Eesti majandusülevaade...2011. aasta kokkuvõttes 7,6%. Viimase kvartali aeglustumisest hooli-mata...

Palun tutvuge olulise informatsiooniga viimasel leheküljel

- 1 -

Maailmamajandus

Maailmamajanduse arengud on aasta esimestel kuudel olnud vastu-olulised – ühelt poolt on paranenud kindlustunne ja tööstustoodangu näitajad, teisalt on naftahinna tõus ületanud ootusi ning majanduskasveuroalal pidurdunud.

Jätsime maailmamajanduse selle aasta kasvuootuse muutmata, prognoosides 3,1% kasvu. Järgmisel aastal ootame aga majandus-arengute märgatavat paranemist, mistõttu on kasvuootus kerkinud jaanuaris prognoositud 3,1%-lt 3,4%-le.

Prognoosi põhistsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks hindame 60%, negatiivsel stsenaariumil 30% ning positiivsel 10%. Peamised nega-tiivsed riskid prognoosiperioodil on kõrgem naftahind, süvenev euroala võlakriis (nt kui Hispaania ja Itaalia peaks vajama päästepaketti), Hiina majanduskasvu oodatust suurem aeglustumine ning USA majanduse aeglasem taastumine.

Eesti majandus

Majanduskasv ulatus eelmise aasta esimeses kolmes kvartalis pea 9%-ni, kuid aeglustus viimases kvartalis märkimisväärselt, mistõttu oli kasv 2011. aasta kokkuvõttes 7,6%. Viimase kvartali aeglustumisest hooli-mata kasvas eksport keskmiselt 24,9%. Tugev hõive- ja positiivne reaal-palga kasv suurendas tarbijate kindlustunnet ning nende tarbimis-valmidust.

Muutmata maailmamajanduse kasvuootuse tõttu jätsime ka Eesti selle aasta kasvuootuse jaanuari prognoosiga võrreldes samaks, prognoosides 2,7% majanduskasvu. Samas tõstsime järgmise aasta kasvuootust 4%-lt 4,2%-le, kuna eelduse kohaselt peaks välisnõudlus paranema. Inflatsioon aeglustub eelmise aasta 5%-lt 3,8%-le 2012. aastal ning 3,2%-le 2013. aastal. Avaliku sektori rahandus on negatiivsest eelarve-positsioonist hoolimata heas korras ning võlataseme kasv kestlik.

Suurim risk Eesti majandusele tuleneb väliskeskkonnast – partnerriikide majanduste oodatust kiirem aeglustumine mõjutaks lisaks ekspordile nii tööturgu, eratarbimist kui ka ettevõtete investeerimisvalmidust. Maja-pidamiste olukorda võib lisaks mõjuta oodatust kiirem naftahinna tõus maailmaturul. Sisemaistest riskidest domineerib tööturuga seonduv –jätkuvalt napib teatud oskuste ja teadmistega töötajaid, kuid samas on töötuid (sh pika-ajaliselt) endiselt palju.

Eesti majandusülevaadeSwedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012

Taastumine jätkub aegamööda

Sisukord

Maailmamajandus – kasv kosub aegamisi 2

Eesti – murepilved hõrenevad 6

Maailmamajandus


- 2 -

Maailmamajanduse arengud on aasta esimestel kuudel olnud pigem positiivsed, kuigi pikemas vaates on ka riskid kasvanud ning keskpankade likviidsus-tehingutest tulenenud kindlustunde tõus on vaibumas. USA majanduse taas-tumine on küll kiirenenud, kuid on endiselt jäänud tagasihoidlikuks; euroalal on võlakriisi riigid üha selgemalt suundumas majanduslangusesse, samas kui tuumikriikides on majanduskasv pidurdunud. Raskeim periood euroala kriisilahendamisel on nüüdseks ilmselt möödas ning ees ootab keeruline taastumine. Arenevate riikide, eriti Hiina ja India, majanduskasv on aeglustunud. Lisaks on energiahinnad naftat importivatele riikidele märkimisväärselt tõusnud, mistõttu ootame sel aastal vaid veidi üle 3% maailmamajanduse kasvu. Järgmisel aastal peaks maailma-majanduse taastumine taas hoogu juurde saama, kiirendades kasvu 2011. aasta kasvuga sarnasele tasemele.

Maailmamajanduse kasv aeglustunud, ent kindlustunne tõusnud

Selle aasta esimestel kuudel on maailma-majanduse taastumine küll jätkunud, kuid samas on ka tasakaalustamatus

suurenenud. Ühelt poolt on tõusnud toorme- ja aktsiahinnad ning teisalt on mõnevõrra paranenud nii tööstuse ostu-juhtide hinnangud (PMI) kui ka kindlus-tunne. Ka majanduskasvude arengud on olnud erinevad – eelmise aasta viimases kvartalis majanduse taastumine USA-s kiirenes, samas kui majanduskasv euro-alal, Suurbritannias ja Jaapanis pidurdus ning enamikes arenevates majandustes aeglustus.

Euroopa Keskpank on taas suurendanud euroalal likviidsust, kasutades selleks pika-ajalisi refinantseerimisoperatsioone (LTRO) – Euroopa Keskpanga väljastatudlaenude maht ulatus veebruaris 530 miljardi euroni. Kuigi olukord finants-turgudel on rahunemas, on ebakindlus endiselt suur; pangad soovivad oma kohustusi vähendada ning negatiivne laenukasv mõjutab majandusarenguid kogu regioonis. Märtsis saavutati kokkulepe Kreekale antava teise abi-paketi osas, millega nõutakse Kreekalt reformide jätkumist ning kohustati kommertspanku oma võlanõudeid riigi vastu vähendama. Samas on Kreeka poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed pinged vahetult enne mais toimuvaid valimisi kasvamas – suuremat Euroopa abi nõudjate meeleolud vastanduvad

euroalast lahkuda soovijate omadega. Et kiirendada võlakriisi lahendamist, otsus-tati euroala stabiilsusmehhanismid –EFSF ja ESM – panna töösse sama-aegselt; selline otsus tähendab suurematrahastamist ja vähendab seega võlakriisi süvenemise tõenäosust, eriti just Itaalias ja Hispaanias. Hiljuti on finantsturgude mure nende kahe riigi suhtes taas kasvanud, kuna hoolimata Euroopa Kesk-panga sekkumistest on võlakirjade intressid taas kasvama hakanud; samuti peetakse Hispaania püüdlusi eelarve-puudujäägi nõutud piiridesse viimisel ebapiisavateks.

Jätkuvatest võlakriisi probleemidesthoolimata on nii investorite, ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunne paranenud, mis on ilmselt tingitud euroala likviidsus-tehingutest ja USA majanduse oodatust kiiremast taastumisest. USA ostujuhtide indeksid viitavad suurenenud aktiiv-susele tööstustootmises. Ka aktsia-turgude arengud on paranenud, kuigijätkuvalt on volatiilsus kõrge ning ebakindlus suur. USA hiljutistes aren-gutes võib siiski märgata ka tagasilööke – hõive kasv on aeglustunud ning kõrge naftahind on kergitanud kütusehinnad ajalooliste kõrgtasemete lähedale.

Lisaks euroala võlakriisile on maailmamajanduse kasvu viimasel kahel kvartalil pidurdanud ka arenevate majanduste majanduskasvu aeglustu-mine. Majandust toetavate meetmete vähendamine küll kahandas ülekuume-nemise riske ja pärssis sisenõudlust, kuid aeglustuv maailmamajanduse kasv on avaldanud mõju ka nende riikide ekspordisektoritele. Need arengud on kõige ilmsemad Hiinas, kus kinnisvara-turu aktiivsus on vähenemas ja auto-müük languses, ning nn raske maandu-mise tõenäosus on endiselt kõrge. Samuti on märkimisväärselt aeglustunud tööstustoodangu ja eksporditellimuste kasv. Kuigi inflatsioon on kahanemas, on see jätkuvalt üheks Hiina majanduse suurimaks probleemiks, piirates vajadusel lisatoetusmeetmete kasutuselevõttu.

Põhistsenaarium – tagasihoidlik kasv

Meie põhistsenaariumi järgi püsib maailmamajanduse kasv selle aasta esimeses pooles allpool 3%, kiirenedes aasta teises pooles ja ulatudes järgmisel aastal 3,4%-ni. Põhistsenaariumi reali-

Maailmamajandus – kasv kosub aegamisi

Maailma majanduskasv, 2011-2013, %

2011 2012pr 2013pr 2011pr 2012pr 2013pr

USA 1,7 2,1 2,3 1,8 2,0 2,2

Euroala 1,4 -0,5 0,4 1,6 -0,3 0,2

Saksamaa 3,1 0,5 1,3 3,0 0,4 0,9

Prantsusmaa 1,7 0,3 0,6 1,6 0,2 0,5

Itaalia 0,4 -1,8 -0,3 0,5 -1,3 -0,8

Hispaania 0,7 -2,0 -0,8 0,6 -1,0 -0,5

Soome 2,9 0,8 1,7 2,9 0,4 1,5

Suurbritannia 0,7 0,5 1,0 0,9 0,5 0,5

Taani 1,0 0,5 1,0 1,0 0,7 1,3

Norra 1,7 2,0 2,5 1,7 2,0 2,3

Jaapan -0,7 1,5 1,2 -0,5 1,7 0,9

Hiina 9,2 8,1 8,0 9,3 8,2 7,8

India 7,2 6,7 7,3 7,3 6,7 7,0

Brasiilia 2,7 3,1 3,5 3,0 2,7 2,2

Venemaa 4,3 4,1 3,9 4,2 3,9 3,7

Maailm (PPS*) 3,5 3,1 3,4 3,6 3,1 3,1

Maailm (dollarites) 2,5 2,2 2,6 2,7 2,3 2,3

Allikas: rahvuslik statistika ja Swedbanki prognoos*korrigeeritud ostujõu pariteediga

aprill 2012 jaanuar 2012

Maailmamajandus


- 3 -

seerumise tõenäosuseks hindame 60%. Põhistsenaariumi detaile oleme pikemalt selgitanud 24. aprillil ilmunud maailma-majanduse ülevaates Global Economic Outlook.

Võrreldes jaanuaris avaldatud prog-noosiga oleme USA selle aasta majan-duskasvu ootust tõstnud vaid pisut (2%-lt 2,1%-le), kuna edasist majanduse taastumist pidurdavad kõrged energia-hinnad. Euroalal ootame sel aastal endiselt mõõdukat majanduslangust (-0.5%), kuid järgmisel aastal varem prognoositust kiiremat taastumist, mida mõjutavad tuumikriikide, s.h Saksamaa, paranenud kasvuootused tänu kiiremale ekspordi ja investeerimisaktiivsuse taas-tumisele selle aasta teises pooles. Ilmselt läbib Saksamaa majandus sel aastal tehnilise majanduslanguse (s.t kaks järjestikust kvartalit negatiivse kvar-taalse kasvuga), kuid majanduse põhi-näitajad on endiselt tugevad – selle aasta kokkuvõttes ootame Saksamaa majan-duskasvuks 0,5%, mis peaks järgmisel aastal kiirenema veelgi, ulatudes 1,3%-ni. Lõuna-Euroopa riikides majan-duslangus süveneb ning prognoosi-perioodi jooksul ei ole kasvu taastumist ette näha. Jaapani majanduskasvu kergi-tavad sel aastal küll erakorralised inves-teeringud, kuid tugeva jeeni, kõrgete energiahindade ja nõrgenenud Hiina nõudluse tõttu on kasvuootused lange-nud. Järgmise aasta kasvuprognoos on samas veidi paranenud, kuna ootame jeeni nõrgenemist.

Arenevate riikide kasvuootusi ei ole me selleks aastaks eriti muutnud – sel aastal kasv aeglustub ning järgmisel aastal taas kiireneb veidi. Naftat eksportivate riikide(Venemaa ja Brasiilia) kasvuprognoos on jaanuariga võrreldes paranenud, kuid India ja Hiina ootused on selleks aastaks jäänud samaks. Hiinas pidurdab majanduskasvu kinnisvaraturu jahene-

mine, kuid majanduskasvu kiiret aeglus-tumist suudetakse meie põhiprognoosi järgi vältida.

Arenenud riikide majanduskasvu mõjutavad enim valitsuste kasinus-meetmed. Samuti soovivad majapida-mised oma võlgu vähendada, mis suuren-dab säästmist ja vähendab tarbimist. Rahapoliitika jääb küll mõneks ajaks endiselt ekspansiivseks, kuid selle mõjud on karmi eelarvepoliitika tasakaalus-tamiseks ebapiisavad. Baasintressi-määrad jäävad arenenud riikides prognoosiperioodil oma ajalooliselt madalaimatele tasemetele; meie ootuste järgi soovivad keskpangad ka edaspidi suurendada likviidsust, kuid seda mõne-võrra enam USA-s, Suurbritannias ja Jaapanis kui euroalal.

USA dollar jätkab tugevnemist, kuna majanduse taastumine on seal kiirem kui euroalal või Jaapanis. Jeeni nõrgenemine leevendab Jaapani majandusolukorda2013. aastal. Ootuste järgi tugevneb renminbi ligikaudu 4% võrra aastas. Pinged valuutakursside ümber võivad taas suureneda, kuna Brasiilia ja teised arenevad majandused ei soovi konku-

rentsivõimet kaotada.

Kõrge naftahind pidurdab naftat importivate riikide1 majanduskasvu ning kiirendab inflatsiooni. Meie hinnangul ei kujuta kerkivad tarbija- ja toormehinnad maailmamajandusele siiski suurt probleemi. Tootmisvõimsuste raken-datus on endiselt madal ning negatiivne SKP lõhe2, mis küll jätkuvalt väheneb, kaob alles mitme aasta pärast.

Maailmamajanduse kasv on liiga nõrk selleks, et toormeturgudel tekitada uutbuumi. Sellest hoolimata jääb toorme-hindade kasv mõneks ajaks üpris kiireks. Kõige esimesena võib toormetest oodata nafta hinnalangust ning seda eeldusel, et poliitilised pinged Lähis-Idas kahanevad. Enamik toormehindu jäävad siiski kõrgetele tasemetele maailmamajanduse taastumise, kõrge likviidsuse ja madalate intressimäärade tõttu. Tõstsime nafta barrelihinna ootusi selleks aastaks keskmiselt 119-le ja järgmiseks aastaks 113-le dollarile (jaanuari prognoos oli vastavalt 102 ja 96 dollarit). Ka metalli-ja toiduhinnad kasvavad nii sel kui ka järgmisel aastal, ehkki tagasihoidlikult.

Toormehindade kasvu veavad peamiselt arenevad majandused, kus nõudlus suu-reneb kasvava elatustaseme ja kerkiva produktiivsuse tõttu. Arenevate majan-duste väljavaateid mõjutavad küll arene-nud riikide kasinusmeetmed, kuid nende enda vajadus võlakoormaid vähendada on märksa väiksem. Kiiret toormehindade tõusu on arenevates riikides püütud piirata erinevate majandusmeetmetega; meie prognoosiperioodi jooksul saavad

1 Naftat importivad riigid toodavad ligikaudu 80% maailma kogutoodangust.2 SKP lõhe on tegeliku SKP erinevus potentsiaalsest kogutoodangust (kogu-toodang täishõive korral). Meie hinnangul ulatub maailmamajanduse potentsiaalne kasv prognoosiperioodil 4%-ni.

N afta hi nd, ostuj uhtide i ndek s ja börsi i ndek s

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

2007 2008 2009 2010 2011 2012

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

töötleva tööstuseostujuhtide indeks(vs)

nafta, Brent,dollarites (ps)

S&P 500 indeks (ps)

Allikas: Reuters EcoWin

Val uutak ursid USA dol l ari suhtes ( a ugust 20 08=10 0)

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

2007 2008 2009 2010 2011 2012

euro

Brasiilia reaal

Hiina renminbi

Jaapani jeen


Maailmamajandus


- 4 -

neis riikides lahendatud ka nn ülekuume-nemise probleemid.

Jaanuaris avaldatud majandusülevaateskirjeldatud maailmamajanduse stsenaa-riumid põhinesid euroala võimalikel arengutel. Põhistsenaariumi järgi ootasime väikeseid, kuid olulisi, samme kriisilahendamise suunas ning negatiivne stsenaarium nägi ette kriisi süvenemist. Kriisistsenaarium kirjeldas aga sootuks euroala lagunemist. Meie praegune, aprilli maailmamajanduse põhistsenaa-rium sisaldab endas jaanuari euroala põhistsenaariumit, mille järgi eeldame raskeid, kuid jätkuvaid muutusi paremuse suunas. Eelarvepoliitiline koostöö on tugevnenud ning stabiilsusmehhanis-mide maht suurenenud. Võlakriisi lahen-damisel pannakse endiselt rõhku finants-toe jagamisele ja reformide nõudmisele. Kuigi Euroopa Keskpanga sekkumised on parandanud finantsturgude kindlus-tunnet, on negatiivse laenukasvu tõe-näosus väga suur. Lisaks mõjuvad nega-tiivselt riikide kasinusmeetmed, mistõttu ootamegi euroalal negatiivset majandus-kasvu.

Põhistsenaariumi järgi kasv euroalal taastub selle aasta teisel poolel tänu tuumikriikide tugevamale kasvule. Mõningast tuge pakub ka euro odavnemine USA dollari suhtes. Meie prognoosiperioodil (ja ka edaspidi) jääb võlakriisis Lõuna-Euroopa riikides tööpuudus kõrgeks, mistõttu on neis riikides oodata jätkuvalt keerulisi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi arenguid.

Tasakaalustamatuse tõttu negatiivne stsenaarium tõenäolisem kui positiivne

Kuna eksisteerivad mitmed negatiivsed riskid, oleme maailmamajandusele koos-

tanud ka negatiivse stsenaariumi. Samas esineb võimalus põhistsenaariumist paremateks arenguteks, mistõttu on olemas ka positiivne stsenaarium. Kuna aga negatiivsed riskid hetkel kaaluvad üles positiivsed, oleme negatiivse stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hinnanud suuremaks kui positiivse, vas-tavalt 30% ja 10%.

Positiivse stsenaariumi eeldusteks on majanduskasvu toetavate meetmete kasv arenevates majandustes, madalam naftahind ja/või kõrgete toormehindade nõrgem mõju majanduskasvule, ning julgemad kriisilahendamise sammud arenenud riikides. Viimane tõstaks nii USA-s kui ka euroalal tarbijate kind-lustunnet ning suurendaks investee-rimisvalmidust.

Negatiivne stsenaarium, mille järgimaailmamajanduse kasv jääb alla 2%, võib realiseeruda juhul, kui geopoliitilised pinged ja/või kahanevad nafta tootmis-mahud suruvad naftahinda veelgi kõrge-male. Euroalal võivad võimenduda poliiti-lised ja sotsiaalsed pinged, mis lähene-

vate valimiste tõttu on ettearvamatud(valimised toimuvad sel kevadel Kreekas ja Prantsusmaal ning järgmisel aastal Itaalias ja Saksamaal). Samuti võib võla-kriisi lahendamisel tulla tagasilööke, mis-tõttu võib riikide euroalast lahkumise risk taas suureneda. Lisaks kerkivatele energiahindadele on USA majanduse peamiseks riskiks poliitiline paigalseis, mis võib jätkuda ka pärast sügisesi presidendivalimisi. Kui kaotatakse maksuerisused, võib karmim eelarve-poliitika majanduskasvu aeglustada. Lisaks võivad prognoosiperioodil süve-neda probleemid võlataseme, maksu- ja kulupoliitika ning tervishoiureformiga, mis omakorda pidurdab USA majanduse taastumist ja pingestab finantsturge. Veel on üheks oluliseks negatiivseks riskiks Hiina majanduse nn raske maan-dumine, kuna langevad kinnisvarahinnad võivad märkimisväärselt kahandada majandusaktiivsust ja nõrgestada finantssektorit kogu piirkonnas.

Maailmamajandust mõjutavad mitmed probleemid ka pikemal perioodil. Nende kohta saab täpsemalt lugeda meie 24. aprillil ilmunud ingliskeelsest maa-ilmamajanduse ülevaatest (Global Eco-nomic Outlook). Käsitletavate teemade hulka kuuluvad: kuidas lõpetada ekspan-siivse rahapoliitika periood, kuidas ta-gada finantssektori ja tarbijahindade stabiilsust, kuidas kärpemeetmetest hoo-limata kergitada Euroopas majandus-kasvu ja hõivet, kuidas vähendada tasakaalustamatust maailma majandus-kasvus, kuidas keskenduda taas kesk-konnasäästlikkusele suunatud poliitika-tele ning kuidas vähendada tööpuudust, mis on tõenäoliselt arenenud riikides muutunud üha struktuursemaks. Maa-ilmamajanduse tagasihoidlik taastumine lühiajaliselt on küll tervitatav, kuid kesk-pikal perioodil kasvavatele problee-midele peaks pöörama rohkem tähele-panu.

1 0 -aasta se võl ak i rja i ntressi erinevus v õrrel des

Sak sa maaga, protsendi punk ti

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2008 2009 2010 2011 2012

Kreeka

Portugal

Iirimaa

Itaalia

Hispaania

Belgia

Prantsusmaa

Suurbritannia


Baasintressi määrad ja valuutakursid

prognoos

2012 2012 2012 2013 2013

20. aprill 30. juuni 31. dets 30. juuni 31. dets

Baasintressi määrad

Föderaalreserv 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25

Euroopa Keskpank 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00

Inglise Pank 0,50 0,50 0,50 0,75 1,00

Jaapani Pank 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10

Valuutakursid

EUR/USD 1,32 1,28 1,26 1,23 1,20

EUR/GBP 0,82 0,81 0,81 0,81 0,80

USD/RMB 6,30 6,18 6,05 5,94 5,82

USD/JPY 82 85 87 90 95

Allikas: Reuters EcoWin ja Swedbanki prognoos

Maailmamajandus


- 5 -

Läti, Leedu ja Rootsi majandusarengud sõltuvadmaailmamajandusest

Kuna maailmamajanduse prognoos selleks aastaks ei ole palju muutunud, on ka meie teiste koduturgude majandus-kasvude ootused sarnased jaanuaris avaldatutega. Kui kasvuootus on Leedu ja Rootsi puhul jäänud samaks, oleme seda mõnevõrra tõstnud Läti majanduse puhul, kus sisemaised arengud on seni oodatust olnud märksa paremad. Järgmisel aastal ootame kõigis riikides kasvu kiirenemist, kuna ekspordi-võimalused ja investeerimisaktiivsus paranevad – kasv ulatub 2,1%-st Rootsis kuni 4,3%-ni Leedus.

Läti majanduse taastumine kiirenes eelmisel aastal tublisti, ulatudes 5,5%-ni; kasvu toetasid eksport ja EL-i toetused, mis omakorda kiirendas investeeringute kasvu. Paranenud tarbijate kindlustunne kasvatas eratarbimist. Sel aastal ootame kasvu aeglustumist 2,5%-ni, mis on siiski meie jaanuaris avaldatud prognoosist (2%) mõnevõrra kõrgem, kuna sise-nõudluse ja kindlustunde arengud aasta alguses on olnud oodatust paremad. Kuigi väliskeskkond on nõrgenenud, on Läti ekspordi konkurentsivõime para-nenud, mis kasvatab turuosasid ja kiirendab ekspordikasvu. Lisaks on Läti peamiste ekspordipartnerite majandus-olukord märksa parem kui näiteks Lõuna-Euroopa võlakriisi riikides. Järgmisel aastal ootame majanduskasvu kiirene-mist 3,5%-ni, tänu parematele maailma-majanduse arengutele ja kasvanud ekspordivõimalustele. Tööturu olukord jätkab paranemist ning tööpuuduse määr langeb järgmisel aastal alla 12%.Liitumine euroalaga 2014. aastal on endiselt võimalik – kuna eelarve puudu-jäägi vähenemine jätkub, võib suurimaks takistuseks kujuneda hoopis liialt kiirehinnatõus (tarbijahinnad kasvavad meie hinnangul järgmisel aastal 2,5%). Tead-

matust lisavad ka ettearvamatud poliiti-lised arengud, mis võivad muuhulgas ka mõjutada euroala laienemisvalmidust.

Leedu majandus kasvas eelmisel aastal küll prognoositust aeglasemalt (5,9%; jaanuari prognoos oli 6,3%), kuid erine-valt paljudest teistest riikidest Leedu majandus viimases kvartalis eelmisega võrreldes ei langenud. Eelmise aasta kasvu andsid tugeva panuse nii eksport kui ka sisenõudlus. Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist 3,3%-le, kuid järgmisel aastal tänu paranenud ekspordi- ja investeerimisvõimalustele selle kiirenemist 4,3%-ni. Tööpuuduse määr langeb sel aastal keskmiselt 11%-ni ning hinnatõus aeglustub 2,5%-le. Riigi rahanduse olukord on küll paranenud, kuid lähenevad valimised selle aasta sügisel võivad muuta eelarvepoliitika märksa ekspansiivsemaks. Euroalaga liitumise eesmärk on küll endiselt jõus, kuid selle tõenäosus on üha vähenemas, kuna sisemaised riskid kuhjuvad – lisaks poliitilistele otsustele võib seda mõju-tada ka kiirenev hinnakasv.

Rootsi majandusstatistikat korrigeeriti hiljuti märkimisväärselt – 2010. aasta kasvu tõsteti pea 6%-ni ning uute

andmete kohaselt kasvas majandus2011. aastal 4% (jaanuari prognoos oli 4,5%). Eelmise aasta viimase kvartali kasvu mõjutas ekspordinõudluse järsk langus, kuid eratarbimine püsis üllatavalt tugev. Ostujuhtide indeks on viidanud vaid mõõdukale paranemisele selle aasta alguses ning eksporditellimuste kasv on endiselt madal. Ootame selle aasta keskmiseks kasvuks 0,5% - esimeses kvartalis jätkub küll nõrk negatiivne kasv, kuid aasta teises pooles peaks majandus-aktiivsus kasvama. Järgmisel aastal kiireneb kasv tublisti - 2,1%-ni -, millel on positiivsed mõjud ka tööturule ja era-tarbimisele. Meie eelduste kohaseltlangetab Riksbank baasintressimäära sel aastal 1,25%-ni ning sellele tasemele peaks see jääma kuni järgmise aasta lõ-puni, misjärel muutub rahapoliitika pisut konservatiivsemaks. Eelarvepoliitika on pigem ettevaatlik ning ettevaatav, sedavähemalt kuni selle aasta teise pooleni, mil on oodata majandusolude para-nemist.

Pikemat ja detailsemat ülevaadet Läti, Leedu ja Rootsi majanduste kohta saab lugeda meie 24. aprillil ilmunud inglis-keelsest majandusülevaatest Swedbank Economic Outlook.

Cecilia Hermansson

Ma ja ndusk a sv j a infla tsi oon Lä tis, Le e dus ja Rootsis

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

2010 2011 2012pr 2013pr

Läti - SKP

Leedu - SKP

Rootsi - SKP

Läti - THI

Leedu - THI

Rootsi - THI

Allikas: rahvuslik statistika, Swedbanki prognoos

Eesti


- 6 -

2011. aasta oli Eesti majandusele väga hea aasta – majandus kasvas tubli 7,6% (esimesel kolmel kvartalil ulatus aastane kasv suisa ligikaudu 9%-ni, kuid aeglustus oluliselt aasta viimases kvartalis). Kasvu toitis jätkuvalt kiire ekspordikasv, mis omakorda tingis vajaduse uute investeeringute ning töökohtade järele, suurendades seeläbi ka sisemajanduse panust majandus-kasvu. Hõive kasv kasvatas aga maja-pidamiste sissetulekuid ning kindlus-tunnet, mis omakorda suurendas nende valmidust kulutada. Kuigi Eesti peamiste ekspordipartnerite majandused aeglus-tusid, soodustas jätkuvalt tugev välis-nõudlus investeeringute kasvu. Nel-jandat kvartalit, erinevalt eelnevatest kvartalitest, iseloomustas netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu – eks-port kasvas impordist oluliselt aeglase-mini, mistõttu majandus aasta viimases kvartalis kasvas vaid 5,1% (sesoonselt kohandatud andmetel). See mõjutas omakorda ettevõtjate kindlustunnet lähituleviku suhtes ning kasvanud määramatus seoses euroala riikides valit-sevaga soodustas ettevõtjate ettevaat-likkuse kasvu investeerimisel, s.t nn vaata-ja-oota strateegia kasutamist (seda eriti välisosalusega ettevõtetes).

Eelmise aasta majanduskasv kujunes oodatust mõnevõrra aeglasemaks – pea-miselt tulenes see netoekspordi nega-tiivsest panusest, st ekspordikasv aeg-lustus märkimisväärselt (eelmise kvarta-liga võrreldes ekspordimahud kahanesid ligi 3%). Sisenõudlus, eriti eratarbimine,

kasvas aga aasta lõpus tublisti. Aegla-sema ekspordikasvu põhjustas aga väiksem ekspordimüük masinate ja seadmete sektoris, mis selle aasta alguse numbreid vaadeldes näib, et oli ajutine, põhjustatuna kas lepingute lõppemisest ja/või tõrgetest tarneahelates.

Väikese ja väga avatud majanduse jaoks tulenevad peamised riskid endiseltväliskeskkonnast – peamiste partner-riikide majanduste oluline aeglustumine või sootuks kahanemine ei jäta Eestit mõjutamata. Samas ei oleks uue võima-liku kriisi mõju majandusele enam sama suur kui eelneva kriisi puhul (aastatel 2009-2010), kuna majanduse senine areng on oluliselt tasakaalulisem ning vajadus välisfinantseerimise järele on märksa tagasihoidlikum. Uus üleilmne kriis kahandaks välisnõudlust ning vähe-nevad ekspordimahud tähendaksid nii investeeringute kui ka töökohtade arvu vähenemist. Väiksem hõive omakorda piirab majapidamiste võimalusi tarbimis-kulutusi kasvatada. Samas esineb risk, et väliskeskkonna arengud on oodatust positiivsemad ehk teisiti öeldes, et kaubanduspartnerite majandused võivad kasvada oodatust kiiremini, mistõttu võib meie põhistsenaariumis kirjeldatud majandusarengu väljavaade olla liialt konservatiivne.

Lisaks eelnevale peame üheks oluliseks riskiks ka psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad majandusagentide kindlus-tunnet ja seda nii kodu- kui ka välis-turgude arengute suhtes. Teisiti öeldes,

kui majandusaktiivsuse langust ei saada investorite närvilisuse kasv, võib välis-majanduse aktiivsuse langusest tingitud reaalne mõju sisemajandusele olla sootuks tagasihoidlikum kui eelnevalt kirjeldatud. Lisaks mõjutavad psühho-loogilised tegurid ka välisinvestoreid –konkureerivad ju riigid nii oma õigus-ruumi kui ka majanduskeskkonnaga rahvusvaheliste ettevõtete (st. majan-duselu aktiviseerumise toel kasvavate tulude) pärast.

Ka toormehindade oodatust kiirem kasv võib Eesti majanduse arengule olla üheks riskiks – oluliselt kiirem (ja püsiv) nafta-hinna tõus maailmaturul võib survestada kohalikke tarbijahindu, mis omakorda suurendab nende majapidamiste hulka, kel tekib raskusi sundkulutuste (elu-asemekulud, toit) katmisega. Viimane aga tähendab, et eratarbimine võib kiirema inflatsiooni tõttu kasvada märksa tagasihoidlikumalt kui prognoos ette näeb.

Sisemaistest riskidest domineerib endi-selt tööturuga seonduv – jätkuvalt on probleemiks struktuurne tööpuudus, s.t vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid napib, ent samas on Eestis suur hulk inimesi, kes otsivad tööd. Töötajate nappus võib lähitulevikus vormuda nende erialade ametikohtade palkade kiireks kasvuks, tekitades taas kord nn palgaralli. Selline olukord toob kaasa lõpptoodangu hindade kasvu kiirenemise, survestades seeläbi ettevõtete konku-rentsivõimet nii sise- kui ka välis-turgudel. Lisaks struktuursele töö-puudusele iseloomustab Eesti tööturgu jätkuvalt pendelränne, mis võib halvema stsenaariumi korral muutuda emigrat-siooniks, mis halvendaks veelgi oskuste ja teadmiste mittevastavuse probleemi tööturul. Kahaneva ja vananeva rahvas-tikuga riigis suurendaks parimas tööeas elanike väljavool survet ka sotsiaal-süsteemile. Keskpikal ja pikal perioodil kujuneb aga tööjõunappus peamiseks kasvu takistavaks teguriks – tööjõu-nappus kahandab ka investorite huvi Eesti vastu (nt väikesemahulise tootmise riiki toomine vmt).

Kaubanduspartnerite majanduste väljavaadete paranemine toetab ekspordi kasvu

Nii 2010. kui ka 2011. aastal kasvasid ekspordimahud enam kui 20% ning sellel aastal meie hinnangul kasv aeglustub

Eesti – murepilved hõrenevad

Peamised majandusnäitajad, 2009-2013*

2009 2010 2011 2012pr 2013pr

SKP (püsihindades) -14,3 2,3 7,6 2,7 4,2

SKP, miljon eurot (jooksvates hindades) 13 843 14 305 15 972 16 886 18 081

Tarbijahinnad -0,1 3,0 5,0 3,8 3,2

Töötuse määr, % 13,9 16,9 12,5 10,5 8,6

Brutopalga reaalkasv -4,6 -2,0 0,5 1,6 2,0

Kaupade ja teenuste eksport (jooksvates hindades) -19,5 25,5 27,4 9,2 10,3

Kaupade ja teenuste import (jooksvates hindades) -31,1 24,8 34,0 9,2 11,1

Kaupade ja teenuste saldo, % SKP-st 5,8 7,4 3,8 4,0 3,4

Jooksev- ja kapitalikonto, % SKP-st 7,2 7,2 6,7 5,9 5,5

Otseinvesteeringud Eestisse, % SKP-st 9,6 8,1 8,0 9,9 10,8

Välisvõlg, % SKP-st 124,7 115,2 98,0 91,4 90,8

Valitsussektori eelarveseis, % SKP-st -2,0 0,3 1,0 -1,8 -0,6

Valitsussektori võlatase, % SKP-st 7,2 6,7 6,0 7,7 10,0

Allikas: SE, EP ja Swedbanki prognoos.*aastane kasv, kui pole teisiti märgitud

Eesti


- 7 -

3,1%-ni, mis on mõnevõrra kiirem sellest, mida prognoosisime jaanuaris (2,7%). Peamine põhjus ekspordimahtude kasvumäära tõstmiseks on mõnevõrra paranenud maailmamajanduse välja-vaade. Lisaks on paranenud meie part-nerite kasvuootused – võrreldes eelmisemajandusülevaatega eeldame märksa kiiremat kasvu.

Kaupade ja teenuste eksport sõltub suuresti sellest, kuidas läheb meie lähinaabrite – Rootsi, Soome, Venemaa, Läti ja Leedu – majandustel. Ent nagu võis täheldada 2011. aastal, kasvas Eesti eksport, vaatamata keerulisemale olu-korrale maailmamajanduses, jõudsalt. See viitab omakorda nii kasvanud konkurentsivõimele, suurenenud turu-osale sihtriikides kui ka uute turgude leidmisele. Lisaks on Eesti eksporti toeta-nud soodsad vahetuskursid. Kui 2011. aastal oli peamiseks ekspordikasvu mootoriks elektroonikasektor, siis sel ja järgmisel aastal teiste sektorite osa-tähtsus ekspordis kasvab. Eelduste kohaselt ekspordimüügi mahtude kasv kiireneb nii toidu-, puidu- ja puidutoodete kui ka metallide tootmissektoris.

Nagu öeldud ootame sel ja järgnevatel aastatel masinate ja seadmete osakaalu vähenemist koguekspordis – ehkki masi-nate ja seadmete eksport kasvab (küll vaid marginaalselt), kasvavad teiste sektorite müügid välismaale kiiremini, tõstes ka nende osatähtsust kogueks-pordis. 2012. aasta alguses oli täheldada tugevat kasvu nii kemikaalide kui ka metallide, aga ka toiduainete ekspordis. Lisaks on oodata puidu ja puidutoodete ekspordi kasvu, kuid siin iseloomustab eksporti ka tootenomenklatuuri muutus – üha suurema osa moodustavad kõr-gema lisandväärtusega tooted (st tööt-lemata puidu osakaal puidu ja puidu-toodete ekspordis on vähenemas). Sellel aastal kasvab seega kogueksport meie hinnangul 3,1% ning järgmisel aastal

ekspordi kasv kiireneb, jõudes 7,1%-ni. 2013. aasta ekspordikasvu kiirenemist toetab maailmamajanduse, eriti aga Põhjamaade majanduskasvu, väljavaate märkimisväärne paranemine.

Teenuste eksporti mõjutab ühelt poolt kaubaekspordi kasvu aeglustumine –transporditeenuste eksport, suurima osakaaluga teenus ekspordis, kasvab seetõttu aeglasemalt. Kiiremat kasvu võib täheldada aga reisi- ja muude äri-teenuste ekspordis. Ka on oodata IKT teenuste ekspordi osakaalu jätkuvat kasvu – ehkki IKT ja seotud teenuste osa-kaal kogu teenuste ekspordis on väike, kasvab nende maht kiiresti.

Impordikasvu sel ja järgmisel aastal toetab ühelt poolt kasvav sisenõudlus, ent teisalt on väikese ja avatud majan-duse ning ilma loodusvaradeta riigi puhul import (ja selle kasv) tugevasti seotud ekspordiga ehk suur osa tootmis-sisendeid tuuakse riiki sisse ja seega mõjutab ekspordi kasv ka impordi kasvu. Samas on oodata suuremat lõpptarbimis-kaupade osakaalu koguimpordis – kasvav eratarbimine kasvatab ka impordi-nõudlust. Meie hinnangul kasvab import sel aastal 4,6% ja järgmisel 8,4%, mis

kokkuvõttes tähendab, et kauba-vahetuse ülejääk prognoosiperioodil väheneb.

Investeeringute kasv saab tuge avaliku sektori investeeringute kasvust

2011. aastal kasvasid investeeringud 26,8%, mis tulenes kiirest masinate ja seadmete investeeringute kasvust. Välisnõudlus kasvas juba 2010. aasta teisel poolel, mis tähendas paljudele ettevõtetele kasvavat vajadust tootmis-protsessi uuendada/parandada, mis oma-korda päädis kiiresti kasvavate investee-ringutega masinatesse ja seadmetesse. Lisaks panustas investeeringute kasvu energeetikasektor (nt taastuvenergia projektid).

Võrreldes jaanuaris avaldatud prognoo-siga tõstsime mõnevõrra investee-ringute kasvuprognoosi ning seda eel-kõige seetõttu, et lisaks üldisele kindlus-tunde kasvule lõdvendati mõnevõrra ka kohalike omavalitsuste laenupiirangut3. Sellel aastal kasvavad investeeringud meie hinnangul 11,5% ja järgmisel 7,4%. Selle aasta investeeringute kiiret kasvu toetab, nagu ka eelmises majandus-ülevaates kirjeldasime, endiselt valitsusel lasuv kohustus CO2 kvoodimüügist saadud tulude investeerimiseks. Prob-leemseks muudab selle kohustuse aja-piirang – investeeringud tuleb teha selle aasta jooksul. Lisaks on teada, et järgmisel aastal valitsuse investeeringud vähenevad, kuna 2013. aastal lõpeb EL-i fondide programmiperiood, mis tähen-dab, et kaasfinantseerimisprojekte on vähem. Ka on oodata kohalike oma-

3 Sel aastal lõppes kohalike omavalitsuste aju-tine võlakohustuste piirang, mis lubas kohus-tusi võtta ainult välisabiprojektide omaosa-luse katteks.

Panused majandusk asvu

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012pr 2013pr

netoeksport

investeeringud

valitsussektor

majapidamised

SKP

Allikas: SE, Swedbanki prognoos

Majanduskasvu komponendid, 2009-2013

Reaalkasv, % 2009 2010

Majapidamiste tarbimine -15,6 -1,7 4,2 (4,3) 2,7 (3,0) 4,2 (5,6)

Valitsustarbimine -1,6 -1,1 1,6 (2,6) 1,8 (3,0) 1,7 (2,0)

Investeeringud põhivarasse -37,9 -9,1 26,8 (20,2) 11,5 (7,1) 7,4 (9,8)

Laoseis* -3,4 4,2 -0,7 (0,0) -0,8 (-1,0) 0,6 (-0,1)

Kaupade ja teenuste eksport -18,6 22,5 24,9 (25,8) 3,1 (2,7) 7,1 (6,7)

Kaupade ja teenuste import -32,4 20,6 27,0 (27,0) 4,6 (2,9) 8,4 (8,9)

SKP -14,3 2,3 7,6 (8,0) 2,7 (2,7) 4,2 (4,0)

Sisenõudlus (v.a. laoseis)* -19,6 -3,4 8,1 (7,0) 4,5 (3,7) 4,4 (5,6)

Netoeksport* 13,1 2,5 0,3 (1,0) -1,1 (0,0) -0,8 (-1,6)

Allikas: SE ja Swedbanki prognoos. Sulgudes on jaanuari prognoos.*panus SKP kasvu

2011 2012pr 2013pr

Eesti


- 8 -

valitsuste investeeringute, mida finant-seeritakse ilmselt laenudega, kasvu.

Erasektori osa investeeringutes jääb sel aastal võrreldes eelnevaga tagasihoid-likumaks – aasta esimesel poolel on ette-võtjad jätkuvalt ettevaatlikud, jälgides murelikult Euroopas toimuvat, kuid juba aasta teisel poolel koos majandus-tulemuste paranemisega kasvab ka Eesti ettevõtjate investeerimisjulgus. Era-sektori investeeringute kasv saab hoo üles aga alles järgmisel aastal, moodus-tades enamiku kogu investeeringute kasvust (avaliku sektori osakaal väheneb märkimisväärselt).

Majapidamiste investeeringud jäävad sel aastal tagasihoidlikule tasemele ning on peaasjalikult suunatud olemasoleva eluaseme renoveerimiseks – energia-hindade kasv (ning ka oodatav edasine kasv) on sundinud mitmeid majapidamisi oma korteri või maja energiaefektiivsuse kasvatamiseks investeeringuid tegema. Korterelamute puhul tuleb appi ka Kredex, mis pakub soodustingimustel laenu elamute soojuskindlamaks muut-misel.

Samas, kinnisvaraturu aktiivsus meie hinnangul sel aastal kasvab – aktiivsuse kasvu oli märgata juba eelmise aasta lõpul. Kuigi eluaseme turul aktiivsus kasvab, ei tähenda see veel laenu-mahtude kasvu – meie hinnangul era-sektori laenumaht sel aastal kahaneb ning majanduskonjunktuuri paranemisel kasvab ka laenamisjulgus. Ehk juba 2013. aastaks ootame eraisikute laenumahtude tagasihoidlikku kasvu. Kuid sel aastal püüavad majapidamised pigem laene tagasi maksta kui uusi võtta, ja ostu-müügi tehinguid finantseeritakse pigem omavahenditest. Lisaks mõjutab kinnis-varaturgu ka pakutav kinnisvara – ostjad on muutumas üha nõudlikumaks ning kehva asukohaga olematu taristuga arendustele on ostjat üpris keeruline

leida. Samas ei ole haruldane, et korter-maja müüakse ära veel enne, kui ehitus-tegevus on alanud. Nõudlus eluasemete järele lähitulevikus kasvab – kasvavad sissetulekud ja elatustase suurendab ka residentide soovi elujärje parandamiseks – keskmine ruutmeetrite arv leibkonna-liikme kohta on Eestis oluliselt madalam kui vanades Euroopa riikides (30,1 Eestis vs 45,2 Saksamaal ja Austrias).

Vaatamata sellele, et ehituslubasid on väljastatud rohkem kui varasematel aastatel, ei alustata sel aastal märkimis-väärsel hulgal elamuehitusi, kuna kasvanud avaliku sektori investeerimis-aktiivsus on kergitanud ehitushindu ning paljud arendajad lükkavad ehitus-tegevuse alguse seetõttu edasi. Kuid juba järgmisel aastal ootame elamu-ehituses aktiivsuse kasvu.

Soodsad arengud tööturul jätkuvad

2011. aastal kasvas hõive märkimis-väärselt – 6,7% ehk enam kui 38 tuhat inimest leidsid töö. Ühelt poolt mõjutab seda kasvanud välisnõudlus, millele vastamiseks olid ettevõtjad sunnitud

tootmist laiendama, investeerides ning töötajaid värvates. Teenindussektori hõivet mõjutas enim suur turistide sissevool – sektorites nagu jae-kaubandus, hotellid ja majutus, resto-ranid ja toitlustusasutused ning taastus-ravi kasvas tööjõuvajadus eelmisel aastal tublisti. Lisaks eelmainitule kasvas hõive kiiresti ka ehitussektoris, kus oli 2011. aastal enam kui 20% rohkemhõivatuid kui aasta varem.

Tööpuuduse määr langes 2011. aastal 12,5%-ni (16,9%-lt 2010. aastal) ning ootuste kohaselt langeb tööpuudus ka kogu prognoosiperioodi jooksul. Samas tasub rõhutada ka seda, et aktiivsuse määr (hõivatud ja tööd otsivate inimeste osakaal vastavaealises elanikkonnas) on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning püsis kõrgel tasemel ka eelmisel aastal. Kõrge aktiivsuse määra taga võib olla ühelt poolt vajadus – kiire hinnakasv on vähendanud leibkonna ostujõudu, mis omakorda tingis nende, kes tavapäraselt oleksid tööturult väljas (tudengid, pensionärid jt tööturu mõttes mitteaktiivsed), sisenemise tööturule. Teisalt on kasvanud määramatus suurendanud majapidamiste hirmu tulevikus hakkamasaamise osas ning seetõttu üritatakse end rohkemate palgateenijatega kindlustada võimalike raskuste vastu. Kuid väheoluline ei ole ka demograafiline muutus. Nimelt on viimastel aastatel tööturule sisenev kohort olnud märksa suurem kui varase-matel aastatel ning tõusnud pensioniiga on sundinud paljusid vanemaealisi töö-turul edasi toimetama, mistõttu majan-duslikult aktiivseid inimesi on võrreldes mitteaktiivsetega lihtsalt rohkem.

Nagu öeldud, ootame tööpuuduse määra vähenemist ka sel ja järgmisel aastal. Tööpuuduse määr langeb meie hinnangul sel aastal 10,5%-ni ning järgmisel aastal 8,6%-ni. Peamised põhjused tööpuuduse

Ehi tussek tori nä itaj a d

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

ehitusmahud,aastane kasv (vs)

hinnaindeks,aastane kasv (vs)

kindlustunne (ps)

tellimuste tase (ps)

Allikas: SE, DG ECFIN

P anuse d ka uba e kspordi ka svu ( j ooksva te s hi ndade s)

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2007 2008 2009 2010 2011

muu

masinad jaseadmedmetalltooted

puit ja paber

keemia- japlasttootedmineraalsedtootedtoidukaubad

kokku

Allikas: SE

Eesti


- 9 -

määra vähenemise taga on kasvav hõive ning pisut kahanev aktiivsus. Samas tuleb rõhutada, et kui muutused majan-duses tähendavad soodsaid arenguid tööturul (st vabade töökohtade arv suureneb ning oht töökohta kaotada väheneb), siis struktuurne tööpuudus on jätkuvalt probleemiks. IKT ja seotud sektorite, elektroonika ning energeetika sektorite ettevõtjad kurdavad juba praegu sobivate teadmiste ja oskustega inimeste nappust turul. Ka tervishoiu-sektoris on töötajate nappus muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui immigratsioonipoliitikad ei muutu, võib kvalifitseeritud tööjõu nappus osutuda peamiseks kasvu takistavaks teguriks ja seda juba lähiajal.

Nagu ka eelmistes majandusülevaadetes kirjeldatud, iseloomustab Eesti tööturgu jätkuvalt pendelränne. Kui aga need residendid, kes küll töötavad lähiriikides, kuid elavad Eestis, ühel hetkel otsus-tavad emigreeruda, siis võib spetsia-listide puudus Eestis veelgi teravamaks muutuda. Vananeva ja väheneva rahvastikuga riigis tähendab emigrat-siooni suurenemine kasvavat survet sotsiaalsüsteemile ning suurendab järjekordse nn palgaralli ohtu, mis oma-korda survestab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

2011. aasta kolmandas kvartalis pöördus reaalpalk kasvule – peale 11 kvartalit kestnud langust. Aasta keskmiselt kasvas keskmine reaalpalk seega 0,5%. Sel ja järgmisel aastal kasvab reaalpalk meie hinnangul vastavalt 1,6% ja 2%. Võrreldes eelneva prognoosiga alan-dasime reaalpalga kasvumäärasid mõne-võrra ja seda tulenevalt kiiremast ooda-tavast hinnakasvust. Reaalpalga kasvu toetab tööjõunappuse süvenemine ning seda eriti ehitussektoris – kinnisvara-arendajad peavad töötajate palkamisel

konkureerima Soome ettevõtjatega. Lisaks mõjutab kiiresti kasvanud töö-maht (valitsussektori investeeringute kiire kasv sel aastal) ka tööjõukulusid ehitussektoris üldiselt. Samas tuleb rõhutada, et palgakasv on sektoriti eba-ühtlane.

Naftahinna muutused maailmaturul pärsivad majapidamiste soovi kulutada

Majapidamiste tarbimine näitas juba 2010. aasta lõpus tugevat kasvu ning see jätkus ka kogu 2011. aasta jooksul –eratarbimine kasvas eelmisel aastal 4,2%. Tugev hõivekasv ning jätkuvalt soodsad arengud tööturul kasvatasid majapidamiste kasutatavat tulu, mis omakorda suurendas nende kindlus-tunnet tuleviku suhtes. Kindlustunde kasv mõjutas majapidamiste ostu-otsuseid – sooritati julgemini neid oste, mida seni oli edasi lükatud (peamiselt kestvuskaubad). Sel aastal kasvab era-tarbimine meie hinnangul eelmise aas-taga võrreldes veidi tagasihoidlikumalt –vaid 2,7%. Ka võrreldes eelmise prog-noosiga on see hinnang mõnevõrra ma-

dalam ning peamine põhjus on jaanuaris oodatust kõrgem inflatsiooniootus sel-leks aastaks. Keskmine tarbijakorv kalli-neb sel aastal meie hinnangul 3,8% (jaa-nuaris prognoosisime 3,2% hinnakasvu) ning oodatav hinnakasvu aeglustumine lükkub üha enam aasta teise poolde. Peamiseks teguriks kõrgema inflatsiooni-ootuse taga on energiahinnatõus (nii eluasemekulutuste kiire kasv kui ka nafta hinnamuutus maailmaturul). Järgmisel aastal hinnakasv aeglustub 3,2%-ni. Võrdlemisi kiire hindade kasv tähendab seega kesisemat eratarbimise kasvu –oodata on transpordikulutuste kasvu (sel aastal ootame nafta hinna 6,6% kalline-mist maailmaturul, mis kergitab ka siin-seid mootorikütuste hindu), mis aga tä-hendab, et mõne aja möödudes kasvab ka teiste kaupade hinnalisa just kasvanud kulutuste tõttu. Seega jääb olemas-olevast eelarvest vähem järele muude kulutuste kasvatamiseks. Ka üritatakse suve- ja kevadkuudel talvekuudeks raha kõrvale panna, et kütteperioodil elu-asemekulutuste katmisel mitte hätta jääda.

Ka 2013. aastal jäävad majapidamised meie hinnangul ettevaatlikuks – ootame eratarbimise kasvuks 4,2%. Lisaks hinna-kasvule mõjutab majapidamiste soovi kulutada ka sissetulekute kasv ning, nagu öeldud, inimeste keskmine ostujõud küll kasvab, kuid palgakasv on sektorite lõikes ebaühtlane ning on kiirem ameti-kohtadel, kus vastava kvalifikatsiooniga töötajaid on turult keeruline leida (IKT-, energeetika-, ehitussektor).

Valitsussektori võlg kasvab märkimisväärselt

Juba teist aastat järjest oli üldvalitsuse eelarve ülejäägis, moodustades 2011. aastal 1% SKP-st. Tulude kasvu toetas ühelt poolt CO2 kvoodimüügist saadud tulud (kogumõju ligikaudu 1,7% SKP-st) ning teisalt taastunud majandus-

T ööturu näita j ad

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012pr 2013pr

55%

57%

59%

61%

63%

65%

67%

69%tööpuudusemäär

brutopalgaaastanereaalkasv

hõiveaastanekasv

aktiivsusemäär (ps)


Eratarbi mi ne, tarbi ja k i ndl ustunne j a palgak asv

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

-45

-35

-25

-15

-5

5

15

25eratarbimiseaastane kasv

jaemüügiaastane kasv

brutopalgaaastanereaalkasv

tarbijakindlustunne(ps)

Allikas: SE, DG ECFIN

Eesti


- 10 -

aktiivsusest tingitud 7% kasvanud maksutulud. Sel ja järgmisel aastal on aga oodata eelarve ülejäägi muutumist defitsiidiks. Sel aastal ulatub eelarve-puudujääk meie hinnangul 1,8%-ni SKP-st ning on tingitud peamiselt mit-metest ajutise loomuga teguritest nagu CO2 kvoodimüügist saadud tulude inves-teerimiskohustus (ligikaudu 1,5% prog-noositud SKP-st) ning teise pensioni-samba kohustuslike maksete taastamine. Ajutiste tegurite mõju taandumine kahandab eelarvepuudujääki 2013. aastaks 0,6%-ni prognoositud SKP-st.

Sel ja järgmisel aastal aset leidvad maksumuudatused, mis mõjutavad eelarvepositsiooni, on lisaks regulaarsele tubaka- ja alkoholiaktsiisi kasvule ka töötuskindlustusmakse määra vähene-mine 2013. aastal (4,2%-lt 3%-le) ning tulumaksusoodustuse ülempiiri langeta-mine 40% võrra; neist esimene kahandab sotsiaalkindlustusfondide ülejääki ning teine suurendab maksutulu.

Üldvalitsuse võlatase moodustas 2011. aastal 6% SKP-st, kuid nii sel kui ka järgmisel aastal valitsussektori võlg kasvab. Valitsuse võlg moodustab meie hinnangul sel aastal 7,7% SKP-st ning kerkib 2013. aastal 10%-ni SKP-st. Peamine tegur valitsussektori võla-koormuse kasvu taga on EFSF-i antavate laenude väljamaksed, mis kajastuvad osaliselt Eesti võlakoormuse kasvus (lisab ligi 3% SKP-st kogu prognoosi-perioodil). Teised tegurid, mis valitsus-sektori võlataset mõjutavad, on ESM-i sissemaksed, riigi soov suurendada Eesti Energia omakapitali, kohalike omavalit-suste laenupiirangu lõdvendamine ning osaline eelarvepuudujäägi katmine laenu abil. Nimetatud tegurid koormavad valit-sussektori võlataset ning kuna netovõlg muutub prognoosiperioodil negatiivseks, võib täiendav likviidsuse suurendamine olla vajalik. Vaatamata eeltoodule on

valitsussektori rahandus suhteliselt heas korras – eelarvepuudujäägid on ootuste kohaselt siiski ajutised ning valitsus on enesele võtnud kohustuse viia eelarve ülejääki nii pea kui võimalik. Lisaks võib võlataseme kasvu lugeda kestlikuks.

Selle aasta märtsis leidis õiguskantsler Indrek Teder, et loodava Euroopa stabiil-susmehhanismi (ESM) alusleping on osaliselt vastuolus Eesti põhiseadusega; see võib saada takistuseks Eesti ühine-misel ESM-iga. Lõpliku otsuse teeb riigi-kohus lähimate kuude jooksul. Käesolev prognoos eeldab maksete tegemist ESM-i.

Annika Paabut

Elina Allikalt

P anused ta rbi j a hi nna k a svu

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

muu

majapidamis-kulud

tranpordi-kulud

toidukaubad

tarbijahinnaaastane kasv

Allikas: SE

Val i tsussek tori rahandus, % SK P -st

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

2007 2008 2009 2010 2011 2012pr 2013pr

võlatase

eelarvetasakaal



- 11 -

KontaktidRootsiCecilia Hermansson +46 8 5859 7720 [email protected]

grupi peaökonomist

Rootsi peaökonomist

Magnus Alvesson +46 8 5859 3341 [email protected]

vanemökonomist

Jörgen Kennemar +46 8 5859 7730 [email protected]

vanemökonomist

Anna Ibegbulem +46 8 5859 7740 [email protected]

assistent

EestiAnnika Paabut +372 888 5440 [email protected]

Eesti peaökonomist

Elina Allikalt +372 888 1989 [email protected]

vanemökonomist

LätiMārtiņš Kazāks +371 67 445 859 [email protected]

grupi asepeaökonomist

Läti peaökonomist

Dainis Stikuts +371 67 445 844 [email protected]

vanemökonomist

Lija Strašuna +371 67 445 875 [email protected]

vanemökonomist

LeeduNerijus Mačiulis +370 5 258 2237 [email protected]

Leedu peaökonomist

Lina Vrubliauskienė +370 5 258 2275 [email protected]

vanemökonomist

Vaiva Šečkutė +370 5 258 2156 [email protected]

vanemökonomist

Eesti


- 12 -

Oluline informatsioonKäesolev analüüs on koostatud Swedbanki majandusanalüüsi osakonna analüütikute poolt. Nimetatud osakonda kuuluvad analüüsiüksused Eestis,

Lätis, Leedus ja Rootsis ning nimetatud osakond on sõltumatu Swedbankist ning vastutab maailma ja koduturu majandusülevaadete koostamise eest.

Analüüsiüksuse tegevus on erinev Swedbanki teiste üksuste tööst ja seetõttu võivad analüüsis väljendatud seisukohad erineda teiste Swedbanki

töötajate poolt avaldatud arvamustest.

Analüüs põhineb koostajate poolt usaldusväärseks peetud avalikel informatsiooniallikatel ja kajastab analüütikute isiklikku ja professionaalset

arvamust vastavatest asjaoludest. Esitatud analüüs peegeldab koostajate parimat arusaamist kasutatud informatsioonist analüüsi koostamise hetkel

ja asjaolude muutumise korral võib arusaamine muutuda.

Analüüs on koostatud analüütikute parimate oskuste kohaselt ja on nende parima teadmise kohaselt õige ja täpne, kuid ei Swedbank ega ükski

Swebankile kuuluvatest ettevõtetest, nende juht ega töötajad ei kanna mingit ei otsest ega kaudset vastutust juhul, kui siiski selgub, et analüüsis

toodud asjaolud ei ole õiged ja täpsed.

Swedbanki kuuluvad ettevõtted võivad omada osalusi analüüsis nimetatud ettevõtetes ja osutada neile finantsteenuseid (sealhulgas anda laenu).

Eelnimetatud asjaolud võivad mõjutada vastavate ettevõtete majandustegevust ja nende poolt väljalastud väärtpaberite hinda.

Teile esitatud analüüs on informatiivse iseloomuga. Mitte mingil juhul ei tohi analüüsi käsitleda Swedbanki kuuluvate ettevõtete või nende juhtide ja

töötajate lubadusena või kinnitusena, et analüüsis kajastatud sündmused aset leiavad või prognoosid tõeks osutuvad. Samuti ei tohi analüüsi

käsitleda soovitusena väärtpaberitesse investeerimiseks, finantstehingu tegemiseks või muuks teatud moel tegutsemiseks. Swedbank ning selle

juhid ja töötajad ei vastuta kahju eest, mis Teil võib tekkida seoses tegutsemisega käesolevale analüüsile tuginedes. Rõhutame, et igasugune

majanduskeskkonna arengu prognoosimine on oma olemuselt teataval määral spekulatiivne ja tegelik olukord võib kujuneda teistsuguseks kui

käesolevas analüüsis eeldati.

KUI TE OTSUSTATE TEGUTSEDA KÄESOLEVALE ANALÜÜSILE TUGINEDES, SIIS KÄITUTE ÜKSNES ENDA VASTUTUSEL JA OLETE KOHUSTATUD

ISESEISVALT KONTROLLIMA JA HINDAMA VASTAVA TEGEVUSE MAJANDUSLIKKU OTSTARBEKKUST JA SELLEGA KAASNEVAID RISKE.

LühendidDG ECFIN – Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusosakond

EFSF – Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

EKI – Eesti Konjuktuuriinstituut

EL – Euroopa Liit

EP – Eesti Pank

ESM – Euroopa Stabiilsusmehhanism

RM - Rahandusministeerium

SE – Eesti Statistikaamet

Eesti majandusülevaade...2011. aasta kokkuvõttes 7,6%. Viimase kvartali aeglustumisest hooli-mata...

Documents

Transcript of Eesti majandusülevaade...2011. aasta kokkuvõttes 7,6%. Viimase kvartali aeglustumisest hooli-mata...