Eesti esimene maherobotlaut on Mõnisteshindamise tulemused esitletakse talit-lusühiku kohta,...

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse väljaanne

1/2015

ISSN 1406-9814

Eesti esimene maherobotlaut on Mõnistes

68

sisu

23. jaanuaril avati pidulikult Lõunapiim OÜ kahe lüpsirobotiga laut 160 lehmale. Tegu on nii Eesti kui ka kõigi Balti riikide esi-mese robotlaudaga maheettevõttes.

Eesti esimene maherobotlaut on Mõnistes

lk 1

Mahepõllumajanduse toetus uues MAKis

lk 2

Keskkonnamõjusid saab hinnata läbi olelusringi

lk 4

Mahepõllumajandus Eestis 2014. aastal

lk 2

Agrotehnoloogia ja viljavahel-dus umbrohtumuse ja kultuuri-de saagikuse mõjutajana lk 6

Mahepõllumajandus kui elurikkuse soodustaja

lk 9

Üritused, trükised, teated

lk 12

Uues laudas näeb harjuma-tult palju klaasist vaheseinu, sest Lõunapiim OÜ juht Mee-

lis Mõttus plaanib oma laudas toimuva teha huvilistele kättesaadavaks kasvõi ööpäevaringselt ja 365 päeva aastas. Juba praegu on üles seatud kaks kaame-rat, kust saab reaalajas üle interneti lau-das toimuvat jälgida (http://lounapiim.kuusit.ee). Eesmärk on linnainimeste-le näidata, kuidas toidu tootmine käib ja seeläbi suurendada ka usaldust too-dangu vastu. Lauda turismiobjektina väl-japakkumine tundub esmalt pisut pöö-rane, kuid Metsavenna talu omanikuna on Meelis tuntud julgete ideede poolest. Loomulikult soovitakse asja korraldada nii, et lehmade elu ei saaks häiritud.

Meelis Mõttuse sõnul on eesmärk ha-kata tootma kvaliteetjuustu ja uus laut on selles suunas esimene samm. Mit-metel Eesti Piimakäitlemistalude Liidu õppereisidel traditsioonilistesse juustu-riikidesse on Meelis saanud kinnitust, et pole mõtet toota odavat laiatarbekaupa – konkureerida tuleb mitte hinna vaid kõrge kvaliteediga. Kinnitust on saanud seegi, et juustu kvaliteedi määrab kõi-gepealt lehmade söötmine, millest tu-lenevad piima omadused ning seejärel juustumeistrite oskused. Seega on soov uue lauda lehm hakata söötma heina-ga. Loomulikult peab sööt olema kõrge kvaliteediga, siin loodab Meelis abi ka oma pojalt Maxilt, kes Eesti Maaülikoo-li magistriõppes rohusöötade teemale keskendub. Samuti tähendab see ilm-selt heinakuivati rajamist. Üks järgmisi investeeringuid on aga vaskkatel juus-tu tootmiseks. Meelis on hakkamist täis: “Lähinäda-latel hakatakse juustukatsetusi robot-lauda piimast tegema Metsavenna talu köögis, kus on 100 liitrine roostevaba katel ja väga korralik kelder 1500 kg juustu laagerdamiseks. Teeme kõik sel-leks, et sel aastal saaks proovida esi-meste heinapallide kuivatamist. 8 hek-tarit lutsernirikast pikaajalist rohumaad on olemas. Sealt peaks saama sellise kvaliteediga sööda, millest unistame”.

TOIMETuS

Foto: M. Mikk

Lõunapiim OÜ lauda avamisel oli uudistajaid palju

2

mahepõllumajanduse leht 68 1/2015

ülevaade

Tänavune mahepõllu-majandusmaa kasv tagasihoidlik

Mahepõllumajandusliku maad oli kok-ku 158 071 hektarit ehk ligi 16% kogu põllumajandusmaast. Võrreldes 2013. aastaga suurenes pind 3%. Ülemineku-aja läbinud ehk mahemaad oli 138 347 hektarit, 88% pinnast. Looduslikelt ala-delt saaduste korjamisega tegeles 44 et-tevõtet ning korjealade pinnaks esitati üle 129 790 ha. Kõige rohkem on mahemaad Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Läänemaal. Mahe-ettevõtete pindala suurenemine jätkub, keskmiselt on ettevõttes mahepõlluma-jandusmaad 103 hektarit. Kümnel Ees-ti suurimal maheettevõttel on üle 1000 hektari mahepõllumajandusmaad. Suu-rim ettevõte asub Tartumaal, selle ko-gupind on 1550 ha. Ilmselt just tänu TÜ Wiru Vili maheteravilja terminali käivi-tumisele ja tootjate heale koostööle on teravilja kasvupind 18% suurenenud. Teraviljadest kasvatatakse endiselt kõi-ge rohkem kaera, mida oli 11 260 hek-tarit, peaaegu pool maheteravilja pin-nast. Võrreldes 2013. aastaga suurenes 40% kaunvilja ja 39% rüpsi kasvupind.

Kui Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal on rohkem arenenud mahepõllumajandus-lik loomakasvatus, siis suurima teravil-ja kasvupinnaga maakonnad on Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa. Köögiviljakas-vatuse suuremad pinnad on Viljandi-, Lääne-Viru- ja Võrumaal. Kartulit kas-vatatakse enim Pärnu-, Viljandi- ja Võ-rumaal. Puuvilja- ja marjakasvatus on rohkem koondunud Võru-, Tartu- ja Vil-jandimaale. Mahemaasikat kasvatakse kõige enam Tartumaal, maitse- ja ravim-taimi Valga- ja Viljandimaal.

Veisekasvatus juhtpositsioonil

Mahepõllumajanduslikult peetakse loo-mi 973 ettevõttes. Kõige populaarsem on veisekasvatus, sellega tegeleb 571 ettevõtet. Kõige rohkem on veiseid Lää-ne-, Saare-, Pärnu- ja Hiiumaal ning kõi-ge suurem lihaveisekari asub Võrumaal. Piimakarjakasvatus vähenes eelneva aastaga võrreldes 28%, mis on tingitud lõaspidamise erisuse lõppemisest 2013. aasta lõpus. Suuremad lüpsilehmade karjad asuvad Võru-, Harju- ja Viljan-dimaal. Lambakasvatusega tegeleb 347 ettevõtet ning kõige rohkem on lambaid Saare-, Valga- ja Võrumaal, suurim kari asub Valgamaal. Oluliselt kasvas mahe-seakasvatus, võrreldes eelmise aastaga 66%. Seakasvatus on rohkem koondu-nud Lääne-Viru- ja Järvamaale. Muna-kanade kasvatamine on teinud väike-se languse, samale tasemele on jäänud lihaks kasvatatavate kodulindude arv. Kõige suurem munakanakasvatusega tegelev ettevõte asub Lääne-Virumaal. 15% kasvas ka mahemesindus. Mesin-dusega tegeletakse rohkem Rapla-, Pär-nu-, Võru- ja Lääne-Virumaal.

Tunnustamise taotlusi mahetootmiseks esitati 2014. a kokku 134, neist 11 juhul oli tegemist registris olevate ettevõtete

Mahepõllumajandus Eestis 2014. aastalMahepõllumajanduse registris oli 2014. aasta lõpu seisuga 1542 tootmisettevõtet, rohkem oli neid Võru-, Saare-, Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal. Vaatamata sellele, et 2014 oli vaheaasta enne uue maa-elu arengukava rakendumist ning mahepõllumajandusega alustajatele toetust ei makstud, alustas sel-lega 97 uut ettevõtet. Paraku oli mahetootmisega lõpetajaid siiski rohkem ning esmakordselt mahe-põllumajandustootjate arv võrreldes eelmise aastaga vähenes (0,7%).

1813816731

1539614293

13601 13516 13282

9660

81677580

6608 65975186 4840 4474

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

20000

Joonis 1. Mahepõllumajanduslik maa maakonniti 2014. a, hektarites

2013 2014 Muutus %

Mahepõllumajanduslik maa kokku, ha

153 426 158 071 3

Üleminekuaja läbinud maa, ha 131 610 138 347 5

Teravili, ha 23 090 27 182 18

Kaunvili, ha 2 299 3 228 40

Raps, rüps, ha 2 967 4 110 39

Kartul 199 205 3

Avamaa köögivili 132 115 -13

Maasikas 36 32 -11

Viljapuu- ja marjaaed 1 669 1 695 2

Tabel 1. Mahepõllumajanduslik taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2013–2014

3


jagunemisega. Mahepõllumajanduse-ga alustamisest loobus 6 tunnustamise taotluse esitanud tootjat, ühte ettevõtet ei tunnustatud nõuetele mittevastavuse tõttu. Tunnustamise otsuseid tehti 127, neist 97 uue ettevõtte registrisse kand-misega. Tunnustamise kehtetuks tunnis-tamise otsuseid tehti 142, neist 108 ju-hul lõpetas ettevõte mahetootmise, 31 juhul lõpetati ainult maheloomakasva-tus ning seemnete ettevalmistamise ja turuleviimisega lõpetas 4 ettevõtet.

Järelevalve

Etteteatamata kontrolle viidi läbi 68 et-tevõttes. Arvestades seda, et kõige suu-remas mahus müüakse Eestist välja te-ravilja, oli 2014. aastal üks kontrolli prioriteete suuremate teravilja- ja rüpsi-kasvatajate täiendav kontroll kevadpe-rioodil. Taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes tehti 39 etteteatamata ins-pekteerimist , mille käigus avastati ühel juhul ka tahtlik rikkumine: glüfosaadi-ga pritsimine umbrohu tõrjeks. Ettevõt-te mahetunnustus tunnistati kehtetuks. Loomakasvatajaid inspekteeriti ettetea-tamata 29 korral ning siin oli nõuete rik-kumisi rohkem, eelkõige oli tegemist lõas pidamise keelu nõude rikkumisega.Kokku tehti ettekirjutus 11 ettevõttele. Nendest 5 seoses lõas pidamise nõude rikkumisega, 3 korral pääsesid loomad tavamaale, 2 korral puudus mesitarudel

märgistus ja 1 korral puudusid seem-ne ostudokumendid. Sunniraha määrati kolmel korral, kokku 1240 eurot.

EL nõuab suuremat proovide arvu

Alates 2014. aastast peavad kõik liik-mesriigid võtma taimekaitsevahendi-te jääkide uurimiseks proove vähemalt 5% maheettevõtetest. Eestis tähendas see proovivõtmiste suurenemist 4 korda võrreldes varasemate aastatega. 2014. aastal võeti 66 proovi, millest 2 osutusid positiivseks ning kordusproo-vid kinnitasid taimekaitsevahendi jäägi sisaldust. Kartulipealsetest leiti kartuli-lehemädaniku tõrje preparaadi Propa-mocarb toimeaine jääki ning talirüpsi taimsest materjalist kõrreliste umbroh-tude tõrjeks kasutatava preparaadi 2,4D. Tegu polnud tahtliku rikkumise-ga. Nendelt põldudelt saadavat toodan-gut ei saa mahedana märgistada, st sai turustada tavatootena. Ühel juhul pi-kendati põllu üleminekuaega 2 aasta võrra.

Alates 01.01.2015 muutusid riigilõivud

Riigilõivu suurus vastavalt ettevõtte kontrollitava maa (koos rendimaaga) suurusele: – kuni 1,5 ha maa korral 19 eurot;– 1,5–10 ha maa korral 55 eurot;– üle 10 ha maa korral 55 eurot + 0,60 eurot iga hektari kohta, mis ületab 10 ha, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 eu-rot.

Mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse paljundusmaterjali tootmi-se, ettevalmistamise ja turuleviimise pu-hul tuleb tasuda riigilõiv 40 eurot.Kui ettevõttes või selle osas tegeletak-se samaaegselt nii mahe- kui ka mitte-mahepõllumajandusliku taimekasvatu-sega, peab tasuma riigilõivu ettevõtte

kogu maa eest. Mitteharitavalt alalt tai-mede või seente korjamise puhul tu-leb tasuda riigilõiv korjatava ala hekta-rite eest, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 eurot.

Säilib 5% tavasööda võimalus sigadele ja lindudele

Hea uudis tootjatele on see, et mittema-hepõllumajandusliku proteiinsööda ka-sutamist kuni 5% mahedalt peetavatel sigadel ja kodulindudel pikendati aasta-ni 2017. Ametlikult seda veel avaldatud ei ole, aga otsus võeti vastu.

VIrVE JärVSOOPõllumajandusamet

[email protected]

Toiming/aasta

2012 2013 2014

Taime-kasvatuse kontroll

1832 1891 1949

Looma-kasvatuse kontroll

1145 1187 1056

Kontrolle kokku

2977 3078 3005

Tabel 3. Läbiviidud kontrollitoimingud 2012-2014

2013 2014 Muutus %

Veised, arv 35 582 37 480 5

sellest lüpsikari, arv 2 609 2 138 -28

Lambad ja kitsed, arv 48 811 51 894 6

Sead, arv 890 1 475 66

Munakanad, arv 19 516 16 476 -16

Kodulinnud lihaks, arv 9 066 9 025 -0,1

Mesilaspered, arv 1 510 1 737 15

Tabel 2. Mahepõllumajanduslik loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2013–2014

Foto: M. Mikk

Kõige rohkem on mahetootjate hulgas just lihaveisekasvatajaid

Eesti Vabariigi President tun-nustab Mätiku talu peremeest Aivar Pikkmetsa teenetemär-giga

Ettevõtluse edendajate väärikas ni-mekirjas saab teenetemärgi tun-nustatud mahetootja OÜ Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets Pär-numaalt Koonga vallast. Aivar Pikkmetsa teatakse kui ette-võtlikku ja sõnakat põllumeest, keda hinnatakse ka mahetootjate ringkon-nas. Ühineme meiegi õnnesoovide-ga!

TOIMETuS

4


Keskkonnamõjude mõõtmisel on erinevaid lähenemisi, enamas-ti aga käsitletakse ainult mingit

kitsast lõiku tootmisest. Ka toidutootmi-se puhul on tavapäraselt uuritud pigem üksikuid mõjusid, nagu toitainete leos-tumine põllult, elurikkus põllul, ener-giakasutus töötlemisel jne. Uuem lähenemine on hinnata kogu too-te või teenuse olelusringi (elutsüklit). Sel-line hindamine on tegevusraamistik, mil-lega analüüsitakse ja hinnatakse toote või teenuse keskkonnamõjusid alates toorme tootmisest kuni jäätmete kõrvaldamise-ni, võttes arvesse ka tootmiseks vajalike komponentide tootmise mõjusid. Peamine põhjus, miks olelusringi hin-

natakse, on suund võimalikult tervikli-kule lähenemisele. Vastasel korral või-me ühe probleemi lahendamisega põhjustada uusi (ja vahel suuremaidki) probleeme kusagil mujal. Näiteks kui tootmises võetakse kasutusele uusi ma-terjale, mis vähendavad küll keskkon-namõjusid kohapeal, kuid nende ma-terjalide tootmine põhjustab omakorda oluliselt suuremaid keskkonnamõjusid mujal. Paljud keskkonnamõjud on aga sedavõrd ülemaailmse mõjuga, et kesk-konna mõttes ei ole tegelikult vahet, kus see juhtub. Toidu puhul tähendab olelusring kõiki tegevusi alates põllumajandusest kuni töötlemise, pakendamise, tarbimise ja jäätmete kõrvaldamiseni. Hindamisel võetakse arvesse ka tootmiseks vajali-ke väetiste, energia, kütuste, pakendite jm sisendite tootmise keskkonnamõju-sid. Tavaliselt iga toote puhul siiski pä-ris ahela lõpuni ei uurita – näiteks kui eesmärk on võrrelda erinevate viljelus-viiside mõjusid, siis võib uuring lõppe-da ka põllumajandusettevõtte väravaga, võttes sealjuures muidugi arvesse va-jalike sisendite tootmist. Enamik toidu-tootmise keskkonnamõjude uuringutest on käsitlenud just farmi tasandit, muid

etappe on uuritud vähem. Olelusringi hindamise tulemused esitletakse talit-lusühiku kohta, milleks toidu puhul on tavaliselt 1 kg toodangut, vahel tuuak-se välja mõjud ka 1 ha kohta. Toidu-tootmise keskkonnamõjudest uuritakse olelusringi hindamisel enamasti kliima soojenemist, eutrofeerumist, hapestu-mist, energiakasutust ja maakasutust. Enamasti ei käsitleta toksilisust ning mõju mullale ja elurikkusele.

Mahetootmises sisendite energiakulu väiksem

Mahe- ja tavatootmise keskkonnamõju-de erinevused tulenevad peamiselt ka-sutatavate sisendite erinevustest. Ma-hetootmises seotakse liblikõieliste abil õhust lämmastikku ja suunatakse ring-lusse olemasolevad toitained. Tavatoot-mises kasutatakse valdavalt sünteeti-lisi mineraalväetisi, mille tootmine on suure energiakulu ja arvestatava kesk-konnamõjuga. Seega annavad mineraal-väetised tavatoidu tootmise keskkonna-mõjudesse olulise panuse. Eelöeldust tulenevalt on mahetootmises keskkonna-mõjud hektari kohta üldiselt alati väikse-mad. Teisalt on mahetootmises saagikus

Keskkonnamõjusid saab hinnata läbi olelusringiToodete ja teenuste keskkonnasõbralikkus muutub kaasaegses maailmas üha tähtsamaks, selle vastu tunnevad huvi nii otsusetegijad, tarbijad kui ka ettevõtted. Üks uus sisukas meetod on teha seda läbi olelusringi ehk elutsükli hindamise.

Mõjukate-gooria

Ühik Tava Mahe

Kliima soo-jenemine

g CO2 ekv 710 280

Hapestu-mine

g SO2 ekv 5,3 4,5

Eutrofeeru-mine

g NO3 ekv 65 19

Maakasutus m2 aastas 1,5 2,2

Tabel 1. 1 kg mahe- ja tavanisu keskkonnamõju võrdlus Taani näitel

Mahepõllumajanduse toetus uues MAKistoetused

Toetuse määrad hektari kohta aastas, Eur : jätkamine üleminekteravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid ja põldtunnustatud heinaseemnepõld

125 138

kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa 80 88rühvelkultuur 210 231sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja- ja kartulipõllud

20% kõrgem toetus

köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed 600 660puuvilja- ja marjakultuurid 300 330rohumaa, kus 0,2 LÜ karjatatavaid maheloomi 25 27mesilaspere (vähemalt 5 peret eelneva a keskmisena) 40 44täiendav toetus maheloomade ja -kodulindude pidami-sel looma või kodulinnu ühiku kohta (vt koefitsient) 85 94

Loomarühm Koef.Üle 24 kuu vanune veis, ammlehm 1,0Piimalehm 3,06–24 kuu vanune veis 1,0Kuni 6 kuu vanune veis 0,2Vähemalt 3 kuu vanune lammas 0,2Vähemalt 6 kuu vanune kits 0,3Emis (sh põrsastega) või kult 2,5Vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga

1,25

Munakana ja teised kodulinnud 0,07Vutt 0,01Küülik 0,03

Toome teieni uue MAKi mahetoetuse määrad, mis pole küll veel lõplikult kinnitatud, kuid ilmselt enam ei muutu. 2015. a saavad mahetootjad võtta uued 5-aastased kohustused nende summadega. Olulisemad muudatused on 10% suurem toe-tus üleminekujale asuvatele tootjatele ja maheloomakasvatu-se toetamisel märksa suurem rõhuasetus maheloomade arvu-

le, mitte rohumaa pinnale. Loomadega seotud toetussumma saamiseks kasutage lisatud tabelis olevaid koefitsiente.NB! Veebruaris avanevad kaks investeeringumeedet: väi-keste põllumajandusettevõtete arendamine ja investeerin-gud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandami-seks. Olge aktiivsed nende toetuste taotlemisel!

5


väiksem, mistõttu toodanguühiku kohta sõltub tulemus konkreetsetest praktika-test ning saagikuse tasemest. Kokkuvõtvate uuringute tulemustest selgub, et mahetootmises on sisendi-te energiakulu 1 ha kohta keskmiselt 50% ning 1 kg mahetoodangu kohta keskmiselt 21% väiksem võrreldes tava-tootmisega. Näiteks on Soome andme-tel energiakulu töödeldud mahepiimal 4,4 GJ 1000 l kohta ja tavapiimal 6,4 GJ 1000 l kohta, maheleival 13,3 GJ 1000 kg kohta ja tavaleival 15,3 GJ 1000 kg kohta. Nisu tootmise keskkonnamõ-jud Taani andmetel näitavad, et uuritud mõjukategooriatest on mahe halvema tulemusega ainult maakasutuse poolest (tabel 1).Mõned uuringud on saanud mahe- ja tavatootmise võrdlemisel toodanguühi-ku kohta ka suhteliselt samasuguseid või mahetoidu osas halvemaid tulemu-si kliima soojenemise, hapestumise või eutrofeerumise kategoorias. Mõnikord on see seletatav metoodiliste valikutega ja/või konkreetsete võrreldavate toot-misviiside praktikatega. Siiski on tehtud uuringute põhjal võimalik väita, et ma-hepõllumajandusel on potentsiaali näi-data paremat keskkonnamõju kõikides mõjukategooriates. Ressursikasutuse mõttes on kõige kriitilisem maakasutus, mis on seotud tavaliselt madalamate saakidega mahetootmises.

Keskkonnamõju väiksem ka toodanguühiku kohta

2014. a valmis maaülikoolis Eesti esi-mene mahe- ja tavapõllumajandust

võrdlev olelusringi analüüs, mis teh-ti Põllumajandusministeeriumi tellitud rakendusuuringu „Eesti põllumajandus-tootjate konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tin-gimustes“ raames. Võrreldi mahe- ja tavakülvikorra tera-viljatoodangu keskkonnamõjusid 1 kg kuivaine kohta. Selleks kasutati Põllu-majandusuuringute Keskuse Kuusiku Katsekeskuse kompleksuuringu andmeid külvikorra suvinisu – oder – kaer ak – pu-nane ristik kohta aastatel 2009-2012. Ar-vesse võeti põllutöömasinate tööd (kü-tus) ning kõiki kasutatavaid sisendeid (peamiselt sünteetilised mineraalväetised ja taimekaitsevahendid tavavariandis). Teravilja keskmised kuivainesaagid olid suvinisul 3790 kg tava- ja 2214 kg ma-hevariandis, odral 2920 kg tava- ja 1410 kg mahevariandis, kaeral 3070 kg tava- ja 1778 kg mahevariandis. Kokku oli te-ravilja kuivainesaak 9780 kg tavakülvi-korras ning 5402 kg mahekülvikorras. Tulemused on toodud külvikorrast saa-dava teravilja kuivainesaagi 1 kg kohta.Ilmses, et mahekülvikorra 1 kg teravilja tootmine on väiksemate keskkonnamõ-judega nii kliima soojenemise, energia-kasutuse, eutrofeerumise kui ka hapes-tumise kategoorias (joonis 1). Põllumasinate tööd ja sellega seondu-vaid keskkonnamõjusid on mahekülvi-korras küll väiksema saagikuse tõttu 1 kg saagi kohta rohkem. Samas lisan-duvad tavatootmises kõikide mõjuka-tegooriate puhul mineraalväetiste toot-misest tulenevad keskkonnamõjud, mis kasvatavad oluliselt tavakülvikorra saa-gi keskkonnamõjude koondtulemust.

Ka emissioonid põllult, mis mõjutavad nii kliima soojenemist, hapestumist kui ka eutrofeerumist, on tavakülvikorras suuremad. See on põhjustatud sünteeti-lise lämmastikväetise kasutamisest ning sellest, et tavakülvikorras on lämmastik-ku sisaldavat taimset biomassi rohkem, seega on rohkem ka taimse materjali la-gunemisel atmosfääri lenduvaid kesk-konda mõjutavaid ühendeid. Mahepõllumajandusel on väga hea po-tentsiaal toota väiksemate keskkonna-mõjudega. Väga oluline on tegeleda maheviljeluse hea saagikuse tagami-se küsimustega, mis aitab leevendada maakasutuse probleemi. Samas peaks saagikuse suurendamisel vältima vä-liste energiamahukate sisendite kasu-tust, sest nii võib kaotada mahepõllu-majanduse keskkonnaeelised võrreldes tavatootmisega. Keskkonnamõjude hin-damised ei tohi piirduda ainult kitsalt ettevõttes toimuvaga, sest ka sisendi-te tootmine annab olulise keskkonna-mõju.

Peamised allikad lisaks autori kogutud andmetele ja analüüsile:Grönroos, J. et al., 2006. Energy use in conventional and organic milk and rye bread production in Finland. Agric. Eco-syst. Environ. 117, 109–118. Tuomisto, H.L. et al., 2012. Does organic farming reduce environmental impacts?--a meta-analysis of European research. J. Environ. Manage. 112, 309–20.

SIrLI PEhMEEesti Maaülikool, doktorant

[email protected]

Joonis 1. Mahe- ja tavakülvikorra teravilja 1 kg kuivainetoodangu keskkonnamõjud

0,31

0,65

0,00,10,20,30,40,50,60,7

MAHE TAVA

Kliima soojenemise potentsiaal, kg CO2 ekv

TaimekaitsevahenditetootmineVäetiste tootmine

Põllumasinate töö

Emissioonid põllult

2,27

2,96

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

MAHE TAVA

Energiakasutus, MJ ekv

Taimekaitsevahenditetootmine

Väetiste tootmine


25,01

78,11

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

MAHE TAVA

Eutrofeerumise potentsiaal, g NO3


Väetiste tootmine



2,06

4,31

0,00,51,01,52,02,53,03,54,04,55,0

MAHE TAVA

hapestumise potentsiaal, g SO2


Väetiste tootmine



6


Maheviljeluse katseid alusta-ti PMK Kuusiku katsekesku-ses 2003. a, kui rajati esime-

ne pikaajaline mahekülvikord erinevate variantidega. 2010. a lisandusid tavavil-jeluse variandid. Lisaks kahele viljelus-viisile võrreldakse katses erinevat sügi-sest mullaharimist (pindmine ehk ilma künnita, ainult kündmine ja tüükoorimi-ne koos künniga) ja tahesõnnikuga väe-tamist ning mitteväetamist.

Katsest ja agrotehnoloogilistest töödest üldiselt

Katseala asub keskmise viljakusega rähkmullal. Külvikord 2010.–2014. a: 1. punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. punase ristiku rohke põldhein 2. a 3. suvinisu 4. segavili 5. suvioder põldheina allakülvigaSegaviljana kasvatati põhiliselt põld-herne ja kaera segu, ühel aastal suvivi-ki ja kaera segu. See on veistele sööda-tootmiseks sobiv külvikorratüüp, millest lähtuvalt toimub ka saagikoristus ja väe-tamine.Põldhein koristati 1–3 niitena aastas. Poolele katsealale anti tahesõnnikut normiga 30 t/ha 2 korda 5 aasta jook-sul (suvinisu eelselt kevadel ja suviodra eelselt sügisel). Teist poolt katsealast ei väetatud. Põldheina kasvatamise järg-selt künti kogu katseala. Tüükoorimist ja pindmist mullaharimist tehti suvinisu ja segavilja põllul randaali või rullran-daaliga kokku 2 korda, kas kohe pärast teraviljakoristust või mõnevõrra hiljem. Harimiste vahe oli vähemalt 2–3 näda-lat, et umbrohud jõuaks uuesti tärgata. Viimane mullaharimine (künd või pind-mine harimine) teostati septembri kes-kel või oktoobri alguses samaaegselt kogu katsealal. Künnisügavus vaheldus aastate lõikes vahemikus 18–25 cm, et vältida mullatihese teket ja avaldada

sellega survet ka umbrohtudele. Pind-miselt hariti mulda 6–10 cm sügavu-selt. Suviodrale tehti põldheina allakülv poolteist nädalat odra külvist hiljem, et vältida selle ülekasvu odrast. Kevadel äestati orast umbrohutõrjeks 1–2 korda, olenevalt kultuurist. Tavaviljeluses väetati põldheina ja tera-kultuure ka kompleksväetistega. Põldhei-na väetamisel anti kaaliumi 60 kg/ha ja väiksem kogus lämmastikku ning fos-forit. Norm on arvestatud põldheina keskmise kaaliumitarbe järgi, sest hein-

taimed on suured kaaliumi tarbijad. Su-vinisule anti lämmastikku 90 kg/ha, sega-viljale ja suviodrale allakülviga 50 kg/ha.Lisaks said need kultuurid mineraal-väetisega ka mõõdukalt fosforit ja kaa-liumi. Terakultuuridele tehti ka keemi-list umbrohutõrjet ja vajadusel haiguste tõrjet.

Põldhein

Tahesõnniku järelmõjul suurenes põld-heina saak maheviljeluses võrreldes

uuringud

Agrotehnoloogia ja viljavaheldus saagikuse ja umb-rohtumuse mõjutajana põldheinarohkes külvikorras

Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) Kuusiku katsekeskuse pikaajalise mahekülvikorrakatse and-mete põhjal käsitletakse artiklis 2010.-2014. a keskmisi umbrohtumuse ja kultuuride saagikuse tule-musi sõltuvalt mullaharimisest ja sõnnikuga väetamisest. Katse tulemusi kasutatakse ka põllumajan-duse keskkonnatoetuse meetmete püsihindamise ühe osana.

Joonis 2. Suvinisu umbrohtumus ja terasaak pärast põldheina sissekündi erineva sügisese mullaharimise korral sõnniku andmise ja mitteandmise keskmisena 2010.-2014. a

2036 20362350

3522 35353727

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

Mah

e, p

indm

ine

mul

laha

rim

ine

Mah

e, k

ündm

ine

Mah

e,ko

orim

ine+

künd

min

e

Tava

, pin

dmin

em

ulla

hari

min

e

Tava

, kün

dmin

e

Tava

,ko

orim

ine+

künd

min

e

kg/h

a

Suvinisuterasaak

Veg. levivateumbrohtudemaapealnetoormass

Joonis 1. Põldheina keskmised haljasmassisaagid ja kuivmassisaagid sõltuvalt väetamisest 2010.-2014. a

26,69

32,42

47,82 48,47

4,93 5,777,51 7,99,23

14,53

31,12 33,62

1,76 2,645,23 5,59

05

101520253035404550

Mah

e vä

etam

ata

Mah

e sõ

nnik

uga

Tava

min

. väe

t.

Tava

min

. väe

t. +

sõnn

ik

Mah

e vä

etam

ata

Mah

e sõ

nnik

uga

Tava

min

. väe

t.

Tava

min

. väe

t +sõ

nnik

t/ha

1. aasta

2. aasta

7


sõnniku mitteandmisega märgatavalt – haljasmassisaak 1. aasta põldheinas keskmiselt 21% ja kuivmassisaak 18% (joonis 1). Kuigi 2. aasta põldheina saak oli tunduvalt väiksem kui 1. aasta põld-heinal, oli saagitõus sõnniku järelmõjul suurem – haljasmassisaak tõusis 58% ja kuivmassisaak 50%. Teise aasta põld-heina väiksema saagi üks põhjusi oli punase ristiku osakaalu vähenemine, mida ühelt poolt põhjustasid haigus-te ja talve kahjustused ning osaline väl-jaminek pärast ädala õitsemist (tekki-nud tühikutes hakkasid levima võilill ja orashein), samuti kõrreliste heintaime-de surve. 2. aasta põldheinast saadi ta-valiselt ka üks niide vähem kui 1. aasta põldheinast. Sõnnikuga väetamata ma-hevariandis kängus ristik 2. aasta põld-heinas eriti silmatorkavalt. Selle üheks põhjuseks on kaaliumi ja fosfori puu-dus. Neid elemente vajavad heintaimed kasvuks palju rohkem kui näiteks tera-viljad ja puudusel pidurdub heintaime-de areng järsult. Tavaviljeluses jäi saagitõus sõnniku järel-mõju ja mineraalväetise koostoime foo-nil aga tagasihoidlikuks võrreldes ainult mineraalväetisi saanud variantidega. Siin võis mineraal- ja orgaaniliste väetistega antud toiteelementide kogus olla juba nii suur, et täiendav saagitõus kahe väetise koostoimes jäi minimaalseks.Põldheina saagikus sõltub väga tuge-valt kasvuaasta ilmastikust. Et saada suurt saaki, ei tohi kasvuperioodil esi-neda pikemaid põuaperioode ja sade-meid peab olema suhteliselt rohkes-ti. Nii oli suuremate talvekahjustuste ja osaliselt sademete ebaühtlase jaotu-se tõttu 2013. aastal 1. aasta mahepõld-heina kahe niite kuivmassisaak 2,5 kor-da väiksem kui kasvuks soodsal 2014. aastal.Mahepõldheina 1. aasta keskmine hal-jasmassisaak moodustas tavaviljelu-se keskmisest haljasmassisaagist katses 61% ja 2. aastal 37%. Kuivmassisaak moodustas vastavalt 69 ja 41%.Terakultuurides tehtud erinev sügise-ne mullaharimine (pindmine harimine, ainult künd ja tüükoorimine koos kün-niga) põldheina saagikust järelmõjuna oluliselt ei mõjutanud.

Terakultuurid

Kaheaastane põldhein suutis katsepe-rioodi jooksul vegetatiivselt levivatest umbrohtudest (VLU) põldohakat, põld-piimohakat, orasheina jt suhteliselt edu-

kalt alla suruda, nii et nende maapealne mass jäi järgnevas suvinisus väikeseks kõigis mahe- ja tavaviljeluse variantides (joonis 2). Lühiealisi umbrohte (LEU) ohjeldas tavaviljeluses tõhusalt herbit-siidiga pritsimine, seetõttu oli nende kuivmass mahevariantidega võrreldes märgatavalt väiksem. Maheviljeluses ei suudetud suvinisu oraste äestamisega LEU osakaalu siiski nii tõhusalt vähen-dada kui herbitsiidi abil. Siiski polnud LEU mass maheviljeluses nii suur, et kultuuride saagikust oluliselt mõjutada.Terakultuuri teisel järjestikusel kasvu-aastal (pärast põldheina) ehk segavil-jas hakkas VLU toormass kahekord-sel pindmisel mullaharimisel ja ainult künnil maheviljeluses kiiresti suurene-ma (joonis 3). Pindmisel mullaharimi-sel hakkas segaviljas ja suviodras le-vima ka võilill, mida künnivariantides polnud. VLU toormassi kasv jätkus ma-heviljeluses pindmisel mullaharimisel ja ainult künnil ka segaviljale järgnevas suviodras (joonis 4). Eriti oluliselt suu-

renes VLU mass pindmisel mullahari-misel. Kahekordsel tüükoorimisel koos künniga suudeti maheviljeluses aga ve-getatiivselt levivad umbrohud kont-rolli all hoida nii segaviljas kui ka su-viodras kõigil katseaastail. Samasugune tulemus ilmnes ka tavaviljeluses. Tüü-koorimise ja künni koosmõjul oli VLU toormass võrreldes pindmise mullaha-rimisega keskmiselt 13 korda ja ainult künniga võrreldes 9 korda väiksem ja kogu umbrohtumus vastavalt 4 ja 2,6 korda väiksem. Tüükoorimise ja künni koosmõju tõhusust maheviljeluses näi-tab ka see, et VLU toormass oli väiksem kui VLU toormass tavaviljeluses pind-misel mullaharimisel ja ainult kündmi-sel. Tüükoorimise ja künni koosmõju üles-anne on vegetatiivselt levivate umbroh-tude paljunemisorganite väljakurnami-ne ja LEU seemnete suurem idanema provotseerimine. Ühekordne künd, sa-muti pindmine mullaharimine seda ülesannet ei täida, vaid aitavad hoopis

Joonis 3. Segavilja umbrohtumus ning terasaak teisel aastal pärast põldheina sissekündi erineva sügisese mullaharimise korral sõnniku andmise ja mitteandmise keskmisena 2010.-2014. a

21902455 2629

3078

3606 3473

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

Mah

e, p

indm

ine

mul

laha

rim

ine

Mah

e, k

ündm

ine

Mah

e,ko

orim

ine+

künd

min

e

Tava

, pin

dmin

em

ulla

hari

min

e

Tava

, kün

dmin

e

Tava

,ko

orim

ine+

künd

min

e

kg/h

a

Segaviljaterasaak

Veg. levivateumbrohtudemaapealnetoormassUmbrohtudemaapealnetoormass kokku

15201848

2080

32423476

3693

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

Mah

e, p

indm

ine

mul

laha

rim

ine

Mah

e, k

ündm

ine

Mah

e,ko

orim

ine+

künd

min

e

Tava

, pin

dmin

em

ulla

hari

min

e

Tava

, kün

dmin

e

Tava

,ko

orim

ine+

künd

min

e

kg/h

a

Odra terasaak

Veg. levivateumbrohtudemaapealnetoormassUmbrohtudemaapealnetoormass kokku

Joonis 4. Suviodra umbrohtumus ning terasaak kolmandal aastal pärast põldheina sissekündi erineva sügisese mullaharimise korral sõnniku andmise ja mitteandmise keskmisena 2010.-2014. a

8


VLU maasiseseid paljunemisorganeid tükeldades paljunemisele kaasa. Tüükoorimisel koos künniga ilmnes kat-ses tendents, et VLU allasurumisel kas-vab LEU osakaal võrreldes pindmise mullaharimise ja ainult künniga. Põh-juseks võib olla, et kui VLU alla suru-takse, saab LEU rohkem vaba kasvu-ruumi, kus areneda. Kuid nagu öeldud, jäi kogu umbrohtumus tänu VLU allasu-rumisele oluliselt väiksemaks kui teistel mullaharimisviisidel. Suviodrale allakül-vatud põldhein vähendas märgatavalt LEU osakaalu võrreldes teiste terakul-tuuridega, kus allakülv puudus. VLU on agressiivsema kasvuga ja seda ei suut-nud madalakasvuline allakülv mõjutada.Tahesõnniku andmisel ei erinenud umbrohtude mass katses oluliselt mit-teväetamise variandist. Käärinud tahe-sõnniku hea omadus on see, et enamus umbrohuseemneid peaks käärimisprot-sessis idanevuse kaotama.Tüükoorimise ja künni koosmõju varian-dis oli maheviljeluses ka suurim tera-saak. Suvinisul oli terasaak tüükoorimi-sel koos künniga 15% suurem võrreldes pindmise mullaharimise ja ainult künni-ga, segaviljas pindmise mullaharimisega võrreldes 20% ja ainult künniga võrrel-des 7% suurem, suviodras aga vastavalt 37% ning 13% suurem. Selle üks põh-jusi oli oluliselt väiksem umbrohtumus tänu vegetatiivselt levivate umbrohtude allasurumisele. Teiseks põhjuseks tuleb lugeda mulla orgaanilise aine ja mulda viidud taimeosade kiiremat lagunemist tänu intensiivsemale mullaharimisele, mille tõttu vabaneb suurem hulk taime-toitaineid. Mahesuvinisu keskmine terasaak moo-dustas tavaviljeluse terasaagist 60%, se-gaviljal 72% ning suviodral 52%.

Masinkulud on 2-kordsel tüükoorimisel koos künniga olnud suuremad kui pind-misel mullaharimisel ja ainult künnil. Kuna aga tüükoorimist tehti künnile eel-nevalt kolme terakultuurist koristamise järel vaid kahel (segaviljal ja suviodral), saadi aga suurem terasaak, siis tasandas see edukalt ka suurema kulu. Terakul-tuuride keskmisena oli kattetulu saadud suurema terasaagi tõttu tüükoorimisel koos künniga ikkagi mõnevõrra suu-rem isegi madalate teraviljamüügihin-dade korral.Tahesõnniku mõjul suurenes mullaha-rimisviiside keskmisena kõige rohkem suviodra terasaak (joonis 5). Suvini-su puhul vähendasid sõnniku mõju te-rasaagile ilmselt põldheina sissekünni järgsel lagunemisel vabanevad toite-elemendid. Segavilja saagitõus oli väik-seim, kuna see ei saanud sõnnikut otse, vaid kasutas järelmõju. Mullaharimis-viiside võrdluses saadi sõnniku andmi-sel suurim keskmine terakultuuride saa-gitõus tüükoorimise ja künni koosmõju foonil (26%). Pindmisel mullaharimisel oli keskmine saagitõus vaid 15%. Kuna sõnnik jääb siin mullaga korralikult se-gamata, siis vähendab see loomulikult ka sõnniku tõhusust (osa lämmastikku ka lendub). Suurim terasaagitõus sõn-niku mõjul oli suviodral tüükoorimi-sel koos künniga (40% ehk 690 kg/ha). Väikseim terasaagitõus oli aga segavil-jas pindmisel mullaharimisel (8% ehk 170 kg/ha).Tavaviljeluses jäi sõnniku mõju mine-raalväetiste foonil terasaakidele suhteli-selt tagasihoidlikuks.Suurimad terasaagid saadi mahevil-jeluses 2010.-2014. a perioodil 2014. a sõnniku andmisel ning tüükoorimise ja künni koosmõju variantides – suvini-

sul (13% niiskus) 3195 kg/ha, segaviljal 3575 kg/ha, suviodral allakülviga 3160 kg/ha. Väikseimad terasaagid olid ma-heviljeluses 2014. a suvinisul mitteväe-tamise ja ainult künni koosmõju varian-dis – 1933 kg/ha, segaviljal ja suviodral mõlemal mitteväetamise ja pindmi-se mullaharimise koosmõjul, vastavalt 1992 ja 1370 kg/ha. Perioodi suurim keskmine terasaak koos proteiinisisaldusega saadi segaviljalt – 2432 kg/ha. Suvinisu andis keskmiselt 2141 kg/ha ja suvioder 1816 kg/ha.

Kokkuvõte

Maheviljeluses oli kaheaastane niidetav punase ristiku rohke põldhein külvikor-ras tõhus vegetatiivselt levivate umb-rohtude allasuruja. Terakultuuride üks-teisele järgnemisel see mõju aga kadus.Tüükoorimisel koos künniga suude-ti maheviljeluses terakultuuride kasva-tamisel vegetatiivselt levivate umbroh-tude toormass nende väljakurnamise tõttu hoida väiksena, pindmisel mulla-harimisel ja ainult kündmisel aga mitte. Lühiealiste umbrohtude mass suurenes tüükoorimisel koos künniga terakultuu-rides teatud määral, arvatavasti tänu vegetatiivselt levivate umbrohtude alla-surumisele. Tänu vegetatiivselt leviva-te umbrohtude allasurumisele oli tera-kultuuride umbrohtude kogukuivmass tüükoorimisel koos künniga siiski mitu korda väiksem kui ülejäänud mullaha-rimistel. Tüükoorimisel koos künniga saadi ka märgatavalt suurem terakul-tuuride saak ja mõnevõrra suurem kat-tetulu.Tahesõnniku andmine kaks korda 30 t/ha viie aasta jooksul ühele mahekülvikorra väljale suurendas põldheina ja terakul-tuuride saake märkimisväärselt. Sõnni-ku mõju saagikusele oli maheviljeluses tunduvalt suurem kui tavaviljeluses, kus anti lisaks mineraalväetisi. Mitteväeta-misel jäi põldheina kasv 2. aastal kidu-raks ja punane ristik hõrenes tunduvalt võrreldes sõnnikuga väetamisega. Segavili (põldherne v suviviki ja kae-ra segu) andis võrreldes suvinisu ja su-viodraga katseperioodi jooksul suurima terasaagi ja proteiinisisalduse. Seega on segavilja kasvatamine loomasööda-le orienteeritud mahekülvikorras otstar-bekas.

KArLI SEPPPõllumajandusuuringute Keskus

[email protected]

15,61

8,00

20,23

14,61

22,41

14,82

34,23

23,8225,38

14,06

39,77

26,40

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Suvinisu(sõnniku otse-ja järelmõju)

Segavili(sõnniku

järelmõju)

Oder (sõnnikuotse- ja

järelmõju)

Keskmine

Tera

saag

i tõu

s %

Pindmineharimine 2-korda

Künd

Koorimine 2-korda jakünd

Joonis 5. Terakultuuride keskmised saagitõusud allapanuga tahesõnniku mõjul võrreldes mitteväetamisega maheviljeluses 2010.-2014. a

9


Miks on elurikkuse soodustamine põllumajandusmaastikus tähtis?

Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesi-suse all mõistetakse kogu elusa loodu-se mitmekesisust. Seejuures eristatakse geneetilist, liikide ja koosluste mitme-kesisust. Põllumajandustootjale, eriti mahepõllumehele, võib elurikkus öko-süsteemiteenuseid pakkudes suureks abiliseks olla. Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja elu-ta keskkond inimesele pakub. Üks olulisemaid elurikkuse teenuseid on tolmeldamine. Õistaimi tolmelda-vad 88% ulatuses loomariigi esinda-jad, meie piirkonnas peamiselt putukad, eelkõige mesilaselaadsed. Putuktolmel-damist vajab 84% Euroopas kasvata-tavatest kultuurtaimedest. Lisaks saa-dakse umbes 30% inimese tarbitavast toidust tänu tolmeldajatele ning just tol-meldajatest sõltuvate kultuurtaimede toiteväärtus on väga kõrge. Nt sisalda-vad need rohkem kui 90% toidus leidu-vast C-vitamiinist. Mahetootjatele on väga tähtis loodus-lik kahjuri- ja umbrohutõrje, sest sün-teetiliste pestitsiidide kasutamine on keelatud. Mida mitmekesisem on põl-lumajandusmaastik ja mida keskkonna-sõbralikumalt majandatakse, seda roh-kem leidub kahjurputukate looduslikke vaenlasi. Viimaste hulka kuuluvad nt le-patriinud, kes on lehetäide ühed suuri-mad vaenlased. Kahjurite arvukust aita-vad piirata ka jooksiklased, parasitoidid, loomtoidulised linnud. Nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Elusloodusest leiab ka paljusid umbrohuseemnetest toitu-jaid, nagu nt mitmed linnud ja jooksik-lased. Mullaelustik annab suure panuse mul-laviljakuse ja seeläbi saagikuse suuren-damisse. Makrofaunast on kõige tuntu-mad mullas tegutsejad vihmaussid, kes lagundavad seal orgaanilist ainet, pa-randavad mulla struktuuri ning on oluli-seks toiduahela osaks. Väga mitmekesi-

ne on ka mulla mikrofauna. Kolmandik kogu maismaa liikidest elab mullas! Mullaelustik muudab orgaanilise aine lagundamisel toitained taimedele kätte-saadavasse vormi, mistõttu suurenebki mulla viljakus. Selleks on aga vaja mul-da anda piisavalt orgaanilist ainet ehk mullaelustiku toitu. Lisaks aitab elurikkus luua rekreatiivse väärtusega kauni maastiku.

Milline on põllulindude ja kimalaste olukord?

Linnud on üheks parimaks indikaato-riks, peegeldades hästi keskkonnamuu-tusi ning olles kergesti äratuntavad. Eu-roopa lindude kohta olemasoleva üle 30 aasta pikkuse andmerea põhjal ar-vutatakse muuhulgas põllulinnuindek-sit, mille muutus ajas aitab jälgida põl-lulindude olukorda. Indeksi põhimõte on, et algaastal arvestatakse lindude arvukus 100%-iks ning edasistel aas-tatel arvutatakse indeks %-des lähtu-valt sellest, kui suure osa see algaasta arvukusest moodustab. 1980.–2012. a oli Euroopa põllulinnuindeks –54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui poo-led oma põllulinnud. Eestis eraldi vaa-datuna pole olukord nii hull, kuid in-deks on kahjuks samuti langev, aastate 1983–2012 jooksul –28%. Järjest enam on leitud tõendeid, et Eu-roopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias on halvenenud ka kimalaste seisund, mis-tõttu on tekkinud mure nii kultuur- kui ka looduslike taimede piisava tolmel-damise pärast. Hiljuti koostati Euroopa 68 kimalaseliigi (nii päris- kui ka kägu-kimalased) kohta punane nimestik ehk kaardistati, millised neist on ohustatud ja mis ohustatuse klassi nad sel juhul kuuluvad. Leiti, et Euroopa kimalaselii-kidest on 24% ohustatud. Uuringu järgi on neist 68-st kimalaseliigist 46% vähe-neva, 29% stabiilse ja 13% suureneva populatsiooniga. Eestis esinevatest liikidest on selle mää-rangu järgi kõik kägu- ning 17 päriski-

malase liiki Euroopas tavalised, 3 liiki on ohualtid ja 1 liik ohulähedane. Nii päris- kui ka kägukimalastest on 12 lii-ki langeva, 7 liiki stabiilse, 8 liiki kas-vava ja 2 liiki teadmata populatsiooni-trendiga.

Põllumajanduslik keskkonna-toetus ja elurikkuse hindamine

Arvestades elurikkuse negatiivseid tren-de, võiks elurikkuse säilitamise ja soo-dustamisega arvestada kõik põlluma-jandustootjad. Samas kaasnevad sellega sageli lisakulud või saamatajäänud tulu. Teisest küljest aitab elurikkus pakutava-te ökosüsteemiteenuste näol ka kulusid kokku hoida ning pakub väärtusi, mida on raske rahasse ümber arvutada. Kuna selline kasu on tihti raskesti hoomatav, saab elurikkust täiendavalt soodustada läbi erinevate toetuste.Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 põllumajandusliku keskkonna-toetuse (PKT) raames toetati nt pool-looduslike koosluste hooldamist ning kohalike tõugude ja ühe kohaliku sor-di kasvatamist. Lisaks kuulusid PKT alla ligi poolt põllumajandusmaad kattev keskkonnasõbraliku majandamise toe-tus (KSM) ning järjest suureneva pin-naga mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE). 2013. a oli pindalatoe-tuste alusest põllumajandusmaast (~921

Mahepõllumajandus kui elurikkuse soodustajaElurikkus võib olla põllumajandustootja hea abiline. Samas on elurikkuse seisund pidevalt halvene-nud, mistõttu tuleb pingutada selle säilitamiseks ja suurendamiseks. Seire tulemused näitavad, et põl-lulindudel ja kimalastel läheb Eestis mahepõllumajandusega aladel paremini kui keskkonnatoetuste-ga mitteliitunud aladel. Kimalaste olukord on soodus ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel.

uuringud

Foto. E. Viik

Talukimalane

10


300 ha) ~47% KSM ja ~15% MAHE toetuse all. PKT üks eesmärk on säilitada ja suu-rendada bioloogilist ja maastikulist mit-mekesisust. Oma olemuselt on mahe-põllumajandus ja seega MAHE toetus elurikkuse soodustamiseks väga so-biv. KSM toetus jagunes kaheks: vähe-mate nõuetega põhitoetus (KSMP) ning täiendavate nõuetega põhi- ja lisatoetus (KSML). KSM toetusega kaasnevatest nõuetest võivad elurikkusele soodsalt mõjuda maastikuelementide säilitami-ne, 2-5 m laiuse mitmeaastase rohumaa riba või muu maastikuelemendi jätmi-se nõue teatud juhtudel põllumaa ja avalikult kasutatava tee vahele, viljava-heldus- või külvikorraplaani koostami-ne ning KSML puhul lisaks liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaime-de segu kasvatamine 15%-l külvikor-ras olevast põllumajandusmaast ja glü-fosaatide kasutamise piirangud. PKT toetusele seatud eesmärkide täit-mist hindab Põllumajandusuuringute Keskus. Elurikkuse eesmärgi hindami-seks on valitud kaks indikaatorit: põllu-linnud ja kimalased. Igal aastal toimu-vad 66 valitud põllumajandusettevõtte põldudel lindude ja kimalaste transekt-loendused. Linde loendatakse põllul 1 km pikkusel ja 100 m laiusel alal, kima-lasi aga 500 m pikkusel ja 2 m laiusel alal peamiselt põlluservades, kuid osa-liselt ka tolmeldamist vajava kultuuri-ga põldudel. Ettevõtted asuvad kahes piirkonnas: Kesk-Eesti (Lääne-Viru, Jär-va ja Jõgeva maakonnad) ja Lõuna-Eesti (Põlva, Võru ja Valga maakonnad). Esi-mene neist esindab intensiivsema põl-lumajandusega ja maastikuliselt vä-hem mitmekesist piirkonda, teine on aga ekstensiivsema põllumajandusega ning maastikuliselt mitmekesisem. Mõ-

lemas piirkonnas on vaatluse all 33 et-tevõtet, millest 11 on MAHE toetusega, 11 KSML toetusega ning 11 ei ole taot-lenud MAHE ega ka KSM toetust (ÜPT, nö võrdlusgrupp). Andmeid analüüsiti nii piirkonniti eraldi kui ka koos.

Linnukooslus on arvukam ja mitmekesisem

mahepõllumajandusega aladel

Linnuanalüüsides kasutati järgmisi näi-tajaid: pesitsevate paaride arv, pesit-sevate paaride arv põldlõokeseta (et vähendada selle Eesti põllumajandus-maastiku kõige arvukama liigi mõju), pesitsevate liikide arv, kõigi liikide arv ja pesitsevate lindude Shannoni mitme-kesisuse indeks (võtab arvesse nii liiki-de arvu kui ka selle, kui palju isendeid igast liigist esineb) transekti kohta. 2010.-2013. a loendati seirealadel kok-ku 2392 pesitsevat paari ja 36 pesitsevat põllulinnuliiki, kellest kohati Kesk-Eestis 14 ja Lõuna-Eestis 34 liiki. Dominant-seim linnuliik oli avamaastikku eelistav põldlõoke, järgnesid kiivitaja ja kada-katäks. Madalaim põldlõokese osakaal leiti igal aastal MAHE ettevõtetes, mis tuleneb sellest, et seal kohati rohkem ja arvukamalt ka teisi liike kui KSML ja ÜPT ettevõtetes. 2010.-2013. a linnuseire tulemused olid paari erandiga kõigi näitajate puhul kõi-gil neljal aastal Lõuna-Eesti seirepiir-konnas oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti seirepiirkonnas. See tuleneb ilmselt kompensatsioonialade olemas-olust Lõuna-Eestis ja piirkondlikest eri-päradest.Linnunäitajate analüüsil ilmnes Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkondades nii piir-kondi eraldi kui ka koos analüüsides selge trend (v.a ühel korral), et need

olid MAHE ettevõtetes kõrgemad kui KSML ja ÜPT ettevõtetes. See viitab, et MAHE ettevõtted on põllulindudele so-bivam elupaik. Üheks põhjuseks võib olla see, et seireaastate jooksul oli mõ-lemas piirkonnas transekti puhvrist (1 km x 100 m) MAHE ettevõtetes märga-tavalt suurem pind rohumaa all (aasta-te keskmine ÜPT 28%, KSML 26% ja MAHE 70%). Rohumaad on aga lindu-dele sobivam elupaik. Lisaks on MAHE ettevõtetes keelatud kasutada enamust mineraalväetisi ja sünteetilisi pestitsii-de, mistõttu säilib seal lindudele ka suu-rem toiduressurss – seire tulemusel on seal kohatud arvukamalt ka loomtoidu-lisi linde. Madalaimad linnunäitajad saadi kord KSML, kord ÜPT ettevõtetes – üldiselt olid nendevahelised erinevused väike-sed. Sellest võib järeldada, et KSML et-tevõtete tegevus ei ole nii palju keskkon-nasõbralikum, et linnustikule avalduks positiivne trend võrreldes ÜPT alade-ga. Joonisel 1 on välja toodud keskmine pesitsevate linnupaaride ja pesitsevate liikide arv transekti kohta seireaastatel 2010-2013.Analüüsidesse olid lisanäitajatena kaa-satud maastikuelementide pindala ja põllukultuuride (linnuseire analüüsides mõeldakse selle all haritaval maal kas-vatatavaid kultuure, v.a lühiajalised ro-humaad) pindala. Mitmetel juhtudel leiti analüüsides maastikuelementide oluline mõju linnunäitajale, mis oli ühe erandiga alati positiivne. Põllukultuu-ride pindalal leiti tihti oluline seos lin-nunäitajatega, mis oli alati negatiivne – see viitab, et mida rohkem on linnu-seire transektide all teravilja-, õlikultuu-ri- jm haritavaid põlde peale rohumaa, seda väiksemad on seal lindude arvu-kus ja liigirikkus.

Kimalastel läheb hästi nii mahepõllumajanduse kui ka keskkonnsõbraliku

majandamisega aladel

Kimalaseanalüüsides kasutati järgmisi näitajaid: kimalaste arvukus, kimalaste liigirikkus, kimalaste Shannoni mitme-kesisuse indeks ja õite tihedus transek-ti kohta. 2009.-2013. a kimalaseseire põhjal on kõi-ge arvukamateks liikideks Eesti põlluma-jandusmaastikul kivi-, maa-, põld-, aed- ja tumekimalane. Seireaastatel loendati kahe piirkonna peale kokku 13 011 ki-malast. Kokku kohati 21 liiki päriski-

Joonis 1. Kesk- ja Lõuna-Eesti keskmine pesitsevate linnupaaride ja pesitsevate liikide arv seireala kohta 2010.-2013. a

0

2

4

6

8

10

12

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

2010

2011

2012

2013

2010

2011

2012

2013

2010

2011

2012

2013

ÜPT KSML MAHE

Pesi

tsev

ate

paar

ide

arv

Pesi

tsev

ate

liiki

de a

rv

Pesitsevate liikide arv Pesitsevate paaride arv

11


malasi – seega kõiki Eestis kindlalt esi-nevaid kimalaseliike. Eesti punase raamatu haruldaste ja tähelepanu vaja-vate liikide arv ja arvukus olid kõrge-mad Lõuna-Eestis. Kõigil analüüsidel võeti lisanäitajana ar-vesse õite tihedus, mis on kimalasenäi-tajatega positiivses seoses. Õite tihedus oli trendina kõrgem MAHE ning mada-lam ÜPT ettevõtetes ning Lõuna-Eestis kõrgem kui Kesk-Eestis. Suuremat õite tihedust MAHE ettevõtetes võib seleta-da keeluga kasutada sünteetilisi pestit-siide ja enamust mineraalväetisi.Üldise trendina olid kõik kimalasenäita-jad seireaastate jooksul enamasti Lõu-na-Eestis kõrgemad kui Kesk-Eestis ning ligi pooltel juhtudel oli erinevus ka sta-tistiliselt oluline. Piirkondadevaheline erinevus tuleneb ilmselt kompensat-sioonialade olemasolust Lõuna-Eestis ja piirkondlikest eripäradest.Kesk-Eestis ja piirkondade koosana-lüüsil ilmnes, et kimalasenäitajad olid 2011.-2013. a KSML ettevõtetes oluli-selt kõrgemad kui ÜPT ettevõtetes (v.a üks erand) ning mõnel juhul ka oluliselt kõrgemad kui MAHE ettevõtetes. Sa-mas kahel esimesel seireaastal (2009 ja 2010) sellist erinevust ei leitud – see võib viidata, et KSML ettevõtetes on olukord aastate jooksul paremaks muu-tunud. Lõuna-Eestis leiti eri toetustüü-biga ettevõtete kimalasenäitajates olu-lisi erinevusi vaid üksikutel juhtudel. Trendina on siiski kimalasenäitajad ka Lõuna-Eestis olnud enamasti kõrgeimad KSML ning madalaimad ÜPT ettevõte-tes.Joonisel 2 on välja toodud keskmine ki-malaste arvukus ja liikide arv transek-ti kohta seireaastate 2009-2013 jooksul.Aastate jooksul leiti suurim tõus liiki-de arvus ja mitmekesisuses Kesk-Ees-ti KSML ettevõtetes (MAHE aladel olid näitajad juba algul kõrgemad ning on aastate jooksul olnud kõige stabiilse-mad). Sellel võib olla mitmeid põhju-seid, kindlat vastust on aga raske anda. KSML sisaldab endas mitmeid elurikku-sele kaudselt positiivselt mõjuvaid nõu-deid. Viljavahelduse/külvikorra nõuet ning 15% liblikõieliste kasvatamise nõuet pi-did täitma MAK 2004-2006 raames ka KSM ja MAHE toetuse saajad. Võima-lik, et tänu sellele on juba pikema aja jooksul tagatud kimalastele suurem toi-duressurss ja viljavahelduse tõttu ka põllud püsivamate asukohtadega. See-tõttu on püsivamad ka põldudevaheli-sed ribad, kus leidub täiendavat toidu-

ressurssi ning sobivaid pesitsuskohti. Suuremaid muutusi Kesk-Eestis võib põhjendada sellega, et nagu mitmed teisedki uurimused on leidnud, omab keskkonnasõbralikum tootmine tuge-vamat mõju homogeensemas ehk ühe-taolisemas (vähe liigendatud ja väheste maastikuelementidega) maastikus, mil-leks meil on Kesk-Eesti. Keskmises kimalaseliikide arvus ja mit-mekesisuse indeksis transekti kohta tä-heldati tõusvat trendi ka ÜPT ettevõte-tes. Kuna eri toetustüübiga ettevõtete (MAHE, KSML ja ÜPT) maad paikne-vad põllumajandusmaastikus läbisegi, ei piirne ühe nö toetustüübi mõju ainult antud konkreetse põllu või ettevõttega, vaid ulatub ka kõrvalolevatele aladele. Nii näiteks võivad ÜPT ettevõtted kõr-valasuvate keskkonnasõbralike majan-damisviisidega ettevõtete tegevusest sa-muti kasu saada ja vastupidi.

Järeldused seire põhjal

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii linnu- kui ka kimalasenäitajad olid MAHE ette-võtetes kõrgemad kui ÜPT ettevõtetes. MAHE ja KSML ettevõtete omavaheli-se võrdluses tuli aga välja, et mõju oli sõltuvalt uuritavast eluslooduse rüh-mast erinev: linnunäitajad olid MAHE ettevõtetes kõrgemad kui KSML ettevõ-tetes, samas kui kimalasenäitajad olid KSML ettevõtetes samal tasemel kui MAHE ettevõtetes ja mõnikord kõrge-madki. Sellised erinevad trendid tulene-vad sellest, et eluslooduse rühmadel on erinevad vajadused. Nt otsivad põllulin-nud toitu põllult, samas kui kimalastel on suurem huvi põllu õistaimede rikas-te äärealade vastu, v.a juhul kui põllul kasvab mingi entomofiilne (tolmelda-mist vajav) kultuur või on tegemist õi-terikka rohumaaga. Seetõttu on linnud

ehk ka rohkem mõjutatud pestitsiidide kasutamisest põllul, kus see eriti pesit-susajal loomtoiduliste liikide toidures-surssi vähendab. Lisaks võib mineraal-väetiste kasutamine teravilja lindudele ebasobivalt tihedaks muuta, samas kui orgaaniliste väetiste kasutamine soo-dustab toiduressursi olemasolu. Seiretulemused näitavad ilmekalt piir-kondlikke erinevusi – mitmekesisema maatikuga ja ekstensiivsema põlluma-jandusega Lõuna-Eestis olid mõlema uuritava grupi arvukus ja liigirikkus kõr-gemad kui Kesk-Eestis. Siinkohal tuleb rõhutada maastikuelementide säilita-mise ja rajamise tähtsust, mis pakuvad elusloodusele sobivaid peatus-, pe-sitsus-, varje- ja talvitumispaiku ning täiendavat toiduressurssi. Kuna erine-vatel liikidel on erinevad eelistused on väga oluline mitmekesine maakasutus – mitmekesine kultuuride valik ning põl-dude suurus ja liigendatus. Elurikkuse seisundit mahealadel mõjutab ka see kui pikalt antud alal juba mahepõllu-majanduse reegleid järgitakse. Samas avaldab mahealade elurikkusele mõju ka naaberaladel toimuv põllumajandus-tegevus – kui ümberringi majandatakse intensiivselt, peaks alade eraldamiseks piisavalt suure puhverriba jätma. Teadlikud sammud elurikkuse soodus-tamiseks ja suurendamiseks saavad ma-hetootjal eelkõige tasutud läbi loodusli-ku kahjuri- ja umbrohutõrje, kultuur- ja toidutaimede tolmeldamise, mullavilja-kuse parandamise ja kauni maastiku. Selline tasu on väärt pingutust!Rohkem infot MAK keskkonnaga seo-tud toetuste hindamise kohta leiab: http://pmk.agri.ee/pkt

ENELI VIIKPõllumajandusuuringute Keskus

[email protected]

Joonis 2. Kesk- ja Lõuna-Eesti keskmine kimalaste arvukus ja liikide arv seireala kohta 2009.-2013. aastal

0

10

20

30

40

50

60

70

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2009

2010

2011

2012

2013

2009

2010

2011

2012

2013

2009

2010

2011

2012

2013

ÜPT KSML MAHE

Kim

alas

te a

rvuk

us

Kim

alas

eliik

ide

arv

Kimalaseliikide arv Kimalaste arvukus

Väljaandja:Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Tuglase 1-6, 51014 Tartu Tel 742 2051e-mail: [email protected]

etaja: Merit MikkToimetaja: Airi Vetemaa

The Newsletter publishes over-views, research articles, news and practical advice on organic farming.Trükk: Ecoprint AS

trükised, internet

üritused

19.-20. aprill 2015Natural & Organic Products Europe 2015London, United Kingdom

http://www.naturalproducts.co.uk

11.-13. juuni 20159th European Organic CongressRiga, Latvia

http://organic-congress-ifoameu.org/en/

postiaadress

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa

investeeringud maapiirkondadesse

Eesti kimalasedja

Eesti põllulinnud

Põllumajandusuuringute Keskus on välja andnud kaks käepäast ja heade fotodega trükist, mille abil saavad kõik huvilised tutvu-da levinumate meie põllumajan-dusmaastikus elavate lindude ja kimalastega. Väljaanded on kät-tesaadavad ka veebis:

http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/linnud_210x99_2mmbleed.pdf

http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/Eesti_kimalased_horendatud.pdf

27.-30. august 2015International Conference on research in Biodynamic Ag-riculture Conegliano, Italy

http://icoriba.org/

Mahepõllumajanduse veebikeskkond www.maheklubi.ee ootab lugema ma-hepõllumajanduse infot ja uudiseid meilt ja mujalt

Siit leiab teavet teadusuuringute, pro-jektide ning koolituste ja muude sünd-muste kohta ning enamiku Eestis välja antud mahepõllumajanduse trükistest, sh Mahepõllumajanduse Lehe.

Maheklubi on ka Facebookis

EELINFO: Mahepõllumajandusliku tootmise koolitused 2015. aastal

Sellel aastal korraldatakse Põllumajandusministeeriumi (PM) tellimusel 26 päeva täiendõppe koolitust, mis toimuvad märtsist kuni oktoobrini. Koolitused on järgmistel teemadel: põllukultuuride kasva-tus (6 koolitust); köögiviljakasvatus (3 koolitust); marjakas-vatus (2 koolitust), puuviljakasvatus (1 koolitus), ravim- ja maitsetaimekasvatus (1 koolitus), veisekasvatus (3 koolitust), lambakasvatus (3 koolitust), kitsekasvatus (1 koolitus), lin-nukasvatus (1 koolitus), mesindus (1 koolitus), taimekasva-tussaadustest toodete valmistamine (2 koolitust), loomakas-vatussaadustest toodete valmistamine (2 koolitust).Lisaks korraldatakse PM tellimusel välislektoritega koolitused kolmel teemal 2 päeva mullaviljakuse koolitust (26. ja 27.02),

2 päeva köögiviljakasvatuse koolitust (13. ja 14. 03) ja 2 päe-va linnukasvatuse koolitust (kuupäev täpsustub).Täiendavalt on mitmetel organisatsioonidel kavas mitmeid mahepõllumajanduse koolitusi eri teemadel.

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koondab info koolitus-te kohta oma veebilehe Maheklubi.ee sündmuste ja kooli-tuste kalendrisse. Kõik koolitused on osalejatele tasuta, nõu-tud on eelnev registreerumine.

Palume jälgida infot ja varakult registreeruda, et kindlusta-da endale koht koolitusel. PM tellitud täiendõppe koolituste kohta saadetakse info ka meili teel.

Eesti esimene maherobotlaut on Mõnisteshindamise tulemused esitletakse talit-lusühiku kohta,...

Documents

Transcript of Eesti esimene maherobotlaut on Mõnisteshindamise tulemused esitletakse talit-lusühiku kohta,...