Eesti 19.sajandi I poolelPiret Pihu 8.Klassi ajalugu

Balti kubermang Enamik elanikest eestlased ja lätlased Baltisakslaseid vaid 5% Natuke juute, venelasi , rootslasi jt.

rahvaid. Valdav osa elab maal Kehtis Balti erikord-see tagas Balti-

Saksa aadli piiramatu võimu Baltimaadele

Talurahva seadused

1802 Eestimaal Loodi vallakohtud-

kohtunikeks talupojad, kuid mõisniku kontrolli all

Oli õigus kaevata mõisniku peale kihelkonnakohtusse

Pandi alus agraarseadusandlusele

Talupojad said õiguse vallasvarale ja selle pärimisele

1804 Liivimaal Loodi vallakohtud kus ühe

kohtuniku nimetas mõisnik, kaks valiti peremeeste ja sulaste vahel.

Oli õigus kaevata mõisniku peale kuni Liivimaa õuekohtuni

Teokoormiste normeerimine

Keelati talupoegade müük ja võõrandamine

Mõisnike kodukariõigust piirati

Pärisorjusest vabastamine Eestimaal vabastatakse talupojad

pärisorjusest 1816, Liivimaal 1819. Vabastati ilma maata-maa jäi mõisniku

ainuomandiks Et oma talus edasi elada , tuli seda mõisniku

käest rentida- teorent Normeeritud koormised asendati vabade

rendilepingutega Vabastatud talupojad saavad

perekonnanimed Üleminek teotöölt raharendile

Talurahva omavalitsus Vallakogukond- talurahva omavalitsus loodi vallakohtud Kogukond töötas ühiselt ja toetas oma

töövõimetuid liikmeid Nad ei olnud mõisnikust sõltumatud,

nende alt vabanetakse alles 1866.a vallareformiga

Väljarändamine ja keisri usk Õigeusku mindi uskudes, et siis annab

keiser talupoegadele tasuta maad. Väljarändamised toimusid kuna 1840

aastatel on Eestimaal viljaikaldus ja näljahäda.

Kultuur 1802 Tartu ülikooli taasavamine Eestikeelne ilmalik kirjandus 1806 esimene eestikeelne ajaleht „Tarto

maa rahwa Näddali-Leht“ Erinevad teaduslikud seltsid Talurahva jaoks vallakool, edasi

kihelkonnakool Gümnaasiumid kubermangudes Kreiskoolid maakonnalinnades