DFG/TFG 316s-550s 07.04- · 2018. 4. 27. · Juhikabiin: Libisemiskindlad astmed ja käepide...

Kasutusjuhend

51010241

DFG/TFG 316s-550s

X

07.04-

11.06

01

08.E

ST

Eessõna

Käesoleva ORIGINAALKASUTUSJUHENDI läbilugemisel omandatavad teadmised

on vajalikud tõstuki ohutuks kasutamiseks. Juhendis sisalduv teave on esitatud

lühidalt ja ülevaatlikult. Peatükid on süstematiseeritud tähtede järgi. Iga peatükk

algab leheküljega 1. Lehekülje tunnusnumber koosneb peatüki tähest ja

leheküljenumbrist.

Näide: lehekülg B 2 on teine lehekülg peatükist B.

Selles kasutusjuhendis kirjeldatakse erinevaid tõstukivariante. Tuleb jälgida, et

tõstuki käitamisel ja hooldustööde tegemisel kasutatakse just selle konkreetse

tõstukimudeli kohta kehtivaid juhiseid.

Ohutusjuhised ja olulised selgitused on tähistatud alljärgnevate sümbolitega:

F Osutab ohutusjuhistele, mida tuleb järgida, et mitte ohustada inimesi.

M Osutab juhistele, mida tuleb järgida, et vältida materiaalseid kahjusid.

Z Osutab juhistele ja selgitustele.

t Tähistab tõstuki standardvarustust.

o Tähistab tõstuki lisavarustust.

Arendame oma seadmeid pidevalt edasi. Palume mõistvat suhtumist sellesse, et

jätame endale õiguse teha muudatusi tõstuki kuju, varustuse ja tehnoloogia osas.

Seetõttu ei saa kasutusjuhendi sisu põhjal esitada ka nõudeid seadme teatud

omaduste suhtes.

Autoriõigus

Kasutusjuhendi autoriõigus jääb firmale JUNGHEINRICH AG.

Jungheinrich Aktiengesellschaft

Am Stadtrand 35

22047 Hamburg - SAKSAMAA

Telefon: +49 (0) 40/6948-0

www.jungheinrich.com

01

08.E

ST

I 1

070

4.E

ST

Sisukord

A Sihipärane rakendamine

B Sõiduki kirjeldus

1 Rakendamise kirjeldus ........................................................................ B 1

2 Mudelite ja funktsioonide kirjeldus ...................................................... B 2

2.1 Sõiduk ................................................................................................. B 3

2.2 Koorma pealevõtuvahendid ................................................................ B 4

2.3 Kasutusnõuete muudatused ............................................................... B 4

2.4 Kaitseseadmed ................................................................................... B 4

3 Tehnilised andmed standardmudel ..................................................... B 5

3.1 Tehnilised andmed – DFG/TFG 316s/320s ........................................ B 15



4 Märgistuskohad ja tüübisildid .............................................................. B 25

4.1 Tüübisilt, sõiduk .................................................................................. B 26

4.2 Koormadiagrammid ............................................................................. B 26

C Transport ja esmane kasutuselevõtt

1 Transport ............................................................................................. C 1

2 Kasutuselevõtt .................................................................................... C 4

D Sõiduki tankimine

1 Turvaeeskirjad diislikütusega ja vedelgaasiga töötamiseks ................ D 1

2 Diiselkütuse tankimine ........................................................................ D 2

3 Küttegaasiballooni vahetamine ........................................................... D 3

4 Kahe küttegaasiballooniga kahveltõstuk ............................................. D 5

I 2

070

4.E

ST

E Kasutamine

1 Transportimisseadme kasutamise ohutuseeskirjad ............................ E 1

2 Juht- ja näiduelementide kirjeldus ....................................................... E 3

3 Kontroll ja tegevused enne igapäevast kasutuselevõttu ..................... E 14

4 Sõiduki kasutusele võtmine ................................................................. E 19

4.1 Vähendatud pearuumiga X tõstukid (o) ............................................... E 20

4.2 Käivitusprotsess TFG .......................................................................... E 23

4.3 Käivitamisprotsess DFG ...................................................................... E 24

4.4 Töö häirenäidud .................................................................................. E 26

5 Transportimisseadmega töötamine. .................................................... E 27

5.1 Ohutusnõuded sõiduks. ...................................................................... E 27

5.2 Sõitmine .............................................................................................. E 29

5.3 Juhtimine ............................................................................................. E 31

5.4 Pidurdamine ........................................................................................ E 31

5.5 Tõsteraami ja külgemonteeritud seadme kasutamine ......................... E 32

5.6 Koormate pealevõtmine, transportimine ja mahaasetamine ............... E 34

5.7 Turvavöö kasutamise juhend .............................................................. E 40

5.8 Sõiduki turvaline parkimine ................................................................. E 41

5.9 Mootorikapott ja hoolduskatted ........................................................... E 42

5.10 Pukseerimine ...................................................................................... E 44

5.11 Haagiste pukseerimine ........................................................................ E 45

5.12 Haagise koormus ................................................................................ E 46

6 Rikkeabi .............................................................................................. E 47

I 3

070

4.E

ST

F Sõiduki korrashoid

1 Töökindlus ja keskkonnakaitse ............................................................F 1

2 Korrashoiutööde ohutuseeskirjad .........................................................F 1

3 Hooldus ja järelevalve ..........................................................................F 3

4 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG/TFG .............................................F 4

5 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG .....................................................F 6

6 Hooldustööde kontrollnimekiri TFG ......................................................F 7

7 Jahutusvahendi spetsifikatsioon ..........................................................F 8

8 Määrdeainete spetsifikatsioonid ...........................................................F 10

9 Kütuse andmed – DFG ........................................................................F 14

10 Õlitusskeem .........................................................................................F 15

10.1 Õlitusskeem – DFG/TFG ......................................................................F 16

11 Hooldus– ja korrashoiutööde kirjeldus .................................................F 17

11.1 Sõiduki hooldus– ja korrashoiutöödeks ettevalmistamine ....................F 17

11.2 Mootorihooldus 316s/320s ..................................................................F 17

11.3 Mootori hooldus DFG 316s/320s .........................................................F 20

11.4 Mootorihooldus FG 420s–430s ............................................................F 23

11.5 Mootorihooldus DFG 420s––430s .......................................................F 25

11.6 Mootorihooldus TFG 540s–550s ..........................................................F 28

11.7 Mootorihooldus TFG 540s–550s ..........................................................F 30

11.8 Jahutusvahendi kontsentratsiooni kontrollimine ...................................F 33

11.9 Õhufiltrikasseti puhastamine/vahetamine ............................................F 34

11.10 Pidurid ..................................................................................................F 35

11.11 Rataste vahetamine .............................................................................F 35

11.12 Hüdraulikaseade ..................................................................................F 36

11.13 Elektriseadmed ....................................................................................F 37

11.14 Lülitusseadmed ja juhtpotentsiomeeter ................................................F 41

12 Heitgaasisüsteem .................................................................................F 41

13 Kasutuselt kõrvaldamine ......................................................................F 41

14 Järelevalve ...........................................................................................F 42

14.1 Turvakontroll teatud aja möödudes ja ebatavaliste juhtumite järel (D):

Õnnetusjuhtumite ennetamise eeskirjade kohane kontroll BGV

D27 järgi) ..............................................................................................F 43

15 Hoiustamine .........................................................................................F 44

16 Kõrvaldamine .......................................................................................F 48

G Lisa diiselmootorite jaoks – heitgaasifilter – tüüp STX

1 Sissejuhatus ........................................................................................ G 1

2 Uuendamine ........................................................................................ G 1

I 4

070

4.E

ST

A 1

070

4.E

ST

A Sihipärane rakendamine

Z "Direktiiv transportimisseadmete sihipäraseks ja määrustekohaseks kasutamiseks"

(Saksa Masina- ja Kapitaalehituse Liit) sisaldub selle seadme komplektis. See on

käesoleva kasutusjuhendi osa ja seda tuleb kindlasti arvestada. Vastava riigi eeskir-

jad kehtivad piiranguteta.

Käesolevas kasutusjuhendis kirjeldatud transportimisseade on sõiduk, mis on mõel-

dud koormate tõstmiseks ja transportimiseks.

Seda tuleb rakendada, kasutada ja hooldada vastavalt selles kasutusjuhendis toodud

andmetele. Teistsugune rakendamine ei ole sihipärane ja võib põhjustada inimeste

vigastamist, sõiduki või muude materiaalsete väärtuste kahjustamist. Eelkõige peab

vältima ülekoormamist liiga raskete või ühele küljele paigutatud koormatega. Kohus-

tuslik on kinni pidada seadmele paigaldatud tüübisildil toodud MAXimaalsest lubata-

vast koormast ja koormadiagrammist. Käitaja peab tagama kahjustatud ja/või mittel-

oetavate koormadiagrammide uuendamise. Transportimisseadet ei tohi kasutada

tuleohtlikus, plahvatusohtlikus piirkonnas ega ka korrosiooni tekitavas või väga tol-

muses piirkonnas.

Käitaja kohustused: Käitaja on selle kasutusjuhendi järgi iga füüsiline või juriidiline

isik, kes transportimisseadet ise kasutab või kelle ülesandel seda kasutatakse. Eri-

juhtudel (nt liisimine, üürimine) on käitaja see isik, kes vastavalt olemasolevatele

lepingulistele kokkulepetele transportimisseadme omaniku ja kasutaja vahel nimeta-

tud kohustused peab enda peale võtma.

Käitaja peab tagama, et transportimisseadet rakendatakse ainult sihipäraselt ja väl-

ditakse igasugust ohtu kasutaja või teiste isikute elule või tervisele. Lisaks tuleb jälgi-

da kinnipidamist eeskirjadestõnnetusjuhtumite korral, muudest ohutustehnilistest

määrustest ning kasutus-, hooldus- ja korrashoiutööde direktiividest. Käitaja peab

tagama, et kõik seadme kasutajad oleks seda kasutusjuhendit lugenud ja sellest aru

saanud.

M Selle kasutusjuhendi mittearvestamise korral kaotab meie garantii kehtivuse. Samuti

ei kehti garantii, kui ilma tootjapoolse klienditeeninduse loata on klient ja/või kolman-

dad isikud seadme juures teostanud mittesihipäraseid töid.

Lisaseadmete monteerimine: Lisaseadmeid, millega transportimisseadme funkt-

sioonid haakuvad või millega neid täiendatakse, võib külge või sisse monteerida ai-

nult tootja kirjalikul loal. Vajaduse korral tuleb hankida kohalike ametkondade luba.

Kohalike ametkondade nõusolek ei asenda tootja luba.

Haagised või lohistid: Sõidukile võib külge haakida ainult neid haagiseid või lohis-

teid, mis on antud sõidukile lubatud.

A 2

070

4.E

ST

B 1

1106

.ES

T

B Sõiduki kirjeldus

1 Rakendamise kirjeldus

DFG/TFG–seeria kahvelvirnastajad on juhiistmega 4–ratta–konstruktsiooniga

sisepõlemismootoriga kahvelvirnastajad. DFG–seeria sõidukid on varustatud diisel-

mootoriga, TFG–seeria sõidukid gaasimootoriga.

DFG/TFG 316s–550s on varustatud hüdrostaatilise ülekandega. Sisepõlemismootori

käivitab hüdrauliliste funktsioonide kõrgsurvepump ja kaks hüdraulikamootorit käivi-

tavad rattad.

Kandevõime sõltub tüübist. Tüübimärgistuselt saab lugeda maksimaalselt pealelaa-

ditava koorma raskust. Nii võib DFG/TFG 316s lastida kuni 1600 kg ja DFG/TFG

220s kuni 2000 kg.

Mudel Kandevõime (kg) Ratta asend (mm)

DFG/TFG 316s 1600 1400

DFG/TFG 320s 2000 1400

DFG/TFG 420s 2000 1685

DFG/TFG 425s 2500 1685

DFG/TFG 430s 3000 1685

DFG/TFG 540s 4000 1985

DFG/TFG 545s 4500 1985

DFG/TFG 550s 5000 1985

1106

.ES

T

B 2

2 Mudelite ja funktsioonide kirjeldus

Pos. Märgistus Pos. Märgistus

1 t Tõstesilinder 8 t Haagisühendus

2 t Koormakett 9 t Vastukaal

3 t Tõsteraam 10 t Roolivõll

4 t Esipaneel 11 t Mootorikate

5 t Roolisammas 12 t Hüdrostaatiline veotelg

6 t Juhi kaitsekatus 13 t Kelk

7 t Juhiiste 14 t Koormakahvel

B 3

1106

.ES

T2.1 Sõiduk

Raam ja ehitus: Stabiilne, paindekindel raam, milles seadmed ja juhtelemendid

kaitstult paiknevad, annab sõidukile suure staatilise kindluse. Juhiiste on paigaldatud

õõtsuvana, et sellega summutada vibratsiooni ja müra.

Mootori laialt avatav kaas ja kaks külgmist katet (11) kergendavad hooldus– ja kor-

rashoiutöid. Hüdraulikaõlipaak asub paremal poolel ja DFG–seeria kütusepaak vas-

taspoolel paigaldatuna raami sisse. TFG–seeria küttegaasimahuti kinnitatakse tasa-

kaalus (9) vastavasse hoidjasse. Vertikaalne, vabalt seisev ja kõrgele üles ulatuv

väljalasketoru takistab vibratsiooni– ja müralainete ülekandumist ning heitgaaside

tungimist juhikabiini.

Juhikabiin: Libisemiskindlad astmed ja käepide kaitsekatuse piida küljes võimalda-

vad lihtsalt sõidukisse siseneda ja väljuda. Juhti kaitseb kaitsekatus (6). Juhiistmel (7)

on amortisaator ja istmeasend ning roolisambal (5) rooliratta kalle reguleeritav. Lihtne

kasutus ergonoomiliselt paigutatud kangide abil ja praktiliselt põrutusvaba juhikabiin

võimaldavad juhil töötada minimaalse koormuse tingimustes. Juht– ja hoiatusnäidud

armatuurlaual (4) võimaldavad süsteemi kontrollimist töö käigus. Sellest tingituna on

ohutusstandard väga kõrge.

F Enne kahveltõstuki käivitamist tuleb juhi kaitsekatust kontrollida pragude suhtes ning

kahjustuste korral parandada või välja vahetada.

Mootor: Vaiksed, vesijahutusega, suure võimsusega, kuid kütusesäästlikud mooto-

rid. DFG–seerias on monteeritud mootorid väga puhta kütusepõlemisega kõikides

kasutustingimustes ja nõeväärtustega alla nähtavustaseme. TFG–seerias kasutatak-

se väga väikese heitgaasiväärtusega mootoreid.

Ülekanne: Mõlemat ülekanderatast käivitab eraldi hüdrauliline mootor, mida omakor-

da käivitab sisepõlemismootor. Sõidusuunakangiga juhtpaneelil saab reguleerida

edaspidi- /tagurpidisõitu või neutraalset asendit.

Juhtimine: Hüdrostaatiline rool roolivõllile (10) paigaldatud juhtsilindriga. Roolivõll

on asetatud raami liikuvana, nii et ka ebatasase sõidutee korral on tagatud hea haa-

kumine pinnasega.

Pidurdamine: Toimub hüdrostaatilise ülekande kaudu. Seisupidur on automaatselt

kasutatav ketaspidur.

Rattad: Kõik rattad paiknevad seespool sõiduki gabariiti. Rehvidena on valida kas

õhk- või superelastikrehvid.

Hüdrauliline seade: Hüdraulilise seadme hammasrataspump käivitub mootori abil

võimsusülekande lisaajamiga. Pumba pöörete arvu ja seega vooluhulka reguleeritak-

se gaasipedaaliga mootori pöörete arvu kaudu. Hüdrauliliste funktsioonide juhtimine

toimub juhtkangiga juhtventiili kaudu.

Elektriseade: 12 voldine seade starteraku ja integreeritud regulaatoriga kolmefaasi-

lise generaatoriga Taaskäivitustõke takistab väärkasutust startimisel ja turvalüliti või-

maldab mootorit käivitada ainult sõidusuunakangi neutraalses asendis. Diiselmooto-

rite jaoks on sisse ehitatud kiireelsüüteseade, küttegaasimootoritel on kontaktivaba

elektriline süütesüsteem mootori kiireks probleemideta käivitamiseks. Mootor seisa-

takse süüte- /käivituslülitiga.

1106

.ES

T

B 4

2.2 Koorma pealevõtuvahendid

Tõsteraam: Sõidukid on varustatud kallutatavate teleskoop vabatõsteraamidega.

Tõsteraami (3) piirete taha paigutatud tõstesilindrid (1) tõstavad sisemasti. Ümbersu-

unamisrullidega koormakettide (2) abil tõstetakse samaaegselt kelku (13). Koorma-

kahvel (14) on paigaldatud kelgu külge reguleeritavana. Reguleeritavad külgrullid ja

liugdetailid tasakaalustavad ühele küljele paigutatud koorma korral kelgu külgsurve.

Kahekordse teleskooptõsteraami (ZT) korral toimub tõste ainult sisemasti väljumise-

ga. Kahekordse kahetõste-tõsteraami (ZZ) ja kolmekordse kahetõste–tõsteraami

(DZ) korral tõstetakse kõigepealt kelk koormakettidega lühikesest, keskel asetsevast

silindrist üles ja võimaldatakse seega esimene tõste ilma sõiduki kõrgust muutmata

(erivabatõste). Alles seejärel liigub sisemast välja.

Külgemonteeritavad seadmed: Võimalik on varustus mehaaniliste ja hüdrauliliste

külgemonteeritavate seadmetega (lisavarustus).

2.3 Kasutusnõuete muudatused

Kui teie frontaaltõstuki rakendus peaks muutuma, nii et on vaja monteerida lisasead-

meid nagu valgustus, kabiin või lisahüdraulika, külgnihutid jne., siis võite kasutada

ainult ametlikult lubatud lisaseadmeid või abivahendeid. Küsige nõu lähimast laost

või müüjalt rakendusala muutmise või koormate käsitsemise kohta, mis võiksid nõu-

da muudatusi kahveltõstuki või lisaseadmete juures. Mitte mingil juhul ei tohi teha

kahveltõstuki, masti või lisavarustuse algseisundile mitteettenähtud lisandusi või

modifikatsioone.

TÄHTIS

Kui frontaaltõstukit muudetakse või kasutatakse teistsuguseid kui algselt tarnitud

lisaseadmeid, siis tuleb juhikabiinile paigaldada uued võimsussildid, ning EMÜ maa-

des on nõutav uus vastavustunnistus masinadirektiivi 98/37/EEC (muudetud) järgi.

2.4 Kaitseseadmed

Peale juhi kaitsekatuse klassifitseeritakse turvaseadmetena ka aku voolukatkesti ja

süütelüliti.

Aku voolukatkesti: Kui aku voolukatkesti on kõrgasendis, siis on aku ühendatud ja

kahveltõstuk on töövalmis. Aku on isoleeritud, kui aku voolukatkesti on sisse vajuta-

tud.

Võtmest käivitatav süütelüliti: Kui juht kahveltõstuki juurest lahkudes eemaldab

süütevõtme, takistab ta sellega kahveltõstuki kasutamist selleks mittevolitatud isikute

poolt. Juht ei tohi anda süütevõtit teisele, selleks mittevolitatud isikule.

B 5

1106

.ES

T3 Tehnilised andmed standardmudel

Z Tehnilised andmed vastavalt VDI 2198, õigusega tehnilistele muudatustele ja täien-

dustele.

1106

.ES

T

B 6

Kahveltõstuki DFG 316s/320s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood

(ühik)

AH-J

Sp

etsi

fika

tsio

on

1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich

1.2 Mudeli märgistus DFG 316s DFG 320s

1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Diisel Diisel

1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes

juhitav, istudes juhitav, tõstekäru

istudes juhitav istudes juhitav

1.5 Kandevõime Q(t) 1,6 2,0

1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500

1.8 Koorma vahemaa x(mm) 395 395

1.9 Rattaserv y(mm) 1400 1400

Kaa

l

2:1 Kaal – laadimata (kg) 3020 3270

2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 4000/620 4600/670

2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1320/1700 1240/2030

Pikistabiilsus 1,66 1,59

Reh

vid

/ker

e

3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,

surveõhu-, polüuretaanrehv

SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)

3.2 Rehvisuurus: ees 6.50–10 (14PR) 6.50–10 (14PR)

3.3 Rehvisuurus: taga 18x7–8 (16PR) 18x7–8 (16PR)

3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2

3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 895 895

3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 870 (offset) 870 (offset)

Mõ

õtm

ed

4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/10 7/10

4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2080 2080

4.3 Vabatõste h2(mm) 100 100

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3090 3090

4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3670 3670

4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2130 2130

4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1005/1065 1005/1065

4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 375/545 375/545

4.19 Kogupikkus i1(mm) 3245 3300

4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2245 2300

4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1070 1070

4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000

4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A

4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3(mm) 1000/849 1000/849

4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 115 115

4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 135 135

4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3570 3615

4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 3770 3815

4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 1975 2020

Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 18,5/18,6 18,5/18,6

5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,61/0,65 0,60/0,65

5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,55/0,52 0,55/0,53

5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 16,5/8,4 16,2/7,6

5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 36/28 29/22

5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5,1/4,8 5,3/5,0

5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline

Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 404C.22 404C.22

7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 34.1 34.1

7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2400 2400

7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/2216 4/2216

Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 143/1800 143/1800

Mu

ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline

8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160

8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 45 45

B 7

1106

.ES

T

Kahveltõstuki TFG 316s/320s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood

(ühik)

AH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on


1.2 Mudeli märgistus TFG 316s TFG 320s

1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Küttegaas Küttegaas



istudes juhitav istudes juhitav

1.5 Kandevõime Q(t) 1,6 2,0

1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500

1.8 Koorma vahemaa x(mm) 395 395

1.9 Rattaserv y(mm) 1400 1400

Kaa

l

2:1 Kaal – laadimata (kg) 3000 3250

2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 4030/570 4630/620

2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1270/1730 1190/2060

Pikistabiilsus 1,69 1,61

Reh

vid

/ker

e



SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)

3.2 Rehvisuurus: ees 6.50–10 (14PR) 6.50–10 (14PR)

3.3 Rehvisuurus: taga 18x7–8 (16PR) 18x7–8 (16PR)

3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2

3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 895 895

3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 870 (offset) 870 (offset)

Mõ

õtm

ed

4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/10 7/10

4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2080 2080

4.3 Vabatõste h2(mm) 100 100

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3090 3090

4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3670 3670

4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2130 2130

4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1005/1065 1005/1065

4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 375/545 375/545

4.19 Kogupikkus i1(mm) 3245 3300

4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2245 2300

4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1070 1070

4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000

4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A

4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3(mm) 1000/849 1000/849

4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 115 115

4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 135 135

4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3570 3615

4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 3770 3815

4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 1975 2020

Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 18,0/18,5 18,0/18,5

5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,56/0,65 0,55/0,65

5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,55/0,52 0,55/0,53

5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 14,6/7,4 14,5/7,1

5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 32/25 28/22

5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 4,8/4,6 4,9/4,7

5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline

Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel FE 2.0 FE 2.0

7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 26 26

7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2400 2400

7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/1998 4/1998

Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 120/1600 120/1600

Mu

ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline

8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160

8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 45 45

1106

.ES

T

B 8


(ühik)

BH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on

1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich

1.2 Mudeli märgistus DFG 420s DFG 425s DFG 430s

1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Diisel Diisel Diisel



istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav

1.5 Kandevõime Q(t) 2,0 2,5 3,0

1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 500

1.8 Koorma vahemaa x(mm) 450 450 480

1.9 Rattaserv y(mm) 1685 1685 1685

Kaa

l

2:1 Kaal – laadimata (kg) 3740 4170 4500

2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 5200/540 5800/870 6710/790

2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1980/1760 1820/2350 1880/2620

Pikistabiilsus 1,54 1,65 1,48

Reh

vid

/ker

e



SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)

3.2 Rehvisuurus: ees 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR) 27x10–12

(14PR)

3.3 Rehvisuurus: taga 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR)

3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2

3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 990 990 1045

3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 938 (offset) 938 (offset) 938

Mõ

õtm

ed

4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 6/6 6/6 6/6

4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2300 2300 2300

4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3300 3300 3300

4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3896 3896 3896

4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2220 2220 2220

4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1095/1065 1095/1065 1095/1065

4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 440/615 440/615 440/615

4.19 Kogupikkus i1(mm) 3515 3535 3640

4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2515 2535 2640

4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1170 1170 1285

4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000 50/125/1000

4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A ISO 3A

4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 125 125 100

4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 132 132 142

4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3925 3935 4050

4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4125 4135 4250

4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 2265 2275 2360

Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 19,5/19,8 19,3/19,6 20,0/20,3

5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,53/0,55 0,53/0,55 0,52/0,54

5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,56/0,52 0,56/0,52 0,55/0,52

5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 18,6/10,5 19,5/10,8 19,0/11,7

5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 33/28 30/26 26/26

5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 4,7/4,45 4,8/4,55 5,2/4,7

5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline

Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 704.30/704.26

(ab 05/03)

704.30/704.26

(ab 05/03)

704.30/704.26

(ab 05/03)

7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 40/41 40/41 40/41

7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2100/2600 2100/2600 2100/2600

7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/2955/ 4/2555 4/2955/ 4/2555 4/2955/ 4/2555

Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 190/1600 / 160/

1600

190/1600 / 160/

1600

190/1600 / 160/

1600

Mu

ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline

8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160

8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 60 60 60

B 9

1106

.ES

T

Kahveltõstuki DFG 425s/430s spetsifikatsioon alates 11/06Nr. Kirjeldus Ühik BH–J

Sp

ets

ifik

ats

ioo

n


1.2 Mudeli märgistus DFG 425s DFG 430s

1.3 Ajam elektriline, diisel, gaas, teised Diisel Diisel

1.4 Juhtimine: (manuaalne, järelkäidav, seistes juhitav, istudes

juhitav)

Istudes juhitav Istudes juhitav

1.5 Kandevõime Q - kg 2,5 t 3,0 t

1.6 Koorma raskuskese c - (mm) 500 mm 500 mm

1.8 Koorma kaugus x - (mm) 481 mm 486 mm

1.9 Rataste kaugus y - (mm) 1 685 mm 1 685 mm

Kaa

l 2.1 Kaal – laadimata kg 4 170 kg 4 680 kg

2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga kg 5800/870 kg 7000/680 kg

2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga kg 1820/2 350 kg 2050/2 630 kg

Reh

vid

/ker

e

3.1 Rehvid (täiskumm, SE = väga elastne, L = õhk) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)

3.2 Rehvisuurus: ees 7.00-12 (14PR) 27x10–12 (14PR)

3.3 Rehvisuurus: taga 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR)

3.5 Rattad, arv ees/taga (x = käitatud) 2x/2 2x/2

3.6 Jälje laius, ees b10 - (mm) 986 mm 1045 mm

3.7 Jälje laius, taga b11 - (mm) 940 mm 940 mm

Mõ

õd

ud

4.1 Masti/raami kalle, ette/taha ° 6/8 6/8

4.2 Masti kõrgus, langetatult h1 - (mm) 2315 mm 2315 mm

4.3 Vabatõste h2 - (mm) 150 mm 150 mm

4.4 Tõstekõrgus h3 - (mm) 3300 mm 3300 mm

4.5 Tõstetud masti kõrgus h4 - (mm) 3910 mm 4070 mm

4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6 - (mm) 2230 mm 2230 mm

4.8 Istme kõrgus h7 - (mm) 1095 mm 1095 mm

4.12 Ühenduse kõrgus h10 - (mm) 440/615 mm 440/615 mm

4.19 Kogupikkus l1 - (mm) 3 525 mm) 3640 mm

4.20 Pikkus kahvliteni l2 - (mm) 2525 mm 2640 mm

4.21 Kogulaius b1/b2 - (mm) 1185/- mm) 1321/- mm

4.22 Kahvli mõõtmed s/e/l - (mm) 40/120/1150 mm 45/125/1150 mm

4.24 Kahvlikanduri laius b3 - (mm) 1120 mm 1120 mm

4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1 - (mm) 95 mm 100 mm

4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2 - (mm) 132 mm 142 mm

4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Haru - (mm) 3935 mm 4050 mm

4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200 pikuti Haru - (mm) 4135 mm 4250 mm

4.35 Pöörderaadius Wa - (mm) 2275 mm 2360 mm

Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata km/h 19,3 / 19,6 km/h 19,8 / 20,1 km/h

5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata m/s 0,53/0,55 m/s 0,52/0,55 m/s

5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata m/s 0,55/0,52 m/s 0,55/0,52 m/s

5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata kN 21,0/11,0 kN 19,0/11,5 kN

5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata % 27/25 25/25

5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5.1/4.7 5.2/4.8

Sõidupiduri tüüp / veojõu juhtimine hüdrostaatiline hüdrostaatiline

Mo

oto

r

7.1 Mootor Tootja/mudel Perkins 404C-22T Perkins 404C-22T

7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi kw 43 43

7.3 Pöörlemisvõimsus l/m 2600 2600

7.4 Silindrite/töömahu arv /c.i. 4/2216 cm3 4/2216 cm3

Maksimaalne pöördemoment Nm/1min 190/1800 190/1800

1106

.ES

T

B 10


(ühik)

BH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on


1.2 Mudeli märgistus TFG 420s TFG 425s TFG 430s

1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Küttegaas Küttegaas Küttegaas




1.5 Kandevõime Q(t) 2,0 2,5 3,0



1.9 Rattaserv y(mm) 1685 1685 1685

Kaa

l




Pikistabiilsus 1,54 1,65 1,48

Reh

vid

/ker

e


surveõhu–, polüuretaanrehv


3.2 Rehvisuurus: ees 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR) 27x10–12

(14PR)




3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 938 (offset) 938 (offset) 938

Mõ

õtm

ed



4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3300 3300 3300





4.19 Kogupikkus i1(mm) 3515 3525 3640


4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1170 1170 1285







4.35 Pöörderaadius Wa (mm) 2265 2275 2360

Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 19,5/19,8 19,3/19,6 20,0/20,3







Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 3.0 L4 3.0 L4 3.0 L4

7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 44 44 44

7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2200 2200 2200

7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/2966 4/2966 4/2966

Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 196/1600 196/1600 196/1600

Mu

ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline



B 11

1106

.ES

T


(ühik)

CH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on







1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0



1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985

Kaa

l




Pikistabiilsus

Reh

vid

/ker

e




3.2 Rehvisuurus: ees 8.25–15 (18PR) 8.25–15 (18PR) 3.00–15 (18PR)



3.6 Jälje laius, ees b10 (mm) 1165 1165 1165

3.7 Jälje laius, taga b11 (mm) 1163 1163 1163

Mõ

õtm

ed



4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500



4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1225 1225 1225


4.19 Kogupikkus i1(mm) 4140 4140 4240


4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1400 1400 1400



4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3 1260 1260 1260






4.36 Vähim vahemaa pöördepunktist b13 900 900 900

Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 24/25 24/25 24/25







Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 1004.4 2 1004.4 2 1004.4 2




Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm

Mu

ud

8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline



8.4 Haagise ühendus / DIN–tüüp 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h

1106

.ES

T

B 12

Kahveltõstuki DFG 540s/550s (ab 09/03) spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood

(ühik)

CH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on







1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0



1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985

Kaa

l




Pikistabiilsus

Reh

vid

/ker

e





3.3 Rehvisuurus: taga 28 x 9–15 28 x 9–15 28 x 9–15


3.6 Jälje laius, ees b10 (mm) 1180 1180 1170

3.7 Jälje laius, taga b11 (mm) 1160 1160 1160

Mõ

õtm

ed



4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500





4.19 Kogupikkus i1(mm) 4145 4145 4260


4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1450 1450 1450










Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 22,2/22,5 21,7/22,5 21/22,5




5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 36,8/26,4 33/25 29,6/22,5



Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 1104C–44 1104C–44 1104C–44

7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 61,5 61,5 61,5



Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 302/1400 302/1400 302/1400

Mu

ud





B 13

1106

.ES

T


(ühik)

CH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on







1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0



1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985

Kaa

l




Pikistabiilsus

Reh

vid

/ker

e








3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 1163 1163 1163

Mõ

õtm

ed



4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500



4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1225 1225 1225


4.19 Kogupikkus i1(mm) 4140 4140 4240


4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1400 1400 1400










Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 24/25 24/25 24/25







Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 4.3 V6 4.3 V6 4.3 V6





Mu

ud





1106

.ES

T

B 14

Kahveltõstuki TFG 540s/550s (ab 09/03) spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood

(ühik)

CH–J

Sp

etsi

fika

tsio

on







1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0



1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985

Kaa

l




Pikistabiilsus

Reh

vid

/ker

e





3.3 Rehvisuurus: taga 28 x 9–15 28 x 9–15 28 x 9–15



3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 1160 1160 1160

Mõ

õtm

ed



4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150

4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500





4.19 Kogupikkus i1(mm) 4145 4145 4260


4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1450 1450 1450










Võ

imsu

s

5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 21,5/21,5 21,5/21,5 21,5/21,5



5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 38/20,5 37/20,5 35,5/20,5

5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 36/32,6 33/30,7 27/24,5

5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 6/5,6 6,1/5,6 6,2/5,6


Mo

oto

r

7.1 Mootor: Tootja/mudel 4.3 V6 4.3 V6 4.3 V6





Mu

ud




8.4 Haagise ühendus / DIN-tüüp 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h

B 15

1106

.ES

T3.1 Tehnilised andmed – DFG/TFG 316s/320s

Juhtimissüsteem

Ajami telg

Mootor – DFG 316s/320s


Õhufilter

Pidurisüsteem

TÜÜP Täishüdrostaatiline

PUMP Nagu peahüdraulikasüsteem

KÄSIPUMP Tüüp OSPB 70

PÖÖRETE ARV PIIRDEST PIIRDENI 5

TÜÜP Radiaalkolvivõll

MUDEL ESE 02

MÄÄRDEAINE KAPATSITEET Mittekehtiv

TÜÜP 404C.22 neljasilindriline

SÜÜTEJÄRJEKORD 1 3 4 2

REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2400 U /min (koormata) / 880 U /min (tühijooks)

VENTIILILÕTK 0,20mm külmalt

ÕLIRÕHK 4,5 bar @ 2300 U /min

VANNIMAHT 8,9 liitrit

KÜTUSEPAAGI MAHT 42 liitrit

JAHUTUSVAHENDI MAHT 7,0 liitrit

TÜÜP FE 2.0 neljasilindriline


MAHT 1998cc

REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 3100 U /min (koormata) / 830 U /min (tühijooks)

ÕLIRÕHK 3,0 bar @ 2300 U /min

SÜÜTEKÜÜNLATÜÜP NGK BPR 2E või DENSO W9EXR–U

SÜÜTEKÜÜNLA ELEKTROODIDE VAHE 0,80mm

KATKESTI VAHEMAA Mittekehtiv (elektrooniline süüde)


KÜTUSEPAAGI MAHT Mittekehtiv


TÜÜP Cyclopac – kuivelement


SEISUPIDUR Ketas mõjub hüdraulikasüsteemi kaudu

1106

.ES

T

B 16

Rattad ja rehvid

Rehvid

Z Paigaldada võib ainult rehve, mis vastavad algsete rehvide tehnilistele andmetele.

Müra

Vibratsioon

Elektrisüsteem

REHVISUURUS vaata spetsifikatsioon

REHVIRÕHK Mudel Ajami telg -bar Roolivõll -bar

DFG/TFG 316s/320s 7,5 9,0

RATTAMUTRI PÖÖRDE-

MOMENT

Mudel Ajami telg – Nm Roolivõll – Nm

DFG/TFG 316s/320s 235 176

RAKENDUSALA REHVISUURUS TÜÜP MUDEL

Ajami telg 6.50x10 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 316s/320s

Roolivõll 18x7 PR

Ajami telg 6.50x10 Täiskumm profiil DFG/TFG 316s/320s

Roolivõll 18x7

Ajami telg 23x9x10 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 316s/320s

Roolivõll 18x7 PR

Ajami telg 23x9x10 Täiskumm profiil DFG/TFG 316s/320s

Roolivõll 18x7

PIDEV HELIRÕHUTASE

vastavalt EN 12053 kooskõlas

ISO 4871.

<80 dB (A)

Cyclopac – kuivelement

Püsiv helirõhutase vastav

etteantud normväärtusele ja arvestab helirõhu-

taset sõidul, tõstmisel

ja tühikäigul. Helirõhutaset mõõdetakse juhi

kõrva juures.

KOGU KEHA VIBRATSIOON – KESKMINE VÄÄR-

TUS

vastavalt dokumendile EN 13059

0,57 m/s

Kehale tööasendis mõjuv vibratsioonikiirendus

on vastavalt etteantud normile lineaarselt in-

tegreeritud, kaalutud kiirendus vertikaalsuunas.

See määratakse

lävede ületamisel konstantse kiirusega.

SÜSTEEM 12 volti negatiivne maandus

ELEKTROMAGNETILINE SOBIVUS

(EMV)

Kinnipidamine järgmistest piirväärtustest vasta-

valt tootenormidele "Transportimisseadmete

elektromagnetiline sobivus (9/95)".

t Häire väljasaatmine (EN 50081–1)

t Häirekindllus (EN 50 082–2)

t Elektrostaatiline tühjendamine (EN 61000–

4–2)

B 17

1106

.ES

THüdrauliline süsteem

Kasutamistingimused

Z Pidevas kasutuses alla 0°C soovitatakse hüdraulilise seadme täitmist külmakindla

õliga vastavalt tootja andmetele. Kasutamiseks külmhoones või ekstreemsetes tem-

peratuuri- ja õhuniiskuse kõikumise tingimustes on nõutav transportimisseadme

spetsiaalvarustus ja luba.

HÜDRAULILINE PUMP 1PX seeria

REGULEERIMISVENTIIL 5000 seeria

JUHTRÕHK 106 bar

PEARÕHK 215 bar

PAAGI MAHT 46 liitrit

HÜDRAULILISE SÜSTEEMI MAHT 51 liitrit

ÜMBRITSEV TEMPERATUUR

t töötades –15°C kuni+40°C

1106

.ES

T

B 18

3.2 Tehnilised andmed – DFG/TFG 420s/430s

Juhtimissüsteem

Ajami telg




KÄSIPUMP Tüüp OSPC 70–LS

PÖÖRETE ARV PIIRDEST PIIRDENI 4,75


MUDEL ES05 1–111–F05–2G30–000


TÜÜP 704.30/704.26 (ab 05/03)

Seeria-neljasilindriline, otsesissepritse

404C-22T (alates 11/06)

Seeria-neljasilindriline, otsesissepritse,

turboülelaadur


REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2400 1/min (tüüp 704.30)

2500 1/min (tüüp 704,26)

2600 1/min (tüüp 404C-22T)

900 1/min (tühikäik tüüp 704.30)

900 1/min (tühikäik tüüp 704,26)

850 1/min (tühikäik tüüp 404C-22T)

TÖÖMAHT 2955 cm3 (tüüp 704.30)

2555 cm3 (tüüp 704,26)

2216 cm3 (tüüp 404C-22T)

VENTIILILÕTK (külm) 0,35mm (704.30 / 704.26)

0,2mm (404C-22T)

ÕLIRÕHK 4,5 bar @ 2300 1/min

VANNIMAHT 8,0 liitrit (704.30 / 704.26)

8,9 liitrit (404C-22T)



B 19

1106

.ES

TMootor – TFG 420s/430s

Õhufilter

Pidurisüsteem

Rattad ja rehvid

Rehvid

TÜÜP 3.0L L4 neljasilindriline, neljataktiline, küttegaas


MAHT 2996cc

REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2400 U /min (koormata)

800 U /min (tühikäik)

SÜÜTEKÜÜNLATÜÜP AC Delco R46TS







TÜÜP Täiesti hüdrostaatiline




DFG/TFG 420s/425s 8,5 8,5

DFG/TFG 430s 8,5 7,5


MOMENT


DFG/TFG 420s/430s 460 165


Ajami telg 7.00x12x12 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 420s/425s

Roolivõll 6.50x10x10 PR

Ajami telg 27x10x12 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 430s

Roolivõll 6.50x10x10 PR


Roolivõll 6.50x10

Ajami telg 27x10x12 Täiskumm profiil DFG/TFG 430s

Roolivõll 6.50x10

Ajami telg 7.00x12 Õhurehv diagonaal DFG/TFG 420s/425s

Roolivõll 6.50x10

Ajami telg 27x10x12 Õhurehv diagonaal DFG/TFG 430s

Roolivõll 6.50x10

Ajami telg 27x10x12 Täiskumm profiil DFG/TFG 430s

Roolivõll 6.50x10

1106

.ES

T

B 20


Müra

Vibratsioon

Elektrisüsteem

Hüdrauliline süsteem

Kasutamistingimused



peratuuri- ja õhuniiskuse kõikumise tingimustes on nõutav transportimisseadme


PIDEV HELIRÕHUTASE


ISO 4871.

<80 dB (A)





kõrva juures.


TUS


0,72 m/s




See määratakse




(EMV)





t Häirekindlus (EN 50 082–2)


4–2)



JUHTRÕHK 90 bar

PEARÕHK 215 bar





B 21

1106

.ES

T3.3 Tehnilised andmed – DFG/TFG 540s/550s

Juhtimissüsteem

Ajami telg – DFG/TFG 540s/550s




KÄSIPUMP Tüüp OSPC 150–LS

PÖÖRETE ARV PIIRDEST PIIRDENI 4,75


MUDEL ESE 08


TÜÜP 1004.4–2 / 1104C–44 (alates 09/03)

Neljasilindriline, otsesissepritse


REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2350 U /min (koormata tüüp 1004.4––2)

2350 U /min (koormata tüüp 1104C––44))

650 U /min (tühikäik tüüp 1004.4––2)

800 U /min (tühikäik tüüp 1104C––44))

VENTIILILÕTK Sisselase 0,20mm külmalt

Väljalase 0,45mm külmalt

ÕLIRÕHK 2,75–4,5 bar

VANNIMAHT umbes 6,9 liitrit, kontrollida mõõtevardal


JAHUTUSVAHENDI MAHT 16 liitrit

1106

.ES

T

B 22

Mootor – TFG 540s/550s

Õhufilter

Pidurisüsteem – DFG/TFG 540s/550s

Rattad ja rehvid

Rehvid


TÜÜP 4,3L V4 kuuesilindriline, neljataktiline, kütteg-

aas

SÜÜTEJÄRJEKORD 1 6 5 4 3 2

MAHT 4294cc

REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2500 U /min (koormata)

750 U /min (tühikäik)

SÜÜTEKÜÜNLATÜÜP AC Delco 41–932



ÕLIMAHT 4,7 liitrit


JAHUTUSVAHENDI MAHT (mootor) 7,3 liitrit






DFG/TFG 540s 9 (130) 8.5 (123)

DFG/TFG 545s/550s 8.5 (123) 8.5 (123)


MOMENT


DFG/TFG 540s/550s 520–620 500–520

600 500–520



Roolivõll 7.00x12

Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 540s/545s

Roolivõll 7.00x12

Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s

Roolivõll 7.00x12

Ajami telg 300x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s

Roolivõll 7.00x12

B 23

1106

.ES

TRehvid alates 09/03




Roolivõll 28x9–15

Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 540s/545s


Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s


Ajami telg 300x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s


1106

.ES

T

B 24

Müra

Vibratsioon

Elektrisüsteem

Hüdrauliline süsteem

Kasutamistingimused



peratuuri– ja õhuniiskuse kõikumise tingimustes on nõutav transportimisseadme


PIDEV HELIRÕHUTASE


ISO 4871.

<80 dB (A)





kõrva juures.


TUS


0,60 m/s




See määratakse


Vibratsiooniväärtuste mõju kasutajale x-, y-, z suunal:

Lubatud väärtusedtegelikud väärtused

x = 90 cm/s2 x = 38.9 cm/s2

y = 45 cm/s2 y = 22.8 cm/s2

z = 63 cm/s2 z = 59.7 cm/s2



(EMV)





t Häirekindlus (EN 50 082–2)


4–2)



JUHTRÕHK 105 bar

PEARÕHK 215 bar





B 25

1106

.ES

T4 Märgistuskohad ja tüübisildid

Pos. Märgistus

15 Keelusilt "Koorma all viibimine keelatud"

16 Kraanalaadimise kinnituspunktid

17.1 Keelusilt "Ülestõstetud koormaga sõitmine keelatud".

17.2 Keelusilt "Ülestõstetud koormaga masti ettekallutamine keelatud"

18 Koormadiagramm koormakahvel, kandevõime / koorma raskuspunkt / tõstekõr-

gus

19 Koormadiagramm külgnihutus, kandevõime / koorma raskuspunkt / tõstekõrgus

20 Tüübisilt, sõiduk

21 Silt, tõstepunktid

22 Silt “Maksimaalne kehapikkus“o

22

1106

.ES

T

B 26

4.1 Tüübisilt, sõiduk

Z Küsimuste korral sõiduki kohta või varuosade tellimisel palun näidata seerianumber

(24).

4.2 Koormadiagrammid

Koormadiagramm koormakahvel (kandevõime, koorma raskuspunkt, tõstekõr-gus)

Koormadiagramm koormakahvel (35) annab koormakahvli kandevõime Q kg-des.

See kuvatakse tabelina ja sõltub koorma raskuspunktist D (mm) ja soovitud tõstekõr-

gusest H (mm). Sise- või välismastil toodud noolekujulised märgistused (37 ja 38)

näitavad juhile, millal ta on saavutanud koormadiagrammis ettenähtud tõstekõrguse

piiri.


23 Tüüp 28 Tootja

24 Seerianr. 29 Omakaal kg

25 Kandevõime nimiväärtus kg 30 Koorma raskuspunktide vahe mm

26 Ajami nimivõimsus kW 31 Väljalaskeaasta

27 Tootja logo 32 Variandid

23

24

25

26

31

30

27

29

32

28

35

37 38

B 27

1106

.ES

TNäide maksimaalse kandevõime kindlaksmääramise kohta:

Koorma raskuspunkti D 600mm ja maksimaalse tõstekõrguse H 3900 mm korral on

maksimaalne kandejõud Q kg 1490 kg.

Koormadiagramm (kandevõime, koorma raskuspunkt, tõstekõrgus)

Koormadiagramm külgnihutus (36) annab külgnihutuse kandevõime Q kg-des. See

kuvatakse samal kujul nagu koormakahvli kandevõime ja määratakse vastavalt.

36

1106

.ES

T

B 28

C 1

070

4.E

ST

C Transport ja esmane kasutuselevõtt

1 Transport

Mõõtmed

Tuginege andmetele kahveltõstuki mõõtmete kohta standard–spetsifikatsioonilehel.

Kaalud

Tuginege andmetele virnastaja kaalu kohta standard spetsifikatsioonilehel.

Raskuspunkt

Tuginege andmetele (1) frontaaltõstuki raskuspunkti kohta. Edasise informatsiooni

või nõuannete saamiseks raskuspunkti kohta võtke ühendust tootjaga või tootja inst-

rueeritud esindajaga.

Kahveltõstuki kindlustamine

M Soovitame lasta kahveltõstukit transportida ainult selleks volitatud transpordifirmal

autoga, rongiga või laevaga.

Kõikidel autoga, rongiga või laevaga transporditud kahveltõstukitel on olemas ühes-

ugune paigutamismeetod, mis vähendab kahveltõstuki ja selle laki kahjustamise

võimaluse.

Tüüpiline meetod kahveltõstuki kinnitamiseks veoautos, rongivagunis või laevatekil

on järgmine:

– Kahveltõstuki tagumine osa kinnitada ketiga tõsteseadme vastukaalu küljest tuge-

va tekipoldi külge.

– Rihm kinnitada risti üle kahveltõstuki põhjaplaadi sobiva tekipoldi külge.

M Kontrollige, et rihm ja kett oleksid pingul (vaata joonis 2).

Šasii turvatakse täiesti tagasikallutatud mastiga.

Kahveltõstukeid transporditakse tavaliselt kompleksselt, s.t kahvlid ja mast on kah-

veltõstuki külge kinnitatud. Kahveltõstukite korral, millelt mast ja

Joonis 1 Raskuspunkt (tüüpnäidis)

C 2

0704

.ES

T

kahvlid on eemaldatud, tuleb rakendada järgmisi direktiive. Kui tekib mingeid kahtlusi,

siis pöörduge vastava transpordiettevõtte poole.

Masti kindlustamine.

Kui masinaid transporditakse kahveltõstuki külge kinnitatud mastiga, siis ei pea mi-

dagi ette võtma.

Kui transportimiseks on vaja masti eemaldada, siis toimitakse järgmiselt:

– Eemaldage kahvlid kelgu küljest ja

toimige nii, nagu on kirjeldatud kahvli-

te kindlustamise juures.

– Eemaldage mast ja kelt kahveltõstuki

küljest.

– Keevitage kindlustuskang (3) üle

masti ja kelgu alumise osa, et masti ja

kelgu liikumist takistada, või aukude

olemasolu korral kinnitage poldid (2)

läbi masti ja kelgu ning keerake mut-

riga (4) kinni.

– Kus võimalik, eriti kõrgete tõstemasti-

de korral, peaks tõsteketi siduma mit-

te väiksemate kui 1 meetriste vahe-

dega kergelt tõstesilindri külge, et kett

transportimise ajal ei koliseks.

– Kohtades, kus kett tõstesilindri külge

seotakse, tuleb keti ja tõstesilindri vahele paigaldada laki kaitseks papp või kumm.

Kui ülalmainitud viisil keti kinnitamine on ebapraktiline, siis tuleb keti vaba ots sobiva

koha külge pingule tõmmata ja tagada, et lakk transpordi ajal kahjustada ei saaks.

Z Peale joonisel 3 toodud keevituse ei tehta kelguprofiilide või mastikanalite juures

muid keevitustöid.

Joonis 2Šassii kindlustamine (tüüpnäidis)

Joonis 3 Masti kindlustamine

C 3

070

4.E

STKahvlite kindlustamine.

Iga kahvlipaar tuleb, nagujoonisel 4 nä-

idatud, sobiva sidumismaterjaliga kindl-

alt kokku siduda.

Kahvlite kindlustamine – mastiosadkahveltõstukis.

Pärast kahvlite kokkusidumist asetatak-

se need masti–/kahvlikelgule ja kahvli-

toele, mis on eelnevalt haagitud kelgu

külge. Kahvlid seotakse siis kindlalt kel-

gu külge, vaata joonis 5.

Kahvlite kindlustamine – mastiosadei ole kahveltõstukis.

Pärast kahvlite kokkusidumist asetatak-

se need masti–/kahvlikelgule. Sidumis-

materjal viiakse kastikanalite alt ja

kahvlite pealt läbi ja kinnitatakse tuge-

vasti, vaata joonis 6.

Elektri- ja hüdraulilised ühendused

Kõik elektriühendused, mis eelnevalt

lahti võeti, tuleb kaitsekattega varusta-

da ja lahutatud hüdraulilised ühen-

dused ühendada.

Sõlmed

Mõned sobivad tõstepunktid kahvel-

tõstukil on joonisel 7 kraanakonksusildi-

ga märgistatud; need tõstepunktid paik-

nevad mastil ja vastukaalul. Edasise

informatsiooni või nõuannete saami-

seks sobivate tõstepunktide kohta pöör-

duge tootja või tootja volitatud esindaja

poole.

Joonis 4 Kahvlid

Joonis 5 Kahvlite kindlustamine

Sidumismaterjal

Kahvlihoidjad

Joonis 6 Kahvlite kindlustamine

Joonis 7 Kraanakonksusildid

C 4

0704

.ES

T

Z Tagage, et kõigil tõsteseadmetel oleks S.W.L., mis sobiks lastita kahveltõstuki kaalu-

ga.

Enne kui proovitakse tõsta, tuleb veenduda, et mast on vertikaalasendis.

Kahveltõstuki tõstmine.

Paigutage sobivad tõsteseadmed kahveltõstuki tõstepunktidesse (2).

– Kohtadesse, kus tõsteseadmed võivad kahveltõstukiga kokku puutuda, asetage

pakkematerjali, et vältida kahveltõstuki laki kahjustamist.

– Tõstke lahtine ots üles ja seiske kahveltõstukist kaugemal.

– Tehke kontrolltõstmine, kergitage masinat vaid pisut põrandalt, et veenduda, et tõs-

te toimub otse ja ühtlaselt, vastasel korral langetage masin põrandale ja reguleeri-

ge tõsteseadet vastavalt vajadusele.

– Kui eelnev on korras, siis võite kahveltõstuki tõstmist soovitud asendisse aeglaste

ja kindlate liigutustega jätkata.

– Asetage masin soovitud kohta ja eemaldage tõsteseadmed.

2 Kasutuselevõtt

M Kahveltõstukit võiv kasutusele võtta ainult tootja või tema väljaõppinud esindaja.

Nõutav tõstevarustus

Ketid ja koormaöösid, mis kahveltõstuki kaalule vastavad – tuginege andmetele kah-

veltõstuki kaalu kohta spetsifikatsioonilehel.

Kraana või vints, mis kahveltõstuki kaalule vastab – tuginege andmetele kahveltõstu-

ki kaalu kohta spetsifikatsioonilehel.

Kasutuselevõtt

Kahveltõstuki kasutuselevõttu võib teostada ainult kompetentne tehnikaspetsialist.

Frontaaltõstuki kasutuselevõtt toimub tavaliselt staatilise ja funktsioonikontrolli kujul.

Staatiline ja funktsioonikontroll

Staatilisi ja funktsioonikontrollimisi teostab kahveltõstuki kohaletoimetamisel kompe-

tentne tehnikaspetsialist. Teostatavad kontrollimised jagunevad kahte suurde rühma,

s.t staatiline ja funktsionaalne kontrollimine.

C 5

070

4.E

STStatistilised kontrollimised

Funktsioonikontrollid

Funktsioonikontrollid peab teostama kompetentne tehnikaspetsialist lastitud kahvel-

tõstuki korral. Need hõlmavad:

– Liikuge kahveltõstukiga aeglase kiirusega edasi, liikuge tagurpidi, siis jälle edaspi-

di, et veenduda suunamuutmismehhanismi funktsioneerimises.

– Sõidutage kahveltõstukit edaspidi ja tagurpidi igal kiirusastmel kuni maksimaalse

kiiruseni ja kontrollige, kas alavahetus ja tööpidurid mõlemas suunas töötavad.

– Sõitke mitu kaheksakujulist ringi umbes kolmandikuga maksimaalkiirusest nii edas-

pidi kui ka tagurpidi.

– Tõstke kontrollkoorem põrandalt maksimaalsele kõrgusele. Langetage kontroll-

koorem maksimaalse kiirusega põrandani, langetamise ajal peatage mitu korda ja

asetage koorem põrandale.

Teostatavad kontrollimised on järgmised:1. Kattub tellitud spetsifikatsiooniga.

2. Transpordikahjustused puuduvad.

3. Laki kontrollimine – korrosiooni ei esine.

4. Jahutusvahendi tase.

5. Õlitase – mootor.

6. Õlitase – hüdraulikapaak.

7. Õlitase – hüdrostaatiline ajami telg

8. Õhufilter ja ühendus.

9. Ventilatsiooniava – hüdraulikapaak.

10. Reguleerimine – ventilaatoririhm/generaatoririhm

11. Tõstekettide reguleerimine ja õlitamine.

12. Tihedus – kardaanvõllipoldid.

13. Tõmbemomendi kontrollimine – rattamutrid.

14. Rehvirõhu kontrollimine.

15. Käsiraamatute/tööriistade säilitamine.

C 6

0704

.ES

T

D 1

07

04.E

ST

D Sõiduki tankimine

1 Turvaeeskirjad diislikütusega ja vedelgaasiga töötamiseks

Enne tankimist või küttegaasiballooni vahetamist peab sõiduk olema turvaliselt par-

gitud (vaata peatükk E, lõik 5.8).

Tulekaitsemeetmed: Kütuste ja küttegaasi käsitsemisel on tankimisala läheduses

keelatud suitsetamine, lahtine tuli ja teised süüteallikad. Sildid, mis tähistavad ohupi-

irkonda, tuleb paigutada hästi nähtavatesse kohtadesse. Kergestisüttivate materjali-

de hoidmine selles piirkonnas on keelatud. Tankimiskohas peavad olema töökorras

tulekustutusseadmed igal ajal käepärast.

F Vedelgaasipõlengu kustutamisel kasutada ainult süsihappe-pulberkustutit või sü-

sihappe-gaasikustutit.

Hoiustamine ja transport: Diiselkütuse ja vedelgaasi hoiustamis- ja transportimis-

seadmed peavad vastama seadusnõuetele. Kui ei ole tanklat, siis peab kütust hoid-

ma ja transportima puhastes ja selleks otstarbeks lubatud mahutites. Mahuti sisu

tuleb paagil selgelt märgistada. Ebatihedad küttegaasiballoonid tuleb viivitamatult

välja viia, hästi tuulutatavasse kohta asetada ja tarnijale teatada. Väljavoolanud diis-

likütus tuleb vastava vahendiga siduda ja kehtiva korra kohaselt keskkonnakaitse-

määruste järgi käidelda.

Tankimis- ja küttegaasiballoonide vahetamise personal: Isikud, kes vedelgaasi

käsitsevad, on kohustatud omandama nõutavaid teadmisi vedelgaasi omaduste ja

sellega ohutu töötamise kohta.

Tankimine küttegaasimahutist: Küttegaasimahutid jäävad sõidukiga ühendatuks ja

neid täidetakse küttegaasitanklates. Tankimisel tuleb järgida tankla ja küttegaasima-

huti tootja eeskirju ning seaduslikke ja kohalikke määrusi.

F Vedelgaas tekitab paljal nahal külmumishaavu.

07

04.E

ST

D 2

2 Diiselkütuse tankimine

F Sõidukit võib tankida ainult selleks et-

tenähtud kohas.

– Sõiduk enne tankimist ohutult parkida

(vaata peatükk E, lõik 5.8).

– Paagikaas (1) avada.

– Tankida puhast diislikütust.

Z Paaki mitte üleliia täita.

Täitekogus:

DFG 316s/320s:42 l

DFG 420s––430s:58 l

DFG 540s––550s:70 l

M Kasutada ainult diiselkütust DIN51601

tsetaanarvuga alla 45.

Kütusenäidik (2) näitab kütuse taset. Kui

osuti on punasel alal, peab paaki täitma.

M Kütusepaaki ei tohi kunagi päris tühjaks

sõita! Õhk kütuseseadmes põhjustab

tööhäireid.

– Pärast tankimist paagikaas jälle

kõvasti kinni keerata.

540s–550s alates 09/03

D 3

07

04.E

ST

3 Küttegaasiballooni vahetamine

F Küttegaasiballooni võib vahetada ainult selleks ettenähtud kohas ja selleks väljaõp-

pinud ning volitatud isik.

– Sõiduk enne tankimist ohutult

parkida (vaata peatükk E, lõik

5.8).

– Sulgventiil (3) kindlalt sulgeda.

– Mootor käivitada ja küttegaasi-

süsteem neutraalasendis tüh-

jaks sõita.

– Ühendusmutter (4) sobiva võt-

mega lahti kruvida, sealjuures

käepidemest (6) vastu hoida.

– Voolik (5) eemaldada ja ventiili

kaitsekork kohe tühjale gaasibal-

loonile peale kruvida.

– Kinnitusnöörid (8) avada ja kat-

teplekk (7) eemaldada.

– Gaasiballoon ettevaatlikult hoid-

jast välja võtta ja ohutult maha

asetada.

F Kasutada võib ainult 18 kg (29 liitri-

seid) gaasi vahetusballoone.

– Uus gaasiballoon hoidikusse

asetada ja nii keerata, et sulg-

ventiili toruots on allapoole.

– Gaasiballoon kinnitusnööridega

tugevasti kinnitada.

– Voolik jälle ettenähtud viisil kin-

nitada.

– Sulgventiil ettevaatlikult avada ja

kontrollida vahtutekitava vahen-

diga tihedust.

07

04.E

ST

D 4

o Täidetavad vedelgaasiballoonid

Saadaval on kahte sorti täidetavaid

vedelgaasiballoone. täiteseadme-

ga otsas või keskel. Mõlemad bal-

lonisordid on varustatud auto-

maatse täitesulgurventiiliga, et

takistada ballooni ületäitmist.

Vedelgaasiballoone täidetakse

järgmiselt:

Vedelgaasiballoon täiteseadme-ga otsas

Kork (9) ära keerata. Vedelgaasi-

pumba düüs täiteühendustorusse

(10) viia. Vedelgaasiballoon täita,

kuni vedelikutasemenäidikult on

näha, et balloon on täis. Düüs ee-

maldada ja kork (9) uuesti pai-

galdada.

Vedelgaasiballoon täiteseadme-ga keskel

Kork (11) eemaldada. Kork (12)

ära keerata. Vedelgaasipumba

düüs täiteühendustorusse viia. Ve-

delgaasiballoon täita, kuni vedeli-

kutasemenäidikult on näha, et bal-

loon on täis. Düüs eemaldada ja

kork (12) uuesti paigaldada.

F JÄRGIDA KÕIKI VEDELGAASIPUMBALE PAIGALDATUD DIREKTIIVE JA

EESKIRJU VEDELGAASIBALLOONIDE TÄITMISE KOHTA.

D 5

07

04.E

ST

4 Kahe küttegaasiballooniga kahveltõstuk

F Kahe küttegaasiballooniga varustatud kahveltõstukitel on sulgventiil, mida saab

kasutada kahte moodi:

– Mõlema küttegaasisilindri avatud varustusventiilidega, millega suurendatakse kogu

kütteaine mahtu.

– Ühe küttegaasisilindri suletud varustusventiiliga, millega pannakse tagavarasilin-

der valmis.

Ohutu töö tagamiseks tuleb teadmiseks võtta järgmised punktid:

– Süsteemi ei tohi mitte kunagi kasutada, kui ainult üks silinder on ühendatud.

– Plastmassist tolmukate hüdrostaatilisel ülerõhuventiilil peab hoolduse ajaks oma

kohale jääma, et mustust eemal hoida, ja seda tuleb regulaarselt kontrollida.

– Kui teist silindrit kasutatakse tagavarasilindrina, siis tuleb ventiil sulgeda, ja kui töö-

silinder saab tühjaks, siis tuleb ventiil jälle käsitsi avada.

– Kui töösilinder on tühi ja tagavarasilinder avatud, siis tuleb tühja silindri ventiil tur-

vakaalutlustel sulgeda.

– Kui mõlemat silindrit tuleb kasutada samal ajal, silindri rõhud on aga erinevad, tõm-

bab ühendusdetail küttegaasi kõrgema rõhuga silindrist, kuni rõhk mõlemas silind-

ris on ühesugune. Seepeale tõmmatakse gaasi mõlemast silindrist.

– Kui ühe silindri voolik peaks lõhkema, takistab ühendusdetail gaasi väljavoolamist

teisest silindrist (mis takistab mõlema silindri tühjenemist).

07

04.E

ST

D 6

E 1

01

06.E

ST

E Kasutamine

1 Transportimisseadme kasutamise ohutuseeskirjad

Juhiluba: Transportimisseadet võivad kasutada ainult sobivad isikud, kes on juhti-

mist õppinud, käitajale või tema volitatud isikule oma sõiduoskust ja koormate

käsitsemise oskust tõestanud ja tema poolt selgesõnaliselt juhtima volitatud.

Juhi õigused, kohustused ja käitumisreeglid: Juht peab olema teadlik oma õigus-

test ja kohustustest, transpordiseadme kasutamisest instrueeritud ja selle kasutusju-

hendi sisuga tutvunud. Talle tuleb tema õigused võimaldada. Järelkäidavate trans-

pordiseadmetega töötamisel tuleb kanda kaitsekingi.

Selleks mittevolitatud isikutel kasutamine keelatud: Juht on kasutamise ajal

transpordiseadme eest vastutav. Ta peab keelama selleks mittevolitatud isikutel

transpordiseadmega sõita või seda kasutada. Teisi isikuid ei tohi kaasa võtta või tõs-

ta.

Kahjustused ja puudused: Kahjustustest või muudest puudustest transpordisead-

me või külgemonteeritud seadmete juures tuleb kohe teatada järelevalvepersonalile.

Mittetöökindlaid transpordiseadmeid (nt kulunud rattad või defektsed pidurid) ei tohi

kuni nende nõuetele vastava remontimiseni kasutada.

Remonttööd: Ilma eriväljaõppe ja loata ei tohi juht transpordiseadme juures remont-

töid ega muudatusi teostada. Mitte mingil juhul ei tohi ta turvaseadmeid ega lüliteid

mittetoimivaks muuta või reguleerida.

Ohupiirkond: Ohupiirkond on piirkond, kus inimesed on transpordiseadme sõidu–

või tõsteliigutuste, koorma pealevõtuvahendite (nt kahvliharude või külgemonteeritud

seadmete) või laaditava materjali tõttu ohustatud. Siia kuulub ka piirkond, kuhu võib

sattuda allakukkuv laaditav materjal või langetatav/kukkuv tööseadeldis.

F Kõrvalised isikud tuleb ohupiirkonnast eemale juhtida. Ohu korral inimestele tuleb

anda õigeaegselt hoiatussignaal. Kui kõrvalised isikud ei lahku, hoolimata nõudmi-

sest, ohupiirkonnast, siis tuleb transpordiseade viivitamatult seisata.

Turvaseadmed ja hoiatussildid: Siin kirjeldatud turvaseadmeid, hoiatussilte ja hoi-

atusjuhiseid tuleb tingimata järgida.

F Enne kahveltõstukiga töölehakkamist peab kasutaja olema täielikult tutvunud mõõte-

riistade ja regulaatorite järjestusega.

M Vähendatud pearuumiga tõstukid on varustatud juhi vaateväljas asuva hoiatussildi-

ga. Tingimata tuleb kinni pidada sellel sildil toodud kehapikkusest.

01

06.E

ST

E 2

E 3

01

06.E

ST

2 Juht- ja näiduelementide kirjeldus

Pos. Juht- või näiduelement

Funktsioon

1 Hoiatustuli

Seisupidur

t Näitab süttimisel, et seisupidur

on peal.

2 Kütusenäidik (DFG) t Näitab, kui palju kütust on veel

paagis.

3 Jahutusvahendi tem-

peratuurinäidik

t Näitab jahutusvahendi temperatuuri.

4 Neutraalne asend t Näitab süttimisel, et

sõidusuunalüliti on neutraalses

asendis.

5 Ei rakendata hüdro-

staatilistel kahveltõstu-

kitel

o

6 Hüdrostaatilise ajami

hoiatuslamp

o Lamp põleb pidevalt

kui süüde on SEES. Kui mootori käivi-

tamisel on kõik normaalne, siis lamp

kustub.

Aeglane vilkumine viitab

väikesele häirele hüdrostaatilise

ajami juures, nagu nt gaasipedaali

potentsiomeeter, mastikang või

mootori regulaator.

Kiire vilkumine viitab tõsisele rikkele

hüdrostaatilise ajami juures (sõiduk

sundpidurdub), nagu nt pumba

potentsiomeeter, piduripedaal, rike 5–

voldi–ringis.

Sõidu ajal pidevalt põlev lamp viitab

rikkele mootori pöörlemissageduse

anduris.

7 Tuli o Näitab, et külgvalgustid on sisse lülita-

tud.

8 Hoiatustuli – mootoriõli

rõhk

t Näitab süttimisega liiga väikest

mootori määrdeõlirõhku.

9 Tühi o

10 Tühi o

01

06.E

ST

E 4

E 5

01

06.E

ST


Funktsioon

11 Ei rakendata hüdro-

staatilistel kahveltõstu-

kitel

t

12 Hoiatustuli –

Turvavöö

o Näitab süttimisega, et turvavöö ei ole

nõuetekohaselt kinnitatud.

13 Kontrolltuli

Sõidusuunanäidik

o Näitab sõidusuunanäidiku funktsio-

neerimist parem/vasak.

14 Hoiatustuli

Kütusevaru (DFG)

t Näitab süttimisega liiga väikest

kütusevaru.

15 Aja- /töötundide

näidik

t Näitab töötatud aega või

töötatud töötunde.

16 Kontrolltule eelsüttimi-

ne (DFG)

t Näitab külmstardiseadme funktsiooni.

17 Hoiatustuli – vool t Näitab süttimisega, et aku ei ole

laetud.

18 Rool t Sõiduk juhtida soovitud sõidusuunda.

19 Kütte- /õhuühendus

reguleerida

o

20 Roolisamba reguleeri-

miskang

t Roolisamba kalde reguleerimine.

01

06.E

ST

E 6

E 7

01

06.E

ST

o Kardaanitõste ja -kalle


Funktsioon

21 Juhikabiini kütte

reguleerimine

o

22 Gaasipedaal t Mootori pöörlemissageduse või sõidu- ja

tõstekiiruse reguleerimine.

23 Juhtkang –

tõstmine/langeta-

mine

t Kelgu tõstmine või langetamine. Kelgu tõst-

mine: Kang tõmmata taha.

Kelgu langetamine: Kang lükata ette.

24 Juhtkang – tõster-

aami kallutamine

t Tõsteraami ette või taha kallutamine

Tõsteraami ette kallutamine: Kang lükata

ette. Tõsteraami taha kallutamine: Kang

tõmmata taha.

25 Lüliti o Lambid, udulaternad, jne.

26 Süüte- /käivituslü-

liti

t Elektrivarustuse sisse- ja väljalülitamine.

Mootori käivitamine ja seiskamine. Süüte-

võtme väljatõmbamisega on sõiduk kindlu-

statud kasutuselevõtu eest selleks

mittevolitatud isikute poolt.

27 Pealüliti (häd-

aseiskamine)

t Peavooluring katkestatakse, kõik elektri-

lised funktsioonid lülituvad välja.

Sõiduki pidur on forsseeritud. Seda lülitit

võib kasutada ainult peatamiseks hädaolu-

korras või isoleerimise eesmärgil. Kui lüliti

on aktiveeritud, siis tuleb kell (20) ja (21)

tagasi seada. Tavaolukorras tuleb järgida

leheküljel E 25 toodud juhiseid peatami-

seks.

28 Klahv Hoiatussi-

gnaal

t Akustilise hoiatussignaali vallandamine.

29 Sõidusuunakang t Sõidusuuna valimine.

30 Aeglase sõidu/pi-

duripedaal

t 1. Piirkond: Aeglase sõidu reguleerimine.

2. Piirkond: Tööpiduri vajutamine.

31 Seisupiduri lüliti t Seisupidur peale panemine või vabastami-

ne:

Fikseerimiseks keerata lüliti asendisse 1Vabastamiseks keerata lüliti asendisse 0

32 5 re˛iimiga vali-

kulüliti

t Iga muut suurendab või vähendab kiirendu-

se ja pidurduse kiirust.

01

06.E

ST

E 8

Sümbol Otstarve Sümbol Otstarve1. Masti ettekallutamine. 5. Masti tahakallutamine.

2. Kahvlihaarade tõstmine ja

masti ettekallutamine.

6. Kahvlihaarade langetamine ja

masti tahakallutamine.

3. Kahvlihaarade tõstmine. 7. Kahvlihaarade langetamine.

4. Kahvlihaarade tõstmine ja

masti tahakallutamine.

8. Kahvlihaarade langetamine ja

masti ettekallutamine.

Kardaani funktsioonid

Kardaani raam

Lisakangid

E 9

01

06.E

ST

o Topeltpedaal sõidusuuna juhtimine

Sisseviimine

Sõidusuuna juhtimise topeltpedaali variant viidi sisse juhtide jaoks, kes eelistavad

kahveltõstukit juhtida kahe pedaaliga. See süsteem võimaldab täpset kiiruse- ja sõi-

dusuunajuhtimist kahe kergelt kasutatava pedaali abil: Parem jalg: edasi. Vasak jalg:

tagasi.

Topeltpedaal sõidusuuna juhtimine

Sõidusuuna/gaasipedaalid

Sõidusuunapedaali vajutades suureneb pöörete arv ja sõidukiirus. Kui jalg pedaalilt

ära võtta, aeglustab kahveltõstuk kiirust. Jala järsu eemaldamisega pedaalilt aeglu-

stab kahveltõstuk kontrollitult kiirust ja peatub.

Piduri- /aeglase sõidu pedaal

Kui kasutatakse piduri- /aeglase sõidu pedaali koos sõidusuuna- või gaasipedaaliga,

siis järgneb kahveltõstuki kiiruse ja sõidusuuna täpne juhtimine.

Tagurpidi/

Gaasipedaal

Piduri-/

aeglase sõidu pedaal

Edaspidi/

Gaasipedaal

01

06.E

ST

E 10

t Käigukang

Z Kui käigukang on keskasendis, siis

asetseb ülekandemehhanism tühi-

käiguasendis.

– Edaspidiliikumiseks lükata kangi

ettepoole.

– Tagurpidiliikumiseks lükata kangi

tahapoole.

Z Kahveltõstuki mootor ei käivitu, kui

käik on sees.

t 2-käigu lülitus – DFG/TFG 540s–550s

Käigu valimine toimub manuaalselt.

Kallakul sõites madalama käigu sis-

selülitamiseks vajutada „I”.

o Madalama ülekandemehhanis-milüliti DFG/TFG 540s–550s

Mõned kahveltõstukid on varustatud

kapoti külge monteeritud madalama

ülekandemehhanismi lülitiga stan-

dardikohase edaspidi– ja tagurpi-

disõidu lüliti asemel. Nendel kahvel-

tõstukitel valib „üldjuhtimissüsteem”

automaatselt õige käigu 80% põhjal

mootori minimaalsest pöörlemissa-

gedusest ja maksimaalsest pumba-

võimsusest.

Selleks, et kahveltõstukit esimese

käigu peal hoida (nt mäest üles- või allasõidul), peab kasutaja momendilülitit käsitsi

vajutama või all hoidma. See signaliseerib üldjuhtimissüsteemi, et pump ja ajami telg

tuleb hoida esimesel käigul. Niipea kui lüliti lahti lasta, läheb kahveltõstuk jälle auto-

maatsele käiguvalikule üle.

E 11

01

06.E

ST

o Roolisamba külge kinnitatud käi-guvalikulüliti

Kardaankangiga varustatud kahvel-

tõstukitel (vaata lehekülg E8) asen-

datakse standardijärgne käigulüliti,

mis asub juhiistmest paremal, rooli-

samba külge kinnitatud käigulülitiga.

Z Kui käigukang on keskasendis, siis

asetseb ülekandemehhanism tühi-

käiguasendis.

– Edaspidiliikumiseks lükata kangi

ettepoole.

– Tagurpidiliikumiseks lükata kangi

tahapoole.

Z Kahveltõstuki mootor ei käivitu, kui käik on sees.

t Re˛iimivalikulüliti Sõiduviis (ai-nult mudelile 316s–430s DFG/TFG).

Total Control System (TCS) juhib 36

võimsusparameetrit. See hoolitseb

peaaegu lõputu arvu reguleerimis-

võimaluse eest. Et seda kompleksi

lihtsustada, saab lülitiga valida 5 et-

teprogrammeeritud kombinatsiooni

vahel. Uued tarkvaraparameetrid

töötati nüüd nii välja, et need vasta-

vad 5 tüüpilisele tõstuki kasutus-

valdkonnale. Lihtsa 5-astmelise lüliti

ümberlülitamisega saab muuta sõi-

duki tööre˛iimi kliendikasutusalast

mõnele teisele.

5 re˛iimiga

valikulüliti

Seisupiduri

lüliti

01

06.E

ST

E 12

M Kahveltõstuk seisata ja seisupidur peale tõmmata, pärast mida valitakse sõiduviisi

muutus.

Tagada, et sõiduviisi-valikulüliti asend oleks sobiv teie kasutusvaldkonna jaoks.

Z Kompuuterkontrollsüsteem ei võimalda sõiduviisi muutmist kahveltõstuki liikumise

ajal.

F KAHVELTÕSTUKIGA TOHIB ALLES SIIS SÕITA, KUI ON KINDEL, ET ON VALI-

TUD SOOVITUD REˇIIM.

Z Kahveltõstukite puhul, mis ei ole varustatud valikulülitiga viie tööviisi jaoks, reguleeriti

tõstuki sõidukarakteristikud, kooskõlas keskkonnaga, kus neid kasutatakse. Kui

keskkond, kus kahveltõstukit kasutatakse, muutub, saab vastavalt uuele keskkonna-

le seadistusi muuta. Seda võib teha ainult volitatud, väljaõppinud klienditeeninduse

tehnikaspetsialist.

o Ülekande blokeering –TFG/DFG 540s–550s

Ülekande blokeering on variant, mis takistab juhil tõstukit käivitada, kui käik on sees.

Veel takistab blokeering juhil sõidusuuna muutmist, kui tõstukil on sisse lülitatud teine

käik.

Z Tähtis: tuleb silmas pidada, et, kuigi tõstuk võib käiku lülitades sõita tühikäigul, on

pidurdamine ikkagi võimalik.

Peale- /mahalaadimine: suurim võimsus ja produk-

tiivsus intensiivsel peale– ja mahalaadimisel lühikes-

tel teelõikudel ja väikeste tõstekõrgustega.

Kasutamine väljas: kiired töölõigud kasutamisel väl-

jas lühikestel kuni keskmise pikkusega teelõikudel,

keskmiste tõstekõrgustega. Kiirelt reageeriv lisa-

hüdraulika.

Mitmesugune kasutamine: Hea võimsus mitmesu-

gususeks

kasutamiseks. Samasugused omadused nagu põhi-

konkurendil hüdrostaatikavallas.

Kasutamine sees: Vähendatud mootoripöörlemis-

sagedus. Pehmed sõiduomadused, kõrge tõstekii-

rus. Kontrollitud töötamiseks kitsas ruumis.

Ohutus: vähendatud võimsus, kütusekulu

ja heitgaasid. Tööks purunevate koormatega, jalakä-

ijatealadel, öösel või müratundlikes piirkondades.

E 13

01

06.E

ST

o Kütteregulaator

– Keerake termostaadi reguleerimis-

nuppu (41) kellaosutile vastupidi-

ses suunas, et temperatuuri

juhikabiinis aeglaselt langetada.

– Keerake ventilaatori reguleerimise

nuppu (42) kellaosuti liikumise

suunas, et ventilaatori õhuläbivoolu

reguleerida. Väljalülitamiseks keer-

ake ventilaatori reguleerimise nupp

lõpuni kellaosutile vastupidises

suunas.

– Lükake õhuvoolu suunamise kang

(42) nii kaugele alla kui võimalik, et

juhtida õhuvool juhikabiini põranda-

le. Lükake õhuvoolu suunamise

kang (43) nii kaugele üles kui või-

malik, et lülitada välja õhuvool juhi-

kabiini põrandale. Õhuvool esikla-

asile reguleeritakse sõltumatult sel-

lest kangist õhupilude kaudu plast-

masskanalites esiklaasi allääres.

01

06.E

ST

E 14

Helisignaal

– Helisignaali aktiveerimiseks vajuta-

da klahvi (25).

3 Kontroll ja tegevused enne igapäevast kasutuselevõttu

Sõiduk

– Kontrollida kogu sõidukit (eriti rattaid ja koorma pealevõtuvahendeid) silmanähta-

vate kahjustuste suhtes.

Z Kõikide kontrollimiste ajal peavad hooldusavad ja kaaned olema avatud (vaata lehe-

külg E41 mootorikapott), erandiks on vaid „Klaasipesuvedeliku taseme kontrollimine”.

Mootoriõlitaseme kontrollimine –TFG

– Õlimõõtevarras välja tõmmata (44

või 46 või 48).

– Õlimõõtevarras ebemevaba lapiga

puhtaks pühkida ja uuesti täiesti õli-

avasse pista.

– Õlimõõtevarras uuesti välja tõm-

mata ja kontrollida, kas õlitase asub

märgistuste MIN ja MAX vahel.

– Kui tase on allpool keskpunkti, siis

täitekork (43 või 45 või 47) eemalda-

da ja õige klassi õli mootorisse juur-

de valada, kuni tase ulatub

märgistuseni MAX.

E 15

01

06.E

ST

Mootoriõlitaseme kontrollimine – DFG

– Õlimõõtevarras välja tõmmata (50 või

52).

– Õlimõõtevarras ebemevaba lapiga

puhtaks pühkida ja uuesti täiesti õlia-

vasse pista.

01

06.E

ST

E 16

– Õlimõõtevarras uuesti välja tõmmata

ja kontrollida, kas õlitase asub märgis-

tuste MIN ja MAX vahel.

– Kui tase on allpool keskpunkti, siis täi-

tekork (49 või 51) eemaldada ja õige

klassi õli mootorisse juurde valada,

kuni tase ulatub märgistuseni MAX.

Hüdraulika õlitaseme kontrollimine

Kui õli on külm

– Lasta mastil üks kord täiesti üles ja alla

liikuda.

– Mootor seisata.

– Õlimõõtevarras (53 või 54 või 55) välja

tõmmata ja puhta lapi sisse puhtaks

pühkida. Hüdraulika õlitaseme kontrol-

limine. Tase peab asuma õlimõõte-

vardal märgistuste MIN ja MAX vahel.

Vajadusel lisada õli kuni mõõtevarda

märgistuseni MIN.

E 17

01

06.E

ST

Kui õli on kuum

– Lasta mastil üks kord täiesti üles ja alla

liikuda.

– Mootor seisata.

– Õlimõõtevarras (53 või 54 või 55) välja

tõmmata ja puhta lapi sisse puhtaks

pühkida. Hüdraulika õlitaseme kontrol-

limine. Tase peab olema täpselt üle

mõõtevarda märgistuse MAX. Vajadu-

sel lisada õli natuke üle õlimõõtevarda

märgistuse MAX.

Z Kui ülestõstetud masti korral mootor väl-

ja sureb või ebakorrapäraselt töötab, siis

tuleb mast aeglaselt langetada, enne kui

seda toimingut jätkata.

01

06.E

ST

E 18

Jahutusvahendi kontrollimine

– Jahutusvahendit kontrollida kom-

pensatsioonimahuti (56) juures.

Jahutusvahendi tase peab asuma

märgistuste MIN ja MAX vahel.

M Kui jahutusvahendi tase asub allpool

märgistust MIN, siin on see märguan-

deks lekke kohta jahutussüsteemis.

Sõidukit võib kasutada alles pärast

põhjuse kõrvaldamist.

F KUI MOOTOR ON KUUM, SIIS ON

JAHUTUSSÜSTEEM RÕHU ALL,

SEETÕTTU TULEB PAISUPAAGI

KAAS AEGLASELT AVADA, KUNI

KOGU RÕHK ON VÄLJA LASTUD.

Täitmisel lisage eelnevalt kokkusega-

tud vee ja külmumisvastase vahendi

lahust samas vahekorras nagu juba

süsteemis olemasolev.

Süsteem tuleb tühjendada väljalaskekraanide avamisega jahutis ja silindriploki küljel.

Seejuures on tegemist messingist väljalaskekruvidega. Tühjendamisel eemaldada

paisupaagi kaas ja asetada see juhiistmele, mis on hoiatuseks, et mootoris ei ole ja-

hutusvahendit.

Kui külmumisvastast vahendit ei kasutata, siis tuleb jahutusvahendisse segada sobi-

vat korrosioonitõrjevahendit.

Soovitatavad kontsentratsioonid ja turvaabinõud asuvad peatükis F lõigus 7.

Kütusevaru kontrollimine – (DFG)

– Süüte- /käivituslüliti (26) viia asendis-

se „I”.

– Kütusevaru lugeda kütusevarunäidi-

kult (2).

– Vajadusel lisada diislikütust (vaata

peatükk D, lõik 2).

E 19

01

06.E

STKlaasipesuvedeliku taseme kontroll

– Kontrollida, kas mahutis on piisavalt

klaasipesuvedelikku. Kui vaja, lisada.

– Kasutada külmumisvastase vahendi-

ga klaasipesuvedelikku, nagu nt tehni-

line piiritus.

Rattad ja rehvid

– Kontrollida rataste ja rehvide kulumist

(vt peatükk F). Mõõta rehvirõhku (ai-

nult õhkrehvid) (vt tehnilised andmed

peatükis F).

4 Sõiduki kasutusele võtmine

F Enne sõiduki kasutusele võtmist, töötamist või koormate tõstmist peab juht veendu-

ma, et kedagi ei ole ohupiirkonnas.

Kontroll ja tegevused enne igapäevast kasutuselevõttu

– Kontrollida kogu sõidukit (eriti rattaid ja koorma pealevõtuvahendeid) silmanähta-

vate kahjustuste suhtes.

– Kontrollida, kas koormaketid on ühtlaselt pingutatud.

– Kontrollida turvavöö funktsioneerimist ja tagasijooksu. Edasise informatsiooni saa-

miseks vt lõik 5.7.

01

06.E

ST

E 20

4.1 Vähendatud pearuumiga X tõstukid (o)

M Soovitavast kehapikkusest mittekinnipi-

damisel võib tõstuki juhtimine juhile liiga

koormav ja ohtlik olla ning ei saa välista-

da ebatervislikust kehahoiakust ja üle-

liigsest keha koormamisest tingitud

kahjustusi ja jäävaid kahjustusi.

Omanik peab tagama, et tõstuki kasuta-

ja kehapikkus ei ületaks antud maksi-

maalset kehapikkust.

Omanik peab kontrollima, et tõstuki juht

saaks tõstukis vabalt normaalses ja püs-

tises asendis istuda.

Juhiistme reguleerimine

Z Saavutamaks optimaalset istmevedrustust, tuleb see reguleerida juhi kaalu järgi.

Juhiiste peab reguleerimise ajal olema koormusvaba.

Juhi kaalu reguleerimine:

– Kangi (60) tõmmata noole suunas kuni

piirdeni ja siis tagasi viia.

Z Endine kaaluseadistus asetub minimaal-

väärtusele. Istmevedrustuse reguleeri-

misala ulatub 50 kg kuni 130 kg.

– Kangi (60) uuesti noole suunas tõm-

mata, kuni skaalal (61) on vastav kaa-

lumärgistus. Kang seejärel jälle tagasi

viia.

– Juhiistmele istuda.

F Reguleerimise ajal mitte hoida kinni ist-

me ja mootorikapoti vahelt.

Seljatoe reguleerimine:

– Seadistuskang (59) üles tõmmata ja seljatoe kallet (44) reguleerida.

– Sulgurkang (59) jälle lahti lasta, seljatugi sulgub vastavasse asendisse.

E 21

01

06.E

STIstme asendi reguleerimine:

– Juhiistme sulgurkang (57) tõmmata üles noole suunas ja juhiiste ette– või tahapoo-

le nihutades õigesse asendisse viia.

– Sulgurkang (57) lasta jälle vastavasse asendisse fikseeruda.

F Juhiistme sulgur peab reguleeritud asendis kindlalt fikseeritud olema. Juhiistet ei tohi

reguleerida sõidu ajal!

Z Enne kahveltõstuki käivitamist peab turvavöö peale asetatud olema. Edasise infor-

matsiooni saamiseks vt lõik 5.7.

Z Juhiistme reguleerimine kuulub seeria standardvarustuse hulka. Sellest kõrvalekal-

duvate teostuste jaoks tuleb rakendada tootja reguleerimiskirjeldusi. Reguleerimisel

jälgida, et kõik juhtelemendid oleksid käeulatuses.

Z Väga oluline on, et oleks reguleeritud õige kaal, sest sellega vähendatakse raputami-

se jõudu, mis juhi keha sõidu ajal mõjutab. Mõned kahveltõstukid on varustatud

automaatse valveseadmega, s.t. kahveltõstuk käivitub ainult siis, kui juht istub istmel.

01

06.E

ST

E 22

Roolisamba reguleerimine.

– Roolisamba reguleerimiskang (20)

noole suunas (L) juhiistme juurde

– vabastada.

– Roolisammas (62) soovitud kaldesse

ette– või tahapoole liigutada.

– Roolisamba reguleerimiskang noole

suunas (F) lükata.

Sõiduki käivitamine

Toimingud enne käivitamist.

Kui mootor on kuu aega või kauem seisnud, siis peate õlitama kallutuskangi võlli,

ventiilinukke ja vardaid mootoriõliga ja kütusesüsteemi tühjaks laskma.

Kui mootor ei ole mitme nädala jooksul töötanud, või kui vahetati õlifiltrit, siis mootor

käivitada (vt lõik 4.1 või 4.2) ja enne kasutamist paar minutit tühikäigul töötada lasta.

Mootori käivitamine

F Sõidukit võib juhtida ainult juhiistmelt.

– Seisupidur (27) lülitada asendisse I.

Z Sõidusuunakang (29) viia neutraalasendisse „N”.

Z Mootorit võib käivitada ainult juhul, kui sõidusuunakang on neutraalasendis ja seisu-

pidurilüliti asendis I.

Z Käivitamisprotsess TFG, vt lõik 4.1.

Käivitamisprotsess DFG, vt lõik 4,2.

Võtmega süütelüliti

Funktsioon:

O - Kõik põhivooluringid on välja lülita-

tud ja võtme võib eemaldada.

I - Regulaatorid ja instrumendid on

sisse lülitatud.

II - Mootori eelkütmine (ainult diisel).

III - Mootori käivitamine (pöördub auto-

maatselt tagasi asendisse II).

E 23

01

06.E

ST

4.2 Käivitusprotsess TFG

F Jälgida vedelgaasi käsitsemise ohutus-

nõudeid (vt peatükk D, lõik 1).

– Küttegaasiballooni sulgventiil (63)

avada aeglaselt.

– Võti pista süüte- /käivituslülitisse (26).

– Süüte- /käivituslüliti viia asendisse „I„.– Vajutada hoiatussignaali klahvi (28) ja

kontrollida helisignaali funktsiooni.

Hoiatuslambid laadimisvool (17), mooto-

riõlirõhk (8), neutraalasend (4) ja seisu-

pidur (1) hakkavad põlema.

– Vajutada veidi gaasipedaali (22).

– Süüte- /käivituslüliti viia edasi asendis-

se II.

M Starterit vajutada vaid maksimaalselt 15

sekundit ilma katkestuseta. Enne uut kä-

ivitust 30–60 s oodata ja süüte- /käivitus-

lüliti asendisse 0 tagasi viia.

– Võti kohe lahti lasta, kui mootor on

käivitunud. See läheb automaatselt

asendisse I tagasi.

F On äärmiselt tähtis, et kõikide tööde juu-

res vedelgaasi–kahveltõstukiga peetakse kinni järgmistest ohutusnõuetest.

Kui kahveltõstuk ei taha käivituda:

– Sulgege gaasiballooni sulgventiil.

– Keerake süütelüliti/starter asendisse O.

– Kutsuge appi väljaõppinud, selleks volitatud klienditeeninduse tehnikaspetsialist.

– ÄRGE eemaldage vedelgaasiaurusti plastmassist kaant.

– ÄRGE vajutage süütenuppu.

M Vaid väljaõppinud, selleks volitatud klienditeeninduse tehnikaspetsialist võib plast-

massist kaane eemaldada ja eelsüütenuppu vajutada.

M Korduv eelsüütenupu vajutamine laseb liiga palju kütust süsteemi sisse pritsida; see

suurendab põlengu- ja plahvatusohtu!

01

06.E

ST

E 24

M Kõik hoiatustuled, välja arvatud neutraa-

lasendi (4) ja seisupiduri (1) omad, pea-

vad kohe pärast mootori käivitumist

kustuma. Kui see nii ei ole, tuleb mootor

kohe seisata ja häire kõrvaldada.

4.3 Käivitamisprotsess DFG

– Võti pista süüte- /käivituslülitisse (26).

– Süüte- /käivituslüliti viia asendisse „I„.– Vajutada hoiatussignaali klahvi (28) ja

kontrollida helisignaali funktsiooni.– Pärast süüte- /käivituslüliti (26) asen-

disse I lülitamist süttivad hoiatustuled

laadimisvool (17), mootor õlirõhk (8),

neutraalasend (4) ja seisupidur (1)

ning eelsoojenduse kontrolltuli (16).

– Gaasipedaal (22) põhja vajutada ja

oodata, kuni eelsoojenduse kontrolltuli

kustub.

Z Eelsoojenduse aeg sõltub mootori tem-

peratuurist, see kestab umbes 4 sek.

Z Mudelitel DFG 316s/320 soojenduslamp

ei kustu, mistõttu 4 sekundi pärast star-

ter või süütelüliti asendisse II keeratak-

se.

– Süüte- /käivituslüliti viia edasi asendis-

se II.

E 25

01

06.E

ST

M Starterit vajutada vaid maksimaalselt 15

sekundit ilma katkestuseta. Enne uut kä-

ivitust 30–60 s oodata ja süüte- /käivitus-

lüliti asendisse 0 tagasi viia.

– Võti kohe lahti lasta, kui mootor on

käivitunud. See läheb automaatselt

asendisse I tagasi.

M Kõik hoiatustuled, välja arvatud neutraa-

lasendi (4) ja seisupiduri (1) omad, pea-

vad kohe pärast mootori käivitumist

kustuma. Kui see nii ei ole, tuleb mootor

kohe seisata ja häire kõrvaldada.

F Pärast mootori käivitamist teha proo-

visõit ja järgmised funktsioonikontrollid:

– Seisupiduri (31) ja tööpiduri (30) pidur-

dusmõju kontrollimine.

– Mootori pöörelemissagedus reguleeri-

da gaasipedaaliga (22) erinevatesse

vahemikesse, sealjuures kontrollida

pedaali liikuvust.

– Kontrollida hüdraulika juhtfunktsioone

tõstmine/langetamine (23), kallutami-

ne (24) ja vajadusel külgemonteeritud

seadmete laitmatut funktsioneerimist.

– Rooli (18) keerata mõlemale poole

lõppasendisse ja kontrollida juhtimis-

funktsiooni.

01

06.E

ST

E 26

M Mootoril mitte lasta tühikäigul soo-

jaks minna. Mõõduka koormusega

ja vahelduva pöörete arvuga saa-

vutab mootor kiiresti töötemperatu-

uri. Mootor lasta täisvõimsusel

tööle, kui mootori jahutusvahendi

temperatuuri näidik (2) näitab töö-

temperatuuri.

Kui kõik funktsioonikontrollid on häi-

reteta teostatud ja töötemperatuur

on saavutatud, on sõiduk töökorras.

4.4 Töö häirenäidud

Hoiatustulede süttimisel:

– mootoriõlirõhk (8),

– laadimisvool (17),

– jahutusvahendi temperatuur (3),

– hüdrostaatiline ajam (6),

tuleb mootor kohe seisata.

M Mootorit võib jälle käivitada, kui rike

on kõrvaldatud.

Z Rikete otsimine ja abinõud vt lõik 6.

Kasutamisel kontrollida kütusenäitu

(ainult 2, CD). DFG

Mootori seiskamine

M Mootorit mitte seisata täiskoormu-

sel, vaid lasta temperatuuri tasakaa-

lustamiseks veel veidi aega töötada.

– Sõiduki peatamine.

– Sõidusuunakang (29) viia neutra-

alasendisse.

– Seisupidurilüliti viia asendisse I

(31).

– Süüte- /käivituslüliti (26) viia asen-

disse „0”.

E 27

01

06.E

ST

5 Transportimisseadmega töötamine.

5.1 Ohutusnõuded sõiduks.

Sõiduteed ja tööpiirkonnad: Sõita võib ainult liikluseks avatud teedel. Mittevolitatud

kõrvalised isikud ei tohi siseneda tööpiirkonda. Koormaid võib hoiustada ainult sel-

leks ettenähtud kohtades.

Käitumine sõidul: Juht peab valima kohalikele oludele vastava sõidukiiruse. Aegla-

selt peab sõitma nt kurvides, kitsastes läbikäikudes ja nende juures, pendelustest läbi

sõites, halva nähtavusega kohtades. Ta peab hoidma alati ohutut pikivahet eessõit-

vate sõidukitega ja omama kontrolli transpordiseadme üle. Äkiline peatumine (välja

arvatud ohu korral), kiire pööramine, möödasõit ohtlikes või halva nähtavusega

kohtades on keelatud. Väljanõjatumine või haaramine töö- ja kasutuspiirkonnast on

keelatud.

Nähtavusolud sõidul: Juht peab vaatama sõidusuunas ja omama alati piisavat üle-

vaadet sõidetavast teest. Kui transporditakse koormaid, mis nähtavust piiravad, siis

peab transpordivahend sõitma tagaasetseva koormaga. Kui see ei ole võimalik, siis

peab teine isik hoiatades transpordiseadme ees kõndima.

Sõitmine tõusudel ja langustel: Tõusudel ja langustel on lubatud sõita ainult siis,

kui see on liiklusteena ette nähtud ning puhas ja kasutatav ning seal saab ohutult sõi-

ta vastavalt sõiduki tehnilisele spetsifikatsioonile. Sealjuures tuleb juhtida koormat

alati tõusupoolsel küljel. Pööramine, viltu sõitmine ja transpordiseadme seiskamine

tõusudel või langustel on keelatud. Langustel võib sõita ainult vähendatud kiirusega

ja pideva valmisolekuga pidurdamiseks.

Sõitmine liftidel või laadimissildadel: Liftidel või laadimissildadel võib sõita ainult

siis, kui need on piisava kandejõuga, oma ehitusviisilt sobivad sõitmiseks ja on käitaja

poolt sõitmiseks lubatud. Seda tuleb enne sõitmist kontrollida. Transpordiseade tuleb

juhtida lifti koorem eespool ja paigutada see asendisse, mis välistab kokkupuute

�ahti seintega. Isikud, kes liftis kaasa sõidavad, tohivad sinna siseneda alles siis, kui

transpordiseade on kindlalt paigas, ja peavad liftist lahkuma enne transpordiseadet.

Transporditava koorma seisund: Transportida võib ainult eeskirjade kohaselt kin-

nitatud koormaid. Kunagi ei tohi transportida koormaid, mis on laotud kõrgemale kui

kahvlikelgu tipp või koormakaitsevõrk.

01

06.E

ST

E 28

Haagiseid või lohisteid võib vedada ainult aeg-ajalt, tugevdatud sõiduteedel ja tasa-

pinnal maksimaalse hälbega +/– 1% ning kiirusega 5 km/h. Pidev töö haagistega ei

ole lubatud.

Tõmbamise ajal ei tohi kahvlitel olla koormat. Sõiduki jaoks nimetatud maksimaalset

haagise koormust pidurdamata ja/või pidurdatud haagisele ei tohi ületada. Toodud

haagisekoormus kehtib ainult sundühenduse jaoks kahveltõstuki vastukaalus. Juhul,

kui mõni teine haagiseühendus on paigaldatud tõstuki külge, siis tuleb arvestada

ühenduse tootja eeskirju.

Pärast haagise ühendamist peab juht enne sõidu alustamist kontrollima, et haagise-

ühendus on kindlustatud lahtihaakumise vastu.

Vedavaid sõidukeid peab kasutama nii, et oleks tagatud ohutu sõitmine ja puksiiri

pidurdamine kogu liikumise vältel.

F Heitgaasi eraldumine: Kahveltõstukit võib kasutada ainult hästi ventileeritud piir-

kondades. Kahveltõstuki kasutamine suletud piirkondades võib viia kahjulike heitgaa-

side kogunemisele, mis võib põhjustada pearinglust, unisust või isegi surma!

E 29

01

06.E

ST

5.2 Sõitmine

F Sõidukiirus tuleb valida vastavalt sõidu-

teede, tööpiirkonna ja koorma olukorra-

le!

– Sõidusuunakang (29) viia neutraala-

sendisse.

– Kahvlikelt umbes 200 mm kõrgusele

tõsta, et koormakahvel oleks põran-

dast eemal.

– Tõsteraam täiesti taha kallutada.

– Seisupidur lahti lasta.

Edaspidisõit

– Sõidusuunakang (29) lükata ette.

M Tavatöös mitte lülitada pealülitit (27)

maksimaalselt kiiruselt asendisse „Väl-

jas”. Sõiduk sundpidurdub. (Täispidur-

dus).

– Vajutada aeglaselt gaasipedaali (22),

kuni on saavutatud soovitud sõidukii-

rus.

Sõidusuuna vahetamine

– Sõidusuunakang (29) üle neutraala-

sendi soovitud sõidusuunda lülitada.

– Vajutada aeglaselt gaasipedaali (22),

kuni on saavutatud soovitud sõidukii-

rus.

01

06.E

ST

E 30

Tagurpidisõit

F Tagada, et tagumine sõiduala on vaba.

– Sõidusuunakang (29) lükata taha.

Sõiduki kiirendamine

– Vajutada aeglaselt gaasipedaali (22), kuini sõiduk hakkab liikuma.

– Gaasipedaal vajutada põhja. Mootori pöörlemissagedus ja sõidukiirus kasvab.

Sõiduki pidurdamine

F Sõiduki pidurdumine sõltub oluliselt pin-

na olukorrast. Seda peab juht sõidukäi-

tumisel arvestama. Sõidukit ettevaatli-

kult pidurdada, et koorem maha ei libi-

seks.

Aeglustamine

– Jalg gaasipedaalilt (22) ära võtta. Sõiduk pidurdub kergelt.

– Piduripedaal (30) põhja vajutada, et pidurdust suurendada.

E 31

01

06.E

ST

5.3 Juhtimine

F Rakendatav juhtimisjõud on hüdrostaati-

lise juhtimise tõttu väga väike, seetõttu

tuleb rooli (26) tundlikult keerata.

5.4 Pidurdamine

Tööpidur

Seisupidurilüliti mõjub hüdraulikasüstee-

mi kaudu piduriketastele. See süsteem

on töökindel, kuna rõhukao korral pidur-

datakse automaatselt seisupiduriga.

Kui gaasipedaal (22) vabastatakse, siis

väheneb hüdrostaatiline õli juurdevool ja

kahveltõstuk pidurdub.

Lisapidurduse võib saada piduri-/ aegla-

se sõidu pedaali (30) vajutamisega.

Piduri- /aeglase sõidu pedaali liikumise

viimasel osal tõmmatakse peale seisupi-

dur.

Seisupidur

Seisupidurilülitiga viiakse iselukustuv

lamellpidur pidurdusasendisse.

Seisupiduri pealetõmbamiseks lükata

lüliti (31) ette asendisse I.

Seisupiduri vabastamiseks lükata lüliti

(31) ette asendisse O.

Z Enne kahveltõstukilt lahkumist tuleb alati

seisupidurilülitit vajutada ja mootor seis-

ma panna.

Kui seisupidur ei ole peal, kõlab akus-tiline hoiatussignaal.

F Seisupidur hoiab sõidukit maksimaalse

lubatud koormaga puhta betoonpinna

korral langusel 15%.

01

06.E

ST

E 32

5.5 Tõsteraami ja külgemonteeritudseadme kasutamine

F Juhtkangi võib kasutada ainult juhiistmel

istudes.

Tõsteseadmete kasutamine toimub juht-

kangiga juhiistmest paremal.

Kahvlikelgu tõstmine/langetamine

– Juhtkang (23) tõmmata taha, et kahv-

likelku tõsta.

– Juhtkang (23) tõmmata ette, et kahvli-

kelku langetada.

Tõsteraami ett- /tahakallutamine

F Masti taha kallutades mitte asetada

jäsemeid tõsteraami ja esiseina vahele.

– Juhtkang (24) tõmmata taha, et tõster-

aami taha kallutada.

– Juhtkang (24) lükata ette, et tõsteraa-

mi ette kallutada.

o Külgemonteeritud seadme kasutamine

Külgemonteeritud seadme kasutamine

toimub juhtkangiga (64) paremal pool

juhtkangist (32) (tõsteraami kallutami-

ne).

F Külgemonteeritud seadme kasutami-

seks tuleb lisaks järgida tootja kasutus-

juhendit!

E 33

01

06.E

STTööseadme kiiruse juhtimine

Juhtkangi liigutamise ja mootori pöörele-

missageduse muutmisega juhitakse

hüdraulikasilindrite töökiirust.

Pärast juhtkangide lahtilaskmist lähevad

need ise neutraalasendisse tagasi ja

tööseade jääb püsima saavutatud asen-

disse.

M Juhtkangi liigutada alati tundlikult, mitte

tugevate tõmmetega. Lõpp-piirdeni jõu-

des tuleb juhtkang kohe lahti lasta.

– Mootori pöörlemissagedus gaasiped-

aaliga (22) suurendada ja

– juhtkang ikka tahapoole lükata, et töö-

seadme kiirust suurendada.

Z Hüdrostaatilise ajami korral suureneb

mootori pöörlemissagedus automaatselt

vastavalt juhtkangi liikumisnurgale. (Su-

urem nurk = kõrgem pöörlemissagedus)

Z Mootori pöörlemissagedus ei mõjuta

kahvlikelgu langetuskiirust.

F Inimeste tõstmine tõsteseadmetega on

keelatud.

01

06.E

ST

E 34

5.6 Koormate pealevõtmine, transporti-mine ja mahaasetamine

F Juhtkangi võib kasutada ainult juhiistmel

istudes.

M Enne koormate pealevõtmist peab juht

veenduma, et see on nõuetekohaselt

alusele paigutatud ja ei ületa sõiduki

lubatud kandevõimet.

Jälgid koormadiagrammi!

Koormakahvli reguleerimine

F Koormakahvel tuleb nii reguleerida, et

mõlemad kahvlihaarad oleksid kelgu vä-

lisservadest ühekaugusel ja koorma ras-

kuspunkt asetseks täpselt kahvlihaarade

keskel.

– Fikseeriv kang (65) lükata üles.

– Kahvlihaarad (66) nihutada kelgul (67)

õigesse asendisse.

– Fikseeriv kang lükata üles ja nihutada

kahvlihaarasid, kuni see soonde fik-

seerub.

Koorma pealevõtmine

– Ettevaatlikult sõita pealevõetava koor-

ma juurde.


sendisse.

– Seisupidur (31) lülitada asendisse I.– Koormakahvel tõsta koorma juurde

õigele kõrgusele.

– Sõidusuunakang lülitada edaspidisõi-

dule ja seisupidur vabastada.

E 35

01

06.E

ST– Ettevaatlikult sõita koormasse, kuni

see asub võimalikult kahvliselja ääres.

F Koormakahvel peab ulatuma vähemalt

kahe kolmandiku ulatuses oma pikku-

sest koormasse.


sendisse ja seisupidur (31) asendisse

I.

– Kelk üles tõsta, kuni koorem asetseb

vabalt koormakahvlil.

– Sõidusuunakang lülitada tagurpidisõi-


F Jälgida, et taga oleks tee vaba.

– Ettevaatlikult ja aeglaselt tagasi liiku-

da, kuni koorem asub väljaspool laopi-

irkonda.

01

06.E

ST

E 36

F Inimeste viibimine ülestõstetud koorma

all on keelatud!

– Tõsteraam täiesti taha kallutada.

– Koorem langetada niikaugele, kui see

on transportimiseks tingimata vajalik

(põrandast umbes 150...200 mm).

F Mida kõrgemal koormat transporditakse,

seda väiksem on seisukindlus.

E 37

01

06.E

STKoorma transportimine

F Kui koorem on nii kõrgele tõstetud, et

nähtavus ettepoole on takistatud, siis

sõita tagurpidi.

– Sõidukit gaasipedaaliga (22) tundlikult

kiirendada ja aeglase sõidu /piduripe-

daaliga (30) ettevaatlikult aeglustada.

Seejuures olla alati valmis pidurdama.

– Sõidukiirus valida vastavalt sõidutee-

de ja transporditava koorma olukorra-

le.

– Ristmikel ja läbisõitudel tähele panna

teisi liiklejaid.

– Halva nähtavusega kohtades sõita ai-

nult juhendaja abiga.

F Langustel ja tõusudel transportida koor-

mat alati tõusupoolsel küljel, kunagi ei

tohi viltu sõita või pöörata.

01

06.E

ST

E 38

Koorma mahaasetamine

– Sõiduk ettevaatlikult riiuli juurde juhti-

da.


sendisse.


– Koormakahvel tõsta riiuli juurde õigele

kõrgusele.

– Tõsteraam asetada vertikaalselt.

– Sõidusuunakang lülitada edaspidisõi-


– Koorem ettevaatlikult riiulisse sõiduta-

da.

– Koorem aeglaselt langetada, kuni

– koormakahvel on vaba.

M Vältida koorma järsku mahaasetamist,

et mitte kahjustada ladustatavat materja-

li ja koorma pealevõtuvahendeid.

E 39

01

06.E

STVirnastage silindrikujulisi koormaid ti-

hedalt üksteise kõrvale ja ühtlaselt.

Asetage iga rida laudadele ja otstesse

kiilud.

Silindrikujulisi esemeid võib laduda ka

püramiidiks.

Asetage kiilud alumises reas iga rulli

alla.

Laduge kastidega koormatud alused sir-

gelt ja ruudukujuliselt üksteise kõrvale.

Laduge ülemine rida risti, et tagada lisa-

ohutus.

Kõikuvate koormate käsitsemine

Kahveltõstukite korral, mis on varustatud ühe kahvlihaara külge kinnitatud lisahaake-

seadmega (või mõne teise seadmega, mis võimaldab riputada koormaid konksu kül-

ge), on olemas oht, et kahveltõstukit mõjutavad lisandunud destabiliseerivad jõud.

Kahveltõstukite korral, mis on niisugusteks töödeks ümber ehitatud, tuleb kinni pida-

da järgmistest direktiividest, et parandada kahveltõstuki stabiilsust.

Z Kahveltõstuk, mis ehitati ümber koormate transportimiseks konksu otsas, on kraana,

ja seega kehtivad vastavad kraanade kohta käivad eeskirjad.

Rippuvate koormate käsitsemisel peab olema piiratud maksimaalne kiirus tasasel

pinnal 17 km/h.

Kahveltõstuki kandevõime väheneb, kui ta on ümber ehitatud koormate transportimi-

seks konksu otsas. Järgmised andmed on lisaseadme või juhikabiini külge kinnitatud

tüübisildil nähtavad:

– Lisaseadme kaal;

– Raskuspunkt:

– Kandevõime nimiväärtus.

01

06.E

ST

E 40

F KAHVELTÕSTUKI JA LISASEADME KANDEVÕIME NIMIVÕIMSUST EI TOHI

ÜLETADA.

– Konks ei tohi olla kõrgemal kui 4,5 m põrandapinnast.

– Sõites ei tohi koorma alumine osa olla rohkem kui 300 mm põrandapinnast või kah-

veltõstukist (siin kehtib madalaim väärtus) kõrgemal olla. Mast peab olema üsna

vertikaalselt või tahapoole kallutatud.

– Kahveltõstukit võib kasutada ainult üsna kõvadel, ühtlastel, tasastel ja ettevalmi-

statud pindadel.

– Korraga tohib transportida ainult ühte koormat.

F Kui kahveltõstukit eikasutata nõue-

tekohaselt, võib see ümber kukkuda,

mis võib põhjustada inimeste vi-

gastamist. Kui kahveltõstuk on kohe

ümber kukkumas:

– Jääge tõstukisse (mitte välja

hüpata);

– Hoidke roolist kõvasti kinni;

– Toetuge jalgadele;

– Kallutage kukkumisküljele vastas-

suunda.

5.7 Turvavöö kasutamise juhend

Kui on olemas turvavöö, siis peab selle enne kahveltõstuki käivitamist peale aseta-

ma. Turvavöö tuleb peale asetada järgmiselt:

– Turvavöö tõmmata sujuvalt kassetist välja.

– Rihm keha lähedalt peale asetada ja klamber hoidjasse pista. Sealjuures jälgida,

et vöö ei oleks keerdus.

Kasutaja peab alati võimalikult sügavale vastu seljatuge toetama. Sellega tagatakse,

et tema selg on toestatud ja turvavöö pakub optimaalset kaitset.

– Kui kahveltõstuk on seisma jäänud ja mootor välja lülitatud, vabastada automaatne

turvavöö vööklambri punast nuppu vajutades. Klambri lukk viia kasseti juurde taga-

si.

Turvavöö, mis liiga kiiresti tagasi tõmbub, võib klambrisulguri kokkupõrkel korpusega

aktiveerida automaatse tõkkemehhanismi. Kui automaatne tõkkemehhanism on akti-

veeritud, siis saab vööpiiret ainult teatud pingutusega välja tõmmata. Automaatse

tõkkemehhanismi vabastamine toimub järgmiselt:

– Vöö 10–15 mm ulatuses korpusest välja tõmmata. Selleks on vaja teatud pingutust!

– Lasta vöö uuesti sisse joosta.

– Nüüd peaks olema võimalik vööd tavalisel viisil välja tõmmata.

Automaatne tõkkemehhanism takistab, et vöö kassetist välja tõmmatakse, kui kah-

veltõstuk asub järsul kallakul. Seepärast peab kahveltõstuk järsult kallakult ära sõit-

ma, enne kui turvavööd saab peale panna.

MITTE KÕVASTI KINNI VÄLJA HÜPATA

JALGU TOETADA KALLUTADA

HOIDA

TEISELE POOLE

E 41

01

06.E

STTurvavöö igapäevane kontrollimine või hooldus

Kasutaja peab turvavööd iga päev enne kahveltõstuki kasutamist kontrollima, et kind-

laks teha, kas see on heas seisukorras ja õigesti funktsioneerib. Seejuures tuleb

muuhulgas järgmised kontrollimised läbi viia:

– Turvavöö täiesti välja tõmmata ja kindlaks teha, et see ei ole keerdus.

– Vööklambri funktsioneerimist ja vöö sissetõmbamist kassetti

– kontrollida.

Automaatse tõkkemehhanismi kontrollimine toimub järgmiselt:

– Kahveltõstuk parkida tasasel pinnal.

– Turvavööd üritada ühe tõmbega välja tõmmata, kusjuures automaatne tõkkemeh-

hanism peab takistama vöö väljatõmbamist.

F Kahveltõstukit ei tohi kasutada vigase turvavööga, vaid vöö tuleb kohe välja vaheta-

da.

Kui kahveltõstuk oli sattunud õnnetusse, siis tuleb turvavöö välja vahetada.

Kahjustatud turvavööd, mis enam korralikult ei tööta, tuleb selleks väljaõpetatud ini-

mesel välja vahetada lasta.

5.8 Sõiduki turvaline parkimine

F Kui sõidukist lahkutakse, tuleb see tur-

valiselt parkida, ka siis, kui minnakse

ära vaid lühikeseks ajaks.

Sõidukit ei tohi kunagi ülestõstetud ko-

ormaga parkida ja sealt lahkuda.

– Sõidukiga sõita tasasele pinnale.

F Vedelgaasiga töötavate kahveltõstuki-

tega ei tohi mitmekorruselistes hoone-

tes üle põrandatasapinna ja põran-

datasapinnal üle alumise korruse sõi-

ta.

Vedelgaas on värvitu, raskem kui õhk

ja raskesti hajutatav. Ta kaldub võima-

likult madalale tasapinnale vajuma ja

võib koguneda süvenditesse, äravoo-

ludesse, alumistele korrustele või teis-

tesse sügavatesse kohtadesse.

Seega võib küttegaas koguneda kah-

veltõstukist kaugemal asuvatesse

kohtadesse ja kujutab endast seega ohtu inimestele, kes ei ole teadlikud potentsiaal-

sest plahvatus– ja külmumisohust.

– Koormakahvel täiesti alla lasta ja tõsteraam ette kallutada.

– Sõidusuunakang (29) viia neutraalasendisse.


01

06.E

ST

E 42

Mooroti seiskamine DFG


disse „0„.

– Võti tõmmata süüte- /käivituslülitist

(26).

Mooroti seiskamine TFG

– Küttegaasiballooni sulgventiil (63)

kõvasti sulgeda.

– Oodata, kuni mootor seiskub.


disse „0„.

– Võti tõmmata süüte- /käivituslülitist

(26).

5.9 Mootorikapott ja hoolduskatted

Mootorikapott

Z Enne mootorikorpuse avamist peab

roolisammas olema lükatud täiesti ette

ja iste nihutatud täiesti taha.

– Mootorikapoti avamiseks pista sobiv

instrument (68) läbi juurdepääsuava

ja vajutada mootorikapoti (69) sulgu-

rile.

– Mootorikapott täiesti üles tõsta. Var-

ras hoiab mootorikapotti tõstetud

asendis.

M Kui kahveltõstuk on varustatud teras-

kabiiniga, peavad enne mootorikapoti

ülestõstmist olema mõlemad kabiini-

uksed avatud.

M Teha kindlaks, et enne kahveltõstuki

kasutamist on mootorikapott õigesti

suletud.

Selgemaks ülevaateks on kahvel-

tõstuk kujutatud ilma kaitseplaadita.

E 43

01

06.E

STHoolduskatted

Pärast mootorikapoti avamist saab

hoolduskatteid (70) järgmiselt ee-

maldada:

– Katteplaadi ülemine osa kahvel-

tõstukist eemale kallutada ja hool-

duskate tõstukilt maha tõsta.

– Hoolduskatte kinnitused jälle juhika-

biini/koormakaitsesse paigutada.

– Hoolduskatte ülemine osa lükata

kahveltõstuki suunas, kuni see õi-

gesse asendisse fikseerub.

o Teraskabiin

Teraskabiiniga varustatud kahvel-

tõstukite korral võib mõlemad uksed

sulgeda.

– Kabiiniukse lukust lahti keeramiseks

pöörata võtit vastupäeva.

– Kabiiniukse lukku keeramiseks

pöörata võtit päripäeva.

– Kabiiniukse avamiseks avada uks ja

käepide (71) välja tõmmata või ala-

tes 09/03 (540s–550s) rõhknupp

(72) sisse vajutada.

01

06.E

ST

E 44

5.10 Pukseerimine

F Enne tööde teostamist kahveltõstuki all tuleb tõstemast ja masin toetada plokkidele.

Mehaanilise piduri vabastamine

Mootori rikke korral tuleb enne kahvel-

tõstuki pukseerimist pidurid mehaanili-

selt vabastada. Kui peaks olema vaja

kahveltõstukit sleppi pukseerida, tuleb

järgmistest toimingutest kinni pidada:

Komponentide identifitseerimine

73Kuullaager

74Väljalaskekruvi

75Alusseib

76O-rõngas

– Väljalaskekruvide asend (74)

– Neli väljalaskekruvi (74) eemaldada

hüdrostaatilisest ajamivõllist.

M Kuullaagrid jätta ajamivõlli korpusse

oma kohale.

– Alusseibid (75) ja O-rõngad (76) väl-

ja tõmmata.

– Väljalaskekruvid (74) uuesti paari-

desse panna ja samal ajal pöörde-

momendiga 30 Nm kinni keerata.

E 45

01

06.E

ST– Kahveltõstuk aeglaselt pukseerida. Rataste esimesel veerandpöördel tehakse

kindlaks võimalik takistus, mis sõltub sellest, kui kaua mootor on seisnud.

M Pukseerimine seisva mootoriga põhjustab hüdraulilise ajamivõlli ülekuumenemist.

Selle takistamiseks võib kahveltõstukit vedada ainult lühikest vahemaad maksimaal-

se kiirusega 4 km/h.

– Pärast pukseerimist on tingimata vajalik alusseibid ja O–rõngad tagasi asetada.

Nende juhtnööride mittearvestamisel takistatakse häda– või seisupiduri tööd.

– Väljalaskekruvid (74) eemaldada ning alusseibid (75) ja uued O–rõngad (76) pai-

galdada. Väljalaskekruvid kinnitada tõmbemomendiga 60 ±6 Nm.

Pukseerimispunkt

Kahveltõstuki liigutamisel peab kasut-

ama jäika puksiirtrossi.

Kahveltõstuki pukseerimispunkt on

märgistatud (77).

Pukseerimispunkti kasutamine

– Pukseerimispolt (78) vajutada alla ja

keerata 90 kraadi.

– Pukseerimispolt tõmmata üles ja

pukseerimisköis või haagise veotii-

sel viia avasse (79).

– Pukseerimispolt sisse asetada, alla

vajutada, 90 kraadi keerata ja fik-

seeruda lasta.

Haagiseühenduse paigaldamine

M Juht peab enne ühendamist veendu-

ma, et maksimaalset haagise koor-

must ei ületataks.

5.11 Haagiste pukseerimine

Pukseerimispunkti saab vajadusel ka-

sutada haagise slepis vedamiseks kui-

val, tasasel ja hästi hooldatud pinnal.

Haagise ühendamiseks vt „Pukseeri-

mispunkti kasutamine”.

01

06.E

ST

E 46

5.12 Haagise koormus

M Juht peab enne ühendamist veenduma, et maksimaalset haagise koormust ei ületa-

taks.

Lubatud haagisekoormus

Seade Omakaal Tõmbejõud Lisatav koormus

(kg) (N) (kg)

DFG 316s 3020 8420 730

DFG 320s 3270 7600 660

TFG 316s 3000 7400 640

TFG 320s 3250 7100 615

DFG 420s 3740 11830 1025

DFG 425s 4170 11830 1025

DFG 430s 4500 12800 1110

TFG 420s 3710 10500 910

TFG 425s 4140 10800 935

TFG 430s 4470 11700 1015

DFG 540s 6279 16730 1450

DFG 545s 6669 16730 1450

DFG 550s 7434 16730 1830

TFG 540s 6279 20500 1775

TFG 545s 6669 20500 1775

TFG 550s 7434 20500 1775

E 47

01

06.E

ST

6 Rikkeabi

See peatükk võimaldab kasutajal lihtsaid rikkeid või vale kasutamise tagajärgi ise lo-

kaliseerida ja kõrvaldada. Rikete lokaliseerimisel tuleb lähtuda tabelis toodud tege-

vuste järjekorrast.

Z Kui riket ei saa „Abinõude” kasutamisega kõrvaldada, teavitage Jungheinrichi teenin-

dust, kuna edasist rikke kõrvaldamist võib teostada ainult väljaõppinud ja kvalifitsee-

ritud teeninduspersonal.

Rike Võimalik põhjus AbinõudStarterit ei saa

keerata

Sõidusuunakang ei ole neutra-

alasendis

Aku laetus liiga väike

Aku ühendusjuhe lahti või poo-

liklemmid oksüdeerunud

Starterijuhe lahti või murdunud

Starteri magnetlüliti ripub

Sõidusuunakang viia neutraalasendisse

Kontrollida aku laetust, vajadusel laadida

Pooliklemmid puhastada ja õlitada, aku ühen-

dusjuhe kinnitada

Starterijuhet kontrollida, vajadusel kinnitada või

vahetada

Kontrollida, kas magnetlüliti lülitub kuuldavalt

Mootor

ei käivitu

Õhufilter must

Tõmbetross defektne või välja-

veninud

Lisaks küttegaasi kasutamisel

Küttegaasiballooni sulgventiil

suletud

Küttegaasiballoon tühi

Süütejagaja kaas niiske

Süüteküünlad niisked, õlita-

mata või lahti

Süüteküünlad defektsed

Lisaks diisli kasutamisel

Kütusepaak tühi, sissepritse-

seade on õhku sisse imenud

Vesi kütuseseadmes

Õhufilter puhastada või vahetada

Kontrollida tõmbetrossi

Sulgventiil avada

Küttegaasiballoon vahetada

Süütejagaja kaas kuivatada, vajadusel kontakti-

pihustiga pihustada

Süüteküünlad kuivatada, puhastada, kinnitada

Süüteküünlad vahetada

Diislikütust tankida ja sissepritseseadet ventilee-

rida

Kütuseseade tühjendada, sõiduk tankida, kütu-

seseade ventileerida

Mootor ei käi-

vitu (järg)

Kütusefilter ummistunud

Diislikütuse parafiinieraldus

(helveste teke)

Kontrollida kütuse läbivoolu, vajadusel kütusefil-

ter vahetada

Sõiduk paigutada sooja ruumi ja oodata, kuni pa-

rafiini eraldumine on lakanud või vajadusel kü-

tusefilter vahetada, tankida talve-diiselkütust

01

06.E

ST

E 48

Rike Võimalik põhjus AbinõudHoiatustuli

Mootoriõlirõhk

põleb töötami-

se ajal

Mootoriõlitase liiga madal Kontrollida mootoriõli taset, vajadusel täita

Mootori tem-

peratuurinäit

läheb punase-

le alale

Mootoriõlitase liiga madal

Jahuti must

Jahutusvahendi tase liiga ma-

dal

Ventilaatori kiilrihm libiseb

Kontrollida mootoriõli taset, vajadusel täita

Jahuti puhastada

Kontrollida mootori jahutussüsteemi lekete suh-

tes, vajadusel lisada jahutusvahendit

Kiilrihma pinget kontrollida, vajadusel pingutada

või vahetada.

Hoiatustuli

Ajamiõli tem-

peratuur põleb

töötamise ajal

Ajamiõli tase liiga madal

Õlijahuti must

Kontrollida ajamiõli taset, vajadusel täita

Õlijahuti puhastada

Mootor töötab,

aga sõiduk ei

liigu

Sõidusuunakang neutraala-

sendis

Seisupidur peal

Sõidusuunakang viia soovitud asendisse

Seisupidur vabastada

Sõiduk ei saa-

vuta maksi-

maalkiirust

Ajamiõli tase liiga madal Kontrollida ajamiõli taset, vajadusel täita

Tõstekiirus lii-

ga väike

Õlitase hüdraulikaõlipaagis lii-

ga madal

Hüdraulikapaagi ventilatsioon

must või ummistunud

Kontrollida hüdraulikaõli taset, vajadusel täita

Hüdraulikapaagi ventilatsioon puhastada või va-

hetada

Koormat ei

saa maksi-

maalkõrgu-

sesse tõsta

Õlitase hüdraulikaõlipaagis lii-

ga madal

Kontrollida hüdraulikaõli taset, vajadusel täita

Rool liigub ra-

skelt

Roolivõlli rehvi õhurõhk liiga

madal

Kontrollida rehvi õhurõhku, vajadusel täita õige

rõhuni

Roolilõtk liiga

suur

Õhk roolisüsteemis Kontrollida hüdraulika õlitaset ja vajadusel täita,

seejärel rooli mitu korda ühele ja teisele poole

kuni piirdeni keerata

F 1

11

06

.ES

T

F Sõiduki korrashoid

1 Töökindlus ja keskkonnakaitse

Selles peatükis nimetatud kontrollimised ja hooldustööd tuleb teostada hooldustööde

kontrollnimekirja järgi.

F Igasugused muudatused transpordiseadme juures – eriti turvaseadmete juures – on

keelatud. Mitte mingil juhul ei tohi transpordiseadme töötamiskiirusi muuta.

M Meie kvaliteedikontrolli alla kuuluvad ainult originaal–varuosad. Ohutu ja usaldus-

väärse töötamise tagamiseks tuleb kasutada ainult tootja varuosi. Vanad ja väljava-

hetatud töövahendid tuleb käidelda asjatundlikult kehtivate keskkonnamääruste järgi.

Õlivahetuseks on teie käsutuses tootja teenindusjaam.

Pärast kontrollimisi, puhastus– ja hooldustöid tuleb teostada toimingud, mis on loet-

letud lõigus 14 "Algkontrollimised ja kontrollimised pärast suuremaid remonttöid või

muudatusi".

2 Korrashoiutööde ohutuseeskirjad

Korrashoiutööde personal: Transpordiseadmete hooldust ja korrashoiutöid võib

teostada ainult tootja asjatundlik personal. Tootja teenindusorganisatsioon omab

spetsiaalselt nendeks ülesanneteks väljaõppinud välisteenindustehnikuid. Soovita-

me seetõttu sõlmida hooldusleping tootja vastava teeninduspunktiga.

Kergitamine ja üles tõstmine: Transpordiseadme kergitamiseks võib kasutada kin-

nitusvahendeid ainult selleks ettenähtud kohtades. Ülestõstmisel tuleb kasutada so-

bivaid vahendeid (kiilud, puuklotsid) veerema hakkamise või ümberkukkumise vastu.

Ülestõstetud koorma all tohib töötada ainult juhul, kui see on piisavalt tugevate ketti-

dega toestatud.

Z Tõstepunkte vt ptk B.

Puhastustööd: Transportimisseadet ei tohi puhastada süttivate vedelikega. Enne

puhastustööde algust tuleb kasutusele võtta kõikvõimalikud ohutusabinõud, mis

välistavad sädemete tekke (nt lühise tõttu). Akutoitega transpordiseadmetel tuleb

akujuhe välja tõmmata. Elektrilisi ja elektroonilisi mudeleid tuleb puhastada nõrga imi-

või suruõhuga ja mittejuhist, antistaatilise pintsliga.

M Kui transportimisseadet pestakse veejoaga või kõrgsurvepuhastiga, tuleb eelnevalt

kõik elektrilised ja elektroonilised moodulid hoolikalt kinni katta, kuna niiskus võib

põhjustada valesid funktsioone. Aurujoaga puhastamine ei ole lubatud.

F Enne mingite uste või kaante avamist või katete eemaldamist mootor seisma panna

ja süütevõti eest ära võtta. Hooldus– ja remonttöid võib teha alles siis, kui mootor on

jahtunud.

11

06

.ES

T

F 2

Tööd elektriseadme juures: Töid elektriseadme juures võib teostada ainult väljaõp-

pinud elektrotehnikaspetsialist. Te peate enne töö algust kõik abinõud tarvitusele võt-

ma, mis on vajalikud elektriõnnetuse vältimiseks.

Keevitustööd: Elektriliste või elektrooniliste komponentide kahjustamise vältimiseks

tuleb enne kõiki keevitustöid aku(d) ja generaatorid lahutada. Hüdrostaatilistel kah-

veltõstukitel tuleb arvutisüsteem välja lülitada. Keevitustöid võib kahveltõstuki juures

teostada ainult selleks tööks kvalifitseeritud personal.

Seadistused: Parandustöödel ning hüdrauliliste / elektriliste / elektrooniliste kompo-

nentide vahetamisel tuleb jälgida sõidukist olenevaid seadistusi.

Rehvid: Rehvide kvaliteet mõjutab transpordiseadme seisukindlust ja sõiduomadusi.

Muudatusi tohib teha ainult tootja nõusolekul. Rataste või rehvide vahetusel tuleb jäl-

gida, et transpordiseadme seisuasend ei oleks viltune (rattavahetus nt alati paremal

ja vasakul pool samal ajal).

Tõsteketid: Ebapiisava õlitamise korral kuluvad tõsteketid kiiresti. Hooldustööde

kontrollnimekirjas toodud intervallid kehtivad tavatöö tingimustes. Töötades kõrgen-

datud nõudmise tingimustes (tolm, temperatuur), tuleb sagedamini õlitada. Ettenäh-

tud ketipihustit tuleb nõuetekohaselt kasutada. Määrde kandmine välispinnale ei taga

küllaldast õlitamist.

Hüdraulikavoolikud: Pärast 6–aastast kasutusaega tuleb voolikud uutega asenda-

da. Hüdraulikakomponentide vahetamisel tuleks selle hüdraulikasüsteemi voolikud

välja vahetada.

F 3

11

06

.ES

T3 Hooldus ja järelevalve

Põhjalik ja asjatundlik hooldusteenistus on üks tähtsamaid eeldusi transpordiseadme

ohutuks kasutamiseks. Regulaarse hoolduse tegemata jätmine võib põhjustada

transpordiseadme kasutuskõlbmatuks muutumist ja kujutab ka ohtu inimestele ja töö-

le.

M Tõstuki üldised kasutustingimused mõjutavad märkimisväärselt hooldusosade

kulumist.

Kulumiskahjustuste vältimiseks soovitame lasta Jungheinrichi konsultandil koha peal

kasutustingimusi analüüsida ja vastavad hooldusintervallid välja töötada.

Toodud hooldusintervallide eelduseks on tõstuki eesmärgipärane kasutamine ja

normaalsed töötingimused. Kõrgemate nõudmiste korral, nagu suur tolmusisaldus,

temperatuuri kõikumised jne, tuleb intervalle vastavalt vajadusele lühendada.

Alljärgnev hooldus- ja kontroll-leht nimetab tegevused, mis tuleb läbi viia ning aja,

millise intervalliga seda teha tuleb. Hooldusintervallid on toodud lühendeid kasutades

järgnevalt:

W = Iga 50 töötunni järel, siiski vähemalt kord nädalas

A = Iga 500 töötunni järel

B = Iga 1000 töötunni järel, kuid siiski vähemalt 1 kord aastas

C = Iga 2000 töötunni järel, kuid siiski vähemalt 1 kord aastas

Z Hooldusintervalliga W tähistatud tööd tuleb läbi viia tõstuki kasutajal.

En la fase de preparación (después de aprox. 100 horas de servicio) de la carretilla

o después de una reparación, la entidad explotadora deberá comprobar las tuercas

de las ruedas o los pernos de las mismas y, en caso necesario, apretarlos.

11

06

.ES

T

F 4

4 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG/TFG

HooldusintervallidStandard = W A B C

Külmhoone =

Raam / ehitus:

1.1 Kõikide kandvate osade kahjustuste kontrollimine

1.2 Kruviühenduste kontrollimine

1.3 Juhikaitsekatuse kahjustuste ja kinnituse kontrollimine

1.4 Haagiseühenduse kontrollimine

Ajam: 2.1 Sisepõlemismootor – vt eri-kontrollnimekiri

2.2 Ajami müra ja lekete kontrollimine

2.3 Pedaalimehaanika kontrollimine, vajadusel reguleerimine ja

õlitamine

2.4 Ülekande õlitaseme kontrollimine

2.5 Ülekandeõli vahetamine

2.6 Ülekandeõli–imemissõela ja ventilaatori puhastamine

2.7 Ülekande õlifiltri vahetamine

2.8 Veotelje müra ja lekete kontrollimine

2.9 Veotelje õlitaseme kontrollimine (ainult hüdrokineetiline)

2.10 Veotelje õlivahetus (ainult hüdrokineetiline)

2.11 Lülitusmehaanika kulumise kontrollimine lülituskangil ja

liugpindade õlitamine (ainult hüdrokineetiline)

2.12 Veotelje/masti pöördtelje õlitamine (ainult hüdrokineetiline).

Piduriseade: 3.1 Funktsiooni ja seadistuse kontrollimine

3.2 Piduriklotsi katte kontrollimine (ainult hüdrokineetiline)

3.3 Pidurimehaanika kontrollimine, vajadusel reguleerimine ja

õlitamine (ainult hüdrokineetiline)

3.4 Pidurivoolikute, ühenduste ja pidurivedeliku seisukorra kon-

trollimine (ainult hüdrokineetiline)

3.5 Pidurivedeliku vahetamine (ainult hüdrokineetiline)

Rattad: 4.1 Kulumise ja kahjustuste kontrollimine

4.2 Laagrite ja kinnituste kontrollimine

4.3 Õhurõhu kontrollimine

Juhtimine: 5.1 Roolilõtku kontrollimine

5.2 Roolisamba mehaaniliste osade kontrollimine, vajadusel

õlitamine

5.3 Roolivõlli, võllikaela, piirete kulumise ja deformeerumise

kontrollimine

5.4 Hüdrauliliste detailide funktsiooni ja tiheduse kontrollimine

Tõsteraam: 6.1 Tõsteraami kinnituse kontrollimine

6.2 Tõsteraami laagrite kontrollimine ja õlitamine

6.3 Funktsiooni, kulumise ja seadistuse kontrollimine

6.4 Rullikute, liugdetailide ja kinnituste visuaalne kontrollimine

6.5 Tõstekettide ja ketijuhtide kulumise kontrollimine, seadistami-

ne ja õlitamine

6.6 Mastiprofiili külglõtku ja paralleelsuse kontrollimine

6.7 Kahvlihaarade ja kelgu kulumise ja kahjustuste kontrollimine

6.8 Kaitseseadmete kinnituse ja kahjustuste kontrollimine

6.9 Laagrite ja kinnituste kontrollimine

6.10 Tõsteraami kaldenurga kontrollimine

F 5

11

06

.ES

T

Hooldusintervallid

Standard = W A B C

Külmhoone =

Hüdrauliline seade:

7.1 Funktsiooni kontrollimine

7.2 Ühenduste ja kontaktide tiheduse ja kahjustuste kontrollimine

7.3 Hüdraulikasilindri tiheduse, kahjustuste ja kinnituse

kontrollimine

7.4 Õlitaseme kontrollimine

7.5 Hüdraulikaõli vahetamine

7.6 Filtrikasseti vahetamine

7.7 Hüdraulikaõli imemissõela ja ventilaatori puhastamine

7.8 Rõhupiiramisventiilide funktsiooni kontrollimine

7.9 Ühendusvoolikute funktsiooni ja kahjustuste kontrollimine

Elektrilisedseadmed:


8.2 Juhtmeühenduste kinnituse ja kahjustuste kontrollimine

8.3 Hoiatusseadmete ja turvalülitite funktsiooni kontrollimine

8.4 Instrumentide ja näidikute funktsiooni kontrollimine

Aku: 9.1 Happetiheduse, happetaseme ja akupinge kontrollimine

9.2 Ühendusklemmide kinnituse kontrollimine, õlitamine

9.3 Akujuhtme kahjustuste kontrollimine, vajadusel vahetamine

Külgemon-teeritav seade:


10.2 Seadme kinnituse ja kandvate osade kontrollimine

10.3 Laagripukside, juhtvarraste ja piirete kulumise ja kahjustuste

kontrollimine, õlitamine

Õlitamine: 11.1 Sõiduki õlitamine vastavalt õlitusplaanile

Üldisedmõõtmised:

12.1 Sõidukiiruse ja pidurdusteekonna kontrollimine

12.2 Tõste- ja langetuskiiruse kontrollimine

12.3 Turvaseadmete ja lülitite kontrollimine

Esitamine: 13.1 Proovisõit nimikoormusega

13.2 Pärast õnnestunud hooldust sõiduki esitamine selleks volita-

tud isikule

11

06

.ES

T

F 6

5 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG

d) Jahutusvahendi iga-aastane uuendamine.

Hooldusintervallid

Standard = W A B C

Mootorid: 1.1 Mootori müra ja tiheduse kontrollimine

1.2 Sissepritsepumba pealevoolu kontrollimine, vajadusel regu-

leerimine

1.3 Sissepritsedüüside surve kontrollimine, vajadusel reguleeri-

mine

1.4 Silinderkruvide pingutamine

1.5 Ventiililõtku kontrollimine, vajadusel reguleerimine

1.6 Mootori õlitaseme kontrollimine, vajadusel lisamine

1.7 Mootoriõli vahetamine

1.8 Mootori õlifiltri vahetamine

1.9 Kiilrihma pinge ja kahjustuste kontrollimine

1.10 Maksimaalse pöörlemissageduse (ilma koormata) kontrollimi-

ne, vajadusel reguleerimine

Jahutusva-hend:

2.1 Jahutusvahendi taseme kontrollimine, vajadusel lisamine

2.2 Külmumisvastase vahendi sisalduse kontrollimine, vajadusel

lisamine

Väljalaske-toru:

3.1 Väljalaskeseadme tiheduse ja kahjustuste kontrollimine

3.2 Heitgaasi väärtuste kontrollimine, vajadusel korrigeerimine

Õhufilter: 4.1 Õhufiltri kasseti puhastamine

4.2 Õhufiltri kasseti vahetamine

Hüdraulika: 5.1 Hüdraulikapumba ajami kontrollimine ja õlitamine

Kütuseseade: 6.1 Kütusefiltri vahetamine

6.2 Kütuse vee-eraldaja kontrollimine, vajadusel tühjendamine

6.3 Kütusepaagi ja voolikute tiheduse ja kahjustuste kontrollimine

F 7

11

06

.ES

T6 Hooldustööde kontrollnimekiri TFG

d) Jahutusvahendi iga-aastane uuendamine.

Hooldusintervallid

Standard = W A B C

Mootorid: 1.1 Mootori müra ja tiheduse kontrollimine

1.2 Süüteküünalde kontrollimine, vajadusel uuendamine

1.3 Süüteajapunkti kontrollimine, vajadusel reguleerimine

1.4 Süütejagaja seadistuse kontrollimine, vajadusel

reguleerimine

1.5 Ventiililõtku kontrollimine, vajadusel reguleerimine

1.6 Mootori õlitaseme kontrollimine, vajadusel lisamine

1.7 Mootoriõli vahetamine

1.8 Mootori õlifiltri vahetamine

1.9 Kiilrihma pinge ja kahjustuste kontrollimine

1.10 Maksimaalse pöörlemissageduse (ilma koormata) kontrollimi-

ne, vajadusel reguleerimine

Jahutusva-hend:

2.1 Jahutusvahendi taseme kontrollimine, vajadusel lisamine

2.2 Külmumisvastase vahendi sisalduse kontrollimine, vajadusel

lisamine

Väljalaske-toru:

3.1 Väljalaskeseadme tiheduse ja kahjustuste kontrollimine

3.2 Heitgaasi väärtuste kontrollimine, vajadusel korrigeerimine

Õhufilter: 4.1 Õhufiltri kasseti puhastamine

4.2 Õhufiltrikasseti vahetamine

Hüdraulika: 5.1 Hüdraulikapumba ajami kontrollimine ja õlitamine

Küttegaasi-seade:

6.1 Küttegaasiseadme tiheduse ja kahjustuste kontrollimine

6.2 Küttegaasifiltri vahetamine spetsialisti poolt

6.3 Küttegaasiseadme kontrollimine spetsialisti poolt

6.4 Kahjulike ainete sisaldust heitgaasis tuleb lasta kontrollida

spetsialistil ja reguleerida see võimalikule madalaimale

väärtusele

6.5 Impco-üksuste kontrollimine ja hooldamine

11

06

.ES

T

F 8

7 Jahutusvahendi spetsifikatsioon

Kasutatud jahutusvahendi kvaliteet võib tugevalt mõjutada jahutussüsteemi efektiiv-

sust ja eluiga. Allpool toodud soovitused võivad olla abiks korraliku külmumis- ja/või

korrosioonikaitsega jahutusseadme korrashoiul.

Kasutage võimaluse korral alati puhast, pehmet vett.

Kui külmumiskaitse ei ole vajalik, on lubatava külmumisvastase vahendi kasutamine

siiski eeliseks, kuna see pakub kaitset korrosiooni vastu ja tõstab jahutusvahendi

keemispunkti. Minimaalne, 25% külmumisvastase vahendi kontsentratsioon on vaja-

lik, kuid meie soovitame kasutada 33% kontsentratsiooni.

Kui ei kasutata külmumisvastast vahendit, siis peaksite veele lisama korrosioonitõr-

jevahendit. Allpool toodud lisaainete segu on andnud häid tulemusi.

Vahetage vett/korrosioonitõrjevahendit iga kuue kuu järel või kontrollige vastavalt tõr-

jevahendi tootja soovitustele.

Z Mõned korrosioonitõrjevahendid sisaldavad lahustuvat õli, mis võib kahjulikult mõju-

da mõnele voolikutüübile.

– Kui külmakahjustuste vältimiseks kasutatakse külmumisvastast vahendit, siis peab

see baseeruma etüleenglükoolil. Külmumisvastane vahend, mis ühele allpool too-

dud normidest või samaväärsele vastab, on vastuvõetav, kui lahjendatuna on pH-

väärtus 7,0–8,5,

– Külmumisvastase vahendi kasutamisel tuleb muuhulgas silmas pidada külmumis-

vastase vahendi ja vee õiget vahekorda. Külmumisvastane vahend peab ülaltoo-

dud standarditele täielikult vastama.

Külmumisvastase vahendi kvaliteeti peab vähemalt üks kord aastas kontrollima, nt

külmaperioodi alguses.

Kui ei rakendata õiget menetlust, siis ei saa tootja külma- ja korrosioonikahjustuste

eest vastutust võtta.

Korrosioonitõrjevahend SeguNaatriumbensoaat 10–15 grammi/liiter

Naatriumnitrit 1–2 grammi/liiter

Bensotriasool

pH (happeline/alkaliin) tavaline lisaaine

0,5 grammi/liiter

U K BS 6580:1992 Korrosiooni tõrjuv mootori jahutuskontsen-

traat

U.S.A. ASTM D4985 või SAE J1941 Etüleenglükoolil baseeruv mootorijahutus-

vahend

Madalaim temperatuurvajalik kaitse

Külmumisvastase vahendi mahu %

Mahu suheKülmumisvastane

vahend:Vesi

–37°C 50 1 : 1

F 9

11

06

.ES

T

F KÜLMUMISVASTANE VAHEND SISALDAB ETÜLEENGLÜKOOLI JA TEISI KOOS-

TISAINEID, MIS ON MANUSTAMISEL MÜRGISED, JA VÕIVAD PIKEMAAJALISEL

VÕI KORDUVAL KOKKUPUUTEL NAHAGA PÕHJUSTADA MÜRGISTUST.

Järgige külmumisvastaste vahendite käsitsemisel alati järgmisi ettevaatusabinõusid:

– Külmumisvastast vahendit ei tohi MITTE KUNAGI seespidiselt tarvitada. Kui kül-

mumisvastast vahendit on kogemata alla neelatud, tuleb OTSEKOHE arsti poole

pöörduda.

– Vältige pikemaaegset külmumisvastase vahendi kokkupuudet nahaga.

– Peske pritsmed võimalikult kiiresti nahalt maha.

– Kui külmumisvastast vahendit on silma sattunud, peate kohe põhjalikult loputama.

– Külmumisvastase vahendiga määrdunud riided tuleb seljast võtta ja puhtaks pesta,

enne kui neid jälle kanda.

– Külmumisvastaste vahendite regulaarsel ja sagedasel käsitsemisel peab kandma

kaitsekindaid (kile– või kummikindaid, saapaid ja mitteläbilaskvast materjalist kom-

binesooni või põlle).

F KORROSIOONITÕRJEVAHENDID SISALDAVAD LISAAINEID, MIS MANUSTAMI-

SEL ON MÜRGISED JA VÕIVAD PIKEMAAJALISEL VÕI KORDUVAL KOKKUPUU-

TEL NAHAGA PÕHJUSTADA MÜRGISTUST. TULEB JÄRGIDA SAMU

ETTEVAATUSABINÕUSID NAGU KÜLMUMISVASTASTE VAHENDITE PUHUL

11

06

.ES

T

F 10

8 Määrdeainete spetsifikatsioonid

MÄÄRDEPUNKT SPETSIFI-KATSIOON

-20°c kuni –5°c(külm)

-5°c kuni +30°c(mõõdukas)

+30°c kuni +50°c(troopiline)

1. ROOLISEADE täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist

2. REDUKTSIOONI-NUPUD

EP Mineral Oil API–

GL5 klass

SAE 80 SAE 90 SAE 140

3. MOOTOR

a. DFG 316s/320s404C.22

API CH4 või

ACEA E5

SAE 5W/20 SAE 10W/30 SAE 15 W/40

a. TFG 316s/320s2.0L FE5F 02 000

API CC SAE 10W SAE 10W/30 SAE 40W

c. DFG 420s--430s704.30

704.26

404C-22T

API CD/SE

API CC/SE

API CH4 või

ACEA E5

SAE 10W

SAE 5W/20

SAE 5W/20

SAE 10W/30

SAE 10W/30

SAE 10W/30

SAE 40W

SAE 15W40W

SAE 15W40W

d. TFG 420s-430s3.0L L4

API SG/SH SAE 15 W/40 SAE 10W/30 SAE 40W

e. DFG 540s-550s 1004.4 2

1104C.44

API CD/SE SAE 10W SAE 20/20W SAE 30

API CG4/CH4 või

ACEA E3/E5

SAE 5W/20 SAE 10 W/30 SAE 15 W/40

f. TFG 540s-550s4.3L V6

API SG/SH SAE 15 W/40 SAE 10W/30 SAE 40W

4. HÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE

täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist

5. HÜDRAULIKA-SÜSTEEMIHÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE

mittekuluv

Hüdraulikaõli

osoonikaitsevahendi

ga ja vahuvastane

aine vastavalt ISO

viskoossusklassifikat

sioonile

HV 46 HV 46 HV 46

või API SC, SD või

SE

SAE10 SAE10 SAE20/20W

6. MÄÄRDEDLaagrid, niplid ja

rullikud

Kuullaagrimäärded

liitiumi baasil NLG nr

2

7. TÕSTEKETID Emulsioonikindel õli,

SAE 30 mootoriõli

8. MASTIKANAL Õlilapp

korrosioonikaitseks

9. KETID, LIIGENDID JA KOORMA KINNITUSPOLDID

Õlikann

10. AKU ÜHENDUS-PUNKTID

Toorvaseliin

F 11

11

06

.ES

TSoovitatavad määrdeained -20ºc kuni -5ºc (külm)

MÄÄRDEPUNKT Castrol Shell B.P. Esso



Hypoy Light

EP80W

Spirax

HD80w/90

Hypogear

80EP

Esso Gear Oil

GX80W

3. MOOTOR

a. DFG 316s/320s404C.22

Deusol CRX 10/30

või CRI 10W/30

Rimula

X10W

Vanellus 5W/30

C8

Ultima

Essolube

XD3+10W

a. TFG 316s/320s2.0L FE5F LPG

CRX

10W/30

Rimula

X10W

Vanellus

C3 10W

Essolube

XD3+10W

c. DFG 425s--430s704.30

704.26

404C-22T

Deusol CRX 10/30

või CRI 10W/30

Rimula

X10W

Vanellus C3 10-30

/ Vanellus C3 10W Essolube

XD3+10WVanellus

C5 Global 15 W/40

e. DFG 540s-550s 1004.4 2

1104C.44

CRX 10/30

või CRI 10W/30

Rimula X10W Vanellus C3 10W Essolube

XD3+10WVanellus 5W/30

C8

Ultima

f. TFG 540s-550s4.3L V6

CRX 10W/30 Rimula X10W VanellusC5 Global

15

W/40

Essolube

XD3+10W




Hyspin AWH M46 Tellus Oil T46 Energol SHF––HV

46

Univis N46


rullikud

Spheerol

L–EP2

Retinax LX2 Energrease L2 Beacon EP2

Määrdepunkt Spetsifikatsioon

7. TÕSTEKETID Acheson HI LOAD kahveltõstuki ketimääre või

Rocol–tõstuki ketipritsevahend

8. MASTIKANAL Õlilapp korrosioonikaitseks

9. VARDAD, LIIGENDID JA KOORMATIHVTID Õlikann

10. AKU ÜHENDUSED Toorvaseliin

11

06

.ES

T

F 12

Soovitatavad määrdeained -20°c kuni -5°c (mõõdukas)




Hypoy EP90 Spirax

HD85w/90

Hypogear

90EP

Esso Gear Oil

GX85W-90

3. MOOTOR

a. DFG 316s/320s104.22

404C.22

Deusol CRX 10/30

või CRI 20W/30

Rimula 15W/40

või Rimula

X20W/20W

Vanellus C3 20–50

või Vanellus C3

20W

Essolube

XD3+10W

VanellusC6 Global

Plus 10W/40


Deusol CRX 10/30

või CRI 15W/40

Rimula X15W/

40

VanellusC6 Global

Plus 10W/40

Essolube

XD3+20W

Vanellus C3 20–50

või Vanellus C3

20W

c. DFG 425s--430s704.30

704.26

404C-22TDeusol CRX 10/30

või CRI 20W/30

Rimula 15W/40

või Rimula

X20W/20W

Vanellus C3 20-50

/ Vanellus C3 20W

20-50 Essolube

XD3+20WVanellusC6 Global

Plus 10W/40

e. DFG 540s-550s 1004.4 2

1104C.44

Deusol CRX 10/30

või CRI 20W/30

Rimula 15W/40

või Rimula

X20W/20W

Vanellus C3 20–50 Essolube

XD3+20WVanellusC6 Global

Plus 10W/40

f. TFG 540s-550s4.3L V6

Deusol CRX 10/30

või CRI 15W/40

Rimula 15W/40 VanellusC6 Global

Plus 10W/40

Essolube

XD3+20W




Hyspin AWH M46 Tellus Oil T46 Energol SHF-HV

46

Univis N46


rullikud

Spheerol L-EP2 Retinax LX2 Energrease L2 Beacon EP2



Rocol-tõstuki ketipritsevahend




F 13

11

06

.ES

TSoovitatavad määrdeained +30°c kuni +50°c (mõõdukas)




Castrol EPX 85W/

140

Spirax

HD85w/140

Hypogear

140EP

Esso Gear Oil

GX85W–140

3. MOOTOR

a. DFG 316s/320s104.22

404C.22

Deusol CRX 10W/30 Rimula 15W/40 Vanellus C3 15W/

40

Vanellus C3 30

Essolube

XD3+30W

Deusol CRI 20W/30 Rimula X30 Vanellus C5 Glo-

bal 15W/40


CRX 15W/40 Rimula X10W/

40

SEA 40W Essolube MHX

15W–40

c. DFG 420s--430s704 30

704.26

Deusol CRX 10W/30 Rimula 15W/40 Vanellus C5 Glo-

bal 15W/40

Essolube

XD3+30W

Deusol CRI 20W/30 Rimula X30 Vanellus 5W/30

C8 Ultima

d. TFG 420s-430s3.0L L4

CRX 15W/40 Rimula X10W/

40

VanellusC3 Mono

40

Essolube MHX

15W–40

e. DFG 540s-550s 1004.4 2

1104C.44

Deusol CRX 10/30

või CRI 20W/30

Rimula 15W/40

või Rimula X30

Vanellus C3 15W-

40 või Vanellus C3

30

Essolube

XD3+30W

VanellusC6 Global

Plus 10W/40

f. TFG 540s-550s4.3L V6

CRX 15W/40 Rimula 10W/40 Vanellus C3 Mono

40

Essolube MHX

15W–40

4. HÜDROSTAATI-LINE ÜLEKANNE


5. HÜDRAULIKA-SÜSTEEMIHÜDROSTAATILI-NE ÜLEKANNE

Hyspin AWH M46 Tellus Oil T46 Energol SHF-HV

46

Univis N46

6. MÄÄRDEDLaagrid, niplid ja rul-

likud

Spheerol L-EP2 Retinax LX2 Energrease L2 Beacon EP2



Rocol-tõstuki ketipritsevahend




11

06

.ES

T

F 14

Soovitatud määrdeained

Z Tärniga * märgitud artiklite tellimisel palun näidata kogus liitrites.

Z Vastuvõtuvõime määrab tarnitava minimaalkoguse. Palun tellige antud vastuvõtuvõi-

me kogustes, nt mootoriõli 50302947 25 liitri tellimine = 25 koondlehel = 1 trumli tar-

nimine.

M ÄRGE MINGIL JUHUL SEGAGE SAMAS MÄÄRDEKOHAS ERINEVATE TOOTJA-

TE ÕLISID.

9 Kütuse andmed – DFG

Kasutada võib ainult diisliõli DIN 51601 järgi.

Klass Artikli nr. Vastuvõtu-võime

Ühik Kasutusala

Mootoriõli 15W/40 50302947 25 l trummel Liiter* Kõik diiselmootorid

Mootoriõli 15W/40 14088020 5 l mahuti Liiter* Kõik diiselmootorid

Mootoriõli 10W/30 50302948 20 l trummel Liiter* Küttegaasi- /bensiini-

mootorid

Määrdeaine 14038650 400 g Gramm

Külmumisvastane ja

jahutusvahend

14295090 5 l mahuti Liiter*

Pidurivedelik HD 29201570 5 l mahuti Liiter*

Ülekandeõli 10W 50302949 20 l trummel Liiter* Kõik mitteautomaats-

ed ülekanded

Mootoriõli 15W/40 50302950 205 l mahuti Liiter* Kõik diiselmootorid

F 15

11

06

.ES

T10 Õlitusskeem

Õlitusskeemi võti 10.1 – DFG/TFG


1. Ketirullid 9. Liigendid ja lukud

2. Tõsteketid 10. Roolivõlli nupud

3. Mastikanalid 11. Tihvtid

4. Kaldsilindri fiksaator 12. Liigendi fiksaator

5. Hüdrostaatiline ülekandevõll 13. Mootoriõli ja filter

6. Hüdropump 14. Juhi juhtimisseadmed

7. Reguleeritav pump 15. Masti- ja kahvlikelgu rullid

8. Hüdraulikaõli ja -filter

11

06

.ES

T

F 16

10.1 Õlitusskeem – DFG/TFG

F 17

11

06

.ES

T11 Hooldus– ja korrashoiutööde kirjeldus

11.1 Sõiduki hooldus– ja korrashoiutöödeks ettevalmistamine

Õnnetuste vältimiseks hooldus– ja korrashoiutöödel tuleb kasutusele võtta kõik vaja-

likud ohutusabinõud. Tuleb luua järgmised eeldused:

– Sõiduk ohutult parkida (vt pea-

tükk E, lõik 5.8).

– Võti süüte- /käivituslülitist (2)

välja tõmmata ja sellega sõiduki

tahtmatu käivitamine välistada.

– Pealüliti (1) välja lülitada.

– Töötamisel ülestõstetud koor-

makahvli või ülestõstetud sõidu-

ki all tuleb need nii kindlustada,

et oleks välistatud allalangemi-

ne, ümberkukkumine või libise-

mine.

F Kahveltõstuki kergitamisel jälgida

järgmist:

M Kasutada ainult küllaldase kande-

võimega tõsteseadet (laadimiskaalu vt sõiduki tüübisildilt).

– Sõiduk ohutult parkida (vt peatükk E, lõik 5,8).

– Kraana kinnitusseadmed kinnitada tõstemasti külge märgistatud kohtades.

– Kraana kinnitusseadmed kinnitada haagise ühenduse vastukaalu külge.

M Kraana kinnitusseadmed peavad olema paigutatud nii, et nad tõstmisel ei puudutaks

külgemonteeritud seadmeid või juhi kaitsekatust.

11.2 Mootorihooldus 316s/320s

Mootoriõli ja mootorifiltri vahe-tus

M Mootoriõli vahetada ainult töösoo-

ja mootori ja horisontaalselt seisva

sõiduki korral. Mootoriõli ja mooto-

rifilter vahetada alati korraga.

11

06

.ES

T

F 18

Mootoriõli väljalaskmine

– Kork (3) eemaldada.

– Õli väljalaskekruvi (4) ja väljavoo-

luava ümbrus põhjalikult puhasta-

da.

– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja

õli sobivasse mahutisse voolata

lasta.

F Kuuma õliga põletamise oht!

– Õli väljalaskekruvi koos uue rõn-

gastihendiga uuesti sisse kruvida.

F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-

da.

Mootori õlifiltri vahetamine

– Õlifilter (5) vabastada filtrivõtme

abil ja käsitsi lahti kruvida.

F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja

õli keskkonnasäästlikult käidelda.

– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjali-

kult puhastada.

– Uue filtri tihend värske õliga kergelt

õliga määrida.

– Õlifilter käsitsi kinni keerata.

Mootoriõliga täitmine

– Värske mootoriõli valada vastavalt

skeemile täiteavasse (vt lõik 8).

Täitekogus: 4,3 l

– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõ-

tevardaga (6), vajadusel korrigee-

rida (vt peatükk E, lõik 3).

– Kork uuesti peale keerata.

– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse

asetada.

M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida

mootori proovikäivitamisel mooto-

riõlirõhu (7) hoiatustuld ja kontrollida

tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri

juures.

F 19

11

06

.ES

TSüüteküünalde vahetamine

– Süüteküünalde pistik (8) eemalda-

da.

– Süüteküünalde ümbrus silindripea

juures põhjalikult puhastada.

– Süüteküünlad välja kruvida.

– Uute süüteküünalde elektroodide

vahekaugust kontrollida, vajadusel

reguleerida.

Normväärtus: 0,8 mm

M Kasutada ainult originaalsüüteküün-

laid.

– Süüteküünlad käsitsi sisse keerata ja seejärel pöördemomendiga 20 Nm kinni kee-

rata.

Kontrollida kiilrihma pinget

– Kiilrihm suruda ventilaatoririhma

ketta (9) ja generaatoririhma ketta

(10) vahele jõuga 45 N.

Kiilrihm peab laskma end umbes 11mm sisse lükata.

Kiilrihma pinge reguleerimine

– Kruvid (11) lahti keerata ja kolme-

faasilist generaatorit (12) tõmmata

noole suunas, kuni tekib nõutav ki-

ilrihma pinge.

– Kruvid jälle kõvasti kinni keerata.

– Kiilrihma pinget veelkord kontrolli-

da, vajadusel reguleerimist korra-

ta.

11

06

.ES

T

F 20

11.3 Mootori hooldus DFG 316s/320s

Mootoriõli ja mootorifiltri vahetus

M Mootoriõli vahetada ainult töösooja

mootori ja horisontaalselt seisva sõi-

duki korral. Mootoriõli ja mootorifilter

vahetada alati korraga.



– Õli väljalaskekruvi (14) ja väljavoo-

luava ümbrus põhjalikult puhasta-

da.

– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja

õli sobivasse mahutisse voolata

lasta.


– S Õli väljalaskekruvi koos uue rõn-



da.






– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjalikult puhastada.

– Uue filtri tihend värske õliga kergelt õliga määrida.


F 21

11

06

.ES

TMootoriõliga täitmine


skeemile täiteavasse (16) (vt lõik

8).

Täitekogus: 8,2 l

– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõ-

tevardaga (6), vajadusel korrigee-

rida (vt peatükk E, lõik 3).



asetada.



riõlirõhu (18) hoiatustuld ja kontrolli-

da tihendeid õliväljalaskekruvi ja

õlifiltri juures.


– Kiilrihm lükata ventilaatoririhma

ketta (19) ja generaatoririhma ket-

ta (20) vahele jõuga 100 N.

Kiilrihm peab laskma end umbes

5 mm sisse lükata.


– Kruvid (21) lahti keerata ja kolme-

faasilist generaatorit (22) tõmmata

noole suunas, kuni tekib nõutav

kiilrihma pinge.


– Kiilrihma pinget veelkord kontrolli-

da, vajadusel reguleerimist korra-

ta.

11

06

.ES

T

F 22

Kütusefiltri vahetamine

– Kütus filtrist sobivasse anumasse

voolata lasta.

– Kütusefilter (23) vabastada filtri-

võtme abil ja käsitsi lahti kruvida.

F Kütusefilter ja kütus keskkon-

nasäästlikult käidelda.

– Kütusefilter koos uue O–rõngaga

uude kütusefiltrisse sisse keerata.

– O–rõngast enne monteerimist diis-

likütusega kergelt niisutada.

– Filtriääriku tihendipinnad põhjali-

kult puhastada.

– Uue kütusefiltri tihendit diislikütu-

sega kergelt niisutada.

– Kütusefilter käsitsi sisse keerata,

kuni tihend asub filtri äärel.

– Kütusefiltrit veel kolmandik pööret

kinni keerata.

– Kütuseseadet ventileerida.

Kütuseseadme ventileerimine

F Väljavoolav kütus kinni püüda ja

keskkonnasäästlikult käidelda.

– Ventileerimiskruvi (24) avada.

– Vajutada käsipumba kangi kütuse-

pumba küljes (25), kuni kütus ven-

tilatsioonikruvi juures mullivabalt

voolama hakkab.

– Ventileerimiskruvi kinni keerata.

– Süüte- /käivituslüliti umbes 10 s

asendisse I lülitada.

– 10 s oodata.

– Toimingut korrata, kuni mootor kä-

ivitub.

M Mootori proovitöö ajal kontrollida ti-

hedust kütusefiltri, sissepritsedüüsi-

de ülevooluventiili ja ühendusmutri

juures.

Z Kui mootor ei käivitu või seiskub lühi-

kese aja järel, siis korrata ventileeri-

mist.

F 23

11

06

.ES

T11.4 Mootorihooldus FG 420s–430s








– Õli väljalaskekruvi (27) ja väljavoolu-

ava ümbrus põhjalikult puhastada.

– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja õli

sobivasse mahutisse voolata lasta.


– Õli väljalaskekruvi koos uue rõngas-

tihendiga uuesti sisse kruvida.


da.







kult puhastada.


õliga määrida.





Täitekogus: 4,73l

– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõte-

vardaga (29), vajadusel korrigeerida

(vt peatükk E, lõik 3).



asetada.

11

06

.ES

T

F 24




tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri ju-

ures.

Süüteküünalde vahetamine


da.






reguleerida.



laid.

– Süüteküünlad käsitsi sisse keerata

ja seejärel pöördemomendiga 20 Nm kinni keerata.


– Kiilrihm lükata ventilaatoririhma ket-

ta (32) ja generaatoririhma ketta (33)

vahele jõuga 45 N.



– Kruvid (34) lahti keerata ja kolmefaa-

silist generaatorit (35) tõmmata noo-

le suunas, kuni tekib nõutav kiilrihma

pinge.


– Kiilrihma pinget veelkord kontrollida,

vajadusel reguleerimist korrata.

F 25

11

06

.ES

T11.5 Mootorihooldus DFG 420s––430s

M Alates 11/06 on mudelil DFG4s Perkin-

si 404C-22T mootor. Mootori hoolda-

mise, kiilrihma pingutamise ja kütus-

esüsteemi kohta vt DFG 316s/320s.



mootori ja horisontaalselt seisva sõidu-

ki korral. Mootoriõli ja mootorifilter




– Õli väljalaskekruvi (37) ja väljavooluava ümbrus põhjalikult puhastada.




– Õli väljalaskekruvi koos uue rõn-



da.






– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhja-

likult puhastada.


õliga määrida.


11

06

.ES

T

F 26



skeemile täiteavasse (36) (vt lõik 8).

Täitekogus: 8,0l






asetada.




tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri

juures.


– Kiilrihm lükata ventilaatoririhma ket-

ta (41) ja generaatoririhma ketta (42)

vahele jõuga 45 N.






pinge.




F 27

11

06

.ES

TKütusefiltri vahetamine


voolata lasta.

– Kütusefilter (45) vabastada filtrivõt-

me abil ja käsitsi lahti kruvida.

F Kütusefilter ja kütus keskkonnasäästli-

kult käidelda.

– Kütusefilter koos uue O-rõngaga


– O–rõngast enne monteerimist diisli-

kütusega kergelt niisutada.

– Filtriääriku tihendipinnad põhjalikult

puhastada.

– Uue kütusefiltri tihendit diislikütuse-

ga kergelt niisutada.

– Kütusefilter käsitsi sisse keerata, kuni tihend asub filtri äärel.

– Kütusefiltrit veel kolmandik pööret kinni keerata.



F Väljavoolav kütus kinni püüda ja kesk-

konnasäästlikult käidelda.



pumba küljes (47), kuni kütus venti-

latsioonikruvi juures mullivabalt

voolama hakkab.




– 10 s oodata.

– Toimingut korrata, kuni mootor käivi-

tub.

M Mootori proovitöö ajal kontrollida tihe-

dust kütusefiltri, sissepritsedüüside

ülevooluventiili ja ühendusmutri juu-

res.



mist.

11

06

.ES

T

F 28

11.6 Mootorihooldus TFG 540s–550s
















da.







kult puhastada.


õliga määrida.





Täitekogus: 4,7l






asetada.

F 29

11

06

.ES

T





ures.

Süüteküünalde vahetamine


da.






reguleerida.



laid.

– Süüteküünlad käsitsi sisse keerata ja seejärel pöördemomendiga 20 Nm kinni kee-

rata.


Automaatne rihmapinguti (54) hoiab

kiilrihma pingul. Manuaalne reguleeri-

mine ei ole vajalik.

Kui kinnituse näidik (55) asetseb väl-

jaspool indeksi märgistust, siis tuleb

paigaldada uus rihm.

M Kiilrihma nõuetekohane paigaldamine

on tingimata vajalik. Rihmu võivad va-

hetada kvalifitseeritud ja selleks volita-

tud isikud.

11

06

.ES

T

F 30

11.7 Mootorihooldus TFG 540s–550s
















da.







kult puhastada.


õliga määrida.


F 31

11

06

.ES

TMootoriõliga täitmine


skeemile täiteavasse (56) (vt lõik 8).

Täitekogus: 6,9l






asetada.





ures.


– S Kiilrihm lükata ventilaatoririhma

ketta (61) ja generaatoririhma ketta

(62) vahele jõuga 45 N.






pinge.




11

06

.ES

T

F 32

Kütusefiltri vahetamine


voolata lasta.

– Kütusefilter (65) vabastada filtrivõt-

me abil ja käsitsi lahti kruvida.

F Kütusefilter ja kütus keskkonnasäästli-

kult käidelda.

– Kütusefilter koos uue O–rõngaga


– O–rõngast enne monteerimist diisli-

kütusega kergelt niisutada.

– Filtriääriku tihendipinnad põhjalikult

puhastada.

– Uue kütusefiltri tihendit diislikütuse-

ga kergelt niisutada.

– Kütusefilter käsitsi sisse keerata,

kuni tihend asub filtri äärel.

– Kütusefiltrit veel kolmandik pööret kinni keerata.



F Väljavoolav kütus kinni püüda ja kesk-

konnasäästlikult käidelda.



pumba küljes (67), kuni kütus venti-

latsioonikruvi juures mullivabalt

voolama hakkab.




– 10 s oodata.

– Toimingut korrata, kuni mootor käivi-

tub.

M Mootori proovitöö ajal kontrollida tihe-

dust kütusefiltri, sissepritsedüüside

ülevooluventiili ja ühendusmutri juu-

res.



mist.

F 33

11

06

.ES

T11.8 Jahutusvahendi kontsentratsiooni kontrollimine

F Jahuti korki mitte avada kuuma mootori korral.

Lubjasette– ning külmumis– ja korrosioonikahjustuste vältimiseks ning keemistempe-

ratuuri tõstmiseks peab jahutussüsteem olema kogu aasta vältel täidetud seguga,

mis koosneb veest ja korrosioonitõrjelisandiga külmumisvastasest vahendist.

– Liiga väikese külmumiskaitse

korral lasta jahutusvesi ära

voolata ja lisada külmumisvas-

tast vahendit kompensatsiooni-

mahutisse (68), kuni on

saavutatud õige seguvahekord.

M Külmumisvastast vahendit ja kor-

rosioonitõrjeõli kasutada vasta-

valt skeemile (vt lõik 7).

Seguvahekorra vesi/külmumisvastane vahend ja sellega saavutatava külmumis-

kaitse leiate külmumisvastase vahendi andmete hulgast.

Jahutussüsteemi täitekogus:

DFG 316s/320s:10,0 l

TFG 316s/320s:8,5 l

DFG 420s––430s:10,7 l

TFG 420s––430s:10,7 l

DFG 540s––550s:16,0 l

TFG 540s––550s:16,0 l

Nii täidetakse jahutussüsteemi

F Enne, kui hakkate hooldustööde käigus jahutusvedelikku lisama, laske mootoril jah-

tuda. Avage aeglaselt kork; ohtlikult kuum jahutusvedelik võib välja tungida, kui jahu-

tussüsteem on veel rõhu all. Ärge pange liiga palju jahutusvedelikku jahutussüsteemi.

Korgil on turvaventiil, mis avaneb ja laseb kuumal jahutusvedelikul hajuda, kui vede-

liku tase on liiga kõrge.

M Kui lisate hoolduse käigus jahutusvedelikku, siis peab see vastama samadele nõue-

tele kui originaaljahutusvedelik. Vt "Jahutusvedeliku spetsifikatsioon" mootori käsi-

raamatus lõigus 5. Liiga kiire täitmise korral või mitte horisontaalselt seisva seadme

korral satub õhk jahutussüsteemi. Töötades mootoriga, mille jahutussüsteemis on

õhk, tõuseb töötemperatuur liiga kõrgele ja see võib põhjustada mootorikahjustusi.

11

06

.ES

T

F 34

M Tehke kindlaks, kas seade seisab horisontaalselt Avage aeglaselt kompensatsiooni-

mahuti kork. Täitke lehtri abil aeglaselt jahutussüsteem tasemeni, mis on toodud

tootja käsiraamatus. Lehter tekitab rõhu, mis on vajalik õhu väljatungimiseks jahutus-

süsteemist. Oodake, kuni kõik õhumullid on hajunud, ja pange siis jälle kork peale.

Käivitage mootor. Lülitage mootor välja, kui see on saavutanud töötemperatuuri, ja

laske tal maha jahtuda. Avage aeglaselt kompensatsioonimahuti kork ja lisage vaja-

duse korral, vastavalt käsiraamatu juhendile, jahutusvedelikku, kuni vajalik tase on

saavutatud. Asetage kork jälle peale.

11.9 Õhufiltrikasseti puhastamine/vahetamine

M Kõik hooldustööd teha ainult seisva mootoriga. Väljavõetud õhufiltrikasseti korral

mootorit mitte käivitada.

– 2 kinnitusklambrit (70) avada ja tol-

mukogumisnõu (71) eemaldada.

– Sisemine (72) ja välimine õhufiltri-

kassett (73) ettevaatlikult filtrikorpu-

sest (69) välja tõmmata.

– Välimine kassett (73) kuiva suruõhu-

ga seest ja väljast puhtaks puhuda,

kuni tolmu enam ei eraldu.

– Sisemine kassett (72) ebemevaba

lapiga puhtaks pühkida.

M Filtrikorpust mitte suruõhuga puhasta-

da, vaid puhta lapiga puhtaks pühkida.

– Kahjustatud või liiga määrdunud

õhufiltrikassetid vahetada.

– Tolmukogumisnõu põhjalikult puha-

stada, selleks eemaldada kummide-

tail.

– Õhufiltrikassetid jälle filtrikorpusesse

asetada ja kinnitada.

M Õhufiltrikassette sisse monteerides

mitte kahjustada.

– Tolmukogumisnõu paigale asetada ja 2 kinnitusklambriga kinnitada.

Z Mõned mudelid on varustatud ainult välisõhufiltriga (73).

F 35

11

06

.ES

T11.10 Pidurid

Kõiki kontrollimisi, seadistusi, hooldus– või parandustöid pidurisüsteemi juures võib

teostada ainult kogemustega väljaõppinud tehnikaspetsialist.

Kui pidurisüsteemis on ilmnenud rike, siis tuleb küsida tehnikaalast nõuannet.

F KAHVELTÕSTUKIGA VÕIB JÄLLE SÕITA AINULT SIIS, KUI RIKE ON KÕRVALDA-

TUD, KUNA VASTASEL KORRAL VÕIB PIDURISÜSTEEM KAHJUSTADA SAADA,

MIS OMAKORDA KUJUTAB OHTU JUHILE.

11.11 Rataste vahetamine

F Jaotatud velgedega õhkrehvide korral mitte mingil juhul avada rattamutrite vahel asu-

vaid veljepoolte kinnituskruvisid, kui rehvid on rõhu all.

– Sõiduk tõsta märgitud tõstepunktidest üles, kuni rattad on õhus.

– Sõiduki alla asetada kindlustamiseks puupakud.

– Kahveltõstuki mudelite 540s–550s põhja kõrguse tõttu ei ole võimalik tõsta sõidukit

standardse käärtõstukiga, vaid seda saab teha järgmisel viisil:

Meetod

Kahveltõstuki esiosa saab tõsta plokki-

de allapanekuga tõstemasinale ja tõs-

temasti ette kallutades.

F See meetod ei ole soovitatav kahvel-

tõstuki hüdraulikasüsteemi kallal töö-

tamiseks, välja arvatud juhul, kui kere

kindlalt toestatakse.

11

06

.ES

T

F 36

Meetod

See meetod on soovitatav, kui kahvel-

tõstuk on varustatud alumiste vahe-

detailidega. Tõstepunktid on järg-

mised:

– Tõstepunkt (1) on poritiiva all võima-

likult lähedal kere küljeplaadile.

– Tõstepunkt (2) on roolivõlli all kah-

veltõstuki keskjoonel.

F Jälgida peatükis C, lõiku 1!

– Rattamutrid eemaldada.

– Ratas alt ära võtta.

– Uus ratas paigale asetada.

– Rattamutrid käsitsi peale keerata.

– Rattamutrid pildil näidatud järjekor-

ras, alustades A–st, vähendatud

pöördemomendiga kinni keerata.

– Rattamutrid samas järjekorras nõu-

tud pöördemomendiga kinni keera-

ta.

Pöördemoment

Ülekanderattad (316s/320s) 210 NmÜlekanderattad (420s/430s) 460 NmÜlekanderattad (540s/550s) 520–620

NmTagarattad (316s/430s) 176 NmTagarattad (540s/550s) 500–520 Nm

11.12 Hüdraulikaseade

Hüdraulika õlifiltri vahetamine

– Avada hüdraulika õlifiltri kork (74).

– Hüdraulika õlifilter välja võtta ja

vahetada.

– Hüdraulika õlifilter tagasi asetada ja

kork jälle peale keerata.

F Väljavoolav hüdraulikaõli kinni püüda.

Hüdraulikaõli ja õlifilter keskkon-

nasäästlikult käidelda.

F 37

11

06

.ES

THüdraulikapaagi ventilaatoripuhastamine/vahetamine

– Hüdraulikapaagi ventilaator (75) täi-

tetoru küljest lahti keerata.

– Hüdraulikapaagi ventilaator puhas-

tada.

M Kui mustust ei saa puhastades ee-

maldada, siis hüdraulikapaagi venti-

laator välja vahetada.

11.13 Elektriseadmed

Kontrollida aku seisukorda, happetaset ja –tihedust.

F Akuhape on tugevalt söövitav! Seetõttu vältida kindlasti kokkupuudet akuhappega.

Kui riided, nahk või silmad on ikkagi akuhappega kokku puutunud, loputada vastavat

kohta põhjalikult veega. Happe sattumisel silma põõrduda kohe arsti poole! Maha-

loksunud akuhape kohe neutraliseerida!

– Kontrollida akukorpust (78) mõrade

ja väljavoolanud happe suhtes.

– Oksüdeerumisjäägid eemaldada

akupoolustelt (76).

– Akupoolused määrida happevaba

määrdega.

– Kontrollida happetaset.

Happe tase peab asuma ülemise ja

alumise märgistuse vahel.

– Kork (77) välja keerata.

– Vajadusel lisada destilleeritud vett

kuni ülemise märgistuseni.

– Kontrollida happetihedust.

Piisavalt laetud aku korral ulatub hap-

petihedus 1,24 kuni 1,28 kg /l.

– Vajadusel akut laadida.

– Kork jälle sisse keerata.

Z Happetaset või -tihedust akus ei ole vaja kontrollida kõige madalamate hooldusnor-

midega.

11

06

.ES

T

F 38

Elektrikaitsmete kontrollimine

Kui elektrisüsteemis esineb rikkeid,

siis tuleb kontrollida mootorikorpuse all

asetsevaid kaitsmeid.

– Mootorikorpus avada ja kaitsmekasti

kate (79) eemaldada.

– Kontrollida kaitsmete seisukorda ja

õiget väärtust, vajadusel vahetada.

– Kate tagasi monteerida.

t Standardikohane kaitsmekast (must)

Mudel 316s-430s

Mudel 540s–550s

Pos. Kaitseks: Nimiväärtus

80 (A) Töölambid 20 A

81 (B) Käiguvahetus, valgusti 10 A

82 (C) Tuled, pidurituli, tagatuled 20 A

83 (D) Tunniloendur, arvuti teel juhitav armatuurlaud 20 A

84 (E) Helisignaal, süüde, tagumine töötuli 15 A

85 (F) Kell 15 A


80 (A) Töölambid S2 & S3, tagumine töölamp 15 A

81 (B) Käiguvahetus, tagurpidisõidu tuled, akustiline

tagurpidisõidu hoiatussignaal, hoiatuslamp

10 A

82 (C) SB–lampide komplekt, pidurilamp (relee), käigulülitustõke 15 A

83 (D) Tühikäigu käivitusrelee, arvutitoide, armatuurlauatoide 10 A

84 (E) Kütusesolenoid, helisignaal 10 A

85 (F) Kell (armatuurlaud) 10 A

F 39

11

06

.ES

To Kaitsmekast valikuliseks varustuseks (punane) – Saksa liikluskorraldus

Mudel 316s–430s

Mudel 540s–550s


86 (A) Suunatuled 15 A

87 (B) Peakaitse, kaitse D & E, tagumine valikuline

Prožektor ja hoiatustuleseade

15 A

88 (C) Prožektor 15 A

89 (D) Lambid esiküljel ja taga paremal 5 A

90 (E) Lambid esiküljel ja taga vasakul 5 A

91 (F) Pidurituled 5 A


86 (A) Sõidusuunanäidik, prožektorirelee 15 A

87 (B) Hoiatustuleseade, külgtuled (peatuli), relee tuled sees 15 A

88 (C) Helkurtuled 15 A

89 (D) Esi- ja tagatuli, parem pool 5 A

90 (E) Esi- ja tagatuli, parem ja vasak pool 10 A

91 (F) Pidurituled 5 A

11

06

.ES

T

F 40

o Kaitsmekast valikuliseks varus-tuseks 3 (roheline) – ainult juhi-kabiin

Mudel 316s–430s

Mudel 540s–550s

Mudel 540s-550s – seerias nimetatud kaitse


92 (A) Juhikabiini küte 15 A

93 (B) Esiklaasipuhasti 15 A

94 (C) Tagaklaasipuhasti 15 A

95 (D) Tagaklaasipesur 5 A

96 (E) Katusepuhasti ja -pesur 5 A

97 (F) Tuuleklaasi küte 5 A


92 (A) Kabiiniküte 10 A

93 (B) Esiklaasipuhasti mootor 10 A

94 (C) Klaasipesur, soojendatud iste 15 A

95 (D) Soojendatud tagaklaas 10 A

96 (E) Tagaklaasipuhasti mootor 10 A

97 (F) Sisetuli 10 A


Asetseb esikatte all seisupidurikangi

lähedal

Helisignaal (seisupidur

vaba)

50 A

F 41

11

06

.ES

T

Z Kahveltõstuki elektrijuhtmete lülitusskeem asub vastavas varuosadekataloogis või

remonttööde käsiraamatus.

11.14 Lülitusseadmed ja juhtpotentsiomeeter

Lülitusseadet ja tavapotentsiomeetrit võib paigaldada ja kalibreerida selleks volitatud

personal. Kui seda ei arvestata, siis võib see põhjustada valesti kasutamist ja äärmi-

sel juhul ohtlikku sõiduki kasutamist.

12 Heitgaasisüsteem

Heitgaasisüsteemi tuleb regulaarselt emissiooni suhtes kontrollida. Must või sinine

suits on märk suurenenud emissioonist ja sellisel juhul tuleb küsida nõu spetsialistilt.

13 Kasutuselt kõrvaldamine

M Kahveltõstukit võib kasutuselt kõrvaldada ainult tootja või tootja väljaõpetatud

esindaja.

Üldist

Kasutuselt kõrvaldamine – kompetentse tehnikaspetsialisti poolt teostatud töö kah-

veltõstuki transpordi ettevalmistamiseks.

Nõutav tõstevarustus

Ketid ja koormaköied, mis vastavad kahveltõstuki kaalule – vaadake kahveltõstuki

kaalu spetsifikatsioonilehelt.

Kraana või vintsid, mis vastavad kahveltõstuki kaalule – vaadake kahveltõstuki kaalu

spetsifikatsioonilehelt.

Kahveltõstuki demonteerimine

Kahveltõstuki demonteerimist/kasutusest kõrvaldamist võib teostada ainult kompe-

tentne tehnikaspetsialist. Informatsiooniks: demonteerimine toimub järgmiselt:

– Diisliõli kahveltõstukist välja lasta, kui on kehtiv.

– Hüdraulikaõli kahveltõstukist sobivasse nõusse välja lasta.

– Küttegaasiballoonid eemaldada, kui on kehtiv.

– Lisavarustus, nt mittereguleeritav valgustus jm, eemaldada.

– Mast kahveltõstukilt eemaldada.

– Kaldsilinder kahveltõstukilt eemaldada.

– Külgemonteeritud seadmed pakkida.

M Kasutusest kõrvaldamisel jälgida, et kahveltõstuki küljest eemaldatud osi määrdumi-

se eest kaitsta, nt:

– Puhastage kõik detailid, ühendused ja neid ümbritsevad alad enne lahtimonteeri-

mist.

– Sulgege lahtimonteerimisel kõik lahtised ühendused.

11

06

.ES

T

F 42

14 Järelevalve

Üldist

Kahveltõstuki ohutu töö tagamiseks peab säilitama seadme ohutu funktsioneerimise

ja tööseisundi. Selleks on vaja kahveltõstukit järelevalve ja kontrollimistega valvata.

Järelevalve ja kontrollimised peab algatama kasutaja ja läbi viima "Inspektori mõiste"

all määratletud isikud.

Kontrollimistõendid tuleb kahveltõstuki logiraamatusse kanda.

Oluline on, et inspektor teostaks kontrollimisi objektiivselt, ja et kontroll–sertifikaatide

väljastamine või mitteväljastamine ei oleks mõjutatud ametialasest või alluvusest

tulenevatest kaalutlustest.

Vajalikud seadistused või remonttööd tuleb teostada kohe.

Õnnetuse vältimise eeskirjad on seaduslikud eeskirjad, mis on kasutaja (s.h tõstuki-

juhi) jaoks õiguslikult siduvad. Nendest mittekinnipidamine on tsiviil– või kriminaalõi-

guslikult karistatav.

Inspektori mõiste

Tavainspektor: Isik, kes omab antud kahveltõstuki kohta piisavaid teadmisi, et ilm-

seid kahjustusi kindlaks teha.

Kogenud tehnikaspetsialist: Isik, kes oma kutsealase tausta ja kogemuste põhjal

omab piisavaid teadmisi antud kahveltõstuki kohta ja on piisavalt tuttav vajalike

eeskirjadega, et kõrvalekaldeid normaalsest seisukorrast kindlaks teha (spetsiaalselt

väljaõpetatud isikud).

Ekspertinsenerid: Insener, kes omab piisavalt teadmisi antud kahveltõstuki disaini,

konstruktsiooni ja hoolduse kohta ning tunneb vajalikke eeskirju ja norme, kes on või-

meline seadme ohutut kasutamist kindlaks tegema, et tagada edaspidist ohutut tööd.

Algkontroll ja kontroll pärast suuremaid remonttöid või muudatusi

Enne, kui uus või ulatuslikult remonditud või muudetud kahveltõstuk kasutusele

võetakse, tuleb see üle vaadata ja kontrollida. See inspekteerimine, mis hõlmab ka

dokumentide kontrollimist, koosneb visuaalsest kontrollist ning funktsioneerimise ja

efektiivsuse tõestamises.

Inspekteerimine ja kontrollid hõlmavad:

– tõstuki identifitseerimise kontrolli, kaasa arvatud sildid;

– koostisosade ja varustuse kontrolli kahjustuste, korrosiooni või muude puuduste

suhtes;

– mehhanismide funktsiooni kontrolli;

– turvaseadmete, vahemaade, blokeerumisohu puudumise jne kontroll;

– koormuskontroll kas nimikoormusega või tegeliku kapatsiteediga kooskõlas kehti-

vatele rahvuslikele õiguslikele nõuetele;

– Lisakorraldused

Inspekteerimine enne kasutamist

Enne kasutamist peab kahveltõstukit kontrollima tavainspektor . Üldiselt on see

inspekteerimine kahveltõstuki funktsioneerimise kontroll, visuaalne kontroll puuduste

suhtes ja kõikide lisaseadmete ülevaatamine.

F 43

11

06

.ES

T14.1 Turvakontroll teatud aja möödudes ja ebatavaliste juhtumite järel (D): Õnne-

tusjuhtumite ennetamise eeskirjade kohane kontroll BGV D27 järgi)

Transportimisseadet peab vähemalt üks kord aastas või pärast erilisi juhtumeid

kontrollima selleks spetsiaalselt kvalifitseeritud isik. See isik peab tegema ekspertiisi

ainult ohutuse seisukohalt, mittemõjutatuna ametialastest ja majanduslikest oludest.

Ta peab omama piisavaid teadmisi ja kogemusi, et transpordiseadme seisukorda ja

kaitseseadmete efektiivsust tehnika reeglite ja transpordiseadmete kontrollimise

põhimõtete järgi hinnata.

Sealjuures tuleb teostada transpordiseadme tehnilise seisukorra täielik kontroll turva-

lisuse seisukohalt lähtudes. Peale selle tuleb transportimisseadet uurida põhjalikult

ka kahjustuste suhtes, mis asjatundmtu kasutamise tõttu võivad tekkinud olla. Tuleb

täita kontrollprotokoll. Kontrollimise tulemusi tuleb säilitada vähemalt kuni ülejärgmi-

se kontrollimiseni.

Puuduste täieliku kõrvaldamise eest peab hoolitsema käitaja.

Z Kontrollimisteks on tootjal olemas spetsiaal-

ne turvateenindus vastavate väljaõpetatud

töölistega. Nähtava märgina varustatakse

transportimisseade pärast edukat kontrolli

läbimist kontrollsildiga. See silt näitab, mis

kuul ja aastal järgmine kontrollimine toimub.

Näide D:

Inspekteerimistulemus

Regulaarse inspekteerimise tulemused peab inspektsiooni teostanud personal üles

kirjutama.

Kogenud tehnikaspetsialistide teadetes peavad olema kirjas vaatlustulemused. Eks-

pertinseneride teated peavad näitama nendest vaatlustulemustest tehtud järeldusi.

Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse rike, kulumine või kahjustus, mis kujutab

endast ohtu turvalisusele, siis tuleb kasutusele võtta mõjuvad abinõud, enne kahvel-

tõstuki taaskasutusele võtmist.

Tuleks teostada planeeritud ennetavat hooldus-, õlitamis- ja inspekteerimismenetlu-

si. Oluliseks peetud (või mõne ametkonna poolt nõutud) ettekirjutustest tuleb kinni

pidada.

11

06

.ES

T

F 44

15 Hoiustamine

Kahveltõstukite pikaajaline hoiustamine

Üldist

Kui kahveltõstukit on vaja neli nädalat või kauem laos hoida, siis tuleb peale kanda

korrosioonitõrjevahend. Kõik korrosioonitõrjevahendid tuleb peale kanda pihusti või

aerosoolina, et tagada maksimaalset katet.

Enne kaitseabinõude rakendamist on tähtis kindlaks teha, et järgmised menetlused

on sooritatud:

– Kõik kahjustused nagu märgistused, kriimustused jne tõstuki, lisaseadmete laki-

pindadel jm peavad olema parandatud.

– Lakkimata detailid peavad asuma kohas, mis on vaba korrosioonist, katlakivist,

keevitusjääkidest, värvidest ja niiskusest.

– Käsitletavatel aladel tagatakse parim juurdepääs korrosioonitõrjevahenditele.

Korrosioonitõrjevahend

Kaitsekategooriad

Üksikdetaile või –piirkondi peab kaitsema mitmesuguste ettevalmistustega. Allpool

nimetatud kategooriad loetlevad määratud ettevalmistuste tavalist kasutamist.

Kategooria A:Põhiline korrosioonikaitse osadele, mis hoiustamise või tarnimise ajal

veidi liiguvad.

Kategooria B:Põhilised elektriseadmed, ühendused jne.

Kategooria C:Kasutamiseks piirkondades või osade juures, mis hoiustamisel või tar-

nimisel on statsionaarsed.

Soovitatud korrosioonitõrjevahendid

Kahveltõstukite ettevalmistamine hoiustamiseks

Tõstemast

– Langetage mast täielikult.

– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast A:

– Ketid, ketiankrud, ketirullid, monteerimispoldid, vaba tõstesiiber, vaba tõstesilindri

varras, rullisoon sisemisel tõsteraamil ja kahvlipoldid.

Soovitatud konserveerimisvahendid (keemiline rühm) Kategooria

Parafiini sisaldav, lahustil baseeruv kiht, mis tõrjub niiskust ja toimib

mitte maharaputatava määrdeainena.

A

Isoleeriv kaitsekiht, mis ka madalaimatel temperatuuridel oma funktsi-

ooni täidab.

B

Lahustil baseeruv, vett tõrjub vahakiht korrosioonitõrjeks. C

F 45

11

06

.ES

TRoolivõlli komplekt


– Vaba silindrivarras, vahetihvtid ja -laagrid, rattamutrid.

– Kindlustage, et kõik määrdepüstoliga määrdeniplid on täiesti õlitatud, nt teljeliigendi

poldid, nupud jne.

Roolivõlli komplekt

– Tehke kindlaks, et pidurinuppude kaitsekorgid on paigaldatud.


– Seisupiduri ühendusvardad, rattamutrid, vardapeade komplekt, sõidukikere kallu-

tussilinder.

Juhtimisseadmed ja ühendused


– Hüdraulikaventiili kangid ja võll, vabad juhtkangide pead, käigulülitusvardad ja fik-

saatorid, piduripedaalivõll ja vardad, sõidupiduri fiksaator ja vardad, piirdejuhtmete

vardad, tõmbetrossid ja gaasipedaali sisemised vabad otsad. Painduvad tõmbe-

trossiotsad.

Elektrilised seadmed

– Katkestage akuühendus ja määrige rikkalikult toorvaseliini aku ühenduspunktides-

se.

– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast B:

– Kogu vaba katmata metall generaatoril, generaatori ühenduspunktid, starteri ühen-

duspunktid, helisignaali ühenduspunktid, vaakumlüliti ühenduspunktid, konsooli

ühenduspunktid ja ühendusdetailid mootorikatte põhjal. Mikrolülitid. Lisaelektroteh-

nika nagu stopp- /tagatuled ja töötuled jne. Kõik ühendusdetailid, juhtpaneel.

Iste ja armatuurlaud

– Pihustage istme liugsiinid ja -mehhanismid korrosioonitõrjevahendiga kategooriast

A.

– Katke iste ja armatuurlaud kilega ja kinnitage see teibiga. Võti peab jääma vabaks.

Väljalasketoru

– Katke summuti ja väljalasketoru musta kuumuskindla värviga.

Kabiin

– Pihustage ukselingid, uksehinged ja liugmehhanismid korrosioonitõrjevahendiga

kategooriast A.

– Pihustage klaasipuhasti mootor ja ühenduspunktid korrosioonitõrjevahendiga kate-

gooriast B.

Mitmesugust

– Pihustage mootori kapoti liigendtihvtid, tõkestid ja kahveltõstuki tüübisilt korrosioo-

nitõrjevahendiga kategooriast A.

11

06

.ES

T

F 46

Rehvid

– Toestage kahveltõstuk tugedega, et vältida rehvikahjustusi.

Kahveltõstuki kasutamine pärast pikaaegset seismist

– Eemaldage paigaldatud kaitsekatted, kiled jne, mida kasutati kahveltõstuki etteval-

mistamisel hoiustamiseks.

– Enne kahveltõstuki käivitamist peab juht veenduma, et see on heas seisukorras.

Kahveltõstukite lühiajaline hoiustamine

– Lühiajaline hoiustamine kuivas keskkonnas ei nõua erilisi meetmeid.

Mittekasutatava mootori kaitse

Üldist

Lühiajaline hoiustamine

– Kuni seitse päeva – meetmeid ei ole vaja.

– Kuni kolm kuud – lasta mootoril iga nädal seni töötada, kuni see on saavutanud nor-

maalse töötemperatuuri. Kui ei ole võimalik lasta mootoril töötada, siis peaksite te-

gema väntvõlliga käsitsi vähemalt kolm ringi.

Pikaajaline hoiustamine

Allpool toodud soovitused peaksid tagama kahjustuste vältimise, kui mootorit pike-

mat aega ei kasutata (kolm kuud või kauem). Järgige neid nõuandeid kohe pärast

mootori käigust kõrvaldamist. POWERPART–toodete kasutamise juhised on paigal-

datud iga mahuti välisküljele. POWERPART – või samaväärsed tooted on saadaval

teie varustaja või tema esindaja juures.

Juhised

– Puhastage põhjalikult mootori väliskülg.

– Kui kaitsebensiin peab sisse jääma, siis peate küttesüsteemi tühjaks laskma ja

kaitsebensiiniga täitma. POWERPART Lay–Up 1 võib lisada tavalisele kütusels, et

seda kaitsebensiiniks muuta. Kui kaitsebensiini ei kasutata, siis võib süsteemi nor-

maalse kütuse jätta, aga see tuleb hoiustamise lõppedes koos kütusefiltriga kõr-

valdada.

– Laske mootor soojaks töötada. Parandage kõik kütuse–, määrdeõli– või õhulek-

ked. Jätke mootor seisma ja laske määrdeõlivann tühjaks.

– Uuendage määrdeõli filtrikanistrit.

– Täitke vann kuni maksimaalnäiduni tasemevardal uue puhta määrdeõliga või kor-

raliku kaitsevedelikuga. POWERPART Lay–Up 2 võib määrdeõlile lisada, et hoi-

ustamise ajal korrosiooni eest kaitsta. Kui kasutatakse kaitsevedelikku, siis tuleb

see mootori taaskasutuselevõtul välja lasta ja normaalset määrdeõli kasutada.

– Laske jahutussüsteem tühjaks. Korrosiooni eest kaitsmiseks on parem jahutussüs-

teem jahutusvahendiga täita, mis sisaldab korrosioonitõrjet. Kui vajatakse külmu-

misvastast kaitset, siis tuleks kasutada külmumisvastast segu. Kui külmumis-

vastast kaitset ei ole vaja, siis võite kasutada veega segatud lubatud korrosioonitõr-

jevahendit.

– Laske mootoril natuke aega töötada, et määrdeõli ja jahutusvahend mootoris

leviks.

– Puhastage mootori ventilatsioonitoru ja sulgege toruots.

F 47

11

06

.ES

T– Eemaldage sissepritsedüüs ja pihustage POWERPART Lay–Up 2 igasse silindria-

vasse. Kui see ei ole kättesaadav, mõjub ka puhas mootomi määrdeõli teatud

määral kaitsvalt Pihustage 140 ml määrdeõli ühtlaselt kuue silindri avadesse.

– Keerake väntvõlli aeglaselt ühe pöörde võrra ja paigaldage siis sissepritsedüüs

kompleksselt uute rõngastihenditega.

– Eemaldage õhufilter ja iga toru õhufiltri ja juurdevooluõhu jagaja vahel. Pihustage

POWERPART Lay–Up 2 juurdevooluõhu jagajasse. Sulgege juurdevooluõhu jaga-

ja veekindla paelaga.

– Eemaldage väljalasketoru. Pihustage POWERPART Lay–Up 2 väljalasketoru jaga-

jasse. Sulgege jagaja veekindla paelaga.

– Eemaldage määrdeõlitoru kork. Pihustage POWERPART Lay–Up 2 pöördkangi

telje ümber. Paigaldage torukork.

– Katkestage aku ühendus ja säilitage seda täiesti laetuna. Enne aku hoiuleandmist

peate aku ühenduspunktid korrosiooni vastu kaitsema. POWERPART Lay–Up3

võib kasutada ühenduspunktidel.

– Sulgege kütusepaagi toru või kütusefiltri kaas veekindla paelaga.

– Eemaldage ventilaatoririhm ja paigutage see hoiule.

– Pihustage mootorit POWERPART Lay–Up 3, et vältida korrosiooni. Ärge pihustage

generaatori ventilaatori piirkonda.

Z Enne mootori taaskäivitamist pärast ladustamist, viige starterimootor asendisse

"VÄLJAS", kuni õlirõhumõõtja õlirõhku näitab või õli hoiatuslamp kustub.

– Kinnitage mootorile nähtavasse koht silt andmetega mootori kasutusest kõrvalda-

mise ja taaskäivitamise kohta.

Z Kui mootor jäetakse rohkem kui üheks aastaks kasutusest kõrvale, siis peab ülalni-

metatud toiminguid teostama iga kaheteist kuu tagant.

Koostis / Powerpart toodete keemiline rühm

Lay–up 1 Koosneb korrosioonitõrjevahendite segust, mitteioonilistest emulgeeri-

vatest ainetest ja rafineeritud mineraalõlidest.

Lay–up 2 Koosneb korrosioonitõrjevahendite segust mineraalõlis. Mineraalõli on

tugevalt hüdrotöödeldud, naftal baseeruv õli, millest on eemaldatud

polünukleaarsed aromaatsed süsivesinikud.

Lay–up 3 Lahustil baseeruv, vett tõrjub vahakiht korrosioonitõrjeks.

11

06

.ES

T

F 48

Kahveltõstuki taaskasutamine

– Kontrollige, kõik veekindlad paelad, pakendid ja kinnitusdetailid oleksid eemalda-

tud.

– Kui mootor on seisnud kauem kui üks kuu, siis tuleb kütuse sissepritsepump, tsen-

trifugaalregulaator ja turbolaadur (kui on olemas) panna sisse imema. Puhastage

sissepritsedüüsid kaitseõlist.

– Kui kasutati kaitsebensiini, siis peate laskma kütusesüsteemi tühjaks ja õige klassi

kütusega täitma. Puhuge õhk kütusesüsteemist välja.

– Enne sõiduki käivitamist peab juht veenduma, et see on heas seisukorras, ja et

kaitseseadmed on kontrollitud, tagamaks nende ohutut kasutamist.

16 Kõrvaldamine

M Kahveltõstukit võib kasutuselt kõrvaldada ainult tootja või tootja väljaõpetatud

esindaja.

Enne kahveltõstuki leeklõikamist kõrvaldamise eesmärgil tuleb teostada järgmised

toimingud:

– Eemaldage tõstukilt akud, kuna need võivad plahvatada.

– Laske diisliõli sobivasse anumasse välja voolata: eemaldage diislipaak tõstukilt.

Eemaldage küttegaasiballoonid, kui on olemas.

– Laske hüdraulikaõli sobivasse anumasse välja voolata:

– Kindlustage, et tulekustuti on käepärast.

– ÄRGE leeklõigake detaile, mis on paindes, kuna need võivad "välja hüpata".

– Toestage kahveltõstuk leeklõikamise ajaks.

– Eemaldage hüdraulikavoolikud ja elektrijuhtmed piirkondadest, kus teostatakse

leeklõikamist, või siduge need eemale.

Kõrvaldage jäätmed ja tarvitatud materjalid kindlalt ja vastutustundlikult. Küsige nõu

jäätmete kõrvaldamise kohta oma lähimast tervishoiu– ja turvavoliniku käest või

litsentsitud jäätmekäitlusettevõttest.

G 1

070

4.E

ST

G Lisa diiselmootorite jaoks – heitgaasifilter

– tüüp STX

1 Sissejuhatus

STX–tahmafilter diiselmootoritele pakub mõjusat tahkete osakeste eemaldust välja-

lasketorust.

Filter töötab tahmaosakeste efektiivse sulgemisega mitmesse keraamikakiududega

ümbritsetud kassetti, mis on paigutatud kvaliteetterasest kanistrisse.

Elektrooniline „parda“-juhtüksus (ECU) kontrollib tahma kogunemist filtrisse. Pärast 6

– 10 töötundi näidatakse optilise ja akustilise meetodi abil, et filtrit on vaja puhastada

(uuendada):

Optiline signaal koosneb punasest hoiatustulest armatuurlaual. See on esimene häi-

reaste. See tähendab, et tahmafiltrit on vaja puhastada, kui see on otstarbekas.

Teine häireaste on akustiline sumisev toon (98 dbA), mida ei tohi mitte mingil juhul

ignoreerida. Sellel häireastmel PEAB tahmafiltrit uuendama.

Kui filtrit teise häireastme juures ei uuendata, muutub süsteemi kogu garantii KEH-TETUKS.

Puhastus– või uuendamisprotsess toimub seinale kinnitatud uuendusenergiaüksuse

kasutamise abil. See üksus annab soojust ja õhku, mis on vajalik tahmafiltri uuenda-

miseks. Uuendusprotsess kestab ainult 14 minutit.

STX–tahmafilter on omapärane toode, kuna seda saab igal ajal kahveltõstuki tööle

vastavalt uuendada. Kui on otstarbekas, siis võib filtrit iga töövahetuse alguses ja lõ-

pus uuendada, ükskõik, kas filter on tühi, osaliselt või täiesti täis. Sage uuendamine

EI kahjusta üksust.

2 Uuendamine

STX–tahmafiltrit tuleb uuendada järgmiselt:

– Kui filtrit on vaja puhastada, 1Süttib

PUNANE tuli armatuurlaual.

– Varsti pärast PUNASE tule süttimist

armatuurlaual vallandub akustiline

hoiatus.

– Nüüd palun STX filtripuhastusüksuse

(RPU) juurde sõita.

– Sõiduk parkida ohutult juhtmete

haardeulatuses (joonis 1) ja süütevõti

välja tõmmata.

Joonis 1

G 2

0704

.ES

T

– Tolmukaitse STX filtri sissevoolult ee-

maldada ja filtripuhastusüksuse

(RPU) õhuvoolikuühendus kinnitada,

kang korralikult voolikuühenduse kül-

ge kinnitada.

– STX üksuse ja filtripuhastusüksuse

(RPU) juhtmedomavahel ühendada –

kindlalt kokku lükata.

– VÕRGUVOOL (2 joonis 1) SISSE lü-

litada.

– Elektrivoolu katkesti filtripuhastusük-

suse küljes (RPU) (3 joonis 1) SISSE

lülitada.

– Roheline tuli RPU küljes (4 Joonis 1)

süttib, ja roheline tuli armatuurlaual

hakkab vilkuma. Sellega antakse

märku, et seade on uuenduseks

(puhastuseks) valmis.

– Vajutada KÄIVITUS–nuppu sõiduki

armatuurlaual.

– Nüüd algab puhastusprotsess. See

kestab 14 minutit.

– Roheline ja kollane tuli RPU juures

põlevad puhastusprotsessi ajal, ja

punane ja roheline tuli armatuurlaual

vilguvad.

Joonis 2

Joonis 3

Joonis 4

Joonis 5

G 3

070

4.E

ST– Pärast puhastusprotsessi lõppu

1süttib ainult roheline tuli sõiduki ar-

matuurlaual ja roheline tuli RPU juu-

res.

M MITTE SÕITMA HAKATA.

– Elektrivoolu katkestaja RPU juures (3

joonis 1) VÄLJA lülitada.

– VÕRGUVOOL (2 joonis 1) VÄLJA lü-

litada.

– Hallid juhtmeühendused lahutada.

– Õhuvoolikuühendus lahutada jatol-

mukaitse uuesti paigaldada.

M TOLMUKAITSE TULEB ENNE STX

FILTRI KASUTAMIST TINGIMATA

UUESTI PAIGALE ASETADA.

– Õhuvoolik ja RPU–juhtmed paiguta-

da jälle hoidikusse filtripuhastusüksu-

se all.

– Nüüd on sõiduk jälle töövalmis.

Joonis 6

Joonis 7

Joonis 8

G 4

0704

.ES

T

DFG/TFG 316s-550s 07.04- · 2018. 4. 27. · Juhikabiin: Libisemiskindlad astmed ja käepide...

Documents

Transcript of DFG/TFG 316s-550s 07.04- · 2018. 4. 27. · Juhikabiin: Libisemiskindlad astmed ja käepide...