Eesti kõrgharidusmaastiku tulevik

EÜL üldkoguHeli Mattisen

24.11.2012

2

3

4

5

6

Eesti kõrgharidusmaastik 2012

Kõrgharidust pakkuvad õppeasutused

Koolide arv Tudengite arv Tudengeid kooli kohta

Avalikud ülikoolid 6 49 041 8 173

Eraülikoolid 1 1 429 1 429

Riigirakenduskõrg-koolid

9 8 053 895

Erarakenduskõrg-koolid

10 7 568 757

Riiklikud kutseõppe-asutused

2 1 516 758

total 28 67 607 2414

16-30 aastaste Eesti elanike ja üliõpilaste prognoos(Allikas: Eurostat)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 202530000

35000

40000

45000

50000

55000

60000

65000

70000

16-18 19-21 22-2425-27 28-30 üliõpilased vanuses 16-30

Eesti kõrgharidusmaastik 2022

Kõrgharidust pakkuvad õppeasutused

Koolide arv Tudengite arv Tudengeid kooli kohta

Avalikud ülikoolid 3 40 000 10 333

Eraülikoolid 1 2 500 2 500

Riigirakenduskõrg- koolid

5 10 000 2 000

Erarakenduskõrg-koolid

1 500 500

total 10 53 000 5 300

Pildid Eesti kõrgharidusest

2012

Katteta ambitsioonidRivaalitsemineSuletus

Pildid Eesti kõrgharidusest 2022

Sitkus

Koostöö

Avatus

Õppejõud 2012

Puudub kriitiline mass (2 õppejõudu, 3 lõpetajat aastas jms) Õppejõud töötavad mitme tööandja juures (sagedasti kokku 2,0+

koormusega) Õppejõudude vanuseline struktuur ei ole tasakaalus, puudub

järelkasv Õppejõud ei tegele enesearendusega Õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus olematu Välisõppejõude ei kaasata Tegelik rahvusvaheline koostöö olematu Side töömaailma ja erialaliitudega vähene Õppejõududel puudub praktilise erialase töö kogemus Suur osa õppejõududest ei osale teadus- ja arendustegevuses Rahvusvahelisel tasemel teadustöö ebapiisav või olematu ...

Üliõpilane 2012

Üliõpilaste arv väheneb, arvu stabiliseerimiseks alandatakse sisseastumisnõudeid

Üliõpilane õpib töö kõrvalt, mitte vastupidi Üliõpilane ei ole motiveeritud õppima, eesmärk on diplom,

mitte kõrgharidus Osalemine mobiilsusprogrammides vähene Väljalangevus kõrge ...

Õppejõud 2042

Üliõpilane 2042

40 13 6RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

Õpiväljundid lubavad rohkem kui tegelikkuses võimalik Õppekava ei kata kõiki kutsestandardi nõudeid Õpe liiga teoreetiline, vähe praktilisi töid Puuduvad spetsialiseeritud õppelaborid jms Õppejõududel puudub praktilise erialase töö kogemus Puudub kriitline mass (2 õppejõudu, 3 lõpetajat aastas jms) Õppejõud töötavad mitme tööandja juures (sagedasti kokku 2,0+

koormusega) Õppejõudude vanuseline struktuur ei ole tasakaalus Õppejõud ei tegele enesearendusega, mobiilsus olematu Välisõppejõude ei kaasata Üliõpilaste vastuvõtt väheneb Üliõpilasvahetus olematu Arendustegevuseks raha napib (sh õppejõud) Rahalised vahendid ebapiisavad, trend vähenev, sõltuvus

annetustest Tegelik rahvusvaheline koostöö olematu Puudub konkreetne tegevuskava probleemide lahendamiseks Side töömaailma ja erialaliitudega vähene

54 15 1

BAKALAUREUSEÕPE

Õppekava nimetus ja sisu ei ole kooskõlas Praktiliste tööde maht väike Korraliste erialaõppejõudude arv ei ole piisav, valdavas osas

osakoormusega õppejõud Õppejõudude järelkasv puudub, vanuseline struktuur ei ole

tasakaalus Õppejõudude formaalne kvalifikatsioon ei vasta KHS nõuetele

(professoril puudub doktorikraad) Suur osa õppejõududest ei osale teadus- ja arendustegevuses Vastuvõtt vähenenud, lõpetajate arv vähenenud Tööturu vajaduste arvestamine ebapiisav, eriala- ja kutseliidud

ei ole kaasatud õppekavaarendusse Rahalised vahendid ebapiisavad, et tegelda arendustööga (sh

õppekavaarendus, personaliarendus) Üliõpilased ei osale mobiilsusprogrammides Puuduvad eriotstarbelised õpperuumid (laborid, stuudiod) Varasemates hindamisaruannetes välja toodud probleemidele ei

ole leitud lahendusi

55 18 5MAGISTRIÕPE

Õppekava ei kata kõiki kutsestandardi nõudeid Antav kraad ei vasta KHS-ile Praktika maht väike Erialaõppejõudude ressurss ebapiisav, puuduvad

täiskoormusega töötavad õppejõud Vanuseline struktuur ei ole tasakaalus – ei tegelda järelkasvuga Tööturu arvestamine puudulik, õppejõududel puudub ka

praktilise erialase töö kogemus Rahvusvahelisel tasemel teadustöö ebapiisav või olematu Arendustöö rahastamiseks napib vahendeid Vastuvõtt kahanev, lõpetamine kesine (n 21-st 5), üliõpilaste arv

väike RKT ei taga õppe rahastamist (riik tellib spetsialiste, aga ei

rahasta piisavalt) Üliõpilaste mobiilsus vähene või olematu (nii sise- kui välis-) Puudub teaduspõhiseks õppeks vajalik laboribaas Varasemates hindamisaruannetes toodud probleemidele ei ole

lahendusi leitud/otsitud

29 11 6DOKTORIÕPE

Doktoriõppekava nimetuse ja sisu vahel ebakõla Doktoriõppe fookus vajab väljaarendamist Korraliste kvalifitseeruvate õppejõudude arv vähene – puudub

kriitiline mass, mis tagaks jätkusuutlikkuse Puuduvad teadusprojektid (välisrahastamine), mis toetaksid

doktoriõpet Doktoritööde teemad ei seostu õppekavagrupiga Juhendajate teadustöö ei ole seotud doktorandi uurimistööga Juhendajate teaduslik aktiivsus madal, publikatsioonide tase ei ole

piisav ja/või on neid vähe Juhendajatel vähene (eduka) juhendamise kogemus Doktorantide pikaajaline mobiilsus vähene või olematu Doktoritööde kaitsmise efektiivsus väga madal või olematu RKT väga väike Doktorikohtade jagamisel ei ole piisavalt arvestatud juhendajate

senist tulemuslikkust ja teadustöö taset Koostöö teiste ülikoolidega vähene Loominugliste erialade eripära ja nõuded lõpetamisele tuleb

selgemalt välja tuua

Edendada koostöös partneritega

kvaliteeti hariduse valdkonnas ning suurendada seeläbi Eesti ühiskonna konkurentsivõimet

EKKA missioon

20

• Kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine

• Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine

• Õppekavagrupi esmahindamine

• Üleminekuhindamise kordushindamine

• Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimine

EKKA põhitegevused

21

Õppekavagrupi esmahindamine toimub juhul, kui õppeasutus soovib alustada kõrgharidusõppe pakkumist uues õppekavagrupis või kõrgharidusõppe läbiviimise õigust taotleb institutsioon, kellel seni vastav õigus puudub.

Esmahindamise käigus analüüsitakse, kas • õppeasutuse kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja uue

õppekavagrupi õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon on piisavad

• õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad• kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad

kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele

Õppekavagrupi esmahindamine

22

Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus EKKA annab hinnangu ülikooli ja rakenduskõrgkooli (edaspidi kõrgkool) juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavusele õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärgiks on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut kõrgkoolis, teavitada huvigruppe kõrgkoolide põhitegevuste tulemustest ning suurendada Eesti kõrghariduse usaldusväärsust ja konkurentsivõimet.

Institutsionaalsel akrediteerimisel on 4 hindamisvaldkonda: • organisatsiooni juhtimine ja toimimine• õppetegevus • teadus- arendus- ja/või muu loometegevus;• ühiskonna teenimine

Institutsionaalne akrediteerimine

23

Õppekavagrupi kvaliteedihindamine on vastavalt ülikooliseadusele välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.

Eneseanalüüs ja hindamine toimub 5 hindamisvaldkonna lõikes:

• õppekava ja õppekavaarendus • ressursid • õppeprotsess • õppejõud • üliõpilased

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine

24

Erapooletus: võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine läbivalt kõikides tegevustes

Kompetentsus: ajakohase oskusteabe valdamine oma; kogenud välishindajate kaasamine; pidev enesetäiendamine ja oma tegevuste tulemuste tutvustamine rahvusvahelisel tasandil

Koostöö: partnerite kaasamine arendustegevustesse, nende vajaduste ja võimaluste paindlik arvestamine

Avatus: avatus uutele ideedele, paindlik reageerimine keskkonna muutustele; hindamisprotseduuride selgus ja arusaadavus, hindamistulemuste avalikkus

EKKA väärtused

25

Innovatsioon ja mitmekesisus on Euroopa edu võti, sestap võib ühetaoline standardite pakett pigem eesmärgile vastu töötada

Ilma „standarditeta“ ehk siis kvaliteedinäitajateta siiski ei saa, kuid need peab organisatsioon ise määratlema

Standardite määratlemiseks on vajalik on dialoog erinevate osapoolte vahel sest hariduse kvaliteet ... on omadus või omaduste kogum, mis rahuldab erinevate huvipoolte vajadusi (nii sisendis, protsessis kui väljundis). Esmalt peab org määratlema iseend ja oma huvipooled (võtmekliendid).

Toimuma peab nii sise- kui välishindamine – kas organisatsioon ikka toimib vastavuses enda kehtestatud standarditega

Rahvusvahelised õppetunnid

26

EKKA lähtub oma sisemises kvaliteedikindlustuses ja välishindamisel kvaliteedimääratlusest, mille kohaselt

kvaliteet on „pidev täiustumine“

mille mootoriks on organisatsiooni taotlus vastata oma tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele

nii sisendis, protsessis kui väljundis.

Kvaliteedimääratlus

27

• Peamine eesmärk – arengut toetav tagasiside

• Standardite väljatöötamises osalevad kõik peamised huvipooled

• Arvestatakse hinnatava objekti konteksti nii Eestis kui rahvusvaheliselt

• Hinnatakse nii väliste kui sisemiste standardite täitmist

• Fookuses põhiprotsessid ning organisatsiooni kui terviku juhtimine ja toimimine, nende sidusus ning seos organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega.

• Välishindamise peamine eesmärk tuleb saavutada minimaalselt vajalike aja-, finants- ja inimressurssidega.

EKKA välishindamise lähtealused

2828

• Kes ja kus me oleme ja kuhu me tahame liikuda ja miks just sinna?

• Kuidas me seda teeme?

• Mis tõendab, et oleme olnud edukad?

• Mida saaks teha paremini?

IA: Lihtsad küsimused

29

EKKA EKSPERDID