AVALIKU ARVAMUSE UURING USUVABADUSEST · 2016. 3. 29. · Aprill/September 2013 . USUVABADUS ......
Transcript of AVALIKU ARVAMUSE UURING USUVABADUSEST · 2016. 3. 29. · Aprill/September 2013 . USUVABADUS ......
-
AVALIKU ARVAMUSE UURING
USUVABADUSEST
Küsitlus 15 - 74 a. elanikkonna seas
Aprill/September 2013
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 2
AVALIKU ARVAMUSE UURING
SISSEJUHATUS
Uuringu „Usuvabadus Eestis 2013“ on Inimõiguste Instituut viinud läbi koostöös Turu-
uuringute Aktsiaseltsiga.
Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel
südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuidas inimesed aga usuvabadust mõistavad ja
sellega seonduvat tõlgendavad, ei ole käesoleva uuringu läbiviijatele teadaolevalt sellises
mahus terviklikult siiani veel uuritud.
Loomulikult on viimasel paaril aastakümnel (tuletagem siinkohal meelde ka üht olulist
tähtpäeva – käesoleval aastal möödus 20 aastat esimese Kirikute ja koguduste seaduse
vastuvõtmisest iseseisvuse taastanud Eestis) ühelt poolt nii riik kui teiselt poolt eri
valdkondade teadlased ja praktikud – õigusteadlased, usuteadlased, sotsioloogid jt –
puudutanud usuvabaduse teostamisega seotud küsimusi mitmest erinevast aspektist. Kui
siinkohal nimetada vaid mõningaid, siis kindlasti on väga oluline see informatsioon, mis on
saadud üleriigilistel rahvaloendustel. Nii nagu varasematel rahvaloendustel, oli ka 2011.
aastal toimunud rahva ja eluruumide loendusel elanikel võimalus vastata religiooni
puudutavale küsimusele. Küsimus oli seekord esitatud sõnastuses „Kas Te peate omaks
mõnda usku (religiooni)?“, see esitati üle 15-aastasele inimesele ning sellele vastamine oli
vabatahtlik. Statistikaamet avaldas koondandmed sellele küsimusele antud vastuste kohta
29. aprillil 2013 ning kuivõrd ka käesoleva uuringu raames vastasid inimesed küsimusele
„Millist usku või religiooni peate omaks?“, siis nende jaoks, kes soovivad kogutud andmeid
omavahel võrrelda, sisaldab käesolev aruanne kindlasti huvipakkuvat analüüsimaterjali.
Teisena tuleb kindlasti nimetada seda väärtuslikku materjali, mille on regulaarsete küsitluste
läbiviimise tulemusena kogunud Eesti Kirikute Nõukogu (EKN). Juba alates 1995. aastast on
EKN korraldanud mitmeid erilaadseid religioonisotsioloogilisi uuringuid, nende hulgas iga viie
aasta järel elanikkonna küsitlusena läbiviidava uuringu „Elust, usust ja usuelust“. Viimati
toimus nimetatud uuring 2010. aastal ning küsimustikus oli küsimusi nii inimeste ootuste
kohta kirikutele kui ka arvamuste kohta erinevate sotsiaaleetiliste teemade suhtes. EKN on
ülevaate religioonisotsioloogiliste uuringute kohta koondanud 2012.a ilmunud kogumikku
„Astu alla rahva hulka“.
Kolmandaks oluliseks infoallikaks usuvabaduse realiseerimisega seotud küsimuste uurimisel
on rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnangud, milliste hulgas väärib
kindlasti eraldi esiletoomist USA Välisministeeriumi poolt iga-aastaselt kõigi maailma riikide
kohta koostatavad raportid usuvabaduse olukorrast. Eestit puudutavad raportid on avaldatud
nii eesti- kui inglisekeelsetena USA suursaatkonna Eesti Vabariigis veebilehel.
Teatud kitsamates aspektides on usuvabadusega seotud teabe saamise allikateks ka nii
Inimõiguste Instituudi poolt koostatud „Eesti inimõiguste aruanne 2012“ kui Inimõiguste
Keskuse poolt koostatud aastaaruanded.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 3
Uuringu „Usuvabadus Eestis 2013“ tulemused on vormistatud käesoleva aruandena, mis on
jagatud nelja ossa.
Esimese osa moodustab avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti Omnibuss-uuringu
raames 1000 vastajat. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada:
elanike hinnang usuvabadusele
elanike hinnang informeeritusest usuvabaduse teemadel
millist usku või religiooni peetakse omaks
suhtumine usundiõpetusse üldhariduskoolis ning teiste küsimuste kohta seoses
usuvabadusega
Aruande teine osa on ekspertide uuring, mis koosneb 17 eksperdiga (usuliste ühenduste,
MTÜde, meedia ja riigiasutuste esindajad, usu- ja õigusteadlased) tehtud süvaintervjuudest
ja neil põhinevatest järeldustest. Ekspertide uuringu eesmärk oli välja selgitada:
ekspertide hinnang usuvabaduse olukorrale Eestis ja probleemid usuvabaduse
tagamisel (sh nii riigivõimust kui ühiskonnast lähtuvad probleemid)
kuidas hindavad usuliste ühenduste juhid oma suhteid riigivõimuga, sh õigusakte,
ning millised on ettepanekud muudatuste tegemiseks
millised on olnud muutused viimase 20 aasta jooksul usuvabaduse määras
ekspertide kommentaarid elanikkonna uuringu tulemustele
Aruande kolmas osa sisaldab rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnanguid
usuvabaduse olukorrale Eestis.
Aruande neljandas osas tuuakse välja ettepanekud ja soovitused riigiasutustele, mis on esile
kerkinud eeskätt intervjuudest ekspertidega (aruande II osa) ja rahvusvahelistest
arvamustest (aruande III osa).
Praegu on raske prognoosida, millal oleks õige aeg viia läbi järgmine samalaadselt
ülesehitatud uuring usuvabaduse olukorrast Eestis. Nagu uuringust nähtub, peetakse Eestit
riigiks, kus usuvabadus on tagatud, ning põhimõtteliselt on ta ühetaoliselt ja stabiilselt olnud
tagatud terve viimase kahekümne aasta jooksul. Ilmselt võiks pidada optimaalseks, kui
järgmine taoline uuring usuvabaduse olukorrast Eestis toimuks mitte varem kui viie ja mitte
hiljem kui kümne aasta pärast.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 4
METOODIKA
1 Valim ja vastaja valik
Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15-74 aastat (Eesti
Statistikaameti andmeil 1. jaanuari 2013 seisuga 975 214 inimest). Valimi suurus on 1000
inimest.
Vastajad leiti juhuvaliku alusel, et tagada kõikide Eesti maakondade ja asulatüüpide
proportsionaalne esindatus küsitlusvalimis. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti
Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi alusel.
Juhuvaliku esimeses etapis leiti 100 valimipunkti üle Eesti ja teises etapis igas valimipunktis
konkreetsed intervjueeritavad. Valimipunktide asukohad maakonniti ning asulatüüpide suhtes
on paika pandud, toetudes elanikkonna reaalsele jagunemisele. 100 valimipunkti kasutamine
elanikkonna küsitluste puhul tagab küsitluspunktide piisava hajutatuse Eesti territooriumil.
Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette
juhuslikult valitud aadress esimese intervjuu läbiviimiseks. Edasi liigutakse kindla sammu
alusel – iga kolmas korter või iga teine eramaja - , et tagada valikusse sattunud elupaikade
juhuslikkus.
Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse
intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15-aastane. Kui mehi
kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist.
2 Küsitlustöö
Küsitlusmeetodina kasutati silmast-silma personaalintervjuud standardiseeritud ankeedi abil.
Intervjuud viidi läbi vastajate kodudes eesti ja vene keeles. Küsitlustöös osales 60 vastava
ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Küsitlus viidi läbi perioodil
2. – 14. aprillil 2013.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 5
Ülevaade küsitlustööst:
Läbiviidud intervjuud 1000
Külastatud aadressid 4772
Korduvvisiite 1010
Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 739
Kontakt puudub 2147
Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 26
Keelduti kontaktist 278
Sihtisik keeldus intervjuust 582
Küsitlustöö kontrollimiseks saadeti välja 100 kontrollkirja, et selgitada, kas kõik küsitlejad ka
reaalselt esitatud aadresse külastasid ja intervjuu täies ulatuses läbi viisid.
3 Andmetöötlus ja valimivea hinnang
Uuringuandmete töötlemiseks kasutati andmetöötlusprogrammi SPSS 11.5. Pärast küsitluse
lõppemist võrreldi küsitletute sotsiaaldemograafilist koosseisu valimis ettenähtuga ja teostati
kadude tasandamiseks andmete kaalumine teoreetilise mudeliga vastavaks. Kaalumisel
arvestati soo, vanuse ja regiooni faktorit.
Uuringu tulemused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale, veaprotsent ei ületa 3,09%.
Valimivea piirid 95% usaldusnivool on välja toodud tabelis 1:
Tabel 1. Valimivea piirid 95% usaldusnivool
Näide: 1000 vastajaga uuringu tulemuste veaprotsent jääb vahemikku 0,87 - 3,09
Valimi suurus
50% 48% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%
10 30,99% 30,97% 30,36% 29,56% 28,40% 26,84% 24,79% 22,13% 18,59% 13,51% 10,57% 8,68%
20 21,91% 21,90% 21,47% 20,90% 20,08% 18,98% 17,53% 15,65% 13,15% 9,55% 7,48% 6,14%
30 17,89% 17,88% 17,53% 17,07% 16,40% 15,49% 14,31% 12,78% 10,73% 7,80% 6,10% 5,01%
40 15,49% 15,49% 15,18% 14,78% 14,20% 13,42% 12,40% 11,07% 9,30% 6,75% 5,29% 4,34%
50 13,86% 13,85% 13,58% 13,22% 12,70% 12,00% 11,09% 9,90% 8,31% 6,04% 4,73% 3,88%
60 12,65% 12,64% 12,39% 12,07% 11,59% 10,96% 10,12% 9,03% 7,59% 5,51% 4,32% 3,54%
70 11,71% 11,71% 11,48% 11,17% 10,73% 10,14% 9,37% 8,36% 7,03% 5,11% 4,00% 3,28%
80 10,96% 10,95% 10,73% 10,45% 10,04% 9,49% 8,76% 7,82% 6,57% 4,78% 3,74% 3,07%
90 10,33% 10,32% 10,12% 9,85% 9,47% 8,94% 8,26% 7,38% 6,20% 4,50% 3,52% 2,89%
100 9,80% 9,79% 9,60% 9,35% 8,98% 8,49% 7,84% 7,00% 5,88% 4,27% 3,34% 2,74%
110 9,34% 9,34% 9,15% 8,91% 8,56% 8,09% 7,47% 6,67% 5,61% 4,07% 3,19% 2,62%
120 8,94% 8,94% 8,76% 8,53% 8,20% 7,75% 7,16% 6,39% 5,37% 3,90% 3,05% 2,50%
130 8,59% 8,59% 8,42% 8,20% 7,88% 7,44% 6,87% 6,14% 5,16% 3,75% 2,93% 2,41%
150 8,00% 8,00% 7,84% 7,63% 7,33% 6,93% 6,40% 5,71% 4,80% 3,49% 2,73% 2,24%
200 6,93% 6,92% 6,79% 6,61% 6,35% 6,00% 5,54% 4,95% 4,16% 3,02% 2,36% 1,94%
300 5,66% 5,65% 5,54% 5,39% 5,18% 4,90% 4,52% 4,04% 3,39% 2,47% 1,93% 1,58%
500 4,38% 4,38% 4,29% 4,18% 4,01% 3,79% 3,50% 3,13% 2,63% 1,91% 1,49% 1,23%
800 3,46% 3,46% 3,39% 3,30% 3,17% 3,00% 2,77% 2,47% 2,08% 1,51% 1,18% 0,97%
1 000 3,09% 3,09% 3,03% 2,95% 2,84% 2,68% 2,48% 2,21% 1,86% 1,35% 1,06% 0,87%
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 6
4 Vastanute struktuur
Joonis 1. Vastanute struktuur, n=1000
11
21
10
5
19
19
14
21
58
4
17
32
68
12
26
27
18
16
53
47
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Muu mittetöötav
Pensionär
Õpilane, üliõpilane
Muu töötav
Oskustööline, operaator
Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja
Ettevõtja, juht, tippspetsialist
Sotsiaalne staatus
Kõrgharidus
Kesk- või keskeriharidus, s.h kutseharidus
Kutseharidus ilma keskhariduseta
Alg- või põhiharidus
Haridustase
Muu
Eesti
Rahvus
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
15-24 a.
Vanusegrupp
Naine
Mees
Sugu
%
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 7
Joonis 2. Vastanute struktuur, n=1000
24
24
16
19
11
6
24
11
8
8
19
31
22
7
11
12
17
31
0 5 10 15 20 25 30 35
sissetulekut ei ole/vastamata
651+ €
401-650 €
301-400 €
201-300 €
kuni 200 €
Isiklik keskmine netosissetulek kuus
Küla
Alevik
Muu linn, alev
Maakonnakeskus
Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, K-Järve)
Pealinn
Asulatüüp:
Lõuna-Eesti
Kesk-Eesti
Lääne-Eesti
Ida-Virumaa
Põhja-Eesti
Tallinn
Regioon
%
5 Uuringu teostajad
Uuringu I ja II osa läbiviimisel osalesid:
Tellija poolne projektimeeskond: Erik Salumäe, Vootele Hansen, Aet Kukk
Aruanne: Karin Reivart
Küsitlustöö juhtimine, valim: Marina Karpištšenko
Andmesisestuse juhtimine: Asta Pajos
Andmetöötlus: Reijo Pohl
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 8
TULEMUSED
6 Hinnang usuvabadusele
Küsimus: Kas teie hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus?
91% vastanute hinnangul on usuvabadus Eestis kõigile tagatud. 4% arvab vastupidi. Joonis
3. Teistest pisut skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt
vastas 7%. Teistest kindlamini on usuvabaduse tagamises veendunud vanim vanuserühm,
kellest 81% vastas jaatavalt ning lisaks 12% „pigem jah“.
Eestlaste ja mitte-eestlaste tulemuses erisust ei ilmnenud. Vastajad, kes suhtuvad religiooni
negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt - 17%.
Maausulistest/taarausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud, kuid
paraku pole selle rühma vastajate arv üldistusteks piisav (n=18, joonisel märgitud tärniga).
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 9
Joonis 3. Hinnang usuvabaduse tagamisele Eestis. N=1000
47
69
80
49
75
81
77
53
76
75
70
81
71
70
74
65
69
74
72
29
20
14
19
17
19
17
30
17
15
20
12
20
21
16
22
22
15
19
0
4
4
13
3
0
2
12
3
3
3
2
3
3
5
4
3
3
3
5
1
2
5
1
0
2
5
2
2
1
1
1
1
1
3
1
2
1
19
6
0
13
4
0
2
0
2
5
5
4
6
5
4
6
5
5
5
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Muu
RAHVUS Eesti
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
6.1 Ühiskonna suhtumine
Küsimus: Milline on Eesti ühiskonnas suhtumine inimeste usuvabaduse teemasse?
Pooled vastanutest peavad suhtumist neutraalseks, 36% positiivseks ning 7% kas pigem või
väga negatiivseks. Joonis 4.
Silma paistab, et noorte hinnangul on ühiskonna suhtumine antud teemasse veidi halvem -
10% peab seda negatiivseks. Kõige vanemas vanuserühmas aga on keskmisest enam
vastajaid, kes peavad suhtumist positiivseks. Mitte-eestlased on siin positiivsemalt
meelestatud kui eestlased, vahed hinnangutes pole siiski suured.
Vastajad, kelle suhtumine religiooni on negatiivne, hindavad ka ühiskonna suhtumist
usuvabaduse teemasse teistest sagedamini negatiivselt. Samuti on siin erinev ka muude
religioonide pooldajate esindajate arvamus. Jääb mulje, et Eestis vähemesindatud
religioonide esindajate suhtes ei ole ühiskond samavõrra positiivselt meelestatud kui
enamlevinud religioonide puhul. Neist vastajatest hindas ühiskonna suhtumist pigem
negatiivseks 15%.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 10
Joonis 4. Ühiskonna suhtumine usuvabaduse teemaaase. N=1000
12
8
18
18
12
8
8
2
13
12
8
16
6
9
12
8
8
12
10
20
23
13
33
32
45
26
30
32
28
25
31
26
24
27
24
27
25
26
46
55
47
43
42
42
54
48
40
44
53
38
49
56
50
54
51
50
50
3
5
15
0
4
4
7
6
8
3
7
7
5
5
4
8
7
4
6
5
1
0
0
0
0
1
5
0
1
1
1
0
1
1
2
0
1
1
13
9
7
6
11
0
4
9
7
11
7
7
14
6
6
6
8
8
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Muu
RAHVUS Eesti
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
väga positiivne pigem positiivne neutraalne
pigem negatiivne väga negatiivne Ei oska öelda
6.2 Hinnang usuvabaduse rikkumisele
Küsimus: Kas teie või teie tuttava usuvabadust on Eestis rikutud?
92% vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole, 2% seevastu vastas, et seda on juhtunud
ning 6% ei oska vastata. Antud uuring ei selgitanud täpsemalt, milliseid juhuseid vastajad
silmas pidasid, ega ka seda, kuidas vastajad täpselt usuvabaduse mõistest aru saavad.
Joonis 5.
Ka selle küsimuse puhul näeme, et rikkumist toovad kõige sagedamini esile
Maausulised/Taarausulised (17%). Kuigi vastanuid on siin vähe, võib siiski arvata, et teatud
trendi antud tulemus näitab ning antud vastajagrupp ei ole usuvabaduse tagamises
samavõrra veendunud kui teised vastajad. Rikkumist tunnistavad sagedamini ka muude
religioonide pooldajad ja vastajad, kes ei soovi oma usulise kuuluvuse kohta vastust anda.
Vaid väga vähesed kristlastest vastanud leidsid, et nende või nende tuttavate usuvabadust
on Eestis rikutud.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 11
Joonis 5. Kas teie või teie tuttava usuvabadust on Eestis rikutud? N=1000
7
1
8
17
2
0
2
5
3
2
2
2
2
2
0
1
4
2
3
2
80
92
90
77
93
95
93
81
93
93
91
94
94
91
91
94
89
92
92
92
13
6
2
6
5
5
5
14
4
5
6
4
4
7
9
5
7
6
6
6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Muu
RAHVUS Eesti
Lõuna-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Põhja-Eesti
Tallinn
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Jah Ei Ei oska öelda
6.3 Usuliste veendumuste varjamine
Küsimus: Kas teie või keegi teie lähedastest/tuttavatest on halvakspanu vältimiseks varjanud
enda usulisi veendumusi või kuuluvust usulisse ühendusse?
Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest. Joonis 6. Seega võib öelda, et
üldiselt on ühiskond tolerantne, kuid teatud juhtudel võib kohata ka halvustamist või selle
kartust. Selliseid juhuseid on ette tulnud sagedamini noortel – 6% (õpilastel või üliõpilastel
9%, millest tulenevalt tuleks sellele probleemile õppeasutustes kindlasti suuremat
tähelepanu pöörata), vastanutel sissetulekuga kuni 200 eurot – 10%, eestlastel – 5%
(mitte-eestlastel 2%), aga ka maausulistel, muude – vähemesinevate - religioonide
pooldajatel ning neil, kes ei soovi oma usulisi veendumusi avaldada. Samas ei arvanud mitte
ükski katoliiklasest vastanu, et ta on pidanud kunagi varjama oma usulisi veendumusi.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 12
Joonis 6. Kas oma usulisi veendumusi on varjatud? Vastus „jah“. N=1000
10
4
11
7
2
0
5
5
7
2
5
3
4
5
2
6
5
4
4
0 5 10 15 20 25 30
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Muu
RAHVUS Eesti
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
%
7 Infoallikad ja info piisavus usuvabaduse kohta
Küsimus: Millistest allikatest olete saanud informatsiooni usuvabadusega seotud küsimuste
kohta nii Eestis kui mujal maailmas?
Peamiseks infoallikaks elanikele on olnud meedia – 56%. Järgneb internet 33% ning tuttavad
25%. Joonis 7. Mitte kusagilt ei ole teema kohta infot saanud 14% ning ei oska vastata 8%
vastanutest. Muude allikate seas nimetati korduvalt kirikut, mida tõid esile eelkõige vanemad
vastajad. Lisaks mainiti siin ka perekonda/vanemaid, välisreise, vastavateemalist kirjandust
ning Jehoova tunnistajate külaskäike. Seega näib, et paljud vastajad on silmas pidanud
eelkõige lihtsalt usuga seonduvaid teemasid, mitte konkreetselt usuvabaduse teemat.
Noored on keskmisest enam infot saanud internetist ja koolist, kuid vähem meediast. Vanem
vanuserühm on seda vähem saanud internetist, kuid teistest sagedamini muudest allikatest.
Mitte-eestlastele on eestlastega võrreldes vähemoluliseks infoallikaks internet, kool/ülikool
ning tööga seonduvad allikad. Üldiselt on kõigile vastajagruppidele siiski peamiseks
infoallikaks olnud ajakirjandus.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 13
Joonis 7. Infoallikad usuvabadusega seotud küsimuste kohta. N=1000
5
14
8
4
12
25
33
56
0 10 20 30 40 50 60
Mujalt
Mitte kusagilt
Ei oska öelda
Tööga seonduvalt
Kool, ülikool
Tuttavad
Internet
Ajakirjandus
%
Küsimus: Kuivõrd piisavalt on Teie arvates informatsiooni usuvabadusega seotud küsimuste
kohta?
65% vastanutest leiab, et informatsiooni usuvabaduse teemadel on olnud piisavalt, sh 32%
hinnangul täiesti piisavalt. Väheseks peab seda 15%, sh 3% leiab, et infot on väga vähe.
Joonised 8 ja 9.
Silma paistab, et nooremad vastajad tunnevad sagedamini infopuudust – 25%, samuti alg-
ja põhiharidusega inimesed (19%). 24% vastajatest, kelle suhtumine religiooni on
negatiivne, leiavad samuti, et infot usuvabaduse teemadel on olnud pigem vähe.
Vastajatel, kes peavad omaks mingit usku, on usuvabaduse teemadel infot enamasti
piisavalt. Siiski märkis 32% katoliiklastest, 43% teiste religioonide pooldajatest (st nendest,
kes ei määratlenud endid luterlasena, õigeusulisena, katoliiklasena või
maausulisena/taarausulisena) ja 18% maausulistest, et infot usuvabadusest on vähe (pigem
vähe või väga vähe).
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 14
Joonis 8. Info piisavus, n=1000
19
23
34
36
35
30
37
32
34
37
18
29
34
32
36
28
32
34
32
33
30
32
34
35
34
39
27
33
14
8
12
12
10
13
10
12
10
9
19
11
12
12
5
4
3
1
2
3
1
3
1
3
6
2
3
3
27
37
19
16
20
21
22
21
22
16
22
18
23
21
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Alg- või põhiharidus
Kutseharidus ilma keskhariduseta
Kesk- või keskeriharidus, s.h kutseharidus
Kõrgharidus
HARIDUS
Muu
Eesti
RAHVUS
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
15-24 a.
VANUS
Naine
Mees
SUGU
KÕIK
Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem vähe Väga vähe Ei huvita/ei oska öelda
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 15
Joonis 9. Info piisavus religiooni suhtumise ja usu lõikes, n=1000
41
29
22
0
38
25
34
37
33
11
35
28
45
30
16
37
17
31
13
9
30
18
13
32
11
24
15
4
2
13
0
2
0
3
0
4
30
25
7
37
18
27
15
22
16
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem vähe
Väga vähe Ei huvita/ei oska öelda
8 Usuga seotud teemade tasakaalustatus meedias
Küsimus: Kas meedias/inforuumis käsitletakse usuga ja usulise tegevusega seotud küsimusi
tasakaalustatult?
57% elanikest arvab, et käsitlused on tasakaalustatud ja 16% sellega ei nõustu. Küllalt suur
osa elanikest ei oska aga seisukohta võtta – 28%.
Väärib tähelepanu, et tasakaalustatuks peavad meediakäsitlusi pigem jõukamad inimesed –
tervelt 69% olid sellega nõus või pigem nõus nende vastanute hulgas, kus pere keskmine
netosissetulek kuus ühe pereliikme kohta oli vähemalt 651 eurot.
Nimetamisväärne on aga ka luterlaste ja katoliiklaste arvamuste võrdlus. Kui 70%
luterlastest vastanutest olid nõus või pigem nõus seisukohaga, et meedias käsitletakse usuga
seotud küsimusi tasakaalustatult, siis katoliiklastest oli sarnasel seisukohal 50%. Teisalt
hakkab siin aga silma ka see, et sellele küsimusele ei osanud vastata 20% luterlastest ja
38% katoliiklastest.
Võib öelda, et keskmisest veidi kriitilisemad on kahe noorema vanuserühma esindajad.
Samuti on kriitilisemad vastajad, kes suhtuvad religiooni negatiivselt (23% arvab, et
teemade käsitlus pole tasakaalus). Kõige madalamalt hinnanud vastajagrupp on siin aga
muude religioonide pooldajad – 61% arvab, et teemakäsitlus meedias ei ole tasakaalustatud.
Kas peetakse siin silmas asjaolu, et vähe on räägitud ja tutvustatud teiste uskude kombeid ja
väärtusi või on etteheiteid ka nendesse religioonidesse suhtumisele, seda antud uuring ei
täpsusta.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 16
Joonis 10. Usuga seotud küsimuste tasakaalustatus meedias.
7
20
17
23
23
20
28
18
24
26
24
23
21
15
18
26
22
29
36
12
20
33
30
42
30
35
30
36
34
34
38
36
34
35
17
10
48
14
8
12
8
20
14
9
7
10
15
15
11
11
11
0
4
13
10
6
0
2
3
3
4
6
4
4
4
5
4
5
46
29
11
33
30
38
20
28
24
31
27
29
25
28
30
25
28
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
9 Usuvabaduse tähtsus, usuvabaduse kaitsmine maailmas
Küsimus: Kui tähtis on teie jaoks usuvabadus Eestis ja maailmas?
Usuvabadus Eestis ja ka kogu maailmas on Eesti elanikele küllalt tähtis – vastavalt 68% ja
69% elanikest peab seda tähtsaks. Neid, kellele see ei ole oluline, on Eesti küsimuse puhul
24% ja maailma puhul 21%. Vastata ei oska 8-10% elanikest.
Tallinna elanikele on usuvabadus nii Eestis kui maailmas mõnevõrra tähtsam muude
piirkondade elanikega võrreldes. Ida-Virumaa elanikele seevastu on teema mõnevõrra
ebaolulisem. Religiooni positiivselt suhtuvatele ja usuliselt ennast määratlenud inimestele on
usuvabadus muude vastajatega võrreldes tähtsam.
Usuvabaduse tähtsustamine kasvab nii koos vanusega kui ka haridustaseme tõusuga. Kui
usuvabadust Eestis peab tähtsaks 65% alg- või põhiharidusega ning 67% kesk- või
keskeriharidusega vastanutest, siis kõrgharidusega vastanute hulgas oli selliste inimeste
osakaal 75%.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 17
Joonis 11. Usuvabaduse tähtsus Eestis ja maailmas. N=1000
31
28
38
40
14
16
7
8
10
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Maailmas
Eestis
Väga tähtis pigem tähtis pigem ei ole tähtis
Ei ole üldse tähtis Ei oska öelda
Küsimus: Kui vajalikuks peate Eesti aktiivsemat hoiakut usuvabaduse kaitsmiseks maailmas
(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevahelised suhted)?
Kuigi suurem osa vastanutest suhtub usuteemadesse üldiselt küllaltki leigelt, näeme siin
inimeste aktiivsemat hoiakut - 59% vastanutest leiab, et suurem aktiivsus selles küsimuses
oleks vajalik ja 22%, et see pole vajalik. 19% elanikest seisukoht puudub.
Religiooni suhtes positiivselt meelestatud inimestest pooldab suuremat aktiivsust 72%. Kõige
aktiivsema hoiakuga on aga selles küsimuses vähemesinevate uskude pooldajad e. grupi
„muud religiooni omaks pidav“ esindajad (85%).
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 18
Joonis 12. Kas Eesti vajaks aktiivsemat hoiakut usuvabaduse kaitsmisel maailmas?
14
9
27
11
14
26
16
25
20
16
13
12
13
12
13
13
13
20
42
58
39
49
43
52
26
52
41
44
47
45
51
47
44
46
12
23
6
21
10
17
14
8
10
12
16
18
18
19
14
20
17
17
6
0
0
7
0
4
25
5
7
5
7
5
3
6
5
5
37
20
8
28
21
14
15
16
13
23
22
17
18
16
20
18
19
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Väga vajalik Pigem vajalik Pigem ebavajalik
Väga ebavajalik Ei oska öelda
Küsimus: Kas mõni riik või poliitiline jõud on püüdnud usu või usuorganisatsiooni (kiriku)
kaudu teie seisukohti mõjutada?
6% vastanutest arvab, et seda on tehtud ja 91% et ei ole. 3% ei oska vastata.
Sagedamini näevad poliitilist mõjutamist mitte-eestlased (7%) ning samuti ka religiooni
positiivselt suhtuvad inimesed (8%). Kõrgemad protsendipunktid hakkavad silma ka
järgmiste vastanute kategooriate puhul: kõrgharidusega (11%), ettevõtja, juht,
tippspetsialist (9%), õpilane, üliõpilane (12%), maausuline/taarausuline (11%). Samas ei
leidnud mitte ükski katoliiklasest vastanu, et mõni riik või poliitiline jõud oleks püüdnud kiriku
kaudu tema seisukohti mõjutada.
Neile, kas vastasid jaatavalt, esitati järgmine küsimus: Palun täpsustage, mil moel püütakse
teie seisukohti mõjutada?
Valdav osa vastajatest nimetas siinkohal usuorganisatsioonide esindajate selgitustööd
tänavatel, kodu-uste taga ning vastava kirjanduse jagamist (34 vastust). Osaliselt peetakse
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 19
taolist tegevust usuvaadete pealesundimiseks ning privaatsuse rikkumiseks. Konkreetselt
nimetati Jehoova Tunnistajate (13 korral) ning mormoonide tegevust (4 korral).
Lisaks arvas 2 vastajat, et taolist mõjutamist tehakse meedia (televisiooni) kaudu.
Ühekordselt toodi vastustes näidetena usulisele ühendusele riigieelarvelise toetuse eraldamist
ja valimiskampaaniat, kus mõned kandidaadid teavitasid valijaid enda usulistest
veendumustest.
10 Põhiseadusega seonduv
Küsimus: Kas eristate üksteisest põhiseaduses kirjapandud südametunnistuse-, usu- ja
mõttevabadust?
Nimetatud vabaduste eristamisega ei ole probleemi 55% vastanutest, eitavalt vastas 25%
ning vastata ei osanud 19%.
Eestlaste jaoks on teema keerukam kui mitte-eestlastele. Samuti on rohkem segaduses
vastajagrupp, kes suhtub religiooni negatiivselt – neist ei erista südametunnistuse-, usu- ja
mõttevabadust 41%.
Joonis 13. Kas eristate üksteisest põhiseaduses kirjapandud südametunnistuse-,
usu- ja mõttevabadust? N=1000
19
34
38
25
29
19
28
24
27
26
28
8
7
13
11
13
13
14
14
14
22
17
16
20
19
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Muu
Eesti
RAHVUS
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 20
Küsimus: Kas Eestis on teie arvates olemas riigikirik?
Napilt üle poole vastanutest teab, et riigikirikut ei ole (53%), 18% arvab, et selline
institutsioon on siiski olemas. 28% ei oska küsimusele vastata.
Teadlikkus on suurem meeste seas, kahes nooremas vanuserühmas, eestlaste ning
kõrgharidusega vastajate seas. Üllatavalt on kõrgharidusega vastajate puhul samal ajal ka
üsna suur vale vastuse osakaal – 25%.
Vastanute kategooriatest, kelle arvates riigikirik on olemas, hakkavad silma kõige väiksema
netosissetulekuga (alla 200 euro kuus) inimeste rühm (27%), kuid samuti Tallinna elanikud
(24%) ning need usklikud, kes ei ole luterlased, katoliiklased, õigeusklikud või
maausulised/taarausulised (27%).
Kõige teadlikum elanikkonna grupp on vastajad, kes ei soovi oma usulisi veendumusi
avaldada – 70% teab, et riigikirikut ei ole. Samuti on teadlikkus kõrgem luteri usku omaks
pidavate inimeste seas.
Joonis 14. Kas Eestis on riigikirik? N=1000
18
26
16
25
18
19
18
20
18
20
16
20
17
18
55
45
52
57
47
56
51
50
50
59
58
49
58
53
27
29
33
17
35
25
31
30
31
21
26
31
25
28
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Alg- või põhiharidus
Kutseharidus ilma keskhariduseta
Kesk- või keskeriharidus
Kõrgharidus
HARIDUS
Muu
Eesti
RAHVUS
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
15-24 a.
VANUS
Naine
Mees
SUGU
KÕIK
Jah Ei Ei oska öelda
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 21
Joonis 15. Kas Eestis on riigikirik? Religiooni suhtumise ja usu lõikes N=1000
14
17
27
16
19
15
20
18
20
70
53
49
54
46
50
61
53
53
16
29
24
30
35
35
19
28
27
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
Jah Ei Ei oska öelda
Vastajatelt, kelle arvates riigikirik on olemas, paluti täpsustada, millist kirikut nad silmas
peavad.
Jooniselt 16 näeme, et selleks peetakse valdavalt luteri kirikut (68%).
Joonis 16. Milline kirik on Eestis riigikirik? N=185 (arvab, et Eestis on riigikirik)
5
4
4
8
11
68
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Vastamata
Ei oska öelda
Õigeusu
Katoliku
Jaani, Kaarli (muu Luteri)
Luteri
%
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 22
10.1 Avaliku korra kahjustamine usutalitustega
Küsimus: Põhiseaduses on järgmine lõige: „Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos
teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist
ega kõlblust“. Millistel juhtudel Teie arvates usutalituste täitmine võiks kahjustada avalikku
korda?
Enamus elanikest ei oska öelda, millistel juhtudel usutalitus avalikku korda kahjustaks.
Joonis 17. 8% vastas otse, et midagi sellist ei ole, talitused ei kahjusta kuidagi avalikku
korda. 7% vastanutest tõi veelkord välja usulise kuulutustöö – pealetükkivad ja häirivad
usukuulutajad, kes tänavatel oma vaateid levitavad ja teavitustööd teevad. 7% vastanutest
tõi siin näiteks usudemonstratsioone, mis võivad muutuda vägivaldseks (sh trügimine
palverännakute käigus). Eelkõige peeti siin silmas muid riike – paljud lisasid, et Eestis sellist
probleemi ei ole. Lisaks nimetati vähesel määral ohverdamistalitusi ning satanistide rituaale.
Joonis 20.
Muude vastuste seas toodi välja:
Sektid
Siis, kui see on kellegi vastu suunatud või teise usu vastu.
Suure kogunemise ajal olukord väljub kontrolli alt. Trambitakse puruks
TV vaadates on usuhullud ikka hullud küll
Ususektide tegevus
Usutalituse täitmine peaks toimuma neile ettenähtud kohtades, mitte aga tänavatel
Usutalitused peaksid jääma kinnistesse ruumidesse või määratud kohtadesse. Sealt
väljudes ongi avaliku korra rikkumine
Vabaduse väljakul palvetamine; avalikud usutalitused
Venemaal liiga afišeeritakse pulmi, ristimist jne
Rahalistel juhtudel. Usulahu nimel ohverdatakse elamispind
Meile võõraste religioonide usutalitused ehk
Mingisugused kättemaksud (veritasu)
Nt moslemid käivad ringi näokatetega (suletud silmadega-)
Organiseerimata usutalituse läbiviimine avalikus kohas
Palverännakud, demonstratsioonid
Pastor hakkab ülistama kohalikku võimu
Pussy Riot
Häirib ekstreemsus - keegi inimene laseb ennast risti lüüa või enda avalik piitsutamine
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 23
Joonis 17. Usutalitused, mis häirivad avalikku korda, n=1000
11 Suhtumine hariduse ja tervishoiuvaldkonna küsimustesse
Järgnevalt esitasime vastajatele 5 küsimust nende suhtumise selgitamiseks. Vastajatelt
küsisime, kuivõrd vajalikuks nad toodud võimalusi peavad. Joonisel 18 on tegurid järjestatud
vastavalt nende olulisusele.
74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalust kohtuda
vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 68% elanike hinnangul peaks kohalik omavalitsus
tagama omasteta surnute matmise nende usulise traditsiooni järgi.
Ülejäänud kolm väidet puudutasid haridustemaatikat. Sarnaselt varem samal teemal
läbiviidud uuringutega arvab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema
üldhariduse kooliprogrammis. Vastu on sellele 25% elanikest. 54% vastanute hinnangul
peaks kooliprogramm sisaldama ka ülevaadet olulisematest piiblilugudest. Vastu on toodud
küsimusele 38%. Kolmas haridusteemaline küsimus samaväärset poolehoidu elanikelt ei
pälvinud – usuühenduste eraharidusasutusi pooldab 31%, kuid vastu on 51% vastanutest.
See on üsna imekspandav, kuna viimastel aastatel on eeskätt kristlikud usulised ühendused
või nende liikmed loonud mitmeid põhikoole, mis on pälvinud ka avalikkuse poolt laialdast
positiivset tähelepanu. Tähelepanuvääriv on seejuures ka asjaolu, et nii luterlastest kui
katoliiklastest vastanute puhul jäi nende inimeste hulk, kes usuühenduste eraharidusasutusi
vajalikuks pidasid, alla sellele hulgale, kes nende loomist vajalikuks ei pidanud.
Religiooni positiivselt suhtuvad inimesed nõustusid toodud väidetega keskmisest märksa
sagedamini. Keskmisest positiivsemalt on enamasti meelestatud ka luteri usu pooldajad (nt
maailma usundeid puudutava ülevaate kuulumiseks kooliprogrammi 79%) – vaid
eraharidusasutuste loomist pooldavad sagedamini õigeusklikud.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 24
Silmapaistev toetus maailma usundeid puudutava ülevaate kuulumiseks üldhariduse
kooliprogrammi on kõrgharidusega vastanute hulgas – tervelt 85% (sama protsent toetajaid
on ka vastanute rühmas Ettevõtja, juht, tippspetsialist). Eesti regioonidest paistab silma
Lõuna-Eesti, kus selle toetajaid on 81%. Samas on huvipakkuv katoliiklaste suhtumine
nimetatud küsimusse – 58% vastanutest toetab usundeid puudutava ülevaate kuulumist
üldhariduse kooliprogrammi ning 44% peab väga või pigem vajalikuks, et kooliprogramm
peaks sisaldama ka ülevaadet olulisematest piiblilugudest (luterlaste puhul oli see näitaja
74%, maausuliste/taarausuliste puhul aga 49%).
Joonis 18. Suhtumine hariduse ja tervishoiuga seotud küsimustesse. N=1000
5
13
28
21
24
26
41
38
47
50
34
26
12
18
12
17
12
6
7
3
17
8
15
8
11
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Erinevad usuühendused asutavad eraharidusasutusi
Olulisemate piiblilugude tundmine on osa üldhariduse kooliprogrammist
Omavalitsus tagab matmise usulise traditsiooni järgi
Ülevaade maailma usunditest on üldhariduse kooliprogrammis
Tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalus kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid
Väga vajalik Pigem vajalik Pigem ebavajalik Väga ebavajalik Ei oska öelda
12 Hinnang kaplaniteenistusele
Küsimus: Kuidas mõjub kaplaniteenistus kaitseväes, vanglates ja politseis usuvabaduse
tagamisele?
54% hinnangul mõjub kaplaniteenistus usuvabaduse tagamisele soodsalt, 4% hinnangul aga
ebasoodsalt ning 14% leiab, et see ei mõjuta usuvabadust. 27% ei oska küsimusele vastata.
Joonis 19.
Eraldi esiletoomist väärib siinjuures maausulistest/taarausulistest vastanuid puudutav
näitaja, kelledest tervelt 60% (vrdl – kõigi vastanute puhul oli see 54%) leidis, et
kaplaniteenistus kaitseväes, vanglates ja politseis mõjub usuvabaduse tagamisele väga
soodsalt või pigem soodsalt (see ületas ka nii katoliiklastest kui õigeusklikest vastanute
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 25
vastava näitaja). Samas on siiski ka siin asjakohane see kommentaar, mis oli toodud eespool
seonduvalt küsimusega nr 1 ning mille kohaselt selle rühma vastanute arv (18) ei ole
üldistusteks piisav.
Joonis 19. Kaplaniteenistuse mõju usuvabaduse tagamisele. N=1000
16
38
3
1
14
27
Väga soodsalt
Pigem soodsalt
Pigem ebasoodsalt (soodustab usuvabaduste rikkumist)Väga ebasoodsalt (soodustab usuvabaduste rikkumist)See ei mõjuta usuvabadust
Ei oska öelda
Küsimus: Kas olete isiklikult kaplani ametialase tegevusega kokku puutunud?
Näeme, et sellega on kokku puutunud 9% elanikest. Sagedamini mehed, vastajad vanuses
25-34a., need kes suhtuvad religiooni positiivselt, maausulised ja muude religioonide
pooldajad.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 26
Joonis 20. Kokkupuude kaplani tegevusega, n=1000
0
6
28
22
7
4
13
3
13
7
4
12
13
7
6
12
9
77
91
66
78
89
93
85
86
83
88
91
86
85
88
91
83
88
23
3
6
0
5
3
2
11
4
5
5
2
2
5
3
5
4
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Jah Ei Ei oska öelda
Vastajatest, kes on ise kaplaniteenistusega kokku puutunud, hindab seda soodsalt 87%.
Joonis 20A. Kaplaniteenistuse mõju usuvabadusele, n=91 kes on kokku puutunud
45
42
407 2
Väga soodsalt
Pigem soodsalt
Pigem ebasoodsalt
Väga ebasoodsalt
See ei mõjuta usuvabadust
Ei oska öelda
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 27
13 Usutunnistuse järgsete pühade pidamine
Küsimus: Erineva usutunnistusega inimeste usupühad ei lange tihti kokku riigipühadega. Kui
vajalikuks te peate, et tööandjad ja haridusasutused peaksid võimaldama inimestel pidada
oma usutunnistuse järgseid pühasid?
Tulemustest selgub, et tööandjate puhul valitsevad elanike seas antud küsimuses
vastandlikud seisukohad – 42% on pühade võimaldamise poolt ja 44% vastu, 13% ei oska
vastata. Haridusasutuste puhul on tulemus selgem – 50% ei pea seda vajalikuks ning 37%
pooldab, 14% ei oska vastata. Joonis 21.
Naised on mõlema võimaluse puhul soodsamalt meelestatud kui mehed. Mitte-eestlased
hindavad pühade võimaldamist nii tööandjate kui haridusasutuste puhul vajalikumaks kui
eestlased. Oodatult on positiivsemalt meelestatud religiooni positiivselt suhtuvad inimesed
ning ka katoliiklased ja õigeusklikud vastajad.
Joonis 21. Kui vajalik on võimaldada pidada oma usutunnistuse järgi pühi? N=1000
10
12
27
30
30
28
20
16
14
13
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Haridusasutused
Tööandjad
Väga vajalik Pigem vajalik Pigem mittevajalik
Üldse mitte vajalik Ei oska öelda
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 28
14 Ametialaste ülesannete täitmine ja usulised veendumused
Küsimus: Kas arstil ja apteekril on õigus, viidates usulistele veendumustele, keelduda teatud
ametiülesannete täitmisest (nt abordi tegemine, rasestumisvastaste vahendite müük)?
Mõlema ameti puhul leitakse üldiselt, et ülesannetest keelduda ei ole õigust. Vastanutest 8%
arvab, et arst võib teatud ülesannetest keelduda (apteekri puhul nõustus sama õiguse
olemasoluga 5% vastanutest). 12% ei oska vastata. Tõenäoliselt ei ole vastajad Eestis
taoliste situatsioonidega kokku puutunud.
Teistest sagedamini leiavad, et on õigus ülesannete täitmisest keelduda, katoliiklased (nii
arsti kui apteekri puhul 13%) ja maausulised/taarausulised (arsti puhul 17%, apteekri puhul
13%) ning eriti muude religioonide (st mis ei ole luterlus, õigeusk, katoliiklus,
maausk/taarausk) pooldajad (arsti puhul 26%, apteekri puhul 12%). Arstide osas arvas nii
kõrgharidusega vastanutest kui ka vastanute rühmas Ettevõtja, juht, tippspetsialist 12%, et
arstil peab olema keeldumise õigus.
Joonis 22. Kas on õigus keelduda ametiülesannetest usuliste veendumuste tõttu?
5
8
84
80
12
12
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Apteeker
Arst
on õigus Ei ole õigus Ei oska öelda
15 Usuliste ühenduste seisukohtade ja inimõiguste seosed
Küsimus: Kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on samasooliste
paaride inimõiguste rikkumine?
Usuühenduste taunivat suhtumist peab siin inimõiguste rikkumiseks 26% ning ei pea 58%
vastanutest. Vastata ei oska 15%.
Meestest sagedamini peavad taunivat suhtumist õiguste rikkumiseks naised (31%),
keskmisest sagedamini ka nooremad inimesed ning need, kes ei pea omaks ühegi usu
väärtusi.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 29
Kõigis vastanute rühmades ületas nende hulk, kelle arvates usuliste ühenduste tauniv
suhtumine samasooliste koosellu ei ole inimõiguste rikkumine, nende hulga, kelle arvates see
on inimõiguste rikkumine.
Joonis 23. Kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on
samasooliste paaride inimõiguste rikkumine? N=1000
6
16
12
13
14
13
13
11
14
13
13
10
18
21
18
10
14
16
13
12
11
9
13
14
17
14
12
7
10
18
19
13
12
12
14
20
14
13
12
14
20
24
14
15
13
19
20
20
18
17
17
39
39
55
47
42
49
41
35
45
43
52
42
29
32
35
48
41
24
12
6
17
23
10
13
13
14
17
14
19
15
8
16
14
15
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
Küsimus: Kui kristliku õpetuse seisukohtade levitamine ühiskonnas häirib teatud elanikkonna
gruppe, kas siis on tegemist vaenu õhutamisega?
Küsimusele vastas jaatavalt 19% ning eitavalt 65% vastanutest. Sagedamini peavad kristlike
õpetuste levitamist sel juhul vaenu õhutamiseks naised, kõige nooremad vastajad ja
katoliiklased.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 30
Joonis 24. Kui kristliku õpetuse seisukohtade levitamine ühiskonnas häirib teatud
elanikkonna gruppe, kas siis on tegemist vaenu õhutamisega? N=1000
0
6
7
11
8
8
5
3
9
6
7
6
7
7
7
5
6
11
13
17
13
12
24
14
8
13
13
10
14
14
17
15
11
13
32
27
30
22
26
17
28
37
27
21
21
28
31
36
29
25
27
44
38
35
43
33
43
42
31
37
43
45
39
34
25
34
42
38
13
16
12
12
22
7
10
22
13
18
17
14
15
15
15
17
16
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
Naine
SUGU Mees
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
16 Usuvabaduse olukord ja kristlikud väärtused
Vastajatele loeti ette kuus väidet ning küsiti, kas ta nõustub iga väitega või mitte.
8% leiab, et usuvabaduse olukord on viimase 10 aasta jooksul halvenenud ning 6% kardab,
et see halveneb lähimal viiel aastal. Joonis 25.
14% vastanutest tundub, et usuvabadust piiratakse viimasel ajal, kuna mõned grupid
püüavad ühiskonda kristlikest väärtustest eemale viia.
Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest
väärtustest eemaldada, nõustus 45% ning ei nõustunud 38% vastanutest. 17% ei osanud
küsimusele vastata. Antud küsimuse puhul jagunevad elanikkonna hoiakud kõige enam
kaheks (meestest nõustus väitega 51%, naistest 39%).
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 31
64% elanikest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused,
kuid samal ajal leiab 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. Kolmandik
vastanutest aga ei ole viimase väitega nõus. Antud tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest
usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku
kultuuriruumiga.
Noorte vastajate vastused erinevad siin mitmel puhul vanemate vanuserühmade omadest.
Nii arvavad nad sagedamini, et usuvabaduse olukord on möödunud 10 aasta jooksul
halvenenud. Vähem kriitilised on nad aga seksuaalvähemuste suhtes ning arvavad ka
harvem, et meie ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest (seisukohta pooldab
32%). Kristlikest väärtustest lähtumist pooldavad kõige sagedamini kõige vanema
vanuserühma esindajad (65-74a.) – 63%.
Kõrgharidusega vastajad on seksuaalvähemuste suhtes keskmisest vähem kriitilised. Samuti
arvavad nad keskmisest harvem, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused
(55%) ning sagedamini, et lähtuda tuleks kristlikest väärtustest (64%).
Kristlikest väärtustest lähtumisega seonduvalt on huvipakkuv endid usuliselt määratlenud
vastajate võrdlus. Kui luterlastest olid täiesti või pigem nõus väitega, et Eesti ühiskond peaks
lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest, 73% vastanutest, ning õigeusklikest 63%, siis
maausuliste/taarausuliste puhul oli selle väitega nõustujate hulk samuti üle poole – 56% - ,
mis ületas isegi katoliiklastest vastanute vastavat näitajat (53%). Samas tuleb siingi silmas
pidada asjaolu (vt kommentaar eespool küsimuse nr 1 juures), et kuivõrd vastanuid
maausuliste/taarausuliste rühmas oli vaid 18, siis selle rühma vastajate arv ei ole
üldistusteks piisav.
Selle küsimusega seoses on kindlasti põhjust tutvuda ka nende arvamustega, mis andsid
uuringu eksperdid oma kommentaarides (vt käesoleva aruande II osa).
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 32
Joonis 25. Nõustumine väidetega, n=1000
19
31
19
4
1
2
35
33
26
11
5
6
14
13
19
30
31
38
13
11
19
35
47
39
18
12
17
19
16
15
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest
Riigis ei tohiks domineerida mitte ühegi religiooni väärtused
Tundub, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest
väärtustest eemaldada
Tundub, et usuvabadust piiratakse viimasel ajal, kuna mõned grupid püüavad ühiskonda
kristlikest väärtustest eemale viia
Kardan, et usuvabadust piiratakse lähimal viiel aastal
Usuvabaduse olukord on Eestis viimase 10 aasta jooksul halvenenud
Täiesti nõus Pigem nõus pigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus Ei oska öelda
Antud küsimuse puhul on meil olemas ka võrdlusandmed USA-s 2012. aastal läbiviidud
usuvabaduse teemalisest uuringust. Kindlasti on meie olukord usuvabaduse valdkonnas
täiesti erinev USA omast ja otseselt võrreldavad meie ühiskonnad ei ole, kuid toome siiski
välja USA uuringu tulemused.
USA uuringu põhjal arvab 33% elanikest, et usuvabadus on 10 aasta jooksul halvenenud ja
29% kardab, et vabadust piiratakse lähiajal. Tervelt 57% arvab, et usuvabadust piiratakse,
kuna mõned grupid püüavad ühiskonda kristlikest väärtustest eemale viia. 31% USA
elanikest arvab, et seksuaalvähemused on aktiivseim grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest
väärtustest eemaldada. Ainsana näeme sarnast tulemust väite puhul, et riigis ei tohiks
domineerida ühegi religiooni väärtused – USA tulemus 66%. Kristlikest väärtustest lähtumist
pooldab USA-s 23% elanikest.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 33
16.1 Riigipühad
Küsimus: Kas teid häirib, et olulisemad kristlikud pühad on Eestis ka riigipühad?
Jaatavalt vastas 3% elanikest, 94% pühade pidamine sel ajal ei häiri, kusjuures kindel „ei“
on 84% vastanutest.
Neid, kelle suhtumine religiooni on negatiivne, häirib ka pühade pidamine mõnevõrra
sagedamini – 10%, kuid üldiselt on suhtumine siiski positiivne. Samuti võib märgata trendi,
et pühade pidamine sel ajal võib häirida teistest rohkem maausulisi inimesi, kuid kindlalt
seda väita antud uuringu põhjal ei saa.
Joonis 26. Kas teid häirib et olulisemad kristlikud pühad on Eestis ka riigipühad?
n=1000
4
1
0
5
1
0
1
10
1
3
1
2
1
0
1
3
3
3
12
0
6
2
0
1
1
2
3
1
5
2
6
11
10
10
12
7
6
14
9
10
11
10
7
10
10
75
83
85
67
82
87
89
77
85
84
84
81
87
83
84
11
2
2
6
5
0
2
0
4
3
3
3
4
2
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
16.2 Inimõigused
Küsimus: Kas traditsioonide, kultuuri või religiooni põhjendusel võib piirata inimõigusi, sh
sõnavabadust?
6% vastanutest arvab, et seda võib teha, 86% vastanutest väitega ei nõustu. 8% ei oska
vastata. Teistest enam tuleb esile katoliiklaste seisukoht, kellest 22% arvab, et inimõigusi
võib piirata. Muude religioonide pooldajad seda ei arva.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 34
Joonis 27. Kas traditsioonide, kultuuri või religiooni põhjendusel võib piirata
inimõigusi, sh sõnavabadust? N=1000
4
1
1
5
2
11
4
4
3
4
3
1
4
0
2
5
2
6
4
5
11
3
0
4
3
3
4
2
6
4
15
16
9
30
13
27
12
13
12
12
14
17
10
18
14
63
72
77
49
73
47
74
73
73
72
70
70
80
69
72
14
8
7
12
7
5
7
10
8
9
10
8
4
7
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/ Taarausuline*
Õigeusklik
Katoliiklane
USK Luterlane
Negatiivne
Positiivne
SUHTUMINE RELIGIOONI
65-74 a.
50-64 a.
35-49 a.
25-34 a.
VANUS 15-24 a.
KÕIK
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
,
17 Suhtumine religiooni
Uuringu lõpus, taustaküsimuste juures, esitati vastajatele paar küsimust nende suhtumisest
religiooni ja omaks peetava usu/religiooni kohta.
Küsimus: Milline on Teie suhtumine religiooni, kas positiivne, neutraalne või negatiivne?
Selgus, et positiivselt suhtub religiooni 35%, neutraalselt 60% ning negatiivselt 2%
vastanutest. Küsimusele ei oska vastata 2%.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 35
Joonis 28. Suhtumine religiooni, n=1000
35
60
2 2
Positiivne
Neutraalne
Negatiivne
Ei oska öelda
Taustrühmadest selgub, et religiooni suhtuvad positiivsemalt naised: 38% vs. 31% meestel.
Mida vanem on vastaja, seda positiivsemalt ta on meelestatud – noorimast vanuserühmast
(15-19a) suhtub positiivselt 15% ja kõige vanemast (65-74a.) 51%. Erisused tulevad ilmsiks
ka lähtuvalt vastaja rahvusest – nii suhtub eestlastest positiivselt 29% ja neutraalselt 66%
kuid mitte-eestlastest suhtub positiivselt 47% ning neutraalsel positsioonil on samuti 47%
vastanutest.
Oodatult on suhtumine religiooni positiivsem neil, kes peavad omaks mõnda usku. Samas
selgub ka, et vastajatest, kes ei soovinud oma usutunnistust avaldada, suhtub religiooni
positiivselt 16%, seega need ei ole kõik negatiivselt meelestatud inimesed. Siiski on
vastamata jätnute grupis usu suhtes negatiivselt meelestatud vastajaid keskmisest enam –
17%.
Küsimus: Millist usku või religiooni te peate omaks?
24% vastanutest peab omaks õigeusku ning 20% luteri usku. Katoliiklust nimetas 2% ning
maausku või Taarausku samuti 2% vastanutest. Muud usud kokku moodustavad 5% ning
ülevaade nendest on välja toodud allolevas tabelis. Mitte ühtegi usku ei pea omaks 45%
vastanutest ning vastata ei soovinud 3%.
Muu usk: %
Baptist 0,7
Metodist 0,1
Muu vabakogudus 1
Muslim 0,2
Budist 0,3
Muu (täpsustamata) 2
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 36
Seega on usklik või peab mõnda religiooni omale lähedaseks kokku 53% Eesti elanikest.
Antud protsenti võis veidi suurendada asjaolu, et toodud kaks küsimust esitati uuringu lõpus
– oli juba käsitletud teemasid usuõpetusest ja kristlikest väärtustest lähtumisest. Seetõttu
võidi siin vastamisel lähtuda ka väärtustest lugupidamise mõttes.
Suuresti erinevad eestlaste ja mitte-eestlaste religiooni eelistused. Nii on eestlastest 29%
luteri usu pooldajad, kuid mitte-eestlaste seas pooldab seda usku vaid 1%. Seevastu
õigeusklikke on 65% mitte-eestlastest. Mitte ühtegi usku ei pea omaks 55% eestlastest, kuid
vaid 24% mitte-eestlastest. Seega on mitte-eestlaste seas neid, kes endid usuliselt
määratlevad, märgatavalt enam kui eestlaste seas. Joonis 29.
Joonis 29. Millist usku või religiooni peate omaks? N=1000
2
55
4
2
3
5
29
4
24
5
0
1
65
1
3
45
5
2
2
24
20
0 10 20 30 40 50 60 70
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/Taarausuline
Katoliiklane
Õigeusklik
Luterlane
%
KÕIK Muu rahvus Eestlane
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 37
Joonis 30. Millist usku või religiooni te peate omaks? Vanusegruppide lõikes,
n=1000
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Ei soovi vastata
Mitte ühtegi, pole usklik
Muu
Maausuline/Taarausuline
Õigeusklik
Katoliiklane
Luterlane
%
15-24 a. 25-34 a. 35-49 a. 50-64 a. 65-74 a.
Joonisel 30 on välja toodud erinevate vanuserühmade tulemused antud küsimuse puhul.
Näeme, et noorte seas on kõige enam mitteusklikke (71%) ning kõige vähem luterlasi ja
õigeusklikke. Kahes vanemas vanuserühmas on keskmisest märksa enam luterlasi ja
õigeusklikke. Katoliiklaste, maausuliste ja muude religioonide pooldajate hulgas vanuse
lõikes nii suuri erinevusi ei ole.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 38
KOKKUVÕTE
Eesti elanikest suhtub religiooni positiivselt 35%, neutraalselt 60% ning negatiivselt 2%.
Samas mitte-usklikuks nimetas end 45% elanikest. Ülejäänud vastajad peavad omaks mõnda
usku. Sagedamini on see õigeusk (24%) või luteri usk (20%). Katoliiklust nimetas 2% ning
Maausku või Taarausku samuti 2% vastanutest. Muud usud kokku moodustavad 5%.
Mitte-eestlaste seas on usklikke märgatavalt enam kui eestlaste seas. Noortest ei pea mitte
ühtegi usku omaks 71%.
91% vastanute hinnangul meil Eestis usuvabaduse tagamisega probleeme ei ole. 4% arvab
vastupidi.
92% vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole, 2% seevastu vastas, et seda on juhtunud
ning 6% ei oska vastata. Antud uuring ei selgitanud täpsemalt, milliseid juhuseid vastajad
silmas pidasid, ega ka seda, kuidas vastajad täpselt usuvabaduse rikkumise mõistest aru
saavad.
Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest. Seega võib öelda, et üldiselt on
ühiskond tolerantne, kuid teatud juhtudel võib kohata ka halvustavat suhtumist. Selliseid
juhuseid on ette tulnud sagedamini noortel, mitte-eestlastest sagedamini eestlastel ning
tõenäoliselt ka maausulistel.
Peamiseks infoallikaks usuvabaduse teemadel on elanikele olnud meedia – 56%. Järgneb
internet 33% ning tuttavad 25%. Mitte kusagilt ei ole teema kohta infot saanud 14%. 65%
vastanutest leiab, et informatsiooni antud teemadel on olnud piisavalt, sh. 32% hinnangul
täiesti piisavalt. Väheseks peab seda 15%.
Kuigi suurem osa vastanutest suhtub usku neutraalselt, on usuvabadus Eestis ja ka kogu
maailmas Eesti elanikele küllalt tähtis – vastavalt 68% ja 69% elanikest peab seda tähtsaks.
59% elanikest leiab, et vajalik oleks senisest suurem aktiivsus usuvabaduse kaitsmisel
maailmas.
Napilt üle poole vastanutest teab, et Eestis riigikirikut ei ole (53%), 18% arvab, et selline
institutsioon on siiski olemas. 28% ei oska küsimusele vastata. Teadlikkus on suurem meeste
seas, kahes nooremas vanuserühmas, eestlaste ning kõrgharidusega vastajate seas.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 39
74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tagada võimalus
kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 68% elanike hinnangul peaks kohalik
omavalitsus tagama omasteta surnute matmise nende usulise traditsiooni järgi.
Sarnaselt varem samal teemal läbiviidud uuringutega arvab 68% vastanutest, et ülevaade
maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Vastu on sellele 25%
vastanutest. 54% vastanute hinnangul peaks kooliprogramm sisaldama ka ülevaadet
olulisematest piiblilugudest. Usuühenduste eraharidusasutusi pidas vajalikuks 31%,
mittevajalikeks aga 51% elanikest.
Teatud ülesannetest võib meditsiinitöötaja usuliste veendumuste tõttu keelduda – nii arvab
arsti puhul 8% ning apteekri puhul 5% vastanutest. Üldine arvamus on siiski, et
ametikohustusi tuleks täita vaatamata oma usulistele veendumustele.
Usuühenduste taunivat suhtumist samasooliste paaride kooselu suhtes peab inimõiguste
rikkumiseks 26% ning ei pea 58% vastanutest. Vastata ei oska 15%.
Usuvabaduse olukord Eestis ei ole viimase 10 aasta jooksul halvenenud ning samuti ei
kardeta, et see lähiajal halveneks.
Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest
väärtustest eemaldada, nõustus 45% ning ei nõustunud 38% vastanutest.
64% vastanutest nõustus väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused,
kuid samal ajal leidis 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. 94%
vastanutest pooldas ka olulisemate kristlike pühade pidamist riigipühadena.
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 40
Küsitlusankeet (4 lk)
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 41
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 42
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 43
-
USUVABADUS
Turu-uuringute AS 44
Sisukord
AVALIKU ARVAMUSE UURING SISSEJUHATUS .......................................................... 2
METOODIKA ............................................................................................................. 4
1 Valim ja vastaja valik ................................................................................. 4
2 Küsitlustöö ................................................................................................ 4
3 Andmetöötlus ja valimivea hinnang ........................................................... 5
4 Vastanute struktuur ................................................................................... 6
5 Uuringu teostajad ...................................................................................... 7
TULEMUSED .............................................................................................................. 8
6 Hinnang usuvabadusele ............................................................................. 8
6.1 Ühiskonna suhtumine .................................................................................... 9
6.2 Hinnang usuvabaduse rikkumisele ................................................................ 10
6.3 Usuliste veendumuste varjamine .................................................................. 11
7 Infoallikad ja info piisavus usuvabaduse kohta ....................................... 12
8 Usuga seotud teemade tasakaalustatus meedias ..................................... 15
9 Usuvabaduse tähtsus, usuvabaduse kaitsmine maailmas ........................ 16
10 Põhiseadusega seonduv ........................................................................... 19
10.1 Avaliku korra kahjustamine usutalitustega ..................................................... 22
11 Suhtumine hariduse ja tervishoiuvaldkonna küsimustesse ...................... 23
12 Hinnang kaplaniteenistusele .................................................................... 24
13 Usutunnistuse järgsete pühade pidamine ................................................ 27
14 Ametialaste ülesannete täitmine ja usulised veendumused ..................... 28
15 Usuliste ühenduste seisukohtade ja inimõiguste seosed ......................... 28
16 Usuvabaduse olukord ja kristlikud väärtused .......................................... 30
16.1 Riigipühad ................................................................................................. 33
16.2 Inimõigused ............................................................................................... 33
17 Suhtumine religiooni ............................................................................... 34
KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 38
Küsitlusankeet (4 lk) .............................................................................................. 40