Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015

Eesti Panga majanduskommentaar10. juuni 2015

10.06.2015 Eesti Panga majanduskommentaar 2

• Väliskeskkond on heitlik ja mitme Eesti jaoks olulise ekspordituru olukord on endiselt keeruline

• Eesti majanduskasv on seni olnud rahuldav ja kiireneb lähiaastatel pikaajalise kasvuvõimekuse, 3–4%ni

• Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi vähenemine võib hakata ohustama investeeringuid

10.06.2015 3

Maailmamajanduse kasv on jäänud oodatust aeglasemaks

• Kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi• Hiina majanduskasvu aeglustumisel on ülemaailmne mõju• Ootused Venemaa suhtes on pessimistlikud

Eesti Panga majanduskommentaar

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%Venemaa Hiina Jaapan Ameerika Ühendriigid

Allikas: IMF WEO April 2015, October 2014 (katkendlik joon)

Suuremate riikide majanduskasv

prognoos

Toormete hinnad on nõudluse vähesuse tõttu maailmaturul alanenud


• Nafta hind on olnud teiste toormete omast hüplikum – see võib ettevaates mõjutada inflatsiooni märgatavalt mõlemas suunas

• Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud, et nafta hind püsib allpool 75 USA dollarit barrelist

Puit

Teravili

Raud

Teras

Nafta

Kuld

Nikkel

-50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20%

muutus alates 01.07.2014 muutus alates 05.01.2015

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 19.05.2015

Toormehindade muutus

Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil

5

• Euroala väljus mais pool aastat väldanud deflatsioonist. 2%-lähedane hinnatõus saavutatakse Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt 2017. aastaks

Eesti Panga majanduskommentaar10.06.2015

ÜTHI inflatsioon, %

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Majanduskasv kvartali võrdluses, %

2014 2015* 2016* 2017*

0,4% 0,3% 1,5% 1,8%

2014 2015* 2016* 2017*

0,9% 1,5% 1,9% 2,0%

* prognoos

Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse, et intressimäärad püsivad madalal

6

• Euroopa Keskpanga tegevuse tõttu on langenud ettevõtetele ja majapidamistele antavate laenude intressimäärad

• Euroala ettevõtete ja majapidamiste laenujääk hakkas aasta alguses kasvama


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

Allikas: Euroopa KeskpankMärkus. Viimane vaatlus 29.05.2015

3 kuu EURIBOR

prognoos

Odavam euro on suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet ja toetanud eksporti

7

• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui aasta tagasi• Vene rubla kurss on jäänud püsima tasemel, mis on euro suhtes umbes 20% nõrgem kui

aasta varem


06/2014 08/2014 10/2014 12/2014 02/2015 04/20150.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

1.8

USA dollar Inglise nael Rootsi kroon Vene rubla

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 02.06.2015

Euro vahetuskursi muutus välisriikide vääringus (10.06.2014=1)

Eesti eksport on võitnud turuosa


• Eksporti on suudetud kasvatada kiiremini arenevate turgude toel• Soome suunduva ekspordi vähenemine on olnud väiksem kui turu enda langus

2009 2010 2011 2012 2013 2014100%

105%

110%

115%

120%

125%

Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank

Eesti kauba- ja teenuste ekspordi turuosa (2009=100%)

2009 2010 2011 2012 2013 201480%

100%

120%

140%

160%

180%

200%

Soome Rootsi Saksamaa Venemaa

Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank

Kaubaekspordi turuosa sihtturgude kaupa (2009=100%)

Venemaa turu langust on kompenseerinud suurem eksport teistele turgudele


muud kaubad

metallid ja tooted

mineraalsed tooted

toidukaubad

masinad ja seadmed

kogusumma

-40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 60 70

Venemaa teised riigid

mln eurotAllikas: Eesti Pank

Kaubaekspordi muutus (I kv 2015 võrreldes I kv 2014-ga)

• Ekspordi kasv pole siiski tulnud Venemaa turule mõeldud kaupade ümber suunamisest• Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kahanenud poole võrra, umbes 6%ni

Prognoosi eelduseks on nõudluse kasvu aeglane, kuid stabiilne kiirenemine Eesti peamistel eksporditurgudel

10

• Rootsi olulisus kaubanduspartnerina on varasemast suurem


2012 2013 2014 2015 2016 2017-2

-1

0

1

2

3

4

5

Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp) Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank

prognoos

Välisnõudluse kasv

Majandus jõuab pikaajalise kasvuvõimekuse juurde

11

• Eratarbimise reaalkasv aeglustub, kuna inflatsioon kiireneb• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeerimisaktiivsust


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2.12.2 3.1 3.6

netoeksport (pp) eratarbimine (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades (%)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

Rahastamistingimused püsivad soodsad

12

• Pankade hea finantsseis ja kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist• Laenuintressimäärad jäävad kogu prognoosiperioodi kestel madalaks• Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse

vähenemine jätkub


2012

2013

2014

2015

2016

2017

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

0,0% 0,0% 0,2%

2,4% 2,4% 2,4%

Pangalaenude intressimäärad

2,5% 2,5% 2,7%

2012

2013

2014

2015

2016

2017

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%ettevõtete laenud eluasemelaenud

Allikas: Eesti Pank

Laenujäägi aastakasv

prognoos

prognoos

Ettevõtete kasum eelmisel aastal vähenes


• Palgakulude suurenemine on viinud ettevõtete kasumi vähenemiseni• Tugeva konkurentsi tõttu pole ettevõtted saanud kulude kasvu täielikult hindadesse kanda

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%hüvitised töötajatele kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)

Allikas: statistikaamet

Tööjõukulude ja kasumi aastakasv

Aeglane majanduskasv ja kahanenud kasumid piiravad sel aastal palgatõusu hoogustumist

14

• Palgatõusu kiirenemine põhineb suuremal lisandväärtusel töötaja kohta


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 20170%1%2%3%4%5%6%7%8%9%

10%keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta


prognoos

Palga ja tootlikkuse kasv

2012 2013 2014 2015 2016 2017-15

-10

-5

0

5

10

15tööealise elanikkonna muutus tööturul aktiivsete inimeste muutus hõivatute muutus


prognoos

Rahvastiku kahanemise mõju tööturunäitajatele

tuha

t ini

mes

tRahvastiku vähenemise tõttu hakkab hõive kahanema


• Alates 2016. aastast lisandub töövõimereformi tulemusena tööturule uusi tööturu jaoks aktiivseid inimesi

Tööpuudus on vähenenud oodatust kiiremini, sh pikaajaliselt töötute hulk

16

• Stabiilne vabade ametikohtade määr näitab, et ettevõtete probleemid töötajate leidmisel pole suurenenud

• Osal uutest töövõimereformiga tööturule sisenejatest ei ole vajalikku kvalifikatsiooni ning nad jäävad töötuks


2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

0%

5%

10%

15%

20%

5,9% 6,0%7,5%

alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud


Tööpuudus kestuse järgi

prognoos

Energia odavnemise tõttu tarbijakorvi hind tänavu ei muutu

17

• Toiduainete hinnatõusu kiirendab 2015. ja 2016. aastal aktsiisimäärade tõstmine


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0,8pp 0,7pp

maksumuudatused muud tegurid


prognoos

Maksude mõju tarbijahindade tõusule

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-1

0

1

2

3

4

5

-0,1% 0,0%

2,6% 2,7%

Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)


Tarbijahindade muutus

prognoos

Majandusprognoosist lähtuvad järeldused

18Eesti Panga majanduskommentaar10.06.2015

Eesti on tugevalt seotud üleilmse majandusega

• Maailmamajanduse oodatust kesisema kasvu ning toormehindade ja vahetuskursside ulatusliku kõikumise mõju on olnud selgelt nähtav ka Eesti majanduses

• Eesti majandus on tulnud küllaltki edukalt toime Venemaa nõrga majandusolukorra, sanktsioonide ja rubla odavnemisega

• Eesti suurem seotus euroalaga nii Leedu hiljutise liitumise kui ka kaubandusstruktuuri muutuse tõttu lisab kasvu väljavaatele kindlust

• Euroala kasvu turgutavad rahapoliitika, vähesem vajadus eelarveid konsolideerida, soodsamad laenutingimused, odavam euro, paranenud konkurentsivõime ja väiksem tööpuudus

• Kreeka võlaprobleem on endiselt terav ja tekitab ebakindlust


Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi

• Arvestades mitme olulise ekspordi sihtturu probleeme, on Eesti majanduskasv olnud rahuldav, seda ka hoogsa eratarbimise tõttu

• Tarbimist on soodustanud väga paljud tegurid: keskmise palga tõus, hõive kasv, vähenenud tööpuudus, hinnataseme langus, suurenenud sotsiaaltoetused ja kõrge kindlustunne

• Eesti majandusele pikemaajaliselt jõukohane kasv on 3–4%. Sellest kiiremat kasvu piirab elanikkonna vähenemine ning välja kujunenud tootmisstruktuur, -sisseseade ja -tehnoloogia

• Kasvu toetavate struktuurireformideta saaks majanduskasv kiireneda üle 4% ajutiselt ja tõenäoliselt majanduse ülekuumenemise hinnaga


Majanduskasvuga seotud riskid võivad edasist kasvu pidurdada

• Prognoos eeldab, et Venemaa ja Ukraina konflikt ei süvene, kuid geopoliitilised ohuallikad on endiselt väga tõsised

• Pinged tööturul pole kasvanud, kuid kasumite kahanemine annab märku, et ettevõtete investeerimisvõime võib olla vähenenud

• Eesti kui investeeringumahuka majanduse jaoks kätkeb endas ohtu võimalik varahindade langus Põhjamaades, mis võib piirata pankade rahastamisvõimet

• Eesti majanduskasvu jaoks on energia odavnemine olnud soodne, sest siinne majandus on keskmisest energiamahukam, kuid energia hinna järsu tõusu korral oleks mõju vastupidine


Valitsemissektori eelarve püsib tasakaalu juures

22

• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve väikesesse nominaalsesse puudujääki• Planeeritavate sotsiaaltoetuste ja investeeringute kasvu tõttu ületavad kulud tulude

pikaajalist tasakaalutaset, mistõttu on struktuurne eelarve samuti väikeses puudujäägis


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon

suht

ena

SKPs

se


prognoos

Valitsemissektori eelarvepositsioon

Valitsemissektor peaks juhinduma pikemaajalistest eesmärkidest

• Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on endiselt head: eelarve jääb sellel ja kahel järgmisel aastal tasakaalu juurde, kuid siiski väikesesse puudujääki

• Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on vajalik, et väliskeskkonna riskidele avatud väikeriigis oleks võimalik riskide negatiivseid mõjusid tasandada vastutsüklilise eelarvepoliitikaga

• Valitsus peaks varasemast veelgi enam panema rõhku riigi pikemaajaliste eesmärkide seadmisele, sh majanduse konkurentsivõime suurendamisele

• Valitsemissektori eelarve-eesmärkide täitmisel peaks vältima järske ja ootamatuid maksumuudatusi, mis suurendavad nii tarbijate kui ka ettevõtete ebakindlust


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

24


Eesti Panga majanduskommentaar

2014 2015 2016 2017

SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,53 20,46 21,74 23,21

SKP muutus püsivhindades (%) 2,1 2,2 3,1 3,6

SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 1,3 1,1 4,1 4,5

THI inflatsioon (%) -0,1 0,0 2,6 2,7

Töötuse määr (%) 7,4 5,9 6,0 7,5

Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 4,6 5,5 6,6

Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,6 -0,1 -0,1 -0,2

10.06.2015

Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015

Economy & Finance

Transcript of Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015