IKT hariduses: OECD trendid, uuringud, Eesti haridusstrateegia

Mart LaanpereTLÜ informaatika instituudi vanemteadur

Haridustehnoloogia keskuse juhataja

Tutvustuseks

• TLÜ matemaatika-füüsikaõpetaja diplom ‘89• Õpetaja, koolijuht, hoolekogu esim. (Kolga Kk)• Tiigrihüppe Harjumaa töörühma liige• Al. 1998: haridustehnoloogia keskuse juhataja,

informaatika didaktika õppejõud• RÕK informaatika ainenõukogu juht al. 2000• Elukestva õppe strateegia 2020 juhtkomitees, vastutan

digipöörde-peatüki eest

• Teie taust ja senine kogemus kooli IKT arendusega? Ootused koolitusele?

Küsimus:

• Miks peaks kool investeerima IKT-sse?

Milleks on koolil vaja IKT-d?

Hawkridge (1990) uuring tõi esile kuus põhjuste gruppi:

1. sotsiaalsed (osalus kaasaegses ühiskonnas)2. kutsealased (tulevasel tööl vajalikud oskused)3. pedagoogilised (uued õppemeetodid, vahendid)4. katalüütilised (kooliuuenduse taganttõukamine)5. kohaliku IT-tööstuse arendamise huvides6. kokkuhoid odavama ja tulemuslikuma õpetamise

kaudu

IKT roll kooli juhtimises

Õppetöös• Informaatika õppeaine• Läbiv teema Tehnoloogia &

innovatsioon• IKT pädevused kooliastme

lõpul• IKT kooli õpikeskkonnas:

arvutiklass, projektorid, IWB, e-õppeplatvorm

• E-õppevara: digiõpikud, Koolielu, Miksike, õpetajate ja õpilaste endi loodud

• Kooliraamatukogu

Halduses• Õpilaste, õpetajate ja õppetöö

register (eKool, EHIS)• Dokumendihaldus, arhiiv• Eelarve ja kuluarvestus• Paljundus ja printimine• Väliskommunikatsioon:

koduleht, sotsiaalmeedia• Sisekommunikatsioon: listid,

intranet, teated, uudised• Analüütika, kooli arengu

planeerimine

Kooli IKT raamistik

RIISTVARA JA VÕRK

TARKVARA

INFO

PÕHI-PROTSESSID

ARVUTID, SERVERID, INTERNET, WIFI

KONTORI- JA ÕPIITARKVARA,INFOSÜSTEEMID, TEENUSED

DOKUMENDID, ÕPPEVARA, ÕPILASED,PERSONAL, RESSURSID …

ÕPPETÖÖ KAVANDAMINE JA JUHTIMINE, HALDUS, SISE- JA VÄLISSUHTLUS

OECD haridustrendid 2010: IKT

• Ligipääs arvutile ja internetile: kõikjal, igaühele• IKT kasutamine õpilaste ja õpetajate poolt• Veebisisu plahvatuslik kasv • Osalus sotsiaalvõrgustes• Tark mees taskus: mobiilsete seadmete levik

Värskeim uuring (Euroopa Komisjon 2013)

• Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele• IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal

pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes• IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus

on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools)

• Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides

• Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT rakendamise intentsiivsusele ja viisidele

Survey of Schools: ICT in Edcuation 2013

Arvutid koolis (EU 2013)

IWB ja dataprojektorid koolis

Digiajastusse jõudnud koolid

Eesti hariduse IKT-edulugu

• Tiigrihüppe hiilgeajad jäävad 10 aasta taha • Täna: 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA’09);

Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on hea: 6.koht maailmas

• Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA 2009)

• Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid silma suure aktiivsusega

• Lilleküla G, Pelgulinna G, Reaalkooli ja GAG’i külastajad kadestavad: Kanada, Belgia, Taani, Taiwani, Itaalia, UK TV saated

IKT ja kool: külalisabielu?

• Okasroosikese hüpotees: eestiaegne matemaatika-õpetaja saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta

• Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise• Arvutid on pagendatud arvutiklassi või õpetajalauale,

sülearvuteid koolis ei näe, läbikukkunud sülearvuti-projekt 2009• Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest

õpetajad (va.eKool), õpilase jaoks on arvuti enamjaolt mänguasi• Väidan: IKT on põhjalikult muutnud vaid kooli haldust ja

sise/väliskommunikatsiooni, aga mitte põhiprotsesse• Süsteemne reform: 1:1 mudel, e-õpik, personaalne õpikeskkond

IKT põlvkonnavahetusedPo

esKo

olis ?

IKT trendid hariduses: Horizon 2013

• 1 aasta horisont:– Mobiilid õppetöös– Tahvelarvutid, 1:1 arvutikasutus

• 2-3 aasta horisont: – Mängupõhine õpe– Personaalsed õpikeskkonnad, õpianalüütika

• 4-5 aasta horisont: – Loomulikud kasutajaliidesed, žestjuhtimine– “Asjade internet”

Sotsiaal-tehnoloogilised üleminekud

(Geels 2002)(Geels 2002)

Tehnoloogiamaastik

Sotsio-tehnilinerežiim / paradigma

Nišid

Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne

Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad

TurgTeadusPoliitikaTehnikaKultuur

Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi

Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi

Uus režiim mõjutab tehn. maastikku

Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi

Õpitehnoloogia põlvkonnad

Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond

Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid

Pedagoogilised lähtekohad

Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome

Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav

Peamised lubavused Drill-harjutused, testid

Õppematerjalide jagamine

Looming, koostöö

Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus

Igal pool: mobiilne personaalne seade

Tuleviku klassiruum

Elukestva Õppe Strateegia 2020

4.Digipööre elukestvas õppes• Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil

haridustasemetel ja kõigis õppekavades (õppekavad, kutsestandardid, haridustehnoloogid)

• Digitaalne õppevara (autorvahendid, varamud, e-õppekeskkonnad, kvaliteedinõuded, pilootprojektid)

• Ligipääs kaasaegsele digitaristule (1:1 mudel, kiire võrk, teenuste ökosüsteem, standardid)

• Digipädevused (standardid, koolitused, hindamine)

1:1 mudel arvutikasutuses

• 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon

• Alternatiivid: – Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)– Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)

• Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott

• Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele

• Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

Kuidas suhtute VOSK mudelisse?

Kolm plussi Kolm miinust

Visioon järgmise põlvkonna digiõpikust

• Uus õpikäsitus: õpik pole sisend õppeprotsessile, vaid selle väljund

• DigiÕpik 2.0 koosneks kolmest osast: – Professionaalselt toodetud osa: simulatsioonid, interaktiivsed

harjutused, mängud, videod, laborid, eksamid, kontrolltööd– Õpetaja loodud või lisatud osa: töölehed, ülesanded, harjutused– Õpilase omalooming: remiksid, projektid, esiltused, päevikud,

prototüübid• DigiÕpik 2.0 tarkvara osas on vajadused järgmised:

– Koosvõime raamistik– Autorsüsteem õpetajale, mallid jm. – Repositoorium(id) pilvelahendusena– Agregaator e. mashup-rakendus õpilase tahvelarvutis

Koolipõhine digipööre

• Esimesed katsetused sülearvuti-klassidega kukkusid läbi (Tiigrihüpe 2009)

• On ka häid näiteid: Quest2Learn, Odderi valla koolid Taanis, Tartu Erakooli iPadi-klassid

• Plaan: üleminek 1:1 mudelile ja e-õpikutele tervet kooli hõlmava strateegia abil

• Samsungi ja TLÜ meeskonnakoolitus pilootkoolidele

IKT ja uus õpikäsitus

• Rooma klubi (1979): innovaatiline õppimine• Õppimise 3 metafoori: õppimine kui omandamine,

osalemine või loomine?• Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös teadmusloome,

probleem- ja projektõpe, õppimine mängides ja luues• Näide: Quest2Learn kool New Yorkis• Eesti elukestva õppe strateegia: arengu- & koostöökeskne

õpikäsitus, teadmusühiskond & innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis

• RÕK 2011: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon