EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

august 2019

Reede, 12.07.2019, Taizé On ilus, soe hiline hommikutund. Lamades murul noorte kreeka pähklipuude varjus, tunnetan sooja ja turvalist maapinda, millel laman. Tunnetan sellest paigast avanevat Burgundia maastiku ilu, kerget ja sooja tuult mängimas oma juustes ja nahal, tunnen ennast täiesti armastatuna ja vabana, üks kogu olevaga. Avan silmad ja vaatlen taevas aeglaselt triivivaid pilvi. Miks olen siin? Mis seob mind siin ja praegu sündmusega Kolgata mäel? Mis tähendus sellel on minu ja kogu inimkonna jaoks? Kes on varem Taizés käinud, teavad, et siinne nädal järgib kirikuaasta rütmi. Reedesel päeval meenutatakse Kristuse kannatust ja surma ning vaikuses olles on suurepärane võimalus mediteerida risti tähenduse üle. Seekord esmakordselt vaikuses olles olen kogenud küll kõike muud kui vaikust. Mina küll vaikin, aga loodus loodus minu ümber ja ka minus eneses pole päris vaikne. Püüan palves oma südant avada, sealt kerkib seepeale igapäevaeluga seotud küsimusi. Saan siiski keskenduda olulisele. Palvetan Kristuse poole, et ta avaks minu ees saladuse. Nende mõtetega suundun keskpäevapalvusele. Lähen sinna pool tundi varem, et oleks silmside seinal oleva ristiga. Algab palvus, mida ma ei unusta kindlasti oma elupäevade lõpuni. Lepituse kirikusse kerkib palvuse ajal suur ristipuu, see on üleni kuldne. Tema ülemine haru ulatub kirikust palju kõrgemale ja alumine maa keskpaigani. Risti keskmest kiirgav valgus liigub maa südamesse ja külgharude kiirgus moodustab ringi ümber maakera, justkui süleledes kogu planeeti. Kõik, mis minus on, sirutub selle valguse poole ja süda avaneb ning kogu minu olemus hakkab särama nagu täht, peegeldades ristil toimuvat. Tajun, et ma pole ainuke, kellega see kõik toimub. Oleme üks ristilt tuleva valgusega ja üksteisega kuldsete valgussidemete kaudu. Kõik, kes me tuleme eri konfessioonidest, oleme üks Kristuses, meie südameid täidab valgus Tema

valgusest. Ristipuu, mis tähendas Jeesusele surma, annab Tema ülestõusmise kaudu täna meile kõigile elu, süleledes kogu maad oma jumaliku valgusega – see on evangeelium ilma sõnadeta. On tõesti ülim rõõm midagi niisugust kogeda ning tunda põletavat soovi selles osaleda ikka ja jälle. Jeesus ütles oma aja inimestele: „Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad”. Jumala Sõna ei saa jääda pelgalt tekstiks, mida loeme, vaid jääb elama meis ja meie elu läbi, kuni saab meie elu valgustavaks kogemuseks. Usun seda nüüd kindlamalt kui kunagi varem. Tulin siia oma väikeste küsimustega, kuid Issand vastas millegi nii suurega, et see annab mõtlemisainet ja uusi otsinguid kogu edaspidiseks eluks.

Aga ma tahan hoolt kanda, et teie igal ajal ka pärast minu lahkumist võiksite neid asju mäletada. 2Pt 1:15

Sõnadeta evangeelium Ülle Reimann

1

nr 10

Foto: Ülle Reimann

Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Mt 7:172

USU MõISTe KRISTLIKU MõTLeMISe AJALOOS Juba Uues Testamendis leidub usuvormeleid – nii nimetavad piibliteadlased lühikesi vormeleid, mis väljendavad esimeste kristlaste usku. Paulus viitab kirjas roomlastele ühele usuvormelile, mis väljendab, et Jeesus on Issand ning et Jumal on ta äratanud üles surnuist (Rm 10:9). Rooma kirja alguses tsiteerib apostel seevastu usuvormelit, mis ennetab oma sõnastuse poolest hilisemat õpetust Kristuse kahest, inimlikust ja jumalikust loomusest (Rm 1:3-4). Usuvormelid olid lakoonilise sõnastusega, nimetades vaid seda, mis esimeste kristlaste jaoks oli nende usus kõige tähtsam. enamasti tuuakse esile, et Jeesus on Issand, tema surmal on lunastav tähendus ning et ta tõusis üles surnuist. Alles 2. sajandil hakati sõnastama pikemaid usutunnistusi, mis püüdsid kokku võtta kõik ristiusu olulisemad seisukohad. Kõige tähtsamad varakristlikud usutunnistused on 2. sajandist pärinev apostlik usutunnistus ja 4. sajandist pärinev Nikaia usutunnistus. Usutunnistustel on kahetine tähendus. Ühest küljest väljendavad nad kristliku usu põhitõdesid, teisest küljest said neist juba varases kristluses mõõdupuud, millega hakati hindama usu õigsust – õigeks peeti seda, mis oli kooskõlas usutunnistusega. Kujunev varane kirik vastandas end selle alusel ristiusu teistele suundumustele, mille hulgas 2. ja 3. sajandil oli mõjukas kristlik gnoosis. Viimasega polemiseerides rõhutab Aleksandria Clemens, et usk ja tunnetus (kr gnosis) ei ole erinevad asjad, nagu arvasid gnostikud, vaid et need ei ole eristatavad ning usk on ainus vahend Jumala tunnetamiseks. Alates 4. sajandist hakatakse usku (kr pistis) aina enam samastama usutunnistuses nimetatud usutõdede tunnistamisega. Apostlik usutunnistus ja Nikaia usutunnistus kuuluvad ka luterliku kiriku usutunnisuste hulka – apostlikku usutunnistust loetakse tavalistel pühapäevastel jumalateenistustel, Nikaia usutunnistust suurtel pühadel. Vanade usutunnistuste puhul tuleb rõhutada, et neis väljendatud usutõdesid võib sõnastada ka teisiti (ja seda võib enda jaoks teha iga kristlane). Mõlemad eelnimetatud usutunnistused on pandud kokku peamiselt Piiblis leiduvatest väidetest, seega kehtib nende kohta sama, mis ilmutust käsitlevas osas Piibli kohta öeldu – usutunnistused kasutavad sümboli- ja pildikeelt, mis vajab tänapäeva inimesele põhjalikku seletamist. ent tuleme tagasi kristliku usu käsitluste juurde teoloogias.Kirikuisa Augustinus (354-430) teeb vahet kolmel erineval usu mõistel – need on credere Deum (uskuda, et Jumal on), credere Deo (uskuda, mida Jumal ütleb) ja credere in Deum (uskuda Jumalasse, usaldada Jumalat). Neid kolme mõistet eristas keskajal ka Abelard (1079-

1142), kes näeb neis teineteise järgnevaid usu astmeid. Neist esimene, madalaim, on credere Deum, kõrgeim credere in Deum. Mitmeid usu mõisteid on eristanud ka Petrus Lombardus (1100-1160) ja Aquino Thomas (u 1225-1274). esimene neist eristab armastusega vormitud usku ilma armastuseta usust. Usk viimases tähenduses, mis tunnistab küll näiteks Jumala olemasolu kui tõsiasja, ei aita saavutada lunastust. Lunastuseni aitab jõuda usk, mida läbistab armastus ning mis põhineb Püha Vaimu seesmisel inspiratsioonil. Mõneti sarnane on Aquino Thomase käsitlus, mis teeb vahet vormita usu (fides informis) ja vormitud usu (fides formata) vahel. esimene neist põhineb intellektuaalsel tunnetusel ja piirdub vaid teatud usutõdede tunnistamisega (et on Jumal; et hing on surematu). Teine hõlmab seevastu kogu kristliku usu sisu ning see ei põhine vaid intellektuaalsel tunnetusel, vaid Jumala ilmutusel Kristuses. Usku viimases tähenduses käsitleb Thomas voorusena, mis on inimesse nii-öelda sisse valatud (fides infusa). Aquino Thomas teeb vahet ka implitsiitsel usul (fides implicita) – inimene ei tea, mida ta usub, ning ta usk põhineb autoriteedil – ja eksplitsiitsel usul (fides explicita), kui usklik on teadlik sellest, mida ta usub. õndsuseks piisab tema arvates juba esimesest, st uskuda võib ka vaid autoriteedi põhjal. Thomase vahetegemine nende vahel, kes on usus „väiksemad“ (ld minores; nende usk on fides implicita) ja nende vahel, kes usus „suuremad“ (ld maiores; nende usk on fides explicita), ennetab mõneti hilisemat religioonipsühholoogiat inimese usulise arengu astmete eristamisel. Luther, kes rõhutab usu puhul eriliselt selle Jumala anni iseloomu, mõistab usku eeskätt usaldusena Jumala vastu, samastades usu seega Augustinuse credere Deo’ga ja eeskätt credere in Deum’iga. Lutheri jaoks on uskumine kui Jumala usaldamine midagi muud, see on teatud õpetuslike väidete tunnistamine. Lutheri ajale järgnenud protestantlikus ortodoksias 16.-17. sajandil tehakse formaalselt vahet kahe erineva usu mõiste vahel – fides quae creditur (usk, mida usutakse) ja fides qua creditur (usk, mille kaudu usutakse). Põhiliselt huvitab ortodoksia-aegseid teolooge teatud õpetuslausetena sõnastatud usutõdede tunnistamine. Reaktsioonina taolisele usumõistmisele hakkas pietistlik vagadus 17. ja 18. sajandil rõhutama taas usu Jumala-usalduse iseloomu.

(järgneb)

leeritund 2: usk (3. osa)Jaan Lahe

Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus. Lk 16:10

Laste linnalaagrid suvel 2019Tekst ja foto: Maris Kuldkepp

3

Meie koguduse lastel on väga vedanud, sest juba mitu aastat järjest saavad nad juunikuus tulla linnalaagrisse! Aastatega muutuvad laagrid järjest paremaks, kuna kogemusi ja mõtteid tuleb tegijatel juurde. Linnalaagri päevakava on lühidalt järgmine: hommikul ligikaudu tund aega mänge-laule-tantse, seejärel piiblitund, siis soe söök ning väljasõit linna mõnele tegevusele. Tagasi koguduse ruumidesse tulles saab taas süüa ja kuulda laagriliste tagasisidet (ka täiskasvanutelt). enne ja pärast laagripäeva on koguduse ruumid lastele avatud, et omavahel mängida. Kogudust on õnnistatud mitme abilisega, kes aitavad linnalaagreid hästi läbi viia. Abilised on enamasti välismaalt või välismaalased, kes elavad eestis. Sel suvel abistasid meid tuttavad Norra sõbrad: Tor eivind poiste laagris, Ingvild ja Aleksandra tüdrukute laagris ning poiste laagris tegi muusikat tore Tero Ruotsala koos Soome leerilastega. Köögis on juba mitu aastat tegutsemas asendamatuks muutunud Soome abielupaar Jussi ja Jaana! Köögis abistas sel aastal koguduse noor Mailiis, kes muu hulgas sai osa piiblitundidest ja tegevustest. Päevaks-paariks oleme appi palunud laagriliste vanemaid, sel korral isa Andri ning ema Karini. Piiblitunde viisin läbi mina lastetöötegijana, poes käis ja laagri rahakotti haldas õpetaja Tiina. Tava kohaselt toimuvad laagrid juba mitu aastat eraldi poistele ja tüdrukutele. Korraldajatele on see hea, sest ette tuleb valmistada menüü, tegevused ja piiblitunnid üheks laagriks, kuid ellu saab seda sama programmi viia kaks korda. Programm ja tegevused on samad, samas kujuneb kumbki laager omanäoliseks ja unikaalseks tänu lastele, kes seal osalevad. Sel suvel külastasime T1 kaubanduskeskuses asuvat suurt batuudikeskust Skypark, T1 katusel olevat vaateratast ning teaduskeskust Skylab. Ujumas saime käia värskelt renoveeritud Kalev Spa veekeskuses ning Nautica sadamas mängisime minigolfi. Laagri viimasel päeval võtsime hommikul suuna Lennusadamasse auriku Katharina pardale, mis viis meid Naissaarele! Viie tunni sisse mahtus sõit kastiautos, ringkäik maa alla, ronimine majaka tippu ja miiniladudesse, matk randa ja kiriku juurde, maitsev söök ning vaba aeg mere ääres. Julgemad said väga külmas vees ujumas käia! Laevasõidu kestel tehti laevaga tutvust, pildistati ennast, sõpru või merd ning aeti lihtsalt laagrilistega juttu ja mängiti. Piiblitunnid olid sel aastal Vanast Testamendist: järjest Saamueli, Sauli ja Taaveti lood. Abiks olid, nagu ka varasematel aastatel, lastetoa pehmed mänguasjad – nii ehk meenub lastele hiljem neidsamu karusid või koeri nähes mõni jutustatud piiblilugu. Kõige olulisemaks nende lugude jutustamisel või

teadmisel pean seda, mida võime meie siin ja praegu, Jumala aastal 2019 eesti pealinnas (ning kindlasti ka tulevikus) õppida neist tuhandeid aastaid tagasi juhtunud sündmustest ja inimestest. Tõdesime, et piiblilugudes leidub palju, millega saame end ja inimkonda üldiselt samastada – igatsus millegi järele, abipalvega Jumala poole pöördumine, tänu, inimeste hindamine nende välimuse järgi, hirm, kadedus, kättemaksuhimu, patustamine, andestus, kangekaelsus, valikute tegemine ja oma usus kindlaks jäämine. Laagri lood olid põhiliselt Vanast Testamendist, aga me ei saanud mainimata jätta ka Uue Testamendi ja kristluse peategelast Jeesust ning seda, mida Taevane Isa on tema kaudu meie heaks teinud. Piiblilugude uurimise käigus tutvusid lapsed ka mõne kirjakohaga, mis loodetavasti neile sobival hetkel meelde tulevad: “Tema on Issand, tehku tema, mis ta silmis hea on!” (1Sm 3:18), “Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?” (1Sm 2:25) ning “See pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1Sm 16:7). Poiste ja tüdrukute laagrid olid erinevad ja seda ka osaliste mõttes – poiste laagris osalesid enamuses need, kes ei ole piiblilugude, isikliku usu ega palvetamisega veel tuttavad, tüdrukute laagris aga valdavalt need lapsed ja neiud, kes on aastaid meil koguduses lastekirikus ja pereteenistusel osalenud. Uut ja põnevat leidus laagreis aga mõlemale grupile ning lapsed küsisid piiblitundide ajal asjalikke küsimusi, mis aitasid piiblilugusid sügavamini mõista. Tagasiside laagri kohta on olnud nii sel aastal kui ka varasematel aastatel pigem positiivne. Laagri läbiviijatel on põnev lastega tegevusi kaasa teha, nendega vestelda ning näha nende kasvamist ka vaid paari päeva möödumisel. Jah, lõpuks väsivad nii lapsed kui täiskasvanud, kuid tänu ja rõõm kordaläinud laagritest ning jagatud Jumalasõnast on füüsilisest väsimusest suurem!

VAIMULIKe KõNeTUNNId KOKKULePPeL:TIIna KlemenT – koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718Jaan lahe – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724Ülle ReImann – koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029ImBI aRRO – diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863

(liikme)annetused:Annetuse saaja: eeLK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: ee311700017002962090 või LHV pank, konto: ee757700771000677814Nordea pank, konto: ee241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae e-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.comKoguduse aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovistmagda misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud e-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: magdapood@gmail.com; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava august 2019Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 1525.augustil peale jumalateenistust praeguste ruumide väljapühitsemise talitus, rongkäik uude kirikusse ning uue ruumi õnnistamine. Talitusi viib läbi Tallinna abipraost Arho Tuhkru. Ootame rohket osavõttu!

KOgUdUSeS TOImUB:R 30.08 kell 19 Palvus Taize lauludegaKoguduseruumide korrastamine teisipäeviti 14.30-15.30

Õnnitleme sünnipäeval!01.08 Edith Uri01.08 Tarmo Türner02.08 Laivi Kütismaa06.08 Mariliis Kuslap07.08 Klariine Kuusekänd09.08 Heinrich Kuuskemäe11.08 Maarelee Kuslap12.08 Paal Lindam14.08 Auli Tohv20.08 Artur Eru31.08 Maia Mägi

Puhka rahus!Mälestame meie seast lahkunud

Maie Aasat (23.03.1950 - 31.07.2019)

Mälestuste päiksekullaselad ikka meiega....

Koguduse ühispäevlaupäeval, 7. septembril

Annenhofi puhkemajas, Pudisoo küla, Harjumaa

Päevakavas: Kogunemine kell 9.30-10• Hommikusöök, lõunasöök ja õhtune grill• Loeng täiskasvanutele (Pia Ruotsala)• Maastikumängud, vaba aeg ja tegevused looduses• Lastele vahvad tegevused ja suur õueala• Kojusõit kella 20 ajal.•

Osavõtutasu täiskasvanule ja lastele alates 12. eluaastast 10 €, lastele vanuses 5-11 on 5 € ja kuni 4-aastased lapsed tasuta! Registreerumine (kuni 31.08): mustamae.kogudus@gmail.com Osavõtutasu (saab tasuda kuni 31.08): Nordea pank, konto: EE311700017002962090, selgitus: koguduse ühispäev;

Ühisele lauale palume kaasa võtta midagi magusat!RõõMsA KOHtuMisENi!

Pilt: Freepik.com