Eesti keele kui teise keele I kooliastme , 1. klass 1.1. · Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli...

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli Eesti keele kui teise keele I kooliastme õppeprotsessi kirjeldus, 1. klass

1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1. omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles;

2. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; 3. mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab

neid; 4. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja

filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; 5. oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid,

Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd.

1.2. Õppeaine kirjeldus Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele üldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on üks õppe olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas. Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust. Teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Keeletunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Kooli õppekeeles võib vajaduse korral anda selgitusi. Õppimise käigus arendatakse õpioskusi, sealhulgas oskust seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl (rollimängud, dramatiseeringud, ajurünnak jne). Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne.). Õpitut seostatakse keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Selleks sobivad mitmesugused keelekeskkonnas toimuvad tegevused (õpilasvahetus, koolide ühistegevused, tunnikülalised, õppekäigud, info saamine erinevatest teabeallikatest). Keeleõpet rikastatakse keeleõppija isikliku kogemuse kaudu, mida õppija saab jagada kaasõppijatega. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Õppijat peab motiveerima ning kujundama temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse keeleõppe loomuliku osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi. 1.3. Kooliastme õpitulemused

I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

1.klassi lõpetaja teadmised osaoskuste piires:

Kuulamine Mõistab eakohasel tasemel lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust. Lugemine Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste nn täissõna meetodil; leiab eakohasel tasemel tekstis sisalduvat infot ja saab aru lihtsama teksti mõttest. Lugemise tempo on aeglane. Rääkimine Oskab eakohasel tasemel kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara ja lihtsamaid käibefraase, grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Suudab eakohasel tasemel alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida. Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu. Kirjutamine Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi. Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse); koostab lühisõnumeid. Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku- või koolisõnastikku. Grammatika Kasutab eakohasel tasemel mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildumisel). Teab põhiarvsõnu 100-piires, järgarvsõnu 10-piires nimetavas käändes. Tunneb ära sõnade ainsus- ja mitmusvormid, jaatava ja eitava kõne, moodustab lihtsamaid küsilauseid. 2. Õppesisu. Õppeteemad, õpetamise eesmärgid ja teema olulisus; eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse; õppesisu; põhimõisted; praktilised tööd ja IKT rakendamine; õppetegevus ja metoodilised soovitused; õpitulemused; õppevahendid ja lõiming teiste ainetega teemade kaupa. 1.klass Teema: I MINA JA TEISED. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Mina ja teised“ raames õpilane õpib eakohasel tasemel: * tutvustama ning kirjeldama iseennast (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * tutvustama ning kirjeldama oma pereliikmeid (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * tutvustama ning kirjeldama oma kaaslasi ja sõpru (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * kasutama viisakusväljendeid pöördumises pereliikmete, kaaslaste ja sõprade poole. Teema piires omandatav aitab õpilasel arendada oma suhtluspädevust ning aitab kaasa eakohasel tasemel eneseväljendusoskusele. Lisaks sobivate keelendite valikule omandatakse viisakusväljendeid igapäevaelu situatsioonides toimetulekuks. Teemas käsitletav aitab kujundada õpilase sotsiaalset pädevust ning kujundada nii individuaal- kui rühmatöö oskust. Teema annab esmased kokkupuuted enese ja kaaslaste kultuuritaustast (nt nimede kasutamine, rahvuste nimetused jne), õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on koolieelses lasteasutuses omandanud:

*oskuse mõista lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet *soovi ja julguse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega *oskuse kasutada kõnes sobivaid viisakusväljendeid *oskuse kasutada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises Õppesisu: Teema „Mina ja teised“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Mina ja teised

Enese ja pereliikmete tutvustamine ning kirjeldamine

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine

Viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, pöördumine, palve).

Põhimõisted: Mina, meie, minu, pere, sõber-sõbrad, klassikaaslased, õpetaja-õpetajad, poiss-poisid, tüdruk-tüdrukud, laps-lapsed, ema, isa, vanaema, vanaisa, õde-õed, vend-vennad, tädi-tädid, onu-onud, hellitusnimed liitega –ke (nt emake, sõbrake jne), Minu nimi on …, Tema nimi on …, Ta on …, Mis sinu nimi on?, Mina olen …. (poiss/ tüdruk)., Mina olen ….-aastane., Mul on …, välimust kirjeldavad omadussõnad (pikk, lühike, suur, sportlik jne), iseloomu kirjeldavad omadussõnad (sõbralik, lahke, abivalmis, tubli, hea, lõbus jne), igapäevaste riietusesemete nimetused, Minu peres on …, igapäevased viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, pöördumine, palve). Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Miniraamatu „Minu pere“ koostamine *Dialoog „Tutvumine uue klassikaaslasega“ *Paaristöö „Mina ja minu sõber“ (TTS-tabel) *Mõistatusmäng „Arva ära klassikaaslane!“ (kaasõpilast kirjeldatakse, aga ei nimetata tema nime) *Diagrammi koostamine klassikaaslaste eesnimede esinemissageduse põhjal *Miniuurimus „Minu nime päritolu“ (internetist info otsimine) Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane * oskab tutvustada ning kirjeldada iseennast (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * oskab tutvustada ning kirjeldada oma pereliikmeid (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * oskab tutvustada ning kirjeldada oma kaaslasi ja sõpru (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * oskab kasutada viisakusväljendeid pöördumises pereliikmete, kaaslaste ja sõprade poole. Õppevahendid:

1. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile. I osa. Koolibri, 2007 2. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile. II osa. Koolibri, 2007 3. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 1. klassile. I osa. Koolibri, 2007 4. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 1. klassile. II osa. Koolibri, 2007 5. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 6. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 7. Teemakohase sõnavara omandamine ning lugemis-, kõnelemis-, kuulamis- ja kirjutamisoskuse

arendamine e-sõnaraamatu abil: www.meis.ee/e-sonastik 8. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal.

Lõiming:

http://www.meis.ee/e-sonastik

http://www.lastekas.ee/

Emakeel – välimuse kirjeldamine, küsimuste moodustamine, mõistekaart, viisakusväljendid, käitumisreeglid, rühmatöö oskused Loodusõpetus – inimene Matemaatika – numbrid, loendamine Kehaline kasvatus – liikumismängud (nt. „Me lähme rukist lõikama“, „Tagumine paar välja!“, „Kes aias?“) Kunst – inimese kujutamine, portree Muusika – rütmiharjutused, laulumängud

Teema: II KODU JA LÄHIÜMBRUS. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Kodu ja lähiümbrus“ raames õpilane õpib eakohasel tasemel: *kirjeldama oma kodukohta (linn, küla, asula, tänav, telefoninumber) *kirjeldama kodukoha loodust ( lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad) *kirjeldama oma kodu (nt ruumid, sisustus) *kirjeldama kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine...) *jutustama perekondlikest sündmustest (sünnipäevad, pühad jne.) Teema piires õpitakse lühidalt kirjeldama lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutatakse põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Teema on sobiv õpilase eneseväljendusoskuse arendamiseks, samuti arendatakse õppija väärtushinnangute kujunemist (mõistete kodu ja pere tähendus, peretraditsioonide tähtsus inimese elus jne). Õpilane õpib ennast eakohaselt väljendama, jutustades oma kodust ja kodustest toimingutest. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on koolieelses lasteasutuses omandanud: *oskuse mõista lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet *soovi ja julguse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega *oskuse kasutada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises *oskuse aru saada korraldusest ja toimida vastavalt. Õppesisu: Teema „Kodu ja lähiümbrus“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Kodukoht

Kodu kirjeldamine (nt ruumid, sisustus);

Kodukoha loodus

Kodused toimingud

Perekondlikud sündmused. Põhimõisted: Kodu, kodukoht, kodulinn, asula, tänav, maja, korter, elama, telefoninumber; tuntumate puude, lillede, põõsaste ja loomade nimetused; tuba-toad, köök, lastetuba, elutuba, magamistuba; mööbliesemete nimetused, kodused tööd, koristama, sööma, pesema, riietuma, abistama, poes käima, ostma, maksma, pidupäev, sünnipäev, külaline-külalised, õnnitlema, kirjutama kutset, õnnitluskaart. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Sünnipäevakutse kirjutamine *Õnnitluskaardi kirjutamine *Mõistekaardi „Meie pere tööd“ koostamine *Rollimäng „Kaupluses“ *Viktoriin „Eesti taimed ja loomad“ *Lühireferaat „Minu kodulinn“ (info otsimine internetist www.tartu.ee) *Tartu linna infopunki külastamine *Õppekäik Eesti Põllumajandusmuuseumisse

http://www.tartu.ee/

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine nt „Sipsik“, „Jussikese seitse sõpra“, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, dialoogid, õppekäik. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse teemade käsitlemisel sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali. Õpitulemused: Õpilane *kirjeldab oma kodukohta (linn, küla, asula, tänav, telefoninumber) *kirjeldab kodukoha loodust ( lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad) *kirjeldab oma kodu (nt ruumid, sisustus) *kirjeldab kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine...) *jutustab perekondlikest sündmustest (sünnipäevad, pühad jne.) Õppevahendid:


arendamine e-sõnaraamatu abil: www.meis.ee/e-sonastik 8. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal. 9. Eesti elusloodus internetis: http://bio.edu.ee/

Lõiming: Emakeel – jutustamine, mõistekaart, tegusõna mõiste, lause lõpumärk, kirjavahetus, telefonivestlus Loodusõpetus – Eesti elusloodus, Eesti linnad ja asulad, kodumaakond Matemaatika – käibivad rahaühikud, arvutamine, vanus, järgarvud Kehaline kasvatus – laulu- ja liikumismängud, kaardi järgi liikumine looduses (orienteerumise alused) Kunst – inimese kujutamine tegevuses, õnnitluskaardi kujundamine, plakatkiri Tööõpetus – kingituse pakkimine, töökoha korrashoid Muusika – lastelaulud pidupäevaks

Teema: III EESTI. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Eesti“ raames õpilane õpib eakohasel tasemel: *tundma Eesti suuremaid linnu: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt) *Eesti rahvussümboolika nimetusi (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne) *tundma aastaringi Eestimaal (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad) *rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev) ja loetletud tähtpäevade rahvakombeid. Teema on oluline õpilase väärtuspädevuse toetamisel. Väärtuspädevust arendatakse Eesti kultuuri tundmaõppimise kaudu, õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Toetatakse positiivset suhtumist eesti keele õppimisse. Alateema „Aastaring“ on seotud õpilase igapäevaelu ja aja planeerimisega ning toetab õppija toimetulekut igapäevases eestikeelses keskkonnas. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:



http://bio.edu.ee/

Õpilane on koolieelses lasteasutuses omandanud: *oskuse mõista lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet *soovi ja julguse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega *oskuse kasutada kõnes sobivaid viisakusväljendeid *oskuse kasutada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises *oskuse nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi. Õppesisu: Teema „Eesti“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Eesti suuremad linnad

Eesti rahvussümboolika

Aastaring Eestimaal

Rahvakalendri tähtpäevad Põhimõisted: Eestimaa, linn-linnad, pealinn, aasta, kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad, rahvakalendri tähtpäevad (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev), tava-tavad, komme-kombed, traditsioon-traditsioonid, rahvas, rahvuslik sümbol (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne). Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Rühmatöö: Plakat „Eestimaa linnad“ *Klassihommik „Täna tulevad mardid/ kadrid“ *Lühikirjand „Minu jõulud“ *Dramatiseering „Päkapikud tööhoos“ *Rühmatöö: Klassiürituste kalendri koostamine *Tutvumine Eesti rahvussümboolikaga internetis www.eesti.ee Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutada sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane *tunneb Eesti suuremaid linnu: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt) *teab Eesti rahvussümboolika nimetusi (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne) *tunneb aastaringi Eestimaal (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad) *teab rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev) ja loetletud tähtpäevade rahvakombeid. Õppevahendid:


arendamine e-sõnaraamatu abil: www.meis.ee/e-sonastik 8. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal. 9. A. Alunurm. Minu Eestimaa raamat. Avita, 1999. 10. E.-M. Tali, T. Tali. Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. Tallinn, 2001.

Lõiming: Emakeel – jutustamisoskus, dramatiseering, mõistekaart, teabetekstid, reklaam, veebitekstid

http://www.eesti.ee/



Loodusõpetus – Eesti kaart, kodumaakond, aastaajad Matemaatika – rooma numbrid, järgarvud Kunst – linnakeskkond kujutavas kunstis, rahvariiete mustrid, rahvusliku sümboolika kujutamine Tööõpetus – rahvuslik ornamentika, mardimaski meisterdamine Muusika – tähtpäevamuusika, pärimuslaulud Teema: IV RIIGID JA NENDE KULTUUR. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Riigid ja nende kultuur“ raames õpilane õpib eakohasel tasemel: *tundma naaberriikide nimetusi *tundma naaberriikide pealinnade, põhirahvuste ja keelte nimetusi. Teema on oluline õpilase väärtuspädevuse toetamisel. Väärtuspädevust arendatakse naaberrahvaste kultuuri tundmaõppimise kaudu, õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Toetatakse positiivset suhtumist teiste rahvaste kultuuri ja keelde. Õpilane omandab esmase teadmise Euroopa Liidu maadest, nendes elavatest rahvustest ja kõneldavatest keeltest. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on koolieelses lasteasutuses omandanud: *oskuse mõista lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet *soovi ja julguse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega *oskuse kasutada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises Õppesisu: Teema „Riigid ja nende kultuur“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Naaberriigid

Naaberriikide pealinnad, põhirahvused, keel. Põhimõisted: Naaberriik, rahvus, pealinn, keel, naaberriikide nimetused (Venemaa, Soome, Läti, Rootsi jne), loetletud riikide pealinnade nimetused, mõnede Euroopa Liidu suuremate riikide nimetusi ja pealinnu. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Rahvustoitude õhtu *Viktoriin „Riik ja pealinn“ *Tutvumine laevade ja lennukite sõiduplaaniga internetis *Dramatiseering mõne naaberrahva muinasjutu põhjal *Teise rahvuse esindaja külaskäik ainetundi *Lühireferaat ühest naaberriigi pealinnast Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, viktoriin. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane: *tunneb naaberriikide nimetusi *tunneb naaberriikide pealinnade, põhirahvuste ja keelte nimetusi. Õppevahendid:

1. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile. I osa. Koolibri, 2007 2. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile. II osa. Koolibri, 2007

3. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 1. klassile. I osa. Koolibri, 2007 4. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 1. klassile. II osa. Koolibri, 2007 5. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 6. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 7. Teemakohase sõnavara omandamine ning lugemis-, kõnelemis-, kuulamis- ja kirjutamisoskuse

arendamine e-sõnaraamatu abil: www.meis.ee/e-sonastik 8. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal 9. E.-M. Tali, T. Tali. Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. Tallinn, 2001. 10. Euroopa Liidu ametlik kodulehekülg: europa.eu/abc/index_et.htm

Lõiming: Emakeel – jutustamisoskus, teabetekstid, veebitekstid, referaadi koostamine, suurtäht riikide nimetustes, sõnaraamatu kasutamine, erinevate keelte võrdlus Loodusõpetus – Euroopa Liidu kaart, Eesti naaberriigid, rahvused Matemaatika – pikkusühikud (km, m), kellaajad, käibelolevad rahaühikud erinevates riikides Kunst – erinevate rahvuste rahvariided, naaberrahvaste sümboolika kujutamine Tööõpetus – makett mõnest kultuuriobjektist, kodundus - rahvustoidud Muusika – erinevate rahvaste laulud ja tantsud, rahvushümnid Teema: V IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ raames õpilane õpib eakohasel tasemel: *kirjeldama oma tervislikku seisundit ja enesetunnet *suhtlema arsti juures *kirjeldama oma koolipäeva, kooli ja klassi, õppeaineid ja tunniplaani, koolitarbeid *kirjeldama oma õppetegevusi *tundma kella ja kellaaega *jutustama oma kooliteest (tee pikkus, transport kooli ja tagasi). Teema on oluline õpilase suhtluspädevuse arendamisel. Õpilane õpib eakohaselt ennast selgelt ja asjakohaselt väljendama, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid. Teema võimaldab arendada õpilase eneseväljendusoskust, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili. Õppija õpib mõistma lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal ning seotud igapäevaste tegevustega. Matemaatikapädevusega on seotud kella ja kellaaegade tundmine ning oma igapäevategevuste planeerimine. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on koolieelses lasteasutuses omandanud: *oskuse mõista lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet *soovi ja julguse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega *oskuse kasutada kõnes sobivaid viisakusväljendeid *oskuse kasutada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises *oskuse aru saada lihtsast küsimusest ning vastata sellele õpitud sõnavara piires * oskuse aru saada korraldusest ja toimida vastavalt Õppesisu: Teema „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Tervis (enesetunne, arsti juures käimine)

Koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg)

Koolitee (tee pikkus, liiklusvahendid, transport kooli ja tagasi)



Põhimõisted: Tervis, terve, haige, haigus, valutab, paha olla, katki, enesetunne, arst, arsti juurde minema, inimese kehaosade nimetused, koolipäev, kool, klass, õppeaine, õppeainete nimetused, tunniplaan, koolitarbed, koolitarvete nimetused, õppetegevused, kell, tund, minut, kellaaeg, algama, lõppema, koolitunnid, koolipäev, söögivahetund, koolitee, tee pikkus, liiklusvahendid, transport kooli ja tagasi, sõitma … millega?, minema jalgsi. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Rollimäng „Arsti juures“ *Kooliarsti külaskäik ainetundi *Mäng „Arva ära kehaosa!“ (segipaisatud sõna) *Paaristöö: Koolitarvete ostu nimekiri *Rühmatöö: Kooli reklaamplakat *Kooli kodulehega tutvumine Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, dialoogid. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane *kirjeldab oma tervislikku seisundit ja enesetunnet *oskab suhelda arsti juures *kirjeldab oma koolipäeva, kooli ja klassi, õppeaineid ja tunniplaani, koolitarbeid *kirjeldab oma õppetegevusi *tunneb kella ja kellaaega *jutustab oma kooliteest (tee pikkus, transport kooli ja tagasi). Õppevahendid:


arendamine e-sõnaraamatu abil: www.meis.ee/e-sonastik 8. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal 9. Marianne Koch. Tunne iseennast. Avastusretk inimese kehasse. Koolibri, 2005. 10. Õpikeskkond www.miksike.ee

Lõiming: Emakeel – telefonivestlus, viisakusväljendid, käitumisreeglid, rühmatöö oskused, tegusõna mõiste, ajavormid, kava koostamine, kuulutuse koostamine Loodusõpetus – inimese välisehitus, hügieen, tervislik toitumine Matemaatika – numbrid, liitmine, lahutamine, rahaühikud, kell, kellaaeg Kehaline kasvatus – liikumismängud, rivistumine, meeskonnatöö, turvaline käitumine Kunst – lemmiktunni kujutamine, ruumikujundus, koomiks Muusika – temaatilised laulud

Teema: VI VABA AEG.



http://www.miksike.ee/

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Vaba aeg“ raames õpilane õpib eakohasel tasemel: *kirjeldama oma lemmiktegevusi (lugemine, tantsimine, sport, mängud; ühistegevused sõpradega) *mängude käsklusi ja juhendeid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine). Teema on oluline sotsiaalse pädevuse arendamisel. Õpilane õpib ennast asjakohaselt väljendama, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid. Arendatakse enesekindlust ja julgust suhtlemaks eestikeelses keskkonnas. Luuakse eeldused koostööks teiste õpitavat keelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega. Õppija õpib õpetaja juhendamisel töötama nii paaris kui ka rühmas. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on koolieelses lasteasutuses omandanud: *oskuse mõista lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet *soovi ja julguse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega *oskuse kasutada kõnes sobivaid viisakusväljendeid *oskuse kasutada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises *teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule *oskuse nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi. Õppesisu: Teema „Vaba aeg“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Lemmiktegevused

Ühistegevused sõpradega

Mängude käsklused ja juhendid Põhimõisted: vaba aeg, lemmiktegevus, lugemine, tantsimine, sport, mäng-mängud, sõber-sõbrad, käsklus, juhend, laulumäng, liikumismängudega seotud sõnavara. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Mängude teemapäev *Rühmatöö: Klassiolümpia korraldamine *Klassiõhtu: Reisimuljeid klassikaaslastelt *Mänguasjamuuseumi külastus *Virtuaaltuur KUMU-s (Eesti Kunstimuuseumis) www.ekm.ee Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, info otsimine internetis. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane *kirjeldab oma lemmiktegevusi (lugemine, tantsimine, sport, mängud; ühistegevused sõpradega) *tunneb mängude käsklusi ja juhendeid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine). Õppevahendid:

1. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile. I osa. Koolibri, 2007 2. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile. II osa. Koolibri, 2007 3. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 1. klassile. I osa. Koolibri, 2007 4. M. Pääru, I. Sepp. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 1. klassile. II osa. Koolibri, 2007 5. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 6. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 7. Teemakohase sõnavara omandamine ning lugemis-, kõnelemis-, kuulamis ja kirjutamisoskuse

arendamine e-sõnaraamatu abil: www.meis.ee/e-sonastik 8. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal.

http://www.ekm.ee/



9. „Kaks sammu sissepoole“. Ringmängulaulud (CD) + laulusõnad. 2000. Koostaja Meeme Liivak. Lõiming: Emakeel – lugemine, lemmikraamatud, sportmängude nimetused, juhised, meedia, teater, kino Loodusõpetus – inimene ja loodus Kehaline kasvatus – sportmängud, laulu- ja liikumismängud Kunst – joonistamine, maalimine, skulptuur Tööõpetus - voolimine, vitraaž Muusika – lemmikmuusika, ansamblid, lauljad, kontserdid 3. Üldpädevuste arendamine Väärtuspädevus Väärtuspädevust toetatakse Eesti kultuuri tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Sotsiaalne pädevus Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast eesti keeles edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada Eesti kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt eesti keelega seotud kultuuriprogrammidest. Enesemääratluspädevus Enesemääratluspädevus areneb eesti keeles kui teises keeles kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab eesti keele tunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga. Õpipädevus Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine eestikeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt). Õpilane oskab eakohaselt kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja –strateegiaid erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi. Keelepädevus ja suhtluspädevus Suhtluspädevus on keeleõppe keskne pädevus. Eesti keele õpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks eesti keeles. Õpilane suudab eakohaselt ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. Matemaatikapädevus Matemaatikapädevusega on eesti keeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata eesti keeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. Ettevõtlikkuspädevuse Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele eesti keele oskus. Toimetulek eestikeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste õpitavat keelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega. 4. Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Nõuded füüsilisile õpikeskkonnale (koolihooned, õpperuumid jms) on kindlaks määratud sotsiaalministri määrusega "Terviskaitsenõuded koolidele". Nimetatud määrus näeb ette, et õpperuumid peavad olema ohutud ja neis läbiviidav tegevus peab vastama ruumi mõõtmetele, sisustusele ja tingimustele. Õpperuumides peab iga õpilase kohta olema pinda vähemalt 1,7 m2. Esmalt peavad õpperuumis olema mugavad ja õpilaste kasvule vastavad koolilauad ja istmed. Koolilauad võivad olla ühe- või kahekohalised. Õpet toetab mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks, samuti võimalus külastada kooliraamatukogu ja arvutiklassi. Õpperuumi standardvarustuse hulka kuulub kindlasti klassitahvel. Kasutusel on kriidi- ja valged tahvlid. Palju võimalusi õppetöö aktiviseerimiseks pakub interaktiivne tahvel, mille kasutamiseks on vajalik nii arvuti kui ka videoprojektori olemasolu. Õpperuumis peab kindlasti paiknema õpetaja töökoht (õpetaja laud), mis võimaldab kõigi vajalike õppeabivahendite mugavat ja otstarbekat paigutamist. Kaasaegses klassitoas peab õpetaja töökoht sisaldama arvutit, mille paigutamisel tuleb silmas pidama, et õpetaja saaks seda kasutada nii istudes kui ka seistes. Üha sagedamini kuulub kaasaegse klassitoa standardvarustusse ka videoprojektor. Projektori kasutamine eeldab, et ruumi saaks pimendada. Parim moodus selleks on valgust mitteläbilaskvast materjalist rulood. Otstarbeka ja kõigile nõuetele vastava õpperuumi kõrval on oluliseks füüsilise õpikeskkonna osaks ka õppevara. Põhikooli riikliku õppekava üldosa sätestab, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara (õpikud, töövihikud, ülesannete- ja kontrolltööde ning testide kogumikud), sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid. Kool korraldab õppe vajaduse korral rühmades. 5. Hindamine I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile: 1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud; 2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. I kooliastmes hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Õpetaja juhib tähelepanu puudustele taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada. I kooliastmes hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane hakkab õpetaja juhendamisel oma edukusele hinnangut andma. Eesmärk on, et õpilane õpiks esialgu koostöös õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama. Selleks sobivad töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt), mis võimaldavad õpilasel lühidalt kirjeldada seda, mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud. I kooliastmes võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka eesti keelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtteid ja arvamusi välja öelda.

6. Seos läbivate teemadega

Läbiv teema Õppeteemad, mille raames läbivat teemat käsitletakse

Tegevused, mille raames läbivat teemat käsitletakse

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Õppimine ja töö Mängulised tegevused Külaskäik asutustesse Külalisesinejate kutsumine keeletundi

Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng

Kodukoht Eesti Ekskursioon Matk Õppekäik Muuseumi külastus Internetist info otsimine

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kodukoht Eesti Kodu ja lähiümbrus Õppimine ja töö

Õpilaste vabatahtlik tegevus Talgutöö Ühisürituste korraldamine Kodukandi ettevõtete külastus Tutvumine noorteühingutega

Kultuuriline identiteet Kodukoht Eesti Riigid ja nende kultuur

Teatrikülastus Kinokülastus Kontserdikülastus Muuseumikülastus Tutvumine teise kultuuriruumi esindajaga Ekskursioonid lähiriikidesse

Teabekeskkond Igapäevaelu Õppimine ja töö Riigid ja nende kultuur Vaba aeg

Telesaadete vaatamine Raadiosaadete kuulamine Keelekeskkonna ülesanded Internetist info otsimine Uurimistöö

Tehnoloogia ja innovatsioon Igapäevaelu Õppimine ja töö Riigid ja nende kultuur Vaba aeg

Arvutiga loovtööde vormistamine Mänguliste arvutiprogrammide kasutamine Fotoseeria koostamine PowerPoint-esitluse koostamine

Tervis ja ohutus Mina ja teised Kodu ja lähiümbrus Igapäevaelu Õppimine ja töö

Külaskäik terviseasutusse Liikluslinnaku külastus Külalisesinejate kutsumine Esmaabi kursus Jutustus Arutelu Rühmatööd Demonstratsioon Rollimängud

Väärtused ja kõlblus Mina ja teised Klassireeglite koostamine

Kodu ja lähiümbrus Igapäevaelu Õppimine ja töö Kodukoht Eesti Riigid ja nende kultuur Vaba aeg

Plakatite tegemine Rühmatööd Kohtumine erinevate kultuuride esindajatega

7.Seos teiste õppeainetega

Õppeaine Teema Õppeteemad ja mõisted, mille raames teemat käsitletakse

Keeled: Emakeel Võõrkeeled

Mina ja teised Kodu ja lähiümbrus Eesti Riigid ja nende kultuur Igapäevaelu Õppimine ja töö Vaba aeg

Mina ja teised – Enesekirjeldus, sõbra iseloomustus. Hobide, lemmiktegevuste võrdlus. Kodu ja lähiümbrus – Perest ja kodust jutustamine. Tähtpäevad. Kodused toimingud. Kodulinna vaatamisväärsustega tutvumine. Eesti – Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Eesti linnad. Eesti tuntud inimesed. Riigid ja nende kultuur – Naaberriigid ja nende sümbolid, rahvakombed. Igapäevaelu – Päevaplaan. Raha tarbimine. Tööjaotus peres. Sõprus. Käitumisreeglid. Õppimine ja töö - Mäng ja töö. Koolipäev. Infoallikad, meediakanalid. Ema ja isa ametid. Vaba aeg – Hobid. Huviringid. Mängude käsklused ja juhendid. Raamatute lugemine.

Inimeseõpetus (2.-3. klass)

Mina Mina ja tervis Mina ja meie Teave ja asjad Mina ja kodumaa

Mina ja teised – Mina erinevused ja sarnasused teiste inimestega. Enesekirjeldus, sõbra iseloomustus. Minu hobid, lemmiktegevused. Igapäevaelu – Hügieen, puhtus ja pesemine. Tervise hoidmine. Haigused. Arsti juures käimine. Tervislik toitumine. Toidupüramiid. Kodu ja lähiümbrus – Talu. Kodumaakond. Õppimine ja töö – Reklaam. Internet. Raamatukogu. Teater. Kino. Eesti lastekirjanikud.

Vaba aeg – Hobid. Huviringid. Mängude käsklused ja juhendid. Raamatute lugemine. Eesti – Eesti maakonnad. Suuremad linnad. Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Rahvariided. Eesti president ja valitsus. Sündmusi Eesti ajaloost. Uurimustöö.

Loodusõpetus

Inimene Aastaajad Taimed ja loomad Liikumine Päikesesüsteem Plaan ja kaart

Mina ja teised – Inimese kirjeldus. Kehaosad. Mõõtmine. Kodu ja lähiümbrus – Aastaaegade nimetused. Aastaring looduses. Veeringkäik looduses. Ilmakaared. Foto, joonistus, plaan. Eesti kaart. Taimede ja loomade nimetused. Igapäevaelu – Transport. Kaardi lugemine. Suurtäht kohanimede alguses. Õppimine ja töö – Kool. Õppeained. Planeetide nimetused. Inimene ja kosmos.

Matemaatika

Arvude võrdlemine ja järjestamine. Järgarvud. Mõõtmine.

Mina ja teised – Vanus. Aadress. Loendamine. Kaalumine, mõõtmine. Kodu ja lähiümbrus – Eesti kaart, vahemaad linnade vahel. Igapäevaelu – Kalender. Nädalapäevad, kuud. Kell. Kellaajad. Minut, tund. Päevaplaan. Raha, käibivad rahaühikud. Kaupluse külastamine. Eesti – Tuntumate loodusobjektide pikkus, kõrgus jne. Aastaarvud (järgarvude õigekiri).

Kunstiõpetus

Värvusõpetus Inimese kujutamine Pildilised jutustused Virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad Lähiümbruse loodus ja ehituskunst Rahvuslik ornamentika

Mina ja teised – Pildi järgi jutustamine. Inimese kirjeldus, kehaosad. Inimene liikumises (tegevuste nimetused). Oma tööde esitlemine, kaaslaste kuulamine, töötamine iseseisvalt ja rühmas. Kodu ja lähiümbrus – Värvuste nimetused. Looduse kirjeldamine. Muuseumi ja näituse külastamine. Kodukoha sümbolid ja rahvariided.

Vaba aeg – Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatamine. Lastefilmid, multifilmid. Raamatu kujundamine.

Tööõpetus

Kavandamine Materjalid Töötamine Kodundus

Kodu ja lähiümbrus – Materjalide korduvkasutus. Keskkonnasõbralik eluviis. Igapäevaelu – Retseptid. Tervislik toiduvalik. Puhtus, töökoha korrashoidmine. Jäätmete sorteerimine. Lauakatmine. Viisakas käitumine. Õppimine ja töö – Töövahendite ja materjalide säästlik tarbimine. Rühmatöös ülesannete täitmine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine.

Muusika Laulmine Muusikaline liikumine

Eesti – Eesti hümn, eesti laulu- ja ringmängud Riigid ja nende kultuur – Naaberrahvaste rahvalaulud – ja mängud, kombed.

Kehaline kasvatus Teadmised spordist ja liikumisviisidest Tantsuline liikumine

Igapäevaelu – Sportimise tähtsus inimese tervisele, hügieenireeglid. Mina ja teised – liikumine ja sportimine üksi ja koos kaaslastega, sportmängud. Sõbralikkus ja üksteisega arvestamine. Ohutu liikumise ja liiklemise reeglid. Eesti – Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud. Teadmised Eesti sportlastest.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli

Eesti keele kui teise keele I kooliastme õppeprotsessi kirjeldus, 2. klass

1. Üldalused

1.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid



2. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; 3. mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning

väärtustab neid; 4. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja



1.4. Õppeaine kirjeldus Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele üldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on üks õppe olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas. Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas. Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.

Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust. Teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Keeletunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Kooli õppekeeles võib vajaduse korral anda selgitusi. Õppimise käigus arendatakse õpioskusi, sealhulgas oskust seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl (rollimängud, dramatiseeringud, ajurünnak jne). Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne.). Õpitut seostatakse keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Selleks sobivad mitmesugused keelekeskkonnas toimuvad tegevused (õpilasvahetus, koolide ühistegevused, tunnikülalised, õppekäigud, info saamine erinevatest teabeallikatest). Keeleõpet rikastatakse keeleõppija isikliku kogemuse kaudu, mida õppija saab jagada kaasõppijatega. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Õppijat peab motiveerima ning kujundama temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse keeleõppe loomuliku osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi. 1.3. Kooliastme õpitulemused


Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus:

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

A 1.2 A 1.2 A 1.2 A 1.2

3.klassi lõpetaja teadmised osaoskuste piires: Kuulamine Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust. Lugemine Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (nt isiklikud kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusjuhendid); leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest. Lugemise tempo on aeglane. Tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku. Rääkimine

Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida. Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu. Kirjutamine Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi. Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse); koostab lühisõnumeid. Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt. Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku- või koolisõnastikku. Grammatika Kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildumisel); siiski on enamasti selge, mida ta väljendada tahab. 2. klass (70 ainetundi) Teema: I Mina ja teised Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Mina ja teised“ raames õpilane õpib 1. kirjeldama enda ja teiste inimeste välimust 2. jutustama oma perekonnast 3. teadma, millal on pereliikmed sündinud 4.nimetama sünnipäevi ja vastama küsimusele: millal on sündinud? 5.tundma oma kodukohta 6.kodus olevate esemete nimetusi 7.tundma oma tugevaid ja nõrku külgi 8.lugema lühikest ja lihtsustatud ilukirjanduslikku ja teabeteksti 9.vestlema sünnipäeva pidamise võimalustest 10.kirjutama ja vormistama sünnipäevakutseid 11.koostama loovtööd 12.suhtlema eakaaslaste ja vanemate inimestega 13.mõistma, mis on hea tegu ja halb tegu 14.sõbrustama 15.käituma väärikalt Teema on oluliseks lähtepunktiks õpilase tervikliku minapildi kujunemisel. Eakohaselt käsitletakse õppija suhete kujunemisele ja sotsialiseerumisele kaasa aitavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Teema käsitlemisel väärtustatakse tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi ning positiivse minapildi kujunemist. Eakohaselt käsitletakse lapse ja teiste suhtega seonduvat temaatikat. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 1. klassis omandanud:

a. oskuse suhelda - huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu b. oskuse hoolida teistest inimestest, oskab osutada abi ja vajadusel seda ka küsida c. oskuse osaleda ja kaasa rääkida rühma reeglite kujundamisel d. oskuse teistega arvestada ja teha koostööd e. oskuse luua sõprussuhteid f. oskuse toime tulla eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel g. arusaama kuuldu sisust ja suutlikkuse sellele sobivalt reageerida h. oskuse oma mõtteid antud teemal suulises kõnes edasi anda

Õppesisu: Teema „Mina ja teised“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

a. enese tutvustamine ja kirjeldamine (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus)

b. pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine ja kirjeldamine (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus)

Põhimõisted: Mina, meie, sõber-sõbrad, klassikaaslased, õppima, hobi, välimus, sarnane, erinev, meeldib … mida teha?, tegema … koos , oskan hästi … , tahaksin paremini … ; pean, võin … mida teha? Lühikese ja pika hääliku eristamine (seoses tähendust eristava funktsiooniga); raskete häälikute (õ, ä, ö, ü, e) ja häälikuühendite (ei, äi jne) hääldamine (nt süüa, käia); häälduse erinevusi eesti ja vene keeles (nt programm, Euroopa); sulghäälikud (k, p, t, g, b, d); lühikese lahtise esisilbi hääldus (nt kala, mina); silbitamine; liitsõnade hääldamine (nt muinasjutt). Normaallause (jaatav ja eitav lihtlause); kinnistunud kogeja-omajalaused (nt Mul on kaks õde; Tal on külm); väit-, küsi-, käsk- ja hüüdlaused ning nende lõpumärgid. 1.käitumisreeglid teatris 2.kodused pühad 3.riietumine (selga, jalga, pähe, kätte, kaela) 4.klassikaaslaste iseloom Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. kutsete ja õnnitluskaartide kujundamine ja vormistamine 2. kirja vormistamine 3. ristsõna tegemine arvutis 4. mõistekaardi „Sõber“ koostamine 5. luuletuse „Sõber“ loomine 6.PP esitluse koostamine Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, õppemäng, paaristöö, intervjuu, esitlus, mõistekaart. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1) Eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja iseseisev lugemine 2) Meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine 3) Info otsimine eestikeelsetest allikatest (meediaväljaanded, internet, entsüklopeediad) 4) Suulised ettekanded 5) Loovtööd (nt. luuletused, lühijutustused, kirjad, kuulutused 6) Referaat, lihtsam uurimistöö 7) Erinevad rolli- ja suhtlusmängud, instseneeringud 8) Keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (intervjuu, muuseumitund)

Õpitulemused:

Õpilane: 1. oskab kirjeldada enda ja teiste inimeste välimust 2. saab jutustada oma perekonnast 3. teab, millal on pereliikmed sündinud 4. nimetab sünnipäevi ja oskab vastata küsimusele: millal on sündinud? 5. tunneb oma kodukohta 6. teab kodus olevate esemete nimetusi 7. tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi 8. loeb lühikest ja lihtsustatud ilukirjanduslikku ja teabeteksti 9. vestleb sünnipäeva pidamise võimalustest 10. kirjutab ja vormistab sünnipäevakutseid 11. koostab loovtööd 12. õpib suhtlema eakaaslaste ja vanemate inimestega

13.mõistab, mis on hea tegu ja halb tegu 14.sõbrustab 15.käitub väärikalt

Õppevahendid:

1. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 2. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru Eesti keele

toovihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 3. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 4. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru Eesti keele

töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 5. Kassett II klassi õpiku juurde. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 6. Tere päevast! 2 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker,

Õie Vahar 7. Tere päevast! 2, 2. osa. Eesti keele õpik vene õppekeelga kooli 2. klassile. Lea Maiberg, Maibi Rikker,

Õie Vahar Lõiming: Loodusõpetus – inimene, inimese välisehitus Kunstiõpetus - suhtlusväljendust toetav teemakohane loovtöö Matemaatika- arvsõnad Teema: II Kodu ja lähiümbrus Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Kodu ja lähiümbrus“ raames õpilane õpib:

1. tundma huvi oma kodu ja selle lähiümbruse vastu 2. kasutama oma isikuandmeid 3. nimetama elukoha aadressi 4. tundma liiklusvahendeid ja kooliteed 5. tundma oma kodukoha vaatamisväärsusi 6. kuuldust ja loetust olulist infot välja tooma 7. vastama teksti põhjal küsimustele 8. võrdlema maa- ja linnaelu 9. tundma puude ja lillede nimetusi 10. tundma kodu- ja metsloomade , lindude nimetusi 11. kuude ja aastaaegade nimetusi 12. kirjeldama ilma 13. nimetama värvide nimetusi 14. arusaadava hääldusega selgelt lugema 15. loetu, kuulatu, nähtu põhjal küsimustele vastama 16. pildi järgi jutustama 17. moodustama lauset, kasutades lause lõpumärke ja suurt algustähte 18. nimetama ja kirjeldama esemeid, olendeid ja nähtusi 19. oskab kirjeldada koduseid toiminguid 20. teab perekondlikke sündmusi

Teema käsitleb eakohasel tasemel kodukoha ja lähiümbruse tundmist. Oluliseks ülesandeks on panna alus teadliku ja vastutustundliku kodaniku kujunemiseks. Teemas käsitletav aitab õpilasel tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega ja kodukohaga. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:

http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=62&scid=34?&nid=14&type=subjects









Õpilane on 1. klassis omandanud: 1. trüki- ja kirjatähtedes kirjutamise 2. tervitamise ja hüvastijätu oskuse 3. kodu- ja metsloomade nimetuse ja nende kirjeldamise 4. oskuse lugeda lühitekste 5. oskuse kirjeldada kodukoha loodust, tuntumaid taimi ja loomi 6. nimetada mõningaid Eesti kohanimesid ja tuntuid nimesid 7. oskuse märgata nähtusi ja muutusi looduses

Õppesisu: Teema „Kodu ja lähiümbrus“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

1. kodukoht (linn, küla, asula, tänav, telefoninumber) 2. kodukoha loodus ( lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad) 3. kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine...) 4. perekondlikud sündmused (sünnipäevade kirjeldamine)

Põhimõisted: Isikuandmed, elukoht, aadress, telefoninumber, kool, klass, liiklusvahendid, koolitee, kodu- metsloomad,

loomade välimus, puude ja lillede nimetused, aastaajad, ilm, värvid, koristamine, söömine, pesemine, riietumine, sünnipäevade kirjeldamine, põhiarvsõna (1−100), järgarvsõna, isikulised asesõnad (ka lühivormide kasutamine),näitavad asesõnad (see, need), küsivad asesõnad (kes? mis? mitu? missugune? mitmes? jt).

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Loovtöö 2. Lühikese uurimistöö koostamine (nt. lemmikloom) 3. Internetis leiduva info kasutamine uurimistöö eesmärgil 4. Muuseumi külastus 5. Raamatukogu külastus 6. Mõistekaart: transport 7. PowerPoint teemal: Eesti loodus ja looduskaitse

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, õppemäng, paaristöö, intervjuu, esitlus, mõistekaart. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja iseseisev lugemine 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine 3. info otsimine eestikeelsetest allikatest (meediaväljaanded, internet,

entsüklopeediad) 4. suulised ettekanded 5. loovtööd (nt. luuletused, lühijutustused, kirjad, kuulutused 6. referaat, lihtsam uurimistöö 7. erinevad rolli- ja suhtlusmängud, instseneeringud 8. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (intervjuu, muuseumitund)

Õpitulemused: Õpilane

1. kirjeldab enda ja teiste inimeste välimust 2. jutustab oma perekonnast

3. teab, millal on pereliikmed sündinud 4. nimetab sünnipäevi ja vastama küsimusele: millal on sündinud? 5. tunneb oma kodukohta 6. teab kodus olevate esemete nimetusi 7. tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi 8. loeb lühikest ja lihtsustatud ilukirjanduslikku ja teabeteksti 9. vestleb sünnipäeva pidamise võimalustest 10. kirjutab ja vormistab sünnipäevakutseid 11. koostab loovtööd 12. teab, millised on linnaelu ja maaelu erinevused 13. oskab välja tuua oma kodukoha eeliseid ja puudusi 14. tunneb loomade, lindude, taimede nimetusi 15. oskab koduloomi kirjeldada 16. teab luuletusi lilledest ja loomadest

Õppevahendid:

1. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 2. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 3. Eesti keele toovihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 4. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 5. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 6. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 7. Kassett II klassi õpiku juurde. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 8. Tere päevast! 2 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker,


Õie Vahar 10. Internetiportaal referaadi koostamisest http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/

Lõiming: Loodusõpetus - looma- ja taimeriik Matemaatika - arvsõnad Muusikaõpetus - teemakohased laulud Inimeseõpetus - inimese elukeskkond Teema: III Eesti. Riigid ja nende kultuur Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Eesti. Riigid ja nende kultuur“ raames õpilane õpib:

1. väärtustama Eestimaad 2. väärtustama teisi kultuure ja nende kombeid 3. tundma tuntud inimesi Eesti ajaloost 4. tundma tuntud Eesti kaasaegseid inimesi 5. teadma, millised loodusnähtuseid võib Eestis esineda 6. tundma Eesti rahvakalendri tähtpäevi 7. tundma Eesti riiklikke pühi 8. tundma Eesti rahvussümboolikat 9. tutvuma eakohaselt Eesti ajalooga ja rahvakommetega 10. õppima pähe Eestimaale pühendatud luuletusi 11. oskab küsida ja vastata kellaaega: Mis kell on? Kell on... 12. tundma Eesti halduskaarti

Teema käsitleb eakohasel tasemel Eesti Vabariigi toimemehhanisme ja haldusjaotust. Oluliseks ülesandeks on panna alus teadliku ja vastutustundliku kodaniku kujunemiseks. Teemas käsitletav aitab õpilasel tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga. Teemas käsitletav










aitab laiendada teadmisi Euroopa Liidu liikmesmaadest, väärtustada sallivat suhtumist rahvuslike erinevuste mõistmisel ning luua seoseid erinevate rahvaste rahvatraditsioonide vahel. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 1. klassis omandanud:

1. nii Eesti kultuuritraditsioonide kui ka teiste rahvuste kultuuritraditsioonide väärtustamise 2. teadmised Eesti riiklikest sümbolitest ja rahvatraditsioonidest 3. huvi Eesti ja teiste riikide kultuuri vastu 4. oskuse esitada eestimaalisi lühikesi laule ja luuletusi 5. oskuse kirjutada tähtpäevakaarti ja kutset 6. oskuse nimetada Eesti kohanimesid ja tuntud inimesi 7. mõistmise, et inimesed ja nende kombed on erinevad

Õppesisu: Teema „Eesti. Riigid ja nende kultuur“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

1. suuremad linnad: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt) 2. aastaring (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad) 3. rahvakalendri tähtpäevad (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev) 4. Eesti rahvussümboolika (rukkilill, paekivi, suitsupääsuke, vapp, sini-must-valge riigilipp) 5. Eesti üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, suuremad linnad, riigikeel, puud, loomad) 6. Naaberriigid (pealinnad, põhirahvused, keel)

Põhimõisted: Eesti üldandmed, rahvussümboolika: rahvuslind, rahvuslill, rahvuskivi, rahvuspuu, kadri- ja mardipäev, jõulud, sõbrapäev, emadepäev, jaanipäev. Rootsi Kuningriik (Stockholm), Soome Vabariik (Helsingi), Venemaa Föderatsioon (Moskva), Läti Vabariik (Riia)

tavad

tähtpäevad

kombed

traditsioonid

iseseisvuspäev

vabariigi sünnipäev

taasiseseisvumispäev

Võidupüha

seadused

õigused ja kohustused

politsei

linnakohus

kohus

koristamine

prügi

jäätmed

plastpudel

Eestimaa puhtaks

keskkond

mälestusmärgid

kultuur

linnus Tähestik ja tähtede ühendamine; suur- ja väiketähed; pärisnimede suur algustäht; häälikute pikkuse kajastumine kirjas; sõnade poolitamine; liitsõnade õigekiri. Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

Tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi

Oskab leida ja nimetada Eesti kaardilt oma kodukoha, pealinna, naaberriigid; Euroopa kaardilt leiab Eesti

Kontuurkaardi täitmine „Eesti naaberriigid“, „Eesti suuremad linnad“

Linna infopunkti külastamine

Kohtumine kohaliku omavalitsuse töötajaga

Viktoriin „Eesti Vabariik“

Referaat internetipõhiste materjalide abil: http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/

Ekskursioon kodulinna, vaatamisväärsustega tutvumine

Dramatiseering: ühest rahvakalendri tähtpäevast

Referaat: Naaberriik: Venemaa, Läti, Rootsi või Soome Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, õppemäng, paaristöö, intervjuu, esitlus, mõistekaart. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja iseseisev lugemine 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine 3. info otsimine eestikeelsetest allikatest (meediaväljaanded, internet, entsüklopeediad) 4. suulised ettekanded 5. loovtööd (nt. luuletused, lühijutustused, kirjad, kuulutused 6. referaat, lihtsam uurimistöö 7. erinevad rolli- ja suhtlusmängud, instseneeringud 8. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (intervjuu, muuseumitund)

Õpitulemused: Õpilane:

teab, milliseid loodusnähtusi võib Eestis esineda

oskab rääkida ilmast

saab aru ilmateatest

väärtustab Eestimaad

tunneb tuntud inimesi Eesti ajaloost

tunneb tuntud Eesti kaasaegseid inimesi

teab, millised loodusnähtuseid võib Eestis esineda

tunneb Eesti rahvakalendri tähtpäevi

teab Eesti riiklikke pühi

tunneb Eesti rahvussümboolikat

tutvub eakohaselt Eesti ajalooga ja rahvakommetega

õpib pähe Eestimaale pühendatud luuletusi

oskab küsida ja vastata kellaaega: Mis kell on? Kell on...

tunneb Eesti halduskaarti

teab mõisteid „kodukoht“ ja „kodumaa“

teab kodukoha peamistest vaatamisväärsustest

on teadlik keskkonna probleemidest

oskab hoida loodust ja keskkonda

hoiab kodukoha ümbrust puhtana

tunneb kodukoha kultuurilisi vaatamisväärsusi

http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/

tunneb Eesti naaberriike, teab nende pealinnu, fakte, seal elavaid rahvusi ja räägitavate keelte nimetusi

Õppevahendid: 1. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 2. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 3. Eesti keele toovihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 4. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 5. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 6. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 7. Kassett II klassi õpiku juurde. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 8. Tere päevast! 2 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker,


Õie Vahar 10. Internetiportaal referaadi koostamisest http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/ 11. Infoportaal http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/ 12. Eesti ja Euroopa halduskaart

Lõiming: Loodusõpetus- Eestimaa loodus, ilmastik Muusikaõpetus- teemakohased kodumaalised laulud, laulu- ja ringmängud Kunstiõpetus- eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö Tööõpetus- rahvuslikud motiivid ja mustrid Kehaline kasvatus- Eesti sportlased, Eesti traditsioonilised rahvatantsud ja pärimustantsud Inimeseõpetus - Minu kodumaa Eesti, Eesti kaart, naaberriigid Teema: IV Igapäevaelu. Õppimine ja töö Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ raames õpilane õpib:

mõistma, et majapidamistööd on vajalikud

liiklema liikluses

teed küsima ja juhatama

käituma ja tegutsema kaupluses ja söögikohtades

infot küsima

õppeainete nimetusi

teadma õppimise ja ebaedu põhjuseid

kirjutama ja kirjeldama oma päevaplaani

teadma lapse õigusi ja kohustusi

tundma vanemate tööd ja töökohti

elukutsete nimetusi ja nendega seotud tegevusi

tundma maa- ja linnatööd

raha koguma ja kulutama

nimetama inimese eluks olulisi igapäevaseid vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega

Teema toetab õppija toimetulekut erinevates elu- ja tegevusvaldkondades, nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi ning võtma arukaid riske ja reageerima paindlikult muutustele. Eakohaselt käsitletakse pere eelarve koostamist ning ühiseid kulutusi peres, samuti lapse taskurahaga seonduvat. Õppija suudab arukalt aega planeerida, enda ja võõraid asju hoida. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 1. klassis omandanud:










http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/

http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/

oskuse teistega arvestada ja teha koostööd

oskuse järgida kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme

teadmised, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda

hakkama saamise eneseteenindamisega ja esmased tööharjumused

oskuse enda järelt koristada

oskuse väärtustada enda ja teiste tervist

oskuse eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku

oskuse suhelda igapäevaselt

huvi lugemise ja kirjutamise vastu

oskuse eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega

teemakohased eestikeelsed sõnad ja lihtsamad väljendid

korraldused ja toimib vastavalt

oskuse küsida ja vastata kellaaega: Mis kell on? Kell on... Õppesisu: Teema „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

tervis (enesetunne, arsti juures käimine)

koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg)

koolitee (tee pikkus)

Põhimõisted: kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg, enesetunne, arsti juures, toitumine, haigused, tervis, elutähtsad organid ja nende tegevus ( aju, süda, kopsud, seedeelundid), tervislik toitumine, taimsed toiduained, loomsed toiduained, päevarežiim, pesemine, puhtus, tervise hoidmine, regulaarne tervise kontroll, sportimine, füüsiline koormus, esmaabi, õnnetus, esmaabi telefon 112, Teave, teabeallikad (televisioon, raadio, internet, raamatukogu jne), reklaam, meediakanalid, turvalisus meediakeskkonnas, raha, raha teenimine, vanemate töö, lastetoetus, palk e. töötasu, pank, sööstma, hoiustama, tulud, kulud, kulutuste planeerimine, taskuraha Tekstides esinevad käändevormid; käänete kasutamine õpitud sõnavara piires (kontekstis, võrdlevalt emakeelega). Tegusõna isikulõpud; tegusõna muutmine kindla kõneviisi olevikus ja lihtminevikus (kontekstis); käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 2. isik (tüüpfraasides, nt Ava vihik! Kirjuta!);jaatav ja eitav kõne. Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

Retseptiraamatu koostamine

Loovtööna päevaplaani koostamine arvutis

Instseneering „Arsti juures“

Instseneering „Kaupluses“

Loovtöö „Tunniplaan“

Meisterdamine: Kell

Televisioonisaadete ja raadiosaadete kuulamine

Päästeteenistuse külastus

Frontaalne küsitlus „Pesemine ja puhtus“

Arutelu „Terve ja haige inimene“

Vestlus „Tervislik eluviis“

Rühmatöö „Ohud tervisele“

Kooliarsti tööga tutvumine

Paaristöö „Isiklik hügieen“

Rollimäng „Helistamine hädaabinumbrile“

Praktikum: Esmaabi võtted.

Koosõppimine

Hambaarsti loeng

Tutvumine tervisesõprade portaaliga www.tervitus.ee

Esmaabiteemaliste multifilmide vaatamine www.lastekas.ee

http://www.tervitus.ee/


Tervisliku salati valmistamine

Võrdlustabel: linnatööd ja maatööd

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: vestlus, diskussioon, juhtumi analüüs, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, mõistekaart, paaristöö, rühmatöö, dramatiseering, rollimäng, ajurünnak, praktiline tegevus, video vaatamine ja arutelu, loovtöö. Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja iseseisev lugemine 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine 3. info otsimine eestikeelsetest allikatest (meediaväljaanded, internet, entsüklopeediad) 4. suulised ettekanded 5. loovtööd (nt. luuletused, lühijutustused, kirjad, kuulutused) 6. referaat, lihtsam uurimistöö 7. erinevad rolli- ja suhtlusmängud, instseneeringud 8. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (intervjuu, muuseumitund)

Õpitulemused: Õpilane.

oskab nimetada tervislikke toiduaineid

teab ainetundide nimetusi

teab, kuidas käituda hädaolukorras

mõistab, et majapidamistööd on vajalikud

õpib liiklema liikluses

oskab teed küsida ja juhatada

käituda ja tegutseda kaupluses ja söögikohtades

oskab infot küsida

teab õppeainete nimetusi

teab õppimise ja ebaedu põhjuseid

kirjutab ja kirjeldab oma päevaplaani

teab lapse õigusi ja kohustusi

tunneb vanemate tööd ja töökohti

teab elukutsete nimetusi ja nendega seotud tegevusi

tunneb maa- ja linnatööd

oskab raha koguda ja kulutada

räägib erinevatest kodutöödest

oskab tervislikult toituda

nimetab inimese eluks olulisi igapäevaseid vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega Õppevahendid:

1. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 2. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 3. Eesti keele toovihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie

Vahar 4. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie

Vahar 5. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 6. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru







7. Kassett II klassi õpiku juurde. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 8. Tere päevast! 2 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi

Rikker, Õie Vahar 9. Tere päevast! 2, 2. osa. Eesti keele õpik vene õppekeelga kooli 2. klassile. Lea Maiberg, Maibi

Rikker, Õie Vahar 10. Internetiportaal referaadi koostamisest http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/ 11. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat 1.-3.klassile.

Lõiming: Tööõpetus- kodundus, hubane kodu, kui perele oluline väärtus, laua katmine ja kaunistamine, koristamine, säästlik tarbimine, jäätmete sorteerimine Kunstiõpetus- teemakohane loovtöö, päevaplaani joonistamine Muusikaõpetus- teemakohased laulud Loodusõpetus- inimese meeled ja avastamine, liikumine, ohutusnõuded (ohutu liikumine spordipaikadesse ja kooliteel), Matemaatika- käibivad rahaühikud, kellaaeg Kehaline kasvatus- ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevaid liikumisviise arvestades, liikumismängud, ringmängud Inimeseõpetus- tervislik toitumine Teema: V Vaba aeg Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Vaba aeg“ raames õpilane õpib:

jutustama oma ja teiste laste huvialadest

organiseerima klassipidusid ja –üritusi

oskama nimetada huvialasid

lugema lasteraamatuid

käima kinos, teatris, muuseumis jne

tutvuma spordialadega ja sportliku tegevusega

sisukalt vaba aega veetma

põhjendama oma vaba aja veetmise viise

tundma kella ja ajast kinni pidama

teadma, millal puhata ja millal õppida

lugema lasteraamatuid ja jutustama neist

vaatama teemakohaseid filme ja nende kohta arutlema

külastama kino, teatrit, muuseumi

käituma teatris, kinos, kohvikus

õppima ütlema, mida saab teha sügisel, talvel, kevadel ja suvel

tutvuma kodutegevustega

tutvuma spordimängude nimetustega (kaugushüpe, kõrgushüpe, rahvastepall)

jutustama suveplaanidest. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 1. klassis omandanud:

oskuse hoolida teistest ja arvestada teistega, mitte minna mängus riidu

oskuse teha koostööd

järgida kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme

oskuse tutvustada ja kirjeldada iseennast, enda omadusi ja huvisid

oskuse tutvuda koolivaheaja tegevustega, vaba ajategevustega. (Puhkan, mängin palli, mina suusatan, kelgutan, uisutan, jalutan).





http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/

oskuse rääkida sõbrast ja mängimisest sõbraga Õppesisu: Teema „Vaba aeg“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

lemmiktegevused (lugemine, tantsimine, sport, mängud; ühistegevused sõpradega)

mängude käsklused ja juhendid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine nt keks, „Tagumine paar välja“, „Me lähme rukist lõikama“ jne)

Põhimõisted: lemmiktegevused, lugemine, sport, muusika, teater, kino, mängud; ühistegevused sõpradega, mängude käsklused ja juhendid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine nt keks, tagumine paar välja, lähme rukist lõikama jne). Mängukaaslased, sõbrad, nende iseloom, tegelased lasteraamatutest ja – saadetest. Puhkepäevade ja koolivaheaja tegevused. Kellaaeg.

Ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse nimetavas (kontekstis).ARVSÕNA. Põhiarvsõna (1−100), järgarvsõna. ASESÕNA Isikulised asesõnad (ka lühivormide kasutamine), näitavad asesõnad (see, need), küsivad asesõnad (kes? mis? mitu? missugune? mitmes? jt). Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

Tuntud ringmängude mängimine nt. „Kes aias?“, „Tiinake“, „Me lähme rukkist lõikama“, „Kaera- Jaan“, „Üks peremees võttis naise“, „Lapaduu“, „Tagumine paar välja“

Referaat „Lemmikspordiala“

Tabel arvutis: Käsklused ja juhendid mängudeks

Teemakohase filmi vaatamine ja diskussioon

Loovtöö: sportmängud

Loovtöö: Minu vaba aeg

Lugemispäeviku täitmine

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: vestlus, diskussioon, juhtumi analüüs, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, mõistekaart, paaristöö, rühmatöö, dramatiseering, rollimäng, ajurünnak, praktiline tegevus, video vaatamine ja arutelu, loovtöö. Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja iseseisev lugemine 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine 3. info otsimine eestikeelsetest allikatest (meediaväljaanded, internet, entsüklopeediad) 4. suulised ettekanded 5. loovtööd (nt. luuletused, lühijutustused, kirjad, kuulutused) 6. referaat, lihtsam uurimistöö 7. erinevad rolli- ja suhtlusmängud, instseneeringud 8. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (intervjuu, muuseumitund)

Õpitulemused: Õpilane:

jutustab oma ja teiste laste huvialadest

organiseerib klassipidusid ja –üritusi

oskab nimetada huvialasid

loeb lasteraamatuid

käib kinos, teatris, muuseumis jne

tutvub spordialadega ja sportliku tegevusega

õpib sisukalt vaba aega veetma

põhjendab oma vaba aja veetmise viise

tunneb kella ja ajast kinni pidama

teab, millal puhata ja millal õppida

loeb lasteraamatuid ja jutustab neist

vaatab teemakohaseid filme ja arutleb nende kohta

külastab kino, teatrit, muuseumi

oskab käituda teatris, kinos, kohvikus

õpib ütlema, mida saab teha sügisel, talvel, kevadel ja suvel

tutvub kodutegevustega

tutvub spordimängude nimetustega (kaugushüpe, kõrgushüpe, rahvastepall)

jutustab suveplaanidest

oskab oma aega planeerida

tunneb kella Õppevahendid:

1. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 2. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 3. Eesti keele toovihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 4. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 5. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 6. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 2. osa. Ivi Sepp, Merike Pääru 7. Kassett II klassi õpiku juurde. Lea Maiberg, Maibi Rikker, Õie Vahar 8. Tere päevast! 2 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 2. klassile, 1. osa. Lea Maiberg, Maibi Rikker,


Õie Vahar 10. Internetiportaal referaadi koostamisest http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/

Lõiming: Matemaatika- ajaühikud, ajaühikute seosed, kell ja kalender, käibivad rahaühikud Muusikaõpetus- teemakohased ringmängud ja laulud Inimeseõpetus- sport, vaba aja veetmine Tööõpetus- kodundus, säästlik tarbimine Kunstiõpetus- loovtöö, joonistamine Loodusõpetus- aastaajad ja ilmastik 3. Üldpädevuste arendamine Väärtuspädevus Väärtuspädevust toetatakse Eesti kultuuri tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Sotsiaalne pädevus Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast eesti keeles edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada Eesti kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt eesti keelega seotud kultuuriprogrammidest. Enesemääratluspädevus










Enesemääratluspädevus areneb eesti keeles kui teises keeles kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab eesti keele tunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga. Õpipädevus Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine eestikeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt). Õpilane oskab eakohaselt kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja –strateegiaid erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi. Keelepädevus ja suhtluspädevus Suhtluspädevus on keeleõppe keskne pädevus. Eesti keele õpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks eesti keeles. Õpilane suudab eakohaselt ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. Matemaatikapädevus Matemaatikapädevusega on eesti keeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata eesti keeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. Ettevõtlikkuspädevuse Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele eesti keele oskus. Toimetulek eestikeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste õpitavat keelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega. 4. Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Nõuded füüsilisile õpikeskkonnale (koolihooned, õpperuumid jms) on kindlaks määratud sotsiaalministri määrusega "Terviskaitsenõuded koolidele". Nimetatud määrus näeb ette, et õpperuumid peavad olema ohutud ja neis läbiviidav tegevus peab vastama ruumi mõõtmetele, sisustusele ja tingimustele. Õpperuumides peab iga õpilase kohta olema pinda vähemalt 1,7 m2. Esmalt peavad õpperuumis olema mugavad ja õpilaste kasvule vastavad koolilauad ja istmed. Koolilauad võivad olla ühe- või kahekohalised. Õpet toetab mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks, samuti võimalus külastada kooliraamatukogu ja arvutiklassi. Õpperuumi standardvarustuse hulka kuulub kindlasti klassitahvel. Kasutusel on kriidi- ja valged tahvlid. Palju võimalusi õppetöö aktiviseerimiseks pakub interaktiivne tahvel, mille kasutamiseks on vajalik nii arvuti kui ka videoprojektori olemasolu. Õpperuumis peab kindlasti paiknema õpetaja töökoht (õpetaja laud), mis võimaldab kõigi vajalike õppeabivahendite mugavat ja otstarbekat paigutamist. Kaasaegses klassitoas peab õpetaja töökoht sisaldama arvutit, mille paigutamisel tuleb silmas pidama, et õpetaja saaks seda kasutada nii istudes kui ka seistes. Üha sagedamini kuulub kaasaegse klassitoa standardvarustusse ka videoprojektor. Projektori kasutamine eeldab, et ruumi saaks pimendada. Parim moodus selleks on valgust mitteläbilaskvast materjalist rulood. Otstarbeka ja kõigile nõuetele vastava õpperuumi kõrval on oluliseks füüsilise õpikeskkonna osaks ka õppevara. Põhikooli riikliku õppekava üldosa sätestab, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara (õpikud, töövihikud, ülesannete- ja kontrolltööde ning testide kogumikud), sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid. Kool korraldab õppe vajaduse korral rühmades.

5. Hindamine I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile: 1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud; 2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Õpetaja juhib tähelepanu puudustele taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada. I kooliastmes hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane hakkab õpetaja juhendamisel oma edukusele hinnangut andma. Eesmärk on, et õpilane õpiks esialgu koostöös õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama. Selleks sobivad töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt), mis võimaldavad õpilasel lühidalt kirjeldada seda, mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud. I kooliastmes võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka eesti keelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtteid ja arvamusi välja öelda.

6.Seos läbivate teemadega











Teabekeskkond Igapäevaelu Õppimine ja töö Riigid ja nende kultuur

Telesaadete vaatamine Raadiosaadete kuulamine Keelekeskkonna ülesanded

Vaba aeg Internetist info otsimine Uurimistöö



Tervis ja ohutus Mina ja teised Kodu ja lähiümbrus Igapäevaelu Õppimine ja töö

Külaskäik terviseasutusse Liikluslinnaku külastus Külalisesinejate kutsumine Esmaabi kursus Jutustus Arutelu Rühmatööd Demonstratsioon Rollimängud

Väärtused ja kõlblus Mina ja teised Kodu ja lähiümbrus Igapäevaelu Õppimine ja töö Kodukoht Eesti Riigid ja nende kultuur Vaba aeg

Klassireeglite koostamine Plakatite tegemine Rühmatööd Kohtumine erinevate kultuuride esindajatega





Mina ja teised – Enesekirjeldus, sõbra iseloomustus. Hobide, lemmiktegevuste võrdlus, sõprussidemed. Kodu ja lähiümbrus– Naabrid. Perest ja kodust jutustamine. Tähtpäevad. Kodused toimingud. Kodulinna vaatamisväärsustega tutvumine. Eesti – Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Eesti linnad. Eesti tuntud inimesed. Riigid ja nende kultuur – Naaberriigid ja nende sümbolid, rahvakombed. Igapäevaelu – Päevaplaan. Raha tarbimine. Tööjaotus peres. Sõprus. Käitumisreeglid. Õppimine ja töö - Mäng ja töö. Koolipäev. Infoallikad, meediakanalid. Ema ja isa ametid. Vaba aeg – Hobid. Huviringid. Mängude käsklused ja juhendid. Raamatute lugemine.

Inimeseõpetus

Mina Mina ja tervis Mina ja meie

Mina ja teised – Lähedased inimesed. Kodu ja naabrid. Mina erinevused ja sarnasused teiste

Teave ja asjad Mina ja kodumaa

inimestega. Enesekirjeldus, sõbra iseloomustus. Minu hobid, lemmiktegevused. Sõbrad Igapäevaelu –Tervishoiumuuseum. Hügieen, puhtus ja pesemine. Tervise hoidmine. Haigused. Arsti juures käimine. Tervislik toitumine. Toidupüramiid. Kodu ja lähiümbrus – Talu. Kodumaakond. Transport. Post. Vabrik. Turg. Meieri. Õppimine ja töö – Reklaam. Internet. Raamatukogu. Teater. Kino. Eesti lastekirjanikud. Vaba aeg – Hobid. Huviringid. Mängude käsklused ja juhendid. Raamatute lugemine. Eesti – Mineviku jäljed.Tähtsamad päevad minevikust. Eesti maakonnad. Suuremad linnad. Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Rahvariided. Eesti president ja valitsus. Sündmusi Eesti ajaloost. Uurimustöö.

Loodusõpetus


Mina ja teised – Inimkeha. Uus elu. Inimese kirjeldus. Kehaosad. Mõõtmine. Kodu ja lähiümbrus – Elupaik. Aastaaegade nimetused. Aastaring looduses. Veeringkäik looduses. Ilmakaared. Foto, joonistus, plaan. Eesti kaart. Taimede ja loomade nimetused. Aed. Keskkond. Botaanikaaed. Põld. Koduloomad. Igapäevaelu – Transport. Kaardi lugemine. Suurtäht kohanimede alguses. Õppimine ja töö – Kool. Õppeained. Planeetide nimetused. Inimene ja kosmos.

Matemaatika

Arvude võrdlemine ja järjestamine. Järgarvud. Mõõtmine.


Kunstiõpetus

Värvusõpetus Inimese kujutamine Pildilised jutustused

Mina ja teised – Pildi järgi jutustamine. Inimese kirjeldus, kehaosad. Inimene liikumises

Virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad Lähiümbruse loodus ja ehituskunst Rahvuslik ornamentika

(tegevuste nimetused). Oma tööde esitlemine, kaaslaste kuulamine, töötamine iseseisvalt ja rühmas. Kodu ja lähiümbrus – Värvuste nimetused. Looduse kirjeldamine. Muuseumi ja näituse külastamine. Kodukoha sümbolid ja rahvariided. Vaba aeg – Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatamine. Lastefilmid, multifilmid. Raamatu kujundamine.

Tööõpetus







Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli Eesti keele kui teise keele I kooliastme õppeprotsessi kirjeldus, 3. klass

1. Üldalused




8. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; 9. mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab

neid; 10. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja



1.2. Õppeaine kirjeldus Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele üldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on üks õppe olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas. Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust. Teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Keeletunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Kooli õppekeeles võib vajaduse korral anda selgitusi. Õppimise käigus arendatakse õpioskusi, sealhulgas oskust seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl (rollimängud, dramatiseeringud, ajurünnak jne). Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne.). Õpitut seostatakse keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Selleks sobivad mitmesugused keelekeskkonnas toimuvad tegevused (õpilasvahetus, koolide ühistegevused, tunnikülalised, õppekäigud, info saamine erinevatest teabeallikatest). Keeleõpet rikastatakse keeleõppija isikliku kogemuse kaudu, mida õppija saab jagada kaasõppijatega. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Õppijat peab motiveerima ning kujundama temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse keeleõppe loomuliku osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi. 1.3. Kooliastme õpitulemused


Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus:


A 1.2 A 1.2 A 1.2 A 1.2

3.klassi lõpetaja teadmised osaoskuste piires: Kuulamine Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust. Lugemine Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (nt isiklikud kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusjuhendid); leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest. Lugemise tempo on aeglane. Tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku. Rääkimine Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida. Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu. Kirjutamine Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi. Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse); koostab lühisõnumeid. Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt. Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku- või koolisõnastikku. Grammatika Kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildumisel); siiski on enamasti selge, mida ta väljendada tahab. Keeleteadmised: HÄÄLDUS: Lühikese ja pika hääliku eristamine (seoses tähendust eristava funktsiooniga); raskete häälikute (õ, ä, ö, ü, e) ja häälikuühendite (ei, äi jne) hääldamine (nt süüa, käia); häälduse erinevusi eesti ja vene keeles (nt programm, Euroopa); sulghäälikud (k, p, t, g, b, d); lühikese lahtise esisilbi hääldus (nt kala, mina); silbitamine; liitsõnade hääldamine (nt muinasjutt). KÄÄNDSÕNAD: Käänete kasutus ainsuses ja mitmuses. OMADUSSÕNAD: Omadussõna ühildumine nimisõnaga. ARVSÕNAD: Põhiarvsõna (1−100), järgarvsõna. ASESÕNAD: Isikulised asesõnad (ka lühivormide kasutamine), näitavad asesõnad (see, need), küsivad asesõnad (kes? mis? mitu? missugune? mitmes? jt). PÖÖRDSÕNAD: Pöördsõnade lõpud, pöördevormid olevikus ja minevikus, jaatav ja eitav kõne, tegevusnimed. Käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 2. isik (tüüpfraasides, nt Ava vihik! Kirjuta!). MUUTUMATUD SÕNAD. KAASSÕNA: All, peal, juures, ees, taga, ääres, kõrval (omandatakse kontekstis). MÄÄRSÕNA: Sagedased koha-, aja- ja viisimäärsõnad (kontekstis, nt Tule siia! Näen hästi/halvasti). SIDESÕNA: Ja, et, aga. HÜÜDSÕNA. SÕNAMOODUSTUS: Liitsõnad. LAUSEÕPETUS: Jaatav ja eitav lihtlause, lause lõpumärgid. Kinnistunud kogeja-omajalaused (nt Mul on kaks õde; Tal on külm); väit-, küsi-, käsk- ja hüüdlaused ning nende lõpumärgid. ÕIGEKIRI: Eesti tähestik, joonis- ja kirjatähed. Tähtede ühendamine. Hääliku ja tähe vaheline seos. Sõnade ja lausete kirjutamine. Algustähe õigekiri. Sõnade poolitamine, liitsõnade õigekiri. 2. Õppesisu. Õppeteemad, õpetamise eesmärgid ja teema olulisus; eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse; õppesisu; põhimõisted; praktilised tööd ja IKT rakendamine; õppetegevus ja metoodilised soovitused; õpitulemused; õppevahendid ja lõiming teiste ainetega teemade kaupa. 3.klass

Teema: I MINA JA TEISED. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Mina ja teised“ raames õpilane õpib: * tutvustama ning kirjeldama iseennast (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * tutvustama ning kirjeldama oma pereliikmeid (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * tutvustama ning kirjeldama oma kaaslasi ja sõpru (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * kasutama viisakusväljendeid pöördumises pereliikmete, kaaslaste ja sõprade poole. Teema piires omandatav aitab õpilasel arendada oma suhtluspädevust ning aitab kaasa eakohasel tasemel eneseväljendusoskusele. Lisaks sobivate keelendite valikule omandatakse viisakusväljendeid igapäevaelu situatsioonides toimetulekuks. Teemas käsitletav aitab kujundada õpilase sotsiaalset pädevust ning kujundada nii individuaal- kui rühmatöö oskust. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 2. klassis eakohasel tasemel omandanud oskuse: *ennast tutvustada ja kirjeldada *oma pereliikmeid tutvustada ja kirjeldada *oma kaaslasi ja sõpru tutvustada ja kirjeldada *kasutada kõnes sobivaid viisakusväljendeid pöördumises pereliikmete, kaaslaste ja sõprade poole. Õppesisu: Teema „Mina ja teised“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Mina ja teised

Enese ja pereliikmete tutvustamine ning kirjeldamine

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine

Viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, pöördumine, palve).

Põhimõisted: Tuttavaks saama, Kes sina oled?, Mitmendas klassis sa õpid? Kus sa elad?, mina, meie, minu, pere, sõber-sõbrad, klassikaaslased, õpetaja-õpetajad, poiss-poisid, tüdruk-tüdrukud, laps-lapsed, ema, isa, vanaema, vanaisa, õde-õed, vend-vennad, tädi-tädid, onu-onud, hellitusnimed liitega –ke (nt emake, sõbrake jne), Minu nimi on …, Tema nimi on …, Ta on …, Mis sinu nimi on?, Mina olen …. (poiss/ tüdruk)., Mina olen ….-aastane., välimust kirjeldavad omadussõnad (pikk, lühike, suur, sportlik jne), iseloomu kirjeldavad omadussõnad (sõbralik, lahke, abivalmis, tubli, hea, lõbus jne), igapäevaste riietusesemete nimetused, Minu peres on …, Mul on … , igapäevased viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, palve). Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Mõistekaart „Minu sõber“ *Dialoog „Kes sa oled?“ *Kirja koostamine internetis *Tähemäng „Nimede äraarvamine“ *Graafiku koostamine klassikaaslaste pikkuste põhjal *Miniuurimus „Minu sugupuu“ (internetist info otsimine) Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane * oskab tutvustada ning kirjeldada iseennast (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * oskab tutvustada ning kirjeldada oma pereliikmeid (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus)

* oskab tutvustada ning kirjeldada oma kaaslasi ja sõpru (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) * oskab kasutada viisakusväljendeid pöördumises pereliikmete, kaaslaste ja sõprade poole. Õppevahendid:

9. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 10. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 11. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 12. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 13. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 14. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 15. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal.

Lõiming: Emakeel – dialoogid, välimuse kirjeldamine, küsimuste moodustamine, mõistekaart, viisakusväljendid, käitumisreeglid, kirja kirjutamine Loodusõpetus – inimene Inimeseõpetus – sugupuu uurimine, mina erinevused ja sarnasused teiste inimestega Matemaatika – pikkuse mõõtmine Kehaline kasvatus – liikumismängud (pallimäng teemakohaste küsimustega, mängud toas ja õues) Kunst – inimese kujutamine, portree Muusika – rütmiharjutused, laulumängud

Teema: II KODU JA LÄHIÜMBRUS. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Kodu ja lähiümbrus“ raames õpilane õpib: *kirjeldama oma kodukohta (linn, küla, asula, tänav, telefoninumber) *kirjeldama kodukoha loodust ( lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad) *kirjeldama oma kodu (nt ruumid, sisustus) *kirjeldama kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine...) *jutustama perekondlikest sündmustest (sünnipäevad, pühad jne.) Teema piires õpitakse kirjeldama lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutatakse põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Teema on sobiv õpilase eneseväljendusoskuse arendamiseks, samuti arendatakse õppija väärtushinnangute kujunemist (mõistete kodu ja pere tähendus, peretraditsioonide tähtsus inimese elus jne). Õpilane õpib ennast väljendama, jutustades oma kodust ja kodustest toimingutest. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 2. klassis eakohasel tasemel omandanud oskuse: *kirjeldada oma kodukohta *kirjeldada kodukoha loodust *kirjeldada oma kodu *kirjeldada kodused toimingud *jutustada perekondlikest sündmustest. Õppesisu: Teema „Kodu ja lähiümbrus“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Kodukoht

Kodu kirjeldamine (nt ruumid, sisustus);

Kodukoha loodus

Kodused toimingud

Perekondlikud sündmused.


Põhimõisted: Kodu, kodukoht, kodulinn, asula, tänav, maja, korter, elama, telefoninumber; tuntumate puude, lillede, põõsaste ja loomade nimetused; tuba-toad, köök, lastetuba, elutuba, magamistuba; mööbliesemete nimetused, kodused tööd, koristama, sööma, pesema, puhastama, riietuma, abistama, nõusid pesema, aiatööd, poes käima, ostma, maksma, lauda katma, pidupäev, sünnipäev, sünnipäevalauas, külaline-külalised, sugulased, õnnitlema, kirjutama kutset, õnnitluskaart, rahaühikud. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Mäng „Leia erinevused“ (tubade kirjeldus) *Kirjand „Minu laupäev“ *Viktoriin „Eesti taimed ja loomad“ *Lühireferaat „Minu kodulinna vaatamisväärsused“ (info otsimine internetist www.tartu.ee) *Õppekäik Eesti Rahva Muuseumisse *Osavõtt perepäevast Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, dialoogid, õppekäik. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse teemade käsitlemisel sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali. Õpitulemused: Õpilane *kirjeldab oma kodukohta (linn, küla, asula, tänav, telefoninumber) *kirjeldab kodukoha loodust ( lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad) *kirjeldab oma kodu (nt ruumid, sisustus) *kirjeldab kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine...) *jutustab perekondlikest sündmustest (sünnipäevad, pühad jne.) Õppevahendid:

10. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 11. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 12. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 13. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 14. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 15. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 16. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal. 17. Eesti elusloodus internetis: http://bio.edu.ee/

Lõiming: Emakeel – kirjandi kirjutamine, jutustamine, kodumasinate kasutusjuhendid, ankeet, kutse vormistamine, telefonivestlus Loodusõpetus – õuesõpe, kodumaakond Inimeseõpetus – õppekäik muuseumisse; keskkonnasõbralik eluviis, prügi sorteerimine Matemaatika – käibivad rahaühikud, arvutamine, hinnad Kehaline kasvatus – laulu- ja liikumismängud, kaardi järgi liikumine looduses (orienteerumine) Kunst – inimese kujutamine tegevuses, õnnitluskaardi kujundamine; kompositsioon taaskasutatavatest materjalidest Tööõpetus – retseptid, laua katmine, töökoha korrashoid Muusika – lastelaulud pidupäevaks Teema: III EESTI. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:

http://www.tartu.ee/


http://bio.edu.ee/

Teema „Eesti“ raames õpilane õpib: *tundma Eesti suuremaid linnu: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt) *Eesti rahvussümboolika nimetusi (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne) *tundma aastaringi Eestimaal (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad) *rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev) ja loetletud tähtpäevade rahvakombeid. Teema on oluline õpilase väärtuspädevuse toetamisel. Väärtuspädevust arendatakse Eesti kultuuri tundmaõppimise kaudu, õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Toetatakse positiivset suhtumist eesti keele õppimisse. Alateema „Aastaring“ on seotud õpilase igapäevaelu ja aja planeerimisega ning toetab õppija toimetulekut igapäevases eestikeelses keskkonnas. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 2. klassis eakohasel tasemel õppinud: *tundma Eesti suuremaid linnu: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt) *Eesti rahvussümboolika nimetusi (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne) *tundma aastaringi Eestimaal (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad) *rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev) ja loetletud tähtpäevade rahvakombeid. Õppesisu: Teema „Eesti“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Eesti suuremad linnad

Eesti rahvussümboolika

Aastaring

Rahvakalendri tähtpäevad Põhimõisted: Eestimaa, linn-linnad, pealinn, Eesti suuremate linnade nimetused, talvepealinn Otepää, suvepealinn Pärnu, kevadpealinn Türi, aasta, kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad, rahvakalendri tähtpäevad (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev), tava-tavad, komme-kombed, traditsioon-traditsioonid, rahvas, rahvuslik sümbol (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne), Läänemeri. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Rühmatöö-plakat „Minu kodulinn“ *Luulekava „Eestil on sünnipäev“ *Referaat ühest Eesti linnast *Rühmatöö: Kadrikarneval *Ekskursioon Jõulumaale *Tutvumine Eesti rahvussümboolikaga internetis www.eesti.ee Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutada sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane *tunneb Eesti suuremaid linnu: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt) *teab Eesti rahvussümboolika nimetusi (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne) *tunneb aastaringi Eestimaal (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad) *teab rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev) ja loetletud tähtpäevade rahvakombeid. Õppevahendid:

http://www.eesti.ee/

11. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 12. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 13. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 14. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 15. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 16. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 17. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal. 18. A. Alunurm. Minu Eestimaa raamat. Avita, 1999. 19. E.-M. Tali, T. Tali. Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. Tallinn, 2001.

Lõiming: Emakeel – suurtäht kohanime alguses, jutustamisoskus, mõistekaart, teabetekstid, reklaam, veebitekstid, luuletused Loodusõpetus – Eesti kaart, kodumaakond, aastaajad Inimeseõpetus – Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid Matemaatika – rooma numbrid, järgarvud Kunst – rahvusliku sümboolika kujutamine Tööõpetus – karnevalikostüümi kavandamine Muusika – Eesti hümn, tähtpäevamuusika, pärimuslaulud Teema: IV RIIGID JA NENDE KULTUUR. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Riigid ja nende kultuur“ raames õpilane õpib: *tundma naaberriikide nimetusi *tundma naaberriikide pealinnade, põhirahvuste ja keelte nimetusi. Teema on oluline õpilase väärtuspädevuse toetamisel. Väärtuspädevust arendatakse naaberrahvaste kultuuri tundmaõppimise kaudu, õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Toetatakse positiivset suhtumist teiste rahvaste kultuuri ja keelde. Õpilane süvendab teadmist Euroopa Liidu maadest, nendes elavatest rahvustest ja kõneldavatest keeltest. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 2. klassis eakohasel tasemel õppinud: *tundma naaberriikide nimetusi *tundma naaberriikide pealinnade, põhirahvuste ja keelte nimetusi. Õppesisu: Teema „Riigid ja nende kultuur“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Naaberriigid

Naaberriikide pealinnad, põhirahvused, keel. Põhimõisted: Naaberriik, rahvus, pealinn, keel, naaberriikide nimetused (Venemaa, Soome, Läti, Rootsi jne), loetletud riikide pealinnade nimetused, mõnede Euroopa Liidu suuremate riikide nimetusi ja pealinnu, naaberriikide lastekirjanike loomingut. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Viktoriin „Lapimaa“ *Info otsimine internetist Lapimaa kohta *Tutvumine laevade ja lennukite sõiduplaaniga internetis *Dramatiseering „Jõuluvana tuleb külla“ *Teise rahvuse esindaja külaskäik ainetundi Õppetegevus ja metoodilised soovitused:


Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, viktoriin. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane: *tunneb naaberriikide nimetusi *tunneb naaberriikide pealinnade, põhirahvuste ja keelte nimetusi. Õppevahendid:

11. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 12. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 13. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 14. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 15. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 16. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 17. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal 18. E.-M. Tali, T. Tali. Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. Tallinn, 2001. 19. Euroopa Liidu ametlik kodulehekülg: europa.eu/abc/index_et.htm

Lõiming: Emakeel – veebitekstid, referaadi koostamine, suurtäht riikide nimetustes, sõnaraamatu kasutamine, erinevate keelte võrdlus, sõiduplaanide lugemine Loodusõpetus – Euroopa Liidu kaart, Eesti naaberriigid, ilmakaared, rahvused Inimeseõpetus – Eesti naaberriigid Matemaatika – pikkusühikud (km, m), kellaajad, käibelolevad rahaühikud erinevates riikides Kunst – kinkepaberi disainimine Tööõpetus – rahvustoidud Muusika – erinevate rahvaste laulud ja tantsud, rahvushümnid Teema: V IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ raames õpilane õpib: *kirjeldama oma tervislikku seisundit ja enesetunnet *suhtlema arsti juures *kirjeldama oma koolipäeva ja koolitundi, kooli ja klassi, õppeaineid ja tunniplaani, koolitarbeid *kirjeldama oma õppetegevusi *tundma kella ja kellaaega *jutustama oma kooliteest (tee pikkus, transport kooli ja tagasi). Teema on oluline õpilase suhtluspädevuse arendamisel. Õpilane õpib ennast selgelt ja asjakohaselt väljendama, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid. Teema võimaldab arendada õpilase eneseväljendusoskust, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili. Õppija õpib mõistma lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal ning seotud igapäevaste tegevustega. Matemaatikapädevusega on seotud kella ja kellaaegade tundmine ning oma igapäevategevuste planeerimine. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 2. klassis eakohasel tasemel õppinud: *kirjeldama oma tervislikku seisundit ja enesetunnet *suhtlema arsti juures *kirjeldama oma koolipäeva ja koolitundi, kooli ja klassi, õppeaineid ja tunniplaani, koolitarbeid


*kirjeldama oma õppetegevusi *tundma kella ja kellaaega *jutustama oma kooliteest Õppesisu: Teema „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Tervis (enesetunne, arsti juures käimine)

Koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg)

Koolitee (tee pikkus, liiklusvahendid, transport kooli ja tagasi) Põhimõisted: Tervis, terve, haige, haigus, pesemine, puhtus, valutab, paha olla, kraadima, palavik, köha, nohu, katki, enesetunne, arst, arsti juurde minema, inimese kehaosade nimetused, nädalapäevad, eile, täna, homme, koolipäev, kool, koolimaja, klass, õppeaine, õppeainete nimetused, tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, keelud-käsud; Millal?, kell, tund, minut, kellaaeg, algama, lõppema, koolitunnid, koolipäev, söögivahetund, koolitee, ristmik, kõnnitee, sõidutee, vöötrada, valgusfoor, bussipeatus, liiklusmärk, tee pikkus, liiklusvahendid, kodutee, transport kooli ja tagasi, sõitma … millega?, minema jalgsi. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Instseneering „Haige laps kodus“ *Mäng „Arstide kool“ (kehaosade nimetused) *Keelekeskkonna ülesanne: „Koolitarvete kaupluses“ *Rühmatöö: Minu unistuste kool/ unistuste klassiruum *Kooli kodulehega tutvumine Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine, dialoogid. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane *kirjeldab oma tervislikku seisundit ja enesetunnet *oskab suhelda arsti juures *kirjeldab oma koolipäeva, kooli ja klassi, õppeaineid ja tunniplaani, koolitarbeid *kirjeldab oma õppetegevusi *tunneb kella ja kellaaega *jutustab oma kooliteest (tee pikkus, transport kooli ja tagasi). Õppevahendid: 1. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 2. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 3. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009 4. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009 5. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 6. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 7. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide põhjal 8. Marianne Koch. Tunne iseennast. Avastusretk inimese kehasse. Koolibri, 2005. 9. Õpikeskkond www.miksike.ee Lõiming: Emakeel – viisakusväljendid, telefonivestlus, rühmatöö oskused, tegusõna mõiste, ajavormid, klassiürituse kava koostamine, kuulutuse koostamine Loodusõpetus – inimese välisehitus, hügieen, tervislik toitumine Inimeseõpetus – liiklusreeglid, esmaabi osutamine, hädaabi number 112


http://www.miksike.ee/

Matemaatika – kaalumine, mõõtmine, numbrid, liitmine, lahutamine, rahaühikud, kell, kellaaeg Kehaline kasvatus – liikumismängud, rivistumine, meeskonnatöö, turvaline käitumine Kunst – koolimaja kujutamine, klassiruumi kujundus, plakat tervislikust toitumisest Muusika – kooliteemalised laulud

Teema: VI VABA AEG. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema „Vaba aeg“ raames õpilane õpib: *kirjeldama oma lemmiktegevusi (lugemine, tantsimine, sport, mängud; ühistegevused sõpradega) *mängude käsklusi ja juhendeid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine). Teema on oluline sotsiaalse pädevuse arendamisel. Õpilane õpib ennast asjakohaselt väljendama, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid. Arendatakse enesekindlust ja julgust suhtlemaks eestikeelses keskkonnas. Luuakse eeldused koostööks teiste õpitavat keelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega. Õppija õpib õpetaja juhendamisel töötama nii paaris kui ka rühmas. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Õpilane on 2. klassis eakohasel tasemel omandanud oskuse: *kirjeldada oma lemmiktegevusi *aru saada mängude käsklustest ja juhenditest. Õppesisu: Teema „Vaba aeg“ raames käsitletakse järgmisi alateemasid:

Lemmiktegevused

Ühistegevused sõpradega

Mängude käsklused ja juhendid Põhimõisted: vaba aeg, lemmiktegevus, lugemine, tantsimine, sport, sporti tegema, joonistama, lugema, mäng-mängud, sõber-sõbrad, käsklus, juhend, laulumäng; minema … kuhu?. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: *Intervjuu sõbraga lemmikraamatu kohta *Rühmatöö: Mängude päeva kava koostamine *Mänguasjamuuseumi külastus *Kinokülastus (Eesti laste- või multifilm) *Virtuaaltuur KUMU-s (Eesti kunstimuuseumis) www.ekm.ee Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teemat käsitletakse eakohaselt ning võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppetegevuses on olulisel kohal aktiivõppemeetodid: rollimängud, intervjuu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine, dramatiseering, ppt-esitlus, teemakohaste laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt. Võimalikult palju kasutatakse sõnakaarte (nt. teemakohane piltsõnastik klassi seinal või stendil) ning illustreerivat piltmaterjali teemade käsitlemisel. Õpitulemused: Õpilane *kirjeldab oma lemmiktegevusi (lugemine, tantsimine, sport, mängud; ühistegevused sõpradega) *tunneb mängude käsklusi ja juhendeid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine). Õppevahendid:

1. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009

2. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009

3. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. I osa. Koolibri, 2009

http://www.ekm.ee/

4. I. Sepp, T. Tammsaar. Eesti keele töövihik õppekeelega kooli 3. klassile. II osa. Koolibri, 2009

5. Imbi Muhel. Meie lapse käitumisraamat. Koolibri, 1997. 6. Keelepildid erinevatel kodulooteemadel. Koost. M. Pesti. Ilo, 2001. 7. Sõnavara laiendamine internetiportaali www.lastekas.ee vastavasisuliste multifilmide

põhjal. 8. „Kaks sammu sissepoole“. Ringmängulaulud (CD) + laulusõnad. 2000. Koostaja Meeme

Liivak. Lõiming: Emakeel – lugemine, lemmikraamatud, sportmängude nimetused, juhised, meedia, teater, kino Loodusõpetus – inimene ja loodus, matkamine loodusrajal Inimeseõpetus – sõpruse ja koostöö väärtustamine Kehaline kasvatus – sportmängud, laulu- ja liikumismängud, mängud toas ja õues (male, kabe, doomino) Kunst – koomiks, joonistamine, maalimine, skulptuur Tööõpetus – lauamängu kaunistamine, voolimine, vitraaž Muusika – lemmikmuusika, ansamblid, lauljad, kontserdid

3. Üldpädevuste arendamine Väärtuspädevus Väärtuspädevust toetatakse Eesti kultuuri tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Sotsiaalne pädevus Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast eesti keeles edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada Eesti kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt eesti keelega seotud kultuuriprogrammidest. Enesemääratluspädevus Enesemääratluspädevus areneb eesti keeles kui teises keeles kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab eesti keele tunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga. Õpipädevus Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine eestikeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt). Õpilane oskab eakohaselt kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja –strateegiaid erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi. Keelepädevus ja suhtluspädevus Suhtluspädevus on keeleõppe keskne pädevus. Eesti keele õpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks eesti keeles. Õpilane suudab eakohaselt ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. Matemaatikapädevus


Matemaatikapädevusega on eesti keeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata eesti keeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. Ettevõtlikkuspädevuse Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele eesti keele oskus. Toimetulek eestikeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste õpitavat keelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega. 4. Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Nõuded füüsilisile õpikeskkonnale (koolihooned, õpperuumid jms) on kindlaks määratud sotsiaalministri määrusega "Terviskaitsenõuded koolidele". Nimetatud määrus näeb ette, et õpperuumid peavad olema ohutud ja neis läbiviidav tegevus peab vastama ruumi mõõtmetele, sisustusele ja tingimustele. Õpperuumides peab iga õpilase kohta olema pinda vähemalt 1,7 m2. Esmalt peavad õpperuumis olema mugavad ja õpilaste kasvule vastavad koolilauad ja istmed. Koolilauad võivad olla ühe- või kahekohalised. Õpet toetab mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks, samuti võimalus külastada kooliraamatukogu ja arvutiklassi. Õpperuumi standardvarustuse hulka kuulub kindlasti klassitahvel. Kasutusel on kriidi- ja valged tahvlid. Palju võimalusi õppetöö aktiviseerimiseks pakub interaktiivne tahvel, mille kasutamiseks on vajalik nii arvuti kui ka videoprojektori olemasolu. Õpperuumis peab kindlasti paiknema õpetaja töökoht (õpetaja laud), mis võimaldab kõigi vajalike õppeabivahendite mugavat ja otstarbekat paigutamist. Kaasaegses klassitoas peab õpetaja töökoht sisaldama arvutit, mille paigutamisel tuleb silmas pidama, et õpetaja saaks seda kasutada nii istudes kui ka seistes. Üha sagedamini kuulub kaasaegse klassitoa standardvarustusse ka videoprojektor. Projektori kasutamine eeldab, et ruumi saaks pimendada. Parim moodus selleks on valgust mitteläbilaskvast materjalist rulood. Otstarbeka ja kõigile nõuetele vastava õpperuumi kõrval on oluliseks füüsilise õpikeskkonna osaks ka õppevara. Põhikooli riikliku õppekava üldosa sätestab, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara (õpikud, töövihikud, ülesannete- ja kontrolltööde ning testide kogumikud), sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid. Kool korraldab õppe vajaduse korral rühmades. 5. Hindamine I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile: 1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud; 2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. I kooliastmes hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Õpetaja juhib tähelepanu puudustele taktitundeliselt, osutades

võimalustele neist üle saada. I kooliastmes hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane hakkab õpetaja juhendamisel oma edukusele hinnangut andma. Eesmärk on, et õpilane õp iks esialgu koostöös õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama. Selleks sobivad töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt), mis võimaldavad õpilasel lühidalt kirjeldada seda, mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud. I kooliastmes võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka eesti keelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtteid ja arvamusi välja öelda.


Läbiv teema Õppeteemad, mille raames

läbivat teemat käsitletakse Tegevused, mille raames läbivat teemat käsitletakse









Teabekeskkond Igapäevaelu Õppimine ja töö Riigid ja nende kultuur Vaba aeg

Telesaadete vaatamine Raadiosaadete kuulamine Keelekeskkonna ülesanded Internetist info otsimine Uurimistöö



Tervis ja ohutus Mina ja teised Külaskäik terviseasutusse

Kodu ja lähiümbrus Igapäevaelu Õppimine ja töö

Liikluslinnaku külastus Külalisesinejate kutsumine Esmaabi kursus Jutustus Arutelu Rühmatööd Demonstratsioon Rollimängud

Väärtused ja kõlblus Mina ja teised Kodu ja lähiümbrus Igapäevaelu Õppimine ja töö Kodukoht Eesti Riigid ja nende kultuur Vaba aeg

Klassireeglite koostamine Plakatite tegemine Rühmatööd Kohtumine erinevate kultuuride esindajatega





Mina ja teised – Enesekirjeldus, sõbra iseloomustus. Hobide, lemmiktegevuste võrdlus. Kodu ja lähiümbrus – Perest ja kodust jutustamine. Tähtpäevad. Kodused toimingud. Kodulinna vaatamisväärsustega tutvumine. Eesti – Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Eesti linnad. Eesti tuntud inimesed. Riigid ja nende kultuur – Naaberriigid ja nende sümbolid, rahvakombed. Igapäevaelu – Päevaplaan. Raha tarbimine. Tööjaotus peres. Sõprus. Käitumisreeglid. Õppimine ja töö - Mäng ja töö. Koolipäev. Infoallikad, meediakanalid. Ema ja isa ametid. Vaba aeg – Hobid. Huviringid. Mängude käsklused ja juhendid. Raamatute lugemine.

Inimeseõpetus

Mina Mina ja tervis Mina ja meie Teave ja asjad Mina ja kodumaa

Mina ja teised – Mina erinevused ja sarnasused teiste inimestega. Enesekirjeldus, sõbra iseloomustus. Minu hobid, lemmiktegevused. Igapäevaelu – Hügieen, puhtus ja pesemine. Tervise hoidmine.

Haigused. Arsti juures käimine. Tervislik toitumine. Toidupüramiid. Kodu ja lähiümbrus – Talu. Kodumaakond. Õppimine ja töö – Reklaam. Internet. Raamatukogu. Teater. Kino. Eesti lastekirjanikud. Vaba aeg – Hobid. Huviringid. Mängude käsklused ja juhendid. Raamatute lugemine. Eesti – Eesti maakonnad. Suuremad linnad. Eesti riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Rahvariided. Eesti president ja valitsus. Sündmusi Eesti ajaloost. Uurimustöö.

Loodusõpetus


Mina ja teised – Inimese kirjeldus. Kehaosad. Mõõtmine. Kodu ja lähiümbrus – Aastaaegade nimetused. Aastaring looduses. Veeringkäik looduses. Ilmakaared. Foto, joonistus, plaan. Eesti kaart. Taimede ja loomade nimetused. Igapäevaelu – Transport. Kaardi lugemine. Suurtäht kohanimede alguses. Õppimine ja töö – Kool. Õppeained. Planeetide nimetused. Inimene ja kosmos.

Matemaatika

Põhiarvud Järgarvud Arvutamine Arvude võrdlemine ja järjestamine Mõõtmine Kalender Kellaajad


Kunstiõpetus

Värvusõpetus Inimese kujutamine Pildilised jutustused Virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad

Mina ja teised – Pildi järgi jutustamine. Inimese kirjeldus, kehaosad. Inimene liikumises (tegevuste nimetused). Oma tööde esitlemine, kaaslaste

Lähiümbruse loodus ja ehituskunst Rahvuslik ornamentika

kuulamine, töötamine iseseisvalt ja rühmas. Kodu ja lähiümbrus – Värvuste nimetused. Looduse kirjeldamine. Muuseumi ja näituse külastamine. Kodukoha sümbolid ja rahvariided. Vaba aeg – Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatamine. Lastefilmid, multifilmid. Raamatu kujundamine.

Tööõpetus







Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele varase täieliku keelekümblusklassi I

kooliastme õppeprotsessi kirjeldus

1. Üldalused


Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis

on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase

oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt

valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka ruhmas. Tähelepanu

keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja pildimaterjali põhjal

kusimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine.

Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, pustitousmine, esemele või pildile

osutamine);

2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;

3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;

4) häälega lugemine;

5) rääkimine pildi alusel;

6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ulesande lahendamine;

7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;

8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine.

1.2. Õppeaine kirjeldus

Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda B2 keele-

oskustaseme saavutamise poole põhikooli lõpuks. Põhikooli lõpetaja hea õpitulemus eesti keeles teise

keelena on B1.2 ja väga hea õpitulemus B2.1. Eesti keele kui teise keele õppimine põhikoolis on aluseks,

et jätkata õpinguid eestikeelses gumnaasiumis. Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele

uldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on uks õppe olulisemaid

ulesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte

õppeks.

Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Võõrkeele kui

suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset

osalust. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel

ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme

komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika,

sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri

õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise

pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm).

Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse

keelelistetoimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.

Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust.

Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiumbrus”. Kõigis kooliastmeis ja

klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht võivad olla

erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste kogemustest, huvidest ja

vajadustest. Keeletunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Kooli õppekeeles võib vajaduse korral anda

selgitusi.

Õppimise käigus arendatakse õpioskusi, sealhulgas oskust seada endale õpieesmärke ja analuusida oma

õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris-

ja ruhmatööl (rollimängud, dramatiseeringud, ajurunnak jne). Õpilasi suunatakse uha enam tegema

eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne).

Õpitut seostatakse keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Selleks sobivad mitmesugused

keelekeskkonnas toimuvad tegevused (õpilasvahetus, koolide uhistegevused, tunnikulalised,

õppekäigud, info saamine erinevatest teabeallikatest). Keeleõpet rikastatakse keeleõppija isikliku

kogemuse kaudu, mida õppija saab jagada kaasõppijatega. Õppetegevusi kavandades lähtutakse

didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele,

konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest

ja vormidest).

Kõigis kooliastmeis peab õppijat motiveerima ning kujundama temas positiivset hoiakut keeleõppesse.

Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme.

Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise

hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu

käsitletakse keeleõppe loomuliku osana, nende analuusimine soodustab õpitava mõistmist ning

võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes

enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, votes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.

1.3. Kooliastme õpitulemused

3. klassi lõpetaja:

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja luhikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja luhilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiumbruse (pere,

kodu, kooli) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele kusimustele ja korraldustele;

4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist

5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;

6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;

7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka ruhmas.

Keeleoskuse hea tase varase täieliku keelekumlusklassi 3. klassi lõpus:

Kuulamine Lugemine Rääkimine

A2.2 A2.2 A2.2

Suudab jälgida enda jaoks

tuttava valdkonna

mõttevahetust ning eristada

olulist infot.

Saab aru olmesfääris

kuuldud uldkeelse suhtluse

sisust (nt poes, bussis,

hotellis, piletilevis).

Vajab sageli kuuldu

täpsustamist.

Loeb lihtsaid tavatekste

(nt reklaamid, menuud,

ajakavad, ohuhoiatused)

tuttavatel teemadel ja saab

aru neis sisalduvast infost.

Suudab mõnikord aimata

sõnade tähendust konteksti

toel.

Oskab rääkida oma huvidest

ja tegevustest. Tuleb toime

olmesfääris suhtlemisega.

Oskab väljendada oma

suhtumist ja eelistusi.

Suudab alustada, jätkata ja

lõpetada vestlust tuttaval

teemal, kuid võib vajada abi.

Kasutab õpitud põhisõnavara

ja lausemalle valdavalt

õigesti; spontaanses kõnes on

vigu. Kõne on arusaadav,

kuigi esineb hääldusvigu ja

sõnade otsimist.

Kirjutamine Grammatika korrektsus

A2.2

Oskab kirjutada luhikesi

kirjeldavat laadi jutukesi

oma kogemustest ja

Kasutab kull õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb

sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib

aluse ja öeldise uhildumisel); siiski on enamasti selge,

umbritsevast. Koostab

lihtsaid isiklikke kirju.

Oskab kasutada sidesõnu

aga, sest, et jt. Rakendab

õpitud õigekirjareegleid

(nt algustähe ortograafia,

kirjavahemärgid).

mida ta väljendada tahab.

2. Õppeteemad, õpetamise eesmärgid ja teema olulisus; eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis

toetutakse; õppesisu; põhimõisted; praktilised tööd ja IKT rakendamine; õppetegevus ja

metoodilised soovitused; õpitulemused; õppevahendid ja lõiming teiste ainetega teemade kaupa.

1.klass (280 tundi aastas, 8 tundi nädalas)

MINA JA TEISED (47 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema eesmärk on õpetada omavahel tutvuma ja

suhtlema, kirjeldama ennast ja tutvustama oma perekonnaliikmeid; õppida eristama kehaosi ja

värve; õppima reegleid koolis ja väljaspooli kooli; hea klassikliima loomiseks on oluline

käsitleda ka sõpruse teemat; õppida nimetama ja ära tundma erinevaid õppevahendeid, mis on

vajalikud igapäevaseks õppetööks; õppida ainetunde ning tegevusi ainetundides; tunniplaani

õppimine.

Õppesisu:

1) Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine,

2) kool ja klass

3) koolitarbed

4) tegevused koolis

5) õppeained ja tunniplaan

6) reeglid ja viisakus

7) värvid

8) kehaosad

Grammatika:

kõne rutmistruktuur,

ainsuse I ja III pööre,

ainsus ja mitmus


1) jalutuskäik koolis ja kooli umber – õpitud sõnade nimetamine

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:

töö sõnavaraga (kuula ja korda, pane kokku sõna ja pilt, mis värvi on…?, nimeta … tähega

sõna, nimeta sõna, milles on … tähte, nimeta tunnid, mis sul on esmaspäeval, nimeta

kolmapäeval 3.tund, kuula sõna ansuses ja nimeta mitumus jne)

lugemine (kuula ja korda, vasta kusimusele, lõpeta lause, paranda lause, milline sõna ei

sobi ja miks, paranda…)

kõnelemine (lõpeta lause enda kohta, kasuta lausemudelit ja moodusta lause enda kohta, tee

dialoog mudeli järgi, vasta kusimusele, kuula lauset ja vajadusel paranda)

kirjutamine (kopeeri sõnad, uhenda pilt ja sõna, kirjuta puuduv täht, leia tähejadast uued

sõnad)

Õpitulemused: õpilane

1) oskab kirjeldada inimesi välimuse ja iseloomu järgi,

2) oskab ennast tutvustada, oskab moodustada tutvumisdialooge,

3) tunneb ja oskab nimetada kooli- ja klassiruumi sisustust,

4) oskab nimetada erinevaid tegevusi koolis,

5) tunneb viiskusreegleid, teab, mida tohib ja mida ei tohi,

6) oskab moodustada nimisõna ainsust ja mitmust õpitud sõnavara piires,

7) teab ja oskab moodustada ainsuse I ja III pööret

Lõiming: inimeseõpetus – õppeained, viisakus, sõprus, kehaosad; matemaatika –pikkuste

mõõtmine, võrdlemine, esemete tunnused (värvid); loodusõpetus – värvid, kodu- ja koolitee,;

kunst – põhivärvid, portree;

KODU JA LÄHIÜMBRUS (47 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Omandab ettekujutuse oma kodukoha umbrusest ja

loodusest. Õpib uusi olulisi mõisteid, mida kinnistatakse peaaegu igas õppeaines erinevaid

õppemeetodeid kasutades ning erinevaid eesmärke täites. Suureneb sõnavara.

Õppesisu:

1) kodukoht

2) kodukoha loodus

3) kodused toimingud

4) perekondlikud sundmused

5) ilm, loodus, puud, pargis, metsas

6) seened

7) aastaajad, kuud, nädalapäevad

8) riided ja riietumine vastavalt aastaajale

9) loomad

Grammatika:

kõne rutm,

ainsuse I ja III pööre,

mitmuse I ja III pööre,

nimisõna ja omadusssõna


1) minu päevaplaan

2) matk sugisesse metsa

3) ilmavaatlus


töö sõnavaraga (kuula ja korda, lõpeta sõna, nimeta sõnad, mis vastavad kusimusele

kes/mis/missugune, nimeta riietusesemed, mida kannad suvel/talvel/sugisel/kevadel,

sildista pildid, nimeta väike/suur/pruun loom)

lugemine (loe ja värvi, loe sosinal, loe koos pinginaabriga vaheldumisi, kuula ja korda,

lõpeta lause, kusimuste ja vastuste lehed – uks õpilane loeb kusimuse number uks, vastab

see, kellel on sobiv vastusteleht)

kõnelemine (milline sõna on lausest puudu – loe täislause, lõpeta lause, jutusta pildi põhjal

ning kasuta antud lausete alguseid, vasta kusimustele täislausega)

kirjutamine (täida oma päevaplaan, leia sõnad anagrammist,


tunneb oma kodukohta ja selle iseärasusi

tunneb peamisi leht- ja okaspuid, eristab ja teab, missugused puud kasvavad tema

kodukoha juures

oskab moodustada lihtsamaid lauseid oma koduste tegevuste kohta

teab erinevaid perekondlikke sundmusi, oskab kirjutada ja vormistada sunnipäeva kaarti

oskab iseloomustada ilma erinevatel aastaaegadel ning tuua välja erinevusi, teab

vastandsõnu (soe-kulm jne.)

tunneb peamisi söögiseeni, mida võiks kohata metsaääres ning tunneb vähemalt uhte

murkseent

teab peast aastaaegade, kuude ja nädalapäevade nimetusi, oskab neid kirjutada

teab riiete nimetusi, oskab riietuda vastavalt aastaajale

tunneb suuremaid metsloomi ning koduloomi, oskab nimetada ja kirjutada

Lõiming: inimeseõpetus – nädalapäevad, tegevused enne ja pärast kooli; loodusõpetus – ilm

sugisel, sugiskuud; kunst – soojad ja kulmad värvid, värvide segamine, looduslikest

materjalidest meisterdamine (puulehed, tammetõrud, kastanimunad); muusika – muusika

kuulamine (Tšaikovski «Aastaajad»)

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ (46 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane tutvub koolipäeva rutiintegevustega, õpib

ohutult liiklema, õpib jutustama oma kooliteest. Kõnelemist ja sõnavara arendavate tegevuste

abil õpitakse tervise hoidmiste ja parandamise põhimõtteid. Perekonna teema (pereliikmed,

kodu, traditisoonid tööd, tähtpäevad) on eriti oluline, et tagada õpimotivatstioon ning

võimaldada arendada esinemisjulgust – jutustamine oma perest on oluline punkt keeleõppes.

Tegevuste õppimine annab võimaluse tunnis kasutada erinevas variatsioonis lõdvestuspause,

mis on tähtis nii tunni mitmekesistamise kui ka sõnavara arendamise seisukohalt.

Õppesisu:

1) koolipäev, koolitee

2) ohutu liiklus

3) tervis

4) perekond ja kodu, pereliikmed

5) kodused tööd ja traditsioonid

6) tähtpäevad

7) aeg ja aja plneerimine

8) tegevused väljaspool kooli

9) ruumid ja sisustus

Grammatika:

ainsuse ja mitmuse III pööre,

nimi- ja omadussõnade ainsus ja mitmus,

nimisõna nimetav ja omastav (õde-õe, vend-venna),

häälikute pikkuste võrdlemine

mineviku III pööre

kusimuste koostamine

kohakäänded

kellele? millele?

tegusõna pööramine


sõnavara (kuula ja korda, pantomiim – näita tegevust, teised arvavad, kuula lauset, mis

algab asesõnaga ma (nt. Ma jalutan), moodusta lause, mis algab asesõnaga sa (Sa jalutad))

lugemine (kuula ja korda, loe ise vaikselt läbi, loeme lausete kaupa, lõpeta rida, leia lause,

kus on sõna, leia lause, mis on minevikus, lõpeta lause sobiva sõnaga)

kirjutamine (pane sõnad õigesse järjekorda, kopeeri, kirjuta puuduv täht, lõpeta rida,

uhenda joonega)

kõnelemine (jutusta pildiseeria abil,moodusta lauseid antud sõnadega, vasta kusimustele,

moodusta lause põhjal kusimus, kusi ja vali vastaja, juhata teed plaani järgi)

Õpitulemused: õpilane:

1) oskab jutustada oma kooliteest

2) tunneb tervise hoidmise ja ravimise mooduseid

3) teab perekonnaliikmete nimetusi

4) oskab vastata ja moodustada kusisõnu

5) oskab pöörata tegusõnu, leiab sobiva lõpu

6) teab ja oskab vastata kusimustele kodu tööde ja traditsioonide kohta

7) oskab õpitud sõnu moodustada nii ainsuses kui ka mitmuses

8) leiab tekstist sõnad ja oskab moodustada sõnu, mis vastavad kusimustele kellele või millele

9) oskab nimetada pereliikmeid nii nimetavad kui ka omastavad käändes

Lõiming: inimeseõpetus – perekond, traditsioonid, ohutu liiklus; kunst – tähtpäevad (maskide

meisterdamine, isadepäeva kaardi meisterdamine)

EESTI (47 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:

Õppesisu:

1) suuremad linnad ja vaatamisväärsused

2) Eesti pealinn ja naabrid

3) vabariigi aastapäev

4) Eesti sumbooolika

5) sõprus ja sõpruse hoidmine, viisakus

6) sõbrapäev ja vastlapäev – erinevused ja sarnasused eri kultuuride kontekstis (eriti eesti ja vene

kultuuride kontekstis)

Grammatika:

antonuumid

täishäälikud ja kaashäälikud

kellele? mille?

mineviku I ja II pööre

silp, sõna, lause

suur algustäht

lauselõpumärgid


Õpitulemused:

Lõiming: inimeseõpetus – sõprus ja viisakus; kunst – sõbrapäevakaartide meisterdamine,

lippude meisterdamine, vastlavurr; muusika – vastlalaulud, humn

RIIGID JA NENDE KULTUUR (47 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema olulisus seisneb mitte ainult sõnavara

laiendamises, vaid väga tugevas seoses kultuuri teemaga, teiste ainetega integreerimises. Tähtis

on õpilastes juba varakult arendada tolerantsust ning harida uksteisi sallivaks. Oluline on läbi

teema tuua sisse idee, et kõik inimesed kull erinevad uksteist, kuid erinevused ongi need, mis

teevad iga rahvuse rikkas, eripäraseks ning unikaalseks.

Õppesisu:

1) naaberriigid

2) pealinnad

3) põhirahvused

4) keel

5) kombestik

6) söögid ja joogid – meil ja mujal

Grammatika:

ainsus, mitmus

suur ja väike algustäht

tegusõna III pööre

elus ja eluta – kes ja mis

TH, KH

K,P,T sõna alguses

K, P, T s-i ja h kõrval


1) sunnipäeva laua katmine ja esitlus - grupitöö

2) film naaberrahvuste kohta – erinevuste ja saransuste leidmine


sõnavara (kuula ja korda, kuula riigi nimetust ja nimeta rahvus, nimeta riigi pealinn, nimeta

sõnad, mida kirjuta suure/väikse algustähega, (miks?), nimeta sõnad, mis vastavad

kusimusele kes/mis)

lugemine (kuula ja korda, loeme ridade kaupa, loevad poisid/turdukud, leia lause, kus on

linn/riik/rahvus, loe lause õigesti)

kirjutamine (kirjuta suur või väike algustäht, kirjuta lunka õige sõna, paranda, ruhmita

uhise tunnuse alusel, loe ja märgi kaardile)


1) suhtub positiivselt teistesse rahvustesse, oskab välja tuua sarnasusi ja erinevusi

naaberrahvuste ja kultuuride vahel

2) tunneb naaberriike, pealinne, rahvuseid – oskab neid kirjutada, leida kaardil

3) tunneb ja oskab nimetada erinevaid sööke jookme meil ja mujal

4) tunneb sööginõusid ja muid laua katmiseks vajalikke vahendied

5) oskab katta sunnipäevalauda

6) oskab töötada grupis

7) eristab elus ja eluta objekte, oskab vastavalt grupeerida ning leida sobiva kusisõna (kes või

mis)

8) tunneb ja oskab kirjutada sulghäälikuga sõnu

Lõiming: inimõpetus – laua katmine, kulaliste vastuvõtmine, lauakombed, minu erinevused

ja sarnasused teiste inimestega, erinevused kui rikkus, igauhe individuaalsus; loodusõpetus –

marjad ja puuviljad, taimed, aedviljad, tervislik toitumine

VABA AEG (46 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane laiendab sõnavara vaba aja tegevuste

valdkonnas ning õpib jutustama oma tegevuste kohta. Teema olulisus seisneb õpimotivatsiooni

suurendamises, mida võimaldab isiklikust kogemusest rääkimine.

Õppesisu:

1) lemmiktegevused

2) mängude käsklused ja juhendid

3) sport ja sprdialad

4) lapsed ja vaba aeg

5) kohustused kodus, ema aitamine, emadepäev

Grammatika:

lauselõpumärgid

kaasautlev kääne – kellega? millega?

kohakäänded – kus? kuhu? kust?


sõnavara (loe, korda ja kirjuta, mis sõnad on tahvlil peidus (nt kõik sõnad on kirjutatud

tagurpidi) – tule pööra sõnaleht ja loe õige sõna, loe koos puuduva tähega,loe sõna nii, et

vastaks kusimusele kellega/millega, loe ainult need sõnad, mis vastavad kusimusele

kellega/millega)

lugemine (loe sosinal, vaheta lauses sõna uue sõna vastu, loe lause, kus sõn sõna…, loe

lause, mille lõpus on punkt/huuumärk/kusimärk)

kirjutamine (pane lause lõppu sobiv kirjavahemärk, kirjuta õige sõnalõpp, uhenda joonega

lause algus ja lõpp)

kõnelemine (vali ainult enda kohta sobivad laused ja jutusta, lõpeta laused, kusitle oma

pinginaabrit, mida said teada pinginaabri kohta)

Õpitulemused:

1) tunneb erinevaid õue- ja toategevusid, spordialasid ja mänge

2) oskab jutustada oma vaba aja tegevustest

3) tunneb lauselõpumärke ning oskab kasutada

4) oskab moodustada kaasautlevat käänet (kellega? millega?)

5) oskab vastata täislausega kusimustele ning valida õige sõnalõpud (nt. Kus sa elad? – Ma

elan Tartus. Kuhu sa lähed? – Ma lähen Tartusse. Kust sa tuled? – Ma tulen Tartust.

Lõiming: inimeseõpetus – lastekaitsepäev, muredest rääkimine, laste usaldustelefon, abi otsimine

ja leidmise võimalused; kehaline kasvatus – spordialad; kunst – emale kingituse meisterdamine

2.klass (189 tundi aastas)

(1.poolaasta 9 tundi nädalas=153 tundi poolaastas/ 2.poolaasta 2 tundi nädalas=36 tundi

poolaastas)

MINA JA TEISED (38 tundi)


Eesmärgiks on korrata eelmisel õppeaastal õpitud sõnavara ja lausemoodustust, jutustada oma

suvevaheajast ning seostada keeleõpet isikliku kogemuse ja igapäevaeluga. Teema käigus õpib

õpilane uusi õppeained ja tegevusi koolis, käitumist tänaval ja uhissõidukis, ohutut liiklemist

kooliteel. Üheks olulisemaks grammatikateemaks on altud valdkonnas lihtminevik, mille abil

õpilane õpib jutustama juba möödunud tegevustest.

Õppesisu:

1) suvevaheaja meenutusi

2) uued ja vanad sõbrad

3) koolitee - aadress, käitumine tänaval ja uhissõidukis, ohutu liiklemine

4) uues õppeained ja tegevused koolis,

5) kalender, tunniplaan, töövahendid.

Grammatika ja keeleõpetus:

tähestik, täishääliku kaashäälikud

kusimused mida teeb?, mida teevad?, kus sa olid?, mida sa tegid? kus sa käisid?

tegusõna 3. pöörde ainsuse ja mitmuse lõppude

olulisemate sõnade lihtminevikuvormide kasutamine suulises kõnes ainsuse 1. pöördes

(olin, käisin, tegin, sõitsin, mängisin, lugesin, vaatasin)

suur algustäht lause alguses ja nimedes

õige intoneerimine

luhike ja pikk täishäälik kõnes ja kirjas


1) suvesundmustest jutustamine koomiksi või pildiseeria abil


koomiks või pildiseeria – jutustamine

sõnade kontroll

käitumisreeglite tabel

vestlus

kusimustele vastamine täislausega

teksti lugemine

ajaplaani koostamine

lunkteksti täimine

Õpitulemused:

1) oskab jutustada oma suvesundmustest

2) oskab kasutada tegusõna minevikku

3) tunneb tähestikku ning eristab häälikuid

4) tunneb ja teab käitumisreegleid

5) oskab kasutada suure algustähe reegleid lausete moodustamisel

6) oskab kasutada tegusõna olevikku ja minevikku

7) teab ja tunneb, kuidas käituda õues ja autotee juures

8) oskab lugeda soravalt ning õige intontsooniga erinevaid lauseid, tekste

9) oskab esitada teksti põhjal kusimusi

10) tunneb erinevaid õppeaineid

11) oskab planeerida oma nädala- ja päevaplaani,

12) eristab kõnes ja kirjas pikka ja luhikest täishääikut

Lõiming: inimeseõpetus – käitumine; kunst – koolitee joonistamine leppemärkidega; loodusõpetus

– päike (soojus, valgus, aastaajad), õhutemperatuuri muutused ja termomeeter

KODU JA LÄHIÜMBRUS (38 tundi)


Õpilne omandab kodu ja selle umbrusega seotud sõnavara, õpib moodustama erinevaid

lausetuupe, sõnu ning lauseid olevikus ja minevikus. Teema on otseselt seotud igapäevaeluga

ning seega on võimalus pakkuda erinevaid rollimänge ja dialooge, et olla valmis erinevateks

situatsioonideks õues, tänaval, poes, turul jne.

Õppesisu:

1) sugis minu kodu umber – aedviljad, juurviljad, puuviljad

2) kodused tööd – söögitegemine

3) turulkäik ja toiduvalmistamine

4) koduumbrus: park, aed ja mets

5) kodu ja elustiil – linnas ja maal

6) minu esivanemad

7) perekond ja uhised tegevused

8) perekond ja kombed


pikk ja ulipikk suluta kaashäälik

jutustavad laused ja punkt

kusilaused ja kusimärk

huudlaused ja huuumärk

suur algustäht ees- ja perekonnanimedes

vanasõnad

minevik ja olevik

k, p, t sõna alguses

-ga sõna lõpus (kellega? millega)

-sse (kellesse? millesse?)


vaata ja nimeta

mina ja söögitegemine – esitlus abivahenditega

luuletuse peast vastamine

sõnavara vastamine klassi ees kui «õpetajaks» on teine õpilane (näitab pilte, esitähte vms –

teine õpilane vastab)

kusimustele vastamine

lugemiskontroll

mõistekaardi koostamine ja selle abil jutustamine

kutse ja kaardi vormistamine

Õpitulemused:

1) tunneb kaashääliku õigekirjareelgeid

2) oskab moodustada jutustavaid, kusi- ja huudlauseid

3) oskab vestelda kodu ja elustiili teemadel õpitud sõnavara piires

4) tunneb oma koduumbrust, teab puid ja rohtaimi, mis kasvavad koduumbruses

5) oskab jutustada, mida teeb ja mida tegi (olevik ja minevik) kodus oma perega

6) tunneb oma perkonna ajalugu, teab pereliikmete nimetusi

7) teab suure algustähe reegleid, kirjutab nimed suure algustähega

8) oskab jutustada, kuidas tähistab oma perega isadepäeva jõule, uutaastat ja teisi tähtpäevi

9) tunneb aedviljade, puuviljade, juurviljade ja marjade nimetusi

10) oskab vormistada kutset ja kaarti

Lõiming: inimeseõpetus – perekondlikud tähtpäevad, kodused tööd ja traditsioonid,

esivanemad ja hingedepäev; kunst – pappkarpidest majad, isadepäeva kaart, mask ja

muinasjutt; loodusõpetus – tuli, kuidas vanasti köeti?, marjad, puuviljad, juurviljad, aedviljad

EESTI. RIIGID JA NENDE KULTUUR (38 tundi)


Teema õpetab väärtustama ja märkama oma kodukohta, selle loodust, kombeid, kultuuri ja

sumboleid. Samuti on oluline osa sõpruse ja sõbralikkuse teema käistlemisel. Õpilane arendab

teema abil sõnavara ning õpib moodustama keerulisema struktuuriga lauseid, mis sisaldavad

endas siedesõnu ja liitsõnu. Korratakse ning täiendatakse isikuliste asesõnade kasutamist, lause

piiritlemist ning kohanimede kirjutamist.

Õppesisu:

1) sõprus kui väärtus

2) konfliktid

3) Eestimaa meie koduna

4) kodukoha loodus

5) vastapäev – kombed ja tegevused

6) eesti kultuur ja sumbolid

7) rahvas ja rahvus


silp, sõna, lause

sidesõna ja koma

poolitamine

vastandsõnad

-d ja –te tegusõna lõpus

omadussõna

lause piiritlemine (suur algustäht, lause lõpumärk, koma sidesõna ees, poolitamine)

liitsõnad

suur algustäht kohanimes

nimisõna ja omadussõna uhildumine

isikulised asesõnad (nt tema õde)


dialoog «Mina ja minu sõbra uhised tegevused»

etteutlus – lauselõpumärgid, suur- ja väike algustäht

loe ja kirjuta

jutustamine klassi ees

erinevate kutsete ja kaartide lugemine, vormistuse õppimine

kaardi ja kuste vormistamine

vastlapäev – erinevuste ja sarnasuste tabel

töövihiku kontroll

Õpitulemused:

1) teab, oskab nimetada, kirjutada, ja leiab kaardil eesti pealiinna, naaberriigid ja nende

pealinnad

2) tunneb ilmakaari

3) mõistab nimisõna ja omadussõna seost

4) oskab kasutada lauses isikulisi asesõnu

5) oskab jutustada rahvussumbolitest

6) teab vastlapäeva kombeid ja tegevusi

7) oskab tegusõna pöörata ja lauses kasutada

8) oskab lugeda vastlapäeva juttu, kusimustele vastata ja pildi abil jutustada

9) oskab vestelda sõpruse teemal õpitud sõnavara piires

10) oskab vormistada teksti

11) teab suure ja väikse algustähe reegleid

12) tunneb ja oskab kasutada lauselõpumärke

13) oskab kasutada koma sidesõnade ees.

Lõiming: inimeseõpetus – kodus, riik ja sunnikoht, vaatamisväärsused, kula, vald, linn, maakond,

sumbolid, valitsus ja vabariik; loodusõpetus – kodukoha loodus, taimede; kunst – vastlavurr,

sõbrapäeva kaardi vormistamine

IGAPÄEVAELU, ÕPPIMINE JA TÖÖ (38 tundi)


Õpilane tutvub tervislike eluviiside selle osaga, mida tal endal on võimalik igapäevaelus täita,

õpib teemast jutustama. Meedia teema puhul tutvutakse ajakirjanduse, televisiooni- ja

raadiosaadetega ning võimalustega, kuidas sealt informatsioonni leida. Oluline on tutvustada

ka interneti rolli – tuua välja selle plussid ja miinused (ohud lastele). Õpilased suurendavad ka

oma sõnavara elukutsete vallas (nimsõna ainsus ja mitmus) ning õpivad, mida erinevate

elukutsete esindajad teevad (tegusõna pööramine).

Õppesisu:

1) inimene ja tervis

2) mina ja meedia

3) lastesaated ja – ajakirjad

4) mis on minu umber?

5) kevadised koristustööd

6) kelleks tahan saada?


i- ja j sõna alguses ja keskel

suur algustäht ajakirjade ja raamatute pealkirjades

luhike, pikk ja ulipikk sulghäälik

koma sidesõna ees

ees- ja tagasõnad (nt laua all, mööda teed)

riimuvad sõnad

sulghäälik s- ja h kõrval

Praktilised tööd ja võimalused IKT rakendamiseks:

1) lastesaade – kuula, vaata ja täida tööleht (kusimused, lausete algused, väitelaused)


inimese organismi plakati sildistamine

paaristöö – lasteajakirja uurimine uhe grammatikateema raames (nt leia pealkirjad ja kirjuta

välja – suur algustäht pealkirjades)

mõistekaardi koostamine ja selle abil jutustamine (meedia ohud)

lastesaade – kuula, vaata ja täida tööleht (kusimused, lausete algused, väitelaused)

rollimäng – telekava, mina kui saatejuht jne

pane koma, kui vaja – tekst

moodusta lauseid pildi järgi (ees- ja tagasõna)

leia riimuvaid sõnu, moodusta ise riimuvad sõnad, luuletuse peast esitamine

kirjuta lunka sobiv sulghäälik, paranda vead

kirjuta puuduvad tähed (i või j)

Õpitulemused:

1) teab ja oskab jutustada tervislikest eluviisidest

2) tunneb organismi sise- ja välisehitust

3) teab, kuidas toimib inimese organism

4) tunneb ja eristab i ja j-i õigekirja

5) tunneb ja teab erinevaid lastesaateid

6) oskab tutvustada lasteajakirja

7) tunneb ja oskab kasutada suure algustähe reegleid

8) teab ja tunneb sulghäälike õigekirja

9) oskab teha luhikokkuvõtet

10) oskab koostada oma telekava

11) oskab kasutada koma sidesõnade ees

12) oskab peast esiatda luhemaid luuletusi

13) tunneb elukutseid ja teab, mida erinevate elukutsete esindajad teevad

14) oskab arutleda teemal “Kelleks tahan saada?”

Lõiming: inimeseõpetus – kuidas meedia mind mõjutab? tunnetamine ja tunded;

loodsuõpetus – meie meeled, organism, sise- ja väliselundid; kunst - ajakiri

VABA AEG (37 tundi)


Teema eesmärgiks on kokku võtta aastaringi teema ning luua seosed riietumise, tegevustega

looduses (sport ja mängud, kuid samas ka ohutus ning esmaabi). Spordi teema avab võimaluse

tutvuda täpsemalt ka Eesti tuntud sportlastega. Teema annab võimaluse korrata aasta jooksul

õpitud sõnavara ja grammatikat.

Õppesisu:

1) aastaajad ja tegevused

2) kodusoojus ja suhted perekonnas

3) minu tegevused looduses

4) sport, jalutamine, mängud

5) Eesti tuntud tegelased

6) minu lemmik…

7) esmaabi


tegusõna pööramine

minevik ja olevik

omadussõna


vali sobiv omadussõna ja iseloomusta aastaaegade muutusi

elav jutuke – lõpeta laused loogiliselt

jutusta uhest Eesti sportlasest

paaristöö – lemmiktegevused (erinevused ja sarnanused)

rollimäng – kursume kiirabi!

kirjuta õige sõnalõpp tegusõnale

täida tabel (nt antud oleviku vorm, peab kirjutama mineviku)

Õpitulemused:

1) oskab iseloomustada aastaaegu (ilm ja selle muutus, tegevused õues, looduse muutmine

jne)

2) oskab õpitud tegusõnu pöörata ja moodustada lauseid

3) teab erinevaid tegevusi looduses

4) tunneb Eesti tuntuid tegelasi ning oskab neist jutustada

5) oskab vestelda oma lemmik tegevustest, spordialadest, kooliainetest jne.

6) teab, kuidas käituda ohtlikus olukorras, oskab anda lihtsamat esmaabi (plaastri panemine

jms)

Lõiming: inimeseõpetus – ema ja vanaema roll perekonnas; loodusõpetus - aastaajad

3.klass (3 tundi nädalas, 105 tundi aastas)

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ (27 tundi)


Teema uheks eesmärgiks on juba täpsemalt tutvuda erinevate meediavahenditega

informatsiooni otsimise eesmärgil, mida oleks võimalik kasutada eirnevate kirjatööde

(luhireferaat, temaatiline ettekanne) kirjutamisel. Oluline osa tutvumine tehnoloogia arenguga

ning seetõttu ka mitte ainult kirja ja umbriku kirjutamise/vormistamise õppimine, vaid juba

ekirja koostamine ja saatmine.

Õppesisu:

1) mina ja teave

2) uued teadmised ja tegevused

3) kool, klassiruum, koolitarbed, mööbel

4) laste ajakirjad, ajalehed, televisoon, raadio, internet

5) info hankimine: raamatukogu, teatmeteosed, infotelefonid, internet

6) teadus ja tehnika minu umber

7) masinad minu kodus

8) autod ja lennukid

9) elukutsete ja ametialade nimetused

10) esmaabi ja esmaabi vahendid


sõna, lause, jutuke

täishäälikute pikkus

lauselõpumärgid, koma

mis? mille? mida?

kes? kelle? keda?

tegusõna

silbitamine ja poolitamine – erinevuste väljatoomine

laiendatud laused

omadussõna ja määrsõna kasutamine lauses

luhendid

tingiv kõneviis

käskiv kõneviis


1) kiri

2) umbriku vormistamine

3) mitteametlik ekiri


päevakajalise uudise otsimine internetist või ajalehest ning umberjutustus oma sõnadega

(mis juhtus? millal? kellega? kuidas? kuidas olukord lahenes?) – kord nädalas uudise

rääkimise tund, hinne kujuneb mitme tunni peale

kirja vormistamise õppimine (näidistekstid, kirjade parandamine, erinevate kirjaosade

sobilik lõpetamine, stiili sobivuse arutamine)

kirja kirjutamine

umbriku vormistuse õppimine (näitevormistused)

emaili tegemine

ekirja saatmise õppimine, vormistuse õppimine

ekirja kirjutamine

Õpitulemused:

1) tunneb kodumasinaid ja mida nendega teha saab (olevik, minevik)

2) oskab silbitada ja poolitada

3) oskab kasutada omadussõna ja määrsõna lauses õiges kohas

4) tunneb lennunduse olulisemaid mõisteid reisija seisukohalt

5) oskab kasutada luhendeid, omadus- ja määrsõna

6) oskab jutustada tänapäeva tehnikast ja võimalustest (enne ja praegu)

7) oskab moodustada tingivat ja käskivat kõneviisi, oskab moodustada juhtist käskivas

kõneviisis

8) tunneb ja eristab sõna, lauset ja juttu

9) oskab jutustada oma tegemistest

10) oskab koostada kokkuvõtlikku kava

11) oskab suuliselt kavapunktide järgi jutustada

12) eristab täishäälikute pikkust kõnes ja kirjas

13) oskab laiendada lihtlauseid

14) tunneb erinevaid mööbliesemeid, koolitarbeid, hooneid, ruume, oskab nendega

moodustada mõtestatud lauseid

15) tunneb lauselõpumärgi reegleid ja oskab neid kirjas kasutada

16) oskab kasutada koma sidesõnade ees

17) teab erinevaid informatsiooni allikaid

18) oskab kirjutada luhiuudise oma koolielust

19) oskab informatisooni otsida erinevatest infoallikatest

20) oskab koostada kirja ja e-kirja, oskab e-kirja saata

21) tunneb ja teab erinevaid elukutseid ja nende tegevusalasid

22) on tuttav esmaabi baasnõuetega, oskab kriisiolukorras õigesti käituda

Lõiming: inimeseõpetus – meedia, esmaabi, elukutsed; loodusõpetus – teadus ja tehnika

(elekter, kodumasinad); inglise keel – kiri ja ekiri

KODU JA LÄBIÜMBRUS, EESTI (27 tundi)


Õppesisu:

1) kultuur minu umber

2) teater, muusika ja film – tuntud Eesti tegelased ja teosed

3) kunstinäitused ja huviringid, Eesti kunstnikud

4) eesti muistendid ja legendid

5) kodukoha legendid

6) lossid, kloostrid ja kindlused Eestis


suur algustäht nimedes ja pealkirjades

väike algustäht

häälikud ja häälikupikkused

tingiv kõneviis (tahaksin…)

nimi-, omadus-, ja tegusõnad

tegusõna lihtminevik

h sõna alguses

g ,b,d sõna alguses ja s-i kõrval

isikuliste asesõnade luhivormid (mul, sul, tal)

kusivate asesõnade õigekiri

isikuliste asesõnade ja kusisõnade õigekiri ja eristamine kuulamise teel konteksti järgi (kas-

kass, mul – mull)


kino ja näituse kulastus ning ulevaate või arvustuse kirjutamine

lunktekstid, vigade parandus

moodusta tingiv kõneviis

uhenda joonega (isikulised asesõnad)

kuula ja kirjuta - etteutlus (isiskulised asesõnad ja kusisõnad lauses)

jutusta pildiseeria abil (legend linnuse või lossi kohta)

moodusta kusimused teksti põhjal, pane laused ajaliselt õigesse järjekorda (muistendid)

ennusta, mis võiks edasi juhtuda

mida sina edasi teeksid, kui oleksid Kalevipoeg (eepose lugemine)

võrdle häälikupikkuse alusel sõnu – leia sõnade tähenduse erinevused, moodusta lauseid

Õpitulemused:

1) tunneb erinevaid teatreid Eestis ning mõningaid mujalt maailmast

2) teab kuulsamaid teatrietendusi, oskab teatris käituda

3) oskab kirjutada pealkirju ja nimesid

4) eristab ja kasutab õigeid häälikupikkuseid

5) oskab moodustada tingivat kõneviisi

6) oskab nimetada ja kirjutada filmide/multifilmide pealkirju

7) oskab kirjutada filmi/multifilmi ulevaate

8) eristab ja teab nimi-, omadus- ja tegusõnu.

Lõiming: kunst – kunstinäitus; muusika – Eesti muusikud; inimeseõpetus - kultuur

RIIGID JA NENDE KULTUUR (27 tundi)


Teema eesmärgiks on tutvuda erinevate Euroopa riikide, nende pealinnade, rahvuste, keelte

ning subolitega täpsemalt suure ja väikse algustähe teemaga seonduvalt. Oluline on erinevate

kultuuride väärtustamine ning õpimotivatsiooni tekitamiseks huvitavate kohtade,

vaatamisväärsuste, lugude ning isegi muinasjuttudega tutvumine. Ekirja teema avatakse

põhalikumalt – õpialne kirjutab juba pikema arutluse uhe talle kõige rohkem meeldiva riigi ning

selle kultuuri põhjal õpitud sõnavara piires ning õpitud lausestruktuuri kasutades.

Õppesisu:

1) mina elan Euroopas

2) Euroopa maad ja rahvad

3) sumbolid, riigid, pealinnad ja kaart

4) Eiffeli torn, Breemeni linna moosekandid, Merineitsi, kuninglikud vahtkonnad

5) Sidepidamine enne ja nuud: post, telefon, mobiiltelefon, arvuti ja email, Skype


võõrsõnad

võõrnimed

suur ja väike algustäht


1) ekiri uhe Euroopa riigi kultuuri põhjal, vastus kirjale


ekiri

jutustamine

kaardi täitmine

lippude värvimine

Õpitulemused:

1) tunneb, oskab kirjutada Euroopa riike ja orienteerub Euroopa kaardil

2) tunneb kuulsamaid sumboleid ja teab nende tagamaad

3) oskab jutustada vähemalt uhe riigi sumbolist pikemalt

4) teab teaduse arenu käiku sidepidamises

5) oskab koostada e-kirja

Lõiming: kunst – lippude värvmine; loodusõpetus – kaart ja riigid, pealinnad;

MINA JA TEISED, VABA AEG (24 tundi)


Teema peamine eesmärk on tutvumine lastekirjanduse teostega, et arendada lugemisoskust

(tehnika ning arusaamine, samuti ulevaate kirjutamine, jutustamine) ning laiendada sõnavara

andes võimalusi keerulisema lausestrukutuuri moodustamiseks.

Õppesisu:

1) minu seiklused ja vaba aeg

2) seklused merel

3) Arabella mereröövli tutar

4) laevad ja mereröövlid

5) seiklused uksikul saarel

6) aarete otsimine

7) Bullerby lapsed

8) kaart ja leppemärgid – peidetud aarded


sulghäälik ulipika täishääliku ja täishäälikuuhendi järel

liitsõna

nimisõna, tegusõna ja omadussõna

sidesõna

lause laiendamine

kohanimed

ilmakaared

sundmuste järjestus ja õige sõnade järjekord lauses

määrsõna (enne, pärast jne)

kaassõnad

sunonuumid


lugemiskontroll (väitelaused, kusimused, vastusevariandid)

laienda lauset

kava kirjutamine ja selle abil jutustamine

ettekanne

loe ja joonista aarete kaart

pane laused ajaliselt õigesse järjekorda

leia lausest nimi-, omadus- ja tegusõnad – märgi erineva värviga

muuda lauses sõna sobiva sunonuumiga

uhenda omavahel lausete osad ning moodusta loogiline liitlause

lõpeta laused loogiliselt ning moodusta seotud jutuke

paranda vead (kohanimede õigekiri)

Õpitulemused:

1) tunneb mere elustikku, erinevaid meresid, oskab neid kirjutada

2) oskab kirjutada liitsõnu, teab sulghääliku õigekirja reegleid

3) oskab jutustada mereröövlitest kasutades põhimõisteid sisu, taust ja põhiidee

4) oskab moodustada liitlauseid

5) oskab lõpetada jutukese oma sõnadega

6) oskab teksti põhjal järjestada sundmused õigesse järjekorda

7) oskab kasutada lauses määrsõna

8) tunneb leppemärke ja oskab neid kardile märkida

9) oskab kasutada kaasõnu

10) teab ja kasutab lauses sunonuume

Lõiming: loodusõpetus – kalad, mandrid, maailmajaod ja mered;

3.Üldpädevuste arendamine

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja

käitumine. Nimetatud nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja

enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja

käitumist.

Eesti keelt võõrkeelena õpetades kujundatakse kõiki uldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset

pädevust, enese-määratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust,

ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja -

tegevuste kaudu.

Väärtuspädevust toetatakse eesti kultuuri tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima

erinevaid väärtussusteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka eesti keeles edukalt teostada. Erinevates igapäevastes

suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valiku vaja teada eesti kultuuritausta

ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning uhiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus

tihedalt seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate

õpitöövormide kasutamine (nt ruhmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud

kultuuriprogrammidest.

Enesemääratluspädevus areneb eesti keele õppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja

inimsuhetega seonduvat saab eesti keele tunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude

õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sugavama mõistmiseni. Oma tugevate ja

nõrkade kulgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine

võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud

teadmiste ja oskuste analuusimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Eesti keele kui võõrkeeleõppe eesmärgid lähtuvad

otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja

tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks eesti keeles.

Matemaatikapädevusega on eesti keel kui võõrkeel soetud arvutamisoskusega (nt sisseoste tehes),

samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja

tegevusvaldkondades. Siia juurde kuulub ka eestikeelse terminoloogia õppimine ning

probleemulesannete lahnedamise oskuse arendamine.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega. Toimetulek võõrkeelses

keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks

teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.

4.Füüsiline õpikeskkond

1) Kool korraldab õppe vajadusel ruhmades.

2) Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav

ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

5. Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava uldosa ning teiste hindamist reguleerivate

õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või

praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust

ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste

hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses

õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse

ning mis on hindamise kriteeriumid.

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.

Hinnates kasutatakse nii suuliseid kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase

tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppimise ajal analuusib õppija

õpetaja juhendamisel:

1) oskusi ja teadmisi, mida ta on enda arvates hästi omandanud,

2) oskusi või teadmisi, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.


Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad

õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid

võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.

1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;

3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ – teabekeskkond, tehnoloogia

ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiumbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ – tervis ja ohutus;

6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiumbrus“, „Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid

ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ – väärtused ja kõlblus.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli II kooliastme (4.-6. klass) eesti keele õppeprotsessi kirjeldus

1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles; 2) omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; 3) mõistab eesti keele kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid; 4) tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; 5) oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd.

1.2. Õppeaine kirjeldus: Põhikooli lõpetaja hea õpitulemus eesti keeles teise keelena on B1.2 ja väga hea õpitulemus B2.1. Eesti keele kui teise keele õppimine põhikoolis on aluseks, et jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis. Eesti keele õppe üks olulisemaid ülesandeid on äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keeleist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus“. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilase kogemusest, huvidest ja vajadustest. Keeletunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Õppimise käigus arendatakse õpioskusi, sealhulgas oskust seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Õpitut seostatakse keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Keeleõpet rikastatakse keeleõppija isikliku kogemuse kaudu, mida õppija saab jagada kaasõppijatega. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest. Kõigis kooliastmeis peab õppijat motiveerima ning kujundama temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Vigu käsitletakse keeleõppe loomuliku osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetajate hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid. 1.3. II kooliastme õpitulemused:

1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab sobivaid õpitud keelendeid; 2) saab õpitud temaatika piires aru lihtsatest tekstidest; 3) mõistab olulist õpitud temaatika piirides; 4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piirides; 5) teadvustab Eesti ja teiste maade kultuuride erinevusi ning oskab neid arvestada; 6) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes; 7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; 8) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris, rühmas; 9) seab endale õpieesmärke ning koostöös kaaslaste ja õpetajaga oskab hinnata oma saavutusi. 2. Õppesisu

4. klass (4 nädalatundi)

I Teema: MINA JA TEISED Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: õpib väärtustama perekonda; austab peretraditsioone; austab teisi rahvusi; on viisakas; loeb kirjeldavat teksti; Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine ja kirjeldamine (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus) Õppesisu:

suhtlemine pereliikmetega

oma pere kirjeldamine

viisakusväljendid (tervitamine, tänamine)


diagrammi koostamine pereliikmete tegevuste kohta

ajatelje koostamine ja selle alusel pereliikmete tutvustamine Õppetegevus ja metoodilised soovitused:

diagrammi lugemine

pere kirjeldamine

arvude ja erinevate perede kirjelduste kuulamine

inimeste iseloomustamine

kirjeldava teksti koostamine Õpitulemused:

õpilane oskab tutvustada oma peret

teab pereliikmete ja sugulaste nimetusi eestikeeles

oskab lugeda infot joonistelt

II Teema: KODU JA LÄHIÜMBRUS Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: oskab kirjeldada oma kodu ja lähiümbrust; näeb linna- ja maaelu plusse-miinuseid; oskab loetud tekstist leida olulist infot

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: kodukoht (linn, tänav, telefoninumber), kodukoha loodus (lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad), kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine), perekondlikud sündmused (sünnipäevade kirjeldamine) Õppesisu:

Elu linnas ja maal

Kodu kirjeldamine (ruumid, sisustus)

Avalikud kohad (asutused): haigla, kauplus, kino, kohvik


tänavaplaani joonistamine

kirjelduse järgi toaplaani joonistamine

Menüü koostamine


kodu iseloomustamine ja kirjeldamine

tee juhatamine (dialoogid)

küsimuste moodustamine

jutustamine

ümberjutustus

Õpitulemused:

oskab kirjeldada hoone asukohta

oskab kasutada kohta väljendavaid sõnu

oskab kirjeldada oma kodu ja tuba

oskab nimetada kodus tehtavaid töid

III Teema: EESTI Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: väärtustab Eestimaad; õpib teksti ühest Eesti heliloojast; tutvub eesti heliloojate lastemuusikaga; oskab koostada reisiplaani Eesti piires; õpib kuulama ilmateateid; tutvub Eestis elavate lindudega, loomadega;

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:

suuremad linnad: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt), aastaring (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad), rahvakalendri tähtpäevad (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev)

Õppesisu:

Ilm (ilmakaared, ilmastikunähtused, ilmateade)

Riigi- ja rahvussümboolika (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi)

Reisimine Eestis


ilmateate koostamine

ilmavaatluste tegemine

reisi koostamine (Eestimaa kaardi kasutamine)


Ilma võrdlemine

Ilma kirjeldamine kaardi järgi

Info leidmine

Dialoogide koostamine

Õpitulemused:

Oskab rääkida ilmast

Oskab võrrelda ilma

Oskab kirjutada ilmast

Oskab kirjeldada oma reisiteekonda

Oskab leida infot sõiduplaanist

IV Teema: IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: õpib suhtlema erinevates asutustes, omandab sõnavara; oskab näha ohtu liikluses; oskab teed juhatada; tunneb kodulinna; oskab lugeda infot liiklusmärkidelt; teab, et õppimine on tema töö.

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: tervis (enesetunne, arsti juures käimine), koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg), koolitee (tee pikkus)

Õppesisu:

Avalikud asutused (raamatukogu, toidu- ja raamatukauplused)

Turvaline liiklemine (liiklusvahendid, liikusmärgid, koolitee)

Tee küsimine ja juhatamine (suunad, teejuhatusväljendid)

Poes käimine (viisakusväljendid)


Oma koolitee tutvustamine (tabeli täitmine)

Tänavaplaani joonistamine


Jutustamine iseendast arvandmete abil

Lausete koostamine tabeli järgi

Tee juhatamine (kuulamine)

Kahekõnede koostamine

Küsimuste moodustamine

Õpitulemused:

Oskab öelda tabeli järgi kolm lauset oma koolitee kohta Teab asutuste nimetusi

Oskab kirjeldada hoone asukohta

Oskab kasutada kohta väljendavaid sõnu

Oskab liigelda liiklusmärkide järgi

V Teema: VABA AEG Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teab vaba aja veetmise võimalusi; oskab jutustada oma vabast ajast; väärtustab vaba aega; oskab jutustada oma lugemiseelistustest; väärtustab perega koos veedetud aega; oskab leida igas aastaajas plusse ja miinuseid. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: lemmiktegevused (lugemine, tantsimine, sport, mängud, ühistegevused sõpradega)

Õppesisu:

Kooliväline tegevus (huviringid)

Lugemiseelistused (lemmikraamatud)

Perepuhkus (puhkus koos vanematega, nädalalõpupuhkus jne)

Aastaajad ja puhkus (vaba aeg, sügisel, kevadel ja talvel) Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

Raamatut tutvustava voldiku koostamine

Ankeedi koostamine huviringi jaoks


Kirjeldamine ja tutvustamine

Raamatute võrdlemine


Mõistekaardi koostamine

Õpitulemused:

Oskab kirjeldada vähemalt kolme lausega ühte raamatut

Teab vähemalt kolme eesti lastekirjaniku nime

Oskab võrrelda õpikuid

Oskab kirjeldada reisiteekonda

Oskab leida infot sõiduplaanist

3. Seos läbivate teemadega.


läbivat teemat käsitletakse

Tegevused, mille raames


Elukestev õpe ja karjääri

planeerimine

Elukutsed, erinevad ametid Teksti lugemine

Intervjueerimine

Kusimustiku koostamine

Keskkond ja uhiskonna

jätkusuutlik areng

Aastaajad

Loomad, linnud looduses

Tekstide lugemine,

ilmavaatlused

Klassi raamatukese

koostamine loomadest-

lindudest

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

Tarkusi ei anna ainult

koolitund.

Leiutised.

Tekstid arvutitest, leiutistest.

Tund arvutiklassis (kirja

kirjutamine)

Teabekeskkond Kahekõne raamatuga Rollimäng: raamatukogus.

Tehnoloogia ja innovatsioon Koolist koju Tekstid erinevatest

liiklusvahenditest, nende

loomisest ja kasutamisest.

Tervis ja ohutus Läki metsa piknikule!

Mõistekaardi koostamine.

Rollimäng: kuidas käituda ohu

korral.

Väärtused ja kõlblus Läki loomaaeda!

Reeglid! Reeglid! Reeglid!

Ruhmatöö: meelespea

koostamine.

4. Seos teiste õppeainetega.

Õppeaine Teema Õppeteema

Õppeteemad ja mõisted,

mille raames teemat

käsitletakse

Tegevused

Kunst Palun uks šokolaadijäätis!

Koolist koju!

Menuu koostamine,

illustreerimine.

Tänavaplaani joonistamine.

Matemaatika Minu pere.

Üks väike reis ei tee paha.

Vanuste ja sunniaastate

arvutamine.

Piletite hindade arvutamine.

Loodusõpetus Läki metsa piknikule!

Üks väike reis ei tee paha.

Konn huppab.

Igal linnul oma laul.

Läki loomaaeda.

Halloo, ilmajaam!

Aeg käib ikka aastaringi.

Juttude koostamine,

informatiivsete tekstide

lugemine. Õpilane koostab

kuulutuse pikniku kohta.

Loomaaia plaani joonistamine.

Võõrkeel

Koolist koju. Õpilane oskab jutustada oma

kooliteest, kas see on turvaline

või mitte.

Emakeel ja kirjandus Aastaajad.

Lemmikraamat.

Õpilane jutustab oma

lemmikraamatust, räägib,

milliseid raamatuid talle

meeldib lugeda. Tutvustab

oma lemmikraamatut teistele.

Luuletused eri keeltes.

5. Õppevahendid.

Kloren, A. 2004. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 4. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo Kloren, A. 2004. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 4. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo Kloren, A. 2004. Eesti keele heliplaat ja õpetajaraamat vene õppekeelega kooli 4. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo

1. Õppesisu


I Teema: MINA JA TEISED Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: austab oma pereliikmeid; austab oma sõpru ja teisi klassikaaslasi; kasutab õigesti viisakusväljendeid; väärtustab sõprust; õpib vormistama kirja; oskab leida head ja kasulikku igast pere sündmusest oskab sõbra murele kaasa tunda Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine ja kirjeldamine (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus), viisakusväljendid (tervitamine, tänamine), suhtlemine pereliikmetega Õppesisu:

Suhtlemine pereliikmetega

Suhtlemine kaaslastega (teiste käekäigu vastu huvi tundmine)

Viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandamine, tänamine, pöördumine, palve)


Postkaardi kirjutamine

Kirja kirjutamine arvutiklassis

Diagrammi koostamine

Lühiuurimuse koostamine Õppetegevus ja metoodilised soovitused:

diagrammi lugemine

pere kirjeldamine

arvude ja erinevate perede kirjelduste kuulamine

inimeste iseloomustamine

kirjeldava teksti koostamine

Inimeste päeva võrdlemine

Kuulamine Õpitulemused

Oskab kirjutada kaarti

Väljendada oma mõtteid perekonna ja sõpruse teemal

Oskab jutustada oma elu tähtsatest sündmustest

Oskab rääkida oma elu rõõmsatest ja kurbadest sündmustest

Oskab kirjutada väikese luuletuse sõprusest

Teab, mis on sõbra puhul tähtis

Õpilane oskab vajadusel sõpra lohutada

II Teema: KODU JA LÄHIÜMBRUS Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: õpib austama oma kodu ja koduümbrust; hoiab koduümbruse puhtana; teab, kuidas käituda avalikus kohas; teab oma kohustusi kodus; Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: kodukoht (linn, tänav, telefoninumber), kodukoha loodus (lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad), kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine), perekondlikud sündmused (sünnipäevade kirjeldamine), oma kodu kirjeldamine, linna ja maaelu võrdlemine Õppesisu:

Elu linnas ja maal

Kodu kirjeldamine (ruumid, sisustus)

Avalikud kohad koduümbruses (park, väljak, kauplus)

Töövahendid ja kohustused kodus (tööjaotus, kodutehnika ja tööriistad, nende kasutamine)

Lemmikloomad (loomade eest hoolitsemine)


Kataloogide kasutamine (oma unistuste kodu kujutamine)

Päevaplaani koostamine

Lemmiklooma kohta kuulutuse koostamine arvutis

Koduste asjade sõnastiku koostamine


unistuste kodu iseloomustamine ja kirjeldamine

tekstide lugemine

küsimuste moodustamine

jutustamine

kuulamine

piltide järjestamine Õpitulemused:

Õpilane teab mööbliesemete nimetusi

Oskab kirjeldada tuba

Oskab öelda mööbliesemeid, mida ta tahaks endale koju

Oskab koostada ja lugeda päevaplaani

Oskab kirjeldada oma lemmiklooma

Teab öelda, millega peaks arvestama loomapidaja

III Teema: EESTI Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: austab oma kodumaad - Eestimaad; tutvub Eesti tuntud inimestega tutvub Eesti kirjanikega tutvub Eesti filmiloominguga, näitlejatega saab teada huvitavaid fakte Eesti kohta

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: suuremad linnad: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt), aastaring (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad), rahvakalendri tähtpäevad (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev), ilm (ilma-kaared, ilmastikunähtused, ilmateate koostamine), reisimine Eestis, Eesti sümboolika

Õppesisu:

Eesti geograafiline asukoht (asukoht Euroopas, naaberriigid, Läänemeri)

Riigi- ja rahvussümboolika

Tähtpäevad (vabariigi aastapäev, võidupüha, emadepäev, isadepäev, jaanipäev) Üldrahvuslikud sündmused (laulupidu)

Eesti maakonnad (Võrumaa, Tartumaa)


Reklaamlehe koostamine oma kodukandi kohta (arvutiklassis)

Referaadi koostamine (mõne sündmuse kohta Eestis, mõne inimese kohta)

Väikese ettekande koostamine (keelekeskkonna ülesanne)


Jutustamine

Intervjuu koostamine

Tabelite täitmine

Lühitekstide lugemine, küsimuste koostamine, vastamine

Kuulamine

Õpitulemused:

Õpilane teab vähemalt kolme huvitavat fakti Eesti kohta

Teab, mitu maakonda on Eestis ja oskab nimetada vähemalt kolme

Oskab nimetada ühte oma kodukondi kuulsat inimest

Teab Eesti naaberriike

Oskab nimetada asjaolusid, mille poolest on Eesti naabritega sarnane

IV Teema: RIIGID JA NENDE KULTUUR Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: austab naaberriike ja teiste rahvaste kultuure väärtustab sõprust teiste riikide ja rahvastega austab teiste riikide traditsioone tunneb huvi Euroopa riikide vastu õpib selgeks faktid Taani ja Rootsi kuningapere kohta

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Eesti naaberriigid, keeled, pealinnad, rahaühikud.

Õppesisu:

Euroopa riigid, nende pealinnad, põhirahvused, keel

Taani ja Rootsi kuningriigid

Taani ja Rootsi kuningapered


Internetist lisamaterjali otsimine õpitud kuningriikide kohta ja selle tutvustamine

Postkaardi kirjutamine reisilt

Reisikalendri järgi reisi planeerimine


Luuletuse lugemine, õppimine

Artikli lugemine, jutustamine, lünktekstide täitmine

Rollimäng: Olen kuningliku perekonna liige

Reisiplaani tutvustamine

Kuulamine

Õpitulemused:

Õpilane teab Euroopa kuningriike ja nende pealinnu

Oskab nimetada vähemalt kolme fakti Taani ja Rootsi kuningapere kohta

Oskab lugeda reisikalendrit

Oskab kirjutada reisilt kaarti

V Teema: IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ. Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teab oma kooli kodukorrareegleid; oskab välja tuua koolivormi plusse ja miinuseid; väärtustab haridust; oskab siduda haridust oma tulevikuga; teab, et valetamine toob kaasa probleeme; oskab näha ohtu liikluses; teab viisaka ja ohutu liiklemise reegleid. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: tervis (enesetunne, arsti juures käimine), koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg), koolitee (tee pikkus), turvaline liiklemine (liiklusmärgid, liiklusvahendid), asutused (suhtlemine erinevates asutustes), tee küsimine ja juhatamine

Õppesisu:

Turvaline liiklemine (liiklusvahendid, liiklusmärgid, koolitee, hea liikleja reeglid)

Koolielu (üritused, konkursid, koolipeod)

Lapse igapäevaelu (valetamine, laiskus, kooli kodukord)

Kool ja mood (koolivormi vajalikkusest)


Kaasaegse koolivormi disainimine poistele ja tüdrukutele

Klassi reeglite koostamine, tutvustamine

Liiklusülevaatest uudise koostamine (interneti kasutamine)

Liiklusohutuse alase infovoldiku koostamine



Riietuse kirjeldamine

Oma arvamuse avaldamine ja põhjendamine

Arutelu: Kuidas liigelda ohutult?

Küsimuste moodustamine

Kuulamine

Õpitulemused:

Oskab kirjeldada inimese riietust Oskab väljendada oma arvamust koolivormi kohta

Teab, kuidas on eri aegadel koolis riides käidud

Teab, miks on vaja õppida

Oskab rääkida, mida tehakse tundides (kasutab umbisikulist tegumoodi)

Teab nimetada asjaolusid, mis aitavad õppida ja mis segavad õppimist

Teab, mida tähendavad tähtsamad liiklusmärgid

Teab, kuidas rääkida liiklusõnnetusest

Teab hea liikleja reegleid

Oskab öelda, miks lapsed vahel valetavad (nimetab vähemalt kolm põhjust, miks lapsed valetavad)

Teab, miks valetamine on halb

VI Teema: VABA AEG Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teab, mis on aktiivne puhkus; oskab leida igas aastaajas plusse ja miinuseid; õpib koostama reisiplaane; väärtustab perega puhkamist; hindab huviringide ja treeningute panust isiksuse arenemisel Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: lemmiktegevused (lugemine, tantsimine, sport, mängud, ühistegevused sõpradega), perepuhkus, puhkamisvõimalused eri aastaaegadel

Õppesisu:

Kooliväline tegevus (huviringid, ekskursioonid)

Huvid (sport, kino)

Laagrid (suvised laagrid, töölaagrid, laagrid koolivaheajal, keelelaagrid, õpilane peres)

Lugemiseelistused (lemmikraamatud, raamat internetis) Perepuhkus (puhkus koos vanematega, nädalalõpupuhkus)

Aastaajad ja puhkus (vaba aja veetmine eri aastaaegadel)

Spordialad ja sportlikud tegevused


Ankeedi täitmine vanemate puhkuse kohta

Lühireferaadi kirjutamine mõnest aastaajast

Loo kirjutamine „Ilmeilus päev“

Tulpdiagrammi koostamine ja analüüsimine lugemisharjumuste kohta

Intervjueerimine

Toiduretseptide koostamine


Suvemälestuste jutustamine

Postkaardi kirjutamine

Luuletuste õppimine

Kirjeldamine

Teksti laiendamine omadussõnade abil

Jutustamine piltide põhjal

Kuulamine

Skeemi lugemine

Loovtöö

Mudelkirjutamine

Dialoogid

Õpitulemused:

Oskab kirjutada kaarti suvepuhkuselt Teab, kuidas lisada teksti omadussõnu

Oskab nimetada iga aastaaja juures vähemalt nelja asja, millega loodus annab märku vastava aastaaja saabumisest

Oskab nimetada eri aastaaegade juures vähemalt kolme tegevust, mida siis teha saab

Teab, kuidas ringleb vesi looduses

Oskab nimetada muutusi, mis toimuvad kevadel looduses

Oskab kirjeldada päeva, mis on õpilase arvates tore

Oskab nimetada vähemalt kolme tööd, mida lapsed võivad suvel teha

Oskab kirjeldada piknikupilti 2. Seos läbivate teemadega.






planeerimine

Mida lastele vanal ajal koolist

räägiti?

Kool ja mood läbi aegade.

Õppida on huvitav.

Tarkuse allikas voolab läbi

raamatute.

Tekstide lugemine.

Arutlused.

Ankeedi täitmine.

Arvamuste avaldamine.

Raamatukogu kulastamine.


jätkusuutlik areng

Sugis.

Talv.

Kevad.

Luuletuste lugemine,

õppimine.

Skeemi järgi jutustamine.

Töö tekstiga.

Ilmateate koostamine, selle

järgi teadustamine.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

Ei või olla! Guinnessi

rekorditest.

Lapsed ja töö.

Arvamuste väljendamine.

Ruhmatööd: millegi

rekordiväärilise

väljamõtlemine.

Intervjuu koostamine.

Teabekeskkond Kool.

Head Eesti asjad.

Eesti ja naabermaad.

Euroopa.

Ankeedi kirjutamine.

Töö tekstiga.

Reklaamlehe, reisikalendri

koostamine.

Jutukese kirjutamine.

Tehnoloogia ja innovatsioon Rekorditest.

Kodu ja kodused asjad

(tehnika ja selle kasutamine

kodus).

Kirjelduste koostamine.

Paaris- ja ruhmatöö.

Tervis ja ohutus Liiklus.

Jalgratturi testi läbimine

internetis.

Piltide järgi jutustamine.

Kahekõnede koostamine.

Liiklusulevaatest uudise

kirjutamine.

Väärtused ja kõlblus Valel on luhikesed jalad.

Ilma sõbrata on kurb.

Mõnikord on asjad nii (...Kui

lapsel on mure)

Dialoogi koostamine.

Loo kirjutamine, jutustamine.

Tutvumine Eesti laste-

raamatute tegelastega.

Kirjandi kirjutamine.

Kuulutusele vastuse

kirjutamine.




mille raames teemat

käsitletakse

Tegevused

Võõrkeel

Euroopa. Taani ja Rootsi

kuningriik.

Tutvumine tekstidega,

kusimustele vastamine.

Jutustamine. Info otsimine.

Emakeel ja kirjandus Lemmikraamat.

Ei või olla! Tutvumine Eesti

tuntud tegelastega (laulja,

näitleja, avaliku elu tegelane)

Jutustamine oma

lemmikraamatust, raamatu

tutvustamine.

Materjali otsimine tuntud Eesti

inimese kohta. Ettekande

tegemine.

Loodusõpetus Kodu (lemmiklooma teema)

Linn ja maa elukohana.

Eesti (geograafiline asukoht,

maakonnad)

Kaardi kasutamine, selle järgi

jutustamine.

Referaat lemmikloomast.

Linna ja maakoha võrdlus.

Inimeseõpetus

Kohustused kodus.

Turvaline liiklemine.

Liiklusmärkide tundmine.

Jutustamine oma kodustest

töödest ja kohustustest.

Ajalugu Head Eesti asjad (ajaloolisi

fakte Eesti kohta).

Iseseisev töö internetis (otsida

huvitavaid fakte Eesti kohta).

4. Õppevahendid.

Kaskman, A., Küppar, M. 2004. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 5. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo Kaskman, A., Küppar,M. 2004. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 5. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo Kaskman, A., Küppar, M. 2004. Eesti keele heliplaat ja õpetajaraamat vene õppekeelega kooli 5. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo 1. Õppesisu


I Teema: MINA JA TEISED Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: oskab kirjutada viisakat kirja oskab arvestada teistega aktsepteerib end sellisena nagu ta on ei tee välimuse järgi ennatlikke järeldusi inimeste kohta oskab anda nõu hädasolijale oskab eristada erinevaid tekste žanritunnuste järgi Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine ja kirjeldamine (nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus), viisakusväljendid (tervitamine, tänamine, viisakas kõnetamine, vabandamine, pöördumine, palve), suhtlemine pereliikmetega ja kaaslastega, Õppesisu:

Suhtlemine pereliikmetega

Suhtlemine kaaslastega (teiste käekäigu vastu huvi tundmine, abi osutamine)

Viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandamine, tänamine, pöördumine, palve)


Vanuse, kasvu ja kaalu keskmise arvutamine

Ankeedi koostamine vanemate kohta

Kirja kirjutamine arvutil


arvuliste andmete leidmine tekstist

viitade lugemine kaubanduskeskuses

kuulamine, fotode valimine, valikute põhjendamine

küsimustele vastmine

vastuse kirjutamine kirjale

õigete väidete leidmine

kirjeldamine

oma arvamuse kirjutamine

Õpitulemused

õpilane oskab arvutada keskmist näitajat

oskab öelda oma kaalu, kasvu jne

oskab lugeda arvulisi andmeid

kasutada maja da- infinitiivi õpitud väljendites

oskab kirjeldada inimese välimust ja iseloomu

oskab lugeda olevikuvormis kirjutatud teksti minevikuvormis

oskab kirjutada vastust kirjale

kirjutada arvamust kaasõpilase kohta

II Teema: KODU JA LÄHIÜMBRUS Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: tarbib oma kodus säästvalt hindab oma vanemate tööd kodus, abistab neid kinnitab kodumasinate vajalikkust, kuid ei ületähtsusta seda hoiab kodus mugavust ja hubasust ei raiska loodusressursse Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: kodukoht (linn, tänav, telefoninumber), kodukoha loodus (lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad), kodused toimingud (koristamine, söömine, pesemine, riietumine), perekondlikud sündmused (sünnipäevade kirjeldamine), oma kodu kirjeldamine, linna ja maaelu võrdlemine, koduste ruumide kirjeldamine, töövahendid ja kohustused kodus, lemmiklooma eest hoolitsemine Õppesisu:

Asjad ja kodumasinad

Korduvkasutus: mida teha vanade asjadega

Uute asjade väljamõtlemine


Ühe huvitava ja vajaliku asja väljamõtlemine rühmas

Plakati kujundamine


Teksti peamõtte leidmine

Põhisisu edasiandmine

Korduvkasutamise ideede pakkumine

Kuulamine, küsimuste esitamine, nendele vastamine

Autorikaardi täitmine Õpitulemused:

Õpilane teab fakte kolme tavalise asja eluloost

Õpilane oskab tutvustada oma leiutist

Oskab leida teksti peamõtet ja loetu sisu täpselt edasi anda

Oskab pakkuda ideid tarbetuks muutunud asjade korduvkasutuseks

III Teema: EESTI Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:

Õpilane: austab oma kodumaad - Eestimaad; tutvub Eesti linnadega saab teada Eestimaal asuvatest tööstustest ja mida seal valmistatakse oskab leida igas aastaajas plusse-miinuseid tutvub Eesti muinasjuttudega ja nende autoritega hindab lasteorganisatsioonide tööd ja panust Eesti noorte tegevuses

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: suuremad linnad: (pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi jt), aastaring (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad), rahvakalendri tähtpäevad (mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev), ilm (ilma-kaared, ilmastikunähtused, ilmateate koostamine), reisimine Eestis, sümboolika, Eesti geograafiline asukoht, üldrahvuslikud sündmused (laulupidu), Eesti maakonnad

Õppesisu:

Eesti linnad ja kohanimed

Klaasi valmistamisest (klaasiliiva kaevandamisest Eestis)

Aastaajad Eestimaal

Eesti autorite luulet Eesti loodusest (L.Koidula, E.Niit, J.Oro, H.Runnel)

Eesti maalikunstnik (Toomas Vint)

Muinasjutte Eesti autorilt (Fr.R.Kreutzwald)

Eesti lasteorganisatsioonid (Eesti Skautide Ühing)


Matkamarsruudi koostamine mööda Eestimaad

Klaasi valmistamisest Eestis ja klaasi kasutamisest (interneti kasutamine)

Loodusluuletuse otsimine ajalehtedest, internetist, raamatutest. Stendi kujundamine („Aastaajad Eesti luules“)

Lasteorganisatsioonide tutvustamine (töö arvutiklassis)


Jutustamine kava põhjal

Kohtade kirjeldamine ja näitamine kaardil

Info leidmine

Kuulamine

Esemete ja piltide kirjeldamine

Oma tunnete väljendamine

Küsimustele vastamine

Oma arvamuse põhjendamine

Õpitulemused:

Õpilane oskab näidata ja kirjeldada Eesti kaardilt paiku

oskab jutustada loetud reisikirja sisu

õpilane teab klaasiliiva leiukohta Eestis

mõistab giidi jutustuse sisu

oskab kasutada umbisikulise tegumoe vorme eeskujude abil

õpilane teab üht Eesti kunstnikku, kirjanikku ja luuletajaid

oskab tabada luuletuse meeleolu ja kommenteerida nende sisu

oskab kirjeldada looduspilte ja vastata nende põhjal küsimustele

õpilane teab Eesti lasteorganisatsioonide nimetusi

IV Teema: RIIGID JA NENDE KULTUUR Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: austab naaberriike ja teiste rahvaste kultuuritavasid väärtustab sõprust teiste riikide ja rahvastega austab teiste riikide traditsioone oskab lugu pidada teiste maade kokakunstist väärtustab keeleõppimist, teab, et igasugune keeleõpe tuleb kasuks oskab kuulata reismuljeid ja esitada nende kohta küsimusi

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Eesti naaberriigid, keeled, pealinnad, rahaühikud, Euroopa riigid ja pealinnad, põhirahvused ja keel, Taani ja Rootsi kuningriik

Õppesisu:

Reis Austraaliasse

Maailmajaod

Kaupade importimine Eestisse (kust? kuhu?)

Keeled, lipud, põhirahvused


Rühmatöö: millised keeleõppijad me oleme

Mõistatuste väljamõtlemine

Retsepti koostamine, tutvustamine arvutis

Mõne rahvustoidu kohta esitluse koostamine (info otsimine)

Reisimarsruudi koostamine mööda Eestimaad, selle tutvustamine


Reisikirja sisu jutustamine kava põhjal

Kohtade näitamine maailmakaardil

Kuulamine

Teabetekstide mõistmine kaupade kohta

Kaupade päritolu tutvustamine

Küsimuste esitamine ja nendele vastamine

Lausete lõpetamine maakaardi abil

Dialoogi täiendamine kuuldu põhjal

Soovituste andmine

Õpitulemused:

Õpilane oskab kirjeldada ja näidata maailma kaardilt paiku, mida ta ise on külastanud

Oskab nimetada sõiduvahendeid

Oskab jutustada loetud reisikirja sisu

Õpilane oskab küsida teistelt õppimise võtteid ja teistele nõu anda, kuidas keelt õppida

Õpilane teab maailmajagusid

Teab, kust imporditakse Eestisse kaupu

Oskab nimetada oma kodus olevaid teistes maades valmistatud asju

V Teema: IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ.

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teab oma kooli kodukorrareegleid väärtustab haridust oskab siduda haridust oma tulevikuga hindab koolis saadud teadmisi oskab toime tulla oma hirmudega proovib mõista, miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad väärtustab kõiki elukutseid proovib leida vanadele asjadele taaskasutust, ei ela priiskavalt

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: tervis (enesetunne, arsti juures käimine), koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg), koolitee (tee pikkus), turvaline liiklemine (liiklusmärgid, liiklusvahendid), asutused (suhtlemine erinevates asutustes), tee küsimine ja juhatamine, koolielu üritused, lapse igapäevaprobleemid (laiskus, valetamine), koolivormi vajalikkusest

Õppesisu:

Koolielu plussid-miinused

Eksimine matkal, ekskursioonil, metsas

Hirmud meie elus

Eeskujud meie elus (inimeste käitumine)

Elukutsed (kelleks tahaksin saada)

Taaskasutus, leiutised (ideed korduvkasutuseks)


Õpetajate küsitlus, ettekanne

Meelepea kirjutamine: mida teha, et mitte eksida ja kui olen juba eksinud

Küsimustiku koostamine arvutis

Internetis asutuste kohta info otsimine, teistele tutvustamine

Ühe vajaliku asja väljamõtlemine (kasutada tarbetut asja), plakati koostamine ja selle tutvustamine


Teksti sisu edasiandmine paari lausega

Koolipäeva iseloomustamine

Kuulamine, testide täitmine, kirjelduste mõistmine kuuldu põhjal

Nõuannete lugemine, nendest arusaamine

Kava koostamine

Vestlus

Hinnangu andmine

Lühikirjandi kirjutamine

Intervjuu mõistmine

Lausete lõpetamine

Lõikude leidmine

Mõistekaardi koostamine

Ideede pakkumine

Küsimustele vastamine ja esitamine

Õpitulemused:

Õpilane oskab põhjendada, miks talle koolipäev meeldib ja miks mitte Oskab kirjutada meelespead

Õpilane teab põhjusi, miks inimesed võivad eksida ja mida teha, et seda vältida

Oskab kirjutada lühikirjandit teemal „Hirm“

Oskab täita kuulamistesti

Oskab kirjeldada inimeste käitumist ja anda hinnangut inimeste käitumisele ja tegudele

Oskab kirjeldada tuletõrjuja tööd

Oskab mõista intervjuu sisu ja leida tekstist vajalikku infot

Õpilane teab, milline inimene sobib detektiiviks

Oskab pakkuda ideid tarbetuks muutunud asjade korduvkasutusest

Oskab öelda, mis on millest valmistatud ja mida millega tehakse

VI Teema: VABA AEG Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teab, mis on aktiivne puhkus õpib koostama reisiplaane väärtustab perega puhkamist hindab huviringide, lasteorganisatsioonide ja treeningute panust isiksuse arenemisel teab, et reisides avardub silmaring Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: lemmiktegevused (lugemine, tantsimine, sport, mängud, ühistegevused sõpradega), perepuhkus, puhkamisvõimalused eri aastaaegadel, laagrid, spordialad ja sportlikud tegevused Õppesisu:

Reisimine, matkamine Eestis ja välismaal

Reisimine perega ja sõpradega

Vaba aja tegevused lasteorganisatsioonides (skaudid, gaidid, noorkotkad, kodutütred)


Reisimarsruudi koostamine

Lasteorganisatsioonide kohta info otsimine internetist ja selle tutvustamine


Reisikirja sisu jutustamine kava põhjal

Kuuldud teksti juurde piltide valimine, valiku põhjendamine

Kohanimede õigekiri

Oma arvamuse põhjendamine

Küsimustele vastamine loetud teksti kohta

Õpitulemused:

Õpilane oskab moodustada ja kasutada kohakäändeid küsimustega kus? kuhu? kust? ja kaasaütlevat käänet

Oskab hääldada õigesti kohanimesid

Oskab jutustada kohtadest, kus õpilane on käinud

Teab lasteorganisatsioonide nimetusi

Oskab rääkida matkamisest, tegevustest vabal ajal

2. Seos läbivate teemadega.






planeerimine

Koolipäev võib olla tõeliselt

mõnus.

Keele õppimine.

Miks ma valisin selle elukutse?

Tahaksin saada ...

(detektiiviks)

Positiivse ja negatiivse

leidmine koolipäevas:

jutustamine piltide järgi.

Arvamuse põhjendamine.

Meelespea koostamine.

Kusitlemine.


Jutustamine elukutsetest. Info

otsimine, ettekande

koostamine.


jätkusuutlik areng

Aastaring Eestimaal.

Kummalised loomad –

nahkhiired.

Fotode kirjeldamine.

Loodusluuletuste õppimine.

Luuletuse kohta illustratsiooni

joonistamine, jutustamine selle

abil. Plakati koostamine

nahkhiirtest. Interneti

kasutamine. Reeglite ja

meelespea koostamine

looduses käitumise kohta.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

Lasteorganisatsioonid.

Vanad asjad kodus (asjade

taaskasutusest)

Oma eelistustest jutustamine.

Info otsimine ja teadmiste

jagamine teistega

(lasteorganisatsioonidest).

Ruhmatöö (leiutiste

väljamõtlemine)

Teabekeskkond Kes palju käinud, see palju

näinud.

Kas mida suurem, seda

tugevam?

Ruhmatöö (reismarsruudi

koostamine, tutvustamine

teistele). Oma reisimuljete

jagamine klassikaaslastega.

Info otsimine loodus-

entsuklopeediatest, ruhmatöö.

Viktoriinikusimuste

koostamine.

Tehnoloogia ja innovatsioon Millest on valmistatud klaas?

Tavaliste asjade lood.

Teksti lugemine, info otsimine,

kusimustele vastamine.

Jutustamine. Tabelite

koostamine. Ruhmatöö: uue

asja väljamõtlemine.

Tervis ja ohutus Ettevaatust, elekter!

Hirmul on suured silmad.

Appi! Oleme eksinud!

Paaristöö. Hoiatussiltide

koostamine. Lugemine,

jutustamine. Loole lõpu

kirjutamine. Teksti jagamine

osadeks. Ümberjutustuse

kirjutamine.

Väärtused ja kõlblus Loeme muinasjuttu.

Tahaksin olla tema sarnane.


Piltide kirjeldamine.

Uus õpilane. Muinasjuturaamatu kirjuta-

mine. Kaasõpilaste

kusitlemine. Kirja kirjutamine.




mille raames teemat

käsitletakse

Tegevused

Matemaatika Ma olen 13-aastane. Klassi laste kaalu ja pikkuse

keskmise näitaja arvutamine.

Loodusõpetus Maailma maad minu kodus.

Ettevaatust, elekter!

Kummalised loomad –

nahkhiired.

Millest on valmistatud klaas?

Maailmajagude õppimine: kust

mis Eestisse tuleb?

Toiduained.

Tutvumine ohutusnõuetega

(elekter)

Nahkhiirte kaitsmisest, nende

elustiilist, uurimisest.

Klaasiliiva leiukohast Eestis.

Kunst Aastaring Eestimaal.

Keele õppimine ei ole mulle

raske.

Loole ja luuletustele

illustratsioonide joonistamine.

Emakeel ja kirjandus Aastaring Eestimaal. Loodusluuletuste lugemine,

õppimine ja esitamine.

Võõrkeel Keelte õppimine ei ole mulle

raske.

Ma olen 13-aastane.

Elukutsed

Sõnade õppimise võtete

väljamõtlemine (mõistekaart).

Kelleks tahan saada (õigete

grammatiliste vormide

omandamine)

Kehaline kasvatus Ma olen juba suurem ja targem Erinevad spordialad:

sumomaadlus

Inimeseõpetus Tahaksin olla tema sarnane. Meie ideaalid elus.

4. Õppevahendid.

Rikker,M., Vahar,Õ. 2004. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 6. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo Rikker,M., Vahar,Õ. 2004. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 6. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo Rikker,M., Vahar,Õ. 2004. Eesti keele heliplaat ja õpetajaraamat vene õppekeelega kooli 6. klassile. Tallinn. Kirjastus Ilo

5. Üldpädevuste arendamine Väärtuspädevus- suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi, tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;

Sotsiaalne pädevus- suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna, teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; Enesemääratluspädevus- suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme; Õpipädevus- suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; Suhtluspädevus- suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;

Matemaatikapädevus- suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;

Ettevõtlikkuspädevus- suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

6. Füüsiline õpikeskkond Õpikeskkond on õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks. Kool kindlustab võõrkeeleõppe klassi, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamiseks toetav ruumikujundus (mööbli ümberpaigutamise võimalusega) koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. 7. Hindamine. II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, et anda tagasisidet selle kohta, mida õpilane on hästi teinud. Vastavalt ülesande eesmärgile, hinnatakse kas ühte kindlat või mitut erinevat keeleoskuse aspekti (nt sisu, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust) Õpilane saab igal õppeveerandil tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.

Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav II kooliastmes teha mitte rohkem kui 4 õppeaastas. Mahukaid kompleksseid kontrolltöid soovitatakse teha mitte sagedamini kui kord veerandis. Õpilane teeb koostööd kaaslaste ja õpetajaga. Õpilane seab endale õpieesmärgid ja annab hinnangut oma teadmistele ja oskustele. Õpilased õpivad koostöös sõnastama, mida nad on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpetaja valib töövormid, mis võimaldavad õpilasel oma tööd analüüsida ja kirjeldada seda, mida ta teha oskab ning mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud. Õpilasel peab olema võimalus saada tagasisidet oma keeleoskustaseme kohta.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli EESTI KEELE KUI TEISE KEELE õppeprotsessi kirjeldus, 7.-9. klass

1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:


2. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; 3. mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning

väärtustab neid; 4. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja



1.2. Õppeaine kirjeldus

Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda B2- keeleoskustaseme saavutamise poole põhikooli lõpuks. Põhikooli lõpetaja hea õpitulemus eesti keel teise keelena on B1.2 ja väga hea õpitulemus B2.1. Eesti keele kui teise keele õppimine põhikoolis on aluseks, et jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis. Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele üldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on üks õppe olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust. Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. III kooliastmes käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht erineb klassiti. Teemade käsitlemisel lähtutakse III kooliastme õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Keeletunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Kooli õppekeeles võib vajaduse korral anda selgitusi. Õppimise käigus arendatakse õpioskusi, sealhulgas oskust seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis kooliastmeis

on oluline osa paaris- ja rühmatööl (rollimängud, dramatiseeringud, ajurünnak jne). Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne.). Õpitut seostatakse keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Selleks sobivad mitmesugused keelekeskkonnas toimuvad tegevused (õpilasvahetus, koolide ühistegevused, tunnikülalised, õppekäigud, info saamine erinevatest teabeallikatest). Keeleõpet rikastatakse keeleõppija isikliku kogemuse kaudu, mida õppija saab jagada kaasõppijatega. Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Õppijat peab motiveerima ning kujundama temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse keeleõppe loomuliku osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.

1.3. Kooliastme õpitulemused

Põhikooli lõpetaja:

1) suhtleb eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli;

2) mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal;

3) oskab kirjeldada kogemusi, sundmusi, unistusi ja eesmärke ning luhidalt põhjendada ning

selgitada oma seisukohti ja plaane;

4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast

kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

6) töötab iseseisvalt, paaris ja ruhmas;

7) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku kulgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab

oma õpistrateegiaid.

Keeleoskuse tasemed põhikooli lõpus:


rahuldav õpitulemus B1.1 B1.1 B1.1 B1.1

hea õpitulemus B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

väga hea õpitulemus

B2.1 B2.1 B2.1 B2.1

2. Õppesisu

VII klass (4 nädalatundi) I MINA JA TEISED Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: õpib tundma oma tugevaid ja nõrkasid külgi; õpib hindama virtuaalse suhtlemisega kaasnevaid ohtusid; õpib väärtustama… õpib tegema koostööd; saab aru mõistest sallivus. Õpilane: loeb lühemat või lihtsustatud ilukirjanduslikku, publitsistlikku ja teabeteksti; vestleb sünnipäeva pidamise võimalustest, õpib vormistama kutseid ja õnnitluskaarte, kirju ja e- kirju, ümbrikke; õpib arutlema eakaaslaste probleemide üle ja põhjendama oma arvamust, kirjutab loovtööd. eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: I kooliaste: enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine ja kirjeldamine (nt nimi, rahvus, sugu, vanus, iseloom, välimus, riietus). II kooliaste: suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega (nt teiste käekäigu vastu huvi tundmine); viisakusväljendid (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, pöördumine, palve). Õppesisu: Sünnipäev on tore päev; Mina ja teised; kiri ja e-kiri; Meie ja väikemaailm; Loodus ja meie; võimed (inimeste tugevad ja nõrgad küljed, anded, võimete arendamine); inimestevahelised suhted (suhted vanematega ja eakaaslastega, positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamine, sallivus, probleemide analüüsimine, lahenduste pakkumine); virtuaalne suhtlemine (eelised ja puudused; suhtluskeskkonnad- ja suhtlusportaalid, foorumid, MSN ja e-post jmt); side inimese ja eluslooduse vahel (putukad, nende eluviisid). praktilised tööd ja IKT rakendamine Kutsete ja õnnitluskaartide kujundamine ning vormistamine; kirja ja e- kirja vormistamine; PP esitluse koostamine; ristsõna tegemine arvutis õppetegevus ja metoodilised soovitused lühendatud või lihtsustatud publitsistliku, teabe- ja ilukirjandusteksti lugemine, kuulamine, kõnelemine, praktiline tegevus, kirja ja e-kirja kirjutamine ning vormistamine, loovtöö kirjutamine, rollimängud jm koostöö vormid,

Kõiki keelelisi osaoskusi arendatakse võrdselt.

Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised,

audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: Teab, kuidas nõuetekohaselt vormistada kutset, kaarti, ümbrikku; Oskab vormistada kutset, kaarti, ümbrikut; Oskab vestelda sünnipäeva pidamise viisidest; Teab, millised probleemid võivad olla noorte ja vanemate vahel; Teab enim käibelolevaid eestikeelseid slängisõnu; Oskab vestelda noorte probleemidest ja pakkuda probleemidele lahendusi; Teab, mille pooles erineb tavaline ja e-kiri; Oskab mõista virtuaalse suhtlemisega kaasaskäivaid ohtusid ja nendest lühidalt rääkida; Oskab etteantud situatsiooni või kava järgi kirjutada kirja; Teab erinevate putukate nimetusi; Oskab rääkida, kuidas erinevad putukad elavad; Kirjeldab putukate välimust ja eluviise; . II KODU JA LÄHIÜMBRUS Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: tunneb huvi oma kodu ja selle lähiümbruse vastu, õpib nägema linna- ja maaelu eeliseid ja puudusi Õpilane: õpib kirjeldama oma kodu ja selle lähiümbrust, õpib tundma oma kodukoha vaatamisväärsusi, õpib kuuldust, loetust olulist infot välja tooma; õpib teisendama teksti. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse I kooliaste: kodukoht (nt linn, küla, asula, tänav, telefoninumber); kodukoha loodus (nt lilled, puud, põõsad, linnud ja loomad); kodused toimingud (nt koristamine, söömine, pesemine, riietumine); perekondlikud sündmused (nt sünnipäevade kirjeldamine). II kooliaste: elu linnas ja maal (nt linnakodu ja maakodu); kodu kirjeldamine (nt ruumid, sisustus); avalikud kohad (nt park, väljak, haigla, kauplus, kino); lemmikloomad (nt looma välimus, värv, suurus, nende eest hoolitsemine); töövahendid ja kohustused kodus (nt tööjaotus, kodutehnika ja tööriistad, nende kasutamine); rõõmsad ja kurvad sündmused peres (nt sünnipäevad, lapse sünd, pulmad, matused). Õppesisu Minu kodu; Lemmikloomad kodus; Elu linnas ja maal (tööd ja tegevused, vaba aja veetmise võimalused), lemmikloomad korteris, eramajas, maal. Praktilised tööd ja IKT rakendamine Loovtöö, lühikese uurimustöö koostamine (nt lemmikloomade pidamise nõuded), internetis leiduva info kasutamine uurimustöö eesmärgil.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused teabe- ja ilukirjandusteksti lugemine, kuulamine, kõnelemine, praktiline tegevus, seadusandliku tekstiga tutvumine, teksti ümberütlemine, loovtöö kirjutamine, pildi kirjeldamine, lühikese uurimustöö tegemine.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: Teab, millised on linna- ja maaelu head ja halvad küljed. Võrdleb elu linnas ja maal. Oskab tuua välja oma kodukoha eelised ja puudused. Oskab rääkida, missuguseid koduloomi on kerge kodus pidada ja oma arvamust põhjendada. Oskab kirjeldada lemmiklooma käitumist. III EESTI Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: väärtustab Eestimaad, õpib tundma tuntud inimesi Eesti ajaloost, teab tuntumaid lugusid ja tegelasi Eesti rahvapärimusest, teab oma kodukohaga seotud muistendeid, teab, milliseid loodusnähtusi võib Eestis esineda, oskab hinnata teatud loodusnähtuste ohtlikkust ja teab, kuidas ohuolukorras käituda. Õpilane: Loeb teksti Eesti spordi ajaloost; Saab teada spordiga seonduvatest varjukülgedest; Kuulab intervjuud kuulsate Eesti sportlastega; Loeb ja kuulab Eestiga seotud muistendeid; Loob ise legendi, muistendi oma kodukoha huvitava objekti kohta; Õpib kuulama ja mõistma ilmateateid. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse

I kooliaste: suuremad linnad (nt pealinn Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva, Viljandi); aastaring (kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad); rahvakalendri tähtpäevad (nt mardipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev). II kooliaste: Eesti geograafiline asukoht (asukoht Euroopas, naaberriigid, Läänemeri); ilm (ilmakaared, ilmastikunähtused, ilmateade); riigi- ja rahvussümboolika (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne); riigipühad ja riiklikud tähtpäevad (vabariigi aastapäev, võidupüha; emadepäev, isadepäev, jaanipäev jne); üldrahvalikud sündmused (nt laulupidu, vabariigi aastapäeva ja võidupüha paraad). Õppesisu Sport on vahva; Kodukoha muistendid; Loodus ja meie; Eesti spordiajalugu (fakte ja tuntud isikuid spordiajaloost), sportlased ja spordialad, Eesti muistendid, legendid (tuntud tegelased ja nendega seonduvad objektid), loodusnähtused (nt äike, tromb, virmalised, üleujutused). Praktilised tööd ja IKT rakendamine Oma kodukohaga seotud muistendite, legendide uurimine; muuseumitund, muistendi, legendiga seotud objekti kohta internetist lisainfo uurimine, PP esitluse koostamine. Erinevatest allikatest (Delfi, AK jm) ilmateadete jälgimine, kokkuvõtte tegemine. Õppetegevus ja metoodilised soovitused teabe- ja ilukirjandusteksti lugemine, kuulamine, kõnelemine, praktiline tegevus, muuseumi/ turismiobjekti külastus, loovtöö kirjutamine, pildi kirjeldamine, lühikese uurimustöö tegemine.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: Nimetab erinevate spordialade nimetusi; Räägib spordist ja sportlastest; Oskab leida olulist infot etteantud küsimuste või kavapunktide põhjal kuulatavatest tekstidest; Teab, mis on muistend; Oskab jutustada vähemalt ühe Eestiga seotud legendi või muistendi; Oskab rääkida loo mõne kodukoha vaatamisväärsuse kohta; Teab, milliseid loodusnähtusi võib Eestis esineda. Oskab rääkida ilmast; Saab aru ilmateatest.

Teab ja räägib, kuidas käituda ohtlike ilmastikunähtuste korral

IV IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: õpib tundma põhiliste vitamiinide mõju organismile, teab, millised toiduained on tervislikud; mõistab majapidamistööde tegemise vajalikkust. Õpilane: Õpib leidma infot ajakirjanduslikest tekstidest, tabelitest, instruktsioonidest; Õpib mõistma instruktsioone ja neist juhinduma; Õpib kirjeldama oma tervislikku seisundit; Õpib lausekonstruktsioone väljendamaks oma eelistusi; teab põhiliste toitude ja toiduainete nimetusi, õpib lugema retsepte ja kasutusjuhendeid ning nende järgi toimima, teab põhiliste kodumasinate eestikeelseid nimetusi, kirjeldab lihtsamaid majapidamistöid Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse I kooliaste: tervis (nt enesetunne, arsti juures käimine); koolipäev (kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused, kell ja kellaaeg); koolitee (nt tee pikkus). II kooliaste: avalikud asutused (nt toidu- ja raamatukauplused, teenindusasutused, raamatukogu); turvaline liiklemine (nt koolitee, liiklusvahendid); tee küsimine ja juhatamine (nt suunad, teejuhatusväljendid); koolielu (nt spordiüritused, kontserdid, konkursid, koolipeod, klassiõhtud); päeva planeerimine (nt päevakava); ametid ja töökohad (nt pereliikmete ja sugulaste ametid, tuntumad ametid, töökohad). Õppesisu Meie igapäevane toidulaud ja vitamiinid; Kommiparadiis; Kodused tööd; tervislik eluviis (nt toitumine, haigused); hädaolukorrad (nt suhtlemine päästeteenistusega: politsei, tuletõrje, kiirabi); retseptid ja kasutusjuhendid (lühendite mõistmine, olulise info leidmine). Praktilised tööd ja IKT rakendamine Retseptiraamatu koostamine Word dokumendina, illustratsioonide otsimine internetist. Õppetegevus ja metoodilised soovitused teabeteksti lugemine, kuulamine, kõnelemine, praktiline tegevus, loovtöö kirjutamine, pildi kirjeldamine, lühikese uurimustöö tegemine.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine);

7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: Teab, milliseid vitamiine sisaldab igapäevane söögilaud; Oskab nimetada tervislikke toiduaineid; Oskab koostada tervislikku menüüd; Loeb ja kirjutab ise toiduretsepti; Kirjeldab ühe maiustuse valmistamist; Teab fakte šokolaadi päritolust; Leiab olulist kasutusjuhendist; Oskab nimetada põhilisi kodumasinaid; Loeb ja mõistab olulist kasutusjuhendist; Räägib erinevatest kodutöödest; Annab käske ohuolukorras käitumiseks.

V VABA AEG Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teab sisuka vaba aja veetmise võimalusi, oskab põhjendada oma vaba aja veetmise viise, õpib looma tasakaalu õppimise ja vaba aja vahel. Õpilane: Õpib lugema liiklusskeeme; Õpib küsima ja andma teavet sõiduinfo kohta; Õpib väljendama kriitilist suhtumist erinevate rekordite kohta; Õpib eristama leiutisi ja avastusi; Õpib arutlema ja oma arvamust põhjendama, millised on tema võimalused õpilasfirma loomisel või selle töös osalemisel. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse I kooliaste: lemmiktegevused (nt lugemine, tantsimine, sport, mängud, ühistegevused sõpradega); mängude käsklused ja juhendid (tuntumate mängude, sh laulumängude käsklused ja läbiviimine, nt keks, „Tagumine paar välja”, „Me lähme rukist lõikama”). II kooliaste: kooliväline tegevus (nt huviringid, ekskursioonid); huvid (nt sport, kino, kollektsioneerimine); laagrid (nt suvised laagrid, töölaagrid, laagrid koolivaheajal, keelelaagrid, õpilane peres); lugemiseelistused (nt lemmikraamatud, raamat Internetis); perepuhkus (nt puhkus koos vanematega, nädalalõpupuhkus); aastaajad ja puhkus (nt vaba aja veetmine ja puhkamine suvel, sügisel, talvel ja kevadel); spordialad ja sportlikud tegevused (nt erinevad spordialad, spordiga tegelemine, sport teleris). Õppesisu Millega sõidame?; Kõige, kõige, kõige…; Astrid Lindgren; Leiutised meil ja mujal; Reisimine (transpordivahendite ajalugu, buss-, rongi- lennu jm plaani lugemine, ühistranspordi kasutamisega seotud dokumentide nimetused); rekordid (huvitavaid rekordeid maailmast ja Eestist); leiutised (huvitavaid leiutisi maailmast ja Eestist, õpilasfirmad ja nende innovatsioonilised tooted); Ilukirjandus( Eestiga seotud kirjandusteosed ja väliskirjanikud) Praktilised tööd ja IKT rakendamine Internetist sõiduplaanide uurimine reisisihti silmas pidades, kokkuvõtte tegemine. PP esitlus tuntud leiutistest ja leiutajatest.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabe- ja ilukirjandusteksti lugemine, kuulamine, kõnelemine, praktiline tegevus, loovtöö kirjutamine, ajurünnak õpilasfirma loomiseks


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: Teab, kuidas on muutunud inimeste liikumisvõimalused aja jooksul; Oskab lugeda sõiduskeeme ja küsida-anda teavet sõiduinfo kohta; Teab fakte maailmarekordite kohta, eestlaste püstitatud rekordite kohta; Väljendab kahtlust, veendumust, ebakindlust; Räägib ja kirjutab erinevatest rekorditest; Teab, mis on leiutis; Jutustab erinevatest leiutistest. Seos läbivate teemadega




Astrid Lindgren Teksti lugemine CV kirjutamine


- -

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Leiutised meil ja mujal Rühmatöö ajurünnak, mida võiks toota õpilasfirma

Teabekeskkond - - Tehnoloogia ja innovatsioon Leiutised meil ja mujal Ajatelje koostamine- muutused

tehnoloogias, Tervis ja ohutus Meie igapäevane toidulaud Õppefilmide vaatamine, nähtu-

kuuldu analüüsimine; teabetekstide lugemine; tutvumine toiduainete koostisega

Väärtused ja kõlblus Mina ja teised Lühemate ilukirjanduspalade ja teabetekstide lugemine; töö kunstilise ja dokumentaalfilmiga; rollimängud

Seos teiste õppeainetega


Kunst Sünnipäev on tore päev Joonistamine, lõikumine, kleepimine, ilukiri

Matemaatika Millega me sõidame? Kõige, kõige, kõige…

Põhi- ja järgarvudega tehted, protsendi arvestamine, tekstülesannete koostamine, negatiivsete ja positiivsete arvude kasutamine; õpilane oskab kasutada protsentarvutust toote (eseme) koostise määramisel, kui vajalikud algandmed on olemas. Lahendab ülesandeid tervisliku toidu kohta. Leiab sõiduki kiirusemuutuse, kui sõiduks vajaminevat aega vähendada (suurendada) ja teeb selle põhjal adekvaatsed järeldused

Ajalugu Leiutised Õpilane määratleb, millised leiutised ning leiutajad- õpetlased on keskajast pärit

Bioloogia Väikemaailm, lemmikloomad Aimetekstide lugemine, õppefilmi või dokumentaalfilmi vaatamine ja selle järgi kokkuvõtte kirjutamine. Õpilane oskab määratleda, kas tegemist on selgroogse või selgrootu, püsi või kõigusoojase organismiga; iseloomustab tema eluviise vastavalt toitumisrežiimile ja kehaehitusele.

Inimeseõpetus (kursus Inimene) Astrid Lindgren Õpilane õpib rääkima sellest, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning keskkonnategurid, toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda vastutust oma elutee kujundajamisel

Õppevahendid Krall, I., Saarso, K., Sõrmus, E. 2004. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 7. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo Krall, I., Saarso, K., Sõrmus, E. 2004. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 7. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo Krall, I., Saarso, K., Sõrmus, E. 2004. Heliplaadid ja õpetajaraamat vene õppekeelega kooli 7. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo LISA: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õpikud, töövihikud, õppefilmid, audiotekstid; Eesti ja Euroopa füüsiline kaart, IKT vahendid

2. Õppesisu

VIII klass (4 nädalatundi) I MINA JA TEISED Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: tunnetab vastutust teiste (sh eluslooduse) ees, õpib aktsepteerima erinevusi inimeste vahel ja arvestama sellega suhtlemisel, teadvustab kultuurierinevusi ja austab neid, õpib mõistma ja hindama iseennast, arendab kriitilist ja enesekriitilist suhtumist, mõistab, mis on inimesele tähtis. Õpilane: loeb autentset teemakohast teksti, õpib autentsest tekstist leidma vajalikku infot ja seda edastama, õpib argumenteeritult arutlema loetud/ kuuldud info üle, oskab esitada küsimusi inimestele tähtsate asjade selgitamiseks, õpib andma nii suuliselt kui kirjalikult detailset isikukirjeldust, olukorrakirjeldust, eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Sünnipäev on tore päev; Mina ja teised; kiri ja e-kiri; Meie ja väikemaailm; Loodus ja meie; võimed (inimeste tugevad ja nõrgad küljed, anded, võimete arendamine); inimestevahelised suhted (suhted vanematega ja eakaaslastega, positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamine, sallivus, probleemide analüüsimine, lahenduste pakkumine); virtuaalne suhtlemine (eelised ja puudused; suhtluskeskkonnad- ja suhtlusportaalid, foorumid, MSN ja e-post jmt); side inimese ja eluslooduse vahel (putukad, nende eluviisid). Õppesisu: Kuulsaid inimesi (kuidas kuulsad inimesed ise oma kuulsusesse suhtuvad). Tähtsad asjad (eluväärtused). Oleme nii sarnased (loomade suhtlemine). Kas sina teeksid nii (rahvaste käitumistavad)? Lapsed ja probleemid (noorteprobleemid). praktilised tööd ja IKT rakendamine teemakohaste filmide vaatamine, nende analüüs, PP esitluse koostamine kuulsuste kohta, murekirjadele vastamine (näit www.lapsemure.ee) õppetegevus ja metoodilised soovitused autentse publitsistliku, ilukirjandusliku või teabeteksti lugemine, kuulamine, kirjutamine, rollimängud jm koostöö vormid, diskuteerimine.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud, pantomiim 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded Õpitulemused Õpilane: loeb ja mõistab teemakohast lihtsustamata ning lühendamata teksti, suudab pidada lühikest kirjavahetust etteantud teemal, anda kirjas nõu probleemi lahendamiseks, teab, kuidas pehmendada negatiivseid sõnu; teab mõningaid erinevusi eesti ja teistes kultuuridess, oskab väljendada oma suhtumist (kuulsusesse) ja oma arvamust ümber sõnastada, oskab arutleda inimsuhete teemadel, oskab rääkida noorte erinevatest probleemidest, nende tekkepõhjustest ja pakkuda neile lahendusi, oskab lihtlausest moodustada liitlauset. II KODU JA LÄHIÜMBRUS Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: tunneb huvi oma kodu ja selle lähiümbruse vastu, õpib nägema linna- ja maaelu eeliseid ja puudusi Õpilane: õpib kirjeldama oma kodu ja selle lähiümbrust, õpib tundma oma kodukoha vaatamisväärsusi, õpib kuuldust, loetust olulist infot välja tooma; õpib teisendama teksti. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse Minu kodu; Lemmikloomad kodus; Elu linnas ja maal (tööd ja tegevused, vaba aja veetmise võimalused), lemmikloomad korteris, eramajas, maal. Õppesisu Minu ümbrus (keskkonnakaitse). Võõras linnas (tee juhatamine; oma kodukoha kaart). Mida sina teeksid (kodumasinad ja nende parandamine)? Dokumendid. Praktilised tööd ja IKT rakendamine Loovtöö. Internetis keskonna-alase kodukohta puudutava info otsimine ja infolehtede koostamine. Veepuhastusjaama külastamine. Õppetegevus ja metoodilised soovitused teabe- ja ilukirjandusteksti lugemine, kuulamine, juhendist info leidmine ja ümbersõnastamine, kõnelemine, praktiline tegevus, seadusandliku tekstiga tutvumine, teksti ümberütlemine, loovtöö kirjutamine,

plaani abil tee juhatamine, lühikese uurimustöö tegemine.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded Õpitulemused Õpilane: Oskab tuua välja oma kodukohta ja koolikeskkonda saastavaid tegureid. Oskab probleemi kodumasinatega kirjeldada ja soovitada, kuidas probleemi lahendada. Oskab infoallikast leida vajalikku teavet, mis on vajalik kodukorra heakorraprobleemide lahendamiseks (jäätmete kogumiskohad jms). Oskab leida infot keskonna-alastest tabelitest ja teha sellest lühikokkuvõtte. Oskab kirjutada keskkonnateemalisele üritusele kutsuva reklaami. Oskab küsida ja juhatada teed ning leida juhatuse järgi kaardil otsitava koha. III EESTI Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: väärtustab Eestimaad, saab ülevaate olulisematest Eesti filmidest, saab teada, kes on kuulsamad Eesti inimesed (muusikud, filmitegijad, poliitikud jt), tajub üksikisiku tegevuse mõju ühiskonna arengule, ajaloole. Õpilane: eristab teistest tekstiliikidest ajakirjanduslikku žanrit- uudist, õpib tegema kokkuvõtet uudisest; õpib lause sisule, kirjavahemärkidele, sidesõnadele tuginedes kokku viima erinevaid infoteksti lausepooli, õpib kasutama ajalise sageduse ja korduvusega seotud sõnu ja väljendeid, õpib konspekteerima lühikõnet, õpib sõnastama vaadatud filmide teemat, peamõtet ja tegema lühikokkuvõtet, kasutades mudelit. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse Sport on vahva; Kodukoha muistendid; Loodus ja meie; Eesti spordiajalugu (fakte ja tuntud isikuid spordiajaloost), sportlased ja spordialad, Eesti muistendid, legendid (tuntud tegelased ja nendega seonduvad objektid), loodusnähtused (nt äike, tromb, virmalised, üleujutused).

Õppesisu Kuhu Eestis minna? Eestis puhkamise võimalusi. Eesti saared. Reisikiri. Eesti huvitavaid ehitisi. Legendid ehitiste kohta. Eesti kuulsaid inimesi. Eesti filmikunst. Eesti kaasaegne muusika. Praktilised tööd ja IKT rakendamine Elektroonilise albumi „Eesti maakonnad“ koostamine internetis leiduva alusel, Ilmavaatluste tegemine, vastavasisulise ülevaategraafiku koostamine. Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti lugemine, uudiste lugemine, ühendamine teemakohaste piltidega; uudisest rääkimine, riigi, maakonna, ürituse vm sündmuse lühitutvustus; loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, lühijutu koostamine, kõne koostamine, konspekti koostamine, praktiline tegevus, filmide vaatamine, muusika kuulamine


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud; 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: loeb ja mõistab uudist, võrdleb uudiseid, teeb kokkuvõtte uudisest; viib kokku erinevad infoteksti lausepooled, oskab kirjutada pikemat kirja oma reisist või matkast, oskab leida infot pikemast kuulamistekstist - intervjuust, oskab anda reisisoovitusi Eestis puhkamiseks ja oma valikuid lühidalt põhjendada, oskab mõnest Eesti huvitavast ehitisest kokkuvõtlikult rääkida, teab nimetada Eestimaa kuulsamaid inimesi (laulaid, näitlejaid, muusikuid, poliitikuid jt) ja mõnda fakti nende kohta, on vaadanud mõnda eesti filmi ja oskab neist lühidalt rääkida. IV RIIGID JA NENDE KULTUUR

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: tutvub oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, suhtub austusega oma ja teiste rahvaste kultuuripärandisse,

suhtub sallivalt teistesse religioonidesse, suhtub austusega inimestesse, kes töötavad ekstreemsetes tingimustes, Õpilane: õpib rääkima eesti ja teiste kultuuride erinevustest, õpib selgeks mõned faktid maailma riikide kohta, sh ka kultuurimälestiste kohta, õpib etteantud mudelile toetudes Eestit teiste riikidega võrdlema, õpib koostama ja pidama ette kandma lühikest esitlust tuntud inimese elu ja tegevuse ning maailma kuulsamate ehitiste kohta. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse

Õppesisu Teekond ümber maailma. Merereiside ajaloost. Ilmakaared. Lendavad taldrikud.Kummalised nähtused. Maavälise elu võimalikkus. Tulnukatega suhtlemine. Saladuslikud ehitised (maailma kuulsamad ehitised). Maailma kuulsaid inimesi. Kuidas teiste maade noored aega veedavad. Maailma filmikunsti algus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine Mälumäng „Kuldvillak“ koostamine

Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti, ajakirjandusliku teksti lugemine, uudiste lugemine, ühendamine teemakohaste piltidega; uudisest rääkimine, riigi, maakonna, ürituse vm sündmuse lühitutvustus; loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, lühiuudise kirjutamine, praktiline tegevus, paaris- ja rühmatööd, muud koostöö vormid.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: oskab rääkida eesti ja araabia kultuuri erinevustest, arutleb asjaolude üle, mis võivad mõjutada inimeste kooselu; teab mõningaid fakte maailma riikide ja ehitiste kohta, võrdleb etteantud kava alusel Eestit teiste riikidega, kirjutab ja räägib lühiuudist,

koostab esitluse ja kannab selle ette tuntud inimese elu ja tegevuse kohta ning maailma kuulsamate ehitiste kohta. V IGAPÄEVA ELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: väärtustab haridust ja tööd, mida ta teeb hariduse omandamisel; suhtub kriitiliselt reklaami, kohandab oma käitumist ja tegutsemist vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ning üldkehtivatele eetika- ja moraalinormidele. Õpilane: õpib leidma peamõtet autentsest ajaleheartiklist, infot teatmeteosest; õpib küsima ja andma ostunõu, õpib kirjeldama ja võrdlema erinevate aegade kooliriietust, õpib nimetama ja kirjeldama filmi tegemisega seotud ameteid. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse Tervislik eluviis (nt toitumine, haigused); hädaolukorrad (nt suhtlemine päästeteenistusega: politsei, tuletõrje, kiirabi); retseptid ja kasutusjuhendid (lühendite mõistmine, olulise info leidmine). Õppesisu Ekstreemsport. Kooli sobiv riietus. Värvide mõju. Kooliriietus läbi aegade. Filmi tegemisega seotud ametid. Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Ekstreemspordialade kohta esitluse koostamine.

Esitlus värvide mõju kohta ruumis.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti, ajakirjandusliku teksti, graafikute lugemine, loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, valikute põhjendamine, testide (isikuomadused, võimekus jm) täitmine, piltide kirjeldamine, praktiline tegevus, paaris- ja rühmatööd, muud koostöö vormid.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö;

8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane:

oskab tutvustada ühte ekstreemspordiala

oskab kõneleda kuulus olemisest ning selle plussidest ja miinustest,

oskab rääkida värvide mõjust inimestele ja värvide mõjust ruumis,

oskab avaldada arvamust kooli sobiva riietuse kohta,

oskab kirjeldada kirjeldada erinevate aegade koliriietust ja seda võrrelda,

oskab nimetada ja kirjeldada filmi tegemisega seotud ameteid.

VI VABA AEG

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane:

teab, mis on kvaliteetaeg ja aktiivne puhkus;

mõistab hobide ja harrastuste tähtsust isiksuse arenemisel,

Õpilane:

õpib kutsuma ja kutsele eitavalt, nõustuvalt, kahtlevalt vastama; õpib lugema instruktsioone, kuulutusi, tabeleid, reklaame ja leidma nendest põhilist infot ning tegema lühikokkuvõtet; õpib rääkima erinevatest suhtlusvormidest ja põhjendama oma eelistusi; õpib eristama erinevaid suhtlusstiile (ametlik tekst, kõnekeel) ja neid vastavalt vajadusele kasutama; õpib rääkima sellest, kuidas noored vaba aega veedavad; õpib oma vaba aja veetmise eelistusi lühidalt põhjendama. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse Reisimine (transpordivahendite ajalugu, buss-, rongi- lennu jm plaani lugemine, ühistranspordi kasutamisega seotud dokumentide nimetused); rekordid (huvitavaid rekordeid maailmast ja Eestist); leiutised (huvitavaid leiutisi maailmast ja Eestist, õpilasfirmad ja nende innovatsioonilised tooted); Ilukirjandus( Eestiga seotud kirjandusteosed ja väliskirjanikud) Õppesisu Reisid; Reisidokumendid; reisid teistesse maadesse (kultuuriline mitmekesisus, loodusturism); vaba aja veetmise viisid (teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid, telefon, arvuti ja internet, ekstreemsport). Praktilised tööd ja IKT rakendamine reisipäevikute kirjutamine fantaasiatööna, kasutades Internetist infot maade kohta ja õpikuteksti, meelelahutusürituste kohta Internetist (näit Tartu linna koduleheküljelt) info otsimine. Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti, ajakirjandusliku teksti,

intervjuu, dialoogi kuulamine/ koostamine, loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, valikute põhjendamine, poolametliku/ ametliku kirja kirjutamine, piltide kirjeldamine, praktiline tegevus, paaris- ja rühmatööd, muud koostöö vormid.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: Teab, millised on vajalikud reisidokumendid ja kuidas neid kasutada, kirjeldab lühidalt reisiteekonda, sihtpunkti, sündmusi; loeb instruktsioone, kuulutusi, reklaame ja oskab leida nendest põhilist infot; oskab kirjeldada reisimuljeid, oskab oma vaba aja veetmise eelistusi lühidalt põhjendada, õpib eristama erinevaid suhtlusstiile (ametlik tekst, kõnekeel) ja neid vastavalt vajadusele kasutama. 6. Seos läbivate teemadega




Liikuvad pildid (filmindusega seotud elukutsed)

Teksti lugemine, kirjeldamine


Minu ümbrus (keskkonnakaitse).

Tekstide lugemine ja Internetist keskkonnaalase info otsimine.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kas sina teeksid nii? Rühmatöö. Teabekeskkond Kuhu Eesti minna?

Võõras linnas. Reisisoovitused. Kaardi järgi tee juhatamine.

Tehnoloogia ja innovatsioon Liikuvad pildid Tervis ja ohutus Ekstreemsport Esitlus. Väärtused ja kõlblus Meelelahutus ja vaba aeg



Õppeteemad ja mõisted, mille raames teemat käsitletakse Tegevused

Kirjandus Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Liikuvad pildid (ühe noortefilmi nt „Klass“ vaatamine ja arutelu)

Teose/loo kui terviku mõistmine Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne

aspekt. Muutuv ja muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Lihtne ja keeruline tegelane. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti äratundmine. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine ning suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmade vaheline konflikt ja konflikti gradatsioon

Geograafia

Teekond ümber maailma (Eesti merereiside ajaloost; maadeavastajad KolumbusMagahaes ja Bellinghausen)

. Ränne ehk migratsioon, sisseränne, väljaränne, vabatahtlik ränne, sundränne, pagulased, rahvuslik koosseis.

Muusikaõpetus Helisev muusika

(muusikastiilid)

Bioloogia

Oleme nii sarnased (loomade suhtlemine).

Ajalugu

Kuulsaid inimesi (Vladimir Putin, Carl Gustaf) Saladuslikud ehitised (Colosseum, püramiidid, Akropolis, Aleksandria tuletorn, Pisa torn, Hiina müür jt)

Õpilane oskab rääkida, millega on ajalukku läinud:

V. Putin, Carl Gustaf

Kunstiõpetus Värvid ja mood (värvide mõju).

8. Õppevahendid Kitsnik, M. 2004. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 8 klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo Kitsnik, M. 2004. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 8. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo Kitsnik, M. 2004. Heliplaadid ja õpetajaraamat vene õppekeelega kooli 8. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo LISA: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õpikud, töövihikud, õppefilmid, audiotekstid; Eesti ja Euroopa füüsiline ja geograafiline kaart, IKT vahendid. 2. Õppesisu

IX klass (4 nädalatundi) I MINA JA TEISED

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpilane: teadvustab oma seotust teiste inimestega, tunnetab vastutust teiste(sh eluslooduse) ees, õpib aktsepteerima erinevusi inimeste vahel ja arvestama sellega suhtlemisel, teadvustab kultuurierinevusi ja austab neid, õpib mõistma ja hindama iseennast, arendab kriitilist ja enesekriitilist suhtumist. Õpilane: loeb autentset teemakohast teksti, õpib autentsest tekstist leidma vajalikku infot ja seda edastama, õpib argumenteeritult arutlema loetud/ kuuldud info üle, õpib andma nii suuliselt kui kirjalikult detailset isikukirjeldust, olukorrakirjeldust. eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Sünnipäev on tore päev; Mina ja teised; kiri ja e-kiri; Meie ja väikemaailm; Loodus ja meie; võimed (inimeste tugevad ja nõrgad küljed, anded, võimete arendamine); inimestevahelised suhted (suhted vanematega ja eakaaslastega, positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamine, sallivus, probleemide analüüsimine, lahenduste pakkumine); virtuaalne suhtlemine (eelised ja puudused; suhtluskeskkonnad- ja suhtlusportaalid, foorumid, MSN ja e-post jmt); side inimese ja eluslooduse vahel (putukad, nende eluviisid). + 8.klassi õppesisu Õppesisu: Loomad; Suhted; Konfliktid; Loomade käitumine(koduloomade pidamise head ja halvad küljed, inimese vastustus looma heaolu eest, e-kiri); suhted ( eelarvamused, suhted teisest kultuuri- ja religiooniruumist pärit inimestega, abielu); konfliktid (konfliktide tekkimise põhjused, alistuv, agressiivne ja kehtestav käitumine). praktilised tööd ja IKT rakendamine teemakohase teatrietenduse külastamine või filmi vaatamine, selle analüüs; videofilmi tegemine, PP esitluse koostamine(lemmiklooma kirjeldus, käitumise analüüs) õppetegevus ja metoodilised soovitused autentse publitsistliku, ilukirjandusliku või teabeteksti lugemine, kuulamine, kirjutamine, rollimängud jm koostöö vormid,


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud)

Õpitulemused Õpilane: loeb ja mõistab teemakohast lihtsustamata ning lühendamata teksti, teab loomapidamisega kaasnevaid kohustusi, probleeme; vestleb loomapidamise teemadel, suudab pidada lühikest kirjavahetust etteantud teemal, teab, kuidas pehmendada negatiivseid sõnu; teab mõningaid erinevusi eesti ja araabia kultuuris, oskab detailselt kirjeldada inimest, oskab anda detailse ülevaate olukorrast, oskab arutleda inimsuhete teemadel, teab, milline on alistuv, agressiivne ja kehtestav käitumine, oskab kirjeldada konflikti. III EESTI Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: väärtustab Eestimaad, saab teada Eesti erinevates maakondades toimuvate traditsiooniliste ürituste kohta, saab teada, milline kultuuriüritus, vaatamisväärsus seondub meie maakondadega; õpib väärtustama erinevate aastaaegadega seonduvat, tajub üksikisiku tegevuse mõju ühiskonna arengule, ajaloole. Õpilane: eristab teistest tekstiliikidest ajakirjanduslikku žanrit- uudist, õpib võrdlema uudiseid, tegema kokkuvõtet uudisest; õpib lause sisule, kirjavahemärkidele, sidesõnadele tuginedes kokku viima erinevaid infoteksti lausepooli, õpib kirjeldama Eesti kliimat tutvustavaid graafikuid, õpib konspekteerima lühikõnet. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse Sport on vahva; Kodukoha muistendid; Loodus ja meie; Eesti spordiajalugu (fakte ja tuntud isikuid spordiajaloost), sportlased ja spordialad, Eesti muistendid, legendid (tuntud tegelased ja nendega seonduvad objektid), loodusnähtused (nt äike, tromb, virmalised, üleujutused). + 8.klassi oma

Õppesisu Eesti ja teised riigid; Kliima; Tuntud isikud; Eesti (haldusjaotus: maakonnad, vallad, linnad, looduskaitse: keskkonnasõbralik ja –säästlik käitumine; Eesti vaatamisväärsused: lossid, mõisad, linnused, kultuuriloolised paigad, loodusobjektid, rahvuspargid… võrdlus teiste riikidega, maakonnad, maakondade kultuuriüritused; isikunimede õigekiri, vahakujudesse jäädvustatud ajaloolised isikud ja kultuuriinimesed); ilm (Eesti keskmine õhutemperatuur ja sademete hulk). Praktilised tööd ja IKT rakendamine Elektroonilise albumi „Eesti maakonnad“ koostamine internetis leiduva alusel, Ilmavaatluste tegemine, vastavasisulise ülevaategraafiku koostamine. Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti lugemine, uudiste lugemine, ühendamine teemakohaste piltidega; uudisest rääkimine, riigi, maakonna, ürituse vm sündmuse lühitutvustus;

loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, lühijutu koostamine, kõne koostamine, konspekti koostamine, praktiline tegevus.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: loeb ja mõistab uudist, võrdleb uudiseid, teeb kokkuvõtte uudisest; viib kokku erinevad infoteksti lausepooled, kirjeldab Eesti kliimat tutvustavaid graafikuid, koostab lühijutu abstraktsel teemal, õpib konspekteerima lühikõnet, oskab etteantud kava põhjal koostada kõnet. IV RIIGID JA NENDE KULTUUR

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: tutvub oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, suhtub austusega oma ja teiste rahvaste kultuuripärandisse, suhtub sallivalt teistesse religioonidesse, tunneb huvi erinevate elukutsete vastu, suhtub austusega inimestesse, kes töötavad ekstreemsetes tingimustes, teab, mida teha ekstreemsetes ilmaoludes, nt külmumise ja päikesepiste puhul. Õpilane: õpib rääkima eesti ja araabia kultuuri erinevustest, õpib arutlema asjaolude üle, mis võivad mõjutada inimeste kooselu; õpib selgeks mõned faktid Euroopa riikide ja Antarktise kohta, õpib etteantud kava alusel Eestit teiste riikidega võrdlema, õpib kirjutama ja rääkima lühiuudist, õpib kirjeldama külmumise ja päikesepiste tunnuseid ja teab, mida antud olukorras teha; õpib koostama ja pidama kõnet tuntud inimese elu ja tegevuse kohta. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse

+ 8.klassi õppesisu Õppesisu Suhted; Eesti ja teised riigid; Kliima; Tuntud isikud; suhted ( eelarvamused, suhted teisest kultuuri- ja religiooniruumist pärit inimestega, abielu); riigid (looduslik ja kultuuriline eripära ja looduskaunid kohad ; Euroopa riikide lipud, tuntud isikud, põnevad faktid); kliima (põnevad faktid, rekordid, ilmatabelid, elusloodus ja, temperatuur, ekstreemsed ilmaolud ja sellekohane tegutsemine). Praktilised tööd ja IKT rakendamine Mälumäng „Kuldvillak“ koostamine; PP esitluse koostamine

Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti, ajakirjandusliku teksti lugemine, uudiste lugemine, ühendamine teemakohaste piltidega; uudisest rääkimine, riigi, maakonna, ürituse vm sündmuse lühitutvustus; loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, lühiuudise kirjutamine, praktiline tegevus, paaris- ja rühmatööd, muud koostöö vormid.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: oskab rääkida eesti ja araabia kultuuri erinevustest, arutleb asjaolude üle, mis võivad mõjutada inimeste kooselu; teab mõningaid fakte Euroopa riikide ja Antarktise kohta, võrdleb etteantud kava alusel Eestit teiste riikidega, kirjutab ja räägib lühiuudist, kirjeldab külmumise ja päikesepiste tunnuseid ja teab, mida antud olukorras teha; koostab ja peab kõne tuntud inimese elu ja tegevuse kohta. V IGAPÄEVA ELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane: väärtustab haridust ja tööd, mida ta teeb hariduse omandamisel;

teab oma tugevaid ja nõrkasid külgi, on valmis langetama otsuseid oma haridustee jätkamisel, hindab ja tunnustab oma vanemate panust perekonnale heaolu loomisel, suhtub kriitiliselt reklaami, teab oma kooli kodukorrareegleid, kohandab oma käitumist ja tegutsemist vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ning üldkehtivatele eetika- ja moraalinormidele. Õpilane: õpib otsima infot edasiõppimisvõimaluste kohta, esitama vajalikke küsimusi; õpib kirjutama avaldust kooli sisseastumiseks ja poolametlikku kirja, õpib tutvustama erinevaid edasiõppimisvõimalusi, õpib leidma peamõtet autentsest ajaleheartiklist, infot teatmeteosest; õpib küsima ja andma ostunõu, õpib kirjeldama tulpdiagramme, õpib kirjeldama eksamipingega seotud ohtusid ja andma asjakohast nõu. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse tervislik eluviis (nt toitumine, haigused); hädaolukorrad (nt suhtlemine päästeteenistusega: politsei, tuletõrje, kiirabi); retseptid ja kasutusjuhendid (lühendite mõistmine, olulise info leidmine). + 8.klass Õppesisu Edasiõppimine; Raha ja ostmine; Seadused ja käitumisreeglid; Kool ja eksamid;

haridustee(kutsevalik, haridusasutused, kutsesobivus, õpilasvahetus (koolidevaheline, riikidevaheline; ametite nimetused, inimese võimed ja iseloom, sisseastumiseks vajalikud dokumendid ja ametlikud/poolametlikud kirjad); igapäevaelu (isiklikud kulutused, taskuraha, valitsemiskord, valitsemisorganid, eeskirjad, reeglid, seadused).

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Edasiõppimisvõimaluste uurimine, kokkuvõtte tegemine;

Hinnavõrdlused,

Eksamisooritaja meelespea koostamine.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti, ajakirjandusliku teksti, graafikute lugemine, loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, valikute põhjendamine, testide (isikuomadused, võimekus jm) täitmine, piltide kirjeldamine, praktiline tegevus, paaris- ja rühmatööd, muud koostöö vormid.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused);

6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane:

oskab nimetada ametite nimetusi,

oskab kirjeldada edasiõppimisvõimalusi, rääkida oma edasiõppimisplaanidest;

oskab kirjutada avaldust kooli sisseastumiseks ja poolametlikku kirja,

räägib/ kirjutab, mida arvavad taskurahast täiskasvanud ja lapsed,

arutleb raha saamise ja kulutamise teemadel,

räägib reklaami mõjust inimestele,

kirjeldab ennast tarbijana,

kirjeldab tulpdiagramme,

kirjeldab Riigikogu tööd,

teab Riigikogu tööga seotud põhimõisteid,

oskab rääkida kooli ja õppimise teemadel, kuidas valmistuda eksamiteks.

VI VABA AEG

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus Õpilane:

teab, mis on kvaliteetaeg ja aktiivne puhkus;

mõistab hobide ja harrastuste tähtsust isiksuse arenemisel,

Õpilane:

õpib kutsuma ja kutsele eitavalt, nõustuvalt, kahtlevalt vastama; õpib kirjeldama reisiteekonda, sihtpunkti, elamusi; õpib lugema instruktsioone, kuulutusi, reklaame ja leidma nendest põhilist infot; õpib rääkima erinevatest suhtlusvormidest ja põhjendama oma eelistusi; õpib eristama erinevaid suhtlusstiile (ametlik tekst, kõnekeel) ja neid vastavalt vajadusele kasutama. Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse Reisimine (transpordivahendite ajalugu, buss-, rongi- lennu jm plaani lugemine, ühistranspordi kasutamisega seotud dokumentide nimetused); rekordid (huvitavaid rekordeid maailmast ja Eestist); leiutised (huvitavaid leiutisi maailmast ja Eestist, õpilasfirmad ja nende innovatsioonilised tooted); Ilukirjandus( Eestiga seotud kirjandusteosed ja väliskirjanikud) + 8.klass Õppesisu Reisid; Mobiiltelefonid; Harrastused; Ettevalmistus reisiks ja reisimise viisid (reisiks vajalik raha, vajalikud esemed, lennukireisid, bussireisid, suusareisid, erinevad matkad nt jalgsimatk, jalgrattamatk...); reisid teistesse maadesse

(kultuuriline mitmekesisus, loodusturism); vaba aja veetmise viisid (teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid, telefon, arvuti ja internet, ekstreemsport). Praktilised tööd ja IKT rakendamine Maailma maad (reklaamvoldiku koostamine ühe riigi kohta; info ja illustratsioonid erinevatest teatmikest ja internetist); Õppetegevus ja metoodilised soovitused Teabeteksti, ajakirjandusliku teksti, intervjuu, dialoogi kuulamine/ koostamine, loetu/kuuldu põhjal küsimuste vastuste esitamine, valikute põhjendamine, poolametliku/ ametliku kirja kirjutamine, piltide kirjeldamine, praktiline tegevus, paaris- ja rühmatööd, muud koostöö vormid.


Osaoskuste arendamiseks sobivad: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja (iseseisev) lugemine; 2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud; uudised, audioraamatud); 3) info otsimine eestikeelsetest allikatest (nt käsiraamatud, meediaväljaanded, Internet); 4) suulised ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 5) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused); 6) projekttööd (nt ajalehe koostamine); 7) referaat, lihtsam uurimistöö; 8) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”); 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, miniintervjuud) Õpitulemused Õpilane: oskab kutsuda ja kutsele eitavalt, nõustuvalt, kahtlevalt vastata; kirjeldab reisiteekonda, sihtpunkti, elamusi; teab, millised äpardused võivad reisil juhtuda; loeb instruktsioone, kuulutusi, reklaame ja oskab leida nendest põhilist infot; oskab rääkida erinevatest suhtlusvormidest ja põhjendada oma eelistusi; oskab anda seletusi mobiiltelefoni kasutamise kohta, oskab rääkida/kirjutada mobiilide kasutamisest Eestis ja teistes riikides; räägib/kirjutab oma harrastustest; oskab kirjutada kaebust, avaldust; õpib eristama erinevaid suhtlusstiile (ametlik tekst, kõnekeel) ja neid vastavalt vajadusele kasutama. Seos läbivate teemadega




Edasiõppimine Teksti lugemine CV kirjutamine, ankeedi täitmine


Kliima Graafikute kirjeldamine

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Seadused ja käitumisreeglid Rühmatöö ajurünnak, Teabekeskkond Kool ja eksamid

Eesti ja teised riigid Eksamisooritaja meelespea koostamine; töö tekstiga; Reklaamvoldiku koostamine

Tehnoloogia ja innovatsioon Mobiiltelefonid Töö tekstiga, loovtöö Tervis ja ohutus Kliima Intervjuu, sellest vajaliku teabe

ammutamine Väärtused ja kõlblus Raha ja ostmine

Suhted Edasiõppimine Seadused ja käitumisreeglid

Diagrammi kirjeldamine; töö reklaamtekstiga; dokumentaal- või kunstilise filmi vaatamine; tutvumine edasiõppimisvõimalustega; tutvumine kooli kodukorrareeglitega; õppereis Riigikogusse

Seos teiste õppeainetega


Kirjandus Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Konflikt Teose/loo kui terviku mõistmine Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Lihtne ja keeruline tegelane. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti äratundmine. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine ning suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmade vaheline konflikt ja konflikti gradatsioon

Geograafia Euroopa ja Eesti kliima Euroopa ja Eesti rahvastik

Kliima Eesti ja teised riigid Suhted

Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas. Ränne ehk migratsioon, sisseränne, väljaränne, vabatahtlik ränne, sundränne, pagulased, rahvuslik koosseis.

Füüsika Soojusõpetus

Kliima Õpilane selgitab seost, aineosakeste liikumise, ja temperatuuri vahel; kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist; selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid

Bioloogia Inimese elundkonnad

Kliima Õpilane selgitab naha

ulesandeid;

analuusib naha ehituse ja

talitluse kooskõla kompimis-,

kaitse-, termoregulatsiooni- ja

eritusfunktsiooni täites; väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi. Oskab selgitada inimese termoregulatsiooniga seotud muutusi päikesepõletuse ja külmumise korral.

Ajalugu

Kommunistliku süsteemi lagunemine

Tuntud isikud Õpilane oskab rääkida, millega on ajalukku läinud:

perestroika ja glasnost

M. Gorbatšov

B. Jeltsin

Ühiskonnaõpetus

Eesti valitsemiskord

Seadused ja käitumisreeglid Õpilane teab, mis on: Põhiseadus. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu koosseis ja ülesanded. Valitsuse moodustamine ja ülesanded. Vabariigi President. Kontrollorganid: õiguskantsler, riigikontroll. Kohus. Kohalik omavalitsus

Õppevahendid Kitsnik, M. 2004. Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 9. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo Kitsnik, M. 2004. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kooli 9. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo Kitsnik, M. 2004. Heliplaadid ja õpetajaraamat vene õppekeelega kooli 9. klassile. Tallinn: Kirjastus Ilo LISA: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õpikud, töövihikud, õppefilmid, audiotekstid; Eesti ja Euroopa füüsiline ja geograafiline kaart, IKT vahendid.

3. Üldpädevuste arendamine Väärtuspädevus- suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; Sotsiaalne pädevus- suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; Enesemääratluspädevus- suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;

Õpipädevus- suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; Suhtluspädevus- suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt; Matemaatikapädevus- suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; Ettevõtlikkuspädevus- suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske. 4. Füüsiline õpikeskkond

Õpikeskkond on õpilasi umbritseva vaimse, sotsiaalse ja fuusilise keskkonna kooslus, milles

õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks

õppijaks.

Kool kindlustab võõrkeeleõppe klassi, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamiseks toetav

ruumikujundus (mööbli umberpaigutamise võimalusega) koos vajaliku õppematerjali, sisustuse

ja tehniliste abivahenditega. 5. Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava uldosast 4.

Hindamist saab õpilase jaoks mõtestada kui õppeprotsessi osa.

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, andes õpilasele adekvaatset

tagasisidet. Ülesande eesmärgi hinnatakse kas uhte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt

sisu, ulesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).

Mahukaid kompleksseid töid soovitatakse teha mitte sagedamini kui kord veerandis. Enne

põhikooli lõpueksamit on soovitav hinnata keeleoskustaset analoogselt eksamiga näiteks teha

proovieksam.

Õpilane seab koostöös õpetajaga endale õpieesmärke ning annab hinnangu oma teadmistele ja

oskustele. Koos kaasõpilastega leiab õpilane, mis on hästi omandatud ja/või mille

omandamiseks peab veel tööd tegema. Õpetaja valib töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus

luhikokkuvõtted, vestlused, eneseanaluusilehed jmt), mis võimaldavad õpilastel oma tööd

analuusida. Õpilasel peab olema võimalus selgusele jõuda oma keeleoskustasemes.

Õpilane annab õpetaja juhendamisel oma teadmistele ja oskustele hinnangu eesti keeles.

Eesti keele kui teise keele I kooliastme , 1. klass 1.1. · Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli...

Documents

Transcript of Eesti keele kui teise keele I kooliastme , 1. klass 1.1. · Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli...