.

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PHIALUSED AASTANI 2020

AASTA 2017 TITMISE KOHTA

Kultuuriministeerium 2018

2

Sisukord

Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3

I Kultuuripoliitika eesmrk .................................................................................................................. 4

II Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine .................................................................................. 4

Kultuuripoliitika kujundamine ......................................................................................................... 5

Vlissuunalised tegevused ............................................................................................................... 9

Eesti Euroopa Liidu Nukogu eesistumine .................................................................................... 14

Kultuurikeskne haridus ja teadmistephine kultuurikorraldus ...................................................... 16

III Valdkondlikud prioriteedid ........................................................................................................... 18

Arhitektuur ..................................................................................................................................... 18

Disain ............................................................................................................................................. 20

Etenduskunstid ............................................................................................................................... 22

Filmikunst ...................................................................................................................................... 24

Helikunst ........................................................................................................................................ 26

Kirjandus ja kirjastamine ............................................................................................................... 28

Kujutav kunst ................................................................................................................................. 30

Kultuuriajakirjandus ja meedia ...................................................................................................... 32

Kultuuriline mitmekesisus ............................................................................................................. 34

Muinsuskaitse................................................................................................................................. 38

Muuseumid..................................................................................................................................... 40

Raamatukogud ............................................................................................................................... 42

Rahvakultuur .................................................................................................................................. 45

3

Sissejuhatus

Riigikogus 2014. aasta 12. veebruaril vastu vetud Kultuuripoliitika phialused aastani 2020 (RT III, 14.02.2014, 2) on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Strateegiline dokument on jtk 1998. aastal Riigikogus vastu vetud Eesti riigi kultuuripoliitika phialustele (RT I, 1998, 81, 13531).

Vabariigi Valitsusel on kohustus esitada igal aastal Riigikogu tiskogu kevadistungjrgul ettekanne phialuste elluviimise kohta eelmisel aastal. 2018. aastal tutvustab kultuuriminister kultuuripoliitika phialuste elluviimist 14. veebruaril toimuval Riigikogu istungil.

Riik on kultuuripoliitika elluviimisel lhtunud otsuses Kultuuripoliitika phialused aastani 2020 (edaspidi Kultuur 2020) kehtestatud eesmrkidest. Kultuur 2020 phimtted on olnud aluseks Kultuuriministeeriumi arengukavade ja tplaanide koostamisel ning teiste ministeeriumide arengudokumentide ja igusaktide koosklastamisel.

Oluline osa strateegiadokumendis kokku lepitud phimtetest eeldab jrjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole vimalik mta iga kalendriaasta likes. Kesolev aruanne Kultuuripoliitika phialused aastani 2020 titmise kohta toob esile eelkige informatsiooni, mis tegevusi 2017. aastal ellu viidi, mida olulist saavutati vi milles toimus oluline edasiminek. Vlja on toodud ka tegevused, mis 2018. aastal juavad lpusirgele vi on konkreetses kultuuripoliitika valdkonnas olulised.

2017. aasta aruande koostamisel arvestati eelmise aastal esitatud mrkuste ja ettepanekutega ning peatkkide struktuuri ning sisulise osa kajastatuse ulatust on laiendatud. Aruande struktuur koosneb kahest osast, mille esimeses osas antakse peatkkide kaupa levaade kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamise ja elluviimise ldphimtetest, kultuuri rahvusvahelistumise vlissuunalisest tegevustest ning Eesti Euroopa Liidu Nukogu eesistumise olulisematest sndmustest. Aruande teises osas kajastatakse arenguid kigis Kultuur 2020 nimetatud kultuuri alavaldkondades. Oluline on mrkida, et 2017. aasta aruanne jrgib kll Kultuur 2020 valdkondlikke punkte, kuid levaate terviklikkuse mttes on kajastatud ka tegevusi laiemalt.

Aruandesse on koondatud kigi ministeeriumide esitatud informatsioon, mis on seotud Kultuur 2020 tegevuseesmrkidega. Saadud sisendit on vajadusel tpsustatud vi ldistatud. Kohalike omavalitsuste tasandil elluviidavaid tegevusi aruanne ei kajasta.

4

I Kultuuripoliitika eesmrk

Kultuuripoliitika eesmrk on kujundada loovust vr tustav hiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimlu ja luues soodsad tingimused elujulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.

ldine eesmrk, mis on aluseks kultuuripoliitika kujundamisele ja elluviimisele.

II Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine

Kultuuripoliitikat kujundab vastutava ministeeriumina Kultuuriministeerium, kuid seda viiakse ellu ka teiste seotud valdkondade ja institutsioonide kaudu. Samal moel avaldub rakendatavate poliitikate mju. Kultuuripoliitikal on suur hisosa haridus-, regionaal-, sotsiaal-, majandus-, maaelu- ja limumisvaldkonnaga, millel on tihedad seosed kultuuri ja eesti keele poliitika ning hise jagatud Eesti riigiidentiteedi loomise, himurahvastele ja rahvuskaaslastele suunatud tegevuste, kuid ka laiemalt Eesti sise- ja vlispoliitikaga. Seega, riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile ka paljudel teistel riiklikel institutsioonidel. Keskse rolliga on kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri jrjepidevuse hoidmiseks soodsa ja turvalise kasvukeskkonna ning loovad hiseid vrtusi kandvat limunud ja sidusat hiskonda.

Olulised mrksnad 2017. aastal kultuurivaldkonnas olid muude suure mjuga sndmuste seas laste ja noorte kultuuriaasta lbiviimine ning VII noorte laulu- ja tantsupidu Mina jn. Poliitikakujundamises andsid tooni kultuurittajate palgatasemete tstmine, tiendava riigi noorte huvitegevuse ning -hariduse toetusssteemi kivitumine, samuti mitmete uute kultuuri toetatavate algatuste vljattamine ning investeeringute jtkumine kultuuriobjektidel vi nende valmimine. Vga suureks vljakutseks Eesti riigile oli 2017. aastal esmakordselt Euroopa Liidu Nukogu eesistujamaaks olemine, mille jooksul ksitletud teemad olid otseselt seotud ka kultuurivaldkonnaga. Suure mjuga oli Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammi algus ning eesistumise kultuuriprogrammi lbiviimine.

5

Kultuuripoliitika kujundamine

2017. aasta laste ja noorte kultuuriaasta oli suunatud jrelkasvu vrtustamisele nii looja kui publikuna, sidumaks kultuuri eri valdkondi ning koondamaks hulgaliselt mitmesuguseid ettevtmisi nii vikestele kui ka suurtele. Teema-aasta tunnuslause oli Mina ka! ning mrksnad iseolemine ja koostegutsemine. Laste ja noorte kultuuriaasta oli ellu kutsunud Kultuuriministeerium ja selle lbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Alanud 2018. aasta keskmes on Eesti Vabariigi sajanda aastapeva juubeli thistamine mitut aastat hlmava Eesti Vabariik 100 (EV100) juubeli- ja kultuuriprogrammiga ning 2018. aastal pravad kik Euroopa riigid ka oma thelepanu kultuuriprandile algab Euroopa kultuuriprandiaasta. See on suureprane vimalus tsta esile meie rikkalik kultuuriprand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuriprandit vrtustama ja vaimset kultuuriprandit edasi kandma. Euroopa kultuuriprandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koosts Eesti Folkloorinukoguga, EV100 programmi Riigikantselei.

Jtkub riigiga tsuhtes olevate kultuurittajate ttasu alammra tstmine Kultuuriministeeriumi haldusalas, et aastaks 2020 oleks kultuurittaja miinimumttasu judnud vabariigi keskmise palga tasemele. Kultuuripoliitika phialustes on see eesmrk kokku lepitud tagamaks lbi konkurentsivimelise palga kultuurivaldkonna spetsialistide jrelkasvu. 2017. aastal tusis Kultuuriministeeriumi haldusalas riigilt palka saava krgharidusega kultuurittaja

miinimumpalk 942 euroni. Kultuuriministeerium ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon

(TALO) slmisid 2. jaanuaril kultuurittajate palgakokkuleppe 2018. aastaks, mis tstab krgharidusega vi krgharidust nudval ametikohal ttava kultuurittaja brutottasu alammr 22,5% ehk 1150 euroni. 7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas ttavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal vi krgharidusega kultuurittajad, kelle sissetulekud letavad brutottasu alammra. Kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurot, seega on selle aja jook