AS MAVES · Joonis 1 Maaomandi tüübid männiku liivikul..... 12 Joonis 2 Männiku liiviku ja...

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]

Tallinn September 2008

Tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö nr 8077

Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeres-sursi säilimiseks vajalikud uuringud

ajakohastatud versioon

Vastutav täitja: Karl Kupits

Tallinn, september 2008

Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud uuringud ajakohastatud versioon AS MAVES

2

SISUKORD 1 Kokkuvõte........................................................................................................... 5

2 Sissejuhatus....................................................................................................... 7

2.1 Taust ............................................................................................................ 7

2.2 Uuringu eesmärgid ....................................................................................... 8

2.3 Teostatud tööd ............................................................................................. 9

3 Piirkonna kirjeldus........................................................................................... 11

3.1 Kasutatud väljendid .................................................................................... 11

3.2 Asend ja maakasutus ................................................................................. 11

3.3 Looduskaitse .............................................................................................. 13

3.4 Geoloogiline ehitus..................................................................................... 17

4 Liivavarud ......................................................................................................... 20

4.1 Kaevandamise lubadega ja rekultiveerimisprojektidega määratud nõuded 20

4.2 Liiva kaevandamise võimalikud stsenaariumid........................................... 20

5 Põhjavesi .......................................................................................................... 22

5.1 Hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................. 22

5.2 Põhjaveevarude kontseptuaalne mudel ..................................................... 23

6 Pinnavesi .......................................................................................................... 29

6.1 Valgalad ..................................................................................................... 29

6.2 Pinnavee mõõtmised ja bilansi hinnang ..................................................... 31

6.3 Seire soovitused......................................................................................... 34

6.4 Karjäärijärved ............................................................................................. 34

7 Huvitatud osapooled........................................................................................ 35

8 Tulevikunägemus............................................................................................. 38

8.1 Perspektiivne valgala ................................................................................. 38

8.2 Järvede mahud kaevanduse täielikul ammendumisel ................................ 40

8.3 Soovituslikud järvede mahud ..................................................................... 41

8.4 Joogivee reservi kasutamise võimalused ................................................... 42

8.5 Järvede veepindade reguleerimine ............................................................ 44

8.6 Tervikud ja tammid järvede vahel............................................................... 47

8.7 Perspektiivsed puhkealad .......................................................................... 49

8.7.1 Tammemäe järv .................................................................................. 49

8.7.2 Männiku järved.................................................................................... 49

8.7.3 Raku järv............................................................................................. 50



3

8.7.4 Valdeku karjäär ................................................................................... 50

9 Raku-Männiku liiviku veekogudega seotud Kvaternaari põhjavee ühise kaitse korraldamise vajadus.................................................................................. 51

10 Vastavus planeeringutele............................................................................ 52

11 Ettepanekud ja soovitused ......................................................................... 53

LISA 1 Ülevaade õigusaktidest........................................................................ 55

Lisa 1.1 Kaitseväe harjutusala.......................................................................... 55

Lisa 1.2 Veevaru ja veekaitsevööndid .............................................................. 56

Lisa 1.3 Supelrannad........................................................................................ 58

Lisa 1.4 Liiva kaevandamine ............................................................................ 58

Lisa 1.5 Vastuolud ............................................................................................ 60

LISA 2 Töö „Põhjavee hinnang tallinna veehaaretele” kokkuvõte ............... 62

LISA 3 Ettepanekud kaevanduslubade nõuete täiendamiseks..................... 63

LISA 4 Kehtivad kaevandamisload 2008. aasta juuli seisuga ....................... 69

LISA 5 Rahastamisvõimalused........................................................................ 70

LISA 6 Männiku liiviku arendamise kaasrahastamise taotlus....................... 71

LISA 7 Fotod piirkonnast ................................................................................. 80

LISA 8 Joonised................................................................................................ 89

JOONISED Joonis 1 Maaomandi tüübid männiku liivikul............................................................. 12

Joonis 2 Männiku liiviku ja selle ümbruse geoloogiline ehitus .................................. 18

Joonis 3 Geoloogiliste lõigete asukohad Männiku liivikul ......................................... 19

Joonis 4 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tänases situatsioonis ...... 24

Joonis 5 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tulevikus (kaevandamise jätkumisel) ................................................................................................................ 25

Joonis 6 Eeldatav arvutatud veetasemete muutus tulevikus võrreldes tänase situatsiooniga............................................................................................................ 26

Joonis 7 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tänases situatsioonis, alandades Raku ja Männiku järvedes veetaset 2 m võrra ........................................ 27

Joonis 8 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tulevikus (kaevandamise jätkumisel), alandades Raku ja Männiku järvedes veetaset 2 m võrra. .................... 28

Joonis 9 Valglate jaotus Männiku liivikutel................................................................ 30

Joonis 10 Pinnavee äravoolukohad Männiku liivikul................................................. 33

Joonis 11 Kaitseväe Männku liiviku tsoneerimiskava 2004. a kevade seisuga......... 36

Joonis 12 Valglate perspektiivne jaotus Männiku liivikutel........................................ 39



4

Joonis 13 Tammemäe järve konfiguratsioon erinevatel vee alangutel (viirutatud ala kasvab tõenäoliselt täis) ........................................................................................... 45

TABELID Tabel 1 Liivikul asuvad ja keskkonnaregistris arvel olevad järved ............................ 16

Tabel 2 Mõõdetud veevooluhulgad........................................................................... 32

Tabel 3 Männiku kaevandusala järvede ruumilised näitajad..................................... 34

Tabel 4 Võimalikud järvede pindalad ja mahud liiva kaevandamisel seniste taotluste alusel ........................................................................................................................ 40

Tabel 5 Perspektiivis tekkivate järvede näitajad ....................................................... 41

Tabel 6 järvede veepinna abs kõrgused erinevatel aegadel..................................... 45

Tabel 7 Filtratsiooniteekonna pikkused tammide ja regulaatorite kaupa .................. 48

GRAAFIKUD Graafik 1 Männiku järvistu valgla maastikuline liigitus .............................................. 29

Graafik 2 Männiku järvistu perspektiivne valgla maastikuline liigestatus .................. 40

Graafik 3 Järvistul vee 2m võrra alanemisele kuluv aeg tarbimisel 75 tuh m3/d sõltuvalt veekogude mahust ..................................................................................... 43

LISAS OLEVAD JOONISED Lisa joonis 1 Perspektiivne järvistu plaan ................................................................. 89

Lisa joonis 2 Järvede veepinna reguleerimise skeem .............................................. 90

Lisa joonis 3 Kaevregulaatorid.................................................................................. 91

Lisa joonis 4 Reguaatorid R/1, R/3 ja R/7................................................................. 92

Lisa joonis 5 Juurdevoolukraavi pikiprofiil................................................................. 93

Lisa joonis 6 Liivavarude paiknemine ....................................................................... 94

Lisa joonis 7 Geoloogilised lõiked............................................................................. 95

Lisa joonis 8 Piiranguvööndid ja kaitstavad loodusobjektid ...................................... 96

Lisa joonis 9 Tallinna ja Saku üldplaneeringud liivikul .............................................. 97



5

1 KOKKUVÕTE

Piirkond tuleb korrastada ja liiva kaevandamist ning Kaitseväe maakasutust suunata selliselt, et säilivad veevarud ja Männiku liivikule kujundatakse mitmekülgne puhkeala (rannapuhkus, piknikualad, vee- ja motosport). Käesolev töö lähtub arengukavast, kus liivikul toimub veevarude kaitset ja puhkevõimalusi arvestav liiva kaevandamine ja Kaitseväe harjutusala hõlmab liiviku keskosa. Männiku järvistu veevaru säilitamine Tallina linna perspektiivseks veevarustuseks ja eelkõige hädaolukorra reservveevaruna on võimalik ainult liiva suunatud kaevanda-mise korral. Järvede maht on 20 miljonit m3 ja see võib tõusta 40 miljoni m3. Praegu jätkub järvede vett Tallinna linna avariiveevarustuseks 90 ööpäevaks, tulevikus sõltu-valt tegelikkuses väljakujunevast järvede mahust kuni 160 ööpäevaks. Veetasemete säilitamiseks järvedes tuleb liiviku serva ja karjäärijärvede vahele jätta piisava ulatusega kaevandamata alad. Need on vajalikud Männiku I ja Pumbajärve vahel; Männiku III ja Tammemäe järve vahel ning Männiku III ja Valdeku järve vahel. Regulaatoritega tuleb tagada Tammemäe (44,9), Männiku järvede (44,8), Raku (42,6), Valdeku (41,0) veetasemed. Tuleb kaaluda Raku järve jagamist kaheks osaks tõstes tulevikus veetaseme lõunapoolses Raku II järves 43,6 meetrile. Puhkealade rajamine laienevate karjääride kallastele eeldab osa liivavaru kasutama-ta jätmist. Liiva kaevandamine lääne pool Tallinn-Saku-Laagri maanteed ei ole reaal-ne. Kaevandatavate alade laiendamist Raku järve ja Tallinn-Rapla-Türi maantee va-helisele metsaalale ei tohi kaaluda enne kui muudelt aladelt on liivavarud ammenda-tud. Olemasolevad, 30-40 aastat tagasi rajatud, tehnorajatised vajavad järelevalvet ja kor-rastamist. Männiku järve ja Pumbajärve vahelise regulaatori avarii korral võib tekkida üleujutus Silikaadi territooriumil. Raku järvest Kurna ojasse suunduva torustiku sei-sund on ebaselge ja see vajab renoveerimist. Ilma selle äravooluta hakkaks Raku järv kirdeosas üle voolama. Karjääriveekogud tuleb kaevetööde lõpetamise järel rekultiveerida puhkeotstarbel kasutatavateks veekogudeks keskmise sügavusega üle 2 meetri. Tulevikus võib puhkealana kasutatava rannaala pikkus suureneda praeguselt 2 kilomeetrilt kuni 6 kilomeetrini, millele lisanduvad võimalikud piirkonnad sõudmiseks (sõudespordikes-kuse rajamiseks) ja veemotospordi harrastamiseks. Kaitsevägi kasutab Männiku liiviku siseosa treeningualaks, kuid see ei takista liivikut ümbritsevate karjääriveekogude väliskülgede ja Raku järve kasutamist. Veekogude rabapoolsete kallaste ja raba kasutamisvõimalused jäävad piiratuks. Koostöös Kait-seväega saab avada liivikute keskosa puhkamiseks puhkepäevadel ja treeningute vaheaegadel. Tammemäe karjäär on rekultiveeritud ja järv on võetud puhkealana kasutusse. Siia on võimalik rabaalalt vett juurde juhtida. Valdeku karjääri saab kohe rekultiveerida ja rajada siia väikese puhkeala. Raku järve põhja- ja idaosa piirkonnad on võimalik puhkealana kasutusele võtta Tallinn-Rapla-Türi maanteega piirneval alal. Ümber tu-leb paigutada liiva senised veoteed liiviku kirdeosas. Männiku järvede idaosa saab inimestele avada sõltuvalt edasisest kaevandamise skeemist. Tulevikus laienevale Männiku III järve ja Tallinn-Saku-Laagri maantee va-



6

hele tuleb jätta sama lai kuiva maa vöönd nagu see on Tammemäe I karjäärijärve ja maanteede vahel, samuti jätta puhvertsoon Tammemäe karjääri laienduse ja Tallinna ringtee vahele. Piirkonnas tuleb välistada tegevused, mis võivad põhja- ja pinnavee reostada. Liiviku ala tuleb jäätmetest puhas hoida. Tööstusalade laienemine siia pole soovitatav, ole-masolevad tööstusalad tuleb korrastada ja nende tegevussuunad antud asukohas läbi vaadata. Motosport (mootorrattad ja ATV-d) tuleb suunata Tammemäe ja Männi-ku järvede äärest Valdeku autodroomile. Piirkonna arendamine vajab pikaajalist suunamist ja järelevalvet. Piirkonna korrasta-mine ja kasutuselevõtuks tuleb planeerida konkreetsete sammude alusel:

• määratleda vastutus tehnorajatiste (olemasolevad regulaatorid ja torujuhtmed) korrasoleku eest;

• välistada planeeringute, tegevus- ja keskkonnalubadega tegevused, mis kahjus-tavad veevarusid ja ala puhkeväärtust;

• rajada puhkealad Tammemäe järve, Raku järve kirdeosa ja Valdeku järve äärde;

• eraldada rannapuhkuse ja motospordi alad;

• liiva kaevandamisel jätta vajalikud tervikud ja rajada regulaatorid veekogude va-hele;

• tulevikus laiendada puhkealasid ammendunud karjääride arvel;

• moodustada töögrupp, kes organiseerib liivikul toimuvat tegevust (omab opera-tiivset ülevaadet).

Männiku piirkonna arendamine võiks olla eeskujuks Tallinna, ümbruskonna valdade, ametkondade ja ettevõtete koostöö arendamisel inimeste elukeskkonna parandami-seks Harjumaal.



7

2 SISSEJUHATUS

Käesoleva töö Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks va-jalikud uuringud, ajakohastatud versioon tellijaks on Tallinna Keskkonnaamet, teosta-jaks on AS Maves. Töö vastutav täitja on Karl Kupits, töös osales Madis Metsur. Töö üldine eesmärk on ajakohastada aruannet Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud uuringud1 lähtudes vahepeal toimunud muudatustest (kaevandamise edasiarenemine, planeeringute muutused jm). Aruanne sisaldab ka olulisema osa uuringutest Männiku liivikute ja liivakarjääride jär-vistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud tegevused2.

2.1 Taust

Tallinna ja ümbritsevate valdade kiire areng nõuab koostööd Tallinna ja Harjumaa tasakaalustatud arengu tagamiseks. Oluliseks arengupiirkonnaks Tallinna lähiümbru-ses on Männiku liiviku piirkond, mis on tallinlastele ja Saku valla elanikele väärtuslik puhkeala, reservveevaru ala ning riikliku tähtsusega ehitusliiva maardla. Piirkonna lähialadel pole välistatud ka elamupiirkondade laiendamine. Siin töötavad liivakarjäärid, mille laienemine jätkub. Männiku tee ja Saku maantee poolt laieneb tööstuspiirkond, mis on seni veel suures osas kehvas olukorras. Liiviku ja raba ala kasutab harjutusalana Eesti Kaitsevägi ning välistatud pole elupiirkondade laienemine eelkõige Luige asula piirkonnas. Liiviku ja selle ümbruse arendamisvõimalused pole 2008. aastal lõpuni selged. Ula-tuslikul alal asuvad ammendamata liivavarud (Lisa joonis 6), mistõttu ei ole võimalik teostada ka maardla terviklikku rekultiveerimist. Olemasoleva tehnika ja tehnoloogia tõttu ei ole AS Silikaat (Männiku mäeeraldis) kasulikku liivakihti kogu paksuses ära kaevandanud. Võimsama pumba soetamist on kaalutud kuid seda ei ole peetud ka-sumlikuks. See on viinud olukorrani, kus maardla territoorium laieneb ekstensiivselt, püütakse kaevandada sealt, kus see on lihtsam ja odavam. Osa Männiku liivikute ja liivakarjääride järvistu järved (Raku ja Männiku) on kinnitatud Tallinna linna pinna-veesüsteemi joogiveehaarde veekogudeks3. Käesoleval ajal on piirkond suures osas kasutusel omaalgatusliku puhke ja “välja-elamisalana”. Piirkonda kasutatakse suveperioodil intensiivselt puhkuseks ja järvi supluseks. Liivikut läbib tähistatud matkarada. Kahjuks kaasneb organiseerimata puhkusega ka piirkonna prahistamine, pole harvad ka kuritegevuse juhud. Olukorra normaliseerumiseks tahavad Tallinna linn ja Saku vald korraldada piirkonnas puhka-

1 Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud uuringud. 2004. AS Maves 2 Männiku liivikute ja liivakarjääride järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajali-kud tegevused. 2004. AS Maves 3 Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine. Keskkonnaministri 9. veebruari 2001. a määrus nr 9 (RTL, 19.02.2001, 22, 309).



8

mist organiseeritult ja selleks ettenähtud kohtades. Tallinna linnal on lisaks huvi joo-givee reservvaru säilitamiseks4. Eelnevate uuringute käigus formuleeritud ja täna aktuaalsed probleemid on järgmi-sed: 1. Männiku karjääride vee iga aastane ühekordne suuremahuline kasutamine vee-

vaesel ajal ei ole võimalik (pumbates Raku järvest välja 9,8 mln m3 vett taastub veetase 2 aasta jooksul).

2. Kuna igat kaevandamise taotlust on käsitletud eraldi, ei anna see võimalust kaevandamist suunata.

3. Kaevandamislubadega pole kehtestatud veeseire nõudeid, seetõttu pole üle-vaadet veetasemetest ja ärajuhitava vee kogusest.

4. Juhul kui karjääris liiva kaevandamise lihtsustamiseks veepinda alandada Raku järve tasemele, langeb Männiku ja Tammemäe järvedes veetase oluliselt.

5. Kõikide kaevandamiskavade elluviimisel tekib üldine suur veekogu ühendades Raku, Männiku ja Tammemäe järved. Pole selge, milliseks muutub sellise vee-kogu veetase.

6. Ebaselgus karjääri põhjaosa rekultiveerimise ametliku staatusega. 7. Kui kaevandamine laieneb kaevandusala lääneküljele, filtreerub suurem kogus

liiviku alal akumuleerunud veest läände. 8. Kui kaevandada välja enamus kasutuskõlblikust liivast, siis väheneb oluliselt

see vee maht, mida oleks vajadusel võimalik kasutada Tallinna linna tarbeks. 9. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule5 on plaanis rajada transiitliikluse Tal-

linnast ümberjuhtimiseks möödasõidu-raudteelõik Männiku-Kulli (Aruküla). 10. Liiviku alade kasutamine illegaalseks prügi ladestamiseks, millega kaasneb vee

ohtlike ainetega reostamise oht. 11. Korralagedus Männiku külaga piirneval tööstusalal. 12. Puhkealade rajamiseks on vajalik ka piisava laiusega metsaribade säilitamine.

2.2 Uuringu eesmärgid

Üldine eesmärk on saada vajalik hüdroloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdrotehniline lähteinformatsioon piirkonna veeressursi kaitseks liivavarude säästva kasutamise tingimustes: 1. Järvede veevarude ja veebilanssi selgitamine ning prognoos erinevate kaevan-

damise strateegiate korral.

• veebilansi seire koostamine ja esimesed mõõtmised koostöös osapooltega;

4 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine. Tallinna linnavoli-kogu määrus 13. mai 2004 nr 14. Muudetud Tallinna linnavolikogu määrusega 13.12.2007 nr 55. 5 Harju maakonnaplaneering. I etapp. Tallinn 1998. Harju maavalitsus. Kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k



9

• äravoolude mõõtmine: Kurna oja torujuhe, Valdeku karjääri väljavool, Tam-memäe järve kraav, Männiku rabast lõunasse suunduv kraav;

• veetasemete mõõtmine järvedes ja karjäärides;

• järvede praegused mahud;

• järvede veevarud 1992. a veevarude uuringu6 alusel ja aastal 2004

• põhjavee ja pinnaveevarude kontseptuaalse mudeli koostamine 2. Järvede võimalikud mahud ja ulatus varude ammendumise järel seniste lubade

alusel 3. Järvede soovitatav konfiguratsioon ja maht ning vajalikud hüdrotehnilised rajati-

sed

• vajalikud tervikud järvede vahel ja erinevate veetasemete säilitamise võima-lused

• vajalikud tervikud maardla piirialadel

• vajalikud rajatised liivikualalt äravoolava vee reguleerimiseks

• vajalikud rajatised veetasemete reguleerimiseks järvede vahel

• ettepanekud kaevandamise lubade täpsustamiseks, sealhulgas soovitused kaevandatavate alade piiride, veekogude sügavuste, tervikute või filtratsioo-nitõkete vajadus ja seire nõuete määratlemiseks.

4. Kokkuvõtlikud soovitused veevarude säilitamise abinõudeks ja piirkonna veeko-gude kasutamisvõimalustest

2.3 Teostatud tööd

Vastavalt uuringu eesmärgile ja lähteülesandele tehti järgmised tööd:

• piirkonnas rajatud uuringupuuraukude info kogumine ja nendest andmebaa-si koostamine – tehtud aastal 2004

• muude andmete kogumine uuringupiirkonna kohta (liiva varud, kaevanda-mise load) – täiendatud aastal 2008

• Tammemäe järve põhja sügavuste mõõtmine ja veekogu konfiguratsiooni hindamine vastavalt erinevatele veetasemetele – tehtud aastal 2004

• pinnavee äravoolu mõõtmine ja pinnaveebilansi hindamine – tehtud aastal 2004

• järvede mahtude ja pindade arvutamine ja prognoos tulevikuks – tehtud aastal 2004

• kontseptuaalse põhjaveemudeli koostamine koos filtratsioonivoogude prog-noosiga – tehtud aastal 2004

6 Põhjaveevaru hinnang Tallinna veehaaretel. RE Eesti Geoloogiakeskus, 1992.



10

• järvede soovitatav konfiguratsiooni, mahu ja hüdrotehniliste rajatiste kavan-damine – üle vaadatud aastal 2008 kaevandamissuundade ja planeeringute põhjal

• ettepanekute koostamine kaevandamise suunamiseks – täiendatud aastal 2008

• läbirääkimiste pidamine asjast huvitatud isikutega (SAPA, kaitseministee-rium, Saku vald, kaevandajad jne) – täiendatud aastal 2008

• töörühmade koosolekute materjalide ettevalmistamine ja ettekanded, piir-konna probleemide tutvustamine looduses – tehtud aastal 2004

• soovituste esitamine ja aruande koostamine – täiendatud aastal 2008



11

3 PIIRKONNA KIRJELDUS

3.1 Kasutatud väljendid

Liivik või liivamaardla Piirkond, mis jääb Raku järve põhjaosa laiuskraadi, Tallinn-Rapla-Türi maantee, Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri maantee vahele ning ala, mis asub Tallinn-Saku-Laagri maanteest läänes ning piirdub põhjast linna piiriga, lõunast Tallinna ringteega ja läänest astanguga.

Kaevandusala Piirkond, mis jääb Raku järve põhjaosa laiuskraadi, Tallinn-Rapla-Türi maantee, Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri maantee vahele, millest on välja arvatud Männiku raba ja soo.

Mäeeraldised Aktiivse liivavaruga piirkonnad Männiku liivikul, millele võib väljastada kaevandamise luba.

Karjäär Kaevandamise loaga mäeeraldis, kus on toimunud või toi-mub kaevandamine.

Maa-aines kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud Maavara majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla

võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslik lasund

3.2 Asend ja maakasutus

Männiku liivikute järvistu ala paikneb Tallinna lõunapiiril, Tallinna linna ja Saku ja Kiili valla maadel. Enamus liivikust jääb Saku valla haldusalasse, väiksem osa põhjas jääb aga Tallinna linna piiridesse. Kagus serva jääb ka osa Kiili vallast (lisas joonis 1). Enamus vaadeldava piirkonna maadest on riigi omandis (Joonis 1). Maa pindala, mis jääb Raku järve põhjakalda, Tallinn-Saku-Laagri maantee, Tallinna ringtee ja Tallinn-Rapla-Türi maantee vahele, on 2 264 ha. Sellest pindalast on jäe-tud välja Kiili valda kuuluvad alad. Eeltoodud pindalast moodustavad:

eraomandi olev maa............................................................................... 42 ha munitsipaalmaa ........................................................................................ 2 ha keskkonnaministeeriumi valduses olev riigimaa................................... 795 ha kaitseministeeriumi valduses olev riigimaa........................................ 1 232 ha riigimaa muu riigiasutuse valduses ........................................................ 30 ha reformimata maa (omanik puudub) ...................................................... 163 ha



12

Joonis 1 Maaomandi tüübid männiku liivikul

Piirkonnast aitavad ülevaadet saada ka uurimisperioodil tehtud fotod (LISA 7).



13

3.3 Looduskaitse

Kaitsemets. Nõmme linnaosa üldplaneeringus7 on kõik selle halduspiiride asuvad metsad määratletud kaitsemetsadena. Kaitsemetsa eesmärkideks on kaitstavate loodusobjektide hoidmine, maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine, inimeste kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest, inimestele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluse loomine. Metsaseadus kirjeldab kaitsemetsa järgmiselt: § 19. Kaitsemets (1) Kaitsemets on mets, mis:

1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ran-na või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi ees-voolu, kanali või veejuhtme piiranguvööndis;

2) on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusob-jektina looduskaitseseaduse tähenduses.

(2) Keskkonnaminister määrab kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse et-tepanekul kaitsemetsaks metsa, mis: 1) asub looalal, luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul või survelise põhjavee-

ga alal; 2) kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu

eest; 3) omab suurt tähtsust tuleohu vähendamisel või metsatulekahju leviku tõ-

kestamisel; 4) on eriti oluline marja- ja seenekorjamise koht või koht, mida kasutatakse

intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel; 5) asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevöön-

dis; 6) asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik

vee ja pinnase kaitsmiseks; 7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks mää-

ramine on põhjendatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel.

(3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on mini-maalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireser-vimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisas-ja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja.

7 Nõmme Linnaosa Üldplaneering. 2002. Arhitektibüroo KOOT & KOOT.



14

Tuleb arvestada sellega, et piirkonna liivikul paiknevad metsad on üldiselt kõrge puh-keväärtusega. Geoloogilisi väärtusi koondavas ürglooduse raamatu nimekirjas on Männiku hiidrahn, Männiku raba rahn ja Luigekivi. Pärandkultuuri väärtusena on Männiku raba kaguosas vana turbavõtukoht. Männiku hiidrahn kuulub ka kaitstavate üksikobjektide hulka (kood KLO4000116). Selle kaitsetsoon on 10 m (kaitsetsooni pindala kokku 300 m2) Raku ja Männiku järvede ääres on keskkonnaregistri alusel II kaitsekategooria liigi kivisisaliku leviala. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudtee-tammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja haldavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liigu-vad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, us-sidest ja ämblikest. Sisalikud on aktiivsed vaid päevasel ajal. Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla -4,9°C, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumis-oht. Kevadel virguvad sisalikud aprillis-mais, varsti peale ärkamist jaotuvad nad paa-ridesse ning asuvad koos toitu jahtima. Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni lõpus muneb emas-loom taimestikuvabale ja liivasele alale 6-16 muna ning kaevab need madalasse au-ku. Munade arengu kiirus sõltub oluliselt suvisest ilmastikust - kuivadel ja kuumadel suvedel on areng tunduvalt kiirem kui jahedatel ja vihmastel ning seetõttu võib see kõikuda 40-90 päevani. Tavaliselt kooruvad pojad siiski juulis või augustis. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel.8 Kivisisaliku levialast kaks korda suurem territoorium on määratud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiranguvööndiks (200 ha). Kõre nimetuseks oli varem ka “juttselg-kärnkonn”. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel Eesti konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väi-kestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võim-sa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku. 3-7 päeva pärast kooruvad 7-8,5 mm pikku-sed vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45-55 päeva. Kõred saavad suguküp-seks 3-4 aasta vanuselt. Kõre kuulub looduskaitse alla ning tegemist on haruldase ja kaitset vajava liigiga, kelle arvukus on viimastel aastatel järjest langenud. Selle põh-juseks on rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni

8 Interneti õppematerjal „Eesti selgroogsed“ http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm



15

konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades.9 Vastavalt määrusele10 on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiranguvööndis keelatud:

• uue maaparandussüsteemi rajamine;

• veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude raja-mine valitseja nõusolekuta

• maavara kaevandamine valitseja nõusolekuta

• maavara kaevandamine 50 m raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses

• puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

• biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;

• ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine valitseja nõusolekuta;

• sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine 15. aprillist 1. septembrini;

• telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmista-mata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;

• roo varumine külmumata pinnasel;

• olemasolevate alla 0,5 m sügavuste veekogude pinnasega täitmine;

• ammendatud karjääriosade pinnasega katmine;

• püsielupaiga metsastamine;

• veekogude kaladega asustamine;

• kõre ja kivisisaliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kõre ja harivesiliku praegused elupaigad on tekki-nud tänu liiva kaevandamisele. Vastavalt Looduskaitseseaduse11 § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liikide täp-se elupaiga avaldamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu ei ole kivisisaliku leviala aruande kaardil näidatud. Männiku raba kagu osas on kaks pärandkoosluse niiduala. Niit nr 4580 on 1,4 ha suur. Kasvukohatüübiks on rohusood. Geobotaaniline ja esteetiline väärtus on kõr-ged. Niit nr 4577 on 2,4 ha suur, kasvukohatüübiks on kuiv pärisaruniit. Geobotaani-line väärtus on alla keskmise. Eesti Looduse Fond on omal algatusel inventariseerinud Eesti looduskooslusi. Selle tulemusena on moodustatud andmebaas NATURA kaitse kõlbulikest aladest. Nn

9 Interneti õppematerjal „Eesti selgroogsed“ http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm 10 Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määrus nr 51 (RTL, 26.07.2006, 59, 1058). 11 Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10.05.2004 (viimane muudatus RT I 2008, 34, 211)



16

NATURA inventuuri aladest jääb liivikule mitu puistut ja raba. NATURA inventuuri ala on piirkond, mis on NATURA ala vääriline kui NATURA ala moodustatu ei ole. 1997. aastaks läbi viidud, Eesti Looduse Fondi poolt kureeritud märgalade inventuuri tulemusel koostati andmebaas olulisematest märgaladest ja anti hinnang nende kait-seväärtusele. Inventuuri hinnangul kuulub Männiku raba kasutamispiirangut vajavate märgalade alla. Ala peetaks väärtuslikuks tänu maastikulisele ilmele. Kasulikuks pee-takse ala ümbruskonna veerežiimi stabiliseerijana ja rekreatsioonialana. Männiku raba kagu osas on Hioni oja, mille kaldapiiranguvöönd on 50 m ja ehitus-keeluvöönd on 25 m. Keskkonnaregistri alusel on käsitletaval alal 12 eraldi veekogu. Tabel 1 Liivikul asuvad ja keskkonnaregistris arvel olevad järved

NIMI TÜÜP KOOD PINDALA HA

Tammemäe järv Karjäär 200604 40,9

Rätsepa järv Looduslik järv 200601 4,1

Männiku järv Tehisjärv 200602 105,3

Väikejärv (Männiku Väikejärv) looduslik järv 200581 18,8

Raku järv looduslik järv 200603 196,9

nimetu 1 tehisjärv 200607 12,6

nimetu 2 tehisjärv 200606 6,1

Pumbajärv tehisjärv 200605 1,2

nimetu 3 Tehisjärv 200611 2,0

Valdeku karjäär Tehisjärv 200610 6,4

nimetu 4 Tehisjärv 200608 2,4

nimetu 5 Tehisjärv 200609 5,0 © EELIS: KeM Info- ja Tehnokeskus 17.06.2008

Pinnaveekogumina on arvel vaid Raku järv. Kõikidel tabelis loetletud järvedel on keskkonnaregistri alusel määratud kaldapiiran-guvööndi laiuseks 100 m ja sellest tulenevalt ehituskeeluvööndiks 50 m. Kirjeldatud kaitstavaid loodusobjekte ja veekogud on näidatud joonisel lisas (Lisa joonis 8) Kalastik. Karjäärijärvede kalastiku osas andmeid teada ei ole. Samas toimub seal ak-tiivne kalapüük nii suvel kui talvel. Kuulu järgi olevat järvedesse ka erinevaid kalu sisse lastud. Soovitatav on edaspidi teha vastavad uurimised ja koostada kalamajan-duse kava eesmärgiga soodustada järvedel sportlikku kalapüüki.



17

Ülevaade õigusaktidega seotud piirangutest ja probleemidest on esitatud lisas (LISA 1).

3.4 Geoloogiline ehitus

Piirkonnas moodustavad aluspõhja Ordoviitsiumi Kunda kuni Keila lademe karbo-naatkivimid, millesse on maapinnast kuni 30 meetri sügavused mattunud orud (Joonis 2). Pinnakatte paksus on liiviku alal 10-30 m. Liivakihi paksus on liiviku alal kuni 6-30 meetrit, paremini uuritud Viljandi maanteega paralleelses ürgorus on see kõige suurem. Liiva all lasub 1-2 meetri paksune saviliiv(liivsavi)moreen, mis kohati puudub. Männiku liivik on lainja reljeefiga liivaala, mis lõuna suunas lehvikukujuliselt laieneb ja lõpuks hääbub. Liiviku alal levivad erineva terajämedusega liivad. Need võib üldiselt terajämeduse alusel jaotada järgmiselt: jämedateralised liivad, keskmiseteralised lii-vad, peeneteralised liivad, ülipeeneteralised liivad. Lisaks liivadele levib peamiselt kaevandusala kirdeosas ka aleuriiti, savi, liivsavi, saviliiva. Kaevandusala lõunaosas levib peamiselt peenema terajämedusega liiv. Põhja osas (Raku järve lähedal) leidub jämedateralisemat materjali. Raku järve laiuskraadil kas-vab liiva terajämedus läänest itta liikudes. Kaevandusala lõunaosas on liiva terajä-medus sama nii läänes kui idas, kusjuures liivakihid on siin jaotunud suhteliselt sel-gelt erinevateks kihtideks nii, et terajämedus väheneb sügavuse suunas. Põhja osas on erineva terajämedusega liivad üksteisega põimunud (peeneteralised, jämedatera-lised ja jälle peeneteralised). Seal vahelduvad liivakihid ka savikihtidega. Liivade koostises on kirdepiirkonnas märgitud ka kruusa. Männiku raba all võib leida peamiselt ülipeeneteralist liiva. Kihi paksus on ca 7 m. Sellistest geoloogilisest iseärasusest tingituna on kvaternaari liivakihis kõige suurem filtratsioonimoodul just kirdes. Liivakihi paksus suureneb kaevandusalal edelast kirdesse alates 6 meetrist lõpeta-des kuni 30 meetriga. Liiva all lasub 1-2 meetri paksune saviliiv(liivsavi)moreen, mis kohati puudub. Joonis 3 ja Lisa joonis 7 on koostatud Eesti Geoloogia geoloogiliste kaartide põhjal, ning annavad ülevaate piirkonna geoloogilistest läbilõigetest. Sarnaste liivaerimite nimed varieeruvad sõltuvalt uuringu ajast (1975. aastal kirjeldatud liiva peensusmoo-dulite piirid erinevad tänapäevast), suunitlusest (ehitusgeoloogiline uuring või maa-vaarauuring) ja täpsusest (mõnes töös on liiva kihti kirjeldatud ühtsena, teises on eri-nevad liivakihid eristatud peensusmooduli, terajämeduse vm alusel). Selgema pildi saamiseks üldistati kihtide nimetusi võimalikult palju. Sarnaste kihtide erinevad nime-tused võivad küll tekitada pisut segadust kuid siiski annavad täpsema ülevaate kui kasutada ainult ühe geoloogilise uuringu raames koostatud profiile, mis kirjeldavad liiviku väikest osa. Geoloogiliste uuringupuuraukude rajamise pika ajaperioodi tõttu (1975.-2004. a) ei ole võimalik pidada profiilidel näidatud veetasemeid tänapäeval kehtivateks. Nende mõte on pigem näidata veetasemete võimalikku erinevust. Läbilõigetel on korrigeeri-tud maapinna tase tänapäeva situatsioonile vastavaks.



18

Joonis 2 Männiku liiviku ja selle ümbruse geoloogiline ehitus



19

Joonis 3 Geoloogiliste lõigete asukohad Männiku liivikul



20

4 LIIVAVARUD

Tallinna–Saku liivamaardla on suure tarbijaskonna, varu hulga ja sobilikkuse tõttu kantud üleriigilist tähtsust omavate maardlate nimekirja. Arvestades aktiivseid varusid on see Eesti suurim ehitusliiva maarlda. 2007. a kae-vandati Eestis ehitusliiva 3,4 mln m3, sellest 2,1 mln m3 Harju maakonnast, sellest omakorda 0,8 mln m3 Männiku maardlast. Praegu töötab liivikul 4 karjääri. Varu oli 2006. aastal 40 mln m3 sellele lisandub veel 5,6 milj m3 reservvaru. Passiivset tarbe-varu on 17 mln m3 ning passiivset reservvaru on 14,2 mln m3. 12 Kaevandamine võiks varude poolest samas tempos jätkuda veel kuni 50 aastat (ar-vestades passiivvarusid, isegi 100 aastat). Tegelikkuses on tõenäone areng perspek-tiivselt kaevandatavate alade vähenemisele veekaitse, looduskaitse nõuete ja muu maakasutuse (eelkõige Eesti Kaitseväe harjutusala või ka sõjaväelinnaku) laienemi-se tõttu. Liivavarud ja kaevandamisload 2008. aasta juuli seisuga on näidatud lisas (LISA 3 ja Lisa joonis 6).

4.1 Kaevandamise lubadega ja rekultiveerimisprojektidega määratud nõuded

Veevarude kaitse nõudeid ega eritingimusi kaevandamise lubades esitatud ei ole. Ainuke kaudselt antud veetase on lubades määratud Tammemäe II karjääri osas: põhi 43 m ja veekogu sügavus vähemalt 2 m. Muudes kaevandamislubades on kirjas ainult rekultiveerimise suunaks veekogu. Seni on ametlikult rekultiveeritud Tammemäe karjäär. AS Teede REV 2 Tammemäe liivakarjääri rekultiveerimisprojektis on Tammemäe karjääri veetasemeks antud 46,1 m. Valdeku karjääri rekultiveerimise projektis on veetasemeks määratud 39,1 m. Ebaselgus on liivamaardla põhjaosa rekultiveerimise ametliku staatusega. AS Sili-kaadi andmetel on suur osa Raku ja Männiku järve ümbrusest rekultiveeritud ja riigile tagastatud 1992./93. aastal, Keskkonnaministeeriumil andmed nende alade rekulti-veerimise kohta puuduvad. Kaevandamise lubadega pole kehtestatud veeseire (veetasemed karjäärides ja põh-javee tase kaevandatava alaga piirnevatel aladel, karjääridest ärajuhitava vee kogus ja kvaliteet) nõudeid.

4.2 Liiva kaevandamise võimalikud stsenaariumid

Senini üldine kaevandamise arengukava ja nägemus milliseks peaks liivikute ala ku-junema erinevatel kaevandamise perioodidel ja liivavarude ammendamise järel puu-dub.

12 Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevad andmed. Valdkonnad→Keskkonnakorraldus→Maapõu Eesti Vabariigi maavarude koondbilanss 2007. http://www.envir.ee/2653.



21

Kaevandamine on toimunud lubade alusel, kusjuures iga loa taotlust on vaadeldud väljaandja poolt eraldi. Selline praktika ei anna võimalust kaevandamist suunata. Keskkonnaministeerium (KKM) peab arvestama nii veekaitselist, metsamajanduslikku kui ka maavarade kaevandamise aspekti. Käesoleva aruande koostamise hetkeks (2008. a suve lõpp) on valitsus heaks kiitnud maavarade kasutamise kava koostami-se. Kui kõik seni esitatud taotlused rahuldatakse kujuneb kaevetööde tulemusena kae-vandusala lääneosas üks omavahel ühenduses olev kaevandatud ala ringteest kuni Silikaadini, ühendades senise Männiku ja Tammemäe järve. Tõenäoliselt stabilisee-ruks veetase 42–43 m vahele. Raku järve piirkonna kaevandatavad alad laienevad olemasoleva loa alusel kagu suunas. Ainult liiva kaevandamise huvidest lähtudes võidakse pikemas perspektiivis välja kaevata kõik maardla piiresse jäävad varud – ühendades Männiku ja Raku järved ja kaevates liivakihi põhjani välja Valdeku karjääri ümbruse ehitisteta osad. Sel juhul jääks veetasemeks Raku suurjärves 40–42,5 m ja Valdeku karjääri kaevandatud ala oleks kuiv. Eeltoodud stsenaariumid ei vasta piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtetele ning veevarude säilitamise eesmärgile. Käesolevas töös on edaspidi toodud soovita-tavad kaevandamise suunad ja karjäärijärvede ning puhkealade kujundamise soovi-tused. Käeolevas töös on lähtutud liiva kaevandamise tänastest võimalustest. Ühishuvide arvestamise seisukohalt tuleks edaspidi kaaluda veealuste liivavarude täielikuma väl-jakaevandamise arendamist ja selle toetamise võimalusi ekstensiivse liivavaru kasu-tamise lubamisega võrreldes.



22

5 PÕHJAVESI

5.1 Hüdrogeoloogilised tingimused

Männiku liivikul ja selle ümbruses levib ligi 60 km2 suurusel alal jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni mereni (Joonis 2). Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Läänest dreenib ala Vääna jõe Pääsküla lisajõgi, lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu kraavid, idast ja kirdest Kurna oja, põhjast Ülemiste järv. Veekihi paksus liivikul sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna süga-vusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Antud töö raames huvitav maapinnalähedane põhjaveekiht on seotud rabaturba ja liivaga, milles asuvad ka praegu kinnitatud põhjaveevarud. Põhjavesi toitub sademe-test kogu liiviku alal. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas (Joonis 3). Põhjavee filtratsioonivool lääne ja ida suunas võib oluliselt suureneda liivakarjääri laienedes samades suunda-des. Rabasetete vesi levib Männiku rabas. Vesi koguneb turba lasundis, mis koosneb kõ-dunenud sammaldest, puude ja põõsaste jäänustest. Turbalasundi põhja (lamami) moodustavad erineva terajämedusega liivad (Joonis 3 ja Lisa joonis 7) ja saviliivad. Turbal on suur veemahtuvus kuid väike veeand. Raba veekihi paksus on hinnanguli-selt 2-3 m. Turba filtratsiooni koefitsient on alla 1 m/d. Veetase varieerub rabas 0-1,5 m vahel maapinnast ja on liivakarjääride kuivendava mõju all. Veetase on alanenud Luige asula põhjaosas ja endise Tamme järve ümbru-ses. Raba kirdeosas olev Tamme järv kuivas 1970. aastate lõpus. Praegu võib Män-niku rabas täheldada looduslike ja kuivenduse mõju all olevate piirkondade vaheldu-mist. Kuivematele aladel on kasvanud või kasvamas mets. Looduslikes oludes paiknes veetase liivades 1-3 m sügavusel maapinnast järgides maapinna reljeefi. Seoses liiva kaevandamisega on veetase liiviku lõunaosas lange-nud 4-6 m-ni maapinnast. Liivade ja kruusade filtratsioonikoefitsient sõltub materjali terajämedusest ja puhtu-sest ning on 2-40 (100) m/d13. Veekihi veejuhtivuseks võib ulatuda isegi 1 000-2 000 m2/d. Liiva kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljaspool liivikut asuvate asulate põhjaveeta-set kuna kaevandatava ala läheduses asulad puuduvad, kaugemale jäävatest asula-test ja Tallinna linnaosadest on aga kaevanduse mõju all olev piirkond eraldatud oja-de või jõgedega. Piirkonna kohta on tehtud hüdrogeoloog Indrek Tamme poolt ülevaatlik hüdrogeoloo-giline mudel, selle abil on olemasolevate andmete põhjal koostatud ka käesoleva aja




23

veetasemete skeem ja prognoos tulevikuks. Skemaatilisel kaardil on toodud ka põh-javee liikumise suunad (Joonis 3).

5.2 Põhjaveevarude kontseptuaalne mudel

Kontseptuaalse mudeli koostamise eesmärgiks oli täpsustada kasutatav veeressurss nii tänase seisuga kui liivatootmise jätkumisel tulevikus. Piirkonna põhjavee modelleerimisel kasutati tarkvarapaketti Groundwater Vistas, mil-les põhjaveearvutused tehakse MODFLOWwin32 abil. Mudel koosneb kahest kihist, mille ülemise kihi maapinna ja järvede kõrgused on saadud kõrgusmudeli abil, mille koostamiseks kasutati Eesti baaskaardi M 1 : 50 000 ja piirkonnas tehtud mõõdistus-te kõrgusarve, samuti kaevandamata alal paiknevate puuraukude suudmete kõrgusi. Mudeli kihtide ettevalmistamisel kasuti MapInfo ja Surfer tarkvarasid. Koostati stabili-seerunud režiimiga töötavad kontseptuaalsed mudelid Raku4a.gwv ja Raku4b.gwv. Mudel Raku4a.gwv kirjeldab praegust situatsiooni, mudel Raku4b.gwv võimalikku tu-levikuolukorda. Mudelite Raku4a.gwv ja Raku4b.gwv pindmise mudelikihi filtratsiooninäitajad on ar-vutatud ja interpoleeritud kasutades kõikide mudeli maa-alal olemasolevate puurau-kude kirjeldusi, mis interpoleeriti üle hõlmatud maa-ala linear Krieging algoritmiga. Kuna pinnaste kirjeldused karjääri alal on tehtud liiva tootmise seisukohalt, pole kont-septuaalses mudelis kasutatud filtratsiooninäitajad lõplikud. Kasutatud teave on mü-rast puhastamata, mistõttu on mudelis kasutatavad veehulgad tõenäolistest veidi te-gelikest väiksemad (filtratsiooni ja toitumistingimused on konservatiivsed, tagamaks saadud tulemuste igakülgne garanteeritus). Modelleeritava ala suurus on 85 x 85 ruutu suurusega 100 x 100 meetrit, modellee-rimisvõrk on ühtlase tihedusega. Mudeli kahes kihis anti igale ruudule (küljepikkusega 100 m) ruudu keskmine paksus ning filtratsiooniparameetrid, sh mudeli ülemisele kihile infiltratsioon põhjavette. Loo-dusliku situatsiooni imiteerimiseks lisati põhjaveemudelisse alljärgnevad ääretingi-mused: 1. Liivakarjääride järvistu imiteerimiseks dreeni ääretingimus (Drain), järve praegune

veetase tähistati dreeniva tasemena. 2. Männiku liivikute ja liivakarjääridest sõltumatud järved ojad ja jõed tähistati jõe

ääretingimusega (River), määratledes järve/jõe praeguse veetaseme jõetaseme-na.

3. Mudeli äärte tasakaalustamiseks Männiku liivikute ja liivakarjääride järvistust kau-gel kasutati (Constant Head) ääretingimust.

Jõgede, järvede, kanalite ja kraavide imiteerimisel on arvestatud nende reaalsete laiustega põhjasetete filtratsioonitakistuse kirjeldamiseks. Mudelite ülesehitus, arvu-tatud põhjaveetasemed ja veetasemete alanemised võrreldes 2003. aasta seisuga on esitatud joonistel (Joonis 4 kuni Joonis 6).



24

Joonis 4 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tänases situatsioonis

Mudeli Raku4a.gwv arvutustulemused:

• infiltratsioon põhjavette (bilansipiirkond 1), 10 100 m3/d;

• pinnavee äravool (bilansipiirkond 1), 6 100 m3/d;

• põhjaveeline äravool (bilansipiirkond 1) kokku 4 000 m3/d, sellest kihtideva-heline põhjavee äravool sügavamasse põhjaveekihtidesse, 700 m3/d.



25

Joonis 5 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tulevikus (kaevandamise jätkumisel)

Mudeli Raku4b.gwv arvutustulemused:

• infiltratsioon põhjavette (bilansipiirkond 1), 9 100 m3/d

• pinnavee äravool (bilansipiirkond 1), 5 700 m3/d

• põhjaveeline äravool (bilansipiirkond 1) kokku 3 400 m3/d, sellest kihtideva-heline põhjavee äravool sügavamasse põhjaveekihtidesse, 600 m3/d

• kaevandamine modelleeritud variandi järgi vähendab piirkonna veeressurssi 1 000 m3/d võrra, kaevandades Saku teeni välja, väheneks piirkonna vee-ressurss ühtekokku 1 500-1 750 m3/d võrra.



26

Joonis 6 Eeldatav arvutatud veetasemete muutus tulevikus võrreldes tänase situatsiooniga

Mudeli Raku4b.gwv arvutustulemuste järgi järvedesse vett jätkub, põhjaveetase lan-geb keskeltläbi 0,3-0,6 m. Lisaks tehti kontrollarvutus, et palju saab püsivat täiendavat pinnavee äravoolu alan-dades Raku ja Männiku järvedes veetaset 2 m võrra (võrreldes tänasega). Tänases situatsioonis suurenes seeläbi pinnavee äravool 1 300 m3/d (veetasemed Joonis 7), käsitletud tulevikustsenaariumis 1 500 m3/d (järved on suuremad, veetasemed Joonis 8). Veevaru suuruses 10 000-11 000 m3/d on bilansipiirkond 1 alal saadaval, kuid seda on võimalik soovi korral kasutusele võtta vaid põhjavee ja pinnavee koosvõtu korral. Reaalne pinnavee äravool jääks ka Raku ja Männiku järvede veetaseme 2 meetrise



27

alanemisega täna alla 10 000 m3/d. Põhjaveevõtu korral oleksid alanemised veeta-semetes suuremad kui 2 meetrit (võrreldes tänase seisuga).

Joonis 7 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tänases situatsioonis, alandades Raku ja Männiku järvedes veetaset 2 m võrra



28

Joonis 8 Arvutatud veetasemed ja kiirusvektorite suunad tulevikus (kaevandamise jätkumisel), alan-dades Raku ja Männiku järvedes veetaset 2 m võrra.



29

6 PINNAVESI

6.1 Valgalad

Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Läänest dreenib ala Vääna jõe Pääsküla lisajõgi, lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu kraavid, idast ja kirdest Kurna oja, põhjast Ülemiste järv. Liivakarjääridesse on kujunenud Raku, Männiku, Tammemäe ja Valdeku järved, Männiku rabas on säilinud looduslik Rätsepa rabajärv ja sellest lõuna pool asuvad laukajärved. Tamme järv on kuivanud (Joonis 9). Männiku karjäärijärved toituvad järvepinnale ja lähiümbrusele langevast sademe-veest. Liiviku rabaosa ei kuulu valdavalt järvistu valgalasse. Siit voolab pinnavesi idast ja lõunast kraavide kaudu välja. Põhjavee vool karjääride suunas võib toimuda suuremalt alalt kui maapealne valgala, seda eriti Raku järvest lõuna poole jääval ra-baosal. Metsakuivendamise eesmärgil on rajatud kaevandusala ida- ja lõunaosasse kraavide võrk. Valgala skeemil (Joonis 9) on esitatud maapinna reljeefi järgi saadud alavalgalade piirid ja sealt on näha, et kogu kaevandusala pindala on 22 km² ja sellest järvistu valgala moodustab 13 km². Praegune järvistu valgala maastikuline liigitus on näida-tud graafikul.

vee all27%

mets46%

soo12%

liivik15%

Graafik 1 Männiku järvistu valgla maastikuline liigitus

Järvedest otseseid väljavoole on kaks: 1. Tammemäe järvest kraavi kaudu lõunasse Vääna jõkke; 2. Raku järvest torustiku kaudu Kurna ojasse ja sealt Ülemiste järve.



30

Männiku ja Raku järv on omavahel ühendatud regulaatoriga, mille kaudu on võimalik juhtida Männiku järvedest vett läbi Pumbajärve Raku järve. Praegu on see regulaator suletud (kuigi mingil määral lekib) seega Männiku järvedest otsest väljavoolu ei ole. Männiku järvedes toimub veevahetus Tallinn-Saku-Laagri maantee suunas filtrat-siooni teel läbi pinnase Pääsküla jõkke. Samal suunal üheks filtratsiooni suurenda-jaks on ka Valdeku karjäär, mis asub Männiku järvele suhteliselt lähedal, seal on veepind võrreldes Männiku järvega 6 m madalamal. Seetõttu filtreerub osa Männiku järve vett läbi Tallinn-Saku-Laagri maantee aluse liiva Valdeku karjääri (Joonis 4).

Joonis 9 Valglate jaotus Männiku liivikutel



31

6.2 Pinnavee mõõtmised ja bilansi hinnang

AS Maves töötajad tegid ajavahemikul 12.2003-03.2004 4 mõõtmist, kolmel korral mõõdeti vooluhulgad kõigis liivikult väljuvates veejuhtmetes. Liiviku servades leiti kokku 9 vee väljavoolukohta (Joonis 10). Liivikult välja voolava vee hulgad erinevatel kuupäevadel olid järgmised: 12.12.2003............... 42,9 l/s (vooluhulkasid mõõdeti ainult Valdeku karjääris olevast

kraavist ja Kurna ojja suubuvast truubist) 16.02.2004............... 105,11 l/s 05.03.2004............... 135,8 l/s 25.03.2004............... 197,68 l/s suurvee periood Valdeku karjääri koguneb põhjavesi karjääri ümbrusest ja Männiku järvedest filtree-ruv vesi. Raku järve põhjaosa ja Kurna oja (suubub Ülemiste järve) ühendab 1,8 km pikkune toru. Vee vooluhulka mõõdeti nii Raku järve poolsest otsast (Joonis 10 „siiber Raku järve põhjaosas”) kui ka suublast Kurna ojja (Joonis 10 „äravoolutoru Raku järvest”). Mõõtmistulemused olid üksteisele ligilähedased, seega torustikku ei tule enne Kurna ojja suubumist lisavett ja ei ole ka olulisi veekadusid. Mõõtmiste ajal puudus vool kolmes kohas: truup 1 ja 2 Männiku raba lõunaosas ning truup 3 Luige asulas (Tabel 2). Nendest kaks, truup 1 Männiku raba lõunaosas ja truup 3 Luige asulas, olid ummistunud. Kolmanda truubi põhi on tõenäoliselt piirkon-nas olevast veetasemest oluliselt kõrgemal. Peaaegu olematu on äravool truubist nr 1 Luige asulas. Tuvastatud äravoolukohad koos osatähtsusega kogu äravoolust on: 1. Raku järve ja Kurna oja ühendav toru ............ 50 % 2. truup 3 Männiku raba lõunaosast ................... 21 % 3. kraav Valdeku karjäärist ................................. 18 % 4. truup Tammemäe järvest ................................. 8 % 5. truup 2 Luige asulas......................................... 3 % Eksperthinnangu ja kontseptuaalse põhjaveemudeli alusel on arvestuslik aastane pinnavee keskmine äravool 7 000 m3/d.



32

Tabel 2 Mõõdetud veevooluhulgad

MÕÕTMISPUNKTI NIMETUS

MÕÕTMISPUNKTI ISE-LOOMUSTUS

TULEMUS (l/s) 12.12.2003

TULEMUS (l/s) 16.02.2004

TULEMUS (l/s) 05.03.2004

TULEMUS (l/s) 25.03.2004

kraav Valdeku karjää-ris kraav 20,7 22,2 33,1 25,3

truup Tammemäe jär-vest truup Ø 30 cm ei vaadeldud 13,1 12,6 10,5

truup 1 Männiku raba lõunaosast truup Ø 100 cm ei vaadeldud kuiv kuiv kuiv

truup 2 Männiku raba lõunaosast truup ei vaadeldud kuiv kuiv kuiv

truup 3 Männiku raba lõunaosast binokkeltruup Ø à 100 cm ei vaadeldud 8,01 kuiv 82,3

truup 1 Luige asulas truup Ø 60 cm ei vaadeldud 0,1 hinnatud vi-suaalselt kuiv 0,28

truup 2 Luige asulas truup Ø 100 cm ei vaadeldud 0 kuiv 10,4 truup 3 Luige asulas truup Ø ca 120 cm ei vaadeldud 0 kuiv kuiv äravoolutoru Raku järvest truup Ø 100 cm 22,2 61,7 87,1 68,9

siiber Raku järve põh-jaosas truup Ø 60 cm ei vaadeldud ei vaadeldud 71,7 69



33

Joonis 10 Pinnavee äravoolukohad Männiku liivikul



34

6.3 Seire soovitused

Soovitav on korraldada äravoolu mõõtmine kõikidest eespool toodud 5 väljavoolu ko-hast ja veetasemete mõõtmine kõikides järvedes vähemalt kord kuus. Seire alla peaksid kuuluma kõik suuremad veekogud: Raku järv, Männiku järv, Valdeku järv, Tammemäe järv ja Rätsepa järv. Kaevandajad peaks korraldama karjääriveekogude veetaseme seire ja karjääridest äravoolava vee mõõtmise. Seire andmete põhjal on võimalik jälgida veebilanssi.

6.4 Karjäärijärved

Männiku liivamaardla alal kaevandamise tagajärjel tekkinud neli märkimisväärset jär-ve. Järvi iseloomustab Tabel 3. Tabel 3 Männiku kaevandusala järvede ruumilised näitajad

JÄRVE NIMI PINDALA HA KESKMINE VEEPIND ABS

KESKMINE SÜGAVUS MAHT mln m3

Raku 196 42,60 7,20 14,18

Männiku I 16 44,80 3,63 0,58

Männiku II 101 45,00 4,29 4,33

Tammemäe 40,6 45,00 2,81 1,14

KOKKU 354,6 20,23

Valdeku 7,6 41 6 0,46Valdeku karjääri veetase ja keskmine sügavus 2008 aasta andmetel. Ülejäänud veekogudel 2004. aasta andmetel.

Tallinna veehaarete põhjavee hinnangu andmetel14 oli kaevandamise tagajärjel tek-kinud veekogude üldpindala 1992 aastal 270 ha. Sellest Raku järve pindala on 172 ha, keskmine sügavus aga 7 m ja veemaht 12 106 m3. Männiku järve (praegu jagatud kaheks Männiku I ja Männiku II) pindala oli aga 75 ha. Kokkuvõte selles töös käsitletud Männiku piirkonna iseloomustusest on toodud lisas (LISA 2).




35

7 HUVITATUD OSAPOOLED

Liiviku arenemissuundadest lähtuvalt on neli peamist huvigruppi: 1. Tallinna linn 2. Eesti kaitsevägi 3. Saku vald 4. kaevandajad Tallinna linna peamiseks eesmärgiks on tagada Männiku järvistu näol linnale veere-serv. Teine oluline eesmärk on linnalähialal avalike puhkealade säilitamine ja laien-damine. Raku järvest on võimalik võtta vett ligikaudu 5000 m3/ööpäevas veepinda alandama-ta, mis moodustab Tallinna linna ööpäevasest veevajadusest ca 5%. Männiku järvis-tut nähakse eelkõige kui avarii veevaru, kust on vajadusel võimalik kiiresti organisee-rida linna ajutine veevarustus Ülemiste järve reostumise korral. Saku vald näeb Männiku liivikus tulevast mitmekülgset puhkeala, kus on võimalik te-geleda nii matkaspordiga kui ka käia rannas puhkamas. Vald näeb ette ka omapool-se ala heakorrastuse (LISA 3). Kaitsevägi näeb Männiku kaevandamisalas ja rabas oma õppuste piirkonda, kus viiakse muuhulgas läbi laskmistreeninguid kuna hea õppemaastik on küllaltki liigesta-tud (künkad ja lohud). Ministeeriumi huvi on selles, et ala oleks lõunast ja läänest veetõkkega piiratud. Vastavalt senisele kavale kavatsetakse Kaitseväe juhtimiskeskus ja kontorihoone (sõjaväe linnak) rajada Tallinn-Saku maantee läänepoolsele alale Tallinna linna piiri lähedal. Harjutusvälja maa koos laskeväljadega plaanitakse enamusele raba- ja kae-vandamisalale. Vastavalt kaitseväe juhataja 1998. a 30. jaanuari käskkirjale nr 37 [6] ja NATO standarditele on määratud laskeväljadele ohutsoon (ala kus õppuse ajal vii-bija võib saada viga). Ohutsoon katab enamuse Männiku rabast ulatub osaliselt Männiku järvele ja Raku järvele. Kaitseministeeriumi tsoneerimiskava on kujutatud kaardil (Joonis 11). Kaitseministeeriumi poolt planeeritava ohutsooni sisse jääb ka avalikult kasutatav veekogu - Rätsepa järv.



36

Joonis 11 Kaitseväe Männku liiviku tsoneerimiskava 2004. a kevade seisuga

Kaevandajate eesmärk on liivikul ammutada soodsatel tingimustel võimalikult palju maavara. Kaevandusettevõtted üritavad endale taotleda võimalikult palju mäeeraldi-si. See annab liivavarude kasutamise kindluse pikemaks ajaks. Suure hulga mäe-eraldiste olemasolul kaevandatakse liiva viisil mis on kõige odavam (ülevalt poolt veepiiri ja erinevatelt aladelt valikuliselt). Lisas (Lisa joonis 6) on näidatud liivavarude paiknemine, taotlused ja võimalikud mäeeraldised Männiku liivikul. Kaevandamine on seni ühtse visioonita ja ollakse huvitatud selge arengunägemuse kujundamisel osa-lema. Huvitatud osapoolteks on veel Kiili vald (piirneb liivikuga), ringraudtee rajamisega seotud ametkonnad (osade plaanide alusel rajatakse raudtee läbi liiviku põhjaosa),



37

ettevõtjad Männiku külas, Tallinna kommunaalamet (Liiva kalmistu laienemine liiviku-le või sellega piirnevatele aladele). Laiemas käsitluses on piirkonna arengust huvita-tud kogu Tallinna ümbritsevate valdade elanikkond. Lisanduvalt on oma huvi üles näidanud ka Eesti Sõudeliit, kes näeb Tallinn-Saku-Laagri maantee ääres olevat Männiku järve perspektiivse maailmaklassi kuuluva sõudekanalina. Maa ja loodusvarade (sh liiv ja vesi) heaperemeheliku kasutamise ning looduskaitse nõuete täitmise suunamine ja järelevalve on Keskkonnaministeeriumi ja tema allasu-tuste vastutusalas.



38

8 TULEVIKUNÄGEMUS

Lähtudes käesoleva uuringu tulemustest ning konsultatsioonidest osapooltega koos-tasid eksperdid (AS Maves ja AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi) veekogude soovi-tusliku konfiguratsiooni kaardi (Lisa joonis 1) ja meetmete ettepanekud veevarude säilitamiseks ning puhkeotstarbeliseks kasutamiseks.

8.1 Perspektiivne valgala

Vastavalt kaevandajatega ja kaitseministeeriumiga saavutatud esialgsele kokkulep-pele on uuringu tulemusena piiritletud peale maavara ammendamist tekkivad veeko-gud. Kavandatud on ka järvistu valgala suurendamise võimalus. Selleks tuleb kaeva-ta kraav ringtee alt lõunasse suunduva truubi juurest kuni Tammemäe järveni (Joonis 12). Sellega on võimalik suurendada järvistu valgala 3,69 km2 võrra. Seega kokku kujuneks järvistu valgalaks 17,23 km2.



39

Joonis 12 Valglate perspektiivne jaotus Männiku liivikutel

Lisanduv valgala ilma vastavaid regulaatoreid ehitamata toidaks ainult Tammemäe järve. Vee liikumiseks Tammemäe järvest Männiku järvedesse ja sealt edasi Raku järve on vaja need omavahel ühendada vastavate regulaatoritega. Perspektiivne järvistu valgala maastikuline jaotus on näidatud graafikul.



40

vee all33%

mets30%

soo23%

liivik14%

Graafik 2 Männiku järvistu perspektiivne valgla maastikuline liigestatus

8.2 Järvede mahud kaevanduse täielikul ammendumisel

Variandi korral kus on arvestatud kehtivate ja taotletavate kaevandamis- ja kasutus-lubadega (2008. aasta seisuga) kujuneksid järvede pindalad ja mahud järgnevaks: Tabel 4 Võimalikud järvede pindalad ja mahud liiva kaevandamisel seniste taotluste alusel

NIMI PINDALA HA LÕPLIK MAHT MLN M3

Raku I 136,6 13,86

Raku II 135,2 16,47

Männiku I 40,0 2,17

Männiku II 77,1 3,09

Männiku III 120,2 3,52

Tammemäe 97,4 2,85

Kokku 606,5 41,96

Valdeku 7,6 0,46

Arvutustes on võetud aluseks põhimõte, et kaevandamisega tekkiva veekogu süga-vus peab olema vähemalt 2 m. Kohtades kus jääb see alla kahe meetri, tuleb see saavutada rekultiveerimisega süvendades veealust osa maa-ainese väljakaevamise-ga ja täites sellega piirkondi mis peavad jääma maismaaks. Taotletavad kaevanda-



41

misload on põhilises osas praegu veel kohaliku omavalitsuse ja Kaitseministeeriumi-ga kooskõlastamata ja teades nende instantside praeguseid seisukohti ei kooskõlas-tata neid tõenäoliselt taotlustes esitatud mahtudes, seetõttu perspektiivse planeerin-gu aluseks on võetud variant, kus on arvestatud ka kohaliku omavalitsuse ja Kaitse-ministeeriumi nägemusega.

8.3 Soovituslikud järvede mahud

Vastavalt Kaitseministeeriumi soovidele on lõunast Tammemäe järve pikendusena ja läänest Männiku III järve pikendusena ette nähtud suhteliselt kitsad (laius 100 m) veekogud, mis täidavad piirde funktsiooni. Talteri mäeeraldisel on ette nähtud veepiir raudteepoolses küljes jätta samale joonele Tammemäe järve sama külje pikenduse veepiiriga. Juhul kui kaevandatakse sellel alal sügavamalt, tuleb see rekultiveerimise käigus uuesti täita vähemväärtusliku liivaga, eesmärgiga rajada sinna tulevikus plaaž. Männiku liivakarjääride vesi on ka Tallinna joogivee reserv, seetõttu perspektiivses lahenduses on ette nähtud võimalus Männiku ja Tammemäe järvede vee juhtimine Raku järve, kust on võimalik seda vastavate eelduste loomisel kasutada Tallinna veevarustuseks. Uuringus on veepinna reguleerimisehitiste planeerimisel arvestatud tingimusega, et Tammemäe ja Männiku järvedest oleks võimalik veepinda alandada isevoolselt 2 meetrit juhtides seda vett Raku järve. Raku järves on võimalik veepinda alandada pumpamisega. Järvedes veepindade reguleerimiseks ja ülepääsude võimaldamiseks on perspektiiv-ses lahenduses ette nähtud jagada nii Männiku II kui ka Raku järv kaheks osaks, mis omavahel on eraldatud tammi ja regulaatoriga. Raku järve lõunaosa kalda maapind on veepinnast 4-6 m kõrgemal, seetõttu on ette nähtud tammiga eraldatud lõuna-poolses osas (Raku II) veepinda tõsta 1 m võrra. Sellega suureneb veevaru ja järve looduslik ilme ning väheneb kuivendav mõju Männiku rabale. Peale ettenähtud liiva väljakaevamist ning tammide ja regulaatorite väljaehitamist tekkivad järved koos nimede ja veepeegli pindadega on esitatud lisas (Lisa joonis 1) ja tabelis (Tabel 5). Tabel 5 Perspektiivis tekkivate järvede näitajad

JÄRVE NIMI PINDALA HA KESKM VEE-PIND M ABS

KESKM SÜ-GAVUS M MAHT MILJ M3

Raku I 136,6 42,60 10,15 13,86

Raku II 135,2 43,60 12,18 16,47

Männiku I 58,3 44,75 4,36 2,54

Männiku II 77,1 44,75 4,01 3,09

Männiku III 77,2 44,85 3,45 2,66

Tammemäe 77,2 44,90 2,81 2,27

KOKKU 561,6 40,89



42

JÄRVE NIMI PINDALA HA KESKM VEE-PIND M ABS

KESKM SÜ-GAVUS M MAHT MILJ M3

Valdeku 7,6 41 6 0,46

Järvede perspektiivsete mahtude määramisel on arvestatud Raku järvede puhul praeguseid kaevandamise võimalusi so. pumpamise sügavus kuni 15 m allapoole veepinda, tegelik maavarana arvele võetud kihi paksus ulatub kohati kuni 25 meetri-ni. Kokkuvõttes suureneks järvede pindala kaevandusalal 355 hektarilt 562 hekta-rini ja maht 20 miljonilt kuupmeetrilt 41 kuupmeetrini. Valdeku karjääriveekogu kujuneb eraldiseisvaks läbivooluta veekoguks, mis ei ole teiste veekogudega seotud ja kus veevahetus toimub ainult sademete ja filtratsiooni-voolu kaudu. Juhul kui Kaitseväe sõjaväelinnak planeeritakse kaevandatavale alale väheneb tõe-näoliselt kaevandatava liiva maht ja Männiku III järve suurus.

8.4 Joogivee reservi kasutamise võimalused

Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas15 on Männiku järvistu vee kasutamist käsitletud kahest aspektist: kvaternaari põhjaveevaru kasutuselevõtu võimalusena ja veeallikana kriisisituatsioonis: Põhjaveevaru kasutuselevõtt. Olemasolevate Mustamäe veehaarete (Sütiste gru-piveehaare ja Mustamäe 3) jõudlus on 5 600 m3/d. Planeeritud Astangu ja Trummi veehaarde tootlikkuseks kujuneks maksimaalselt 2 800 m3/d (kumbki 1 400 m3/d). Lisaks saab kasutada Suusa tn veehaarde vett (toodang ~700 m3/d). Kokku saaks järelikult peale uute veehaarete rajamist anda Mustamäele-Õismäele olemasoleva-test ja planeeritud Kambrium-Vendi veehaaretest 12 500 m3/d vett, mis ei ole aga pii-sav piirkonna täielikuks põhjaveetoiteliseks viimisel. Üheks võimalikuks variandiks puudujäägi katmiseks Mustamäe-Õismäe põhjaveega varustamisel on Männiku-Raku järvistu kaldaveehaarde ja veetöötluse rajamine ning vee juhtimine Mustamäe-Õismäe veemagistraalini. Männiku-Raku veehaarde tarbe-varuks on kinnitatud 10 400 m3/d. Seega oleks võimalik olemasolevate varude ja pla-neeritud veehaarete paigutuste juures anda Mustamäele-Õismäele 22 900 m3/d, mis on ligilähedane aastaks 2015 kavandatud tarbimisele. Ühendused pinnaveetoitel ole-va süsteemiga tuleks avariide ja muude eriolukordade puhuks säilitada. Männiku-Raku järvistu võimaliku kasutuselevõtu kohta kvaternaari veekompleksist koostati 1996.-1997. aastal AS Tallinna Vesi tellimusel OÜ Salveesia poolt põhjalik uuring. Uuringu lõpparuandes pakuti välja kaks põhivarianti: 1. Infiltratsiooniline kaldaveeveehaare puurkaevude paiknemisega kahes reas;

15 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine. Tallinna linnavo-likogu määrus 13. mai 2004 nr 14. Muudetud Tallinna linnavolikogu määrusega 13.12.2007 nr 55.



43

2. Infiltratsiooniline kaldaveehaare puurkaevude paiknemisega kahes reas koos kunstliku täiendusega ordoviitsiumi põhjaveekompleksist infiltratsioonibasseini-desse.

Kriisiolukorra veevarustus. Üheks võimalikuks veeallikaks linna veega varustami-sel kriisisituatsioonis oleks AS Eesti Projekt töö kohaselt Männiku-Raku järved, kust vesi juhitaks Tallinna veepuhastusjaama. AS Eesti Projekt hinnangul on nimetatud allikast võimalik juhtida veepuhastusjaama vett kahe kuu jooksul. Juhtimaks vett veepuhastusjaama tuleb rajada uus torustik DN 800 mm L=4130 m kuni Mustamäe-Õismäe veemagistraalini. Veemagistraalile tuleb paigaldada DN 600 mm pöördkla-pid. Raku järve ääres asuvasse endisesse tehnoloogilise vee pumbajaama tuleb pai-galdada uued pumbad jõudlusega ca 475 l/s. Veepuhastusjaama territooriumil tuleb rajada torustik kuni mikrofiltriteni (DN 800 mm L=230 m). Igal juhul tuleb tagada Männiku-Raku järvistu veevaru säilimine. Praeguse seisuga arvestatakse olukorraga, kus Männiku-Raku järvistust tuleb taga-da Ülemiste veepuhastusjaamast linna suunatav veekogus so 75 tuh m3/d. Selline olukord võib tekkida juhul, kui Ülemiste vesi mingil põhjusel ei ole kasutatav ja kogu see maht tuleks võtta Männiku-Raku järvistust. Jättes kõrvale tehnilised nüansid, vaadatakse kui pikaks ajaks jätkub vett sellise tarbimise juures kui kogu süsteemi kõigi järvede veepindasid alandataks 2 m. Tammemäe järve vesi ei ole praegu kasutatav, kuna see ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi Männiku ja Raku järvedega. Graafikult (Graafik 3) on näha aeg, kui kauaks jätkuks vett tarbimise 75 tuh m3/d ja keskmise juurdevoolu 5000 m3/d korral siis kui järvede maht vastab olemasolevale situatsioonile ja perspektiivsele situatsioonile:

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

0 0,5 1 1,5 2alang

aeg,

mis

kul

ub a

lane

mis

ele

2004. a jaanuari situatsioon perspektiivne situatsioon

Graafik 3 Järvistul vee 2m võrra alanemisele kuluv aeg tarbimisel 75 tuh m3/d sõltuvalt veekogude mahust



44

Graafikult on näha, et etteantud tingimuste korral jätkuks järvistu veest praegu 90 ööpäevaks ning järvede mahu perspektiivsel suurenemisel tulevikus kuni 160 ööpäe-vaks.

8.5 Järvede veepindade reguleerimine

Männiku järvede vahel praegu mingisugust veepindade reguleerimist ei toimu. Män-niku I ja Männiku II järve veepinnad erinevad kuni 20 cm. Nende vahel kulgeb tee-tamm, mis tõkestab vee pääsemist Männiku I järve. Varasemate projektide järgi peaks olema need järved omavahel truubiga ühendatud, kuid uuringu käigus ei olnud võimalik kindlaks teha kas truupi on üldse välja ehitatud või on see liivaga ummistu-nud. Männiku I järvest väljavool Pumbajärve on lahendatud kaevregulaatoriga, mis koos-neb kahest Ø 600 mm paralleeltorustikust ja kahest Ø 2000 mm r/b kaevust kuhu on paigaldatud kummalegi torule klappvarjad. Praegu on need suletud, kuigi mingi lek-kimine on olemas. Vähemalt viimased 10 aastat ei ole neid varjasid liigutatud ja nen-de tehniline seisukord võib olla selline, mis ei luba neid avada enne kui ei ole kontrol-litud nende korrasolekut. Vastasel korral võib juhtuda olukord kus avatud varja ei ole võimalik enam sulgeda ja Pumbajärves tõuseb veepind üle maapinna ja hakkab üle ujutama Silikaadi territooriumi. Enne regulaatori avamist tuleb nii Männiku I järvest regulaatorisse sissevool kui ka Pumbajärve väljavool sulgeda kuna praegune Pum-bajärve veepind uputab regulaatorkaevus varjasid. Regulaator koos torustikuga on 35 aastat tagasi ehitatud ja seetõttu tuleb kontrollida ka terastorustike seisukorda. Pumbajärv ja Raku I järv on omavahel ühendatud Ø 500 mm truubiga, mis on osali-selt täis settinud ja regulaatori avarii korral ei lase Männiku I järvest tulevat vooluhul-ka läbi. Raku I järve põhjaosast toimib praegu siibriga suletav Ø 600 mm ülevoolutoruga väl-javool, mille kaudu juhitakse liigvesi Kurna kanalisse ja sealt voolab see Ülemiste jär-ve. Kurna kanalipoolses otsas on võimalik torustikku sulgeda seal oleva siibri abil ja panna see torustik tööle sifoonina. Praegusel juhul (2008. aasta) ei ole see võimalik, kuna sissevoolutoru Raku järvest on peaaegu kogu ümbermõõdu ulatuses pooleks lõigatud ja seetõttu ei saa torusse alarõhku tekitada. Sissevooluotsa kinnikülmumise takistamiseks ja ka veepinna alandamiseks sifooniga on sissevooluots viidud süga-vale vee alla. Maa-aluse torustiku seisukorda käesoleva töö käigus ei uuritud, kuid võib arvata, et pärast ca 35 aastast maa sees olemist ei saa see hea olla. Praegune Raku I järvest väljavoolutoru läbilaskevõime veetaseme tõusmisel toru laeni on 300 l/s ja Männiku I järvest Pumbajärve avatud regulaatori korral praeguste veetasemete korral on vooluhulk 1,1 m3/s. Veetaseme alanedes Männiku I järves vä-heneb ka vooluhulk st., et ilma Raku järves veepinda alandamata või täiendava tar-bimise organiseerimata ei tohiks regulaatorit R/3 täielikult avada. Tammemäe järv on praegu omaette süsteemis st ei ole ühendatud Männiku järvede-ga. Järvest on üks väljavool lõunas asuva kraavi kaudu Vääna jõkke. Väljavoolu-kraavi ringtee all oleva Ø 1000 mm truubi sissevoolu põhja kõrgus on 44,19 m. Tammemäe järve vee pikemaajalisel alanemisel on oht veekogu kinnikasvamiseks (Joonis 13).



45

alang 0,5 m alang 1 m

alang 1,5 m alang 2 m Joonis 13 Tammemäe järve konfiguratsioon erinevatel vee alangutel (viirutatud ala kasvab tõenäoliselt täis)

AS Silikaat on mõõtnud veetasemeid Raku ja Männiku järvedes (Tabel 6). Tabel 6 järvede veepinna abs kõrgused erinevatel aegadel

KUUPÄEV RAKU MÄNNIKU TAMMEMÄE

16.07.1996 42,76 44,68



46

KUUPÄEV RAKU MÄNNIKU TAMMEMÄE

16.07.1998 42,90 44,79

21.11.1999 42,73 44,87

07.09.2000. 42,70 44,89

16.11.2000 42,73 44,86

17.04.2001. 42,81 44,95

07.01.2002 42,78 44,88

07.11.2003 42,56 44,67

28.01.2004 45,28

13.04.2004 42,72 44,65 45,15

19.11.2004 42,92 45,19

12.01.2005 42,53 45,00

12.01.2006 42,41 44,81

12.01.2007 42,74 45,05

Perspektiivne veetasemete reguleerimise süsteem on esitatud skemaatiliselt lisas (Lisa joonis 2). Perspektiivse süsteemi korral ühendatakse omavahel Tammemäe järv ja Männiku järved ülevooluregulaatoritega, mis hoiavad veetasemed suhteliselt stabiilsed. Mõ-ningane veepinna langus võib tekkida kuival ja soojal perioodil, kui juurdevool ei suu-da ammendada aurumis- ja filtratsioonikadusid. Regulaatorite ülevooluharjad on valitud selliselt, et vee liikumine toimuks Tammemäe järvest Männiku I järve suunas. Praegusele Tammemäe järve väljavoolule on ette nähtud ehitada kaevregulaator, mille ülevooluharja kõrgus on planeeritud tasemele 44,90 m. See on küll praegusest veepinnast 10-20 cm madalam, mida tingib juurde-haaratava valgala äralõikamiseks rajatava perspektiivse juurdevoolukraavi põhja kõrgus (Lisa joonis 5), kuid sellega tagatakse suurem vooluhulk järvede süsteemile. Täiendava valgala suunamiseks Tammemäe järve on vaja lisanduva alavalgala väl-javool sulgeda regulaatoriga R/7, mille ülevooluharja kõrguseks on planeeritud 45,50 m. Väljavoolutruubi (2xØ 1000 mm) põhja kõrgus ringtee all on 44,94 m. Juur-devoolukraaviga täiendavalt valgalalt Tammemäe järve juhitav kevadine 10% mak-simumvooluhulk on 304 l/s ja 5%-ne 358 l/s. Suvine miinimumvooluhulk juurdevoolu-kraavis on praktiliselt null. Männiku I järve väljavooluregulaator on ette nähtud rekonstrueerida (kui torustikud on läbiroostetanud, siis ehitada uus) selliselt, et torustikud oleksid suletavad ja vee-pinna taset hoitakse torule paigaldatud püstikuga, mille läbimõõt ei tohi olla väga suur, sest vastasel korral Raku järve tulev vooluhulk võib tõusta selliseks, mida ei võ-



47

ta Raku-Ülemiste olemasolev väljavoolutoru vastu. Männiku I järves veepinna tõus-misel üle kõrgusmärgi 44,90 m tasanduvad veepinnad Männiku ja Tammemäe järve-des ja hakkab tööle ka regulaator R/6 Tammemäe järvest väljavoolul. Männiku I ja II järve vahel oleva teetammi alla on ette nähtud ehitada kaks truupi, mil-lega tasandatakse veepinnad neis järvedes ja tagatakse ka vajalik vooluhulk Raku järve, kui hakatakse sealt vett tarbima. Samuti tuleb ehitada uus truup Pumbajärve ja Raku järve vahele kuna olemasolev on liiga väikse läbimõõduga. Raku järve olemasolev väljavool isevoolseks vee ärajuhtimiseks on praegu töökorras ja võimaldab hoida veepinda suhteliselt stabiilsena, kuid veepinna alandamiseks al-lapoole väljavoolutoru alumist pinda see ei toimi, kuna sifoonina ei ole see praegu kasutatav. Ülemiste järve lisavee pumpamiseks sama toru kaudu võimaldaks torus vooluhulka tõsta kuni 800 liitrini sekundis, mis kataks ära veepuhastusjaamast prae-gu linnale antava koguse, kuid surve lisamisega sellele vanale torustikule peab ole-ma ettevaatlik, kuna torustiku seisukord ei ole teada. Rajatavate regulaatorite ja olemasolevate rekonstrueerimise kohta on konstruktsioo-nid ja tehnilised andmed esitatud lisas (Lisa joonis 3 ja Lisa joonis 4). Uuringus on pakutud välja kaevregulaatorid, mille kaevud on ettenähtud teha laine-profiil terastorust puitšandooridega ülevooluna, juurde ja äravoolutorud plasttorudest. Siin võib kasutada ka teisi materjale näiteks raudbetoon või plastkaevusid ja torusti-kena teras või raudbetoontorusid. Tuleb kinni pidada ülevoolude laiustest, kõrgusar-vudest ja toru läbimõõtudest. Regulaatorid ja truubid on dimensioneeritud selliselt, et need võimaldaksid isevool-selt veepinda alandada vähemalt 2 m ja tagaksid juurdevoolu Raku I järve 870 l/s, see on vooluhulk, mida praegu antakse linnale Ülemiste veepuhastusjaamast (juhuks kui Ülemiste järve vett ei saa kasutada). Lisaks ülalkirjeldatud järvede veetasemete reguleerimisele vajab reguleerimist ka ammendatud Valdeku karjääri veepind, mida kaevandamistööde käigus on alanda-tud. Praegune veeseisu on seal tõstetud 41 m-ni, mida hoiab väljavoolukraavi lähtes-se rajatud liivapais. Enne rekultiveerimist oli veetase 2m madalam. Valdeku karjäär on Männiku järvedest filtratsiooni seisukohalt oluline tegur. Veepinna tõstmisega Val-deku karjääris vähendati filtratsiooni Männiku järvedest. See võimaldab stabiliseerida veetasemete kõikumist kuival perioodil Männiku järvedes. Liiva paisu asemele on va-ja rajada kaev-tüüpi ülevooluregulaator, mille kohta on esitatud andmed joonisel 3 Vajadusel on selle regulaatori abil võimalik ka veetaset alandada tasemeni 39,00 m. Kavandatud regulaatorite joonistel on esitatud põhimõttelised regulaatorite lahendu-sed, need ei ole kasutatavad tööjoonistena nende väljaehitamiseks.

8.6 Tervikud ja tammid järvede vahel

Praegu ja ka perspektiivses järvede konfiguratsiooni lahenduses on säilitatud kaks teineteisest eraldatud piirkonda, kus veepindade vahe on ca 2,5 m. Need on Tam-memäe ja Männiku järved, kus veepind võib tõusta kuni 45,00 m ja teine piirkond on Raku järved, kus veepind võib langeda kuni normaalseisus 42,50 m-ni. Kaevandami-sega tuleb tagada sellised tervikud nende piirkondade vahel, et filtratsioonirõhu mõjul pinnases filtratsioonivee liikumise kiirus ei ületaks seal oleva pinnaseliigile lubatavat kiirust, mis tekitab sufosiooni. Seda kiirust iseloomustab vastav tegur, mis näitab vas-tava pinnase vajalikku filtratsiooniteekonna pikkust meetrites 1 meetrise rõhu korral.



48

Nende kahe järvekompleksi vahel võib maksimaalselt tekkida veepindade vahe 4,5 m, seda sel juhul kui alandatakse Raku järves veepinda normaaltasemest 2 m alla-poole ja mujal jääb veepind normaaltasemele. Arvestades sellega, et siin on tegemist granulomeetriliselt koostiselt väga erinevate liivadega, millest kõige ebapüsivamad on tolmliivad, siis tervikute kavandamisel tuleks just neid arvestada. Alljärgnevalt on toodud püsivustegurid erinevate pinnase liikide kohta, mis iseloo-mustavad vajalikku filtratsiooniteekonna pikkust 1 meetrise veepindade vahe korral:

Pinnase nimetus tegur Tolmliiv ..................................18 Peenliiv ..................................15 Jämeliiv .................................12 Kruusliiv ................................5-9

Kui arvestada tolmliivaga, siis ei tohiks tervikud olla Männiku ja Raku järvede vahel kitsamad kui mm 815,418 =⋅ .

Konkreetsel juhul kui kaevandatakse ainult kinnitatud aktiivseid tarbevarusid, siis ei teki siin ohtu, kuna varude sügavus kahe järvekompleksi vahel on selline, mis ei ulatu allapoole Männiku järvede veepinda ja nende kahe kompleksi vahel on lamamiks aleuriit, mille ülemine pind on praktiliselt Männiku järvede veepinnaga samas tasa-pinnas. Selline olukord on praeguste kinnitatud varude korral, kus linna piires on Männiku I ja Raku I järve vahel passiivsed varud, mida praegu ei lubata kaevandada. Juhul kui need muudetakse aktiivseteks, tuleb seal arvestada tervikuks samuti 81 m. Männiku I ja Pumbajärve vahel võib tekkida maksimaalselt 3,0 m veetaseme vahe (truubi T/1 põhja kõrgus 42,00 m). Seda juhul kui Raku järves on veepinda alandatud 42,00 m-ni ja Männiku I järves on veepind 45,00 m. Sellisel juhul peab olema terviku laius Männiku I järve veepiirist kuni Pumbajärve veepiirini 54 m, praegu on see va-hemaa 100 m. Linna piiril Raku I ja Raku II järve vahele tuleb jätta tervik, mille laius peaks olema vähemalt 54 m, arvestades sellega kui Raku I järves alandatakse veepinda 3 m võrra (kõrguseni 40,60 m) ja Raku II veepind jääb normaaltasemele (43,60 m). Perspek-tiivse planeeringu järgi on see ca 70 m. Järvede vahele rajatavate tammide kohta vajalikud ja planeeringuga ettenähtud filt-ratsiooniteekonna pikkused (pikkus ülemise bjefi veepiirist alumise bjefi veepiirini) on esitatud tabelis (Tabel 7). Selles on veepindadena arvestatud minimaalsete ja mak-simaalsete veepindade vahesid ja tammi materjalina on kasutatud kohapeal saada-vat kõige peeneteralisemat liiva. Tammide identifitseerimiseks on kasutatud neile planeeritud regulaatorite numbreid. Tabel 7 Filtratsiooniteekonna pikkused tammide ja regulaatorite kaupa

TAMM ÜLEMINE BJEF MAKS. VP, m

abs

ALUMINE BJEF MIN. VP,

m abs

RÕHK, H M

VAJALIK FILTR. TEE

m

PROJEKT. FILTR. TEE m

R/2 43,60 40,60 3,6 65 70

R/4 45,00 42,00 3,0 54 70



49

TAMM ÜLEMINE BJEF MAKS. VP, m

abs

ALUMINE BJEF MIN. VP,

m abs

RÕHK, H M

VAJALIK FILTR. TEE

m

PROJEKT. FILTR. TEE m

R/5 45,00 43,00 2,0 36 90

R/6 45,00 44,30 0,7 13 18

R/8 41,00 39,00 2,0 36 40

Arvutuslik filtratsioon läbi tammide veetasemete maksimaalse erinevuse korral ei ole märkimisväärne juhul kui tammid tehakse peeneteralisest liivast, mille filtratsiooni-mooduliks võib võtta 2-5 m/d. Sellisel juhul kujuneks keskmiseks filtratsioonivoolu-hulgaks 100 m tammilõigu kohta 1,2-3 l/s. Normaalolukorras kus Tammemäe ja Männiku järvede vahel veepindade vahet praktiliselt ei ole, pole seal ka filtratsiooni läbi tammi. Raku järvede ühemeetrise veepindade vahe korral kujuneks filtratsiooniks läbi tammi 3-8 l/s.

8.7 Perspektiivsed puhkealad

Avalike puhkealade väärtus Tallinna ja lähiümbruse asulate tarvis tõuseb pidevalt. Puhkealade kujundamiseks on vältimatu piisava laiusega metsaalade säilimine maanteede/raudteede ja karjääriveekogu vahel. Heaks eeskujuks on siin rekultiveeri-tud Tammejärve karjäär, kus on jäetud piisavad puhvertsoonid teede ja karjäärivee-kogu vahele. Halvaks praktikaks on maardla loodeosa, kus kaevetööd on tehtud praktiliselt raud-tee ja kõrgepingeliinideni välja – siin on puhkeala kujundamine raskendatud. Väga perspektiivseks puhkealaks on Viljandi maantee ja Raku järve vaheline ala. Siin tuleb vältida kaevetööde liikumist säilinud metsaaladele ida suunas. Tulevikus saaks piirkonnas kujundada kuni 6 km veekoguga piirnevat puhkeala, mil-les enamuse ulatuses on võimalik ka ujumine. Käesoleval ajal kasutatakse intensiiv-semalt umbes 2 km pikkust kaldaala. Ühele puhkajale minimaalne ruum päevitusalal on 4 m2. Heakorrastamisprojektide rahastamisvõimalusi kajastab LISA 5.

8.7.1 Tammemäe järv Järv on rekultiveeritud ja võetud puhkealana kasutusse. Ujumiseks ja päevitamiseks sobivam ala on Tammemäe järve läänekallas, kuigi kasutatakse ka lõunakallast. Seni on puuduseks rahuldavate juurdepääsuteede ja parklate puudumine. Saku vald kor-raldab prügi koristamist kuigi see ei ole munitsipaalmaa. Kui tagatakse järve veetaseme säilimine pole lähemate aastakümnete jooksul täien-davad tööd järve süvendamiseks või kaldajoone kujundamiseks vajalikud.

8.7.2 Männiku järved Männiku III järve idaosa kasutatakse puhkamiseks juba praegu. Seoses kaevetööde kavandatava jätkumisega piirkonnas tuleks piirkonnas kujundada puhkeala, mis hõl-mab lõunasse laienenud Männiku III järve lääneosa kõrgepingeliinist kuni kiviteeni.



50

Männiku II järve kasutamine võiks tulla kõne alla sõudekanalina ja veemootorispordi harrastamiseks – suunata siia näiteks lõbusõit skuutritega.

8.7.3 Raku järv Raku I järve põhja ja idaosa, kus Silikaat on kaevandamise lõpetanud on võimalik võtta puhkealana kasutusele. Eelduseks on, et liiva kaevandamist ei taastata ega laiendata Raku järve ja Tallinn-Rapla-Türi maantee vahelisel alal. Puhkealade raja-miseks tuleb liiva senised veoteed ümber paigutada (Lisa joonis 1). Kaugemas tulevikus, Raku liivakarjääri ammendumisel; saab puhkeala laiendada Raku järve idakaldale ja Raku järve keskel säilitatud metsakvartali ümbrusse.

8.7.4 Valdeku karjäär Veetase on 2004 aastaga võrreldes tõstetud 2 m võrra. Kaldaala vajab puhastamist madala veeseisuga siia kasvanud ja praeguseks vette jäänud puudest ja põõsastest. Kavandatud ujumiskoha lähedusse tuleb planeerida parkla. Tänu järve suurele süga-vusele (6 m) võib kaaluda sinna vettehüppetornide rajamist. Ammendatud karjäärides (Tammemäe ja Valdeku) on üheks rekreatsioonialaks ku-jundamise takistuseks maaomandi küsimus. 2008 aasta suve lõpu seisuga kuuluvad mõlemad alad riigile (Keskkonnaministeerium). Saku vald on andnud mõista, et võõral maal puhkeala korraldamine valmistab prob-leeme. Valdeku karjääri maa munitsipaalomandisse saamiseks on esitatud taotlus. Siiamaani seda rahuldatud ei ole. Tammemäe piirkonna munitsipaalomandisse saa-miseks esitatakse taotlus lähiajal. Saku vald on oma head tahet üles näidanud Tam-memäe järve ääres prügimajanduse korraldamisega. Paigaldatud on prügikastid, pi-devalt käib prügi koristamine.



51

9 RAKU-MÄNNIKU LIIVIKU VEEKOGUDEGA SEOTUD KVATER-NAARI PÕHJAVEE ÜHISE KAITSE KORRALDAMISE VAJADUS

Männiku liiviku veevaru on Kvaternaari veekihi põhjaveevaruna (10400 m3/ööpäevas) kinnitatud kuni aastani 2015. Uurimistööd tehti kaldaveehaardele – see tähendab, et suures osas oleks kasutatud karjäärijärvest veehaardesse filtreeruvat vett. Liiviku põhjavesi ja järved toituvad liivikule langevate sademete arvel. Sisuliselt on Männiku liiviku järvede piirkonna põhjaveevaru ja pinnaveevaru raske eristada. Mida suurema osakaalu omandavad karjäärijärved, seda olulisem on kasutatava pinnavee osatähtsus. Kui pinnaveekogud järelemõtlematu kaevandamisega likvideeritakse või nende toitumistingimusi oluliselt halvendatakse väheneb järsult ka põhjavee kasuta-mise võimalus. Käesolevaks ajaks kujunenud seisukohtade alusel on lähematel aastakümnetel reaalne Raku-Männiku järvistu vee kasutamine kriisiolukorras Ülemiste järve ajutiselt asendava veeallikana. Pinnaveekogude vee toitumistingimuste säilitamine ja kvaliteedi kaitse tagab ka liiva-des sisalduva põhjavee kaitse ning võimaldab seda tulevikus vajadusel kasutada. Liivikute ala ja veekogude kasutamine puhkeotstarbel ei ole vastuolus veevaru kaitse eesmärkidega. Veekogude kasutamine suplusveekogudena looks ka eeldused asja-kohaseks järelevalveks ja seireks. Veevaru kaitse korraldamise korralduslikud ja õiguslikud küsimused on võimalik la-hendada huvitatud osapoolte koostöös.



52

10 VASTAVUS PLANEERINGUTELE

Ülevaade Tallinna ja Saku üldplaneeringutes ettenähtust on näidatud joonisel (Lisa joonis 9). Harju maakonna planeering16 näeb ette raudtee Tallinnast ümbersõitu läbi liiviku. Sellise visiooniga on arvestanud ka Saku ja Tallinna üldplaneeringud (vt joonis). Raudtee rajamine läbi Männiku liiviku ei takista rekreatsiooniala loomise plaani. Mõ-lemad võivad eksisteerida koostoimes. Raudtee rajamisel on isegi võimalus teha raudtee peatus puhkajatele keset liivikut. Teise, liiviku perspektiivist olulise tegurina on käsitletavale alale ette nähtud rohevõrgustiku ala, mida on arvestatud ka Saku valla üldplaneeringu koostamisel. (vt joonis). Rohevõrgustik ja kaevandamise laien-damise plaanid on omavahel vastuolus. Rekreatsiooniala rajamisega sellel otsest vastuolu ei ole. Tallinna linna üldplaneering17 jagab piirkonna kaheks: tööstusala ja metsaala. Väike osa Tallinn-Rapla-Türi maantee ääres on määratud ühiskondlike hoonete alaks. Üldi-selt järgib välja pakutud perspektiivne plaan üldplaneeringu nägemust. Tallinna pla-neering toonitab muude alade kõrval Raku järve ümbruse kõrget puhkeväärtust. Nõmme linnaosaplaneeringu18 alusel on kõik Nõmme linnaosa metsad kaitsemetsad, mis toetavad piirkonnast rekreatsiooniala loomise plaani ja on vastuolus kaevanda-miseks uute alade kasutuselevõtu plaaniga. Saku valla üldplaneering19 näeb piirkonnas järvede äärde ette puhkealad. Raba on määratletud riigikaitsemaana. Planeeringu alusel on kavas Tallinn-Rapla-Türi maan-tee ümber ehitada ja lükata Männiku raba suunas (vt joonis). Sellel plaanil perspek-tiivse plaaniga teravat vastuolu ei ole kuna tee ehitus on planeeritud raba idaküljele. Seetõttu asub see ka puhkeala äärel. Tee ei lõika puhkeala mitmeks tükiks ega haa-ra sellest olulist osa. Puhkeala rajamist toetava tegevusena on Tallinn-Rapla-Türi ja Tallinn-Saku-Laagri maanteede äärde plaanitud kergliiklustee, mis parandab puhke-alale ligipääsetavuse võimalusi. Elukeskkonna arendamise rakenduskava20 Punkt 5.4.3.1 seab üheks eesmärgiks välja arendada avalike rohe- ja puhkealasid linnalistes piirkondades aastaks 2010 30 ha ulatuses ja aastaks 2015 100 ha ulatuses. Männiku järvistu perspektiivne plaan toetab seda eesmärki. Kokkuvõtlikult. Planeeringud ja järvistu perspektiivne plaan ei oma teravadi vastuolusid. Planeeringud ja liivavarude täieliku kaevandamise plaan on oma-vahel vastuolus.

16 Harju maakonnaplaneering. I etapp. Tallinn 1998. Harju maavalitsus. Kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k 17 Tallinna üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet. 2000. Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3. 18 Nõmme Linnaosa Üldplaneering. 2002. Arhitektibüroo KOOT & KOOT. 19 Saku valla üldplaneering. Saku vallavalitsus ja OÜ Maaplaneeringud. 2007. Kinnitamata. 20 Elukeskkonna arendamise rakenduskava. Eesti Vabariik. 2007. CCI number: 2007EE161PO002.



53

11 ETTEPANEKUD JA SOOVITUSED

Veevarude ja nende kvaliteedi säilitamiseks Männiku järvistu piirkonnas on vajalik:

• liivik tuleb hoida jäätmetest puhas (sh ohtlikud jäätmed);

• veevarude säilitamiseks tuleb vältida tegevusi, mis suurendavad veevarude ka-dusid: valgala vähendamine, filtratsiooni suurenemine väljapoole järvede valg-ala;

• loobuda liivavarude kaevandamise laiendamisest liiviku äärealadel, sh mitte an-da luba kaevandamiseks Männiku V mäeeraldise taotlusele (Lisa joonis 6);

• regulaatoritega tuleb tagada Tammemäe (44,9), Männiku järvede (44,8), Raku (42,6), Valdeku (41,0) veetasemed. Tuleb kaaluda Raku järve jagamist kaheks osaks tõstes tulevikus veetaseme lõunapoolses Raku II järves 43,6 meetrile (Lisa joonis 1);

• karjäärijärvede vahele tuleb jätta tervikud vastavalt Lisa joonis 1;

• tuleb tagada olemasolevate hüdrotehniliste ehitiste (regulaatorid ja torujuhtmed) korrasolek;

• vastavalt kaevetööde arengule tuleb välja ehitada regulaatorid karjäärijärvede vahel;

• Tammemäe karjääri suurenedes tuleb siia veetaseme säilitamiseks tuua kraavi-ga lisavett Männiku rabast (Lisa joonis 1 ja Lisa joonis 5);

• puhkealade rajamiseks on vajalik piisava laiusega metsaribade säilitamine Männiku ja Tammemäe karjääride laiendamisel (Lisa joonis 1);

• elamu- ja tööstusalade laienemine liivikul tuleb nõuetekohaselt kanaliseerida ja korrastada;

• tuleb tagada liivikul töötavate määrdeaineid ja vedelkütust kasutavate masinate selline tehnoseisund, mis väldib vee reostuse;

• kaevandamislubades tuleb kehtestada nõuded veetaseme säilitamiseks karjää-rijärvedes ja veeseire nõuded;

• vajalik on detailse keskkonnakaitsejuhendi väljatöötamine kaitseväe poolt kasu-tatavale alale ja seal toimuvatele tegevustele, liivikule pole soovitatav rajada ve-delkütuse hoidlaid ega ka ajutisi tanklaid;

• Tammemäe järve puhkeala edasisel kasutamisel on vaja rajada korralikud juur-depääsuteed, parklad ja muud vajalikku heakorra saavutamiseks;

• Raku järve põhjaosale puhkeala rajamisel on soovitatav liiva veoteede ümber-suunamine Raku karjääri keskosasse;

• laiendada uusi puhkealasid vastavalt karjääride ammendamisele;

• vastavalt kaevetööde graafikule leida võimalusi ka ajutiste puhkealade avami-seks piirkondades, kus liiva kaevandamises on vaheaeg;



54

• tsoneerida puhkealad selliselt, et motospordi ja rannapuhkuse alad oleks eral-datud – näiteks suunata veemootorisport Männiku II järvele ja ATV ning mootor-rattad autodroomile Valdeku karjäärist lõunas (Lisa joonis 1);

• soovitatav on teha järvede kalastiku ülevaatus ja koostada kalamajanduse kava eesmärgiga soodustada järvedel sportlikku kalapüüki;

• leida koostöövõimalused Kaitsejõududega nende harjutusala avamiseks puhku-seks puhkepäevadel ja treeningute vaheaegadel.



55

LISA 1 ÜLEVAADE ÕIGUSAKTIDEST

Selles osas tutvustatakse lühidalt Männiku liivikul kavandatava tegevusega seotud seadusaktidest tulenevaid nõudmisi ja kohustusi.

Lisa 1.1 Kaitseväe harjutusala

Harjutusala (ohutsooni) sisse jääb ka Männiku rabas olev Rätsepa järv. See on vas-tavalt Vabariigi Valitsuse määrusele21 avalik veekogu. Avaliku veekogu kasutamist reguleerivad Asjaõigusseadus22 (§ 159) ja Veeseadus23 (§ 7). Asjaõigusseaduse § 159 sätestab, et avalik-õigusliku juriidilise isiku valduses olev veekogu on avalik. Veeseaduse § 7 sätestab avaliku veekogu kasutamise vormideks veevõtu, suplemise, veespordi, veel ja jääl liikumise ja kalapüügi seaduses sätesta-tud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Seadusaktidest, ei ole võimalik välja lugeda, maaomaniku kohustust inimesele taga-da juurdepääsu avalikult kasutatavale veekogule. Asjaõigusseaduse § 159 lõike 2 alusel võib avaliku veekogu kasutamist muuta sea-duse või mõne muu õigusaktiga. Kaitseväe territooriumil moodustatud harjutusväljade kasutamist reguleerivad erine-vad õigusaktid24;25. Nende õigusaktide alusel piiratakse tsiviilisikute juurdepääsu Rät-sepa järvele. Kaitseministri määruse24 § 3 sätestab: (2) Harjutusväli peab asetsema, olema rajatud ja tähistatud selliselt, et selle kasu-

tamisel oleks tagatud keskkonna, seal viibivate isikute, samuti elanikkonna ohu-tus.

(6) Lasketiiru ja laskepaiga kasutuseeskirjaga kindlaks määratud ohualale pääsu tõkestamise üksikasjalik kord kehtestatakse ohutustehnikaeeskirjas.

Ohutsooni piirid on paika pandud vastavalt NATO standarditele. Kuna Eesti Kaitse-väe Peastaabi edastatud info kohaselt ei ole vastavad NATO standardid avalikuks kasutamiseks ja ohutsooni ulatus määratakse inimeste poolt, kes on saanud selleks

21 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 18. 07. 1996. a määrusega nr 191 (RT I 1996, 58, 1090), jõustunud 14. 08. 1996 (viimane muudatus RT I 2003, 85, 576). 22 Asjaõigusseadus. Vastu võetud 9.06.1993. a seadusega ( RT I 1993, 39, 590), jõustunud 1.12.1993 (viimane muudatus RT I 2007, 24, 128). 23 Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655), jõustunud 16.06.1994 (viimane muudatus RT I 2007, 66, 408). 24 Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord. Kaitseministri 13. mai 2002. a määrus nr 9 RTL, 27.05.2002, 61, 908. 25 Relvaseadus. Vastu võetud 13.06.2001. a seadusega (RT I 2001, 65, 377), jõustunud 31.03.2002. (viimane muudatus RT I 2008, 3, 24)



56

spetsiaalse väljaõppe (arvestatakse metsa tihedust, maastiku erinevaid kõrgusi), siis ei ole võimalik konkreetselt viidata mingitele kindlatele seaduslikele alustele. Kuna Männiku liiviku ja Männiku raba territooriumit kasutatakse aktiivselt matkami-seks ja vaba aja veetmiseks, siis ekspert soovitab militaarharjutuste läbiviimise ajal saata tunnimehed ka metsas olevat ohutsooni piiri valvama. Looduskaitseseaduse26 § 38 sätestab Rätsepa järve kaldale 25 m ehituskeeluvööndi Sama paragrahv lubab erandina rajada sellele alale riigikaitse ja päästeteenistuse ehitisi.

Lisa 1.2 Veevaru ja veekaitsevööndid

Männiku liivakarjääri järvistu (Raku ja Männiku järved) koos Männiku-Ülemiste vee-juhtmega kuuluvad Tallinna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse27. Tallinn linna määrusega Sanitaarkaitseala ja veekaitsevööndi kehtestamine Raku järvele28 on veekogule kehtestatud linna piires kolmejaotuslik sanitaarkaitsevöönd:

1. sanitaarkaitsevöönd - 100 m laiune maariba Raku järve põhjakaldal kõrgvee-seisu piirist arvestades, mis ulatub 100 m mõlemale poole järve põhjas asuvat päisehitist pumbajaamaga ühendavat isevoolutoru ning Raku järve akvatoo-rium, mis on piiratud eelnimetatud ristküliku külgede pikendusega järve suu-nas ja 100 m raadiusega poolringiga, mille keskpunkt asub isevoolutorul 60 m kaugusel kaldast madalveeseisu piirist arvestades;

2. sanitaarkaitsevöönd - Raku järve akvatoorium kuni Tallinna linna piirini ning kaldal 500 m laiune maariba kõrgveeseisu piirist arvestades, mis ulatub 500 m mõlemale poole isevoolutoru.

3. sanitaarkaitsevöönd - Valdeku tänava, Männiku tee, Viljandi maantee ja Tal-linna linna piiri vahele jääv ala.

Veekaitsevööndiks on määratud 200 m järve kõrgveepiirist. Kaldavöönd selle, määruse alusel, ulatub järve kaldapiirist 10 m kaugusele. Liivikul asuvatel järvedel, välja arvatud Tallinna linna veehaardesse kuuluvad Raku ja Männiku järved, on Veeseaduse29 § 10 alusel 4 m laiune kallasrada. Sama seaduse § 29 alusel on veekaitsevöönd kõikide järvede ümber 10 m tavalisest veepiirist. Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud:

• maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine;

26 Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10.05.2004 (viimane muudatus RT I 2008, 34, 211) 27 Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine. Keskkonnaministri 9. veebruari 2001. a määrus nr 9 (RTL, 19.02.2001, 22, 309). 28 Sanitaarkaitseala ja veekaitsevööndi kehtestamine Raku järvele. Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 314/a. Vastuvõtmise kuupäev: 08.10.1993. Jõustumise kuupäev: 08.10.1993. 29 Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655), jõustunud 16.06.1994 (viimane muudatus RT I 2007, 66, 408).



57

• puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemi-sel;

• majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine. Raku ja Männiku järvedele kehtivad ka veehaarde sanitaarkaitseala nõuded: Veehaarde sanitaarkaitseala Raku ning Männiku järvedel asub Veeseaduse § 28 alusel 90 m laiuses kaldavööndis. Veeseaduse § 281 alusel on sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:

• veehaarderajatiste teenindamine;

• metsa hooldamine;

• heintaimede niitmine;

• veeseire. Sama punkt sätestab, et sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid. Lisan-duvalt vt Lisa 1.5 Vastuolud. Paragrahv 31 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal on maavarade kaevandami-ne keelatud. Veeseaduse alusel rakendatakse Tallinna linna veehaardesse kuuluvate veekogude sanitaarkaitse aladel ranna ja kalda kasutamiseks sätestatud kitsendusi vastavalt Looduskaitseseadusele30. Looduskaitseseaduse § 35 alusel on kallastel järgmised kitsendused:

kalda piiranguvööndis (Raku, Männiku ja Tammemäe järvedel 100 m ülejäänutel 50 m) on keelatud:

• reoveesette laotamine;

• matmispaiga rajamine;

• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laien-damine, välja arvatud sadamas;

• maavara kaevandamine;

• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maas-tikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsama-jandustöödeks ja põllumajandustöödeks;

kalda ehituskeelu vööndis (Raku, Männiku ja Tammemäe järvedel 50 m ülejäänu-tel 25 m) on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine.

30 Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10.05.2004. (viimane muudatus RT I 2007, 62, 396).



58

§ 40 alusel on võimalik ehituskeeluvööndit laiendada üldplaneeringu alusel ja vähen-dada keskkonnaministri nõusolekul. Männiku piirkonna veevarud on vormistatud põhjaveevaruna, kuna pinnaveevaru po-le võimalik arvele võtta. Raku-Männiku põhjaveehaarde kinnitatud kvaternaari põhja-veevaru aastani 2015 on 10 400 m3/d. See veevaru on kinnitatud 17.06.1993 RE Eesti Geoloogiakeskuse töö “Põhjaveevarude hinnang Tallinna veehaaretel” (1992) alusel.

Lisa 1.3 Supelrannad

Nõudeid supelrandadele seavad Looduskaitseseadus ning määrus Nõuded suplus-veele ja supelrannale31. Looduskaitseseaduse § 38 sätestab, et ehituskeeld ei laiene supelranna teenindami-seks vajalikule rajatisele. § 42 sätestab, et supelrannal ei ole veekaitsevööndit ja su-pelranna, kasutamise, hooldamise ning seda teenindavate rajatiste iseloomu ning paigutuse määrab kohalik omavalitsus. Määruses on toodud supelrannale (samastatakse ka mõistega supluskoht) esitata-vad veekvaliteedi ja rajatiste nõuded. Veekogu, kuhu suplusvesi rajatakse, peab kuu-luma vähemalt heasse pinnaveekogu klassi Veeseaduse tähenduses. Mikroorganis-midest tuleb kontrollida soole enterokokkide ja Escherichia Coli sisaldust vees. Sup-lusvee seire käib seirekalendri alusel. Seire käigus tuleb veenduda veekogu kvalitee-diklassis ja mikroorganismide sisalduses. Hooaja jooksul tuleb võtta vähemalt neli proovi. Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja vee-keeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Vee sügavus suplus-koha üldkasutatavas osas ei tohi ületada 1,8 m ja suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast eraldatud hoiatusmärkidega. Supelrannaks kuulutatud veekogu osal veesõidukitega liigelda ei tohi. Enne suplushooaja avamist peab supluskoht olema hooldatud, korrastatud ja varustatud piisaval hulgal vajalike riietuskabiinide, tualettruumide ning prügiurnidega. Supluskohas ei tohi olla tõrvaseid jääke, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muid jäätmeid. Sellise reostuse avastamisel peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata likvideerima reostuse, vajaduse korral ra-kendama asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid ja teavitama üldsust.

Lisa 1.4 Liiva kaevandamine

Kaevandamist reguleerivad peamiselt kaks seadust: Maapõueseadus32 ja Kaevan-damisseadus33. Männiku liivikul on maavaraks liiv, mis on arvele võetud riigi poolt. Maavara kaevan-damisloa Männiku liivikutel väljastab Keskkonnaministeerium.

31 Nõuded suplusveele ja supelrannale. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 74. RTI, 11.04.2008, 16, 117 32 Maapõueseadus. Vastu võetud 23.11.2004. a seadusega (RT I 2004, 84, 572), jõustunud 1.04.2005 (viimane muudatus RT I 2008, 28, 183). 33 Kaevandamisseadus. Vastu võetud 29.01.2003. a seadusega (RT I 2003, 20, 118), jõustumine vas-tavalt §-le 40 (viimane muudatus RT I 2007, 66, 408).



59

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele34 on Männiku liivikud (Tallinna-Saku liiva-maardla) üleriigilise tähtsusega maardla. Maapõueseaduse § 33 sätestab, et kaevandamisloa andmiseks on vaja täiendavat nõusolekut kaitseministrilt, kui luba taotletakse riigikaitse tähtsusega objekti piires või kui kaevandamine võib kahjustada riigikaitseobjekti või põhjustada häireid selle tege-vuses. § 34 lõige 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui: 1) loa taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kait-

se-eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodus-objekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses

13) kaevandamisega rikutud maad ei ole võimalik mõistlike kulutustega kasutamis-kõlblikuks korrastada;

14) kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega; 16) kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud; Punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusole-kul. Kaevandamisloa määruse35 § 4 sätestab, et kui kohalik omavalitsus on keeldunud nõusoleku andmisest kaevandusloale, teeb Keskkonnaministeerium otsuse kaevan-damisloa andmise või andmisest keeldumise kohta 10 päeva jooksul Vabariigi Valit-suse seisukoha saamisest. § 37 alusel on üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kaevandusloa maksimaalne kes-tus 30 aastat. Loa andjal on õigus loa andmisel pikendada kehtivust kuni 5 aastat (seega summaarne maksimaalne pikkus on 35 aastat). § 38 lubab kaevandamisluba pikendada loa omaniku taotlusel täiendavalt 10 aasta võrra. § 43 lubab kaevandusloa kehtetuks tunnistada kui kaevandamisega on kaasnenud ettenägematu keskkonnamõju, mida loa omanikul ei ole võimalik lubatud piiridesse viia või kui kaevandamisloa omaniku rakendatavad abinõud ei hoia keskkonnamõju lubatud piirides. § 48 kohustab kaevandamisloa omanikku maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. Korrastamisprojekti kinnitab maakonna keskkonnateenistus. Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord aastas andmed maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et maavaravaru kaevandami-sega rikutud maa korrastamisel tuleb tagada, 1) kaevandamisala põhjavee režiim vastavus maa kasutamise sihtotstarbele;

34 Üleriigilise tähtsusega maardlad. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 131 (RTI, 21.06.2005, 34, 26). 35 Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Keskkonnaministri 6. mai 2005. a määrus nr 36 (RTL, 17.05.2005, 51, 717).



60

2) korrastatud ala sobivus ümbritsevasse maastikku; 3) korrastatud ala reljeefi ja pinnavormi võimalik looduslähedus; 4) korrastatud ala iseärasustest tuleneva ohtu puudumine seal liikuvatele inimeste-

le. Juriidilisest isikust kaevandamisloa omaniku likvideerimise korral korraldavad rikutud maa korrastamiskohustuse täitmise likvideerijad. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. § 49 lubab korrastamise nõude eiramise eest loa omanikult nõuda sunniraha 50 000 krooni mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ühe hektari kohta. Kui maavaravaru kaevandamisega rikutud maal on kaevandamisega seotud tegevus lõ-petatud ja kaevandamisloa omanik või isik, kellele kaevandamisluba oli antud ei ole rikutud maad korrastanud, asendatakse sunniraha võtmine asendustäitmisega. Vastavalt Asendustäitmise ja sunniraha seaduse36 § 11 lõikele 1: Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pan-dud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendus-täitmine). Rikutud maa korrastamise kord ja korrastamise projektile esitatavad nõuded on sä-testatud määruses37.

Lisa 1.5 Vastuolud

Tallinna linna määruse ja Veeseaduse vahel on vastuolud. Veekaitsevööndi arvestamisel tuleb lähtuda Tallinna linna määruse asemel (määrab veekaitsevööndiks 200 m kõrgveepiirist) Veeseadusest (sätestab maksimaalseks veekaitsevööndiks 10 m tavalisest veepiirist). Veeseaduse § 29 alusel on järvede veekaitsevööndis kaevandamine keelatud. See tekitab küsimuse, kas Männiku liivikute veekogud on liiga rutakalt järvedena registris-se kantud. Sama seaduse § 31 keelab maavarade kaevandamise veehaarde sani-taarkaitsevööndis (Raku ja Männiku järved). Kuna hetkel voolab liivikul tekkiv liigvesi osaliselt Ülemiste järve, on Raku ja Männiku järved määratletud pinnaveesüsteemina. Tuleb silmas pidada, et Tallinna linna mää-ruses kasutatud väljendid „sanitaarkaitseala“ ja „sanitaarkaitsevöönd“ ei ole samasta-tavad Veeseaduses oleva väljendiga „veehaarde sanitaarkaitseala“. Tallinna linnal on soovitatav lähiajal antud piirkonda käsitlevad määrused üle vaadata ja viia kooskõlla praegu kehtivate õigusaktidega. Märkimisväärne vastuolu on liigikaitse (sh elupaiga säilitamine) ja perspektiivse plaa-ni vahel. Puhkeala ei ole võimalik rajada kivisisaliku elurütmi häirimata. Ühe võimalu-

36 Asendustäitmise ja sunniraha seadus. Vastu võetud 9.05.2001. a seadusega (RT I 2001, 50, 283), jõustunud 1.01.2002 (viimane muudatus RT I 2007, 24, 127). 37 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 43 (RTL, 07.06.2005, 60, 865)



61

sena võib kaaluda Raku järve ääres mingi ala eraldamist kivisisaliku elualaks ning mingi osa avamist päevitusalana. Kokkulepe tuleb saavutada Harjumaa keskkonna-teenistusega.



62

LISA 2 TÖÖ „PÕHJAVEE HINNANG TALLINNA VEEHAARETELE” KOKKUVÕTE

Veetase liivikul on 1-3 m maapinnast, kõikumise amplituud 0,5-1,5 m. Kõikumist mõ-jutavad kliimafaktorid. Toitumine toimub kogu alal põhiliselt sademetest. Ülemises veehorisondis ulatub filtratsioonimoodul kuni 41 m/ööp. Vettandvad liustiku-jõe setted lasuvad ala loodeosas ordoviitsiumi lubjakividel, ülejäänud territooriumil kuni 10 m paksusel moreenil. Pinnasevee kõige kõrgem hüpsomeetriline tase (ca 50 m abs k) on määratud Männi-ku raba piirkonnas, kust sadevesi radiaalselt laiali valgub. Vee vool, mis suundub põhja ja loodesse, on Männiku karjääri liustikujõesetete üheks toiteallikaks. Liustikujõesetete veehorisondi detailuuringute tulemusel Männiku karjäärist ida suu-nas Raudalu küla lähedal (Raku järvest ida suunas) tuvastati tarbevaru 17,5 tuh m3/ööp. Aastaks 1992 oli moodustunud Männiku karjääri veekogusid üldpindalaga 270 ha. Sellest Raku järve pindala moodustas 172 ha, veehulk selles oli 12 106 m3, keskmine sügavus ca 7 m. Männiku järve pindala oli 75 ha. Alates 1975. aastast juhitakse keskmiselt 6 tuh m3 vett Raku järvest Ülemiste järve, et hoida Raku järve veetase 42,5 m absoluutkõrgusel. 1991. aasta oktoobris mõõde-tud veekulu oli 7,4 tuh m3/ööp. 1991. aastal mõõdetud veekulu oli 7,4 tuh m3/d. Et pinnavesi ei muudaks voolusuunda ega hakkaks voolama Raku järve suunas, on Raku järve veetaseme alandamine lubatud kuni 2 m. Vee ärajuhtimine on järve vee-taset, võrreldes esialgsega, alandanud 1,5 m võrra. Veetaset võib langetada veel 2 m, seega kokku võib olla veetaseme langus 3,5 m. Raku järvest võib võtta kuni 10,4 tuh m3 vett ööpäevas. Põhjavee tarbevaruks on arvestatud 11 080 m3/d. Männiku veehaarde tarbevaru on kindlustatud iga-aastase põhjavee alanemisega (tarbimise ajaks on arvestatud 104 ööpäeva e ca 27 aastat). Põhjavee tarbevaru arvutati tingimustel, et põhjaveetase võib alaneda 2 m võrra, mis kindlustab põhjavee voolusuuna Ülemiste järve suunas.



63

LISA 3 ETTEPANEKUD KAEVANDUSLUBADE NÕUETE TÄIENDAMISEKS

Kaevandamislubade eritingimuste ja piirangute ning rekultiveerimise nõuete ettepanekud

PIIRKOND, MÄEERALDIS VEEKAITSE NÕUDED MUUD KAEVANDAMISE JA REKULTIVEERIMISE NÕU-

DED

Raku, Männiku I ja II järvede piirkond Raku (Silikaadi), Männiku I-III ja Liivalaia I mäe-eraldised.

Kaevandav ettevõte peab tagama karjäärijärvede järgmised normaalveetasemed, millest kuivaperioo-di miinimumveetase võib olla kuni 0,2 m madalamal: Raku järv 42,6 m abs; Männiku järved 44.8 m abs. Tuleb vältida üleujutusi, tagada vajalike hüdrotehni-liste rajatiste korrasolek: Raku–Kurna torustik, regu-laator ja truup Männiku I, Pumbajärve ja Raku järve vahel. Männiku järvede piirkonnas on keelatud laienemine Tallinn-Saku maantee suunas. Raku järve piirkonnas on keelatud laienemine Tallinn-Viljandi maantee suunas. Mõõta Raku, Männiku I ja Männiku II järvede veetase-med vähemalt kord kuus. Mõõta äravool Raku järvest Kurna ojasse vähemalt kord kuus.

Selgust vajab Silikaadi poolt väidetavalt juba 1992/3 aastal rekultiveeritud ja riigile tagastatud maade staatus. Soovitatav on koostada kogu Silikaadi mäeeralduse kae-vandamise ja rekultiveerimise kava, koos kaevetööde ning rekultiveerimistööde ajakava äranäitamisega.



64


DED

Raku järv Raku järv on soovitatav tulevikus jagada kaheks osaks, kusjuures lõunapoolse (II järve) soovitatav veetase on 43,6 meetrit absoluutkõrgusel. Asudes kaevandama Raku järve II osa, tuleb Raku järv jagada tervikus kaheks kohas (Lisa joonis 1). Tervikusse tuleb rajada regulaator R/2 (Lisa joonis 3; Lisa joonis 2).

Raku karjääri kaevandamine tuleb kavandada vähemalt ka-hes järgus. Esimeses järgus tuleb lõpetada liiva kaevanda-mine Raku järve I osas (vt Lisa joonis 1). Esimese osa kae-vandamise lõppedes tuleb järve idakallas ja osa põhjakal-dast formeerida selliseks, et sinna on võimalik rajada plaaž ja ujumise koht (lauge põhi ja peeneliivane kallas). Kaevan-dades Raku järve teist osa tuleb loobuda tee kasutamisest, mis kulgeb mööda Raku I järve idakallast. Liiva transportimi-seks Raku II järvest tuleb rajada tee, mis kulgeb veekogu lääneküljest ja üle terviku idaküljele.

Männiku I mäe-eraldis

Kaevandamise lõpus tuleb järve keskele rajada tervik ja regulaator R/4 (Lisa joonis 2, Lisa joonis 3) nii, et tekiks kaks järve (Lisa joonis 1), mille keskmine sügavus peab olema vähemalt 3 m.

Lõunaosas kuivaks jääval maismaa alal ei tohi põhjaveetase olla maapinnale lähemal 0,5-1 m. Kaevandamine ja rekultiveerimine tuleb jaotada etappideks.

Männiku II mäe-eraldis

Kaevandamise lõpus peab tekkima enamusele alale ida suunas laienenud Männiku I järv (Lisa joonis 1), mille keskmine sügavus peab olema vähemalt 2 m.

Maismaaks tuleb jätta mäeeraldise lõunaosa 500 m ulatuses (Lisa joonis 1), kusjuures põhjaveetase ei tohi ühelgi aasta-ajal olla maapinnale lähemal kui 0,5-1 m. Kaevandamine tuleb jaotada etappideks. Asudes kolmandat osa/etappi kaevandama, peab olema esimene osa/etapp rekultiveeritud.

Männiku I järve lääneosa (Lisa joonis 1)

Veekogu sügavus peab olema üle 2 m Männiku- ja Pumbajärve vahele tuleb rekonstrueeri-da või rajada uus regulaator R/3 (Lisa joonis 1; Lisa joonis 2; Lisa joonis 4). Tuleb korrastada Pumbajärvest Raku järve suunduv kraav ja truup (T/4).



65


DED

Liivalaia I mäe-eraldis

Mäeeraldise piires peab tekkima veekogu (arvutatakse hiljem Männiku II järve bilanssi, järved peavad olema üksteisega seotud), valdava sügavusega üle 2 m.

Männiku III jär-ve piirkond. Liivalaia 2-4 ja Talteri mäeeral-dised

Mäeeraldiste piires peab tekkima kahest osast (Liivalaia II ja osast Männiku I mäeeraldisest) koosnev Männiku III järv (Lisa joonis 1), millede keskmine sügavus on üle 2 m. Kaevandav ettevõte peab tagama normaalveetase-me Männiku III järves 44.85 meetrit absoluutkõrgusel, millest kuivaperioodi miinimumveetase võib olla kuni 0,2 m madalamal. Tuleb tagada terviku rajamine Männiku II ja Männiku III järve vahele ning terviku jätmine Männiku III ja Tam-memäe järve vahele. Tervikutele tuleb rajada regulaa-torid R/4 ja R/5 (Lisa joonis 3). Mõõta veetasemed Männiku III ja Valdeku järves vähe-malt kord kuus.

Kuivadel aladel peab põhjaveetase olema sügavamal kui 0,5-1 meetrit. Märgalade ja madalate veekogu osade osa-kaal ei tohiks ületada 10% rekultiveeritud kaevandatud alast. Soovitatav on kaevandajate koostöös koostada piirkonna mäeeralduse kaevandamise ja rekultiveerimise kava, koos kaevetööde ning rekultiveerimistööde ajakava äranäitamise-ga.

Liivalaia 2 mäe-eraldis

Peamiselt kogu mäeeraldise piires peab tekkima Männi-ku III järvega seotud veekogu (Lisa joonis 1), mille keskmine sügavus peab olema vähemalt 2 m.

Elektriliinide alla tuleb jätta maismaa, mis on piisavalt lai lii-nide teenindamiseks.



66


DED


Mäeeraldise põhjaossa tuleb moodustada veekogu (Lisa joonis 1). Selle sügavus peab olema vähemalt 2 m.

Kuivaks jääv ala peab jääma maismaaks, kusjuures põhja-veetase ei tohi ühelgi aastaajal olla maapinnale lähemal kui 0,5-1 m. Koostöös Talteri ja Liivalaia 4 mäeeralduste kaevandajatega tuleb kaevandamine jaotada etappideks. Asudes kolmandat osa/etappi kaevandama, peab olema esimene osa/etapp rekultiveeritud jne. Kaevandamise suund (lõuna või põhja suunas) tuleb ühtlustada nii, et erinevate mäeeraldiste ala-del alustatakse liiva ammutamist samal pool.


Rekultiveerimise tulemusena peab alale jääma liigestatud maastik. Maastikulise liigestatuse suhtes tuleb kokkulepe saavutada Kaitseministeeriumiga. Kaevandamine tuleb jaotada etappideks. Asudes kolmandat osa/etappi kaevandama, peab olema esimene osa/etapp rekultiveeritud jne. Kaevandamist tuleb alustada süstemaati-liselt ühest (kas lõuna või põhja) otsast. Kaevandamise suund (lõuna või põhja suunas) tuleb ühtlustada Talteri mäeeraldisega nii, et mõlemas kohas alustatakse liiva am-mutamist samal pool.



67


DED

Talteri mäeeral-dis

Kaevandamise lõpus peab jääma maismaad Tallinn-Saku maantee äärest raba poole vähemalt 250 m. Ülejäänud osast saab veekogu (Lisa joonis 1). Veekogu sügavus peab olema vähemalt 2 m. Koostöös Tammemäe 2 kaevandajatega tuleb rajada Tammemäe ja Männiku järve vahele regulaator R/5 (Lisa joonis 3). Regulaator peab olema rajatud enne rekultiveerimise lõpetamist.

Maismaal ei tohi põhjavesi olla maapinnale lähemal kui 0,5-1 m. Kuivaks jääv riba peab koosnema liivast. Ülejäänud ala peab jääma vee alla. Kaevandamist tuleb alustada süstemaatiliselt ühest (kas lõuna või põhja) otsast. Kaevandamise suund (lõuna või põhja suunas) tuleb ühtlustada Liivalaia 4 mäeeraldisega nii, et mõlemas kohas alustatakse liiva ammutamist samal pool. Kaevandamine tuleb jaotada etappideks. Asudes kolmandat osa/etappi kaevandama, peab olema esimene osa/etapp rekultiveeritud jne.

Tammemäe jär-ve piirkond (Tammemäe 2-4)

Kaevandav ettevõte peab tagama Tammemäe järve normaalveetaseme 44,9 m, millest kuivaperioodi mii-nimumveetase võib olla kuni 0,2 m madalamal. Mõõta Tammemäe järve veetaset vähemalt kord kuus. Mõõta äravool Tammemäe järvest vähemalt kord kuus. Tuleb rajada regulaator R/6 Tammemäe järvest lõunas-se suunduvale kraavile (Lisa joonis 1, Lisa joonis 3). Kaevandatava ala laienedes tuleb rajada juurdevoolu-kraav ning regulaator R/7, et tuua laienenud Tamme-mäe järve lisavett veetaseme säilitamiseks (Lisa joonis 4, Lisa joonis 5).

Mäeeraldiste piires kujundada ida suunas laienenud Tam-memäe järv. Tammemäe karjääri laienduse ja ringtee vahele tuleb jätta vähemalt sama lai puhvertsoon kui see on Tammemäe I ja ringtee vahel. Soovitatav on koostada kõigi Tammemäe mäeeralduste kaevandamise ja rekultiveerimise kava, koos kaevetööde ning rekultiveerimistööde ajakava äranäitamisega. Kaevandamine tuleb jaotada etappideks. Asudes kolmandat osa/etappi kaevandama, peab olema esimene osa/etapp rekultiveeritud jne.



68


DED

Tammemäe 2 mäeeraldis

Mäeeraldise piires peab peale kaevandamist tekkima veekogu (Lisa joonis 1). Veekogu keskmine sügavus peab olema vähemalt 2 m. Kokkuleppel Talteri kaevandajatega tuleb rajada mäe-eraldises kujuneva veekogu põhjaosa ja Männiku järve vahele regulaator R/5 (Lisa joonis 3). Regulaator peab olema rajatud enne rekultiveerimise lõpetamist.

Tammemäe 3 Mäeeraldise lõunapiirile peab tekkima ca 130 m laiune veeriba (Lisa joonis 1) mille keskmine sügavus on vä-hemalt 2 m. Kaevandatava ala laienedes tuleb kaevandada kraav suunas ja konfiguratsiooniga nii, et vesi voolaks Tam-memäe järve (Lisa joonis 4, Lisa joonis 5).

Ülejäänud piirkonnas tuleb kujundada liigestatud maastik. Maastiku liigestatuse ja kuju suhtes tuleb saavutada kokku-lepe kaitseministeeriumiga. Maismaal peab põhjaveetase olema sügavamal kui 0,5 m.

Tammemäe 4 Tuleb rajada regulaator R/7 vastavalt lisa joonistel 1; 2 ja 3 näidatud skeemidele ja asukohale.

Tuleb formeerida 3 veekogu, millest iga keskmine sügavus on vähemalt 2 m. Ülejäänud maa-ala maastikuline liigesta-tus tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Maismaal ei tohi põhjaveetase olla maapinnale lähemal kui 0,5-1 m maapinnast. Järvede kuju ja asukoht on näidatud lisa joonistel 1 ja 7.

Valdeku Veetase karjääris tuleb hoida 41 meetril (40,6-41,5 m). Karjäärist välja voolavasse kraavi tuleb rajad regulaator R/8 (Lisa joonis 3).

Täpsustada rekultiveerimislahendus, rajada parkla ja puh-keala.



69

LISA 4 KEHTIVAD KAEVANDAMISLOAD 2008. AASTA JUULI SEISUGA

Kaevandamislubade kohta otsiti informatsiooni Keskkonnalubade Infosüsteemist38 ja Keskkonnaministeeriumi kodulehelt39

mäeeraldis loa omani-ku nimi

välja antud kehtivuse lõpp

rekultiveerimise suund kaevandatavad va-rud (ehitusliiv)

Liivalaia kar-jäär

Baltifalt AS 016 04.06.1999 28.04.2019 veekogu 251 tuh m3

Liivalaia II kar-jäär

Baltifalt AS 018 04.04.2000 04.04.2020 veekogu 407 tuh m3

Männiku liiva-karjäär

Silikaat AS 058 30.11.2004 02.05.2019 - 9 020 tuh m3

Tammemäe II karjäär

Teede REV-2 AS 019

11.05.2000 11.05.2015Nõutud sügavusega veekogu (vähemalt 2 m) moo-dustamiseks on vaja kaevandada ehitusliiva all la-suvat maa-ainest vähemalt abs. kõrguseni 43 m.

1 018 tuh m3

38 Keskkonnalubade Infosüsteem http://klis.envir.ee/klis (24.07.2008) 39 Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevad andmed. Valdkonnad→Keskkonnakorraldus→Maapõu Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateenistuste antud mavara kaevandamise load (seisuga 01.01.2008. a) http://www.envir.ee/2653.



70

LISA 5 RAHASTAMISVÕIMALUSED

Käesoleva uuringuga püstitatud tegevuste elluviimiseks saab taotleda kaasfinantsee-rimist Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna 4 Piirkondade ter-viklik ja tasakaalustatud areng, Linnaliste piirkondade areng. Eesmärk on atraktiivsem ja paremat elukvaliteeti võimaldav avalik linnaruum. Indi-kaatoriks on väljaarendatud avalike rohe- ja puhkealade pindala. 2010. aasta kont-rolltase on 30 ha ning 2015. aasta kontrolltase on 100 ha. Toetatavateks tegevusteks muuhulgas on:

• Säästva linnatranspordi arendamine (sh. kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühis-transpordikorraldus jms);

• Avaliku linnaruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse pa-randamine linnades ja linnalähedastel aladel (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad, valgustus jms)

• Avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine Toetuste saajateks on kohaliku omavalitsuse üksused, mittetulundusühingud ja siht-asutused. 4. prioriteetse suuna rahastamiseks on ette nähtud 457 mln krooni, millest vähemalt 15 % kuulub omafinantseerimisele. Tallinna linnale veeressursi tagamiseks 2007-2013 perioodil toetusi ette ei ole näh-tud. Vastava prioriteetse suuna alt on Tallinna linnavalitsus esitanud taotluse Männiku lii-viku avalikku kasutusse toomiseks vt.



71

LISA 6 MÄNNIKU LIIVIKU ARENDAMISE KAASRAHASTAMISE TAOTLUS

KINNITATUD regionaalministri 15.05.2008.a määrusega nr 3

„Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“

LISA 1 MEETME „LINNALISTE PIIRKONDADE ARENDAMINE“ ETTEPANEKU VORM LINNALISTE OMAVALITSUSÜKSUSTE INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMISEKS Käesolev ettepaneku vorm esitatakse paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitamise korral esitatakse vorm ka elektrooniliselt.

III KAVANDATAVA PROJEKTI ANDMED Projekti nimi RAKU - MÄNNIKU JÄRVISTU PUHKEALA ARENDAMINE Probleemi kirjeldus Tallinna lähiümbruse oluline arenguala on Männiku liiviku piirkond (vt joonis 1), mis on tallinlastele ja Saku valla elanikele väärtuslik puhkeala, Tallinna reservveevaru ala ning riikliku tähtsusega ehitusliiva maardla. Osa Männiku liivikute ja liivakarjää-ride järvistu järved (Raku ja Männiku) on Keskkonnaministri 9. veebruari 2001. a määrusega nr 9 kinnitatud Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaarde veeko-gudeks. Tegemist on kõrge potentsiaali kuid määramata tulevikuga piirkonnaga. Männiku piirkonna arendamine puhkealaks loob Tallinna ja lähivaldade inimestele kodukoha lähedaseks aktiivseks puhkuseks. Samuti oleks see heaks regionaalse koostöö näiteks omavalituste vahel ning reaalseks sammuks „rohelise pealinna“ suunas. Ilma sekkumiseta kaob järk-järgult ala väärtus avaliku puhkealana. Käesoleval ajal on piirkond suures osas prügistatud ja kasutusel omaalgatusliku puhke ja „välja-elamisalana”. Järvede sotsialismiajast pärit tehnorajatised (regulaatorid, Raku – Kurna oja veetorustik) on amortiseerunud, hoolimatuse korral ei ole välistatud Raku järve kirdeosast vee ülevool linna suunas. Praegu töötavad siin liivakarjäärid, mille laienemine jätkub. Tallinn-Saku-Laagri maantee poolt laieneb tööstuspiirkond, mis on seni veel suures osas kehvas olukorras. Liiviku ja raba ala kasutab harjutusala-na Eesti Kaitsevägi ning välistatud pole elupiirkondade laienemine eelkõige Luige asula piirkonnas Tallinn-Rapla-Türi maantee ääres. Olukorra hindamiseks teostati Tallinna linnavalitsuse tellimusel kaks uuringut:

1. Männiku liivikute ja liivakarjääride järvistu (Raku ja Männiku järved) veeres-sursi säilitamiseks vajalikud tegevused (AS Maves 2004)

2. Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud uuringud (AS Maves 2004)

Uuringute tulemustel selgusid järgmised probleemid ja survetegurid:



72

• käesoleval ajal on piirkond suures osas prügistatud ja kasutusel omaalgatusli-ku puhke ja “väljaelamisalana”;

• piirkonda kasutatakse suveperioodil intensiivselt puhkuseks ja järvi supluseks;• organiseerimata puhkusega kaasneb ka piirkonna prahistamine, tekitatud on

illegaalsed prügilad, millega kaasneb vee ohtlike ainetega reostamise oht; • kuritegevuse juhud pole harvad; • olukorra normaliseerumiseks on vaja korraldada piirkonnas puhkamist organi-

seeritult ja selleks ettenähtud kohtades; • ühe prioriteedina säilib veeressursi kaitse, mis on vajalik linna varustamiseks

eriolukorras; • selge investeerimisvõimaluse olemasoluta toimub piirkonnas tegevus (sh kae-

vandamine) suunitlemata; • kõikide kaevandamiskavade elluviimisel tekib üldine suur veekogu ühendades

Raku, Männiku ja Tammemäe järved, pole selge, milliseks muutub sellise veekogu veetase ja kuidas on tulevikus ala võimalik kasutada;

• kuigi karjääri põhjaosa on ametlikult rekultiveeritud, ei ole seda võimalik kasu-tada avalikult (tegemist on praegu rohkem tööstusmaastikuga kui puhkemaas-tikuga);

• kui kaevandada välja enamus kasutuskõlblikust liivast, siis väheneb oluliselt veekogude pindala ja maastiku atraktiivsus ning vee maht, mida oleks vajadu-sel võimalik kasutada Tallinna linna tarbeks;

• Männiku külaga piirneval tööstusalal oli uurimisajal korralagedus; • Tallinna linna elanikel napib lähipiirkonnas korraldatud rekreatsioonialasid.

Objekti olulisus tulenevalt arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, temaatiline arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid) (esitada väljavõte vastavast dokumendist ja viide vastavale dokumendile) Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010 (Tallinna Linnavolikogu 22.01.1998 määrus nr 5) • Punkt 3.2 Koostatakse veekogude kaldaalade tsoneerimiskavad, sh kehtesta-

takse ehituskeelualad. • Punkt 3.7 Töötatakse välja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks ning puhkeots-

tarbeks vajalike alade skeem. Parandatakse siseveekogude ökoloogilist sei-sundit.

• Punkt 3.9 Rekultiveeritakse, korrastatakse ning võetakse kasutusse rikutud sõjaväemaad, tootmistegevusega rikutud maad ning kasutamata jäätmaad ja prahistatud alad.

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=49067 Tallinna Arengukava 2006-2021 (hetkel kehtiv) (Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 määrus nr 53, viimane redaktsioon Tallinna Linnavolikogu 21.06.2007 määrus nr 22 jõust. 01.01.2008) punkt 3.5.2 eesmärgina on välja toodud – kaitstud linna veekogud ja veehaarderajatised. Uues arengukava eelnõus on välja tood Männiku järvistu kaitse vajadus. http://www.tallinn.ee/est/g737s39084 Saku valla üldplaneeringus (Saku vallavolikogu 11.10.2007 määrus nr 8) punktis 2.3.7.11 nähakse ette, et Männiku kaevandusalale tekib perspektiivis puhke- ja virgestusmaa. Saku valla arengukavas 2008-2020 (hetkel kehtiv):

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=49067

http://www.tallinn.ee/est/g737s39084



73

• punktis 6.1 on ette nähtud teede, tänavate ja kergliiklusteede rekonstrueerimi-ne ning ehitus, sh- kergliiklustee rajamine Tammemäelt Männikule koostöös Tallinna linnaga,

• punktis 7.1 on investeerimisvõimalusena nähtud Männiku piirkonna ammen-dunud karjääride perspektiivsust puhkealana,

• punkt 7.7 on täpsustatud milliste etappidena peab toimuma ammendunud kar-jääride kujundamine puhke-, kultuuri- ja spordirajatisteks.

http://www.sakuvald.ee/vvfiles//0/Arengukava.doc Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 (Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 määrus nr 14) peatükis 8.1.4 nähakse Raku ja Männiku järvesid linna hädaolukorra reservveevaruna. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 13.mai 2004 määrusega nr 14. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=96648 Männiku liivikute ja liivakarjääride järvistu (Raku ja Männiku järved) on Keskkon-naministri 9. veebruari 2001.a määrusega nr 9 „Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine” kinnitatud Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaarde veekogudeks. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12769937&id=84600# Veepoliitika raamdirektiiv (200/60/EÜ) Harju alamvesikonna veemajanduskava (kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008 käskkirjaga nr 635 ) meetmeplaanis on olulise meetmena välja toodud, et Kvaternaari põhjaveekogumi osas on vajalik Ülemiste järve ning Raku-Männiku liiviku pinnaveekogude ja ning nendega seotud kvaternaari põhjavee ühise kaitse korraldamine. http://www.envir.ee/vesikonnad/ Harjumaa kohalike omavalitsuste investeerimisvajaduste loetelu aastani 2015. Uuendatud nimekiri. Kinnitatud Harju maavanema korraldusega 22.06.05 nr 1092-k. Muudetud Harju maavanema korraldusega 21.11.07 nr 2366-k. Dokument sisaldab Saku valla majandusveerus Männiku ja Kõrnumäe puhkealade rajamist. http://www.harju.ee/public/Arenguosakond/Arendusdokumendid/investeerimisvajadused_4.pdf Projekti eesmärgid Projekti eesmärgiks on kujundada Raku – Männiku karjäärijärvede piirkonda mit-mekülgse kasutamisega puhkeala (avalikud rannad, veesport ja kalapüük, matka-rajad) ning säilitada Tallinna linna reservveevaru. Taotletava tegevuse spetsiifilised eesmärgid on: • aktiivse, organiseeritud puhkuse võimaldamine tallinlastele ja selle läheduses

elavatele inimestele; • karjääriveekogude korrastamine nii, et neid oleks võimalik kasutada organi-

seeritud rekreatsiooni aladena (sh rannaalade rajamine, parkimise korralda-mine, järvede vahele truupide ja regulaatorite rajamine);

• ala kasutamise (sh puhkeala, liiva kaevandamise) suunamine nii, et järvistust säiliks arvestatav toorvee reservvaru Tallinna linnale.

Projekti kooskõla meetme eesmärkidega

Eesmärk Projekti panus eesmärgi saavutamiseks (täita sobiv lahter)

1. avaliku linnalise ruumi aren-damine

Linlastele ja vallaelanikele rekreatsiooni või-maldamine kodu lähedal. Tallinnas ja Tallin-na ümbruses olemasolevate puhkealadele

http://www.sakuvald.ee/vvfiles//0/Arengukava.doc

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=96648

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12769937&id=84600

http://www.envir.ee/vesikonnad/

http://www.harju.ee/public/Arenguosakond/Arendusdokumendid/investeerimisvajadused_4.pdf

http://www.harju.ee/public/Arenguosakond/Arendusdokumendid/investeerimisvajadused_4.pdf



74

koormuse vähendamine. Praegu rikutud maastikuga osaliselt kasutu-seta piirkonnast saab avalik rekreatsiooniala linnaelanikele kui ka Saku valla elanikele. Kavandatav tegevus vähendab Tallinna linna veevarustuse riski piirkonna muude kasutus-alternatiividega võrreldes.

2. linnaspetsiifiliste probleemide lahendamine

Sotsiaalse turvalisuse parandamine – halva kuulsusega „väljaelamisalast“ alast saab kor-rastatud puhkeala.

3. keskuste ja tagamaa parem funktsionaalne sidustamine

Puhkeala väljaarendamine aitab kaasa Tal-linna linna ja Saku ning Kiili valdade parema-le sidustamisele, sealhulgas Tallinna kergliik-lusteede ja lähivaldade kergliiklusteede ühendamine üle kavandatava puhkeala.

Projekti potentsiaalsed kasusaajad (kes, mis osas, võimaluse korral näidata arvuliselt)

Projektist saadav kasu jaotub kaheks: • Aktiivse puhkuse võimaluste avardumine Tallinna ja Saku valla elanikele ja ka

kaudsetele valdadele. • Puhkeala planeerimine ja korrastamine säilitab võimaluse avariiveevarustu-

seks Raku-Männiku järvede arvel. Rekreatsiooniala rajamisest kasu saavate inimeste hulk piirneb hinnanguliselt Tal-linnas Nõmme (39 000 elanikku), Mustamäe (64 000 elanikku), Kristiine (29 000 elanikku) ja Kesklinna (48 000 elanikku) linnaosadega ning Tallinna lähiümbruses Saku valla (7 500 elanikku), Saue valla (7 500 elanikku), Saue linna (5 000 elanik-ku), Kiili valla (2 500 elanikku) ja Rae valla (8 000 elanikku) elanikega. Kasu saava-te elanike arv kokku on kuni 200 000 inimest. Vee äravoolu tagamine Raku järvest Kurna ojasse mõjutab enamikke ühisveevär-giga liitunud tallinlasi. Hinnanguliselt on kasu saavate inimeste hulk 300 000. Projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja projekti eeldatav tulemus Tegevused ja järvistu perspektiivne plaan on näidatud joonisel 2. See iseloomustab projekti soovitavat tulemust. Vajalikud tegevused on: 1. ala planeerimine.

Eeldatavaks tulemuseks on piirkonna rekreatsioonialaks kujundamise kava, mis arvestab kaevandamislubade kehtivusaega. Kokku on lepitud kaevanda-jatega, milline saab olema nendepoolne rekultiveerimine. Nähakse ette konk-reetsed tegevused plaani elluviimiseks, koostatakse puhkealade eelprojektid ajalises järjestuses koos alaprojektide maksumusega.

2. veetasemete reguleerimine järvistul Eeldatavaks tulemuseks on olukord, kus puhkealal säilib soovitud veetase. See lubab jätkata kaevandamist, samas segamata mõnedes piirkondades ju-ba puhkamist. Tulevikus, kui maardlad on ammendatud, tagatakse reguleeri-misega veebilansi säilimine ning soovitavad veetasemed eri järvedes. Ilma selle meetmeta on risk, et liiviku lõunaosa järved (näiteks Tammejärv, mis on



75

juba aktiivses kasutuses) kuivavad. 3. rekreatsioonialade ja neid teenindavate alade (nt parklad) rajamine

Eeldatavaks tulemuseks on supluskohad Valdeku, Tammemäe ja Raku järve-de ääres. Veemotosporti võimaldavad rajatised Männiku järvel (nt kaid). Kor-raldatud on parkimine ja juurdesõiduteed.

4. projekti administratiivne juhtimine Projekti juhtimine ja hangete koostamine (projekti eelarves välja toomata, ku-lud katavad kasusaajad).

Projekti tulemusena tekib Tallinna linna ja Saku valla piirile 335 ha suurune re-kreatsiooni ja puhkeala. Sellest moodustab veekogude ala 228 ha, päevitusala 26 ha ja puhkuseks kasutatava metsa- ning rohumaa 81 ha. Lisanduvalt on puhke-alana võimalik käsitleda ka kaitsejõudude valduses olevat ala suurusega 1232 ha, millest enamuse moodustab raba ning metsa- ja rohumaa. Õppuste ala ei ole või-malik kasutada pidevalt vaid perioodiliselt vastavalt kokkuleppele kaitsejõududega (väljaspool treeningute aega). Projekti edukal kulgemisel on tulevikus võimalik re-kreatsioonialana alalisse avalikku kasutusse võtta täiendavalt ca 300 ha metsa- ja rohumaad ning veeala. Osa sellest on võimalik muuta päevitusalaks. Eelnevate tegevuste elluviimisega kaasneb Tallinna elanike veevarustuse kindlustamise võimalus. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus (sihipärast kasutamist tagavate rahaliste vahendite olemasolu, muude väliste riskide tõenäosus, mis seavad kahtluse alla projekti tulemuste jätkusuutlikkuse, riskide maandamise võimalused) Puhkeala korrashoiu eest hakkavad vastutama Tallinna linn ja Saku vald, kelle fi-nantssutlikkus on piisav. Antud juhul on tegemist võrdlemisi vähe hooldust vajavate rajatistega. Supluskohad vajavad regulaarset koristamist ning regulaatorid paar korda aastas testimist. Regulaatorite hooldamisel on võimalik teha koostööd AS-ga Tallinna Vesi, kes on üks huvitatud osapool. Seni kuni toimub kaevandamine te-hakse koostööd kaevandajatega. Järelvalve osas saab kaasabi osutada Kaitsevä-gi. Kuna osa maast on kasutuses kaitseväe poolt õppuste läbiviimiseks võib tekkida huvide konflikt maakasutuse osas. 2004. aastal tehtud perspektiivse plaani koos-tamise käigus peeti läbirääkimisi ka kaitseväe peastaabiga, kus jõuti põhimõttelise-le kokkuleppele, et ala ümberformeerimine on kasulik ka õppuste läbiviimiseks (maastikku muudetakse õppustele sobivamaks). Leiti, et kasutuse võimalikku konf-likti (puhkajad satuvad õppuste ajal harjutusterritooriumile) saab vältida teavitus-tahvlite ning valvepostide ülesseadmisega õppuste ajaks. Ka praegu on õppuste ajal harjutusterritooriumi piiril mehitatud valve. Võimalik konflikt võib tekkida liivavaru maksimaalselt võimaliku väljakaevandamise taotlemise, puhkeala ja veereservuaari rajamise vahel. Viimane kaevandamisluba lõppeb 2020. aastal, kuid puhkeala on plaanis kujundada oluliselt varem. Ala pers-pektiivse plaani koostamisel on sellega arvestatud. Praegused karjääri sisesed lii-vaveo teed on võimalik avalikult kasutatavatest aladest ümber juhtida. Seetõttu on võimalik üheaegselt rajada puhkeala, jätkata suunatud kaevandamist ja hoida vee-reservi. Iga karjääri ammendumisel vabaneb uus ala rekreatsiooniks. Probleemiks võivad olla ka infrastruktuuri objektid rajamise kavad (ringteed, ring-raudtee, Tallinnast väljuvate maanteede laiendamine). Ala suur pindala võimaldab loodetavasti planeeringutega suuremaid konflikte vältida. Võimalikku mõju selgita-



76

mine ja leevendusmeetmete leidmine käib läbi keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise. Ettepaneku esitamise hetkeks läbi viidud ja planeeritavad ettevalmistustööd, mis on vajalikud projekti alustamiseks (nt nõutavad planeeringud, ehituspro-jekt, load ja kooskõlastused, analüüside olemasolu projekti teostatavuse ja tasuvuse kohta) 2004. aastal valmis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Asi Maves poolt kaks tööd: • Männiku liivikute ja liivakarjääride järvistu (Raku ja Männiku järved) veeres-

sursi säilitamiseks vajalikud tegevused; • Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud

uuringud. Viimases töös koostati ka piirkonna perspektiivne plaan (joonis 2) ja anti suunised ala avalikusse kasutusse võtuks ning veeressursi tagamiseks. Maardla piirkonnas on teostatud mitmeid geoloogilisi uuringuid. Seetõttu on piir-konna geoloogiline ehitus väga hästi teada. Suur osa maardlast (va kaevandatud alad, raba ja tootmismaa) on kaetud kaevan-damislubadega, mis teadaolevalt arvestavad 2004 aasta perspektiivset plaani (Maves 2004). Saku valla territooriumil on regulaarselt teostatud prügikoristust. Saku vald toetas ka aktsiooni Teeme ära 2008, mille käigus koristati prügi käsitletavast piirkonnast. Tammemäe järve äärde on Saku valla poolt paigaldatud prügikastid. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa ja ehitistega ettepaneku esitami-se hetkel (kui omandisuhe on muutmisel, näidata protsessi hetkeseis) Käsitletav ala paikneb Tallinna lõunapiiril, Tallinna linna ja Saku ja valla maadel. Enamus liivikust jääb Saku valla haldusalasse, põhjaosa jääb aga Tallinna linna piiridesse. Enamus vaadeldava piirkonna maadest on riigi omandis. Raba ala on kasutusel riigikaitsemaana. Maardlad on valdavalt antud kaevandamiseks kasutusele eraet-tevõtetele. Ammendatud karjäärid on riigi omandis. Peale kaevandamisloa lõppe-mist on maa taas riigi omandis. Alternatiivideks on puhkealade maa jäämine riigi omandisse või taotlemine munit-sipaalomandisse. Kavandatud tegevuse elluviimiseks taotleb Saku vald karjäärijär-vede ja nende ümbruse maa riigi omandist munitsipaalomandisse (Valdeku karjääri suhtes on riigile taotlus juba esitatud). Kuna kavandatud tegevuse alal ei ole eramaad, võib loota, et riik ja omavalitused jõuavad maa edasise kasutamise osas kokkuleppele. Ei ole põhjust arvata, et riik teeb takistusi puhkeala rajamiseks, lisatud joonisel toodud üldlahendused 2004 aasta seisuga räägiti läbi Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindaja-tega. Konkreetsed lahendused osapooltega (Keskkonnaministeerium; Kaitseminis-teerium) ja ajagraafik tuleb planeeringu ja KSH koostamise käigus läbi rääkida. Järvede veetaset hoidvad regulaatorid on rajatud peamiselt liiva kaevandmise ots-tarbel. Koos puhkeala rajamisega läheb ka veetaseme kontroll järvedes (regulaato-rid) üle omavalitustele. Seonduvad tegevused või projektid Tegevus või pro-jekt Sisu lühiselgitus Aastad, finantseeri-

mise allikad uuring Männiku liivi-kute ja liivakarjääri-

Uuringus anti ülevaade olemasole-vast olukorrast

2004, finantseerija Tallinna linna säästva



77

de järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilita-miseks vajalikud te-gevused

arengu ja planeerimi-se amet.

Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud uuringud

Uuringus pakuti välja lahendus piir-konna edasiseks arenduseks. Perspektiivse plaani koostamiseks kaasati protsessi Tallinna linn, Sa-ku vald ja Kaitseministeerium. Välja töötatud perspektiivne plaan on toodud joonisel 2.

2004, finantseerija Tallinna linna säästva arengu ja planeerimi-se amet.

prügikoristus Regulaarselt on teostatud prügi ko-ristust kavandatud tegevuse piir-konnas Saku valla territooriumil

2006-, finantseeritud Saku valla poolt

prügikastide paigal-dus Tammemäe jär-ve äärde

Saku vald on paigaldanud järve kü-lastajatele prügikastid.

2006, finantseeritud Saku valla poolt

IV PROJEKTI AJAKAVA Projekti kavandatav al-

gusaeg (aasta ja kvartal)

Projekti kavandatav lõppaeg (aasta ja

kvartal)

Taotluse kavandatav esita-mise tähtaeg EAS-ile

(aasta ja kvartal) 2009. aasta I kvartal 2015 II kvartal 2009 I kvartal

Ajakava tegevuste kaupa Tegevus Algusaeg Lõppaeg

ala planeerimine koos eelprojektidega, ekspertiiside ja KMH 2009 märts 2010 detsember

veetasemete reguleerimine järvistul 2011 jaanuar 2015 juuni rekreatsioonialade ja neid teenindava-te alade (nt parklad) rajamine 2011 jaanuar 2015 juuni

V PROJEKTI EELARVE Projekti maksumus Summa (EEK) Kogumaksumus (koos mitteabikõlblike kuludega) 36 775 000 Abikõlblike kulude kogumaksumus 24 975 000 Mitteabikõlblike kulude kogumaksumus 11 800 000 Projekti maksumus tegevuste kaupa

Tegevus Abikõlblikud kulud (EEK)

Mitteabikõlblikud ku-lud (EEK)

ala planeerimine, eelprojektid 3 000 000 0 veetasemete reguleerimine järvistul, uus karjäärisisene tee 3 475 000 3 300 000

Vee äravoolu tagamine Raku järvest 0 8 000 000



78

Kurna ojasse rekreatsioonialade ja neid teenindava-te alade (nt parklad) rajamine 18 500 000 500 000

Projekti finantseerimise allikad Summa (EEK) % abikõlblike kulude

kogumaksumusest Taotletav toetus 21 228 750 85 Abikõlblik omafinantseering kokku, 3 746 250 15 sh /Saku vallavalitsus/ 1 725 000 6,9 sh /Tallinna Linnavalitsus / 2 021 250 8,1 Mitteabikõlblik omafinantseering kok-ku,

11 800 000

sh /Saku vallavalitsus/ 550 000 sh /Tallinna Linnavalitsus / 11 250 000

VI HORISONTAALSED INDIKAATORID

Projekti mõju keskkonnaseisundile (kirjeldage)

Kavandatav projekt on keskkonnahoidu toetav. Hetkel kaootiliselt ja vähese vastu-tusega kasutatav puhkeala saab olema organiseeritud ja hooldatavaks puhke-alaks. Kui täna esineb illegaalsete prügilate tekkimine välja kujundamata aladel (metsatukad, kõrvalised kohad), siis kavandatava tegevuse elluviimisel selline võimalus väheneb oluliselt. See omakorda vähendab järvistu reostumise riski. Männiku ja Raku järvistu piirkonna säästev arendamine on otseselt suunatud keskkonnaseisundi (maastikud, veekeskkond ja elusloodus) hoiule ja parandami-sele ja loodusvarade (maastik, vesi ja liiv) säästvale kasutamisele Tallinna, Saku ja Kiili valdade territooriumil. Projekt toetab piirkonna sotsiaalselt tasakaalustatud arengut, luues Tallinna ja lähivaldade inimestele puhkevõimalused elukoha lähe-dal. Väheneb koormus rannikualadele ja Harjumaa maastikele tervikuna. Kaevandamise tulemusena on piirkonda elama asunud I kaitsekategooria liik kõre (Bufo calamita) ja II kaitsekategooria liik kivisisalik (Lacerta agilis). Puhkeala raja-mine jätab ruumi ka kaitstavate liikide elupaikadeks. See tähendab, et looduse mitmekesisus säilib.

Projekti mõju võrdsete võimaluste seisukohast (kirjeldage)



79

Projekt omab võrdsete võimaluste edendamisele üldiselt neutraalset mõju. Kuna kavandatavaks tegevuseks on avalikult kasutatava ala loomine, laieneb ter-ritooriumil liikumise võimalus kõigile inimestele. Kavandatavalt alal on võimalik pu-hata kõikidel huvigruppidel soost ja rahvusest sõltumata. Piirkonna arenguga kaasneb vajadus puhkealade teenindamiseks, mis loob eel-dused uute töökohtade loomiseks naistele kui ka meestele. Vastavus universaalse disaini põhimõtetele: Piirkond on suhteliselt lame, mistõttu kõrgeid treppe ette näha ei ole. Iga trepi kõr-vale rajatakse ka kaldtee. Parkimisaladele ja suurematele kogunemisaladele pai-galdatakse territooriumi kaart, kus on märgitud ka kaardi vaataja asukoht. Plaaži aladele viivad sillutatud või laudteed. Tualetid planeeritakse nii, et neid on võimalik kasutada ka ratastooli kasutavatel inimestel. Kõik rajatised ja territooriumid rajatakse vastavalt määrusele „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutata-vates ehitistes“ (RTL, 24.12.2002, 145, 2120), mis tagab võimalikult võrdsed või-malused erivajadustega inimestele.

VII MUU ASJAKOHANE INFORMATSIOON (märkida milline)

Taotlusele on lisatud kaks joonist. Taotluses esitatud eelarve on hinnanguline. See iseloomustab teostavate tööde maksumuse suurusjärke. Detailsem eelarve selgub peale ala planeerimist ja eel-projektide koostamist.



80

LISA 7 FOTOD PIIRKONNAST

Foto 1 vaade lõunasse Raku järvest väljuva siibri juures (2003) Foto 2 vaade idasse Raku järvest väljuva siibri juures (2003)

Foto 3 vaade läände Raku järve põhjaosa idakaldalt (2003) Foto 4 vaade idasse Raku järve lõunaosas (2003)



81

Foto 5 töö käib Männiku järvel (2003)

Foto 6 liinide teenindamiseks jäetud tervik Männiku järvel (2003)

Foto 7 panoraam Männiku II järvest vaadatuna lõunast põhja (2003)



82

Foto 8 Männiku järve lõunaosas pumbatakse liiva vee alt (2008)

Foto 9 panoraam Männiku järve lõunatipp, vaade läänest idani (2008)



83

Foto 10 Tammemäe järve läänekallas vaatega põhjast lõunasse (2008)

Foto 11 Tamme järve põhjaosa vaade suunaga läänest itta (2003)

Foto 12 panoraam Tammemäe järve idaosas, vaade lõunast põhjani (2008)



84

Foto 13 Tammemäe järve kalda kasutamist on vaja suunata (2008)

Foto 14 vaade põhjast kagusse (2008)

Foto 15 Panoraam Tammemäe 2 karjäärist lõunaosas, vaade läänest idani (2008)



85

Foto 17 Männiku raba (2003)

Foto 16 Iga kaitseväe alale viiva tee alguses on teavitustahvel piirkonna kaar-diga, seal kaitstavate liikidega, harjutusaegadega ning hoiatuskorraga (2008)

Foto 18 Rätsepa järv talvel (2003)



86

Foto 19 vaade Valdeku karjääris edelanurka (2003)

Foto 20 vaade Valdeku karjääri edelanurka (2008)

Foto 21 Valdeku karjäärist väljuv kraav (2003)

Foto 22 tänaseks on kraavi suue täidetud ca 2m kõrguse liivapaisuga (2008)



87

Foto 23 Valdeku karjääri panoraam länekaldalt



88

Foto 24 vaade Valdeku karjäärile paisult (2008)

Foto 25 vaade krossirajale suunaga idast läände (2003)

Foto 26 Raku järvest väljuva toru suubla Kurna ojja (2003)



89

LISA 8 JOONISED

Lisa joonis 1 Perspektiivne järvistu plaan



90

Lisa joonis 2 Järvede veepinna reguleerimise skeem



91

Lisa joonis 3 Kaevregulaatorid



92

Lisa joonis 4 Reguaatorid R/1, R/3 ja R/7



93

Lisa joonis 5 Juurdevoolukraavi pikiprofiil



94

Lisa joonis 6 Liivavarude paiknemine



95

Lisa joonis 7 Geoloogilised lõiked



96

Lisa joonis 8 Piiranguvööndid ja kaitstavad loodusobjektid



97

Lisa joonis 9 Tallinna ja Saku üldplaneeringud liivikul

AS MAVES · Joonis 1 Maaomandi tüübid männiku liivikul..... 12 Joonis 2 Männiku liiviku ja...

Documents

Transcript of AS MAVES · Joonis 1 Maaomandi tüübid männiku liivikul..... 12 Joonis 2 Männiku liiviku ja...