Dok nr 4: (6) · See projekt pakuta algselt välja selleks, et täiendada olemasolevaid meetmeid...

ET ET

2018. AASTA EELARVE MENETLUS

Dok nr

4: (6)*******

22.09.2017

EELARVEKOMISJON

ETTEKANDJAD:SIEGFRIED MURESAN - EELARVEOSA (EUROOPA KOMISJON)

RICHARD ASHWORTH - TEISED EELARVEOSAD

EUROOPA PARLAMENDI SEISUKOHT

Eelarvekomisjoni aasta 2017. 26-27 septembri koosolekuksesitatud muudatusettepanekud

3

Muudatusettepaneku projekt 1061 === EFDD/7519 ===

esitaja(d): Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon

-------------------------------

SECTION III — COMMISSION

Punkt 01 02 77 01 — Ettevalmistav meede — Suutlikkuse suurendamine ja institutsioonide ülesehitaminemajandusreformide elluviimise toetamiseks

Muuta arvnäitajaid ja rubriiki järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused

Maksed Kulukohustused




Maksed

01 02 77 01 p.m. 1 000 000 p.m. 700 000 p.m. 700 000 -700 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma p.m. 1 000 000 p.m. 700 000 p.m. 700 000 -700 000 p.m. p.m.

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 01 02 77 01 — Ettevalmistav meede — Suutlikkusesuurendamine ja institutsioonide ülesehitamine majandusreformide elluviimise toetamiseks

Põhjendus:Arvestades lõhkuvat ja kahjulikku mõju, mida ELi institutsioonide edendatavad majandusreformid mitmesliikmesriigis on avaldanud, on äärmiselt ebasoovitatav eraldada osa ELi eelarvest selleks, et tagadamajanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt jätkusuutmatuks osutunud majanduslike struktuurireformiderakendamine;

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 4048 === BUDG/4048 ===

esitaja(d): Maria Spyraki, José Manuel Fernandes, Lefteris Christoforou

-------------------------------


Lisada: 01 04 77 03Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

01 04 77 03 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Ühisrahastamisega investeeringute Euroopa fond

Märkused:Lisada järgmine tekst:

Euroopa investeerimiskava eesmärk on ületada investeerimislõhe ELis, tegeledes samas turutõrgete jamitteoptimaalsete investeeringutega. See põhineb kolmel sambal, milleks on Euroopa StrateegilisteInvesteeringute Fondi tegevus, rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine Euroopainvesteerimisnõustamise keskuste ja Euroopa investeerimisprojektide portaali kaudu ninginvesteerimiskeskkonna parandamine parema õigusliku reguleerimise kaudu.

Ühisrahastamises kui innovaatilises vahendis alternatiivse rahastamisallika võimaldamiseks VKEdele

4

nähakse täiendavat võimalust lisaks pangapoolsele rahastamisele kapitaliturgude liidu raames. Kuigiühisrahastamine moodustab praegu väikese osa Euroopa VKEde rahastamise kogusummast, on sellemaht kiiresti kasvanud ning 2015. aastal saadi hinnanguliselt 4,1 miljardit eurot tootluspõhiste mudelitekaudu.

Katseprojekti eesmärk on uurida tootluspõhiste ühisrahastamise mudelite potentsiaali VKEdealternatiivse rahastamisallikana investeerimiskava kontekstis.

Arvestades, et investeerimiskava võeti kasutusele erasektori investeeringute kaasamiseks ELis,keskendutakse käesolevas katseprojektis selle uurimisele, kuidas oleks võimalik täiendadapangandussektorit olukorras, kus on märgata turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeeringuid.

Selleks et jälgida juhtumeid, kus VKEde investeeringud on piiratud rahastamisele juurdepääsu tõttu,tehakse ettepanek võtta arvesse nii Euroopa Keskpanga aastaaruannet VKEde rahastamisele juurdepääsukohta kui ka Euroopa Investeerimispanga grupi analüüsi investeeringute ja investeeringute rahastamisekohta. Peale selle tuleks arvesse võtta, et paljud idufirmad ja VKEd ei ole piisavalt tagatistega kaetud jaebaõnnestuvad lühiajaliste rahavooprobleemide tõttu, kuigi nende ärimudel on pikas perspektiivisjätkusuutlik.

Eesmärk on hinnata, millises liikmesriigis või millistes liikmesriikides seda probleemi rohkem esineb,uurida täiendavalt õigusraamistikku ja koostada tegevuskava selle kohta, kuidas kasutadaühisrahastamise investeerimisplatvormi Euroopa investeerimiskava raames, keskendudes turutõrgetele jahõlbustades erasektori rahastamise kaasamist. EIP koostatud investeerimisplatvormide suunistejärelmeetmena tuleks koostada ka turu-uuring, et teha kindlaks turu potentsiaal ja vajadused. Platvormireguleerimisala võiks olla temaatiline või piirkondlikult keskendunud ning see võiks hõlmata paljusidliikmesriike. Alternatiivina võiks projekti kasutada selleks, et teha kindlaks parimad tavad tarneahelarahastamises (nt arvete müük).

Õiguslik alus:Lisada järgmine tekst:

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millegatunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Põhjendus:Katseprojekt kuulub kapitaliturgude liidu kohaldamisalasse ning sellega uuritakse uuendusliku lähenemistVKEde rahastamisele. Peale selle võiks EIP grupi võimaliku kaasamise kaudu kasutada grupi oskusteavet jaluua jätkusuutlik üleeuroopaline investeerimisplatvorm investeerimiskava raames.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Paul Rübig, Monika Hohlmeier

-------------------------------


Punkt 02 02 77 18 — Katseprojekt — Naisäriinglid

Muuta arvnäitajaid, rubriiki ja selgitusi järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

02 02 77 18 p.m. 1 060 000 p.m. p.m. p.m. p.m. 1 500 000 1 300 000 1 500 000 1 300 000

Reserv

Kogusumma p.m. 1 060 000 p.m. p.m. p.m. p.m. 1 500 000 1 300 000 1 500 000 1 300 000

5

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 18 — Ettevalmistav tegevusKatseprojekt —Naisäriinglid

Märkused:Pärast lõiku:

Assigneering on ette nähtud katseprojekti raames eelmistel .......... kulukohustuste alusel seni tegematamaksete katteks.

Lisada järgmine tekst:

Euroopa ei kasuta täielikult ära oma ettevõtluspotentsiaali ning jääb maha ka nn äriinglite kasutamiselidufirmade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks. Eelkõige naised ootavad naissoost äriinglitejuhendamist ja arukat raha, et luua oma ettevõtteid. Uuringud näitavad, et naised kalduvad rohkemusaldama naissoost äriinglite nõuandeid, kuna need vastavad kõige paremini nende probleemidele. EL onjõudnud äratundmisele, et naisettevõtlust tuleb toetada, kuid on teinud väga vähe naissoost äriinglitetoetuseks.

Äriinglid on oluline vahend, mille abil saab idufirmadele pakkuda nii rahastamist kui kajuhtimiskogemust. Siiski on äriinglite turg küllaltki mitteformaalne ja killustatud, mis muudabidufirmade ja võimalike investorite kokkuviimise raskemaks. Erinevates vormides äriinglite võrgustikudon Euroopas juba olemas, kuid andmed lubavad väita, et enamik neist võrgustikes osalejatest on mehed.Olukorras, kus 30 % kõigist ettevõtetest on asutatud naiste poolt, on äriinglitest vaid 10 % naised.

Naissoost äriinglitel puuduvad asjakohased võrgustikud, nad ei ole neist teadlikud või ei kasuta neidõigesti ära. Seepärast on eesmärk naissoost äriinglite tuvastamine konkreetsete sotsiaalmeedia- ja muudliiki platvormide loomise kaudu ja nende olemasolu teadvustamine, et koguda kokku nii palju naissoostäriingleid kui võimalik, elavdada ja edendada nende platvormide olemasolu (eelistatavalt lokaliseeritudsegmendis iga riigi jaoks eraldi) piiratud aja jooksul, suurendada naisäriinglite võrgustike nähtavustnaisettevõtjate seas, koguda teavet (nt uurides raskusi ja takistusi naissoost äriinglite tekkimisele ningmuid põhjuseid naiste osakaalu vähesusele äriinglite seas), arendada ja katsetada edendusprogrammidemudeleid, mis toetaksid naisäriinglite teket, arendada edasi naisäriinglite võrgustikkementorlusprogrammide abil, organiseerides koolitusvõimalusi ja luues teabevõrke, et vahetada parimaidtavasid.

See projekt pakuta algselt välja selleks, et täiendada olemasolevaid meetmeid naisettevõtluse raames, mison komisjoni poolt viimastel aastatel juba käivitatud, lisades neile naisäriinglite mõõtme, mis on veel vägaebamäärases seisus.

Põhjendus:Katseprojektiga alustati 2015. aastal ja seda pikendati 2016. aastaks. 2016. aastal märkis komisjon omavastuses 2017. aasta eelarve katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete ettepanekute nimekirja suhtes, et2015. ja 2016. aasta katseprojektid selles valdkonnas ei saavutanud piisavat edu, et anda vajalikkutagasisidet naisäriingleid puudutava ettevalmistava meetme väljatöötamiseks 2017. aastal, kuid et seda võikskavandada 2018. aastaks. Seetõttu tuleks katseprojekti pärast kolme edukat aastat jätkata 2018. aastal jubaettevalmistava meetmena.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 1406 === S&D//7741 ===

esitaja(d): Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis

-------------------------------


6

Punkt 02 02 77 19 — Katseprojekt — Üleilmne turism


Kulukohustused





Maksed

02 02 77 19 p.m. 225 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 2 500 000 2 275 000 2 500 000 2 500 000

Reserv

Kogusumma p.m. 225 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 2 500 000 2 275 000 2 500 000 2 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 19 — Katseprojekt — Üleilmne turism

Põhjendus:Ettevalmistava meetme eesmärk on jätkata algse katseprojekti tegevusi. Seetõttu soovitakse meetme ulatustlaiendada. Lisaks avaliku ja erasektori partnerluse tulemustele on oluline kaasata ka muud olulisedsidusrühmad (nt Konfutsiuse instituut ja muud võrgustikud), et ELi ja Hiina turismi aasta 2018 oleks edukas.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 220 === TRAN/5587 ===

esitaja(d): Transpordi- ja turismikomisjon

-------------------------------


Punkt 02 02 77 19 — Katseprojekt — Üleilmne turism


Kulukohustused





Maksed

02 02 77 19 p.m. 225 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 2 500 000 2 275 000 2 500 000 2 500 000

Reserv

Kogusumma p.m. 225 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 2 500 000 2 275 000 2 500 000 2 500 000

Rubriik:Ettevalmistav tegevusKatseprojekt — World Bridge TourismÜleilmne turism

Märkused:Muuta teksti järgmiselt:

World Bridge Tourismi katseprojekt algatati 2015. aasta eelarve raames. Projekti peamine eesmärk oli, etEuroopa peaks saama turismisektori suureneva SKP kaudu World Bridge Tourismi projektist kasu.Samal ajal toob see kaasa märkimisväärse majanduskasvu ning aitab muu hulgas luua kestlikketööhõivevõimalusi.Assigneering on ette nähtud katseprojekti raames eelmistel aastatel võetudkulukohustuste alusel seni tegemata maksete katteks.


Projekt keskendub Hiinale kui maailma kõige kiiremini kasvavale turismi päritoluturule. Nagukatseprojektis täpsustati, eeldatakse, et Hiina turistide soov välismaale reisida järgmistel kümnenditelsuureneb. Euroopa on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kõrval Hiina turistide sagedasimreisisihtkoht. Kuna Euroopa on Hiina turistide seas väga populaarne, tuleb mõelda, kuidas Euroopaliikmesriigid saaksid Hiina turiste paremini võõrustada. Tegemist on vastastikuse mõistmise ningtöötajate pideva ja kestliku koolituse küsimusega kogu Euroopa turismisektoris.

Projekti rakendamise ajal püüti Hiina turistide voogu suurendada Euroopa turismiteenuste osutajate jaHiina ostjate vaheliste ärisidemete edendamisega.

7

Samal ajal on 2018. aasta on kuulutatud ELi ja Hiina turismi aastaks, mil World Bridge Tourismi projektomab väga olulist rolli.

Peamised eesmärgid ja meetmed hõlmavad järgmist:

– koguda parimaid tavasid ja analüüsida katseprojekti tulemusi;

– teadlikkuse tõstmise kampaania jätkamine reisikorraldajate ja -agentuuride seas;

– aktiivne osavõtt ELi ja Hiina turismiaastast 2018;

– projekti haarde suurendamine, kaasates Hiina Kultuuriinstituudi (Konfutsius) ja muud kodanikenijõudvad sidusrühmad;

– suurem osalemine sotsiaalvõrgustikus ja keskendumine digiteerimisele; stiimulite loomineturismitoodete ja -teenuste kohandamiseks Hiina turistide vajadustele, sh turustusvahendid (hiinakeelsedveebisaidid ja voldikud) ja nende tutvustamine Hiina sotsiaalvõrgustikes (Weibo).

Põhjendus:Ettevalmistava meetme eesmärk on jätkata algse katseprojekti tegevusi. Seetõttu soovitakse laiendadameetme ulatust. Lisaks avaliku ja erasektori partnerluse tulemustele on oluline kaasata ka muud olulisedsidusrühmad (nt Konfutsiuse instituut ja muud võrgustikud), et ELi ja Hiina turismi aasta 2018 oleks edukas.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Paul Rübig

-------------------------------


Punkt 02 02 77 25 — Katseprojekt — Noorte rändajate ettevõtlusalase suutlikkuse suurendamine

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

02 02 77 25 1 000 000 1 000 000 p.m. 1 102 000 p.m. 1 102 000 3 000 000 398 000 3 000 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 p.m. 1 102 000 p.m. 1 102 000 3 000 000 398 000 3 000 000 1 500 000

Põhjendus:Pärast katseprojekti edukat elluviimist 2016. aastal ja jätkuvat rändesurvet Euroopa Liidule tuleksettevalmistavat meedet 2018. aastal jätkata ning assigneeringut tuleks 2017. aasta eelarvega võrreldessuurendada. Komisjon pidas seda ettevalmistav meedet eelhindamisel A vääriliseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 835 === EPP//8053 ===

esitaja(d): Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon

-------------------------------


Punkt 02 02 77 25 — Katseprojekt — Noorte rändajate ettevõtlusalase suutlikkuse suurendamine


Kulukohustused





Maksed

02 02 77 25 1 000 000 1 000 000 p.m. 1 102 000 p.m. 1 102 000 3 000 000 398 000 3 000 000 1 500 000

8

Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 p.m. 1 102 000 p.m. 1 102 000 3 000 000 398 000 3 000 000 1 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 25 — Katseprojekt — Noorte rändajate ettevõtlusalasesuutlikkuse suurendamine

Põhjendus:Pärast katseprojekti edukat elluviimist 2016. aastal ja jätkuvat rändesurvet Euroopa Liidule tuleksettevalmistavat meedet 2018. aastal jätkata ning assigneeringut tuleks 2017. aasta eelarvega võrreldessuurendada.

Komisjon pidas seda ettevalmistav meedet eelhindamisel A vääriliseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 3 000 000 2 000 000 3 000 000 2 000 000

Reserv

Kogusumma 3 000 000 2 000 000 3 000 000 2 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 31 — Katseprojekt — Euroopa VKEde võimestaminesiseettevõtluskultuuri abil


Siseettevõtlus on praktika, mis võimaldab töötajatel tegutseda ja töötada ettevõtjatena suuremaorganisatsiooni sees. See mudel aitab organisatsioonidel luua uut majanduskasvu, luua innovatsioonitoetav keskkond, parandada tootlikkust ja suurendada tulusid. Samuti aitab see meelitada ligi ja hoidaparimaid ja helgemaid talente, arendada ja võimestada oma töötajaid, pakkudes neile tegevust, ninglihtsustada ja kiirendada kultuurilisi muutusi.

Üks suuremaid erinevusi ettevõtja ja siseettevõtja vahel on nende tegevuskoht ja ärikultuur. Ettevõtjadkujundavad ise selle kultuuri, mis ümbritseb nende äritegevust. Samal ajal võtavad siseettevõtjad sageliüle olemasoleva kultuuri, mis eeldab kohandumist. Alates raamatupidamisest ja turundusest kuniklienditeeninduse ja sotsiaalmeediani kannab ettevõtja tavaliselt ainuvastutust kõigi nimetatud tegevusteeest. Siseettevõtja haldab sageli aga vaid ühte konkreetset valdkonda ja töötab äärmiselt harva neljaseelmainitud osakonnas. Samuti peavad ettevõtjad haldama finantsriski, mis kaasneb ettevõtteasutamisega, kui potentsiaalne rahaline kasu võib seda riski kompenseerida. Teisest küljest saavadsiseettevõtjad palka, mis on suurem kui tavalistel töötajatel, ja peavad sageli ettevõtjaga läbirääkimisitulemuspreemiate saamiseks.

Siseettevõtjate ning idufirmade vaheline suhe ei pruugi põhineda konkurentsil. Enamik idufirmadesteksisteerivad juba aastaid ning ka need ettevõtted võivad küllaltki kiiresti muutuda stagneerunuks ja

9

korporatiivseks. Enamik idufirmasid aga ei suuda astuda seda sammu ja ebaõnnestuda, peatades nii omapanuse tööhõivesse. Lisaks sellele ei vaadata Euroopa ärikeskkonnas erinevalt USA omastebaõnnestumisele kui positiivsele kogemusele, millest ettevõtja on suuteline õppima ja lõppkokkuvõttesarenema. Seda tajutakse pigem negatiivse olukorrana, mis kahjustab väga tõenäoliselt edaspidigi mitmeaasta jooksul ettevõtja mainet ja profiili. Siseettevõtlus lahendaks selle probleemi, kaasates mis tahesvanuses ettevõtjate talendid olemasolevatesse äriühingutesse, hoides ülal idufirmade vaimu, energiat jaentusiasmi, mis toob kasu kogu meeskonnale. Lühidalt öeldes võimaldab siseettevõtlus VKE-sisestpraktilist uuendustegevust, tootlikkuse tõstmist ja majanduskasvu.

Siseettevõtluse mõiste on omaks võetud juhtivates äriühingutes, kuid sellel on potentsiaal avaldadapositiivset mõju ka VKEdes. Siin kasutab tööandja sisemise ja/või välise allikana õigete annetegainimressursse, kellel on ambitsioone ja oskusi tegutseda siseettevõtjana. Nii annab ettevõtja neiletöötajatele võimaluse realiseerida oma ettevõtlusalast kutsumust, kindlustades samal ajal äriühinguletäiendava äritegevuse. Ettevõtja ja siseettevõtja lepivad läbirääkimiste käigus kokku finantsküsimused,saavutatavad eesmärgid, töötasu ja lisatasud, milleks töötajale antakse täielik vastutus, tugi ja koolitus.Edu ja suurem tootlikkus on seega kasuks nii äriühingule kui ka siseettevõtjale, mis võib heal juhul viiaselleni, et siseettevõtjale pakutakse hilisemas etapis võimalust liituda nõukoguga. Peamised kirjalikeuuringutega kaetud siseettevõtlusemudelid on järgmised:

- Avaneva võimaluse mudel

Töötajal on innovatiivne idee ja teda hakkab toetama projektijuht, kellel on õigus hallata rahalisivahendeid ja uurimusi;

- Võimaldamise mudel

Organisatsioon palkab ettevõtlusvaimuga inimesi ning ergutab kõiki töötajaid ja meeskondi nende ideidedendama ja ellu viima;

- Soovitamise mudel

Organisatsioon loob innovatsiooniekspertide tuumikrühma, kes aitab soodustada uusi ettevõtlusalaseidideid kogu äriühingu ulatuses;

- Produtsendi mudel

Äriühing loob siseriiklikud organisatsioonid koos rahastamise ja kindlaksmääratud protsessidega, kuidastöötatakse välja ideid, kui need ei mahu olemasolevasse struktuuri.

Selle ambitsioonika katseprojekti eesmärk on esitada väljakutse valitsevale olukorrale, kus siseettevõtlustkohaldatakse ainult suurtes äriühingutes, et näidata selle kohaldatavust Euroopa VKEdes, mismoodustavad 99 % ELi äriühingutest. Projekti lisaeesmärgiks on näidata, et siseettevõtlus kujutab endastlahendust VKEde talendivajadusele ning annab uue võimaluse praeguse 10 % keskmise töötuse määragaELi jaoks. Selles põneva kontseptsiooni keerukus seisneb selles, et elluviimiseks on vaja kõigepealtmõista, millist siseettevõtlust Euroopa VKEd on valmis vastu võtma ja toetama. Ei tohi kehtestadasiseettevõtluse mudelit, mida ei ole kontrollitud Euroopa VKEde peal, samas on VKEde jaoks tõenäoliseltolemas mitmeid erinevaid siseettevõtluse tegevusmudeleid. Lisaks sellele on siseettevõtluse edukaksrakendamiseks VKEdes vaja nende VKEde juhendamist ja toetamist usaldusväärse kohaliku vahendaja,ideaaljuhul oma klasterorganisatsiooni poolt.

Komisjoni soovitust arvesse võtte tehakse seetõttu ettepanek jaotada projekt kaheks etapiks:

— 2018. aastal viiakse võrdlusuuringuga läbi heade tavade analüüs ja hindamine siseettevõtluseedendamise ja toetamise valdkonnas (vt näide heade tavade analüüs ja hindamine sisserännanuteettevõtluse edendamise ja toetamise valdkonnas): pakkumismenetlus: 500 000 eurot.

— 2019. aastal käivitatakse eelmise uuringu põhjal projektid, et toetada klastriorganisatsioonide kaudunende parimate tavade rakendamist Euroopa VKEdes: projektikonkurss, 5 projekti, 2 500 000 eurot.

Käesolevas esimeses katseprojektis keskendutakse kahe aasta jooksul valdkondadele, kus on praegu

10

stabiilsus/kasvu ei toimu. Seda seetõttu, et arvestades projekti kaheaastast kestust, annavad needvaldkonnad mõõdetavaid võrdlusalustel põhinevaid tulemusi kergemini ja varem, kui kasvavad ja/võitärkavad sektorid. Ülejäänud sektoreid on projekti jätkumisel siiski võimalik kaasata juba ettevalmistavameetme kaudu. Kõikide sektorite puhul toimub võrdlusaluse hindamine turu oodatava kasvumäärasuhtes, võttes arvesse nii materiaalseid (nt uued projektid, kliendid, tooted ja teenused) kui kamittemateriaalseid (ideed, kaubamärkide positsioneerimine, töökeskkond, innovatsioon) tulemusi.Keskendutakse ettevõtlusoskustele VKEs ja väljaspool seda.



Põhjendus:ELi eesmärk 2020. aastaks on jõuda 20-64aastaste hulgas 75%-lise tööhõiveni ning selleks n tehtud olulisijõupingutusi idufirmade loomiseks ja oskuste parandamiseks. Siiski on madal ellujäämismäär keerulisematesturutingimustes ja karmistunud rahastamistingimustel, mis tulenesid kriisist, tähendanud seda, et nende mõjuüldisele tööhõivele on endiselt nõrgem kui enne 2008. aastat. Siseettevõtluse kontseptsioon, mida kõigeelavamalt kasutatakse USA ettevõtetes, pakub suuri võimalusi kõnealuse probleemi lahendamiseks EuroopaVKEdes.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, PalomaLópez Bermejo, Curzio Maltese, Marisa Matias, Martina Michels, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee,Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis,Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 1 500 000 1 250 000 1 500 000 1 250 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 250 000 1 500 000 1 250 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 31 — Katseprojekt — Äärepoolseimatesmaapiirkondades elavate noorte tööhõive suurendamine


2013. aastast saadik on liikmesriikides noorte töötuse määra langetamiseks välja töötatud mitmeidmeetmeid: 2013. aasta noorsoostrateegia, noortegarantii ja noorte tööhõive algatus, EURES, programm„Erasmus+“ jm. Kõik need on vahendid, mille eesmärk on suurendada noorte kodanike võimalusipääseda tööturule või luua omaenda ettevõte ja seda ka äärepoolseimates maapiirkondades. Ükski

11

nendest programmidest ei ole aga piisavalt ulatuslik, et võidelda püsiva tööpuudusega äärepoolseimatesmaapiirkondades, mida iseloomustavad ümberpööratud rahvastikupüramiid, avaliku ja erasektorikoondinvesteeringute vähenemine, avalike asutuste antava abi vähesus ja püsivad töötusemäärad ningkus noortel on tööle pääsemiseks vähe võimalusi.

Katseprojekti eesmärk on seega siduda äärepoolseimad maapiirkonnad mitmesuguste Euroopa noortetööhõiveprogrammidega, lootes riikliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori tööhõivesüsteemide toetusele,et tagada nende tõhusus, leida sünergiaid ning kindlustada noortele edukas ja terviklik teabeteenus.

Katseprojekt keskendub sellise võrgustiku loomisele, mis toob kokku kõik olemasolevad vahendid, nagunoorte tööhõive algatus, EURES, programm „Erasmus+“ ja muud rahatamisallikad, et suurendadanoorte juurdepääsu tööpakkumistele ning aidata neil leida nende vajadustele vastav üld- võikutsehariduse omandamise võimalus. See võrgustik aitaks pakkuda ELi äärepoolseimate maapiirkondadekodanikele paremini kohandatud ja personaalset nõustamist. Katseprojekti vahendid kulutatakse teabelejuurdepääsu parandamiseks ning dialoogi loomiseks äärepoolseimate maapiirkondade sidusrühmade,ametiühingute ja tööandjate vahel, eesmärgiga koordineerida kohalikke omavalitsusi ja Euroopaprogramme ning lihtsustada võimalike toetusesaajate juurdepääsu Euroopa programmidele. Katseprojektiteine eesmärk on see, et äärepoolseimate maapiirkondade noored saaksid kohandatud teave haridus- jakutseõppevõimaluste kohta majandus- ja tööturu sektorites, pidades esmatähtsaks neidmajandussektoreid, mis võivad elavdada tööhõivet asjaomastes piirkondades. Selle kaheaastasekatseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 1 500 000 eurot.



Põhjendus:2013. aastast saadik on liikmesriikides noorte töötuse määra langetamiseks välja töötatud mitmeid meetmeid(2013. aasta noorsoostrateegia, noortegarantii ja noorte tööhõive algatus, EURESe võrgustik ja programm„Erasmus+“). On vaja luua vahend, mis käsitleks äärepoolseimate maapiirkondade noorte töötuse probleemi,sidudes omavahel asjaomased Euroopa programmid ja poliitika ning ühendades need riikliketööhõiveteenuste ja olemasolevate struktuuridega, tagades maanoortele samasugused võimalused saadatööpakkumisi nagu on linnades elavatel noortel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 252 === ENVI/5444 ===

esitaja(d): Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 400 000 200 000 400 000 200 000

Reserv

Kogusumma 400 000 200 000 400 000 200 000

Rubriik:Katseprojekt — Ennetava lähenemisviisi väljatöötamine, et kaitsta rahvatervist ringmajanduses keemiliste

12

ohtude eest


Selle projekti eesmärk on töötada välja faktipõhine metoodika, millega õigustatakse, tunnistatakse valeksvõi hinnatakse kemikaalidega kokkupuudet ringmajanduse rakendustes, eristades asjakohaseidkokkupuutestsenaariume, kestust, sagedust, marsruute ja kokkupuutuvaid rühmi (nt lapsed)ringmajanduse rakendamise eri etappides. Sellest tulenev lähenemisviis võimaldab ringlussevõetavatetoodete tootjatel teha teadlikke otsuseid ja valikuid korduskasutatavate materjalide voogude ohututerakenduste väljatöötamisel. Metoodika kasutab olemasolevat teavet ja andmeid ning kokkupuute jainimeste terviseriskide hindamiseks kasutatavaid vahendeid, mis on välja töötatud lineaarse majanduseparadigmas (nt REACH), ning seda laiendatakse lahendustega, mis täidavad lüngad ja lahendavadprobleemid, mis tekivad olemasolevate vahendite kasutamisel ringmajanduse kontekstis. Võimalikeksprobleemideks on jäätmevoogude heterogeensus, keemiliste ainete taseme tuvastamine voogudes jne.Projekti rakendamine toimub järgmiselt:

— metoodika väljatöötamine: alustatakse ringlussevõetavate materjalide olemasolevatest probleemidest,lineaarmajanduses olevatest vahenditest (vrd REACHi suunistega) ja lisaaspektidest, et seeringmajanduses toimima panna;

— metoodika katsetamine: valitakse hulk erinevaid uuringuid, et metoodikat demonstreerida, katsetada jaarendada;

— metoodika edendamine ja levitamine.

Projekti rakendamise eri etappides püütakse saavutada koostoime riikliku ja Euroopa tasandiga(ametiasutustega) ja ringmajanduse kontekstis osalevate sidusrühmadega.

Selle kahe aasta pikkuse katseprojekti (millest võiks saada ettevalmistav meede) eelarve oleks kokku 400000 eurot.



Põhjendus:On olemas vajadus töötada välja faktipõhine metoodika, millega õigustatakse, tunnistatakse valeks võihinnatakse kemikaalidega kokkupuudet ringmajanduse rakendustes, eristades asjakohaseidkokkupuutestsenaariume, kestust, sagedust, marsruute ja kokkupuutuvaid rühmi (nt lapsed) ringmajanduserakendamise eri etappides. Sellest tulenev lähenemisviis võimaldab ringlussevõetavate toodete tootjatel tehateadlikke otsuseid ja valikuid korduskasutatavate materjalide voogude ohutute rakenduste väljatöötamisel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 163 === FEMM/6400 ===

esitaja(d): Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

-------------------------------



13

Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 1 000 000 600 000 1 000 000 600 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 600 000 1 000 000 600 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 31 — Katseprojekt naiste ettevõtluse edendamisealgatuste jaoks


Naiste ettevõtlust peetakse oluliseks teguriks, mis aitab ELil saavutada 2020. aasta eesmärki, et 75 % 20-64-aastastest elanikest osaleks tööjõus. Maailmapanga sõnul annab naiste ettevõtlus olulise panusemajanduskasvu.

Siiski on naiste ettevõtluse määr Euroopas heidutavalt madal. Kuigi naised moodustavad Euroopaelanikkonnast üle 50 %, kuulub neile ainult ligi 30 % Euroopa ettevõtetest. Euroopa naiste ettevõtlusemäär on ka maailma mastaabis mahajäänud.

Kui ettevõte on naiste loodud, areneb see reeglina aeglasemalt, laieneb väiksema tõenäosusega piiri tahaning tegutseb tõenäolisemalt vähem tulusas valdkonnas. Naised on meestest tõenäolisemalt silmitsiselliste probleemidega nagu raskused juurdepääsul rahale, eriti investorite kaudu rahastamisele; halvemjuurdepääs tugivõrgustikele ja ärikontaktidele; ebapiisavad õppimisvõimalused ettevõtte loomise jafinantsjuhtimise vallas; samuti probleemid töö ja eraelu tasakaalustamisega, kuna siiani langeb naisteõlgadele suurem osa majapidamis- ja hooldustöödest. Lisaks pidurdavad arengut selles valdkonnassotsiaa-kultuuriline suhtumine naiste ettevõtlusesse, mis peegeldub ka tütarlaste valikainete valikutes.

Euroopa peaks seadma prioriteediks konkreetselt suunatud meetmed spetsiaalselt naiste ettevõtlusetoetamiseks. Komisjon on teinud mitmeid algatusi töökohtade, majanduskasvu ja väike-ettevõteteedendamiseks. Vaja on aga välja töötada ja ellu viia algatusi just naisettevõtjate vajadusi silmas pidades.

Soovitatud meetmed:

Määrata juhtumiuuringute alusel kindlaks parimad tavad naiste ettevõtluse toetamiseks ning levitadaneid kogu Euroopas. Luua naistele võimalusi oma kõrgema hariduse ärakasutamiseks. Töötada väljapaindlikke ettevõtluskoolitusi ja teha need naistele kättesaadavaks. Viia ellu naisettevõtjatele suunatudtoetus- ja teabekampaaniaid, et julgustada neid taotlema vahendeid seoses riskikapitali kättesaadavuse jaVKEde innovatsiooniga programmi "Horisont 2020" ( „Juhtpositsioon tööstuses") raames. Viia naisteettevõtluse toetuseks läbi karjäärinõustamist ja meediakampaaniaid, mis jõuaks ka tütarlasteni.Korraldada Euroopa naiste idufirmade ja investorite üritus, mis koondaks parimaid innovatsiooni- jaäriideid ning akadeemilisi ringkondi, hõlbustaks nende suhtlust, et saada kasu digitaalsest läbimurdest jaleida uusi lahendusi suurtele sotsiaalprobleemidele, tagades, et üritus soodustaks võrgustike loomist.Korraldada spetsiaalselt naisettevõtjatele suunatud sessioone suurtel idufirmade ja tehnoloogiaüritustel.Viia läbi kampaania, et ärgitada ja lihtsustada lisapiletite abil naiste osalemist Euroopa suurimatelidufirmade ja tehnoloogiaüritustel, mis annaks neile väärtuslikke kogemusi, võrgustikke ja teavet.

Põhjendus:Naiste ettevõtlus ei ole ainult majandusteema, vaid on seotud ka innovatsiooni ja sotsiaalse õiglusega.Digitaalse majanduse ja ringmajanduse tekkimine avab uusi turge innovaatilistele naistelt-naistele teenusteleja kaupadele. Neid võimalusi tuleb Euroopa majanduskasvu huvides kiiresti ära kasutada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 1541 === GUE//7158 ===

esitaja(d): Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon

14

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 1 500 000 1 250 000 1 500 000 1 250 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 250 000 1 500 000 1 250 000

Rubriik:Katseprojekt — Äärepoolseimates maapiirkondades elavate noorte tööhõive suurendamine


2013. aastast saadik on liikmesriikides noorte töötuse määra langetamiseks välja töötatud mitmeidmeetmeid: 2013. aasta noorsoostrateegia, noortegarantii ja noorte tööhõive algatus, EURES, programm„Erasmus+“ jm. Kõik need on vahendid, mille eesmärk on suurendada noorte kodanike võimalusipääseda tööturule või luua omaenda ettevõte ja seda ka äärepoolseimates maapiirkondades. Ükskinendest programmidest ei ole aga piisavalt ulatuslik, et võidelda püsiva tööpuudusega äärepoolseimatesmaapiirkondades, mida iseloomustavad ümberpööratud rahvastikupüramiid, avaliku ja erasektorikoondinvesteeringute vähenemine, avalike asutuste antava abi vähesus ja püsivad töötusemäärad ningkus noortel on tööle pääsemiseks vähe võimalusi.

Katseprojekti eesmärk on seega siduda äärepoolseimad maapiirkonnad mitmesuguste Euroopa noortetööhõiveprogrammidega, lootes riikliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori tööhõivesüsteemide toetusele,et tagada nende tõhusus, leida sünergiaid ning kindlustada noortele edukas ja terviklik teabeteenus.

Katseprojekt keskendub sellise võrgustiku loomisele, mis toob kokku kõik olemasolevad vahendid, nagunoorte tööhõive algatus, EURES, programm „Erasmus+“ ja muud rahatamisallikad, et suurendadanoorte juurdepääsu tööpakkumistele ning aidata neil leida nende vajadustele vastav üld- võikutsehariduse omandamise võimalus. See võrgustik aitaks pakkuda ELi äärepoolseimate maapiirkondadekodanikele paremini kohandatud ja personaalset nõustamist. Katseprojekti vahendid kulutatakse teabelejuurdepääsu parandamiseks ning dialoogi loomiseks äärepoolseimate maapiirkondade sidusrühmade,ametiühingute ja tööandjate vahel, eesmärgiga koordineerida kohalikke omavalitsusi ja Euroopaprogramme ning lihtsustada võimalike toetusesaajate juurdepääsu Euroopa programmidele. Katseprojektiteine eesmärk on see, et äärepoolseimate maapiirkondade noored saaksid kohandatud teave haridus- jakutseõppevõimaluste kohta majandus- ja tööturu sektorites, pidades esmatähtsaks neidmajandussektoreid, mis võivad elavdada tööhõivet asjaomastes piirkondades. Selle kaheaastasekatseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 1 500 000 eurot.



Põhjendus:2013. aastast saadik on liikmesriikides noorte töötuse määra langetamiseks välja töötatud mitmeid meetmeid(2013. aasta noorsoostrateegia, noortegarantii ja noorte tööhõive algatus, EURESe võrgustik ja programm„Erasmus+“). On vaja luua vahend, mis käsitleks äärepoolseimate maapiirkondade noorte töötuse probleemi,sidudes omavahel asjaomased Euroopa programmid ja poliitika ning ühendades need riiklike

15

tööhõiveteenuste ja olemasolevate struktuuridega, tagades maanoortele samasugused võimalused saadatööpakkumisi nagu on linnades elavatel noortel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 304 === ITRE/5015 ===

esitaja(d): Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 2 000 000 1 500 000 2 000 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 500 000 2 000 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Rahvusvahelistumisvõime suurendamine Euroopa VKEde võrgustike kaudu


VKEde rahvusvahelistumisvõime suurendamine on Euroopa konkurentsivõime jaoks otsustavatähtsusega. 99% ELi ettevõtjatest on VKEd; enamik neist puutub kokku paljude raskustega, kui nadpüüavad luua rahvusvahelistumise strateegiat, eriti sisenedes kolmandate riikide turgudele, kus nadseisavad silmitsi tugeva – ja mõnikord ebaõiglase – konkurentsiga. Viimase kolme aasta jooksul on vaid29% mikroettevõtjatest ning vastavalt 43% ja 59% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatesteksportinud teise ELi liikmesriiki. Paljudel VKEdel puuduvad vajalikud oskused rahvusvahelisteettevõtetega suhtlemiseks, rahvusvahelistel messidel osalemiseks või e-kaubanduse taristu loomiseks.

Seda probleemi saaks vältida, toetades VKEsid koonduma ja tegema koostööd konkreetseterahvusvahelistumise projektide alal. Viimastel aastatel on konkreetsed kogemused näidanud VKEdevahelise koostöö potentsiaali nende rahvusvahelistumisvõime suurendamiseks. Koostöö lisaväärtust ontunnistanud ka Euroopa Komisjon (nt väikeettevõtlusalgatuse läbivaatamise raames). Liikmesriikideparimatele tavadele tuginedes on komisjon võtnud kasutusele mõiste „ettevõtlusvõrgustik“, määratledesselle kui ettevõtetevahelise koostöö, mis võimaldab ka eri piirkondades või riikides asuvatel äriühingutelteha koostööd koostöökokkuleppes või -lepingus väljendatud ühiste arengueesmärkide alusel. Äriühingudotsustavad ühendada oma tugevad küljed, jagada teavet ja luua sünergiat, et muutuda uuenduslikumaksja konkurentsivõimelisemaks nii siseturul kui ka rahvusvahelistel turgudel, säilitades samal ajal omasõltumatuse, loomata eraldi juriidilist isikut. See koostöömudel sobib mis tahes liiki äritegevuse või sektorijaoks.

Rahvusvahelistumisel on oluline osa Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks. Arvestades, etVKEde raskused rahvusvahelise tegevuse alustamisel mitte ainult kolmandates riikides, vaid ka EuroopaLiidu siseturul on sageli tingitud nende piiratud suurusest, võiks koostöö ergutamine ja VKEsid omajõudusid ühendama õhutamine selleks, et tegutseda paremini struktureeritud äriühinguna, säilitadessamal ajal oma ettevõtlusautonoomia, olla oluline vahend, mida katsetada ja arendada. Teatisega „Väikeettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest“ (2011) onkomisjon juba juhtinud tähelepanu sellele, kui oluline on klastrite ja võrgustike edendamine VKEderahvusvahelistumise eesmärgil. Euroopa ettevõtlusvõrgustikul on oluline roll VKEde rahvusvahelisemaksmuutumise toetamisel vajaduste sobitamise ja kulude vähendamise kaudu.

Sellest tulenevalt ja eespool esitatud märkusi arvestades võiks käivitada ELi tasandil katsemeetme, ettestida oma jõud ühendanud ja koostööd tegema hakanud eri ELi liikmesriikidest pärit VKEde

16

koondumise mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumisvõime tugevnemiselening nende kohaloleku suurenemisele välisturgudel. Eelkõige võiks meetme eesmärk olla: 1) testidaväikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koondumise lisaväärtust rahvusvahelistumise mõttes, 2)edendada VKEde hulgas koostöökultuuri ja võrgustike loomist, 3) levitada seda koostöö/võrgustikemudelit kui parimat tava ja konkreetset vahendit, mis võimaldab VKEdel siseneda uutele turgudele,näidates et ühiste rahvusvahelistumiskavade alal koostööd tehes võivad nad saavutada palju paremaidrahvusvahelisi tulemusi.

Võrgustikud peaksid koosnema vähemalt 3 VKEst, mis on pärit 3 eri liikmesriigist. Taotlejad peaksidesitama ettepaneku rahvusvahelistumise strateegia väljatöötamiseks, esitades koostöö eesmärgi jastrateegiliste eesmärkide üksikasjaliku kirjelduse. Katsemeede peaks hõlmama selliseid VKEde võrgustikerahvusvaheliste tegevuste algetapi kulusid, nagu:

selliste rahvusvaheliste turgude kindlakstegemine, kuhu võrgustiku liikmetest VKEd soovivad siseneda jakus nad soovivad oma tooteid turustada;

teadmiste ja teabe jagamine turgude ja klientide kohta;

kooskõlastatud reklaami-, turustus- ja müügistrateegiate (sh ühised digitaalsed turustusstrateegiad / e-kaubanduse taristu) arendamine;

turustus- ja levitamiskanalite valimine;

ühise kaubamärgi loomine;

messide, näituste ning siseriiklike ja rahvusvaheliste äriürituste tuvastamine VKEde toodeteväärtustamiseks ja turustamiseks;

kõrgete kvaliteedistandarditega müügijärgse abi väljaarendamine ja kohaloleku tugevdaminerahvusvahelistel turgudel;

toodete kvaliteedi parandamine, eelkõige heade tavade ja oskusteabe vahetamise kaudu võrgustikuliikmetest VKEde vahel;

konkreetsete konsultatsiooni-/nõustamisteenuste kulude jagamine;

muud.

1 500 000 euro suuruse eelarvega toetaks katsemeede 30 VKEde võrgustikku ühise rahvusvahelistumisetegevuskava väljaarendamisel. Iga võrgustik saaks rahalist toetust summas 30 000 kuni 50 000 eurot.Kuna miinimumnõudeks on 3 VKEd iga võrgustiku puhul, hõlmaks meede vähemalt 90 Euroopa VKEd.



Põhjendus:Äriühingu suurus on üks põhjustest, miks on raske tulla toime rahvusvahelise konkurentsiga. Väike mõõdetähendab piiratud ressursse, nii rahalisi kui ka inimressursse, ja võib kujutada endast olulist takistust VKE-le,kes soovib muutuda rahvusvaheliseks. Katsemeetme eesmärk on toetada Euroopa VKEderahvusvahelistumise protsesse selliste ettevõtjate võrgustike loomise abil, kes teevad koostööd ühiserahvusvahelistumise strateegia määratlemise ja elluviimise alal, suurendades seeläbi Euroopakonkurentsivõimet ja kohalolekut rahvusvahelistel turgudel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


17


-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 3 500 000 3 500 000 3 500 000 3 500 000

Reserv

Kogusumma 3 500 000 3 500 000 3 500 000 3 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 31 — Katseprojekt — Kultuuriline Euroopa –Euroopa aarete tutvustamine


Selleks et Euroopa kultuuripärandi aastaks kavandatud 2018. aasta võimalikult palju kasu tooks,kavatsetakse käesoleva projektiga tutvustada ja reklaamida Euroopa mitmekesist ja rikkalikku pärandit jakultuuriväärtusi (UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud paigad, muusika- ja toidufestivalid,folkloor ja vaimsus) kui põhjust Euroopat – kultuuri ja loovuse maailmajagu – külastada.

Projekti tegevused võiksid olla seotud teemaga „Kultuuriline Euroopa – Euroopa aarete tutvustamine“,mille alusel eri riigid, piirkonnad või makropiirkonnad saavad esitada laiale rahvusvahelisele publikuleoma ainulaadset pärandit ja ainulaadseid kultuuriväärtusi.

Ettevalmistava meetmega arendatakse edasi ja jätkatakse katseprojekti „Destination Brand Europe“, kuidtehakse ettepanek laiendada selle ulatust ja suurendada selle eelarvet. Kavandatud meetmed peaksidsamuti edendama vähem tuntud, kuid samaväärselt huvitavaid paiku ja turismiobjekte, ning nende lõplikeesmärk on mitmekesistada Euroopa sihtkohtade valikut, luua uusi turismitooteid ja toetada vähemarenenud piirkondi.

Portaal VisitEurope.com, mis töötati välja ELi toetusel, võiks olla sobiv reklaami- ja turundusmeetmeteplatvorm. Lisaks saaks reklaami- ja turundusstrateegiasse lisada Euroopa Komisjoni poolt 2017. aastaalgul esitletud rakenduse 360° European Wonders.

Meetme eesmärk on ka suurendada teadlikkust vastutustundlikust ja kestlikust arengust seoseskultuuripärandi ja ressursside kaitsega tulevaste põlvkondade jaoks.


– kaitsta Euroopa juhtivat positsiooni maailma turismisihtkohtade osas, edendades selleks Euroopakultuuripärandit;

– luua ja arendada (veebipõhiselt ja muul viisil) reklaami- ja turustuskanaleid, mis võimaldavadsihtkohtadel suurendada oma turismipakkumise ulatust;

– mitmekesistada Euroopa sihtkohtade valikut, edendades vähemnähtavaid teiseseid sihtkohti ehk nnvarjatud aardeid uute turismitoodetena;

– uurida ja tuvastada paljusid hästi arendatud ja juurdepääsetavaid alternatiivseid turismisihtkohti, millejärgi on potentsiaalselt suur nõudlus ning huvi Euroopa sees ja välisturgudel;

– teha koostööd eri sidusrühmadega kõikides ELi liikmesriikides, et suurendada kultuuripärandi paikadenähtavust;

– pakkuda toetust turismisektori partneritele (eelkõige VKEdele külalismajutuse ja transpordivaldkonnas)selliste turismitoodete arendamisel, mille puhul need alternatiivsed sihtkohad on turismipakettidesse juba

18

lisatud.



Põhjendus:Katseprojektiga püütakse reageerida tekkivatele probleemidele Euroopa turismitööstuses, kujutades kultuurikui selle sektori kasvu ja arengu peamist tõukejõudu. Projektis kasutatakse turundusvahendeid ja pakutaksealternatiivseid üleeuroopalisi marsruute, mis lahendaksid suutlikkuse, kestlikkuse ja hooajalisusega seotudprobleeme.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 31 3 500 000 3 500 000 3 500 000 3 500 000

Reserv

Kogusumma 3 500 000 3 500 000 3 500 000 3 500 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — Kultuurivaldkonna programm „Euroopa aarete tutvustamine“



Projekti tegevused võiksid olla seotud teemaga „Kultuuriline Euroopa – Euroopa aarete tutvustamine“,mille alusel eri riigid, piirkonnad või makropiirkonnad saavad esitada laiale rahvusvahelisele publikuleoma konkreetset pärandit ja kultuuriväärtusi.


Portaal VisitEurope.com, mis töötati välja ELi toetusel, võiks olla sobiv reklaami- ja turundusmeetmeteplatvorm. Lisaks saaks reklaami- ja turundusstrateegiasse lisada Euroopa Komisjoni poolt 2017. aastaalgul esitletud rakenduse 360° European Wonders.

Meetme eesmärk on ka suurendada teadlikkust vastutustundlikust ja kestlikust arengust seoses

19

kultuuripärandi ja ressursside kaitsega tulevaste põlvkondade jaoks.




– mitmekesistada Euroopa sihtkohtade valikut, edendades vähemnähtavaid teiseseid sihtkohti ehk nnvarjatud aardeid uute turismitoodetena:



– pakkuda toetust turismisektori partneritele (eelkõige VKEdele vastuvõtu-ja transpordivaldkonnas)selliste turismitoodete arendamisel, mille puhul need alternatiivsed sihtkohad on turismipakettidesse jubalisatud.


Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom)nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millegatunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)artikli 54 lõike 2 tähenduses.


=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Jean Arthuis, Siegfried Mureşan, Jerzy Buzek, Elmar Brok, Danuta Maria Hübner, AlainLamassoure, Eva Maydell, Morten Løkkegaard, Mercedes Bresso, Sylvie Guillaume, Jo Leinen, Maria JoãoRodrigues, Silvia Costa, Benedek Jávor, Thierry Cornillet

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 32 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000

Reserv

Kogusumma 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Meediavaldkonna „tõusvate tähtede“ vahetus, et kiirendada innovatsiooni & suurendadapiiriülest meediakajastust („Stars4media“)

20


Poliitiline ja majanduslik areng eeldab meediauuendusi.

Demokraatia eeldab kvaliteetseid uudiseid ja meedia vajab uuendusi. Platvormide domineerimisegasuureneb oht siseneda tõepõhjata ajastusse, kus lokkavad populism ja libauudised. Hiljutises valgesraamatus Euroopa tuleviku kohta on öeldud: „Me tahame elada demokraatlikus ühiskonnas, kus valitsebarvamuste mitmekesisus ning on kriitiline, sõltumatu ja vaba ajakirjandus.“Väheneb nii ajakirjanike kui ka uudistekanalite arv (välja arvatud ringhääling, mis on suures osasrahastatud avalikest vahenditest). Ohustatud mudelite toetamine ei ole lahendus. Innovatsioon eeldabpiiriülest koostööd, liikuvust ja kiiremat karjääri nn uutele tegijatele. Tuleks viia ellu katseprojekt„Erasmus ajakirjanikele“ — meediatöötajate piiriüleste vahetuste rahastamiseks, olenemata sellest,milline on projekti nimetus.

Käesolev katseprojekt sobib kokku poliitikasuundumustega ja meedia on sellist projekti laialdaseltnõudnud. Projektis ei keskenduta üksnes meediatöötajate liikuvusele, sisu vahetamisele ja ajakirjandusekvaliteedile, vaid ka meedia innovatsioonile ja jätkusuutlikele ärimudelitele. Ka nähakse käesolevakatseprojektiga ette ajakirjanike ja muude meediatöötajate nn vastastikune vahetus, mis tähendab seda, etosalevad meediaväljaanded võtavad kandidaate vastu ja ka lähetavad neid. Sellega tagatakse koolitusekvaliteet ning maksimeeritakse lähetavate meediaväljaannete investeeringute tasuvus. Katseprojektkorraldatakse nn temaatiliste lainetena. Katseprojekti ei kaasata mitte ainult ajakirjanikke, vaid kakommunikatsiooni-, turustus- ja IT-spetsialiste. Luuakse juhtkomitee, millesse kaasatakse meediasidusrühmad.

Mitmed poliitilised suundumused viivad selle meediaoskuste katseprojektini. Esiteks kaalutakseoskusprogrammide tugevamat valdkonnapõhist suunitlust ja nähakse see ette 2020. aasta järgsemitmeaastase finantsraamistiku osas, täiendades esialgseid haridusprogramme Erasmus + ja ErasmusPro nende eelarvet mõjutamata. Teiseks on digitaalne ühtne turg seni vaid horisontaalne: selle eelseisevläbivaatamine võib viia nn vertikaalsete meediasektori algatusteni. Kolmandaks käsitleb ELmeediasektorit peamiselt kommunikatsioonikanalina või meediavabaduse küsimuste valdkonnana, mittekriisis oleva majandussektorina. ELi teadus- ja arendustegevuse programmid jäävad selle valdkonnajaoks enamasti kaugeks. Käesoleva katseprojektiga testitakse kontseptsiooni, mis sobib kriisis olevalestrateegilisele tegevusvaldkonnale ja millel on madal risk ja suur mõju. Peale selle tuginetakse sellesprojektis ELi varasema teostatavusuuringu „Erasmus ajakirjanikele“ (2011) tulemustele.Käesoleva ettepaneku aluseks olid intervjuud 30 toimetaja ja kirjastajaga #Media4EU-sarja raames. Kõiksee tähendab tugevat toetust meedias ja poliitilistes ringkondades (projekti järeldused ja toetajate loeteluon kättesaadavad). Sellele ettepanekule on andnud toetuse juba 50 meediaväljaannet, eksperti jaühendust ning Euroopa Parlamendi liikmed mitmest fraktsioonist. (Täielikuma loendiga moraalse toekohta, millega on ühinenud 14 EP liiget, on võimalik tutvuda veebis alajaotuse all „Yes, rising stars formedia innovation“ (Erasmus4media, esialgne nimi)).Innovatsiooni tagamiseks tuleks austada sõltumatuse ja tõhususe põhimõtteid.

Arvesse on võetud mitut aspekti, nt varasemaid püüdlusi, mis põhinevad peamiselt sisu vahetamisel,ajakirjanike koolitamisel ja headel välismõjudel. Keskendutakse jätkusuutlikule meediainnovatsioonile,mitte ainult Euroopa teemade katmisele. Euroopa tasandil on tõepoolest mitu võimalust meediakajastuseedendamiseks, kuid need ei ole tavaliselt jätkusuutlikud pärast ELi toetuse lõppemist.

Meediatöötajad on kõige liikuvamad, innovatiivsemad ja usaldusväärsemad, kui neil on 5-10-aastanetöökogemus. Seepärast on keskne sihtrühm ligikaudu 25-30-aastased (eranditega).

Temaatilised lained viiakse ellu koostöös asjaomaste meediaühendustega, et viia kokku sarnaseltmeelestatud meedia ja head ideed. Projektikonkursside teemad (loetelu ei ole ammendav) võivadpuudutada alamvaldkondi (majandusmeedia, vasaktsentristid, rohelised, ühiskondlik raadio jne),innovatsioonivaldkondi (andmeajakirjandus, kergvideo, mobiilside jne) või toimetuslikke

21

vaatenurki (uuriv ajakirjandus, ELi valimised, ränne, areng jne). Osalejad väljavalitud paaridestveedavad 1-3 kuud teineteise töökohas, millele lisanduvad algkoolitus ja teavitamine/jätkumeetmed,millega tagatakse ligikaudu aastane koostöö igas nn temaatilises laines.

Projekt on väga kulusäästlik ja mõjukas. Projekti edendamisel ja kandidaatide eelvaliku tegemiselvõetakse arvesse mitte ainult üksikisiku profiili, vaid ka ideid projektide kohta, mida nad soovivad uurida(sellega tagatakse tööandjatele hea investeeringutasuvus ajaliselt ja töötasu osas).

Kasutatavast eelarvest sõltuvalt võiks ühinevaid „tõusvad tähti“ ja meediaorganisatsioone olla sadu.Projektist ei maksta osalejate palku, vaid tasutakse üksnes liikuvusega seotud kulud ja sellega seotudkoolituskulud (lisaks edendamisele, valikule ja haldamisele). Seetõttu on kulud osaleja kohta mõistlikud;saadakse reaalsed tulemused ja eelarve mitmekordistav mõju on suur. Algatajate kogemusele tuginedesesitatakse osalemisavaldusi palju rohkem kui on vabu kohti. Seetõttu saab valik olema range ning seeannab hoogu osalejate karjäärile ja aitab kujundada head nn kaubamärki.

Pakutakse välja protsess meedia sõltumatuse, osalejatele avalduva mõju ja tõhususe osas. Toimetuslikukattuvuse ja ettevõtete innovatsiooni tagamiseks lähtutakse katseprojektis meediatöötajatest, kes peaksidmoodustama enamiku projekti juhtkomitee liikmetest.

Selleks et tagada ka keskendumine noortele spetsialistidele (kes ei ole üliõpilased) ja valdkonnapõhisteleoskustele, tuleks kaasata õige komisjoni talitus. Olenevalt sellest, mida otsustatakse, võiks seda hallata kassiseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW) (programmi „Erasmus noorteleettevõtjatele“ nn valdkondliku haru abil) või sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CONNECT)(kus on uus meedia direktoraat, täiendades selle teadus- ja arendustegevusest lähtuvaid meetmeidinnovatsiooni võimaldavate oskustega). Hea haldusorganisatsiooni kiireks valimiseks on olemas erimenetlusi avatud hankemenetlusest piiratud valikuni. Euroopa Komisjon andis katseprojektiteostatavusele hinde A.

Põhjendus:Demokraatia ja meedia vajavad jätkusuutlikku innovatsiooni, mitte ainult ajakirjandusvabadust jaajakirjanike koolitamist. See eeldab koostööd meediaväljaannete, riikide ja ka tegevusalade vahel.

Meediavaldkonna „tõusvate tähtede“ vahetamine on tõhus viis kiirendada muutusi. Noored spetsialistid,mitte ainult ajakirjanikud, viiakse eri riikide sarnaselt mõtlevatesse meediaväljaannetesse ja nad töötavadüksteise meediaväljaannetes ühiste projektiideedega. Katseprojektiga kaotatakse lõhe algse koolituse jasuurte teadus- ja arendusprojektide vahel. Sellega edendatakse 2020. aasta järgses mitmeaastasesfinantsraamistikus ette nähtud valdkondlikke oskusprogramme.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 32 3 500 000 3 500 000 3 500 000 3 500 000

Reserv

Kogusumma 3 500 000 3 500 000 3 500 000 3 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 32 — Katseprojekt — Kultuuriline Euroopa –Euroopa aarete tutvustamine

22



Projekti tegevused võiksid olla seotud teemaga „Kultuuriline Euroopa – Euroopa aarete tutvustamine“,mille alusel eri riigid, piirkonnad või makropiirkonnad saavad esitada laiale rahvusvahelisele publikuleoma konkreetset pärandit ja kultuuriväärtusi.


Portaal VisitEurope.com, mis töötati välja ELi toetusel, võiks olla sobiv reklaami- ja turundusmeetmeteplatvorm. Peale selle saaks reklaami- ja turundusstrateegiasse lisada Euroopa Komisjoni poolt 2017.aasta algul esitletud rakenduse 360° European Wonders.

Meetme eesmärk on ka suurendada teadlikkust vastutustundlikust ja kestlikust arengust seoseskultuuripärandi ja ressursside kaitsega tulevaste põlvkondade jaoks.




– mitmekesistada Euroopa sihtkohtade valikut, edendades vähemnähtavaid teiseseid sihtkohti ehk nnvarjatud aardeid uute turismitoodetena;



– pakkuda toetust turismisektori partneritele (eelkõige VKEdele külalismajutuse ja transpordivaldkonnas)selliste turismitoodete arendamisel, mille puhul need alternatiivsed sihtkohad on turismipakettidesse jubalisatud.




23

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): José Manuel Fernandes, Silvia Costa

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 33 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 02 77 33 — Ettevalmistav meede — Ettevõtlusklasterinnovatsiooniks, ettevõtluse arendamiseks ja piiriüleseks koostööks kultuuripärandi valdkonnas


Viimaste aastakümnete jooksul on tunnustatud Euroopa kultuuripärandit kui jätkusuutliku arenguolulist mootorit. Piirkonnad ja linnad saavad otsest kasu kultuuripärandi restaureerimise ja säilitamisegaseotud töökohtadest, sellega seotud atraktiivsusest turismi jaoks ning kultuuripärandi edasiandmisesttulevastele põlvkondadele. Kultuuripärandi valdkonna spetsialistide ja ettevõtete seas valitseb järjestsuurem huvi klastri moodustamise vastu. Mainitud sektor on Euroopas ja naaberriikides üles ehitatudspetsialiseeritud väikeettevõtetena, mis põhinevad kvaliteedil ja käsitöönduslikel väärtustel, tipptasemeltööl ja oskusteabel. Kõik need väärtused iseloomustavad Euroopa vaimu, millele on omane püüdtäiuslikkusele ja austus ajaloo vastu.

Kõigest hoolimata ning vaatamata sellele, et sektor on tulenevalt kaasnevast kasust üks suuremaidtööhõive tekitajaid, ei ole Euroopas seni loodud algatust selle integreerimiseks siseturule. Sektoriäriühinguid ei toetata programmide ega vahenditega rahvusvahelistumise eesmärgil, samuti ei ole nadsaanud kasu Euroopa tööstuse arendamise programmidest.

Järgides „aruka spetsialiseerumise” kriteeriume, viiks klaster kokku ettevõtted, kes säilitavadtraditsioonilisi tehnoloogiaid ja oskusi, ettevõtetega, kes pakuvad innovatsiooni ja uusi tehnilisilahendusi. Teadmussiire, võrgustike arendamine, liikuvuse ja elukestva õppe programmid, kogemuste jarestaureerimisel kasutatavate uuenduslike tehnoloogiate vahetamine, võib-olla isegi kohandatudkeskkonna- või energiaalased eesmärgid — need on vaid mõned tulevastest võimalustest, mis saaksarendada selle klastri raames.

Lisaks klastri otsesele mõjule luuakse võimalusi tööstusalaseks koostööks Vahemere piirkonna riikidevahel ja suurte piirkondadevaheliste koostööprojektide teostamiseks. Sellel on eriline tähtsuskultuuripärandi juhtiva rolli tõttu turismi arengule kogu Vahemere piirkonnas.

Tegemist on ettevalmistava meetme ettepanekuga luua ajaloopärandi taastamisele pühendunud äride jaettevõtete klaster, mis võiks olla eeskujuks edasisele arengule selles sektoris. Klaster tuleks kavandada jaseda hallata tihedas koostöös olemasolevate kultuuripärandi taastamise kvalifitseeritud ettevõtjatemittetulundusühendustega.

Põhjendus:Kultuuripärandiklaster annab võimaluse ühendada Euroopa parimad käsitöölised, spetsialistid ja ettevõtjad,eesmärgiga tegutseda innovatiivselt tulevaste põlvkondade jaoks. Ühtlasi aitaks see tugevdada piiriülestkoostööd, pakkudes laiendatavaid sotsiaalseid ja majanduslikke mudeleid ja väljaõpet sõjast ja

24

katastroofidest laastatud kogukondadele. See on vajalik seetõttu, et Vahemereäärsete riikide kultuuripäranditaastamine on rahuprotsessi üks kõige olulisemaid ja sümboolsemaid programme.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 02 77 33 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Uuenduslikud, ühendatud ja säästvad Euroopa sadamad


Euroopa Liit on sedastanud, et ranniku- ja mereturism on peamisi valdkondi, mille abil suurendadamajanduskasvu ja tööhõivet. Selles valdkonnas töötab peaaegu 3,2 miljonit inimest ja see annab kokku183 miljardit eurot kogulisandväärtust. 70 % maailma veesõidukitest asub Vahemeres. Peale selle läheb52,4 % laevaomanike kuludest riigile, millest läbi sõidetakse, ning 47,6 % sellest summast kulubsadamateenustele ja laevahaldusele. Potentsiaal on küll tohutu, kuid Euroopa sadamade süsteem onäärmiselt killustunud, sel on mitmeid struktuurilisi puudusi, sest juhtimismudel on iganenud,energiatõhusus puudulik ja keskkonnamõju suur. ELi sadamate halbu majandustulemusi soodustavad kaüleilmne konkurents, suur hooajalisus ja väga kõikuv nõudlus.

Seetõttu on katseprojekti „Uued Euroopa sadamad: uuenduslikud, ühendatud ja säästvad“ eesmärksoodustada mitmeid kõrgetasemelisi tegevusi, mille abil luua Euroopa sadamatele uus juhtimismudel, mison universaalne, uuenduslik, ühendatud ja säästev. Sadam ei tähenda siinkohal mitte ainult taristut, vaidkohta, mille kaudu territooriumile sisenetakse. Sadamat on võimalik naaberalade ja teiste sadamategaühendada, kui anda sadamatele vajalikud vahendid ja võimaldada neil võtta kasutusele digitehnoloogia.

Katseprojekti kesksed elemendid on järgmised:

1) Sadama ja selle teenuste digiteerimine

A. Tänu sellele on sadamajuhtidel võimalik ankru- ja sildumiskohad ümber korraldada, anda kohetehnilist abi ja osutada muid teenuseid, vähendada juhtimiskulusid ja jäätmeid. Pidades järelevalvetindividuaalse ja kollektiivse energiatarbimise, puhta vee tarbimise ja reovee tekitamise, õhu- ja veesaastening jäätmekäitluse üle, saavutavad sadamajuhid maksimaalse energiatõhususe.

B. Tänu sellele on kasutajatel võimalik kasutada mitmeid teenuseid, nagu sildumis- jahoidmisbroneeringute tegemine reaalajas. Peale selle saavad kasutajad tehnilist abi ning sadamapakutavate teenuste ja territooriumi kohta muud teavet.

C. See aitab asutustel ja kohalikel ettevõtetel propageerida kasutajate hulgas kohalikke teenuseid jasadamateenuseid, mis loob kohalikul tasandil uut olulist koostoimet.

2) Väiksemate laevade ümberpaigutamine nn kuiva hoiukohta.

A. See võimaldab veepinda paremini ja paindlikumalt kasutada.

25

B. See suurendab madala hinnaga sildumiskohtade pakkumist, ilma et sadamaala tuleks laiendada.

C. See aitab sadamate kasutamata või alakasutatud alasid ümber kujundada, luua kasutajate jaoks uusiteenindusalasid, mis on väga kasulik nii turismi kui ka kohaliku kogukonna seisukohast.

D. See toetab nii väikeste kui ka suuremate veesõidukite nn musta vee säästvamat käitlemist jakeskkonnahoidlike elektrijaamade rajamist.

Katseprojekti eelarve on 1 500 000 eurot ja selle raames toetatakse kolmes eri liikmesriigis maksimaalseltkolme sadama digiteerimist.



Põhjendus:Arvestades komisjoni ranniku- ja mereturismi arendamise strateegiat, aitab katseprojekt kaasa nn sinisemajanduse arendamisele ja ELis asuvate sadamade digiteerimisele. Sadamad, mis suudavad uuenduste jamoderniseerimisega sammu pidada, on kasulikud kogu ELi majandusele ja kõigile ELi kodanikele.

Kui turismisüsteem muutub atraktiivsemaks ja asjaosalistele antakse asjakohased vahendid, on tulemusekspeale selle kestlik areng ja suured võimalused majanduskasvuks, et olla kõikjal maailmaskonkurentsivõimeline.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Claude Turmes, Indrek Tarand, Kathleen Van Brempt, Gerben-Jan Gerbrandy

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 03 77 06 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste sõltumatud katsed, et tagada parematurujärelevalve huvides ulatuslik teave ja läbipaistvus


Võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta soovituse (nõukogule ja komisjonileautotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal) artiklit 40, on käesoleva katseprojekti eesmärkrahastada meetmeid, mis on seotud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrolliga kolmandateosapoolte katsete puhul seoses määruse (EÜ) nr 715/2007 ülevõtmisega.

Varem andsid ametiasutustele ELi ja riiklikul tasandil teavet sõidukite heite kohta kvalifitseeritudkolmandad osapooled. Vastutavad asutused tegid sellise teabe harva kättesaadavaks. Neile tuleks tehaasjaomase rahastamise kaudu võimalikuks sõiduautode tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsetest

26

saadud usaldusväärsete andmete edastamine ning pakkuda seeläbi lisaks tootjatelt ja järelevalveasutusteltsaadud andmetele sõltumatut teavet, et toetada parema turujärelevalve huvides suurt läbipaistvust.Kolmandate osapoolte sõltumatuse tagamiseks ei tohi nad teha ega olla varem teinud sõidukiteheitkoguste katseid või osutada või olla osutanud sarnaseid teenuseid (uuringud, mõõtmine jne)tööstusharu sidusrühmadele.

Kolmandad osapooled tõendavad oma katsemenetlused viitega määruse (EÜ) nr 715/2007, määruse2017/1151 ja esimese kolme RDE paketi sätetele, samuti komisjoni määrusele (EÜ) nr 692/2008 jakomisjoni 26. jaanuari 2017. aasta teatises esitatud suunistele. Nad avaldavad oma mõõtmiste tulemused,et toetada parimate tavade korra väljatöötamist ja anda ulatuslikumat teavet vastutavatele ametiasutusteleja üldsusele. Osapooled ei mõõda mitte ainult sõiduautode heitgaase ja tahkeid osakesi.

Sõltumatud kolmandad osapooled aitavad nii kaasa järelevalvele selle üle, kuidas heitestandardidtegelikus elus toimivad ja millises ulatuses on saavutatud ELi õhukvaliteedi ja kliimapoliitika eesmärgid.Nad aitavad paremini mõista heitgaaside vähendamise strateegiaid seoses kiirendamise, suure kiiruse,välisõhu temperatuuri või muude kriteeriumidega. Nende konkreetne katsemenetlus dokumenteeritakseläbipaistval viisil ja selles tuleks võtta arvesse kehtivaid RDE eeskirju ja kõige uuemate teadusuuringutetulemusi.



Põhjendus:Suured erinevused enamiku Euro 3-6 diiselautode tüübikinnituse ajal mõõdetud NOx heitkoguste jategelikes sõidutingimustes mõõdetud NOx heitkoguste vahel on omased valdavale osale diiselautodest ja onsüüdi selles, et ELi õhukvaliteedi eesmärke ei ole saavutatud. Turujärelevalve tugevdamiseks tuleks tagada,et tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste mõõtmise katseid võivad teha ainult sõltumatud osapooled, sestainult kolmanda osapoole katsetes on võimalik teha katseid kõikides võimalikes katsetingimustes jaerinevate teedeolude puhul.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 03 77 06 900 000 700 000 900 000 700 000

Reserv

Kogusumma 900 000 700 000 900 000 700 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 03 77 06 — Katseprojekt — Ühtsel turul müüdavate toodeteväidetavate kvaliteedierinevuste hindamine

Märkused:

27


Katseprojekt koosneb reast tarbekaupade eri kategooriate turu-uuringutest erinevates liikmesriikides.

Katseprojekti eesmärk on võrrelda ühtsel turul sama kaubamärgi all ja samas pakendis ning muudeturundustekstide abil müüdavate toodete kvaliteediomadusi.

See peaks näitama, kuidas sama kaubamärgiga toodete kvaliteet liikmesriigiti erineb. Uuringu käigustuleks teha ka nende toodete märgistamise ja tarbijale suunatud teabe võrdlev analüüs.

Katseprojekt peaks keskenduma toiduainetele ning toiduks mittekasutatavatele toodetele. Esimeses etapistuleks uurida ainult toidukaupu.

Kui katseprojekti jätkatakse järgnevatel aastatel, tuleks analüüsida ka toiduks mittekasutatavaid tooteid.

Toiduainete osas peaks igasse analüüsitavasse tooterühma (vastavalt Eurostatile) kuuluma piisav arvtooteid. Toiduks mittekasutatavate toodete osas peaksid samuti olema esindatud eri tooterühmad. See võibhõlmata puhastusaineid, kosmeetikat, tualett-tarbeid, imikutele ja teistele mõeldud tooteid.

Tooted valitakse välja selliselt, et tarbija võiks põhjendatult arvata, et kõnealused kaubad on identsed,eelkõige seoses märgistamise, kaubamärgi ja muude turundustekstide kasutamisega.

Kooskõlastatud uurimist teostatakse vähemalt enamikus liikmesriikides. Eri elanike arvu, ühtlustatudtarbijahinnaindeksi erineva taseme ja erineva geograafilise asukohaga liikmesriigid peaksid olemaproportsionaalselt esindatud. Viimase analüüsivaldkonna, sealhulgas valimisse kuuluvad liikmesriigid jatootekategooriad, peaks heaks kiitma kahetise kvaliteediga toodete töörühm, millesse kuuluvadliikmesriikide pädevate asutuste esindajad, tarbijaorganisatsioonid, majandusala esindajad, EuroopaKomisjon ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmed.

Kõiki kontrollitavaid tooteid tuleks analüüsida järgmiselt:

– füüsikalis-keemiline kontroll

– organoleptiline kontroll

– vastavus märgisel kirjeldatule

– hinnavõrdlus

– kaalu/koguse võrdlemine.

Katseprojekti tulemusel avaldab komisjon aruande, milles Euroopa Parlamenti ja kõigi liikmesriikidetarbijaid teavitatakse kooskõlastatud uurimise tulemustest. Aruanne tuleks tõlkida nende liikmesriikidekeeltesse, kus uurimine läbi viiakse, see tuleks avaldada ja seda tuleks levitada sidusrühmadele jahuvitatud isikutele. Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks tuleks aruannet tutvustada ka nendes liikmesriikides,kus Euroopa Parlamendi infobürood, Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi liikmedaktiivselt osalevad.



Põhjendus:Oma 11. juuni 2013. aasta resolutsioonis Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta rõhutas EuroopaParlament, et eri uuringute tulemuste kohaselt tunnevad tarbijad pikaajaliselt muret ühtsel turul samakaubamärgi all ja samas pakendis turustatavate toodete võimalike kvaliteedierinevuste pärast. Selles rõhutati,et tarbijate diskrimineerimine on vastuvõetamatu, ning kutsuti seetõttu komisjoni üles seda küsimust uurima,

28

et oleks võimalik hinnata, kas kehtivaid liidu õigusakte tuleks kohandada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 9 === IMCO/6654 ===

esitaja(d): Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 03 77 06 750 000 750 000 750 000 750 000

Reserv

Kogusumma 750 000 750 000 750 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt, millega luuakse varajase hoiatamise süsteem uute tavade väljaselgitamiseks: töötataksevälja andmebaas, kuhu salvestatakse kõik eksitavate turundustavade liigid


Katseprojekt aitab vältida eksitavaid turundustavasid. Neid tavasid võib esineda väga erinevates vormides,kõige sagedamini tuleb ette eksitavaid ärikataloogide skeeme ja maksevorme, pettust internetidomeeninimede registreerimise ja kaubamärkide kaitse osas ning eksitavate äri- ja kodust töötamisevõimaluste ning nn saa-ruttu-rikkaks skeemide pakkumist; VKEd, eelkõige väikesed ja mikroettevõtjad,on eksitavate turundustavade peamised ohvrid. Aga sageli satuvad pettuse ohvriks ka koolid, kirikud,haiglad, vabaühendused ning kohalikud omavalitsused. Komisjon loob andmebaasi, kuhu salvestataksekõik eksitavate turundustavade liigid ja kergesti mõistetavad näited. Selleks tugineb komisjonliikmesriikides riiklike teabekeskuste poolt kogutud teabele. Komisjon tagab riiklikest andmebaasidestsaadud andmete sujuva vahetamise koordineerimise ning lihtsustab varajase hoiatamise süsteemi loomist,mis võimaldab uusi eksitavaid turundustavasid ära tunda. Komisjon tagab, et igas liikmesriigis oleksteabekeskus.



Põhjendus:Nimetatud taotlus tugineb resolutsioonile A7-0311/2013 eksitavate reklaamivõtete kohta. Komisjon loobandmebaasi, kuhu salvestatakse kõik eksitavate turundustavade liigid ja kergesti mõistetavad näited.Komisjon tugineb kõigis liikmesriikides riiklike teabekeskuste poolt kogutud teabele ja tagab riiklikeandmebaaside teabe sujuva koordineerimise ning aitab luua varase hoiatamise süsteeme, et teha kindlaksuusi tavasid.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Inese Vaidere

29

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 03 77 07 900 000 700 000 900 000 700 000

Reserv

Kogusumma 900 000 700 000 900 000 700 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 03 77 07 — Katseprojekt — Ühtsel turul müüdavate toodeteväidetavate kvaliteedierinevuste hindamine


Katseprojekti tulemusel avaldab komisjon aruande, milles Euroopa Parlamenti, nõukogu ja kõigiliikmesriikide tarbijaid teavitatakse kooskõlastatud uurimise tulemustest. Hinnang peaks põhinemajärgmistel testidel: füüsikalis-keemiline kontroll; organoleptiline kontroll; vastavus märgisel kirjeldatule;hinnavõrdlus; kaalu/koguse võrdlemine. Seejärel moodustatakse foorum, et arutada seda küsimustliikmesriikide, tarbijate, sidusrühmadele ja äriühingute esindajatega.

Põhjendus:Oma 11. juuni 2013. aasta resolutsioonis Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta rõhutas EuroopaParlament, et eri uuringute tulemuste kohaselt tunnevad tarbijad pikaajaliselt muret ühtsel turul samakaubamärgi all ja samas pakendis turustatavate toodete võimalike kvaliteedierinevuste pärast.Tarbijatevaheline diskrimineerimine on lubamatu.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 03 77 08 900 000 700 000 900 000 700 000

Reserv

Kogusumma 900 000 700 000 900 000 700 000

Rubriik:Katseprojekt — Ühtsel turul müüdavate toodete väidetavate kvaliteedierinevuste hindamine


Katseprojekt koosneb reast tarbekaupade eri kategooriate turu-uuringutest erinevates liikmesriikides.

Katseprojekti eesmärk on võrrelda ühtsel turul sama kaubamärgi all ja samas pakendis ning muudeturundustekstide abil müüdavate toodete kvaliteediomadusi.

See peaks näitama, kuidas sama kaubamärgiga toodete kvaliteet liikmesriigiti erineb. Uuringu käigus

30

tuleks teha ka nende toodete märgistamise ja tarbijale suunatud teabe võrdlev analüüs.

Katseprojekt peaks keskenduma toiduainetele ning toiduks mittekasutatavatele toodetele. Esimeses etapistuleks uurida ainult toidukaupu.

Kui katseprojekti jätkatakse järgnevatel aastatel, tuleks analüüsida ka toiduks mittekasutatavaid tooteid.

Toiduainete osas peaks igasse analüüsitavasse tooterühma (vastavalt Eurostatile) kuuluma piisav arvtooteid. Toiduks mittekasutatavate toodete osas peaksid samuti olema esindatud eri tooterühmad. See võibhõlmata puhastusaineid, kosmeetikat, tualett-tarbeid, imikutele ja teistele mõeldud tooteid.

Tooted valitakse välja selliselt, et tarbija võiks põhjendatult arvata, et kõnealused kaubad on identsed,eelkõige seoses märgistamise, kaubamärgi ja muude turundustekstide kasutamisega.

Kooskõlastatud uurimist teostatakse vähemalt enamikus liikmesriikides. Eri elanike arvu, ühtlustatudtarbijahinnaindeksi erineva taseme ja erineva geograafilise asukohaga liikmesriigid peaksid olemaproportsionaalselt esindatud. Viimase analüüsivaldkonna, sealhulgas valimisse kuuluvad liikmesriigid jatootekategooriad, peaks heaks kiitma kahetise kvaliteediga toodete töörühm, millesse kuuluvadliikmesriikide pädevate asutuste esindajad, tarbijaorganisatsioonid, majandusala esindajad, EuroopaKomisjon ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmed.

Kõiki kontrollitavaid tooteid tuleks analüüsida järgmiselt:

– füüsikalis-keemiline kontroll

– organoleptiline kontroll

– vastavus märgisel kirjeldatule

– hinnavõrdlus

– kaalu/koguse võrdlemine.

Katseprojekti tulemusel avaldab komisjon aruande, milles Euroopa Parlamenti ja kõigi liikmesriikidetarbijaid teavitatakse kooskõlastatud uurimise tulemustest. Aruanne tuleks tõlkida nende liikmesriikidekeeltesse, kus uurimine läbi viiakse, see tuleks avaldada ja seda tuleks levitada sidusrühmadele jahuvitatud isikutele. Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks tuleks aruannet tutvustada ka nendes liikmesriikides,kus Euroopa Parlamendi infobürood, Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi liikmedaktiivselt osalevad.



Põhjendus:Oma 11. juuni 2013. aasta resolutsioonis Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta rõhutas EuroopaParlament, et eri uuringute tulemuste kohaselt tunnevad tarbijad pikaajaliselt muret ühtsel turul samakaubamärgi all ja samas pakendis turustatavate toodete võimalike kvaliteedierinevuste pärast. Selles rõhutati,et tarbijate diskrimineerimine on vastuvõetamatu, ning kutsuti seetõttu komisjoni üles seda küsimust uurima,et oleks võimalik hinnata, kas kehtivaid liidu õigusakte tuleks kohandada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Maria Grapini, Pina Picierno

-------------------------------

31



Kulukohustused





Maksed

02 03 77 09 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 03 77 09 — Katseprojekt — Digioskused ELi idufirmadele


Katseprojekti eesmärk on anda idufirmadele digitaalset koolitust järgmisel moel:

– käsiraamatute või lihtsustatud ja kergesti mõistetavate brošüüride ettevalmistamine;

– seminarid veebis või mujal;

– töörühmade ja veebiplatvormide loomine, kus idufirmad võivad esitada küsimusi ning jagada häidkogemusi ja näiteid, ning nende edendamine.

Nende materjalide ja programmide peamine eesmärk on tutvustada põhilisi arvutiprogramme, mis onvajalikud ettevõtte haldamiseks ning internetis navigeerimiseks ja veebiplatvormide kasutamiseks, etsuhelda potentsiaalsete partneritega teistes riikides. See aitab kaasa veebimüügi kasvule ning suurendakspiiriülest kaubandust.

Projekti teine eesmärk on käsitleda erinevusi ja saavutada siseturul idufirmade jaoks tasakaal, nagunähtus digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI 2016) tulemustest.

Põhjendus:Idufirmadel on ELi turul oluline roll, sest nad võivad areneda suurteks ettevõteteks ja aidata kaasatöökohtade loomisele ning ergutada innovatsiooni. Siiski elab liiga vähe Euroopa idufirmasid üle kriitilisetähtsusega etapi, milleks on kaks-kolm aastat, ja veel palju vähem areneb suurteks äriühinguteks. E-kaubandust käsitlevaid uusi seadusandlikke ettepanekuid arvestades tuleb idufirmade töötajatele andaerikoolitust. E-kaubandus on võimalus, mis on jäänud väikeettevõtjatel kasutamata: 65 % ELiinternetikasutajatest teeb oste internetis, kuid ainult 16 % VKEdest tegeleb internetimüügiga ja vähem kuipooled neist (7,5 %) teevad seda piiriüleselt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Lynn Boylan, Matt Carthy, JavierCouso Permuy, Fabio De Masi, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Takis Hadjigeorgiou, Josu JuaristiAbaunz, Rina Ronja Kari, Kateřina Konečná, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo,Sabine Lösing, Curzio Maltese, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa,Maria Lidia Senra Rodríguez, Neoklis Sylikiotis

-------------------------------


Punkt 02 04 77 02 — Katseprojekt — ÜJKP teadusuuringud

Muuta rubriiki, selgitusi ja õiguslikku alust järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

32


Kulukohustused





Maksed

02 04 77 02 p.m. 525 000 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma p.m. 525 000 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 04 77 02 — Katseprojekt — ÜJKP teadusuuringud

Märkused:Kustutada järgmine tekst:

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojekti raames täitmata jäänudkulukohustusi.

Õiguslik alus:Kustutada järgmine tekst:

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012(mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistataksekehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2tähenduses.

Põhjendus:Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ei tohi liidu eelarvest katta sõjalise või kaitsepoliitilisetähendusega operatsioonide kulusid. Seetõttu tuleb komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ühineÜJKP teadusuuringute katseprojekt viivitamata lõpetada ning edasisi makseid ei tehta. On kindlalt vastuigasugusele programmi „Horisont 2020“ või ELi eelarve kaasamisele või nende rahaliste vahenditekasutamisele sõjalisteks, tsiviil-sõjalisteks või julgeoleku-uuringuteks üldisemalt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 02 04 77 02 — Katseprojekt — ÜJKP teadusuuringud

Muuta rubriiki, selgitusi ja õiguslikku alust järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

02 04 77 02 p.m. 525 000 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma p.m. 525 000 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 04 77 02 — Katseprojekt — ÜJKP teadusuuringud


Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojekti raames täitmata jäänudkulukohustusi.

33



Põhjendus:See projekt tuleks ELi eelarvest täielikult eemaldada, sest ELi militariseerimise edendamisele võihõlbustamisele ei tohi raha eraldada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Förslag till ändring 1451 === GUE//7008 ===

från Gruppen Europeiska enade vänstern/Nordisk grön vänster

-------------------------------


Punkt 02 04 77 02 — Pilotprojekt – GSFP-forskning

Ändra beloppen, rubriken, anmärkningarna och den rättsliga grunden enligt följande:Budget 2017 Budgetförslag 2018 Rådets ståndpunkt 2018 Skillnad Nytt belopp

Åtaganden Betalningar Åtaganden Betalningar Åtaganden Betalningar Åtaganden Betalningar Åtaganden Betalningar

02 04 77 02 p.m. 525 000 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Reserv

Totalt p.m. 525 000 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Rubrik:Pilotprojekt – GSFP-forskning

Anmärkningar:Följande text utgår:

Detta anslag är avsett att täcka utestående åtaganden från tidigare år enligt pilotprojektet.

Rättslig grund:Följande text utgår:

Pilotprojekt enligt artikel 54.2 i Europaparlamentets och rådets förordning (EU, Euratom) nr 966/2012 avden 25 oktober 2012 om finansiella regler för unionens allmänna budget och om upphävande av rådetsförordning (EG, Euratom) nr 1605/2002 (EUT L 298, 26.10.2012, s. 1).

Motivering:Enligt artikel 41.2 i EU-fördraget får inte utgifter till följd av åtgärder med militära eller försvarsmässigakonsekvenser belasta unionens budget. Därför måste pilotprojektet om GSFP-forskning, som genomförsgemensamt av kommissionen och Europeiska försvarsbyrån, omedelbart läggas ned och inga ytterligarebetalningar genomföras. Det är i högsta grad förkastligt att Horisont 2020-medel eller EU-budgeten användsför eller finansierar militär, civil-militär eller säkerhetsrelaterad forskning i allmänhet.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Bernd Kölmel

-------------------------------

34


Punkt 02 04 77 03 — Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede


Kulukohustused





Maksed

02 04 77 03 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 02 04 77 03 — Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede

Põhjendus:Enne ühist relvastusfondi tuleks paika panna planeerimisprotsess ning töö peaks olema selgelt jaotatud. Seetähendab, mida iga konkreetne riik saab ise teha või mida tuleb teha üheskoos. Ühise relvastusfondi loomineja rahastamine ilma selge kontseptsioonita võib viia raha mõttetu kulutamiseni. Selle ainus eesmärk on luuaühine Euroopa armee nn tsentraliseeritud Euroopa riigis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Stanisław Żółtek, Sophie Montel

-------------------------------



Muuta arvnäitajaid, selgitusi, õiguslikku alust ja viited õigusaktidele järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

02 04 77 03 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.


Euroopa julgeolekuolukord järjest halveneb, kuna tekivad uued ja süvenevad vanad ohud. Finantskriisi tõttuon riigid sunnitud kärpima oma kaitse-eelarvet ja alates 2006. aastast on Euroopas kaitsealase uurimis- jaarendustegevuse eelarve vähenenud 30 %. Samal ajal ootavad liikmesriigid ja avalikkus, et EL suurendaksoma tähelepanu julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale.

Ettevalmistava meetme peaeesmärk on töötada välja mehhanismid ELi rahastatavate kaitsealasteteadusuuringute tegemiseks, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuriga koostöö tegemise mehhanism, misvõimaldaks ette valmistada, käivitada ja teostada mitmesuguseid kaitsealaseid teadus-, tehnoloogia- jaarendusprojekte, ning neid mehhanisme katsetada. Lõppeesmärk on suurendada Euroopa kaitsetööstusekonkurentsivõimet ja innovatiivsust ning toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Ettevalmistavaltmeetmelt oodatakse kiireid ja nähtavaid tulemusi, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raameskaitsealase teadustöö programmi algatamise üle peetava arutelu raames saaks vastu võtta vajalikud otsused.

Ettevalmistava meetme teadusuuringute ja tehnoloogia programmi rakendamine toimub iga-aastastetööprogrammidega ning teadusprojektide ja hangete teostamiseks korraldatakse konkursid. Tööprogrammiderakendamisega seotud ülesanded delegeeritakse Euroopa Kaitseagentuurile. Ettevalmistavast meetmestrahastatakse kõiki kulusid, mida on vaja, et koostada ELi rahastatavate kaitsealaste teadusuuringute tegemise

35

mehhanismid ja neid katsetada, sealhulgas kulutusi, mis on seotud teavitamis- ja avaldamistegevuse, teabelevitamise, tehnilise ja haldusabi, nõustamise, uuringute ja eksperdirühmadega.

2018. aasta eelarvest kaetakse 2017. aasta eelarvest rahastatud selle suuremahulise näidisprojekti täiendavatetehnoloogiamoodulite kulud. Näidisprojekt peaks kiiresti andma käegakatsutava tulemuse: esimese uuelinnovaatilisel kaitsetehnoloogial põhineva tootearenduse. Sellele näidisprojektile lisaks tuleks algatadaarvukalt teisi teadusprojekte eelkõige elutähtsate kaitsetehnoloogiate ja tulevaste murrangulistetehnoloogiate valdkonnas, ning toetada muu hulgas standardimise ja koostalitlusvõime parandamisemeetmeid Meetmete sisu määratakse täpsemalt kindlaks pärast konsulteerimist liikmesriikidega ningsidusrühmadega, kes tegelevad kaitsealase teadus-ja arendustegevusega, ning pärast eksperdiabi saamist.

Mis tahes tulu alusel, mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmääruseleeraldada käesolevasse artiklisse täiendavaid assigneeringuid.


Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millegatunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid:Kustutada järgmine tekst:

Komisjoni 24. juuli 2013. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Konkurentsivõimelisem ja tõhusam kaitse- jajulgeolekusektor“ (COM(2013) 542 final).

Põhjendus:Kaitseks kasutatava eelarvega seotud küsimused peaksid jääma liikmesriikide pädevusse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Nikolaos Chountis, Javier Couso Permuy, Fabio De Masi, Luke Ming Flanagan, EleonoraForenza, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou, Rina Ronja Kari, Kateřina Konečná, SteliosKouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Sabine Lösing, Curzio Maltese, Marisa Matias,Liadh Ní Riada, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria Lidia SenraRodríguez, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

-------------------------------



Muuta arvnäitajaid, rubriiki, selgitusi, õiguslikku alust ja viited õigusaktidele järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

02 04 77 03 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.


36




Ettevalmistava meetme teadusuuringute ja tehnoloogia programmi rakendamine toimub iga-aastastetööprogrammidega ning teadusprojektide ja hangete teostamiseks korraldatakse konkursid. Tööprogrammiderakendamisega seotud ülesanded delegeeritakse Euroopa Kaitseagentuurile. Ettevalmistavast meetmestrahastatakse kõiki kulusid, mida on vaja, et koostada ELi rahastatavate kaitsealaste teadusuuringute tegemisemehhanismid ja neid katsetada, sealhulgas kulutusi, mis on seotud teavitamis- ja avaldamistegevuse, teabelevitamise, tehnilise ja haldusabi, nõustamise, uuringute ja eksperdirühmadega.







Põhjendus:Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ei ole sõjaliste ja kaitsekulutuste rahastamine lubatud.Seetõttu tuleb kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede viivitamata lõpetada. On kindlalt vastu ELieelarve kaasamisele või selle rahaliste vahendite kasutamisele üldiseks sõjaliseks, tsiviil-sõjaliseks võijulgeolekualaseks teadustööks ja eelkõige kaugjuhitava õhusõiduki süsteemi (RPA-süsteemi) arendamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

37



-------------------------------




Kulukohustused





Maksed

02 04 77 03 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.





Ettevalmistava meetme teadusuuringute ja tehnoloogia programmi rakendamine toimub iga-aastastetööprogrammidega ning teadusprojektide ja hangete teostamiseks korraldatakse konkursid. Tööprogrammiderakendamisega seotud ülesanded delegeeritakse Euroopa Kaitseagentuurile. Ettevalmistavast meetmestrahastatakse kõiki kulusid, mida on vaja, et koostada ELi rahastatavate kaitsealaste teadusuuringute tegemisemehhanismid ja neid katsetada, sealhulgas kulutusi, mis on seotud teavitamis- ja avaldamistegevuse, teabelevitamise, tehnilise ja haldusabi, nõustamise, uuringute ja eksperdirühmadega.




Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr

38

966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millegatunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli54 lõike 2 tähenduses.



Põhjendus:See projekt tuleks ELi eelarvest täielikult eemaldada, sest ELi militariseerimise edendamisele võihõlbustamisele ei tohi raha eraldada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 599 === ENF//8154 ===

esitaja(d): Rahvaste ja Vabaduste Euroopa

-------------------------------




Kulukohustused





Maksed

02 04 77 03 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.





Ettevalmistava meetme teadusuuringute ja tehnoloogia programmi rakendamine toimub iga-aastastetööprogrammidega ning teadusprojektide ja hangete teostamiseks korraldatakse konkursid. Tööprogrammiderakendamisega seotud ülesanded delegeeritakse Euroopa Kaitseagentuurile. Ettevalmistavast meetmestrahastatakse kõiki kulusid, mida on vaja, et koostada ELi rahastatavate kaitsealaste teadusuuringute tegemisemehhanismid ja neid katsetada, sealhulgas kulutusi, mis on seotud teavitamis- ja avaldamistegevuse, teabe

39

levitamise, tehnilise ja haldusabi, nõustamise, uuringute ja eksperdirühmadega.







Põhjendus:Me ei vaja selles valdkonnas keskset ELi algatust.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Grozījuma projekts 1452 === GUE//7009 ===

iesniedza Eiropas Apvienotā kreiso un Ziemeļvalstu Zaļo kreiso spēku konfederālā grupa

-------------------------------


02 04 77 03. postenis — Sagatavošanas darbība aizsardzības pētniecībai

Grozīt summas, pozīciju, piezīmes, juridisko pamatu un atsauces aktus šādi:2017. gada budžets 2018. gada budžeta projekts Padomes nostāja 2018 Starpība Jaunā summa

Saistības Maksājums Saistības Maksājums Saistības Maksājums Saistības Maksājums Saistības Maksājums02 04 77 03 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Rezerve

Kopā 25 000 000 10 000 000 40 000 000 28 000 000 40 000 000 28 000 000 -40 000 000 -28 000 000 p.m. p.m.

Pozīcija:Sagatavošanas darbība aizsardzības pētniecībai

Piezīmes:Svītrot šādu tekstu:

Patlaban Eiropā arvien pasliktinās drošības situācija, parādoties jaunam vai esošam apdraudējumam;finansiālā krīze ir radījusi pastāvīgu spiedienu uz valstu aizsardzības budžetu, un kopš 2006. gadaaizsardzības pētniecībai un attīstībai veltītais budžets Eiropā ir samazinājies par 30 %. Šajā sakarā

40

dalībvalstis un sabiedrība sagaida, lai ES vairāk iesaistītos drošības un aizsardzības jomā.

Sagatavošanas darbības galvenais mērķis ir sagatavot un pārbaudīt mehānismus, kas paredzēti, lai izvērstuES finansētu pētniecību aizsardzības jomā, tostarp mehānismu sadarbībai ar Eiropas Aizsardzības aģentūru,lai sagatavotu, organizētu un īstenotu dažādas pētniecības, tehnoloģiju un attīstības darbības aizsardzībasjomā. Šo darbību galvenais mērķis ir uzlabot konkurētspēju un inovāciju Eiropas aizsardzības nozarē unveicināt izaugsmi un darbavietu radīšanu. Lai pieņemtu lēmumus, ir jāizstrādā redzami un savlaicīgirezultāti, ņemot vērā pārrunas par iespējamo aizsardzības pētniecības programmu nākamajā daudzgadufinanšu shēmā.

Sagatavošanas darbību pētniecības tehnoloģiju programmu īstenos ar gada darba programmām, galvenokārtorganizējot uzaicinājumus iesniegt priekšlikumus pētniecības projektiem, kā arī ar iepirkumu. Ar darbaprogrammu īstenošanu saistītos uzdevumus uzticēs Eiropas Aizsardzības aģentūrai. Šī sagatavošanas darbībasegs visus izdevumus, kas ir nepieciešami, lai sagatavotu un pārbaudītu mehānismus, kas paredzēti ESfinansētas pētniecības aizsardzības jomā veikšanai, tostarp izdevumus par informāciju un publikācijām,izplatīšanu, tehnisko un administratīvo palīdzību, konsultācijām, pētījumiem un ekspertu grupām.

2018. gada budžets nodrošinās finansējumu liela mēroga demonstrējumu projekta papildu tehnoloģiskammodulim, ko finansēja no 2017. gada budžeta, kam savlaicīgi būtu jāsniedz taustāmākie rezultāti: pirmājaunas, novatoriskas aizsardzības tehnoloģijas eksperimentālā izstrāde. Šis demonstrējumu projekts būtujāpapildina ar vairākiem pētniecības projektiem, cita starpā ar tādiem, kas saistīti ar kritiskām aizsardzībastehnoloģijām, kā arī nākotnes revolucionārām tehnoloģijām, un atbalsta pasākumiem, lai uzlabotu,piemēram, standartizāciju un sadarbspēju. Tematu precīzā tvērumā cita starpā tiks iekļautas apspriedēs ardalībvalstīm un ieinteresētajām personām ar aizsardzību saistītajā pētniecības un attīstības jomā un ekspertupalīdzība.

Visi ieņēmumi no trešo valstu ieguldījumiem, kas ierakstīti ieņēmumu dokumenta 6 0 3 3. postenī, veicināspapildu apropriāciju piešķiršanu, ko ierakstīs šajā postenī atbilstīgi Finanšu regulai.

Juridiskais pamats:Svītrot šādu tekstu:

Sagatavošanas darbība atbilstīgi 54. panta 2. punktam Eiropas Parlamenta un Padomes Regulā (ES,Euratom) Nr. 966/2012 (2012. gada 25. oktobris) par finanšu noteikumiem, ko piemēro Savienībasvispārējam budžetam, un par Padomes Regulas (EK, Euratom) Nr. 1605/2002 atcelšanu (OV L 298,26.10.2012., 1. lpp.).

Atsauces dokumenti:Svītrot šādu tekstu:

Komisijas 2013. gada 24. jūlija paziņojums Eiropas Parlamentam, Padomei, Eiropas Ekonomikas un sociālolietu komitejai un Reģionu komitejai “Ceļā uz konkurētspējīgāku un efektīvāku aizsardzības un drošībasnozari” (COM(2013) 542 final).

Pamatojums:Saskaņā ar LES 41. panta 2. punktu militāru vai aizsardzības darbību finansēšana nav pieļaujama. Tāpēcnekavējoties ir jāizbeidz sagatavošanas darbības aizsardzības pētniecībai īstenošana. Stingri noraida jebkāduES budžeta līdzekļu izmantošanu, lai finansētu militāro, civilmilitāro vai drošības pētniecību kā tādu, bet joīpaši tālvadības gaisa kuģa sistēmu (RPAS) izstrādi.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------

41



Kulukohustused





Maksed

02 04 77 05 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Digioskused ELi idufirmadele


„Katseprojekti eesmärk on anda idufirmadele digitaalset koolitust järgmisel moel:

– käsiraamatute või lihtsustatud ja kergesti mõistetavate brošüüride koostamine ELi parimate tavadepõhjal (sealhulgas poliitikaalgatuste ning avaliku ja erasektori partnerluse abil);

– veebi- või veebivälised seminarid, enesehindamise vahendid ja juhendid;

– töörühmade ja veebiplatvormide loomine, kus idufirmad võivad leida vastuseid oma küsimustele ningjagada häid kogemusi ja näited ning edendada partnerlust, ning nende edendamine;

– selliste lahenduste ja teadlikkuse tõstmise meetmete edendamine.

Need materjalid ja töövahendid on mõeldud tutvustama ja selgitama kõige asjakohasemaidarvutirakendusi ja digitaalseid juhtimisoskusi, mida spetsialistid, juhid ja ettevõtjad vajavadveebiplatvormide kasutamiseks ja suhtlemiseks ning koostöö tegemiseks võimalike partneritega teistesriikides. See aitab kaasa veebimüügi kasvule ning suurendaks konkurentsivõimet ja piiriülest kaubandust.

Projekti teine eesmärk on käsitleda erinevusi ja saavutada siseturul idufirmade jaoks tasakaal, nagunähtus digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI 2016) tulemustest, ning aidata kaasa nendekestlikkusele ja skaleeritavusele1."



Põhjendus:Idufirmadel on ELi turul oluline roll, sest nad võivad areneda suurteks ettevõteteks ja aidata kaasatöökohtade loomisele ning ergutada innovatsiooni. Siiski elab liiga vähe Euroopa idufirmasid üle kriitilisetähtsusega etapi, milleks on kaks-kolm aastat, ja neist palju vähem areneb suurteks äriühinguteks. E-kaubandust käsitlevaid uusi seadusandlikke ettepanekuid arvestades tuleb idufirmade töötajatele andaerikoolitust. E-kaubandus on võimalus, mis on jäänud väikeettevõtjatel kasutamata: 65 % ELiinternetikasutajatest teeb oste internetis, kuid ainult 16 % VKEdest tegeleb internetimüügiga ja vähem kuipooled neist (7,5 %) teevad seda piiriüleselt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

1Kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega „Euroopa uued liidrid:

42



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

02 04 77 06 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Kosmoseliikluse korraldamine


Euroopa sõltub üha enam kosmosetehnoloogiatest, kuna satelliitside sektor pakub uusi rakendusi niitsiviil- kui ka sõjalises valdkonnas. Kosmosetegevuses osalejate ja kosmoseobjektide kokkupõrgete risksuureneb. Vajadus kosmoseliikluse korraldamise järele on ilmne selleks, et tagada kosmosetegevuse(kosmose uurimine ja kasutamine, kosmoserakendused ja -teenused) ohutu läbiviimine ning kujundadavälja kosmosetegevuse õiguslik ja reguleeriv raamistik. Õiguslik alus on sätestatud rahvusvahelisekosmoseõiguse lepingutes. Kosmoseliikluse korraldamise eeltingimuseks võiks olla kosmose olukorrastülevaate saamine.

Kosmoseliikluse korraldamine võiks hõlmata järgmisi meetmeid: 1. interdistsiplinaarsed teadusuuringud;2. arvamuse kujundamine; 3. tehniliste eelduste ja rahvusvahelise koostöö edendamine; 4. ettevalmistusedÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitees, Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus,Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja valitsustevahelistel foorumitel; 5. üldsuseteadlikkuse suurendamine.

Mida on võimalik kosmoseliikluse korraldamise abil saavutada: 1. tagada tulevaste põlvkondade heaoluja edasiminek, hoides kosmoselennud ohutuna ning uurimise ja kasutamise jätkusuutlikuna; 2. tegeledakosmoselennu probleemide ja lubadusetega, käsitledes kõiki liikluse avakosmosesse sisenemise,avakosmoses tegutsemise ja avakosmosest tagasipöördumise etappe; 3. võidelda ohutuse jajätkusuutlikkuse jätkuva halvenemise vastu, sidudes omavahel olemasolevad tehnoloogiad, taristud jaõiguslikud vahendid.



Põhjendus:Orbiidil asuvate satelliitide arv oli 2015. aastal 1265, seega on vaja määrata kindlaks satelliidisüsteemidetehnilised ja regulatiivsed aspektid. Käesolev katseprojekt võiks käsitleda: kosmoseõiguse kohaldamist,avakosmose liikluse eeskirjade väljatöötamise lõpuleviimist, kosmosesüsteemide koostalitlusvõimevõimaldamist avakosmose liikluse tehniliste standardite süsteemi kaudu. Katseprojekti ettepanekut toetab kasiseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat.

43

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Jonathan Arnott

-------------------------------


Punkt 04 03 77 17 — Katseprojekt — Sotsiaalkindlustuskaart

Muuta arvnäitajaid, selgitusi ja õiguslikku alust järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

04 03 77 17 p.m. 500 000 p.m. 350 000 p.m. 350 000 -350 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma p.m. 500 000 p.m. 350 000 p.m. 350 000 -350 000 p.m. p.m.


Assigneering on ette nähtud katseprojektist tulenevate eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katteks.



Põhjendus:Kuna Ühendkuningriik lahkub EList, on saamata tulu tõttu vaja eelarves kohandusi teha.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): José Manuel Fernandes

-------------------------------


Punkt 04 03 77 23 — Ettevalmistav meede — „Reactivate“ – liidusisene liikuvusprogramm üle 35 aastavanustele töötutele


Kulukohustused





Maksed

04 03 77 23 2 500 000 1 500 000 p.m. 1 500 000 p.m. 1 500 000 5 000 000 3 500 000 5 000 000 5 000 000

Reserv

Kogusumma 2 500 000 1 500 000 p.m. 1 500 000 p.m. 1 500 000 5 000 000 3 500 000 5 000 000 5 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 23 — Ettevalmistav meede — „Reactivate“ –liidusisene liikuvusprogramm üle 35 aasta vanustele töötutele

Põhjendus:Selle assigneeringu eesmärk on tagada 2016. aasta eelarves vastu võetud samanimelise ettevalmistava

44

meetme jätkumine 2017. aastal.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 150 === EMPL/5813 ===

esitaja(d): Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

-------------------------------




Kulukohustused





Maksed

04 03 77 23 2 500 000 1 500 000 p.m. 1 500 000 p.m. 1 500 000 300 000 300 000 300 000 1 800 000

Reserv

Kogusumma 2 500 000 1 500 000 p.m. 1 500 000 p.m. 1 500 000 300 000 300 000 300 000 1 800 000

Põhjendus:Töötajate liikuvus ja võimalus leida tööd mujal jäävad pärast 35. eluaastat väiksemaks. Seda katseprojektituleks jätkata, et jätkata taasaktiveerimis- ja liikuvusstrateegiaid.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------




Kulukohustused





Maksed

04 03 77 23 2 500 000 1 500 000 p.m. 1 500 000 p.m. 1 500 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 6 500 000

Reserv

Kogusumma 2 500 000 1 500 000 p.m. 1 500 000 p.m. 1 500 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 6 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 23 — Ettevalmistav meede — „Reactivate“ –liidusisene liikuvusprogramm üle 35 aasta vanustele töötutele

Põhjendus:Selle assigneeringu eesmärk on tagada 2016. aasta eelarves vastu võetud samanimelise ettevalmistavameetme jätkumine 2017. aastal.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


45

Punkt 04 03 77 25 — Ettevalmistav meede — Lastegarantii süsteem / Euroopa lastegarantii loomine ja sellerahaline toetamine

Muuta arvnäitajaid ja selgitusi järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

04 03 77 25 2 000 000 1 000 000 p.m. p.m. p.m. p.m. 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 p.m. p.m. p.m. p.m. 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Märkused:Enne lõiku:

Makromajandusliku destabiliseerimise ja majanduskasvu .......... parematele majandustulemustele japarandada elatustaset.

Muuta teksti järgmiselt:

Assigneering on ette nähtud ettevalmistava meetme rakendamise rahastamiseks.ettevalmistavast tegevusesttulenevate eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katteks.

Põhjendus:Ettevalmistava meetme rakendamiseks on vaja suuremat eelarvet.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 04 03 77 25 — Ettevalmistav meede — Lastegarantii süsteem / Euroopa lastegarantii loomine ja sellerahaline toetamine


Kulukohustused





Maksed

04 03 77 25 2 000 000 1 000 000 p.m. p.m. p.m. p.m. 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 p.m. p.m. p.m. p.m. 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 25 — Ettevalmistav meede — Lastegarantii süsteem /Euroopa lastegarantii loomine ja selle rahaline toetamine


Makromajandusliku destabiliseerimise ja majanduskasvu .......... parematele majandustulemustele japarandada elatustaset.


Assigneering on ette nähtud ettevalmistava meetme elluviimise rahastamiseks.ettevalmistavast tegevusesttulenevate eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katteks.

Põhjendus:

46

Ettevalmistava meetme elluviimiseks on vaja suuremat eelarvet.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Matt Carthy,Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou, Patrick Le Hyaric,Paloma López Bermejo, Curzio Maltese, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Sofia Sakorafa,Lola Sánchez Caldentey, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel UrbánCrespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 27 — Katseprojekt — Söesektori väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtjate töötajate tööväljavaadete parandamine


Kliimamuutusi arvestades tuleks söekaevanduste tulevik rajada teatavatele piiratud olukordadele, näitekskaevanduste säilitamine riiklike hädaolukodade tarbeks või eriotstarbeliseks kasutamiseks taastuvateleenergiaallikatele ülemineku esimeses tööstuslikus etapis. See peaks olema ulatuslik projekt, millegaedendatakse energiavarustuse elektrifitseerimist.

Energiatootmises taastuvatele energiaallikatele ülemineku käigus tuleb selle sektori töötajate rollikohandada uute oludega. Vaja on jätkata nende kutseoskuste ajakohastamist koos sektoriümbermääratlemisega.

See ümbermääratlemine peaks toimuma kooskõlas sellise taristu loomisega, mis soodustabenergiavarustuse elektrifitseerimist või arendamist taastuvate energiaallikate valdkonnas. Kogu protsessikäigus on vaja uuringuid ja uurimusi, et selgitada välja töötajad, keda see mõjutab. Ka on vaja algatusi,millega nähakse ette koolitustegevus, mis võiks sisaldada asjakohast energiaalase üleminekuprotsessiõppekava.

Katseprojekt koosneb kolmest tegevussuunast:

– A) söesektori töötajatele on vaja Euroopa rühmakoolituste protsessi kaardistavat uuringut.

– B) koolitusmaterjalide väljatöötamine koolitajatele, et söetööstuse töötajad võiksid omandada uusioskusi, seades esikohale vähem kui 250 töötajaga VKEd.

– C) katseprojektiga saadud kogemusi ja koolitustegevust levitatakse Euroopa piirkondades, kus puudubalternatiivne tööstus või sektor töökohtade loomiseks ja kus söesektor on rohkem esindatud (nt Hispaania,Tšehhi Vabariik, Luksemburg jne).– Projekt peaks sisaldama auditit, et selgitada välja eraldatud ressursside kasutamise asjakohasus jatõhusus. See projekt võiks kesta vähemalt kaks aastat võimalusega pikendada seda aastakaupa eelarvega1 000 000 eurot aastas.

47



Põhjendus:Fossiilsete energiaallikate nappus, kliimamuutusega seotud probleemid ja energeetikaalane üleminekmõjutavad söekaevandussektorit, eelkõige selle töötajaid. Neid muutusi käsitleva kutseõppeettevalmistamine on keskse tähtsusega, et tööajate kutsealane tulevik oleks turvatud, mis on kasulik neile jaühiskonnale.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Kodumajapidamises töötavate inimeste ühistute ja soodustuskupongiteenuse toetamine


Isiku- ja majapidamisteenuste sektoris, kus on võimalik luua palju töökohti, on näiteks Prantsusmaal jaBelgias saadud häid kogemusi tänu teenuste ostmiseks mõeldud soodustuskupongide süsteemikasutamisele. Enamik isiku- ja majapidamisteenuste sektori töötajaid on naised, kellest 60 % on agasisserändajad ja paljud on piiriülesed töötajad. Seetõttu on selle sektori töötajate õigusi ja kohustusipuudutav teave väga puudulik ja selle kättesaamine on piiratud või killustunud. Sellistes liikmesriikidesnagu Prantsusmaa ja Belgia on välja töötatud spetsiaalne sotsiaal-fiskaalne raamistik, tänu millele onvõimalik selles sektoris tegutsemine deklareerida ja lahendada deklareerimata töö probleem. Etsuurendada nende liikmesriikide arvu, kes töötavad välja isiku- ja majapidamisteenuste sektori poliitika jatoetavad selles sektoris inimväärset tööd, on katseprojektil kaks peamist eesmärki: 1. aidata liikmesriikidelteenuste ostmiseks mõeldud soodustuskupongide süsteeme välja töötada või neid esmalt mõnesomavalitsuses katsetada ja 2. luua selles sektoris tõhus sotsiaaldialoog.

1. Liikmesriikidele, kes soovivad isiku- ja majapidamisteenuste sektorit arendada, antakse nõu, tehnilistabi, mitmesuguseid spetsiaalseid suuniseid ja soovitusi ning toetatakse peamiste sidusrühmade, riikideametiasutuste (ja katsetamise korral kohalike omavalitsuste) ning kodumajapidamises töötavate inimeste,hooldajate ja tööandjate organisatsioonide vahel heade tavade vahetamist.

2. Seoses sotsiaaldialoogi ja inimväärsete töötingimustega on projekti eesmärk soodustada nende töödemuutmist kutsetegevuseks, töötajate ja tööandjate õigusi ja kohustusi puudutava teabe levitamist ningtõhusa sotsiaaldialoogi tekitamist ja arendamist.

48

Katseprojekt kestab kaks aastat ja seda peavad toetama isiku- ja majapidamisteenuste sektoris tegutsevadpeamised Euroopa sidusrühmad. Projekt maksab kokku 1 miljon eurot, mis jaguneb kahe aasta vahel,neist kummagi maksed on 500 000 eurot.



Põhjendus:Kodumajapidamises töötavad naised on sageli mitmes mõttes ebasoodsas olukorras. Seetõttu on nende naistesotsiaalkaitse halvem ning oodatavad maksed sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemi väiksemad. Peale sellesuurendavad piiriüleselt töötavate inimeste eraldatus ja teabepuudus ohtu, et tööõigusi rikutakse. Seetõttu onvaja uusi algatusi, millega pannakse sidusrühmad tagama, et õigusi austatakse ja juriidilisi kohutusitäidetakse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 1 600 000 800 000 1 600 000 800 000

Reserv

Kogusumma 1 600 000 800 000 1 600 000 800 000

Rubriik:Katseprojekt — Mitteametlikele hooldajatele hoolduse käigus omandatud oskuste valideerimise kaudutööturule parema juurdepääsu andmine


Projekti ülesehitus

Projekti eesmärk on anda mitteametlikele hooldajatele hoolduse käigus omandatud oskuste valideerimisekaudu tööturule parem juurdepääs (suhtlusoskus; igapäevase hoolduse oskused; ravioskused jaeestkosteoskused). Eritähelepanu tuleks pöörata erivajadustega laste vanematele ja mitteametlikelehooldajatele, sest neil on tööturule pääseda tavaliselt keerulisem. Oskuste tunnustamisega peavadkaasnema vajalikud suunised ja paindlik individuaalne nõustamine.

Katseprojekti võiks ellu viia pakkumismenetluse või projektikonkursi kaudu.

Projekti etapid:

1. etapp. Teha kindlaks, millised algatused on liikmesriikides juba olemas, näiteks mitteametlikehooldajate mõjuvõimu suurendamise meetmed, hooldajate oskuste tunnustamise süsteemid ja tööturulaktiivse osalemise meetmed. Eesmärk on tuvastada olemasolevad poliitikaraamistikud ja algatused, midasaaks kasutada mitteametlike hooldajate rühmade tõhusaks kaasamiseks, tagades nende oskustele

49

ametliku tunnustuse.

Uurimisvaldkonnad: valitsuse meetmed, lapsevanemate abistamiseks mõeldud tervishoiu- jasotsiaaltoetusesüsteemid, lapsevanemate ja hooldajate organisatsioonide algatused, valitsusvälisedalgatused. Algatuste kindlakstegemise alusel valitakse välja mõned ELi piirkonnad, kus viiakse ellu 2. ja3. etapp.

2. etapp. Teha kindlaks lapsevanemad, keda on tavaliselt raske tuvastada ja keeruline kaasata.Keskendutakse avaliku sektori tööhõiveteenistuste ja mitteametlike hooldajate organisatsioonidegatöötavate valitsusväliste organisatsioonide rollile alternatiivsete ja uuenduslike võimaluste leidmiselselliste lapsevanemateni jõudmisel ja selles protsessis parimate vahendajate kindlakstegemisel.

Hoolduse käigus omandatud oskuste suurendamine ja valideerimine võib mitteametlike hooldajate jaoksolla hea võimalus naasta tööturule ning suurendada heaolu ja rahalist sõltumatust ja parandadaenesehinnangut.

3. etapp. Töötada välja oskuste valideerimise süsteem. See on projekti peamine osa, mille eesmärk onvälja töötada modulaarne oskuste tunnustamise pakett, milles võetakse arvesse olemasolevaid oskusi ningmitteametlike hooldajate omandatud pädevusi ja teadmisi, mis on hooldajate naasmisel tööturule peamineeeldus.

Võttes arvesse projekti algetapis (algatuste kindlakstegemisel) saadud kogemusi ning selliseid algatusinagu ettevõtlusalaste oskuste pass, peaks projekt sisaldama järgmist:

– läbirääkimised sotsiaalpartneritega (tööandjate ja töötajate organisatsioonid) ja ekspertidega, etarutada vajalike oskuste olulisust;

– valideerimist ettevalmistav programm, millega toetatakse teadmiste, oskuste ja pädevustestruktureerimist ja sünteesi;

– hindamis- ja sertifitseerimismenetlus; seda võiksid teha näiteks kaubanduskojad ja/võitööhõiveteenistused koostöös koolide, kogukonna õppekeskuste ja asjaomaste kohalikeorganisatsioonidega;

– suuniste ja individuaalse nõu andmine uute kvalifikatsioonide ja tööotsimise kohta.

Selle kaheaastase katseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 1 600 000eurot.



Põhjendus:Mitteametlikel hooldajatel on oskused, mida on tööturul väga vaja. Hooldamisele kulunud pika aja järel eiole hooldajatel sageli piisavalt enesekindlust ja nad ei ole oskustest, mille nad on omandanud, teadlikud.Oskuste hulka võivad kuuluda teadmised mingist konkreetsest seisundist ja meditsiinilised teadmised ningasjaajamis- ja korraldusoskus. Oskuste tunnustamisest võidaksid hooldajad palju. Kui leida võimalused,kuidas väljaspool ametlikku õpet ja koolitust omandatud oskusi tunnustada, on tööturult kõige kaugemaleemal olevatel inimestel lihtsam tööd leida.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



50

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 1 500 000 1 250 000 1 500 000 1 250 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 250 000 1 500 000 1 250 000

Rubriik:Katseprojekt — Äärepoolseimates maapiirkondades elavate noorte tööhõive suurendamine


2013. aastast saadik on liikmesriikides noorte töötuse määra langetamiseks välja töötatud mitmeidmeetmeid ja poliitikavahendeid: 2013. aasta noorsoostrateegia, noortegarantii ja noorte tööhõive algatus,EURESe võrgustik ja programm „Erasmus+“. Kõik need on vahendid, mille eesmärk on suurendadanoorte kodanike võimalusi pääseda tööturule või luua omaenda ettevõte ja seda ka äärepoolseimatesmaapiirkondades. Peale selle investeerib Euroopa Sotsiaalfond ajavahemikus 2014–2020 otse noortetööhõive meetmetesse 6,3 miljardit eurot ning haridusmeetmetesse ja -reformidesse ligikaudu 27 miljarditeurot.

Maapiirkondade noortesse investeerib ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Üks selle fondikolmest peamisest eesmärgist on maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatudterritoriaalse arengu saavutamine, sealhulgas tööhõive loomine ja säilitamine. Fondil on noorte, shnoorte põllumajandusettevõtjate jaoks olemas portaal, mille kaudu antakse toetuse kohta, mida noortele,sh noortele põllumajandusettevõtjatele ELi maapiirkondades pakutakse, asjakohast teavet ja asjakohaseidvahendeid.

Ükski nendest programmidest aga ei sisalda piisavaid meetmeid, millega võidelda noorte püsivatööpuudusega äärepoolseimates maapiirkondades, mida iseloomustavad ümberpööratudrahvastikupüramiid, avaliku ja erasektori koondinvesteeringute vähenemine, avalike asutuste antava abivähesus ja püsivad töötusemäärad ning kus noortel on tööturule pääsemiseks vähe võimalusi ja teadmisi.

Seetõttu on katseprojekti eesmärk parandada teabe ja toetusteenuste (sh nende, mida toetatakse eri noortetööhõive programmidega) kättesaadavust, et need oleksid kõnealustes piirkondades tõhusamad.

Põhitähelepanu pööratakse sellele, kuidas ja millega toetada noorte tööhõive suurendamiseksolemasolevate teenuste ja võimaluste kättesaadavust (sh asjakohaste ELi programmide raames).Üldeesmärk on muuta teenuste (sh teabe ja individuaalse nõu andmine) kättesaadavus ELiäärepoolseimate maapiirkondade noorte kodanike jaoks ühtsemaks ja hõlpsamaks.

Projekti raames püütakse parandada olemasolevate asutuste ja võrgustike koostööd ja koostoimet ninguurida, milliste uute meetmetega oleks võimalik tõhusust suurendada, näiteks korraldades teenusteosutamist ühtse kontaktpunkti kaudu.

Katseprojektil on kaks telge:

1) Parandada juurdepääsu teabele ja individuaalsele nõustamisele selle kohta, i) milliseid eritööhõivetoetuse võimalusi olemasolevate vahendite kaudu (kõik vahendid, mitte ainult ELi programmid)äärepoolseimate maapiirkondade noortele kodanikele pakutakse, ja ii) millised (kutse-)õppevõimalusedon eri majandus- ja tööhõivesektorites, eelistades majandussektoreid, mille abil on võimalik neissepiirkondadesse uuesti tööd tuua.

2) Tekitada äärepoolseimate maapiirkondade sidusrühmade, haldusasutuste, ametiühingute ja tööandjate

51

vahel arutelu, mille eesmärk on luua noorte tööhõive tarbeks partnerlus ja parandada programmielluviimist.




Põhjendus:2013. aastast saadik on liikmesriikides noorte töötuse määra langetamiseks välja töötatud mitmeid meetmeid(2013. aasta noorsoostrateegia, noortegarantii ja noorte tööhõive algatus, EURESe võrgustik ja programm„Erasmus+“). Nüüd tuleb luua vahend, mis aitaks noorte tööpuuduse vastu võidelda äärepoolseimatesmaapiirkondades. Selleks tuleb need Euroopa programmid ja meetmed ühendada. See annaks neispiirkondades elavatele noortele tööpakkumise saamiseks samasugused võimalused.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Töökvaliteediseire kui vahend, mille abil tagada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasvning Euroopa konkurentsivõime


Peaaegu kahe aastakümne eest seati Lissaboni strateegiaga eesmärk luua ühelt poolt rohkem, kuid teiseltpoolt paremaid töökohti. Et hinnata, kuidas töökohtade arvu suurenemise ja töökohtade kvaliteediparandamise eesmärkide täitmine Euroopas edeneb, on vaja kokkulepitud ja võrreldavat suurust, millegamõõta töökvaliteeti ja mis täiendab tööhõive suurenemise mõõtmiseks kasutatavaid kvantitatiivseidnäitajaid. Töökvaliteedinäitajaid ja tööhõivekvaliteedi seire süsteeme on välja töötanud paljudorganisatsioonid, sh Euroopa Komisjon, OECD, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ning Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound). Selliste suurte suundumuste tõttu naguüleilmastumine, ühiskonna vananemine, kliimamuutused ja tehnoloogia areng on aga ka kõik töögaseonduv muutumas. Tööhõives, töökeskkonnas ja inimeste tööelus toimuvate muutuste tõttu tulebolemasolevad näitajatesüsteemid ja neid toetavad andmeallikad läbi vaadata, tagamaks, et neid saabkasutada ka hilisemate suundumuste puhul ja et need annaksid poliitikakujundatele õiget teavet, millepõhjal on neil võimalik tuvastada lahendamist vajavad probleemid ja hinnata, kas töömaailmas levivad

52

suundumused soodustavad töökvaliteeti ja aitavad seega parandada majandustulemusi ja suurendadasotsiaalset progressi.

Töökvaliteediseire süsteemide ümberhindamisel keskendutakse selliste vähemärgatavate ilmingutetuvastamisele ja hindamisele, mis võivad töökvaliteedi seisukohast olulised ja asjakohased olla, ningkohandustele, mis töökvaliteediseire praegustes süsteemides tuleb teha. Läbivaatamise tulemuste põhjalsaab luua kokkulepitud seiresüsteemi, millega mõõta, kui palju töökvaliteet Euroopas paraneb.

Katseprojekt koosneb kolmest omavahel seotud tööpaketist:

Olukorra hindamine

1) Töökvaliteedisüsteemid ning töömaailmas ja tööhõives toimuvad muutused

– Võrdlev ülevaade 1) töökvaliteedi määratlemiseks ja seireks kasutatavatest rahvusvahelistest ja riigitasandi raamistikest, 2) töömaailmas ja tööhõives tekkivatest muutustest ning 3) probleemide jaliikmesriikides töö tuleviku kohta koostatud prognooside kvantifitseerimine.

– Sidusrühmade komitee ja teaduskomitee moodustamine.

– Sellise meetodi väljatöötamine, millega on võimalik töökvaliteeti hinnata uutes ja tulevikus tekkivatestööolukordades, sh uute metoodiliste vahendite väljatöötamine suurandmete ja veebisorimise jaoks.Veebisorimise abil on võimalik koguda teavet töö, selle kvaliteedi ja töökvaliteedi parandamise headetavade kohta. Mida räägitakse töö ja selle kvaliteedi kohta sotsiaalmeedias? Kas selleks, et uurida,kuidas töötajad oma praeguse töö kvaliteeti hindavad, saaks kasutada veebipõhist interaktiivsetvõrdlusuuringut? Kas seda oleks võimalik kasutada koos veebiuuringuga, et uurida teatavate kindlatetöötajarühmade olukorda?

Praktiline etapp

2) Töömaailmas toimuvate muutustega seotud riskide ja võimaluste kindlakstegemine

– Euroopa töötajatel ja ettevõtetel tuleb tegeleda nii vanade kui ka uute töökvaliteediküsimustega.Tekkinud on uued riskid, kuid samas ka uued lahendused nende vähendamiseks. Nende muutustemõju töökvaliteedile, nagu seda tajuvad teatavad töötajate rühmad, ettevõtted ja valitsused, võidaksehinnata erinevalt.

– Tööpaketi raames kogutakse teavet uute, tulevikus tekkivate ja muutuvate tööolukordade, muutuvatetööülesannete ja muutuva töökeskkonna, töövormide ja töökorralduse kohta. Esimeses tööpaketiskindlakstehtud teatavate algatuste kohta korraldatakse põhjalikud juhtuuringud, uuritakse uuteteadmiste saamiseks suurandmete kasutamist, küsitletakse põhjalikult paljusid erinevaid töömaailmastegutsejaid, kogutakse teavet selle kohta, kuidas eri asjaosalised (töötajad ise, ettevõtted jaliikmesriigid) töökvaliteeti hindavad, ja milliseid toimetuleku-/kohanemisstrateegiaid kasutatakse.Tööpaketi eesmärk on kindlaks teha, millised on töökvaliteedi seisukohast head tavad nende uuteprobleemide lahendamiseks.

Tulevikku vaatav käsitlus

3) Töökvaliteedi paranemise seire ja tulevase töökeskkonna kujundamine

– Viimases tööpaketis keskendutakse töökvaliteedi seireks mõeldud ajakohastatud ja ühtlustatudsüsteemile, Euroopa töökvaliteedi tulevikuväljavaadetele ja poliitikasoovituste väljatöötamisele.

– Töötatakse välja üksikasjalik seiresüsteem, mille abil kogutakse teavet suundumuste kohta jaanalüüsitakse edusamme.

– Antakse soovitusi töökvaliteedinäitajate süsteemide ja statistika asjakohase ajakohastamise kohta.

– Koostatakse kvantitatiivsed stsenaariumid, mille keskmes on töökvaliteet ja milles esitatakseprognoosid selle kohta, milliseid tulemusi praegused töökvaliteediga seotud otsused annavad.

– Ettevõtete tasandil tegutsejad kutsutakse seminaridele, kus arutatakse, milliseid probleeme

53

töökvaliteedi parandamisel praegu ja tulevikus esineb.

– Koostatakse ja esitatakse poliitikasoovitusi.

– Korraldatakse lõppkonverents.



Põhjendus:Eurofoundil on võimalik kaasata töömaailmas tegutsevaid kolmepoolseid sidusrühmi, peamisi asutusi jateaduseksperte. Tootmise tuleviku katseprojekt tõestab, et Eurofound on võimeline selliseid programmetulemuslikult ellu viima. Käesolev katseprojekt täiendab Eurofoundi tegevust ja tugineb selle põhjalikeleteadmistele töökvaliteedist. Komisjon võib anda Eurofoundile õiguse viia see katseprojekt ellu kaudseeelarve täitmise raames: finantsmääruse artikli (eelarve täitmise viisid) lõike 1 punkti c alapunkt iv.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Metastaatiline vähk ja töötamine. Andmepuuduseprobleemi lahendamine


Eesmärk. Kavandatud katseprojekti eesmärk on lahendada metastaatilist vähki põdevate inimeste tööalaststaatust puuduvate andmete puuduse probleem. Andmete puudumist on tunnistanud ka EuroopaKomisjon (vt altpoolt). Paremaid andmeid on vaja selleks, et parandada poliitikakujundust, teenusteosutamist ja võidelda diskrimineerimise vastu, mis sellele tähelepanuta jäänud inimeste rühmale osakssaab. Vähki põdevate (või vähiravi läbi teinud) inimeste tööalase staatuse kohta on uuringuid tehtud ELi-välistes riikides (vt näiteks:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4724218/ (USA)

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2720601/ (USA)

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3163550/ (Austraalia)

http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/07357900601130664?scroll=top&needAccess=true (USA)

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15700265 (USA) )

54

Katseprojekti raames on soovitatav keskenduda tuumoriga vähile (nt rinnavähk), sest tuumorigametastaatilist vähki põdevate patsientide järjest suureneva elumuse tõttu muutub tööhõive pakiliseksküsimuseks. Soovime, et katseprojekt viidaks ellu teatavas arvus riiklikes või piirkondlikes kliinilistesregistrites ja et seda koordineeritaks Euroopa tasandil. Katseprojekti käigus välja töötatud meetodit saabhiljem kasutada ka muud liiki tuumoriga vähi puhul.

Katseprojekti käigus 1) valitakse välja tuumoriliik (-liigid); 2) kogutakse olemasolevaid andmeid sellekohta, milline on teatavas arvus välja valitud riikides või piirkondades seda liiki tuumoriga metastaatilissevähki esmahaigestumus ja milline on selle levimus; 3) analüüsitakse olemasolevaid mudeleid, mille abilhinnatakse muid haigusi põdevate patsientide osalemist tööjõus; 4) töötatakse välja mudel, mille abil onvõimalik kindlaks teha, mil määral osalevad tööjõus teatavat kindlat liiki tuumoriga metastaatilist vähkipõdevad inimesed.

Võimaluse korral peaks projekti tulemusel saadama kõikide Euroopa riikide kaupa võrreldavad andmed.Selle kaheaastase katseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 1 000 000eurot.

Põhjendus. Vähki esmahaigestumus on Euroopas suurenemas ja vähist on teatavates liikmesriikidessaanud juba peamine surmapõhjus. Kümned tuhanded eurooplased põevad praegu metastaatilist vähki,mis on levinud muudesse organitesse ja mida ei saa ravida. Metastaatilise vähi diagnoos ei tähenda agatingimata kohest surmaotsust, sest näiteks metastaatilist rinnavähki põdevatest patsientidest pooled elavadhaigusega kauem kui 2–4 aastat. Selle aja jooksul tuleb metastaatilist vähki põdevatel patsientidel toimetulla keerulises õigusolukorras, mis on seotud nende tervise, sotsiaalhoolekande ja tööõigustega. Paljudejaoks on tööle jäämine psühholoogiliselt või majanduslikult vältimatu. Peale selle võib tööl käimineinnustada, suurendada eneseväärikust ja tunnet, et ollakse endiselt väärtuslik ühiskonnaliige, mis onpatsiendi üldise elukvaliteedi seisukohast keskse tähtsusega.

Euroopa ja riikide tasandil parema poliitika kujundamiseks napib aga suuresti andmeid. Üks probleemon see, et puuduvad andmed metastaatilisse vähki esmahaigestumuse ja selle levimuse kohta.Usaldusväärsed andmed või realistlikud hinnangud on olemas küll üldise vähki esmahaigestumuse javähi põhjustatud surmade kohta, kuid metastaatilise vähi teket ja/või sellesse esmahaigestumustpuudutavad andmed on killustunud. Ka metastaatilist vähki põdevate inimeste tööalase staatuse kohta onandmeid väga vähe.

Et katseprojekt oleks teostatav, soovitame komisjonil kaaluda analüüsi tegemist ühe või mõne üksikutuumoriliigi kohta ja vaid teatavas arvus riikides või piirkondades. See, kui kaua patsient metastaatilisevähiga elab, võib tuumoriliigiti olla väga erinev. Kopsuvähk näiteks areneb sageli kiiresti. Seetõttu võibolla kõige kasulikum koguda teavet selliste tuumoriliikide kohta, mille puhul elavad üha rohkemadmetastaatilist vähki põdevad patsiendid veel mitmeid aastaid, nagu rinnavähk.

Kui metastaatilist vähki põdevate inimeste tööalase staatuse kohta oleks olemas kvantitatiivsed andmed,saaks selle alusel teha tulevikus täiendavat tööd, mis oleks võrreldav kõikide Euroopa riikide kaupa.Sealhulgas võiks teha kindlaks, kuidas mõjutavad kogu Euroopas metastaatilist vähki põdevate inimestetööalast staatust Euroopa, riigi tasandi ja kohaliku tasandi meetmed, ning koostada metastaatilist vähkipõdevate inimeste töölkäimiskogemuse kohta võrreldava kvalitatiivse analüüsi.

Praegu ELis tehtav töö. ELil on olnud suur roll rahvastikutasandi vähiandmete väljatöötamisel, sestkindlaks on tehtud häid tavasid ning loodud on koostöö- ja teabevahetusraamistikke ja -vahendeid. KõigisELi liikmesriikides on olemas vähiandmete ja -teabe süsteem, mille väljatöötamisel on võetud arvessevastava liikmesriigi haldusstruktuuri. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus toetab Euroopavähiregistrite võrgustikku (ENCR), mis hõlbustab vähiregistritevahelist koostööd, kehtestabandmekogumisstandardeid ja levitab korrapäraselt teavet Euroopa Liidus ja mujal Euroopas vähkiesmahaigestumuse ja vähisurmade kohta. Komisjon on rahastanud ka selliseid projekte naguEUROCOURSE, mille eesmärk on tõhustada Euroopas rahvastikupõhiseid vähiuuringuid.

Probleeme, mis kaasnevad vähihaigete elumusega, on Euroopa Komisjon uurinud vähiandmete ühisekogumise algatuse (CANCON JA) kaudu. CANCON JA 2014.–2017. aasta kaheksandas tööpaketis

55

koostati elumuse ja taastusravi kohta spetsiifilised soovitused, milles on eritähelepanu pööratud tööalasestaatusele.

Tuleb aga mõista, et see, millega puutuvad kokku varases staadiumis vähki ja metastaatilist vähkipõdevad patsiendid, on täiesti erinev. Metastaatilist vähki põdevad patsiendid kogevad häbimärgistamist jaebavõrdsust. See puudutab ka töökohas valitsevat olukorda.

Metastaatilist vähki põdevate patsientide tööõiguste küsimust on Euroopa Parlamendis arutatud kavarem. 2016. aasta märtsis esitasid Euroopa Parlamendi liikmed Bonafè, Caputo, Dalli ja Buşoikomisjonile kirjalikult vastatava küsimuse, milles rõhutati, et surmaga lõppevat haigust [nagumetastaatiline vähk] põdevate patsientide tööalast staatust puudutavad usaldusväärsed ja võrreldavadandmed peaksid seetõttu andma selle valdkonnas meetmete jaoks teavet ja aitama neid meetmeidkujundada. Euroopa Komisjoni tunnistas, et Euroopas ei ole metastaatilist vähki põdevate patsientide võimuud surmaga lõppevat haigust põdevate inimeste tööalase staatuse kohta eraldi andmeid kogutud.Kavandatud katseprojekt aitaks seda kahetsusväärset olukorda parandada.



Põhjendus:Soovitava katseprojekti eesmärk on lahendada metastaatilist vähki põdevate inimeste tööalast staatustpuuduvate andmete puuduse probleem. Vähki esmahaigestumus on kogu Euroopas sagenemas ja vähist onteatavates liikmesriikides saanud juba peamine surmapõhjus. Metastaatiline vähk jääb ravimatuks, kuidpaljude tuumorivormide puhul on elumus suurenemas. Paljude patsientide jaoks on tööle jäämine kas isiklikeelistus või majanduslikult vältimatu. Paremaid andmeid, mida saab liikmesriigiti võrrelda, on hädasti vajaselleks, et parandada poliitikakujundust, teenuste osutamist ja võidelda diskrimineerimise vastu, mis selleletähelepanuta jäänud inimeste rühmale osaks saab.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Söesektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate töötajate tööväljavaadeteparandamine


Kliimamuutusi arvestades tuleks söekaevanduste tulevik rajada teatavatele piiratud olukordadele, näiteks

56

kaevanduste säilitamine riiklike hädaolukodade tarbeks või eriotstarbeliseks kasutamiseks taastuvateleenergiaallikatele ülemineku esimeses tööstuslikus etapis. See peaks olema ulatuslik projekt, millegaedendatakse energiavarustuse elektrifitseerimist.

Energiatootmises taastuvatele energiaallikatele ülemineku käigus tuleb selle sektori töötajate rollikohandada uute oludega. Vaja on jätkata nende kutseoskuste ajakohastamist koos sektoriümbermääratlemisega.

See ümbermääratlemine peaks toimuma kooskõlas sellise taristu loomisega, mis soodustabenergiavarustuse elektrifitseerimist või arendamist taastuvate energiaallikate valdkonnas. Kogu protsessikäigus on vaja uuringuid ja uurimusi, et selgitada välja töötajad, keda see mõjutab. Ka on vaja algatusi,millega nähakse ette koolitustegevus, mis võiks sisaldada asjakohast energiaalase üleminekuprotsessiõppekava.

Katseprojekt koosneb kolmest tegevussuunast:

– A) söesektori töötajatele on vaja Euroopa rühmakoolituste protsessi kaardistavat uuringut.

– B) koolitusmaterjalide väljatöötamine koolitajatele, et söetööstuse töötajad võiksid omandada uusioskusi, seades esikohale vähem kui 250 töötajaga VKEd.

– C) katseprojektiga saadud kogemusi ja koolitustegevust levitatakse Euroopa piirkondades, kus puudubalternatiivne tööstus või sektor töökohtade loomiseks ja kus söesektor on rohkem esindatud (ntHispaania, Tšehhi Vabariik, Luksemburg jne).

– Projekt peaks sisaldama auditit, et selgitada välja eraldatud ressursside kasutamise asjakohasus jatõhusus. See projekt võiks kesta vähemalt kaks aastat võimalusega pikendada seda aastakaupaeelarvega 1 000 000 eurot aastas.



Põhjendus:Fossiilsete energiaallikate nappus, kliimamuutusega seotud probleemid ja energeetikaalane üleminekmõjutavad söekaevandussektorit, eelkõige selle töötajaid. Neid muutusi käsitleva kutseõppeettevalmistamine on keskse tähtsusega, et tööajate kutsealane tulevik oleks turvatud, mis on kasulik neile jaühiskonnale.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

57

Rubriik:Katseprojekt — Ebakinda töö mõju kõikide töötajate tervisele ja turvalisusele


Käesoleva uuringu eesmärk on välja selgitada, mil määral mõjutab ebakindel töö oma paljudesavaldumisvormides kõikide töötajate ohutust ja tervist. Euroopa Elu- ja Töötingimuste ParandamiseFondi eksperdid peaksid seda küsimust kooskõlastama, võttes arvesse ebakindla töö mudelite lisandumist,avalike sotsiaaltoetusteenuste vähenemist ning vaesuse kasvu.



Põhjendus:Majandus- ja sotsiaalkriis ELis ning pealesurutud kokkuhoiumeetmed on kaasa toonud kõrge töötuse tasemeja halvendanud töötingimusi, kusjuures märgatavalt on suurenenud ebakindlate töösuhete osakaal ningrohkesti esineb ebatüüpilisi töösuhteid (teenused, tüki- ja juhutöö, allhange, ajutine töö), suurenenud ontöötundide arv, vähenenud puhkeperioodid ning tõusnud töötempo.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Kodumajapidamises töötavate inimeste ühistute ja vautšeriteenuse toetamine


Isiku- ja majapidamisteenuste sektoris, kus on võimalik luua palju töökohti, on näiteks Prantsusmaal jaBelgias saadud häid kogemusi tänu teenuste ostmiseks mõeldud vautšerisüsteemi kasutamisele. Enamikisiku- ja majapidamisteenuste sektori töötajaid on naised, kellest 60 % on aga sisserändajad ja paljud onpiiriülesed töötajad. Seetõttu on selle sektori töötajate õigusi ja kohustusi puudutav teave väga puudulik jaselle kättesaamine on piiratud või killustunud. Sellistes liikmesriikides nagu Prantsusmaa ja Belgia onvälja töötatud spetsiaalne sotsiaal-fiskaalne raamistik, tänu millele on võimalik selles sektoris tegutsemistreguleerida ja lahendada deklareerimata töö probleem. Et suurendada nende liikmesriikide arvu, kestöötavad välja isiku- ja majapidamisteenuste sektori poliitika ja toetavad selles sektoris inimväärset tööd,on katseprojektil kaks peamist eesmärki: 1) aidata liikmesriikidel teenuste ostmiseks mõeldud

58

vautšerisüsteeme välja töötada või neid esmalt mõnes omavalitsuses katsetada ja 2) luua selles sektoristõhus sotsiaaldialoog. 1) Liikmesriikidele, kes soovivad isiku- ja majapidamisteenuste sektorit arendada,antakse nõu, tehnilist abi, mitmesuguseid spetsiaalseid suuniseid ja soovitusi ning toetatakse peamistesidusrühmade, riikide ametiasutuste (ja katsetamise korral kohalike omavalitsuste) ningkodumajapidamises töötavate inimeste, hooldajate ja tööandjate organisatsioonide vahel heade tavadevahetamist. 2) Seoses sotsiaaldialoogi ja inimväärsete töötingimustega on projekti eesmärk soodustadanende tööde muutmist kutsetegevuseks, töötajate ja tööandjate õigusi ja kohustusi puudutava teabelevitamist ning tõhusa sotsiaaldialoogi loomist ja arendamist. Katseprojekt kestab kaks aastat ja sedapeavad toetama isiku- ja majapidamisteenuste sektoris tegutsevad peamised Euroopa sidusrühmad.Projekt maksab kokku 1 miljon eurot, mis jaguneb kahe aasta vahel, neist kummagi maksed on 500 000eurot.




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 500 000 250 000 500 000 250 000

Reserv

Kogusumma 500 000 250 000 500 000 250 000

Rubriik:Katseprojekt — Euroopa majutus- ja toitlustussektori keskmise suurusega ja väikestes ettevõtetes meesteja naiste kaasvastutuse heade tavade välja selgitamine ja levitamine


Toitlustus- ja majutussektoril on suur töökohtade loomise potentsiaal. Samas on tegemist üsna suurinõudmisi esitava valdkonnaga, mida iseloomustavad peamiselt ajutised töökohad, töötajate pidevvahetumine, pikad tööpäevad, vahetustega töö öösiti ja nädalavahetustel ning intensiivne füüsiline töö.Neid suuri töötajatele esitatavaid nõudmisi ei kompenseerita selliste stiimulitega nagu kõrge palk või töö-ja eraelu tasakaalu poliitika; täpselt vastupidi – neil töötajatel on madal sissetulek ja nad puutuvad kokkuoluliste takistustega töö- ja pereelu ühitamisel.

59

Euroopa toitlustus- ja majutussektori äriühingud võtavad tööle peamiselt noori ja enamik neist töötajateston naised. Need töötajad, näiteks hotellikoristajad, teevad pikki tööpäevi, puutuvad töökohal kokkuohtudega (kemikaalide kasutamine või ergonoomilised probleemid) ning nende töötingimused on raskedja valdavalt ebakindlad. Seega on selles valdkonnas töötavatel naistel keeruline jääda sinna tööle kogutööeluks ja kui nad seda teevad, siis toimub see pereplaanide arvel.

Selle sektori üldised töötingimused mõjutavad ka naiste väljavaateid saada ametikõrgendust, palgatõusu,pensioniõigusi ning selline olukord võtab neilt stiimuli jätkata kutseõpinguid ja osaleda jätkukoolituses.Sellised olud valitsevad eelkõige VKEdes. Seepärast tehakse ettepanek keskenduda neile.

Kaasvastutuse meetmetega edendatakse meeste ja naiste võrdset osalemist majapidamistöödes jahoolduskohustuste täitmisel töötajate õiguste abil. Niisugused punktid nagu võrdne lapsehoolduspuhkus,paaride tööaegade jagamiste valikuid puudutavad positiivsed meetmed ning ülalpeetavatega (lapsed,haiged või eakad) paaride püsivad töösuhted on hea näide headest tavadest, mida selles sektoris võikskohaldada. Kui äriühingud jõuavad järeldusele, et mehed osalevad hooldustegevuses samal määral misnaised, ebavõrdsus väheneb.

Katseprojekti eesmärk on leevendada seda ebasoodsat olukorda ja selgitada välja parimate tavade näitedEuroopa liidu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Kõnealune projekt annaks hea aluseanalüüsida tulemusi ja saada vajalikku teavet selliste kaasvastutuse meetmete tulemuslikkuse kohta ninglaiendada seda kogu hotellindussektorile. Kasulik oleks ka kujundada teadlikkust ning levitada häidtavasid Euroopa edenduskampaania kaudu, et ergutada tööõiguslike klauslite parandamist majutus- jatoitlustussektoris ning anda selle kohta suuniseid kooskõlas naiste ja meeste kaasvastutuse põhimõtetega.

Praegu ei ole käimas konkreetseid toitlustusettevõtetele suunatud projekte, milles käsitletaks sedaküsimust nii, nagu seda katseprojekti ettepanekus on tehtud. Katseprojektiga võiks täiendada eri tegevusi,mida praegu edendab ELi valdkondlik sotsiaaldialoogi komitee toitlustusettevõtete ja lepingupõhisetoitlustamise sektoris. Kõnealuste tegevuste hulka kuuluvad:

– toitlustusettevõtete valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee praegusesse tegevuskavasse lisatakse tervisja ohutus töökohal (mis puudutab ka seksuaalset ahistamist ja vägivalda ja omab seega soolistmõõdet). Sellesisuliste eriprogrammide töö tulemused peaksid sisaldama järgmist: parimate tavadejagamine ja võimaluse korral ühiselt välja töötatud riskihindamise vahend majutussektori jaoks;

– osalemine komisjoni rahastatud majutussektori jagamismajanduse projektis;

– lepingupõhise toitlustamise valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee tegevuskavasse on juba pikaajaliseltkuulunud ettevõtja sotsiaalne vastutus ja sellega seonduv EFFATi ja FoodServiceEurope poolt 2007.aastal sõlmitud ning 2014. aastal ajakohastatud ettevõtja sotsiaalne vastutuse leping lepingupõhisetoitlustamise valdkonnas . Aastatel 2014–2015 ellu viidud jätkumeetmete keskmes oli soolinevõrdõiguslikkus ja selle kohta koostati aruanne 2015. aastal.

Praeguses tööprogrammis tõdetakse, et sotsiaalpartnerid soovivad jätkata teabevahetust poliitika kohta jaaruandlust soolise võrdõiguslikkuse / mitmekesisuse kohta lepingupõhises toitlustusettevõtetes.Katseprojekt on seega kõnealuses kontekstis eriti asjakohane.

Selle kaheaastase katseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 500 000eurot. Pikemas perspektiivis võiks neid meetmeid rahastada Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooniprogrammi raames.



60

Põhjendus:Toitlustus- ja majutussektoril on suur töökohtade loomise potentsiaal.Samas on tegemist suuri nõudmisiesitava valdkonnaga, mida iseloomustavad peamiselt ajutised töökohad, töötajate pidev vahetumine, pikadtööpäevad, vahetustega töö öösiti ja nädalavahetustel ning intensiivne füüsiline töö.Neid suuri töötajateleesitatavaid nõudmisi ei kompenseerita selliste stiimulitega nagu kõrge palk või töö- ja eraelu tasakaalupoliitika;täpselt vastupidi – neil töötajatel on madal sissetulek ja nad puutuvad kokku oluliste takistustegatöö- ja pereelu ühitamisel.Kaasvastutuse ja sooliselt tasakaalustatud tööturumeetmete edendamine ELimajutus- ja toitlustussektoris on keskse tähtsusega töötajate heaolu ja meie ühiskonna jõukuse seisukohalt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Füüsilisest isikust ettevõtjate tingimuste parandamine ELis


Katseprojekti peamine eesmärk on kujundada platvorm füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks, samutiparandada kooskõlastamist ja parimate tavade vahetamist füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste osas.

Selline tegevus aitab võidelda fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate probleemi vastu, parandadaasjakohaste sotsiaalõigusnormide täitmist ja toetada füüsilisest isikust ettevõtjate tegelikkuettevõtlustegevust. See aitaks füüsilisest isikust ettevõtjatel tutvuda teabega kõikide asjakohaste teemadekohta, mis puudutab muu hulgas juurdepääsu rahastamisele, ELi programmidele, sotsiaaltoetustele jasotsiaalkaitse kavadele jne, aidates seejures kindlaks teha ja vahetada parimaid tavasid liikmesriikidevahel ning parandada arusaamist füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalsetest ja töötingimustest, millealusel töötatakse välja selliste töötajate vajadustele kohandatud poliitika ja soovitused.



Põhjendus:Projekti eesmärk on toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid ELi tasandil. See aitaks võidelda fiktiivsefüüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu, toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid nende tegelikusettevõtlustegevuses (tagades ka asjaomaste ELi programmide parema koordineerimise) ning nõustadaasjakohaste sotsiaalõigusnormide ja tööõiguse osas. Platvormi toimimine peaks kaasa aitama tegelikulefüüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ning tööle füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste vallas.

61

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 27 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 1 000 000 2 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 27 — Katseprojekt — Töökvaliteediseire kui vahend,mille abil tagada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning Euroopa konkurentsivõime


Peaaegu kahe aastakümne eest seati Lissaboni strateegiaga eesmärk luua ühelt poolt rohkem, kuid teiseltpoolt paremaid töökohti. Et hinnata, kuidas töökohtade arvu suurenemise ja töökohtade kvaliteediparandamise eesmärkide täitmine Euroopas edeneb, on vaja kokkulepitud ja võrreldavat suurust, millegamõõta töökvaliteeti ja mis täiendab tööhõive suurenemise mõõtmiseks kasutatavaid kvantitatiivseidnäitajaid. Töökvaliteedinäitajaid ja tööhõivekvaliteedi seire süsteeme on välja töötanud paljudorganisatsioonid, sh Euroopa Komisjon, OECD, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ning Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound). Selliste suurte suundumuste tõttu naguüleilmastumine, ühiskonna vananemine, kliimamuutused ja tehnoloogia areng on aga ka kõik töögaseonduv muutumas. Tööhõives, töökeskkonnas ja inimeste tööelus toimuvate muutuste tõttu tulebolemasolevad näitajatesüsteemid ja neid toetavad andmeallikad läbi vaadata, tagamaks, et neid saabkasutada ka hilisemate suundumuste puhul ja et need annaksid poliitikakujundatele õiget teavet, millepõhjal on neil võimalik tuvastada lahendamist vajavad probleemid ja hinnata, kas töömaailmas levivadsuundumused soodustavad töökvaliteeti ja aitavad seega parandada majandustulemusi ja suurendadasotsiaalset progressi.

Töökvaliteediseire süsteemide ümberhindamisel keskendutakse selliste vähemärgatavate ilmingutetuvastamisele ja hindamisele, mis võivad töökvaliteedi seisukohast olulised ja asjakohased olla, ningkohandustele, mis töökvaliteediseire praegustes süsteemides tuleb teha. Läbivaatamise tulemuste põhjalsaab luua kokkulepitud seiresüsteemi, millega mõõta, kui palju töökvaliteet Euroopas paraneb.

Katseprojekt koosneb kolmest omavahel seotud tööpaketist:

Olukorra hindamine

1) Töökvaliteedisüsteemid ning töömaailmas ja tööhõives toimuvad muutused

– Võrdlev ülevaade 1) töökvaliteedi määratlemiseks ja seireks kasutatavatest rahvusvahelistest ja riigitasandi raamistikest, 2) töömaailmas ja tööhõives tekkivatest muutustest ning 3) probleemide jaliikmesriikides töö tuleviku kohta koostatud prognooside kvantifitseerimine.

– Sidusrühmade komitee ja teaduskomitee moodustamine.

– Sellise meetodi väljatöötamine, millega on võimalik töökvaliteeti hinnata uutes ja tulevikus tekkivatestööolukordades, sh uute metoodiliste vahendite väljatöötamine suurandmete ja veebisorimise jaoks.Veebisorimise abil on võimalik koguda teavet töö, selle kvaliteedi ja töökvaliteedi parandamise headetavade kohta. Mida räägitakse töö ja selle kvaliteedi kohta sotsiaalmeedias? Kas selleks, et uurida, kuidas

62

töötajad oma praeguse töö kvaliteeti hindavad, saaks kasutada veebipõhist interaktiivset võrdlusuuringut?Kas seda oleks võimalik kasutada koos veebiuuringuga, et uurida teatavate kindlate töötajarühmadeolukorda?

Praktiline etapp

2) Töömaailmas toimuvate muutustega seotud riskide ja võimaluste kindlakstegemine

– Euroopa töötajatel ja ettevõtetel tuleb tegeleda nii vanade kui ka uute töökvaliteediküsimustega.Tekkinud on uued riskid, kuid samas ka uued lahendused nende vähendamiseks. Nende muutuste mõjutöökvaliteedile, nagu seda tajuvad teatavad töötajate rühmad, ettevõtted ja valitsused, võidakse hinnataerinevalt.

– Tööpaketi raames kogutakse teavet uute, tulevikus tekkivate ja muutuvate tööolukordade, muutuvatetööülesannete ja muutuva töökeskkonna, töövormide ja töökorralduse kohta. Esimeses tööpaketiskindlakstehtud teatavate algatuste kohta korraldatakse põhjalikud juhtuuringud, uuritakse uute teadmistesaamiseks suurandmete kasutamist, küsitletakse põhjalikult paljusid erinevaid töömaailmas tegutsejaid,kogutakse teavet selle kohta, kuidas eri asjaosalised (töötajad ise, ettevõtted ja liikmesriigid) töökvaliteetihindavad, ja milliseid toimetuleku-/kohanemisstrateegiaid kasutatakse. Tööpaketi eesmärk on kindlaksteha, millised on töökvaliteedi seisukohast head tavad nende uute probleemide lahendamiseks.

Tulevikku vaatav käsitlus

3) Töökvaliteedi paranemise seire ja tulevase töökeskkonna kujundamine

– Viimases tööpaketis keskendutakse töökvaliteedi seireks mõeldud ajakohastatud ja ühtlustatudsüsteemile, Euroopa töökvaliteedi tulevikuväljavaadetele ja poliitikasoovituste väljatöötamisele.

– Töötatakse välja üksikasjalik seiresüsteem, mille abil kogutakse teavet suundumuste kohta jaanalüüsitakse edusamme.

– Antakse soovitusi töökvaliteedinäitajate süsteemide ja statistika asjakohase ajakohastamise kohta.

– Koostatakse kvantitatiivsed stsenaariumid, mille keskmes on töökvaliteet ja milles esitatakse prognoosidselle kohta, milliseid tulemusi praegused töökvaliteediga seotud otsused annavad.

– Ettevõtete tasandil tegutsejad kutsutakse seminaridele, kus arutatakse, milliseid probleeme töökvaliteediparandamisel praegu ja tulevikus esineb.

– Koostatakse ja esitatakse poliitikasoovitusi.

– Korraldatakse lõppkonverents.



Põhjendus:Eurofoundil on võimalik kaasata töömaailmas tegutsevaid kolmepoolseid sidusrühmi, peamisi asutusi jateaduseksperte. Tootmise tuleviku katseprojekt tõestab, et Eurofound on võimeline selliseid programmetulemuslikult ellu viima. Käesolev katseprojekt täiendab Eurofoundi tegevust ja tugineb selle põhjalikeleteadmistele töökvaliteedist. Komisjon võib anda Eurofoundile õiguse viia see katseprojekt ellu kaudseeelarve täitmise raames: finantsmääruse artikli (eelarve täitmise viisid) lõike 1 punkti c alapunkt iv.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


63

esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Nikolaos Chountis, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, PalomaLópez Bermejo, Curzio Maltese, Marisa Matias, Martina Michels, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee,Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez, BarbaraSpinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 28 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 28 — Katseprojekt — Ebakinda töö mõju kõikidetöötajate tervisele ja turvalisusele


Käesoleva uuringu eesmärk on välja selgitada, mil määral mõjutab ebakindel töö oma paljudesavaldumisvormides kõikide töötajate ohutust ja tervist. Euroopa Elu- ja Töötingimuste ParandamiseFondi eksperdid peaksid seda küsimust kooskõlastama, võttes arvesse ebakindla töö mudelite lisandumist,avalike sotsiaaltoetusteenuste vähenemist ning vaesuse kasvu.



Põhjendus:Majandus- ja sotsiaalkriis ELis ning pealesurutud kokkuhoiumeetmed on kaasa toonud kõrge töötuse tasemeja halvendanud töötingimusi, kusjuures märgatavalt on suurenenud ebakindlate töösuhete osakaal ningrohkesti esineb ebatüüpilisi töösuhteid (teenused, tüki- ja juhutöö, allhange, ajutine töö), suurenenud ontöötundide arv, vähenenud puhkeperioodid ning tõusnud töötempo.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 28 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

64


Kulukohustused





Maksed

Reserv

Kogusumma 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Sotsiaaltoetuste vähendamise tagajärjed


Käesoleva katseprojekti eesmärk on teha uuringuid, milles käsitletakse sotsiaalpoliitika (peretoetus,töötutele mõeldud sotsiaaltoetused, täiendav haigushüvitis, sotsiaalse integratsiooni toetus) vähendamisetagajärgi vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse suurenemisele. KunaELi poliitikas on kalduvus jätkata kokkuhoiumeetmeid, on oluline teha sotsiaalsete näitajate (ntEUROMODi mudeli alusel ning Eurofoundi oskusteabe abil) kindlaks finantskriisi ja sotsiaalsiiretekadumise mõju liikmesriikide sotsiaalsele struktuurile.

Põhjendus:Liikmesriikidele peale surutud kokkuhoiumeetmed on toonud kaasa töötuse kasvu ning üleüldiselt madaladsissetulekud, pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalpoliitika väljatöötamise seisukohalt on väga olulinehinnata vaesust ja kasvavat ebavõrdsust, mis tuleneb sotsiaaltoetuste kadumisest.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Matt Carthy,Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou, Josu JuaristiAbaunz, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Martina Michels,Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey,Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 29 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 29 — Katseprojekt — Kodumajapidamises töötavateinimeste ühistute ja soodustuskupongiteenuse toetamine


Isiku- ja majapidamisteenuste sektoris, kus on võimalik luua palju töökohti, on näiteks Prantsusmaal jaBelgias saadud häid kogemusi tänu teenuste ostmiseks mõeldud soodustuskupongide süsteemikasutamisele. Enamik isiku- ja majapidamisteenuste sektori töötajaid on naised, kellest 60 % on agasisserändajad ja paljud on piiriülesed töötajad. Seetõttu on selle sektori töötajate õigusi ja kohustusipuudutav teave väga puudulik ja selle kättesaamine on piiratud või killustunud. Sellistes liikmesriikidesnagu Prantsusmaa ja Belgia on välja töötatud spetsiaalne sotsiaal-fiskaalne raamistik, tänu millele on

65

võimalik selles sektoris tegutsemine deklareerida ja lahendada deklareerimata töö probleem. Etsuurendada nende liikmesriikide arvu, kes töötavad välja isiku- ja majapidamisteenuste sektori poliitika jatoetavad selles sektoris inimväärset tööd, on katseprojektil kaks peamist eesmärki: aidata liikmesriikidelteenuste ostmiseks mõeldud soodustuskupongide süsteeme välja töötada või neid esmalt mõnesomavalitsuses katsetada ja 2. luua selles sektoris tõhus sotsiaaldialoog. Liikmesriikidele, kes soovivadisiku- ja majapidamisteenuste sektorit arendada, antakse nõu, tehnilist abi, mitmesuguseid spetsiaalseidsuuniseid ja soovitusi ning toetatakse peamiste sidusrühmade, riikide ametiasutuste (ja katsetamise korralkohalike omavalitsuste) ning kodumajapidamises töötavate inimeste, hooldajate ja tööandjateorganisatsioonide vahel heade tavade vahetamist. Seoses sotsiaaldialoogi ja inimväärsete töötingimustegaon projekti eesmärk soodustada nende tööde muutmist kutsetegevuseks, töötajate ja tööandjate õigusi jakohustusi puudutava teabe levitamist ning tõhusa sotsiaaldialoogi tekitamist ja arendamist. Katseprojektkestab kaks aastat ja seda peavad toetama isiku- ja majapidamisteenuste sektoris tegutsevad peamisedEuroopa sidusrühmad. Projekt maksab kokku 1 miljon eurot, mis jaguneb kahe aasta vahel, neistkummagi maksed on 500 000 eurot.




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 29 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Lennukite salongipersonali töötingimuste mõju tervisele ja ohutusele


Viimase kolme aastakümne jooksul on salongipersonali lennutundide arv kasvanud 50/55 tunnilt kuus95/100 tunnini kuus. Salongipersonali teenindatavate pikamaalendude arv on samal ajal kasvanudkolmelt kuuele. Samas on kommertslennundus muutunud selliselt, et salongipersonal puutub rohkemkokku ioniseeriva kiirguse ja kahetsusväärselt halva õhukvaliteediga lennukites. See EU-OSHA poolt

66

koordineeritav hinnang, millesse kaasatakse äriühingud ja ametiühingud ning töötajate esindajad, peaksaitama kaasa salongipersonali töötingimuste tegelikule parandamisele, parandama nii personali kui kareisijate ohutust pardal, ning suurendama selle valdkonna tööhõivesuutlikkust ja usaldusväärsust.

Põhjendus:Nende muutuste mõju tervisele, perekonnaelule ja ohutustingimustele tuleb nõuetekohaselt hinnata. Järjestsuurem arv salongipersonali liikmeid, kes kannatavad vähktõve, viljatuse ja teratogeensuse (väärarengugajärglased), unehäirete või sotsiaalse eraldatuse all, näitab, et muutused (nii tööalased kui ka tehnilised)lennunduses on halvendanud töötingimusi, aga ka reisijate (nimelt sagedaste reisijate) ohutust.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Matt Carthy,Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou, Stelios Kouloglou,Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Curzio Maltese, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, YounousOmarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez,Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 30 500 000 250 000 500 000 250 000

Reserv

Kogusumma 500 000 250 000 500 000 250 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 30 — Katseprojekt — Euroopa majutus- jatoitlustussektori keskmise suurusega ja väikestes ettevõtetes meeste ja naiste kaasvastutuse heade tavadevälja selgitamine ja levitamine


Toitlustus- ja majutussektoril on suur töökohtade loomise potentsiaal. Samas on tegemist üsna suurinõudmisi esitava valdkonnaga, mida iseloomustavad peamiselt ajutised töökohad, töötajate pidevvahetumine, pikad tööpäevad, vahetustega töö öösiti ja nädalavahetustel ning intensiivne füüsiline töö.Neid suuri töötajatele esitatavaid nõudmisi ei kompenseerita selliste stiimulitega nagu kõrge palk või töö-ja eraelu tasakaalu poliitika. Otse vastupidi – neil töötajatel on väike sissetulek ja nad puutuvad kokkuoluliste takistustega töö- ja pereelu ühitamisel.

Euroopa toitlustus- ja majutussektori äriühingud võtavad tööle peamiselt noori ja enamik neist töötajateston naised. Need töötajad, näiteks hotellikoristajad, teevad pikki tööpäevi, puutuvad töökohal kokkuohtudega (kemikaalide kasutamine või ergonoomilised probleemid) ning nende töötingimused on raskedja valdavalt ebakindlad. Seega on selles valdkonnas töötavatel naistel keeruline jääda sinna tööle kogutööeluks ja kui nad seda teevad, siis toimub see pereplaanide arvel.

Selle sektori üldised töötingimused mõjutavad ka naiste väljavaateid saada ametikõrgendust, palgatõusu,pensioniõigusi ning selline olukord võtab neilt stiimuli jätkata kutseõpinguid ja osaleda jätkukoolituses.Sellised olud valitsevad eelkõige VKEdes. Seepärast tehakse ettepanek keskenduda neile.

Kaasvastutuse meetmetega edendatakse meeste ja naiste võrdset osalemist majapidamistöödes jahoolduskohustuste täitmisel töötajate õiguste abil. Niisugused punktid nagu võrdne lapsehoolduspuhkus,

67

paaride tööaegade jagamiste valikuid puudutavad positiivsed meetmed ning ülalpeetavatega (lapsed,haiged või eakad) paaride püsivad töösuhted on hea näide headest tavadest, mida selles sektoris võikskohaldada. Kui äriühingud jõuavad järeldusele, et mehed osalevad hooldustegevuses samal määral misnaised, ebavõrdsus väheneb.

Katseprojekti eesmärk on leevendada seda ebasoodsat olukorda ja selgitada välja parimate tavade näitedEuroopa liidu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Kõnealune projekt annaks hea aluseanalüüsida tulemusi ja saada vajalikku teavet selliste kaasvastutuse meetmete tulemuslikkuse kohta jaseda saaks laiendata kogu hotellindussektorile. Kasulik oleks ka kujundada teadlikkust ning levitada häidtavasid Euroopa edenduskampaania kaudu, et ergutada tööõiguslikke klauslite parandamist majutus- jatoitlustussektoris ning anda selle kohta suuniseid kooskõlas naiste ja meeste kaasvastutuse põhimõtetega.

Praegu ei ole käimas konkreetseid toitlustusettevõtetele suunatud projekte, milles käsitletaks sedaküsimust nii, nagu seda katseprojekti ettepanekus on tehtud. Katseprojektiga võiks täiendada eri tegevusi,mida praegu edendab ELi valdkondlik sotsiaaldialoogi komitee toitlustusettevõtete ja lepingupõhisetoitlustamise sektoris. Kõnealuste tegevuste hulka kuuluvad järgmised:

– toitlustusettevõtete valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee praegusesse tegevuskavasse lisatakse tervis &ohutus töökohal (mis puudutab ka seksuaalset ahistamist ja vägivalda ja omab seega soolist mõõdet).Sellesisuliste eriprogrammide töö tulemused peaksid sisaldama järgmist: parimate tavade jagamine javõimaluse korral ühiselt välja töötatud riskihindamise vahend majutussektori jaoks;

– osalemine komisjoni rahastatud majutussektori jagamismajanduse projektis;

– lepingupõhise toitlustamise valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee tegevuskavasse on juba pikaajaliseltkuulunud ettevõtja sotsiaalne vastutus ja sellega seonduv EFFATi ja FoodServiceEurope poolt 2007.aastal sõlmitud ning 2014. aastal ajakohastatud ettevõtja sotsiaalne vastutuse leping lepingupõhisetoitlustamise valdkonnas. Aastatel 2014–2015 ellu viidud jätkumeetmete keskmes oli soolinevõrdõiguslikkus ja selle kohta koostati aruanne 2015. aastal.

Praeguses tööprogrammis tõdetakse, et sotsiaalpartnerid soovivad jätkata teabevahetust poliitika kohta jaaruandlust soolise võrdõiguslikkuse / mitmekesisuse kohta lepingupõhises toitlustusettevõtetes.Katseprojekt on seega kõnealuses kontekstis eriti asjakohane.

Selle kaheaastase katseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 500 000eurot. Pikemas perspektiivis võiks neid meetmeid rahastada Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooniprogrammi raames.



Põhjendus:Toitlustus- ja majutussektoril on suur töökohtade loomise potentsiaal. Samas on tegemist suuri nõudmisiesitava valdkonnaga, mida iseloomustavad peamiselt ajutised töökohad, töötajate pidev vahetumine, pikadtööpäevad, vahetustega töö öösiti ja nädalavahetustel ning intensiivne füüsiline töö. Neid suuri töötajateleesitatavaid nõudmisi ei kompenseerita selliste stiimulitega nagu kõrge palk või töö- ja eraelu tasakaalupoliitika. Otse vastupidi – neil töötajatel on väike sissetulek ja nad puutuvad kokku oluliste takistustega töö-ja pereelu ühitamisel. Kaasvastutuse ja sooliselt tasakaalustatud tööturumeetmete edendamine ELi majutus-ja toitlustussektoris on keskse tähtsusega töötajate heaolu ja meie ühiskonna jõukuse seisukohalt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


68

esitaja(d): Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Matt Carthy,Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Takis Hadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Paloma López Bermejo,Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Lola Sánchez Caldentey, Neoklis Sylikiotis, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 31 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 31 — Katseprojekt — Füüsilisest isikust ettevõtjatetingimuste parandamine ELis


Katseprojekti peamine eesmärk on kujundada platvorm füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks, samutiparandada kooskõlastamist ja parimate tavade vahetamist füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste osas.

Selline tegevus aitab võidelda fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate probleemi vastu, parandadaasjakohaste sotsiaalõigusnormide täitmist ja toetada füüsilisest isikust ettevõtjate tegelikkuettevõtlustegevust. See aitaks füüsilisest isikust ettevõtjatel tutvuda teabega kõikide asjakohaste teemadekohta, mis puudutab muu hulgas juurdepääsu rahastamisele, ELi programmidele, sotsiaaltoetustele jasotsiaalkaitse kavadele jne, aidates seejures kindlaks teha ja vahetada parimaid tavasid liikmesriikidevahel ning parandada arusaamist füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalsetest ja töötingimustest, millealusel töötatakse välja selliste töötajate vajadustele kohandatud poliitika ja soovitused.



Põhjendus:Projekti eesmärk on toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid ELi tasandil. See aitaks võidelda fiktiivsefüüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu, toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid nende tegelikusettevõtlustegevuses (tagades ka asjaomaste ELi programmide parema koordineerimise) ning nõustadaasjakohaste sotsiaalõigusnormide ja tööõiguse osas. Platvormi toimimine peaks kaasa aitama tegelikulefüüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ning tööle füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste vallas.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Nikolaos Chountis, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, CurzioMaltese, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, LolaSánchez Caldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres

69

Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 32 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 32 — Katseprojekt — Sotsiaaltoetuste vähendamisetagajärjed


Käesoleva katseprojekti eesmärk on teha uuringuid, milles käsitletakse sotsiaalpoliitika (peretoetus,töötutele mõeldud sotsiaaltoetused, täiendav haigushüvitis, sotsiaalse integratsiooni toetus) vähendamisetagajärgi vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse suurenemise osas.Kuna ELi poliitikas on kalduvus jätkata kokkuhoiumeetmeid, on oluline teha sotsiaalsete näitajate,selliste mudelite nagu EUROMOD ning Eurofoundi oskusteabe abil, kindlaks finantskriisi jasotsiaalsiirete kadumise mõju liikmesriikide sotsiaalsele struktuurile.



Põhjendus:Liikmesriikidele peale surutud kokkuhoiumeetmed on toonud kaasa töötuse kasvu ning üldiselt madaladsissetulekud, pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalpoliitika väljatöötamise seisukohalt on väga olulinehinnata vaesust ja kasvavat ebavõrdsust, mis tuleneb sotsiaaltoetuste kadumisest.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Nikolaos Chountis, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Kateřina Konečná, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, MarisaMatias, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola SánchezCaldentey, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

04 03 77 33 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

70


Kulukohustused





Maksed

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 04 03 77 33 — Katseprojekt — Lennukite salongipersonalitöötingimuste mõju tervisele ja ohutusele


Viimase kolme aastakümne jooksul on salongipersonali lennutundide arv kasvanud 50/55 tunnilt kuus95/100 tunnini kuus. Salongipersonali teenindatavate pikamaalendude arv on samal ajal kasvanudkolmelt kuuele. Samas on kommertslennundus muutunud selliselt, et salongipersonal puutub rohkemkokku ioniseeriva kiirguse ja taunitava õhukvaliteediga lennukites. See EU-OSHA poolt läbi viidavhindamine, millesse on kaasatud äriühingud ja ametiühingud ning töötajate esindajad, peaks aitamakaasa salongipersonali töötingimuste tegelikule parandamisele, parandama ohutust pardal nii personalikui ka reisijate jaoks ning suurendama selle valdkonna suutlikkust tööhõive ja usaldusväärsuse osas.



Põhjendus:Tuleb nõuetekohaselt hinnata nende muutuste mõju tervisele, perekonnaelule ja ohutustingimustele. Järjestsuurem hulk salongipersonali kannatab vähktõve, viljatuse ja teratogeensuse (väärarenguga järglased),unehäirete või sotsiaalse eraldatuse all, mis näitab, et muutused (nii tööalased kui ka tehnilised) lennunduseson halvendanud töötingimusi, aga ka reisijate (nimelt sagedaste reisijate) ohutust.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 54 === AGRI/6200 ===

esitaja(d): Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000

Reserv

Kogusumma 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — Arukad maapiirkonnad 21. sajandil


71

Projekti eesmärk on täiendada eelmist arukate külade katseprojekti (arukad sotsiaalsed ökokülad (2016))ja rakendada nimetatud katseprojektist tulenevaid kaalutlusi ja muid kogemusi ning dokumendis „EUAction for Smart Villages“ (ELi meetmed arukatele küladele) ette nähtud algatusi. Käesolev ettevalmistavmeede tagab vajalikud vahendid ja eelarve kavade koostamiseks ja aitab luua arukaid külasid reaalsetestingimustes.

Ettevalmistava meetme eesmärk on rakendada edukaid tavasid, IKT-/internetipõhiseid meetodeid, näiteksdigikeskuste loomine, ja muid häid kuni 10 küla hõlmavaid näiteid kogu EList. See idee on tihedaltseotud digitaalse ühtse turu, digitaalsete platvormide, linna- ja maapiirkondade vaheliste seoste,jagamismajanduse ja biomajanduse (innovatsioon, täppispõllumajandus, keskkonnajuhtimine,taastuvenergia, tarneahel, teenused, kohalikud toiduained), elukvaliteedi parandamise, hariduse jatööhõivega, võttes arvesse naiste ja noorte tähtsust.

Selle projekti abil saab suurendada võimalusi vahetada ja jagada põllumajandusmasinaid, shtäppispõllumajandusmasinaid, et suurendada toodangut nappide ressursside tingimustes. Need eesmärgidon täielikult kooskõlas Corki deklaratsiooniga nr 2.0, milles tunnistatakse, kui tähtis on, etpõllumajandusettevõtetele võimaldatakse juurdepääsu asjakohastele tehnoloogiatele, et saavutadamajanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu.

Projektis keskendutakse majanduskasvu ja töökohtade arendamisele maapiirkondades, tehes selleksjärgmist:

— valitakse külad, millel on ühised tunnusjooned: infrastruktuur, mitmesugused ressursid, teenused,turulepääs.

— pakutakse lahendusi järgmistes valdkondades:

— digitaalne ühtne turg,

— linna- ja maapiirkondade vahelised ühendused,

— biomajandus ja ringmajandus (innovatsioon, täppispõllumajandus, keskkonnajuhtimine, kohaliktaastuvenergia, tarneahel, teenused, kohalikud toiduained),

— jagamismajandus (uued maaeluga seotud liikuvuse alased lahendused, näiteks ühisauto kasutamine,autode ühiskasutus; uued turismi paradigmad; põllumajandusmasinate ühiskasutus ja vahetamine ningteenused...),

— tehnoloogia (asjade internet, suurandmed, mehitamata õhusõidukid, järgmise põlvkonna mobiilnelairibaühendus...),

— sotsiaalsed aspektid (kodune hooldus ja inimeste transport haiglaravi asemel),

— uued täistööajaga ja osalise tööajaga töökohad, mille arv nimetatud majandusoludes suureneb.

Projekt dokumenteeritakse filmi ja muude vahendite abil, et kajastada edusamme. Projektis tehaksekindlaks kohalikul, liikmesriigi ja ELi tasandil esinevad regulatiivsed ja õiguslikud takistused, mistakistavad uute ärimudelite loomist ja juurdepääsu eri ELi fondide toetustele. Olulise tulemusena tehakseettepanekuid muuta õigusnorme ja need vastu võtta, kaitstes samal ajal kõikide asjaomaste sidusrühmadeõigusi.



Põhjendus:

72

Maapiirkondade rahvaarvu vähenemine on tuntud ja tõdetud suundumus, mis tekitab ühiseid probleemekogu ELis. Üldiselt kardetakse, et linnapiirkondadele suunatud uued tehnoloogiad võivad lõhet maa- jalinnapiirkondade vahel veelgi suurendada. Põhieesmärk on leida praktikas lahendusi, et parandadaelukvaliteeti, tööhõivet ja luua uusi turge digitaalsete platvormide kaudu, võimaldades nii otsest ja parematettevõtjate vahelist ning ettevõtjate ja tarbijate vahelist suhtlemist. Võtame arvesse ühiskonna eri sotsiaalseteaspektide tähtsust, sealhulgas eakaid, naisi, põllumajandustootjaid ja noori.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Eric Andrieu, Jean-Paul Denanot

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 300 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000

Reserv

Kogusumma 1 300 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 16 — Katseprojekt — Viinamarjaistanduste hävimine– Euroopa viinamarjaistanduste kestlikkus ja konkurentsivõime on ohus


Kogu Euroopa viinamarjaistandustes on viimasel ajal näha allakäiku – väiksemat tootlikkust javiinamarjataimede varajast hukkumist – mida põhjustavad paljud tegurid (keskkond, kliimamuutused,geneetiline mitmekesisus ja põllumajandustavad). Viinamarjataimede suremus mõjutab umbes 5–10 %Euroopa viinamarjaistandustest. Põhjuseks on enamasti bioloogiline rünne, bakterid, fütoplasma,viirused, kahjurid ja mitmed viinapuu tüvehaigused. See kõik on sundinud valdkondadevahelisi ja sellevaldkonna organisatsioone ja ettevõtteid algatama uurimisprogramme, milles keskendutakse erititüvehaigustele ja viiruste vastu võitlemise meetmetele.

Praegu on olukord järgmine:

– asjassepuutuvate huvirühmade (viinamarjakasvatajad, -istandused, tootjaorganisatsioonid, avalikusektori osalejad ja teadusringkonnad) mitmetahulisuse tõttu on vaja kooskõlastatumat lähenemist, seekõik on veelgi vajalikum Euroopa viinamarjaistanduste eripära ja nende korraldust arvestades;

– lisaks ei saa riiklikest viinamarjatootmise tugiprogrammidest Euroopa hallatavaid korraldusi rahastada(määrus nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustootjate ühine turukorraldus);

– programm Winetwork – ISIB 2/H2020 raames rahastatav ja Prantsuse viinamarjakasvatus- javeiniinstituudi (Institut Français de la Vigne et du Vin) poolt koordineeritav viinapuu tüvehaiguste javiinapuu kolletumistõve temaatilise võrgustiku programm on kindlasti uuenduslik, hõlmabviinamarjakasvatajate ja tehnikute võrgustikke veinipiirkonna tasandil, et selgitada väljaviinamarjakasvatajate uuendusi ja häid tavasid ja neid levitada, kuid see lõpeb 2017. aastal;

– Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) meetmed, mida rahastatakse Euroopa piirkondade kaudu,kaasavad põllumajandustootjate ja tehnikute kohalikke tegevusrühmi, et edendada innovatsiooni vahetustja siiret (mitte juhtimist).

Kahel eespool osutatud juhul on meetmed seotud innovatsiooni ja oskuste edasiandmisega kasvatajatele,kuid nende eesmärk ei ole luua valdkondlikke organisatsioone Euroopa tegevuskava alusel. Seepärast on

73

katseprojekti eesmärk luua Euroopa juhtimiskorraldus, mis esindab asjaomaseid eri riike, et viia ellukooskõlastatud tegevust Euroopa tasandil. Sellisena meenutab see projekt spetsialistide COST-võrgustikku (mis sarnaneb teadlaste COST-programmiga) ning selle eesmärk on luua ühine kutsealaneringkond põhjaliku Euroopa tegevuskava alusel, et tagada Euroopa viinamarjaistandustekonkurentsivõime ja säilitada nende vastupidavus ohtude suhtes, millega nad silmitsi seisavad.



Põhjendus:Nüüd on aeg minna Winetworkist ja olemasolevatest Euroopa innovatsioonipartnerlustest kaugemale.Riiklikest veinitootmise tugiprogrammidest ei saa rahastada Euroopa juhtimiskorda. Katseprojekti eesmärkon luua valdkondlikud organisatsioonid, et oleks võimalik rakendada põhjalikku Euroopa tegevuskava, ettagada Euroopa viinamarjaistanduste konkurentsivõime ja säilitada nende vastupidavus ohtude suhtes,millega nad silmitsi seisavad.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Anja Hazekamp, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Stelios Kouloglou, Paloma LópezBermejo, Marisa Matias, Martina Michels, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis,Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis,Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Maa hõivamise mõju hindamine ELis


Tehakse ettepanek viia läbi uurimus, milles:

— tehakse kindlaks, kui paljud põllumajandusettevõtted ja kui palju põllumaad on läinud suurtemajanduskontsernide ja investeerimisfondide valdusse;

— kirjeldatakse, kuidas on vara Euroopas jaotunud;

— uuritakse noorte põllumajandustootjate juurdepääsu põllumaale;

— uuritakse liikmesriikide kaupa, kuidas kolmandate isikute omandiõigus maavaldussüsteemi mõjutab;

74

— uuritakse, milliste meetmetega iga liikmesriigi väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandus- jamaaomandisüsteeme kaitsta.



Põhjendus:Viimasel kümnendil on üle kogu maailma müüdud välisinvestoritele enam kui 33 miljonit hektarit maad, mison Portugali-suurune ala. Seda nähtust nimetatakse maa hõivamiseks. Sellised tehingud maaga toimuvadsageli ilma kogukonna eelneva vaba ja teadliku nõusolekuta ning selle tulemusel tõrjutaksepõllumajandustootjad ja nende pered tihti oma kodust välja. Lisaks võib see ohtu seada riikide suveräänsuseja maavalduse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh NíRiada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria LidiaSenra Rodríguez, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 16 — Katseprojekt – Piimaturu reguleerimisemehhanismide uuring


Käesolev katseprojekt võimaldab uurida:

tootmiskulude ja tootjatele makstavate hindade suurenemise tagajärgi seoses piimaturuliberaliseerimisega;

vahendeid tootmise ja turustamise tõhusaks reguleerimiseks ja selliste põhimõtete nagu oma riigieelistamine kehtestamist seoses impordiga ELi riikidest ja kolmandatest riikidest;

alternatiivseid mehhanisme tarnete reguleerimiseks, et võidelda turu volatiilsusega;

regulatiivvahendeid väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate sissetulekute suurendamisetagamiseks;

mehhanisme toiduainetega varustamise sõltumatuse ja toiduga kindlustatuse tagamiseks liikmesriikides

75

ning põllumajanduslike toiduainete tootmise jätkusuutliku kasvu tagamiseks riikides, kus puudujääk onsuurim;

programme ning alalisi ja erakorralisi meetmeid saarepiirkondade majanduse toetamiseks;

iga riigi ja piirkonna eripära ning selle väärtust majandusele, samuti väikeste ja keskmise suurusegapõllumajandusettevõtete omadusi ja vajadusi;

alternatiive nende turgude regulatsioonimehhanismide kaitsmiseks.



Põhjendus:Käesoleva katseprojekti eesmärk on uurida tururegulatsiooni meetmete mõju väikestele ja keskmisesuurusega piimatootjatele ja äärepoolseimates piirkondades, kus piimasektorit on pärast kvoodisüsteemilõppemist tabanud kriis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Maa hõivamise tava mõju hindamine ELis



– kvantifitseeritakse põllumajandusettevõtete ja põllumaa üleandmine suurtele majanduskontsernideleja investeerimisfondidele;

– iseloomustatakse vara jaotumist Euroopas;

– uuritakse noorte põllumajandustootjate juurdepääsu põllumaale;

– uuritakse kolmandate isikute omandiõiguse mõju iga liikmesriigi maavaldussüsteemis;

– uuritakse kaitsemeetmeid iga liikmesriigi väikestele ja keskmise suurusega põllumajandus- jamaaomandisüsteemidele.

Õiguslik alus:

76



Põhjendus:Viimasel kümnendil müüdi üle kogu maailma välisinvestoritele enam kui 33 miljonit hektarit maad, mis onPortugali suurune ala. Seda nähtust nimetatakse maa hõivamiseks. Sellised tehingud maaga toimuvad sageliilma kogukonna eelneva vaba ja teadliku nõusolekuta ja selle tulemusel tõrjutakse põllumajandustootjad janende pered tihti oma kodust välja. Lisaks võib see ohtu seada riikide suveräänsuse ja maavalduse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Jaemüügisektori kontsentreerumise mõju hindamine põllumajandustootjatesissetulekutele



– kvantifitseeritakse põllumajandusliku lisaväärtuse jaotumine üle kogu tootmis- ja turustusahela;

– kirjeldatakse, kuidas on turu struktuur jaemüügi tasandil muutunud, et selgitada, millises suunassektor, eelkõige turu toimimise ja ELis kehtivate konkurentsiseaduste mõttes, areneb;

– pakutakse välja sekkumismehhanismid, millega piirata kõigis tootmis- ja jaotusahela lülideskasumimarginaale, mis tagab põllumajandustootjatele õiglase tulu ja tarbijaile konkurentsivõimelisedhinnad.



Põhjendus:Suurte jaemüügiettevõtjate osa tootjatele makstavate hindade langetamises on üldiselt teada. Käesolevauuringu eesmärk on kvantifitseerida selle nähtuse koondmõju ning samal ajal uurida meetmeid selliste

77

tavade takistamiseks ja Euroopa põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Viinamarjaistanduste uute istutusõiguste eraldamise süsteemi ja 2016.–2030. aastaüleminekukorra mõju


Käesoleva projekti eesmärk on uurida viinamarjaistanduste uute istutusõiguste eraldamise süsteemi ja2016.–2030. aasta üleminekukorra mõju, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega veinitootjatele.

Programmis uuritakse:

programme ning alalisi ja erakorralisi meetmeid piirkondliku majanduse toetamiseks;

arvesse tuleks võtta iga riigi ja piirkonna eripära ning selle väärtust majandusele, samuti väikeste jakeskmise suurusega viinamarjakasvatuste omadusi ja vajadusi;

alternatiive tururegulatsiooni mehhanismide kaitsmiseks;

meetmeid, mis tagavad väikeste ja keskmise suurusega veinitootjate sissetulekute suurendamise;

tootmistegurite ja tootjatele makstavate hindade suurenemise tagajärgi seoses viinamarjaistanduste uuteistutusõiguste eraldamise süsteemiga ja 2016.–2030. aasta üleminekukorraga.



Põhjendus:Aasta alguses asendati viinapuude istutusõiguste süsteem istutuslubade süsteemiga, mis kehtib kuni 31.detsembrini 2030. Eelmine viinapuude istutusõiguste süsteem kaotas 2015. aasta lõpus kehtivuse, kuid risk,mille viinapuude istutusõiguste täielik liberaliseerimine tekitaks turu stabiilsusele, tõi kaasa vajaduse asudaläbirääkimistesse istutuslubade süsteemi üle, mistõttu on põhjendatud selle mõju uurimine, eelkõigeväikestele ja keskmise suurusega veinitootjatele.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


78


-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Stiimulid elanikkonnale maapiirkondadesse elama asumiseks – Võitlus kõrbestumisevastu


Katseprojekti eesmärk on soodustada elanikkonna elama asumist maapiirkondadesse. Projekt on mõeldudselleks, et saavutada paremat arusaamist teguritest, mis võivad soodustada elanikkonnamaapiirkondadesse kinnistumist. Tehakse ettepanek arendada välja metoodika projektide kavandamisekskohalikul ja piirkondlikul tasandil, et kinnistada elanikkond maapiirkondadesse, millega kaasneb igakoha/piirkonna vajaduste ja võimaluste kindlakstegemine.

Projekti etapid:

1. teabe kogumine liikmesriikides vajaduste kohta, mis tuleb täita, et soodustada elanikkonna tegelikkukinnistumist maapiirkondadesse (millega kaasneb kohalike elanike, mitmesuguste töötajate ja kohalikeasutustega konsulteerimine);

2. kõikides piirkondades eesmärgi täitmisega seotud probleemide ja potentsiaali kindlaks tegemine;

3. heade tavade ja edulugude analüüs;

4. projektide kavandamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et kinnistada elanikkondmaapiirkondadesse.



Põhjendus:Elanikkonna maapiirkondadesse elama asumine on äärmiselt oluline, et tagada territoriaalne ühtekuuluvus,peatada kõrbestumine, pöörata vastupidiseks põllumajandustegevusest loobumise protsess, edendadamajandusarengut ja vältida loodusõnnetusi. Kuigi 17. detsembri määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatiselleks mõned meetmed, on need osutunud ebapiisavaks või ebatõhusaks ega ole andnud elanikkonnamaapiirkondadesse kinnistamise vallas oodatud tulemusi.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



79

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Toiduloomade antimikroobse resistentsusega seotud ülemaailmse ohu kaardistamine


On vaja viia läbi põhjalikum uuring antimikroobsete ravimite kasutamise kohta Euroopakarjakasvatuses, kuna konkreetsete andmete puudumine takistab selle probleemi suhtes meetmete võtmistja siseriiklike kontrollimiskavade koostamist.

Selles uuringus kogutud andmed annavad teadmisi antibiootikumide tarbimise arengu jamultiresistentsuse kohta antibiootikumide suhtes, lisaks võivad need olla aluseks edasistele uuringutele,eelkõige nende tegurite mõju kohta tõsisele probleemile, mida kujutab endast üha sagenev mikroobideresistentsus antibiootikumide suhtes inimestel.



Põhjendus:Tegevuskavad antimikroobse resistentsuse põhjustatud kasvava ohuga võitlemiseks ei ole olnud piisavad, etseda protsessi peatada või tagasi pöörata, ning seetõttu on antimikroobsete ainete kasutamise kohta vajakoguda andmeid.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Piimaturu reguleerimise mehhanismide uuring

80



tootmiskulude ja tootjatele makstavate hindade suurenemise tagajärgi seoses piimaturuliberaliseerimisega;




mehhanisme toiduainetega varustamise sõltumatuse ja toiduga kindlustatuse tagamiseks liikmesriikidesning põllumajanduslike toiduainete tootmise jätkusuutliku kasvu tagamiseks riikides, kus puudujääk onsuurim;






Põhjendus:Käesoleva katseprojekti eesmärk on uurida tururegulatsiooni meetmete mõju väikestele ja keskmisesuurusega piimatootjatele ja äärepoolseimates piirkondades, kus piimasektorit on pärast kvoodisüsteemilõppemist tabanud kriis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Uuring tarne reguleerimise mehhanismide kohta pärast seakasvatussektori kriisi

Märkused:

81



tootmiskulude ja tootjatele makstavate hindade suurenemise tagajärgi seoses liberaliseerimisega;










Põhjendus:Käesoleva katseprojekti eesmärk on uurida tururegulatsiooni meetmete mõju väikestele ja keskmisesuurusega seakasvatusettevõtetele pärast seakasvatussektori kriisi.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Uuring maakasutuse kohta Euroopas – Väikepõllumajandustootjate otsene juurdepääsmaale


Uuringus käsitletakse maale juurdepääsu vajadust ja selle tagamist väikeste ja keskmise suurusega

82

põllumajanduslike pereettevõtete jaoks, maaga seotud õigusi ja suhet riigiga, ning uuritakse, millist mõjuavaldavad sellised meetmed nagu:

meetmed iga liikmesriigi loodusvarade kasutamiseks ja ostmiseks, et suurendada kodumaist toodangut japõllumajandusmaad; maarenti käsitlev õigusakt, millega tagatakse põllumajandustootjatelemajanduslikult õiglane sissetulek ja stabiilsus kirjalike lepingute abil, mis on kohandatud iga ettevõtteliigijaoks, võttes arvesse ajutist seost tehtud investeeringuga;

energiatarbimise eest rakendatavad tariifid, mis sobivad põllumajanduslikele pereettevõtetele ja midamakstakse ainult tarbimise kuudel, ning niisutamistasud, mille määrad on väikepõllumajandustootjategakokku lepitud;

maksud väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele majapidamistele, võttes arvesse nendemajapidamiste aastast netotulu;

peamiste tootmistegurite ja põllumajandusteenuste, eelkõige kütuse ja energia ning käibemaksu madalammaksustamine;

paremad pensionid ja vanaduspension, mis on meeste ja naiste jaoks võrdsed ning mida korrapäraseltajakohastatakse vastavalt elukalliduse tõusule;

avalike teenuste, nagu koolide ja tervishoiuasutuste olemasolu tagamine kohalikul tasandil;

avaliku sektori toetuste tagamine põllumajandusmaale, et väikesed ja keskmise suurusega nooredpõllumajandustootjad saaksid säilitada oma maavaldused.



Põhjendus:Väike ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtlus on maakasutuses ning kvaliteetse ja elukohalähedasetoidu tootmises peamise tähtsusega. Samuti edendavad nad rohkem mitmekesisust ja on seetõttukeskkonnasõbralikumad, sest kasutavad vähem agressiivsed meetodeid ning vastutavad kohalike tõugude,liikide ja seemnete ning traditsiooniliste ja keskkonnasõbralike tootmissüsteemide ja -tavade säilitamise eest.Seetõttu on üha olulisem tagada nende põllumajandustootjate jaoks juurdepääs maale.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 750 000 750 000 750 000 750 000

Reserv

Kogusumma 750 000 750 000 750 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Maapangad ja põllumajandus ELis

83


Juurdepääs maale takistab tihti oluliselt põllumajandusliku tootmise alustamist aladel, mis on tühjenenudja/või kus esinevad väga killustatud omandisuhted. Olukord on veelgi raskem töötute jaoks, kes kuuluvadkonkreetsetesse inimrühmadesse, nagu noored ja naised, sest neid diskrimineeritakse struktuurselt seosesmaale juurdepääsuga. Käesoleva projekti eesmärk on koguda, toetada ja levitada olemasolevaid kogemusierinevate riiklike, piirkondlike või kohalike omavalitsuste maapankadega, mis vahendavad ja/võihaldavad erasektori, ühist ja avalikku maavaldust nende põllumajandustootjate kasuks, kellel onharimiseks vähe maad või kellel seda ei ole.



Põhjendus:Põlvkondade vahetus, sooline ebavõrdsus ja väikeste põllumajandusettevõtjate kadumine on Euroopa Liiduspõllumajanduse juhtimisel ühine probleem. Maapangad pakuvad maa haldamiseks ja vahendamisekshuvitavat, aga vähe tuntud süsteemi, mis võib täiendada olemasolevat põllumajanduspoliitikat, et neidküsimusi paremini lahendada ja tagada, et põllumajandussektor ELi maapiirkondades oleks tugev. EL saabtegutseda selle nimel, et koguda, toetada ja levitada häid tavasid kõigis liikmesriikides, võttes seejuuresarvesse liikmesriigi asjakohast pädevust.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 1 300 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000

Reserv

Kogusumma 1 300 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 16 — Katseprojekt – Viinamarjaistanduste hävimine:Euroopa viinamarjakasvatuse püsimine ja konkurentsivõime ohtu sattumine


Kogu Euroopa viinamarjaistundustes on viimasel ajal näha allakäiku – väiksemat tootlikkust javiinamarjataimede varajast hävimist – mida põhjustavad paljud tegurid (keskkond, kliimamuutused,geneetiline mitmekesisus ja põllumajandustavad). Viinamarjataimede suremus mõjutab umbes 5–10 %Euroopa viinamarjaistandustest. Põhjused on enamasti bioloogilised ründed, bakterid, fütoplasma,viirused, kahjurid ja mitmed viinamarjataime tüve haigused. See kõik on sundinud valdkondadevahelisija selle valdkonna organisatsioone ja ettevõtteid algatama uurimisprogramme, milles keskendutakse eriti

84

tüvehaigustele ja viiruste vastu võitlemise meetmetele.

Praegu on olukord järgmine:

– asjassepuutuvate huvirühmade (viinamarjakasvatajad, -istandused, tootjaorganisatsioonid, avalikusektori osalejad ja teadusringkonnad) mitmetahulisuse tõttu on vaja kooskõlastatumat lähenemist. Seekõik on veelgi vajalikum Euroopa viinamarjaistanduste eripära ja nende korraldust arvestades;

– lisaks ei saa riiklikest viinamarjatootmise tugiprogrammidest rahastada Euroopa hallatavaid korraldusi(määrus nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustootjate ühine turukorraldus);

– programm Winetwork – ISIB 2/H2020 raames rahastatav ja Prantsuse viinamarjakasvatus- javeiniinstituudi (Institut Français de la Vigne et du Vin) poolt koordineeritav viinapuu tüvehaiguste javiinapuu kolletumistõve temaatiline võrgustik; – see programm on kindlasti uuenduslik, hõlmabviinamarjakasvatajate ja tehnikute võrgustikke veinipiirkonna tasandil, et selgitada väljaviinamarjakasvatajate uuendusi ja häid tavasid ja neid levitada, kuid lõpeb 2017. aastal;

– Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) meetmed, mida rahastatakse Euroopa piirkondade kaudu,kaasavad põllumajandustootjate ja tehnikute kohalikke tegevusrühmi, et edendada innovatsiooni vahetustja siiret (mitte juhtimist).

Kahel eespool osutatud juhul on meetmed seotud innovatsiooni ja oskuste edasiandmisega kasvatajatele,kuid nende eesmärk ei ole luua valdkondlikke organisatsioone Euroopa tegevuskava alusel. Seepärast onkatseprojekti eesmärk luua Euroopa juhtimiskorraldus, mis esindab asjaomaseid eri riike, et viia ellukooskõlastatud tegevust Euroopa tasandil. Sellisena meenutab see projekt spetsialistide COST-võrgustikku (mis sarnaneb teadlaste COST-programmiga) ning selle eesmärk on luua põhjaliku Euroopategevuskava alusel ühine kutsealane ringkond, et tagada Euroopa viinamarjaistandustekonkurentsivõime ja säilitada nende vastupidavus ohtude suhtes, millega nad silmitsi seisavad.

Põhjendus:Nüüd on aeg minna Winetworkist ja olemasolevatest Euroopa innovatsioonipartnerlustest kaugemale(riiklikest viinamarjatootmise tugiprogrammidest rahastada Euroopa hallatavaid korraldusi). Katseprojektieesmärk on luua valdkondlikud organisatsioonid, et oleks võimalik rakendada põhjalikku Euroopategevuskava, et tagada viinamarjaistanduste konkurentsivõime ja säilitada nende vastupidavus ohtude suhtes,millega nad silmitsi seisavad.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 16 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000

Reserv

Kogusumma 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — Arukas maaturism Pürenee poolsaarel


Maaturism on Euroopas väga killustunud tegevus, mis hõlmab turismiteenuste (nagu majutusteenused,

85

mis on maaturismis olulisimad teenused) paketti (mis küll ei ole koordineeritud), mitmeidkülalismajandusega tegelevaid asutusi, nii looduslikke kui ka inimese loodud vaatamisväärsusi jajaekauplusi ning sageli kohalike inimeste poolt pakutavaid koordineeritud teabeteenuseid.

Ettevalmistava meetme raames kasutatakse katse korras Pürenee poolsaart, et luua sissetulevatele javäljaminevatele turistidele arukas maaturismitoode. Seda võib kasutada esimese sammuna suhteliselt uuemõiste „arukad külad“ kasutuselevõtul. Selleks tuleb– hinnata Pürenee poolsaarel olemasolevaid tooteid ja teenuseid ning teha kindlaks lüngad ja võimalikudkattumised;

– ühendada pakutavad tooted toiduainesektoriga, eelkõige geograafilise tähisega ja kohalike toodetega, ettöötada välja uuenduslikud tooted ja teenused, mis loovad turistide ja kohalike kogukondade vaheltihedama sideme;

– pakkuda maapiirkondades täiselamust, kasutades olemasolevaid rajatisi ja propageerides põlistetraditsioonide, kohalike toitude, käsitöö, rahvakultuuri, arhitektuuri, folkloori, pärandi ja ajaloo, loodusestehtavate tegevuste ja spordiga seotud toodete ja teenuste väljatöötamise kaudu meie ELi identiteeti;

– rakendada asjade interneti põhimõtet ja koondada see teave veebisaidile või rakendusse ning kasutadateabeleviks ja selleks, et meelitada sellesse segmenti rohkem sissetulevaid ja väljaminevaid turiste,traditsioonilisi kanaleid; rakendada maapiirkondade puhul arukate linnade põhimõtet, digiteeridestooted/teenused, ja töötada puuduvate oskuste omandamiseks välja koolitused;

– levitada seda ettevalmistavat meedet heade tavade kaudu ELi tasandil.

ELi maaturism on majanduse mitmekesistamise seisukohast oluline sektor, mis aitab ka edendadamaapiirkondade majandust. See on tihedalt seotud toiduainetetööstuse ning kohalike ja geograafilisetähisega toodetega.

Maaturismi ühtne arendamine tagab piirkondades, kus inimesi jääb järjest vähemaks ja mis vajavadtasakaalustatud territoriaalset arengut, töökohtade loomise, mis on Junckeri komisjoni üks prioriteete. Kaoskusi, eelkõige e-oskusi tuleb suurendada.

2017. aasta on rahvusvaheline arengut edendava säästva turismi aasta. Järgmine, st 2018. aasta onEuroopa kultuuripärandi aasta ja ELi–Hiina turismi aasta. ELi maaturism tuleb ümber kujundada, etmeelitada kohale väljaminevad/sissetulevad turistid, kes soovivad näha liidu looduslikke ja ainulaadseidmaastikke ja traditsioone.



Põhjendus:ELi maaturismi ühtne arendamine tagab piirkondades, kus inimesi jääb järjest vähemaks ja mis vajavadtasakaalustatud territoriaalset arengut, töökohtade loomise, mis on Junckeri komisjoni üks prioriteete. Kaoskusi, eelkõige e-oskusi tuleb suurendada. Ettevalmistav meede täiendab programmi „LEADER“ allakuuluvaid olemasolevaid algatusi ning ELi arukate külade meedet ühe konkreetse elemendi osas: muutesELi maaturismielamuse ja -tooted asjade interneti abi digitaalseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Jean-Paul Denanot, Eric Andrieu, Annie Schreijer-Pierik, Marc Tarabella

86

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 17 800 000 800 000 800 000 800 000

Reserv

Kogusumma 800 000 800 000 800 000 800 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 17 — Ettevalmistav meede — Mee tootmisahelaümberstruktureerimine ning varroaresistentsete mesilaste aretus- ja valikuprogramm


Käesoleva ettevalmistava meetme – mis on samateemalise katseprojekti järg – eesmärk on jätkata eriEuroopa strateegiate sünteesimist, milles käsitletakse innovatsiooni, sotsiaalset kaasamist ja töökohtadeloomist, et ühendada nad ühtse põllumajanduspoliitika suuna muutmiseks ning toetada jätkusuutlikumapõllumajanduse arengut ja praktilisi teadusuuringuid, mis sisaldaksid resistentsete (eritivarroaresistentsete) mesilaspopulatsioonide tegelikku aretamist.

Projekti metoodika põhineb järgmisel:

– mitmesuguste täiendavate ja integreeritud meetmete rakendamine, st geneetiline valik (eritivarroaresistentsuse valik), aretus ja kaitse, mesindus-/sanitaarkoolitus (mesilaste käitumine, veterinaar-ja sanitaarabinõud);

– kohalike sülemite ja mesilasemade paljundamise / aretusfarmide toetamine;

– koostöö asjakohaste teadlaste ja teadusinstituutidega, et saavutada maksimaalne koostoime (samutikoos ELi olemasolevate mesilasi käsitlevate uurimisprogrammidega).

Mesilaste päästmiseks on väga vaja konkreetseid rakendusuuringuid, eriti varroaresistentsuse valikuvallas, ning samuti on vaja rahastada ühelt poolt vabatahtlike ning teisalt liidu toetatud teadusinstituutidemesindusprojektide raames tehtud alusuuringute tulemuste kokkuviimist praktikas.

Oskusteabe siiret, rakendamise ja kommunikatsioonivahendite (näiteks metoodika) toetamist ei saarahastada ühestki olemasolevast programmist. Ettevalmistava meetme alustala oleks järgmistesküsimustes esimene Euroopa mesinduse koolituskeskus: teadusuuringud, valik ja kaitse, taasasustamineja bioloogiline mitmekesisus.

Kuigi mesilased täidavad põllumajanduses väga tähtsat ülesannet, teeb enamik mesinikke ja aretajaidoma tööd vabatahtlikult. Tolmeldamise ja meetootmise sektoris on elukutselisi mesinikke ja väikefirmasid,kes majandavad arvukaid mesilasperesid. Kuid sageli saavad ka need professionaalid oma aretusmaterjaliaretusrühmadelt, kus tegutsevad peamiselt vabatahtlikud.

Seetõttu ei ole mesinike kogukonna käsutuses peaaegu mingit eelarvet, et rakendada selle valdkonnakogu ELi hõlmavas vabatahtlike (mesinike) ja teadlaste võrgustikus varroaresistentsete mesilasliinidearetamise alaste uuringute tulemusi. Projektiga soovitakse kõrvaldada seitsmenda raamprogrammi allakuuluvas projektis SMARTBEES ja riiklikes mesindusprogrammides esinevad praktilised puudused.

Seetõttu keskendutakse projektis praktilisele aretusprogrammile, mille eesmärk on varroaresistentsetemesilasliinide kasvatamine ning mis viiakse läbi koostöös suuremate aretusrühmade ja kogenudmesilaskasvatajatega mitmes ELi liikmesriigis. Kasutatavad meetodid põhinevad varroalestaga seotudkontrollitud hügieenilisel käitumisel (Varroa Sensitive Hygiene (VSH)) ning neid koordineeribvarroaresistentsuse osas spetsiaalne organisatsioon, eesmärgiga saavutada varroaresistentsete

87

mesilasliinide tõhus ja tulemuslik jaotumine. Eriti tähtsaks peetakse rahvusvahelist koostöödvarroaresistentsuse valdkonna muude rakendusuuringuekspertidega. Projekti kaasatakse Euroopa kraini,Buckfasti ja musta mesilase mesilastõud. Üks peamisi projekti lisaväärtusi on metoodika kehtestaminekogu ELis. Tegemist on kogu mesindussektori jaoks vajaliku tõelise uuendusega. Ettevalmistava meetmeesimene aasta võimaldab rakendada projekte, mis on võitnud väljakuulutatava avalikupakkumismenetluse, võtta korraldatava, projekti tulemustele keskenduva rahvusvahelise seminarijärelmeetmeid ning valmistada ette projektide integreerimine olemasolevatesse õigusaktidesse.

Põhjendus:Käesolevast projektist, mis kiideti katseprojektina heaks juba 2016. aasta ja 2017. aasta eelarvemenetluses,saab 2018. aastal ettevalmistav meede, mis vastab hankemenetlusele, mille Euroopa Komisjon kuulutas väljakäesoleva aasta 18. juulil ja mille tulemusel valitakse pakkuja välja 2017. aasta lõpuks. Kuna EuroopaKomisjon on katseprojekti elluviimiseks ette näinud 42 kuud, ei ole kindlasti liiga vara mõelda, kuidas selletulemusi esile tõsta.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh NíRiada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, NeoklisSylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 17 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Mõjuhinnangu koostamine selle kohta, kuidas mõjutab jaemüügisektorikontsentreerumine põllumajandustootjate sissetulekuid



– tehakse kindlaks, kuidas põllumajanduslik lisaväärtus kogu tootmis- ja turustusahelas jaotub;

– kirjeldatakse, kuidas on turu struktuur jaemüügi tasandil muutunud, et selgitada, millises suunassektor, eelkõige turu toimimise ja ELis kehtivate konkurentsiseaduste mõttes, areneb;

– pakutakse välja sekkumismehhanismid, millega piirata kõigis tootmis- ja jaotusahela lülideskasumimarginaale, mis tagab põllumajandustootjatele õiglase tulu ja tarbijaile konkurentsivõimelisedhinnad.


Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr

88

966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millegatunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Põhjendus:Suurte jaemüügiettevõtjate osa tootjatele makstavate hindade langetamises on üldiselt teada. Käesolevauuringu eesmärk on teha kindlaks selle nähtuse koondmõju ning samal ajal uurida meetmeid selliste tavadetakistamiseks ja Euroopa põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh NíRiada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria LidiaSenra Rodríguez, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 17 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 17 — Katseprojekt — Uuring tarne reguleerimisemehhanismide kohta pärast seakasvatussektori kriisi



tootmiskulude ja tootjatele makstavate hindade suurenemise tagajärgi seoses liberaliseerimisega;








Õiguslik alus:

89



Põhjendus:Käesoleva katseprojekti eesmärk on uurida tururegulatsiooni meetmete mõju väikestele ja keskmisesuurusega seakasvatusettevõtetele pärast seakasvatussektori kriisi.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 17 800 000 800 000 800 000 800 000

Reserv

Kogusumma 800 000 800 000 800 000 800 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 17 — Ettevalmistav meede — Mee tootmisahelaümberstruktureerimine ning varroaresistentsete mesialaste aretus- ja valikuprogramm


Käesoleva ettevalmistava meetme – mis on samateemalise katseprojekti järg – eesmärk on jätkata eriEuroopa strateegiate sünteesimist, milles käsitletakse innovatsiooni, sotsiaalset kaasamist ja töökohtadeloomist, et ühendada nad ühtse põllumajanduspoliitika suuna muutmiseks ning toetada jätkusuutlikumapõllumajanduse arengut ja praktilisi teadusuuringuid, mis sisaldaksid resistentsete (eritivarroaresistentsete) mesilaspopulatsioonide tegelikku aretamist.




– koostöö asjaomaste teadlaste ja teadusinstituutidega, et saavutada maksimaalne koostoime (samuti koosELi olemasolevate mesilasi käsitlevate uurimisprogrammidega).


Oskusteabe siiret, rakendamise ja kommunikatsioonivahendite (näiteks metoodika) toetamist ei saarahastada ühestki olemasolevast programmist. Ettevalmistava meetme alustala oleks järgmistesküsimustes esimene Euroopa mesinduse koolituskeskus: teadusuuringud, valik ja kaitse, taasasustamineja bioloogiline mitmekesisus.

90



Seetõttu keskendutakse projektis praktilisele aretusprogrammile, mille eesmärk on varroaresistentsetemesilasliinide kasvatamine ning mis viiakse läbi koostöös suuremate aretusrühmade ja kogenudmesilaskasvatajatega mitmes ELi liikmesriigis. Kasutatavad meetodid põhinevad varroalestaga seotudkontrollitud hügieenilisel käitumisel (Varroa Sensitive Hygiene (VSH)) ning neid koordineeribvarroaresistentsuse osas spetsiaalne organisatsioon, eesmärgiga saavutada varroaresistentsetemesilasliinide tõhus ja tulemuslik jaotumine. Eriti tähtsaks peetakse rahvusvahelist koostöödvarroaresistentsuse valdkonna muude rakendusuuringuekspertidega. Projekti kaasatakse Euroopa kraini,Buckfasti ja musta mesilase mesilastõud. Üks peamisi projekti lisaväärtusi on metoodika kehtestaminekogu ELis. Tegemist on kogu mesindussektori jaoks vajaliku reaalse uuendusega. Ettevalmistava meetmeesimene aasta võimaldab rakendada projekte, mis on võitnud väljakuulutatava avalikupakkumismenetluse, võtta korraldatava, projekti tulemustele keskenduva rahvusvahelise seminarijärelmeetmeid ning valmistada ette projektide integreerimine olemasolevatesse õigusaktidesse.

Põhjendus:Käesolevast projektist, mis kiideti katseprojektina heaks juba 2016. aasta ja 2017. aasta eelarvemenetluses,saab 2018. aastal ettevalmistav meede, mis vastab hankemenetlusele, mille Euroopa Komisjon kuulutas väljakäesoleva aasta 18. juulil ja mille tulemusel valitakse pakkuja välja 2017. aasta lõpuks. Kuna EuroopaKomisjon on katseprojekti elluviimiseks ette näinud 42 kuud, ei ole kindlasti liiga vara mõelda, kuidas selletulemusi esile tõsta.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 18 800 000 800 000 800 000 800 000

Reserv

Kogusumma 800 000 800 000 800 000 800 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — Mee tootmisahela ümberstruktureerimine ning varroaresistentsete mesialastearetus ja valikuprogramm — ettevalmistava meetme esimene aasta


Käesoleva projekti eesmärk on sünteesida eri Euroopa strateegiaid, milles käsitletakse innovatsiooni,sotsiaalset kaasamist ja töökohtade loomist, et ühendada nad ühtse põllumajanduspoliitika suunamuutmiseks ning toetada jätkusuutlikuma põllumajanduse arengut ja praktilisi teadusuuringuid, mis

91

sisaldaksid resistentsete (eriti varroaresistentsete) mesilaspopulatsioonide tegelikku aretamist.




– koostöö asjakohaste teadlaste ja teadusinstituutidega, et saavutada maksimaalne koostoime (samutikoos ELi olemasolevate mesilasi käsitlevate uurimisprogrammidega).


Oskusteabe siiret, rakendamise ja kommunikatsioonivahendite (näiteks metoodika) toetamist ei saarahastada ühestki olemasolevast programmist. Katseprojekti nn sillapeaks oleks esimene Euroopamesinduse koolituskeskus nt järgmistes küsimustes: teadusuuringud, valik ja kaitse, taasasustamine jabioloogiline mitmekesisus.



Seetõttu keskendutakse projektis praktilisele aretusprogrammile, mille eesmärk on varroaresistentsetemesilasliinide kasvatamine ning mis viiakse läbi koostöös suuremate aretusrühmade ja kogenudmesilaskasvatajatega mitmes ELi liikmesriigis. Kasutatavad meetodid põhinevad varroalestaga seotudkontrollitud hügieenilisel käitumisel (Varroa Sensitive Hygiene (VSH)) ning neid koordineeribvarroaresistentsuse osas spetsiaalne organisatsioon, eesmärgiga saavutada varroaresistentsetemesilasliinide tõhus ja tulemuslik jaotumine. Eriti tähtsaks peetakse rahvusvahelist koostöödvarroaresistentsuse valdkonna muude rakendusuuringuekspertidega. Projekti kaasatakse Euroopa kraini,Buckfasti ja musta mesilase mesilastõud. Üks peamisi projekti lisaväärtusi on metoodika kehtestaminekogu ELis. Tegemist on kogu mesindussektori jaoks vajaliku tõelise uuendusega. Ettevalmistava meetmeesimene aasta võimaldab rakendada projekte, mis on võitnud väljakuulutatava avalikupakkumismenetluse, võtta korraldatava, projekti tulemustele keskenduva rahvusvahelise seminarijärelmeetmeid ning valmistada ette projekti integreerimine olemasolevatesse õigusaktidesse.



Põhjendus:Käesolev projekt, mis oli juba 2016. ja 2017. aasta eelarvemenetluses katseprojektina heaks kiidetud,muudeti 2018. aastaks ettevalmistavaks meetmeks ja Euroopa Komisjon algatab selle 2017. aastal nii ruttukui võimalik, sest kulukohustuste assigneeringud sellele on heaks kiidetud (seda kinnitas komisjon e-postiteel 2017. aasta märtsis ning seda nõuavad ka demokraatia eeskirjad, mille Euroopa Parlament on

92

ühehäälselt heaks kiitnud). Hanke etapp ei ole tõepoolest veel alanud, kuna hanke tingimusi ei ole veelavaldatud. Isegi kui Euroopa Komisjon kavatseb alustada käesoleva katseprojekti rakendamist 2017. aastalõpul pikema kestusega, ei ole liiga vara mõelda, kuidas rõhutada tulemusi, isegi kui need saadakse 2020.aastal või hiljem.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Stelios Kouloglou, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh NíRiada, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez,Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 18 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Uusistutusõiguste eraldamise süsteemi ja 2016.–2030. aasta üleminekukorra mõju


Käesoleva projekti eesmärk on uurida uusistutusõiguste eraldamise süsteemi ja 2016.–2030. aastaüleminekukorra mõju, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega veinitootjatele.

Programmis uuritakse:

piirkondliku majanduse toetamiseks mõeldud programme ning alalisi ja erakorralisi meetmeid;

arvesse tuleks võtta iga riigi ja piirkonna eripära ning selle väärtust majanduses, samuti väikeste jakeskmise suurusega viinamarjakasvatuste omadusi ja vajadusi;

tururegulatsiooni mehhanismide kaitse alternatiivseid võimalusi;

meetmeid, mis tagavad väikeste ja keskmise suurusega veinitootjate sissetulekute suurenemise;

tootmistegurite kulude suurenemise ja tootjatele makstavate hindade tõusu tagajärgi seosesuusistutusõiguste eraldamise süsteemiga ja 2016.–2030. aasta üleminekukorraga.



Põhjendus:Aasta alguses asendati viinapuude istutusõiguste süsteem istutuslubade süsteemiga, mis kehtib kuni 31.detsembrini 2030. Eelmine viinapuude istutusõiguste süsteem kaotas 2015. aasta lõpus kehtivuse, kuid risk,

93

mille viinapuude istutusõiguste täielik liberaliseerimine tekitaks turu stabiilsusele, tõi kaasa vajaduse asudaläbirääkimistesse istutuslubade süsteemi üle, mistõttu on põhjendatud selle mõju uurimine, eelkõigeväikestele ja keskmise suurusega veinitootjatele.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, MarisaMatias, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola SánchezCaldentey, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 18 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 18 — Katseprojekt — Uuring maakasutuse kohtaEuroopas – Väikepõllumajandustootjate otsene juurdepääs maale


Uuringus käsitletakse maale juurdepääsu vajadust ja selle tagamist väikeste ja keskmise suurusegapõllumajanduslike pereettevõtete jaoks, maaga seotud õigusi ja suhet riigiga, ning uuritakse, millist mõjuavaldavad sellised meetmed nagu:

meetmed iga liikmesriigi loodusvarade kasutamiseks ja ostmiseks, et suurendada kodumaist toodangut japõllumajandusmaad; maarenti käsitlev õigusakt, millega tagatakse põllumajandustootjatelemajanduslikult õiglane sissetulek ja stabiilsus kirjalike lepingute abil, mis on kohandatud iga ettevõtteliigijaoks, võttes arvesse ajutist seost tehtud investeeringuga;

energiatarbimise eest rakendatavad tariifid, mis sobivad põllumajanduslikele pereettevõtetele ja midamakstakse ainult tarbimise kuudel, ning niisutamistasud, mille määrad on väikepõllumajandustootjategakokku lepitud;

maksud väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele majapidamistele, võttes arvesse nendemajapidamiste aastast netotulu;

peamiste tootmistegurite ja põllumajandusteenuste, eelkõige kütuse ja energia ning käibemaksu madalammaksustamine;

paremad pensionid ja vanaduspension, mis on meeste ja naiste jaoks võrdsed ning mida korrapäraseltajakohastatakse vastavalt elukalliduse tõusule;

avalike teenuste, nagu koolide ja tervishoiuasutuste olemasolu tagamine kohalikul tasandil;

avaliku sektori toetuste tagamine põllumajandusmaale, et väikesed ja keskmise suurusega nooredpõllumajandustootjad saaksid säilitada oma maavaldused.

Õiguslik alus:

94



Põhjendus:Väike ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtlus on maakasutuses ning kvaliteetse ja elukohalähedasetoidu tootmises peamise tähtsusega. Samuti edendavad nad rohkem mitmekesisust ja on seetõttukeskkonnasõbralikumad, sest kasutavad vähem agressiivsed meetodeid ning vastutavad kohalike tõugude,liikide ja seemnete ning traditsiooniliste ja keskkonnasõbralike tootmissüsteemide ja -tavade säilitamise eest.Seetõttu on üha olulisem tagada nende põllumajandustootjate jaoks juurdepääs maale.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, MarisaMatias, Liadh Ní Riada, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Barbara Spinelli,Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 19 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Stiimulid maapiirkondadesse elama asumiseks – Võitlus maapiirkondade tühjaksjäämisevastu


Katseprojekti eesmärk on soodustada maapiirkondadesse elama asumist. Projekt on mõeldud selleks, etsaada teguritest, mis võivad soodustada inimeste maapiirkondadesse kinnistumist, paremini aru.Ettepanek seisneb selles, et töötada välja metoodika, mille alusel koostada kohalikul ja piirkondlikultasandil projekte, millega kinnistada inimesed maapiirkondadesse ja mille raames tehakse kindlaks igakoha/piirkonna vajadused ja võimalused.

Projekti etapid:

1. teabe kogumine liikmesriikides vajaduste kohta, mis tuleb täita, et soodustada inimeste tegelikkukinnistumist maapiirkondadesse (mis hõlmab kohalike elanike, mitmesuguste töötajate ja kohalikeasutustega konsulteerimist);

2. kõikides piirkondades eesmärgi täitmisega seotud probleemide ja potentsiaali kindlaks tegemine;

3. heade tavade ja edulugude analüüs;

4. kohalikul ja piirkondlikul tasandil selliste projektide koostamine, millega kinnistada inimesed

95

maapiirkondadesse.



Põhjendus:Maapiirkondadesse elama asumine on äärmiselt oluline, et tagada territoriaalne ühtekuuluvus, peatadamaapiirkondade tühjaksjäämine, põllumajandustegevusest loobumise asemel soodustada selle suurendamist,edendada majandusarengut ja vältida loodusõnnetusi. Kuigi 17. detsembri määruses (EL) nr 1305/2013sätestati selleks teatavad meetmed, on need osutunud ebapiisavaks või ebatõhusaks ega ole andnud inimestemaapiirkondadesse kinnistamise vallas oodatud tulemusi.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Paloma López Bermejo, Maria Lidia Senra Rodríguez, Marina Albiol Guzmán, MartinaAnderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan,Eleonora Forenza, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Stelios Kouloglou,Patrick Le Hyaric, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola SánchezCaldentey, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo, MiguelViegas

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 19 750 000 750 000 750 000 750 000

Reserv

Kogusumma 750 000 750 000 750 000 750 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 05 08 77 19 — Katseprojekt — Maapangad ja põllumajandusELis


Juurdepääs maale takistab tihti oluliselt põllumajandusliku tootmise alustamist aladel, mis on tühjenenudja/või kus esinevad väga killustatud omandisuhted. Olukord on veelgi raskem töötute jaoks, kes kuuluvadkonkreetsetesse inimrühmadesse, nagu noored ja naised, sest neid diskrimineeritakse struktuurselt seosesmaale juurdepääsuga. Käesoleva projekti eesmärk on koguda, toetada ja levitada olemasolevaid kogemusierinevate riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste maapankadega, mis vahendavad ja/võihaldavad erasektori, ühist ja avalikku maavaldust nende põllumajandustootjate kasuks, kellel onharimiseks vähe maad või kellel seda ei ole.


96


Põhjendus:Põlvkondade vahetus, sooline ebavõrdsus ja väikeste põllumajandusettevõtjate kadumine on Euroopa Liiduspõllumajanduse juhtimisel ühine probleem. Maapangad pakuvad maa haldamiseks ja vahendamisekshuvitavat, aga vähe tuntud süsteemi, mis võib täiendada olemasolevat põllumajanduspoliitikat, et neidküsimusi paremini lahendada ja tagada, et põllumajandussektor ELi maapiirkondades oleks tugev. EL saabtegutseda selle nimel, et koguda, toetada ja levitada häid tavasid kõigis liikmesriikides, võttes seejuuresarvesse liikmesriigi asjakohast pädevust.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan,Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, TakisHadjigeorgiou, Josu Juaristi Abaunz, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, MarisaMatias, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola SánchezCaldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez,Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

05 08 77 20 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Toiduloomade antimikroobse resistentsusega kaasneva ülemaailmse ohu kindlakstegemine


Antimikroobsete ravimite kasutamise kohta Euroopa karjakasvatuses on vaja põhjalikumat uuringut, sestkonkreetsete andmete puudumine takistab selle probleemi lahendamiseks meetmete võtmist ja riigisisestekontrollimiskavade koostamist.

Uuringus kogutud andmed annavad teadmisi antibiootikumide tarbimises toimuvate muutuste jaantibiootikumide suhtes tekkinud multiresistentsuse kohta. Peale selle võidakse nende alusel korraldadauusi uuringuid, eelkõige selle kohta, millist mõju avaldavad need sellele, et inimkehas elavad mikroobidmuutuvad antibiootikumide suhtes üha resistentsemaks, mis on väga tõsine probleem.



97

Põhjendus:Antimikroobse resistentsuse põhjustatud kasvava ohuga võitlemise tegevuskavad ei ole olnud piisavad, etseda protsessi peatada või tagasi pöörata, ning seetõttu on antimikroobsete ainete kasutamise kohta vajakoguda andmeid.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 06 02 77 15 — Katseprojekt — Isikliku sõiduautoga seotud alternatiivide alase teadlikkusesuurendamine


Kulukohustused





Maksed

06 02 77 15 490 000 245 000 p.m. 245 000 p.m. 245 000 800 000 205 000 800 000 450 000

Reserv

Kogusumma 490 000 245 000 p.m. 245 000 p.m. 245 000 800 000 205 000 800 000 450 000


Teadlikkuse suurendamine on esimene samm isikliku .......... kasutuselevõtmist võiks kollektiivse lähenemiseabil kiirendada.


ProjektProjekt

Pärast lõiku:

Katseprojekt hõlmab järgmist: uute vahendite väljatöötamine .......... piirata autode kasutamist rangeltvajalikule tasemele.


Nõuetele vastavusNõuetele vastavus

Põhjendus:Vabaühendus „Le Grand Huit“ on Prantsusmaa lipulaev kestliku liikuvuse edendamisel. Nad on töötanud nnéco-rassemblement käsitluse (vt http://www.legrandhuit.eu/fr/facilitateur-de-mobilite/eco-rassemblement)raames välja kollektiivsel tasandil ülemineku teistele transpordiliikidele.

Katseprojektiga soovitakse samasuguseid meetmeid rohkem toetada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 06 02 77 16 — Katseprojekt — Euroopa maapiirkondade ühistranspordiga ühendatud säästev jagatudliikuvus (arukate maapiirkondade transpordialade käsituse arendamine)

98


Kulukohustused





Maksed

06 02 77 16 600 000 300 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 1 000 000 200 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 600 000 300 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 1 000 000 200 000 1 000 000 500 000

Põhjendus:ELi maapiirkondades on täheldatud selliste projektide arvu tugevat suurenemist, millega arendatakseühistranspordi ja motoriseerimata üksikisikute liikuvusega ühendatud jagatud liikuvust. Nimetatud projektidpõhinevad erinevatel tavapärastel ja digitaalsetel vahenditel (nt nutitelefonide rakendustel) ja hõlmavad ntühisauto kasutamist, koossõitu, ühiselt sõitmist, hääletamist, ühistaksosid või paindlikke tellimusbusse.Selline areng pakub suurepärase võimaluse arukate maapiirkondade transpordialade arendamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 06 02 77 17 — Katseprojekt — Ühtse Euroopa taeva õhuruumi ülesehitus


Kulukohustused





Maksed

06 02 77 17 800 000 400 000 p.m. 400 000 p.m. 400 000 800 000 400 000 800 000 800 000

Reserv

Kogusumma 800 000 400 000 p.m. 400 000 p.m. 400 000 800 000 400 000 800 000 800 000

Põhjendus:Praegu küündivad õhuruumi killustatusest põhjustatud kulud hinnanguliselt 4 miljardi euroni aastas.Lennuliikluse juhtimist on vaja muuta, et vältida lendude hilinemisest tingitud reisijate pikenevaid ooteaegu,lennuettevõtjate suuremaid kulusid ning suuremaid CO₂-heiteid. Katseprojekt aitaks kaasa kestlikulennunduspoliitika rakendamisele.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Eider Gardiazabal Rubial, Inés Ayala Sender

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 20 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:

SECTION III — COMMISSION - Punkt 06 02 77 20 — Katseprojekt — Autonoomse sõidukijuhtimiseinimtegur

99


Selle uue katseprojektiga soovitakse uurida autonoomse sõidukijuhtimise inimtegurit, mis ELis on senijäänud tähelepanuta. Viimastel aastatel on autonoomset sõidukijuhtimist väga palju uuritud. Seda onteinud nii autotootjad kui ka teadlased. Uuringute objekt/kese on enamasti olnud autonoomsesõidukijuhtimise tehnoloogiline pool, st sõidukite koostalitlusvõime, koostoime maanteetaristuga,andmeturve, andmete usaldusväärsus, andmekaitse, vastutus jm.

Katseprojektiga soovitakse uuringute jaoks esitada uus teema, st keskenduda juhtide käitumisele, mis onseni pälvinud nii poliitikutelt kui ka tööstuse esindajatelt vähem tähelepanu. Katseprojekti eesmärk onanda komisjonile ja kaasseadusandjatele uusi teadmisi selle kohta, milline on autonoomse sõidujuhtimiseinimtegur, et otsida lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida, kui autonoomne sõidukijuhtiminemuutub ELis ulatuslikuks. Tänu sellele saab autonoomse sõidukijuhtimise muuta tulemuslikuks jaliikluse ohutumaks.

Katseprojekti käigus tuleks liiklusohutusega tegelevalt teadlaste kogukonnalt koguda teavet järgmistesvaldkondades:

- inimtegur uues autonoomses sõidukijuhtimises. Erinevate kutseliste / sagedasti/ harva sõitvate juhtidearvamused juhtide vanuse ja muude asjaomaste aspektide (riik, sugu, vanus) kaupa;

- teha kindlaks ja pakkuda välja lahendused, mis aitavad murda sõidukijuhtide vastuseisu autonoomsetesõidukite kasutuselevõtmisele;

- juhtide koolitamise vajadus seoses uute, autonoomse sõidukijuhtimise vormidega. Autonoomsetesõidukite juhtide täiendava/spetsiifilise/väiksema sertifitseerimise vajadus (kohustuslik koolitus, juhiloasaamiseks vajalikud lisanõuded, vabatahtlikkusel põhinevad süsteemid jm);

- autonoomsete sõidukite juhtide ja traditsiooniliste sõidukijuhtide koostoime. Sõidukijuhtide ja muudeteekasutajate suhtumine autonoomsete sõidukite juhtidesse ning viis, kuidas teavitada teisi teekasutajaidautonoomsetest sõidukitest.



Põhjendus:Autonoomsete sõidukite arendus on väga hoogne, kuid uuringutes keskendutakse peamiselt tehnoloogialening sõidukijuhtide käitumisele pööratakse vähem tähelepanu. Autonoomne sõidukijuhtimine peaks eluohutumaks muutma ja vähendama hukkunute arvu, kuid elu on näidanud, et uute tehnoloogiatega võivadkaasneda uued ohud ja riskid. Katseprojektiga soovitakse saavutada, et teadlased uuriksid, millised ohudtekivad autonoomsete sõidukite teele lubamisega ja kuidas neid ohte vähendada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



100

Kulukohustused





Maksed

06 02 77 20 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 06 02 77 20 — Katseprojekt — Üleeuroopalineliiklusohutusteemaline teavituskampaania


Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi vähendada hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 2020. aastakspoole võrra. Seda eesmärki võivad aidata täita üleeuroopalised korrakaitseoperatsioonid, mida toetatakseteabe- ja teavituskampaaniatega. Seetõttu peaks kogu üleeuroopalises transpordivõrgus toimumakoordineeritud üleeuroopaline korrakaitsesüritus, millest Euroopa riigid peaksid osa võtma.

Euroopa Komisjon peaks rahastama ühekuulist koordineeritud operatsiooni, mis toimub üleeuroopalisestranspordivõrgus. Liikmesriikides korraldatavaid Euroopa politseioperatsioone tuleks koordineerida.Kuna üle poole hukkunutega liiklusõnnetustest toimuvad maapiirkondade teedel, peaks üritus võimalusekorral aset leidma just nendel teedel. Teadlikkuse suurendamiseks tuleks üritust toetada spetsiaalsetekampaaniatega. Põhitähelepanu tuleks pöörata peamisele surmapõhjusele, st kiirusele.



Põhjendus:Kuigi maanteed on ELis endiselt turvalisimad, sai 2016. aastal Euroopa Komisjoni andmeil ikkagi 25 500eurooplast surma, mis tähendab 70 hukkunut iga päeva kohta. Peale nende, kes saavad liiklusõnnetustessurma, on veel rohkem neid, kes saavad tõsiseid vigastusi, mis jäävad neid mõjutama kogu eluks. EL onseadnud endale eesmärgi vähendada hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 2020. aastaks 2010. aastagavõrreldes poole võrra. See on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb teha paljud tööd. 2016. aastahukkunutega liiklusõnnetustest toimus 55 % maapiirkondade teedel. Seetõttu tuleks katseprojekti raamespõhitähelepanu pöörata just nendele teedele ning teavituskampaaniale, mille teema on kiirus ja selle mõjuohtlikel teedel, sh linnapiirkondades.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 20 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

101

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 06 02 77 20 — Katseprojekt — Autonoomse sõidukijuhtimiseinimtegur



Katseprojektiga soovitakse uuringute jaoks esitada uus teema, st keskenduda juhtide käitumisele, mis onseni pälvinud nii poliitikutelt kui ka tööstuse esindajatelt vähem tähelepanu. Katseprojekti eesmärk onanda komisjonile ja kaasseadusandjatele uusi teadmisi selle kohta, milline on autonoomse sõidujuhtimiseinimtegur, et otsida lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida, kui autonoomne sõidukijuhtiminemuutub ELis ulatuslikuks. Tänu sellele saab muuta autonoomse sõidukijuhtimise tulemuslikuks jaliikluse ohutumaks.


inimtegur uues autonoomses sõidukijuhtimises. Eri kutseliste / sagedaste/ harva sõitvate juhtidearvamused juhtide vanuse ja muude asjaomaste aspektide (riik, sugu, vanus) kaupa;

teha kindlaks ja pakkuda välja lahendused, mis aitavad murda sõidukijuhtide vastuseisu autonoomsetesõidukite kasutuselevõtmisele;

juhtide koolitamise vajadus seoses uute, autonoomse sõidukijuhtimise vormidega. Autonoomsete sõidukitejuhtide täiendava/spetsiifilise/väiksema sertifitseerimise vajadus (kohustuslik koolitus, juhiloa saamiseksvajalikud lisanõuded, vabatahtlikkusel põhinevad süsteemid jm);

autonoomsete sõidukite juhtide ja traditsiooniliste sõidukijuhtide koostoime. Sõidukijuhtide ja muudeteekasutajate suhtumine autonoomsete sõidukite juhtidesse ning viis, kuidas teavitada teisi teekasutajaidautonoomsetest sõidukitest.




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



102

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 20 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Liikmesriikide maanteemaksu kogumise süsteemide jaoks Euroopa globaalsesatelliitnavigatsioonisüsteemi arendamine


Euroopa Liit arendab iseenda sõltumatuid globaalseid satelliitnavigatsioonisüsteeme Galileo ja EGNOS,mis annavad väga usaldusväärset ja täpset asukoha- ja ajamääramisteavet. EGNOSe süsteem, misvõimendab GPSi signaali, on juba kasutusel ja Galileo hakkas hiljuti osutama esimesi teenuseid.

Katseprojekti eesmärk on paluda, et Euroopa Komisjon avaldaks uuringu, millega soovitakse toetadaEuroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamist liikmesriikides maanteemaksu kogumisesüsteemide jaoks. Teatavad liikmesriigid on juba otsustanud satelliidipõhiste teenuste (mis põhinevadAmeerika GPSi signaalil) kasuks ja on liikmesriike, kes kavatsevad minna sama teed, et vahetadaraskeveokitelt ja/või sõiduautodelt maanteemaksu kogumiseks kasutatavate väravate kohmakas süsteemvälja.

Ettevalmistav meede tuleks ellu viia kolmes järgmises etapis:

1. Uurimisetapp

Eesmärk on uurida, milliseid tehnilisi lahendusi Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem,eelkõige tõhususe ja paindlikkuse mõttes, pakub, ja analüüsida kõigis liikmesriikides juba kasutuselolevaid või kavandatud maanteemaksusüsteeme. Uuringu raames tuleks analüüsi alusel koostada neileliikmesriikidele, kes kavatsevad maanteemaksu kogumise süsteemid kasutusele võtta, Euroopa globaalsesatelliitnavigatsioonisüsteemi rakendamist puudutavad soovitused ja head tavad ning liikmesriikidele, keson satelliidipõhise tehnoloogia juba kasutusele võtnud, soovitused ja head tavad selle kohta, kuidasajakohastada süsteeme nii, et need kas ühilduksid Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemiga võipõhineksid sellel.

2. Teostatavus ja kulud

Võimaluse korral tuleks uuringus hinnata ka, kui suured kulud iga liikmesriigi jaoks olemasolevatestmaanteemaksu kogumise süsteemidest loobumisega kaasneksid, ning kui suurt kokkuhoidu võib keskmisepikkusega perspektiivis ja pikas perspektiivis oodata. See peaks põhinema sotsiaal-majanduslikul kasul,mis Euroopa globaalsel satelliitnavigatsioonisüsteemil põhineva maanteemaksu kogumise süsteemikasutuselevõtmisel tekib.

3. Teavituskampaania

Eelmistes etappides kogutud teabe põhjal tuleb uuringu tulemusi levitada kõikides liidu liikmesriikides.Peale selle peaks komisjon kasutama seda selleks, et propageerida Euroopa globaalsesatelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamist koos maanteemaksu kogumise süsteemiga kolmandates riikidesüle maailma ja eelkõige liidu naaberpiirkondades.

Õiguslik alus:

103



Põhjendus:Katseprojekti eesmärk on paluda, et Euroopa Komisjon avaldaks uuringu, millega soovitakse toetadaEuroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamist liikmesriikides maanteemaksu kogumisesüsteemide jaoks. Teatavad liikmesriigid on juba otsustanud satelliidipõhiste teenuste (mis põhinevadAmeerika GPSi signaalil) kasuks ja on liikmesriike, kes kavatsevad minna sama teed, et vahetadaraskeveokitelt ja/või sõiduautodelt teemaksu kogumiseks kasutatavate väravate kohmakas süsteem välja.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Andrey Novakov

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 21 1 250 000 1 250 000 1 250 000 1 250 000

Reserv

Kogusumma 1 250 000 1 250 000 1 250 000 1 250 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 06 02 77 21 — Katseprojekt — OREL — Euroopa süsteemläbisõidumõõdikuga seotud pettuste vähendamiseks: kiirmenetlus tehnoseisundi tagamiseks ELis


Eesmärk on piirata läbisõidumõõdikuga seotud pettusi vastava teabevahetuse lihtsustamise kaudu ELis.

Tegevus hõlmab hinnangu andmist / teostatavusuuringut / tehniliste probleemide analüüsi, et seosesläbisõidumõõdikute näitudega seotud teabe edaspidise vahetamisega ELis teha kindlaks ja analüüsidalahendusi ning määrata kindlaks kohaldamisala. Lisaks põhieesmärgile toetatakse ettepanekuga katehnoülevaatuse kontrollkaarti ning direktiivi 2014/45.

Hiljutised uuringud näitavad, et 1/3 kõigist sõidukitest Euroopa peamistel kasutatud sõidukite turgudel onmanipuleeritud läbisõidumõõdikuga. Keskmine pettuse ulatus on ligi 3000 eurot sõiduki kohta,põhjustades ELi riikide eelarvete tulupoolele miljarditesse eurodesse ulatuvat kahju. Läbisõidumõõdikugaseotud pettused puudutavad koguni 30 % kasutatud autodest Euroopa Liidus, mis majanduslikus mõistestähendab 5,6 kuni 9,6 miljardit eurot aastas. Uusi sõidukeid kontrollitakse peamiselt seosesgarantiitingimustega ametlike edasimüüjate poolt. Edasimüüjad omavad teavet läbisõidumõõdikutenäitude kohta, kuid see teave pole avalikult kättesaadav. Teisalt ei pea uus sõiduk enne oma 4.kasutusaastat läbima tehnoülevaatust. Järgmiste aastate tehnoülevaatuste ajal edastatakse sõidukiläbisõidumõõdiku näidud liikmesriikide andmebaasidesse, kuid teabevahetust ei toimu. Kui omandiõigusläheb üle teisele isikule/teise riiki, siis sõiduki läbisõidumõõdiku andmete järjepidevus katkeb, ja avanebvõimalus läbisõidumõõdikute näitude manipuleerimiseks. Minimaalsed investeeringud tarkvarasse,teadmistesse ja aega muudavad sellise manipuleerimise üha lihtsamaks.

104

Sihtrühma kuuluvad tarbijad, maksuametid ja autode edasimüüjad.

Katseprojekti on toetanud FIA (Federation Internationale de l’Automobile) ja BEUC - EuroopaTarbijaliitude Amet.

Põhjendus:Läbisõidumõõdikuga seotud pettused põhjustavad kahju nii liikmesriikide kui ka ELi eelarve maksutuludele.Tarbijatele põhjustatav kahju hõlmab suuri kulusid ja ohtu turvalisusele. Ausad automüüjad kannatavadkõlvatu konkurentsi tõttu petistest automüüjatega.

Direktiivis 2014/45 on võetud meetmeid seoses läbisõidumõõdikuga seotud pettustega, nt elektroonilisteandmete kogumine liikmesriikides. Läbisõidumõõdikute näitudega seotud teabe piiriülene vahetamine onaga endiselt piiratud või puudub üldse, ning sellega hakkab tegelema katseprojekt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 21 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Rubriik:Katseprojekt — Üleeuroopaline liiklusohutusteemaline teavituskampaania


Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi vähendada hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 2020. aastakspoole võrra. Seda eesmärki võivad aidata täita üleeuroopalised korrakaitseoperatsioonid, mida toetatakseteabe- ja teavituskampaaniatega. Seetõttu peaks kogu üleeuroopalises transpordivõrgus toimumakoordineeritud üleeuroopaline korrakaitsesüritus, millest Euroopa riigid peaksid osa võtma.

Euroopa Komisjon peaks rahastama ühekuulist koordineeritud operatsiooni, mis toimub üleeuroopalisestranspordivõrgus. Liikmesriikides korraldatavaid Euroopa politseioperatsioone tuleks koordineerida.Kuna üle poole hukkunutega liiklusõnnetustest toimuvad maapiirkondade teedel, peaks üritus võimalusekorral aset leidma just nendel teedel. Teadlikkuse suurendamiseks tuleks üritust toetada spetsiaalsetekampaaniatega. Põhitähelepanu tuleks pöörata peamisele surmapõhjusele, st kiirusele.



Põhjendus:Kuigi maanteed on ELis endiselt turvalisimad, sai 2016. aastal Euroopa Komisjoni andmeil ikkagi 25 500

105

eurooplast surma, mis tähendab 70 hukkunut iga päeva kohta. Peale nende, kes saavad liiklusõnnetustessurma, on veel rohkem neid, kes saavad tõsiseid vigastusi, mis jäävad neid mõjutama kogu eluks. EL onseadnud endale eesmärgi vähendada hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 2020. aastaks 2010. aastagavõrreldes poole võrra. See on keeruline ülesanne, mille täitmiseks tuleb teha paljud tööd. 2016. aastahukkunutega liiklusõnnetustest toimus 55 % maapiirkondade teedel. Seetõttu tuleks katseprojekti raamespõhitähelepanu pöörata just nendele teedele ning teavituskampaaniale, mille teema on kiirus ja selle mõjuohtlikel teedel, sh linnapiirkondades.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 22 250 000 250 000 250 000 250 000

Reserv

Kogusumma 250 000 250 000 250 000 250 000

Rubriik:Katseprojekt — Balkani riikide taritusväliste kitsaskohtade ja maanteetranspordi piiriülese hõlbustamiseuuring


Vabakaubandus ja eksport on Euroopa majanduskasvu alustalad. Suuremas Kagu-Euroopa piirkonnas(sh Sloveenia, Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedooniavabariik, Kosovo ja Albaania) eksisteerib piirkondlik algatus, mille käivitas Summit100 (kõigi piirkonnasuurimate ettevõtjate ühendus) ja mille nimi on „Free Cargo Balkanica“, mis loodi 2015. aastalPortorozis. Eesmärk on luua Balkani piirkonnas vaba kaubaveo ala, kõrvaldades kaubaveolt tarbetud(mittefüüsilised) takistused.

Kuna aga tegemist on ulatusliku ning mahuka, mitut valdkonda ja mitut riiki hõlmava projektiga, onjärgmise etapi jaoks vaja eriteadmisi, mida võivad anda kogemused, mis kaupade vabal veol on saadudSchengeni alas.

Uuringu – mis tuleks korraldada olemasoleva pädevuse (nagu Kesk-Euroopa vabakaubandusleping) abil– eesmärk peaks olema lõpule viia tegevus, mida komisjon on Lääne-Balkani kuuikuga (WB6) seosesjuba alustanud. Uuringu raames tuleks analüüsida, millised puudused valitsevad piiriülestes protsessides,tollivormistusel, IT süsteemides, õigusaktides, taristus, eri asutuste koostöös jne. Uuring peakskeskenduma üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgule, mis ühendab omavahel Lääne-Balkani riike, jaühendustele ELi liikmesriikidega. Euroopa Komisjon võiks tulemusi kasutada selleks, et toetadapiirkondliku transpordisüsteemi üldise tõhususe suurendamist, ja need võiks WB6 algatuse raamesesitada piirkonna valitsustele. Uuringu lõpuleviimise huvides oleks väga hea, kui Euroopa Komisjonsaaks teha järelevalvet ning CEFTA/SEETO toetaksid uuringud.


Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega

106

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Põhjendus:Vabakaubandus ja eksport on Euroopa majanduskasvu alustalad. Majanduskasvu takistavad taritusvälisedkitsaskohad ja eelkõige väljaspool Schengeni ala toimuvad piiriületused. Pikem ooteaeg, piirkontroll jabürokraatia takistavad piiriülest kaubavedu mitte ainult kõnealuse piirkonna sees, vaid ka kaubavahetust ELiriikidega. Vaba kaubaveo ala oleks kasulik, sest transpordikulud väheneksid järsult ning piiriülenekaubavahetus muutuks kiiremaks, mis mõjutaks positiivselt nii ettevõtluse kasvu, keskkonda kui kapiirkonna ja ELi ühenduvust.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 23 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 1 000 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Autonoomse sõidukijuhtimise inimtegur



Katseprojektiga soovitakse uuringute jaoks esitada uus teema, st keskenduda juhtide käitumisele, mis onseni pälvinud nii poliitikutelt kui ka tööstuse esindajatelt vähem tähelepanu. Eesmärk on andakomisjonile ja kaasseadusandjatele uusi teadmisi selle kohta, milline on autonoomse sõidujuhtimiseinimtegur, et otsida lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida, kui autonoomne sõidukijuhtiminemuutub ELis ulatuslikuks. Tänu sellele saab muuta autonoomse sõidukijuhtimise tulemuslikuks jaliikluse ohutumaks.


– inimtegur uues autonoomses sõidukijuhtimises. Eri kutseliste / sagedaste/ harva sõitvate juhtidearvamused juhtide vanuse ja muude asjaomaste aspektide (riik, sugu, vanus) kaupa;

– teha kindlaks ja pakkuda välja lahendused, mis aitavad murda sõidukijuhtide vastuseisu autonoomsetesõidukite kasutuselevõtmisele;

– juhtide koolitamise vajadus seoses uute, autonoomse sõidukijuhtimise vormidega. Autonoomsetesõidukite juhtide täiendava/spetsiifilise/väiksema sertifitseerimise vajadus (kohustuslik koolitus, juhiloasaamiseks vajalikud lisanõuded, vabatahtlikkusel põhinevad süsteemid jm);

107

– autonoomsete sõidukite juhtide ja traditsiooniliste sõidukijuhtide koostoime. Sõidukijuhtide ja muudeteekasutajate suhtumine autonoomsete sõidukite juhtidesse ning viis, kuidas teavitada teisi teekasutajaidautonoomsetest sõidukitest.




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

06 02 77 24 600 000 600 000 600 000 600 000

Reserv

Kogusumma 600 000 600 000 600 000 600 000

Rubriik:Katseprojekt — Teostatavusuuring kontrollpunktide tõhususe parandamiseks ELi lennujaamades


Paljud uuringud on näidanud, et lennujaamade ümberkujundamisega on võimalik parandadakontrollpunktide tõhusust, suurendades seeläbi reisijate turvalisust ja vähendades halduskoormust. Samaeesmärki silmas pidades peaks ELi eelkontroll võimaldama ELi lennureisijatel end vabatahtlikult jateatavaks ajaks eelregistreerida, nii et lennujaama jõudes toimub nende turvakontroll tõhusamalt.

Nii kontrollpunktide uus paigutus kui ka eelregistreerimissüsteem ELi tasandil esitavad mitmeidväljakutseid, näiteks lennujaamade taristu, julgeolekuasutuste koostöö ja andmekaitse seisukohalt.Olemasolevaid ELi ja riiklikke õigusakte ja tavasid arvesse võttes ja neist lähtudes tuleks katseprojektigahinnata kõnealuseid probleeme ja valmistuda tulevasteks tehnilisteks ja õiguslikeks ettepanekuteks.

Teostatavusuuringul peaks olema järgmine struktuur:

1. Esitada ülevaade kontrollpunktide asetuse ja olemasolevate seadmete kohta ELi lennujaamades;

2. Teha kindlaks õiguslik alus ja esitada tingimused, mille kohaselt ELi eelkontrollisüsteem tuleks väljatöötada, et see oleks täielikus kooskõlas ELi andmekaitsenõuetega;

3. Määrata koostöös asjaomaste sidusrühmadega kindlaks täiendavate investeeringute ja taristute vajadus

108

lennujaamades ning teha kulude prognoos;

4. Hinnata võimalust katsetada neid lahendusi mõnes valitud ELi lennujaamas ja hinnata kulusid;



Põhjendus:Turvakontrolli tõhusus suureneb, kui lisaks julgeolekuasutuste vahelise koostöö tugevdamisele ja järgmisepõlvkonna seadmete kasutuselevõtule tehakse jõupingutusi reisijaid mitte üle koormata.

ELi eelkontrollisüsteem, mis võimaldab reisijaid vabatahtlikkuse alusel eelnevalt kontrollida, hoiab kokkulennujaamas turvakontrolliks kuluvat aega, muutes kogu protsessi tõhusamaks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Stanisław Żółtek, Sophie Montel

-------------------------------


Punkt 07 02 77 22 — Katseprojekt — Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ökoloogiliste saavutustetulemuspõhise tasustamisega

Muuta arvnäitajaid, selgitusi ja õiguslikku alust järgmiselt:Eelarve 2017 Eelarveprojekt 2018 nõukogu seisukoht 2018 Erinevus Uus summa

Kulukohustused





Maksed

07 02 77 22 p.m. 585 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 -300 000 p.m. p.m.

Reserv

Kogusumma p.m. 585 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 -300 000 p.m. p.m.


Assigneering on ette nähtud katseprojektist tulenevate eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katteks.



Põhjendus:Praegust majanduskriisi arvestades tuleks katseprojektide assigneeringuid vähendada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Younous Omarjee, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, LynnBoylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Eleonora Forenza, Takis Hadjigeorgiou, Anja Hazekamp,

109

Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, DimitriosPapadimoulis, Sofia Sakorafa, Neoklis Sylikiotis, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------


Punkt 07 02 77 34 — Katseprojekt — Liikide ja elupaikade loetelu Prantsusmaa äärepoolseimatespiirkondades


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 34 p.m. 400 000 p.m. 400 000 p.m. 400 000 200 000 p.m. 600 000

Reserv

Kogusumma p.m. 400 000 p.m. 400 000 p.m. 400 000 200 000 p.m. 600 000

Põhjendus:Summa, mille võrra assigneeringuid on suurendatud, vastab liigendatud assigneeringutele, mille puhul onette nähtud, et kahe aasta jooksul, mil projekt kestab, eraldatakse kulukohustusteks 1 000 000 eurot. Sellest400 000 eurot kiideti heaks 2017. aasta eelarves ja ülejäänud 600 000 eurot tuleks ette näha 2018. aastaeelarves.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 07 02 77 34 — Katseprojekt — Liikide ja elupaikade loetelu Prantsusmaa äärepoolseimatespiirkondades


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 34 p.m. 400 000 p.m. 400 000 p.m. 400 000 200 000 p.m. 600 000

Reserv

Kogusumma p.m. 400 000 p.m. 400 000 p.m. 400 000 200 000 p.m. 600 000

Põhjendus:Summa, mille võrra assigneeringuid on suurendatud, vastab liigendatud assigneeringutele, mille puhul onette nähtud, et kahe aasta jooksul, mil projekt kestab, eraldatakse kulukohustusteks 1 000 000 eurot. Sellest400 000 eurot kiideti heaks 2017. aasta eelarves ja ülejäänud 600 000 eurot tuleks ette näha 2018. aastaeelarves.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 07 02 77 35 — Katseprojekt — Äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumideökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamine ning hindamine: ühenduste loomine ja ressurssidekoondamine

110


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 35 1 000 000 500 000 p.m. 600 000 p.m. 600 000 2 000 000 400 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 p.m. 600 000 p.m. 600 000 2 000 000 400 000 2 000 000 1 000 000


Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada .......... katseprojekti raames täitmata jäänud kulukohustusi.


ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 5. meetme raames nõutakse liikmesriikidelt tungivaltökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamist ja hindamist oma riigi territooriumil. Ökosüsteemideja nende teenuste kaardistamise ja hindamise töörühm (MAES) asutati 2012. aastal.aastal loodiökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise (Mapping and Assessment of Ecosystems andtheir Services – MAES) töörühm, kuid MAESi digitaalset atlast vaadates on selge, et tehtavatesjõupingutustes keskendutakse peamiselt Mandri-Euroopale, kusjuures teatav kaardistamine on toimunudjuba ka Makaroneesia puhul. See on vastuolus äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide väga suure bioloogilise mitmekesisusega, arvestades, et seal esineb näiteks rohkemendeemilisi liike kui kogu Mandri-Euroopas. Euroopa ülemereüksused peaksid seetõttu iseenesest ja ELipoolt võetud rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes kuuluma ökosüsteemide ja nende teenustekaardistamise ja hindamise algatuse keskmesse. On mitu põhjust, miks see nii ei ole, shmaakatte/maakasutuse andmekogude ebapiisavus, väikestel hajutatud aladel töötamise logistilised raskused,keelelised ja poliitilised takistused ja kohalike inimressursside nappus.

Katseprojekt algab ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise alase tegevusehetkeolukorra hindamisega osalevates ülemereüksustes ning neis kõigis inim- ja materiaalsete ressurssideloetelu koostamise ja selgitamisega.BESTi (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava) poolt kõikideäärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide jaoks välja töötatud ökosüsteemiprofiilid kinnitavad, et bioloogilise mitmekesisuse alastes teadmistes esinevad suured lüngad, mis onpeamiseks takistuseks ökosüsteemide rahuldaval viisil kaardistamisel ja hindamisel. On selge, et välja tulebtöötada metoodikad, mis on kohandatud Euroopa ülemereüksuste tegelikule olukorrale. Nendes tuleksulatuslikult kasutada kohalikke teadmisi, mida rakendatakse NetBiome-CSA poolt kättesaadavaks tehtudkoostöövahendite ja selle loodud võrgustiku abil.

Katseprojektiga kaasatakse poliitikakujundajad, teadlased ja kodanikuühiskond äärepoolseimate piirkondadening ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamise ja hindamisemetoodika väljatöötamisse. Seejuures toetatakse kooskõlastatud ja sünergilist lähenemisviisi, et muutakõnealuste üksuste geograafiline, poliitiline ja teadmusbaasi killustatus varadeks, koondades ressursse jatöötades välja töökindlad osalusvahendid. Projekt algab ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise jahindamise alase tegevuse hetkeolukorra hindamisega osalevates ülemereüksustes ning neis kõigis inim- jamateriaalsete ressursside loetelu koostamise ja selgitamisega. Selles kasutatakse projekte BEST (midaalgselt toetati ettevalmistava tegevuse raames 2011., 2012. ja 2013. aasta eelarvetest) ja NETBIOME(mida toetati teadusuuringute 7. raamprogrammi kaudu) jaon võimalik on tugineda ka liikide jaelupaikade loetelule ning ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise alasele kogemusele,mis on kavandatud katseprojekti „Liikide ja elupaikade loetelu Prantsusmaa äärepoolseimatespiirkondades“„Liikide ja elupaikade loetelu Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades“ raames, mis võetivastu 2016. aasta eelarves (punkt 07 02 77 34). Seejärel valitakse juhtuuringute tarbeks konkreetne piirkondja teatav panus, millele hakkab oma töös keskenduma spetsiaalne rühm, kuhu kuuluvad kohalikud eksperdid,poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna liikmed, kes on pärit eri äärepoolseimatest piirkondadest ningülemeremaadest ja -territooriumidelt.

111

Projekt annabLisaks käegakatsutava panuse andmisele ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise jahindamise alasesse tegevusse ja näitabon projekti eesmärk näidata alt-üles-lähenemisviisi rakendatavust jalisaväärtust, kaasates kohalikke osalejaid ja andes neile suurema mõjuvõimu. Edu saavutamise korralvõimaldab see projekt ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise metoodika katsetamist jarakendamist maailma eri piirkondades, esitades metoodikad ja hea tava suunised ning aidates ELilliidulsaavutada selles valdkonnas ülemaailmsetülemaailmse juhtpositsiooni.


Katseprojektiga kaasatakse poliitikakujundajad, teadlased ja kodanikuühiskond äärepoolseimatepiirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundikaardistamise ja hindamise metoodika väljatöötamisse. Seejuures toetatakse kooskõlastatud ja sünergilistlähenemisviisi, et muuta kõnealuste üksuste geograafiline, poliitiline ja teadmusbaasi killustatusvaradeks, koondades ressursse ja töötades välja töökindlad osalusvahendid.

Põhjendus:See on käimasolev projekt. Tehtav töö eeldab mitut ettevalmistavat kohtumist ja juba on kujunemaskonsortsium, kuhu on kaasatud kõik biogeograafilised piirkonnad ja mõned mandril asuvad partnerid.Konkursikutse avaldatakse mais ja see otsus tehti koos keskkonna peadirektoraadiga ESMERALDAseminaril Ponta Delgadas (Assoorid, Portugal). Välitöö algab 2018. aastal. Tehakse ettepanek suurendadaeelarvet algselt kavandatud summani.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 07 02 77 35 — Katseprojekt — Äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumideökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamine ning hindamine: ühenduste loomine ja ressurssidekoondamine


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 35 1 000 000 500 000 p.m. 600 000 p.m. 600 000 2 000 000 400 000 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 500 000 p.m. 600 000 p.m. 600 000 2 000 000 400 000 2 000 000 1 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 35 — Katseprojekt — Äärepoolseimate piirkondadening ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamine ninghindamine: ühenduste loomine ja ressursside koondamine


ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 5. meetme raames nõutakse liikmesriikidelt tungivalt oma riigiterritooriumil ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamist ja hindamist. 2012. aastal asutatiökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise töörühm.Assigneering on ette nähtud selleks,et rahastada varasematel aastatel katseprojekti raames täitmata jäänud kulukohustusi.

Katseprojekt algab osalevates ülemereüksustes ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise jahindamise alase tegevuse hetkeolukorra hindamisega ning neis üksustes inim- ja materiaalseteressursside loetelu koostamise ja selgitamisega.ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 5. meetme

112

raames nõutakse liikmesriikidelt tungivalt ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamist jahindamist oma riigi territooriumil. 2012. aastal loodi ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise jahindamise (Mapping and Assessment of Ecosystems and their Services – MAES) töörühm, kuid MAESidigitaalset atlast vaadates on selge, et tehtavates jõupingutustes keskendutakse peamiselt Mandri-Euroopale,kusjuures teatav kaardistamine on toimunud juba ka Makaroneesia puhul. See on vastuolus äärepoolseimatepiirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide väga suure bioloogilise mitmekesisusega, arvestades, etseal esineb näiteks rohkem endeemilisi liike kui kogu Mandri-Euroopas. Euroopa ülemereüksused peaksidseetõttu iseenesest ja ELi poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes kuuluma ökosüsteemide janende teenuste kaardistamise ja hindamise algatuse keskmesse. On mitu põhjust, miks see nii ei ole, shmaakatte/maakasutuse andmekogude ebapiisavus, väikestel hajutatud aladel töötamise logistilised raskused,keelelised ja poliitilised takistused ja kohalike inimressursside nappus.

Selles kasutatakse projekte BEST (mida algselt toetati ettevalmistava tegevuse raames 2011., 2012. ja2013. aasta eelarvest) ja NETBIOME (mida toetati teadusuuringute 7. raamprogrammi kaudu) javõimalik on tugineda ka liikide ja elupaikade loetelule ning ökosüsteemide ja nende teenustekaardistamise ja hindamise alasele kogemusele, mis on kavandatud katseprojekti „Liikide ja elupaikadeloetelu Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades“ raames, mis võeti vastu 2016. aasta eelarves (punkt07 02 77 34). Seejärel valitakse juhtuuringute tarbeks konkreetne piirkond ja teatav panus, millelehakkab oma töös keskenduma spetsiaalne rühm, kuhu kuuluvad kohalikud eksperdid,poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna liikmed, kes on pärit eri äärepoolseimatest piirkondadest ningülemeremaadest ja -territooriumidelt.BESTi (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava) poolt kõikideäärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide jaoks välja töötatud ökosüsteemiprofiilid kinnitavad, et bioloogilise mitmekesisuse alastes teadmistes esinevad suured lüngad, mis onpeamiseks takistuseks ökosüsteemide rahuldaval viisil kaardistamisel ja hindamisel. On selge, et välja tulebtöötada metoodikad, mis on kohandatud Euroopa ülemereüksuste tegelikule olukorrale. Nendes tuleksulatuslikult kasutada kohalikke teadmisi, mida rakendatakse NetBiome-CSA poolt kättesaadavaks tehtudkoostöövahendite ja selle loodud võrgustiku abil.

Projekt annab ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise alasesse tegevussekäegakatsutava panuse ja näitab alt-üles-lähenemisviisi rakendatavust ja lisaväärtust, kaasates kohalikkeosalejaid ja andes neile suurema mõjuvõimu. Edu saavutamise korral võimaldab see projektökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise metoodika katsetamist ja rakendamistmaailma eri piirkondades, esitades metoodikad ja hea tava suunised ning aidates ELil saavutada sellesvaldkonnas ülemaailmset juhtpositsiooni.Katseprojektiga kaasatakse poliitikakujundajad, teadlased jakodanikuühiskond äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide janende teenuste seisundi kaardistamise ja hindamise metoodika väljatöötamisse. Seejuures toetataksekooskõlastatud ja sünergilist lähenemisviisi, et muuta kõnealuste üksuste geograafiline, poliitiline jateadmusbaasi killustatus varadeks, koondades ressursse ja töötades välja töökindlad osalusvahendid. Projektalgab ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise alase tegevuse hetkeolukorra hindamisegaosalevates ülemereüksustes ning neis kõigis inim- ja materiaalsete ressursside loetelu koostamise jaselgitamisega. Selles on võimalik tugineda liikide ja elupaikade loetelule ning ökosüsteemide ja nendeteenuste kaardistamise ja hindamise alasele kogemusele, mis on kavandatud katseprojekti „Liikide jaelupaikade loetelu Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades“ raames, mis võeti vastu 2016. aasta eelarves(punkt 07 02 77 34). Seejärel valitakse juhtuuringute tarbeks konkreetne piirkond ja teatav panus, millelehakkab oma töös keskenduma spetsiaalne rühm, kuhu kuuluvad kohalikud eksperdid, poliitikakujundajad jakodanikuühiskonna liikmed, kes on pärit eri äärepoolseimatest piirkondadest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt.

Katseprojektiga kaasatakse poliitikakujundajad, teadlased ja kodanikuühiskond äärepoolseimatepiirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundikaardistamise ja hindamise metoodika väljatöötamisse. Seejuures toetatakse kooskõlastatud ja sünergilistlähenemisviisi, et muuta kõnealuste üksuste geograafiline, poliitiline ja teadmusbaasi killustatusvaradeks, koondades ressursse ja töötades välja töökindlad osalusvahendid.Lisaks käegakatsutava panuse

113

andmisele ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise alasesse tegevusse on projektieesmärk näidata alt-üles-lähenemisviisi rakendatavust ja lisaväärtust, kaasates kohalikke osalejaid ja andesneile suurema mõjuvõimu. Edu saavutamise korral võimaldab see projekt ökosüsteemide ja nende teenustekaardistamise ja hindamise metoodika katsetamist ja rakendamist maailma eri piirkondades, esitadesmetoodikad ja hea tava suunised ning aidates liidul saavutada selles valdkonnas ülemaailmse juhtpositsiooni.

Põhjendus:See on käimasolev projekt. Tehtav töö eeldab mitut ettevalmistavat kohtumist ja juba on kujunemaskonsortsium, kuhu on kaasatud kõik biogeograafilised piirkonnad ja mõned mandril asuvad partnerid.Konkursikutse avaldatakse mais ja see otsus tehti koos keskkonna peadirektoraadiga ESMERALDAseminaril Ponta Delgadas (Assoorid, Portugal). Välitöö algab 2018. aastal. Tehakse ettepanek suurendadaeelarvet algselt kavandatud summani.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 07 02 77 37 — Katseprojekt — Elamusektoris tahkete jäätmete põletamise mõju välisõhu kvaliteedileEuroopas ja potentsiaalsed leevendusmeetmed


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 37 750 000 375 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 1 500 000 1 275 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 750 000 375 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 1 500 000 1 275 000 1 500 000 1 500 000


OlemasolevaAssigneering on ette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojektirakendamist tuleks jätkata, korraldades teadlikkuse tõstmise ja sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid ningvõttes konkreetseid suutlikkuse suurendamise meetmeid, et viia ellu praeguse projekti tulemused.Eelkõige suutlikkuse suurendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et tegelda näiteks seire jajärelevalvega, erimeetmed asjaomastes õhukvaliteedi kavades ning nende meetmete tõhususe hindaminevõimaldavad tugineda esimese etapi tulemustele ja levitada neid tulemusi laiemalt.raames täitmata jäänudkulukohustusi.

Tuleb ka anda konkreetset toetust esimese projekti käigus kahe asjaomase riigi teatavateomavalitsusüksuste välja selgitatud eri meetmete kohaldamiseks vabatahtlikkuse alusel.Üks kõigekriitilisemaid linnaõhu kvaliteedi probleeme Euroopas, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas, on liidu piirväärtusisuuresti ületavate sissehingatavate tahkete osakeste kõrge taseme (PM10/PM2,5) sage esinemine. Kindlakson tehtud otsesed seosed tahkete osakeste suure kontsentratsiooniga kokkupuute ning südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustest tingitud enneaegsete surmade ning suurenenud haigestumisevahel, näiteks haigestumine hingamisteede haigustesse laste puhul. Õhusaaste tervikuna ning tahkedosakesed õhusaaste eraldi osana klassifitseeriti hiljuti kantserogeenseteks. Lisaks on konkreetne oht, midaseostatakse tahkete osakestega, üldiselt seotud toksiliste metallide ning sadade kantserogeensete,mutageensete või toksiliste orgaaniliste ühendite sisaldusega.

Kustutada järgmine tekst:

Esmaste tahkete osakeste tavapärased allikad, näiteks mootorite väljalaskesüsteemid ja tööstusprotsessid, onnüüdseks üsna hästi reguleeritud, välja arvatud mõned väga suured heiteallikad, ning nende panus

114

linnade õhusaastesse on suhteliselt väike. Kuid talvel, mil õhukvaliteedi standardite rikkumisi esineb kõigerohkem, on tahkete jäätmete põletamine kodumajapidamistes oluliseks ohtlike tahkete osakeste allikaksmitte ainult linnades, vaid ka väikestes asulates. Varasemates analüüsides esitatud hinnangute kohaseltpõletatakse kodumajapidamistes umbes kolmandik tahketest jäätmetest. On võimalik, et elamute ahjudesseaetakse palju tonne rehve, riideid, ehitusjäätmeid, värve ja prügi. Jäätmete põletamine põhjustabelamurajoonides väga suuri tahkete osakeste heitkoguseid, mistõttu võivad paljud inimesed puutuda kokkuülimalt ohtlike tahkete osakeste väga suure kontsentratsiooniga. Seejuures eraldub suures koguses tahma,mis sisaldab pliid, elavhõbedat, kaadmiumi ja muid toksilisi metalle, pestitsiide, soolhapet, isotsüanaati japolütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, avaldades tundlikele inimestele kahjulikku akuutset ja kroonilisttervisemõju.

See probleem on eriti terav vaestes ringkondades ja piirkondades, kuid õhusaaste olemuse tõttu mõjutab seeebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral suuri alasid. Suure osa elanikkonna tervist mõjutav tahketejäätmete suits põhjustab eeldatavasti ulatusliku SKP vähenemise, sh sellega seotud tööviljakuse vähenemiseja kulusid tervishoiule. See probleem teravneb eeldatavasti kütteostuvõimetuse suurenedes paljudes Euroopaosades. Vaja on tulemuslikke meetmeid, et hinnata probleemi ulatust ja vähendada selle mõju.


Projekti jätkamiseks võiks kaaluda ka järgmisi eesmärke:põhieesmärgid on järgmised:

elamusektoris tahkete jäätmete põletamisega kaasneva terviseohu hindamine võrreldes tavapärasetegevusega;1) teha teadusuuringud, et teha kindlaks, kui suur on elamusektoris tahkete jäätmete põletamiseulatus ja selle panus tahkete osakeste saastesse Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa eri piirkondades;

katsete tulemuste ühtne majanduslik hindamine;2) eristada jäätmete põletamise tava linna- jamaapiirkondades ning selle mõju kohalikule õhukvaliteedile;

üksikasjaliku strateegia väljatöötamine, et piirata ebaseaduslikku tahkete jäätmete põletamistelamusektoris Euroopa tasandil.3) teha kindlaks piirkondade lõikes põletatavate tahkete jäätmete peamisteallikate liigid (põllumajandus, (söe)kaevandusest pärit jäätmed, riided, ehitusjäätmed, rehvid jne);


4) kaardistada kriitilised kohad piirkondades, kus jäätmete põletamine elamusektoris valmistab eriti suurtmuret;

5) hinnata vaesuse ja elamusektoris toimuva tahkete jäätmete põletamise vahelist suhet ning uurida, kui suuron üldsuse sellealane teadlikkus;

6) suurendada üldsuse teadlikkust erikampaaniate abil (sõnumid, ulatus jne) ning teha kindlakspotentsiaalsed meetmed kõnealuse probleemi käsitlemiseks, k.a õigusaktide tulemuslik kontroll jajõustamine.

Märksõnad: õhusaaste, tahked osakesed, õhukvaliteedi standardid, piirmäärade ületamine, tahkete jäätmetepõletamine, kodumajapidamised, elamusektori ahjud, suits, terviseoht, raskmetallid, kantserogeensedühendid, toksilisus, üldsuse teadlikkus, kütteostuvõimetus, vaesed piirkonnad, SKP vähenemine,leevendamine, õigusaktid, õhukvaliteedi parandamine.

Põhjendus:Katseprojekt elamusektoris tahkete jäätmete põletamise mõju kohta välisõhu kvaliteedile Euroopas japotentsiaalsed leevendusmeetmed lisati edukalt ELi 2017. aasta eelarvele. Eraldatud lõppsummadega eiolnud aga võimalik katta esialgseid eesmärke ja esialgses projekti kirjelduses kindlaks määratud ülesandeid.Tõhusa rakendamise huvides ja selleks, et tagada, et projekt annaks soovitud tulemusi pikemas perspektiivis,tuleks 2018. aasta eelarvesse kanda täiendavad assigneeringud projekti jätkamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


115


-------------------------------


Punkt 07 02 77 37 — Katseprojekt — Elamusektoris tahkete jäätmete põletamise mõju välisõhu kvaliteedileEuroopas ja potentsiaalsed leevendusmeetmed


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 37 750 000 375 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 1 500 000 1 275 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 750 000 375 000 p.m. 225 000 p.m. 225 000 1 500 000 1 275 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 37 — Katseprojekt — Elamusektoris tahkete jäätmetepõletamise mõju välisõhu kvaliteedile Euroopas ja potentsiaalsed leevendusmeetmed


OlemasolevaAssigneering on ette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojektirakendamist tuleks jätkata, korraldades teadlikkuse tõstmise ja sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid ningvõttes konkreetseid suutlikkuse suurendamise meetmeid, et viia ellu praeguse projekti tulemused.Eelkõige suutlikkuse suurendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et tegelda näiteks seire jajärelevalvega, erimeetmed asjaomastes õhukvaliteedi kavades ning nende meetmete tõhususe hindaminevõimaldavad tugineda esimese etapi tulemustele ja levitada neid tulemusi laiemalt.raames täitmata jäänudkulukohustusi.

Tuleb ka anda konkreetset toetust esimese projekti käigus kahe asjaomase riigi teatavateomavalitsusüksuste välja selgitatud eri meetmete kohaldamiseks vabatahtlikkuse alusel.Üks kõigekriitilisemaid linnaõhu kvaliteedi probleeme Euroopas, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas, on liidu piirväärtusisuuresti ületavate sissehingatavate tahkete osakeste kõrge taseme (PM10/PM2,5) sage esinemine. Kindlakson tehtud otsesed seosed tahkete osakeste suure kontsentratsiooniga kokkupuute ning südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustest tingitud enneaegsete surmade ning suurenenud haigestumisevahel, näiteks haigestumine hingamisteede haigustesse laste puhul. Õhusaaste tervikuna ning tahkedosakesed õhusaaste eraldi osana klassifitseeriti hiljuti kantserogeenseteks. Lisaks on konkreetne oht, midaseostatakse tahkete osakestega, üldiselt seotud toksiliste metallide ning sadade kantserogeensete,mutageensete või toksiliste orgaaniliste ühendite sisaldusega.


Esmaste tahkete osakeste tavapärased allikad, näiteks mootorite väljalaskesüsteemid ja tööstusprotsessid, onnüüdseks üsna hästi reguleeritud, välja arvatud mõned väga suured heiteallikad, ning nende panus linnadeõhusaastesse on suhteliselt väike. Kuid talvel, mil õhukvaliteedi standardite rikkumisi esineb kõige rohkem,on tahkete jäätmete põletamine kodumajapidamistes oluliseks ohtlike tahkete osakeste allikaks mitte ainultlinnades, vaid ka väikestes asulates. Varasemates analüüsides esitatud hinnangute kohaselt põletataksekodumajapidamistes umbes kolmandik tahketest jäätmetest. On võimalik, et elamute ahjudesse aetakse paljutonne rehve, riideid, ehitusjäätmeid, värve ja prügi. Jäätmete põletamine põhjustab elamurajoonides vägasuuri tahkete osakeste heitkoguseid, mistõttu võivad paljud inimesed puutuda kokku ülimalt ohtlike tahketeosakeste väga suure kontsentratsiooniga. Seejuures eraldub suures koguses tahma, mis sisaldab pliid,elavhõbedat, kaadmiumi ja muid toksilisi metalle, pestitsiide, soolhapet, isotsüanaati ja polütsüklilisiaromaatseid süsivesinikke, avaldades tundlikele inimestele kahjulikku akuutset ja kroonilist tervisemõju.

See probleem on eriti terav vaestes ringkondades ja piirkondades, kuid õhusaaste olemuse tõttu mõjutab see

116

ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral suuri alasid. Suure osa elanikkonna tervist mõjutav tahketejäätmete suits põhjustab eeldatavasti ulatusliku SKP vähenemise, sh sellega seotud tööviljakuse vähenemiseja kulusid tervishoiule. See probleem teravneb eeldatavasti kütteostuvõimetuse suurenedes paljudes Euroopaosades. Vaja on tulemuslikke meetmeid, et hinnata probleemi ulatust ja vähendada selle mõju.


Projekti jätkamiseks võiks kaaluda ka järgmisi eesmärke:põhieesmärgid on järgmised:

elamusektoris tahkete jäätmete põletamisega kaasneva terviseohu hindamine võrreldes tavapärasetegevusega;1) teha teadusuuringud, et teha kindlaks, kui suur on elamusektoris tahkete jäätmete põletamiseulatus ja selle panus tahkete osakeste saastesse Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa eri piirkondades;

katsete tulemuste ühtne majanduslik hindamine;2) eristada jäätmete põletamise tava linna- jamaapiirkondades ning selle mõju kohalikule õhukvaliteedile;

üksikasjaliku strateegia väljatöötamine, et piirata ebaseaduslikku tahkete jäätmete põletamistelamusektoris Euroopa tasandil.3) teha kindlaks piirkondade lõikes põletatavate tahkete jäätmete peamisteallikate liigid (põllumajandus, (söe)kaevandusest pärit jäätmed, riided, ehitusjäätmed, rehvid jne);


4) kaardistada kriitilised kohad piirkondades, kus jäätmete põletamine elamusektoris valmistab eriti suurtmuret;

5) hinnata vaesuse ja elamusektoris toimuva tahkete jäätmete põletamise vahelist suhet ning uurida, kui suuron üldsuse sellealane teadlikkus;

6) suurendada üldsuse teadlikkust erikampaaniate abil (sõnumid, ulatus jne) ning teha kindlakspotentsiaalsed meetmed kõnealuse probleemi käsitlemiseks, k.a õigusaktide tulemuslik kontroll jajõustamine.

Märksõnad: õhusaaste, tahked osakesed, õhukvaliteedi standardid, piirmäärade ületamine, tahkete jäätmetepõletamine, kodumajapidamised, elamusektori ahjud, suits, terviseoht, raskmetallid, kantserogeensedühendid, toksilisus, üldsuse teadlikkus, kütteostuvõimetus, vaesed piirkonnad, SKP vähenemine,leevendamine, õigusaktid, õhukvaliteedi parandamine.

Põhjendus:Katseprojekt elamusektoris tahkete jäätmete põletamise mõju kohta välisõhu kvaliteedile Euroopas japotentsiaalsed leevendusmeetmed lisati edukalt ELi 2017. aasta eelarvele. Eraldatud lõppsummadega eiolnud aga võimalik katta esialgseid eesmärke ja esialgses projekti kirjelduses kindlaks määratud ülesandeid.Tõhusa rakendamise huvides ja selleks, et tagada, et projekt annaks soovitud tulemusi pikemas perspektiivis,tuleks 2018. aasta eelarvesse kanda täiendavad assigneeringud projekti jätkamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 07 02 77 39 — Katseprojekt — Inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist käsitlevate piirkondlikevõi kohalike platvormide loomine, milles keskendutakse suurkiskjatele suunatud põhimeetmetele suurekonfliktide sagedusega piirkondades


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 39 500 000 250 000 p.m. 150 000 p.m. 150 000 500 000 100 000 500 000 250 000

117


Kulukohustused





Maksed

Reserv

Kogusumma 500 000 250 000 p.m. 150 000 p.m. 150 000 500 000 100 000 500 000 250 000


Meetodid ja nõuded


See katseprojekt käivitati esmalt 2017. aastal ja seda tuleks pikendada ühe aasta võrra ja eraldada selleksuued rahalised vahendid, et realiseerida täielikult projekti potentsiaal. Katseprojekt ei peaks piirdumavaid nende kaheksa organisatsiooniga, mis on kirjutanud alla inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimistkäsitlevale ELi platvormile, vaid see peaks olema avatud kõigile teistele (kohalikele või piirkondlikele)organisatsioonidele tingimusel, et nende eesmärgid on kooskõlas ELi platvormidetegevusega.Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojekti raamestäitmata jäänud kulukohustusi.

Neli peamist suurkiskjaliikisuurkiskja liiki Euroopas (pruunkaru, hunt, ilves ja ahm) kuuluvad kaitseseisukohast kõige probleemsemate liikide rühmadesse. Euroopa Komisjon on teinud märkimisväärseidjõupingutusi, et mõista nii nende bioloogilisi vajadusi kui ka seda, millised konfliktid esinevad sidusrühmadevahel. Olemas on väga mitmesugused konfliktide leevendamise alased kogemused, mis ulatuvadtraditsioonilise loomakasvatuse ja jahitavade alastest kohalikest teadmistest kuni kõige uuematestkõrgtehnoloogilistest teadusuuringutest saadud teadmisteni, sealhulgas teadmised, mis on saadudprojektidest, mida kohaldatakse kohalikul tasandil ja kaasrahastatakse ELiliidu programmist LIFE. 2012.aastal võimaldas prioriseerimisalane tegevus, millesse kaasati mitmesugused eksperdid ja sidusrühmad,määrata kindlaks horisontaalsed ja liigipõhised nn põhimeetmed kõikide suurkiskjate populatsioonide jaoks.2014. aasta suvel loodi ELi platvorm, milles käsitletakse inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist, etvõimaldada põllumajandustootjatel, karjustel, looduskaitsjatel, jahimeestel, maaomanikel ja teadlastelvahetada ideid ja parimaid tavasid. Platvormi ülesanne on „edendada viise ja vahendeid selleks, etminimeerida ja võimaluse korral leida lahendusi inimeste huvide ja suurkiskjate olemasolu vahel tekkivatelekonfliktidele, vahetades teavet ja tehes koostööd avatud, konstruktiivsel ja vastastikku lugupidaval viisil“.

ELi tasandi platvormi tõsiseks probleemiks on läbi arutatud hea tava ülekandmine suurkiskjategakohapeal koos eksisteerivatele sidusrühmadele ja koostöö nende rühmadega. Selle liikmetel napibvahendeid, et osaledaLiidu tasandi platvormi tõsiseks probleemiks on läbi arutatud hea tava edastamine jakoostöö suurkiskjatega kohapeal kooseksisteerivate sidusrühmadega. Selle liikmetel puuduvad vahendid, etoma liikmetega täies ulatuses oma liikmetega toimuvas suhtlusessuhelda või sõita piirkondlikelekohtumistele. Peamiste kooseksisteerimise probleemidega tegelemiseks nende tekkekohastekke kohas onvaja sarnaseid kohalikke rühmitusi. Samal ajal on ülimalt oluline luua ühendusi ELiliidu tasandiga japarandada nii vertikaalset kui ka horisontaalset suhtlust valitsemistasandite vahel, et teabe edastamine olekstulemuslik. Projekti eesmärk olekson seetõttu luua mitu kohalikku või piirkondlikku sidusrühmadekatserühmitust, võttes aluseks ELi platvormi mudeli. Seejuures tuginetaksetuginetaks ka muude piirkondlikeplatvormide, nt programmi LIFE projektide raames loodud platvormide kogemustele.

Pärast lõiku:

Meetodid ja nõuded


Katseuuringute tarbeks valitakse Euroopas kaks piirkonda, kus esineb tõsiseid konflikte, mis on seotudinimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimisega, ning kus on katsetatud väheseid lahendusi.

Luuakse piirkondlik platvorm, milles käsitletakse inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist ning millessekaasatakse niisuguste sidusrühmade rühmitus, mis esindab peamisi huvirühmasid, kes sellel alal

118

tegutsevad, võttes lähtealuseks ELi platvormi kokkuleppe ja arvestades muude piirkondlike platvormidekogemusi.

Võttes aluseks Euroopa suurkiskjate populatsioonidele suunatud põhimeetmed, pannakse koossidusrühmadega paika prioriteedid, et määrata kindlaks, milliste põhimeetmetega tegelemisel on millistesasukohtades kõige suurem potentsiaal. Seejuures keskendutaks meetmetele, mis on seotud konfliktidelahendamise, teabevahetuse, sotsiaal-majanduslike probleemide vähendamise ning kõigile kasulikesotsiaal-majanduslike hüvede loomisega, tehes seda kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud ELiloodusdirektiivides ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020.

Toetatakse kahe või kolme meetme rakendamist (mida rahastatakse katseprojekti raames).


– Katseuuringute tarbeks valitakse Euroopas kaks piirkonda, kus esineb tõsiseid konflikte, mis on seotudinimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimisega, ning kus on katsetatud väheseid lahendusi.

– Luuakse piirkondlik platvorm, milles käsitletakse inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist ningmillesse kaasatakse niisuguste sidusrühmade rühmitus, mis esindavad peamisi huvirühmasid, kes sellelalal tegutsevad, võttes lähtealuseks ELi platvormi kokkuleppe ja võttes arvesse muude piirkondlikeplatvormide kogemusi.

– Võttes aluseks Euroopa suurkiskjate populatsioonidele suunatud põhimeetmed, pannakse koossidusrühmadega paika prioriteedid, et määrata kindlaks, millistel põhimeetmetel on millistes asukohtadeskõige suurem elluviimise potentsiaal. Seejuures keskendutaks meetmetele, mis on seotud konfliktidelahendamise, teabevahetuse, sotsiaal-majanduslike probleemide vähendamise ning kõigile kasulikesotsiaal-majanduslike hüvede loomisega, tehes seda kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud liiduloodusdirektiivides ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020.

– Toetatakse kahe või kolme meetme rakendamist (mida rahastatakse katseprojekti raames).


Meetme edendamiseks määrataks meetme koordineerimise eest vastutajaks üks põhiline toetuse saaja, kestegeleks ka kohalike platvormide väljaselgitamise ja loomisega ning juhiks ELiliidu ja piirkondlikeplatvormide koostoimet. Põhiline toetuse saaja haldakshaldab iga piirkondliku platvormi eelarvet, milleeesmärk on ergutada sidusrühmade osalust, toetada üksikuid liikmeid õppereisidel või piirkondlikelkohtumistel osalemisel ning rahastada põhimeetmeid, mille kasuks otsustavad piirkondlikud platvormid.Oluline olekson ka asjakohase vahenduse tagamine, sh platvormi liikmete valimisel.

Põhjendus:Selle katseprojektiga alustati 2017. aastal ja see peaks 2018. aastal jätkuma. Selles tuginetaksemärkimisväärsetele jõupingutustele ja kulutustele, mida on juba tehtud inimeste ja suurkiskjatekooseksisteerimise mõistmiseks, ja seda tehakse otsustaval ajal, mil suurkiskjate arvukuse suureneminetekitab teatavates sidusrühmades vastuseisu ja teistes elevust. Poliitiline huvi selle teema vastu on suur.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------

119


Punkt 07 02 77 39 — Katseprojekt — Inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist käsitlevate piirkondlikevõi kohalike platvormide loomine, milles keskendutakse suurkiskjatele suunatud põhimeetmetele suurekonfliktide sagedusega piirkondades


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 39 500 000 250 000 p.m. 150 000 p.m. 150 000 500 000 100 000 500 000 250 000

Reserv

Kogusumma 500 000 250 000 p.m. 150 000 p.m. 150 000 500 000 100 000 500 000 250 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 39 — Katseprojekt — Inimeste ja suurkiskjatekooseksisteerimist käsitlevate piirkondlike või kohalike platvormide loomine, milles keskendutaksesuurkiskjatele suunatud põhimeetmetele suure konfliktide sagedusega piirkondades


Meetodid ja nõuded


See katseprojekt käivitati esmalt 2017. aastal ja seda tuleks pikendada ühe aasta võrra ja eraldada selleksuued rahalised vahendid, et realiseerida täielikult projekti potentsiaal. Katseprojekt ei peaks piirdumavaid nende kaheksa organisatsiooniga, mis on kirjutanud alla inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimistkäsitlevale ELi platvormile, vaid see peaks olema avatud kõigile teistele (kohalikele või piirkondlikele)organisatsioonidele tingimusel, et nende eesmärgid on kooskõlas ELi platvormidetegevusega.Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojekti raamestäitmata jäänud kulukohustusi.

Neli peamist suurkiskja liiki Euroopas (pruunkaru, hunt, ilves ja ahm) kuuluvad kaitse seisukohast kõigeprobleemsemate liikide rühmadesse. Euroopa Komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et mõistanii nende bioloogilisi vajadusi kui ka seda, millised konfliktid esinevad sidusrühmade vahel. Olemas on vägamitmesugused konfliktide leevendamise alased kogemused, mis ulatuvad traditsioonilise loomakasvatuse jajahitavade alastest kohalikest teadmistest kuni kõige uuematest kõrgtehnoloogilistest teadusuuringutestsaadud teadmisteni, sealhulgas teadmised, mis on saadud projektidest, mida kohaldatakse kohalikul tasandilja kaasrahastatakse ELiliidu programmist LIFE. 2012. aastal võimaldas prioriseerimisalane tegevus, millessekaasati mitmesugused eksperdid ja sidusrühmad, määrata kindlaks horisontaalsed ja liigipõhised nnpõhimeetmed kõikide suurkiskjate populatsioonide jaoks. 2014. aasta suvel loodi ELi platvorm, milleskäsitletakse inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist, et võimaldada põllumajandustootjatel, karjustel,looduskaitsjatel, jahimeestel, maaomanikel ja teadlastel vahetada ideid ja parimaid tavasid. Platvormiülesanne on „edendada viise ja vahendeid selleks, et minimeerida ja võimaluse korral leida lahendusiinimeste huvide ja suurkiskjate olemasolu vahel tekkivatele konfliktidele, vahetades teavet ja tehes koostöödavatud, konstruktiivsel ja vastastikku lugupidaval viisil“.

ELi tasandi platvormi tõsiseks probleemiks on läbi arutatud hea tava ülekandmine suurkiskjategakohapeal koos eksisteerivatele sidusrühmadele ja koostöö nende rühmadega. Selle liikmetel napibvahendeid, et osaledaLiidu tasandi platvormi tõsiseks probleemiks on läbi arutatud hea tava edastamine jakoostöö suurkiskjatega kohapeal kooseksisteerivate sidusrühmadega. Selle liikmetel puuduvad vahendid, etoma liikmetega täies ulatuses oma liikmetega toimuvas suhtlusessuhelda või sõita piirkondlikelekohtumistele. Peamiste kooseksisteerimise probleemidega tegelemiseks nende tekke kohas on vaja kohalikkerühmitusi. Samal ajal on ülimalt oluline luua ühendusi ELiliidu tasandiga ja parandada nii vertikaalset kui kahorisontaalset suhtlust valitsemistasandite vahel, et teabe edastamine oleks tulemuslik. Projekti eesmärk

120

olekson seetõttu luua mitu kohalikku või piirkondlikku sidusrühmade katserühmitust, võttes aluseks ELiplatvormi mudeli. Seejuures tuginetaks ka muude piirkondlike platvormide, nt programmi LIFE projektideraames loodud platvormide kogemustele.

Pärast lõiku:

Meetodid ja nõuded


Katseuuringute tarbeks valitakse Euroopas kaks piirkonda, kus esineb tõsiseid konflikte, mis on seotudinimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimisega, ning kus on katsetatud väheseid lahendusi.

Luuakse piirkondlik platvorm, milles käsitletakse inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist ning millessekaasatakse niisuguste sidusrühmade rühmitus, mis esindavad peamisi huvirühmasid, kes sellel alaltegutsevad, võttes lähtealuseks ELi platvormi kokkuleppe ja võttes arvesse muude piirkondlikeplatvormide kogemusi.

Võttes aluseks Euroopa suurkiskjate populatsioonidele suunatud põhimeetmed, pannakse koossidusrühmadega paika prioriteedid, et määrata kindlaks, milliste põhimeetmetega tegelemisel on millistesasukohtades kõige suurem potentsiaal. Seejuures keskendutaks meetmetele, mis on seotud konfliktidelahendamise, teabevahetuse, sotsiaal-majanduslike probleemide vähendamise ning kõigile kasulikesotsiaal-majanduslike hüvede loomisega, tehes seda kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud ELiloodusdirektiivides ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020.

Toetatakse kahe või kolme meetme rakendamist (mida rahastatakse katseprojekti raames).


– Katseuuringute tarbeks valitakse Euroopas kaks piirkonda, kus esineb tõsiseid konflikte, mis on seotudinimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimisega, ning kus on katsetatud väheseid lahendusi.

– Luuakse piirkondlik platvorm, milles käsitletakse inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist ningmillesse kaasatakse niisuguste sidusrühmade rühmitus, mis esindavad peamisi huvirühmasid, kes sellelalal tegutsevad, võttes lähtealuseks ELi platvormi kokkuleppe ja võttes arvesse muude piirkondlikeplatvormide kogemusi.

– Võttes aluseks Euroopa suurkiskjate populatsioonidele suunatud põhimeetmed, pannakse koossidusrühmadega paika prioriteedid, et määrata kindlaks, millistel põhimeetmetel on millistes asukohtadeskõige suurem elluviimise potentsiaal. Seejuures keskendutaks meetmetele, mis on seotud konfliktidelahendamise, teabevahetuse, sotsiaal-majanduslike probleemide vähendamise ning kõigile kasulikesotsiaal-majanduslike hüvede loomisega, tehes seda kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud liiduloodusdirektiivides ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020.

– Toetatakse kahe või kolme meetme rakendamist (mida rahastatakse katseprojekti raames).


Meetme edendamiseks määrataks meetme koordineerimise eest vastutajaks üks põhiline toetuse saaja, kestegeleks ka kohalike platvormide väljaselgitamise ja loomisega ning juhiks ELiliidu ja piirkondlikeplatvormide koostoimet. Põhiline toetuse saaja haldakshaldab iga piirkondliku platvormi eelarvet, milleeesmärk on ergutada sidusrühmade osalust, toetada üksikuid liikmeid õppereisidel või piirkondlikelkohtumistel osalemisel ning rahastada põhimeetmeid, mille kasuks otsustavad piirkondlikud platvormid.Oluline olekson ka asjakohase vahenduse tagamine, sh platvormi liikmete valimisel.

Põhjendus:Selle katseprojektiga alustati 2017. aastal ja see peaks 2018. aastal jätkuma. Selles tuginetaksemärkimisväärsetele jõupingutustele ja kulutustele, mida on juba tehtud inimeste ja suurkiskjatekooseksisteerimise mõistmiseks, ja seda tehakse otsustaval ajal, mil suurkiskjate arvukuse suureneminetekitab teatavates sidusrühmades vastuseisu ja teistes elevust. Poliitiline huvi selle teema vastu on suur.

121

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 800 000 400 000 800 000 400 000

Reserv

Kogusumma 800 000 400 000 800 000 400 000

Rubriik:Katseprojekt — ELi liblikate seire ja näitajad


Projekti eesmärk on luua liblikate (Lepidoptera) esinduslik seirevõrgustik üle ELi ja Lepidopteranäitajate kogum, mis aitaks parandada ELi elupaikade direktiivi alusel võetavate kaitsemeetmetesuunatust ja tõhusust, aitaks teha seiret selle kohta, milline on ühise põllumajanduspoliitikakeskkonnahoidlikumaks muutmise mõju bioloogilisele mitmekesisusele, tagaks Natura 2000 alasid heasseisukorras hoidvatele põllumajandustootjatele hüvitusmaksed ning kliimamuutusi käsitleva ja Euroopavaldkondliku ja maakasutuse poliitika üldiselt.

Põhjendus

1. Projekti eesmärk on töötada välja ELi Lepidoptera näitajaid, mis võivad aidata parandadakaitsemeetmeid ja hinnata ELi poliitika ja õigusaktide rakendamisel saavutatud edu, näiteks mispuudutab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja ELi elupaikade direktiivi. Lisakssellele, et saadakse väga oluline näitaja, mille abil mõõta edusamme Natura 2000 alade majandamises jataastamises, aitab projekt kaasa ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias 3. eesmärgi rakendamiselsaavutatud edu jälgimisele, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse ja metsanduse rolli bioloogilisemitmekesisuse säilitamisel ja suurendamisel. Katseprojekti tulemusena tuleks eelkõige saadarepresentatiivne näitaja, mis aitab jälgida ühise põllumajanduspoliitika mõju rohumaade bioloogiliselemitmekesisusele. See annab ka teavet kliimamuutuste näitaja väljatöötamiseks, aidates seeläbi kaasakliimamuutustega kohanemise strateegiate käimasolevale läbivaatamisele. Samuti on võimalik saadanäitajaid metsade, märgalade ja linnaelupaikade kohta.

2. Nimetatud näitajad on vajalikud edusammude jälgimiseks ja stimuleerimiseks, et saavutada ELi jaülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse eesmärk aastaks 2020 ja kestliku arengu eesmärgid. Projekt onpoliitiliselt väga asjakohane ja võib tuua ELi tasandil mitmesugust kasu, näiteks sidudes teaduse japoliitika ning tugevdades tõendus- ja teadmistebaasi ELi poliitika kujundamiseks; ühendadeskodanike/vabatahtlike ja poliitikakujundajate jõupingutusi neis liikmesriikides, kus see ei ole tavapärane;suurendades tööalaseid võimalusi noortele kogu Euroopas, suurendades nende oskusi; ning ühendadespõllumajandus- ja keskkonnavaldkonna ning kliimamuutuste uurijate ja poliitikakujundajate teadmisi.

3. See võib aidata suurendada bioloogilise mitmekesisuse ja põllumajanduspoliitika ja -tavade tähtsust jabioloogilise mitmekesisuse taastamist ning aidata kaasa käimasolevale arutelule agroökoloogiauuenduslike lähenemisviiside üle, sillutades teed kestlikule innovatsioonile põllumajanduses ningkeskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja kestlikkuse parandamiseks suunatud toetuste tõhususemõõtmisele. Natura 2000 aladel on praegu madalaim kaitsestaatus; käesolev projekt võib aidataparandada ELi elupaikade direktiivi rakendamist ja soodustada edasiste meetmete võtmist, selleks et

122

parandada Natura 2000 aladel olevate Lepidoptera liblikate kaitsestaatust ja elupaiku, millest nadsõltuvad, eelkõige võimaldades paremini suunata ÜPP 2. samba vahendeid ja tagada, et Natura 2000toetused oleksid mõjusad ja hüvitavad, et motiveerida põllumajandustootjaid neid alasid ja nendestsõltuvaid liike paremini kaitsma. See täiendaks olemasolevaid põllulindude näitajaid, kuna kirjeldakstäpsemalt kõrge kvaliteediga elupaikade ja ökosüsteemide seisundit. Peale selle asendatakse ad hocLepidoptera seire ja näitajate esitamine kestliku süsteemiga, mis hõlmab rohkem liikmesriike, rohkemandmeid ja on representatiivsem, et olla laiemalt vastuvõetav.

4. See laialdane projekt võimaldab välja töötada Lepidoptera valideeritud andmete kogumise jasalvestamise süsteemi Euroopa tasandil nii, et rohumaa liblika näitajat ja muid näitajaid on võimalikkulutõhusalt ja korrapäraselt ajakohastada. Võrreldes praeguse lähenemisviisiga oleks see suur sammedasi. Selleks töötatakse välja ja ehitatakse üles hästi kavandatud andmebaas, mis hõlmab süstemaatiliseltkogutud andmeid Lepidoptera arvu kohta kindlal marsruudil või lõigul (Euroopa Keskkonnaametiga jubakokkulepitud metoodika) eri riikides, ning Lepidoptera näitajate kogumit täiendatakse ja ajakohastataksekorrapäraselt.

5. Nimetatud projekt võimaldab uute seiresüsteemide loomist mõnes liikmesriigis, kus praegu selliseidsüsteeme ei ole, ning aitab kaasa suutlikkuse suurendamisele. See hõlmab muu hulgas vabatahtlikekodanike leidmist, nende väljaõpet, nende teatud määral toetamist ja neile võimaluse andmist omatähelepanekutest kulutõhusalt teada anda. Valideerimise ja kvaliteedikontrolli saab sellistesliikmesriikides tulemuslikult tagada tagasihoidliku toetuse kaudu osalise tööajaga teadlikelekoordinaatoritele. See suurendab noorte inimeste oskusi ja võimalusi.

6. Projekti tulemusel paraneb oluliselt ELi Lepidoptera seirevõrgustik, igal aastal uuritakse läbi rohkemlõikusid, seires osaleb rohkem ELi liikmesriike ja kodanikke ning koostatakse Lepidoptera näitajatekogum ja terviklik andmebaas, mis on väärtuslik allikas teadlastele, poliitikakujundajatele ja hindajatele.Tulemusi kasutatakse selleks, et anda teavet poliitiliste arutelude jaoks, parandada poliitika rakendamistja suurendada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kvaliteeti, sealhulgas tolmeldamiseteenuseid.

Projekti peamised ülesanded

1. eesmärk.

Luua ühtne, kvaliteetne andmebaas ja andmete automatiseeritud sisestamise süsteem.

Oodatavad tulemused:

Ühtne andmebaas, mis sisaldab valideeritud ja standarditud Lepidoptera arvandmeid kogu Euroopaseiresüsteemidest ning milles saab teha päringuid ja mis annab korrapäraselt aruandeid Lepidopteranäitajate kohta ning rikastab teadusuuringuid, millega aidatakse otseselt kaasa EuroopaKeskkonnaameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse, Eurostati ja keskkonna peadirektoraadi pooltväljatöötatud looduskapitali integreeritud ruumiliste andmete infrastruktuurile.

Peamised tegevused

— Töötada välja Lepidoptera seireandmete tõhus andmebaas, mis võimaldab koostada Lepidopteranäitajate kogumi.

— Sõlmida juriidiliste andmete jagamise kokkulepped olemasolevate seiresüsteemidega, et teha selgeksintellektuaalomandi õiguste ja andmetele juurdepääsu küsimused.

— Koguda igal aastal andmeid olemasolevatest seiresüsteemidest, valideerida arvud ja sisestada needandmebaasi.

— Töötada välja veebipõhine andmete sisestamise süsteem ja võimaldada riikidel esitada andmeidtõhusalt ja standardvormingus (NB! Ka mõnedes olemasolevates kavades võetakse selline süsteemkasutusele)

— Pakkuda koolitust seiresüsteemi vabatahtlikele, kasutades veebipõhist andmete sisestamise süsteemi.

123

— Tagada vahendid liikmesriikide Lepidoptera populatsioonisuundumuste arvutamiseks.

— Teha andmed vastavalt vajadusele teadusuuringute jaoks kättesaadavaks

2. eesmärk.

Toetada ja arendada ühtset, kestlikku ja kulutõhusat Euroopa seirevõrgustikku, mis põhineb koolitatudvabatahtlikel andmete kogujatel ja mida toetavad uued koordinaatorid, koos kohaliku juurdepääsugaveebipõhisele andmete registreerimise süsteemile.


Vabatahtlikkusel põhinevad ja ekspertide poolt kinnitatud Lepidoptera seiresüsteemid enamikus Euroopariikides, mis annavad kvaliteetseid andmeid keskandmebaasile ja riiklikele registritele.

Noorte inimeste suurem võimalus osaleda praktilise väärtuse ja poliitilise tähtsusega Euroopa tasandiprojektis, mis suurendab nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning loob uusi töökohti, misnõuavad koordineerimist, andmehaldust, suhtlemisoskust ja erialaseid teadmisi.

Tegevused

— Tagada, et olemasolevatest Lepidoptera seire süsteemidest antakse andmeid kesksesse andmebaasi:Belgia, Kataloonia, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad,Sloveenia, Rootsi, Ühendkuningriik

— Toetada edasist arengut ning parandada mõne olemasoleva nõrgema kava kvaliteeti ja kestlikkust,eelkõige lõikude lisamise, dokumenteerimise sageduse suurendamise ja rohkema arvu vabatahtlike jatugikoordinaatorite värbamisega (nt Prantsusmaal, Sloveenias, Eestis, Leedus, Hispaanias).

— Teha koostööd partnerite ja muude oluliste sidusrühmadega, kaasa arvatud vajaduse korralrahvusparkidega, et aidata luua uusi seiresüsteeme vähemalt kuues riigis järgmiste riikide hulgas:Austria, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Ungari, Poola, Bulgaaria, Horvaatia,Kreeka, Küpros, Malta, Taani ja Läti.

— Pakkuda koolitust ja vajalikke tõlketeenuseid ning hõlbustada õppimist vabatahtlike hulgas

— Anda vabatahtlikele ja koordinaatoritele tagasisidet iga-aastaste uudiskirjade näol ja korraldades igakahe aasta järel kohtumisi, et koordineerida jõupingutusi, jagada parimaid tavasid ja toetada pikaajalistvabatahtlikku tegevust.

3. eesmärk.

Koguda tegevuspoliitika kohaseid Lepidoptera näitajaid erinevatest elupaikadest, analüüsida tulemusi jalevitada neid poliitikutele ja avalikkusele.


Tegevuspoliitikale vastav Lepidoptera näitajate kogum eri elupaikade kohta ELis ja Euroopas tervikuna.Aruanded, milles tõlgendatakse Lepidoptera näitajate ja suundumuste tähtsust. Poliitikakujundajateparem arusaam nende poliitika mõjust Lepidopterale, ökosüsteemidele ja nende teenustele, sealhulgastolmeldamisteenustele. Lepidoptera kui näitajate aktsepteerimine ELi ja muude Euroopa institutsioonidepoolt; parimate tavade vahetamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine. Spetsiifiliste näitajateväljatöötamine, mida saab kasutada tulemuspõhistes süsteemides.

Tegevused

— Töötada välja automatiseeritud süsteem iga-aastaste näitajate ja suundumuste saamiseks erielupaikade ja liikide rühmade kohta. Esialgne valik: rohumaa, metsad, märgalad, linnapiirkonnad jakliimamuutused.

— Töötada välja Euroopa Lepidoptera näitaja, mis näitab Lepidoptera üldist suundumust ELis jaEuroopa mastaabis.

— Töötada välja Euroopa Lepidoptera näitaja, et aidata parandada ELi elupaikade direktiivi rakendamist

124

ja saavutada Lepidoptera liikidele ja nende elupaikadele Natura 2000 soodne kaitsestaatus.

— Koostada aruanded Euroopa rohumaa liblikate näitaja kohta, hõlmates rohkem riike ning aidates muuhulgas jälgida ühise põllumajanduspoliitika mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ning uus lähenemisviistulemuspõhistele süsteemidele.

— Koostada Lepidoptera suundumusi metsamaal, märgaladel ja linnaelupaikades käsitlevad aruanded

— Näidata, kuidas Lepidoptera kolooniad reageerivad temperatuuri tõusule ja kliimamuutustele.

— Levitada tulemusi asjaomastele institutsioonidele, kaasa arvatud EL, Euroopa Nõukogu, Bernikonventsioon ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ning mõjutada poliitilisi arutelusid jategevust ELi ja riiklikul tasandil

— Teha koostööd muude selgrootuid uurivate rühmade esindajatega, et jagada teadmisi ja aidata kaasatolmeldamisalgatusele EU Pollinator Inititative

— Levitada tulemusi üldsusele laiemalt veebisaitide ja sotsiaalmeedia kaudu.

4. eesmärk. Projektijuhtimine ja -haldus


Projekti tõrgeteta rakendamine; eespool nimetatud komponentide õigeaegne valmimine; iga-aastasededuaruanded; raamatupidamise aastaaruanded ja üldised mõjuhinnangud.

Tegevused

— Hallata projekti, et tagada eespool nimetatud tulemused, ja esitada igal aastal eduaruanded.

— Sõlmida lepingud eelnimetatud komponentide saavutamiseks.

— Hallata projekti rahalisi vahendeid usaldusväärselt ja avaldada raamatupidamise aastaaruanded.

— Koostada iga-aastased eduaruanded ja hinnata mõju.

Selle kaheaastase katseprojekti (millest peaks saama ettevalmistav meede) kogueelarve oleks 800 000eurot.



Põhjendus:Selle projekti eesmärk on töötada välja ELi Lepidoptera näitajad, mis võivad aidata parandadakaitsemeetmeid, sh Natura 2000 maksete optimeerimine, ning hinnata edusamme ELi poliitikameetmete jaõigusaktide rakendamisel. Lepidoptera liblikad kujutavad endast lihtsalt kindlaksmääratavaid bioloogilisemitmekesisuse näitajaid: hästi dokumenteeritud, mõõdetavad, tundlikud muutustele, esinevad paljudeselupaigatüüpides ja esindavad mitmeid teisi putukaid. Bioloogilise mitmekesisuse , sh tolmeldajate jakahjureid hävitavate röövloomade vähenemine on suur põllumajanduse keskkonnaprobleem.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 891 === ALDE/7862 ===

esitaja(d): Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

-------------------------------


125


Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Katseprojekt — Cir©Lean: ELi VKEdele mõeldud äritegevust soodustav võrgustikringmajanduse ärivõimaluste kasutamiseks


Cir©Lean on katseprojekt, mille eesmärk on luua VKEdele ringmajanduse ärivõimaluste kasutamiseksmõeldud äritegevust soodustav võrgustik. Cir©Lean edendab uut tüüpi keskkonnahoidlikkutegevusvaldkonda, kus väärtusetu muudetakse väärtuslikuks, kasutades täiel määral ära kõiki materjale,sh jääke ja jäätmeid.

Euroopa eri piirkondades (eelkõige Soomes, Prantsusmaal, Norras, Rootsis ja Ühendkuningriigis) asuvadsuured kemikaale kasutavad tööstusettevõtted, äriühingud ja nendega seotud tarnijad püüavad arendadajääkidest ja jäätmetest uusi ettevõtlusvõimalusi. Kui arvestada piiriüleseid võimalusi, on võimalik neidjääke uutes tööstusharudes toormena kasutada. Kui tooret ELis edasi töödelda, jääb suurem osa loodavastlisaväärtusest Euroopa ühtsele turule, mis on kasulik Euroopa majandusele. Selle tulemusel suurenebtöökohtade arv ning see on hea ka keskkonnale.

Cir©Leani projekti sihtrühm on tööstussektoris tegutsevad ekspordisuunitlusega VKEd, kellel on soovi,suutlikkust ja rahvusvahelist perspektiivi. Cir©Leani projektiga luuakse ELi VKEde jaoks äritegevustsoodustavad süstemaatilised ja pikaajalised võrgustikud, kasutades piiriüleseid, valdkondadevahelisi ja erivaldkondade teadmisi ning töötades välja uusi innovatiivseid ringmajandusel põhinevaid ärimudeleid.Projekt aitab VKEdel leida viise, kuidas praegu veel kindlakstegemata materjali (jäätmed ja jäägid)väärtust suurendada, valmistades sellest väärtuslikke tooteid, mida saab müüa nii riigisisesel kui karahvusvahelisel turul. Kuna tänu projektile hakatakse jäätmejääke ja prügilasse ladestatut senisestsuuremal määral ümber töötlema, suurendab see tööstussümbioosi, s.t projektiga luuakse jäätmejääkideabil uusi ärivõimalusi.

Uute ärimudelite väljatöötamiseks korraldatakse piiri-, valkonna- ja ja sektoriüleseid avatudinnovatsiooni äriseminare, kus VKEd, esmase majandussektori ettevõtjad, ettevõtlusarendajad,haridustöötajad, teadlased, ametiasutused ja rahastajad omandavad uusi oskusi. Selles töös kasutatakseSoomes välja töötatud jätkusuutlikkuse hindamise vahendit. Tänu seminaridele saavad kõik osalejad uusiteadmisi ning töötatakse välja uued kaubanduslikud tooted ja teenused, mis ulatuvad üle riigipiiride.

Cir©Leani katseprojektis osaleb umbes 20 VKEd. Projekt hõlmab etappi, kus 100 VKEd osalevadkutsealast arengut soodustavas tegevuses, ning projekti abil saavad nad uusi kontakte ja teevad piiriülestkoostööd. Kui projekt on lõpule viidud, suureneb eksport ja uute ärimudelitega VKEde arv. Selletulemusel luuakse uusi pikaajalisi ja püsivaid kontakte ning alaliste koostööstruktuuridega partnerlusi.

Cir©Leani katseprojekti hinnanguline eelarve on 1,5 miljonit eurot. Katseprojekt kestab kaks aastat.Cir©Leani projekt lõpeb ringmajanduspõhist äritegevust soodustava võrgustiku loomisega, mis jätkabkatseprojekti lõppemise järel tegevust.

Põhjendus:Tuleb toetada uut tüüpi keskkonnahoidlikku majandustegevust. Kliimamuutustega võitlemiseks jaressursside säästmiseks tuleb välja töötada ringmajanduspõhised ärimudelid. Kliimamuutuste konventsioonieesmärk on kindlustada, et maailma keskmise temperatuuri tõus jääks tööstuseelse tasemega võrreldeskindalt alla 2 °C ja piirduks 1,5 °C-ga. Kokkuleppega püütakse ka saavutada aastatel 2050-2100 nullheide,

126

nii et heited ei ületaks kogust, mis neeldub CO2 loodusliku sidumise/kogumise/talletamise/kasutamisekäigus. See on tulevase vähese süsinikuheitega ringmajanduse jaoks vältimatu.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Eider Gardiazabal Rubial, Inés Ayala Sender

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 500 000 1 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 500 000 1 500 000 500 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 42 — Katseprojekt — Niisuguste lahenduste japarimate tavade kaardistamine, mida kasutatakse ELi puhastamiseks lindaani (pestitsiid) jäätmetesttekkivast saastest


Ühendit γ-HCH, mida tuntakse üldiselt lindaanina, kasutati alates 1940. aastate algusest ulatuslikultinsektitsiidina põllumajanduses, majapidamistes ning puidu- ja tekstiilikaitsevahendina.

Selle kasutamist põllumajanduses hakati piirama 1970. aastatel, kuna hakati muret tundma selle mõjupärast inimeste tervisele ja keskkonnale, ning see keelustati ELis lõplikult 2000. aastal. 2009. aastalkeelustati lõpuks lindaani tootmine ja selle kasutamine põllumajanduses püsivate orgaanilistesaasteainete Stockholmi konventsiooni alusel ka rahvusvahelisel tasandil. Lindaan võib kahjustadanärvisüsteemi, tekitades mitmesuguseid sümptomeid alates peavalust ja peapööritusest kunihaigushoogude, konvulsioonide ja harvemini ka surmani. Võttes aluseks peamiselt loomuuringutestsaadud tõendid, on suuremas osas lindaani hinnangutes jõutud järeldusele, et see võib põhjustadavähktõbe.

Kuigi lindaani kasutamine taimekaitsevahendina 2000. aastal keelustati, on kõnealuse väga toksilisepestitsiidi vanad tootmis- ja ladestamiskohad endiselt kõikjal ELis alles (Sloveenias, Saksamaal,Rumeenias, Hispaanias jne). Kuigi teadmised muudest püsivatest orgaanilistest saasteainetest on üsnamuljetavaldavad, puudub lindaani puhul selge ülevaade saastatud alade suurusest Euroopa Liidus ning eiole teada, kui suur on HCH kogus, mis võib sattuda endistest tootmis- ja säilitamiskohadest päritsaastatud ehitus- ja lammutusjäätmete kaudu jäätme-/veeringlusesse.

Kuigi ELis on kehtestatud terviklik õigusraamistik püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise kohta jaüsna arenenud lubade andmise süsteem pestitsiidide jaoks, mis võimaldab reageerida UUTELEpestitsiididele, mida tahetakse kasutusele võtta või millele taotletakse uut luba, puuduvad eeskirjad jaõiguskaitsevahendid niisuguste olemasolevate kohtade osas, kus esineb lindaani jääke, saastestpuhastamise meetodite osas ja tööstusalade taastamise osas. Olemas on ka mitmesugused eri meetodid,mis hõlmavad põletust, keemilist reaktsiooni, geneetiliselt muundatud taimi, isoleerimist jne.

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused seisavad sageli igasuguse abita silmitsi püüdlusegategeleda keskkonnale ja tervisele avalduva kahjuliku mõjuga tööstuslike tootmiskohtade saastestpuhastamisel, seda ka Euroopa Liidu poolse rahastuse saamise võimalusteta. Selle probleemigategelemiseks ja ringmajanduse ettepanekutes pakutavaid uusi ELi võimalusi arvesse võttes on

127

katseprojektil järgmised eesmärgid:

1. Teha kindlaks ja kaardistada lindaani jäätmekohad Euroopa Liidus ja koostada loetelu meetmetest,mida võtavad eri haldusasutused lindaani jäätmekohtade saastest puhastamiseks ning võetud meetmete jaavaliku sektori poolt tehtud investeeringute tõhususe hindamiseks. Kõnealuse projekti raames oleksvõimalik teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainete ning muude pestitsiidide põhjustatud saastestpuhastamise tugevad ja nõrgad küljed sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate üle peetava arutelu raames.

2. Hõlbustada teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning tehnosiiret HCH ja lindaani põhjustatudsaastest puhastamise meetmete valdkonnas, mida võetakse kogu Euroopa Liidus, et neid teadmisi oleksvõimalik üle kanda teistesse piirkondadesse, kus on sarnased probleemid. Selle projekti raames on ühtlasivõimalik levitada niisuguste konkreetsete meetmete tulemusi, mida rahastatakse varasemate programmide„Life“ ja „Horisont 2020“ projektide raames.3. Teha kindlaks ELi lisarahastuse saamise võimalused asjaomaste kohtade saastest puhastamiseks ELisning teha kindlaks endiste tööstusalade taastamise projektide parimad tavad ning teha eelkõige kindlakskonkreetsed projektid, mida rahastatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) tihedaskoostöös EFSI keskusega.

4. Teha kindlaks teadusuuringute vajadused, mille eesmärk on arendada edasi HCH ja lindaani jäätmetepõhjustatud saastest tõhusama ja ohutuma puhastamise lisaviise.

5. Koostada piirkondlike, riiklike ja kohalike haldusasutuste jaoks suunised jätkusuutliku jakeskkonnasõbraliku lähenemisviisi väljatöötamiseks asjaomaste alade ümberkujundamise kohta.




Põhjendus:Kuigi ELis on kehtestatud terviklik õigusraamistik püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise kohta ja üsnaarenenud lubade andmise süsteem pestitsiidide jaoks, mis võimaldab reageerida UUTELE pestitsiididele,mida tahetakse kasutusele võtta või millele taotletakse uut luba, puuduvad eeskirjad ja õiguskaitsevahendidniisuguste olemasolevate kohtade osas, kus esineb lindaani jääke, saastest puhastamise meetodite osas jatööstusalade taastamise osas. Olemas on ka mitmesugused eri meetodid, mis hõlmavad põletust, keemilistreaktsiooni, geneetiliselt muundatud taimi, isoleerimist jne.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Anneli Jäätteenmäki, Adina-Ioana Vălean, Ulrike Müller, Nils Torvalds, Urmas Paet, NedzhmiAli, Gérard Deprez, Valentinas Mazuronis, Gerben-Jan Gerbrandy

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

128


Kulukohustused





Maksed

Reserv

Kogusumma 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Cir©Lean: ELi VKEdele suunatud äritegevust soodustav võrgustik ringmajanduseärivõimaluste kasutamiseks


Cir©Lean on katseprojekti, mille eesmärk on luua VKEdele suunatud äritegevust soodustav võrgustikringmajanduse ärivõimaluste kasutamiseks. Cir©Lean edendab uut tüüpi keskkonnasõbralikkutegevusvaldkonda, kus väärtusetu muudetakse väärtuslikuks, kasutades täiel määral ära kõiki materjale,sh jääke ja jäätmeid.

Peamised kemikaale kasutavad tööstused, ettevõtjad ja nendega seotud tarneahelad Euroopa eripiirkondades (eelkõige Soomes, Prantsusmaal, Norras, Rootsis ja Ühendkuningriigis) püüavadkujundada jääkide ja jäätmete kasutamisest uuelaadset äritegevust. Kui vaadelda võimalusi piiriüleselt,on võimalik võtta need jäägid ja kasutada neid toormena uutes tööstusharudes. Tooraine ulatuslikumatöötlemisega ELis jääb suurem osa väärtuse loomisest Euroopa ühtsele turule, tuues kasu Euroopamajandusele. Selle tulemusel suureneb töökohtade arv ning sellest on kasu ka keskkonnale.

Cir©Leani projekti sihtrühmaks on ekspordile suunatud tööstusteenuste VKEd, kellel on soovi,suutlikkust ja rahvusvahelist perspektiivi. Cir©Leani projektiga ehitatakse üles süstemaatilisedäritegevust soodustavad pikaajalised võrgustikud ELi VKEdele, kasutades piiriüleseid,valdkondadevahelisi ja eri valdkondade teadmisi ning arendades uusi innovatiivseid ringmajanduselpõhinevaid ärimudeleid. Projekt aitab VKEdel leida viise, kuidas suurendada praegu tuvastamatamaterjali (jäätmed ja jäägid) väärtust, valmistades väärtuslikke tooteid müügiks nii siseriiklikult kui karahvusvahelisel turul. Projekt edendab tööstussümbioosi, suurendades jäätmejääkide ja prügilasseladestatu töötlemisastet; s.t projekt loob uusi ärivõimalusi jäätmejääkide abil.

Uute ärimudelite töötlemisel rakendatakse piiri-, valkonna- ja ja sektoriüleseid avatud innovatsiooniäriseminare, kus VKEd, esmase majandussektori ettevõtjad, ettevõtlusarendajad, haridustöötajad,teadlased, ametiasutused ja rahastajad koguvad oskusi. Selles töös kasutatakse Soomes välja töötatudjätkusuutlikkuse hindamise vahendit. Seminarid aitavad anda kõigi osalejatele uusi teadmisi ning töötadavälja uusi kaubanduslikke tooteid ja teenuseid, mis ulatuvad üle riigipiiride.

Cir©Lean katseprojektis osaleb ligi 20 VKEd. Projekti teetähisena osaleb 100 VKEd kutsealast arengutsoodustavas tegevuses ning projekti abil omandavad nad uusi kontakte ja teevad piiriülest koostööd. Kuiprojekt on lõpule viidud, suureneb eksport ja uute ärimudelitega VKEde arv. Selle tulemusel luuakse uusipikaajalisi ja jätkusuutlikke kontakte ja püsivate koostööstruktuuridega partnerlusi.

Cir©Lean katseprojekti hinnangulise eelarve on 1,5 miljonit eurot. Katseprojekt kestab kaks aastat.Cir©Lean projekt lõpeb ringmajanduse äritegevust soodustava võrgustiku loomisega, mis jätkabkatseprojekti lõppemise järel tegevust.



129

Põhjendus:On vaja toetada uut tüüpi keskkonnasõbralikku majandustegevust. Kliimamuutuse vastu võitlemine jaressursside säästmine eeldavad ringmajanduse ärimudelite väljatöötamist. Kliimamuutuste konventsioonieesmärk on hoida maailma keskmine õhutemperatuuri tõus tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2°Cja hoida temperatuuritõus alla 1,5°C. Kokkuleppega püütakse ka saavutada aastatel 2050-2100 nullheide, niiet heited ei ületaks taset, mis neeldub CO2 loodusliku sidumise/kogumise/talletamise/kasutamise käigus. Seeon vältimatu tulevase vähese süsinikuheite ja ringmajanduse seisukohalt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Josu Juaristi Abaunz, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, LynnBoylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou,Anja Hazekamp, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, YounousOmarjee, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Maria Lidia Senra Rodríguez, Neoklis Sylikiotis,Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo, Miguel Viegas

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Herbitsiidide kasutamise mõju kahepaiksetele ja tolmeldajatele


Katseprojekti eesmärk on:

töötada välja strateegia koos suunistega, sealhulgas täiendavalt uurida liikmesriikides tolmeldamise jasaagi suurenemise vahelist suhet;

aidata töötada välja keskkonnakaitsepoliitika, mis vähendaks nimetatud liikidele nende ainete mõju;

edendada ja ergutada avaliku sektori laborites, uurimiskeskustes ja teadusasutustes teadusuuringuidumbrohutõrje kohta avalikel aladel ja põllumajanduses;

tugevdada ja edendada kaitsemeetmeid ja integreeritud põllumajanduslikku tootmist.



Põhjendus:Tolmeldajate kadumine on üks viimastel aastatel tekkinud suurimaid keskkonnakriise. Teadlaste hinnangulsõltub putukate ja lindude tolmeldamisest rohkemal või vähemal umbes 35 % kõigist kogu maailmas

130

kasvatatavatest taimedest. Kõigil kontinentidel tehtud uuringud näitavad, et putukad ja tolmeldavad linnudon herbitsiidide ja pestitsiidide vastutustundetu kasutamise tõttu põllumajanduses suures ohus.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Younous Omarjee, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, LynnBoylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Tania González Peñas,Takis Hadjigeorgiou, Anja Hazekamp, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo,Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Barbara Spinelli, NeoklisSylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 500 000 p.m. 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 p.m. 500 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — Loomkatsete alternatiivide edendamine


Assigneeringust kaetakse katseprojektiga seoses varasematel aastatel võetud, täitmisele kuuluvadkulukohustused.

Loomkatseid kasutatakse Euroopas neljal eri eesmärgil: alusuuringud, rakendusuuringud, toksikoloogiaja õpetamine.

Direktiivis 2010/63/EL on sätestatud Euroopa raamistik teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomadekaitseks, kehtestades õigusliku nõude järgida asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid.

Nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi põhjenduses 28, sõltub katsetes kasutatavate loomade heaolusuurel määral nende töötajate teadmistest ja ametialasest pädevusest, kes teostavad järelevalvet katseteüle, kes sooritavad katseid ja kes kontrollivad loomade eest iga päev hoolitsevat personali. Seetõttu onhädavajalik, et loomade heaolu küsimustega seoses oleks liikmesriikides niisuguste ülesannete täitmiseeest vastutav personal nõuetekohaselt teavitatud, koolitatud ja vilunud ning et niisugusel personalil oleksjuurdepääs kogu asjaomasele teabele, vahenditele ja oskusteabele, mis annavad võimaluse kasutadaloomkatsete alternatiive.

Üks peamisi alternatiivide väljatöötamise ja kasutamise takistusi seisneb selles, et teadusvaldkondadevahel puuduvad ühendused ja teabe ühiskasutusse andmine, mistõttu on takistatud olemasolevatemeetodite edasiarendamine ja kasutamine loomkatsete tegijate poolt.

Projekti eesmärk on edendada liidus loomkatsete alternatiivide kasutamist. Alternatiivide ulatuslikumakasutamise soodustamiseks tuleb võtta kasutusele täiendavad vahendid ja neid tuleb pareminikoordineerida, et kõigepealt vähendada kasutatavate loomade arvu ja lõpuks niisugused tavad üldsekaotada.

Olemasolevate organite (nt ECVAM) pädevusi ja vahendeid suurendades püütakse projektiga parandadateabe ja teadmiste vahetamist teadusringkondade, liidu ametite, riiklike ametiasutuste ja loomkatsetekasutajate vahel liidu liikmesriikides, kajastades poliitilist lähenemisviisi, mille liit võttis omaks direktiivi

131

2010/63/EL kehtestamisega.

Selle eesmärk on edendada aktiivselt olemasolevaid loomkatsete alternatiive, hõlbustada uutealternatiivsete meetodite valideerimist, korraldada teavituskampaaniaid, soodustada eri liikmesriikideteadlaste ja ametiasutuste vahel teabe, teadmiste ja parimate tavade vahetamist olemasolevate meetoditekohta, selle kohta, kuidas neid kasutada, ja selle kohta, mida on vaja uute meetodite väljatöötamiseks võiolemasolevate meetodite parandamiseks.

Katseloomateaduse haridus- ja koolitusplatvormi ETPLAS (Education and Training Platform forLaboratory Animal) pädevusi ja vahendeid suurendades püütakse ettevalmistava meetmega pakkuda kakonkreetseid koolituskursusi, sealhulgas veebipõhiseid kursusi, mitte ainult teadlastele nendetöövaldkonnast sõltuvalt (nt alusuuringud või toksikoloogia), arstidele ja veterinaararstidele, vaid katööstuse sidusrühmadele.

Ettevalmistava meetme raames tuleks luua ka foorum aruteluks ja ettepanekuteks, mille eesmärk onergutada ja optimeerida teadusuuringuid, et töötada välja alternatiive, luua ühendusi liidureguleerimisstruktuuri ja riiklike reguleerimisstruktuuride vahel ning liikuda alternatiivsete meetoditeliidus tulemuslikumaks muutmise suunas.

Ettevalmistaval meetmel peaks olema tähtis roll kehtivate õigusaktide rakendamisel ja niisuguse eesmärgisaavutamisel, mida järgib ka komisjon ja milleks on loomkatsete lõplik asendamine alternatiivsetemeetoditega.



Põhjendus:Ettevalmistav meede põhineb katseprojektil 07 02 77 34, mis võeti vastu 2016. aastal ja mis viiakse ellu2017. aastal. Seda tuleks ettevalmistava meetme kujul pikendada 2018. aastaks, et koostada ettepanekuidnäiteks ELi meetmete, õigusaktide või programmide vastuvõtmiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Satelliidifotode kasutamine Natura 2000 võrgustiku rakendamise parandamiseks


132

Käesoleva katseprojekti eesmärk on kasutada ära satelliitfotode potentsiaali, et toetada ELi kaitsealadeNatura 2000 võrgustiku rakendamist. Projekti eesmärk on kasutada olemasolevaid vaatlussatelliite, etparemini mõista ja ohjata elupaikade hävimisest kaitsealadele tulenevaid ohtusid. Bioloogilisemitmekesisuse hävimise peatamine 2020. aastaks on ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia esmatähtiseesmärk ja oluline samm selle eesmärgi saavutamisel on tagada, et praegused kaitsealad oleksid piisavaltkaitstud ja majandatud.

Linnukaitsedirektiivi ja elupaikade direktiivi raames on liikmesriigid kohustatud kaitsma Natura 2000alasid hävitamise eest. Praktikas hävib aga Natura 2000 aladel igal aastal tuhat hektarit elupaikasid(metsad, rohumaad), mis on tingitud eri teguritest, nagu veevõtmine ja kuivendamine, looduslikerohumaade muutmine põllumaaks, metsade lageraie ja linnastumine, mis määratleti EuroopaKeskkonnaagentuuri 2015. aasta aruandes ELi looduse seisundi kohta peamiste ohtudena bioloogiliselemitmekesisusele. Järelevalve elupaikade kadumise ulatuse üle on halb, kuid see on ELi eri osadestõenäoliselt laadilt ja ulatuselt väga erinev. Elupaikade hävimine on väga tõsine keskkonnaprobleem,kuna sageli on see protsess kas pöördumatu või mõnikord võib elupaiga taastumiseks kuluda sajandeid,nagu näiteks põlismetsade puhul.

Satelliittehnoloogia areneb kiiresti. ELi enda Copernicuse satelliidid ja muud satelliidid, nagu vabaltkasutatav LANDSAT, on suutelised andma kõrglahutusega kujutisi kogu Euroopast, kusjuuresarhiiviandmeid on mitme aastakümne kohta. Siiski on vaja teha palju tööd, enne kui fotosid on võimalikkasutada, ja seda on praegu vaja kiiresti teha.

Kõigepealt tuleb satelliidifotosid töödelda. Selleks et mõista, kui palju elupaiku on kadunud ja millal seetoimus, tuleb võrrelda eri aastatel samast piirkonnast tehtud mitmeid fotosid ja neid täiendavalt töödelda.Seejärel tuleks need pildid töödelda elupaikade kaartideks, kasutades soovitavalt selleks ökosüsteemide janende teenuste kaardistamise ja hindamise tüüpe, ning neid tuleks kontrollida olemasolevaid kaarte jamuid andmeid kasutades. Olulisi elupaikade kadumise piirkondi Natura 2000 aladel tuleks seejärelanalüüsida ning koostada tuleks elupaikade kadumise hinnang ökosüsteemi tüüpide kaupa aja jooksul.

Seejärel pannakse need kaardid välja veebiplatvormil koos kindlaks tehtud juhtumitega varasemaelupaikade hävimise kohta, selgitades selle põhjuseid. Kodanikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonidkontrollivad väga aktiivselt Natura 2000 võrgustiku rakendamist, mida näitab igal aastal EuroopaKomisjonile Natura 2000 alade ohtude kohta esitatavate kaebuste suur arv. Elupaikade hävimise jälgimistvõimaldava veebiplatvormi loomise kaudu annab projekt neile kaasarääkimise võimalused ning julgustabneid osalema ELi poliitika kohaldamises. Platvorm peaks olema kasutajasõbralik ja andmedallalaaditavad, kuna see võimaldab kodanikel ja teadlastel projektide tulemusi kõige täiemal määral ärakasutada.

Lõpptulemusena peaks projekt aitama kaasa sellisele maakasutusele Natura 2000 aladel, mis onkooskõlas bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega, ning aitama kaasa maakasutust puudutavatekonfliktide lahendamisele. Sellisena aitab projekt saavutada kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki 15metsade säästva majandamise, mulla degradeerumise peatamise ja mullaseisundi parandamise ningbioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise osas.



Põhjendus:Kaitsealade võrgustik Natura 2000 on ELi peamine meede bioloogilise mitmekesisuse kui meie ühisepärandi kaitsmiseks. Kasutades ära satelliitide potentsiaali kaitsealasid puudutavate jätkuvate ohtude väljaselgitamiseks, on katseprojekti eesmärk aidata kaasa Natura 2000 arukale rakendamisele ja paremini mõista

133

ELi looduse seisundit. Veebiplatvormi loomisega, kus satelliidiandmetega on võimalik tutvuda, kaasabprojekt ka kodanikud Natura 2000 rakendamisse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 250 000 625 000 1 250 000 625 000

Reserv

Kogusumma 1 250 000 625 000 1 250 000 625 000

Rubriik:Katseprojekt — Invasiivsete võõrliikide tekitatava kahju vähendamine


Katseprojekti üldeesmärk on katsetada uuenduslikke meetodeid, millega takistada invasiivsete võõrliikidekohandumist ja levimist veekeskkonnas, toetudes invasiivseid võõrliike käsitlevale ELi määrusele ja ELibioloogilise mitmekesisuse 2020. aasta strateegiale.

On üldteada, et invasiivsete võõrliikide kohandumise takistamine on palju kulutõhusam kui jubakohandunud invasiivsete võõrliikidega toime tulemine ja nendest vabanemine. Selgunud on aga kaksolulist tegurit, mis takistavad bioturvalisuse meetmete võtmist. Esiteks kodanikud ei mõista, kui olulinebioturvalisus on, ja teiseks haldajad ja õigusaktide kehtestajad ei tea, kuidas invasiivsete võõrliikidekohandumist ja levimist kõige paremini takistada.

Invasiivsete võõrliikide mõju on eriti suur veekeskkonnas, kust ka nende eemaldamine on väga keeruline.Seetõttu on invasiivsete võõrliikide kohandumise ja levimise takistamine veekeskkonnas iseäraniskulutõhus. Invasiivsete võõrliikide levimise takistamise teeb aga sageli veel raskemaks see, et paljudveekeskkonnad kuuluvad mitme eri riigi territooriumile.

Katseprojektiga nähakse ette kaks üksteisest eraldi seisvat, kuid üksteist siiski täiendavat meedet, milleraames katsetada, kuidas saaks invasiivsete võõrliikide levimist veekeskkonnas takistada uutemeetoditega, ning vahetada veekeskkonna haldajate, õigusaktide kehtestajate ja sidusrühmade hulgashäid tavasid.

Katseprojekti raames eraldatakse katsepiirkondadele 1 miljon eurot, et uurida, milliste uuenduslikemeetodite abil oleks võimalik suurendada sidusrühmade ja laiema üldsuse teadlikkust sellest, etveekeskkondades on vaja tõhusat bioturvalisust, pöörates eritähelepanu mitme riigi territooriumilekuuluvatele veekeskkondadele. Eeldatavasti hõlmavad need tegevused nii traditsioonilise kui kasotsiaalmeedia kampaaniaid ning peamiste sidusrühmade (õigusaktide kehtestajad, kohalikud elanikud javeekeskkonnapõhises majandustegevuses osalejad) osavõtul toimuvaid edendusüritusi. Nende tegevusteeesmärk on panna sidusrühmad ja kodanikud mõistma, et selle asemel, et juba kohandunud invasiivseidvõõrliike lihtsalt hallata, tuleb hoopis takistada, et need üldse ei kohandukski.

Peale selle eraldatakse katseprojekti raames 250 000 eurot selleks, et katsetada veekeskkonna invasiivsetevõõrliikide sidusrühmade ELi võrgustiku loomist. Eesmärk on võimaldada veekeskkonna haldajatel,õigusaktide kehtestajatel ja sidusrühmadel end kurssi viia, milliste heade tavade abil on võimalikveekeskkonna invasiivsete võõrliikide levimist takistada. Selleks korraldatakse nii sektorisiseseid kui ka -

134

vahelisi teabevahetusüritusi, mille hulka kuulub ka Euroopa konverents. Teine meede toetab ka esimestmeedet, sest katsepiirkondades tehtud töö tulemuste levitamiseks luuakse foorum. Kuna praegu ei oleveekeskkonna invasiivsete võõrliikide haldamise Euroopa-ülest võrgustikku olemas, soovitakse sellegatihendada selles valdkonnas koostööd.



Põhjendus:Invasiivsed võõrliigid on liikide väljasuremise põhjuste hulgas üleilmsel tasandil teisel kohal ning ELimajandusele tekitab see aastas hinnanguliselt 12,5 miljardit eurot kahju ja halduskulu. Invasiivsed võõrliigidmõjuvad eriti rängalt veekeskkonnale ja veepõhistele majandustegevustele, nagu kalandus, hobi- jakommertslaevandus ning tööstuslik tegevus, milleks transporditakse torude kaudu suures koguses vett.Invasiivsete võõrliikide kohandumise takistamine on majanduslikult tasuvam kui nende haldamine. Sellekohta, kuidas seda (eriti veekeskkonnas) teha, on vaja rohkem teadmisi.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 750 000 650 000 750 000 650 000

Reserv

Kogusumma 750 000 650 000 750 000 650 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — Ettevalmistav meede – Programmilise arendustegevuse eesmärgil suutlikkusesuurendamise juurutamine ning eesmärkide kindlakstegemine keskkonnamaksude ja eelarvereformivaldkonnas


Toetudes tulemuslikule 2015. aasta katseprojektile (töös 2016.–2017. aastal) „Suutlikkuse suurendamine,programmiline arendustegevus ja kommunikatsioon keskkonnamaksude ja eelarvereformi valdkonnas“ning selles projektis kindlaks määratud viiele teemavaldkonnale (bioloogiline mitmekesisus jamaakasutus; õhusaaste; veepuudus; veekvaliteet ja ringmajandus), milles tuleb välja töötadakeskkonnamaksude head tavad, on käesoleva ettevalmistava meetme eesmärk anda organisatsioonidekäsutusse vahendid, mida neil on vaja, et nii riigi kui ka ELi tasandil toimuvatespoliitikakujundusprotsessides osalemiseks paremini valmistuda. See peaks keskenduma neljale sambale:1. töötada kohaliku, piirkondliku, riigi ja Euroopa tasandi kodanikuühiskonna esindajate jaotsusetegijate jaoks välja rida suutlikkust suurendavaid vahendeid, millega anda suuniseidkeskkonnamaksude reformides osalemiseks; 2. teha kindlaks, kuidas on viies teemavaldkonnas võimaliksidusrühmi kaasata, ja koostada keskkonnareformidega seotud sidusrühmade võimalike tegevuste kohta

135

kuni 2030. aastani ulatuvad tegevuskavad. See hõlmaks nii Euroopa tasandit kui ka teatavat valikutliikmesriikidest (nt 3 liikmesriiki iga teemavaldkonna kohta); 3. korraldada projekti viieteemavaldkonnaga seotud strateegilisi kohtumisi, mille eesmärk on muuta tegevuskavad täpsemaks ningsoodustada otsusetegijate ja kodanikuühiskonna esindajate osalemist keskkonnamaksude kehtestamisel jaeelarvereformis; 4. projekti raames tuleks uurida ka eri laadi toetusi, mida makstakse reformide puhul,mis aitavad majandust keskkonnasäästlikumaks muuta. See peaks hõlmama rahalisi toetusi,maksuvabastusi (nt äriühingute vabastamine tulumaksust) ja subsideeritud laene. See peaks sisaldama kamodelleerimisanalüüsi selliste küsimuste kohta, nagu toetusreformi optimaalne kujundamine ja selle tõttukahju kannatavatele asjaosalistele kahju hüvitamine.



Põhjendus:2015. aasta katseprojektiga loodi võrgustik kodanikühiskonna esindajatest, kellel on suurem suutlikkusosaleda keskkonnamaksudealaste otsuste tegemisel. Selle alusel võetava ettevalmistava meetme eesmärk ontugineda olemasolevatele oskustele ja võrgustikele, et soodustada 2030. aastani kehtiva keskkonnapoliitikaraames keskkonnamaksude ja eelarvereformi arengut ja kasutamist. See soodustab teadmiste jagamist jasidusrühmade suuremat osalemist poliitikakujunduses, mille eesmärk on toetada üleminekutkeskkonnahoidlikule ja kaasavale globaalsele majandusele.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 6 000 000 3 000 000 6 000 000 3 000 000

Reserv

Kogusumma 6 000 000 3 000 000 6 000 000 3 000 000

Rubriik:Ettevalmistav meede — ELi äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidelbioloogilise mitmekesisuse, liikide ja elupaikade kaitsmine


Katseprojekt 07 02 77 34, mis võeti vastu 2016. aastal ja viidi ellu 2017. aastal, pälvis heakskiidu kohapealtegutsevatelt asjaosalistelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kes mõistsid, kui tähtis on koostadaPrantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ja ka kõigis muudes ELi piirkondades liikide ja elupaikadeloetelu. Tänu sellele loetelule ning sellega seotud algatustele, sh ettevalmistav meede BEST, mis puudutabELi äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisusevabatahtlikku kava, (elluviimine 2011.–2017. aastal), ja katseprojekt 07 02 07 34 „Äärepoolseimatepiirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi

136

kaardistamine ning hindamine“, on võimalik koguda nendes piirkondades valitseva biolooglisemitmekesisuse kohta spetsiifilisi teadmisi, mis on vajalikud elupaikade ja liikide tõhusaks kaitsmiseks.Kuna teaduslikud andmed pidevalt uuenevad ja nende piirkondade bioloogilist mitmekesisust tulebpidevalt kaitsta, tuleks katseprojekti ettevalmistava meetme kujul pikendada, et koostada sel tähtsal teemalettepanekuid ELi meetmete, õigusaktide või programmide vastuvõtmiseks.




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 800 000 400 000 800 000 400 000

Reserv

Kogusumma 800 000 400 000 800 000 400 000

Rubriik:Katseprojekt — ELi liblikate seire ja näitajad


Projekti eesmärk on luua liblikate (liblikaliste) esinduslik seirevõrgustik üle ELi ja liblikaliste näitajatekogum, mis aitaks parandada ELi elupaikade direktiivi alusel võetavate kaitsemeetmete suunatust jatõhusust, aitaks teha seiret selle kohta, milline on ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaksmuutmise mõju bioloogilisele mitmekesisusele, tagaks Natura 2000 alasid heas seisukorras hoidvatelepõllumajandustootjatele hüvitusmaksed ning kliimamuutusi käsitleva ja Euroopa valdkondliku jamaakasutuse poliitika üldiselt.

Põhjendus

1. Projekti eesmärk on töötada välja ELi liblikaliste näitajaid, mis võivad aidata parandadakaitsemeetmeid ja hinnata ELi poliitika ja õigusaktide rakendamisel saavutatud edu, näiteks mispuudutab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja ELi elupaikade direktiivi. Lisakssellele, et saadakse väga oluline näitaja, mille abil mõõta edusamme Natura 2000 alade majandamises jataastamises, aitab projekt kaasa ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias 3. eesmärgi rakendamiselsaavutatud edu jälgimisele, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse ja metsanduse rolli bioloogilisemitmekesisuse säilitamisel ja suurendamisel. Katseprojekti tulemusena tuleks eelkõige saada

137

representatiivne näitaja, mis aitab jälgida ühise põllumajanduspoliitika mõju rohumaade bioloogiliselemitmekesisusele. See annab ka teavet kliimamuutuste näitaja väljatöötamiseks, aidates seeläbi kaasakliimamuutustega kohanemise strateegiate käimasolevale läbivaatamisele. Samuti on võimalik saadanäitajaid metsade, märgalade linnaelupaikade kohta.

2. Nimetatud näitajad on vajalikud edusammude jälgimiseks ja stimuleerimiseks, et saavutada ELi jaülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse eesmärk aastaks 2020 ja kestliku arengu eesmärgid. Projekt onpoliitiliselt väga asjakohane ja võib tuua ELi tasandil mitmesugust kasu, näiteks sidudes teaduse japoliitika ning tugevdades tõendus- ja teadmistebaasi ELi poliitika kujundamiseks; ühendadeskodanike/vabatahtlike poliitikakujundajatele suunatud jõupingutusi neis liikmesriikides, kus see ei oletavapärane; suurendades tööalaseid võimalusi noortele kogu Euroopas, suurendades nende oskusi; ningühendades põllumajandus- ja keskkonnavaldkonna ning kliimamuutuste uurijate ja poliitikakujundajateteadmisi.

3. See võib aidata suurendada bioloogilise mitmekesisuse ja põllumajanduspoliitika ja -tavade tähtsust jabioloogilise mitmekesisuse taastamist ning aidata kaasa käimasolevale arutelule agroökoloogiauuenduslike lähenemisviiside üle, sillutades teed kestlikule innovatsioonile põllumajanduses ningkeskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja kestlikkuse parandamiseks suunatud toetuste tõhususemõõtmisele. Natura 2000 aladel on praegu madalaim kaitsestaatus; käesolev projekt võib aidataparandada ELi elupaikade direktiivi rakendamist ja soodustada edasiste meetmete võtmist, selleks etparandada Natura 2000 aladel olevate liblikaliste kaitsestaatust ja elupaiku, millest nad sõltuvad, eelkõigevõimaldades paremini suunata ÜPP 2. samba vahendeid ja tagada, et Natura 2000 toetused oleksidmõjusad ja hüvitavad, et motiveerida põllumajandustootjaid neid alasid ja nendest sõltuvaid liikeparemini kaitsma. See täiendaks olemasolevaid põllulindude näitajaid, kuna kirjeldaks täpsemalt kõrgekvaliteediga elupaikade ja ökosüsteemide seisundit. Peale selle asendatakse ad hoc liblikaliste seire janäitajate esitamine kestliku süsteemiga, mis hõlmab rohkem liikmesriike, rohkem andmeid ja onrepresentatiivsem, et olla laiemalt vastuvõetav.

4. See laialdane projekt võimaldab välja töötada liblikaliste valideeritud andmete kogumise jasalvestamise süsteemi Euroopa tasandil nii, et rohumaa liblika näitajat ja muid näitajaid on võimalikkulutõhusalt ja korrapäraselt ajakohastada. Võrreldes praeguse lähenemisviisiga oleks see suur sammedasi. Selleks töötatakse välja ja ehitatakse üles hästi kavandatud andmebaas, mis hõlmab süstemaatiliseltkogutud andmeid liblikaliste arvu kohta kindlal marsruudil või lõigul (Euroopa Keskkonnaametiga jubakokkulepitud metoodika) eri riikides, ning liblikaliste näitajate kogumit täiendatakse ja ajakohastataksekorrapäraselt.


6. Projekti tulemusel paraneb oluliselt ELi liblikaliste seirevõrgustik, igal aastal uuritakse läbi rohkemlõikusid, seires osaleb rohkem ELi liikmesriike ja kodanikke ning koostatakse liblikaliste näitajate kogumja terviklik andmebaas, mis on väärtuslik allikas teadlastele, poliitikakujundajatele ja hindajatele.Tulemusi kasutatakse selleks, et anda teavet poliitiliste arutelude jaoks, parandada poliitika rakendamistja suurendada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kvaliteeti, sealhulgas tolmeldamiseteenuseid.


1. eesmärk.


Oodatavad tulemused

138

Ühtne andmebaas, mis sisaldab valideeritud ja standarditud liblikaliste arvandmeid kogu Euroopaseiresüsteemidest ning milles saab teha päringuid ja mis annab korrapäraselt aruandeid liblikalistenäitajate kohta ning rikastab teadusuuringuid, millega aidatakse otseselt kaasa EuroopaKeskkonnaameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse, Eurostati ja keskkonna peadirektoraadi pooltväljatöötatud looduskapitali integreeritud ruumiliste andmete infrastruktuurile.

Peamised tegevused

— Töötada välja liblikaliste seireandmete tõhus andmebaas, mis võimaldab koostada liblikaliste näitajatekogumi.

— Sõlmida juriidiliste andmete jagamise kokkulepped olemasolevate seiresüsteemidega, et teha selgeksintellektuaalomandi õiguste ja andmetele juurdepääsu küsimused.

— Koguda igal aastal andmeid olemasolevatest seiresüsteemidest, valideerida arvud ja sisestada needandmebaasi.

— Töötada välja veebipõhine andmete sisestamise süsteem ja võimaldada riikidel esitada andmeidtõhusalt ja standardvormingus (NB! Ka mõnedes olemasolevates kavades võetakse selline süsteemkasutusele)

— Pakkuda koolitust seiresüsteemi vabatahtlikele, kasutades veebipõhist andmete sisestamise süsteemi.

— Tagada vahendid liikmesriikide liblikaliste populatsioonisuundumuste arvutamiseks.

— Teha andmed vastavalt vajadusele teadusuuringute jaoks kättesaadavaks

2. eesmärk.


Oodatavad tulemused

Vabatahtlikkusel põhinevad ja ekspertide poolt kinnitatud liblikaliste seiresüsteemid enamikus Euroopariikides, mis annavad kvaliteetseid andmeid keskandmebaasile ja riiklikele registritele.


Tegevused

— Tagada, et olemasolevatest liblikaliste seire süsteemidest antakse andmeid kesksesse andmebaasi:Belgia, Kataloonia, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad,Sloveenia, Rootsi, Ühendkuningriik

— Toetada edasist arengut ning parandada mõne olemasoleva nõrgema kava kvaliteeti ja kestlikkust,eelkõige lõikude lisamise, dokumenteerimise sageduse suurendamise ja rohkema arvu vabatahtlike jatugikoordinaatorite värbamisega (nt Prantsusmaal, Sloveenias, Eestis, Leedus, Hispaanias).

— Teha koostööd partnerite ja muude oluliste sidusrühmadega, kaasa arvatud vajaduse korralrahvusparkidega, et aidata luua uusi seiresüsteeme vähemalt kuues riigis järgmiste riikide hulgas:Austria, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Ungari, Poola, Bulgaaria, Horvaatia,Kreeka, Küpros, Malta, Taani ja Läti.

— Pakkuda koolitust ja vajalikke tõlketeenuseid ning hõlbustada õppimist vabatahtlike hulgas

— Anda vabatahtlikele ja koordinaatoritele tagasisidet iga-aastaste uudiskirjade näol ja korraldades igakahe aasta järel kohtumisi, et koordineerida jõupingutusi, jagada parimaid tavasid ja toetada pikaajalistvabatahtlikku tegevust.

3. eesmärk.

139

Koguda tegevuspoliitika kohaseid liblikaliste näitajaid erinevatest elupaikadest, analüüsida tulemusi jalevitada neid poliitikutele ja avalikkusele.

Oodatavad tulemused

Tegevuspoliitikale vastav liblikaliste näitajate kogum eri elupaikade kohta ELis ja Euroopas tervikuna.Aruanded, milles tõlgendatakse liblikaliste näitajate ja suundumuste tähtsust. Poliitikakujundajate paremarusaam nende poliitika mõjust liblikalistele, ökosüsteemidele ja nende toimele, sealhulgastolmeldamisele. Liblikaliste kui indikaatorite aktsepteerimine ELi ja muude Euroopa institutsioonidepoolt; parimate tavade vahetamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine. Spetsiifiliste näitajateväljatöötamine, mida saab kasutada tulemuspõhistes süsteemides.

Tegevused

— Töötada välja automatiseeritud süsteem iga-aastaste näitajate ja suundumuste saamiseks erielupaikade ja liikide rühmade kohta. Esialgne valik: rohumaa, metsad, märgalad, linnapiirkonnad jakliimamuutused.

— Töötada välja Euroopa liblikaliste näitaja, mis näitab liblikaliste üldist suundumust ELis ja Euroopamastaabis.

— Töötada välja Euroopa liblikaliste näitaja, et aidata parandada ELi elupaikade direktiivi rakendamistja saavutada liblikaliste liikidele ja nende elupaikadele Natura 2000 soodne kaitsestaatus.

— Koostada aruanded Euroopa rohumaa liblikate näitaja kohta, hõlmates rohkem riike ning aidates muuhulgas jälgida ühise põllumajanduspoliitika mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ning uus lähenemisviistulemuspõhistele süsteemidele.

— Koostada liblikaliste suundumusi metsamaal, märgaladel ja linnaelupaikades käsitlevad aruanded

— Näidata, kuidas liblikaliste kolooniad reageerivad temperatuuri tõusule ja kliimamuutustele.

— Levitada tulemusi asjaomastele institutsioonidele, kaasa arvatud EL, Euroopa Nõukogu, Bernikonventsioon ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ning mõjutada poliitilisi arutelusid jategevust ELi ja riiklikul tasandil

— Teha koostööd muude selgrootuid uurivate rühmade esindajatega, et jagada teadmisi ja aidata kaasatolmeldamisalgatusele EU Pollinator Inititative

— Levitada tulemusi üldsusele laiemalt veebisaitide ja sotsiaalmeedia kaudu.


Oodatavad tulemused

Projekti tõrgeteta rakendamine; eespool nimetatud komponentide õigeaegne valmimine; iga-aastasededuaruanded; raamatupidamise aastaaruanded ja üldised mõjuhinnangud.

Tegevused

— Hallata projekti, et tagada eespool nimetatud tulemused, ja esitada igal aastal eduaruanded.

— Sõlmida lepingud eelnimetatud komponentide saavutamiseks.

— Hallata projekti rahalisi vahendeid usaldusväärselt ja avaldada raamatupidamise aastaaruanded.

— Koostada iga-aastased eduaruanded ja hinnata mõju.



Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr

140

966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millegatunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Põhjendus:Selle projekti eesmärk on töötada välja ELi liblikaliste näitajad, mis võivad aidata parandadakaitsemeetmeid, sh Natura 2000 maksete optimeerimine, ning hinnata edusamme ELi poliitikameetmete jaõigusaktide rakendamisel. Liblikalised kujutavad endast lihtsalt kindlaksmääratavaid bioloogilisemitmekesisuse näitajaid: nad on hästi dokumenteeritud, mõõdetavad, tundlikud muutustele, esinevadpaljudes elupaigatüüpides ja esindavad mitmeid teisi putukaid. Bioloogilise mitmekesisuse, sh tolmeldajateja kahjureid hävitavate röövloomade vähenemine on suur põllumajanduse keskkonnaprobleem.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 500 000 1 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 500 000 1 500 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Niisuguste lahenduste ja parimate tavade kaardistamine, mida kasutatakse ELiniisugusest saastest puhastamiseks, mis tuleneb lindaani (pestitsiid) jäätmetest


Ühendit γ-HCH, mida tuntakse üldiselt lindaanina, kasutati alates 1940. aastate algusest ulatuslikultinsektitsiidina põllumajanduses, majapidamistes ning puidu- ja tekstiilikaitsevahendina.

Selle kasutamist põllumajanduses hakati piirama 1970. aastatel, kuna hakati muret tundma selle mõjupärast inimeste tervisele ja keskkonnale, ning see keelustati ELis lõplikult 2000. aastal. 2009. aastalkeelustati lõpuks lindaani tootmine ja selle kasutamine põllumajanduses püsivate orgaanilistesaasteainete Stockholmi konventsiooni alusel ka rahvusvahelisel tasandil. Lindaan võib kahjustadanärvisüsteemi, tekitades mitmesuguseid sümptomeid alates peavalust ja peapööritusest kunihaigushoogude, konvulsioonide ja harvemini ka surmani. Võttes aluseks peamiselt loomuuringutestsaadud tõendid, on suuremas osas lindaani hinnangutes jõutud järeldusele, et see võib põhjustadavähktõbe.

Kuigi lindaani kasutamine taimekaitsevahendina 2000. aastal keelustati, on kõnealuse väga toksilisepestitsiidi vanad tootmis- ja ladestamiskohad endiselt kõikjal ELis alles (Sloveenias, Saksamaal,Rumeenias, Hispaanias jne). Kuigi teadmised muudest püsivatest orgaanilistest saasteainetest on üsnamuljetavaldavad, puudub lindaani puhul selge ülevaade saastatud alade suurusest Euroopa Liidus ning eiole teada, kui suur on HCH kogus, mis võib sattuda endistest tootmis- ja säilitamiskohadest päritsaastatud ehitus- ja lammutusjäätmete kaudu jäätme-/veeringlusesse.

Kuigi ELis on kehtestatud terviklik õigusraamistik püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise kohta jaüsna arenenud lubade andmise süsteem pestitsiidide jaoks, mis võimaldab reageerida UUTELEpestitsiididele, mida tahetakse kasutusele võtta või millele taotletakse uut luba, puuduvad eeskirjad ja

141

õiguskaitsevahendid niisuguste olemasolevate kohtade osas, kus esineb lindaani jääke, saastestpuhastamise meetodite osas ja tööstusalade taastamise osas. Olemas on ka mitmesugused eri meetodid,mis hõlmavad põletust, keemilist reaktsiooni, geneetiliselt muundatud taimi, isoleerimist jne.

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused seisavad sageli igasuguse abita silmitsi püüdlusegategeleda keskkonnale ja tervisele avalduva kahjuliku mõjuga tööstuslike tootmiskohtade saastestpuhastamisel, seda ka Euroopa Liidu poolse rahastuse saamise võimalusteta. Selle probleemigategelemiseks ja ringmajanduse ettepanekutes pakutavaid uusi ELi võimalusi arvesse võttes onkatseprojektil järgmised eesmärgid:

Teha kindlaks ja kaardistada lindaani jäätmekohad Euroopa Liidus ja koostada loetelu meetmetest, midavõtavad eri haldusasutused lindaani jäätmekohtade saastest puhastamiseks ning võetud meetmete jaavaliku sektori poolt tehtud investeeringute tõhususe hindamiseks. Kõnealuse projekti raames oleksvõimalik teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainete ning muude pestitsiidide põhjustatud saastestpuhastamise tugevad ja nõrgad küljed sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate üle peetava arutelu raames.

2. Hõlbustada teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning tehnosiiret HCH ja lindaani põhjustatudsaastest puhastamise meetmete valdkonnas, mida võetakse kogu Euroopa Liidus, et neid teadmisi oleksvõimalik üle kanda teistesse piirkondadesse, kus on sarnased probleemid. Selle projekti raames on ühtlasivõimalik levitada niisuguste konkreetsete meetmete tulemusi, mida rahastatakse varasemate programmide„Life“ ja „Horisont 2020“ projektide raames.Teha kindlaks ELi lisarahastuse saamise võimalused asjaomaste kohtade saastest puhastamiseks ELisning teha kindlaks endiste tööstusalade taastamise projektide parimad tavad ning teha eelkõige kindlakskonkreetsed projektid, mida rahastatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) tihedaskoostöös EFSI keskusega.

Teha kindlaks teadusuuringute vajadused, mille eesmärk on arendada edasi HCH ja lindaani jäätmetepõhjustatud saastest tõhusama ja ohutuma puhastamise lisaviise.

Koostada piirkondlike, riiklike ja kohalike haldusasutuste jaoks suunised jätkusuutliku jakeskkonnasõbraliku lähenemisviisi väljatöötamiseks asjaomaste alade ümberkujundamise suhtes.




Põhjendus:Kuigi ELis on kehtestatud terviklik õigusraamistik püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise kohta ja üsnaarenenud lubade andmise süsteem pestitsiidide jaoks, mis võimaldab reageerida UUTELE pestitsiididele,mida tahetakse kasutusele võtta või millele taotletakse uut luba, puuduvad eeskirjad ja õiguskaitsevahendidniisuguste olemasolevate kohtade osas, kus esineb lindaani jääke, saastest puhastamise meetodite osas jatööstusalade taastamise osas. Olemas on ka mitmesugused eri meetodid, mis hõlmavad põletust, keemilistreaktsiooni, geneetiliselt muundatud taimi, isoleerimist jne.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------

142



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt – Herbitsiidide kasutamise mõju kahepaiksetele ja tolmeldajatele


Katseprojekti eesmärk on:

töötada välja strateegia koos suunistega, sealhulgas täiendavalt uurida tolmeldamise ja saagisuurenemise vahelist suhet liikmesriikides;

aidata töötada välja keskkonnakaitsepoliitika, mis vähendaks nende ainete kasutamise mõju nimetatudliikidele;

edendada ja ergutada teadusuuringuid avaliku sektori laborites, uurimiskeskustes ja teadusasutustesumbrohutõrje kohta avalikel aladel ja põllumajanduses;

tugevdada ja edendada kaitsemeetmeid ja integreeritud põllumajanduslikku tootmist.



Põhjendus:Tolmeldajate kadumine on üks viimastel aastatel tekkinud suurimaid keskkonnakriise. Teadlaste hinnangulsõltub putukate ja lindude tolmeldamisest teatud määral umbes 35 % kõigist kogu maailmas kasvatatavatesttaimedest. Kõigil kontinentidel tehtud uuringud näitavad, et putukad ja tolmeldavad linnud on herbitsiidideja pestitsiidide vastutustundetu kasutamise tõttu põllumajanduses suures ohus.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 500 000 p.m. 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 p.m. 500 000

Rubriik:

143

Ettevalmistav meede — Loomkatsete alternatiivide edendamine


Assigneering on ette nähtud katseprojektist tulenevate varasematest aastatest täitmata kulukohustustekatteks.

Loomkatseid kasutatakse Euroopas neljal eri eesmärgil: alusuuringud, rakendusuuringud, toksikoloogiaja õpetamine.

Direktiivis 2010/63/EL sätestatakse Euroopa raamistik teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomadekaitseks, kehtestades õigusliku nõude järgida asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid.

Nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi põhjenduses 28, sõltub katsetes kasutatavate loomade heaolusuurel määral nende töötajate teadmistest ja ametialasest pädevusest, kes teostavad järelevalvet katseteüle, kes sooritavad katseid ja kes kontrollivad loomade eest iga päev hoolitsevat personali. Seetõttu onhädavajalik, et loomade heaolu küsimustega seoses oleks liikmesriikides niisuguste ülesannete täitmiseeest vastutav personal nõuetekohaselt teavitatud, koolitatud ja vilunud ning et niisugusel personalil oleksjuurdepääs kogu asjaomasele teabele, vahenditele ja oskusteabele, mis annavad võimaluse kasutadaloomkatsete alternatiive.

Üks peamisi alternatiivide väljatöötamise ja kasutamise takistusi seisneb selles, et teadusvaldkondadevahel puuduvad ühendused ja teabe ühiskasutusse andmine, mistõttu on takistatud olemasolevatemeetodite edasiarendamine ja kasutamine loomkatsete tegijate poolt.

Projekti eesmärk on edendada loomkatsete alternatiivide kasutamist liidus. Alternatiivide ulatuslikumakasutamise soodustamiseks tuleb võtta kasutusele täiendavad vahendid ja neid tuleb pareminikoordineerida, et kõigepealt vähendada kasutatavate loomade arvu ja lõpuks niisugused tavad üldsekaotada.

Olemasolevate organite (nt ECVAM) pädevusi ja vahendeid suurendades püütakse projektiga parandadateabe ja teadmiste vahetamist teadusringkondade, liidu ametite, riiklike ametiasutuste ja loomkatsetekasutajate vahel liidu liikmesriikides, kajastades poliitilist lähenemisviisi, mille liit võttis omaks direktiivi2010/63/EL kehtestamisega.

Selle eesmärk on edendada aktiivselt olemasolevaid loomkatsete alternatiive, hõlbustada uutealternatiivsete meetodite valideerimist, korraldada teavituskampaaniaid, soodustada eri liikmesriikideteadlaste ja ametiasutuste vahel teabe, teadmiste ja parimate tavade vahetamist olemasolevate meetoditekohta, selle kohta, kuidas neid kasutada, ja selle kohta, mida on vaja uute meetodite väljatöötamiseks võiolemasolevate meetodite parandamiseks.

Katseloomateaduse haridus- ja koolitusplatvormi ETPLAS (Education and Training Platform forLaboratory Animal) pädevusi ja vahendeid suurendades püütakse ettevalmistava meetmega pakkuda kakonkreetseid koolituskursusi, sealhulgas veebipõhiseid kursusi, mitte ainult teadlastele nendetöövaldkonnast sõltuvalt (nt alusuuringud või toksikoloogia), arstidele ja veterinaararstidele, vaid katööstuse sidusrühmadele.

Ettevalmistava meetme raames tuleks luua ka foorum aruteluks ja ettepanekuteks, mille eesmärk onergutada ja optimeerida teadusuuringuid, et töötada välja alternatiive, luua ühendusi liidureguleerimisstruktuuri ja riiklike reguleerimisstruktuuride vahel ning liikuda alternatiivsete meetoditeliidus tulemuslikumaks muutmise suunas.

Katseprojektil peaks olema tähtis roll kehtivate õigusaktide rakendamisel ja niisuguse eesmärgisaavutamisel, mida järgib ka komisjon ja milleks on loomkatsete lõplik asendamine alternatiivsetemeetoditega.

Õiguslik alus:

144




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 800 000 400 000 800 000 400 000

Reserv

Kogusumma 800 000 400 000 800 000 400 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 42 — Katseprojekt — ELi liblikate seire ja näitajad


Projekti eesmärk on luua liblikate (liblikaliste) esinduslik seirevõrgustik üle ELi ja liblikaliste näitajatekogum, mis aitaks parandada ELi elupaikade direktiivi alusel võetavate kaitsemeetmete suunatust jatõhusust, aitaks teha seiret selle kohta, milline on ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaksmuutmise mõju bioloogilisele mitmekesisusele, tagaks Natura 2000 alasid heas seisukorras hoidvatelepõllumajandustootjatele hüvitusmaksed ning kliimamuutusi käsitleva ja Euroopa valdkondliku jamaakasutuse poliitika üldiselt.

Põhjendus

1. Projekti eesmärk on töötada välja ELi liblikaliste näitajaid, mis võivad aidata parandadakaitsemeetmeid ja hinnata ELi poliitika ja õigusaktide rakendamisel saavutatud edu, näiteks mispuudutab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja ELi elupaikade direktiivi. Lisakssellele, et saadakse väga oluline näitaja, mille abil mõõta edusamme Natura 2000 alade majandamises jataastamises, aitab projekt kaasa ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias 3. eesmärgi rakendamiselsaavutatud edu jälgimisele, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse ja metsanduse rolli bioloogilisemitmekesisuse säilitamisel ja suurendamisel. Katseprojekti tulemusena tuleks eelkõige saadarepresentatiivne näitaja, mis aitab jälgida ühise põllumajanduspoliitika mõju rohumaade bioloogiliselemitmekesisusele. See annab ka teavet kliimamuutuste näitaja väljatöötamiseks, aidates seeläbi kaasakliimamuutustega kohanemise strateegiate käimasolevale läbivaatamisele. Samuti on võimalik saadanäitajaid metsade, märgalade linnaelupaikade kohta.

2. Nimetatud näitajad on vajalikud edusammude jälgimiseks ja stimuleerimiseks, et saavutada ELi jaülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse eesmärk aastaks 2020 ja kestliku arengu eesmärgid. Projekt onpoliitiliselt väga asjakohane ja võib tuua ELi tasandil mitmesugust kasu, näiteks sidudes teaduse

145

ja poliitika ning tugevdades tõendus- ja teadmistebaasi ELi poliitika kujundamiseks; ühendadeskodanike/vabatahtlike poliitikakujundajatele suunatud jõupingutusi neis liikmesriikides, kus see ei oletavapärane; suurendades tööalaseid võimalusi noortele kogu Euroopas, suurendades nende oskusi; ningühendades põllumajandus- ja keskkonnavaldkonna ning kliimamuutuste uurijate ja poliitikakujundajateteadmisi.

3. See võib aidata suurendada bioloogilise mitmekesisuse ja põllumajanduspoliitika ja -tavade tähtsust jabioloogilise mitmekesisuse taastamist ning aidata kaasa käimasolevale arutelule agroökoloogiauuenduslike lähenemisviiside üle, sillutades teed kestlikule innovatsioonile põllumajanduses ningkeskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja kestlikkuse parandamiseks suunatud toetuste tõhususemõõtmisele. Natura 2000 aladel on praegu madalaim kaitsestaatus; käesolev projekt võib aidataparandada ELi elupaikade direktiivi rakendamist ja soodustada edasiste meetmete võtmist, selleks etparandada Natura 2000 aladel olevate liblikaliste kaitsestaatust ja elupaiku, millest nad sõltuvad, eelkõigevõimaldades paremini suunata ÜPP 2. samba vahendeid ja tagada, et Natura 2000 toetused oleksidmõjusad ja hüvitavad, et motiveerida põllumajandustootjaid neid alasid ja nendest sõltuvaid liikeparemini kaitsma. See täiendaks olemasolevaid põllulindude näitajaid, kuna kirjeldaks täpsemalt kõrgekvaliteediga elupaikade ja ökosüsteemide seisundit. Peale selle asendatakse ad hoc liblikaliste seire janäitajate esitamine kestliku süsteemiga, mis hõlmab rohkem liikmesriike, rohkem andmeid ja onrepresentatiivsem, et olla laiemalt vastuvõetav.

4. See laialdane projekt võimaldab välja töötada liblikaliste valideeritud andmete kogumise jasalvestamise süsteemi Euroopa tasandil nii, et rohumaa liblika näitajat ja muid näitajaid on võimalikkulutõhusalt ja korrapäraselt ajakohastada. Võrreldes praeguse lähenemisviisiga oleks see suur sammedasi. Selleks töötatakse välja ja ehitatakse üles hästi kavandatud andmebaas, mis hõlmab süstemaatiliseltkogutud andmeid liblikaliste arvu kohta kindlal marsruudil või lõigul (Euroopa Keskkonnaametiga jubakokkulepitud metoodika) eri riikides, ning liblikaliste näitajate kogumit täiendatakse ja ajakohastataksekorrapäraselt.


6. Projekti tulemusel paraneb oluliselt ELi liblikaliste seirevõrgustik, igal aastal uuritakse läbi rohkemlõikusid, seires osaleb rohkem ELi liikmesriike ja kodanikke ning koostatakse liblikaliste näitajate kogumja terviklik andmebaas, mis on väärtuslik allikas teadlastele, poliitikakujundajatele ja hindajatele.Tulemusi kasutatakse selleks, et anda teavet poliitiliste arutelude jaoks, parandada poliitika rakendamistja suurendada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kvaliteeti, sealhulgas tolmeldamiseteenuseid.


1. eesmärk.


Oodatavad tulemused

Ühtne andmebaas, mis sisaldab valideeritud ja standarditud liblikaliste arvandmeid kogu Euroopaseiresüsteemidest ning milles saab teha päringuid ja mis annab korrapäraselt aruandeid liblikalistenäitajate kohta ning rikastab teadusuuringuid, millega aidatakse otseselt kaasa EuroopaKeskkonnaameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse, Eurostati ja keskkonna peadirektoraadi pooltväljatöötatud looduskapitali integreeritud ruumiliste andmete infrastruktuurile.

Peamised tegevused

Töötada välja liblikaliste seireandmete tõhus andmebaas, mis võimaldab koostada liblikaliste näitajate

146

kogumi.

Sõlmida juriidiliste andmete jagamise kokkulepped olemasolevate seiresüsteemidega, et teha selgeksintellektuaalomandi õiguste ja andmetele juurdepääsu küsimused.

Koguda igal aastal andmeid olemasolevatest seiresüsteemidest, valideerida arvud ja sisestada needandmebaasi.

Töötada välja veebipõhine andmete sisestamise süsteem ja võimaldada riikidel esitada andmeid tõhusaltja standardvormingus (NB! Ka mõnedes olemasolevates kavades võetakse selline süsteem kasutusele).

Pakkuda koolitust seiresüsteemi vabatahtlikele, kasutades veebipõhist andmete sisestamise süsteemi.

Tagada vahendid liikmesriikide liblikaliste populatsioonisuundumuste arvutamiseks.

Teha andmed vastavalt vajadusele teadusuuringute jaoks kättesaadavaks

2. eesmärk.


Oodatavad tulemused

Vabatahtlikkusel põhinevad ja ekspertide poolt kinnitatud liblikaliste seiresüsteemid enamikus Euroopariikides, mis annavad kvaliteetseid andmeid keskandmebaasile ja riiklikele registritele.


Tegevused

Tagada, et olemasolevatest liblikaliste seire süsteemidest antakse andmeid kesksesse andmebaasi: Belgia,Kataloonia, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Sloveenia,Rootsi, Ühendkuningriik.

Toetada edasist arengut ning parandada mõne olemasoleva nõrgema kava kvaliteeti ja kestlikkust,eelkõige lõikude lisamise, dokumenteerimise sageduse suurendamise ja rohkema arvu vabatahtlike jatugikoordinaatorite värbamisega (nt Prantsusmaal, Sloveenias, Eestis, Leedus, Hispaanias).

Teha koostööd partnerite ja muude oluliste sidusrühmadega, kaasa arvatud vajaduse korralrahvusparkidega, et aidata luua uusi seiresüsteeme vähemalt kuues riigis järgmiste riikide hulgas:Austria, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Ungari, Poola, Bulgaaria, Horvaatia,Kreeka, Küpros, Malta, Taani ja Läti.

Pakkuda koolitust ja vajalikke tõlketeenuseid ning hõlbustada õppimist vabatahtlike hulgas.

Anda vabatahtlikele ja koordinaatoritele tagasisidet iga-aastaste uudiskirjade näol ja korraldades igakahe aasta järel kohtumisi, et koordineerida jõupingutusi, jagada parimaid tavasid ja toetada pikaajalistvabatahtlikku tegevust.

3. eesmärk.

Koguda tegevuspoliitika kohaseid liblikaliste näitajaid erinevatest elupaikadest, analüüsida tulemusi jalevitada neid poliitikutele ja avalikkusele.

Oodatavad tulemused

Tegevuspoliitikale vastav liblikaliste näitajate kogum eri elupaikade kohta ELis ja Euroopas tervikuna.Aruanded, milles tõlgendatakse liblikaliste näitajate ja suundumuste tähtsust. Poliitikakujundajate paremarusaam nende poliitika mõjust liblikalistele, ökosüsteemidele ja nende toimele, sealhulgastolmeldamisele. Liblikaliste kui indikaatorite aktsepteerimine ELi ja muude Euroopa institutsioonide

147

poolt; parimate tavade vahetamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine. Spetsiifiliste näitajateväljatöötamine, mida saab kasutada tulemuspõhistes süsteemides.

Tegevused

Töötada välja automatiseeritud süsteem iga-aastaste näitajate ja suundumuste saamiseks eri elupaikadeja liikide rühmade kohta. Esialgne valik: rohumaa, metsad, märgalad, linnapiirkonnad jakliimamuutused.

Töötada välja Euroopa liblikaliste näitaja, mis näitab liblikaliste üldist suundumust ELis ja Euroopamastaabis.

Töötada välja Euroopa liblikaliste näitaja, et aidata parandada ELi elupaikade direktiivi rakendamist jasaavutada liblikaliste liikidele ja nende elupaikadele Natura 2000 soodne kaitsestaatus.

Koostada aruanded Euroopa rohumaa liblikate näitaja kohta, hõlmates rohkem riike ning aidates muuhulgas jälgida ühise põllumajanduspoliitika mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ning uus lähenemisviistulemuspõhistele süsteemidele.

Koostada liblikaliste suundumusi metsamaal, märgaladel ja linnaelupaikades käsitlevad aruanded

Näidata, kuidas liblikaliste kolooniad reageerivad temperatuuri tõusule ja kliimamuutustele.

Levitada tulemusi asjaomastele institutsioonidele, kaasa arvatud EL, Euroopa Nõukogu, Bernikonventsioon ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ning mõjutada poliitilisi arutelusid jategevust ELi ja riiklikul tasandil

Teha koostööd muude selgrootuid uurivate rühmade esindajatega, et jagada teadmisi ja aidata kaasatolmeldamisalgatusele EU Pollinator Inititative

Levitada tulemusi üldsusele laiemalt veebisaitide ja sotsiaalmeedia kaudu.


Oodatavad tulemused

Projekti tõrgeteta rakendamine; eespool nimetatud komponentide õigeaegne ja eelarvele vastavvalmimine; iga-aastased eduaruanded; raamatupidamise aastaaruanded ja üldised mõjuhinnangud.

Tegevused

Hallata projekti, et tagada eespool nimetatud tulemused, ja esitada igal aastal eduaruanded.

Sõlmida lepingud eelnimetatud komponentide saavutamiseks.

Hallata projekti rahalisi vahendeid usaldusväärselt ja avaldada raamatupidamise aastaaruanded.

Koostada iga-aastased eduaruanded ja hinnata mõju.




Põhjendus:Selle projekti eesmärk on töötada välja ELi liblikaliste näitajad, mis võivad aidata parandadakaitsemeetmeid, sh Natura 2000 maksete optimeerimine, ning hinnata edusamme ELi poliitikameetmete jaõigusaktide rakendamisel. Liblikalised kujutavad endast lihtsalt kindlaksmääratavaid bioloogilise

148

mitmekesisuse näitajaid: nad on hästi dokumenteeritud, mõõdetavad, tundlikud muutustele, esinevadpaljudes elupaigatüüpides ja esindavad mitmeid teisi putukaid. Bioloogilise mitmekesisuse, sh tolmeldajateja kahjureid hävitavate röövloomade vähenemine on suur põllumajanduse keskkonnaprobleem.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 42 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Cir©Lean: ELi VKEdele suunatud äritegevust soodustav võrgustik ringmajanduseärivõimaluste kasutamiseks


Cir©Lean on katseprojekti, mille eesmärk on luua VKEdele suunatud äritegevust soodustav võrgustikringmajanduse ärivõimaluste kasutamiseks. Cir©Lean edendab uut tüüpi keskkonnasõbralikkutegevusvaldkonda, kus väärtusetu muudetakse väärtuslikuks, kasutades täiel määral ära kõiki materjale,sh jääke ja jäätmeid.

Peamised kemikaale kasutavad tööstused, ettevõtjad ja nendega seotud tarneahelad Euroopa eripiirkondades (eelkõige Soomes, Prantsusmaal, Norras, Rootsis ja Ühendkuningriigis) püüavadkujundada jääkide ja jäätmete kasutamisest uuelaadset äritegevust. Kui vaadelda võimalusi piiriüleselt,on võimalik võtta need jäägid ja kasutada neid toormena uutes tööstusharudes. Tooraine ulatuslikumatöötlemisega ELis jääb suurem osa väärtuse loomisest Euroopa ühtsele turule, tuues kasu Euroopamajandusele. Selle tulemusel suureneb töökohtade arv ning sellest on kasu ka keskkonnale.

Cir©Leani projekti sihtrühmaks on ekspordile suunatud tööstusteenuste VKEd, kellel on soovi,suutlikkust ja rahvusvahelist perspektiivi. Cir©Leani projektiga ehitatakse üles süstemaatilisedäritegevust soodustavad pikaajalised võrgustikud ELi VKEdele, kasutades piiriüleseid,valdkondadevahelisi ja eri valdkondade teadmisi ning arendades uusi innovatiivseid ringmajanduselpõhinevaid ärimudeleid. Projekt aitab VKEdel leida viise, kuidas suurendada praegu tuvastamatamaterjali (jäätmed ja jäägid) väärtust, valmistades väärtuslikke tooteid müügiks nii siseriiklikult kui karahvusvahelisel turul. Projekt edendab tööstussümbioosi, suurendades jäätmejääkide ja prügilasseladestatu töötlemisastet; s.t projekt loob uusi ärivõimalusi jäätmejääkide abil.

Uute ärimudelite töötlemisel rakendatakse piiri-, valkonna- ja ja sektoriüleseid avatud innovatsiooniäriseminare, kus VKEd, esmase majandussektori ettevõtjad, ettevõtlusarendajad, haridustöötajad,teadlased, ametiasutused ja rahastajad koguvad oskusi. Selles töös kasutatakse Soomes välja töötatudjätkusuutlikkuse hindamise vahendit. Seminarid aitavad anda kõigi osalejatele uusi teadmisi ning töötadavälja uusi kaubanduslikke tooteid ja teenuseid, mis ulatuvad üle riigipiiride.

Cir©Lean katseprojektis osaleb ligi 20 VKEd. Projekti teetähisena osaleb 100 VKEd kutsealast arengutsoodustavas tegevuses ning projekti abil omandavad nad uusi kontakte ja teevad piiriülest koostööd. Kuiprojekt on lõpule viidud, suureneb eksport ja uute ärimudelitega VKEde arv. Selle tulemusel luuakse uusi

149

pikaajalisi ja jätkusuutlikke kontakte ja püsivate koostööstruktuuridega partnerlusi.

Cir©Lean katseprojekti hinnangulise eelarve on 1,5 miljonit eurot. Katseprojekt kestab kaks aastat.Cir©Lean projekt lõpeb ringmajanduse äritegevust soodustava võrgustiku loomisega, mis jätkabkatseprojekti lõppemise järel tegevust.



Põhjendus:On vaja toetada uut tüüpi keskkonnasõbralikku majandustegevust. Kliimamuutuse vastu võitlemine jaressursside säästmine eeldavad ringmajanduse ärimudelite väljatöötamist. Kliimamuutuste konventsioonieesmärk on hoida maailma keskmine õhutemperatuuri tõus tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2°Cja hoida temperatuuritõus alla 1,5°C. Kokkuleppega püütakse ka saavutada aastatel 2050-2100 nullheide, niiet heited ei ületaks taset, mis neeldub CO2 loodusliku sidumise/kogumise/talletamise/kasutamise käigus. Seeon vältimatu tulevase vähese süsinikuheite ja ringmajanduse seisukohalt.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Monika Hohlmeier, Peter Liese, Norbert Lins

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 43 450 000 220 000 450 000 220 000

Reserv

Kogusumma 450 000 220 000 450 000 220 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 43 — Katseprojekt — Natura 2000 alasse kuuluvate jasellest väljapoole jäävate kultuurmaastike säilitamise eesmärgil maakasutajate, sidusrühmade jakogukondade suuniste ja teadmiste parandamine


Maahooldusalgatuste puhul teevad looduskaitsekorraldajad, põllumajandustootjad ja kohalikudkogukonnad tihedat koostööd. Nad tegutsevad selle nimel, et säilitada Euroopa maastike mitmekesisust,sh bioloogilist mitmekesisust, ja toetada maapiirkondade majanduse edasist kestlikku arengut.Jõupingutusi, mille raames võetakse koos maakasutajatega ühiseid looduskaitsemeetmeid, tehakse kuuesliikmesriigis (Saksamaa, Luksemburg, Madalamaad, Poola, Rumeenia ja Hispaania).

Nende peamised töövaldkonnad on järgmised:

– pakkuda maakasutajatele maastikke ja bioloogilist mitmekesisust säilitavate maahooldusmeetmetekaudu lisasissetulekuvõimalusi;

– turustada kvaliteetseid piirkondlikke tooteid (nt Natura 2000 aladelt pärit tooteid);

150

– toetada maaturismi;

– luua töökohti;

– tugevdada piirkondlikku identiteeti.

Maahooldus suurendab kokkuvõttes kohalikku bioloogilist mitmekesisust, säilitab kultuurmaastikke japarandab maapiirkondade inimeste elukvaliteeti. Nagu on öeldud loodust, rahvast ja majandust käsitlevastegevuskavas, edendatakse sellise tegevusega nutikamaid kaasamisviise ja soodustatakse maaomanike ja -kasutajate täielikku kaasatust.

Paljude aastate eest algasid Euroopa maahooldusalgatused sellega, et vahetada üksteisega kogemusi.Need kontaktid toovad kasu praeguseni. Vastastikuste külastuste ja seminaride kaudu on välja töötatuduusi lahendusi, kuidas viia ELi keskkonna- ja põllumajanduspoliitikat paremini ellu. Praegu tuleb agamaapiirkondade arengu ja looduse huvides tekkiva pikaajalise kasu suurendamiseks parandada koostöödEuroopa tasandil.

Kui teha Euroopas rohkem koostööd, võib ELi direktiivide, nt Natura 2000, rakendamise veel paremaksmuuta. Katseprojekti käigus korraldatakse edukate partneritega viis seminari, kus tehakse kindlaks,millised on koos maakasutajatega toimuva ühise viljaka looduskaitse peamised tegurid. Neist teguritesttehakse mitmekeelses väljaandes kokkuvõte, mida tutvustatakse Euroopa tasandi lõpukonverentsil„Euroopa maahooldus ehk nii inimeste kui ka looduse seisukohast kasulik ühine looduskaitse“. Uutemaahoolduspõhimõtete eestvedajad saavad kasutada neid ideid oma kohapealse töö parandamiseks.

Projekti keskne eesmärk on soodustada ELi direktiivide, nt elupaikade direktiivi ja veepoliitikaraamdirektiivi paremat ellurakendamist ja edendada ühise põllumajanduspoliitika mõju eri riikidekultuurmaastikele. Tagasisidest ja ettepanekutest tehakse kokkuvõte, mis esitatakse Euroopa Komisjonilening liikmesriikide vastavatele ministeeriumidele. See aitab riikidel teadmisi ja praktilisi kogemusivahetada ning vajaduse korral sobivaid programme välja töötada.

Projekti kaasatakse nii olemasolevad kui ka uued partnerid, kes saavad teadmisi nii kindlaksmääratudpeamiste tegurite kui ka praktiliste kogemuste näol. Nad võivad osaleda seminaridel ja Euroopakonverentsil. Seega aitab projekt lõppkokkuvõttes tihendada Euroopa partnerlusi ja tugevdada EuroopaLiitu.

Ühise maahoolduse algatuste eriline väärtus seisneb selles, et sellega ühendatakase looduskaitse,maakasutajad ja kohalikud kogukonnad. Tänu sellele on võimalik ELi poliitilisi eesmärke paremini ellurakendada ja suurendada maapiirkondades Euroopat soosivat suhtumist.

Põhjendus:Bioloogiline mitmekesisus väheneb Euroopa Liidus endiselt kiiresti. Vastupidise suundumuse saavutamisekson kiiresti vaja uusi meetmeid. Maahooldusalgatustest võib selles palju kasu olla. Praegu sellisedorganisatsioonid Euroopas tihedat koostööd ei tee. Seetõttu tuleb edendada aktiivset kogemuste vahetamist,rakendusvahendeid ja heade tavade näiteid. See mitte ainult ei aita säilitada bioloogilist mitmekesisust jakultuurmaastikke/kultuuripärandit, vaid suurendab ka Euroopa Liidus koostöö tegemist.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Younous Omarjee, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, LynnBoylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Eleonora Forenza, Takis Hadjigeorgiou, Anja Hazekamp,Patrick Le Hyaric, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Sofia Sakorafa, Barbara Spinelli, Neoklis Sylikiotis,Miguel Urbán Crespo, Maurice Ponga

-------------------------------

151



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 43 6 000 000 3 000 000 6 000 000 3 000 000

Reserv

Kogusumma 6 000 000 3 000 000 6 000 000 3 000 000



Katseprojekt 07 02 77 34, mis võeti vastu 2016. aastal ja viidi ellu 2017. aastal, pälvis heakskiidu kohapealtegutsevatelt asjaosalistelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kes mõistsid, kui tähtis on koostadaPrantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ja ka kõigis muudes ELi piirkondades liikide ja elupaikadeloetelu. Tänu sellele loetelule ning sellega seotud algatustele, sh ettevalmistav meede BEST, mis puudutabELi äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisusevabatahtlikku kava, (elluviimine 2011.–2017. aastal), ja katseprojekt 07 02 07 34 „Äärepoolseimatepiirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundikaardistamine ning hindamine“, on võimalik koguda nendes piirkondades valitseva biolooglisemitmekesisuse kohta spetsiifilisi teadmisi. Katseprojekti tuleks ettevalmistava meetme kujul pikendada, etkoostada sel tähtsal teemal ettepanekuid ELi meetmete, õigusaktide või programmide vastuvõtmiseks.




=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 43 6 000 000 3 000 000 6 000 000 3 000 000

Reserv

Kogusumma 6 000 000 3 000 000 6 000 000 3 000 000

152



Katseprojekt 07 02 77 34, mis võeti vastu 2016. aastal ja viidi ellu 2017. aastal, pälvis heakskiidu kohapealtegutsevatelt asjaosalistelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kes mõistsid, kui tähtis on koostadaPrantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ja ka kõigis muudes ELi piirkondades liikide ja elupaikadeloetelu. Tänu sellele loetelule ning sellega seotud algatustele, sh ettevalmistav meede BEST, mis puudutabELi äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisusevabatahtlikku kava, (elluviimine 2011.–2017. aastal), ja katseprojekt 07 02 07 34 „Äärepoolseimatepiirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökosüsteemide ja nende teenuste seisundikaardistamine ning hindamine“, on võimalik koguda nendes piirkondades valitseva biolooglisemitmekesisuse kohta spetsiifilisi teadmisi. Katseprojekti tuleks ettevalmistava meetme kujul pikendada, etkoostada sel tähtsal teemal ettepanekuid ELi meetmete, õigusaktide või programmide vastuvõtmiseks.


=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

07 02 77 45 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 07 02 77 45 — Katseprojekt — Natura 2000 võrgustikurakendamise parandamiseks satelliidifotode kasutamine


Käesoleva katseprojekti eesmärk on kasutada ära satelliitfotode potentsiaali, et toetada ELi kaitsealadeNatura 2000 võrgustiku rakendamist. Projekti eesmärk on kasutada olemasolevaid vaatlussatelliite, etelupaikade hävimisest kaitsealadele tulenevaid ohtusid paremini mõista ja ohjata. Bioloogilisemitmekesisuse hävimise peatamine 2020. aastaks on ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia esmatähtiseesmärk ja oluline samm selle eesmärgi saavutamisel on tagada, et praegused kaitsealad oleksid piisavaltkaitstud ja majandatud.

Linnukaitsedirektiivi ja elupaikade direktiivi raames on liikmesriigid kohustatud kaitsma Natura 2000alasid hävitamise eest. Praktikas hävib aga Natura 2000 aladel igal aastal tuhat hektarit elupaikasid(metsad, rohumaad), mis on tingitud eri teguritest, nagu veevõtmine ja kuivendamine, looduslike

153

rohumaade muutmine põllumaaks, metsade lageraie ja linnastumine, mis määratleti EuroopaKeskkonnaagentuuri 2015. aasta aruandes ELi looduse seisundi kohta peamiste ohtudena bioloogiliselemitmekesisusele. Järelevalve elupaikade kadumise ulatuse üle on halb, kuid see on ELi eri osadestõenäoliselt laadilt ja ulatuselt väga erinev. Elupaikade hävimine on väga tõsine keskkonnaprobleem,kuna sageli on see protsess kas pöördumatu või mõnikord võib elupaiga taastumiseks kuluda sajandeid,nagu näiteks põlismetsade puhul.

Satelliittehnoloogia areneb kiiresti. ELi enda Copernicuse satelliidid ja muud satelliidid, nagu vabaltkasutatav LANDSAT, on suutelised andma kogu Euroopast kõrglahutusega kujutisi, kusjuuresarhiiviandmeid on mitme aastakümne kohta. Siiski on vaja teha palju tööd, enne kui fotosid on võimalikkasutada, ja seda on praegu vaja kiiresti teha.

Kõigepealt tuleb satelliidifotosid töödelda. Selleks et mõista, kui palju elupaiku on kadunud ja millal seetoimus, tuleb võrrelda eri aastatel samast piirkonnast tehtud mitmeid fotosid ja neid täiendavalt töödelda.Seejärel tuleks need pildid muuta elupaikade kaartideks, kasutades selleks soovitavalt ökosüsteemide janende teenuste kaardistamise ja hindamise tüüpe, ning neid tuleks kontrollida olemasolevaid kaarte jamuid andmeid kasutades. Olulisi elupaikade kadumise piirkondi Natura 2000 aladel tuleks seejärelanalüüsida ning koostada tuleks elupaikade kadumise hinnang ökosüsteemi tüüpide kaupa aja jooksul.

Seejärel pannakse need kaardid välja veebiplatvormil koos kindlaks tehtud juhtumitega varasemaelupaikade hävimise kohta, selgitades selle põhjuseid. Kodanikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonidkontrollivad Natura 2000 võrgustiku rakendamist väga aktiivselt, mida näitab igal aastal EuroopaKomisjonile Natura 2000 alade ohtude kohta esitatavate kaebuste suur arv. Elupaikade hävimise jälgimistvõimaldava veebiplatvormi loomise kaudu annab projekt neile kaasarääkimise võimalused ning julgustabneid osalema ELi poliitika kohaldamises. Platvorm peaks olema kasutajasõbralik ja andmedallalaaditavad, kuna see võimaldab kodanikel ja teadlastel projektide tulemusi kõige täiemal määral ärakasutada.

Lõpptulemusena peaks projekt aitama Natura 2000 aladel kaasa sellisele maakasutusele, mis onkooskõlas bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega, ning aitama kaasa maakasutust puudutavatekonfliktide lahendamisele. Sellisena aitab projekt saavutada kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki 15metsade säästva majandamise, mulla degradeerumise peatamise ja mullaseisundi parandamise ningbioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise osas.



Põhjendus:Kaitsealade võrgustik Natura 2000 on ELi peamine meede bioloogilise mitmekesisuse kui meie ühisepärandi kaitsmiseks. Kasutades kaitsealasid puudutavate jätkuvate ohtude välja selgitamiseks satelliitidepotentsiaali, on katseprojekti eesmärk aidata kaasa Natura 2000 arukale rakendamisele ja paremini mõistaELi looduse seisundit. Veebiplatvormi loomisega, kus satelliidiandmetega on võimalik tutvuda, kaasabprojekt ka kodanikud Natura 2000 rakendamisse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Jean-Paul Denanot, Edouard Martin

-------------------------------


154


Kulukohustused





Maksed

08 02 77 10 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 08 02 77 10 — Katseprojekt — Süsinikdioksiidiheitevähendamist terase tootmisel käsitlevad teadusuuringud


Katseprojekti eesmärk on anda rahalist toetust ELi teadusuuringutele, mis käsitlevad kõigepaljulubavamat keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, mis aitab süsiniku kasutamise peaaegu täielikultkaotada, kasutades vesinikku (H2), tingimusel et H2 on toodetud taastuvatest energiaallikatest või et kogutekitatud CO2 kogutakse ja säilitatakse või kasutatakse.

Esimene samm on teostatavusuuring, milles käsitletakse süsiniku H2 abil vältimise tehnikaid, kas koosvõi ilma süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) või süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamisega(CCU). Tuleb kindlaks määrata tehnilised tõkked, mis ei lase praegust taset tõsta, samuti vajalikudinnovatsioonialgatused.

Teostatavusuuring peaks viima 2019. aastal võimalusteni laiemaks algatuseks ELi kliimamuutustegakohanemise ja nende tagajärgede leevendamise (programm „NER300“) ning energeetika(energiatehnoloogia strateegiline kava) valdkonna fondide toel, mis toob kaasa vesinikupõhiseterasetootmise (kõige tõenäolisemalt otseredutseeritud raua (DRI) abil ja võib-olla koos CCSi/CCUga)katsetehase rajamise.

Katseprojekti eesmärk on luua konkreetne näide energiatõhususe tehnoloogilisest läbimurdest, mida ELvõiks edendada kui nö vihmavarju, mille all kõik eri programmid („Horisont 2020“, RFCS, NER 300/400,ESIF, EFSI II jne) töötaksid koos ühise eesmärgi nimel.



Põhjendus:Terasesektoris on tehtud mitmeid teadusuuringuid, et leida lahendusi protsessi optimeerimiseks ja uutekstootmisprotsessideks, et vähendada energia tarbimist ja seeläbi süsinikdioksiidi heitkoguseid. Kuid läbimurreterase tootmisel vesiniku (H2) abil, mis asendaks peamiselt kivisütt ja koksi, võiks oluliselt suurendadaEuroopa terasetööstuse konkurentsivõimet.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Josu Juaristi Abaunz, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, LynnBoylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou,Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, DimitriosPapadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez,Miguel Urbán Crespo, Miguel Viegas

155

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

08 02 77 10 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt ─ haridus- ja vaktsineerimiskampaaniad


Edendada teabe- ja koolitustegevust, et aidata lapsevanematel ja õpetajatel mõista vaktsiinide mõjuisiklikule ja rahvatervisele. Edendada tervishoiutöötajate poolt läbiviidavaid tulemuslikke teadusliku jakriitilise alusega avalikkuse harimise alaseid lähenemisviise, et aidata inimestel teha teadlikke valikuidilma, et nad seaksid ohtu omaenda või rahvatervise. Aidata kaasa võitlusele epideemiate vastu, mida saakshõlpsasti piirata ja kontrolli all hoida, ning isegi kaotada teatavad nakkushaigused ja nakkuslikudpatogeenid.



Põhjendus:Vaktsiinid on ohutu ja mõjus viis vältida teatavaid haigusi ning nende kasulikkus rahvatervise seisukohalt onhästi dokumenteeritud. Kui on olemas täielik immuunsus, muutub vaktsineeritud organismi vastupanuvõimesuuremaks. Üldjuhul tuleb teatavate haiguste vastu vaktsineerida kindlate ajavahemike tagant või lasta koguelu jooksul teha lisasüste, et säilitada vastupanuvõime. Kaalul on tulemuslik üksikisiku ja ka kogukonnakaitse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

08 02 77 10 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000

Rubriik:Katseprojekt ─ haridus- ja vaktsineerimiskampaaniad

156


Edendada teabe- ja koolitustegevust, et aidata lapsevanematel ja õpetajatel mõista vaktsiinide mõjuisiklikule ja rahvatervisele. Edendada tervishoiutöötajate poolt läbiviidavaid tulemuslikke teadusliku jakriitilise alusega avalikkuse harimise alaseid lähenemisviise, et aidata inimestel teha teadlikke valikuidilma, et nad seaksid ohtu omaenda või rahvatervise. Aidata kaasa võitlusele epideemiate vastu, mida saakshõlpsasti piirata ja kontrolli all hoida, ning isegi kaotada teatavad nakkushaigused ja nakkuslikudpatogeenid.



Põhjendus:Vaktsiinid on ohutu ja mõjus viis vältida teatavaid haigusi ning nende kasulikkus rahvatervise seisukohalt onhästi dokumenteeritud. Kui on olemas täielik immuunsus, muutub vaktsineeritud organismi vastupanuvõimesuuremaks. Üldjuhul tuleb teatavate haiguste vastu vaktsineerida kindlate ajavahemike tagant või lasta koguelu jooksul teha lisasüste, et säilitada vastupanuvõime. Kaalul on tulemuslik üksikisiku ja ka kogukonnakaitse.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

08 02 77 10 500 000 250 000 500 000 250 000

Reserv

Kogusumma 500 000 250 000 500 000 250 000

Rubriik:Katseprojekt — Võrdlusaluste väljatöötamine, et määrata kindlaks „õiglane“ tasuvus rahvatervisevaldkonnas ning aidata tagada meditsiinilisse teadus- ja arendustegevusse tehtud ELi investeeringuteõiglane tasuvus


Euroopa Komisjon investeerib biomeditsiinilisse teadus- ja arendustegevusse teadusuuringuteraamprogrammi „Horisont 2020“ ühiskonnaprobleemi nr 1 (tervishoid, demograafilised muutused jaheaolu) raames, mille peamine eesmärk on parandada kõikide inimeste elukestvat tervist ja heaolu. KuidEuroopa Komisjoni biomeditsiini teadus- ja arendustegevuse poliitikat on kritiseeritud selle pärast, et seeei taga üldsuse jaoks õiglast investeeringute tasuvust: nii nõukogu (vt:http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/06/17-epsco-conclusions-balance-pharmaceutical-system/) kui ka Euroopa Parlament (vt:

157

http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?lang=&reference=2016/2057(INI)) onrõhutanud vajadust tagada, et avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse oleksid õiglaselttasuvad, kindlustamaks et avaliku sektori investeeringutega toetatud meditsiiniline innovatsioonkeskenduks rahvatervisega seotud küsimustele ja patsientide täitmata vajadustele.

Tagamaks et biomeditsiinilisse teadus- ja arendustegevusse tehtud avaliku sektori investeeringudsaavutaksid eespool nimetatud programmi „Horisont 2020“ eesmärgid ja annaksid õiglast tulu, on olulineluua järelevalvemehhanism, mille abil hinnata sotsiaal-majandusliku mõju. Siiski on üldteada, ettervisealaste teadusuuringute tulemused jõuavad kliinilisse praktikasse suure hilinemisega (umbes 17aastat), samuti kulub veel hulk aega, et saaks hinnata mõju tervisele. Seetõttu on äärmiselt tähtismääratleda, mida mõiste „õiglane tulu“ ELi biomeditsiini alaste investeeringute puhul tähendab, eriti ELirahastatavate avaliku ja erasektori partnerluste puhul, kasutades selleks otseselt jälgitavad ja mõõdetavadnäitajad. Kui sellised võrdlusalused ja näitajad „õiglase tulu“ kindlaks määramiseks on välja töötatud,saab meditsiinilise teadus- ja arendustegevuse projekte ühiskondlikku mõju kaaluda projektide valimise javahendite eraldamise otsuste tegemise etapis, mis omakorda võimaldab tagada ELi meditsiinilise teadus-ja arendustegevuse projektide soovitud ühiskondliku mõju ning tagada avaliku sektori investeeringuteõiglase tasuvuse.

Kavandatava katseprojekti eesmärk on lahendada eespool nimetatud probleem, mis Euroopa üldsusele jaELi institutsioonidele muret valmistab, ja luua võrdlusalused „õiglase tulu“ kindlaks määramiseks. Kunategelik mõju tervisele avaldub aastakümnete pärast ja asjakohaseid järelevalvemehhanisme ei ole veelkasutusele võetud, on võrdlusalused ELi avaliku sektori investeeringute „õiglase tasuvuse“ hindamisekshädavajalikud. Võrdlusalustega määratakse kindlaks, mida tähendab „õiglane tasuvus“ ELi avalikusektori investeeringute korral.

o Prioriteetide seadmine teadus- ja arendustegevuse rahaliste vahendite eraldamisel

o Projektide kavandamine, sealhulgas oodatav mõju tervisele ja muu sotsiaal-majanduslik mõju



Põhjendus:Selliste võrdlusaluste loomine võib anda vajalikku teavet rahastamise prioriteetide seadmiseks ja projektidekavandamiseks ELi teadusuuringute raamprogrammis, andes vajalikud juhised ja suunad tulevase mõjumääramiseks. Sellel on ka laiem mõju ELi poliitikale ja eelkõige kestliku arengu eesmärkide rakendamiseleEuroopa poliitilises raamistikus ja komisjoni prioriteete arvestades. Projekt aitaks parandada ja kohandadapraegust ELi parema õigusloome kava, viies selle standardselt kulude-tulude analüüsilt üle integreeritumaleanalüütilisele mudelile, mis käsitleb ka ühiskondlikku mõju.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

158


Kulukohustused





Maksed

08 02 77 10 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Reserv

Kogusumma 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 08 02 77 10 — Katseprojekt — Süsinikdioksiidiheitevähendamist terase tootmisel käsitlevad teadusuuringud


Katseprojekti eesmärk on anda rahalist toetust ELi teadusuuringutele, mis käsitlevad kõigepaljulubavamat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, mis aitab süsiniku kasutamise peaaegu täielikultkaotada, kasutades vesinikku (H2), tingimusel, et H2 on toodetud taastuvatest energiaallikatest või etkogu tekitatud CO2 kogutakse ja säilitatakse või kasutatakse.

Esimene samm on teostatavusuuring, milles käsitletakse süsiniku H2 abil vältimise tehnikaid, kas koosvõi ilma süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) või süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamisega(CCU). Tuleb kindlaks teha tehnilised tõkked, mis ei lase praegust taset tõsta, samuti vajalikudinnovatsioonialgatused.

Teostatavusuuring peaks viima 2019. aastal võimalusteni laiemaks algatuseks ELi kliimamuutustegakohanemise ja nende tagajärgede leevendamise (programm „NER300“) ning energeetika(energiatehnoloogia strateegiline kava) valdkonna fondide toel, mis toob kaasa vesinikupõhiseterasetootmise (kõige tõenäolisemalt otseredutseeritud raua (DRI) abil ja võib-olla koos CCSi/CCUga)katsetehase rajamise.

Katseprojekti eesmärk on luua konkreetne näide energiatõhususe tehnoloogilisest läbimurdest, mida ELvõiks edendada kui n-ö katust, mille all kõik eri programmid („Horisont 2020“, RFCS, NER 300/400,ESIF, EFSI II jne) töötaksid koos ühise eesmärgi nimel.



Põhjendus:Terasesektoris on tehtud mitmeid teadusuuringuid, et leida lahendusi protsessi optimeerimiseks ja uutekstootmisprotsessideks, et vähendada energia tarbimist ja seeläbi süsinikdioksiidi heitkoguseid. Kuid läbimurreterase tootmisel vesiniku (H2) abil, mis asendaks peamiselt kivisütt ja koksi, võiks oluliselt suurendadaEuroopa terasetööstuse konkurentsivõimet.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Helga Trüpel, Silvia Costa, Eider Gardiazabal Rubial

-------------------------------



159

Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 700 000 350 000 700 000 350 000

Reserv

Kogusumma 700 000 350 000 700 000 350 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 02 77 06 — Katseprojekt — Euroopa kultuurimajad


Ühisteatises (2016)29 final on Euroopa kultuurimajade ideed nimetatud vahendite hulgas, millegaedendada ELi koostööd rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas. Euroopa kultuurimaju on kirjeldatudkui asutusi, mis „võimaldaksid kultuuriinstituutidel ja muudel sidusrühmadel tulla kokku ning pakkudakohalikule elanikkonnale teenuseid, osaleda ühisprojektides, pakkuda stipendiume ning kultuuri- jaharidusvahetust“. Seda soovitati ka uuringus „Euroopa kultuuriinstituudid välismaal“ („EuropeanCultural Institutes abroad“), mis koostati 2016. aastal kultuuri- ja hariduskomisjoni jaoks.

Katseprojekti eesmärk on katsetada esialgseid kogemusi, mida Euroopa kultuurimajade idee annabteatavas piiratud arvus väljavalitud riikides/piirkondades, ja uurida, milline potentsiaal oleks Euroopakultuurimajadel teatavas arvus partnerriikides, kus kultuurimaju võiks avada eri kujul, sh alaliserajatisena, ajutiselt, festivalipaviljonina või puhtalt ainult digitaalselt. Katseprojekt võiks kesta kaksaastat, et oleks aega algatada eri projekte, viia need ellu ja analüüsida uute soovituste andmisekstulemusi.



Põhjendus:Euroopa kultuurimajade ideed, mille abil suurendada ELi koostööd rahvusvaheliste kultuurisuhetevaldkonnas, arutatakse elavalt, sest see on ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete elemente. Nende asutuste roll,ülesanded ja konkreetsed eesmärgid on aga endiselt ebaselged. Seda, kui palju suudavad need asutusedmuuta ELi partnerriikides nähtavamaks, tekitada ELi liikmesriikides mastaabisäästu ning tegelikult kaasatakohalikke sidusrühmi, tuleb alles selgitada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Luigi Morgano, Silvia Costa, Eider Gardiazabal Rubial

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 750 000 750 000 750 000 750 000

Reserv

Kogusumma 750 000 750 000 750 000 750 000

Rubriik:

160

SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 02 77 06 — Katseprojekt — Meediapluralismi seiredigiajastul


Uued tehnoloogiad muudavad märkimisväärselt ja pidevalt arvamuste kujundamise dünaamikat jameediamaastikku.

Kuigi need võimaldavad jagada üldsust huvitavat teavet hõlpsamini laiemale publikule, kindlustadespluralismi, võivad teabe loomise, otsimise ja levitamise viisid internetis süvendada polariseerumist, millepuhul inimene puutub kokku vaid selliste uudiste, allikate ja ideedega, mis vastavad tema eelistustele. Seevõib oluliselt kahjustada võimalust puutuda kokku vastasseisukohtadega ja nende üle arutleda ning võibseetõttu kujutada endast ohtu meedia pluralismile ja demokraatiale. Kuna internetiteabe mõju ühakasvab, kujundavad kodanikud üha enam oma arvamusi veebis levitatava teabe põhjal: kui aga teave onvale (libateave või desinformatsioon), seab see tõsiselt ohtu tõhusa pluralismi. Samal ajal kui mõnedlibateabe leviku vastu võetud poliitilised meetmed paluvad interneti vahendajatel ja sotsiaalmeediaplatvormidel võtta eneseregulatsiooni meetmeid, et piirata võlts- ja valeteabe ringlust, on ilmne, et jättesnendele eraettevõtjatele ülesande filtreerida veebiteavet, võib tulemuseks olla ka sõnavabaduse piiramine.

Projekti „Meediapluralismi seire digiajastul“ eesmärk on toetada uuringu algatamist võimalike näitajatekohta, et mõõta ohtusid meediapluralismile veebikeskkonnas. EL on juba investeerinud vahendeidniisuguse meediapluralismi vaatlusvahendi väljatöötamisse, mille abil on võimalik hinnatamassiteabevahendite mitmekesisusele ja vabadusele avalduvaid riske. See põhjalik vahend on osutunudtulemuslikuks ja kasulikuks massiteabevahendite mitmekesisust ohustavate tegurite hindamiseks riigitasandil. On äärmiselt oluline, et nimetatud vahendi metoodikat saab taaskasutada uue vaatlusvahendipuhul, mis võtab täielikult arvesse pluralismi veebipõhist mõõdet. Projekt „Meediapluralismi seiredigiajastul“ aitab kaardistada ohtusid teabe mitmekesisusele veebikeskkonnas, luua vahendi pluralismiohustavate tegurite hindamiseks internetis ja katsetada seda 28 ELi liikmesriigis.



Põhjendus:Aluslepingutes on kehtestatud ELi kohustused tagada põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse ja meediamitmekesisuse austamine. Selleks on vaja nõuetekohaselt hinnata tegelikku olukorda kohapeal.Meediapluralismi vaatlusvahend annab meile metoodika meediapluralismi ohustavate riskide mõõtmiseksning nüüd on seda vaja vaid ajakohastada, et võtta arvesse veebiteabe dünaamikat. Käesolev katseprojektvõimaldaks komisjonil esitada tõendeid niisuguste meetmete määratlemiseks, mille eesmärk on parandadameediapluralismi ELis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Curzio Maltese, Martina Anderson, Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Matt Carthy, EleonoraForenza, Tania González Peñas, Stelios Kouloglou, Marisa Matias, Martina Michels, Liadh Ní Riada,Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez, Miguel UrbánCrespo, Marie-Christine Vergiat

-------------------------------

161



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000

Rubriik:Katseprojekt — Meedianõukogud digitaalajastul


Selleks et kaitsta meediavabadust ja pluralismi ning edendada ajakirjandusliku sisu professionaalsust, onprojekti eesmärk paremini mõista digitaalarengute tagajärgi ja probleeme pressinõukogude pakutavafoorumi kaudu ning paralleelselt toetada meedia iseregulatsiooniorganite siirdumist veebikeskkonda,samuti kaasata neid aruteludesse interneti vahendajate ja internetipõhise meedia sidusrühmadega.

Soovitatavad meetmed:

— viia läbi uuring meedia eneseregulatsiooni mudelite ja olukorra põhjalikuks analüüsimiseksdigitaalses keskkonnas, et tuua selgust selle kohta, kuidas saavutada ühtesulanduvas meediakeskkonnastraditsioonilisi meedia reguleerimise eesmärke (s.o pluralistlik ja mitmekesine meediamaastik, kus meediasaab kasu oma sõltumatusest poliitilistest, kommertslikest ja muudest mõjudest ning onaruandekohustuslik avalikkuse ees);

— töötada välja esimene veebipõhine andmebaas praegu toimivatest meedia eneseregulatsiooni organitestning edendada pressinõukogude tööd Euroopas;

— luua kogu ELi hõlmav digitaalsete probleemide töörühm uuringust tulenevate soovitustekohaldamiseks;

— osutada otsest toetust äsjaloodud pressinõukogudele Euroopas;

— kaasata pressi/meedianõukogud ülemaailmsesse dialoogi, mis käsitleks meediaeetikat digitaalajastul(osalemine ülemaailmsetel internetikonverentsidel jne);

— korraldada regulaarseid kohtumisi interneti vahendajatega, mille eesmärk on saavutada jubapressinõukogu järelevalve all oleva meediasisu tunnustamine internetis.



Põhjendus:Libauudiste kiire kasv 2016. aastal andis traditsioonilisele meediale kogu maailmas jõuliselt märkuajakirjanduse enneolematust kriisist meie demokraatiates. Veidi üle poole ELi kodanikest on seisukohal, etriiklikud meediakanalid pakuvad usaldusväärset teavet. Meedia eneseregulatsioon ja vastavad asutusedetendavad olulist rolli ajakirjanduse eetiliste normide edendamisel ja meedia vastutuse tagamisel, kuid neidon ebajärjekindlalt kohandatud internetikeskkonna jaoks. Selleks et taastada usaldus, tuleks meediaeneseregulatsioonimehhanisme ja meediaeetika austamist tugevdada nii internetis kui ka väljaspool seda.

162

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 77 === CULT/6100 ===

esitaja(d): Kultuuri- ja hariduskomisjon

-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000





– Viia läbi uuring meedia eneseregulatsiooni mudelite ja olukorra põhjalikuks analüüsimiseksdigitaalses keskkonnas, et tuua selgust selle kohta, kuidas saavutada ühtesulanduvasmeediakeskkonnas traditsioonilisi meedia reguleerimise eesmärke (s.o pluralistlik ja mitmekesinemeediamaastik, kus meedia saab kasu oma sõltumatusest poliitilistest, kommertslikest ja muudestmõjudest ning on aruandekohustuslik avalikkuse ees).

– Töötada välja esimene veebipõhine andmebaas praegu toimivatest meedia eneseregulatsiooniorganitest ning edendada pressinõukogude tööd Euroopas

– Luua kogu ELi hõlmav digitaalsete probleemide töörühm uuringust tulenevate soovitustekohaldamiseks

– Osutada otsest toetust äsjaloodud pressinõukogudele Euroopas

– Kaasata pressi/meedianõukogud ülemaailmsesse dialoogi, mis käsitleks meediaeetikat digitaalajastul(osalemine ülemaailmsetel internetikonverentsidel jne)

– Korraldada regulaarseid kohtumisi interneti vahendajatega, mille eesmärk on saavutada jubapressinõukogu järelevalve all oleva meediasisu tunnustamine internetis.



Põhjendus:Libauudiste kiire kasv 2016. aastal andis traditsioonilisele meediale kogu maailmas jõuliselt märku

163

ajakirjanduse enneolematust kriisist meie demokraatiates. Veidi üle poole ELi kodanikest on seisukohal, etriiklikud meediakanalid pakuvad usaldusväärset teavet. Meedia eneseregulatsioon ja vastavad asutusedetendavad olulist rolli ajakirjanduse eetiliste normide edendamisel ja meedia vastutuse tagamisel, kuid neidon ebajärjekindlalt kohandatud internetikeskkonna jaoks. Selleks et taastada usaldus sektoris, tuleks meediaeneseregulatsioonimehhanisme ja meediaeetika austamist tugevdada nii internetis kui ka väljaspool seda.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 2 500 000 1 250 000 2 500 000 1 250 000

Reserv

Kogusumma 2 500 000 1 250 000 2 500 000 1 250 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 02 77 06 — Katseprojekt — Meediavaldkonna „tõusvatetähtede“ vahetus, et kiirendada innovatsiooni ja suurendada piiriülest meediakajastust


Poliitiline ja majanduslik areng eeldab meediauuendusi.

Demokraatia eeldab kvaliteetseid uudiseid ja meedia vajab uuendusi. Platvormide domineerimisegasuureneb oht siseneda tõepõhjata ajastusse, kus lokkavad populism ja libauudised. Hiljutises valgesraamatus Euroopa tuleviku kohta on öeldud: „Me tahame elada demokraatlikus ühiskonnas, kus valitsebarvamuste mitmekesisus ning on kriitiline, sõltumatu ja vaba ajakirjandus“.Väheneb nii ajakirjanike kui ka uudistekanalite arv (välja arvatud ringhääling, mis on suures osasrahastatud avalikest vahenditest). Ohustatud mudelite toetamine ei ole lahendus. Innovatsioon eeldabpiiriülest koostööd, liikuvust ja kiiremat karjääri nn uutele tegijatele. Programmi „Erasmusajakirjanikele“ — mis tahes nimi saab sellel projektil olema — tuleks katsetada.

Käesolev projekt sobib kokku poliitikasuundumustega ja meedia on sellist projekti laialdaselt nõudnud.

Mitmed poliitilised suundumused viivad selle meediaoskuste katseprojektini. Esiteks kaalutakseoskusprogrammide tugevamat valdkonnapõhist suunitlust ja see nähakse ette 2020. aasta järgsemitmeaastase finantsraamistiku osas, täiendades esialgseid haridusprogramme „Erasmus+“ ja ErasmusPro. Teiseks on digitaalne ühtne turg seni vaid horisontaalne: selle eelseisev läbivaatamine võib viia nnvertikaalsete meediasektori algatusteni. Kolmandaks käsitleb EL meediasektorit peamiseltkommunikatsioonikanalina või meediavabaduse küsimuste valdkonnana, mitte kriisis olevamajandussektorina. ELi teadus- ja arendustegevuse programmid jäävad selle valdkonna jaoks enamastikaugeks. Käesoleva katseprojektiga testitakse kontseptsiooni, mis sobib kriisis olevale strateegiliseletegevusvaldkonnale ja millel on madal risk ja suur mõju.

Käesoleva ettepaneku aluseks olid intervjuud 30 toimetaja ja kirjastajaga #Media4EU-sarja raames,edasised uurimistulemused on kättesaadavad. Kõik see tähendab meedia ja poliitiliste ringkondadetugevat toetust (täielik loetelu on kättesaadav internetis). Sellele ettepanekule on andnud toetuse juba 50meediaväljaannet, eksperti ja ühendust ning Euroopa Parlamendi liikmed mitmest fraktsioonist.(Täielikuma loendiga moraalse toe kohta, millega on ühinenud 14 EP liiget, on võimalik tutvuda veebis

164

alajaotuse all „Yes, rising stars for media innovation“ (Erasmus4media, esialgne nimi)).Innovatsiooni tagamiseks tuleks austada sõltumatuse ja tõhususe põhimõtteid.

Kaalumisele on võetud mitut aspekti: varasemaid püüdlusi, mis põhinevad peamiselt sisu vahetamisel, jaajakirjanike koolitamisel ning samuti heal välisel innustusel. Keskendutakse jätkusuutlikulemeediainnovatsioonile, mitte ainult Euroopa teemade katmisele. Euroopa tasandil on tõepoolest mituvõimalust meediakajastuse edendamiseks, kuid need ei ole tavaliselt jätkusuutlikud pärast ELi toetuselõppemist.

Lisaks on mõistetav soov mitte „lahjendada“ ERASMUSe kaubamärki ega mõjutada tema üliõpilastelesuunatud põhieelarvet. See on põhjus, miks eelarveread peaksid olema selgelt erinevad ja miks on väljapakutud mitmed võimalikud projekti nimed.

Projekti kasutuselevõtus nähakse ette mitu temaatilist lainet, olemasolevad võrgustikud ja sihipäranelähenemisviis.

Meediatöötajad on kõige liikuvamad, innovatiivsemad ja usaldusväärsemad, kui neil on 5-10-aastanetöökogemus. Seepärast on keskne sihtrühm ligikaudu 25-30-aastased (eranditega).

Projektis keskendutakse temaatilistele lainetele, mis viiakse ellu koostöös asjaomaste meediaühendustega,et viia kokku sarnaselt meelestatud meedia ja kvaliteetsed projektiideed. Projektikonkursside teemad(loetelu ei ole ammendav) võivad puudutada alamvaldkondi (majandusmeedia, vasaktsentristid, rohelised,ühiskondlik raadio jne), innovatsioonivaldkondi (andmeajakirjandus, kergvideo, mobiilside jne) võitoimetuslikke vaatenurki (uuriv ajakirjandus, ELi valimised, ränne, areng jne). Osalejad väljavalitudpaaridest veedavad 1-3 kuud teineteise töökohas, millele lisanduvad algkoolitus jateavitamine/jätkumeetmed, millega tagatakse ligikaudu aastane / mitmekuuline koostöö igas nntemaatilises laines.

Projekt on väga kulusäästlik ja mõjukas.

Projekti edendamisel ja kandidaatide eelvaliku tegemisel võetakse arvesse mitte ainult üksikisiku profiili,vaid ka ideid projektide kohta, mida nad soovivad uurida (sellega tagatakse tööandjatele heainvesteeringutasuvus ajaliselt ja töötasu osas).

Kasutatavast eelarvest sõltuvalt võiks ühinevaid „tõusvad tähti“ ja meediaorganisatsioone olla sadu.Projektist ei maksta osalejate palku, vaid tasutakse üksnes liikuvusega seotud kulud ja sellega seotudkoolituskulud (lisaks edendamisele, valikule ja haldamisele). Seetõttu on kulud osaleja kohta mõistlikud;saadakse reaalsed tulemused ja eelarve mitmekordistav mõju on suur.

Algatajate kogemusele tuginedes esitatakse osalemisavaldusi palju rohkem kui on vabu kohti. Seetõttusaab valik olema range ning see annab hoogu osalejate karjäärile ja aitab kujundada head nnkaubamärki.

Pakutakse välja protsess meedia sõltumatuse, osalejatele avalduva mõju ja tõhususe osas.

Toimetusliku kattuvuse ja ettevõtete innovatsiooni tagamiseks lähtutakse katseprojektis meediatöötajatest,kes peaksid moodustama enamiku projekti juhtkomitee liikmetest.

Selleks et tagada ka keskendumine noortele spetsialistidele (kes ei ole üliõpilased) ja valdkonnapõhisteleoskustele, tuleks kaasata õige komisjoni talitus. Olenevalt sellest, mida otsustatakse, võiks seda hallata kassiseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW) (programmi „Erasmus noorteleettevõtjatele“ nn valdkondliku haru abil) või sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CONNECT)(kus on uus meedia direktoraat, täiendades selle teadus- ja arendustegevusest lähtuvaid meetmeidinnovatsiooni võimaldavate oskustega). Hea haldusorganisatsiooni kiireks valimiseks on olemas erimenetlusi avatud hankemenetlusest piiratud valikuni.


165


Põhjendus:Demokraatia ja meedia vajavad jätkusuutlikku innovatsiooni, mitte ainult ajakirjandusvabadust jaajakirjanike koolitamist. See eeldab koostööd meediaväljaannete, riikide ja ka tegevusalade vahel.

Meediavaldkonna „tõusvate tähtede“ vahetamine on tõhus viis kiirendada muutusi. Noored spetsialistid,mitte ainult ajakirjanikud, viiakse eri riikide sarnaselt mõtlevatesse meediaväljaannetesse ja nad töötavadüksteise meediaväljaannetes ühiste projektiideedega.

Katseprojektiga kaotatakse lõhe algse koolituse ja suurte teadus- ja arendusprojektide vahel. Sellegaedendatakse 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud valdkondlikkeoskusprogramme.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 500 000 500 000 500 000 500 000

Reserv

Kogusumma 500 000 500 000 500 000 500 000





— viia läbi uuring meedia eneseregulatsiooni mudelite ja olukorra põhjalikuks analüüsimiseksdigitaalses keskkonnas, et tuua selgust selle kohta, kuidas saavutada ühtesulanduvas meediakeskkonnastraditsioonilisi meedia reguleerimise eesmärke (s.o pluralistlik ja mitmekesine meediamaastik, kus meediasaab kasu oma sõltumatusest poliitilistest, kommertslikest ja muudest mõjudest ning onaruandekohustuslik avalikkuse ees);

— töötada välja esimene veebipõhine andmebaas praegu toimivatest meedia eneseregulatsiooni organitestning edendada pressinõukogude tööd Euroopas;

— luua kogu ELi hõlmav digitaalsete probleemide töörühm uuringust tulenevate soovitustekohaldamiseks;

— toetada otseselt Euroopas äsja loodud pressinõukogusid;

166

— kaasata pressi/meedianõukogud ülemaailmsesse dialoogi, mis käsitleks meediaeetikat digitaalajastul(osalemine ülemaailmsetel internetikonverentsidel jne);

—korraldada interneti vahendajatega regulaarseid kohtumisi, mille eesmärk on saavutada jubapressinõukogu järelevalve all oleva meediasisu tunnustamine internetis.



Põhjendus:Libauudiste kiire kasv 2016. aastal andis traditsioonilisele meediale kogu maailmas jõuliselt märkuajakirjanduse enneolematust kriisist meie demokraatiates. Veidi üle poole ELi kodanikest on seisukohal, etriiklikud meediakanalid pakuvad usaldusväärset teavet. Meedia eneseregulatsioon ja vastavad asutusedetendavad olulist rolli ajakirjanduse eetiliste normide edendamisel ja meedia vastutuse tagamisel, kuid neidon ebajärjekindlalt kohandatud internetikeskkonna jaoks. Selleks et taastada usaldus, tuleks meediaeneseregulatsioonimehhanisme ja meediaeetika austamist tugevdada nii internetis kui ka väljaspool seda.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 06 750 000 750 000 750 000 750 000

Reserv

Kogusumma 750 000 750 000 750 000 750 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 02 77 06 — Katseprojekt — Meediapluralismi seiredigiajastul


Uued tehnoloogiad muudavad arvamuste kujundamise dünaamikat ja meediamaastikku märkimisväärseltja pidevalt. Kuigi need võimaldavad jagada üldsust huvitavat teavet hõlpsamini laiemale publikule,kindlustades pluralismi, võivad teabe loomise, otsimise ja levitamise viisid internetis süvendadapolariseerumist, mille puhul inimene puutub kokku vaid selliste uudiste, allikate ja ideedega, mis vastavadtema eelistustele. See võib oluliselt kahjustada võimalust puutuda kokku vastasseisukohtadega ja nendeüle arutleda ning võib seetõttu kujutada endast ohtu meedia pluralismile ja demokraatiale. Kunainternetiteabe mõju üha kasvab, kujundavad kodanikud üha enam oma arvamusi veebis levitatava teabepõhjal: kui aga teave on vale (libateave või desinformatsioon), seab see tõsiselt ohtu tõhusa pluralismi.Samal ajal kui mõned libateabe leviku vastu võetud poliitilised meetmed paluvad interneti vahendajatel jasotsiaalmeedia platvormidel võtta eneseregulatsiooni meetmeid, et piirata võlts- ja valeteabe ringlust, onilmne, et jättes nendele eraettevõtjatele ülesande filtreerida veebiteavet, võib tulemuseks olla ka

167

sõnavabaduse piiramine.

Ettepaneku „Meediapluralismi seire digiajastul“ eesmärk on toetada uuringu algatamist võimalikenäitajate kohta, millega mõõta ohtusid meediapluralismile veebikeskkonnas. EL on juba investeerinudvahendeid niisuguse meediapluralismi vaatlusvahendi väljatöötamisse, mille abil on võimalik hinnatamassiteabevahendite mitmekesisusele ja vabadusele avalduvaid riske. See põhjalik vahend on osutunudriigi tasandil massiteabevahendite mitmekesisust ohustavate tegurite hindamiseks tulemuslikuks jakasulikuks. On äärmiselt oluline, et nimetatud vahendi metoodikat saab taaskasutada uue vaatlusvahendipuhul, mis võtab täielikult arvesse pluralismi veebipõhist mõõdet. Projekt „Meediapluralismi seiredigiajastul“ aitab kaardistada ohtusid teabe mitmekesisusele veebikeskkonnas, luua vahendi pluralismiohustavate tegurite hindamiseks internetis ja katsetada seda 28 ELi liikmesriigis.



Põhjendus:Aluslepingutes on kehtestatud ELi kohustused tagada põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse ja meediamitmekesisuse austamine. Selleks on vaja tegelikku olukorda kohapeal nõuetekohaselt hinnata.Meediapluralismi vaatlusvahend annab meile meediapluralismi ohustavate riskide mõõtmiseks metoodikaning nüüd on seda vaja vaid ajakohastada, et võtta arvesse veebiteabe dünaamikat. Käesolev katseprojektvõimaldaks komisjonil esitada tõendeid niisuguste meetmete määratlemiseks, mille eesmärk on parandadamassiteabevahendite mitmekesisust ELis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 07 750 000 750 000 750 000 750 000

Reserv

Kogusumma 750 000 750 000 750 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Meedia pluralismi seire digiajastul


Uued tehnoloogiad muudavad märkimisväärselt ja pidevalt arvamuste kujundamise dünaamikat jameediamaastikku. Kuigi need võimaldavad jagada üldsust huvitavat teavet hõlpsamini laiemale publikule,kindlustades pluralismi, võivad teabe loomise, otsimise ja levitamise viisid internetis süvendadapolariseerumist, mille puhul inimene puutub kokku vaid selliste uudiste, allikate ja ideedega, mis vastavadtema eelistustele. See võib oluliselt kahjustada võimalust puutuda kokku vastasseisukohtadega ja nendeüle arutleda ning võib seetõttu kujutada endast ohtu meedia pluralismile ja demokraatiale. Kuna

168

internetiteabe mõju üha kasvab, kujundavad kodanikud üha enam oma arvamusi veebis levitatava teabepõhjal: kui aga teave on vale (libateave või desinformatsioon), seab see tõsiselt ohtu tõhusa pluralismi.Samal ajal kui mõned libateabe leviku vastu võetud poliitilised meetmed paluvad interneti vahendajatel jasotsiaalmeedia platvormidel võtta eneseregulatsiooni meetmeid, et piirata võlts- ja valeteabe ringlust, onilmne, et jättes nendele eraettevõtjatele ülesande filtreerida veebiteavet, võib tulemuseks olla kasõnavabaduse piiramine.

Ettepaneku "Meediapluralismi seire digiajastul" eesmärk on toetada uuringu algatamist võimalikenäitajate kohta, et mõõta ohtusid meediapluralismile veebikeskkonnas. EL on juba investeerinudvahendeid niisuguse meediapluralismi vaatlusvahendi väljatöötamisse, mille abil on võimalik hinnatamassiteabevahendite mitmekesisusele ja vabadusele avalduvaid riske. See põhjalik vahend on osutunudtulemuslikuks ja kasulikuks massiteabevahendite mitmekesisust ohustavate tegurite hindamiseks riigitasandil. On äärmiselt oluline, et nimetatud vahendi metoodikat saab taaskasutada uue vaatlusvahendipuhul, mis võtab täielikult arvesse pluralismi veebipõhist mõõdet. Projekt "Meedia pluralismi seiredigiajastul" aitab kaardistada ohtusid teabe mitmekesisusele veebikeskkonnas, luua vahend pluralismiohustavate tegurite hindamiseks internetis ja katsetada seda 28 ELi liikmesriigis.



Põhjendus:Aluslepingutes on kehtestatud ELi kohustused tagada põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse ja meediamitmekesisuse austamine. Selleks on vaja nõuetekohaselt hinnata tegelikku olukorda kohapeal.Meediapluralismi vaatlusvahend annab meile metoodika meediapluralismi ohustavate riskide mõõtmiseksning nüüd on seda vaja vaid ajakohastada, et võtta arvesse veebiteabe dünaamikat. Käesolev katseprojektvõimaldaks komisjonil esitada tõendeid niisuguste meetmete määratlemiseks, mille eesmärk on parandadamassiteabevahendite mitmekesisust ELis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------



Kulukohustused





Maksed

09 02 77 08 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Reserv

Kogusumma 1 500 000 750 000 1 500 000 750 000

Rubriik:Katseprojekt — Kogu Euroopat hõlmav kvaliteetse ajakirjanduse toetuskava


Ajakirjanikud töötavad omaenda meedia (televisioon, raadio, trükimeedia) spetsiifilises keskkonnas ning

169

käsitlevad peamiselt vaid oma territooriumi ja kultuuri. Katseprojektiga luuakse ajakirjanikele jatoimetajatele mõeldud liikuvusprogramm, mis annab noortele töötajatele võimaluse töötada ja eladapiiratud aja jooksul mõnes teises ELi liikmesriigis ning saada kogemusi muudest meediakanalitest,töötavadest ja kultuurist.

Sellele lisaks peavad Euroopa ajakirjanikud ja peatoimetajad üheskoos välja töötama uusi lahendusi,tugevdama kehtivaid tegevusjuhendeid ja suurendama ajakirjanduslike protsesside läbipaistvust. Sellesaavutamiseks on vaja ühist vastastikust mõistmist ning tõeliselt digitaalseid vahendeid jakultuuridevahelise suhtlemise oskusi.

Projekt varustab professionaalsed ajakirjanikud oskustega, mida nad vajavad oma edaspidises edukasajakirjanikukarjääris. Eesmärk on tugevdada meedia pluralismi väärtust, Euroopa ajakirjanikekvaliteetse võrgustiku abil, kelle sihiks on teadlikud kodanikud.

Sellise vahetusprogrammi peamine eesmärk tõhustada kvaliteetajakirjandust ja meedia pluralismiEuroopas järgmiste meetmete abil:

1) parandada osalejate tehnilisi oskusi,

2) suurendada arusaamist ja teadmisi ELi kultuuride mitmekesisusest üldiselt ja eriti ajakirjandustöötavade mitmekesisusest,

3) teostada innovaatilisi projekte seoses tööpraktikaga sellistes valdkondades nagu andmeajakirjandus,ajakirjanduseetika, toimetusvastutus, ajakirjanduse uued vormid,

4) Euroopa noorte ajakirjanike võrgustiku loomine ja parimate tavade vahetamine osalevatemeediaorganisatsioonide vahel.

Tutvudes kvaliteetajakirjanduse programmi raames erinevate keskkondadega, on osalejatel võimalus tuuaparemaid ideid ja praktilisi kogemusi seoses tõhusamate protsessidega tagasi oma tööandjale, parandadesnii veelgi toimetamistööd ja vastutust.

Käesolev katseprojekt peaks hõlmama 2 aastat.



Põhjendus:Reaalajas uudiseid ja konkurents on asetanud toimetusliku surve meediale, ohustades ajakirjanduseetikaleomast hoolsuskohustust. Lisaks on uute digitaalsete ärimudelite ja levitehnoloogiate tekkega kaasnenudenneolematu tähelepanu libauudistele ja nn alternatiivsetele faktidele, mis kahjustab usaldust traditsioonilisemeedia vastu. Selles uues keskkonnas nõuab õiglane, tasakaalustatud, konkurentsipõhine ja läbipaistevajakirjandus oma töötajatelt tehnoloogilisi oskusi, uuenduslikke formaate, kuid samavõrd ka tugevaidmehhanisme ajakirjanduseetika järgimiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 09 04 77 01 — Katseprojekt — Avatud teadmustehnoloogiad: teadmiste kaardistamine ja kinnitus

170


Kulukohustused





Maksed

09 04 77 01 p.m. 1 166 315 p.m. 888 314 p.m. 888 314 2 000 000 111 686 2 000 000 1 000 000

Reserv

Kogusumma p.m. 1 166 315 p.m. 888 314 p.m. 888 314 2 000 000 111 686 2 000 000 1 000 000


Assigneeringud on ette nähtud selleks, et rahastada .......... katseprojekti raames täitmata jäänudkulukohustusi.


Kõrgharidus ja teadusuuringud arenevad kiiresti. Uute teadmustehnoloogiate loomine nõuab õpetajate,õppijate ja teadlaste, kuid ka kõigi muude uute turunõudmistega kohaneda vajavate inimeste koolitamist.Paljud püüdlused – näiteks kodanike teadusalgatused, teaduslikud avastusmängud ja massidele mõeldudveebipõhised kursused – näitavad, et haridus ja teadus – nii nagu paljud teised valdkonnad – arenevadkiiresti. Et sellise uue õppesüsteemi kogu potentsiaali tööturu huvides täielikult ära kasutada, on vaja kameetodeid, millega õpitu kvaliteeti hinnata. See tähendab, et tuleb luua mehhanism, mis võimaldaksüksikisikutel hinnata oma pädevusi (ehk luua individuaalne teadmuskaart), tööturul nõutavaid oskusi jaõpiteed, mis neid kahte võiks ühendada, ning seega pakkuda igale inimesele õiget sisu. Ainult sel viisil onvõimalik tagada, et igale sihtrühmale tehakse kättesaadavaks just talle vajalik sisu. Õpitee jälgimisekstuleks tagada omandatud teadmiste kinnitus kas veebitunnistuste või omistatavate märkide kaudu.

Seda tüüpi sotsiaalsest ja tehnoloogilisest innovatsioonist oleks kasu kõigile kodanikele, olenemata nenderahalistest võimalustest, kõneldavatest keeltest, vanusest, tervisest või kultuuritaustast. Seega aitaksselline projekt vähendada teadmiste taseme erinevust ja töötust, aidates eelkõige praegu töötuid noori, etsuurendada nende õppimisvõimalusi ja leida uusi karjäärivõimalusi.

Käesoleva katseprojekti üldeesmärk on esitleda kogu Euroopat hõlmavat info- jakommunikatsioonitehnoloogial põhinevat süsteemi, millega lühendatakse Euroopa kodanike koolituseleja ümberõppele kuluvat aega veebipõhiste kursuste ja avatud õppematerjalide kasutamise suurendamisekaudu. Katseprojektiga töötatakse välja ja võetakse kasutusele internetipõhiseid teenuseid integreerivtehnoloogiaplatvorm, mis hõlmab muu hulgas järgmisi mooduleid:

1. oskuste/pädevuste kaardistamine;

2. kohandatud õpiteed (haridusteenuste, sh spetsiaalsete avatud õppematerjalide kaudu);

3. mehhanismid omandatud teadmiste tõendamiseks.

Põhjendus:Pärast kahte edukat aastat katseprojektina ja ettevalmistava meetmena 2016. aastal tuleks projekti 2018.aastal jätkata. Euroopa Komisjon hindas katseprojekti B vääriliseks ja seetõttu tuleks seda 2018. aastarakendada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepaneku projekt 903 === ALDE/7874 ===

esitaja(d): Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

-------------------------------


Punkt 09 04 77 08 — Ettevalmistav meede — REIsearch (Research Excellence Innovation Framework) –Euroopa teadusruumi konkurentsivõime suurendamine teadlaste, kodanike, tööstuse ja poliitikute vahelise

171

suhtluse parandamise kaudu


Kulukohustused





Maksed

09 04 77 08 1 000 000 1 000 000 p.m. 700 000 p.m. 700 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 700 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 p.m. 700 000 p.m. 700 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 700 000

Põhjendus:Teadusuuringute- ja innovatsioonialase arutelu pidamiseks usaldusväärse ja autoriteetse ruumi loomine onülimalt tähtis selleks, et Euroopa teadusruum saaks uute meediakanalite ja sotsiaalmeedia potentsiaali ärakasutada. Projekt toimib koos paljude programmi „Horisont 2020“ raames toetatavate algatustega. See onjuba saavutanud märkimisväärse mõju, sest 9 ELi riigist on sellistel olulistel teemadel nagu kroonilisedhaigused ja inimkeskse interneti loomine kaasata suudetud üle 60 000 kodaniku. Komisjon soovitasREIsearchi kestust pikendada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Nils Torvalds, Jerzy Buzek, Gérard Deprez, Gerben-Jan Gerbrandy, Charles Goerens, AngelikaMlinar, Paul Rübig, Eider Gardiazabal Rubial, Alain Lamassoure, Mairead McGuinness, Nedzhmi Ali,Georgi Pirinski

-------------------------------


Punkt 09 04 77 08 — Ettevalmistav meede — REIsearch (Research Excellence Innovation Framework) –Euroopa teadusruumi konkurentsivõime suurendamine teadlaste, kodanike, tööstuse ja poliitikute vahelisesuhtluse parandamise kaudu


Kulukohustused





Maksed

09 04 77 08 1 000 000 1 000 000 p.m. 700 000 p.m. 700 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 700 000

Reserv

Kogusumma 1 000 000 1 000 000 p.m. 700 000 p.m. 700 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 700 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 04 77 08 — Ettevalmistav meede — REIsearch (ResearchExcellence Innovation Framework) – Euroopa teadusruumi konkurentsivõime suurendamine teadlaste,kodanike, tööstuse ja poliitikute vahelise suhtluse parandamise kaudu

Põhjendus:Usaldusväärse ja autoriteetse ruumi loomine teadusuuringute ja innovatsioonialase arutelu jaoks on ülimalttähtis selleks, et Euroopa teadusruum saaks uute meediakanalite ja sotsiaalmeedia potentsiaali ära kasutada.Projekt toimib koos paljude programmi „Horisont 2020“ raames toetatava algatustega. See on jubasaavutanud märkimisväärse mõju, sest 9 ELi riigist on sellistel olulistel teemadel nagu kroonilised haigusedja inimkeskse interneti loomine kaasata suudetud üle 60 000 kodaniku. Komisjon soovitas REIsearchikestust pikendada.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Liisa Jaakonsaari, Julia Reda, Maria Grapini, Evelyne Gebhardt, Nils Torvalds, Petri Sarvamaa,

172

Daniele Viotti

-------------------------------


Punkt 09 04 77 11 — Katseprojekt — Algoritmidealase teadlikkuse suurendamise algatus


Kulukohustused





Maksed

09 04 77 11 600 000 300 000 p.m. 420 000 p.m. 420 000 300 000 300 000 300 000 720 000

Reserv

Kogusumma 600 000 300 000 p.m. 420 000 p.m. 420 000 300 000 300 000 300 000 720 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 04 77 11 — Katseprojekt — Algoritmidealase teadlikkusesuurendamise algatus


Katseprojektis võiks keskenduda allpool esitatud teemadele:


– lõppkasutajate teadlikkuse suurendamine algoritmide rollist digitaalühiskonnas;

– algoritmide potentsiaalse positiivse ja negatiivse mõju spektri hindamine ning diskrimineerivate tavadeniviivate tehniliste ja muude kui tehniliste aspektide peale mõtlemine. Hindamisel võiks tõsta esiletõenäolisi algoritmidest tulenevaid võimalusi ning uurida, kuidas algoritmid mõjutavad ja loovadvõimalusi innovatsiooniks, VKEdele, eraelu puutumatuseks, sõnavabaduseks ja teabe vabaks liikumiseksning kuidas oleks algoritmide läbipaistvust võimalik tasakaalustada, nt ärisaladuste kaitsmise abil;

– hindamistulemuste alusel ja asjakohaste sidusrühmade kaasamisel niisuguse asjakohase japroportsionaalse poliitilise reageeringu kaalumine, milles käsitletakse vajadust läbipaistvuse, usalduse jateadlikkuse suurendamise järele, kuid ka institutsioonilist ja võimekusalast mõju potentsiaalsevalitsusjärelevalve puhul. See võiks hõlmata algoritmide sporaadiliste testide tegemist ja jälgimist, ettagada algoritmide vastavus eetilistele ja konkurentsivõimelistele parimatele tavadele, ning tarbijate jakodanike jaoks arusaadava baasteabe koostamist. See võimaldaks kasutajatel algoritmide kriteeriumidepõhitüüpe paremini mõista ning teha teadlikke valikuid.

– algoritmilise otsustamise õige juhtimise saavutamine kui väljakutse poliitikakujundajatele ja kõigileosalejatele. Valitsused peavad paremini mõistma ja kasutama asjakohaseid vahendeid, ettulemuslikult lahendada algoritmilisest otsustamisest tulenevaid probleeme. Valitsused peavad tegemarohkem koostööd kogu Euroopas ning töötama välja paindliku ja kohandatud lähenemisviisiglobaalsele digitaalsele maailmale. See peaks tuginema paremale arusaamisele sellest, milliseidpoliitilisi valikuid on võimalik teha vastusena erinevatele üles kerkivatele probleemidele, alatestehnilistest probleemidest kuni eetiliste ja õiguslike kaalutlusteni. Nende küsimuste keerukus peakskajastuma peamistes poliitilistes eesmärkides, alates põhiõiguste kaitsmisest kuni uuenduslikukeskkonna ergutamiseni Euroopas.

Põhjendus:Esimese sammuna suunatakse projektile eraldatud vahendid laiema lähenemisviisi väljatöötamiseksalgoritmilise otsustamise osas, sh määratletakse tõendite põhjal probleemiruum ning kujundatakse poliitikavõimalike lahenduste väljaselgitamiseks.

Projekti tuleb laiendada poliitikavahendite põhjal ning sellega tuleb pakkuda välja mitmeid prototüüpe ja

173

modelleeritud lähenemisviise, mis sobiksid poliitiliste otsuste jaoks teabe andmiseks lühi- ja pikaajalisesperspektiivis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------




Kulukohustused





Maksed

09 04 77 11 600 000 300 000 p.m. 420 000 p.m. 420 000 300 000 300 000 300 000 720 000

Reserv

Kogusumma 600 000 300 000 p.m. 420 000 p.m. 420 000 300 000 300 000 300 000 720 000


Algoritmilise otsustamise õige juhtimise saavutamine on väljakutse poliitikakujundajatele ja kõigileosalejatele. Valitsused peavad paremini mõistma ja kasutama asjakohaseid vahendeid, et tulemuslikultlahendada algoritmilisest otsustamisest tulenevaid probleeme. Valitsused peavad tegema rohkem koostöödkogu Euroopas ning töötama välja paindliku ja kohandatud lähenemisviisi globaalsele digitaalselemaailmale. See peaks tuginema paremale arusaamisele sellest, milliseid poliitilisi valikuid on võimalikteha vastusena erinevatele üles kerkivatele probleemidele, alates tehnilistest probleemidest eetiliste jaõiguslike kaalutlusteni. Nende küsimuste keerukus peaks kajastuma peamistes poliitilistes eesmärkides,alates põhiõiguste kaitsmisest kuni uuendusliku keskkonna ergutamiseni Euroopas.Assigneeringud onette nähtud selleks, et rahastada varasematel aastatel katseprojekti raames täitmata jäänud kulukohustusi.


Katseprojekti eesmärk on käsitleda algoritmide potentsiaalset mõju ja vajadust nende läbipaistvuse järele, ettuua kasu kodanikele ja meie demokraatiatele, ning aidata kaasa digitaalse ühtse turu arengule.

Katseprojektis võiks keskenduda allpool esitatud teemadele:

– lõppkasutajate teadlikkuse suurendamine algoritmide rollist digitaalühiskonnas;

– algoritmide potentsiaalse positiivse ja negatiivse mõju spektri hindamine ning diskrimineerivate tavadeniviivate tehniliste ja muude kui tehniliste aspektide peale mõtlemine. Hindamisel võiks tõsta esiletõenäolisi algoritmidest tulenevaid võimalusi ning uurida, kuidas algoritmid mõjutavad ja loovadvõimalusi innovatsiooniks, VKEdele, eraelu puutumatuseks, sõnavabaduseks ja teabe vabaks liikumiseksning kuidas oleks algoritmide läbipaistvust võimalik tasakaalustada, nt ärisaladuste kaitsmise abil;

– hindamistulemuste alusel ja asjakohaste sidusrühmade kaasamisel niisuguse asjakohase japroportsionaalse poliitilise reageeringu kaalumine, milles käsitletakse vajadust läbipaistvuse, usalduse jateadlikkuse suurendamise järele, kuid ka institutsioonilist ja võimekusalast mõju potentsiaalsevalitsusjärelevalve puhul. See võiks hõlmata algoritmide sporaadiliste testide tegemist ja jälgimist, ettagada algoritmide vastavus eetilistele ja konkurentsivõimelistele parimatele tavadele, ning tarbijate jakodanike jaoks arusaadava baasteabe koostamist. See võimaldaks kasutajatel algoritmide kriteeriumidepõhitüüpe paremini mõista ning teha teadlikke valikuid.

Põhjendus:Esimese sammuna suunatakse projektile eraldatud vahendid laiema lähenemisviisi väljatöötamiseks

174

algoritmilise otsustamise osas, sh määratletakse tõendite põhjal probleemiruum ning kujundatakse poliitikavõimalike lahenduste välja selgitamiseks.

Projekti tuleb laiendada poliitikavahendite põhjal ning sellega tuleb pakkuda välja mitmeid prototüüpe jamodelleeritud lähenemisviise, mis sobiksid poliitiliste otsuste jaoks teabe andmiseks lühi- ja pikaajalisesperspektiivis.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------




Kulukohustused





Maksed

09 04 77 11 600 000 300 000 p.m. 420 000 p.m. 420 000 300 000 300 000 300 000 720 000

Reserv

Kogusumma 600 000 300 000 p.m. 420 000 p.m. 420 000 300 000 300 000 300 000 720 000

Rubriik:SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 04 77 11 — Katseprojekt — Algoritmidealase teadlikkusesuurendamise algatus

Põhjendus:Projektile eraldatud vahendeid kasutatakse esmalt selleks, et käsitleda algoritmilist otsustamist laiemalt, shmääratletakse tõendite põhjal probleemi ulatus ning võimalike lahenduste selgitamiseks kujundatakse väljapoliitika.

Projekti tuleb laiendada üksikasjalikumate poliitikavahenditega ning selle raames tuleb välja töötadamitmeid prototüüpe ja modelleeritud lahendusi, mis sobiksid lühi- ja pikaajalises perspektiivis poliitilisteotsuste jaoks teabe esitamiseks.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=


esitaja(d): Julie Ward, Eider Gardiazabal Rubial

-------------------------------


Punkt 09 04 77 16 — Katseprojekt — Haavatavaid inimesi infoühiskonnas käsitlev Euroopa platvorm:parimate tavade ja sotsiaal-majandusliku mõju kaardistamine haavatavate kogukondade mõjuvõimusuurendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil


Kulukohustused





Maksed

09 04 77 16 750 000 375 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 1 000 000 -100 000 1 000 000 200 000

Reserv

Kogusumma 750 000 375 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 1 000 000 -100 000 1 000 000 200 000

Rubriik:

175

SECTION III — COMMISSION - Punkt 09 04 77 16 — Katseprojekt — Haavatavaid inimesiinfoühiskonnas käsitlev Euroopa platvorm: parimate tavade ja sotsiaal-majandusliku mõju kaardistaminehaavatavate kogukondade mõjuvõimu suurendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil

Põhjendus:Projektiga saavutatavateks eesmärkideks on

– esildada mehhanismid haavatavate inimeste infoühiskonnas osalemise parandamiseks ning parandadaebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsetavust ja juurdepääsu teabele, info- jakommunikatsioonitehnoloogia taristule ning avalikele teenustele turvalises ja mitmekeelsesdigitaalkeskkonnas;

– koguda teavet sihtrühma vajaduste kohta ning jälgida ja analüüsida neid, et kaasata sihtrühmad info- jakommunikatsioonitehnoloogia abil paremini majandus- ja avalikku ellu riigi ja ELi tasandil;

– tugevdada sidusrühmade dialoogi sellel teemal ning tõsta esile sihtrühma rolli infoühiskonnas.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=



-------------------------------


Punkt 09 04 77 16 — Katseprojekt — Haavatavaid inimesi infoühiskonnas käsitlev Euroopa platvorm:parimate tavade ja sotsiaal-majandusliku mõju kaardistamine haavatavate kogukondade mõjuvõimusuurendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil


Kulukohustused





Maksed

09 04 77 16 750 000 375 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 1 000 000 200 000 1 000 000 500 000

Reserv

Kogusumma 750 000 375 000 p.m. 300 000 p.m. 300 000 1 000 000 200 000 1 000 000 500 000


Otsene tulemus: interaktiivne veebikaart, mida majutab veebiplatvorm, kus on kaardistatud olemasolevadparimad tavad.


Üldine ülevaadeÜldine ülevaade

Põhjendus:Projektiga saavutatavateks eesmärkideks on

– esildada mehhanismid haavatavate inimeste infoühiskonnas osalemise parandamiseks ning parandadaebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsetavust ja juurdepääsu teabele, info- jakommunikatsioonitehnoloogia taristule ning avalikele teenustele turvalises ja mitmekeelsesdigitaalkeskkonnas

– koguda teavet sihtrühma vajaduste kohta ning jälgida ja analüüsida neid, et kaasata sihtrühmad info- jakommunikatsioonitehnoloogia abil paremini majandus- ja avalikku ellu riigi ja ELi tasandil

– tugevdada sidusrühmade dialoogi sellel teemal ning tõsta esile sihtrühma rolli infoühiskonnas.

Dok nr 4: (6) · See projekt pakuta algselt välja selleks, et täiendada olemasolevaid meetmeid...

Documents

Transcript of Dok nr 4: (6) · See projekt pakuta algselt välja selleks, et täiendada olemasolevaid meetmeid...