EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest...

66

Transcript of EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest...

Page 1: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:
Page 2: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE - EP 2 063 909 B1

KIRJELDUS

LEIUTISE VALDKOND

[0001] Käesolev kirjeldus käsitleb üldiselt uudseid preparaate, mis sisaldavad toimeainena

kilpnääret stimuleerivat hormooni (Thyroid Stimulating Hormone, TSH), millel on võrreldes

tehnika tasemes tuntud preparaatidega muudetud farmakokineetilised profiilid.

LEIUTISE TAUST

[0002] Struuma on kilpnäärme suurenemine. Struuma sümptomite seas on kilpnäärme suure-

nemine, kaela paksenemine, hingamisraskused, köha, vilisev hingamine, neelamisraskused,

kaelaveenide laienemine ja peapööritus. Struuma võib aja jooksul põhjustada kilpnäärme

alatalitlust, kui normaalne kilpnäärmekude hävib autoimmuunhaiguse või muu kilpnäärme-

haiguse toimel. Teise võimalusena võib struuma muutuda toksiliseks sõlmeliseks struumaks.

Sellisel juhul võib toksiline sõlmeline struuma toota täiendavat kilpnäärmehormooni ja pat-

siendil võib tekkida kilpnäärme ületalitlus. Kilpnäärme suurenemise või struumast tulenevate

kõvade sõlmede tõttu võib tekkida ka kilpnäärme pahaloomuline kasvaja või kilpnäärmevähk

võib tekkida ka ilma eelnevalt olemasoleva struumata. Mitmesuguste kilpnäärmehaiguste,

sealhulgas struuma ja kilpnäärmevähi diagnoosi- ja ravistrateegiates võib oma roll olla

patsientidele TSH manustamisel. Nende haiguste korral võib diagnoosi- ja raviprotseduuride

optimaalse efektiivsuse tagamisel olla oluline manustatud TSH farmakokineetiline profiil.

[0003] Praegu hõlmab struuma ravi radioaktiivse joodi manustamist või kilpnäärme osalist

või täielikku kirurgilist eemaldamist. Radioaktiivsel joodil põhineva ravi üheks kõrvalnähuks

on kilpnäärme eluaegne alatalitlus, mis vajab igapäevast ravi kilpnäärmehormooniga. Kilp-

näärme kirurgilisel eemaldamisel võib samuti tekkida kilpnäärme eluaegne alatalitlus. Lisaks

kaasnevad kirurgilise raviga teatud ohud, sealhulgas oht vigastada kilpnäärme lähedal paik-

nevaid struktuure.

[0004] Struuma võib tekkida, kui kilpnääre ei suuda toota piisavalt kilpnäärmehormooni, et

rahuldada organismi vajadust. Teistel struumaga patsientidel võib olla liiga aktiivne kilp-

nääre.

[0005] Kilpnäärme alatalitlus on seisund, mille korral organismis ei ole piisavalt kilpnäär-

mehormooni, ja selle seisundi peamiseks tunnuseks on tavaliselt aeglane ainevahetus. Kliini-

Page 3: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

2

liste sümptomite seas on väsimus, nõrkus, kehakaalu tõus, juuste kuivus, naha kuivus, juuste

väljalangemine, külmatalumatus, lihaste krambid, kõhukinnisus, depressioon, ärritavus, mälu

halvenemine ja ebanormaalsed menstruaaltsüklid. Positiivse diagnoosi aluseks võib olla vere-

proov, mis näitab TSH taseme tõusu, arvestades seda, et TSH normaalne tase on üldjuhul

umbes 0,4 kuni 4,5 mIU/l. Umbes 17 000 patsiendiga tehtud pistelises uuringus (sample

study), mis kajastas USA elanikkonda, oli kilpnäärme alatalitlus umbes 4,6% patsientidest.

[0006] Kilpnäärme ületalitlus on seisund, mis tuleneb liigse kilpnäärmehormooni mõjust

organismi kudedele. Kliiniliste sümptomite seas on südamepekslemine, soojatalumatus,

närvilisus, unetus, hingetus, intensiivistunud peristaltika, vähese vereeritusega või puuduvad

menstruaalperioodid ja väsimus. Kilpnäärme ületalitlust saab diagnoosida TSH taseme mõõt-

mise teel vereproovis. TSH madal tase veres näitab, et kilpnääre toodab liigselt hormooni,

kusjuures TSH normaalne tase on üldjuhul umbes 0,4 kuni 4,5 mIU/l. Pisteline uuring on näi-

danud, et kilpnäärme ületalitluse üldine esinemissagedus elanikkonnas on 0,5 kuni 6,3%.

[0007] Kilpnäärmevähk on haiguste kogum, millega kaasneb kilpnäärmest pärinevate rakku-

de kontrollimatu kasv. Kilpnäärmevähk on tavaliselt klassifitseeritud diferentseerunud kilp-

näärmevähina, mille seas on papillaarne, follikulaarne ja Hurthle-rakuline vähk, ja teised

kilpnäärmevähi vormid, sealhulgas medullaarne ja anaplastiline vähk. Mõned diferentseeru-

nud kilpnäärmekasvajad muutuvad aja jooksul vähem diferentseerituks ja neid saab klassi-

fitseerida dediferentseerunud või halvasti diferentseerunud vähiks. Kilpnäärmevähi diagnoo-

simisel või ravis võib oma roll olla TSH manustamisel erinevat tüüpi kilpnäärmevähiga

patsientidele. Diagnoosi- ja raviprotseduuride optimeerimisel võib olla oluline TSH täpne

farmakokineetika.

[0008] Tselluloospolümeeride sobivusest ravimi vabanemise kineetilise mustri mõjutamisel

teatasid Michailova et al. (1999). „Neutral and semi-synthetic h) drophilic polümeers are

widely used in pharmaceutical technology to formulate controlled release drug delivery

systems. The behaviour of the gel layer, formed around the hydrophilic matrices after water

uptake, is of major importance for the drug release profiles“ (lühikokkuvõte).

[0009] Inimese rekombinantse TSH-ga tehakse praegu kliinilisi katseid, milles uuritakse

seda diagnostikumina kilpnäärmekartsinoomiga patsientidel, ja hiljuti näidati, et rhTSH kasu-

tamine inimestel on efektiivne meetod 131I omastamine stimuleerimiseks, ilma et tekiks

kilpnäärme soovimatut alatalitlust. On näidatud, et heterodimeerset glükovalku moodusta-

vatel α- ja β-alamühikutel paiknevad terminaalsed aminohappejäägid täidavad olulisi funkt-

Page 4: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

3

sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises

(Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad: „Need phTSH ja rhTSH alamühikute

uuringud näitasid, et 3 alamühiku N-seoselised süsivesikujäägid mängivad olulisemat rolli

kui a-alamühiku vastavad jäägid MCR määramisel, mis mõjutab oluliselt bioloogilist aktiiv-

sust in vivo. Lisaks näitavad meie andmed, et a-alamühikul paiknevad terminaalsed siaal-

happejäägid, kuid mitte 13 alamühikul paiknevad vastavad jäägid nõrgendavad hTSH oma-

mõjusust (intrinsic potency), mis rõhutab veelgi terminaalse sialüülimise selget rolli igas

alamühikus“.

LEIUTISE OLEMUS

[0010] Käesolev leiutis käsitleb üldiselt uudseid preparaate, mis sisaldavad aktiivset 5

koostiosaga TSH-d (active 5-ingredient TSH), millel on võrreldes tehnika tasemes tuntud

preparaatidega muudetud farmakokineetiline profiil. Alljärgnevalt on polümeer alati tsellu-

loosiderivaat.

[0011] Käesolevas leiutises pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab TSH-d ja

farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, mis võimaldab TSH-l modifitseeritult vabaneda

patsiendi vereringesse, kusjuures polümeer on tselluloosiderivaat ja see farmatseutiline kom-

positsioon tagab patsiendile manustamisel TSH efektiivse Tmax väärtuse, mis on vähemalt

20% pikem kui TSH Tmax patsiendi seerumis vastava TSH vesilahuse manustamisel.

[0012] Ühes teostuses pakutakse TSH-d modifitseeritult vabastava preparaadi valmistamise

meetodit, mis hõlmab T5H efektiivse koguse segamist farmatseutiliselt vastuvõetava polü-

meeri efektiivse kogusega, mille tulemusena saadakse toimeainet modifitseeritult vabastav

preparaat.

[0013] Lisaks kirjeldatakse kilpnäärme haigusseisundi ravimise meetodit sellist ravi vajaval

patsiendil, mis hõlmab patsiendile efektiivses koguses farmatseutilise kompositsiooni, mis

sisaldab efektiivses koguses TSH-d ja efektiivses koguses farmatseutiliselt vastuvõetavat

polümeeri, manustamist.

[0014] Lisaks kirjeldatakse TSH kontsentratsiooni hoidmise meetodit kilpnäärme haigussei-

sundiga patsiendi vereplasmas tasemel üle 2,0 mIU/l, mis hõlmab patsiendile efektiivses

koguses farmatseutilise kompositsiooni, mis sisaldab efektiivses koguses TSH-d ja efektiiv-

ses koguses farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, manustamist, kusjuures TSH kontsent-

Page 5: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

4

ratsiooni vereseerumis või -plasmas hoitakse tasemel umbes üle 2,0 mIU/l kauem kui kuus

tundi pärast selle manustamist.

[0015] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab TSH-d ja far-

matseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, mis võimaldab TSH-l modifitseeritult vabaneda pat-

siendi vereringesse, kusjuures see ravimvorm tagab patsiendile manustamisel TSH efektiivse

Tmax, mis on vähemalt umbes 20% pikem kui TSH Tmax patsiendi seerumis vastava TSH

vesilahuse manustamisel.

[0016] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab TSH-d ja far-

matseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, mis võimaldab TSH-l modifitseeritult vabaneda pat-

siendi vereringesse, kusjuures see ravimvorm tagab patsiendile manustamisel TSH efektiivse

Cmax väärtuse, mis on vähemalt 20% väiksem kui TSH Cmax patsiendi seerumis vastava TSH

vesilahuse manustamisel.

[0017] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab efektiivses

koguses TSH-d ja efektiivses koguses farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, kusjuures

selle kompositsiooni viskoossus on toatemperatuuril vähemalt umbes 40 cps.

[0018] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab efektiivses

koguses TSH-d ja efektiivses koguses farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, kusjuures

see kompositsioon tagab pärast seda vajavale patsiendile manustamist efektiivse Tmax väär-

tuse vähemalt 6 tunniks.

[0019] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab efektiivses

koguses TSH-d ja efektiivses koguses farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, kusjuures

see kompositsioon tagab pärast seda vajavale patsiendile manustamist seerumi T3 taseme, mis

ei ole kõrgem kui 2,5 ng/ml, 48-tunniseks perioodiks.

[0020] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab efektiivses

koguses TSH-d ja efektiivses koguses farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, kusjuures

see kompositsioon tagab pärast seda vajavale patsiendile manustamist patsiendi seerumis

efektiivse Cmax, mis on suurem kui umbes 2,0 mIU/l.

[0021] Ühes teostuses pakutakse kirjeldatud teostuste kohaste farmatseutiliste kompositsioo-

nide kasutamist ravimi valmistamiseks kilpnäärme haigusseisundi (nt struuma, kilpnäärme-

vähi) ravis.

Page 6: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

5

JOONISTE LÜHIKIRJELDUS

[0022] Joonisel 1 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist rottidele. Igale rotile manustati üks 1 mg/kg suurune annus rhTSH-d kas

steriilses süstevees (tähisega „SWFI“), 0,25% metüültselluloosis (tähisega „0,25% MC“),

0,1% metüültselluloosis (tähisega „0,1% MC“), 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tä-

hisega „3% NaCMC“), 2% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega „2% NaCMC“) või

1% naatriumkarboksümetüültselluloos (tähisega „1% NaCMC“). Väärtused on esitatud kujul:

keskmine väärtus ± SD.

[0023] Joonisel 2 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist rottidele. Igale rotile manustati üks 1 mg/kg suurune annus rhTSH-d kas

steriilses süstevees (tähisega „SWFI“), 0,25% metüültselluloosis (tähisega „0,25% MC“) või

3% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega „3% NaCMC“).

[0024] Joonisel 3 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist rottidele. Igale rotile manustati üks 1 mg/kg suurune annus rhTSH-d kas

steriilses süstevees (tähisega „SWFI“), 2% keskmise viskoossusega naatriumkarboksüme-

tüültselluloosis firmalt Hercules (tähisega „2% MV NaCMC, 149 cps“), 1,5% keskmise

viskoossusega naatriumkarboksümetüültselluloosis firmalt Hercules (tähisega „1,5% MV

NaCMC, 79 cps“), 3% väikese viskoossusega naatriumkarboksümetüültselluloosis firmalt

Ruger (tähisega „3% LV NaCMC, 76 cps“), 3% väikese viskoossusega naatriumkarboksü-

metüültselluloosis firmalt Hercules (tähisega „3% LV NaCMC, 46 cps“) või 2% väikese

viskoossusega naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega „2% LV NaCMC, 18 cps“).

[0025] Joonisel 4 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist rottidele. Igale rotile manustati üks 1 mg/kg suurune annus rhTSH-d kas

steriilses süstevees tähisega „SWFI“), 2,5% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega

„2,5% NaCMC, 41 cps“), 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega „3,0% NaCMC,

97 cps“) või 3,5% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega „3,5% NaCMC, 159 cps“).

Väärtused on esitatud kujul: keskmine väärtus ± SD.

Page 7: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

6

[0026] Joonisel 5 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist koertele. Igale koerale manustati üks 1 mg/kg suurune annus rhTSH-d.

Koertele manustati kas 0,15 ml/kg rhTSH-d steriilses süstevees (tähisega „SWFI

(0,15 ml/kg)“), 0,15 ml/kg rhTSH-d 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähisega „3%

NaCMC (0,15 ml/kg)“) või 0,07 ml/kg rhTSH 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis (tähi-

sega „3% NaCMC (0,07 ml/kg)“).

[0027] Joonisel 6 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist koertele. Koertele manustati kas 0,05 ml/kg rhTSH-d steriilses süstevees

(tähisega „SWFI (0,5 ml/kg)“) või 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis viskoossusega

93 cps (tähisega „0,05 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s, 93 cps“).

[0028] Joonisel 7 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist koertele. Koertele manustati kas 0,1 ml/kg rhTSH-d steriilses süstevees

(tähisega „SWFI (0,1 ml/kg)“), 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis viskoossusega

93 cps (tähisega „0,1 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s, 93 cps“) või 3% naatriumkarboksü-

metüültselluloosis viskoossusega 54 cps (tähisega „0,1 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s,

54 cps“).

[0029] Joonisel 8 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis

(ng/ml) konkreetsetel ajahetkedel pärast erinevate rhTSH preparaatide intramuskulaarset

(IM) manustamist koertele. Igale koerale manustati üks 1 mg/kg suurune annus rhTSH-d.

Koertele manustati kas 0,2 ml/kg rhTSH-d steriilses süstevees (tähisega „0,2 mg/kg rhTSH-d

SWFI-s“) või 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis viskoossusega 93 cps (tähisega

„0,2 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s, 93 cps“).

[0030] Joonisel 9 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist korrigeerimata kontsentrat-

siooni seerumis konkreetsetel ajahetkedel (enne manustamist kuni 96 tunni möödumiseni ma-

nustamisest) pärast 0,1 mg rhTSH (Thyrogen®) või 0,1 mg rhTSH 3% karboksümetüül-

tselluloosis (tähisega „MR-rhTSH“) intramuskulaarset (IM) manustamist inimestele.

[0031] Joonisel 10 on graafik, millel on kujutatud TSH keskmist korrigeerimata kontsentrat-

siooni seerumis konkreetsetel ajahetkedel (enne manustamist kuni 96 tunni möödumiseni

Page 8: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

7

manustamisest) pärast 0,1 mg rhTSH (Thyrogen®) või 0,1 mg rhTSH 3% karboksümetüül-

tselluloosis (tähisega „MR-rhTSH“) intramuskulaarset manustamist inimestele.

[0032] Joonisel 11 on graafik, millel on kujutatud T3 (trijodotüroniini) kontsentratsiooni

inimpatsientidel pärast 0,1 mg rhTSH (Thyrogen®) või 0,1 mg rhTSH 3% karboksümetüül-

tselluloosis (tähisega „MR-rhTSH“) intramuskulaarset (IM) manustamist.

* näitab statistiliselt olulist (p < 0,05) erinevust ravirühmade vahel, mis on saadud

T-testidega, mis on kohandatud mitme testi alusel Bootstrapi meetodil.

LEIUTISE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

[0033] Kogu selles kirjelduses viidatakse erinevatele publikatsioonidele, patentidele ja aval-

datud patendikirjeldustele vastavat allikat identifitseerides. Sellistele publikatsioonidele,

patentidele ja avaldatud patendikirjeldustele viitamine on mõeldud käesoleva leiutise vald-

konna tehnika taseme põhjalikumaks kirjeldamiseks.

[0034] Siin kasutatuna on teatud terminitel järgmised määratletud tähendused.

Terminid

[0035] Siin kasutatuna tähendab termin „hõlmab“ seda, et kompositsioonid ja meetodid

hõlmavad nimetatud elemente, kuid teised elemendid pole välistatud. Kompositsioonide ja

meetodite määratlemisel tähendab termin „koosneb peamiselt“ seda, et need ei hõlma

mistahes teisi elemente, milleks oleks vastava kombinatsiooni jaoks oluline tähtsus. Seega

kompositsioon, mis koosneb peamiselt elementidest, nagu on siin määratletud, ei välistaks

eraldamis- ja puhastumismeetodi kasutamisest tulenevaid mikrokoguses saasteaineid ja

farmatseutiliselt vastuvõetavaid kandjaid, nagu fosfaatpuhverdatud füsioloogiline soolalahus,

säilitusained ja sarnased. „Koosneb“ peaks välistama enamad kui teiste koostisosade

mikrokogused ja leiutisekohaste kompositsioonide manustamismeetodi olulised etapid. Kõik

selliste siduvate terminitega määratletud teostused kuuluvad leiutise ulatusse.

[0036] Kõik arvulised näitajad, nt pH, temperatuur, kontsentratsioon ja molekulmass, seal-

hulgas nende vahemikud, on ligikaudsed, mida saab muuta (+) või (-) suunas 0,1 kaupa.

Tuleb mõista, et kuigi seda ei ole alati selgesõnaliselt öeldud, eelneb kõikidele arvulistele

väärtustele laiend „umbes“. Lisaks tuleb mõista, kuigi seda pole alati selgesõnaliselt öeldud,

Page 9: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

8

et siin kirjeldatud reagendid on vaid näitlikud ja nendega samaväärsed reagendid on tehnika

tasemes tuntud.

[0037] Termin „eraldatud“ tähendab eraldatud rakulistest või muudest koostisosadest, mil-

lega polünukleotiid, peptiid, polüpeptiid, valk, antikeha või selle fragmendid on tavaliselt

looduses seotud. Asjatundjatele on selge, et mittelooduslik polünukleotiid, peptiid, polü-

peptiid, valk, antikeha või selle fragmendid ei pea olema „eraldatud“, et eristada neid vasta-

vatest looduslikest üksustest. „Kontsentreeritud“, „eraldatud“ või „lahjendatud“ polünukleo-

tiidi, peptiidi, polüpeptiidi, valku, antikeha või selle fragmente saab vastavatest looduslikest

vormidest eristada ka selle järgi, et selle molekulide kontsentratsioon või arv mahu kohta on

suurem („kontsentreeritud“) või („väiksem“) kui selle looduslikul vormil. Polünukleotiid,

peptiid, polüpeptiid, valk, antikeha või selle fragmendid, mis erinevad vastavast looduslikust

vormist primaarse järjestuse, näiteks glükosüülimismustri poolest, ei pea olema eraldatud

kujul, kuna seda saab eristada vastavast looduslikust vormist primaarse järjestuse järgi või

alternatiivselt mõne teise omaduse nagu glükosüülimismuster järgi. Seega pakutatakse

eraldatud looduslikust polünukleotiidist eraldi teostusena mittelooduslikku polünukleotiidi.

Looduses toodetud eukarüootsest rakust eraldatud looduslikust valgust eraldi teostusena

pakutakse bakterirakus toodetud valku.

[0038] Termin „rekombinantne“ viitab polünukleotiidile, mis on sünteesitud või muul viisil

töödeldud in vitro (nt „rekombinantne polünukleotiid“) ja rekombinantsete polünukleotiidide

kasutamise meetoditele geeniproduktide tootmiseks rakkudes või teistes bioloogilistes süstee-

mides, ja polüpeptiidile („rekombinantne valk“), mida kodeerib rekombinantne polünukleo-

tiid.

[0039] „Farmatseutiline kompositsioon“ on toimeaine kombinatsioon inertse või aktiivse

kandjaga, mis muudab kompositsiooni sobivaks diagnostiliseks või raviotstarbeliseks kasuta-

miseks in vitro, in vivo või ex vivo.

[0040] Siin kasutatuna hõlmab termin „farmatseutiliselt vastuvõetav kandja“ mistahes stan-

dardseid farmatseutilisi kandjaid nagu fosfaatpuhverdatud soolalahus, vesi ja emulsioonid

nagu õli-vees- või vesi-õlis-emulsioon ja erinevat tüüpi märgavad ained. Kompositsioonid

võivad sisaldada ka stabilisaatoreid ja säilitusaineid. Kandjate, stabilisaatorite ja adjuvantide

näiteid vaadake allikast Martin, REMINGTON'S PHARM. SCI., 15th Ed. (Mack Publ. Co.,

Easton (1975)).

Page 10: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

9

[0041] „Abiaine“ viitab inertsele ainele, mis on lisatud farmatseutilisele kompositsioonile, et

veelgi hõlbustada toimeaine manustamist.

[0042] Siin kasutatuna tähistab termin „viskoosne vehiikul“ inertset ainet, mida kasutatakse

lahjendamiseks, kusjuures see aine on suhteliselt raskesti voolav. On teada, et Newtoni

vedelikud (nt vesi) hakkavad jõu rakendamisel kohe voolama. Viskoossus jääb muutumatuks

olenemata nihkemäärast. Viskoossus viitab vedeliku sisemisele hõõrdumisnäitajale, mis ta-

gab vastupanuvõime nihkumisele (liikumisele), kui vedelikku segatakse või valatakse. Mida

tugevamad on sisemised hõõrdejõud (st mida suurem on viskoossus), seda kergemini vedelik

voolab.

[0043] Viskoossust mõõdetakse kõige sagedamini pöörleva silindriga viskosimeetrite või

kapillaartorudega vahenditega. Pöörleva silindriga viskosimeetritega mõõdetakse vedelikuga

seotud nihkejõudusid ja seega määratakse absoluutset viskoossust. Absoluutset viskoossust

määratakse tavaliselt meetermõõdustikus, milleks on sentipuaasid (centipoise, cp). Seejärel

peab mõõtma vedeliku tihedust, et määrata kinemaatilist viskoossust. Kinemaatiline vis-

koossus väljendatakse meetermõõdustikus sentistoksides. Kui absoluutne viskoossus väljen-

datakse sentipuaasides ja tihedus väljendatakse gram/cc, on nende suhe sentistoksides. Vede-

liku viskoossus sõltub väga suurel määral temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab vis-

koossuse vähenemist. Siin tehtud viskoossuse mõõtmised on tehtud toatemperatuuril (nt

20-25 °C).

[0044] Siin kasutatuna viitab termin „farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer“ polümeerile,

mis tagab viskoosse vehiikuli TSH farmatseutiliselt vastuvõetavaks manustamiseks in vitro,

in vivo või ex vivo. Käesoleva leiutise kontekstis on polümeer tselluloosiderivaat.

[0045] Siin kasutatuna on „toimeainet modifitseeritult vabastav preparaat“ TSH lahus

viskoosses vehiikulis ja/või TSH preparaat, mis tagab hilisema Tmax ja/või väiksema Cmax

võrreldes vastava TSH vesilahusega.

[0046] Siin kasutatuna on „modifitseeritult vabanev rhTSH“ (modified-release rhTSH)

inimese rekombinantse TSH (rhTSH) lahus viskoosses vehiikulis ja/või rhTSH preparaat, mis

tagab hilisema Tmax ja/või väiksema Cmax võrreldes vastava TSH vesilahusega.

[0047] Siin kasutatuna viitab termin „vastav TSH vesilahus“ TSH lahusele vees või puhvris,

mis suudab lahustada TSH-d. Vastav TSH vesilahus ei sisalda praktiliselt üldse viskoosset

vehiikulit.

Page 11: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

10

[0048] Siin kasutatuna viitab termin „ainevahetuse käigus väljuv“ ühendi eemaldamisele

organismist organismis toimuvate loomulike protsesside või ainevahetuse käigus.

[0049] „Efektiivne kogus“ on kogus, millest piisab kasulike või soovitud tulemuste saavu-

tamiseks. Efektiivse koguse võib manustada ühe või mitme manustamiskorra, rakenduse või

annusega.

[0050] Termineid „isik“, „indiviid“ või „patsient“ kasutatakse siin sünonüümidena ja need

viitavad selgroogsele, eelistatavalt imetajale, veelgi eelistatavamalt inimesele. Imetajate seas

on üldjuhul, kuid mitte ainult, hiirlased, rotid, ahvid, inimesed, farmiloomad, spordiloomad ja

lemmikloomad.

[0051] Ravimi farmakokineetilise profiili saab määrata vere (või seerumi või plasma) kont-

sentratsiooni ja aja kõvera järgi, vt Ansel et al., PHARMACEUTICAL RAVIMVORMS

AND DRUG DELIVERY SYSTEMS, 7th Ed. (Lippencock, Williams, and Wilkens,

Philadelphia, PA (1999)). Vere (või seerumi- või plasma-) kontsentratsiooni ja aja kõver näi-

tab ravimi kontsentratsiooni ajas, kusjuures vertikaaltelg näitab annust protsentides ja hori-

sontaaltelg aega. Ansel et al. (1999, supra, lk 113) kirjutavad, et: „Kui ravimit manustatakse

esimest korda (ajahetkel null), peaks ravimi kontsentratsioon veres olema samuti null. Kui

ravim liigub makku ja/või soolestikku, vabaneb see ravimvormist, lõpuks lahustub ja imen-

dub. Edasisel proovide võtmisel ja analüüside tegemisel täheldatakse vereproovides ravimi

kontsentratsiooni suurenemist maksimaalse kontsentratsioonini (Cmax). Kui ravimi tase veres

järjest langeb ja kui ei manustata lisaannust, langeb see lõpuks nullini“. Kuigi Ansel kirjeldab

ravimi vabanemist makku ja/või soolestikku, tuleb mõista, et ravim võib olenevalt manus-

tamisviisist vabaneda ka mujal.

[0052] Võttes arvesse vere tasemete kõverate võrdleva hindamise parameetreid, koostasid

Chodos ja Santo (BASICS OF BIOAVAILABILITY, Kalamazoo, MI, The Upjohn Company

(1973)) järgmise loetelu:

1. maksimaalne kontsentratsioon (Cmax),

2. maksimaalse kontsentratsiooni aeg (Tmax), ja

3. vere (seerumi või plasma) kontsentratsiooni ja aja kõvera alune pindala (AUC).

[0053] Selles osas kirjutavad Ansel et al. (1999, supra, lk 115) ka, et „muutused ravimi

imendumise kiiruses toovad kaasa nii Cmax kui ka Tmax muutumise. Igal saadusel on just selle

Page 12: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

11

saadusele iseloomulik imendumiskiirus. Kui imendumiskiirus väheneb, langeb ka Cmax ja

Tmax saavutatakse hiljem“.

[0054] Siin kasutatuna viitab termin „efektiivne Tmax“ „maksimaalse kontsentratsiooni

saavutamise ajale“, mis on omane vastavale kompositsioonile. Siin kasutatuna viitab termin

„efektiivne Cmax“ „maksimaalsele kontsentratsioonile“, mis on omane vastavale komposit-

sioonile. Paljudes olukordades tagavad efektiivne Tmax ja Cmax vere (või seerumi või plasma)

kontsentratsiooni ja aja kõvera, mille korral ravimi kontsentratsioon jääb terapeutilisse

vahemikku.

[0055] TSH manustamine on diagnostiline ja/või ravistrateegia kilpnäärme haigusseisundite,

nagu struuma ja kilpnäärmevähk, korral. TSH manustamine patsiendile võib muuta struu-

makoe, normaalse kilpnäärmekoe ja/või kilpnäärmevähikoe ainevahetust. Koe ainevahetuse

muutmine võib võimaldada nende kilpnäärmehaiguste korral diagnostilisi ja raviprotseduure,

milles mõnikord kasutatakse radioaktiivseid isotoope, nagu, kuid mitte ainult, radioaktiivne

jood (123-I, 124-I, 131-I), radioaktiivselt märgistatud glükoos (nagu kasutatakse PET ska-

neerimisel), ja ka mitteradioaktiivseid strateegiaid (nagu koe ainevahetuse stimuleerimine

TSH-ga ja sellele järgnev kasvajamarkerite nagu türoglobuliin mõõtmine veres).

[0056] TSH vereringesse jõudmise farmakokineetika võib mõjutada diagnostiliste ja/või

raviprotseduuri(de) efektiivsust. Seega on preparaatide kasutamine TSH farmakokineetika

kujundamisel oluline strateegia diagnostilise ja/või ravistrateegia optimeerimisel struuma,

kilpnäärmevähi või muu kilpnäärmehaigusega patsientidel. Kui sellist põhimõtet rakenda-

takse näiteks struuma korral, on soovitav TSH järkjärgulisem vabanemine vereringesse ühe

või kahe päeva jooksul, kuna TSH seerumitaseme järsk tõus võib põhjustada patsiendil

kilpnäärme ületalitlust. Teatud olukordades (nt struuma korral) võib olla kasulik TSH

jäkjärguline vabanemine vereringesse mitme tunni, nagu 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12,

13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 25, 30, 35, 40, 45 tunni, või võimalik et lausa 50 tunni jooksul.

Alternatiivselt võib teatud olukordades, nagu kilpnäärmevähi korral, olla kasulik TSH vaba-

nemine vereringesse järkjärgult mitme päeva, nagu 1, 2, 3, 4, 5, 10, 15, 20, 25 päeva, või

võimalik et lausa 30 päeva jooksul, et stimuleerida organismi jäänud kilpnäärmevähikoe

ainevahetust, nii et seda saab tuvastada ja/või selle asukohta määrata kasvajamarkereid

kasutades või tuumameditsiini abil või muul viisil skaneerides, ja kasvaja selline stimulee-

rimine võib muuta selle paremini ravitavaks kiiritusravi või muude ravivõimalustega. Seega

Page 13: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

12

vajatakse TSH-d sisaldavaid preparaate, mis optimeerivad TSH vabanemise farmakokinee-

tikat.

[0057] TSH manustamine mõjutab T3 (trijodotüroniini), mis on veres ringleva peamiselt

(umbes 99,5%) kandevalkudega seotud kilpnäärmehormooni vabanemist. Arvatakse, et seon-

dumata T3 vastutab ainevahetuse bioloogilise toime ja kontrolli all hoidmise eest. Kilpnäärme

normaalse talitluse korral võib kandevalkude kontsentratsioon muutuda ja T3 üldtase võib

muutuda, kuid vaba T3 tase jääb muutumatuks. Ebanormaalselt talitleva kilpnäärme korral ei

saa T3 tase jääda muutumatuks. Seega võib vaba T3 tase olla korrelatsioonis kliinilise seisun-

diga. Vaba T3 taseme järsk tõus võib tekitada kilpnäärme ületalitlusele omaseid sümptomeid

ja/või südamega seotud sümptomeid. Näiteks vaba T3 taseme järsk tõus võib suurendada

südame löögisagedust, mis võib olla patsientidele (nt eakamatele patsientidele, raskemas sei-

sus patsientidele) ohtlik. TSH manustamisel võib TSH taseme järsk tõus seerumis seega

põhjustada vaba T3 taseme järsu tõusu, mis omakorda võib kutsuda patsiendil esile kilp-

näärme ületalitluse ja/või südamega seotud sümptomid. Teatud teostuses on seega soovitatav

manustada TSH-d nii, et vaba T3 tase püsiks muutumatumal tasemel.

[0058] Patenditaotlejate leiutise ühe teostusena pakutakse toimeainet modifitseeritult vabas-

tava preparaadi valmistamise meetodit TSH manustamiseks, mille korral TSH efektiivne

kogus segatakse viskoosse vehiikuli efektiivse kogusega. Suurendades keskkonna, milles

valmistatakse TSH preparaati, viskoossust, saab oluliselt vähendada TSH imendumise kiirust

süstekohta ümbritsevatesse kudedesse, mis omakorda tekitab TSH taseme seerumis järkjär-

gulise suurenemise. TSH taseme seerumis järkjärgulisem tõus võib tagada vaba T4 (türok-

siini), T4, T3 ja/või vaba T3 vähem kiire vabanemise ning põhjustada vähem kilpnäärme

ületalitluse akuutseid tunnuseid ja sümptomeid.

[0059] Farmatseutiliselt vastuvõetavad polümeerid võivad suurendada viskoosust, ilma et

sellega kaasneks kõrvalnähte. Seetõttu kasutati farmatseutiliselt vastuvõetavaid polümeere ja

näidati, et need on efektiivsed TSH farmakokineetilise profiili muutmisel võrreldes TSH

vesilahusega. Sobivate farmatseutiliselt vastuvõetavate tselluloosiderivaatide seas on me-

tüültselluloos, hüdroksümetüültselluloos, hüdroksüetüültselluloos, hüdroksüpropüültsellu-

loos, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, karboksümetüültselluloos, etüülhüdroksüetüültsellu-

loos, hüpromelloos ja kaltsiumkarboksümetüültselluloos või nende soolad või estrid. Ühes

teostuses valitakse farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer rühmast, kuhu kuuluvad metüül-

Page 14: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

13

tselluloos ja karboksümetüültselluloos. Teises teostuses on farmatseutiliselt vastuvõetav po-

lümeer karboksümetüültselluloos.

[0060] Leiutises pakutakse kompositsiooni, mis sisaldab farmatseutiliselt vastuvõetavat

polümeeri, mis suudab muuta TSH farmakokineetilist profiili võrreldes TSH vesilahusega.

Ühes teostuses pakutakse ravimvormi, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt vastuvõetavat

polümeeri, mis võimaldab patsiendile manustamisel vabastada TSH-d modifitseeritult pat-

siendi vereringesse, kusjuures patsiendile manustamisel tagab see ravimvorm patsiendi see-

rumis TSH efektiivse Tmax, mis on vähemalt umbes 20% pikem kui TSH efektiivne Tmax

patsiendi seerumis vastava TSH vesilahuse manustamisel. Teises teostuses pakutakse ravim-

vormi, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri, mis võimaldab pat-

siendile manustamisel vabastada TSH-d modifitseeritult patsiendi vereringesse, kusjuures

patsiendile manustamisel tagab see ravimvorm patsiendi seerumis TSH efektiivse Cmax, mis

on vähemalt umbes 20% väiksem kui TSH efektiivne Cmax patsiendi seerumis vastava TSH

vesilahuse manustamisel.

[0061] Ühes teostuses pakutakse patenditaotlejate leiutisega TSH manustamiseks kasutatava

toimeainet modifitseeritult vabastava ravimvormi valmistamise meetodit, mille korral TSH

efektiivne kogus segatakse farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivse kogusega.

Veel ühes teostuses pakutakse patenditaotlejate leiutisega TSH manustamiseks kasutatava

toimeainet modifitseeritult vabastava ravimvormi valmistamise meetodit, mille korral TSH

efektiivne kogus segatakse metüültselluloosi või karboksümetüültselluloosi efektiivse kogu-

sega. Teisi farmatseutiliselt vastuvõetavaid polümeere võib identifitseerida erinevates

kontsentratsioonides polümeeri ja TSH kokkusegamise teel, nagu siin on kirjeldatud. Seejärel

identifitseeritakse polümeerid, millel on sama või sarnane Cmax ja/või Tmax, ja neid saab

kasutada siin kirjeldatud meetoditel. Näiteks joonisel 2 võrreldakse kompositsioonide, mis

sisaldavad 1) TSH-d ja vett, 2) TSH-d ja metüültselluloosi, ja 3) TSH-d ja karboksümetüül-

tselluloosi, vabanemise kineetikat.

[0062] Polümeeri metüültselluloosi viskoossuse mõjust klorokviini vabanemise kiirusele

teatati allikas Prakongpan et al., (1989) „An improved formulation of chloroquine for

intramuscular administration: absorption kinetics in rabbits“ J. Pharm. Pharmacol., 41:726-

728. Nagu need autorid on teatanud, on klorokviinil ebatavalised farmakokineetilised oma-

dused, sealhulgas tsentraalne näiv jaotusmaht, mis on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui

üldine jaotusmaht, ja kiire imendumine pärast intramuskulaarset või subkutaanset süstimist.

Page 15: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

14

Id. Järelikult, klorokviini ajutiselt suur kontsentratsioon veres võib põhjustada vererõhu

langust, mis võib põhjustada vastuvõtlikemate patsientide surma. Id. Siin on autorid teatanud

lineaarsest suhtest kandjana kasutatud polümeeri metüültselluloosi (2%) logaritmilise vaba-

nemiskiiruse ja logaritmilise viskoossuse vahel.

[0063] Patenditaotlejad on ootamatult avastanud, et TSH ja farmatseutiliselt vastuvõetava

polümeeri kombinatsioon tagab modifitseeritud farmakokineetilise profiiliga kompositsiooni,

mis sobib kilpnäärme haigusseisundite raviks. Nagu siin on kirjeldatud ja näitlikustatud,

tagab selline ravimvorm ootamatult väiksema Cmax väärtuse ja suurema Tmax väärtuse, ilma et

see muudaks ravimi biosaadavust.

[0064] Sellise kompositsiooni valmistamiseks segatakse umbes 10 µg kuni umbes 5000 µg

TSH-d on farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri umbes 0,2% kuni umbes 5,0% mass/maht

lahusega. Ühes teostuses segatakse umbes 300 µg/ml kuni umbes 1500 µg/ml TSH-d far-

matseutiliselt vastuvõetava polümeeriga. Teistes teostustes on farmatseutiliselt vastuvõetava

polümeeri kogus umbes 0,25% kuni umbes 5,0%, umbes 1% kuni umbes 4,5%, umbes 2%

kuni umbes 4,0%, umbes 2,5% kuni umbes 3,5%, või alternatiivselt umbes 0,2%, umbes

0,25%, umbes 0,3%, umbes 0,35%, umbes 0,4%, umbes 0,45%, umbes 0,5%, umbes 1%,

umbes 2%, umbes 3% või umbes 4% polümeeri.

[0065] Preparaadis kasutatav TSH võib olla puhastatud looduslikult esinevatest imetaja-

liikidest, nagu veised, sead, primaadid või inimesed, või olla alternatiivselt eraldatud

mittelooduslikult esinevatest allikatest tehnika tasemes tuntud meetoditel, nagu meetodid,

mida on kirjeldatud US patentides nr 5840566 ja 6365127. Allpool toodud näidetes on

kasutatud inimese rekombinantselt toodetud TSH-d, kuid selle kirjelduse kohased leiutised ei

peaks olema piiratud neis näidetes esitatud allikatega. Lisaks, nagu eriala asjatundjad mõis-

tavad, valgus võib teha väiksemaid modifikatsioone, väljumata sellega käesoleva leiutise ole-

musest ja ulatusest tingimusel, et kompositsioon tagab farmakokineetilise profiili, mis jääb

siin toodud parameetrite vahemikku.

[0066] Thyrogen® (Genzyme Corp., NDA 2-898) on inimese rekombinantne TSH (rhTSH),

mida praegu turustatakse kilpnäärmevähi diagnoosimiseks ja/või ravimiseks. Seda müüakse

lüofiliseeritud pulbrina, et valmistada vahetult enne intramuskulaarset manustamist veega

sobiv ravimvorm. Kuna Thyrogen®-ravim on temperatuuril 2 kuni 8 °C hoidmisel stabiilne

36 kuud, sobib see kasutamiseks leiutisekohastes ravimvormides TSH allikana.

Page 16: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

15

[0067] Selleks, et suurendada keskkonna viskoossust, kasutatakse viskoosset vehiikulit.

Viskoosse vehiikulina võib toimida farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer. Viskoosne vehii-

kul ja selle kontsentratsioon valitakse nii, et tekiks ravimvorm/preparaat, milles saavutatud

viskoossus on vähemalt umbes 5 cps, vähemalt umbes 10 cps, vähemalt umbes 15 cps,

vähemalt umbes 20 cps, vähemalt umbes 25 cps, vähemalt umbes 30 cps, vähemalt umbes

35 cps, vähemalt umbes 40 cps, vähemalt umbes 45 cps, vähemalt umbes 50 cps, vähemalt

umbes 55 cps, vähemalt umbes 60 cps, vähemalt umbes 65 cps, vähemalt umbes 70 cps,

vähemalt umbes 75 cps, vähemalt umbes 80 cps, vähemalt umbes 85 cps, vähemalt umbes

90 cps, vähemalt umbes 95 cps, vähemalt umbes 100 cps, vähemalt umbes 105 cps, vähemalt

umbes 110 cps, vähemalt umbes 115 cps, vähemalt umbes 120 cps, vähemalt umbes 125 cps,

vähemalt umbes 130 cps, vähemalt umbes 135 cps, vähemalt umbes 140 cps, vähemalt um-

bes 145 cps, vähemalt umbes 150 cps, vähemalt umbes 155 cps, vähemalt umbes 160 cps,

vähemalt umbes 165 cps, vähemalt umbes 170 cps, vähemalt umbes 175 cps, vähemalt um-

bes 180 cps, vähemalt umbes 185 cps, vähemalt umbes 190 cps, vähemalt umbes 195 cps,

vähemalt umbes 200 cps, või alternatiivselt umbes 40 kuni 90 cps. Teatud teotustes valitakse

viskoone vehiikul ja selle kontsentratsioon selliselt, et saavutatav viskoossus on umbes 15

kuni 150 cps, umbes 40 kuni 160 cps, umbes 45 kuni 125 cps või umbes 40 kuni 90 cps.

Ühes konkreetses teostuses valitakse viskoosne vehiikul ja selle kontsentratsioon selliselt, et

saavutatav viskoossus on umbes 45 kuni 125 cps.

[0068] Selles leiutises pakutakse ka toimeainet modifitseeritult vabastava farmakokineetilise

profiiliga kompositsioonide või preparaatide mitut teostust.

[0069] Ühes teostuses pakutakse ravimvormi, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt vastu-

võetavat polümeeri, mis võimaldab TSH-l modifitseeritult vabaneda patsiendi seerumisse.

Ühes teostuses on farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer viskoosne vehiikul või farmatseu-

tiliselt vastuvõetav lahjendi, nagu on siin määratletud.

[0070] Ühes teostuses sisaldavad kompositsioonid TSH-d farmatseutiliselt vastuvõetavas

polümeeris. Ühes teostuses on farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer naatriumkarboksüme-

tüültselluloos. Ühes teostuses sisaldab kompositsioon umbes 10 µg/ml kuni 5000 µg/ml

TSH-d farmatseutiliselt vastuvõetavas polümeeris. Teistes teostustes sisaldab kompositsioon

umbes 10 µg/ml kuni umbes 1500 µg/ml, umbes 10 µg/ml kuni umbes 1000 µg/ml, umbes

10 µg/ml kuni umbes 800 µg/ml, umbes 10 µg/ml kuni umbes 500 µg/ml, umbes 10 µg/ml

kuni umbes 300 µg/ml, umbes 10 µg/ml kuni umbes 200 µg/ml, umbes 10 µg/ml kuni umbes

Page 17: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

16

100 µg/ml või umbes 10 µg/ml kuni umbes 90 µg/ml TSH-d farmatseutiliselt vastuvõetavas

polümeeris. Ühes teostuses sisaldab kompositsioon umbes 40 µg/ml kuni umbes 80 µg/ml

TSH-d farmatseutiliselt vastuvõetavas kandjas. Teistes teostustes sisaldab kompositsioon

umbes 30 µg/ml, umbes 40 µg/ml, umbes 50 µg/ml, umbes 60 µg/ml, umbes 70 µg/ml,

umbes 80 µg/ml või umbes 90 µg/ml TSH-d farmatseutiliselt vastuvõetavas kandjas. Ühes

konkreetses teostuses sisaldab kompositsioon umbes 60 µg/ml TSH-d farmatseutiliselt vastu-

võetavas kandjas.

[0071] Kompositsioonid võivad vajaduse korral sisaldada ka teisi aineid, nagu säilitusained

ja sarnased. Ühes täiendavas teostuses pakendatakse kompositsioonid eraldi, et neid kombi-

neeriks raviarst või patsient. Pakend võib vajaduse korral sisaldada kompositsiooni manusta-

mise vahendit, nagu süstal ja nõel. Selle leiutisega pakutakse seega ka tooteartiklit, mis

sisaldab TSH allikat, sobiva farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri allikat ja rekonstituee-

ritava kompositsiooni manustamise vahendit. Lisaks võib kompositsioon olla eelnevalt kokku

segatud ja müüdav koos manustamisvahendiga ning manustamisjuhendiga või selleta.

[0072] Ühes teostuses pakutakse TSH manustamiseks kasutatava toimeainet modifitseeritult

vabastava ravimvormi valmistamise meetodit, mille korral TSH efektiivne kogus segatakse

farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivse kogusega

[0073] Ühes teostuses on TSH imetajalt (nt inimeselt) eraldatud TSH. Teises teostuses on

TSH imetaja rekombinantne TSH (nt inimese rekombinantne TSH).

[0074] Ühes teostuses on farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer ainevahetuse käigus orga-

nismist väljutatav polümeer. Teises teostuses võib farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri

organismi süstida.

[0075] Ühes teostuses on ravimvormi viskoossus vähemalt umbes 20 cps. Teises teostuses

on ravimvormi viskoossus vähemalt umbes 40 cps. Teatud teostustes on kompositsiooni vis-

koossus vähemalt umbes 50 cps, vähemalt umbes 70 cps või vähemalt umbes 90 cps. Teatud

teostustes on ravimvormi viskoossus umbes 15 kuni 150 cps, umbes 40 kuni 160 cps, umbes

45 kuni 125 cps või umbes 40 kuni 90 cps. Ühes konkreetses teostuses on ravimvormi

viskoossus umbes 45 kuni 125 cps.

[0076] Ühes teostuses hõlmab farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer naatriumkarboksüme-

tüültselluloosi keskmise molekulmassiga umbes 90 000 kuni umbes 700 000. Teises teostuses

hõlmab farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer umbes 0,05 kuni umbes 5% naatriumkarbok-

sümetüültselluloosi.

Page 18: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

17

[0077] Nagu siin on kirjeldatud, sisaldavad leiutisekohased preparaadid ja kompositsioonid

farmatseutiliselt vastuvõetavaid polümeere. Ühes konkreetses näites on farmatseutiliselt

vastuvõetav polümeer naatriumkarboksümetüültselluloos keskmise molekulmassiga, mis on

valitud rühmast, kuhu kuuluvad molekulmassid: umbes 90 000, umbes 250 000 ja umbes

700 000. Teiste sobivate polümeeride (nt nende, mida on siin kirjeldatud) molekulmass on

vahemikus umbes 70 000, umbes 90 000, umbes 100 000, umbes 150 000, umbes 200 000,

umbes 250 000, umbes 300 000, umbes 350 000, umbes 400 000, umbes 450 000, umbes

500 000, umbes 550 000, umbes 600 000, umbes 650 000, umbes 700 000, umbes 750 000,

umbes 800 000, umbes 850 000, umbes 900 000 või umbes 950 000. Lisaks võib kasutada ka

polümeere, mille molekulmass on umbes 70 000 kuni umbes 950 000 või veel umbes 90 000

kuni umbes 900 000.

[0078] Kompositsioonid võivad vajaduse korral sisaldada teisi aineid, nagu säilitusained ja

sarnased. Ühes täiendavas teostuses pakendatakse kompositsioonid eraldi, et neid kombinee-

riks raviarst või patsient. Pakend võib vajaduse korral sisaldada kompositsiooni manustamise

vahendit, nagu süstal ja nõel. Selles leiutises pakutakse seega ka tooteartiklit, mis sisaldab

TSH allikat, sobiva farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri allikat ja rekonstitueeritava

kompositsiooni manustamise vahendit. Lisaks võib kompositsioon olla eelnevalt kokku

segatud ja müüdav koos manustamisvahendiga ning manustamisjuhendiga või selleta.

[0079] Ühes teostuses pakutakse TSH manustamiseks kasutatava toimeainet modifitseeritult

vabastava ravimvormi valmistamise meetodit, mille korral TSH efektiivne kogus segatakse

farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivse kogusega.

[0080] Ühes teostuses on TSH imetajalt (nt inimeselt) eraldatud TSH. Teises teostuses on

TSH imetaja rekombinantne TSH (nt inimese rekombinantne TSH).

[0081] Ühes teostuses on farmatseutiliselt vastuvõetav polümeer ainevahetuse käigus orga-

nismist väljutatav polümeer. Teises teostuses võib farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri

organismi süstida.

[0082] Teises teostuses pakutakse ravimvormi, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt

vastuvõetavat polümeeri, mis võimaldab patsiendile manustamisel vabastada TSH-d patsien-

di vereringesse modifitseeritult, kusjuures patsiendile manustamisel tagab see ravimvorm

patsiendi seerumis TSH efektiivse Tmax, mis on vähemalt umbes 20% pikem kui TSH

efektiivne Tmax patsiendi seerumis vastava TSH vesilahuse manustamisel.

Page 19: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

18

[0083] Ühes teostuses sisaldab farmatseutiline kompositsioon TSH efektiivset kogust ja

farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures see kompositsioon

tagab efektiivse Tmax vähemalt kuus tundi pärast selle kompositsiooni manustamist seda

vajavale patsiendile.

[0084] Ühes teostuses pakutakse ravimvormi, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt

vastuvõetavat polümeeri, mis võimaldab patsiendile manustamisel vabastada patsiendi vere-

ringesse TSH-d modifitseeritult, kusjuures patsiendile manustamisel tagab see ravimvorm

patsiendi seerumis TSH efektiivse Cmax, mis on vähemalt umbes 20% väiksem kui TSH

efektiivne Cmax patsiendi seerumis vastava TSH vesilahuse manustamisel.

[0085] Teises teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab TSH efektiiv-

set kogust ja farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures see kom-

positsioon tagab seda vajavale patsiendile efektiivse seerumi Cmax, mis on suurem kui umbes

2,0 mIU/l.

[0086] Ühes teostuses pakutakse farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab TSH efektiiv-

set kogust ja farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures see kom-

positsioon tagab seda vajavale patsiendile seerumi T3 taseme, mis ei ole suurem kui

2,5 ng/ml, 48 tunniks pärast manustamist.

[0087] Teises teostuses on seda vajav patsient selline patsient, kellel on struuma ja kilp-

näärmevähi seast valitud kilpnäärme haigusseisund.

[0088] Nagu on selge eriala asjatundjatele, võib siin kirjeldatud preparaadi valmistamisel

kasutamiseks kombineerida ühte või mitut sobivat farmatseutiliselt vastuvõetavat lahjendit.

Kompositsioonid võivad vajaduse korral sisaldada aineid, nagu säilitusained ja sarnased.

Ühes täiendavas teostuses pakendatakse kompositsioonid eraldi, et neid kombineeriks ravi-

arst või patsient. Pakend võib vajaduse korral sisaldada kompositsiooni manustamise vahen-

dit, nagu süstal ja nõel. Selle leiutisega pakutakse seega ka tooteartiklit, mis sisaldab TSH

allikat, sobiva farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri allikat ja rekonstitueeritava kompo-

sitsiooni manustamise vahendit. Lisaks võib kompositsioon olla eelnevalt kokku segatud ja

müüdav koos manustamisvahendiga ning manustamisjuhendiga või selleta.

[0089] Leiutisekohased kompositsioonid tagavad seda vajavale patsiendile (nt kilpnäärme-

vähiga patsiendile, struumaga patsiendile, muu kilpnäärme haigusseisundiga patsientidele)

manustamisel TSH kontsentratsiooni vereseerumis, mida on reguleeritud vastavalt näidusta-

tud kasutusele. Ühes teostuses tagab kompositsioon seda vajavale patsiendile seerumi T3

Page 20: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

19

taseme, mis on maksimaalselt 2,5 ng/ml, 48 tunniks. Teises teostuses tagab kompositsioon

seda vajavale patsiendile efektiivse Tmax väärtuse vähemalt kuueks tunniks pärast manusta-

mist. Teises teostuses tagab kompositsioon seda vajavale patsiendile efektiivse Cmax väärtuse,

mis on suurem kui 2,0 mIU/l.

[0090] Ühes teostuses on ravitav kilpnäärme haigusseisund struuma ja TSH seerumi Cmax

peaks olema alates ühe tunni möödumist manustamisest suurem kui umbes 2,0 mIU/l. Teises

teostuses on TSH seerumi Cmax umbes 5 mIU/l alates ühe tunni möödumisest manustamisest.

Veel ühes teostuses on ravitav kilpnäärme seisund struuma ja preparaati reguleeritakse nii, et

TSH seerumi Cmax saavutatakse umbes mõne tunni (nt umbes 8 kuni 12 tunni) möödumisel

manustamist, et optimeerida radioaktiivse joodi omastamist kilpnäärmesse, põhjustamata

seejuures kilpnäärmehormoonide akuutsest vabanemist. Teatud näidustuste (nt struuma) kor-

ral võib olla kasulik TSH vabanemine vereringesse järkjärgult mitme tunni, nagu 1, 2, 3, 4, 5,

6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 25, 30, 35, 40, 45 tunni, ja võimalik, et

kuni 50 tunni jooksul.

[0091] Teistes näidustustes (nt kilpnäärmevähi) võib soovitava diagnostilise ja/või raviots-

tarbelise rakenduse korral kehtida teistsugune optimaalne farmakokineetika, nagu TSH aeg-

lane vabanemine vereringesse mitme päeva, nagu 1, 2, 3, 4, 5, 10, 15, 20, 25 päeva, ja või-

malik, et kuni 30 päeva jooksul. Preparaate võib manustada mistahes sobival meetodil nagu

intramuskulaarne süstimine.

[0092] Konkreetsetes teostustes seisneb leiutis leiutisekohaste kompositsioonide kasutamises

kilpnäärme haigusseisundi ravis. Teistes teostustes seisneb leiutis leiutisekohaste komposit-

sioonide kasutamises ravimi valmistamiseks kilpnäärme haigusseisundi raviks. Paljudel juh-

tudel on kilpnäärme haigusseisund tingitud TSH muutunud tasemest. TSH taset saab jälgida

ja analüüsida vereanalüüsiga, milles mõõdetakse TSH kogust, kusjuures TSH normaalne tase

seerumis on täiskasvanutel umbes 0,4 kuni umbes 4,5 mIU/l ja vastsündinutel umbes 3 kuni

umbes 20 mIU/l. TSH muutunud tase on seega tase, mis erineb TSH normaalsest tasemest.

TSH muutunud tasemest tingitud haigusseisundite seas on struuma ja kilpnäärme alatalitlus.

Kilpnäärme alatalitluse suhtes positiivse diagnoosi võib panna vereanalüüsi põhjal, milles on

tuvastatud TSH taseme tõus, kusjuures TSH normaalne tase seerumis on täiskasvanutel

umbes 0,4 kuni umbes 4,5 mIU/l ja vastsündinutel umbes 3 kuni umbes 20 mIU/l. Struuma

suhtes positiivset diagnoosi võib määrata vereanalüüsiga, mis näitab TSH taseme muutumist.

Page 21: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

20

Ühes konkreetses teostuses valitakse kilpnäärme haigusseisund rühmast, kuhu kuuluvad

struuma ja kilpnäärmevähk.

[0093] Teises teostuses on leiutiseks meetod TSH kontsentratsiooni hoidmiseks kilpnäärme

haigusseisundiga patsiendi vereplasmas tasemel üle 2,0 mIU/l, mis hõlmab patsiendile

efektiivses koguses kirjeldatud farmatseutilise kompositsiooni manustamist, mille korral TSH

kontsentratsioon vereplasmas püsib umbes ühe tunni jooksul pärast manustamist. Teatud

näidustuste (nt struuma) korral võib olla kasulik TSH vabanemine vereringesse järkjärgult

mitme tunni, nagu 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 25, 30, 35,

40, 45 tunni, ja võimalik, et kuni 50 tunni jooksul. Alternatiivselt võib teatud olukordades

nagu kilpnäärmevähk olla kasulik TSH vabanemine vereringesse järkjärgult mitme päeva

nagu, 1, 2, 3, 4, 5, 10, 15, 20, 25 päeva, ja võimalik, et kuni 30 päeva jooksul.

[0094] Ühes teostuses pakutakse kilpnäärme haigusseisundi ravimise meetodit seda vajaval

patsiendil, mis hõlmab patsiendile efektiivses koguses farmatseutilise kompositsiooni, mis

sisaldab TSH efektiivset kogust ja farmatseutiliselt vastuvõetavat polümeeri efektiivset

kogust, manustamist.

[0095] Ühes teostuses manustatakse farmatseutilist kompositsiooni intramuskulaarse süsti-

mise teel.

[0096] Teises teostuses tagab farmatseutiline kompositsioon TSH efektiivse Tmax patsiendi

seerumis, mis on vähemalt umbes 20% pikem kui TSH efektiivne Tmax patsiendi seerumis

vastava TSH vesilahuse manustamisel.

[0097] Teises teostuses tagab farmatseutiline kompositsioon TSH efektiivse Cmax patsiendi

seerumis, mis on vähemalt umbes 20% väiksem kui TSH efektiivne Cmax patsiendi seerumis

vastava TSH vesilahuse manustamisel.

[0098] Teises teostuses tagab farmatseutiline kompositsioon seda vajaval patsiendil T3

taseme seerumis, mis on 48 tunni jooksul pärast manustamist maksimaalselt 2,5 ng/ml.

[0099] Teises teostuses pakutakse TSH kontsentratsiooni hoidmise meetodit kilpnäärme hai-

gusseisundiga patsiendi vereplasmas tasemel üle 2,0 mIU/l, mis hõlmab patsiendile efektiiv-

ses koguses farmatseutilist kompositsiooni, mis sisaldab TSH efektiivset kogust ja farmat-

seutiliselt vastuvõetavat polümeeri efektiivset kogust, manustamist, kusjuures TSH kontsent-

ratsiooni vereseerumis või -plasmas hoitakse tasemel üle umbes 2,0 mIU/l kauem kui umbes

kuus tundi pärast selle manustamist.

Page 22: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

21

[0100] Teistes teostustes püsib TSH kontsentratsioon vereplasmas suuremana kauem kui

umbes 10 tundi, kauem kui umbes 15 tundi, kauem kui umbes üks päev, kauem kui umbes

kaks päeva või kauem kui umbes neli päeva pärast manustamist.

[0101] Teises teostuses pakutakse kilpnäärme haigusseisundi ravimise meetodit patsiendil,

mis hõlmab patsiendile efektiivses koguses kirjeldatud teostuste kohase farmatseutilise kom-

positsiooni manustamist, kusjuures see kompositsioon tagab seda vajavale patsiendile T3

taseme seerumis, mis on 48 tunni jooksul pärast manustamist maksimaalselt 2,5 ng/ml.

NÄITED

[0102] On mõistetav, et leiutis ei piirdu siin esitatud illustreerivate teostustega, vaid selle

ulatusse kuuluvad kõik selle vormid, mis jäävad eespool toodud kirjelduse ulatusse.

[0103] Alljärgnevates näidetes ja kogu ülejäänud taotluses on järgmised lühendid järgmise

tähendusega. Kui termineid ei ole määratlenud, on need üldtuntud tähendusega.

Lühendid

[0104]

rTSH rekombinantne TSH

w/w massi järgi

AUC kõveraalune pindala

Cmax maksimaalne kontsentratsioon plasmas

EKG elektrokardiogrammid

IM intramuskulaarne

MRrhTSH modifitseeritult vabanev rekombinantne kilpnääret stimuleeriv hormoon

NaCMC naatriumkarboksümetüültselluloos

PD farmakodünaamika

PK farmakokineetika

rhTSH inimese rekombinantne kilpnääret stimuleeriv hormoon

Tmax Maksimaalse kontsentratsiooni saavutamise aeg

T3 trijodotüroniin

T4 türoksiin

Page 23: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

22

Näide 1: Naatriumkarboksümetüültselluloosi või metüültselluloosi sisaldava lahuse

valmistamine

[0105] Naatriumkarboksümetüültselluloos ja metüültselluloos saadi firmalt Spectrum

Pharmaceuticals (Irvine, CA). Valmistati 3% naatriumkarboksümetüültselluloosi ja 1% naat-

riumkarboksümetüültselluloosi lahus. Valmistati 0,5% metüültselluloosi lahus.

[0106] TSH lahus 3% mannitoolis, 0,2% naatriumkloriidis, 20 mM fosfaatpuhvris, pH 7,0

(1 ml 0,9 mg/ml lahust) lisati 3% naatriumkarboksümetüültselluloosi lahusele (1 ml) ja 0,5%

metüültselluloosi lahusele (1 ml). Lahuseid segati keerisseguriga ja neid jälgiti fluorestsee-

riva valgusega mustal taustal. Kõik segatavad lahused olid kihisevad. Pärast 5-minutist seis-

mist olid kõik lahused läbipaistvad ja neis ei olnud nähtavaid osakesi. Lahuste loksutamisel

need kihisesid, kuid neis siiski polnud nähtavaid osakesi.

[0107] TSH lüofiliseeritud kook rekonstitueeriti 3% naatriumkarboksümetüültselluloosi

lahuse (10 ml) ja 0,5% metüültselluloosi lahusega (10 ml). Iga rekonstitueeritud lahus ei

olnud küütlev ega piimjasvalge. Naatriumkarboksümetüültselluloosi lahus rekonstitueeris

TSH lüofiliseeritud koogi kiiremini kui metüültselluloosi lahus, kuid lõpuks rekonstitueerisid

mõlemad lahused TSH lüofiliseeritud koogi. Kihisemist täheldati mõlema lahuse korral.

Kummaski lahuses ei olnud tahkeid osakesi.

Rottidele manustatud rhTSH farmakokineetika: metüültselluloosi toime ja kontsentratsioonid

[0108] Selles näites võrreldi rhTSH kuue erineva preparaadi farmakokineetikat (PK). Uurin-

gudisaini kohaselt kasutati 6 rühma jagatud 18 rotti, kellele oli kägiveeni paigaldatud kanüül.

Kõikidele rottidele manustati intramuskulaarse (IM) süstimise teel üks 1 mg/kg suurune

annus inimese rekombinantset TSH-d (rhTSH). Kuueks manustamisel kasutatud vehiikuliks

oli steriilne süstevesi, erinevas kontsentratsioonis metüültselluloos (MC) või naatriumkarbok-

sümetüültselluloos (NaCMC), tasemel umbes 0,9 mg/ml. Täpsemalt:

[0109] 1. rühmale manustati rhTSH-d steriilses süstevees (SWFI),

[0110] 2. rühmale manustati rhTSH-d 0,25% MC-s,

[0111] 3. rühmale manustati rhTSH-d 0,1% MC-s,

[0112] 4. rühmale manustati rhTSH-d 3% NaCMC-s,

[0113] 5. rühmale manustati rhTSH-d 2% NaCMC-s, ja

Page 24: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

23

[0114] 6.rühmale manustati rhTSH-d 1% NaCMC-s.

[0115] PK analüüsiks võeti seerumiproove (n = 3) ajahetkedel 0, 30, 60, 120, 240, 480 ja

1440 minutit. Seerumiproove hinnati rhTSH ELISA-ga.

Materjalid ja meetodid

[0116] Selles näites kasutatud rotid olid emased Sprague Dawley rotid (Charles River

Laboratories, Wilmington, MA) kehamassiga umbes 250 g. Nagu on näidatud, manustati

kõikidele rottidele intramuskulaarse (IM) süstimise teel ühe annusena 1 mg/kg inimese re-

kombinantset TSH-d (rhTSH). Kuus katsetoodet valmistati kas steriilse süstevee või erinevas

kontsentratsioonis metüültselluloosi (MC) või naatriumkarboksümetüültselluloosiga

(NaCMC) kontsentratsioonis umbes 0,9 mg/ml. Täpsemalt, rottidele manustati rhTSH-d

steriilses süstevees (SWFI), rhTSH-d 0,25% MC-s, rhTSH-d 0,1% MC-s, rhTSH-d 3%

NaCMC-s, rhTSH-d 2% NaCMC-s või rhTSH-d 1% NaCMC-s.

rhTSH ELISA

[0117] Rottide seerumis sisalduva rhTSH koguse kvantifitseerimiseks kasutati kolorimeet-

rilist kihttehnikal põhinevat ensüümiseoselist immunosorbentanalüüsi (ELISA) hCG-vastase

antikeha ja hiire biotinüülitud rhTSH-vastase antikehaga. Plaadid kaeti hiire hCG-vastase

antikehaga ja neid inkubeeriti öö läbi temperatuuril 2 kuni 8 °C. Standardkõver koostati

rhTSH-d kasutades alates kontsentratsioonist 5,556 ng/ml ja lahjendades seeriana 1 : 1,5 kuni

0,488 ng/ml. Iga katseproovi seerialahjendused tehti lahjenduspuhvris. Plaatidele lisati kahe

paralleelina standardeid, kontrolle ja proove ning neid inkubeeriti loksutades üks tund

temperatuuril 37 °C. Plaate pesti ELISA plaatide pesemise lahusega (1-kordne fosfaatpuh-

verdatud soolalahus 0,5% Tween20™-ga (polüoksüetüleensorbitaanmonolauraat), Perkin

Elmer Life Sciences Products). Hiire biotinüülitud rhTSH-vastast antikeha lahjendati sobivalt

proovide lahjenduspuhvris, see lisati igasse süvendisse ja plaate inkubeeriti loksutades üks

tund temperatuuril 37 °C. Plaate pesti kuus korda ELISA plaatide pesulahusega.

Streptavidiini mädarõika peroksüdaas (Pierce Biotechnology, Inc., Rockford, IL) lahjendati

sobivalt proovide lahjenduspuhvris (1-kordne fosfaatpuhverdatud soolalahus, 0,5%

Tween20™ (polüoksüetüleensorbitaanmonolauraati), 0,1% BSA-d, Perkin Elmer Life

Page 25: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

24

Sciences Products), see lisati igasse süvendisse ja inkubeeriti 15 minutit pimedas toatem-

peratuuril. Plaate pesti ELISA plaatide pesulahusega. Siis lisati ortofenüleendiamiini (OPD)

(Sigma, St. Louis, MO) ja plaate inkubeeriti loksutades 30 minutit temperatuuril 37 °C.

Reaktsioon peatati väävelhappe 4,5 M stopplahusega (Fisher Scientific, Hampton, NH).

rhTSH kogus igas proovis mõõdeti neeldumise järgi lainepikkusel 490 nm.

Andmete analüüs

[0118] Proovide neeldumise näitajad jäeti välja, kui neeldumise mõõtetulemus lainepikkusel

490 oli suurem kui suurima kontsentratsiooniga rhTSH standardil (5,556 ng/ml) või väiksem

kui väikseima kontsentratsiooniga rhTSH standardil (0,488 ng/ml). Selliseid mõõtetulemusi

ei kaasatud andmete analüüsi.

[0119] rhTSH kogus (mõõdetud kui ng/ml) iga proovi lahjenduses interpoleeriti standardkõ-

vera järgi. rhTSH kogus igas proovis arvutati, korrutades interpoleeritud tulemuse sobiva lah-

jendusteguriga. rhTSH kogus väljendatakse nanogrammides rhTSH kogusest seerumis

(ng/ml). Tabelis 1 on kokkuvõte uuringuparameetritest. Elusate loomade uuringus ega lahka-

misel ei täheldatud loomadel mingeid ebanormaalseid kõrvaletõusuid.

Tabel 1: Uuringudisain

Rühma number

Loomade arv

Annus mg/kg

Kontsentratsioon mg/ml

Manustamis-viis

Katsetoode Ajahetked

1 3 rhTSH SWFI-s

2 3 rhTSH 0,25% MC-s

3 3 rhTSH 0,1% MC-s

4 3 rhTSH 3% NaCMC-s

5 3 rhTSH 2% NaCMC-s

6 3

1 0,9 IM

rhTSH 1% NaCMC-s

enne

manustamist,

30 min, 1 h,

2 h, 4 h, 8 h

ja 24 h pärast

Page 26: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

25

Farmakokineetilised parameetrid

[0120] Farmakokineetiline analüüs tehti individuaalsete loomadega. Kontsentratsiooni seeru-

mis ja aja andmete farmakokineetilise analüüsi tegemisel kasutati WinNonlin® arvutitarkvara

(Pharsight Corporation, Mountain View, CA). Lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2) on

aeg, mis on vajalik sirgjoone (log-lineaarsel skaalal) mistahes punktis ravimi kontsentrat-

siooni vähenemiseks poole võrra ja see on esitatud kujul 0,693/n, milles n on eliminatsiooni

kiirusekonstant (2,303 ja lõpliku eliminatsiooni tõusu tulemus). Cmax on maksimaalne kont-

sentratsioon seerumis ühikutes ng/ml. Tmax on ajahetk minutites, millal täheldati maksimaal-

set kontsentratsiooni (Cmax). Kokkuvõte parameetritest Cmax, Tmax, lõpliku eliminatsiooni

poolväärtusaeg (t1/2), kõvera alune pindala (AUC) ja kliirens (Cl) on toodud tabelis 2.

Joonisel 1 on kujutatud TSH keskmine kontsentratsioon seerumis (ng/ml) rottidel konk-

reetsetel ajahetkedel pärast rhTSH erinevate MC- või NaCMC-preparaatide intramusku-

laarset (IM) manustamist

Tabel 2: Cmax, Tmax, t1/2, AUC ja Cl väärtused SWFI-, MC- ja NaCMC-preparaatide korral

Cmax ng/ml Tmax min t1/2 min AUC (kõik) min*ng/ml Cl ml/min/kg

rhTSH SWFI-s

661,20 ± 100,26 180,0 ± 103,9 262,03 ± 21,90 504042,63 ± 35351,93 1,9 ± 0,1

rhTSH 0,25% MC-s

645,27 ± 134,23 320,0 ± 138,6 333,77 ± 35,03 * 569415,57 ± 117258,69 1,7 ± 0,3

rhTSH 0,1% MC-s

662,97 ± 126,45 80,0 ± 34,6 349,37 ± 24,48 * 463768,20 ± 66534,84 2,0 ± 0,3

rhTSH 3% NaCMC-s

497,23 ± 39,78 *

120,0 ± 103,9 740,83 ± 190,33* 436426,43 ± 8137,11* 1,7 ± 0,2

rhTSH 2% NaCMC-s

811,53 ± 136,68 200,0 ± 69,3 436,50 ± 160,01 548849,13 ± 77824,65 1,6 ± 0,2

rhTSH 1% NaCMC-s

769,33 ± 144,44 200,0 ± 69,3 390,33 ± 40,07 * 529652,40 ± 86106,76 1,7 ± 0,2

* p väärtus < 0,05

Page 27: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

26

Kokkuvõte farmakokineetilistest parameetritest

[0121] Pärast iga rhTSH preparaadi booluse IM manustamist näitas kontsentratsiooni ja aja

poollogaritmiline graafik manustamisviisile vastavat imendumis-, jaotumis- ja eliminatsioo-

niprofiili. 3% NaCMC-s rekonstitueeritud rhTSH manustamisel tekkis võrreldes SWFI-s

manustatud rhTSH-ga statistiliselt oluline Cmax nihe (vt nt tabelit 2 ja joonist 1). Lisaks on

märke MC-s rekonstitueeritud rhTSH toimest.

Näidet 3: Naatriumkarboksümetüültselluloosi ja metüültselluloosi võrdlus rottidel

[0122] Selles näites võrreldi rhTSH kolme erineva preparaadi farmakokineetikat (PK).

Uuringudisaini järgi kasutati kolme rühma jagatud 14 rotti, kellele oli kägiveeni paigaldatud

kanüül. Kõikidele rottidele manustati intramuskulaarse (IM) süstimise teel üks 1 mg/kg

suurune annus rhTSH-d. Kolmeks manustamisel kasutatud vehiikuliks oli steriilne süstevesi,

0,25% metüültselluloos (MC) ja 3% naatriumkarboksümetüültselluloos (NaCMC), tasemel

umbes 0,9 mg/ml. Täpsemalt:

[0123] 1. rühmale manustati rhTSH-d steriilses süstevees (SWFI),

[0124] 2. rühmale manustati rhTSH-d 0,25% MC-s, ja

[0125] 3. rühmale manustati rhTSH-d 3% NaCMC-s.

[0126] PK analüüsiks võeti seerumiproove (n = 3) ajahetkedel 0, 30, 60, 120, 150, 180, 240,

480, 1440 ja 1920 minutit. Seerumiproove hinnati rhTSH ELISA-ga.

Materjalid ja meetodid

[0127] Katsed tehti näites 2 kirjeldatud viisil.

[0128] Tabelis 3 on kokkuvõte uuringuparameetritest. Elusate loomade uuringus ega ka lah-

kamisel ei täheldatud loomadel mingeid ebanormaalseid kõrvaletõusuid.

Page 28: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

27

Tabel 3: Uuringudisain

Rühma number

Loomade arv

Annus mg/kg

Kontsentratsioon mg/ml

Manustamisviis Katsetoode Ajahetked

1 4 rhTSH SWFI-s

2 5 rhTSH 0,25% MC-s

3 5

1 0,9 IM

rhTSH 3,0% NaCMC-s

Enne manustamist,

30, 60, 90, 120, 150, 180,

240, 480, 1440, 1920

minuti pärast

Farmakokineetilised parameetrid

[0129] Farmakokineetiline analüüs tehti individuaalsete loomadega. Kontsentratsiooni seeru-

mis ja aja andmete farmakokineetilise analüüsi tegemisel kasutati WinNonlin® arvutitarkvara

(Pharsight Corporation, Mountain View, CA). Lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2) on

aeg, mis on vajalik sirgjoone (log-lineaarne skaala) mistahes punktis ravimi kontsentratsiooni

vähenemiseks poole võrra ja see on esitatud kujul 0,693/n, milles n on eliminatsiooni kiirus-

konstant (2,303 ja lõpliku eliminatsiooni tõusu tulemus). Cmax on maksimaalne kontsentrat-

sioon seerumis (ng/ml). Tmax on ajahetk minutites, millal täheldati maksimaalset kontsent-

ratsiooni (Cmax). Kokkuvõte parameetritest Cmax, Tmax, lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg

(t1/2), kõvera alune pindala (AUC) ja kliirens (Cl) on toodud tabelis 4. Joonisel 2 on kujutatud

TSH keskmine kontsentratsioon seerumis (ng/ml) rottidel konkreetsetel ajahetkedel pärast

rhTSH 0,25% MC või 3% NaCMC preparaatide intramuskulaarset (IM) manustamist.

Tabel 4: Cmax, Tmax, t1/2, AUC ja Cl väärtused SWFI-, MC- ja NaCMC-preparaatide

korral

Cmax ng/ml Tmax min t1/2 min AUC (all) min*ng/ml Cl ml/min/kg

rhTSH SWFI-s

1162,48 ± 254,94 165,0 ± 17,32 252,90 ± 24,11 793094,70 ± 80246,60 1,28 ± 0,15

rhTSH 0,25% MC-s

1107,82 ± 130,50 204,00 ± 32,86 250,74 ± 11,77 767464,14 ± 63019,42 1,28 ± 0,13

rhTSH 3% 701,64 ± 102,49 * 384,00 ± 131,45 354,32 ± 48,32 661417,56 ± 80174,02 1,48 ± 0,19

Page 29: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

28

Cmax ng/ml Tmax min t1/2 min AUC (all) min*ng/ml Cl ml/min/kg

NaCMC-s * * *

* p väärtus < 0,05

Kokkuvõte farmakokineetilistest parameetritest

[0130] Pärast iga rhTSH preparaadi booluse IM manustamist näitas kontsentratsiooni ja aja

poollogaritmiline graafik manustamisviisile vastavat imendumis-, jaotumis- ja eliminatsioo-

niprofiili. Selle uuringu tingimustes tekkis 3% NaCMC-s rekonstitueeritud rhTSH IM manus-

tamisel võrreldes SWFI-s manustatud rhTSH-ga statistiliselt oluline Cmax nihe. Toimeainet

modifitseeritud vabastava rhTSH preparaadi 0,25% MC-s ja rhTSH is SWFI vahel puudus

statistiliselt oluline erinevus.

Näide 4: Rottidele manustatud rhTSH farmakokineetika

Viskoossuse ja naatriumkarboksümetüültselluloosi tüübi mõju

[0131] Selles näites võrreldi rhTSH kuue erineva preparaadi farmakokineetikat (PK). Uurin-

gudisaini kohaselt kasutati 6 rühma jagatud 18 rotti, kellele oli kägiveeni paigaldatud kanüül.

Kõikidele rottidele manustati intramuskulaarse (IM) süstimise teel üks 1 mg/kg suurune

annus inimese rekombinantset TSH-d (rhTSH). Kuueks manustamisel kasutatud vehiikuliks

oli steriilne süstevesi, erinevas kontsentratsioonis metüültselluloos (MC) või naatriumkarb-

oksümetüültselluloos (NaCMC), tasemel umbes 0,9 mg/ml. Täpsemalt:

[0132] 1. rühmale manustati rhTSH-d steriilses süstevees (SWFI),

[0133] 2. rühmale manustati rhTSH-d 2% keskmise viskoossusega NaCMC-s firmalt

Hercules,

[0134] 3. rühmale manustati rhTSH-d keskmise viskoossusega 1,5% NaCMC-s firmalt

Hercules,

[0135] 4. rühmale manustati rhTSH-d väikese viskoossusega 3% NaCMC-s firmalt Ruger,

[0136] 5. rühmale manustati rhTSH-d väikese viskoossusega 3% NaCMC-s firmalt

Hercules, ja

Page 30: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

29

[0137] 6. rühmale manustati rhTSH-d väikese viskoossusega 2% NaCMC-s firmalt

Hercules.

[0138] PK analüüsiks võeti seerumiproove (n = 3) ajahetkedel 0, 30, 60, 120, 240, 480 ja

1440 minutit. Seerumiproove hinnati rhTSH ELISA-ga.

Materjalid ja meetodid

[0139] Katsed tehti näites 2 kirjeldatud viisil.

[0140] Tabelis 5 on kokkuvõte uuringuparameetritest. Elusate loomade uuringus ega lahka-

misel ei täheldatud loomadel mingeid ebanormaalseid kõrvaletõusuid.

Tabel 5: Uuringudisain

Rühm #

Loomade arv

Annus mg/kg

Kontsentrat-sioon mg/ml

Manustamis-viis

Katsetoode Viskoossus Ajahetked

1 5 rhTSH SWFI-s NA

2 5 rhTSH 2% kesk-mise viskoossusega NaCMC-s, Hercules

149 cps

3 5 rhTSH 1,5% kesk-mise viskoossusega NaCMC-s, Hercules

79 cps

4 5 rhTSH 3% väikese viskoossusega NaCMC-s, Ruger

76 cps

5 5 rhTSH 3% väikese viskoossusega NaCMC-s, Hercules

46 cps

6 5

1 1 IM

rhTSH 2% väikese viskoossusega NaCMC-s, Hercules

18 cps

enne manustamist, 60, 90, 120, 150, 180, 240, 480, 1440 minuti pärast

Page 31: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

30

Farmakokineetilised parameetrid

[0141] Farmakokineetiline analüüs tehti individuaalsete loomadega. Kontsentratsiooni see-

rumis ja aja andmete farmakokineetilise analüüsi tegemisel kasutati WinNonlin® arvutitark-

vara (Pharsight Corporation, Mountain View, CA). Lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg

(t1/2) on aeg, mis on vajalik sirgjoone (log-lineaarne skaala) mistahes punktis ravimi kont-

sentratsiooni vähenemiseks poole võrra ja see on esitatud kujul 0,693/n, milles n on elimi-

natsiooni kiiruskonstant (2,303 ja lõpliku eliminatsiooni tõusu tulemus). Cmax on maksi-

maalne kontsentratsioon seerumis ühikutes ng/ml. Tmax on ajahetk minutites, millal täheldati

maksimaalset kontsentratsiooni (Cmax). Kokkuvõte parameetritest Cmax, Tmax, lõpliku elimi-

natsiooni poolväärtusaeg (t1/2), kõvera alune pindala (AUC) ja kliirens (Cl) on toodud tabelis

6. Joonisel 3 on kujutatud TSH keskmist kontsentratsiooni seerumis (ng/ml) rottidel konk-

reetsetel ajahetkedel pärast rhTSH erinevate NaCMC preparaatide intramuskulaarset (IM)

manustamist

Tabel 6: Cmax, Tmax, t1/2, AUC ja Cl väärtused SWFI- ja NaCMC-preparaatide korral

Cmax ng/ml Tmax min t1/2 min AUC (kõik) min*ng/ml

Cl ml/min/kg

rhTSH SWFI-s 1869,40 ± 463,09

108,00 ± 40,25 208,79 ± 41,46

676612,77 ± 56319,96

1,66 ± 0,11

rhTSH 2% NaCMC-s, 149 cps

839,93 ± 109,93 *

216,00 ± 32,86 *

316,95 ± 75,24 *

582323,73 ± 28661,78 *

1,70 ± 0,23

rhTSH 1,5% NaCMC-s, 79 cps

1091,62 ± 145,52 *

138,00 ± 26,83 320,97 ± 43,84 *

543958,41 ± 87182,51 *

1,8 ± 0,27

rhTSH 3% NaCMC-s Ruger

1300,86 ± 233,36 *

132,00 ± 16,43 252,75 ± 61,52

501049,86 ± 10301,70 *

2,0 ± 0,17 *

rhTSH 3% NaCMC-s, Hercules

1360,49 ± 394,57

120,00 ± 0,00 290,92 ± 33,71 *

484258,29 ± 89921,25 *

2,04 ± 0,38

rhTSH 2% NaCMC-s, Hercules

1370,54 ± 249,74

120,00 ± 0,00 261,62 ± 20,02 *

579898,44 ± 50108,82 *

1,78 ± 0,23

* P väärtus < 0,05

Page 32: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

31

Kokkuvõte farmakokineetilistest parameetritest

[0142] Pärast iga rhTSH preparaadi booluse IM manustamist näitas kontsentratsiooni ja aja

poollogaritmiline graafik manustamisviisile vastavat imendumis-, jaotumis- ja eliminatsioo-

niprofiili. Tehti Studenti T-test, milles võrreldi iga toimeainet modifitseeritult vabastava

rhTSH proovi WinNonLin® parameetreid rhTSH WinNonLin® parameetritega. Cmax lõplik

poolväärtusaeg (t½) ja kõvera alune pindala (ekspositsioon) olid kõigi katsetatud NaCMC

vehiikulite korral erinevad, mis näitab, et manustatud rhTSH lahuse viskoossus muudab

oluliselt farmakokineetilisi parameetreid.

[0143] Nende uuringutingimuste korral näitas farmakokineetiline analüüs statistiliselt olulisi

erinevusi NaCMC-s manustatud rhTSH-i ja SWFI-s manustatud rhTSH-i vahel kõikide kat-

setatud viskoossuste juures.

Näide 5: Rottidele manustatud rhTSH farmakokineetika

Karboksümetüültselluloosi viskoossuse/kontsentratsiooni mõju

[0144] Selles näites võrreldi nelja erineva rhTSH preparaadi farmakokineetikat (PK).

Uuringudisaini kohaselt kasutati 4 rühma jagatud 40 emast Sprague-Dawley rotti, kellele oli

kägiveeni paigaldatud kanüül. Kõikidele rotirühmadele manustati intramuskulaarse (IM)

süstimise teel üks 1 mg/kg suurune annus ettenähtud rhTSH-d. Täpsemalt:

[0145] 1. rühmale manustati rhTSH 0,1 mg/kg steriilses süstevees (SWFI),

[0146] 2. rühmale manustati rhTSH 0,1 mg/kg 2,5% karboksümetüültselluloosis (NaCMC)

viskoossusega 41 sentipuaasi (cps),

[0147] 3. rühmale manustati rhTSH 0,1 mg/kg 3,0% NaCMC-s viskoossusega 97 cps, ja

[0148] 4. rühmale manustatu rhTSH 0’1 mg/kg 3,5% NaCMC-s viskoossusega 159 cps.

[0149] Pärast manustamist võeti kõikidelt loomadelt kägiveeni paigaldatud kanüüli abil

seeriana verd. Kõikidest vereproovidest eraldati töötlemisel seerum ja seerum paigutati vas-

tavate siltidega mikrotsentrifuugi tuubidesse. Kõiki proove hoiti analüüsimiseni temperatuuril

-80 °C.

Page 33: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

32

Materjalid ja meetodid

[0150] Katsed tehti näites 2 kirjeldatud viisil.

[0151] Tabelis 7 on kokkuvõte uuringuparameetritest. Elusate loomade uuringus ega lahka-

misel ei täheldatud loomadel mingeid ebanormaalseid kõrvaletõusuid.

Tabel 7: Uuringudisain

Rühma number

Loomade arv

Annus mg/kg

Kontsentrat-sioon mg/ml

Katsetoode Vehiikul Manustamis-

režiim Manustamis-

viis

1 10 SWFI

2 10 2,5%

NaCMC

3 10 3,0%

NaCMC

4 10

0,1 0,25 rhTSH

3.5% NaCMC

üks annus IM

Farmakokineetilised parameetrid

[0152] Farmakokineetiline analüüs tehti igal loomal mittekambrilisel meetodil WinNonlin®

arvutitarkvara versiooniga 5.0 (Pharsight Corporation, Mountain View, CA). Iga kontsentrat-

siooni ja aja kõvera lõpliku log-lineaarse faasi tõus (beeta) määrati lineaarse regressioon-

analüüsiga. Selle tõusu abil arvutati eliminatsiooni näiv poolväärtusaeg. Kontsentratsiooni

seerumis kõvera alune pindala ajahetkest 0 kuni viimase tuvastatava kontsentratsioonini

määrati lineaarsel trapetsmeetodil ja ekstrapoleeriti lõpmatuseni. Näiv kliirens arvutati rhTSH

manustatud annuse jagamisel kogu AUC-ga ja näiv jaotusmaht arvutati kliirensi jagamisel

beetaga. Kõikide katsetoodete rhTSH keskmiste kontsentratsioonide seerumis ja aja kõverad

on näidatud joonisel 4. Kõikide katsetoodete farmakokineetilised parameetrid keskmistati ja

saadud tulemused on näidatud tabelis 8.

Page 34: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

33

Tabel 8: rhTSH farmakokineetilised parameetrid Sprague Dawley rottidel (0,1 mg/kg, IM)

pärast Dunnetti post hoc testi

Farmakokineetiline parameeter (± SD)

rhTSH SWFI-s (n = 9)

rhTSH 2,5% NaCMC-s

(n = 8)

rhTSH 3,0% NaCMC-s (n = 10)

rhTSH 3,5% NaCMC-s

(n = 6)

t1/2 (min) 273,08 ± 134,76 276,90 ± 60,95 347,45 ± 76,67 393,69 ± 96,81

Cl (ml/min/kg) 2,45 ± 0,85 2,27 ± 1,07 1,70 ± 0,18* 2,34 ± 0,62

Vz (ml/kg) 871,70 ± 292,78 870,46 ± 297,81 855,86 ± 234,81 1346,52 ± 513,00*

Cmax 114,07 ± 39,30 70,22 ± 22,34* 66,36 ± 11,19* 59,69 ± 26,46*

Tmax 120,00 ± 70,36 210,00 ± 114,52* 306,00 ± 153,49 155,00 ± 22,58

AUC (ng*min/ml) 45135,05 ± 13699,83

49994,38 ± 15527,05

59341,56 ± 6113,24

45278,48 ±11679,80

t1/2, eliminatsiooni poolväärtusaeg, Cl, kliirens, Vz, näiv jaotusmaht, Cmax, maksimaalne kontsentratsioon, tmax, Cmax täheldamise aeg, AUC, kontsentratsiooni ja aja kõvera alune pindala ekstrapoleerituna lõpmatuseni *p < 0,05 võrreldes rhTSH-ga SWFI-s ühesuunalise dispersioonanalüüsi põhjal

Kokkuvõte farmakokineetilistest parameetritest

[0153] Tehti ühesuunaline dispersioonanalüüs, millele järgnes Dunnetti post hoc test, milles

võrreldi WinNonLin® parameetreid iga TSH-d modifitseeritult vabastava proovi ja kontroll-

rhTSH vahel. PK analüüs näitas statistiliselt olulist erinevust rhTSH-d modifitseeritult

vabastava proovi kõigi kolme kontsentratsiooniga seotud keskmise Cmax väärtuse ja kontroll-

rhTSH vahel. Lisaks näitavad andmed, et keskmine t1/2 oli toimeainet modifitseeritud

vabastavate katsetoodete puhul erinev. Nelja katsetoote korral ei olnud keskmiste AUC väär-

tuste vahel statistiliselt olulist erinevust, mis näitab, et keskmine ekspositsioon rhTSH-d

modifitseeritult vabastavat preparaati saanud katserühmades ei olnud eristatav keskmisest

ekspositsioonist pärast kontroll-rhTSH manustamist.

[0154] Need andmed kinnitavad varasemates rottidega tehtud uuringutes täheldatud tule-

musi, mille järgi Cmax väheneb ja Tmax nihkub hilisemale ajahetkele ning AUC (ekspo-

sitsioon) ei muutu. Täpsemalt, rhTSK IM manustamisel 2,5% (41 cps), 3% (97 cps) ja 3,5%

(159 cps) NaCMC-s toimus Cmax, Tmax, t1/2 ja AUC oluline nihe võrreldes SWFI-s ma-

nustatud rhTSH-ga.

Page 35: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

34

Näide 6: Koertele manustatud rhTSH farmakokineetika:

Süsti mahu / rhTSH kontsentratsiooni mõju

[0155]

Selles uuringus võrreldi Inglise madalajalgsetele hagijatele 3% NaCMC-s ja SWFI-s ma-

nustatud rhTSH farmakokineetikat (PK). Uuringudisaini kohaselt kasutati 15 koera, kes olid

jagatud kolme rühma. Kõikidele koertele manustati üks 0,1 mg/kg suurune annus rhTSH-d.

Täpsemalt:

[0156] 1. rühmale manustati 0,15 ml/kg rhTSH-d SWFI-s,

[0157] 2. rühmale manustati 0,15 ml/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s ja

[0158] 3. rühmale manustati 0,07 ml/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s.

[0159] PK analüüsiks võeti seerumiproove (n = 3) ajahetkedel 0, 15, 30, 60, 90, 120, 150,

180, 240, 300, 360, 480, 1440 ja 2160 minutit. Seerumiproove hinnati rhTSH ELISA-ga.

Meetodid ja materjalid

rhTSH ELISA

[0160] Koerte seerumis sisalduva rhTSH koguse kvantifitseerimiseks kasutati kolorimeet-

rilist kihttehnikal põhinevat ensüümiseoselist immunosorbentanalüüsi (ELISA) hCG-vastase

antikeha ja hiire biotinüülitud rhTSH-vastase antikehaga. Plaadid kaeti hiire hCG-vastase

antikehaga ja neid inkubeeriti öö läbi temperatuuril 2 kuni 8 °C. Standardkõver koostati,

kasutades rhTSH-d kontsentratsioonist 5,556 ng/ml ja lahjendades seda seeriana 1 : 1,5 kuni

0,488 ng/ml. Iga katseproovi seerialahjendused tehti lahjenduspuhvris. Plaatidele lisati kahe

paralleelina standardeid, kontrolle ja proove ning neid inkubeeriti loksutades üks tund tem-

peratuuril 37 °C. Plaate pesti ELISA plaatide pesulahusega. Hiire biotinüülitud rhTSH-

vastane antikeha lahjendati sobivalt proovide lahjenduspuhvris, see lisati igasse süvendisse ja

plaate inkubeeriti loksutades üks tund temperatuuril 37 °C. Plaate pesti kuus korda ELISA

plaatide pesulahusega. Streptavidiini mädarõika peroksüdaas lahjendati sobivalt proovide

lahjenduspuhvris (1-kordne fosfaatpuhverdatud soolalahus, 0,5% Tween20™ (polüoksüetü-

Page 36: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

35

leensorbitaanmonolauraati), 0,1% BSA-d, Perkin Elmer Life Sciences Products) ja lisati

igasse süvendisse ja inkubeeriti 15 minutit pimedas toatemperatuuril. Plaate pesti ELISA

plaatide pesulahusega. Siis lisati ortofenüleendiamiini (OPD) (Sigma, St. Louis, MO) ja

plaate inkubeeriti loksutades 30 minutit temperatuuril 37 °C. Reaktsioon peatati väävelhappe

4,5 M peatamislahusega (Fisher Scientific, Hampton, NH). rhTSH kogus igas proovis mõõ-

deti neeldumise järgi lainepikkusel 490 nm.

Andmete analüüs

[0161] Proovide neeldumisnäitajad jäeti välja, kui neeldumise mõõtmistulemus lainepikkusel

490 oli suurem kui väiksema kontsentratsiooniga rhTSH standardil (5,556 ng/ml) või väik-

sem kui väikseima kontsentratsiooniga rhTSH standardil (0,488 ng/ml). Selliseid mõõtmis-

tulemusi ei kaasatud andmete analüüsi.

[0162] rhTSH kogus (mõõtuna kui ng/ml) igas proovi lahjenduses interpoleeriti standard-

kõvera järgi, korrutati sobiva lahjendusega ja väljendati rhTSH nanogrammidena seerumis

(ng/ml). rhTSH koguse arvutamiseks igas proovis korrutati interpoleeritud tulemus sobiva

lahjendusteguriga. rhTSH kogus väljendatakse rhTSH nanogrammidena seerumis (ng/ml).

WinNonLin®

analüüs

[0163] Selleks, et saada farmakokineetiliste parameetrite hinnangut, analüüsiti rhTSH kont-

sentratsiooni seerumis ja aja andmeid mittelineaarse vähimruutude kõvera koostamise prog-

rammiga WinNonlin® (Pharsight Corporation, Mountain View, CA). Lõpliku eliminatsiooni

poolväärtusaeg (t1/2) on aeg, mis on vajalik sirgjoone (log-lineaarse skaala) mistahes punktis

ravimi kontsentratsiooni vähenemiseks poole võrra ja see on esitatud kujul 0,693/n, milles n

on eliminatsiooni kiiruskonstant (2,303 ja lõpliku eliminatsiooni tõusu tulemus). Cmax on

maksimaalne kontsentratsioon seerumis (ng/ml). Tmax on ajahetk (minutites), millal täheldati

maksimaalset kontsentratsiooni (Cmax). Tehakse kokkuvõte parameetritest Cmax, Tmax, lõpliku

eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2), kõvera alune pindala (AUC) ja kliirens (Cl).

[0164] Kõigi katsetoodete TSH keskmise kontsentratsiooni seerumis ja aja kõverad on

näidatud joonisel 5. Kõikide katsetoodete farmakokineetilised parameetrid keskmistati ja

saadud tulemused on näidatud tabelis 9.

Page 37: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

36

Järeldused

[0165] Tehti Studenti T-test, milles võrreldi iga toimeainet modifitseeritult vabastava rhTSH

proovi WinNonLin® parametereid rhTSH WinNonLin® parameetritega. Analüüs näitas sta-

tistiliselt olulist erinevust 3% NaCMC-s manustatud rhTSH mõlema kontsentratsiooni Cmax ja

Tmax väärtuses võrreldes steriilses süstevees manustatud rhTSH-ga. AUC puhul ei esinenud

rühmade vahel olulisi erinevusi, mis näitab, et ekspositsioon ei olnud nende kolme rühma

puhul erinev. Lisaks märgati, et 3. rühma loomadel oli Cmax suurem, mis on kooskõlas rhTSH

suurema kontsentratsiooniga selles annuserühmas. Selle uuringu tulemused näitasid 3%

NaCMC-s manustatud rhTSH korral Cmax vähenemist ja Tmax nihet võrreldes steriilses

süstevees manustatud rhTSH-ga.

Tabel 9: rhTSH farmakokineetilised parameetrid Inglise madalajalgsetel hagijatel (0,1 mg/kg,

IM)

Cmax ng/ml Tmax min AUC (kõik) min*ng/ml

Thyrogen® 935,32 ± 339,61 66,00 ± 25,10 321186,80 ± 79832,95

MRF rhTSH (7 mg/ml) 384,10 ± 205,05 * 234,00 ± 68,41 * 248291,40 ± 55235,03

MRF rhTSH (1,43 mg/ml) 513,60 ± 113,27* 180,00 ± 60,00* 297390,20 ± 49397,20

* p väärtus < 0,05

Näide 7: Koertele manustatud rhTSH farmakokineetika

NaCMC vehiikuli annuse ja viskoossuse mõju

[0166] Selles uuringus võrreldi 3% NaCMC-s manustatud rhTSH farmakokineetikat (PK)

SWFI-s manustatud rhTSH farmakokineetikaga Inglise madalajalgsetel hagijatel pärast ühte

intramuskulaarset (IM) süsti. Katsetati viskoosse vehiikuli kahte erinevat viskoossust, 93 cps

ja 54 cps. Uuringudisaini kohaselt kasutati 35 koera, kes jagati seitsmesse viiest koerast

koosnevasse rühma. Koertele manustati katsetoodet annuses 0, 0,05, 0,1 või 0,2 mg/kg.

Täpsemalt:

[0167] 1. rühmale manustati 0,05 mg/kg rhTSH-d SWFI-s,

Page 38: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

37

[0168] 2. rühmale manustati 0,05 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s viskoossusega 93 cps,

[0169] 3. rühmale manustati 0,1 mg/kg rhTSH-d SWFI-s,

[0170] 4. rühmale manustati 0,1 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s viskoossusega 93 cps,

[0171] 5. rühmale manustati 0,1 mg/kg rhTSH-d 3% NaCMC-s viskoossusega 54 cps,

[0172] 6. rühmale manustati 0,2 mg/kg rhTSH SWFI-s ja

[0173] 7. rühmale manustati 0,2 mg/kg rhTSH 3% NaCMC-s viskoossusega 93 cps.

[0174] PK analüüsiks võeti seerumiproove (n = 3) ajahetkedel 0, 15, 30, 60, 90, 120, 150,

180, 240, 300, 360, 480 ja 1440 minutit. Seerumiproove hinnati rhTSH ELISA-ga.

Materjalid ja meetodid

[0175] Katsed tehti näites 6 kirjeldatud viisil.

[0176] Katsetoodete TSH keskmiste kontsentratsioonide seerumis ja aja kõverad on näidatud

joonistel 6, 7 ja 8. Kõigi katsetoodete farmakokineetilised parameetrid keskmistati ja need

tulemused on näidatud tabelis 10.

Järeldused

[0177] Tehti Studenti T-test, milles võrreldi iga toimeainet modifitseeritult vabastava rhTSH

proovi WinNonLin® parameetreid rhTSH WinNonLin® parameetritega. Analüüs näitas statis-

tiliselt olulist erinevust 3% NaCMC-s manustatud rhTSH 0,05 mg/kg suuruse annuse Cmax,

Tmax ja t1/2 väärtuses võrreldes steriilses süstevees manustatud rhTSH sama annusega. Lisaks

näitas analüüs statistiliselt olulist erinevust 3% NaCMC-s manustatud rhTSH annuse

0,1 mg/kg (viskoossus 54 ja 93 cps) ja sama annuse steriilses süstevees manustatud rhTSH

vahel. 3% NaCMC-s manustatud rhTSH farmakokineetikas ei olnud viskoossuse 54 cps ja

viskoossuse 93 cps korral erinevusi. Lõpuks, analüüs näitas statistiliselt olulist erinevust 3%

NaCMC-s 0,2 mg/kg manustatud rhTSH Cmax, Tmax ja t1/2 väärtustes võrreldes steriilses

süstevees manustatud rhTSH sama annusega. Sellise suurema annuse korral aga AUC vähe-

nes statistiliselt olulisel määral ja selle annuse korral kliirens suurenes statistiliselt olulisel

määral.

Page 39: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

38

Tabel 10: rhTSH farmakokineetilised parameetrid Inglise madalajalgsetel hagijatel

(0,1 mg/kg, IM)

Cmax ng/ml Tmax min t1/2 min AUC (kõik) min*ng/ml

Cl ml/min/kg

rhTSH SWFI-s (0,05 mg/kg)

493,42 ± 75,52 54,00 ± 13,42 295,10 ± 21,16 120365,86 ± 14206,33

0,41 ± 0,05

rhTSH 3% NaCMC-s (0,05 mg/kg)

201,48 ± 13,15 * 228,00 ± 88,99 *

353,87 ± 33,83 *

128704,08 ± 19319,39

0,37 ± 0,05

rhTSH SWFI-s (0,1 mg/kg)

840,80 ± 308,09 45,00 ± 21,21 310,14 ± 28,30 224424,46 ± 86019,43

0,54 ± 0,37

rhTSH 3% NaCMC-s (0,1 mg/kg, 93 cps)

340,56 ± 40,04 * 252,00 ± 26,83 *

378,92 ± 35,30 *

221390,86 ± 40849,17

0,43 ± 0,08

rhTSH 3% NaCMC-s (0,1 mg/kg, 54 cps)

377,06 ± 82,13 * 240,00 ± 0,00 *

409,96 ± 74,51 *

209986,36 ± 61713,95

0,46 ± 0,13

rhTSH SWFI-s (0,2 mg/kg)

1725,00 ± 486,87

54,00 ± 13,42 339,68 ± 69,77 466176,48 ± 73706,03

0,42 ± 0,07

rhTSH 3% NaCMC-s (0,2 mg/kg, 93 cps)

506,30 ± 197,68 *

157,50 ± 66,52 *

400,03 ± 166,72 231956,63 ± 73681,09 *

0,87 ± 0,42 *

*p väärtus < 0,05

Näide 8: Inimestele manustatud rhTSH farmakokineetika

[0178] Selles uuringus hinnati ja võrreldi ravimi Thyrogen® ühe intramuskulaarselt manus-

tatud 0,1 mg suuruse annuse ja 3% naatriumkarboksümetüültselluloosis (NaCMC) manus-

tatud modifitseeritult rhTSH-d (MRrhTSH) vabastava preparaadi annuse farmakokineetikat

tervetel inimindiviididel. Selles uuringus hinnati ja võrreldi lisaks tervetele inimindiviididele

pärast Thyrogen® ühe intramuskulaarse 0,1 mg suuruse annuse ja 3% naatriumkarboksü-

metüültselluloosis (NaCMC) manustatud MRrhTSH preparaadi annuse manustamist saadud

radioaktiivse joodi (123I) ohutusprofiili, farmakodünaamilisi (PD) toimeid ja kogunemist kilp-

näärmesse.

Meetodid ja katsealused

[0179] See uuring oli üheannuseline randomiseeritud üksikpime paralleelrühmaga võrdlev

biosaadavuse uuring. Kokku 46 tervele täiskasvanud katsealusele määrati juhuslikkuse alusel

üks annus Thyrogen®i, 0,1 mg IM, või üks annus MRrhTSH-d 3% NaCMC-s, 0,1 mg IM.

Page 40: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

39

Kokku plaaniti kasutada 46 katsealust, uuringusse kaasati 46 katsealust ja 45 katsealusele

manustati uuritavat ravimit ja neid analüüsiti ohutuse, farmakokineetika ja farmakodünaa-

mika suhtes.

[0180] Katsealuste alamrühmale (n = 10) manustati jälgitav annus radioaktiivset joodi

(umbes 400 µCi 123I) nii, et oleks võimalik mõõta radioaktiivse joodi omastamist

(radioiodine uptake, RAIU) kilpnäärme poolt. RAIU rühma määratud ühe katsealuse, kes

loobus osalemisest enne uuritava ravimi manustamist, tulemused registreeriti, kuid neid ei

kasutatud kokkuvõtlikus statistikas.

[0181] Sõelumishindamised tehti järgmiselt: kõikidel katsealustel 14 päeva jooksul enne

uuritava ravimi manustamist ja RAIU alamrühmal 14 päeva jooksul enne RAIU nulljoone

mõõtmisi, mis tehti ühe nädala jooksul enne uuritava ravimi manustamist.

[0182] Katsealused saabusid kliinikusse ravimi manustamise eelsel õhtul ja nad jäeti pärast

manustamist veel 96 tunniks kliinikusse. Katsealused paastusid üle öö vähemalt 10 tundi

enne manustamist. 336 tunni jooksul pärast uuritava ravimi manustamist võeti katsealustelt

kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) kontsentratsiooni taseme määramiseks seeriana see-

rumiproove.

Diagnoosimine ja peamised kaasamiskriteeriumid

[0183] Katsesse võeti terved mees- või naissoost katsealused kehamassiindeksiga (BMI)

<30 kg/m2, kellel olid sõelumise ajal normaalsed füüsilise läbivaatuse tulemused, elutähtsad

näitajad, laboratoorsete analüüside tulemused, elektrokardiogramm (ECG) ja Holteri moni-

tooringu tulemused. Uuringust tuli jätta välja katsealused, kellel olid muud (mitte kilp-

näärmega seotud) haigusseisundid, mis teadaolevalt mõjutavad 123I omastamist (nt klassi III

või IV südame paispuudulikkus, neerupuudulikkus), või katsealused, kes hetkel võtsid ravi-

meid, mis võivad mõjutada kilpnäärme või neerude talitlust (nt kortikosteroide, diureetikume,

liitiumi, amiodarooni või muid määratud joodi sisaldavaid ravimeid).

Preparaadid

[0184] Katsealustele manustati Thyrogen®i või MRrhTSH preparaati 3% NaCMC-s, mis

sisaldas sama toimeainet, kuid oli rekonstitueeritud erinevas lahjendis. Mõlemad preparaadid

Page 41: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

40

valmistati 20 mM naatriumfosfaatpuhvris, pH 7,0, mis sisaldas enne lüofiliseerimist 0,2%

naatriumkloriidi. Lüofiliseeritud ravimi kvantitatiivne koostis viaali kohta oli 1,1 mg türotro-

piin-alfat, 36 mg mannitooli, 1,4 mg naatriumfosfaati (ühealuselist, monohüdraati), 3,7 mg

naatriumfosfaati (kahealuselist, heptahüdraati) ja 2,4 mg naatriumkloriidi.

[0185] Thyrogen® rekonstitueeriti 5,5 ml steriilse süsteveega (SWFI) Euroopa Farmakopöa

(European Pharmacopeia, EP) / Ameerika Ühendriikide Farmakopöa (United States

Pharmacopeia, USP) kohaselt. MRrhTSH rekonstitueeriti 5,5 ml steriilse mittepürogeense

3% NaCMC lahusega SWFI-s, E/PUSP. MRrhTSH lahjendi, 3% NaCMC, oli steriilse

vedelikuna viaalides ja seda hoiti temperatuuril 2 kuni 8 °C (36 kuni 46 °F). Kogu uuritav

ravim ja lahjendi soojendati enne preparaadi valmistamist toatemperatuurini (umbes 30 mi-

nuti jooksul). Uuritavat ravimit sisaldavat viaali pööritati ja see rekonstitueeriti aseptilistes

tingimustes. Uuritavat ravimit segati ümberpööramise ja kerge keerutamise teel lüofiliseeri-

tud saaduse lahustumiseni. Pärast rekonstitueerimist oli türotropiin-alfa kontsentratsioon

mõlemas uuritavas ravimis 0,2 mg/ml. Iga uuritavat ravimit sisaldav viaal oli ette nähtud

ühekordseks kasutamiseks.

Ohutus

[0186] Ohutust hinnati kõrvanähtude jälgimise teel, kliiniliste laboratoorsete analüüside, elu-

tähtsate näitajate mõõtmise, füüsiliste läbivaatuste, EKG, Holteri monitooringu, kilpnäärme

ultraheliuuringute ja TSH tasemete abil. Katsealused talusid selle uuringu kohast ravi hästi.

Teatati mõnest kõrvalnähust ja nende esinemissagedus oli kahes ravirühmas võrdne (mõle-

mas kolmel katsealusel, 13%). Uuritava ravimiga seostatavate kõrvanähtude seas oli valu ala-

kõhus, kõhulahtisus, peapööritus, peavalu ja hüpertensioon (igast kõrvalnähust teatas eraldi

patsient). Kõik kõrvalnähud olid kergekujulised või mõõdukad ja mitte ühegi kõrvalnähu

tõttu ei olnud vaja uuringut katkestada.

[0187] Kooskõlas selles uuringus kasutatud mitme vereproovide võtmise protseduuriga muu-

tusid paljude hematoloogiliste parameetrite (hemoglobiin, hematokrit, RBC, WBC, neutro-

fiilid ja lümfotsüüdid) keskmised väärtused uuringu lõpus väiksemaks. Samas aga ei tähelda-

tud laboratoorsete analüüside tulemustes näivaid raviga seotud suundumisi.

[0188] 4. päeval oli kolmel katsealusel EKG-s kõrvalnähud, mis ei olnud kliiniliselt olulised.

12 lülitusega EKG, Holteri monitooringu ja kilpnäärme ultraheliuuringute tulemused aga ei

Page 42: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

41

viidanud mistahes uuele ohutusega seotud probleemile ja neis ei täheldatud raviga seotud

suundumusi.

Statistilised meetodid

[0189] Kõik analüüsid tehti süsteemi Statistical Analysis System (SAS) versiooniga 8.2 või

uuema versiooniga. Peamisi mõjusid testiti tasemel 0,5.

Farmakokineetiline analüüs

[0190] TSH puhul arvutati järgmised farmakokineetilised (PK) parameetrid: ravimi tähel-

datud maksimaalne kontsentratsioon (Cmax), Cmax saavutamise aeg (Tmax), viimane mõõdetav

kontsentratsioon (Clast), väikseim dispositsiooni kiiruskonstant (λz), eliminatsiooni poolväärt-

usaeg (t1/2), kontsentratsiooni ja aja kõvera alune pindala ajahetkest 0 kuni Clast (AUC0-t) ja

AUC ajahetkest 0 lõpmatuseni (AUC0-∞). PK parameetrid arvutati TSH puhul standardse

mittekambrilise meetodiga nulljoone korrigeerimisega endogeense TSH järgi ja selleta.

Arvutused tehti WinNonlin® (Version 4.1) arvutitarkvaraga (Pharsight Corporation,

Mountain View, CA).

[0191] TSH baasväärtus konkreetsel katsealusel oli 12 tunnil ja 0 tunnil (manustamiseelselt)

määratud TSH keskmine väärtus. Individuaalsed kontsentratsiooni ajapunktid tulemusega <0

pärast nulljoone väärtuse lahutamist seati väärtusele 0, et hinnata PK muutuvaid väärtusi ja

arvutada kirjeldavaid statistilisi näitajaid. PK parameetrid, katsealuste individuaalsed TSH

kontsentratsioonid ja tegelikud proovivõtmise ajad registreeriti ja neist tehti kokkuvõte, kasu-

tades ravirühmade kirjeldavat statistikat koos nulljoone suhtes korrigeerimisega ja selleta.

[0192] Erinevusi PK parameetrites hinnati kõigi katsealuste Tmax, t1/2, AUC0-t ja AUC0-∞

keskmiste ja mediaanväätuste uurimise teel ravirühmades võrreldes RAIU alamrühmaga

Logaritmise transformatsiooni (naturaallogaritmi) abil võrreldi ravirühmade AUCO-∞,

AUC0-t ja Cmax tulemuste p-väärtusi ja 90% usaldusvahemikke (CI-d) geomeetriliste

keskmiste suhte ümber (around the geometric mean ratio). Selles mudelis kasutati PROC

MIXED programmis SAS® (versioon 8.2) ravi kui fikseeritud mõju järgmiselt:

PK MUUTUJA HINNANGVÄÄRTUS = RAVI.

Page 43: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

42

TSH, T3, vaba T3, T4, ja vaba T4 tasemete farmakodünaamiline analüüs ja määramine

[0193] Kilpnäärme talitluse analüüsid (TFT-d) hõlmasid vaba türoksiini (T4), kogu T4, vaba

trijodotüroniini (T3) ja T3 kogutasemete mõõtmist. Nende parameetrite korral määrati Cmax ja

Tmax. Ühes katsealuste alamrühmas määrati radioaktiivse joodi omastamist kilpnäärmesse

pärast 400 µCi 123I jälgitava annuse manustamist.

[0194] TSH kontsentratsioonid ja T3, vaba T3, T4 ja vaba T4 tasemed määrati seerumi-

proovides valideeritud Direct Chemiluminescent Assay meetodil, mida kasutati analüüsisead-

mel Bayer ADVIA Centaur Analyzer. See analüüs on FDA poolt heaks kiidetud in vitro

diagnostilisteks analüüsideks. Sellel seadmel tuleb enne analüüsi tegemist teha hulk analüü-

sitäpsuse tagamiseks vajalikke tsükleid, kaliibrimisi, verifitseerimisi ja lineaarseid tsükleid.

[0195] TFT-de (vaba T3, kogu T3, vaba T4 ja kogu T4) tulemused registreeriti ja neist tehti

kokkuvõte ravirühmade kaupa kirjeldavat statistikat kasutades. Tulemusi hinnati nii efektiiv-

suse (kerge tõus) ja ohutuse osas (suure tõusu puudumine) Cmax ja Tmax uurimise teel. Nende

tulemuste analüüsimiseks uuriti ravirühmade Cmax ja Tmax keskmisi ja mediaantulemusi

T-testi ja Wilcoxon astmiksumma testiga.

Radioaktiivse joodi omastamine

[0196] RAIU alamrühma korral määrati RAIU suurenemist kilpnäärmesse ja seda võrreldi

nulljoonel saadud hindamistulemusega pärast uuritava ravimi manustamist. Tehti kokkuvõte

absoluutväärtustest ja ravi suhtelisest mõjust RAIU-le. Igal ettenähtud ajahetkel arvutati

keskmine väärtus, standardhälve, mediaanväärtus, omastamise vahemik nulljoonel, ravijärg-

ne omastamine, omastamise muutumine ravijärgselt võrreldes nulljoonega ja omastamise

muutumine protsentides alates nulljoonest ravijärgse määramiseni. Analoogselt tehti kokku-

võte ravijärgse omastamise ja nulljoone omastamise suhtest mõlemas ravirühmas.

Page 44: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

43

Tulemused

Farmakokineetiline analüüs

[0197] PK-d hinnati 23 katsealusel Thyrogen®i rühmas ja 22 katsealusel MRrhTSH rühmas.

Selles uuringus täheldatu kohaselt tõi TSH eksogeense manustamine kaasa TSH kontsent-

ratsiooni kiire suurenemise plasmas ja sellest tuleneva TSH konsentratsiooni plasmas taastu-

mise (rebound) või kerkimise (overshoot) järkjärgult üle nulljoone kontsentratsiooni plasmas

profiili lõpuosas. See endogeensest TSH-st tulenev TSH kontsentratsiooni suurenemine võib

häirida eksogeenselt manustatud ravimi farmakokineetilisi näitajaid. Seetõttu esitati selle

uuringuga seotud andmed nulljoone korrigeerimisega ja selleta. Pärast manustamist loeti

korrigeeritud andmed, mis jäid alla nulli (ja kõik teised järgnevad hindamised) PK muutujate

hindamisel puuduvateks väärtusteks. Selles uuringus jõudis enamus katsealustest sellesse

punkti 96 tundi pärast manustamist.

[0198] Korrigeerimata kontsentratsiooni plasmas andmete järgi hinnanguliselt määratud

AUC0-∞ ei olnud võimalik mõõta, kuna TSH kontsentratsioonid suurenesid hilisematel aja-

hetkedel. Analoogselt, AUC0-t mõõtis ekspositsiooni endogeensele ja eksogeensele TSH-le ja

peegeldas TSH ekspositsiooni eeskätt endogeense taastumise tõttu profiili lõpuosas. Selleks,

et paremini kvantifitseerida TSH ekspositsiooni, mis tulenes eksogeenselt manustatud

TSH-st, arvutati osalised AUC-d alates ajahetkest 0 kuni 24, 48, 72 ja 96 tundi pärast manus-

tamist.

[0199] Nulljoonel olid plasmakontsentratsioonid ravirühmade vahel võrreldavad, kusjuures

keskmised kontsentratsioonid olid Thyrogen®i ja MRrhTSH ravirühmas vastavalt 1,69 ja

1,63 µIU/ml. TSH keskmised kontsentratsioonid suurenesid pärast uuritava ravimi manusta-

mist ja langesid järgmise nelja päeva jooksul järkjärgult, kusjuures keskmised kontsentrat-

sioonid langesid alla nulljoone taseme umbes 96 tundi pärast manustamist. Vastavalt prepa-

raadis tehtud muudatusele olid maksimaalsed TSH kontsentratsioonid MRrhTSH ravirühmas

oluliselt väiksemad, maksimaalsed TSH kontsentratsioonid saavutati umbes 3 tunni pärast ja

TSH tasemed langesid aeglasemalt kui vastavad tasemed pärast Thyrogen® kontrollprepa-

raadi manustamist.

Page 45: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

44

Korrigeerimata andmed

[0200] Nulljoonel oli kontsentratsioonid plasmas ravirühmade vahel võrreldavad, kusjuures

keskmised kontsentratsioonid olid Thyrogen®i ja MRrhTSH ravirühmas vastavalt 1,69 ja

1,63 µIU/ml. TSH keskmised kontsentratsioonid suurenesid pärast uuritava ravimi süstimist

ja vähenesid järgmise nelja päeva jooksul järkjärgult, kusjuures keskmised kontsentratsioonid

langesid alla nulljoone taseme umbes 96 tundi pärast manustamist. TSH maksimaalsed kont-

sentratsioonid olid MRrhTSH ravirühmas väiksemad ja need saavutati umbes 3 tundi hiljem

kui Thyrogen®i rühmas. Pärast Tmax vähenes TSH plasmas toimeainet modifitseeritult vabas-

tavat preparaati saanud katsealustel järkjärgulisemalt kui Thyrogen®i kontrollpreparaati saa-

nud katsealustel. Selline järkjärgulisem vähenemine tulenes TSH pidevast ja pikemaajalise-

mast imendumisest toimeainet modifitseeritult vabastava preparaadi süstekohast.

[0201] TSH PK parameetreid hinnati TSH korrigeerimata kontsentratsioonide ja nulljoone

suhtes korrigeeritud kontsentratsioonide järgi. Kuna näitajaid t1/2 ja AUC0-∞ ei saa hinnata

korrigeerimata plasmaandmete järgi, olid korrigeerimata PK andmete seas AUC0-t, Cmax ja

Tmax. Selleks, et hinnata TSH kontsentratsiooni suurenemise mõju pärast ajahetke 96 tundi,

hinnati korrigeerimata andmete järgi täiendavaid osalise AUC muutujaid, sealhulgas

AUC0-24, AUC0-48, AUC0-72 ja AUC0-96 väärtusi.

[0202] Korrigeerimata PK parameetrite tulemused näitavad, et MRrhTSH biosaadavus oli

kõikide ajavahemike puhul väiksem kui ravimi Thyrogen® biosaadavus, kuid need väärtused

muutusid aja jooksul (tabel 11).

Tabel 11: TSH korrigeerimata aritmeetiliselt keskmised farmakokineetilised parameetrid

Thyrogen® MRrhTSH PK parameeter

N Keskmine (SD) N Keskmine (SD)

Cmax (µIU/ml) 23 26,26 (7,93) 22 17,31 (14,04)

Tmax (hr) [1] 23 6,00 (3,00, 9,00) 22 9,00 (5,00, 337,4)

AUC0-t (µIU*h/ml) 23 948,30 (250,94) 22 991,04 (486,04)

AUC0-24 (µIU*h/ml) 23 381,48 (89,21) 22 271,17 (203,26)

AUC0-48 (µIU*h/ml) 23 544,22 (99,29) 22 464,79 (263,52)

AUC0-72 (µIU*h/ml) 23 598,82 (97,90) 22 560,98 (268,39)

Page 46: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

45

Thyrogen® MRrhTSH PK parameeter

N Keskmine (SD) N Keskmine (SD)

AUC0-96 (µIU*h/ml) 23 623,14 (98,51) 22 608,10 (269,97)

[1] Keskmine (min, max)

[0203] TSH keskmised korrigeerimata kontsentratsioonid plasmas esimese 96 tunni jooksul

pärast manustamist on kantud ravirühmade kaupa lineaarsele graafikule, mis on toodud

joonisel 9.

Nulljoone suhtes korrigeeritud andmed

[0204] Kontsentratsioone plasmas mõõdeti 336 tunni jooksul pärast manustamist. Nagu

täheldati korrigeerimata andmete korral, saavutasid TSH keskmised kontsentratsioonid tipp-

väärtuse umbes 6 kuni 9 tundi pärast uuritava ravimi süstimist ja langesid järkjärgult alla

nulljoone taseme umbes 96 tundi pärast manustamist. 96 tunni pärast suurenesid keskmised

nulljoone suhtes korrigeeritud kontsentratsioonid üle nulljoone taseme.

[0205] TSH aritmeetiliselt keskmised PK parameetrid, mida hinnati nulljoone suhtes korri-

geeritud TSH kontsentratsioonide järgi, on esitatud tabelis 12.

Tabel 12: Nulljoone järgi korrigeeritud TSH aritmeetiliselt keskmised farmakokineetilised

parameetrid

Thyrogen® MRrhTSH PK parameeter

N Keskmine (SD) N Keskmine (SD) p-väärtus

AUC0-∞ (µIU*h/ml) 22 505,81 (115,09) 17 502,44 (297,40) 0,3078

AUC0-t (µIU*h/ml) 23 474,50 (134,03) 22 464,42 (282,96) 0,2867

Cmax (µIU/ml) 23 24,58 (7,84) 22 15,68 (14,24) 0,0004

Tmax (h)[1] 23 6,00 (3,00, 9,00) 22 9,00 (5,00, 24,00) 0,0003

λz (h-1) 22 0,0702 (0,0190) 17 0,0527 (0,0191) 0,0042

t1/2 (h) 22 9,88 (2,69) 17 13,17 (4,93) 0,0042

p-väärtus Wilcoxon astmiksumma testi järgi [1] mediaan (min, maks)

Page 47: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

46

[0206] Keskmine Cmax oli Thyrogen®i ravi korral umbes 57% suurem ja selle keskmine

väärtus oli 24,58 µIU/ml TSH võrreldes Cmax väärtusega15,68 µIU/ml TSH MRrhTSH ravi

korral. Maksimaalsed kontsentratsioonid saavutati Thyrogen® ja MRrhTSH rühmades vasta-

valt mediaanajaga 6 tundi ja 9 tundi. Vaatamata väiksematele maksimaalsetele kontsent-

ratsioonidele tagas MRrhTSH rühmas pikem t1/2 (13,17 tundi võrreldes 9,88 tundi) AUC

väärtused, mis olid võrreldavad vastavate väärtustega Thyrogen® rühmas. Keskmised AUC0-t

väärtused MRrhTSH ja Thyrogen®i rühmades olid võrreldavad ehk vastavalt 464,42

µIU*hr/ml ja 474,50 µIU*hr/ml.

Suhtelise biosaadavuse analüüs

[0207] Suhtelise biosaadavuse analüüs tehti AUC ja Cmax logaritmiliselt muudetud parameet-

ritega. Nulljoone suhtes korrigeeritud tulemused näitavad, et kogu ekspositsioon (st AUC) oli

toimeainet modifitseeritult vabastava preparaadi puhul 10 kuni 13% väiksem, kusjuures vas-

tavad suhted (90% CI) olid AUC0-∞ ja AUC0-t korral vastavalt 0,8987 (0,7334, 1,1012,

p = 0,3810) ja 0,8739 (0,6858, 1,1137, p = 0,3553). Keskmine Cmax pärast toimeainet modi-

fitseeritult vabastava preparaadi manustamist oli umbes 50% väiksem kui vastav väärtus

pärast Thyrogen® manustamist ja see suhe oli 0,5237 ja 90% CI 0,3999, 0,6859, mis oli

statistiliselt oluline (p = 0,0002).

Tabel 13: Suhtelise biosaadavuse analüüs: nulljoone suhtes korrigeeritud ja korrigeerimata

farmakokineetilised andmed

Parameeter Uuritav ravim MRrhTSH

Referentsravim Thyrogen®

Suhe [1]

90% CI p-väärtus

Korrigeeritud väärtused

AUC0-∞ (µIU*h/ml) 443,72 493,73 0,8987 0,7334, 1,1012

0,3810

AUC0-t (µIU*h/ml) 396,69 453,92 0,8739 0,6858, 1,1137

0,3553

Cmax (µIU/ml) 12,24 23,36 0,5237 0,3999, 0,6859

0,0002

Page 48: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

47

Parameeter Uuritav ravim MRrhTSH

Referentsravim Thyrogen®

Suhe [1]

90% CI p-väärtus

Korrigeeritud väärtused

Korrigeerimata väärtused

AUC0-24 (µIU*h/ml) 232,97 371,48 0,6271 0,5122, 0,7679

0,0004

AUC0-48 (µIU*h/ml) 418,55 535,59 0,7815 0,6581, 0,9280

0,0202

AUC0-72 (µIU*h/ml) 514,79 591,21 0,8707 0,7428, 1,0207

0,1503

AUC0-96 (µIU*h/ml) 562,50 615,71 0,9136 0,7845, 1,0639

0,3241

AUC0-t (µIU*h/ml) 909,41 919,77 0,9887 0,8382, 1,1663

0,9087

Cmax (µIU/ml) 14,28 25,08 0,5692 0,4491, 0,7214

0,0002

p-väärtus PROC Mixed mudeli järgi [1] katseravimitega tehtud ravi ja referentsravi geomeetriliste vähimruutkeskmiste suhe

[0208] Korrigeerimata andmete korral olid PK tulemused võrreldavad korrigeerimata and-

mete põhjal saadud tulemustega, kusjuures Cmax suhe oli 0,5692 ja p = 0,0002. Osalise AUC

tulemused muutusid manustamisjärgse aja jooksul, AUC0-24 korral oli suhe 0,6271 (p =

0,0004) ja AUC0-96 korral oli suhe 0,9136 (p = 0,3241). Kui AUC0-t tulemused vastasid

bioekvivalentsuse kriteeriumitele, suhe (90% CI) 0,9887 (0,8382, 1,1663, p = 0,9087), segab

selle AUC hinnangulist väärtust PK profiili lõpuosas sekundaarse TSH endogeenne vabane-

mine hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje vastusena ja see ei vasta täpselt ravimvor-

mist vabanenud ravimile.

[0209] Vastavalt Cmax väärtuse vähenemisele pärast toimeainet modifitseeritult vabastava

preparaadi manustamist oli ka kahe preparaadi Tmax erinevus Wilcoxon astmiksumma testi ja

T-testi järgi statistiliselt oluline (vastavalt p = 0,0003 ja 0,0009). Keskmised Tmax (SD)

väärtused MRrhTSH ja Thyrogen® ravirühmades olid vastavalt 10,73 (5,70) tundi ja 5,92

(2,06) tundi.

[0210] Vastavalt preparaatide erinevusele iseloomustas MRrhTSH plasmaprofiili TSH väik-

sem maksimaalne kontsentratsioon ja imendumise ja eliminatsiooni väiksem kiirus võrreldes

Thyrogen®i kontrollpreparaadi korral täheldatud vastavate näitajatega. Kui nulljoone suhtes

korrigeeritud keskmine Cmax pärast MRrhTSH manustamist oli umbes 40% väiksem kui

Page 49: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

48

Thyrogen®i korral (15,68 µIU/ml TSH võrreldes 24,58 µIU/ml TSH), oli nimetatud kahe

preparaadi biosaadavus üldjoones võrreldav, kusjuures AUC0-∞ ja AUC0-t suhted olid (90%

CI) 0,8987 (0,7334, 1,1012) ja 0,8739 (0,6858, 1,1137).

[0211] Nulljoonel olid TSH kontsentratsioonid plasmas ravirühmade vahel võrreldavad,

need olid Thyrogen® ja MRrhTSH ravirühmades vastavalt 1,69 ja 1,63 µIU/ml. Pärast ma-

nustamist olid TSH maksimaalsed kontsentratsioonid MRrhTSH ravirühmas madalamad ja

need saavutati umbes 3 tundi hiljem kui Thyrogen® kontrollrühmades. TSH keskmised kont-

sentratsioonid suurenesid MRrhTSH rühmades pärast süstimist ja siis vähenesid järkjärgult

4 päeva jooksul, kusjuures keskmised kontsentratsioonid langesid alla nulljoone tasemete

umbes 96 tundi pärast manustamist. TSH kontsentratsioon plasmas vähenes pärast toimeainet

modifitseeritult vabastava preparaadi manustamist järkjärgulisemalt, mis tulenes TSH pide-

vast ja pikemaajalisest imendumisest toimeainet modifitseeritult vabastava preparaadi süste-

kohast.

[0212] Keskmine Cmax (nulljoone suhtes korrigeeritud) oli MRrhTSH ravi korral umbes 40%

väiksem, selle keskmine väärtus oli TSH korral 15,68 µIU/ml võrreldes vastava keskmise

väärtusega Cmax 24,58 µIU/ml Thyrogen® ravi korral. Maksimaalsed kontsentratsioonid

saavutati Thyrogen® ja MRrhTSH rühmades keskmise ajaga vastavalt 6 tundi ja 9 tundi.

Vaatamata väiksematele maksimaalsetele kontsentratsioonidele tagas MRrhTSH rühmas

pikem t1/2 (13,17 tundi võrreldes 9,88 tunniga) AUC väärtused, mis olid võrreldavad vasta-

vate väärtustega Thyrogen® rühmas. AUC0-t keskmised väärtused MRrhTSH ja Thyrogen®

rühmades olid vastavalt 464,42 µIU*h/ml ja 474,50 µIU*h/ml.

[0213] Suhtelise biosaadavuse analüüs nulljoone suhtes korrigeeritud andmetega näitas, et

0,1 mg MRrhTSH süstimine tõi kaasa imendumiskiiruse vähenemise ja Cmax suhe oli 0,5237

ning 90% CI 0,3999 kuni 0,6859 (p = 0,0002). Leiti, et erinevus Tmax väärtuses kahe ravi

vahel oli samuti statistiliselt oluline (p = 0,0003). Üldine biosaadavus oli toimeainet modi-

fitseeritult vabastava preparaadi puhul väiksem, kusjuures nulljoone suhtes korrigeeritud

AUC0-∞ ja AUC0-t puhul olid vastavad suhted (90% CI) 0,8987 (0,7334, 1,1012, p = 0,3810)

ja 0,8739 (0,6858, 1,1137, p = 0,3553).

[0214] Korrigeerimata andmete korral saadud tulemuste põhjal oli Cmax suhe 0,5692 ja 90%,

millest jäi välja ka 1,0. Osalise AUC tulemused näitasid väärtuste muutumist manustamis-

järgsel perioodil ja vastav suhe oli AUC0-24 0,6271 ja AUC0-96 korral 0,9136. Ravirühmade

vahelised erinevused olid AUC0-24 ja AUC0-48 korral statistiliselt erinevad (vastavalt

Page 50: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

49

p = 0,0004 ja 0,0202), kuid tulemused ülejäänud ajavahemikes 0–72 ja 0–96 tundi ei olnud

oluliselt erinevad (vastavalt p = 0,1503 ja 0,3241).

Farmakodünaamika

[0215] Thyrogen® ja MRrhTSH 0,1 mg üksikannuste mõju vaba T3, kogu T3, vaba T4 ja

kogu T4 tasemele oli alles 24 tundi pärast süstimist ravirühmades mõõdetuna võrreldav, kesk-

misi maksimaalseid kontsentratsioone täheldati alates 24 kuni 48 tundi pärast manustamist ja

need langesid järjekindlalt ajahetkeks umbes 168 tundi pärast manustamist nulljoone tase-

mele. Maksimaalsed kontsentratsioonid olid üldiselt 1,5 kuni 2 korda suuremad kui nulljoone

väärtused. Tehti otsus kasutada külmutatud seerumiproove, et hinnata T3 tasemeid varase-

matel ajahetkedel pärast süstimist ja nende varasematel ajahetkedel, nagu on kirjeldatud

allpool, kogu T3 tasemed seerumis tõusid pärast MRrhTSH manustamist järkjärgulisemalt kui

pärast Thyrogen® manustamist.

[0216] RAIU protsendi osas nulljoonel saadud tulemused olid ravirühmade vahel võrrelda-

vad ja keskmised omastamise väärtused olid Thyrogen® ja MRrhTSH rühmades 6, 24 ja 48

tundi pärast 123I manustamist vastavalt 10,82 ja 10,86, 23,70 ja 25,72, ja 24,32 ja 27,30.

Pärast ravi Thyrogen®i või MRrhTSH-ga suurenes RAIU kahe ravi korral võrreldava kiiru-

sega ja selle suurenemine oli 123I annuse manustamisest kuue tunni möödumisel vastavalt

225% ja 277%, 24 tunni möödumisel 125% ja 123% ning 48 tunni möödumisel 126% ja

122%.

T3 (trijodotüroniini) tasemete analüüsimine Thyrogen®

iga ravitud ja MRrhTSH-ga ravitud

inimkatsealustel

[0217] Terved katsealused talusid nii Thyrogen®i kui ka MRrhTSH-i hästi, kuigi Holteri

monitooring näitas mõlemas ravirühmas 3. päeval ehk umbes 48 tundi pärast uuritava ravimi

manustamist südame keskmise löögisageduse kerget suurenemist (kõigil Thyrogen®i saanud

patsientidel tasemelt 72,7 tasemele 78,2 bpm ja kõigil MRrhTSH patsientidel tasemelt 72,9

tasemele 79,0 bpm vastavalt sõelumisel ja 3. päeval. Südame löögisageduse võib olla ohtlik,

eriti eakamatel ja haigematel patsientidel. Tuleks märkida, et selles uuringus osalenud terved

patsiendid ei kaevanud pulsi muutumise pärast ja neil ei tekkinud südamega seotud sümpto-

Page 51: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

50

meid. Südame keskmise löögisageduse lisaanalüüsid näitasid, et südame keskmise löögisa-

geduse suurenemine (keskmine 76,0 bpm) oli Thyrogen®i saanud patsientidel ilmne 2. päeval

(24 tundi pärast uuritava ravimi manustamist), kuid mitte MRrhTSH-d saanud patsientidel

(keskmine 72,8 bpm). Selline akuutne toime esimese 24 tunni jooksul võib tuleneda trijodo-

türoniini (T3) kiiremast vabanemisest kilpnäärmest pärast Thyrogen® manustamist kui pärast

MRrhTSH manustamist. T3 taseme kiire tõus seerumis imendusfaasis pärast trijodotüroniini

suukaudset manustamist või kuivatatud kilpnäärme (mis sisaldab nii T4 kui ka T3) manus-

tamist on teadete kohaselt põhjustatud kilpnäärme hormoonasendusravi ajal südamepeksle-

mist, ärritatavust, närvilisust, peapööritust ja treemoreid (Smith, R. N. et al., Br. Med. J.

4:145-48 (1970), Wiersinga, W. M., Horm. Res., 56(S1):74-81 (2001), Siegmund, W. et al.,

Clin. Endocrinol., 60:750-57 (2004)).

[0218] Selleks, et paremini mõista T3 ja südame löögisageduse vahelist võimalikku seost,

mõõdeti inimkatsealustel hoiustatud seerumiproove mitmel ajahetkel alates ajahetkest 12 tun-

di enne manustamist kuni 24 tundi pärast manustamist. Kõigi uuritavat ravimit saanud 45

katsealuse ajahetkedel -12 tundi, 0 minutit, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 12 ja 24 tundi hoiustatud seerum

võeti uuesti kasutusele ja hindamisele. Kõikides seerumiproovides mõõdeti T3 üldine tase

samade laboratoorsete seadmete, T3 koguanalüüsi ja meetoditega, mida oli kasutatud varem

T3 üldise taseme testimiseks. Ajahetkedel -12 tundi, 0 minutit ja 24 tundi võetud proovide

uuesti analüüsimine võimaldas kontrollida kvaliteeti ja proovide uuesti analüüsimise ajal

tuvastati uuesti varem määratud T3 tasemed.

[0219] Lühidalt, T3 keskmised nulljoonetasemed Thyrogen®i saanud katsealustel ( n = 23) ja

MRrhTSH-d saanud katsealustel (n = 22) olid samad. T3 keskmised tasemed seerumis olid

Thyrogen®i saanud rühmas 2 tunni pärast tõusuteel ja need jäid 24 tunniks kõrgemaks kui

MRrhTSH rühmas. T3 keskmised tasemed olid 2 ravirühma vahel ajahetkedel 3, 4 ja 6 tundi

oluliselt erinevad (p < 0,05) (joonis 11). Seega Thyrogen®i asemel pigem MRrhTSH-d

saavatel patsientidel tõuseb T3 tase seerumis esimese 24 tunni jooksul pärast ravimi manus-

tamist aeglasemalt, millega kaasneb väiksem tõenäosus südame löögisageduse akuutseks

suurenemiseks ja see võib mõnede patsientide korral olla oluline asjaolu.

Page 52: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

51

Arutelu

[0220] Lühidalt, see uuring näitas, et inimkatsealustele manustamisel erinesid MRrhTSH

peamised PK parameetrid Thyrogen®i vastavatest parameetritest. Preparaadi viskoossuse

suurendamisel lükkus MRrhTSH korral maksimaalse kontsentratsiooni saavutamise aeg

(Tmax) edasi. Pärast 0,1 mg Thyrogen® IM süstimist saavutati seerumis TSH Tmax väärtus

umbes 6 tunni pärast, kuid 0,1 mg MRrhTSH IM süstimisel saavutati Tmax umbes 9 tunni

pärast. TSH maksimaalne kontsentratsioon seerumi plasmas (Cmax) (umbes 14 mU/l) oli

pärast MRrhTSH manustamist umbes 33% väiksem kui pärast Thyrogen® manustamist (Cmax

umbes 21 mU/l), kuid seerumi TSH (süstimise ajast 96 tunni möödumiseni) kõvera alune

pindala (AUC) oli MRrhTSH korral vaid veidi väiksem. Nii MRrhTSH kui ka Thyrogen®

olid farmakodünaamiliselt aktiivsed, nagu näitas radioaktiivse joodi 24-tunnine kilpnäär-

messe neeldumise stimuleerimine ja ajutine suurenemine kilpnäärme talitluse analüüsides.

Mõlemad ravimid olid annuses 0,1 mg IM üldiselt hästi talutavad ja ohutud.

[0221] See uuring näitas seega järgnevat:

i) MRrhTSH preparaadi korral oli keskmine maksimaalne kontsentratsioon umbes 40%

väiksem kui kontrollpreparaadi Thyrogen® vastav kontsentratsioon,

ii) toimeainet modifitseeritult vabastava preparaadi suhteline biosaadavus, mõõdetuna

üldise ekspositsiooni järgi, oli umbes 10 kuni 13% väiksem kui kontrollpreparaadil

Thyrogen®,

iii) Tmax erinevus toimeainet modifitseeritult vabastava preparaadi ja kontrollpreparaadi

Thyrogen® vahel oli statistiliselt oluline,

iv) pärast ravi Thyrogen®i või MRrhTSH-ga suurenes RAIU erinevate ravide korral

võrreldaval määral, ja

v) MRrhTSH 0,1 mg ühekordse annuse süstimine ei tekitatud mingeid uusi ohutusega

seotud probleeme.

Page 53: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

52

PATENDINÕUDLUS

1. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt vastuvõetavat polü-

meeri, mis võimaldab TSH modifitseeritud vabanemist patsiendi vereringesse, kusjuures

nimetatud polümeer on tselluloosiderivaat ja patsiendile manustamisel tagab farmatseutiline

kompositsioon patsiendi seerumis efektiivse Tmax, mis on vähemalt umbes 20% pikem kui

TSH efektiivne Tmax patsiendi seerumis vastava TSH vesilahuse manustamisel.

2. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab TSH-d ja farmatseutiliselt vastuvõetavat polü-

meeri, mis võimaldab TSH modifitseeritud vabanemist patsiendi vereringesse, kusjuures

nimetatud polümeer on tselluloosiderivaat ja patsiendile manustamisel tagab farmatseutiline

kompositsioon patsiendi seerumis TSH efektiivse Cmax, mis on vähemalt umbes 20% väiksem

kui TSH efektiivne Cmax patsiendi seerumis vastava TSH vesilahuse manustamisel.

3. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab TSH efektiivset kogust ja farmatseutiliselt

vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures polümeer on tselluloosiderivaat ja kom-

positsiooni viskoossus on vähemalt umbes 40 cps.

4. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab TSH efektiivset kogust ja farmatseutiliselt

vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures polümeer on tselluloosiderivaat ja kom-

positsioon tagab T3 taseme seerumis, mis ei ole 48 tunni jooksul pärast manustamist seda

vajavale patsiendile suurem kui 2,5 ng/ml.

5. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab TSH efektiivset kogust ja farmatseutiliselt

vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures polümeer on tselluloosiderivaat ja kom-

positsioon tagab pärast manustamist seda vajavale patsiendile efektiivse Tmax vähemalt

kuueks tunniks.

6. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab TSH efektiivset kogust ja farmatseutiliselt

vastuvõetava polümeeri efektiivset kogust, kusjuures polümeer on tselluloosiderivaat ja kom-

positsioon tagab seerumis efektiivse Cmax, mis on pärast manustamist seda vajavale pat-

siendile suurem kui umbes 2,0 mIU/l.

Page 54: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

53

7. Farmatseutiline kompositsioon vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, milles TSH

on imetajalt eraldatud TSH või imetaja rekombinantne TSH.

8. Farmatseutiline kompositsioon vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, milles tsellu-

loosiderivaat on valitud rühmast, kuhu kuuluvad metüültselluloos, hüdroksümetüültselluloos,

hüdroksüetüültselluloos, hüdroksüpropüültselluloos, hüdroksüpropüülmetüültselluloos,

karboksümetüültselluloos, naatriumkarboksümetüültselluloos, etüülhüdroksüetüültselluloos,

hüpromelloos, kaltsiumkarboksümetüültselluloos ja mistahes eespool nimetatud ühendi sool

või ester.

9. Farmatseutiline kompositsioon vastavalt nõudluspunktile 8, mille korral kompositsioon

sisaldab 0,05% kuni 5% naatriumkarboksümetüültselluloosi.

10. Farmatseutiline kompositsioon vastavalt nõudluspunktile 9, mille korral naatriumkarb-

oksümetüültselluloosi molekulmass on 70 000 kuni 950 000.

11. Farmatseutiline kompositsioon vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mille korral

kompositsiooni viskoossus on vähemalt 40 cps.

12. Farmatseutiline kompositsioon vastavalt nõudluspunktile 11, mille korral kompositsiooni

viskoossus on 40 kuni 125 cps.

13. Mistahes eelnevale nõudluspunktile vastava kompositsiooni kasutamine ravimi valmista-

miseks kilpnäärme haigusseisundi raviks.

14. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 13, mille korral kilpnäärme haigusseisund on vali-

tud rühmast, kuhu kuuluvad struuma ja kilpnäärmevähk.

15. Mistahes nõudluspunktile 1 kuni 12 vastava kompositsiooni kasutamine ravimi valmista-

miseks kilpnäärme haigusseisundiga patsiendil TSH kontsentratsiooni hoidmiseks vereplas-

mas suuremana kui 2,0 mIU/l.

Page 55: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

54

16. TSH-d modifitseeritult vabastava preparaadi valmistamise meetod, mis hõlmab TSH

efektiivse koguse segamist farmatseutiliselt vastuvõetava polümeeri efektiivse kogusega,

kusjuures see polümeer on tselluloosiderivaat, saades nii toimeainet modifitseeritult vabas-

tava preparaadi.

Page 56: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

1/11

Page 57: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

2/11

Page 58: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

3/11

Page 59: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

4/11

Page 60: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

5/11

Page 61: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

6/11

Page 62: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

7/11

Page 63: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

8/11

Page 64: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

9/11

Page 65: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

10/11

Page 66: EE - EP 2 063 909 B1EE – EP 2 063 909 B1 3 sioone kõnealuse hormooni omaaktiivsuse ja vereringest väljumise kiiruse reguleerimises (Szkudlinski et al., PNAS, 1995). Autorid kirjutavad:

EE – EP 2 063 909 B1

11/11