushiir on nimelt eriti osav ronija ja agar närija. Pealegi ei rahuldu ta sellega, et kuivained on talle kapis kättesaadavad, vaid peab need tingimata oma lattu toimetama. Nii rahmel-dab majja tulnud kaelushiir lakkamatult ringi, koduhiir seevastu laseb toidul koha peal hea maitsta. Ka mesi-tarudesse tungivad peamiselt kaelushiired, kes asuvad otsekohe mee ja uimaste mesilastega maiustama, veelgi suuremat kahju tee-vad nad mesilaste talverahu rikkumisega. Sügiseti võib kaelushiir varuda pähkleid, mida ta toimetab puuõõnsus-tesse ja pesakastidesse. Kaelushiir võib oma pesa rajada nii maa alla, rohu

IME

TA

JA

D

279IM

ET

AJ

AD Mügri poegib aastas 2–3

korda, märtsist oktoobrini. Igas pesakonnas on 4–7 poega. Kui looduslikke vaen-lasi on vähe, sigib ta jõudsalt. Kui ümbruskonnas leidub piisavalt hiireviusid, kakke, tuhkruid, nirke, kärpe või rebaseid, püsib mügri arvu-kus vaos.

H. RELVE

RÄNDROTTRattus norvegicus

Vn seraja krõssa, ingl Norway rat, sm isorottaFolkl võhr, hall rott, võhn, pentTunnused: kodurotist heledam, kõrvad väiksemad, saba kehast lühemPikkus: 15–28 cm (sabata)Kaal: kuni 30 gElupaik: hoonetes, inim-asustuse lähistelToit: kõigesööja, eelistab loomset toituTavaline kõikjal Eestis

Rändrott jõudis Eestisse 18. sajandi lõpul. Praegu on ta levinud kõikjal Eestis. Tei-sest rotiliigist, kodurotist, on ta meil palju arvukam. Teda kodurotist eristada pole alati kerge. Üheks lihtsamaks eristamistunnuseks on saba pikkus. Rändroti saba on pikem kui koduroti oma ega ulatu üle kehapikkuse. Ränd-roti karvastik on enamasti heledam kui kodurotil, ula-tudes hallist pruunini. Tema kõrvad on koduroti omadest väiksemad. Rändrott asustab peami-selt keldreid, mitmesuguseid maa-aluseid käike, torusid, aga tihti ka muid hoonete osi. Rändrott on kõigetoidu-line. Ta eelistab küll loomset toitu, aga selle puudumisel võib toituda ka erinevast taimtoidust. Näljaga sööb ta ka korjuseid ja omaenda

liigikaaslasi. Rändrott võib poegida aasta ringi. Aastas on pesakondi 3–6. Igas pesa-konnas on 6–8 poega. Pojad lõpetavad piima imemise 3-nädalaselt ja on sugu-küpsed 2-kuuselt. Rändroti algne kodumaa on Hiina. Ilma inimeseta ta Eesti aladel püsida ei suu-daks. Hävitades ja rikkudes inimese toiduvarusid, ehitisi ja esemeid, on rändrott ini-mese silmis üks vihatumaid närilisi. Igal aastal sööb ta ära vähemalt 1/10 viljasaagist ning võib levitada ohtlikke nakkushaigusi. Kuid rändrott on osutanud inimkonnale ka teeneid. Temast aretatud laborirotil katsetades on arsti-teadlased leiutanud hulga tõhusaid ravimeid inim-haiguste vastu. Labori rotid on inimese suhtes tava liselt usaldavad ja sõbralikud.

H. RELVE

KODUROTTRattus rattus

Vn tšornaja krõssa, ingl black rat, sm mustarottaFolkl must rottTunnused: rändrotist tume-dam, kõrvad suuremad, saba keha pikkusest pikemPikkus: 15–25 cmKaal: 200–250 gElupaik: hooned ja nende ümbrus

Toit: eelistab taimset toitu, kuid sööb ka loomsetLevinud vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis

Eestisse jõudis kodurott 13. sajandil. Järgnevail sajandeil asustas ta kogu Eesti. Kuid kui Eestisse jõudis rändrott, asus viimane kui agressiiv-sem kodurotti välja tõrjuma. Praegu võib kodurotti kohata vaid Eesti kagu- ja lõuna- osas. Erinevalt rändrotist on koduroti värvus vahel lausa mustjas. Tema kõrvad on märgatavalt suuremad kui rändrotil ja saba pikkus ula-tub üle keha pikkuse. Kodurott on osav ronija. Seepärast valib ta oma elu-paigaks meeleldi pööningu. Keldrisse, kuhu eelistab ela-ma asuda rändrott, kodurott kergesti ei tiku. Kodurott eelistab süüa taimset toitu, kuid ei ütle ära ka loomsest toidust. Enamasti piirdub kodu-roti sigimisaeg ajavahemi-kuga märtsist oktoobrini. Poegi on pesakonnas 7–12. Suguküpseks saab kodurott veidi hiljem kui rändrott, umbes 3-kuuselt. Koduroti algne kodumaa on India. Keskajal oli ta olulisemaid katku levitajaid Euroopas. Praegu on tema tekitatud kahju seetõttu, et ta on Eestis vaid kohatise levikuga, jää-nud rändroti omaga võrrel-des suhteliselt väheseks.

H. RELVE

278

Rändrott

KoduhiirT

. N

eem

re

A.

Tam

m

KA

HE

PA

IKS

ED

JA

RO

OM

AJ

AD

295

Kahepaiksed ja roomajad

Kahe

paiks

edja

room

ajad

Kahepaiksed ja roomajad on kaks eraldi asetsevat selgroogsete loomade klassi, keda me Eestis leiduvate liikide vähesuse tõttu oleme käsitlenud koos. Kolm kahepaiksete liiki – rohukonn, rabakonn ja harilik kärnkonn – on ilmselt isendite arvu poolest Eesti arvukaimad selgroogsed. Vees sigivate kahepaiksete hulka kuuluvad peale konnade ja kärnkonnade ka vesilikud, roomajad on sisalikud ja maod. Looduse teejuhist leiab kõik tavalised või kergesti määratavad roomajate ja kahepaiksete liigid. Raamatust on välja jäänud üliharuldased ja loodus-kaitsealused juttselg-kärnkonn, mudakonn ja harivesilik. Niinimetatud roheli-sed konnad moodustavad raskesti määratava süstemaatilise rühma, kellest on käsitletud vaid veekonna. Ka pruunid konnad raba- ja rohukonn on suhteliselt sarnased – nende eristustunnused leiab rohukonnale pühendatud artiklist. Roomajatest on raamatust välja jäänud vaid haruldane kivisisalik. Rein Kuresoo

F.

Jüss

i

KA

HE

PA

IKS

ED

JA

RO

OM

AJ

AD

297K

AH

EP

AIK

SE

D J

A R

OO

MA

JA

D296

ROHUKONN Rana temporaria

Vn travjannaja ljaguška, ingl grass frog, sm sammakoTunnused: pruunikirju, tömbi koonu ja laigulise kõhualusega konn Pikkus: 6–10 cmKaal: 55–80 gElupaik: talvel veekogude põhjamudas, suvel mitme-sugustes niisketes elupaikadesTavaline kõikjal Eesti mandriosas

Kaks pruuni konna – rohu-konn ja rabakonn – on meie kõige tavalisemad kahe-paiksed. Nende konnade elu-paiga valik ei lähtu siiski üheselt nimest – rabakonn võib teile vabalt vastu hüpata rohus ja rohukonn rabas, ning tegelikult ongi just rohukonn niiskuselembe-sem. Nende liikide erista-mine võib algajale olla raske võitu. Rohukonn on tavalisem ja suurem, laigu-lise kõhuga. Võrreldes terava koonulise raba-konnaga, on rohukonn üma-rama ninamikuga. Rohukonnad virguvad talveunest juba varakevadel ning lähevad aprillis tiiki-desse ja lompidesse kudema. Kudemisajal on rohu- ja rabakonna eristamine lihtne: isased rabakonnad värvuvad siis siniseks, rohukonna isas-tel värvub vahel üksnes

kurgualune. Ka laulu järgi on neil lihtne vahet teha. Kudevate rohukonnade hääl on küll krooksuv, kuid mitte nii vali ega kõlav kui Lõuna-Eestis suviti kostvad kude-vate roheliste vee- ja tiigi-konnade lärmakad pulma-kontserdid, mis konna-häältele mõeldes arvatavasti esimestena kõrvus kajama hakkavad, rabakonna hääl on mulksuv või kloksuv. Sageli on konnalombi hõiva-nud raba- ja rohukonna ühendkoor ning sealt kostab nii krooksumist kui mulksu-mist. Rohukonnad koevad tavaliselt suurte seltsingu-tena luhaheinamaadel, kraa-vides, tiikides ja järvede kaldavööndis. Üks emasloom koeb 1–2 kudupalli, kus võib olla pool kuni paar tuhat muna. Rohukonnade kudu elab üle ka nõrgema keva-dise külma. Paari nädala pärast kooruvad pruunid sabaga kullesed toituvad

põhiliselt vetikatest, täis-kasvanud rohukonna toiduks on peamiselt lendavad ja rohul toituvad väikeselg-rootud, keda konnad oma pika keelega osavalt püüa-vad. Kullese areng sabata konnaks kestab kaks kuni kolm kuud ja noored rohu-konnad ronivad veest välja tavaliselt juulis. Sugu-küpseks saavad rohukonnad kolmandal eluaastal. Rohu-konnad talvituvad hulgakesti veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Talvitumis-periood kestab oktoobrist kuni märtsi lõpu või aprilli alguseni. Põuastel suvedel võivad rohukonnad jääda suveunne. Konnad on toiduks palju-dele loomadele ja lindudele, nende peamisteks vaenlas-teks on siil, mäger, saarmas, rebane, herilaseviu, konna-kotkad ja toonekured. Nagu kõik meie kahepaiksed, on ka rohukonn looduskaitse all.

R. KURSEOO

KAHEPAIKSED

Rohukonn

F.

Jüss

i

F.

Jüss

iRabakonn

HARILIK KÄRNKONNBufo bufo

Vn obõknovennaja žaba, ingl common toad, sm rupikonnaFolkl padakonnTunnused: ülapoolelt pruun Pikkus: kuni 20 cm Kaal: 60–140 gElupaik: aedades, põldudel, niitudel, parkides, ka paljudes muudes elupaikades Tavaline kõikjal Eestis

Harilikku kärnkonna kohtab kõige sagedamini aias, ehkki teda leidub ka paljudes muu-des elupaikades, kus ta oma öise eluviisi tõttu märkama-tuks jääb. Erinevalt konna-dest kärnkonnad enamasti ei hüppa, vaid kulgevad aegla-sel kõnnakul jalgu üksteise ette asetades. Nende oliiv-pruuni karva nahk on kuiv ning kaetud „kärnadega” – näärmetega, mis eritavad limaskesti ärritavat mürgist nõret, eriti suured on kärn-konna kõrvatagused mürgi-näärmed. Hariliku kärn-konna kaks sugulasliiki – juttselg-kärnkonn ehk kõre on Eestis haruldane ja rohe- kärnkonn välja surnud. Harilik kärnkonn hakkab kudema hiljem kui raba- ja rohekonn, tavaliselt alles maikuus. Kärnkonnad

külastavad aastaid samu kudemispaiku. Enamasti on need väiksemad püsivee-kogud – metsajärved, lina-leoaugud või jõe umbekasva-nud soodid. Kudemise- eelsetel nädalatel asuvad kärnkonnad kuni mitme kilomeetri pikkustele ränna-kutele, ületades vahel auto-teid ning makstes paljune-mistungile ränka lõivu. Sageli sõidavad isased kärn-konnad pulmapeole suurema emaslooma seljas ratsa. Isas-loomade ülekaalu tõttu kobardub kudeva emas-looma külge sageli mitu isast, kes võivad lõpuks nii üksteise kui ka oma lembe-objekti lämmatada. Kärn-konnad krooksuvad kudedes summutatult ja veidi kare-dalt. Erinevalt päriskonna-dest, kes heidavad kudu vees vabalt heljuvate klompidena, kinnitavad kärnkonnad oma niitja kudu veetaimedele. Pärast kurnavat pulmaaega peavad nad taas võtma ette pika rännaku, et jõuda tagasi koju – näiteks teie aianurka lillepoti alla. Kärnkonnad on õige territooriumitruud ja vanad isendid peavad aastaid kinni ühtedest ja samadest varje- ja toitumispaikadest, mille läheduses nad ka talvituvad. Mürginäärmete olemas-

olu muudab kärnkonna röövloomadele ja -lindudele väga ebameeldivaks suu-täieks. Just nagu sellest tead-lik olles tatsab videvikus saagi jahile siirduv kärnkonn ringi õige enesekindlalt ega tõtta põgenema. Siili või madu (aga vahel ka inimest) kohates sirutab kärnkonn jalad püsti ja tõmbab keha pallina õhku täis.

R. KURESOO

TIIGIKONNRana lessonae

Vn prudovaja ljaguška, ingl pool frog, sm syödävä sammakoFolkl roheline konnTunnused: ülapoolelt ere-roheline mustade laikudega, alapoolelt valge või kollakas Pikkus: kuni 10 cm Kaal: 40–90 gElupaik: väiksemad seisuvee-kogud ja nende lähiümbrus Tavaline Lõuna-Eestis, mujal paiguti, saartel puudub Lõuna-Eesti tiikides ja järve-kestes elav ereroheline vee-konn eristub selgesti oma pruunidest suguvendadest. Kahjuks ei saa rohelist konna leides sugugi alati kindel olla, et tegemist on just nimelt tiigikonnaga. Nimelt elab Eestis ka tiigi-konnaga väga lähedane vee-konn ja Tartu lähikonda on omal ajal sisse toodud mõne-võrra suuremat rohelist järve konna. Kõik need liigid ristuvad omavahel, andes sageli järglastena selliseid vorme, keda on võimalik eristada vaid geneetilisi meetodeid kasutades. Soojalembesed vee- ja tiigi konnad ilmuvad talvitus-paikadest välja ja koevad märksa hiljem kui pruunid konnad. Sedamööda, kuidas mai lõpul vesi soojeneb, Kärnkonn

F.

Jüss

i

ROOMAJAD

KA

HE

PA

IKS

ED

JA

RO

OM

AJ

AD

299K

AH

EP

AIK

SE

D J

A R

OO

MA

JA

D298

kohata nii koduõuel kui kau-gel soos puurondil või kivil päikesevanni võtmas. Tal-veks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomaja liike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavali-selt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juuli-kuu teisest poolest. Nad on algul tumedat tooni ja ilma mustrita ja alustavad otse-kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väike-sed selgrootud. Ta ise võib langeda saagiks rästikule,

nastikule ja mitmetele lindu-dele. Selle loomakese huvita-vaks kaitsevõtteks on saba mahajätmine. Kui vaenlane teda sabast haarab, tuleb saba keha küljest lahti. Oma-ette vingerdav saba juhib jälitaja tähelepanu kõrvale ja sisalik pääseb plehku. Hiljem kasvab asemele uus saba, mis on aga enamasti eelmi-sest lühem. Arusisalik võib elada kuni 8-aastaseks. Ta on Eestis looduskaitse all.

H. RELVE

VASKUSS Angius fragilis

Vn veretenitsa lomkaja, ingl blind-worm, sm vaskitsaPikkus: 20–60 cmElupaik: niidud, metsadHajusalt kõikjal Eestis

Vaskuss on saanud nime sel-lest, et tema läikiv, sageli pruunikas keha meenutab jämedat vasktraadijuppi. Rahvas on nimetanud ta ussiks, kuid loomauurijad loevad teda jalutute sisalike hulka kuuluvaks. Vaskuss eelistab tegutseda videvikus ja öösel. Kuna ta on suhteli-selt kohmakas liikuja, hangib ta saagiks aeglaselt liikuvaid loomakesi, nagu putuka- vastsed, teod, vihmaussid. Pikatoimelise loomana lan-geb ta kergesti saagiks rästi-kule, toonekurele, rebasele,

ARUSISALIKZootoca vivipara

Vn jaeritsa živorodnaja, ingl common lizard, sm sisiliskoPikkus: 10–16 cmElupaik: kultuurmaastikud, niisked heinamaad, võsastu-nud veekogude kaldad, soodTavaline kõikjal Eestis

Arusisalik on kolmest Eestis elavast sisalikuliigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on umbes kämbla-pikkune, kel seljal ja külge-del tumedad triibud. Temaga sarnane kivisisalik on Eestis haruldane. Kivisisalik on arusisalikust veidi suurem, kuni 28 cm pikkune. Tema keha külgedel on tavaliselt rida valgeid laike. Arusisalikku võime

Arusisalik

F.

Jüss

i

hakkab tiikidest kostma üha lärmakamaid konnakont-serte. Tiigi- ja veekonnad toitu-vad peamiselt vees, kuid sageli istuvad nad saaki varitsedes ka vesirooside või -kuppude lehtedel või vee-kogu kaldal. Nende menüüsse kuuluvad nii kii-lid, kärbsed ja sääsed kui ka veepinnal tegutsevad selg-rootud. Suurekasvulise järvekonna reied on prantslaste maius-roaks, vee- ja tiigikonnadega maiustavad peamiselt hall-haigrud ja kajakad, kuid neist ei ütle ära ka saarmas, mink ja haug.

R. KURESOO

TÄHNIKVESILIKTriturus vulgaris

Vn triton obõknovennõi, ingl spotted newt, sm vesiliskoPikkus: 8–11 cmElupaik: metsad, niisked ja varjulised paigadTavaline kõikjal Eestis

Vesilikkude perekonna esin-dajaid on Eestis 2. Tähnik-

vesilik on Eestis kõikjal tava-line ja teda on kerge eristada keha oliivpruuni ülapoole ning tumedatähnilise kollase alapoole järgi. Teine liik, harivesilik, on tähnik-vesilikust haruldasem. Teda leidub rohkem Lõuna-Eestis, kuid mitte näiteks meie läänesaartel. Harivesilik on tähnikvesilikust suurem, kuni 18 cm pikkune. Tema selg on tume pruunikasmust või täiesti must, kõht oranž, mustade laikudega. Hari-vesiliku nahk pole mitte sile nagu tähnikvesilikul, vaid

krobeline. Mõlema vesiliku-liigi elupaigad on võrdlemisi sarnased: niiskemad metsa-osad, veekogude kalda-piirkonnad jne. Vesilikud veedavad enamiku aastast maismaal, kuid sigimis-perioodi vees. Aprillis siirdub tähnikvesilik vette. Sel ajal saavad isased endale oranži- sinisekirju pulmarüü. Pärast pulmamänge muneb emas-loom vette üle poolesaja muna ja rullib iga muna eraldi veealuse taime lehe sisse. Suve alguseks kooru-vad pojad. Vees elades söö-vad vesilikud peamiselt mitme suguste putukate vastseid. Sääskede vastseid süües hoiavad nad vaos sääs-kede arvukust. Juuni lõpust asuvad vesilikud elama maismaale. Seal veedavad nad päevase aja pehkinud puude alla või kändudesse varjunult. Hämariku saabu-des hakkavad nad ringi liikuma ja jahti pidama. Nende toiduks on väikesed selgrootud. Oktoobri algusest alates poevad vesilikud 3–5 loomast koosnevate rühma-dena lehehunnikusse, muti-urgu, keldrisse või mujale ja jäävad talveunne.

H. RELVE

Tähnikvesilik

A.

Ad

er

Veekonn

F.

Jüss

i

hingamata suudab ta vee all püsida peaaegu pool tundi. Erinevalt paljudest teistest loomadest peab nastik tihti jahti ka päevasel ajal. Talve veedavad nastikud üksi või mitmekesi urgu-desse peitunult. Vahel võivad nad talvitumispaiku jagada ka rästikutega. Peale virgu-mist aprillikuus algab paari-tumine. Juulis või augustis muneb emasnastik niiskesse ja sooja paika kuni 30 nahkja kestaga muna. Noored nasti-kud kooruvad augustis-septembris. Nastik võib elada üle 20 aasta. Ta on Eestis looduskaitse all. Ehkki nastiku lemmik-elupaikadeks on veekogude kaldad jm niisked alad, võib ta elutseda ka aias või maha-jäetud hoonetes inimese naabruses. Nastikut on kerge kodustada. Teda saab õpe-tada õue pandud alustassilt piima jm toitu sööma. Eesti pärimuskultuuris on nastikut tihti peetud majaussiks, kes toob perele õnne ja on kasu-lik, sest hävitab hiiri.

H. RELVE

RÄSTIKVipera berus

Vn gadjuka obõknovennaja, ingl common viper, sm kyykäärmePikkus: 30–75 cmElupaik: metsaservad, raiesmi-kud, sood, veekogude kaldadKohati haruldane, enamasti tavaline kõikjal Eestis

Rästikut, meie ainsat mürgist madu, on hõlpus ära tunda siksakilise mustri järgi seljal. Vahel võib rästik olla ka mustrita, näiteks üleni must. Siis saab teda meie teisest maost, nastikust, eristada selle järgi, et pea külgedel silmade taga puuduvad kol-lased laigud. Rästik võib

KA

HE

PA

IKS

ED

JA

RO

OM

AJ

AD

301K

AH

EP

AIK

SE

D J

A R

OO

MA

JA

D

kasvada veidi rohkem kui 0,5 meetri pikkuseks. Tal on tagasihoidlikult arenenud nägemismeel, kuid erk haist-mine. Ta haistab ümbrust kaheharulise keelega. Kee-lega õhku nilpsates määrab ta, kus asub saakloom või vaenlane. Mürgihambad on rästi-kule vajalikud eelkõige saak-loomade püügiks. Salvatud ohver lastakse lahti, see pageb veidi eemale, tardub siis paigale ja sureb. Nüüd on rästikul aega saaki rahuli-kult kugistada. Saakloom, kes neelatakse tervena, võib teinekord olla maost hulga jämedam. Rästiku peamiseks toiduks on sisalikud, konnad, hiired, kevaditi ka linnu-pojad ja -munad. Noored rästikud söövad peamiselt putukaid, tigusid jt selg-rootuid. Rästik ise langeb saagiks kotkastele, toone-kurgedele jt suurtele lindu-dele. Talve veedavad rästikud enamasti rühmadena üks-teise ümber põimunult maa-alustes näriliste urgu-des, kivide all või kõdunenud kändudes. Sageli kasutatakse sama talvituspaika mitmeid aastaid järjest. Kevadel, mais-juunis, algavad pulma-rituaalid. Siis tantsivad

emas- ja isasloom meelde-jäävaid tantse. Nad liiguvad rohus üksteise ümber põi-munult, pea kõrgel õhus. Augustis sünnitab emasrästik kümmekond poega. Nad on rohkem kui 10 cm pikkused ja kohe on neil suus mürgi-hambad. Rästik elab kuni 15 aastat. Ta on Eestis loodus kaitse all. Inimest nähes püüab räs-tik tavaliselt pageda. Kui see pole võimalik, tõmbub ta kerra, tõstab pea üles ja sisi-seb. Ta salvab vaid siis, kui talle kogemata peale astu-takse või teda liiga lähedalt õrritatakse. Inimesele on rästiku hammustus surmav haruharva. Kes rästikult sal-vata saanud, peab vältima nii palju kui võimalik liikumist ja laskma end kohe arsti juurde toimetada. Hammus-tatud jäseme kõvasti kinni-sidumine, nagu varem õpeta-tud, on tervisele ohtlik.

H. RELVE

300

Rästik

F.

Jüss

i

kährikule jt. Vaenlase käest pääsemiseks on tal varuks sama abinõu mis arusisalikul, saba mahajätmine. Talveks kogunevad vask-ussid talveurgudesse. Tihti võib ühes urus olla üle 10 looma. Loomad paarituvad mais ja pojad sünnivad juuli lõpul, augusti algul. Noored vaskussid sünnivad läbi-paistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vask ussi eluiga võib ulatuda 30 aastani. See loomaliik on Eestis looduskaitse all. Meie rahvapärimustes on vaskussi tema kohmaka oleku tõttu pimedaks peetud. Ta pidavat aga nägemise tagasi saama, kui saab üheksa korda läbi ratta-rummu pugeda. Sarnast pärimust tun-takse ka teiste Euroopa rah-vaste seas. Arvamusest, et vaskussil puudub nägemis-võime, tuleneb ka vaskussi ingliskeelne nimi, mis tähen-dab pimeussi.

H. RELVE

NASTIKNatrix natrix

Vn užobõknovennõi, ingl grass snake, sm rantakäärmePikkus: 30–150 cmElupaik: peamiselt niisked alad, nagu veekogude kaldad, lamminiidud, niisked metsad, soodTavaline Lõuna- ja Lääne- Eestis, haruldasem Põhja- ja Kesk-Eestis

Teisest meie looduse mao-liigist, rästikust, saab nasti-kut kergesti eristada pool-kuukujuliste kollakate laikude järgi, mis paiknevad pea külgedel silmade taga. Nastik võib sirguda rästikust suuremaks. Tema pikkus võib ulatuda üle 1 m. Tema jahisaagiks võivad sattuda konnad, sisalikud, hiired ja linnupojad. Saaklooma kugistab ta alla tihti elusana. Nastik ise võib sattuda saa-giks suurematele lindudele, nagu madukotkas või toone-kurg, või kiskjatele, nagu nugis, rebane või kährik. Nastik on osav ujuja. Talle meeldib ujuda vee-kogudes, pea vee peal. Ilma

Vaskuss

F.

Jüss

i

F.

Jüss

i

Nastik

KA

LA

D

303

KaladMaailmas arvatakse nüüdisajal elavat umbes 25 000 liiki kalu, kellest suurem osa asustab troopilisi meresid ja vihmametsade jõgesid-järvi. Eesti kalade süstemaatiline nimestik sisaldab kolmveerandsada kalaliiki. Nendest paarkümmend on väga haruldased või kogunisti eksikülalised. Haruldasim ja suurim liik meie kalade hulgas on kindlasti tuur, keda looduslikus keskkonnas arvatakse olevat säilinud veel vaid mõni tuhat isendit. Viimati tabati tuur 1996. aastal Muhu saare lähistelt – ta kaalus 136 kg ning oli 2,9 m pikk, olles teadaolevalt suurim Eestis püütud kala. Haruldaseks juhukülaliseks on olnud ka 1998. aastal Saaremaa lähistelt püütud 2,46 m pikkune ning 81 kg kaaluv mõõkkala. Tema tavapärane elupaik asub soojades meredes, kus ta on täiesti tavaline ja kõrgelt hinnatud püügikala. Viimati leiti mõõkkala 2009. aastal Hiiumaalt Ristna rannast. 2002. aastal nähti Eestis Liivi lahes esimest korda Musta ja Kaspia mere vesikonnast pärinevat kuni 20 cm pikkust ümarmudilat, kes laevade ballastveega juhuslikult Läänemerre sattus. Sealt levis see ülisuure sigivusega kala edasi Soome lahte ning tänaseks on ümarmudilat juba väga arvukalt. Kümmekonnast tahtlikult või mitte- tahtlikult Eestisse asunud võõrkalaliigist on viimane uustulnukas 25 cm pikkuseks kasvav kaugida unimudil, kelle mitmeid isendeid tabati 2005. aasta juunis Narva veehoidlast. Eestisse on jõudnud ka üks uus kalaliik, kes on laiendanud oma leviala loomulikul moel ilma inimese kaasabita. See on kuni 10 cm pikkuseks kasvav euroopa mõrukas, kes püüti esimest korda alles 2018. aastal Pärnu jõest. Arvatavasti on jões elanud juba mitmeid mõrukate põlvkondi, enne kui ihtüoloogid esimesed isendid välja püüdsid. Euroopa mõruka leviku ulatus meie vetes pole teada ja vajab alles uurimist. Kaitstavaid kalaliike on praegu meil seitse. Kui säga, tõugjas, harjus ja tuur on liigid, kelle iga üksik isend on kaitse all, siis vingerja, hingu ja võldase puhul on eesmärgiks eeskätt nende elupaikade kaitse. Kalade vaatlemine looduses pole kuigi lihtne, tõsi, vahel näeb siiski kusagil selgeveelises järvesopis veetaimede vahel varitsevat hauginolki või mööda-ujuvaid särgi-ahvenaid. Või kihutab forell pruunika välguna mööda kiirevoolulise oja põhja. Enamasti puutume kaladega kokku aga alles siis, kui mõni neist on kalamehe konksu või võrku jäänud ja kuivale maale tõmmatud. Meie looduse teejuht tutvustab kõige tavalisemaid kodumaa kalu viidikast lõheni välja. Oleme keskendunud eelkõige kalade tähtsamatele välistele tunnustele ning eluviisile ja jätnud kalapüügivõtete tutvustamise vastava kirjanduse hooleks. Et kalamehed on tihti suured loodusesõbrad, on neil kalavetel käies enamasti silma ka kõigele muule, mis ümbritsevas looduses toimub, ning meie raamat sobib kindlasti kena saagina ka kalastaja kotti!

Tiit Hunt

Kalu tutvustavad tekstid on kirjutanud Tiit Hunt.

Kalad

KA

LA

D

305K

AL

AD

304

JÕESILMLampetra fluviatilis

Vn retšnaja minoga, ingl river lamprey, sm nahkiainenFolk silmus, nõgenoolTunnused: Usja kehaga sile ja ilma soomusteta algeline kala. Suu lehtrikujuline. Lõpus-kaarte asemel on tavaliselt 7 paari lõpusavasid, puuduvad paaris uimed. Suuava ümbrit-seb sarv hammastega varusta-tud sõõrjas suulehter. Kala on seljalt pronksjas kuni must, küljed hõbe- kuni pronksjas-hallid, kõht valkjas ja uimed pruunikad.Mõõtmed: Merest jõkke rända-vate jõesilmude pikkus on 17–49 cm, kaal 20–195 g. Isased jõesilmud on emastest veidi lühemad.Elupaik ja levik: Jõesilm tuleb praktiliselt kõikidesse merre suubuvatesse jõgedesse ja oja-desse, kus esineb koelmuteks sobivaid kohti. Koelmuteks valib kiirema vooluga kivised liiva- ja kruusapõhjaga mada-lad jõeosad. Kõige silmu-rikkamad jõed on Soome lahte suubuvad jõed eesotsas Narva jõega.

Jõesilmud siirduvad juba sügisel merest jõgedesse ja

ojadesse, kus veedavadtoitumata kogu talve. Ränne jõgedesse toimub vähearvu-kalt kuni kevadeni. Silm hak-kab kudema tavaliselt mai algusest, kudemine kestab umbes kuu aega ning algab siis, kui veetempera tuur on püsivalt +9,5 ºC. Koelmu-kohtades võib näha mitmeid-kümneid lähestikku kivide külge kinnitunud isendeid. Pärast kudemist silmud hukkuvad. Kuni 4 mm pikkused vastsed kooruvad umbes kaks nädalat pärast kude-mist. Kolm-neli aastat kest-val jõeeluperioodil toituvad ja kasvavad silmuvastsed

keda kutsutakse liivasong-lasteks, vaid suvekuudel. Seejärel algab mõni kuu kes-tev moone täiskasvanud sil-muks. Kuni 15 cm pikkused noored täiskasvanud jõe-silmud laskuvad kiiresti merre ning hakkavad para-siitselt toituma. Peamiselt ründavad nad räime, kilu ja meritinti. Toitumisjälgi on leitud ka lõhedel, meriforel-lidel, vimbadel jt. Silmud imevad suulehtriga end ohvri külge ja raspeldavad sealt lahti viimase ihu ning imevad kehamahlasid. Nad haagivad end ka surnud kaladele ja loomadele ning toituvad lagunevast lihast.

Jõesilm

T.

Hu

nt

Merisutt

T.

Hu

nt

Jõesilmule lähedased liigid on 10–16 cm pikkuseks kasvav ojasilm (Lampetra planeri) ning meie ranniku-meres harva kohatav kuni 90 cm pikkune merisutt (Pteromyzon marinus).Jõesilmu püütakse peamiselt silmutorbikutega ja silmu-mõrdadega sel ajal, kui nad jõkke siirduvad.

LÕHE Salmo salar

Vn losos, ingl salmon, sm lohiFolkl lõhe, lohe, laksTunnused: Rasvauim, mis asub seljauime taga sabauime lähedal, on iseloomulik kõiki-dele lõhelistele. Sabauim lõpeb keha suunas kaarjalt. Külgedel asetsevad tähnid on põhiliselt X-tähe kujulised ning mõni üksik neist asub

küljejoonest allpool. Lõhe selg on hallrohekas, küljed hõbe-valged. Isastel ilmub kudemise eel alalõuale konksutaoliselt kõverdunud moodustis ning lõpusekaartele ja külgedele punased täpid. Kõik uimed ilma täppideta.Mõõtmed: Maksimaalne pik-kus võib ulatuda üle 1,6 m, kaal 45 kg. Tavaliselt püütakse 2–14 kg raskusi isendeid.Elupaik ja levik: 1–3 aastani jões, seejärel meres.

Lõhe koeb oktoobris-novembris puhtaveeliste kärestikuliste jõgede mada-lates osades, kus põhi on kaetud kruusa ja jämeda lii-vaga. Emaskala kaevab saba-löökidega põhja pesalohu ning asetab sinna marja. Pärast seda kui isane on marja niisaga viljastanud, katab emane marja kruu-saga. Nii toimitakse mitmel korral. Paese põhjaga

jõgedes heidetakse mari paepragudesse. Massiline kudemine toimub vee-temperatuuril +3...+4 ºC. Koelmuile saabuvad esime-sena isaslõhed. Marja areng kestab kuni 5,5 kuud. Noor-kalad veedavad jões tavali-selt 2 aastat ning seejärel laskuvad merre, kus on rik-kalikum toidulaud kiireks kasvuks. Lõhe toiduks meres on kilu ja räim. Kolm aastat meres kosunud lõhed saavu-tavad suguküpsuse ja siirdu-vad kudema oma sünni-jõgedesse. Lõhele lähedane liik on meriforell (Salmo trutta).Lõhe püütakse spinningu, unna, ujukõnge, triivvõrkude ja triivõngega.

JÕEFORELLSalmo trutta trutta morpha fario

Vn retševaja forel, ingl brook trout, sm purotaimenFolkl tähniklõhe, iherus, hõrnasTunnused: Jõeforell on meri-forelli (Salmo trutta trutta) liigi sisene vorm. Tal on lõhe-listele iseloomulik rasvauim, mille tagaserv on enamasti erk telliskivipunane. Külgedel on punased, seljal ka mustad ja pruunid täpid, küljejoonest all-pool on ta hallikaskollane. Täpiline on vaid seljauim.Mõõtmed: Tavaliselt tabatakse kalu, kes on 25–35 cm pikad ja 0,15–0,5 kg rasked.Soodsamate kasvutingimus-tega veekogudes võivad kas-vada umbes 50 cm pikkuseks ning kaaluda üle 2 kg. Suurimad püütud jõeforellid on kaalunud üle 4 kg.Levik ja elupaik: Mageveekala, kes on laialt levinud ojades, jõgedes ja järvedes ning eelistab selgema ning jahe-dama veega veekogusid.

Lõhe

T.

Hu

nt

Meriforell

T.

Hu

nt

Jõeforellid võivad kudema hakata juba novembris, kui veetemperatuur on langenud +8 ºC-ni, ning kudemis-periood võib külmades allika-rohketes veekogudes jätkuda veel isegi veebruaris. Kudemis paik peab olema kruusase põhjaga. Jõe-forellide toit on väga mitme-kesine, nad söövad meelsasti kalamarja, kirpvähke, väikesi kalu ja konni ning juhuslikult vette sattunud loomakesi, samuti vee- ja õhuputukaid ning nende vastseid. Väliselt on jõeforellile kõige lähemad meriforell ja Põhja- Ameerikast sisse toodud vikerforell (Salmo gaird-neri). Jõeforelli püütakse spinningu, lendõnge ja põhja-õngega, talvel ka tirguga.

elavad ahvenad on tavaliselt tumedamad kui meres ja järve-des elavad liigikaaslased.Mõõtmed: Ahvenad kasvavad 35–40 cm pikkuseks ja 1–1,5 kg raskuseks. Erakordselt harul-dased on kuni 4 kg raskused isendid.Elupaik ja levik: Elupaiga suh-tes vähenõudlikku ahvenat võib kohata enamikus sisevee-kogudes ja rannikumeres; veidi vähem arvukas on ta Põhja-Eesti jõgedes. Ahven talub hästi happelist vett, mis-tõttu võib teda kohata ka raba-järvedes ja turbaaukudes. Mõnes veekogus võib ahven olla ainsaks seal elunevaks kalaliigiks.

Ahven hakkab kudema keva-del, kui vesi on vähemalt 6 kraadini soojenenud, seega sõltuvalt veekogust ja ilmas-tikust tavaliselt aprilli lõpus, mais, mõnedes paikades agaalles juunist. Kudemis-substraadi suhtes on ahven väga leplik. Mari heidetakse madalasse vette, sagedamini kividele, taimedele, puu-rontidele. Mari kinnitub alu-sele meetriste ja pikemate kleepuvate paeltena. Mai-mud kooruvad sõltuvalt vee-temperatuurist 4–21 päe-vaga. Noored ahvenad toituvad loomsest hõljumist. Röövtoidule siirdunud ahve-nate toidulaud on väga

mitmekesine, olenedes suu-resti sellest, mida söödavat veekogus leidub. Tavaliselt jahitakse teisi kalu ning ei põlata ära ka väiksemaid liigi kaaslasi. Laia toidu-spektrisse kuuluvad veel surusääsevastsed, ehmes-tiivaliste vastsed, kiilid ja nende vastsed, vesikakandid, kaanid, kirp-vähid, jõevähid ja mitmesugused limused. Silmapaistvalt sarnane liik ahvenaga on väiksemate mõõtmetega 10–20 cm pik-kuseks kasvav kiisk (Acerina cernua) ja koha. Ahven on tähtsal kohal töönduslikus kalapüügis ja teda hindavad kõrgelt kaharrastuskalamehed. Seda kala püütakse ujuk- ja põhja-õngega, spinninguga (väi-kese pöörleva landiga), tirgu, maili, vedeli, nooda, mõrra ja võrkudega. Ahven haarab meelsamini liikuvat sööta.

KA

LA

D

307K

AL

AD

306

Jõeforell

T.

Hu

nt

Kiisk

T.

Hu

nt

Ahven

T.

Hu

nt

Merisiig

T.

Hu

nt

MERISIIG Coregonus lavaretus

Vn morskoi sig, ingl powan, sm siikaTunnused: Sale, väikese peaga kala keset keha asetseva selja-uime ning lõhelistele iseloo-muliku rasvauimega. Selg hallikasroheline kuni sinakas-hall, küljed hõbejad ning kõht valkjas. Neil kaladel on nõrk värske kurgi lõhn. Siigade väli-mus on väga muutlik.Mõõtmed: Suurimad merisiiad on püütud Botnia lahest – 83 cm ja 12 kg. Meie vetest püütud suurim isend oli 63 cm pikk ja 5,2 kg raske. Tavapärane pikkus on 40–60 cm ning kaal kuni 3,5 kg.Levik ja elupaik: Külmalem-bene kala. Merisiig tuleb ranna vetesse vaid kudemis-

ajaks, muul ajal viibib sügava-mates mereosades. Arvukus kõigub, esineb kogu ranniku ulatuses.

Merisiiad koevad enamasti oktoobri teisest poolest kuni detsembrini. Kudemisaegse käitumise järgi eristatakse kahte siiavormi – siirdesiiga ja merisiiga. Siirdesiig koeb suuremates jõgedes, merisiia kudealad on riimvees. Koel-muteks on kruusase, liivase või kivise põhjaga, lainete eest kaitstud merelahed. Koetakse 0,5–2 m sügavu-sele. Mari areneb külmas vees kuni vastsete koorumi-seni aprillis. Noored siiad toituvad planktonist, täis-kasvanud kalad aga söövad südakarpe, vesitigusid, kakandilisi, hüdraloomi, kirp vähilisi ning kalamarja ja -maime. Merisiiaga äravahetami-seni sarnane on tema alam-liik peipsi siig (Coregonus lavarentus maraenoides). Viimane elab, nagu nimigi ütleb, Peipsi järves. Merisiiga püütakse kudemispiirkonda-des võrkude, mõrdade ja põhjaõngedega ning mõnel pool ka noodaga.

AHVENPerca fluviatilis

Vn okun, ingl perch, sm ahvenFolkl ahun, ahnikTunnused: Seljal kohe pea tagant algav järsult tõusev küür. Tihedalt paiknevad soo-mused moodustavad tugeva kehakatte. Kahest tumedast seljauimest esimene koosneb teravatest ogakiirtest. Lõpus-kaane tagatipus on terav oga. Kala küljed on rohekaskollased tumedate põiktriipudega, selja-pool mustjasroheline, kõhu- ja sabauim punakad. Jõgedes

HAUG Esox lucius

Vn štšuka, ingl pike, sm haukiFolkl havi, purikasTunnused: Haug on suure pea ja pika, pardinokka meenutava ninamikuga röövkala. Päraku-uime ja seljauime vastastikune asetus ning sihvakus annab talle iseloomuliku noolt mee-nutava kuju. Haugide värvus ja muster on väga varieeruv, sõltudes enamasti kala vanu-sest ning elupaigast. Selg on tavaliselt mustjasroheline, küljed oliivrohelised, ka kol-laka varjundiga hallid, kollaste tähnide või põikvöötidega. Kõht ja kurgualune on hallikas- või kollakasvalged. Mõõtmed: Emased haugid kas-vavad oluliselt suuremaks kui isased liigikaaslased. Suurim tabatud emasloom oli 1,75 m

KOHA Sander lucioperca, Lucioperca lucioperca

Vn sudak, ingl pikeperch, sm kuhaFolkl sudakTunnused: Torpeedokujulise keha ja hammaste poolest meenutavad haugi, värvuselt ja uimede asetuselt aga ahve-nat. Keha on piklik, kahe seljauimega, millel on sarna-selt sabauimega tumedad täpid. Seljalt küljejooneni rohekashall tumedate püst-vöötidega, kõht sinakasvalge. Koha silmades puudub tume pupill, mistõttu need näivad tuhmid.Mõõtmed: Võib kasvada kuni 130 cm pikkuseks ja kuni 20 kg raskuseks. Tavaline pikkus on 50–70 cm ning kaal 2–4 kg. Koha on väga kiire kasvuga.Elupaik ja levik: Elab Võrts-järves ja Peipsis, Kagu- ja Lõuna-Eesti järvedes, Emajões ning Läänemere magestunud veega lahtedes. Väldib muda-seid veekogu osi. Koha eelistab suuremaid, tumedaveelisi ning ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi,

kus on piisavalt hapnikku ka vee põhjakihtides.

Koha koeb enamikus järve-des mais haabade lehtimise ajal. Veetemperatuur peab olema vähemalt +13...+14 ºC. Ta koeb enamasti 2–3 m sügavusel. Maimud kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 2–10 päevaga. Osa koha-maime läheb juba esimesel eluaastal planktontoidult üle rööveluviisile. Põhiline saak on peipsi tint, kiisk, särg, ahven ja latikas, kuid esineb ka kannibalismi. Kudemis-ajal koha ei toitu. Harrastuskalastajad püüavad koha spinningu,

elussööda, ujukõnge, põhja-õnge, tirgu ja mailiga. Püütakse õhtu eel, öösel ja varahommikul. Ainulaadseks koha püügiviisiks Võrtsjärves on olnud kalepüük purje-kaga.

LUTS Lota lota

Vn nalim,ingl burbot, sm madeFolkl jõelutsTunnused: Pika rulja kehaga kala. Pea lame, lõua all poised. Keha on kaetud väikeste soo-muste ja paksu limakihiga. Selja- ja pärakuuim pikk, vii-mane ulatub sabauimeni. Selg ja küljed tumepruunid hele-date laikudega, kõht kollakas- valkjas. Noored ja jões elavad lutsud on tumedamad, mõni-kord isegi mustad.Mõõtmed: Pikkus võib olla kuni 1 m, kaal kuni 16 kg. Sagedamini satuvad püünis-tesse kuni 60 cm pikkused ja 3 kg raskused kalad. Jõgedest tabatud kalad on enamasti väiksemate mõõtmetega. Luts on kiirekasvuline kala.Elupaik ja levik: Laialt levinud jõgedes, ojades, järvedes ning vähem arvukalt riimvees, eriti jõesuudmealadel. Arvuka-malt esineb Peipsi järves ja Emajões.

KA

LA

D

309K

AL

AD

pikk ning kaalus 25,5 kg. Suu-rimad püütud isased haugid on olnud veidi alla 1 m. Eesti vetest väljapüütud suurimad haugid pärinevad Tamula ja Keeri järvest.Elupaik ja levik: Kõikjal sise-vetes ja rannikumeres.

Haug on meil kõige levinum kala, kes eluneb ojades, jõgedes, järvedes ja mere magedama soolsusega rikka-liku taimestikuga aladel. Teda võib kohata isegi turba-aukudes, karjäärides ja tiiki-des, ning mõneski veekogus võib ta olla ainsaks seal esi-nevaks kalaliigiks. Haugid koevad tavaliselt aprilli lõpus ja mai alguses; merelahtedes võib kudemine alata juba märtsi lõpus. Parimad kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saa-buvad esimesena noored isa-sed haugid. Haugidel on meie vete kõige ahnema röövli kuulsus ja ega nad toitu ka vali. Havid haaravad aplalt esimest ettejuhtuvat saaki. Nende menüüsse kuu-luvad kõikvõimalike teiste kalaliikide kõrval veel mitme sugused selgrootud, konnad, pardipojad ja pisi-imetajad. Toidu valik sõltub peamiselt saakloomade roh-kusest. Haugidel esineb kan-nibalismi. Haugi püütakse

peamiselt spinninguga, vedeli, ujukõnge, maili ja ketasunnaga. Kahe viimase püügiviisi korral kasutatakse söödaks eluskala. Talvel saa-dakse haugi ka tirguga.

KOGER ehk KULDKOGER Carassius carassius

Vn karass, ingl crucian carp, sm ruutanaFolkl mudakoger, karus, raudkogerTunnused: Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumis-oludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Selja-uim on pikk, soomused karp-lastele iseloomulikult suured. Värvus on varieeruv, selg tumedam pruunikas- või hallikas roheline. Kogre pronk-sikarva küljed on kuldse hel-giga, kõhu alt on kala kolla-kashall. Uimed kollakas - punakad kuni rohekashallid.Mõõtmed: Rikkaliku toidu korral kasvab järvedes kuni 50 cm pikkuseks ja kuni 4 kg raskuseks. Tavaliselt ulatub pikkus 25 cm-ni ning kaal 0,5 kg-ni.Elupaik ja levik: Vähenõudliku ja väga vastupidava kalana elutseb seisva veega ja aeglase vooluga mudase põhjaga madalates veekogudes –

vanades jõesonnides, karjääri-des, tiikides, järvedes, aga samuti riimveelises meres. Veekogu ummuksile jäämise korral jääb sageli vaid ainsa liigina ellu.

Koger koeb veekogu taimes-tikurikastes piirkondades. Kudemine algab mai lõpus, juunis, kui veetemperatuur on tõusnud +16...+18 ºC-ni, ning kestab augustini. Mari heidetakse tihedasse taimes-tikku. Kui veekogus ei jätku kogrele piisavalt hapnikku, siis toodab kala glükogeenist seda ise, kusjuures kõrval-saadusena tekib alkohol. Toitub põhjaloomakestest, suuresti just surusääsklaste vastsetest. Ei põlga süüa ka kõdurikast põhjamuda. Talve veedab koger põhjamudas ega toitu. Kogrele lähedane ja temaga sarnane liik on hõbe koger (Carassius aura-tus gibelio). 1949. aastal lasti esimest korda Eestis Maardu järve 120 kala, kust saigi alguse siinne hõbekogre populatsioon. Väikesi kokri püütakse kogrekorviga peamiselt röövkaladele elussöödaks.Neid saadakse ka õnge ja mõrraga.

308

Haug

T.

Hu

nt

Koger

T.

Hu

nt

Koha

T.

Hu

nt

LINASK Tinca tinca

Vn lin, ingl tench, sm suutariFolkl linnas, hobukala, king-seppTunnused: Paks ja ümarjas kala, kelle soomused asuvad sügaval nahas paksu limakihi all. Uimed on ümardunud. Isastel ja noortel on kõhu-uimed pikemad kui rinna-uimed. Selg mustjasroheline, küljed rohekaspruunid, kõht valkjashall. Hästi valgustatud veekogudes on linaskid hele-damad. Silma vikerkest on punakaspruun.Mõõtmed: Rekordpikkus kuni 70 cm, kaal umbes 6 kg. Tava-liselt püükides esinevad suure-mad linaskid ei kaalu üle 2 kg ning pikkus jääb 45 cm pii-resse. Isased on veidi lühemad ja kergemad.Elupaik ja levik: Taimestikuri-kastes, varjulistes, mudase põhjaga hästi soojenevates seisva veega järvedes ja aeg-lase vooluga jõgedes, kus

kasvab ohtralt veetaimi ning on samuti mudane põhi. Riim-veelises rannikumeres esineb linaskit harva. Väheliikuv paikne kala.

Erakordselt vastupidava kalana talub hapnikuvaest ja happelist vett. Kui vee temperatuur on üle +30 ºC, langeb suveunne, kui aga alla +8 ºC, siis talveunne. Kleepuv mari koetakse kal-dapiirkonnas veetaimedele peamiselt mais-juunis.Linask ei toitu kudemisajal ja ka talvel, sest nagu öel-dud, siis ta magab. Nende kalade peamiseks toiduks on mitmesugused veeselgrootud (surusääsklased, kirpvähid, limused ja ussid), kuid nad võivad neelata ka kalamarja ning isegi väikesi kalu.Linaskit püütakse ujuk-õngega, mille ujukiks sobib kõige paremini hanesulg. Püük on tulemusrikas enne kudemist ja augustis. Linaski püügil tuleb olla eriti vaikselt.

LATIKAS Abramis brama

Vn leštš, ingl bream, sm lahnaFolkl preks, lahn, lasnTunnused: Keha on kõrge, kül-gedelt lame, suu allasopistuv, pärakuuim pikk, seljauim kit-sas ja kõrge. Küljed pronksjad, selg rohekaspruunikas, noored isendid on valkjas-hallid kuni hõbedased. Kõik uimed on hallikad.Mõõtmed: Suurim teadaolev latikas kaalus 11,5 kg ning oli 82 cm pikk. Tavaliselt kas-vavad nad 35–45 cm pikkuseks ja 1,5–2 kg raskuseks. Era-kordseks saagiks peetakse juba 3 kg raskuseid kalu.Elupaik ja levik: Eelistab aeg-lase vooluga savise ja mudase põhjaga järvi. Sobimatud on rabaveelised ja taimestiku-rikkad järved. Latikat leidub ka mere riimveelistes osades ja lahtedes ning suuremates jõgedes.

Latikas asetab oma marja mais-juunis kaldalähedasse madalasse vette, kus leidub veetaimi ning kasvab pilli-roog. Kudemine saab alata, kui vesi on soojenenud +12...+13 ºC-ni. Mari areneb umbes 10 päeva. Latikate põhitoiduks on veekogu põhjas elavad selg-rootud (surusääsevastsed, limused, ussid). Nende toidu-sedelisse kuuluvad ka limu-sed ja ränivetikad. Kudemise ajal latikas ei söö. Latikaga sarnane liik on nurg (Blicca bjoerkna), keda võib kergesti segamini ajada noorte latikatega. Latikaid püütakse ujuk- ja põhjaõngega, kirplandiga, aga samuti mõrra ja võrku-dega. Parimaks püügi-perioodiks peetakse kudemis järgset aega kuni septembri keskpaigani.

KA

LA

D

311K

AL

AD

Luts armastab selge ja külma veega kõva ning kividerohke põhjaga veekogusid, kus on hulgaliselt varjevõimalusi. Ta on öise eluviisiga ning orienteerub peamiselt üli-hästi arenenud haistmise abil. Lutsud koevad süda-talvel detsembris-jaanuaris. Koelmud asuvad enamasti jõgedes, kuid ka järvedes ja isegi meres. Mari areneb kuni 3 kuud. Luts toitub aktiivselt jahedas vees kõikidel aasta-aegadel. Noored söövad ahnelt põhjaloomakesi, vähke, konni ja kalakudu. Täiskasvanud jahivad roh-kem teisi kalu. Lutsud võivad langeda suvel, kui vesi liiga soojaks läheb, suveunne. Lutsule lähedane liik on säga (Silurus glanis), keda võib kohata Emajões, Ahja jões ning Peipsi järves. Säga on kaitse all ning tema püük on keelatud. Lutsu püütakse kudemis-ajal tirgu, mõrra ja võrguga. Eriti hästi võtab luts tuisusel ja tormisel ööl.

VIIDIKAS Alburnus alburnus

Vn ukleika, ingl bleak, sm salakkaFolkl viiding, lendviidikasTunnused: Sale, kergesti äratulevate läikivate soomus-tega. Selg oliivroheline kunisinakashall, küljed hõbedased, kõht valge, uimed hallika var-jundiga, läbipaistvad.Mõõtmed: Maksimaalseks pik-kuseks on märgitud 23 cm ning kaaluks 115 g. Tavaliselt on viidikad 9–15 cm pikkused.Elupaik ja levik: Levinud kõikjal mererannikul ja lahte-des ning paljudes jõgedes ja

järvedes. Hoidub jõgede ja järvede avaveeosadesse.

Viidikas koeb maist juuni lõpuni, mõnel pool juulini. Kudemiseks sobiv tempera-tuur algab +15 ºC ning mari heidetakse madalas vees kalda äärsetele aladele nii mageveekogudes kui ka meres. Viidikate põhitoiduks on hõljum ja õhust veepinnale langevad selgrootud. Nad söövad samuti vetikaid ja teiste kalade marja. Jahti pidavad viidikad hüppavad sageli veest välja ning see-juures sündiv pladin ja plart-satused kostavad vaiksetel õhtutel kaugele. Selle kohta öeldakse, et viidikas mängib.Viidikaga sarnane liik on temast haruldasem ja veidi kõrgema kehaga, vaid magevees elav tippviidikas (Alburnoides bipunctatus). Suured viidikad jäävad mõnikord massiliselt räime-võrkudesse. Vahel kasuta-takse viidikaid kogre asemel elussöödana. Paljud on oma esimese kala saanud kätte õnge-konksu otsa voolitud saia-kuulikesega ning sageli on tolleks esimeseks saagiks viidikas.

310

Luts

T.

Hu

nt

Viidikas

T.

Hu

nt

Linask

T.

Hu

nt

Tippviidikas

T.

Hu

nt

Särge püütakse ujuki- ja põhjaõngega, talvel kirp-landiga ning teda kasutatakse õngepüügil ka söödakalana.

RÄIMClupea harengus membras

Vn salaka, ingl baltic herring, sm silakkaFolkl silkTunnused: Kiilukujuline kala, sabauim tugeva sisselõikega, soomused hästi õhukesed ja kergesti eemalduvad, külje-joon pole nähtav. Kiilusoomu-sed kõhu serval pole teravad nagu kilul. Keha külgedel hõbedane läige, selg sinakas-roheline, hallikat või sinakat tooni varjundiga. Eristatakse kahte sesoonset rassi – kevad- ja sügisräime. Kevadräime pea on kõrgem ja pikem ning silmad suuremad kui sügis-räimel. Kevadräimel on roh-kem kiiljas, sügisräimel kääv-jas kehakuju.Mõõtmed: Räimesaakides on põhiliselt 10–18 cm pikkused

ja 12–45 g raskused 2–4 aasta vanused kalad. Aeg-ajalt satub püünistesse üksikuid väga suuri, eriti kiiresti kasvavaid hiid- ehk röövräimedeks muutunud isendeid, kelle pikkus võib ulatuda üle 40 cm.Levik ja elupaik: Merekala, kes liigub avamerel suurtes parvedes, mis koosnevad enamasti üheealistest kaladest.

Räim on kindlasti üks meie tuntumaid kalu, kes on rannarahva ja üldse eestlase toidulaual olnud juba mäle-tamata aegadest. Kui silgu-tünn oli sahvris, võis pere end kindlamalt tunda – soo-lane leivakõrvane oli käe-pärast. Kevadräim koeb aprilli teisest poolest juulini, sügis-räim augustist septembrini. Kleepuv mari heidetakse põhiliselt puna- ja pruun-vetikatele paarikümne meetri sügavusele. Olulisim toit räimedele on plankton, ent nad söövad ka kala-vastseid. Röövräimed ehk hiidräimed toituvad sageda-mini kaladest. Kui vee-temperatuur langeb alla +2 ºC, lõpetab räim toitu-mise, mistõttu mõnedes lahtedes elavatel kaladel võib talvel esineda nälgimis-perioode. Räimed, sageli koos kilu-dega, teevad ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, tõustes öösel pindmistesse vee-kihtidesse. Räimele sarna-seim liik meie vetes on kilu (Clupea sprattus balticus). Räimest eristavad teda teravad kõhuserva soomu-sed. Kilu kõht on näpuga piki

KA

LA

D

313K

AL

AD SÄRG

Rutilus rutilus

Vn plotva, ingl roach, sm särkiFolkl valge särgTunnused: Väike suu, korrapärastes ridades suhteli-selt suured soomused, hästi arenenud küljejoon. Selg sina-kas- kuni mustjasroheline, küljed ja kõht hõbedaläikeli-sed, rinnauimed kollakad, kõhuuimed ja pärakuuim punakad. Punased silmad.Mõõtmed: Särje suurimaks pikkuseks on saadud 45 cm ning kaaluks 2,55 kg. Tavali-selt jäävad õnge otsa 10–25 cm pikkused ja 100–400 g raskused särjed.Elupaik ja levik: Särg on üks kõige levinumaid kalaliike meie siseveekogudes. Ta asus-tab väga eriilmelisi järvi, jõge-sid ja ojasid ning on elupaiga suhtes väga leplik. Meres on ta levinud rohkem ranniku lähe-dal jõesuudmete ümbruses. Eelistab veekogude taimestiku rikkamaid kohti.

Särg koeb sõltuvalt kevade iseloomust ja veekogu temperatuurist aprillis või mais. Koelmuteks on madala veelised alad, jõe-harud, luhaveekogud. Meresärjed siirduvad kudemis ajaks suurte parve-dena jõgedesse. Kalaparve-des on ülekaalukalt esinda-tud emased särjed. Marja areng kestab veetempera-tuurist olenevalt 9–14 päeva. Särjed kasvavad aeglaselt ning on pikaealised. Vani-mad kalad on elanud 25-aas-taseks. Särjed söövad noorelt loomset hõljumit, pärast aga mitmesuguseid põhjaloomi. Nad võivad anda hübriide latika, roosärje, nuru, viidika ja linaskiga.Sarnasteks liiki-deks on turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leu cis cus idus)ja roosärg (Scardinius erythrophthalmus).

312

Latikas

T.

Hu

nt

Nurg

T.

Hu

nt

Särg

T.

Hu

nt

Turb

T.

Hu

nt

Säinas

T.

Hu

nt

Räim

Kilu

T.

Hu

nt

T.

Hu

nt

Roosärg

T.

Hu

nt

Lesta püütakse tonkaga,millel on söödaks räime- või kilutükid, spetsiaalsete lestanootade, võrkude, rida-õngede ning mõrdadega.

KA

LA

D

315K

AL

AD kala kõhu serva saba poolt

pea suunas libistades kare, räimel aga siledam.Räime püütakse peamiselt nootade, muu hulgas ka jää-noodaga, ning mõrdade, võrkude ja räimeõngedega.

ANGERJAS Anguilla anguilla

Vn ugor, ingl eel, sm ankeriasFolkl viuTunnused: Angerjal on pikk madujas keha ning ka tema liikumisviis on vonklev. Kogu keha on kaetud paksu lima-kihiga. Selg on sinakasmust, noorematel hallikas oliiv-roheline. Kõht sinakas- või rohekasvalge. Pikk seljauim keha tagaosal ning pärakuuim liituvad sabauimega. Kõhu-uimed puuduvad. Väga väike-sed ja omapärased piklikud soomused paiknevad vahelduva suunaliselt sügaval nahas.Mõõtmed: Meie rannikule saabunud noored angerjad on enamasti üle 20 cm pikad. Rändangerjate tavapärased mõõtmed jäävad vahemikku 60–90 cm ja kaal 0,4–2 kg. Suurim meie vetest püütud angerjas kaalus 5,3 kg, piki-mad rändangerjad on olnud 110 cm pikad.Elupaik ja levik: Rannikuveed ja merega ühenduses olevad järved ning jõed. Võrtsjärve ja paljudesse väikejärvedesse on

angerjat korduvalt asustatud. Vähesel määral on angerjad looduslikke teid pidi palju-desse järvedesse jõudnud.

Angerjad koevad Atlandi ookeanis Sargasso meres 400–1000 m sügavusel. Kudenud kalad surevad. Angerja areng toimub moon-dega. Pajulehetaolised läbi-paistvad vastsed kannab Golfi hoovus 2,5–3 aastaga Euroopa rannikule, kus umbes 75 mm pikkune kala teeb läbi moonde, muutudes klaasangerjaks. Kevadel alustavad nad rändamist jõgedesse ja jõgedega ühen-duses olevatesse järvedesse. Looduslikult tulevad meile nii ranniku- kui sisevetesse ainult emased angerjad. Rändele siirduvad end rasvaseks nuumanud kalad alates juuli lõpust pärast 5–15 aastat kestnud mage-vee-elu. Koelmuile Sargasso meres rännatakse süvavee-kihtides ja pärale jõutakse umbes 1,5 aastaga. Angerjaid püütakse pea-miselt mõrdade, põhjaõnge ja noodaga, varem oli luba-tud elektripüük.

LESTPlatichthys flesus

Vn kambala, ingl flounder, sm kampelaTunnused: Ovaalne keha

külgedelt lamenenud. Silmad asetsevad ühel küljel, sageda-mini parempoolsel. Pikk selja- ja pärakuuim. Värvus on erakordselt variee-ruv, sõltudes suuresti mere-põhja iseloomust. Pealmine külg on liivapaberitaoliselt kare, sagedamini pruunikas-hall telliskivipunaste täppi-dega. Alakülg on enamasti valge, mõnikord täielikult pig-menteerunud või pigmendilaikudega.Mõõtmed: Suurim püütud lest on olnud 51 cm pikk ja kaalu-nud 1305 g. Tavaliselt esine-vad 20–30 cm pikkused ja 200–400 g raskused isendid.Elupaik ja levik: Levinud kogu rannikul, kuid sagedus kõigub. Elutseb liivalaikudega kivisel ja savisel põhjal kuni 40 m sügavusel.

Lestad koevad peamiselt Soome lahe keskosa saarte ja poolsaarte tippudes ning paiguti läänesaarte ranniku-piirkondades aprilli lõpust juuni alguseni. Umbes 1 cm pikkused lestavastsed teevad läbi moonde, mille käigus üks silm liigub keha ser-vale – kohastumus eluks merepõhjas. Toiduvalik on lestal üsna kesine. Põhitoiduse moodus-tavad balti lamekarp, ranna-karp ja merikilk ning kirp-vähilised. Lestaga sarnane kalaliik meie rannikumeres on ümarama kehakujuga kammeljas (Psetta maxima).

314

Angerjas

T.

Hu

nt

Lest

T.

Hu

nt

Emakala

T.

Hu

nt

Kammeljas

T.

Hu

nt

EMAKALA Zoarces viviparus

Vn beldjuga,ingl viviparous blenny, sm kivinilkka

Tunnused: See pehme keha, sileda limase naha ja ilma soo-musteta merekala meenutab väliselt lutsu. Pea on kumer, kurgu poolt lame, ümara koonu, paksude huulte ning pungis põskedega. Kala on pruun, külgedel paik-neva tumedate laikude reaga. Seljauime serv on tavaliselt kollane, paaritumisperioodil telliskivipunane. Mõõtmed: Läänemeres elavad emakalad kasvavad kuni 40 cm pikkuseks, kuid tavali-selt jääb nende pikkus alla 30 cm.Elupaik ja levik: Kõikjal Läänemeres.

Emakala on meie mereakva-tooriumis tavaline ja paiguti arvukalt esinev liik, kes eelistab liivalaikudega kivist ning taimestikuga ranniku-mere põhja. Emakala on Läänemere ainus poegiv kala. Poegimine algab novembris-detsembris ning võib kesta veebruarini. Sün-dinud maimud on kohe või-melised iseseisvalt mere-põhjas toime tulema. Emakala toitub põhiliselt väikestest vähilistest, mollus-kitest, hulkharjasussidest ning teiste kalade, eriti räime marjast. Emakalast toituvad meelsasti ahvenad, tursad ja teised röövkalad. Lindudest on nende kõige suurem vaenlane kormoran. Eestis puudub laialt juur-dunud emakala tarvitamise traditsioon, nii nagu seda näeme Lätis, kus suuremate sündmuste puhul peab laual tingimata olema ka mõni roog emakalast. Emakalast valmistatakse sülti, teda suitsutatakse või praetakse.Talvel püütakse emakala peamiselt tirguga, seisev-nooda ja põhjanoodaga, sageli satub teda ka räime-võrkudesse.

SE

LG

RO

OT

UD

317

Selgrootud on kõige vormi- ja liigikirevam rühm Eestimaa looduses ning kahtlemata ka kogu maakeral. Teod, ussid, sadajalgsed, ämblikud, prussakad, põrnikad, liblikad on kõik selgrootud. Nad on hõivanud iga viimase kui elupaiga ning paljud liigid neist on tohutu arvukad. Suvised niidud ja metsaalused lausa kihavad putukatest. Meie nimekaim libli-ka-uurija Jaan Viidalepp on ühes oma intervjuus ütelnud, et me elame putukate ajastul.Tõepoolest, Eestis on neid kirjeldatud 25 000 liigi ringis, mujal maailmas aga kokku 1 miljon. Asjatundjad leiavad siiski, et see on vaid osake – maailma putukaliikide arvuks pakutakse kuni 30 miljonit! Ka meie looduse teejuhis domineerivad selgrootute seas putukad – aasadel ja metsateedel lendlevad päevaliblikad, hilisõhtul valgustatud akende taga suristavad hämarikuliblikad, tugeva ja tihti ka värvika kooriku alla peitunud mardikad ning paljud teised. Välimuselt võivad putukad olla äärmiselt erisugused ning sama kehtib ka teiste selgrootute kohta. Siiski iseloomustab kõiki putukaid kolm jalapaari ja kolmeks osaks – peaks, rindmikuks ja tagakehaks – jagunenud keha. Siinjuures tuleb kohe märkida, et putukate ja paljude teiste selgrootute vastsed erinevad enamasti oluliselt täiskasvanud loomadest, valmikutest. Liblikate, mardikate, kiletiivaliste (näiteks herilased) ja kahetiivaliste (näiteks kärbsed) elu jaguneb neljaks selgelt eristunud etapiks. Munast areneb aplalt toituv usja kehaga vastne. Vastsejärk lõppeb nukkumisega, nukk on liikumatu ning ootab kusagil varjulises paigas sobivat hetke, et avaneda ja maailma päästa uhiuus putukavalmik, kelle hooleks on oma soo edasikandmine. Nii mõnegi liigi valmikud ei toitu üldse, keskendudes paaritumisele ja munemisele. Seesugust arengut kutsutakse täismoondeks. Vaegmoondega putukate, nagu näiteks tirtsude ja ritsikate vastsed meenutavad väliselt valmikuid, olles viimastest vaid oluliselt väiksemad. Pärast korduvaid kestumisi saavutavad nad järk-järgult täiskasvanu mõõtmed ning asuvad paljunema. Putukate viljakus on määratu, kui kõikidest putukamunadest koorunud vastsed jääksid ellu ja annaksid uusi valmikuid, siis kattuks maakera kiiresti mitmemeetrise putukakihiga. Seda ei juhtu ainult tänu aplale ja arvukale putukatest toituvate loomade armeele – röövputukatele ja muudele selgrootutele, lindudele, kaladele, imetajatele ning paljudele teistele. Putukad ja teised selgrootud on maakera looduslike koosluste toiduahelates äärmiselt tähtsal kohal. Nad ise söövad peaaegu kõike, olles samal ajal ammendamatuks toiduallikaks teistele. Järgnevatelt lehekülgedelt leiate eelkõige need selgrootud, kes meie looduses kõige kergemini silma hakkavad. Paljud neist esindavad suuremaid rühmasid, kelle liikmete täpsem määramine nõuab aastaid kestvat pühendumist. Paljud selgrootud on ka imetillukesed ning neid saab korralikult vaadelda vaid luubi abil. Selgrootute maailm on põnev ning pakub lahkel käel avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda. Peatuge korraks suvisel niidul ja vaadake mõne minuti kestel, kes kõik teie ümber sumisevad, sibavad ja end niisama päikese käes soojendavad, või peatuge tiigi ääres ja silmitsege, mis toimub kaldal ja kaldavees!

Indrek Rohtmets

SelgrootudSe

lgroo

tud

A. A

der

SE

LG

RO

OT

UD

319

LIBLIKAD

Pääsusaba

SE

LG

RO

OT

UD kapsaliblika röövikute rüüs-

tet ennustab see, kui kevadi-sel kapsamaal hakkab silma massiliselt liblikaid. Üheks lihtsamaks, kuigi aeganõud-vamaks tõrjevõtteks on iga kahe nädala järel kapsad ükshaaval üle vaadata ja liblikamunad sõrmedega puruks vajutada. Kapsa-liblika liike on 2. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat (Pieris rapae). Väike kapsa liblikas on, nagu nimigi viitab, suu-rest kapsaliblikast pisem. Tema tiibade sirulaius on kuni 40 mm. Kapsaliblika-tega üsna sarnased on naeri-liblikad (Pieris napi). Naeri-liblika valmikut on kapsa - liblikate omast kerge eris-tada tagatiibade alakülje järgi. Tema tiivasooni ääris-tab tume joonis, mis kapsa-liblikatel puudub.

H. RELVE

KOIDULIBLIKASAnthocharis cardamines

Vn zorka, ingl orange tip, sm auroraperhonenTunnused: Isaste eestiivad tipul oranžiks värvunud. Värvi-laikudeta emaste iseloomuli-kuks tunnuseks on rohekas- hallikas marmormuster tagatiibade alaküljel.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 50 mm ringis.Elupaik ja levik: Metsalagendi-kud ja -servad, võsastikud, oja-kaldad; harvem karjamaad ning aiad. Valmikud lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Levinud kõikjal Eestis, kuid mitte sage.

Isaste koiduliblikate eredad värvilaigud on tegelikult hoiatusvärvus. Need liblikad on mürgised ning kord koidu liblikat maitsnud lind seda enam ei tee. Koidu-liblikate tiiva alakülje muster on aga üpris tõhus varje-värvus. Õisi külastavad need liblikad usinalt ning lendle-vad isased võivad rohelusse mattunud metsalagendikule tublisti värvi lisada. Emased otsivad munemi-seks suurekasvulisi ristõielisi taimi. Eriti soositud toidu-taim röövikute jaoks on aas-jürilill. Igale taimele munetakse üks muna, sest

röövik sööb ainult õisi ja seemneid. Nukud talvituvad.Koiduliblikad kuuluvad põualibliklaste sugukonda. Lähedased liigid on kapsa- liblikad ja naeriliblikas.

I. ROHTMETS

LAPSULIBLIKASGonepteryx rhamni

Vn limonnitsa, ingl brimstone butterfly, sm sitruunaperhonen, Tunnused: Isasliblikas sidrun-kollane, emasliblikas valkjas, röövikud rohelised.Pikkus: Tiibade siruulatus 50–60 mm.Elupaik ja levik: Sage peaaegu kõigis maastikutüüpides. Valmikud lendavad juulist septembrini ja pärast talvitu-mist märtsist juuni lõpuni.

Kuldkollast lapsuliblikat, kes rahva uskumuse kohaselt ennustab kuldset suve, võib kohata juba esimestel tõeli-selt soojadel märtsipäevadel. Kui isase lapsuliblika tiivad on erksalt kollased, siis emane liblikas on vaid aima-tavalt kollakas ning võib eemalt näida isegi kapsa-liblikana. Erinevalt viimas-test puuduvad aga lapsulib-lika tiibadel mustad ja hallid toonid, küll aga on nii emas- kui ka isasliblika ees- ja

PÄÄSUSABAPapilio machaon

Vn mahaon, ingl swallowtail, sm ritariperhonen Tunnused: Kergesti äratunta-vad, suured, must-kollase tiiva mustriga liblikad. Taga-tiibadel iseloomulikud kannu-sed, „sabad”, mis on liblikale ka nime andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas- oranžide täppidega.Mõõtmed: Eesti suurim päeva-liblikas, tiibade siruulatus 65–95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks.Elupaik ja levik: Luhad ja luhasood, tee- ja metsaservad, vahel ilmub ka taluaedadesse. Eelistab avamaastikke ning künklikke paiku. Arvukus kõi-gub aastati. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Ena-masti vähearvukas.

Pääsusaba on kahtlemata meie kõige kaunim päeva-liblikas, kelle kohtamine on alati sündmuseks. Ta meenu-tab välimuselt ja kommetelt troopilisi liike ning tema esi-mesi lähemaid sugula si, nagu puriliblikas (Iphi clides podalirius), leia megi Lõuna- Euroopast. Puri liblikat on Eestist tabatud vaid ühel korral, 1936. aastal. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga

kõrgele, aeg-ajalt oma kau-nitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sage-dasti, imeb nektarit ja lehvi-tab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsruudil edasi-tagasi patrullimas. Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimputke värsketele lehtedele. Röövikud on mür-gised – ere hoiatusvärvus peabki linde eemale pele-tama. Suve lõpul kinnitub röövik oma toidutaime var-rele, nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.

I. ROHTMETS

SUUR KAPSALIBLIKASPieris brassicae

Vn babotška kapustnitsa, ingl large white butterfly, sm kaaliperhonenTunnused: Eestiibade tipud alati mustad, tiibade alakülg kollane, kerge tumeda tolmu-korraga. Emasel eestiibadel kaks musta laiku. Röövik

rohekashall kolme kollase pikivöödi ja paljude mustade täppidega.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 50–60 mm.Elupaik ja levik: Tavaline kõikjal niitudel, aedades, põl-dudel.

Juba maikuus võib aias len-damas näha valgeid liblikaid, kel tiibadel musti laike ja tähne. Need on kapsa-liblikad, kelle vastsed ehk röövikud on kapsa tuntui-mad kahjurid. Suvega jõua-vad üles kasvada kaks kapsaliblika põlvkonda. Esi-mene ilmub kevadel, teine suvel pärast seda, kui keva-dised valmikud on munenud kollased munakobarad noorte kapsalehtede ala-poolele. Munadest arenenud röövikud on algul kahvatu-rohelised, hiljem hallikas-rohelised, kollaste triipudega. Nad järavad kapsalehtedesse auke. Kui röövikuid on palju, võivad nad lehed roodudeni paljaks süüa. Ulatuslikumat

318

U.

Tar

tes

Emane suur kapsaliblikas

H.

Rel

veNaeriliblikas

S. P

ark

kin

en

Koiduliblikas

U.

Tar

tes

Lapsuliblikas

U.

Tar

tes

Isased nõmmesilmikud istuvad täiesti liikumatult mõnel madalal vaatluspostil ja sööstavad sealt järele pea kõigile möödalendavatele liblikatele. Jälitamiseks läheb aga ainult siis, kui rünnatav osutub emaseks nõmmesilmikuks. Kui emane jätkab lendu, jätab kosilane ta varsti rahule, kui aga emane laskub maha, istub ka isane tema kõrvale ning algab omapärane pulma-rituaal. Isane esitab tiibu ja tundlaid liigutades erilise kosimistantsu ning haarab lõpuks emase tundlad oma eestiibade vahele, et viimane saaks partneri „mehelikku” lõhna tajuda. Alles seejärel algab paaritumine, mis kes-tab paar tundi. Nõmme-silmikud on väga kiired len-dajad. Kuival niidul kaob möödalendav nõmmesilmik nagu vari kuivade rohu-puhmaste vahele. Kui teil siiski on silma ja õnne maas istuv äärmiselt hästi maskee-runud liblikas üles leida, siis võib juhtuda, et näete selle liblika hirmutamistrikki. Kui liblikas tunneb väikseimatki ohtu, kehitab ta oma tiibasid nii, et tagatiiva varjus olnud eestiib kerkib veidi üles ja paljastab kontrastse silm-laigu. Säärane jõllitav silm peab kallalekippuja minema peletama. Nõmmesilmiku röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, nagu kastikud ja orasheinad. Lennustiililt ja käitu-miselt sarnaneb nõmme-silmikuga temast tunduvalt tagasihoidlikumalt värvunud rabasilmik (Oeneis jutta). Viimane elab suurtel raba-del, kus võib küllaltki arvu-kas olla.

I. ROHTMETS

HARILIK TÕMMUSILMIKErebia ligea

Vn tšernuška kofeinaja, ingl arran brown, sm metsänokiperhonenTunnused: Sügav-punakas- pruunid liblikad, kelle tiiva üla-külje serva ehib oranž, tavali-selt 3–7 silmtäpiga kaunistatud vöö. Vahel harva silmtäpid puuduvad. Tagatiibade ala-küljel on katkendlik valge vööt. Need liblikad torkavad silma suure välise muutlikkusega.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 48–54 mm.Elupaik ja levik: Metsa-servades ja -lagendikel, niisketel niitudel, eelistavad tuule eest varjatud paikasid. Valmikud lendavad juuli keskpaigast augusti lõpuni. Röövikud talvituvad kaks korda, mille tagajärjel on liblikad arvukad üle aasta.

Tõmmusilmikud lendlevad tihti varjulistes metsaalustes ning on liikvel ka pilves ilmaga. Nad teevad õhus sik-sakke ning kaovad ohu kor-ral tihedasse põõsastikku. Sageli võib neid näha mõnel metsalagendikul, tiivad laiali, end päikeselaigus soo-jendamas. Tänu röövikute pikale arengutsüklile on nad paarisaastatel haruldased, paaritutel aga sagedased ning vahel ka massilised.Tõmmusilmiku röövikud toi-tuvad luht-kastevarrel, salu-heinal ja teistel kõrrelistel.

I. ROHTMETS

KESASILMIKManiola jurtina

Vn volovji glaz, ingl meadow brownsm tummahäränsilmäTunnused: Isased tume-pruunid, ühe silmlaiguga eestiiva ülanurgas. Emastel ümbritseb silmtäppi kollakas-oranž laik. Tiibade alakülg tunduvalt heledam, kollakas-hallikas, silmtäppidega.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 55 mm ringis.Elupaik ja levik: Väga laialt levinud; mitmesugustel niitudel, teeäärsetes, kodu-aedades ja mujal avamaastikel. Eelistavad kõrge rohuga paikasid. Sage, kuigi viimastel aastatel on arvukus langema hakanud. Lendab juuni lõpust augusti keskpaigani (emased ilmuvad veidi hiljem).

Kesasilmikud lendavad rahu-likul, veidi hüpleval viisil ning armastavad end kõrge rohu sisse peita. Isaseid näeb rohkem, sest emased istu-vadki suure osa ajast peidus. Madala taimestikuga ava-maastikul elavail kesa-silmikuil on silmtäpid tiiba-del suuremad ja eredamad. Need võivad päästa aeglaselt lendleva liblika putukaid jahtiva linnu käest. Nimelt suunab lind oma rünnaku kõige erksamale objektile, silmtäpile, ning liblikas ise, mis siis, et veidi räsitud

SE

LG

RO

OT

UD

321S

EL

GR

OO

TU

D tagatiibadel punane laiguke. Lapsuliblikad veedavad talve seal, kus sügisene külm neid parasjagu lennult maha niidab ning ärkavad siis, kui kevadpäike talvituskohal lume sulatab. Liblikad turgu-tavad end kevadel pajude ja paiselehtede õitel ning munevad hiljem paaks-puudele. Kevadiste liblikate järglased ilmuvad taas näh-tavale juulis, kuid kesksuvel on nad õige loiud ning lange-vad peagi sügavasse puhke-seisundisse – suurem lennu-kihk tabab neid alles sügisel, kui ilmad jahedamaks muu-tuvad. Lapsuliblikad on head lendajad, sest nad jõuavad järgmist kuldset suve ennus-tama igale poole – ka sinna, kus paakspuid ei kasva, isegi linnade asfaldi ja pori keskele.

R. KURESOO

VÕILIBLIKASColias sp.

Vn želtuški, ingl clouded yellow, sm keltaperhonenTunnused: Isaste tiiva ülakülg kollane, emastel valkjas. Tiiva-servad tumeda ääristusega. Eestiibade keskosas tume täpp. Mõõtmed: Tiibade siruulatus 42–55 mm.Elupaik ja levik: Mitmesugus-tes elupaikades kuivadest niitudest rabaservade ja metsalagendikeni välja. Tava-liselt kaks põlvkonda, esimene juunis, teine juuli lõpust sep-tembri alguseni. Arvukus kõigub aastati.

Võiliblikad on kiired ja jõuli-sed lendajad. Toiduotsingul võivad nad läbida väga pikki vahemaid. Iga tõsisem liblika koguja teab, kui raske on jälitada niidul lendavat võiliblikat. Raske on märgata

ka õiele laskunud liblikat, sest võiliblikad tavatsevad istuda, tiivad liikumatult ja tihedalt koos. Niidu-võiliblika röövi-kud toituvad ristikul, hiire-hernestel ja teistel liblik-õielistel. Lähedane liik, raba-võiliblikas (Colias palaeno), elab, nagu nime-tuski ütleb, eelkõige rabadel ja soodes, juhtudes vahel siiski ka niisketele niitudele. Raba-võiliblika isased on sidrun kollased ja emased valged. Tiibade servad on tunduvalt sügavamalt ja üht-lasemalt tumedad kui niidu- võiliblikal. Raba-võiliblika röövikud toituvad sinikal.

I. ROHTMETS

NÕMMESILMIKHipparchia semele

Vn satir borovõi semela, ingl grayling, sm hietä-heinäperhonenTunnused: Tiibade ülakülg valdavalt helepruun kollakate laikudega, mida ehivad silma-täpid. Sigrimigriline taga-tiibade alakülg teeb kokku-pandud tiibadega istuva liblika peaaegu nähtamatuks. Liiva-karva röövikut ehivad tumeda-mad pikivöödid ning tema tagakeha lõpeb kahe jätkega

nagu kõigil silmiklaste sugu-konna esindajatel.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 60 mm ringis.Elupaik ja levik: Kuivad niidud, nõmmed, liivikud ja mererannik. Valmikud lendavad juuli algusest augusti lõpuni. Nimetatud elupaikades küllaltki sage.

Nõmmesilmikud on huvitava käitumisega liblikad. Just neid liblikaid vaadeldes kirjutas hollandi teadlane, Nobeli preemia laureaat Niko Tinbergen klassikalised uurimused, mis said üheks aluseks loomade käitumist uurivale teadusele – etoloo-giale.

320

Nõmmesilmik

S. P

ark

kin

en

Raba-võiliblikas

I. R

oh

tmet

s

Harilik tõmmusilmik

U.

Tar

tes

Kesasilmik

U.

Tar

tes

päikeselaigus. Isased tavat-sevad patrullida metsateedel. Oma reviirist peletavad nad välja kõik konkureerivad sookaaslased. Emased hoi-duvad enamasti peitu kas põõsastesse või puu-latvadesse. Leidnud paaritu-misvalmis emase, väristab isane tiibu ja paiskab oma tiibadel asuvatest lõhnasoo-mustest välja feromoonipah-vaku. Seejärel lennatakse ühiselt kuhugi puulatvadesse paarituma.

Röövikud toituvad mitme-sugustel kõrrelistel. Kõrtele rippuma jäävad nukud talvi-tuvad.

I. ROHTMETS

KOLLAKAS AASASILMIK Coenonympha pamphilus

Vn sennitsa, ingl small heath, sm keltaniittyperhonenTunnused: Tiibade ülakülg pleekinud kollane, esitiibade alaküljel ere silmtäpp.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 25–30 mm, aasasilmikud on meie teistest silmiklastest tublisti väiksemad.Elupaik ja levik: Kuivad niidud, karjamaad, taluõued,

teeveered, loopealsed. Sage kõikjal Eestis, kohati massi-line. Valmikud lendavad mai lõpust juuli alguseni ning vahel ka teise põlvkonnana augustis-septembris.

Küllap on igaüks, kes niidu-rohus kahlanud, märganud väheldasi kollaseid liblikaid oma jalgade eest lendu tõus-mas. Lendu tõusmas ja mõne meetri pärast taas kõrte vahele peitu istumas, tiivad koos ja selge silmtäpp kau-gele paistmas. Kollakas aasa-silmik on tüüpiline kuivade niitude asukas. Tema röövi-kud toituvad kõrrelistel, tihti lamba-aruheinal. Eestis elab teisigi aasa-silmiku liike, soodes ja rabaservadel võib kohata villpea-aasasilmikut (Coenonympha tullia), metsaheinamaadel aga helmika-aasasilmikut (Coenonympha amyntas). Need mõlemad liigid on kol-lakast aasasilmikust tumeda-mate tiibadega.

I. ROHTMETS

NÕGESELIBLIKASAraschnia levana

Vn pjostrokrõlnitsa, ingl map butterfly, sm karttaperhonenTunnused: See liik esineb kahe väliselt suuresti erineva põlv-konnana. Kevadpõlvkonnal on tiivad kollakaspunase-musta-kirju mustriga ning need libli-kad meenutavad veidi koer-liblikat. Suvise põlvkonna tiivad on põhiliselt musta-valge - kirjud ning nad näevad välja nagu miniatuursed lumi-kud.Mõõtmed: Tiibade siruulatus on 40 mm ringis.Elupaik ja levik: Metsalagendi-kud ja -veered, põõsastikud, hõredad pargid, teeääred. Armastab lopsaka taimesti-kuga veidi niiskemaid elu-paikasid, kus kasvab ka nõgest. Kevadpõlvkond ilmub maikuu keskel ja lendab juuni lõpuni. Suvine põlvkond ilmub juuli keskel ja lendab augusti

Orasheinasilmik

SE

LG

RO

OT

UD

323S

EL

GR

OO

TU

D tiivaga, pääseb kallale-kippuja käest minema. Kesasilmiku röövikud toituvad paljudel erinevatel kõrrelistel.

I. ROHTMETS

HARILIK TUMESILMIKLasiommata maera

Vn barhatka, ingl large wall brown, sm tummapapurikkoTunnused: Tiibade ülakülg tumepruun, eestiiva nurgas suur silmtäpp, mida ümbritseb oranžikas laik. Tagatiiva alaservas kaks väiksemat silmtäppi.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 45 mm ringis.Elupaik ja levik: Mitmesugu-sed avamaastikud, metsa- ja teeservad, nõlvakud, valendi-kud. Eestis kõikjal levinud, valmikud lendavad juuni kesk-paigast augusti alguseni.

Tumesilmikud tavatsevad õisi külastada enamasti päeva esimesel poolel. Pärastlõunat eelistavad nad veeta end mõnel kivil, postil või kõvaks tallatud maa-pinnalaigul soojendades. Lii-guvad mõnigi kord samades paikades kus tõmmu-silmikudki. Need silmikud on kiired ja jõulised lenda-jad. Röövikud toituvad mitme sugustel kõrrelistel ning talvituvad.

Teine Eesti tumesilmiku liik, varane tumesilmik (Lasiommata petropolitana), meenutab väliselt harilikku tumesilmikut, on aga sellest väiksem. Varane tumesilmik on ka haruldasem ning len-dab mais-juunis, nagu nimigi ütleb, eelistades elupaika-dena niiskeid metsi ja võsas-tikke.

I. ROHTMETS

ROHUSILMIKAphantopus hyperanthus

Vn glazok tšerno-burõi, ingl ringlet, sm tesmaperhonenTunnused: Tiibade ülakülg ühtlaselt pruun, silmtäpid kumavad ainult õrnalt läbi. Ühtlaselt värvunud tiibade alaküljel selged silmtäpid, mis vahetevahel võivad olla kahanenud väikesteks valgeteks punktideks.Mõõtmed: Tiibade siruulatus kuni 40 mm.Elupaik ja levik: Avamaastikel, võsastikes, metsasihtidel, talu-õuedel; eelistab niiskemaid elupaikasid ja savimaad. Üks Eesti tavalisemaid päeva-liblikaid, kes on kõikjal arvu-kas. Valmikud lendavad juuni keskpaigast augusti alguseni.

Heinakuisel niidul võib kor-raga näha kümneid rohu-silmikuid aeglaselt ja rahuli-kult ühe õie juurest teise juurde laperdamas. Need liblikad lendavad ka pilvise ilmaga ning mõnikord isegi uduvihmas. Augustiks oman-davad nad tavaliselt õige kulunud ja narmendava väli-muse. Emased rohusilmikud tunnevad röövikute toidu-taimed (mitmesugused kõr-relised) ära lõhna järgi ning munevad mõnikord lausa õhust, lastes munadel kõr-gesse heina kukkuda. Väike-sed rohelised röövikud talvi-tuvad.

I. ROHTMETS

ORASHEINASILMIKPararge aegeria

Vn egerija, ingl speckled wood, sm täpläpapurikkoTunnused: Tumepruunid liblikad, kelle tiibade ülakülge kaunistavad silmtäppide kõrval ka mitmed heledad kollakad laigud. Emastel on need tavaliselt veidi suuremad kui isastel.Mõõtmed: Tiibade siruulatus keskmiselt 45 mm.Elupaik ja levik: Varjukad sega- ja okasmetsad, metsa-lagendike servad ja metsateed. Valmikud lendavad mai lõpust juuni alguseni. Levinud kõikjal Eestis, kuid mitte ohtralt.

Orasheinasilmik on üks meie kaunimaid silmikuid. Hom-mikutundidel võib neid liblikaid näha end päikese käes puulehtedel soojenda-mas. Hiljem lendavad nad tihti varjus ning peatuvad vaid korraks mõnes

322

Tumesilmik

U.

Tar

tes

Rohusilmik

S. P

ark

kin

en

Rohusilmiku tiiva alakülg

I. R

oh

tmet

s

Kollakas aasasilmik

A.

Ran

dve

er

Kevadpõlvkonna nõgeseliblikas

U.

Tar

tes

Suvise põlvkonna nõgeseliblikas

U.

Tar

tes

I. R

oh

tmet

s

poolt leheroodu, nii et lehe-tipp jääb puutumatuks. Väli-selt meenutab sarviline kiirgliblikaröövik nälkjat, kusjuures algul on ta värvilt pruun, pärast talvitumist aga roheline. Kiirgliblikas on tõeliseks ehteks meie suhteliselt tagasihoidlike päevaliblikate seas, ning paigus, kus neid haruldasi putukaid leidub, tuleks metsateedel autoga sõites küll jälgida, et lompide äärde jooma kogunenud lib-likad asjatult autorataste all või iluvõre vahel ei hukkuks.

I. ROHTMETS

KOERLIBLIKASAglais urticae

Vn krapivnitsa, ingl small tortoiseshell, sm nokkosperhonenTunnused: Punarusked musta- ja kollasetäpilised tiivad, millel on sinisetähniline must rant.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 50–60 mm.Elupaik ja levik: Taluõuedel, jäätmaadel ja mujal avamaas-tikus kõikjal Eestis. Tavaline ja arvukas liblikas. Valmik lendab juulist septembrini ja kevadel uuesti märtsist juunini.

Kui esimene liblikas, keda kevadel kohatakse, on kirju, pidavat tulema kirju suvi. Esimene kevadel lendlust alustav kirju liblikas on koerliblikas. Tavaliselt jõuab enne koerliblikat siiski näha kollast lapsuliblikat, kuid soojal märtsipäeval võivad need kaks valmikuna talvitu-vat ja kõige varajasema lend-lusega kevadliblikat alustada oma lendu tõepoolest ühe-aegselt. Koerliblika tiibade ülapoole põhitoon on punakas ruuge, tumeda soo-nestuse vahel leidub kolla-seid, musti ja siniseid laike,

tiibade alaküljed on tukk-mustad. Koerliblika sarna-neb temast veidi suurem kollatähn-pajuliblikas, kes on hakanud Eestis levima viimastel kümnenditel. Koer-liblikas talvitub puuõõntes, hoonetes ja varemetes. Köe-tavaisse ruumidesse sattudes võivad liblikad südatalvel virguda ning kulutada ära kevadiseks lennuks mõeldud energiavaru. Tuppa sattunud liblikad tuleks viia jaheda-tesse kõrvalhoonetesse. Eriti hulgaliselt kohtab koerliblikaid mahajäetud talude ümbruses, kus nõge-sed, tema röövikute toidu-taimed, saavad takistamatult võimutseda. Koerliblikate röövikud on mustad, nende kehapinda katavad harulised ogad, mis on lindudele eba-meeldivad. Suve hakul koh-tab neid nõgestel suurte kobaratena, veidi hiljem hajuvad suuremaks kasvanud röövikud laiali. Juunis-juulis koorub teine liblikapõlvkond ning suve lõpus kohtab oha-kate ja jumikate õitel koer-liblikaid massiliselt.

R. KURESOO

PÄEVAPAABUSILMInachis io

Vn dnevnoi pavlinnõi glaz, ingl peacock butterfly, sm neitoperhonenTunnused: Kastanpruuni põhi-tooniga tiibadel suured silmlaigud.

Mõõtmed: Tiibade siruulatus 60 mm.Elupaik ja levik: Aedades, hoonete ja varemete ümbruses ja mujal avamaastikul. Arvukas kõikjal Eestis. Valmikud lendavad juuli lõpust septembrini ja pärast talvitumist aprillist juunini.

Päevapaabusilmad on meie kodumaise liblikamaailma kaunitarid. Nende abessiin-lasetõmmudel tiibadel sära-vad eresinised, musta ja heleookerja varjundiga ääristatud silmlaigud. Elu-viisidelt on päevapaabu-silmad küllaltki lähedased koerliblikatele – ka nende röövikute toidutaimedeks on nõgesed ning sügisene liblikapõlvkond poeb hoone-tesse talvituma. Kevaditi lendavad päevapaabusilmad peidikutest välja veidi hiljem kui koerliblikad – tavaliselt aprilli keskpaiku. Augustis ja septembris kohtab päeva-paabusilmi koos teiste koer-libliklastega massiliselt sügislillede õitel. Kuni Teise maailma-sõjani oli päevapaabusilm Eestis üsna haruldane libli-kas, kes ei suutnud meil väi-detavasti karmimaid talvesid üle elada. Sõda tõi meile roh-kesti varemeid, mis kasvasid nõgestesse ja pakkusid päeva paabusilmadele sellega rikkaliku toidulaua. Varemed võimaldasid neil liblikatel ka

SE

LG

RO

OT

UD

Haavalumik

U.

Tar

tes

Suur-kiirgliblikas

U.

Tar

tes

325S

EL

GR

OO

TU

D keskpaigani. Kevadpõlvkond on üldiselt vähem arvukas kui suvine põlvkond. Levinud üle Eesti.

Nõgeseliblikad on liikvel sagedamini just hommiku-poolikul. Nad lendlevad kii-resti, järske käänakuid tehes, ühelt õielt teisele. See on ainus liblikaliik Eestis, kellel esineb omapärane põlvkon-dade vaheldus. Põlvkonnad on väliselt nõnda erinevad, et kuulus looduse süstemati-seerija Karl Linné ise pidas kevadisi ja suviseid nõgese-liblikaid eri liikideks.Emane nõgeseliblikas muneb kõrvenõgese lehtede alaküljele, 8–10 muna igale lehele. Mustad, haraliste jät-ketega röövikud kooruvad ja elavad rühmadena koos ühel taimel. Sellest, kui pikk on päev rööviku kasvuajal, sõl-tub, kas hiljem koorub nukust punakas või must liblikas. Hilissuvised röövi-kud talvituvad ning neist saab alguse kevadpõlvkond.

I. ROHTMETS

HAAVALUMIKLimentis populi

Vn topolevõi lentotšnik, ingl poplar admiral, sm haapaperhonenTunnused: Tumedate valge-vöödiliste tiibadega suur liblikas. Pikkus: Tiibade siruulatus 60–85 mm.Elupaik ja levik: Niisked sega- ja lehtmetsad, levinud kogu Eestis, esineb kohati ning pole sage. Valmikud lendavad juuni lõpus ja juulis.

Haavalumik on üks meie suuremaid päevaliblikaid. Tema tiibade põhitoon on tume – sellel mustjaspruunil ja tumehallil foonil joonistub tagatiibadel välja lai valge

vööt, mis eestiibadel jätku-des üksikuteks valgeteks laikudeks pudeneb. Erksat ilmet annavad liblikale tiiva servade lähedal paiknevad telliskivipunased poolkuud. Haavalumiku tiibade ala-poole põhitoon on ruuge, sel-lel paiknevad mustad, valged ja hallid laigud ning vöödid. Haavalumikut kohtab eelkõige niisketes sega- ja lehtmetsades. Liblikad ilmu-vad välja enne jaanipäeva, kuid nende lendluse kõrgaeg jääb juulikuusse. Neil aasta-tel, mil haavalumikuid on palju, kohtab neid sageli metsateedel, tihti võib lumi-kuid näha lompidel või niis-ketel pinnaselaikudel joo-mas, sealtsamast leiab tihti ka autode rataste alla jäänud liblikate tiibu. Haavalumiku röövikud toituvad haabadel. Lõuna-Eestis võib paiguti kohata haavalumikust märksa väiksemat, kuid sar-nase tiivamustriga suhteliselt haruldast väikelumikut (Limenitis camilla). Haava-lumiku arvukus kõigub eri aastatel suures ulatuses ning mõnel külma talve järgsel suvel neid peaaegu ei koh-tagi, väikelumik on talviste tingimuste suhtes veelgi tundlikum.

R. KURESOO

SUUR KIIRGLIBLIKASApatura iris

Vn perelivnitsa ivovaja, ingl purple emperor, sm häiveperhonenTunnused: Ühed kaunimad liblikad Eesti looduses. Mustjaspruunikaid tiibu kirjab valge muster. Isaste tiivad veiklevad violetselt (kiirgavad).Mõõtmed: Tiibade siruulatus kuni 80 mm.Elupaik ja levik: Valgusrohke-tes lehtmetsades, parkides, teeveertel. Suhteliselt harul-dane. Valmikud lendavad juuli algusest augusti keskpaigani.

Kiirgliblikad lendavad tavali-selt kõrgel, puulatvade tase-mel, eelistades paikasid, kus kasvab tamm. Neid liblikaid ei näe peaaegu kunagi õitel, neile maitseb hoopis kääriv lehtpuumahl, mida nad oma pika imilondiga isukalt ime-vad. Kiirgliblikaid tõmbavad vastupandamatult ligi ka mitmed ollused, mida meie oleme harjunud haisvaks jubeduseks pidama – rikne-nud juust, vihmaveelombis ligunev väljaheide ning isegi higist läbi imbunud sokid veetlevad neid kauneid libli-kaid. Kiirgliblika röövikud toi-tuvad peamiselt tuhkur-pajul. Emane asetab munad puuvõrasse 2–4 meetri kõr-gusel. Röövik sööb kahelt

324

Koerliblikas

U.

Tar

tes

Päevapaabusilm

U.

Tar

tes

Kõige meelsamini söövad kärbtiibade röövikud vaari-kate lehti, kuid neid võib leida ka sõstra- ja karus-marja-põõsastelt, kaskedelt ja pajudelt. Nii ongi väike- kärbtiib tüüpiline vaarika-raiestike liblikaliik, keda aias kohtab mõnevõrra harvem.

Nii nagu teised koerliblik-lased, talvituvad ka väike- kärbtiivad. Valmikuna üle-talve elanud liblikad hakkavad lendlema mõne-võrra hiljem kui päeva-paabusilm ja koerliblikas, enamasti kestab lendlus maist juunini. Juulis kooru-vad uued liblikad, keda võib näha lendlemas septembrini.

R. KURESOO

LEINALIBLIKASNymphalis antiopa

Vn traurnitsa, ingl mourning cloak, sm suruvaippaTunnused: Erekollase randiga ääristatud tumedate kastan-pruunide tiibadega suur libli-kas, röövikud mustad, kaetud haraliste ogade ning laiade, vööte moodustavate ruugete laikudega. Mõõtmed: Tiibade siruulatus 60–80 mm.Elupaik: Leht- ja segametsad, pargid, vahel ka kultuur-maastikel. Levinud kõikjal Eestis, ent vähearvukalt. Valmikud lendavad juuli lõpust septembrini ja pärast talvitumist aprillist juunini.

Leinaliblikas on meie koer-libliklastest kõige suurem ning teda on kerge ära tunda sametise purpurkumaga mustjaspruunide tiibade järgi, mis on ääristatud sinise täpilise musta randiga, see omakorda laia kollase tiiva servisega. Kevadel libli-kaist esimesena kohatud leina liblikas ennustab pal-jude rahvaste uskumuse kohaselt küll kurbi sünd-musi, kuid ebausklikel ei maksa heituda – see väidetavalt halbu endeid toov kaunis liblikas poeb talvitu-mast välja siis, kui kevad on täies hoos ja kuldset või kirjut suve ennustavad libli-kad juba ammu lendavad. Lendlust alustanud leina-liblikaid kohtab kõige sage-damini tilkuval kasel magu-sat mahla joomas. Hilissuvel ja sügisel külastavad leina-liblikad meelsasti ka õisi. Leinaliblikas elab peamiselt lehtja segametsades ning parkides. Ta röövikud toitu-vad üsna suurte kogumitena mitmesugustel lehtpuudel, sagedamini kasel ja pajudel.

R. KURESOO

NIIDU-VÕRKLIBLIKASMellicta athalia

Vn šašetšnitsa, ingl heath fritillary, sm ratamoverkkoperhonenTunnused: Oranži põhivärviga tiibasid katab tume võrk-muster. Sarnanevad väikse-mate täpikuliikidega, erinedes neist täppide puudumise poolest tiivamustris. Ka pole nende tiibade alaküljel peegel-laike nagu paljudel täpikutel.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 30–40 mm.Elupaik ja levik: Looduslikel niitudel, metsaheinamaadel ja -teedel, sooservades. Levinud üle kogu Eesti, pole haruldane. Valmik lendab juuni algusest juuni lõpuni.

Admiral

SE

LG

RO

OT

UD

Ohakaliblikas

Väike-kärbtiib

327S

EL

GR

OO

TU

D ületalve elada ning paabusil-mad muutusid tasapisi arvu-kamaiks. Varemeid ja nõgeseid on meie maastikku veelgi lisa-nud nii kollektiviseerimine kui ka vaba Eesti kiratsev põllumajandus, ning päeva-paabusilmad kuuluvad nüüd igapäevaste taluaialiblikate kirjusse perre.

R. KURESOO

ADMIRAL ja OHAKALIBLIKASVanessa atalanta Vanessa cardui

Vn admiral i tšertopolovka, ingl admiral and painted lady, sm amiraali ja ohdakasperhonen Tunnused: Suured musta-ruugekirjud liblikad, admirali tiibadel domineerib must, ohakaliblikal ruuge toon.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 65–70 mm.Elupaik ja levik: Kõikjal ava-maastikul, aedades, ka metsa-servades ja niitudel, liblikad mitmesugustel õitel, röövikud nõgestel. Valmikud rändavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Kohati arvukas.

Koerlibliklastest pikamaa-rändurid admiral ja ohaka-liblikas on lähedased sugu-lasliigid, ehkki mustjate tiibadega admiral eristub oma suguvennast juba kauge maa tagant. Lähemal vaatle-misel võib siiski tähele panna, et kahe liblikaliigi eestiibade tipukolmnurgad on sarnase mustriga ning eriti selgelt on nende liikide lähedus näha tiibade ala-külgedel – kokkupandud tiibadega õitel istuvaid admi-rale ja ohakaliblikaid on võhikul raske eristada. Neid rändliblikaid ei pruugi igal suvel näha olla, mõnel aastal kohtab enam

ohakaliblikaid, teisel taas admirale, kelle ränded Ees-tisse on mõnevõrra regulaar-semad. Tavaliselt lendab Eestisse rändliblikaid suure-mal hulgal soojadel suvedel. Juunis saabuv esimene rändliblikate põlvkond muneb siin nii nagu teisedki koerlibliklased nõgestele ja augusti lõpupoole võib näha juba nende järglasi, kellele sageli lõuna poolt rohkesti lisa saabub. Admiralide ja ohakaliblikate sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela – neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Ka ei taipa kumbki rändliblika liik päeva paabusilma ja koer-liblika kombel hoonetesse sooja pugeda. Admiralid on maiad libli-kad – lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad massiliselt lõhki küpsenud õuntel ja ploomidel. Kui admirali kohtab tema massi-lise esinemise aastatel kõik-jal üle maa, nii mere ääres kui ka kaugetel metsa-lagendikel, eelistab ohaka-

liblikas avatud maastikke ning on eriti arvukas ranni-kul ja saartel. Ohakaliblika ränduri-kombed on temast teinud maailmas kõige laiemalt levinud liblikaliigi, keda ei leidu vaid polaaraladel ja Lõuna-Ameerikas, admiral on samuti kosmopoliit, kuid ta leviala on ohaka-liblikaga võrreldes siiski veidi väiksem.

R. KURESOO

VÄIKE-KÄRBTIIBPolygonia c-album

Vn belaja uglokrõlnitsa, ingl comma butterfly, sm herukkaperhonenTunnused: Tugevalt säbrulise servaga ruugete tiibadega liblikas.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 50 mm.Elupaik ja levik: Sega- ja leht-metsad, aiad, niidud, raiesmi-kud. Valmikud lendavad juulist septembrini ja pärast talvitu-mist kuni juuni alguseni. Tavaline kõikjal Eestis.

Väike-kärbtiib on tavaline liblikaliik, kelle pruuni-laigulised ereruuged tiivad on säbruliste servadega ning tumedal alapoolel on C-tähe kujuline valge tähn, mille järgi see tiivuline on saanud ka oma ladinakeelse nime –Polygonia c-album. Nagu teistel koerlibliklastel, on ka nende tiibade alapool must. Õitel istudes panebki kärbtiib üsna sageli tiivad kokku, kusjuures ta tiibade sakiline kontuur muudab liblika vähemärgatavaks. Ehkki kärbtiibu kohtab sageli lendlemas koos päeva-paabusilmade ja koer-liblikatega, ei toitu nende röövikud viimaste kombel üksnes nõgestel, vaid on palju laiema toiduvalikuga.

326

Leinaliblikas

U.

Tar

tes

Niidu-võrkliblikas

U.

Tar

tes

U.

Tar

tes

U.

Tar

tes

U.

Tar

tes

sakilist mustrit. N-ö tavalis-test täpikutest erineb luha-täpik selle poolest, et tema röövikud toituvad vaarikatel ja angervaksal. Luhatäpik kuulub kõikjal üle Eesti oht-ralt levinud täpikuliikide hulka.

I. ROHTMETS

ROHETÄPIK Argynnis paphia

Vn perlamutrovka lesnaja, ingl silver-washed fritillary, sm keisarinviittaTunnused: Suured, täpiku- mustriga liblikad. Isastel on esitiibade esiküljel neli pikka nn lõhnasoomustest moodus-tunud joont. Kasvult veidi suu-rematel emastel need jooned puuduvad. Tagatiibade ala-küljel pole hõbedasi laike, nende asemel on rohelisel taustal hõbejad lainelised joo-ned. Eestis on suhteliselt laialt levinud ka üks rohetäpiku vär-vusvorm (A. p. valesina) – emaste tiivad on oranžika põhitooni asemel hallikas-rohelised.

Mõõtmed: Tiibade siruulatus 55–70 mm. Rohetäpik on meie kõige suurem täpikuliik.Elupaik ja levik: Metsasihtidel ja -lagendikel, teeservadel, lopsaka taimestikuga raiesmikel. Eestis kõikjal sage. Valmikud lendavad juuli algusest septembri alguseni.

Rohetäpikud on väga head lendajad, nad liiguvad jõu-liste tiivalöökidega ja planee-rivad sageli. Isased jahivad emaseid, reageerides vastas-sugupoole feromoonidele. Leidnud sobiva partneri, tantsivad need liblikad õhus väikese pulmatantsu. See-järel laskuvad isane ja emane maha, pead vastas-tikku, ning isane surub kaasa tundlad oma eestiibade vahele – lõhnasoomustest vallandub terve pilv isas-feromoone, millele emane enam vastu panna ei suuda, ning algabki paaritumine. Rohetäpikut leiab suve teisel poolel kõige sageda-mini sarikalistelt ja ohaka-õitel istumas ning nektarit imemas. Nagu enamikul täpikuliikidel, toituvad ka nende röövikud kannikestel.Suuruse poolest jääb rohe-täpikule vaid veidi alla niidu -täpik (Argynnis laodice), kelle tagatiibade alaküljel esineb rohelise kõrval ka pruune toone ning kogu ala-külje muster on kontrastsem.

Niidutäpikut võib kohata samades elupaikades kui rohetäpikut. See liik on Ida-Eestis suhteliselt tava-line, Lääne-Eestis aga haruldasem.

I. ROHTMETS

VALGETÄPP-KULDTIIB Lycaena virgaurea (Heodes virgaurea)

Vn mnogoglazka ognennaja, ingl scarce copper, sm loistokultasiipiTunnused: Isased säravalt punakasoranžid; vaid tiivaservi palistab must rant. Emaste põhivärvus on kahvatum ning tiibu katavad tumedad täpid. Teistest kuldtiibadest eristab valgetäpp-kuldtiiva emaseid valge laiguahel tagatiiva ala-külje keskel. Mõõtmed: Tiibade siruulatus 23–30 mm.Elupaik ja levik: Metsaservad ja valendikud, niidud, kanarbikud ja rabastuvad paigad. Esineb kogu Eestis, kuid pole sage. Valmikud lendavad juuli keskpaigast augusti keskpaigani.

Juulikuine niit kaotaks palju, kui seal ei lendleks kuld-tiibasid. Usinalt siksakitades otsivad need säravad liblikad nektaririkkaid õisi, kus-juures eriti köidavad neid ohakad ja kuldvitsad. Tihti

Paarituvad rohetäpikud

SE

LG

RO

OT

UD

U.

Tar

tes

329S

EL

GR

OO

TU

D

Suur-pärlmuttertäpik

I. R

oh

tmet

s

Rohetäpik

I. R

oh

tmet

s

Harilik kannikesetäpik

Niidu-võrkliblikaid võib juba varahommikul metsaserval end mõnes päikeselaigus soojendamas leida. Päeval lendavad nad suhteliselt madalal taimestiku kohal, aeg-ajalt õitel peatudes. Et looduslikke heinamaid ja väikesi metsalagendikke jääb aina vähemaks, on pai-guti kahanenud ka niidu- võrkliblika arvukus. Emane muneb munad rühmiti samasse paika ning ka röövikud kasvavad üles väikeste seltsingutena, varjates end ühises võrgend-pesas. Röövikud toituvad peamiselt mailastel, härg-heintel ja teelehtedel (Plantago).

I. ROHTMETS

SUUR-PÄRLMUTTERTÄPIKArgynnis adippe (Fabriciana adippe)

Vn perlamutrovka krasnaja, ingl high brown fritillary, sm ketohopeatäpläTunnused: Suured, oranži põhivärvi ja musta, täppidest ning joonekestest koosneva tiivamustriga liblikad. Tagatiibade alaküljel hulk peegellaike.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 45–60 mm.Elupaik ja levik: Avamaastikel, niitudel, metsasihtidel, teeveertes, künkanõlvadel. Valmik lendab juuli algusest augusti lõpuni. Sage kõikjal Eestis.

Pärlmuttertäpikuid näeb kõige sagedamini lendamas keskpäeva aegu. Isased on kiiremad ja osavamad lenda-jad kui emased. Nad liiguvad usinalt õielt õiele, kusjuures neid tõmbavad silmatorka-valt ligi jumikad ja äiatarid. Jahedatel ja pilvistel päeva-del lendavad isased

puulatvadesse, laskudes sealt alla, niipea kui päike taas välja ilmub. Emased püsivad enamasti maapinna lähedu-ses. Munad asetab emane kannikeste lähedusse. Röö-vikud talvituvad väga väikes-tena või kooruvad alles keva-del ning asuvad värskeid kannikeselehti sööma. Pärl-muttertäpiku tumepruunid röövikud näevad üpris hirmu äratavad välja – nende seljast turritab esile hulk harunenud ogasid. Suur-pärlmuttertäpikuga äravahetamiseni sarnane on väike-pärlmuttertäpik (Argynnis niobe). Mõlemad liigid esinevad samades elu-paikades, viimane on ainult veidi haruldasem ning ena-masti ka mõõtmetelt väik-sem ning värvi poolest tuhmim (eriti kui vaatame tagatiibade alakülje hõbedasi laike). Pärlmuttertäpikuile välimuselt, eluviisilt ja arengu käigult lähedane liik on veel hõbetäpik (Argynnis aglaja), keda võib samuti kohata kõikjal Eestis. Hõbe-täpikut on lihtne ära tunda, kui pääseme piiluma tema tagatiibade alakülge – hõbedased laigud paiknevad keset selgelt roheliseks vär-vunud piirkonda.

I. ROHTMETS

328

HARILIK KANNIKESETÄPIKBoloria selene (Clossiana selene)

Vn perlamutrovka, ingl small pearl-bordered fritillary, sm niittyhopeatäpläTunnused: Tiibadel tüüpiline täpikumuster – oranžil põhjal mustad täpid ja joone-kesed. Tagatiibade alaküljelt, mis ongi täpikute määramisel üks olulisemaid piirkondi, leiame mitmeid hõbedasi laike ja teravalt välja joonistunud, teravikuga sissepoole suunatud V-kujulisi sakke.Mõõtmed: Tiibade siruulatus 32–40 mm.Elupaik ja levik: Niidud, siirde- ja madalsood, metsa-lagendikud ning metsateede servad. Sage kõikjal Eestis. Valmikud lendavad juuni algusest juuli keskpaigani.

Need liblikad on liikvel vara-hommikust hilise õhtuni, ainult keskpäeval tehakse väike puhkehetk. Nad lenda-vad madalal taimestiku kohal ning peatuvad ala-lõpmata õitel. Sooniitudel on just kannikesetäpikud tihti arvukaimad suurliblikad. Nii nagu väga paljudel teistelgi täpikuliikidel, toitu-vad ka nende röövikud kanni kestel (siit ka nime-tus!). Lõuna pool esineb neil liblikatel augustis teine põlv-kond, Eestis tuleb seda aga harva ette. Kannikesetäpikuid on meil kokku 8 liiki. Enamik neist elab soodes-rabades ning on kas haruldased või vähearvukad. Harilik kannikese täpik on neist kindlalt kõige arvukam. Samades elupaikades võib kohata veel ühte väheldast täpikuliiki – luhatäpikut (Argynnis ino). Tema taga-tiiva alaküljelt ei leia me hõbedasi laike ega tugevat Valgetäpp-kuldtiib

U.

Tar

tes

U.

Tar

tes

RE

GIS

TE

R

385R

EG

IST

ER

384

REGISTER

Aaasasilmik helmika- 323 kollakas- 323 villpea- 26, 323 admiral 326ahven 306allikavanalased 361angerjas 314angerpist 36angervaks harilik 36 paljalehine 36 viltlehine 36angervaksad 329arnika 57aruhein lamba- 323aster alpi- 70 amell- 70 belgia 70 rand- 69aul 196austerservik 173

Eebaheinik lilla 178ebapärlikarp 378ehmespoid 83, 349ehmestiivalised 360eistekedrik humala 341emakala 315

Fforell jõe- 305 meri- 305, 306 viker- 306

Hhaab 137, 324, 343, 345habesamblik kahar- 159 pikk 159 vars- 159habesääsklased 368hahk 197haigur hall- 218hakk kaelus- 256hallsamblik

harilik 156hanemalts valge 115hanevits 84hani hall- 191 raba- 191 suur-lauk- 191hanijalg 61harakalatv põld- 59harakas 255harakkuljus 93harakputk mets- 40harjaskärsakad 49haug 298, 307heinaritsikas 365heinik hobu- 179 väävel- 179heinputk harilik 42helkpoid 47, 75helmikas longus 107 ripsmeline 107herilased 370hiidvaksik 346hiir kaelus- 279 kodu- 279 leet- 276 pisi- 280hiired 123, 134, 140hiirehernes aed- 78 harilik 78 mets- 78hiireherned 320, 336hiirekõrv harilik 29hirv puna- 292hirvepähkel teraline 165hiidmuna 184hobusekärbes 368humal harilik 20, 116 hundinui ahtalehine 113 laialehine 113hunditubakad 50hundpoi 93hunt 95, 280 huulhein pikalehine 13

vahelmine 13 ümaralehine 13hänilane 233 lamba- 233 põhja- 233härghein harilik 56 mets- 49 palu- 49 poola 56härgheinad 328härjasilm harilik 32härmlehtrik valge 178hüljes hall- 288 viiger- 289hüpikpoid 75, 349hüpikämblikud 381

Iiil 375ilves 284imikas harilik 71iminõges hambune 32 hõlmlehine 32 valge 32, 55 verev 32

Jjaanimardikas 348jahukaste karusmarja- 170 tamme- 170 vahtra- 170jalakas harilik 138jooksikud 356jugapuu 123jumikad 325, 328jumikas aru- 81 põld- 81juureöölane pruun- 344 punakas 344 suur- 344jõekarp piklik 378jõevähk 383jõgitakjas liht- 111 väikeseviljaline 111

jõhvikas harilik 84 väike 84jänes hall- 273 valge- 125, 274 jänesed 130, 141jänesekapsas harilik 39järvekarp suur 378järvekibun 366järvevanalased 361jäälind 228

Kkaamelkael 360kaan apteegi- 375 harilik lame- 375 harilik pisi- 375kadakas harilik 123kadakkaer Biebertsteini 17 harilik 18 karvane 17 mägi- 17 põld- 17kaevandkärblased 101kaisel järve- 109 kare 109kajakad 298kajakas hõbe- 215 kala- 213 meri- 215-216 naeru- 213 tõmmu- 216 väike- 213kakandid 382kakk händ- 222 kodu- 222 värb- 221kaksikhammas lainjas 151kalla 26kalmus harilik 112kamarad 31, 56kammeljas 314kanakoole 45kanarbik 83, 330kanepilind 101kannike aas- 78 altai 78 ime- 78 koer- 78 põld- 78

sarv- 72 sudeedi- 78 võsa- 72kannikesed 328kannikesetäpik harilik 328kantpoid 47kapsaliblikas suur 318 väike 319kardhein räni- 112karihiir mets- 271karikakar haisev 63 kollane 63 valge 32karikseen verev 170karksääsklased 369karu pruun- 283karud 23, 85, 94, 125karukeel 68, 71karukell aas- 76 palu- 76karuohakas kähar 101karusammal harilik 151 liiv- 151 palu- 151karuslane aasa- 334 kolla- 334 nõgese-valge- 99, 334 teelehe- 333 tähnik-valge- 334karusmarjad 327karutubakad 50kased 327, 346kask aru- 135 maarja- 135 madal 135 soo- 135 vaeva- 135kassikäpp harilik 80kassitapp harilik 20kastevars luht- 321kastikud 321kasukakoi 332katkujuur harilik 91, 96 villane 96kedrik rohu- 340 tamme- 339 vaarika- 340

kedristõlvik hirvepähkli- 166keelehmeslased 361keerukärsakas kase- 353keldriöölane 345kellukas harilik 74 kare 74 kera- 74 kure- 75 suureõieline 74 ümaralehine 74kerahein harilik 105kesalill 32, 39, 63, 118kesasilmik 321kevadvaksik harilik 346kibuvits harilik 125 kurdlehine 126kidaöölane mustlaik- 343kihulased 368kiilassilm 360kiirgliblikad 142kiirgliblikas suur 324kiisk 307kiivitaja 208kikkaputk rand- 42kilpjalg 149kilpmardikas ohaka- 101kilpsamblik 160 jalami- 160 koer- 160 pruun 160 tähn- 160kilu 313kimalane kivi- 371 põld- 371 talu- 371kimalased 100kirburohi vesi- 110kiritigu 376kirivaksik kibuvitsa- 126kiur mets- 232 soo- 232kivitäks 238kivivanalased 361klaastiib oblika-juure- 341 suur haava- 340 sõstra- 341 vaarika- 341kobarlõhkik sametjas 168

RE

GIS

TE

R

387R

EG

IST

ER

386

kobras 45, 137, 141, 143, 275koeratubakas liiv- 50koerliblikas 325koger hõbe- 308 kuld- 308kogrits hiid- 169 kevad- 168koha 309koibikud 381koiduliblikas 319koirohi 118kold karu- 145 katte- 145kollapaabusilm 339konn järve- 297 raba- 296 rohu- 296 tiigi- 297 vee- 297konnakilbukas 29konnakotkad 296konnarohi 27konnatatar põld- 20, 103kontpuu verev 132koonlane 358kooreürask kuuse- 352koovitaja suur- 210 väike- 211kopsurohi 70 harilik 71 kirjulehine 71kormoran 189korpsamblik harilik 150kortsleht alpi 58 paljastipne 58 pehme 58 teravahõlmine 58koskel jää- 198 rohu- 198krabiämblikud 380kukehari harilik 45kukemari harilik 90 põhja- 90kukerpuu harilik 129 Thunbergi 129kukesaba harilik 82kukeseen

harilik 171-172kuklased 330, 372 kukrikud 350kuldkannus kollane 78kuldking kaunis 51kuldnokk 259kuldtiib leek- 330 puna- 330 valgetäpp- 329kuldtiivad 89kuldvits 56 harilik 56-57 kanada 57kuldvitsad 330kuldöölane 344 lai-kuld- 344kull kana- 199 raud- 200kullerkupp harilik 60kummel lõhnav 118 tee- 39, 118 kuningakübar 14kurekell harilik 77kurereha aas- 80 verev 98kurvits mets- 209kuslapuu 130 harilik 130 sinine 131kuusk harilik 123kuuskhein 31kuuskjalg kuninga- 100 soo- 99kuututlane 139, 335 kuutõverohi harilik 24 mitmeõieline 25kõduuss 374kõre 297kõrkjas juurduv 110 mets- 109kõrsikud 361kõrvahark harilik 359kõrvik kirju 55kõõlusleht jõgi- 28käbihein harilik 69 suureõieline 69

käbilind kuuse- 264 männi- 264käbilinnud 123käblik 234kägu 220kägu-kimalased 371käharik metsa- 152 niidu- 152kährik 282kännupess 174käokann 86käokannus harilik 48käokeel kahelehine 28 rohekas 28käokuld 80käokõrv islandi 157 kitsas 157käopäkk harilik 120-121käpp hall 92käppvanalased 361kärbsenäpp hall- 247, 248 must- 247-248kärbseseen punane 181 roheline 181 valge 181kärbtiib väike- 326kärnkonn harilik 297 juttselg- 297 rohe- 297kärp 285kärsaklased 122, 353 köömen 41külmaseen põhja- 177külmavaksik harilik 347künnapuu 138küttkärbes 366küürkärsakas 83küüvits harilik 84

Llaanelill harilik 15laanepüü 202laanik harilik 150 kahar 150lagle valgepõsk- 192

laibakärbes harilik 367laibakärblased 367lakkleht harilik 14lamekarp balti 377lamekoi 47lapiksamblik vagu 156lapsuliblikas 319latikas 311lauk 205lauk karu- 25lauluritsikas roheline 365leeder must 127 punane 127leedik purpur- 75leesikas 22leevike 124, 130, 137, 265lehelind mets- 246 salu- 245, 246 väike- 245, 246lehetäid 125, 359lehtrik aniis- 178 lõhnav 178 tava- 178leinaliblikas 327lemmalts väikeseõieline 53 õrn 53lemmel väike 22lendlane tiigi- 273 vee- 272lendorav 137lepad 346lepalind 237lepapässik 175lepatriinu kakstäpp- 354 seitsetäpp- 353lepiklill harilik 52lepp hall 136 must 136leseleht 15lest 314lihakärblased 367liidrikud 361liivatee nõmm- 90 paljalehine 90liivikad 356lillakas 37

lillhernes 63linask 311linavästrik 232linnurohi erilehine 19 harilik 19litterhein põld- 31liuskurlased 363lodjapuu harilik 132lottsuru harilik 338 kimalas- 338luga harilik 109 kera- 109 sinihall 109luigelill harilik 24luik kühmnokk- 190 laulu- 190 väike- 190lumik haava- 137, 324 väike- 324luts 309lutsern harilik 62 humal- 62 sirp- 62luudik kase- 164 kirsi- 164 ploomi- 164lõhi 305lõokannus harilik 77-78 vahelmine 78lõoke nõmme- 231 põld- 231lõosilm mets- 68 soo- 67

Mmaakeel liiv- 168 loo- 168 soo- 168maarjahein lõhnav 106maasikas kuu- 36 kõrge 37 mets- 36, 331maavits harilik 68 must 68madar hobu- 64

pehme 20 rist- 20 valge 64 värv- 64madarad 335, 337magun põld- 97 uni- 97maikelluke harilik 25mailane harilik 73 külma- 73mailased 328maipõrnikas 122majavamm 175majoraan 95malts harilik 115 odalehine 115maran hõbe- 62 läiketa 62 tedre- 62maranad 331marjalutikad 363merihumur 21merikapsas 30meririst 374merisiig 306merisk 207mesikas hambune 38 kollane 38 kõrge 38 valge 38metsasitikas 355metsis 95, 122, 204metskits 290metsnugis 287metspipar harilik 101metssiga 40, 108, 134, 140, 147, 289metsvits harilik 46mink 286, 298mudakukk 376mudatigu 376mudasirelane 367mullamurelased 330, 373murakas põld- 128 raba- 33murumuna harilik 184 pirn- 184mustikas harilik 23, 94mutt 270mõõl maa- 117 oja- 76, 117

RE

GIS

TE

R puju estragon- 118 harilik 117 kassiurb- 118 põld- 117 sidrun- 118punand harilik 97punapoorik 174punapõrnikas 356punarind 132, 236punavärvik 20pune harilik 95punnpea harilik viirg- 331 niidu- 331 väike-täpik- 331puravik haava- 176 palu- 176 pomerants- 176puruvanalased 361pusurohi punane 86 valge 86pusurohud 18, 338putk aru- 41 surma- 41puugipask 164puuk laane- 380 võsa- 380puukoristaja 252põder 45, 122, 124, 141, 291põdrakanep ahtalehine 82, 83, 337, 345põdrakärbes 368põdramokk harilik 172põdrasamblik alpi 157põisrohi harilik 18 longus 18põisrooste paiselehe 170põrnikas karus- 355 kuld- 354 mai- 356 puna- 356 vask- 355põualiblikas 125põõsalind aed- 244 mustpea- 244 pruunselg- 244 väike- 245 vööt- 244päevakoer 335päevapaabusilm 325pähklikärsakad 140

RE

GIS

TE

R

388 389

mäger 95, 284, 296mähkur herne- 333 õuna- 333mähkurid 134, 144mänd harilik 122mändvetikad 112männileevike 236mänsak pähkli- 140mööblikoi 332mügri 108, 277münt männas- 75 pikalehine 75 pipar- 75 põld- 75 rohe- 75 vesi- 75mürkel hiid- 169 kuhik- 169 ümar- 169mürkputk harilik 42

Nnaat harilik 41naeriliblikas 319naistepuna kandiline 46 karvane 46 liht- 46 mägi- 46 naistepunad 57naksurid 352narmasnutt punakas 182narmassamblik peen 159 pruunikas 159nastik 300neiuvaip laialehine 28 soo- 27 tumepunane 28nelk aas- 87 nurm- 87 nõmm- 87niidutirts harilik 364nirbid 89nirk 285nurmenukk harilik 54, 94nurmkana 203nurg 311nõges kõrve- 114, 324, 325, 327

raud- 114nõgeseliblikas 323nõgivaksik 345nõiahammas harilik 64, 331, 336nõmmesilmik 320nälkjad 378näsiniin 128

Ooblikad 330, 335oblikakärsakad 89oblikalutikas 363oblikapoi 89oblikas aas- 89 hapu- 88 hobu- 89 kodu- 89 kärn- 89 tömbilehine 89 väike- 89ohakaliblikas 326ohakalind 92, 101, 116, 263ohakas põld- 100 sea- 101 soo- 101 tuli- 101 varretu 101ohakad 325, 330ojavanalased 361orashein harilik 106, 321orasheinasilmik 322orav 122, 123, 125, 140, 274oregano 95osi mets- 146 põld- 145 raud- 146

Ppaabusilm kevad- 339 kolla- 339paakspuu harilik 131, 142padjandfloksid 338padjandsüsik punakas 166paiseleht 58, 96paju hala- 141 hane- 141 härm- 141 mustjas 141 tuhkur- 324 vits- 141pajud 327, 338, 345, 346pajuliblikad 142

pajulill karvane 82, 93 mets- 93 väikeseõieline 93pajumailane 142, 341palderjan harilik 40palusammal harilik 156parmud 366part luitsnokk- 194 piil- 195 rist- 193 sinikael- 193pasknäär 130, 140, 254pehmekoorlased 348peitkärsakad 99, 101penikeel hein- 110 ruske 110 ujuv 110peoleo 252pigilaik küüvitsa- 167 paju- 167 vahtra- 130, 167pihlakas harilik 125 tuhk- 125piimjuur aed- 50 harilik 49piimputk soo- 318piiphein karvane 104 mitmeõieline 104piiritaja 225piksepeni 68pilliroog 107pilvik kirbe 183pintselhallik rokfori 165pistekärbes harilik 368pistesääsklased 368pistrik lõo- 201pohl harilik 22poi ehmes- 349 hüpik- 349 viker- 349poilased 349pooppuu 125porr 251porss harilik 143prussakas 358puiduvaablased 370

pähklivaablased 134päriskärblased 367pärlmuttertäpik suur- 328 väike- 328pärn harilik 137pääsuke kalda- 231 räästa- 230 suitsu- 230pääsusaba 318pääsusilm 94pöialpoiss 246püdel 375pütt tutt- 189püü laane- 141 raba- 141

Rrabarberikärsakas 89raisamardikas punaselg- 354raisamatja harilik 354rannakarp söödav 377rannikas 21, 85raudkärblased 368raudrohi harilik 44rautsikud 330rebane 85, 95, 281, 296rebasesaba aas- 105 põlvjas 105 roti- 105 ruuge 105remmelgas hõbe- 142 raag- 142 rabe 142rihmsamblik kimp- 158 saare- 158riidekoi 332riisikas männi- 183 soo- 184ristik aas- 98, 120 kassi- 119 keskmine 98, 120 kuld- 119 pruun 119 valge 38ristikud 320, 331ristirohi 65 harilik 65 helmes- 66 kee- 66

vilt- 65robirohi rumeelia 55 saaremaa 55 suur 55 väike 55robirohud 31, 56rohelutikas 363rohetiksik harilik 167 hele 167rohulutiklased 99ronk 258roolind aed- 243 kõrkja- 241 putke- 243 rästas- 242 soo- 243 tiigi- 243roomardikas 111roosteseened 75, 80, 171roosärg 312rott kodu- 278 ränd- 278rukkilill 70, 81rukkirääk 205ruse kolmis- 57 longus 58rähn hallpea- 228 must- 226 rohe- 228 suur-kirju- 227 valgeselg-kirju- 137, 227 väike-kirju- 227rähnid 122, 140räim 313rästas hall- 239 laulu- 241 must- 239 vainu- 240rästad 95, 124, 132rästik 300räts kõrvuk- 223 soo- 223röövkärblased 366

Ssaar harilik 124saarmas 287, 296, 298sadajalgsed 382salekoor suur- 349saluhein 321samblad 150-153 samblasultanid 348samblikud 155-161

sametlestad 379sarapuu harilik 140sarviknaksurid 353sarvtigu harilik 377seahernes aas- 63, 336 kevadine 98 laialehine 63 rand- 63seatapp tara- 20seatigu suur- 378seebilill harilik 18seenesääsklased 369seenlill harilik 120seinakorp harilik 160selgsõudur 364servik kops- 173sibulakukk 25siidisaba 235siil 270, 296siisike 139, 269sikk harilik kiitsak- 351 harilik käätsu- 351 kuuse-puidu- 351 lehtpuu-koore- 351 maja- 352 sini- 352 suur-haava- 351 väike-kiitsak- 351siklased 123, 137, 351-352silmarohud 56sipelgad 72, 330, 372-373silmarohi harilik 31silm jõe- 304 oja- 305silmik harilik tume- 322 harilik tõmmu- 321 helmika-aasa- 323 kesa- 321 kollakas-aasa- 323 nõmme- 320 orasheina- 322 raba- 321 rohu- 322 varane tume- 322 villpea-aasa- 26, 323sinep põld- 59 söögi- 59sinikas 23, 320sinilatv

harilik 79sinilill harilik 76sinitiib kukeharja- 330 lutserni- 330 mesika- 330 niidu- 330 ogasäär- 330 tähnik- 330sinep põld- 59 söögi- 59sirel 338sirelased 367sirmik safran- 180 suur 180sirptiib hambune 339 kase- 339 pruun- 339sisalik aru- 299 kivi- 299siumari salu- 35sookail 21sookurg 206soolikarohi harilik 65soopihl 99soovõhk 26sulgtiib ahas- 333sulgtiiblased 80suru harilik lott- 338 kimalas-lott- 338 männi- 122, 337 pärna- 138, 337 silmik- 132, 338 sireli- 124, 131 väike-puna- 336suurkõrv 272suurvidevlane 272sõnajalg harilik kolmis- 148 harilik laane- 146 harilik naiste- 147, 148 maarja-148 paas-kolmis- 148sõnnikuuss 374sõrmkäpp vööthuul- 92sõstar karvane 134 mage 134 must 134 punane 134sõtkas 198sõõrkobijalised 361säga 310

säinas 312särg 312särjesilm harkjas 35 jõgi- 35 meri- 35 sõõr- 35sääriksääsklased 369 sääsk halla- 369 laulu- 369 linna- 369

Ššampinjon aru- 180 mets- 179

Ttaevastiib harilik 331 ristikheina- 330tait 206takjas liht-jõgi- 111 vill- 91talvik 14talvike 266tamm harilik 133tanuseen harilik 185 luite- 185tarn eris- 112 mätas- 112 põis- 112tarnamardikas 26tatik lamba- 177 või- 176teder 23, 95, 136, 203teeleht keskmine 102 rand- 102 suur 102 süstjas 102teelehed 328, 335tigu kiri- 376 muda- 376tihane põhja- 248 rasva- 249, 250, 251 saba- 250 salu- 248 sini 250, 251 soo- 248, 251 tutt- 251tihased 124, 137, 248-251tihashein

RE

GIS

TE

R

391R

EG

IST

ER

390

harilik 73 odalehine 73tiir jõgi- 216 rand- 216tikutaja 210tilder mets- 212 muda- 211 punajalg- 211timut lood- 104 mugul- 104 põld- 104tindik soomus- 180tippviidikas 310tirdilised 364toakärbes 367tondihobu 361 mets- 362toomingas harilik 139toonekurg must- 217 valge- 217tsetsekärbes 368tsiitsitaja roo- 267tsineraaria 65tuhatjalgsed 382tulikas kibe- 60 mets- 60 mitmeõiene 60 roomav 60 salu- 60 vill- 60tumesilmik harilik 322 varane 322tumetiib 330tunnelehmeslased 361tupekoid 68, 69, 81, 95turb 312turbasammal balti 152 lillakas 152 punane 152 pruun 152tuvi kaelus- 219 kodu- 219 turtel- 220tuuletallaja 201tõlkjas harilik 53, 59tõlvharik keel- 172tõlvtõvik kõrreliste 166tõmmusilmik harilik 321

tõrvalill 85tähnikvaksik pargi- 346tähthein keskmine 16 mets- 16 oras- 16 salu- 16 vesi- 17täpik harilik kannikese- 328 hõbe- 328 kirburohu- 23 luha- 328 niidu- 329 rohe- 33, 329 suur-pärlmutter- 328 väike-pärlmutter- 328täpikpunnpea väike- 33, 331tüll liiva- 208 väike- 209türnpuu harilik 131

Uubaleht 43uibuleht ümaralehine 13, 15ujur kollaserv- 350 lai- 350uruhiir niidu- 277 põld- 277urvalinnud 137ussikeel harilik 71 vene 71ussilakk harilik 103ussitatar 88

Vvaablased puidu- 370vaarikamardikas 128vaarikas harilik 127, 327, 329, 345vaeras must- 196 tõmmu- 196vahelik tava- 177vaher harilik 130vahtlased 364vahulill aas- 67 mõru 67

tups- 67vaksik halla- 347 harilik kevad- 346 harilik külma- 347 hele-pisi- 89 hiid- 346 kase- 136 kase-kedrik- 47, 83 kevadine sambliku- 83 kibuvitsa-kiri- 126 mustsoon- 47, 57 nõgi- 345 ohaka-pisi- 49 paakspuu- 143 pargi-tähnik- 346 tali- 347 võrk- 346vaksikud 46, 47, 55, 57, 144 valgekaruslane nõgese- 334 tähnik- 334vapsik 370varblane kodu- 259 põld- 260varjulill 20vares hall 257 künni- 256vareskaer liiv- 108varsakabi harilik 52vart tutt- 195vaskuss 299vereurmarohi harilik 61verikireslane aasa- 336 sarika- 336 väike- 336vesihark 363vesihein 16vesihernes harilik 64vesijooksik 363vesikatk kanada 33vesikirp 65vesikupp kollane 12, 29, 44 väike 44vesileedikud 111vesilestad 379vesilik hari- 298 tähnik- 298vesilääts hulgajuureline 22vesineitsik 361vesipapp 234

RE

GIS

TE

R

RE

GIS

TE

R

392 393

vesiroos valge 12 väike 12vihitaja 212vihmauss harilik 374viidikas 310viinamäetigu 376viirgpunnpea harilik 331viirpuu harilik 134 skandinaavia 135vikerpoid 33villpea ahtalehine 26 tupp- 26villtakjas 91vint mets- 261 rohe- 139, 261 suurnokk- 130, 139, 263viu herilase- 201, 296 hiire- 201 karvasjalg- 201vooluvanalased 361võhk soo- 26võhumõõk kollane 50 siberi 51võiliblikas niidu- 320 raba- 320, 23võilill harilik 66võipätakas alpi 69 harilik 68võrgendehmeslased 361võrgendikoi toominga- 332

õunapuu- 332võrkliblikas niidu- 327võrkvaksik 346võrm harilik 116vägihein must 48vähk jõe- 383värihein keskmine 107värikoi 26väänkael 225, 227vääveltorik 173vöödik verkjas 181vööthuul-sõrmkäpp 92vööttigu salu- 376 võsa- 376

Õ, Ä, Ö, Üõielõikaja õunapuu- 353õiesikk sini- 101 suur- 351õgija hall- 254 punaselg- 253õisluht rand- 102ädalalill harilik 12äiatar 79 makedoonia 79äiatarid 328ämblik hüpik- 381 krabi- 380 rist- 380

ööbik 237öölane aasa- 342, 47 aru-täht- 343 astri-kaelus- 57 burjaatia-täht- 344 ida-täht- 343 juure- 344 keldri- 345 kesa- 342 korts- 46 kuld- 344 köögivilja- 83 ladva-kevad- 46 lai-kuld- 344 lina-täht- 343, 49, 57 mai- 46 mandariin-täht- 344 mustlaik-kida- 343 punakas juure- 344 puna-pael- 343 pruun-juure- 344 rohu- 344 sini-pael- 342 suur-juure- 344 täht- 343 vahtra-nool- 130 vaip- 100 väike-võsa- 49, 89 vööt-kevad- 47öölased 83, 144öösorr 224üdik 171üheksavägine 47ühepäevik 362ülane kollane 34 mets- 34 võsa- 34

LADINAKEELSETE LIIGINIMEDE REGISTER

A

Abramis brama 311Abraxas sylvata 346Acanthocinus aedilis 351Accipiter gentilis 199Accipiter nisus 200Acer platanoides 130Acerina cernua 307Achillea millefolium 44Acorus calamus 113Acrocephalus arundinaceus 242Acrocephalus dumetorum et palustris 243Acrocephalus schoenobaenus 241Actaea spicata 35Actitis hypoleucos 212Adalia bipunctata 354Aedes 368Aegeridae 340Aegithalos caudatus 250Aegopodium podagraria 41Aeschna sp. 361Aeshna cyanea 362Agaricus sylvicola 179Aglais urticae 325Aglia tau 339Agriolimax agrestis 378Agrion virgo 361Agriotes 353Alauda arvensis 231Alburniodes bipunctatus 310Alburnus alburnus 310Alcedo atthis 228Alces alces 291Alchemilla acutiloba 58Alisma plantago-aquatica 27Alnus incana 136Alopecurus pratensis 105Amanita phalloides 181Anas clypeata 194Anas crecca 195Anas platyrhynchos 193Anchusa officinalis 71Andromeda polifolia 84Anemone nemorosa 34Angelica sylvestris 42Angius fragilis 299Anguilla anguilla 314Anodonta cygnea 378Anopheles maculipennis 369Anser anser 191Antennaria dioica 80Anthemis tinctoria 63Anthocharis cardamines 319Anthonomus pomorum 353Anthoxanthum odoratum 106Anthriscus sylvestris 40

Anthus trivialis 232Apamea lateritia 344Apamea monoglypha 344Apamea remissa 344Apamea sp. 344Apatura iris 324Aphantopus hyperanthus 322Aphididae 359Apodemus flavicollis 279Apus apus 225Aquilegia vulgaris 77Araneus diadematus 380Araschnia levana 323Archiearis parthenias 346Arctia caja 335Arctium tomentosum 91Ardea cinerea 218Argynnis adippe 328Argynnis aglaja 328Argynnis ino 328Argynnis laodice 329Argynnis niobe 328Argynnis paphia 329Arianta arbustorum 376Arionidae 378Armillaria borealis 177Artemisia absinthium 118Artemisia vulgaris 117Arvicola amphibius 277Arvicola terrestris 276Asarum europaeum 101Asilidae 366Asio otus 223Astacus astacus 383Aster tripolium 69Athyrium filix-femina 147Atriplex patula 115Aurelia aurita 374Autographa bractea 343Autographa excelsa 343Autographa gamma 343Autographa sp. 343Aythya fuligula 195

BBerberis vulgaris 129Betula pendula 135Bidens tripartita 57Blatella germanica 358Blicca bjoerkna 311Boloria selene 328Bombiidae 371Bombycilla garrulus 235Bonasa bonasia 202Boreus sp. 358Branta leucopsis 192Bryoria 159Bryoria capillaris 158

A. A

der

Bryoria fuscescens 158Bucephala clangula 198Bufo bufo 297Bunias orientalis 53Buteo buteo 200Butomus umbellatus 24

CCalla palustris 26Calladium violaceum 352Calliphoridae 367Calluna vulgaris 83Caltha palustris 52Campanula glomerata 74Campanula patula 74Campanula persicifolia 74Canis lupus 280Cantharellus cibarius 171Cantharidae 348Capreolus capreolus 290Caprimulgus europaeus 224Capsella bursa-pastoris 29Carabus sp. 356Carassius auratus gibelio 308Carassius carassius 308Carduelis carduelis 263Carduelis chloris 261Carduelis spinus 262Carduus crispus 101Carex cespitosa 112Carex vesicaria 111Carpocapsa pomonella 333Carum carvi 41Castor fiber 275Catocala fraxini 342Catocala nupta 343Centaurea cyanus 70Centaurea jacea 81Cepaea hortensis 376Cepaea nemoralis 376Cerambycidae 351Cerastium arvense 17Ceratophyllum demersum 112Ceratopogonidae 368Cercopidae 364Certhia familiaris 251Cervus elaphus 292Cetonia aurata 354Cetraria ericetorum 157Cetraria islandica 157Charadrius hiaticula 208Chelidonium majus 61Chenopodium album 115Chilopoda 382Chlorociboria aeruginascens 167Chrysomela fastuosa 349Chrysomeliidae 349Chrysoperla carnea 360

RE

GIS

TE

R

RE

GIS

TE

R

394 395

Chrysops relictus 366Chrysosplenium alternifolium 52Chrysozona pluvialis 366Cicadinea sp. 364Cicindela sp. 356Ciconia ciconia 217Cicuta virosa 42Cinclus cinclus 234Cirsium arvense 100Cladina stellaris 157Clangula hyemalis 196Clavariadelphus ligula 172Clitocybe gibba 178Clossiana selene 328Clupea harengus membras 313Clupea sprattus balticus 313Coccinella septempunctata 353Coccothraustes coccothraustes 263Coenonympha amyntas 323Coenonympha pamphilus 323Coenonympha tullia 323Coleosporium tussilaginis 170Colias palaeno 320Colias sp. 320Columba livia rustica 219Columba palumbus 219Convallaria majalis 25Convolvulus arvensis 20Coprinus comatus 180Cordyceps ophioglossoides 166Coregonus lavarentus maraenoides 306Coregonus lavaretus 306Coreus marginatus 363Cornus sanguinea 132Cortinarius caperatus 177Cortinarius semisanguineus 181Corvus corax 258Corvus corone cornix 257Corvus frugilegus 256Corvus monedula 256Corydalis solida 77Corylus avellana 140Corymbites pectinicornis 353Cossus cossus 341Crambe maritima 30Crataegus rhipidophylla 134Crepis tectorum 50Crex crex 205Cuculus canorus 220Culicidae 368Culex pipiens 369Culex pipiens molestus 369Curculio nucum 353Curculionidae 353Cuscuta europaea 116Cyaniris semiargus 330Cydia pomonella 333Cygnus olor 190Cypripedium calceolus 51

DDactylis glomerata 105Dactylorhiza fuchsii 92Daphne mezereum 128Deilephila elpenor 337Deilephila porcellus 336Delichon urbica 230Dendrocopos major 227Deporaus betulae 353Diachrysia chrysitis 344Diachrysia stenochrysis 344Diacrisia sannio 334Dianthus deltoideus 87Dicranum polysetum 151Diplopoda 382Dolycoris baccarum 363Drepana curvatula 339Drepana falcataria 339Drosera rotundifolia 13Dryocopus martius 226Dryopteris filix-mas 148Dytiscus latissimus 350Dytiscus marginalis 350

EEchium vulgare 71Ectobius lapponicus 358Elaphomyces granulatus 165Elateridae 352Elodea canadensis 33Elymus repens 106Emberiza citrinella 265Emberiza schoeniclus 266Empetrum nigrum 90Encoelia furfuracea 168Ephemera vulgata 362Epichloe typhina 166Epilobium angustifolium 82Epilobium hirsutum 93Epipactis palustris 27Epirrita sp. 347Erannis sp. 347Equisetum arvense 145Equisetum sylvaticum 146Erebia ligea 321Erinaceus europaeus 270Eriophorum vaginatum 26Eristalis tenax 367Erithacus rubecula 236Esox lucius 307Euclidia glyphica 342Euclidia mi 342Eudia pavonia 339Euphrasia officinalis 31

FFabriciana adippe 328Falcaria lacertinaria 339Falco subbuteo 201Fallopia convolvulus 103Felis lynx 284

Ficedula hypoleuca 247Filipendula ulmaria 36Fomitopsis pinicola 174Forficula auricularia 359Formica sp. 372Fragaria vescaq 36Frangula alnus 142Fraxinus excelsior 124Fringilla coelebs 261Fulica atra 205Fuligo septica var. rufa 164Fumaria officinalis 97

GGaleopsis speciosa 55Galerucella 349Galium mollugo 20Galium verum 64Gallinago gallinago 210Garrulus glandarius 254Geastrum triplex 184Geoglossum umbratile 168Geometra papilionaria 346Geotrupes stercorarius 356Geotrupes stercorosus 355Geranium pratense 80Geranium sanguineum 98Gerridae sp. 363Gerris lacustris 363Geum rivale 117Glaucidium passerinum 221Glaucopsyche alexis 330Glaux maritima 85Glossina palpis 368Glossiphonia complanata 375Gonepteryx rhamni 319Grus grus 206Gymnocarpium dryopteris 148Gyrinus sp. 350Gyromitra esculenta 168

HHaematopus ostralegus 207Haemopis sanguisuga 375Halicherus grypus 288Halticinae 349Helix pomatia 376Helobdella stagnalis 375Hemaris fuciformis 338Hemaris tityus 338Heodes virgaurea 329Hepatica nobilis 76Hepialidae 341Hepialus humuli 341Herba Myrti Rabantini 144Hipparchia semele 320Hippoboscidae 368Hippobosca equina 368Hirudo medicinalis 375Hirundo rustica 230Honckenya peploides 21

Humulus lupulus 116Hydrocharis morsus-ranae 29Hylobius abietis 353Hylocomium splendens 150Hylotrupes bajulus 352Hypericum perforatum 46Hypogymnia physodes 156Hypoxylon fragiforme 166

IImpatiens parviflora 53Inachis io 325Inocybe erubescens 182Inonotus radiatus 175Iphiclides podalirius 318Ips typhographus 352Iris pseudacorus 50Isopoda 382Ixodes persulcatus 380Ixodes ricinus 379

JJuncus effusus 108Juniperus communis 123Jynx torquilla 225

KKnautia arvensis 79Kuehneromyces mutabilis 182

LLactarius rufus 183Laetiporus sulphureus 173Lamium album 32Lampetra fluviatilis 304Lampetra planeri 305Lampyris noctua 349Lanius collurio 253Larphia gibbosa 366Larus argentatus 215Larus canus 214Larus marinus 215Larus ridibundus 213Lasiocampa quercus 339Lasiommata maera 322Lasiommata petropolitana 322Lasius niger 373Laspeyresia pomonella 333Lathraea squamaria 120Lathyrus pratensis 63Lathyrus vernus 98Leccinum vulpinum 176Ledum palustre 21Lemna minor 22Lepista nuda 178Leptinotarsa decemlineata 349Leptura rubra 351Leptus beron 379Lepus europaeus 273

Lepus timidus 274Leucantemum vulgare 32Leuciscus cephalus 312Leusiscus idus 312Leymus arenarius 108Lilioceris merdigera 349Limacidae 378Limax maximus 378Limenitis camilla 324Limentis populi 324Limoniidae 369Linaria vulgaris 48Linnaea borealis 93Lipoptena cervi 368Lonicera xylosteum 130Lota lota 309Lotus corniculatus 64Loxia curvirostra 264Lucioperca lucioperca 309Lumbricus terrestris 374Luscinia luscinia 237Luzula pilosa 104Lutra lutra 287Lycaena hippothoe 330Lycaena phlaeas 330Lycaena virgaurea 329Lychnis flos-cuculi 86Lycoperdon perlatum 184Lycopodium annotinum 145Lymnaea stagnalis 376Lynchis viscaria 85Lysimachia vulgaris 46Lythrum salicaria 82

MMacrolepiota procera 180Macrothylacia rubi 340Maculinea arion 330Maianthemum bifolium 15Maniola jurtina 321Margaritifera margaritifera 378Martes martes 287Matricaria dioica 118Matteuccia struthiopteris 146Medicago falcata 62Melampyrum nemorosum 56Melampyrum pratense 49Melandrium dioicum 86Meles meles 284Melica nutans 107Melilotus albus 38Mellicta athalia 327Melolontha hippocastani 356Mentha arvensis 75Menyanthes trifoliata 43Mergus merganser 198Micromys minutus 280Microtus agrestris 277Mimas tiliae 337Misumena vatia 380Moneses uniflora 14

Monotropa hypopitys 120Morchella esculenta 169Motacilla alba 232Motacilla flava 233Mus musculus 279Muscicapa striata 247Musca domestica L. 367Muscidae 367Mustela ereminea et nivalis 285Mustela vison 286Myosotis scorpioides 67Myotis daubentonii 272Myrica gale 143Mythimna impura 344Mytilus edulis 377

NNatrix natrix 300Necrophorus vespillo 354Notonecta glauca 364Nepa cinerea 363Numenius arquata 210Nuphar lutea 44Nyctereutes procynonoides 282Nymphaea alba 12Nymphalis antiopa 327

OOchlodes venatus 331Odezia atrata 345Oeceoptoma thoracica 354Oenanthe oenanthe 238Oeneis jutta 321Omocestus viridulus 364Operophtera brumata 347Opilionidea 381Orchis militaris 92Origanum vulgare 95Oriolus oriolus 252Ornithomyia spp. 368Orthilia secunda 14Oxalis acetosella 39Oxycoccus palustris 84

PPalomena prasina 363Panorpa sp. 358Papaver dubium 97Papilio machaon 318Pararge aegeria 322Parasemia plantaginis 333Paris quadrifolia 103Parmelia sulcata 156Parnassia palustris 12Parus caeruleus 250Parus major 249Parus palustris 248Passer domesticus 259Passer montanus 260Paxillus involutus 177

RE

GIS

TE

R

RE

GIS

TE

R

396 397

Pedicia rivosa 369Pedicularis palustris 99Peltigera 160Peltigera aphthosa 160Peltigera canina 160Peltigera praetextata 160Peltigera rufescens 160Penicillium expansum 165Penicillium marneffei 165Penicillium roqueforti 165Pennisetia hylaeiformis 341Perca fluviatilis 306Perdix perdix 203Petasites hybridus 96Phalacrocorax carbo 189Phalera bucephala 335Phallus impudicus 185Philudoria potatoria 340Phleum pratense 104Phoca hispida 289Phoenicurus phoenicurus 237Phorbia 166Phragmites australis 107Phylloscopus collybita 246Phylloscopus trochilus 245Pica pica 255Picea abies 123Picus canus 228Pieris brassicae 318Pieris napi 319Pieris rapae 319Pinguicula vulgaris 68Pinus sylvestris 121Planorbarius corneus 377Plantago 328Plantago major 102Plantago maritima 102Plathanthera bifolia 28Platichthys flesus 314Platyptilia tetradactyla 333Plebejus argus 330Plebejus idas 330Plecotus auritus 272Pleurozium schreberi 150Pleurotus ostreatus 173Podiceps cristatus 189Polemonium caeruleum 79Polygala amarellaa 67Polygonatum odoratum 24Polygonia c-album 326Polygonum arenastrum 19Polygonum bistorta 88Polyommatus amandus 331Polyommatus icarus 330Polytrichum juniperum 151Populus tremula 137Porcellionidae 382Potamogeton natans 110Potentilla anserina 61Potentilla erecta 62Potentilla palustris 99Potosia cuprea 355Primula farinosa 94

Primula veris 54Prunella vulgaris 69Prunus padus 139 Psetta maxima 314Pseudohydnum gelatinosum 171Psithyrus 371Pteridium aquilinum 149Pteromyzon marinus 305Pulmonaria obscura 70Pulsatilla pratensis 76Purpurascens žuadrifolium 38Pycnoporus cinnabarinus 174Pyrgus malvae 331Pyrola rotundifolia 13Pyropteron triannuliformis 341Pyrrhula pyrrhula 265Pyrus 14

QQuercus robur 133

RRamalina fraxinea 158Rana lessonae 297Rana temporariaq 296Ranunculus baudotii 35Ranunculus ficaria 45Ranunculus polyanthemus 60Rattus norvegicus 278Rattus rattus 278Regulus regulus 246Rhagium mordax 351Rhamnus cathartica 131Rhinanthus angustifolius 55Rhytidiadelphus triquetrus 152Rhytisma acerinum 167Ribes alpinum 134Rosa rugosa 126Rosa vosagiaca 125Rubus caesius 128Rubus chamaemorus 33Rubus idaeus 127Rubus saxatalis 37Rumex acetosa 88Rumex longifolius 89Russula emetica 183Rutilus rutilus 312

SSagittaria sagittifolia 28Salix alba 142Salix myrsinifolia 141Salmo gairdneri 306Salmo salar 305Salmo trutta 305Salmo trutta trutta morpha fario 305Salticidae 381Sambucus racemosa 127Sander lucioperca 309Saperda carcharias 352

Saponaria officinalis 18Sarcodon imbricatum 172Sarcophaga carnaria 367Sarcophagidae 367Sarcoscypha austriaca 170Sawadaea tulasnei 170Scardinius erythrophthalmus 312Schoenoplectus lacustris 109Sciaroidea 369Scirpus sylvaticus 109Sciurus vulgaris 274Scoliopteryx libatrix 345Scolitantides orion 330Scolopax rusticola 209Scutellaria hastifolia 73Sedum acre 45Semiothisa glatratha 346Senecio vulgaris 65Serica brunnea 356Serpula lacrymans 175Sesia apiformis 340Silene dioica 86Silene vulgaris (S. cucubalus) 18Silurus glanis 310Simuliidae 368Sinapis arvensis 59Siricidae sp. 370Sitta europea 252Smerinthus ocellata 338Solanum dulcamara 68Solidago virgaurea 56Somateria mollissima 197Sorbus aucuparia 125Sorex araneus 271Sparganium emersum 111Sphagnum fuscum 152Sphinx pinastri 337Spilosoma lubricipeda 334Spilosoma luteum 334Spilosoma menthastri 334Spilosoma urticae 334Staphylinus sp. 348Stellaria media 16Stellaria nemorum 16Sterna paradisaea 216Stomoxys calcitrans 368Strangalia quadrifasciata 351Streptopelia turtur 220Strix aluco 222Strix uralensis 222Sturnus vulgaris 259Suillus luteus 176Sus scrofa 289Sylvia atricapilla 244Sylvia borin 244Synanthedon tipuliformis 341Syrphidae 367Syrphus spp. 367

ZZoarces viviparus 315

Zootoca vivipara 299 Zygaena diaphana 336Zygaena lonicerae 336Zygaena viciae 336Zygaenidae 336

TTabanidae 366Tabanus spp. 366Tadorna tadorna 193Talpa europaea 270Tanacetum vulgare 65Taphrina betulina 164Taraxacum officinale 66Tetrao tetrix 203Tetrao urogallus 204Tettigonia viridissima 365Tipula paludosa 369Thlaspi arvense 31Thomisidae 380Thymelicus lineola 331Thymus serphyllum 90Tilia cordata 137Tinca tinca 311Tineola bisselliella 332Tineola furciferella 332Tineola pellionella 332Tipulidae 369Tragopogon pratensis 49Trichius fasciatus 355Tricholoma equestre 179Trichoptera 360

Trientalis europaea 15Trifolium arvense 119Trifolium pratense 98Trifolium repens 38Trifolium spadiceum 119Tringa ochropus 212Tringa totanus 211Tripleurospermum inodorum 39Triturus vulgaris 298Troglodytes troglodytes 234Trollius europaeus 60Trombidium sp. 379Turdus iliacus 240Turdus merula 239Turdus musicus 240Turdus philomelos 241Turdus pilaris 239Tussilago farfara 58Typha latifolia 113

UUlmus glabra 138Unio pictorium 378Ursus arctos 283Urtica dioica 114Usnea 158Usnea filipendula 158Usnea hirta 158Usnea subfloridana 158Utricularia vulgaris 64

VVaccinium myrtillus 94Vaccinium uliginosum 23Vaccinium vitis-idaea 22Valeriana officinalis 40Vanellus vanellus 208Vanessa atalanta 326Vanessa cardui 326Verbascum nigrum 48Verbascum thapsus 47Veronica chaemaedrys 73Vespiidae 370Viburnum opulus 132Vicia cracca 78Viola riviniana 72Viola tricolor 78Vipera berus 300Viscaria viscosa 85Vulpes vulpes 281

XXanthoria 160Xanthoria parietina 160Xestia triangulum 343

YYponomeuta evonymellus 332 Yponomeuta malinellus 332

U. T

arte

s

Saateks 5

TAIMED 9Õistaimed 12

Puud ja põõsad 122

Sõnajalgtaimed 145

Samblad 150

SAMBLIKUD 155

SEENED 163

LINNUD 187Värvulised 230

IMETAJAD 269

KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 295

KALAD 303

SELGROOTUD 317Liblikad 318

Mardikad 348

Muud putukad 358

Muud selgrootud 374

Register 384

Ladinakeelsete liiginimede register 393

Sisukord

Eesti - static.varrak.ee€¦ · Puu otsas vilistab mingi must linnuke, õuel õitseb lilleke,...

Documents

Transcript of Eesti - static.varrak.ee€¦ · Puu otsas vilistab mingi must linnuke, õuel õitseb lilleke,...